Wikipedia zuwiki https://zu.wikipedia.org/wiki/Ikhasi_Elikhulu MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Gadget Gadget talk Gadget definition Gadget definition talk Izinganekwane 0 3202 96757 96744 2022-08-03T14:46:00Z 41.150.34.247 wikitext text/x-wiki '''{{PAGENAME}}''' izingxoxo ezixoxelwa izingane. Zixoxwa umama wezingane noma ugogo. yingxoxo exoxwa ngolimi olwejwayelekile ephathelene nezehalakalo zabalingiswa nezehlakalo zabalingiswa okungaba [[Abantu|abantu]] noma [[Izilwane|izilwane]]. Leli yiqoqo lezindaba ezizukulwaneni ngokomlomo.Izinganekwane izindaba ezazixoxwa emandulo futhi ezisaxoxwa namanje. Kuthiwa izinganekwane kuqedwa ngazo isithukuthezi futhi ukuxoxwa kwazo kwakungekhona ukuba zikholeke kumbe kine yizindaba ezingamaqiniso, kepha zazixoxelwa ubumnandi nje nokuzijabulisa njengoba kwashiwo.Maputi sandwich Igama elithi "Izinganekwane" liqoqela ndawonye zonke izindatshana ezazixoxwa kudala. Uma sezihlolisiwa kahle lezi izindatshana sithola ukuthi zehlukahlukene. Kukhona ezixoxa ngobuhlakani kumbe ngobuqhawe obuthile, ezinokuthile okusamlando kepha okungacacile kahle. Lezi zibizwa ngokuthi ziyimiZekeliso. Bese Kuba nalezi ezivame ukuthinta inkolo yabantu njengokuvela kokufa kwabantu nje esikuthola endabeni yonwabu nentulo. Zona zibizwa ngeNganeko. Bese kube nezinsumansumane. Ice cream pie bukela i-anime e.g.Naruto,demon slayer and Jujustu kaisen ==Umlando== Ngokosiko izinganekwane zabe zixoxwa kusihlwa ngenxa yenkolo yokuthi uma zixixwa emini abantu bazomila izimpondo. Izinganekwane zivame ukuba zixoxwe ngumuntu omdala okuvamiuse ukuba ngugogo noma umkhulu uxoxela abazukulu bakhe. Ngenxa yokuthi zazidluliselwa ngokomlomo abasunguli bazo abaziwa. ==Ukuhlukaniswa kwazo== Izinganekwane zingahlukaniseka kathathu okubalwa kuzo lezi: Inganeko, Umzekelo kanye nensumansumane. ===Inganeko=== Uhlobo lwezinganekwane ezivame ukuthinta inkolo, iphathe u[[Nkulunkulu]] noma imimoya. inhloso yayo ukuveza imvelaphi yezinto ezithile, imvamasa yamukelwa njengeyiqiniso.Ngaphandle kokuncika enkolweni, inganeko ingabuye ichaze ngokuvela kwezinto njengabantu, ukufa kanye nokunye. Inganekwane eyaziwa kakhulu ewulolu hlobo yileyo ekhuluma ngoNkulunkulu ethuma unwabu ukuba lithuma abantu ngeke bafe. Wathuma intulo ukuthiu iyotshela abantu ukuthi bazofa. Intulo yafika kuqala ngenza ngonxa youkuthiu ihamba ngesivinini. Kulenganekwane kuvezae ukuthi kusukelaphi ukufa kwabantu. ===Umzekeliso=== Uhlobo lwenganekwane ethinta isigameko esiqanjiwe kokunye esake senzeka ngempela. Ithinta abantu abake baphila, kokunye ithinte izindawo ezaziwayo, kuye kufakwe into engakholeki ukuthi yenzeka. Ivame ukugxila emasikweni nasekunqubweni yaleso sizwe.Izindkikmba ezitholalaka nagaphansi kwemizekeliso kubalwa izimpi kanye nokufuduka kwezizwe. ISIZULU Uhlobo lwenganekwane evama ukuxoxwa uma kuchithwa isizungu. Ngokujwayelekile lezin zinganekwane zisuke ziqanjiwe kodwa ziba nesifundo esithile. Ziba nabalingiswa okungaba abantu noma izilwane eziziphathisa okwabantu. Zivama utkuthinta izinto nje ezejwayelekile kubantu njengomon, ukungathemebeki, ubuqili, ukungalaleli kanye