Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.25 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 2594 89889 87128 2022-08-23T21:45:51Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hans_Holbein_the_Younger_-_The_Ambassadors_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Hans Holbein noorem, "Suursaadikud" (1533). Maalil on Prantsuse suursaadik Henry VIII juures Jean de Dinteville ja piiskop Georges de Selve.]] '''Diplomaatia''' on [[riik]]e või rahvusvaheliseid organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine, mis on välispoliitika peamine vahend, kuid välispoliitika eesmärkide saavutamiseks võidakse kasutada ka muid vahendeid (spionaaž, sõjaline jõud vms). Tavapäraselt üritatakse diplomaatiliste läbirääkimiste kaudu säilitada [[rahu]]. ==Proosa== * [[Saksamaa]] kulutas tollal palju raha [[propaganda]]le [[muslim|muhamediusuliste]] rahvaste seas. Kummalisel kombel tunti siin keisri vastu mõningast [[sümpaatia]]t — orientaalne kära ja suured [[žest]]id meeldisid siinsetele inimestele, sest see kõik sarnanes ''fantasia kebir''<nowiki>'</nowiki>iga, kus samuti tehti palju tühja lärmi ja paugutati õhku. :Sellest järeldasid Saksa diplomaadid Oriendis, et on võimalik muhamedlasi kihutada ''[[džihaad|džeha]]''<nowiki>'</nowiki>sse, pühasse sõtta; Oriendi tundjad olid muidugi teisel arvamusel, ent kas on eales leidunud diplomaati, kes oleks asjatundjalt õpetust võtnud? (lk 63-64) * Tollal ilmus diplomaatilistele [[suaree]]dele veel "metsikuid" [[paša]]sid sisemaalt. Need olid [[barbar]]id, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad "[[vargus|võtsid kaasa]]" igasuguseid asju. Keegi [[maiasmokk]] nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve [[langust]]i taskusse libistanud. Üks noor [[atašee]] märkas seda, haaras [[ülemeelikus]]ehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: "''Votre Excellence a oublie la sauce''". :Noore atašee [[karjäär]] ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75) * Neis ringkondades, kus elasin varem, polnud iialgi juhtunud, et mehed oleksid end daamide juuresolekul purju joonud, äärmisel juhul läks mõni Ungari diplomaat sentimentaalseks ja hakkas kaunitaridega kurameerima või kuulutas nukralt, et keegi teda ei armasta. (lk 113) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Kummatigi ainuke diplomaat suguvõsas — välja arvatud lord Essexi isa, kes oli osutanud juhuslikke teeneid kuningas Edwardile — oli üks hiline Essex, kelle [[George III]] saatis türklaste juurde läbirääkimisi pidama, et ässitada neid sõtta venelaste vastu. Too Essex oli lõpetanud oma missiooni [[Istanbul]]i "Seitsmes Tornis", [[kindlus]]es, mille [[sultan]] oli lasknud ehitada kahtlasevõitu ja liialt [[pealetükkivus|pealetükkivaks]] muutuvate [[Välismaalased|välismaalaste]] tarvis. Sinna tolle Essexi kondid kõdunesidki. (lk 25) ** [[James Aldridge]], "Diplomaat", tlk Lydia Mölder, 1979 * "Too värdjas? Ta on ju ainult [[laps]]." :Vana [[kuningas]] ohkas. "Täna jah. Täna hommikul ja siin praegu on ta laps. Järgmine kord, kui sa ümber pöördud, on ta nooruk või veel hullem, [[mees]], ja siis on sul juba liiga hilja temaga üldse midagi peale hakata. Kuid võta ta praegu, Regal, vooli teda ning kümne aasta pärast on ta ustavalt sinu käsutuses. Rahulolematu [[sohilaps]]e asemel, keda võib veenda troonile pretendeerima, on temast saanud truu kilbikandja, kes on [[perekond|perekonna]] külge liidetud nii [[veri|vere]] kui ka vaimuga. Sohilaps, Regal, on ainulaadne asi. Pane tema [[sõrm]]e pitsatsõrmus ja saada ta välja ning sa oled loonud diplomaadi, kellele ei julge ust näidata ükski võõramaine valitseja. Teda saab vabalt saata sinna, kus seadusliku [[prints]]iga ei tohi riskida. Kujutle, mida kõike saab teha inimesega, kes on ja samas ei ole ka kuninglikku verd. Pantvangide vahetused. [[Abielu]]liidud. Vaikne tegutsemine. Noadiplomaatia." (lk 62) * ''Diplomaatia kunst seisneb selles, et sa tead oma vastase [[saladus]]i paremini kui tema sinu omi.'' (lk 469) ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000 * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... diplomaati." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis šokolaadikuule kuhja seada, siis olen ma just õige mees." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * [[Kuninganna]]de diplomaatia on nagu [[pitsikudumine]] - niidid liiguvad kummalisi teid, aga moodustavad lõpuks ootamatuid [[pilt]]e. (lk 110) * Et pea igal tähtsamal Perekonnal oli kuningakojas mõni esindaja - kes rohkem [[pantvang]]ina, kes tööjõuna, kes [[spioon]]ina, aga kuninga ümber oli alati palju ülikuid - sai [[õukond|õukonna]] juhtumiste abil mõista mõndagi kogu Kuuevalla poliitika ja diplomaatia tihedast võrgust. :Samas on omas vallas ja omas kantsis alati raskem teeselda kui teades, et oled nüüd kuninga mail ja pead käituma, nagu selle paiga kavad ja tavad nõuavad, kui oled kogu aeg hillitsetud, mask näol ja kehalgi. :Perekondade mõistused ja endavalvamine, lakkamatud mõlemad. (lk 107) * [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019 * Diplomaadid ei valeta. Diplomaadid esitavad [[fakt]]e vastavalt vajadusele. * Tegelikult on võimalik diplomaat olla ka ilma [[vale]]tamata. ** [[Harri Tiido]] intervjuus pärast lahkumist välisteenistusest: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1120013/harri-tiido-eesti-koige-suurem-oht-on-eesti-ise "Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise"] ERR, 4. august 2020 * Kontinendi lääneosas oldi 2014. aastal aga [[šokk|šokis]]. Ei tulnud ettegi, et kakskümmend aastat kestnud [[Moskva]] [[meelitamine]] oli üks põhjustest, miks [[Kreml]]is otsustati, et endale saab lubada Euroopas sõda alustada. :Sama aasta novembris hüüdis ühe Lääne-Euroopa riigi minister EL-i välisministrite nõukogus Venemaa tegevusele karmimat reaktsiooni nõudnud Leedu kolleegile nii: Linas, ma saan aru, et teil on oma ajalooline kogemus, aga me peame siin arukat [[välispoliitika]]t ajama! Ikka ei olnud kohale jõudnud – või ei soovitud seda näha – kibe tõsiasi, et Euroopa on sõjas. Et Ukraina on Euroopas, et [[Donbass]] on Euroopas, me lähinaabruses. * Liiga pehme reaktsioon [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimisele]] ja sõjale Donbassis oli vaid üks [[viga]], mida EL (ja laiemalt lääs) sõja süttides tegi. Veel hullem oli sõja lõpetamise liiga kergelt võtmine. Nn Normandia formaadi loomine juunis 2014 oli veel kuidagi arusaadav – sa kasutad juhust, räägid nendega, kes kohal, räägitavad on. Ehkki [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väljajätmine-väljajäämine oli [[lühinägelikkus|lühinägelik]] juba siis. :Ent selle formaadi kiivas kuulutamine ainsaks diplomaatiliseks protsessiks sõja lõpetamiseks, ka siis, kui alates veebruarist 2015 seitsme aasta jooksul õieti midagi saavutada ei suudetud, on [[vastutustundetus]]e ere näide. * Ka 2014–2022 püüti Ukrainat välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. Euroopa Liidus, vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või [[korruptsioon]]ipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel miljardeid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega). :Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt. :Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks [[Baltimaad|Balti riikidel]]. * Käesoleva aasta 24. veebruarist on palju asju muutunud. Euroopa liidrid ei räägi enam vaid [[dialoog]]i vajadusest (dialoog [[agressor]]iga on igal juhul vähemalt kaheldav asi) ega karda Venemaad provotseerida. Venelastega rääkides paremal juhul lihtsalt asjatundmatu, halvemal juhul agressiooni õhutav sõnakõlks "[[konflikt]]ile pole sõjalist lahendust" on unustatud. * Kitsaste formaatidega tehtud vigu pole meil õigust korrata. Seda enam, et kogu maailma pildis pole asjad, [[Hea]] ja [[Kuri]], sugugi nii selged kui meile Euroopas ja [[Põhja-Ameerika]]s tunduvad. [[Hiina]]st rääkimata, aga ka riigid [[India]]st [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]]ni näevad Ukraina sõda kui [[Läänemaailm|lääs]]-kõigi-teiste-vastu-olukorda. ** [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Poliitika]] nq5xv7wrjgz707f68bcv41yc7yuil8v 0 4025 89900 88004 2022-08-24T10:25:40Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Still Life with a Glass of Beer and Nuts (Georg Hainz) - Nationalmuseum - 22275.tif|pisi|Georg Hainz, "Vaikelu õlleklaasi ja pähklitega" (1645)]] [[Pilt:Stilleven_met_hoog_bierglas_Rijksmuseum_SK-A-2362.jpeg|pisi|Jan Jansz van de Velde, "Vaikelu kõrge õlleklaasiga" (1647)]] [[Pilt:Johann_Wilhelm_Preyer_-_Münchner_Bockstilleben.jpg|pisi|Johann Wilhelm Preyer, "Vaikelu Müncheni bockiga" (1839)]] [[File:Edouard Manet, Corner of a Café-Concert, ca. 1878-80.jpg|thumb|Edouard Manet, "Kohvikunurk" (u 1880)]] [[Pilt:Thomas_Kennington_-_Rare_old_Stingo_(1910).jpg|pisi|Thomas Benjamin Kennington, "Haruldane vana kange" (1910)]] '''Õlu''' on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi. ==Proosa== * "Me laseme ennast seal tappa," ütles Aramis. "Ma vihkan [[inglased|inglasi]]. Nad on [[Labasus|labased]] nagu kõik need, kes joovad õlut." (lk 409) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Kahtlemata on õlu inimkonna ajaloo silmapaistvaim leiutis. Oh, muidugi on ka [[ratas]] väga kena leiutis, aga [[pitsa]]ga ei sobi see pooltki nii hästi. ** [[Dave Barry]], "Dave Barry saab 40" (1990) * [[Seltskond]]liku ajaveetmisena kuulus tingimata ja täiesti vältimatult kokku alkoholitarbimine, mis Eesti puhul tähendas ennekõike mehist õllejoomist. Koos kaaslasega kannu õlle võtmine oli [[keskaeg|kesk]]- ja [[varauusaeg|varauusajal]] igapäevaellu sügavalt juurdunud komme, tollase suhtlemiskultuuri lahutamatu osa. ** [[Inna Põltsam-Jürjo]] "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal" Tallinn: Argo, 2020, lk 175 * Uus [[põlvkond]] on oma [[maitse]]-eelistuselt teistsugune. Kui varem kehtis see reegel, et alkoholivabale õllele mindi üle siis, kui oldi juba õllejooja, siis uus põlvkond võtab esimese õllena alkoholivaba õlle. On märgata mustri muutumist. ** [[Tarmo Noop]] ([[Joosep Värk]], [https://www.err.ee/1125034/alkovabade-alkoholijookide-menu-peavad-tootjad-positiivseks-trendiks "Alkovabade alkoholijookide menu peavad tootjad positiivseks trendiks"] ERR, 19.08.2020) ==Film== * Õlu... Mu ainus nõrkus. Kui soovite, minu [[Achilleuse kand]]. * [[Naised]] on nagu õlu: nad näevad head välja, lõhnavad hästi ja sa oled valmis astuma üle omaenda ema, et neid ainult endale saada. ** [[Homer Simpson]] * Morse: Ei, see ei ole Morse'i seadus. Morse'i seadus on, et alati on aega veel ühe õlle jaoks... aga praegu ei ole. ** "[[Inspektor Morse]]", osa 2, 1. hooaeg, "The Silent World Of Nicholas Quinn" * Morse: Õlu on toit. : Lewis: Teie jaoks küll! * "Inspektor Morse", osa 6, 2. hooaeg, "The Settling Of The Sun" ==Õlu eesti luules== <poem> Kõige tähtsam on meile vahva [[heaolu]]. Kõige tähtsam on meile [[sült|süldine]] [[hüve]]. See on kõige õlulisem. </poem> * [[Andres Ehin]], "Kõige tähtsam" <poem> ÕLU OLI HEA. Kus on mu [[püksid]]? </poem> * [[Jan Kaus]] ==Välislingid== * [[Agan]] [[leib|leiva]] jätk, [[humal]] õle jätk. * [[Hea]] õlu näitäb oma [[au]] välja. * Rikka [[haigus]] ja vaese õlu on kuulsad. * Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele. * [[Sai]]a süüakse isuta, õlut juuakse januta. * Õlu tehtud [[mees]]tel juua, [[kali]] naistel kallutada. * Ühes vaadis ei või kahesugust õlut olla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Õlu peab nii rammus olema, et [[kass]] võib [[poeg]]adega peal istuda. ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 8zeqg34b3i4drs393oktv4v56qnlda8 0 5759 89886 87126 2022-08-23T21:42:38Z Pseudacorus 2604 /* Kurk maailmakirjanduses */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:ARS_cucumber.jpg|pisi|Rikkalikult viljunud kurgitaim]] [[Pilt:Magini_Still_life_with_a_copper_jug.jpg|pisi|Carlo Magini. Vaikelu vaskkannuga. 18. saj esimene pool]] [[Pilt:Carlo_Crivelli_033.jpg|pisi|Carlo Crivelli oli itaalia maalikunstnik, kelle arvukatel madonnapiltidel leidub enamasti ka mõni kurk. Altaritriptühhoni keskpaneel trooniva madonnaga (1482).]] [[Pilt:Bodegón_con_pepinos_y_tomates-Meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez. Vaikelu kurkide ja tomatitega (1774)]] [[Pilt:Hill,_John_William,_Cucumbers,_ca._1860.jpg|pisi|Kurgid. John William Hilli akvarell (1860)]] [[Pilt:Salzburg_Furtwänglerpark_Erwin_Wurm_02.jpg|pisi|Erwin Wurmi skulptuuriprojekt "Gurken" Salzburgis. Kurkide ja puu vahel seisab Friedrich Schilleri monument.]] '''Kurk''' (''Cucumis'') on perekond taimi kõrvitsaliste sugukonnas. Kõige tuntum neist on harilik kurk (''Cucumis sativus''), peamiselt aedviljana kasvatatav üheaastane rohttaim. Kurgiks nimetatakse ka kurgitaime söödavat vilja, mis on ühtviisi populaarne nii värskelt kui ka marineeritult, soolatult ja [[hapukurk|hapendatult]]. ==Kurk Piiblis== * Meil on meeles [[kala]], mida me sõime [[Egiptus]]es muidu, kurgid, [[melon]]id, laugud, sibulad ja [[küüslauk|küüslaugud]]. ** 4. Moosese raamat 11:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Siioni tütar on jäänud üksi otsekui vahionn [[viinamägi|viinamäel]], otsekui öömaja kurgipõllul, otsekui sissepiiratud [[linn]]. </poem> * [[Jesaja raamat|Jesaja]] 1:8, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Aga nad jäävad [[linnupeletis]]te sarnaseks, kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; neid peab kandma, sest nad ei kõnni. Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head! </poem> * Ebajumalate kohta [[Jeremija raamat|Jeremija]] 10:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Otsekui kurgipõllu linnupeletised, mis midagi ei kaitse, on ka nende puised, kullatud ja hõbetatud jumalad. </poem> * [[Baaruki raamat]] (Vana Testamendi apokrüüf) 6:69, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) ==Kurk maailmakirjanduses== * Ta oli veetnud kaheksa aastat, püüdes saada päiksekiiri kätte kurkidest, mis tuli panna hermeetiliselt suletud anumatesse ning lasta taas välja, soojendama õhku jahedatel rõsketel [[suvi|suvedel]]. ** [[Jonathan Swift]], "[[Gulliveri reisid]]", III osa, V ptk, "Reis Laputasse" * Akende alt kostis jälle [[kana]] loksumist ja uute tibude siuksumist; tulid jälle kanapoegade ja [[seen]]tega pirukad, värskelt soolatud kurgid; varsti tulid ka marjad. ** [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", neljas jagu, I peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare * Letil olid tükeldatud kurgid, [[leib|leivakuivikud]] ja paladeks lõigatud [[kala]]; see kõik [[lõhn]]as halvasti. Oli lämmatav, nii et raske oli isegi istuda, ja kõik oli [[viin]]ahaisuga niivõrd läbi imbunud, et tundus, nagu võidaks juba paljast [[õhk|õhust]] viie minutiga purju jääda. ** [[Fjodor Dostojevski]], "Kuritöö ja karistus", II peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare * Odavam on osta vett [[õlu|õlles]] kui kurgis. ** [[Loesje]], 1994 ==Kurk Eesti proosas== * Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii [[rumalus|rumal]] ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud kurk, üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. ** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894) * Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu kurk, [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin. ** [[Anton Hansen Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, XXVI ptk * Indrek aga, kes ühe sõõmuga niipalju suuri [[mõte|mõtteid]] alla neelanud, tundis üksi jäädes, et [[süda]] läheb hirmus vesiseks ja tal tõusid nii elavalt silme ette need imelised hapud kurgid, mida koeramamma annab lõunasöögil [[kotlet]]tide või [[seapraad|seaprae]] kõrvale. ** Anton Hansen Tammsaare, "Tõde ja õigus" III, X ptk ==Kurk luules ja muusikas== <poem> Ma istutan [[alumiinium]]ist kurke presendist põllule. ''Сажаю алюминиевые огурцы'' ''на брезентовом поле. </poem> * [[Viktor Tsoi]] "Alumiiniumist kurgid" (ansambli Kino plaadilt "45", 1982) <poem> Kui kurk ei [[laul]]u lõõrita üldse mitte kunagi siis taeva tahtel küllap ta tõenäoliselt ei saagi. </poem> * [[Konstanty Ildefons Gałczyński]], "Miks kurk ei laula" ("Dlaczego ogórek nie śpiewa") <poem> Oh öömaja kesk kurgipõldu! Oh jäämäge sobival hetkel! Oh orgu, kus keskpäeval kastet nõrgub! Oh lustlikku pooluseretke! </poem> * [[Rossiter Johnson]], "Üheksakümmend üheksa kraadi varjus" ("Ninety-Nine in the Shade", luulekogust "Idler and Poet", Boston, 1883; 99 Fahrenheiti kraadi on Celsiuse skaalal umbes 37,2) <poem> See pole neiu külmus, isa, mis minu rinda rõhub, vaid lõunast seedimata kurk, mis kükitab mul kõhus. </poem> * R. H. Barham, "Pihtimus" <poem> Turuleti taga kotid kurke täis, kurgimüüja laulab: Ostke kurke häid! Kurgid sulle, raha mulle. Sulle-mulle, mulle-sulle, sulle-mulle. ... Kallis oled, kodu, armas Eestimaa, sest et igas linnas kurke müüa saab. </poem> * [[Kuldne Trio]], "Kurgid sulle, raha mulle" ==Kurk filosoofias, ajaloos ja kunstis== * Üks akadeemia poleks suutnud anda mulle kõike, mille ma avastasin, murdes oma [[hambad]] näitustel, poeakendel ja [[Pariis]]i muuseumites. Alustades turust - kus ma rahapuuduse tõttu ostsin vaid üheainsa pika kurgi - töömees sinistes tunkedes, kõige innukamad kubismi järgijad, kõik näitas kindlat proportsiooni ja selguse tunnetust, täpset vormitaju, maalijalikuma maalimisviisi taju, isegi teisejärguliste kunstnike lõuenditel. ** [[Marc Chagall]] ''cit. via'' "Marc Chagall - the Russian years 1906–1922", toim. Christoph Vitali, Schirn Kunsthalle Frankfurt, 1991, näitusekataloog, lk. 29 * Kurk tuleb hoolikalt viilutada, maitsestada [[pipar|pipra]] ja [[äädikas|äädikaga]] ning seejärel välja visata, sest see ei kõlba millekski. * ''A cucumber should be well sliced, and dressed with pepper and vinegar, and then thrown out, as good for nothing.'' ** Väidetavalt arstide tavaline ütlus 1773. aasta Inglismaal. Briti kirjamees [[Samuel Johnson]], "Hebriidide-reisi päevik" (1785), sissekanne 5. oktoobrist 1773 * Kuidas võid sa kummardada [[porrulauk]]e ja [[sibul]]aid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on [[kass]]id ja [[ahv]]id? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui [[reliikvia]]d või [[märter|märtrite]] roiskunud [[kondid]], kostab tema samavõrd õpetatud vastane. Kas pole te [[hull]]ud, pressib katoliiklane peale, kui lõikate üksteise [[kõri]]sid [[kapsas|kapsa]] või kurgi eelistamise pärast? Jah, vastab [[pagan]], ma tunnistan seda, kui sina tunnistad, et need on veel põrunumad, kes võitlevad eelistuste pärast köitetäite sofistika vahel, millest kümme tuhat pole väärt ainustki kapsast ega kurki. ** [[David Hume]], "Religiooni looduslugu" (1757), XII osa "Kahtlustest ja veendumustest", tlk Märt Väljataga, 2015 * On öeldud, et Mu‘awwidh ibn ‘Afra’ ütles: "Ma tõin [[Muhamed|Prohvetile]], Allah õnnistagu teda ja andku talle rahu, taldrikutäie värskeid [[dattel|datleid]] ja kurki, ja tema andis mulle peotäie kalliskive ja [[kuld]]a." ** Qadi Ayyad "Ash-Shifa", 2. ptk, lõik 13 * Tõepoolest, ta polnud kunagi selleta; sest ta lasi tõsta raamiga alused ratastele, mille abil kurke sai liigutada ja asetada päikese täie kuumuse kätte; ning [[talv]]el tõmmati need tagasi ja asetati katteraamide alla, milles oli vilgukivi. ** Keiser [[Tiberius]]e ja kurkide kirglikku suhet kommenteerides [[Plinius vanem]], "Looduslugu", 19:23 ==Kurk filmikunstis== * Minu emme, veider olevus ajast, mil marineeritud kurgid olid veel [[elegants]]i tipp. * ''My mum, a strange creature from the time when gherkins were still the height of sophistication.'' ** Peategelase kommentaar filmis "Bridget Jonesi päevik" (2001) * [Natalie:] Me teame, kuidas [[kondoom]]e kasutada, me paneme neid [[kool]]is kurkide peale. :[Virginia:] Kõigepealt, kui te neid kurkidele panete, tabab teid [[tulevik]]us pettumus. * Telesari "Raising Hope", 2. hooaeg, osa 18, "Poking Holes in the Story" ==Vanasõnad== * Magus uni tuleb hapust kurgist. * ''Träum' süß von sauren Gurken.'' ** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]] * Väiksena kasvab kurk kõveraks. * ''É de pequenino que se torce o pepino.'' ** [[Portugali vanasõnad|Portugali vanasõna]] (Ana Sofia Ganho, Timothy Michael McGovern "Using Portuguese: A Guide to Contemporary Usage". Cambridge University Press, 2004, lk 89) ==Välislingid== {{Vikipeedia|Harilik kurk}} ==Vaata ka== * [[Hapukurk]] * [[Kõrvits]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] p3d5jm44nbfmaradjyv0u2b52goeucq 89887 89886 2022-08-23T21:42:57Z Pseudacorus 2604 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:ARS_cucumber.jpg|pisi|Rikkalikult viljunud kurgitaim]] [[Pilt:Magini_Still_life_with_a_copper_jug.jpg|pisi|Carlo Magini. Vaikelu vaskkannuga. 18. saj esimene pool]] [[Pilt:Carlo_Crivelli_033.jpg|pisi|Carlo Crivelli oli itaalia maalikunstnik, kelle arvukatel madonnapiltidel leidub enamasti ka mõni kurk. Altaritriptühhoni keskpaneel trooniva madonnaga (1482).]] [[Pilt:Bodegón_con_pepinos_y_tomates-Meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez. Vaikelu kurkide ja tomatitega (1774)]] [[Pilt:Hill,_John_William,_Cucumbers,_ca._1860.jpg|pisi|Kurgid. John William Hilli akvarell (1860)]] [[Pilt:Salzburg_Furtwänglerpark_Erwin_Wurm_02.jpg|pisi|Erwin Wurmi skulptuuriprojekt "Gurken" Salzburgis. Kurkide ja puu vahel seisab Friedrich Schilleri monument.]] '''Kurk''' (''Cucumis'') on perekond taimi kõrvitsaliste sugukonnas. Kõige tuntum neist on harilik kurk (''Cucumis sativus''), peamiselt aedviljana kasvatatav üheaastane rohttaim. Kurgiks nimetatakse ka kurgitaime söödavat vilja, mis on ühtviisi populaarne nii värskelt kui ka marineeritult, soolatult ja [[hapukurk|hapendatult]]. ==Kurk Piiblis== * Meil on meeles [[kala]], mida me sõime [[Egiptus]]es muidu, kurgid, [[melon]]id, laugud, sibulad ja [[küüslauk|küüslaugud]]. ** 4. Moosese raamat 11:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Siioni tütar on jäänud üksi otsekui vahionn [[viinamägi|viinamäel]], otsekui öömaja kurgipõllul, otsekui sissepiiratud [[linn]]. </poem> * [[Jesaja raamat|Jesaja]] 1:8, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Aga nad jäävad [[linnupeletis]]te sarnaseks, kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; neid peab kandma, sest nad ei kõnni. Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head! </poem> * Ebajumalate kohta [[Jeremija raamat|Jeremija]] 10:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Otsekui kurgipõllu linnupeletised, mis midagi ei kaitse, on ka nende puised, kullatud ja hõbetatud jumalad. </poem> * [[Baaruki raamat]] (Vana Testamendi apokrüüf) 6:69, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) ==Kurk maailmakirjanduses== * Ta oli veetnud kaheksa aastat, püüdes saada päiksekiiri kätte kurkidest, mis tuli panna hermeetiliselt suletud anumatesse ning lasta taas välja, soojendama õhku jahedatel rõsketel [[suvi|suvedel]]. ** [[Jonathan Swift]], "[[Gulliveri reisid]]", III osa, V ptk, "Reis Laputasse" * Akende alt kostis jälle [[kana]] loksumist ja uute tibude siuksumist; tulid jälle kanapoegade ja [[seen]]tega pirukad, värskelt soolatud kurgid; varsti tulid ka marjad. ** [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", neljas jagu, I peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare * Letil olid tükeldatud kurgid, [[leib|leivakuivikud]] ja paladeks lõigatud [[kala]]; see kõik [[lõhn]]as halvasti. Oli lämmatav, nii et raske oli isegi istuda, ja kõik oli [[viin]]ahaisuga niivõrd läbi imbunud, et tundus, nagu võidaks juba paljast [[õhk|õhust]] viie minutiga purju jääda. ** [[Fjodor Dostojevski]], "Kuritöö ja karistus", II peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare * Odavam on osta vett [[õlu|õlles]] kui kurgis. ** [[Loesje]], 1994 ==Kurk Eesti proosas== * Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii [[rumalus|rumal]] ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud kurk, üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. ** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894) * Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu kurk, [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin. ** [[Anton Hansen Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, XXVI ptk * Indrek aga, kes ühe sõõmuga niipalju suuri [[mõte|mõtteid]] alla neelanud, tundis üksi jäädes, et [[süda]] läheb hirmus vesiseks ja tal tõusid nii elavalt silme ette need imelised hapud kurgid, mida koeramamma annab lõunasöögil [[kotlet]]tide või [[seapraad|seaprae]] kõrvale. ** Anton Hansen Tammsaare, "Tõde ja õigus" III, X ptk ==Kurk luules ja muusikas== <poem> Ma istutan [[alumiinium]]ist kurke presendist põllule. ''Сажаю алюминиевые огурцы'' ''на брезентовом поле. </poem> * [[Viktor Tsoi]] "Alumiiniumist kurgid" (ansambli Kino plaadilt "45", 1982) <poem> Kui kurk ei [[laul]]u lõõrita üldse mitte kunagi siis taeva tahtel küllap ta tõenäoliselt ei saagi. </poem> * [[Konstanty Ildefons Gałczyński]], "Miks kurk ei laula" ("Dlaczego ogórek nie śpiewa") <poem> Oh öömaja kesk kurgipõldu! Oh jäämäge sobival hetkel! Oh orgu, kus keskpäeval kastet nõrgub! Oh lustlikku pooluseretke! </poem> * [[Rossiter Johnson]], "Üheksakümmend üheksa kraadi varjus" ("Ninety-Nine in the Shade", luulekogust "Idler and Poet", Boston, 1883; 99 Fahrenheiti kraadi on Celsiuse skaalal umbes 37,2) <poem> See pole neiu külmus, isa, mis minu rinda rõhub, vaid lõunast seedimata kurk, mis kükitab mul kõhus. </poem> * R. H. Barham, "Pihtimus" <poem> Turuleti taga kotid kurke täis, kurgimüüja laulab: Ostke kurke häid! Kurgid sulle, raha mulle. Sulle-mulle, mulle-sulle, sulle-mulle. ... Kallis oled, kodu, armas Eestimaa, sest et igas linnas kurke müüa saab. </poem> * [[Kuldne Trio]], "Kurgid sulle, raha mulle" ==Kurk filosoofias, ajaloos ja kunstis== * Üks akadeemia poleks suutnud anda mulle kõike, mille ma avastasin, murdes oma [[hambad]] näitustel, poeakendel ja [[Pariis]]i muuseumites. Alustades turust - kus ma rahapuuduse tõttu ostsin vaid üheainsa pika kurgi - töömees sinistes tunkedes, kõige innukamad kubismi järgijad, kõik näitas kindlat proportsiooni ja selguse tunnetust, täpset vormitaju, maalijalikuma maalimisviisi taju, isegi teisejärguliste kunstnike lõuenditel. ** [[Marc Chagall]] ''cit. via'' "Marc Chagall - the Russian years 1906–1922", toim. Christoph Vitali, Schirn Kunsthalle Frankfurt, 1991, näitusekataloog, lk. 29 * Kurk tuleb hoolikalt viilutada, maitsestada [[pipar|pipra]] ja [[äädikas|äädikaga]] ning seejärel välja visata, sest see ei kõlba millekski. * ''A cucumber should be well sliced, and dressed with pepper and vinegar, and then thrown out, as good for nothing.'' ** Väidetavalt arstide tavaline ütlus 1773. aasta Inglismaal. Briti kirjamees [[Samuel Johnson]], "Hebriidide-reisi päevik" (1785), sissekanne 5. oktoobrist 1773 * Kuidas võid sa kummardada [[porrulauk]]e ja [[sibul]]aid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on [[kass]]id ja [[ahv]]id? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui [[reliikvia]]d või [[märter|märtrite]] roiskunud [[kondid]], kostab tema samavõrd õpetatud vastane. Kas pole te [[hull]]ud, pressib katoliiklane peale, kui lõikate üksteise [[kõri]]sid [[kapsas|kapsa]] või kurgi eelistamise pärast? Jah, vastab [[pagan]], ma tunnistan seda, kui sina tunnistad, et need on veel põrunumad, kes võitlevad eelistuste pärast köitetäite sofistika vahel, millest kümme tuhat pole väärt ainustki kapsast ega kurki. ** [[David Hume]], "Religiooni looduslugu" (1757), XII osa "Kahtlustest ja veendumustest", tlk Märt Väljataga, 2015 * On öeldud, et Mu‘awwidh ibn ‘Afra’ ütles: "Ma tõin [[Muhamed|Prohvetile]], Allah õnnistagu teda ja andku talle rahu, taldrikutäie värskeid [[dattel|datleid]] ja kurki, ja tema andis mulle peotäie kalliskive ja [[kuld]]a." ** Qadi Ayyad "Ash-Shifa", 2. ptk, lõik 13 * Tõepoolest, ta polnud kunagi selleta; sest ta lasi tõsta raamiga alused ratastele, mille abil kurke sai liigutada ja asetada päikese täie kuumuse kätte; ning [[talv]]el tõmmati need tagasi ja asetati katteraamide alla, milles oli vilgukivi. ** Keiser [[Tiberius]]e ja kurkide kirglikku suhet kommenteerides [[Plinius vanem]], "Looduslugu", 19:23 ==Kurk filmikunstis== * Minu emme, veider olevus ajast, mil marineeritud kurgid olid veel [[elegants]]i tipp. * ''My mum, a strange creature from the time when gherkins were still the height of sophistication.'' ** Peategelase kommentaar filmis "Bridget Jonesi päevik" (2001) * [Natalie:] Me teame, kuidas [[kondoom]]e kasutada, me paneme neid [[kool]]is kurkide peale. :[Virginia:] Kõigepealt, kui te neid kurkidele panete, tabab teid [[tulevik]]us pettumus. * Telesari "Raising Hope", 2. hooaeg, osa 18, "Poking Holes in the Story" ==Vanasõnad== * Magus uni tuleb hapust kurgist. * ''Träum' süß von sauren Gurken.'' ** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]] * Väiksena kasvab kurk kõveraks. * ''É de pequenino que se torce o pepino.'' ** [[Portugali vanasõnad|Portugali vanasõna]] (Ana Sofia Ganho, Timothy Michael McGovern "Using Portuguese: A Guide to Contemporary Usage". Cambridge University Press, 2004, lk 89) ==Välislingid== {{Vikipeedia|Harilik kurk}} ==Vaata ka== * [[Kurgivõileib]] * [[Hapukurk]] * [[Kõrvits]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 89ixklg4phkem06pk268nfz2bpaz4m0 89904 89887 2022-08-24T11:51:26Z Ehitaja 2563 /* Kurk maailmakirjanduses */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:ARS_cucumber.jpg|pisi|Rikkalikult viljunud kurgitaim]] [[Pilt:Magini_Still_life_with_a_copper_jug.jpg|pisi|Carlo Magini. Vaikelu vaskkannuga. 18. saj esimene pool]] [[Pilt:Carlo_Crivelli_033.jpg|pisi|Carlo Crivelli oli itaalia maalikunstnik, kelle arvukatel madonnapiltidel leidub enamasti ka mõni kurk. Altaritriptühhoni keskpaneel trooniva madonnaga (1482).]] [[Pilt:Bodegón_con_pepinos_y_tomates-Meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez. Vaikelu kurkide ja tomatitega (1774)]] [[Pilt:Hill,_John_William,_Cucumbers,_ca._1860.jpg|pisi|Kurgid. John William Hilli akvarell (1860)]] [[Pilt:Salzburg_Furtwänglerpark_Erwin_Wurm_02.jpg|pisi|Erwin Wurmi skulptuuriprojekt "Gurken" Salzburgis. Kurkide ja puu vahel seisab Friedrich Schilleri monument.]] '''Kurk''' (''Cucumis'') on perekond taimi kõrvitsaliste sugukonnas. Kõige tuntum neist on harilik kurk (''Cucumis sativus''), peamiselt aedviljana kasvatatav üheaastane rohttaim. Kurgiks nimetatakse ka kurgitaime söödavat vilja, mis on ühtviisi populaarne nii värskelt kui ka marineeritult, soolatult ja [[hapukurk|hapendatult]]. ==Kurk Piiblis== * Meil on meeles [[kala]], mida me sõime [[Egiptus]]es muidu, kurgid, [[melon]]id, laugud, sibulad ja [[küüslauk|küüslaugud]]. ** 4. Moosese raamat 11:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Siioni tütar on jäänud üksi otsekui vahionn [[viinamägi|viinamäel]], otsekui öömaja kurgipõllul, otsekui sissepiiratud [[linn]]. </poem> * [[Jesaja raamat|Jesaja]] 1:8, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Aga nad jäävad [[linnupeletis]]te sarnaseks, kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; neid peab kandma, sest nad ei kõnni. Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head! </poem> * Ebajumalate kohta [[Jeremija raamat|Jeremija]] 10:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) <poem> Otsekui kurgipõllu linnupeletised, mis midagi ei kaitse, on ka nende puised, kullatud ja hõbetatud jumalad. </poem> * [[Baaruki raamat]] (Vana Testamendi apokrüüf) 6:69, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net) ==Kurk maailmakirjanduses== * Ta oli veetnud kaheksa aastat, püüdes saada päiksekiiri kätte kurkidest, mis tuli panna hermeetiliselt suletud anumatesse ning lasta taas välja, soojendama õhku jahedatel rõsketel [[suvi|suvedel]]. ** [[Jonathan Swift]], "[[Gulliveri reisid]]", III osa, V ptk, "Reis Laputasse" * Akende alt kostis jälle [[kana]] loksumist ja uute tibude siuksumist; tulid jälle kanapoegade ja [[seen]]tega pirukad, värskelt soolatud kurgid; varsti tulid ka marjad. ** [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", neljas jagu, I peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare * Letil olid tükeldatud kurgid, [[leib|leivakuivikud]] ja paladeks lõigatud [[kala]]; see kõik [[lõhn]]as halvasti. Oli lämmatav, nii et raske oli isegi istuda, ja kõik oli [[viin]]ahaisuga niivõrd läbi imbunud, et tundus, nagu võidaks juba paljast [[õhk|õhust]] viie minutiga purju jääda. ** [[Fjodor Dostojevski]], "Kuritöö ja karistus", II peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare * "Oh ei, mis te nüüd. Ma tõesti ei tea, kuidas teid tänada," ütles proua. "Ahjaa, andke andeks, et teile [[õhtusöök|õhtusöögi]] ülejääke pakun, aga meil on praetud [[baklažaan]]i ja äädikaga tehtud kurki. Kui te soovite, siis äkki panen kaasa?" :"Ahsoo, no sel juhul võtab Nakata küll teie lahke pakkumise vastu. Nakatale meeldivad väga nii praetud baklažaanid kui äädikaga tehtud kurk." (lk 205) * [Õshima-san:] "Ja siis ilmusid sina välja, Tamura Kafka-kun. ''Cool'' nagu kurk, saladuslik nagu [[Kafka]]." (lk 414) ** [[Haruki Murakami]], "Kafka mererannas", tlk Kati Lindström, 2016 * Odavam on osta vett [[õlu|õlles]] kui kurgis. ** [[Loesje]], 1994 ==Kurk Eesti proosas== * Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii [[rumalus|rumal]] ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud kurk, üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. ** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894) * Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu kurk, [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin. ** [[Anton Hansen Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, XXVI ptk * Indrek aga, kes ühe sõõmuga niipalju suuri [[mõte|mõtteid]] alla neelanud, tundis üksi jäädes, et [[süda]] läheb hirmus vesiseks ja tal tõusid nii elavalt silme ette need imelised hapud kurgid, mida koeramamma annab lõunasöögil [[kotlet]]tide või [[seapraad|seaprae]] kõrvale. ** Anton Hansen Tammsaare, "Tõde ja õigus" III, X ptk ==Kurk luules ja muusikas== <poem> Ma istutan [[alumiinium]]ist kurke presendist põllule. ''Сажаю алюминиевые огурцы'' ''на брезентовом поле. </poem> * [[Viktor Tsoi]] "Alumiiniumist kurgid" (ansambli Kino plaadilt "45", 1982) <poem> Kui kurk ei [[laul]]u lõõrita üldse mitte kunagi siis taeva tahtel küllap ta tõenäoliselt ei saagi. </poem> * [[Konstanty Ildefons Gałczyński]], "Miks kurk ei laula" ("Dlaczego ogórek nie śpiewa") <poem> Oh öömaja kesk kurgipõldu! Oh jäämäge sobival hetkel! Oh orgu, kus keskpäeval kastet nõrgub! Oh lustlikku pooluseretke! </poem> * [[Rossiter Johnson]], "Üheksakümmend üheksa kraadi varjus" ("Ninety-Nine in the Shade", luulekogust "Idler and Poet", Boston, 1883; 99 Fahrenheiti kraadi on Celsiuse skaalal umbes 37,2) <poem> See pole neiu külmus, isa, mis minu rinda rõhub, vaid lõunast seedimata kurk, mis kükitab mul kõhus. </poem> * R. H. Barham, "Pihtimus" <poem> Turuleti taga kotid kurke täis, kurgimüüja laulab: Ostke kurke häid! Kurgid sulle, raha mulle. Sulle-mulle, mulle-sulle, sulle-mulle. ... Kallis oled, kodu, armas Eestimaa, sest et igas linnas kurke müüa saab. </poem> * [[Kuldne Trio]], "Kurgid sulle, raha mulle" ==Kurk filosoofias, ajaloos ja kunstis== * Üks akadeemia poleks suutnud anda mulle kõike, mille ma avastasin, murdes oma [[hambad]] näitustel, poeakendel ja [[Pariis]]i muuseumites. Alustades turust - kus ma rahapuuduse tõttu ostsin vaid üheainsa pika kurgi - töömees sinistes tunkedes, kõige innukamad kubismi järgijad, kõik näitas kindlat proportsiooni ja selguse tunnetust, täpset vormitaju, maalijalikuma maalimisviisi taju, isegi teisejärguliste kunstnike lõuenditel. ** [[Marc Chagall]] ''cit. via'' "Marc Chagall - the Russian years 1906–1922", toim. Christoph Vitali, Schirn Kunsthalle Frankfurt, 1991, näitusekataloog, lk. 29 * Kurk tuleb hoolikalt viilutada, maitsestada [[pipar|pipra]] ja [[äädikas|äädikaga]] ning seejärel välja visata, sest see ei kõlba millekski. * ''A cucumber should be well sliced, and dressed with pepper and vinegar, and then thrown out, as good for nothing.'' ** Väidetavalt arstide tavaline ütlus 1773. aasta Inglismaal. Briti kirjamees [[Samuel Johnson]], "Hebriidide-reisi päevik" (1785), sissekanne 5. oktoobrist 1773 * Kuidas võid sa kummardada [[porrulauk]]e ja [[sibul]]aid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on [[kass]]id ja [[ahv]]id? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui [[reliikvia]]d või [[märter|märtrite]] roiskunud [[kondid]], kostab tema samavõrd õpetatud vastane. Kas pole te [[hull]]ud, pressib katoliiklane peale, kui lõikate üksteise [[kõri]]sid [[kapsas|kapsa]] või kurgi eelistamise pärast? Jah, vastab [[pagan]], ma tunnistan seda, kui sina tunnistad, et need on veel põrunumad, kes võitlevad eelistuste pärast köitetäite sofistika vahel, millest kümme tuhat pole väärt ainustki kapsast ega kurki. ** [[David Hume]], "Religiooni looduslugu" (1757), XII osa "Kahtlustest ja veendumustest", tlk Märt Väljataga, 2015 * On öeldud, et Mu‘awwidh ibn ‘Afra’ ütles: "Ma tõin [[Muhamed|Prohvetile]], Allah õnnistagu teda ja andku talle rahu, taldrikutäie värskeid [[dattel|datleid]] ja kurki, ja tema andis mulle peotäie kalliskive ja [[kuld]]a." ** Qadi Ayyad "Ash-Shifa", 2. ptk, lõik 13 * Tõepoolest, ta polnud kunagi selleta; sest ta lasi tõsta raamiga alused ratastele, mille abil kurke sai liigutada ja asetada päikese täie kuumuse kätte; ning [[talv]]el tõmmati need tagasi ja asetati katteraamide alla, milles oli vilgukivi. ** Keiser [[Tiberius]]e ja kurkide kirglikku suhet kommenteerides [[Plinius vanem]], "Looduslugu", 19:23 ==Kurk filmikunstis== * Minu emme, veider olevus ajast, mil marineeritud kurgid olid veel [[elegants]]i tipp. * ''My mum, a strange creature from the time when gherkins were still the height of sophistication.'' ** Peategelase kommentaar filmis "Bridget Jonesi päevik" (2001) * [Natalie:] Me teame, kuidas [[kondoom]]e kasutada, me paneme neid [[kool]]is kurkide peale. :[Virginia:] Kõigepealt, kui te neid kurkidele panete, tabab teid [[tulevik]]us pettumus. * Telesari "Raising Hope", 2. hooaeg, osa 18, "Poking Holes in the Story" ==Vanasõnad== * Magus uni tuleb hapust kurgist. * ''Träum' süß von sauren Gurken.'' ** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]] * Väiksena kasvab kurk kõveraks. * ''É de pequenino que se torce o pepino.'' ** [[Portugali vanasõnad|Portugali vanasõna]] (Ana Sofia Ganho, Timothy Michael McGovern "Using Portuguese: A Guide to Contemporary Usage". Cambridge University Press, 2004, lk 89) ==Välislingid== {{Vikipeedia|Harilik kurk}} ==Vaata ka== * [[Kurgivõileib]] * [[Hapukurk]] * [[Kõrvits]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] khp971rdu0h7kugnv4ixc4hhmakqh5i 0 6527 89890 87425 2022-08-23T21:48:01Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritz_Syberg,_Ved_frokosten,_1906,_privat_eje.png|pisi|Fritz Syberg, "Pruukost" (1906)]] ==Luule== <poem> [[Ema]] mudilasi teele seab, paitab, tõreleb ja silmas peab, kas on korras sukad, pihikud, kas on kaasas koolivihikud. Võileib pauna, [[suudlus]] palgele. Anna, väänkael, valu jalgele! [[Leib]] ja suudlus - õnne alammäär. Sooja sõnata jääb tuimaks leivakäär. [[Süda]] panetub, kui [[päev]]a alata tihti ilma leivapalata. ... et ei kuivaks rõõmu lättesoon, et ei puuduks lihtne reisimoon - võileib pauna, suudlus palgele. Nendest inimlaps saab jaksu [[jalg]]ele, jaksu jalgele ja jõudu [[hing]]ele, [[toit]]u kärsitule pingele. </poem> * [[August Sang]], "Võileib suudlusega" (1959) ==Proosa== * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... diplomaati." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis šokolaadikuule kuhja seada, siis olen ma just õige mees." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * Kurb öelda, aga [[Taani]] [[heaoluühiskond]] ei jaotu võrdselt. Mõnes kohas puudub see täiesti, ja näiteks mind varitseb alatasa [[nälg|näljasurm]]. :Ma ei tea, miks see nii on, võib-olla on asi minu vanuses, võib-olla treeningukoormuses, võib-olla elutseb mu [[soolestik]]us mingi tundmatu [[parasiit]], aga mul on kõht kogu aeg tühi. Nii on see alati olnud. Kui ma väike olin ja [[õhtupalve]]t lugesin, siis kujutasin sageli ette, et [[Jeesus]] teeb mulle sändvitši, arvestades selle mehe toitlustajaannet, mõtlesin ma, peaks ta oskama vägevaid sändvitše teha. (lk 232) * [[Peter Høeg]], "Elevanditalitajate lapsed", tlk Ene Mäe, 2012 ==Vanasõnad== * Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks. * Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib. * Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib. * Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[August Sang]], "Võileib suudlusega. Luuletusi 1956-1962", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 * [[Octav Pancu-Iaşi]], "Võileivad suve ja tuulega", rumeenia keelest tõlkinud Natalie Alver ja Thelma Tali, 1976 * [[Salme Masso]], Olga Relve, "Võileivad", 1977 * Tarmo Vaarmets, "Võileib võimleb", 2019 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 9tqhn4298hx2ua3viyyjkxwbw0xia7v 89899 89890 2022-08-24T09:18:30Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritz_Syberg,_Ved_frokosten,_1906,_privat_eje.png|pisi|Fritz Syberg, "Pruukost" (1906)]] ==Luule== <poem> [[Ema]] mudilasi teele seab, paitab, tõreleb ja silmas peab, kas on korras sukad, pihikud, kas on kaasas koolivihikud. Võileib pauna, [[suudlus]] palgele. Anna, väänkael, valu jalgele! [[Leib]] ja suudlus - õnne alammäär. Sooja sõnata jääb tuimaks leivakäär. [[Süda]] panetub, kui [[päev]]a alata tihti ilma leivapalata. ... et ei kuivaks rõõmu lättesoon, et ei puuduks lihtne reisimoon - võileib pauna, suudlus palgele. Nendest inimlaps saab jaksu [[jalg]]ele, jaksu jalgele ja jõudu [[hing]]ele, [[toit]]u kärsitule pingele. </poem> * [[August Sang]], "Võileib suudlusega" (1959) ==Proosa== * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... diplomaati." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis šokolaadikuule kuhja seada, siis olen ma just õige mees." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * Kurb öelda, aga [[Taani]] [[heaoluühiskond]] ei jaotu võrdselt. Mõnes kohas puudub see täiesti, ja näiteks mind varitseb alatasa [[nälg|näljasurm]]. :Ma ei tea, miks see nii on, võib-olla on asi minu vanuses, võib-olla treeningukoormuses, võib-olla elutseb mu [[soolestik]]us mingi tundmatu [[parasiit]], aga mul on kõht kogu aeg tühi. Nii on see alati olnud. Kui ma väike olin ja [[õhtupalve]]t lugesin, siis kujutasin sageli ette, et [[Jeesus]] teeb mulle sändvitši, arvestades selle mehe toitlustajaannet, mõtlesin ma, peaks ta oskama vägevaid sändvitše teha. (lk 232) * [[Peter Høeg]], "Elevanditalitajate lapsed", tlk Ene Mäe, 2012 ==Vanasõnad== * Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks. * Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib. * Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib. * Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[August Sang]], "Võileib suudlusega. Luuletusi 1956-1962", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 * [[Octav Pancu-Iaşi]], "Võileivad suve ja tuulega", rumeenia keelest tõlkinud Natalie Alver ja Thelma Tali, 1976 * [[Salme Masso]], Olga Relve, "Võileivad", 1977 * Tarmo Vaarmets, "Võileib võimleb", 2019 ==Vaata ka== * [[Kurgivõileib]] [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 96q7vl58gwf8q7e97ujxnw4dgakpbz9 0 8673 89897 81692 2022-08-23T22:28:50Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mozart_Giving_a_Concert_in_The_'salon_Des_Quatre-Glaces_Au_Palais_Dutemple'_in_the_Court_of_the_Prince_de_Conti_Ollivier_1770.jpg|pisi|Michel-Barthélémy Ollivier, "Mozart de Conti õukonnas esinemas" (u 1766-1770), Mozart on väike ja istub klavessiini taga.]] [[Pilt: Wolfgang-amadeus-mozart 1.jpg|pisi|Barbara Krafft, Wolfgang Amadeus Mozarti postuumne portree (1819)]] '''Wolfgang Amadeus Mozart''' (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. ==Tema kohta== * Kavalehe [[sissejuhatus]] ajendab selliste kontsertide külastajaid teistele kaaskuulajatele selgitama, miks ja kuidas tema sisemus [[muusika]] [[valu]]ga kaasa väriseb. Just nüüdsama on ta neid ja nendele sarnaseid ridu kuskil lugenud. [[Beethoven]]i valu, Mozarti valu, [[Schumann]]i ja [[Bruckner]]i valu, [[Wagner]]i valu. /---/ Ühele proua doktorile on sarnased muusikalised [[hirm]]ud juba ammu tuttavad. Juba [[kümme|kümnendat]] [[aasta]]t üritab ta Mozarti Reekviemi saladuse jälile jõuda. Senini pole tal õnnestunud oma uurimustes jalatäitki edasi astuda. Tegemist on põhjatu ja salapärase teosega. Meiesugune ei saagi seda teost mõista! /---/ Reekviemi sissemaksu tegi keegi [[must]]as [[mantel|kutsarimantlis]] saladuslik tundmatu. Proua doktor ja teised, kes on kõik ühte ja sedasama Mozarti elust jutustavat [[film]]i näinud, teavad - tegemist on [[surm]]a endaga! Selline [[mõte]] aitab [[kuulsus]]t kaitsvasse kesta [[auk]]u närida ja läbi selle augu kuulsuste külje alla pugeda. (lk 16) ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * Väljapääsutu [[olukord]] on d-mollis. Selle avastas [[Mozart]]. Ja kasutas seda teadmist "Don Juanis", saatmaks Kivist külalist. Enne Mozartit oli alati võimalik väljapääs leida, alati sai [[Jumal]]alt abi paluda. Mozartiga algas [[kahtlus]] [[jumalikkus]]es. (lk 153) ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat, 2008 * [[Ooper]] oli võimas. :Laval oli esimene koosseis, ja isegi paar külalistähte. :Miki luges hämaras poolvaljusti mustale taustale kirjutatud ooperilibretot. :Erilist [[rõõm]]u tekitasid talle libretos kolm kohta: :Esiteks: kaunist [[prints]]i jälitab [[madu]], kuid kolm daami päästavad ta. :Teiseks: manatark ilmub vankril, mida veavad kuus [[lõvi]]. :Kolmandaks: lõpus otsustab üks tegelane - lindmees - endale otsa peale teha, sest arvab, et elu on ebaõiglane. :Lõvid polnud muidugi päris, süžee oli tobe ja lindmees jäi ellu, mis oli [[pettumus]]. (lk 306-307) * [[Undinė Radzevičiūtė]], "[[Kalad ja draakonid]]", tlk Tiiu Sandrak, 2017 ==Kirjandus== * [[Peter Shaffer]], "Amadeus" (näidend) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Mozart, Wolfgang Amadeus}} [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] czj1njdnclschk78zu9f0z63x14cpg1 0 9168 89868 49579 2022-08-23T13:53:30Z Pseudacorus 2604 Ümbersuunamine lehele [[Guvernant]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Guvernant]] lg1rjelrcg0zwycmi5yspe7fsihreu2 0 9266 89901 82340 2022-08-24T10:31:25Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Fail:Judith_Leyster_Young_Flute_Player.jpg|pisi|Judith Leyster, "Poiss flöödiga" (1630ndad)]] [[Pilt:Ernestine_Huet_Flötenunterricht.jpg|pisi|Ernestine Huet (tegutses 1848-1870), "Flööditund", ''s.d.'']] [[File:Berthe_Morisot_-_The_Flute_Player.jpg|thumb|Berthe Morisot, "Flöödimängijad" (1890)]] '''Flööt''' on muusikariist, mida on kergem mängida kui [[Hamlet]]it - arvatavasti seetõttu, et Hamletis on vähem auke. ==Luule== <poem> Seitse surmaputke vart, mil erinev pikkus, vaha liitis flöödiks ning ta taltsas kirglikkus nüüd nuuksub, hõiskab või oigab, kuis soovin just. Tule. Õpid kunsti meilt, mis Sileeni vääris ja tõrve kaudu su ohked täis armastust haihtuvad, kooskõlla sulades atmosfääris. </poem> * [[José Maria De Heredia]], "Flööt". Tõlkinud [[Hasso Krull]]. Vikerkaar 2/1988, lk 40 <poem> Flööt luksub naerda teispool taevakummi, maa sisemuses taotaks hiigla[[trumm]]i – kõik väriseb, ja kuna ma veel rühin ja heitlen häälte, helinate vooga, mu üle juba paiskub hirmsa hooga [[maailm]]a suur [[sümfoonia|sümfooniline]] mühin. </poem> * [[Betti Alver]], "Hääled" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&table=Books&book_id=365&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tähetund"], lk 73 <poem> Sõrmitsed sa oksaraage, mängid flööti, tulekeel. [[Mõtted]] mul on kaugeil maadel. Palun, palun, mängi veel! [[tuhk|Tuha]] alla mängid [[laul]]ud, osa õhku [[säde]]meiks. Ja mu soovimata [[soov]]e, näib, et, flööt, sa aimad neid. Sina, tuleflööt, kui mängid, kaasa haarab siiras viis. Millal ükskord minu laulud [[süda]]nt puudutavad nii?! </poem> * [[Helgi Muller]], "Tuleflööt", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 12 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] bgqwdmjguv1as1byt2i8mh9972lkbib 0 10257 89895 83814 2022-08-23T22:07:20Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rolinda_Sharples_-_village_gossips-BST_BMAGG_K1076-001.jpg|pisi|Rolinda Sharples, "Küla kuulujutud" (u 1828)]] [[Pilt:The_Tell-Tale_(August_Malmström)_-_Nationalmuseum_-_18443.tif|pisi|August Malmström (1829-1901), "Kuulujutt", ''s.d.'']] ==Proosa== * Kui kõrvalises [[Serbia]]s üks [[ertshertsog]] mõrvati, paistis see väga kauge [[sündmus]]ena, mis meile põrmugi korda ei lähe. Lõppude-lõpuks, [[Balkan]]il mõrvati alatasa keegi. Et see võiks puudutada meid siin [[Inglismaa]]l, näis täiesti uskumatu — ja ma ei räägi seda mitte ainult enese, vaid peaaegu kõigi seisukohast. Otsekohe pärast seda [[mõrv]]a kerkisid [[silmapiir]]ile nagu ähvardavad tormipilved. Ebatavalised kuuldused läksid liikvele — kuuldused sellest fantastilisest nähtusest — [[sõda|sõjast]]! Aga muidugi oli see ainult [[ajaleht]]ede jutt. Ükski tsiviliseeritud rahvas ei hakka ju sõdima. Sõdu polnud olnud juba palju aastaid; tõenäoliselt kunagi ei tule ka. :Ei, tavalistel inimestel, tegelikult vist kõigil peale mõne tähtsama ministri ja välisministeeriumi kitsama ringi, polnud aimugi, et sõda võiks tõesti puhkeda. Kõik oli ainult kuulujuttude tasemel — inimesed kütsid end üles ja rääkisid, et asi näeb tõesti välja "üsna tõsine" — need olid vaid [[poliitik]]ute kõned. Ja siis äkki ühel hommikul see oligi juhtunud. (lk 249) * [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164 * "Aga miks ma peaksin teda [[lein]]ama?" küsisin ma Chade'ilt, sest polnud julgenud küsida seda Burrichilt. "Ma isegi ei tundnud teda." :"Ta oli su [[isa]]." :"Ta tegi mind suvalise [[naine|naisega]]. Kui ta minust teada sai, läks ta ära. Isa! Ta ei hoolinud minust mitte kunagi." Seda lõpuks valjusti välja öeldes valdas mind [[trots]]. Burrichi sügav andunud leinamine ja nüüd ka Chade'i vaikne [[kurbus]] tegid mind maruvihaseks. :"Sa ei tea seda kindlalt. Sa kuuled ainult kuulujutte. Sa ei ole veel piisavalt vana, et mõnda asja mõista. Sa ei ole kunagi näinud, kuidas [[lind]] meelitab [[vigastus]]t teeseldes [[kiskja]]id oma poegade juurest eemale." (lk 142) * [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000 * Kuulujutt on informatsioon, mis on nii peeneks destilleeritud, et võib kõigest läbi imbuda. Tal pole levimiseks uksi ja aknaid vaja - vahel pole tal vaja isegi inimesi. Ta võib elada vabalt ja metsikuna, joosta kõrvast kõrva kordagi huuli puudutamata. ** [[Terry Pratchett]], "Savijalad". