Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.39.0-wmf.22 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 5849 177165 174374 2022-08-01T11:00:18Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Kaika suvõülikuul''' om [[võrokõsõq|võrokõisi]] ja näide sõpro egasuvinõ kokkosaaminõ, kon aias võro asja ja miä ega aastak om [[Võromaa]] esiq paigan (üte kõrra om sõski olnuq kah [[Setomaa]]l ja [[Läti]]n). Suvõülikuulõ kõrraldõdas [[Võro Selts VKKF|Võro Seldsi VKKF]] iistvidämisel. Uma nime om suvõülikuul saanuq [[Kaika]] külä perrä, kon [[1989]]. aastagal edimäst kõrda kokko saadi. [[2019]]. aastagast om suvõülikoolist saanuq ütepääväne suvõülikooli matkapäiv, kon peetäs loengit ja mindäs jalaga matkama. Suvõülikoolõn peetäs loengit, tudvustõdas tuu paiga ümbrüst, kon oldas, om [[Võro kiil|võrokeeline]] kultuuriprogramm ja latsikoolitus. Pall'oq inemiseq ommaq aastagidõ kestel tutvustanuq [[lõunaeesti kiil]]t, kultuuriluku, [[Võro kirändüs|kirändüst]], [[Võro rahvaluulõq|rahvaluulõt]], luudust jms. Mitmõl kõrral ommaq suvõülikoolin kõnõlõman käünüq tuu paigagaq lähkümbält köüdedüq inemiseq, nt. [[Kaalepi Ain]] Kaikal, [[Vahingu Vaino]] Mehikuurman, [[Kaplinski Jaan]] Pikänkannun. Paaril aastagal ommaq suvõülikooli sisen olnuq erälde keeleseminääriq, kost ommaq ossa võtnuq [[Hindi Mati]], Künnapi Ago, Viitso Tiit-Rein, [[Wiigi Kalevi]] jt. keeletiidläseq. Kaika suvõülikoolin Kuudsil tetti [[Helbi Toomas|Helbi Tuuma]] iistvõtmisõl tüürühm, miä arot', kuimuudu saanuq võro kiilt täpsähe kirjä pandma naadaq (tetti nn. Kuudsi kiräviis). Päämädselt uuritas tuud kanti, kon suvõülikuuli peedäs. Suvõülikooli sisen om tettü matko ja ekskurs'uunõ nt. Ilomõtsa meteoriidikraatridõ mano, [[Peipsi järv]]e pääle, om käütü Loosi kääpit, Virunuka ja Siksälä kalmõtõkotussit kaeman, Meenikunnu suun, Eesti perämädse mõtsavele [[Sabbe August]]i hukkasaamispaigan. Om käüt ka Võromaalt peri vaimoinemiisi sünnü- ja elokotust kaeman, nt. [[Jaigi Juhan]]i koto [[Luhamõtsa]]n ja [[Lattiku Jaan]]i sünnümaia Lüllemäe kandin [[Mägiste]]n. [[Adsoni Artur]]ilõ panti mälehtüstahvli Sännä koolimaja saina pääle. [[Võro tiatri|Võrokeelidse näütemängogaq]] tetti algust 1993. aastagal Sulbin, ku lavakunstikateedri tudõngiq mängeq Normeti Ingo juhatusõl Kalda Aino "Pühäjõõ kättemassu". Ildampa om suvõülikoolõn (edimäst kõrda) ette kannõt mitmiid üle Eestigiq kuulsas saanuid tükke: [[Kõivo Madis]]sõ "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (1994, lavastaja Normeti Ingo), [[Kangro Bernard]]i "Susi" (1995, lavastaja Mäeotsa Ain), Kauksi Ülle ja [[Kivisildniku Sven]]i "Tandsja pühälik" (1996, Mäeotsa Ain) ja Kõivo Madissõ "Elli" (1998, Mäeotsa Ain). Pääle naidõ ommaq suvõülikoolõn mängnüq viil Võro Harrastustiatri, Rõugõ rahvatiatri, Tal'na Võro Selts', Kuldri koolitiatri ja tõsõq harrastusnäütlejäq. Uma kimmäs kotus om suvõülikoolõn olnuq ka [[Võro rahvalaul|rahvalaulul]] ja vahtsõmbal võrokeelitside sõnnogaq muusikal. Lüllemäel saiq suvõülikooli rahvas ja külärahvas andsambli [[Ummamuudu]] pilli perrä tandsiq. Pikäkannun tull' edimäst kõrda rahva ette lauluselts [[Lõkõriq]] ([[Merca]], [[Kauksi Ülle]], [[Ilvesse Aapo]], [[Kalla Urmas]] jt.). [[Pulga Jaan]]i lauluq nakkasõq parhillaq joba üle [[Eesti]] tunnõtus saama. Kunstniguq ei olõq kah suvõülikoolist kõrvalõ jäänüq: [[Kuksi Viive]], [[Navitroll'a]], [[Mürgü