nokunye. ==Imithombo== {{reflist}} {{stub}} [[Category:Isiko]] [[Category:Ubuciko bomlomo]] [[Category:IsiZulu]] [[Category:Ulimi]] 7uv1n8xs1ay8s83c9hzsqq57yaoj0qa Amapiano 0 18560 96759 73154 2022-08-03T23:50:13Z GlorySM 17617 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1101985387|Amapiano]]" wikitext text/x-wiki   '''I-Amapiano''' ( [[isiXhosa]] esisho "the [[Ipiyano|pianos]] " ) isitayela somculo we- [[Umculo wohlobo lwe-House|house]] esavela [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] ngo-2012. Kuyingxube ye- deep house, i-jazz kanye nomculo wokuphumula obonakala ngama-synths, ama-airy pad nama-bassline abanzi. Ihlukaniswa ngamaculo opiyano aphakeme kakhulu, olayini be- Kwaito basslines, izigqi ze-low tempo 90s zaseNingizimu Afrika nezingoma ezivela kolunye uhlobo lwasendaweni lwe-house eyaziwa ngokuthi i- Bacardi . == Umsuka == Nakuba lolu hlobo lomculo lwathola ukuduma [[Katlehong|eKatlehong]], ilokishi elisempumalanga [[IGoli (idolobha)|yeGoli]], kuningi okungaqondakali kanye nenkulumompikiswano mayelana nemvelaphi yalo, kulandisa okuhlukahlukene kwezitayela zomculo emalokishini aseGoli - [[Soweto]], [[Alexandra, Gauteng|Alexandra]], [[Vosloorus]] nase [[Katlehong]] . Ngenxa yokufana kohlobo ne-Bacardi, abanye abantu bathi lolu hlobo lwaqala [[IPitoli|ePitoli]] . <ref>5. "Amapiano: a township sound with staying power" (<nowiki>https://www.timeslive.co.za/sunday-time</nowiki> s/lifestyle/2019-07-07-amapiano-a-township-sound-with-staying-power/). TimesLIVE. Retrieved 2019-10-29. 6. Joyce, Liam Karabo (23 October 2019). "Meet the vocalist featured on the biggest amapiano tracks" (<nowiki>https://www.iol.co.za/entertainment/music/local/meet-the-vocalist-featured-on-the-big</nowiki> gest-amapiano-tracks-35610310). Independent Online. Retrieved 1 November 2019. 7. "Amapiano a new movement... Period" (<nowiki>https://www.sowetanlive.co.za/sundayworld/lifestyle/</nowiki> 2019-05-28-amapiano-a-new-movement-period/). SowetanLIVE. Retrieved 2019-10-29. </ref><ref>6. Joyce, Liam Karabo (23 October 2019). "Meet the vocalist featured on the biggest amapiano tracks" (<nowiki>https://www.iol.co.za/entertainment/music/local/meet-the-vocalist-featured-on-the-big</nowiki> gest-amapiano-tracks-35610310). Independent Online. Retrieved 1 November 2019. </ref><ref>6. Joyce, Liam Karabo (23 October 2019). "Meet the vocalist featured on the biggest amapiano tracks" (<nowiki>https://www.iol.co.za/entertainment/music/local/meet-the-vocalist-featured-on-the-big</nowiki> gest-amapiano-tracks-35610310). Independent Online. Retrieved 1 November 2019. </ref>Ama-akhawunti ahlukahlukene okuthi ubani owakha uhlobo oludumile akwenza kube nzima ukukhomba ngokunembile umsuka walo. <ref>8. "Charting the Meteoric Rise of South Africa's AmaPiano" (<nowiki>https://newsroom.spotify.com/2019</nowiki> -10-02/charting-the-meteoric-rise-of-south-africas-amapiano/). Spotify. 2019-10-02. Retrieved 2019-10-29. </ref> Isici esibalulekile sohlobo ukusetshenziswa "kwesigubhu se-log", ukusetshenziswa kwayo okubangelwa umculi we-amapiano MDU a.k.a TRP. Iphayona le-Amapiano uKabza De Small uthe:<blockquote>Angazi ukuthi kwenzekani. Angazi ukuthi wacabanga kanjani isigubhu se-log. Umculo we-Amapiano uhlale ekhona, kodwa nguye owaqhamuka nomsindo wesigubhu se-log. Laba bafana njengokuzama. Bahlala behlola ama-plug-ins amasha. Ngakho lapho uMDU ecabanga, wagijima nayo.