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2005, lk 62 * Meid oli siin linnas palju, aga ometi nii vähe, et kiusasime üksteist kuulujuttudega. Ja puhas [[õnnetus]] kõlbab jututeemaks harva - parima maigu annab sellele ports saasta. (lk 66) ** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017 * Ines oli alati otsinud tugevamatelt toetust. Kõige rohkem just Hennalt. Esimeses ja teises klassis tassis ta Hennale komme poolehoiu võitmiseks. Sellest aga polnud suuremat kasu. Henna sõi kommid ära ja küsis veel juurdegi. Hennale meeldisid kuulujutud. Ines hakkas lahtiste kõrvadega koolis ringi liikuma ja kandis kõik kuuldu Hennale ette. Et lugusid huvitavamaks teha, pani ise juurde, mis pähe tuli. Mõnda aega saavutas ta Henna poolehoiu, aga siis puhkes torm. Ta oli liiga palju lugusid klassikaaslaste kohta kokku luuletanud ja Ineselt hakati üheskoos aru pärima. Klassi tüdrukud pidasid mitu nädalat sõnasõda ja klaarisid arveid ning Ines sai hüüdnimeks Riiuveski. :Ines sulgus endasse. Ta oli jälle üksi. Ainuke relv oli hästi õppida ja kanda rästikukeelt suus. (lk 12) * [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] iud6mk2c9gye0p2c86w2vsojieeol6i 0 11221 89903 82907 2022-08-24T11:37:46Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lesya Ukrainka portrait.jpg|pisi]] [[Pilt:The Soviet Union 1971 CPA 3984 stamp (Lesya Ukrayinka (Larysa Petrivna Kosach-Kvitka, 1871-1913), Ukrainian Writer).jpg|pisi|NSVL mark Lesja Ukrajinka 100. sünniaastapäeva puhuks]] '''Lesja Ukrajinka''' (ukraina Леся Українка, pärisnimega Лариса Петрівна Косач-Квітка; 25. veebruar (vkj 13. veebruar) 1871 Novograd-Volõnskõi – 1. august (vkj 19. juuli) 1913 Surami, Gruusia) oli ukraina luuletaja, prosaist, näitekirjanik, tõlkija ja publitsist, üks tähtsamaid ukraina kirjanikke. ==Luule== <poem> Sinagi võitlesid kord nagu [[Iisrael]], minu Ukraina! Jumal ise siis saatis halastuseta ju sinu vastu pimeda [[saatus]]e. Ümbritses sind rahvaiga, kes, nagu [[lõvi]]dki [[kõrb]]es, möirgasid, ihaldades su verd, uputas su [[pimedus]]esse, milles [[vennad]] sugulasi ei tundnud, kust keegi võitmatu välja ilmus, [[ajastu]] vaim, kes raevunult hüüdis: "Ukrainale [[surm]]!" ... Aga nüüd? Kust otsima peaksime maad oma rahvale? Kes küll on lõhkunud [[hing]]e ja [[süda]]me [[käsulauad]]? Millal saab mööda pikk [[vangipõli]], mis meid kord [[tõotatud maa]]le saadab? Kauaks veel jääb meie koduks [[Egiptus]]? Millal hukkub uus [[Babülon]]? </poem> * "І ти колись боролась, мов Ізраїль…", 1904 =="Aoeelsed tuled"== Tsitaadid raamatust: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk [[Helvi Jürisson]], [[Harald Rajamets]], [[Muia Veetamm]], 1971. * Kui ma ei oleks ukrainlane, tahaksin olla [[grusiin]]lane. (lk 278) ** Lesja Ukrajinka, ''Cit. via'': Oleksandr Zavgorodni, "Ukraina luule uhkus", lk 273-280 <poem> Oma kehval ja lohutul rajal külin lilli, et kirendaks maa. Külin lilli ma pakase ajal ja ka pisaraid hoida ei saa. Sulab pisaraist kibedaist, kuumist kõva jääkoorik, muheneb pind, tõuseb lilli ehk seemnete tuumist, kevad rõõmustab veel ehk ka mind. Järsust mäest tahan üles ma kanda kivi ränka, ja vaeva näen truult, ja kui rasket ka koormat ei panda, lõbus laul kõlab ikka mu suult. ... Rinnas ase on surmale, kustub silmist valgus, ees udu on karm, aga süda veel erksamalt tuksub — surma võidab ehk südame tarm. Jah! Ma naeran, kui pisarad laugel, laulan laule, kui südant sööb tusk, loodan, olgugi lootus must kaugel! Mure, kao! Mul on elusse usk! </poem> * "Contra spem spero!", lk 6-7 <poem> Oh, vilets on me tee ja ränk on seda käia, veel rängem sel, kes kaaslastest jäi ilma. Ent mina pole sellel üksikäija, ei rända kaaslasteta laia ilma. Kui oled üksi, tee võid kaotada, kuid hulgakesi vaevalt kaotad ta. ... Kui mõõdan pilguga ma taeva kõrgust, ei otsi sealt ma uue tähe rada, vaid v e n d l u s t, v õ r d s u s t, v a b a d u s e kirkust sünkmustast pilvest püüan avastada, neid kolme tähte kuldselt viravat, mis inimsoole ikka siravad. ... Kas leian üksnes okkaid oma rajalt või lilligi täis kaunist õitepuna? Kas jõuan õige sihini tal ajalt või lõpetan ta enne nõrkenuna? — Kuid lõpetada on mu igatsus nii, nagu alustasin — laulud suus. </poem> * "Minu tee", lk 8- <poem> Siin on aina valgus, sära, kuldne sina laial lahel, siin ei teatagi, et kuskil on ka halba ilma vahel... Vaikus merel... Vaevu-vaevu õõtsub rauge mere turi, tuules põrmugi ei liigu ükski valge paadipuri. ... Kuidas tahaksin ma praegu vaikses paadis aerutada, aina päevatõusu poole sõuda mööda kuldset rada! Sõuaks päevatõusu poole, ujuks päevaloode teele — rada mööda, mida päike laotab kilgendama veele. Ei ma kardaks salakari, tuulte ees ei tunneks pelgust, need siin meeldegi ei tuleks keset kestvat sära, selgust. </poem> * "Krimmi mälestusi. 1. Merevaikus", lk 14-15 <poem> Meri paadi on kaldale heitnud, puruks peksnud ja muljunud kiiva, seal ta paistab kui loom, kelle peitnud tuuled kõrbes on pooleldi liiva. Kurvad õnnetud jäänused taevast nagu anuksid rahu kord anda, aga pääsu ei ole neil vaevast, aina voog sööstab vihaselt randa. Laine rümatab randa ja raksab nagu suurtükist, kõmab ja kajab, meri lammutab paati, kuis jaksab, lõhub, murrab ja liivasse ajab. ... Nagu paat, mis on liivale kantud, vajub rusudeks seal ilmaaegu, nii see maa, lausa jumalast antud, tukub võõraste ikke all praegu. Nagu stepimaa tuline ratsu, kes nüüd kõrbes on suremas valust: enam üles ta tõusta ei katsu sealt, kus pööris ta maha lõi jalust. ... Võimas meri! Veel võimsamalt vooga! Oled tugev, sind miski ei keela. Saada laineid veel hirmsama hooga ja see õnnetu maa ära neela! </poem> * "Krimmi mälestusi. 10. Maruilm", lk 15-16 <poem> Aeg lahti küll on hoidnud vetesoone ning piisku pillavad fontäänid veel, kui nutaks loss, sest tal on hale meel, et elu kaotanud on temas uhke joone. Eks seisa haarem nukrais varemeis; näe, aed ja torn; kui palju muiste neis jäi ilust ilma vange kaunitare! Siin valitsesid võim ja orjapõli kare; võim kadus, kõik sai rusuks ajapikka, ent orjapõlves on see maa veel ikka! </poem> * "Krimmi mälestusi. 10. Bahtšisarai palee", lk 17 <poem> Kus oled sa, priius, täht kauge ja valge? Miks ometi taevast ei lasku sa alla? Miks pisarais maale sa valgust ei kalla? Sa näed ju — on pimedus matnud kõik palged! Tõest saanud on valskus — sa tunned ju seda? Oh häda! Mu rahvas, su pärast äng pigistab rinda! Mu vennad — mil ahelaist vabaks nad saavad?! Ah, põletav-valusad, kurnavad haavad, Ukraina, mu ema, on löödud su rinda! Kes aitaks meid tõusta ja pääseda vaevast? Oh taevas! ... Ukraina! Su pärast ma pisaraid valan... Ent sellest, mu maa, ei sul kergemaks lähe, Mis tulu võiks sinule tuua mu ahastus palav? Ei, ei, sellest abi on vähe! ... Eks öelda, et emade pisaraojad on kuumemad tulest ja kangemad kaljust; kas pole siis jõudu ses nutus, mis nutsid ta pojad ja kasu sest kurbusest paljust? </poem> * "Pisarad-pärlid", lk 18-20 <poem> Aias ohkas nii haledalt tuul. Sina laulsid, ma vaikisin sellal, laulust hea oli südamel hellal, aias ohkas nii haledalt tuul... Hele [[põuavälk]] sähvatas kaugel. Oh, mis ahastus valdas siis mind! Nagu noahoobist kihvatas rind. Hele põuavälk sähvatas kaugel... </poem> * "Meloodiad I", lk 26 <poem> Oo Slaavimaa! — kuis üllalt kõlab see, on selles müstika, on selles laius. Kui palju käsi läbi aegade auks Slaavimaale hiigeltemplit raius. Ja keset templit tehti [[pjedestaal]] ning selle otsa kuju püsti aeti ja justkui [[Isis]]el [[Egiptimaa]]l ka temal silmad [[loor]]idega kaeti. Ta seisnud seal nüüd terve igavik ja aeg on voolanud ja aastad läinud ning siiamaani ükski surelik ei ole silmast silma teda näinud. ... Ning kummuli nad kuju ees on reas, eks seda kuju purpurriie rüüta, ta muide kullast krooni kannab peas — ei teisiti kui [[tsaar]]iks teda hüüta! Ja teda vaatavad nad, silmad vees, ja nuudi vermetes on turjad endil, kuid tema tummalt seisab nende ees ja vaikselt püüab lõksu nende vendi. Eks ükskord võõrsilt mees, kel kõvad käed viind [[orjaturg]]u slaavi vägilased ja slaavlane nüüd kõikjal, kus sa näed, käed ise orjaraudu panna laseb. Jah, nii see on, et lõõga väärib [[härg]], ta ikkes olemist ei peagi raskeks! Ei asjatult nii kaugel pole järg, et sõna "slaavlane" on saanud o r j a vasteks! </poem> * "Slavus-sclavus", lk 32-33 <poem> Vast kunagi, kui kirju, märkmeid vanu teil soov on lehitsedes hoida peos, vast eksib pilk siis nende ridadegi manu ja meenub mõni minevikuseos. Ja meenub aed ja trepp ja suvelilled mõned ja suveöös lendtähe kiirgav tee ja meie laulud, vaidlused ja kõned — vast tuleb lugedes teil meelde taas kõik see. ... Kui tuvikesed oleme me vakka, sest segamist ei kannata patriits. Kui ori äkki kõnelema hakkaks, mis tema härrad öelda võiksid siis? ... Me teadmised on kirst, mis maha maetud, me anded — pärisori-komejant, kel naljad hirmuga on pähe aetud, kes kõige peale kummardab kui sant. Me usk on läbinähtamatu hägu, kui templiorjus kord Egiptuses, me seadused on vangimaja nägu, me hõimusidemed kui virved vees. Me rahvale, me sünnilt silmitule, ei ole päiksevalgus paistnud eal, ta vaenlase eest läheb läbi tule ja oma õiged juhid kaotab seal. Me vahvus — see on mõõk, mis vereroostes ja tupes kuuldub vaid ta raudne kriiks. Ah, kelle süda armust verd kord joostes ta võluks jälle helkivaks ja priiks? </poem> * "Seltsimehele mälestuseks", lk 34-36 <poem> Veel palju kordi saabub silmapilk, mil vaatan justkui põhjatusse kotti, ja armastatu peaski tabab pilk mul [[narr]]i kuljustega mütsilotti. Veel palju kordi sunnib hingevaev mind kummardama kinnikaetud [[Isis]]t, veel palju kordi läheb põhja [[laev]] [[Atlantis]]t otsides ka soodsas briisis. Veel palju kordi kajab kõrvus taas üks tabamatu hääl, mis kutsub üha, ja mõtlen, et kõik ilmas on [[miraaž]], et kusagil ei ole miski püha. </poem> * "*Oh, ma ju tean, et üle minu teest...", lk 37-38 <poem> "Ja saagu pimedus!" — nii ütles maine jumal Ja saigi pimedus ning tuli kaos, nii nagu enne ilma loomist. Ei, veel hullem, sest nüüdses olid elusolendid, neid rõhus pimedus ja kõik, mis sellest tõusis nälg, vaesus, mure, haigused ja hirm. Hirm, millest jäigastusid kõigil hinged; ja kõige julgemailgi hakkas õudne, kui kuuldus näljakisa, karjeid, oigeid just nagu kuskilt meresügavusest ning lugemata hulgast inimsuudest. Siis muutus kaoseks, kaose osaks kõik. Vaid vahel harva kõlas pimedusest veel nõrk ja katkev hüüe: "Valgust! Valgust!" Mispeale vastas oma kõrgelt troonilt kõikvõimas maine jumal võimsal häälel: "Ei. Saagu pimedus!" Ja jälle virras kaos. Kui mitu, mitu Prometheuse järglast on käinud taevast tulesädet toomas? Kui palju käsi tõusid selle poole kui tähe poole, mida püüelda? Kui aga purunes see särav säde, läks katki sädemete killukesteks, siis igaüks, kes killukese leidis, ta peitis nagu tule tuha sisse. ... Ja siiani, oo vennad, siiani on pimedus ja kaos. Hei, vastakeI Mul on ses kaoses hirm ja õudne olla. ... Mu vennad, Prometheuse järglased, te rinda pole kotkad purustanud, — teil söövad, uuristavad südant ussid; te pole [[Kaukasus]]e kalju küljes, mis kaugelt valendava jäise peaga võib teadet anda aheldatud vangilt. Ei, teid on maetud mullast onnidesse, kus kõlada ei saa ei ahelate kõlin, ei julged sõnad... </poem> * "Fiat nox!", lk 39-40 <poem> Sõna, miks pole sa lajatav teras, mis välgub lahingus sädemesäras? Miks pole mõõk sa, mis osavas käes armutult päid niidab vaenlaste väes? Sina, mu kõne, nii sirge ja vahe, tõmbaksin tupest su välja ma kohe, — ainult sa haavad ja veristad mind, terveks su terast jääb vaenlase rind... </poem> * "*Sõna, miks pole sa lajatav teras...", lk 41 <poem> Kui suren, loitma lööb maailmas tuli mu lauludest, mis maha jätan ma, leek, mida summutada vahel tuli, mis öösi läidetud, siis põleb päeval ka. Ja tuleb see, kes südamesse mulle koos lauludega eluajaks jäi. "Ta jättis selle tule loitma sulle," kõik ütlevad siis, kus ta ka ei käi. Ta sõnab uhkelt: "Ei!" — ning, vaatamata taha, taas uhkelt läheb ta, nii tulvil uhkust põu! Ei tahtnud enne ta ja praegu ka ei taha, et keegi haletseks või annaks nõu. </poem> * "*Kui suren, loitma lööb maailmas tuli...", lk 43 <poem> Aga nüüd, kui äkki [[draama]] pöördumas on naljaks pahaks, hammustavas [[epigramm]]is kergendada südant tahaks, kardan julma [[naer]]u liiga, et end selle varju suleks, — endist [[uhkus]]t unustades nutan ma, et naer ei tuleks. </poem> * "*Kui ma lapsepõlves vahel...", lk 44 <poem> Ära vaata ka leinalist kaske: kase võra on norgus ja halav, tuleb meelde, kuis tusk oli palav, tuleb meelde, kui rõõmutult raske oli käia meil ühine tee. Sa ju tahad, et unuks sul see? Ära vaata siis leinalist kaske. </poem> * "Romanss", lk 45 <poem> Ja issand ütles: "Kättemaksmine on minu päralt. See, kel pole usku, et issand imesid võib korda saata, ei ole väärt neid nägema. Kel veres on uskmatuse mürk, need peavad otsa leidma, tõotatud maad ei näe mu rahvas enne!" Nii rääkis issand oma prohvetile, ja jumalikud sõnad kurvalt kajasid kesk kõrbet. Pärast seda meie prohvet läks üles mäele, et sealt vaadata tõotatud maad, mis oli veel nii kaugel, ja tagasi ei tulnud. Omapead me jäime keset seda tumma kõrbet. Nüüd kuhu? Idasse? Või õhtu poole? Kas põhjakaarde? Lõunasse? Ükskõik! Kui heidaks maha siin, sel kuumal liival, ja ootaks, kuni tuleb marutuul ja tuiskab meile peale kuldse, kalmu... ... Kes juhib meid? Me kauge unistus on kättesaamatu kui kõrbe kangastused. Meil nuhtlus käes on. Enam hirmsamini ei saa meid nuhelda ka jumal