Toomas]] jt. ommaq mitmõl puul ummi töid näüdänüq. Tradits'oonis om saanuq latsikoolitus, kon suvõülikuuli tulnuilõ latsilõ opatas võro kiilt, rahvalaulõ-mängõ-tandsõ nink joonistõdas ja tetäs muud huvitavat. Suvõülikoolõn om murt arvaminõ, niguq võro keelen ei saaq abstraktsist as'ost kõnõldaq. Eri loengin om kõnõld nii keele- ku luudustiidüsest nikani ku filosoofianiq vällä. Suvõülikoolõst ommaq vällä kasunu1 [[Võro Instituut|Võro Instituudi]] luumisõ mõtõq ja [[Uma Pido]] kõrraldamisõ plaan. ==Seeniq peetüq suvõülikooliq== #[[Kaika suvõülikuul 1989 Kaikal|1989 Kaika (Karula khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 1990 Loosil|1990 Loosi (Vahtsõliina khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 1991 Obinitsan|1991 Obinitsa (Mokornulk, Setomaa)]] #[[Kaika suvõülikuul 1992 Kuudsil|1992 Kuudsi (Harglõ khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 1993 Sulbin|1993 Sulbi (Urvastõ khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 1994 Põlvan|1994 Põlva (Põlva khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 1995 Lüllemäel|1995 Lüllemäe (Karula khk, 191 osavõtjat)]]<ref>"Kaika suvõülikuul Lüllemäel", Võro Instituut, Võro, 1996, 72 lk.</ref> #[[Kaika suvõülikuul 1996 Viitinän|1996 Viitinä (Rõugõ khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 1997 Vilustõn|1997 Vilustõ (Räpinä khk, 154 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 1998 Põlgastõn|1998 Põlgastõn (Kanepi khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 1999 Lepistün|1999 Lepistü, Kaika (Rõugõ khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2000 Mehikuurman|2000 Mehikuurma (Räpinä khk, 154 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2001 Pikänkannun|2001 Pikäkannu (Rõugõ khk, 160 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2002 Miss'on|2002 Miss'o (Vahtsõliina khk, 213 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2003 Urvastõn|2003 Urvastõ (Urvastõ khk, 176 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2004 Vahtsõn-Roosan|2004 Vahtsõ-Roosa (Harglõ khk, 150 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2005 Vanan-Koiolan|2005 Vana-Koiola (Põlva khk, 293 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2006 Valgjärvel|2006 Valgjärve (Kanepi khk, 312 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2007 Ruusal|2007 Ruusa (Räpinä khk, 228 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2008 Kaikal|2008 Kaika (Karula khk, 263 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2009 Oravil|2009 Orava (Vahtsõliina khk, 163 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2010 Haanin|2010 Haani (Rõugõ khk, 134 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2011 Kanepin|2011 Kanepi (Kanepi khk, 160 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2012 Harglõn|2012 Harglõ (Harglõ khk, 452 osavõtjat)]] #[[Kaika suvõülikuul 2013 Moosten|2013 Mooste (Põlva khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2014 Osulan|2014 Osula (Urvastõ khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2015 Räpinäl|2015 Räpinä (Räpinä khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2016 Tsiistren|2016 Tsiistre (Vahtsõliina khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2017 Kornetin|2017 Korneti (Läti)]] #[[Kaika suvõülikuul 2018 Kornetin|2018 Kaika (Karula khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2019 Meerapalon|2019 Meerapalo (Räpinä khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2020 Mõnistõn|2020 Mõnistõ (Harglõ khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2021 Võro liinan ja Kiräpää kandsi man|2021 Võro liin ja Kiräpää (Rõugõ khk)]] #[[Kaika suvõülikuul 2022 Rõugõn|2022 Rõugõ (Rõugõ khk)]] Osavõtjidõ arvoq ommaq tan kirjäpandmislehti perrä. Tuu viil ei tähendäq, et kirjäpandnuq ommaq kolm päivä suvõülikoolin olnuq. Saman või ollaq suvõülikoolin käüjit, kiä olõ-iq hinnäst kirjä pandnuq. ==Kirändüs== Kaika suvõülikooli kotsilõ ja kõnõlõsõq sääntseq raamaduq: *Kaika suvõülikuul Kaikal. (1990). Tarto: Eesti Kostabi-$elts. *[[Kaika suvõülikuul Lüllemäel (raamat)|Kaika suvõülikuul Lüllemäel]]. (1996). Võro: Võro Instituut. *Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII. (1997). Võru: Võro Instituut. *Reimanni Nele, Tenderi Tõnu (toim.). Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro: Võro Instituudi toimetused 3, 1998. *Kaika suvõülikuulõ kogomik IX-XI. (2003) Võro: Võro Selts' VKKF. == Lätteq == <references/> ==Välislink== *[http://www.wi.ee/index.php/component/content/article/3-artikkel/183-kaika-suvouelikooliq Kaika suvõülikoolõst Võro instituudi kodolehe pääl] [[Katõgooria:Võromaa]] [[Katõgooria:Kaika suvõülikooliq]] 7vr0ouo8k3e4vdnjo0ngvbxxezyri3l 0 16049 177166 2022-08-01T11:32:29Z Eluonilus 9440 Vahtsõnõ leht: [[2022]]. aastaga [[Kaika suvõülikuul|'''Kaika suvõülikooli''']] matkapäiv peeti [[Rõugõ kihlkund|Rõugõ kihlkunna]] süämen [[Rõugõ|Rõugõn]] [[30. hainakuu päiv|30. hainakuu pääväl]] ja oll' järekõrran 34. Kaika suvõülikuul. Suvõülikooli rektri oll' kiränik ja kultuuritegeläne [[Kauksi Ülle]]. Suvõülikooli tegemiseq olliq päämädselt [[Rõugõ kunstikuur|Rõugõ kunstikuurin]]. 2022. aastaga Kaika suvõülikoolist võtt' ossa kokko umbõs 50... wikitext text/x-wiki [[2022]]. aastaga [[Kaika suvõülikuul|'''Kaika suvõülikooli''']] matkapäiv peeti [[Rõugõ kihlkund|Rõugõ kihlkunna]] süämen [[Rõugõ|Rõugõn]] [[30. hainakuu päiv|30. hainakuu pääväl]] ja oll' järekõrran 34. Kaika suvõülikuul. Suvõülikooli rektri oll' kiränik ja kultuuritegeläne [[Kauksi Ülle]]. Suvõülikooli tegemiseq olliq päämädselt [[Rõugõ kunstikuur|Rõugõ kunstikuurin]]. 2022. aastaga Kaika suvõülikoolist võtt' ossa kokko umbõs 50 inemist. == Kava == 10.00 Matkapäävä pidolinõ alostus Rõugõ kunstikuurin. [[Kaika suvõülikuul 2021 Võro liinan ja Kiräpää kandsi man|2021. aastaga matkapäävä]] rektri [[Koorti Erkki]] and' ammõdi ja ammõdiraha üle vahtsõlõ rektrile Kauksi Üllele. 10.10 [[Allasõ Tiia]] loeng [[Võro kirändüs|Võro kiränige]] maastigu kujotamisõst. Päält loengut tekkü arotus [[Rõugõ kerik|Rõugõ kerigu]] kellist ja tuust, kas [[Jaigi Juhan]] om ka bussisõidost midä kirotanuq. 10.45 [[Tootseni Toivo]] loeng vanõmbast ja vahtsõmbast Rõugõ aoluust. 11.30 Kauksi Ülle loeng Eesti vaimust Rõugõn ja tuust, kuimuudu tä Rõugõt umin näütemängen ja raamatin om kujotanuq. 12.00 Matk Rõugõ pääl. Matka vidi Kauksi Ülle, võeti ärq mõlõmbaq Rõugõ mäeq. 16.00 Kontsõrt Rõugõ kunstikuurin. Üles astu Baaba ja Ka ([[Riitsaarõ Evar|Riitsaarõ Evari]] ja [[Kauksi Ülle]] ansambli). Kõnõldi ka Pulga Jaani CD-d [[Litsmõtsa tango ja tõsõq lainatu looq|"Litsmõtsa tango"]] == Lätteq == [[Katõgooria:Kaika suvõülikooliq]] s6ki99hts7wrc9g1o6d20cvoog47ee7