<ref>9. "Kabza De Small and MDU aka TRP set to release 50-track album [listen]" (<nowiki>https://www.thes</nowiki> outhafrican.com/culture/music/kabza-de-small-mdu-aka-trp-pretty-girls-love-amapiano-50-tra cks/), retrieved 2022-01-10 </ref></blockquote> == '''Abaculi kanye no-Dj''' == Ukuze uthole uhlu lwabakhiqizi be-amapiano, abacula kanye nama-disc jockeys, bona: [[Amapiano musicians]]. == Ukuduma == Ngo-2019, lolu hlobo lwathola ukuthandwa okukhulayo ezwenikazi lonke lase- [[IAfrika|Afrika]] ngokwanda okuphawulekayo kokusakazwa kwedijithali nempumelelo yamashadi emazweni akude nemvelaphi yawo yaseNingizimu Afrika. <ref>10. Machaieie, Mario (2019-10-21). "2019 The Year Of The Yanos, How Amapiano Blow up" (htt ps://www.zkhiphani.co.za/2019-the-year-of-the-yanos-how-amapiano-blow-up/). Online Youth Magazine | Zkhiphani.com. Retrieved 2019-10-29.</ref> == Izithenjwa == <references group="" responsive="1"></references> {{African electronic dance music}} gwrgmh2pisffgpytd96pdowxwp69e5e U-Bhimrao Ramji Ambedkar 0 30322 96753 2022-08-03T12:01:53Z 2402:8100:300B:D065:1:1:E9BF:94A8 Created page with "U-Bhimrao Ramji Ambedkar (1891 - 1956) wayengungqondongqondo waseNdiya, i-philanthropist, isazi sezomnotho kanye nomguquli wezenhlalakahle. Ubhale uMthethosisekelo waseNdiya. Uthathwa njengomunye wezihlakaniphi ezinkulu eNdiya. Waqala inhlangano yama-Dalit Buddhist futhi wabuyisela ubuBuddha eNdiya." wikitext text/x-wiki U-Bhimrao Ramji Ambedkar (1891 - 1956) wayengungqondongqondo waseNdiya, i-philanthropist, isazi sezomnotho kanye nomguquli wezenhlalakahle. Ubhale uMthethosisekelo waseNdiya. Uthathwa njengomunye wezihlakaniphi ezinkulu eNdiya. Waqala inhlangano yama-Dalit Buddhist futhi wabuyisela ubuBuddha eNdiya. bzu22z41di1mr30b7i9anc0xmilfs2q 96754 96753 2022-08-03T12:02:40Z 2402:8100:300B:D065:1:1:E9BF:94A8 wikitext text/x-wiki U-Bhimrao Ramji Ambedkar (1891 - 1956) wayengungqondongqondo waseNdiya, i-philanthropist, isazi sezomnotho kanye nomguquli wezenhlalakahle. Ubhale uMthethosisekelo waseNdiya. Uthathwa njengomunye wezihlakaniphi ezinkulu eNdiya. Waqala inhlangano yama-Dalit Buddhist futhi wabuyisela ubuBuddha eNdiya. [[Category:UbuBudha]] [[Category:India]] lajdig958mjv1xsnfz3ekg6ux314tfs UNagarjuna 0 30323 96755 2022-08-03T12:03:31Z 2402:8100:300B:D065:1:1:E9BF:94A8 Created page with "UNagarjuna (150 - 250) wayengungqondongqondo wamaBuddha waseNdiya wase-Mahāyāna, isazi, usanta kanye nesazi sefilosofi. Ubhekwa kabanzi njengenye yezazi zefilosofi zamaBuddha ezibaluleke kakhulu. U-Jan Westerhoff umbheka "njengomunye wezihlakaniphi ezinkulu emlandweni wefilosofi yase-Asia."" wikitext text/x-wiki UNagarjuna (150 - 250) wayengungqondongqondo wamaBuddha waseNdiya wase-Mahāyāna, isazi, usanta kanye nesazi sefilosofi. Ubhekwa kabanzi njengenye yezazi zefilosofi zamaBuddha ezibaluleke kakhulu. U-Jan Westerhoff umbheka "njengomunye wezihlakaniphi ezinkulu emlandweni wefilosofi