Adonai... Lähme! Eks meie kibe kannatus teed lühenda me järeltulijail - eesmärgile, mis särab kutsuvalt. </poem> * "Kõrbes", lk 48-49 <poem> Üks mälestus elus on iga maa rahval: et ammusel ajal, nii armsal ja vahval, küll oli siis kuldne meil järg, — kui luulet veel kutsuti vürstide lauda ja austati sõna, ning mitte vaid hauda võis ehtida laulikul pärg. Tõid oodid ja stantsid nii kuulsust kui kasu, sest kuningalt laulik sai ohtrasti tasu, vürst hoidis ta au nagu peos; ei tulnud poeedil siis peljata põlgu, — ja ilusad naised ei jäänud ka võlgu, kui ülistas neid tema teos. Ja õukonna uhkeimad daamidki ette siis mängisid lava pealt krapse subrette, — mis tahtis, poeet tegi neist; oh jaa, kuningannagi peast võttis krooni ja jättis, kui suvatses, kõrgeima trooni, et näidelda kedagi teist. ... Jah, igal maal mälestus on paradiisist. . . Miks, minu maa, erined üldisest viisist? Eks hetmaniaegadel meil küll osanud laulikud lugusid seada, — mis on nende nimed? On's hauad neil teada, et pärg ehiks kalmugi neil? ... Ei laotanud otsaees loorber neil lehti, ka okaskroon õiteta, kullata tehti... Ja laulik käis üksildast teed, ei kandnud ta säravat siidi, damasti; kui juhtus, et ahelaid kanda tal lasti, siis kuldsed ei olnud küll need... </poem> * "Ukraina kirjanduse saja aasta juubeliks", lk 50-51 <poem> Karm Dante, kelle pagendas Firenze, keskaja hämarusest kerkib meie ette; nagu too aeg nii on ka tema laulud: eks leidnud ta nad müstilises metsas kesk kummaliste ilmutuste kaost. Kel on nii julge vaim, et tema jälil rändaks nois tammikuis, kus keset okaspõõsaid küll kaunid igavesed lilled õitsevad? ... Ja Beatrice oli talle nagu päike, mis annab valgust, rõõmu, annab elu ja isegi ei tea, kes saab neid ande. Ning kuigi looja läks see kiirgav päike, ei ununud ta ängistavas pimeduses, ei läinud meelest kodukolde soojas. Ei maa peal, põrgus ega paradiisis ta unustanud oma Beatricet. Ta lauludes vaid tema üksi elab, sest sellel maal, kus elas Dante hing, ta enesele teist ei leidnud naist. Nii uhke kuulsuskrooniga kui Beatricet ei ole ühtki naist veel ehitud. Misjaoks sa, püsitu fantaasia, siis joonistad mu ette mingi nukra kuju, mis väreleva varjuna on nende vahel kui haige inimese uni — ähmane? Ei ole krooni tal, ei oreooli, ta pale varjatud on sõbaga kui tihke udu peidus. Kes see on? Ei ole teda ükski laulik kiitnud, ei ole ükski kunstnik maalinud. Ajaloo põhjas, kuskil sügaval on mälestus tast varjul. Kes see oli? See oli Dante naine. Nime teist tast pole jäänud, nagu poleks iial tal oma pärisnime olnudki. See naine polnud täht, mis näitab teed, ta käis kui ustav vari selle kannul, kes oli juhiks "õnnetul Itaalial". Ta jagas pagenduse kõva leiba ja võõrast kodu Dantega, ning tihti ta süütas talle tule võõras koldes. Ning Dante käsi tuge otsides ta õlal tihti usaldavalt puhkas. Too naine pidas kalliks ta poeedikuulsust, kuid oma kätt ei sirutanud välja, et saada osa selle kuldseist kiirist. Kui tuli kustus siis poeedi silmis, too naine laud tal sulges vaga käega. Jah, ustav vari! Ent kus on ta elu? Kus on ta saatus, õnn ja rõõm ja mured? Jääb tummaks ajalugu. Nukrais mõtteis näen ma palju kurbi üksildusepäevi, mis olid ärevad ja ootusrasked, öid, unetuid ja pimedaid kui mure ning lõputuid kui häda; näen ka pisaraid... Neid pisaraid kui kastepärleid mööda teed kuulsusele astus Beatrice. </poem> * "Unustatud vari", lk 52-54 ** ''Lesja Ukrajinka ei ole luuletuses päris faktitäpne: Dante naise nimi on teada, see oli [https://en.wikipedia.org/wiki/Gemma_Donati Gemma Donati].'' <poem> Kord ammu sündis keset surnud kõrbe meeltäraheitvalt tühja avarust, seniidis päikese ja liiva lõõsas üks imeline unelm orja hinges, kes oli orjas olnud kogu elu, ja hakkas valitsema oma loojat veel võimukamalt tolle isandatest. See unelm käskis leida väärse kivi lõukoerte kõrbe kuumast kaljustikust ja raiuda see olendiks, mis oleks ja jääkski igaveseks mõistatuseks. ... Siis sai see loodud kuju jumalaks. Ja talle ehitati hiigeltempleid hiidsammastega; lilletatud lodjad tõid talle lootoseid ja ohvriande; poeedid laulsid laule, lõid legende, mis olid tarretanud vere värvi, ja teadusmeeste targust raamatuist, kus püüti mõistatada saladust nois kivist silmis ja noil õelail huulil, võis püstitada terveid püramiide. Neis oli täos kõik see, mis kujus täos: Kõrb, Päike, Õigus, Saatus, Elu ja Armastus ning palju, palju muudki. Ent ülimaks neist muutus sõna Sfinks — veel salapärasem kui loodud kuju ise. </poem> * "Sfinks", lk 55-56 <poem> Laotuse põhjatus, [[päike]]se mahedus, hiliste [[roos]]ide õitsemislõõm, lehtede [[purpur]] ja õhtute [[jahedus]] — sügis... On's möödas mu [[suvi]]ne [[rõõm]]? Möödas! Mis parata! Ihkangi [[jahutus]]t lämbele suvele [[sügis]]ekuul. Kui vaid ei meenutaks [[kevad]]e [[rahutus]]t vidused [[vihm]]ad ja vilutav [[tuul]]! </poem> * "*Välud, veel laiguti sulava lumega...", lk 57 <poem> Alati [[okaskroon]] peas särab kaunimalt kuninga[[kroon]]ist, aina on [[Kolgata]] tee enam au kui triumfikäik toonud; nõnda on muiste see olnud ja nõnda see jääb küllap ikka, seni kui inimsool elu ja seni kui [[kibuvits]] kasvab. Aga krooniks vaid siis saab okastest põimitud vanik, kui ta inimest ehib, - kes vabalt on võtnud ta kanda, kes uhkena, vaprana eneselt heidab kõik kirevad [[ehted]], kes tunnetab kõrgemat [[ilu]], kui see on, mis väljakuil kisab: "Hei, tulge siia, kõik rahvas, mind igaüks kätte võib saada!" ... Aga [[Prometheus]]e hüüdu võib keelte peal kõlama panna käsi vaid sel, kelle südames taevane [[säde]] on peidus, kes on Prometheuse soost, esiisade pärandit austab, tunnetab kõrgemat ilu, kui see on, mis [[laat]]adel aina [[kuljus]]eid kõlistab käega ning jalgega saamatult kargleb. Sellel Prometheuse pojal, kes taidur on kalleimail keelil, kehvade keelte peal käed lausa verele kistud on katki, südame nuukseile saateks on keelte poolsumbunud nukrus, - tema teab hästi, mis hind on muusikal, muusikuil, keelil, kullase [[harf]]i eest tema ei müü [[laul]]u avalat [[kuld]]a. </poem> * "*Alati okaskroon peas...", lk 58-60 <poem> Kord ütlesin, võib-olla mäletate: "Kui suren, teeksin testamendi ma, et ainult elatu eest armastades mind maetaks, ja et oleks muusika." Vast sain need sõnad suust, kui naeru alla nad langesid: "Noh, kas see testament ei nõua, et ka tantsud löödaks valla te peietel." Ja lahti läks lament siis matustest... ... Kuid olgu. Hommikul te kurvastage ja õhtul võtke osa tantsupeost. Tants pärast peieid — kas see tundub mage? On kõigel lõpp — misjaoks neis näha seost! Las siis ei liigutanud vett, mis seisis, mu igiunistusse pudenenud ind, kui ainult minu surm ei haavaks teisi, nii nagu minu elu haavas mind. </poem> * "*Kord ütlesin, võib-olla mäletate...", lk 61 <poem> Ei kasvatanud teid ma selleks, sõnad, ei selleks oma verega teid jootnud, et voolaksite loiu mürgina ja hingi pureksite nagu rooste. Ei, helendavaiks kiirteks, marulaineiks, välkkiireiks sädemeiks, lendtähtedeks ja pikse tulinoolteks, mõõkadeks teid oleks tahtnud kasvatada, sõnad! Et laotuks kaja teist ja mitte oigamine, et lõikaksite ja ei näriks südant, et oleksite laul ja mitte hälin. Te lööge, salvake ja kasvõi tapke, ent ärge olge sügisene sadu, kas ise põlege või põletage, kuid ärge ilmaaegu piinake! ... Kes kohustas mind surnuid äratama, meelt lahutama elavatel rõõmu ja kurbuse kaleidoskoobiga? Kes pani uhkuse mu südamesse ja andis kätte kartmatuse mõõga? Kes kutsus võtma unistuste, luule ja julge mõtte püha tulilippu? Kes käskis: ära heida relva käest ja ära kõhkle ega tagane? Mistarvis kuulama pean sellist käsku? Miks ma ei julge tandrilt põgeneda või oma mõõga otsa viskuda? Mis keelab küll mind lihtsalt ütlemast: "Jah, saatus, oled kangem, annan alla!"? ... Kui aga poolel teel laviin mind tabab, mu peale raskelt langedes kui saatus, siis vajun lume valevasse sängi. Mind ärgu kurtku taga kurvad kellad, las tuul vaid laulab, helisev ja vaba, las vihisedes keerleb lõbus tuisk, las tantsisklevad lumetähed ringi ning jäiste suudlustega sulevad mu kuumad ettevaatamatud silmad... </poem> * "Rütmid", lk 62-64 <poem> Suremas on noormees, neiu nutab juba: "Kallim, külma mulla alla mindki tulla luba!" "Oi kui tahad tõesti leinata mind truuna, asu minu haua peatsi kauni [[lodjapuu]]na: kui vara sel rohul kiiskab [[kastepiisk]]u, kastab kaste sinu juukseid, minu [[kalm]] ei niisku; kui põletab salus päike lehti puudel, on siis sinu okstel palav, mitte minu luudel." ... "Kelle kalm see kerkib otse põllu rajal, lodjapuu veel õitseb kalmul nii hilisel ajal, ja sel lodjapuul on lehed õige kahus, vere värvi marjad peidus valges õitevahus." Kohas lodjapuuke üle karge tuule: "Oi miks tummalt kalmul seisan, kallim mind ei kuule! Kelle väitse alla satub puu kesk halla, selle käte läbi pääseb laul ta okstest valla. Kellel nuga mõikab, sel ju pillgi hõikab, aga lodjapuine nool ta südamesse lõikab." </poem> * "Lodjapuu", lk 65-66 <poem> Kui ka mure maa kõik mustaks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või [[magun]] ilustaksid töödki omajagu. Oh, kes võtab [[sirp|sirbi]], õsub sülemeid, kui on tõusnud [[pilv]]ed — ära vahi neid!... </poem> * "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", lk 67 <poem> Oi ma käin kesk kuivi [[kuusk]]i, mu [[süda]] on valus, läidan õige valge lõkke, pimedik on palus. [[Lõke]] leidis kuuse kõrval vaigurikka [[nulg|nulu]], tuli süütas minu tusa nagu kuiva kulu. Möllas leegis meelemõru, lõket kaugelt nähti, kuumi [[säde]]meid see puistas kui heledaid tähti. </poem> * "*Oi ma käin kesk kuivi kuuski, mu süda on valus...", lk 68 <poem> Mis sügisnutt, mis sügishääl see keset kuldset suve huljub ning vastupandamatul väel mu südant muljub?... Oh, see on mulle selle eest, et sügisel, kui [[päike]]st vähe, ma ükskord vääralt endale sain [[tedretähed]]. </poem> * "*Mis sügisnutt, mis sügishääl...", lk 69 <poem> [[Laine]]d ruttavad teravalt helkides tormilõpusel kuuvalgel ööl nagu vaenlasi ründavad malevad, mõõgad rünnuhoos haaratud vöölt. ... Inimmeri, sa rahvaste varamu, millest sina siis relvasid taod? Mis sa ehitad tühjale kohale maailmas, mida sa lõhud ja raod?... </poem> * "*Lained ruttavad teravalt helkides...", lk 70 <poem> "Me omal maal on meie meelest suitski nii magus ja nii armas..." Lakkamata neid sõnu endamisi mõtlesin, kui olin alles teel [[Itaalia]]sse. Mu kujutlusse tõusid kauged külad: seal neiud lauldes põllult tulevad ja virgad pereemad talitavad just äsja aasalt koju aetud karja; töölt koju sammuvad ka pereisad, nad käivad ruttamata, väärikalt, kuid vargsi vaatavad nad suitsujuga, mis väänleb välja korstnast madalast, ja mõtlevad: "Noh, saabki õhtust süüa ..." ... Vaatasin neid suitsuta Itaalia külasid (''polentat'' keeta piisab väiksest tulest) ja riisipõlde — jubedad ''risaiad'', [[malaaria]] neil hõljub nähtamatult, ei karda tema suitsu ega tuld —, ning [[rong]]i põksumise taktis kõrvus mul kumisesid sõnad "võõras maa"... Ah, [[tunnel]]! Suits mu aknast sisse lendas kui kibe pilv — nii ebameeldiv suits; itaallastel on küllap vilets [[süsi]]. Ei matnud hinge meil Polesjes nõnda küll [[suitsutare]]ski, kus vahel laulsid pruutneitsid nii, et tare helises, ja hääl ei olnud kähe neil, vaid selge, mis sest, et pead kui pilvest vaevalt paistsid. Too suits sõi silmi, aga mitte nii, sest tuli puust... või lihtsalt — oli oma... ... Rong jõudis [[agul]]isse. Mustunud ja tahmased seal olid karmid majad, neil polnud toredust. ... Ent üle kõige suits, see kerge suits, mis ei söö silmi, hinge just ei mata, vaid ainult selge taeva varjab ära ja röövib inimestelt lahke päikse, joob palgest verd, teeb silmavaate tuhmiks, näo valgeks, rõivad mustaks inimestel, kõik värvid võrdseks muudab hallusega; ei taju teda keegi, aga aina nii ööl kui päeval, igal silmapilgul on kuuldav tema vaikne salasosin: "Ma olen siin, ma olen ikka siin." See suits mu südamesse tungis sisse ja süda kiskus kokku, tardus tummaks ning enam ta ei öelnud "võõras maa". </poem> * "Suits", lk 71-74 <poem> "Ma, päikse poeg ja isandate isand, siin hauakambri enesele lõin, et austaksid mind loendamatud rahvad, et igavesteks aegadeks jääks kestma mu nimi..." Siin ent kustunud on kiri ja enam ükski tuleviku tarkpea siit [[vaarao]] [[nimi|nime]] lugeda ei oska. Kas pühkis selle võõras vallutaja või kustutas ehk aja raske käsi — see teadmata. Kuid imelises mustris on nime ümber joonistusi, kirju, mis ülistavad nimetumat vaaraod ta vägitegudes, mis tehtud ammu: seal istub vaarao oma kõrgel troonil ning allutatud [[rahvad]] tema ette poolkummargil, näe, toovad kalleid kinke, kuid tema istub, tumm kui kivist puuslik seal oma sulest lehvikute all, Tuthmosist vast ehk meenutab ta nägu või [[Ramses]]t siis või üldiselt [[türann]]i. ... Ning inimesed lähevadki sõtta, nii arvutud, nii nimetud kui lained, et jätta maha oma verepurpur seal vaarao avarale triumfiteele, et viskuda ta ratsu jalge alla, ja kui neist vahest mõni