yase-Asia." on288e61ci5yngrigvcgozvi5sffcdj 96756 96755 2022-08-03T12:03:53Z 2402:8100:300B:D065:1:1:E9BF:94A8 wikitext text/x-wiki UNagarjuna (150 - 250) wayengungqondongqondo wamaBuddha waseNdiya wase-Mahāyāna, isazi, usanta kanye nesazi sefilosofi. Ubhekwa kabanzi njengenye yezazi zefilosofi zamaBuddha ezibaluleke kakhulu. U-Jan Westerhoff umbheka "njengomunye wezihlakaniphi ezinkulu emlandweni wefilosofi yase-Asia." [[Category:UbuBudha]] [[Category:India]] 28hb1ywujmln08uus0oks980are5gyy Kwela 0 30324 96758 2022-08-03T23:24:02Z GlorySM 17617 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1101732900|Kwela]]" wikitext text/x-wiki I- '''Kwela''' Umculo wasemgwaqeni osulwe ku-pennywhistle waseNingizimu Africa<ref>1. Brubeck, Darius (2003). Kwela, Allen. Oxford Music Online. Oxford University Press. doi:10.1093/gmo/9781561592630.article.j617700 (<nowiki>https://doi.org/10.1093%2Fgmo%2F9781</nowiki> 561592630.article.j617700). </ref> onamaphinifa e-jazzy kanye nesigqi esihlukile, esifana ne-[[skiffle]]. Yavela e,sindweni wemarabi futhi yaletha umculo [[waseNingizimu]] [[Afrika]] ukugqama emhlabeni wonke ngeminyaka yawo-1950 Umculo unezinpande zawo eningzimu ye-Afrika kodwa kamuza ukuzivumelanisa nalokhu kanye nezinye i-idioms eziningi zesintu zase-Afrika baye bagcwala umculo waseNtshonalanga (lalela ama-albhamu a-[[A Swingin 'Safari]] yi-[[Kaempfert|Bert Kaempfert]] Orchestra(1962) noGraceland ngu[[Paul Simon]] (1986), ukunikeza umculo wanamuhla waseNingizimu Afrika, ikakhulukazi [[i-jazz]], okuningi yomsindo wayo ohlukile kanye ne-lilting swagger. I-Piranha's 1982 UK Top Ten hit 'Tom Hark' yayisekelwe ingoma yangaphambilini kaKwela ka-1950. Esinye isizathu sokusetshenziswa kwe-pennywhistle ukuthi ishibhile futhi iyaphatheka, kodwa futhi iboleka njenge-solo noma insimbi ye-ensemble. Ukuthandwa kwe- pennywhistlekungenzeka ukuthi kwakusekelwe eqinisweni lokuthi ama-[[flutes]] we izinhlobo ezahlukene sekuyisikhathi eside izinsimbi zendabuko phakathi kwabantu bezingxenye ezisenyakatho kakhulu ze INingizimu Afrika, kanye ne-pennywhistle ngaleyo ndlela yenza ukuguqulwa okusheshayo kwezingoma zesintu zibe umculo omusha othonywe yi-marabi == Umsuka == Incazelo ejwayelekile yegama elithi "khwela" ukuthi lithathwa esi[[Zulu]] elithi "Climb", noma kunjalo elokishini slang iphinde yabhekisela kumaveni amaphoyisa, i"khwela-khwela". Ngakho, kungaba isimemo sokuba joyina umdanso, kanye nokukhonza njengesixwayiso. Kuthiwa izinsizwa ezazidlala isentiwhistle emakhoneni emigwaqo nayo yasebenza njengokubheka ukuxwayisa labo abazijabulisa ku-[[shebeens]] yokufika kwe amaphoyisa<ref>2. "South African music: kwela" (<nowiki>https://web.archive.org/web/20111020132524/http://www.sout</nowiki> hafrica.info/about/arts/922564.htm). Archived from the original (<nowiki>http://www.southafrica.info/ab</nowiki> out/arts/922564.htm) on 2011-10-20. Retrieved 2009-12-19. </ref>. Abantu abamhlophe, bengazi ngencazelo yayo, bese becabanga ukuthi ubhekise emculweni uma bebezwa abantu bememeza bethi "Lapha kuza kwela, kwela!" bexwayisa ngokuba khona kwamaphoyisa. Umculo weKwela wathonywa ukuhlanganisa umculo wabafuduki baseMalawi eNingizimu Afrika, kanye imisindo yendawo yaseNingizimu [[IAfrika|Afrika]]. eChichewa, igama elithi Khwela linencazelo efanayo kakhulu neNingizimu Incazelo yase-Afrika: "ukukhuphuka". Umculo wathandwa eNingizimu Afrika wabe eselethwa eMalawi, lapho abaculi baseMalawi besikhathi samanje nabo sebeqalile ukukhiqiza umculo kaKhwela<ref>3. O'Hara, Glynis (7 November 1997). "Tom Hark's back … again" (<nowiki>https://mg.co.za/article/1997</nowiki> -11-07-tom-harks-back-again/). Mail & Guardian. </ref>. Umculo we-Kwela wathonywa ukuhlanganisa umculo wabokufika baseMalawi eNingizimu Afrika, kanye nemisindo yaseNingizimu Afrika. <ref name="news.bbc.co.uk">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/8185971.stm Nikki Jecks, "Reviving Malawi's music heritage", BBC World Service, 6 August 2009.]</ref> NgesiChewa, igama elithi Khwela linencazelo efanayo kakhulu nencazelo yaseNingizimu Afrika: "ukukhuphuka". Lo mculo waduma eNingizimu Afrika wabe usulethwa eMalawi, lapho abaculi besimanje baseMalawi nabo sebeqalile ukukhiqiza umculo weKhwela. <ref name="news.bbc.co.uk" /> [[File:I-IV-I64-V.png|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/24/I-IV-I64-V.png/220px-I-IV-I64-V.png|thumb|I-IV-I <math>{}^6_4</math> -V. {{Audio|I-IV-I64-V.mid|Play}}</img> {{Audio|I-IV-I64-V.mid|Play}}]] Nakuba kuye kwaqinisekiswa ukuthi umculo [[kaKhwela]] usebenzisa kuphela inqubekela phambili ye-chord I-IV-I -V.,<ref>5. Manuel, Peter (1990). Popular Musics of the Non-Western World: An Introductory Survey, p.11. <nowiki>ISBN 978-0-19-506334-9</nowiki>. </ref> abanye bagcina ngokuthi ayikho inqubekela phambili eqondile ye-Khwela chord, nokuthi i-I-IV-V-I ne-I-IV-V yi ikakhulukazi ukusabalala.<ref>6. Allen, Lara (1999). "Kwela: the Structure and Sound of Pennywhistle Music", p.229. ISBN 1- 85928-143-5.</ref> == Abaculi == Abaculi abafana noLemmy Mabaso babedume ngabaculi babo amakhono pennywhistle, futhi [[uSpokes Mashiyane]] wayengomunye kakhulu evelele ngezingoma zakhe ze-kwela pennywhistle<ref>2. "South African music: kwela" (<nowiki>https://web.archive.org/web/20111020132524/http://www.sout</nowiki> hafrica.info/about/arts/922564.htm). Archived from the original (<nowiki>http://www.southafrica.info/ab</nowiki> out/arts/922564.htm) on 2011-10-20. Retrieved 2009-12-19. </ref>. Abanye abaculi zihlanganisa The Skylarks, [[Jack Lerole]], Aaron Lerole, The Solven Whistlers, [[Kippie Moeketsi]], [[Donald Kachamba]] noGwigwi Mrwebe. == '''Izinkomba''' == <references group="" responsive="1"></references> == Ukufunda okwengeziwe == * ''U-Pennywhistle Kwela: Ukuhlaziywa Komculo, Umlando kanye Nezomphakathi'' . Lara V. Allen, MA (Natal-Durban). 1993. * ''Elokishini Tonight!'' ''Umculo Wedolobha Elimnyama Nethiyetha yaseNingizimu Afrika'' . Uhlelo lwesi-2. David B. Coplan, The University of Chicago Press. 2008. [[ISBN (identifier)|I-ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-226-11567-4|0-226-11567-4]] . pp.&nbsp;190–99. == Izixhumanisi zangaphandle == * [http://www.last.fm/tag/kwela Kwela] at Last.fm * [http://www.kwela.co.uk/ The Kwela Project - website about playing kwela] 6wxcltmdhhcobalh5v2u4zwmuhbiu4t