jääbki ellu, — egiptuse ränkraske töö ta murrab. Ta hauast aga vaarao [[püramiid]]i teeb endale — las [[ori]] kaduda! Ning ori kaevab maad ja raiub kive, toob muda jõest, et telliseid sest teha, laob müürid üles ja kõik hiigelkujud veab ise kohale ja paneb paika. Ja saab see töö tal suur ja igavene ja ennenähtamatult peen ja kaunis — kõik mustrid need ja nikerdused, pildid. Ja iga tellis, nikerdus ja sammas ja iga kuju, iga pilt ja muster näib sosistavat nähtamatu suuga: "Egiptuse töörahvas minu lõi ning minus jäädvustas ta oma nime." On surnud see türanni näoga vaarao ja jäänud tast vaid ring, kus seisis nimi. Oo, laulikud ja õpetlased, jätke vaev tulutu, et leida tema nime: ausammas tema hauasambast saanud on rahvale — las vaarao kaduda! </poem> * "Raidkiri varemeis", 75-76, lk 109 <poem> </poem> * "Iidne muinasjutt", 99-128, lk 109 <poem> Tõuse, päike, minu akna taha, soojenda mind vilus, kulda minu musti okaspõõsaid, nii et oleks ilus. Sütti, süda, pakitsevas põues põlema sest särast. Kui ma kannan veritsevaid õisi, olgu asja pärast! </poem> * "*Oi ei kadund kuldsed okaspõõsad...", lk 77 <poem> Kord Püha Hermandaadi ajal juhtus, et mungad [[ketser]]i taas kätte said, ning, nagu karmilt nõudis usupuhtus, siis piinakambrisse ta viidi sedamaid. Ja vana jutt käib nii, et vaevades ja valus suurinkvisiitor [[Torquemada]] ees jäi tummaks [[märter]], tummalt kõike talus, vaid pisar liikumatul näol, see mees. Vaid korra karjatas. "Ta hakkab kahetsema," siis ütles [[timukas]] ning hingetundja suur, "küll raud ja tuli terveks teevad tema, küll kurja välja kihutab tortuur." ... Mees ütles, pilgus lõõm ja huultel [[naer]]: "Oo, Lunastaja nimel, veel õhutage tuld! See tuli on mu rõõm. Teid palun, timukad, tuld suuremaks veel teha!" Ning Torquemada käsu andis siis: "Eks põletage hoopiski see keha, kõik lootus kadund on. Ta [[hing]]e [[Kurat]] viis." </poem> * "*Kord Püha Hermandaadi ajal juhtus...", lk 78 <poem> Ah et nälg on? Kurblik nähe, kui on tõesti järg nii hull. Eks ma lähe kae neid vähe, aga praegu ball on mul... Mis, need näljased on õues? Oodake siis, hästi! Hei, kus simblid? Laske lugu, mängida teil kästi! Mäss või?... Ei nad kaua praali, kohe kasakad on siin. Mingem saali, las pokaali ohtralt voolab vahuviin! Oo, nüüd roosk neil turja tuulab! Küll läks hirmsaks kisaks! Valjemini! moosekandid! Tõmba, hoogu lisaks! </poem> * "Lõbus härra", lk 83 <poem> Kui tuleb kari näljaseid, et minu vilja võtta, eks väravasse ise neid ma vastu võtma tõtta. ... See kraam on, jah, just teie jaoks, auväärsed "produtsendid"! Ei karda ma, et tulu kaoks, saan teilt veel head protsendid! Ei nüli paljaks ühtki meest, ma priiks jään sellest hoolest: küll võlad keegi minu eest kasseerib sõbra poolest! </poem> * "Praktiline härra", lk 84 <poem> Kord elas ühes vaeses majas üks vaene laulik, luuletaja, kes lükkis ritta unelmaid. Need "joondusid" kui jalavägi, ja laulikult, kes seda nägi siis enestele tiivad said. Kuid neid, kes tiibu lehvitavad, ei hoia ohjas kord ning tavad; nii peagi segunesid read, — ja läks see tiivuline malev toast kitsast aina kaugemale maailma laia omapead. ... Nüüd tulid teokad inimesed, lõid üles püünisvõrgud keset puid-põõsaid linde tabama, ja seadsid välja peibutise, et minna selle peidus ise neid tiivulist rabama. Siis juhtuski, et kogemata, kui püüti linde käega katta, neist paljud lämmatati nii; kes elusalt end kätte andsid, registri järgi nime kandsid traatpuuris õndsa otsani. Ja kõik kui olid puuri pandud, registritesse sisse kantud, veel tahtsid kohendada ka: kes mustatiibsed — valgendada, kes valgetiibsed — mustendada ning siis veel üle kullata. Et aga lendu nad ei tikuks, neil pöeti tiivad köndipikuks — nüüd murtud on neil mässumeel! Ka jalad seoti sidemesse. Nii pakituna puuridesse nad luuletaja juurde teel. ... Kuid linnud vaevalt vilistasid,, kui kullatisi tilistasid, ja laulik tihkas pärida: "Kust sul, mu rahvas lugupeetud, on küll see ime välja võetud?..." Ei tundnud oma lapsi ta. </poem> * "Legend", lk 85-87 <poem> Ent säde õhetas kui haavaarm ning hõõgus raskes tumemärjas tuhas, ei elustunud, ainult vinduv karm tast peene suitsu joana üles vuhas. Kuid hommikul, kui ärkas agu karm, leek lahvas talle vastu erk ja puhas, kui aga laanes laius päiksekiirte joom, lõõsk juba märatses kui metsik loom. </poem> * "Ööl külmal leidis üksik rännumees...", lk 88 <poem> Abajas, kus voog on tume, enne pimedus ei haju, kui kord tervet taevast haarab selgesilmne raju, kui kord hõbedase mõõga välk lööb vete pimedusse, vaatab oma kiirel pilgul põhja sügavusse. Alles siis lööb kirkast helgist kirkaks seisuvete pale, kui kord välk, mis sähvib kõrgel, tungib sügavale. </poem> * "*Kingu taga sähvib välke...", lk 89 <poem> Laine raugelt kohab kaugelt — valge, julge, selge, helge, voogab laugelt üle kuiva risu-ribu, üle kõva kiviklibu, leegivalgelt võbeledes, hõbeledes kõik, mis puhast tal, ta laotab, kaotab... Läheb ta põhja ka? Jääb ta sinna orjatariks, et ta kalalapsi kariks, tikiks, alandlik ja vaga, soomusnaaste hõbedaga, täpselt peaks koralli-aru, valvaks mere kallisvaru? Kuhu laskus, on tal seal nüüd jäädav ase, sest et tõusta sealt ei lase rõhuv raskus? </poem> * "Laine", lk 90-91 <poem> Soojus ja selgus... On see [[Egiptus]]? Tõesti Egiptus... hiilgust on täis sinise laotuse kummuvad kõrgused. On siin vast avar! Nii vaba, nii õnnelik. See on Egiptus. Vaikne ja armas... On see [[Ukraina]]? Tõesti Ukraina... Aiake seal, kodune tare ja aasad need haljuvad, hallikad haavad ja tiigid, mis rohtunud. See on Ukraina. </poem> * "Kevad Egiptuses. Uni", lk 92 <poem> [[Öö]] on sügav, öö on mustav-[[must]] (nagu siinseil naistel silmavaade), põhjast üle merede ja maade tormab [[tuul]] — kui kartes jälitust. Minu kodukandi tuul on praegu äge nagu hamsin, püsitu kuum Sahaara poeg, — kuid viibis ja minu vaesel maal veel hiljaaegu. Seal ta mööda kahanevat lund vedas oma raskeid märgi rõivaid, tungis taredesse, külma tõi vaid, oiates kui öökull häiris und. </poem> * "Kevad Egiptuses. Tuuline öö", lk 92-93 <poem> Mäeahel näib tontlikult tume, hall tusk lasub rannikükünkail ja puusärgikatte must jume on pilvede rusuvail rünkail. Nii paistab see maa. Aga meri... Siin kajakail kisa on kole, nii tige, et tarretab veri ja paistab, et pääsu siit pole. Laev näib nagu haige, kes sonib ja oiates lainetel ajub, nii raskelt ta harjale ronib ja alla veel raskemalt vajub. Karm pitser on reisijail huultel, ei kuule neilt ühtegi sõna, vaid tühjades kajuteis tuultel käib judinaid tekitav mõna. </poem> * "Reisiraamatust. I. Pontos Axeinos", lk 94-95, lk 94 <poem> Vahest legend ainult ongi maa, mida säratab päike, maa, kuhu mõtlesin viia valud, mis vaevavad mind? Vahest vaid muinasjutt veetlev on need smaragdised aasad, soojade jõevete vulin, kullaselt sädelev liiv? Vahest on palavik, võlur, kogunud unenäod kokku ning nendest imelist jooki keetnud mu õhina leel ning minu hingesse pannud võitmatu, meeletu iha, mis kisub inimest sinna, kus on nii jubedad teed? </poem> * "Reisiraamatust. II. Udus", lk 94-95, lk 95 <poem> Kes ei ole olnud tormis, see ei tea tegude hinda, see ei tea, kuis inimene tegevust ja võitlust hindab. Kes ei ole olnud tormis, see ei tea ka väeti raevust, ei saa aru jõuetuse ega jõudeseisu vaevust. Kuidas olen kadestanud neid, kel kiire ühtevalu, kuni ebainimlikult raske taak nad rabab jalust. </poem> * "Reisiraamatust. VI. Epiloog", lk 96-97, lk 97 <poem> "Tiivuline luuleratsu on ju torm ja isevärki, tihti tema turjal sõites osavgi ei taba märki!" </poem> * "Iidne muinasjutt", 99-128, lk 109 <poem> Meestesumm Bertoldot ründab, temalt ähvardavalt nõuab: "Hei, siit minema sa vii meid! Vii siit ära, kui veel jõuab! Hukatusse ise tõid meid, katset päästa meid ei teegi! Või sa tahad, et sest sõjast eluga ei pääseks keegi?! Meid ei huvita see kindlus, ta võib kuradile minna! Kõik see au ja kõik see kuulsus tagantjärgi käigu sinna!" </poem> * "Iidne muinasjutt", 99-128, lk 116 <poem> "Vesta ühest vaprast rüütlist, tunnen, praegu ei teeks paha. Käis see rüütel pikal retkel — ukselävelt ahju taha. Polnud kunst tal suure suuga võõraid linnu vallutada... Rääkis aina: "Olin üksi, aga sealpool — mitusada!" Käsu korras seegi rüütel ükskord mõõga vööle pani. Tuli sõjast, elus, terve, sest et tundis talismani. Sellestsamast talismanist teilgi teada saada maksab, see on vana tuntud tarkus; "Hoia nahka, nii kuis jaksad!"" </poem> * "Iidne muinasjutt", 99-128, lk 117 <poem> "Luuletaja mõte iial vabalt lendamast ei tõrgu. Ei see laule loo, kel mõtteid kammitsemas kuldsed võrgud. Pole luuletaja see, kes hülgab tõe eest võitlemise, seks et kullast ahelaisse oma randmed pista ise!" </poem> * "Iidne muinasjutt", 99-128, lk 125 <poem> Sõna[[tõde]] [[ülekohus|ülekohut]] nuhtleb vaibumatu hooga — hirmus on see [[kahevõitlus]], kuigi veri seal ei vooga! Aga kui kord lõpeb [[võitlus]], lõpeb siis ka muinaslugu ning uus tõde ja uus [[õigus]] valitsevad inimsugu. </poem> * "Iidne muinasjutt", 99-128, lk 128 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Ukrajinka, Lesja}} [[Kategooria:Ukraina kirjanikud]] [[Kategooria:Ukraina näitekirjanikud]] [[Kategooria:Ukraina luuletajad]] [[Kategooria:Ukraina tõlkijad]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] p1srst2987l4sue2kl6fsg2xpr2xfo6 0 11567 89867 88921 2022-08-23T13:53:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Emily_Shanks_Employing_a_Governess.jpg|pisi|Emily Shanks (1857-1936), "Guvernandi palkamine", ''s.d.'', enne 1913]] ==Proosa== * Küll oleks tore olla koduõpetaja! Minna laia maailma, alustada uut elu, seista ise enda eest, panna proovile oma võimed, katsuda tugevust, teenida elatist endale ja olla lohutuseks ning abiks isale, emale ja õele; pealegi võtaksin ma nõnda neilt enda toitmise ja katmise koorma; näidata papale, millega tema väike Agnes hakkama saab; veenda mammat ja Maryt, et ma polegi nn abitu, rumal plika, kelleks nemad mind peavad. Ja kui tore, kui minu hoolde usaldatakse laste eest hoolitsemine ja nende õpetamine! Ükskõik, mida teised ka ei öelnud, ise ma tundsin, et olen selleks ülesandeks piisavalt küps: mälestused minu enda varase lapsepõlve mõtetest ja tunnetest on ju kindlamad abilised kui kõige kogenuma nõuandja näpunäited. Pidanuksin oma väikeste õpilaste puhul vaid meenutama, milline olin mina ise nende vanuses, et teada, kuidas võita nende usaldust ja poolehoidu, kuidas panna neid kahetsema tehtud vigu, kuidas julgustada häbelikke ja lohutada kurbi, kuidas muuta voorused teoks, teadmised hinnatuks, usk arusaadavaks ja lähedaseks :&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;- mis õilis ülesanne! :&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;õpetada noortele, kuis võrsuda! :Suunata õrnu taimi, näha, kuidas neil päev päeva järel puhkevad pungad! * [[Anne Brontë]], "Agnes Grey" (1847) tlk Ragne Kepler ja [[Anne Lange]], 1998 * "Mis sundis teid siis sellist väikest nukku enda hoole alla võtma?" — ta osutas Adele’ile. "Kust te ta üles korjasite?" :"Mina teda üles ei korjanud, ta jäeti mu kätte." :"Te peaksite ta [[kool]]i panema." :"Ma ei saa seda endale lubada — koolid on liiga kallid." :"Kuidas nii, teil on ju arvatavasti tema jaoks guvernant, äsja just nägin siin üht isikut — on ta juba läinud? Ah ei! Seal [[kardin]]a varjus istub ta ikka veel. Te nagunii maksate temale; küllap see on veelgi kulukam, sest teil tuleb kahte ülal pidada." :Kartsin või tõtt-öelda lootsin, et [[vihje]] minule sunnib mister Rochesteri kas või korrakski minu poole vaatama, ja tahtmatult tõmbusin ma sügavamale varju. Ent tema ei pööranud peadki. :"Ma pole selle peale mõtelnud," vastas ta ükskõikselt otse enda ette vaadates. :"Muidugi mitte — teie, mehed, ei arvesta iialgi ökonoomsuse ega praktilise mõistusega. Te peaksite kuulma mamma lugusid guvernantidest. Meil Maryga oli neid omal ajal vähemalt terve [[tosin]] — ühed vastikud, teised naeruväärsed, aga kõik nad olid [[luupainaja]]d, eks olnud nii, mamma?" :"Kas sa ütlesid midagi, mu kullake?" :Noor leedi, lese silmatera, kordas oma [[küsimus]]t täiendava seletusega. :"Ah, kallis, ära mulle guvernante meenuta! Juba paljas see sõna teeb mind närviliseks. Nende võhikluse ja [[kapriis]]ide pärast olen pidanud märtrikannatusi taluma. Taevale tänu, et minul enam nendega tegemist ei ole!" :Siinkohal kummardus missis Dent "kannataja" leedi poole, talle midagi kõrva sosistades. Vastuse järgi oli see oletatavasti vihje sellele, et ruumis viibib üks põlatud seisuse esindajaid. :"''Tant pis''!" ütles armuline proua. * [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 171 * Ema oli omal ajal rikkas [[perekond|perekonnas]] guvernandiks olnud, oli korra [[välismaa]]lgi käinud, terve [[Saksamaa]] läbi sõitnud, ja tema [[silm]]is olid [[sakslased]] üksainus nosu[[piip]]e suitsetav ja läbi [[hammas]]te sülitav poesellide, käsitööliste ja [[kaupmees]]te kari või siis need keppsirged [[sõdur]]i moega [[ohvitser]]id ja äripäevaste nägudega [[ametnik]]ud, kes kõlbavad ainult musta [[töö]]d tegema, hoolsalt [[raha]] kokku kraapima, labast [[kord]]a pidama, [[igavus|igavat]], reeglipärast [[elu]] elama ja pedantlikult kohust täitma — kõik need pürjelid oma nurgelise olekuga, suurte, karedate [[käsi|kätega]], filisterlikult värske jumega ja jõhkra kõnepruugiga. * [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", II jagu, 1. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * "Guvernandid ja abiõpetajad, midagi muud te kirjeldada ei oska," jätkas [[Emily Brontë|Emily]]. :"Ma ei taha enam kuulda ühtegi halba sõna abiõpetajate kohta," ütles [[Charlotte Brontë|Charlotte]] ja lõi oma väikese jalaga vastu maad. "Pealegi ei ole nad kõik sugugi ühesugused." :"Kõik pole ühtviisi vinnilised," ei hoidnud Emily keelt hammaste taga. (lk 36) * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 * Miss Fairfax on oma tööeluks hoolega valmistunud, sellega leppinud ja ometi pälvib ta kõigi ümberolijate [[kaastunne|kaastunde]] ja haletsuse. Tänapäeva [[lugeja]] ehk ei pruugi näha iseseisvas rahateenimises midagi orjuselaadset, aga Austeni kaasaegsetele oli kohe selge, milline kukkumine neiut ees ootab. Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. Majapidajanna, koka või teenijannana töötada oli mõeldamatu. Kontoris töötamise [[võimalus]]ed avanesid alles pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], kui masinakirjutajast sai naiste amet. Ainuke, mida hästi kasvatatud ja haritud neiu teha võis, oli minna guvernandiks samasugusesse perre, mille täieõiguslik liige oli ta äsja ise olnud. Talle esitatavad nõuded olid kõrged, ühiskondlik positsioon aga madal. [[Härrasrahvas|Härrasrahva]] hulka teda enam ei arvatud, [[seltskond]]a ega lõunalauda ei kutsutud, sest ta positsioon majas oli vaid natuke kõrgem kui teenija oma. Teenijaskond teda enda hulka ei võtnud, kõrgklassi päritolu ei võimaldanud seda. Guvernandi päevad möödusid lastega lastetoas, kus ta ka sõi ja magas. Majapidamistöödes aitas teda spetsiaalne lastetoa teenijatüdruk. Lisaohuks võisid olla perekonna täisealised meesliikmed, kes võisid pidada guvernanti kergeks saagiks. Kui neiu vääratas, oli järgmine sihtkoht tänaval. Miss Fairfax pääseb oma [[saatus]]est viimasel hetkel, aga kui õnnelik [[abielu]] sellise mehega olla saab, jääb lugeja arvata. (lk 545-546) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Pedagoogika]] eij46wq2u9t329vthvangvzofd1hgei 2 13278 89896 89863 2022-08-23T22:08:34Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 0v7bu56xibmlynqw76luf8v4kozak4a 89902 89896 2022-08-24T10:32:58Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] et2rmlbynt5lri3wfmpzp5z5wg18d0l 0 14463 89872 80870 2022-08-23T19:35:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Agnes_Cleve-Jonand_Train_Compartment_(1920s).jpg|pisi|Agnes Cleve-Jonand, "Kupees" (1920ndad)]] ==Proosa== * Onu Percival viis nad jaama ja... :Aga milleks kirjeldada raudteesõitu? Te teate täpselt, milline see on. Ütlen ainult, et see oli väga [[tolm]]une ja [[päike]] paistis otse [[vagun]]isse, nii et lapsed tahtsid aknaeesriideid alla lasta, kuid üks väga uhkes rätsepakostüümis [[daam]], pahura väikese halli [[koer]]akesega, ütles "ei". Ja te teate, kui räpaseks lähevad rongis [[käed]], kui tolmused on [[padjad]] ja kui mustaks muutub ka [[nägu]], kuigi sa tead täiesti kindlalt, et pole seda kätega puudutanud. Seekord läks Charlesile [[puru]] silma. See juhtub alati kellegagi, sest ikka pistab keegi [[pea]] vaguniaknast välja, ükskõik, mis trükitud [[eeskirjad]] ütlevad. (lk 10) * [[Edith Nesbit]], "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001 * Vaevalt olin [[pisar]]aist võidu saanud ja näha jõudnud, et jaama ette oli kogunenud nüüd juba palju inimesi, kui ema võttis [[pink|pingilt]] oma kompsu ja käskis mind sedasama teha. Olin seda just tegemas, kui mu [[kõrv]]u lõikas minu arust nii kohutav hääl, et juba see üksi mind [[hirm]]ust segaseks tegi. Aga kui ma ümber pöördudes nägin, et üks suur must pikk elukas tormas [[suits]]u ja [[säde]]meid välja ajades kohutava ragina ja mürinaga just nagu meile otsa, pistsin täiest kõrist röökima. Kuid selle asemel et hädaohu eest põgeneda, tahtsin sellele suisa vastu tormata! Mind hoiti kinni ja mulle seletati mitmelt poolt, aga ma ei suutnud millestki aru saada. :See oli mu elu esimene tõeline hirm.<!--//--> :Kui ma võõraste käte abil olin vagunisse saanud ja aru hakkasin saama, et see hirmus elukas polnud mind ei ära söönud ega katki tampinud, klaarus mu aju juba niipalju, et ma seletajate sõnadest taipasin, et seesama ongi "masin", millega sõidetakse. See oli ikka mu meelest veel väga kole, aga mul hakkas siiski juba pisut [[häbi]], et ma seda nii hullupööra olin kartnud. :Häbi suurenes veelgi, kui tundsin, et mu reied ja kleidisaba olid märjad. :[[Rong]]i liikuma hakates tikkus hirm vägisi tagasi. Mul oli hirm, et me võime iga hetk [[kraav]]i lennata, ja iga teeäärne tulp ähvardas nagu aknast sisse lüüa. :Õnneks polnud mu esimene rongisõit pikk. Järgmises jaamas rongilt maha tulles oli mul tunne, et olen väga kardetavast olukorrast terve nahaga pääsenud, ja ma arvasin, et olen juba rohkem näinud kui maailmas üldse tohiks ollagi. (lk 20-21) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Võeh! [[Suitsetamine|Suitsetajate]] vagun osutus koletuks sealaudaks, kuhu õnnetud ja trotslikud suitsetajad olid kokku pressitud. Olen aru saanud, et enam pole suitsetajatel võimalik [[väärikus|väärikalt]] elada, sest nad sunnitakse eksistentsi limastele äärealadele tusatsema. Ma poleks vähimalgi määral üllatunud, kui vagun oleks salapärasel moel mõnele kõrvalteele suunatud, nii et seda poleks sestpeale enam iial nähtud. (lk 215) ** [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak 1998 * Kabinetti astus [[tunnimees]], haaras mul kraest ja viis [[raudteejaam]]a, kus seisid inimestest pungil vagunid, mis ainult ootasid vilesignaali, et siis [[Siber]]i poole kihutada. :"Hei!" hüüdis tunnimees. "Mul on siin Orav! Võtke ta peale!" :Loomavagunijuht vandus ropult. :"Sa mine sinna, kus [[hunt]] peeretab," ütles ta. "Mina vean vangilaagrisse inimesi, mitte mingeid [[orav]]aid. Säh, mine selle rongi peale seal!" :Rong, millele ta osutas, oli üsna tillukene ja tema vagunite [[sein]]ad olid täis maalitud ilusaid pildikesi. Rongi akendest vaatasid välja kiisud ja kutsud, notsud ja sikud. :"Kuhu te sõidate?" küsis tunnimees. :"Meie sõidame Türile, külla Jürile," vastasid kiisud. :"Meie sõidame Marjakülla," teatasid sikud. :"Noh, meie sõidame siis Siberisse," otsustas tunnimees ja tõukas mu vagunisse. :Rong hakkas liikuma - ikka tsuhh-tsuhh-tsuhh! Rattad tegid rat-tat-taaa... :"Kes on [[rongijuht]]?" küsis tunnimees. :"Piilupart," vastas üks kutsu. :Juba ületasime me [[Eesti]] piiri, juba vilksatasid akna taga võõrad [[stepp|stepimaastikud]]. Rongi rattad tegid üha hoogsamalt rat-tat-taa ja Piilupart jäi tukkuma. :Edasi käis kõik väga kiiresti. [[rongiõnnetus|Rong paiskus kummuli]], kiisud jooksid, [[saba]]d seljas, sikkudel olid [[sarv]]ed segi, kümme kutsut lasksid traavi ja mina [[põgenemine|pagesin]] võserikku. Olin vaba. (lk 69-70) * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008 * Laura ei suuda enam kauem [[kannatus|kannatada]], ei suuda enam vastu pidada! Ei suuda ega taha, ja kõik! Ei suuda enam kauem kannatada seda lõppematut loksumist ning pöörmete klabisemist, mis Laura [[iiveldus|iiveldama]] ja [[okse]]le ajab. Ei taha tunda [[kivisüsi|kivisöe]] kirbet ja [[metall]]i imalat lehka. Ei taha kan­natada teiste inimeste [[higi]] ja haisvaid koibi, kui need [[saa­pad]] jalast võtavad, et kupeelavatsile pikali visata. Paljudel on [[sokk]]ide asemel [[jalarätid]]. Ei taha napsi ja paberossivingu [[tambur]]is, ei taha [[Tee (jook)|tee]]d metallümbrises klaasist, see ajab pärast joomist vagunikäimlasse pissile. [---] Laura ei taha, et haiseb, et loksub, et kõht valutab. See on otsustatud! Laura teeb vagunist mine­kut ega sõida enam ealeski sellise lehkava lohega! Paneb oma kompsud kokku. (lk 10) ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015 ==Kirjandus== * [[Ellen Niit]], "Rongisõit" [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Transport]] 7qrnufpknqh0w0uq7w079z3hode40o2 0 14484 89878 68715 2022-08-23T20:44:42Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki '''Milvi Seping''' (18. september 1929 Paduvere, Vana-Põltsamaa vald - 19. august 2022) oli eesti luuletaja. =="Heliseval sillal"== Milvi Seping, "Heliseval sillal". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. <poem> Mul [[tehas]] aastatega saanud kalliks ja kümnes toonis helkivat [[metall]]i mu käed on juba ammu mõistma harjund. Kuid kutsub mind ka kauge põllurada, kus lainetava rukkimere taga näen [[kuusik]]ute hambulisi harju. /---/ Ma oleksin ehk lõhestatud kaheks, kui poleks mulla ja metalli vahel mu hinges helisevat [[sild]]a [[luule]]st. </poem> * "Muld ja metall", (1959), lk 7 <poem> Küll [[suvi]] kannab õiterikast rätti. [[Tuul]] [[lõhn]]adest on lausa ärevil. Kuid siiski sügavama jälje jättis meil hinge esimene [[sinilill]]. On [[Esimene armastus|esimese armastuse]] kargus kui kaunis viis, mis surematuks jääb, ja puhta tunde kustumatu [[valgus]] võib panna heldima veel halli pää. </poem> * "Küll suvi kannab...", (1955), lk 36 <poem> Saaks läinud elu nagu köidet võtta, kus vahel armu leebelt lõhnav [[õis]] — kas lugeda — või lugemata jätta? Ei, kuigi tean, et lõpp vaid valu tõi — ehk nukralt naeratan küll seda tehes ma jälle uuesti, kui ainult võiks, lööks lahti kuldset-kirja tiitellehe! </poem> * "*** Kui pihku sattus lugemata raamat" (1959), lk 38 <poem> Millal küll keskpäeva päikesesäras puhkes see õis, nii punane, raske? Leegitseb aias, mis tervelt ta päralt, kirglikult-hõõguv, end kummargil lastes... Ma kardan ta nõtkuva varre pärast! </poem> * "Õis" (1958), lk 39 <poem> Koit liigsed värvid kallab [[Emajõgi|Emajõkke]] ja õhetama paneb tõmmud veed. Kuu ära piki tähetühja teed viib oma väsimusest kaame lõkke. </poem> * "Laulud Tartule" I, lk 51 <poem> Köömnepuhmas üle põlluraja peened oksad kohevile ajab. [[Mutt|Muti]] [[Mutimullahunnik|muldse katusega maja]] mustendamas keset [[kummel]]eid. Õõtsub [[kaer]]a käharduval lakal õitsend [[ohakas]] kui pleekind pakal, [[ristikhein]]a eksind [[karikakar]] rõõmsa näoga jälgib päikseteid. </poem> * "Põlluteel" (1959), lk 54 <poem> Püüan [[Peipsi]] sinist lindu vahuserva tiibadega, kohiseva lennuhooga tuulte kallistada rind. /---/ Püüan Peipsi sinist lindu [[kaldapääsuke]]ste parvest — ärevana kõrgelt pangalt [[silmapiir]]i haarab pilk. * Äkki tema [[hingus]]t tunnen ... Võimsail tiivul kannab laotust Ja ta ainsast [[puudutus]]est värisema jääb mu [[hing]]. </poem> * "Püüan Peipsi sinist lindu" (1960), lk 55 <poem> Tilinal küürakas puu järve pillutab piiskaderinge. Teetolmust puhas heliseb [[karukell]] kraavis, kus vallatud tilgad kõrte käsipuil lasevad liugu. </poem> * "Pärast sadu" (1960), lk 61 <poem> [[Kastehein]], kastehein hõbejaspruun käharasalgune, nõtke. Hellitab päike ja vallatu tuul laineid lööb sinu jõkke. Kuigi on niidud su hõljumist täis, mööduja märkab sind harva. Mõnele ilus ja armaski näid, — lilleks sind keegi ei arva. </poem> * "Kastehein" (1959), lk 62 =="Urvad üle müüride"== Milvi Seping, "Urvad üle müüride". Tallinn: Eesti Raamat, 1974. <poem> Kes ütelda teab, mis küll äratab hommiku - kas oksaprõksatus [[metskits]]e jala all, kas havi laksatus aohämusel jõel või kukkede hüüd haakides uste tagant? </poem> * "Urvad üle müüride", lk 7 <poem> [[Kitarr]]il tuhmkuldne on kael moonpunane siidine pael Nagu naer nagu lill nagu lind valge ta kõrval on [[king]]. </poem> * "Urvad üle müüride", lk 16 <poem> Tead, mis me teeme...! Sa võta üks puhas leht ja joonista sellele [[lind]]. Mina kirjutan temale [[laul]]u. Las ta lendab siis üles laulma sest pikast teest - võõramaa lilledest [[võilill]]e südameni. </poem> * "L. R-le", lk 19 <poem> Sain hetke ma heleda kasepuu all, kui hääletult langesid lehed. Klaas-sinisel päeval kasepuu all. Kerged, kollased lehed. </poem> * "Kaks kingitust möödunud päevalt ma sain", lk 26 <poem> Märg kivi lösutab näritud karjamaal. Roostetav traataed turritab sügisevihmas. Pärani värav lõdiseb, oodates karja. Tuul eblaku säluna traavib sisse ja välja. </poem> * "Sügisekillud" 2, lk 28 <poem> Ühel selgel ja pilvitul õhtul sügis mõtiskles tehtud tööst: ־־ andsin, mis suutsin - paar õit poleks, tasuks ju palju. Ja hommikul oli külm võtnud viimased daaliad. </poem> * "Sügisekillud" 5, lk 29 <poem> rabiseb vakka mu saak sirutan tuikavat turja küla pool punane haab põletab ennast kui urja kirikuvahtrate tukk läkitab värvide naeru igitumm kullane kukk maa peale vaatabki vaevu </poem> * "Kartulinoppijad", lk 30 <poem> Kivisel kiltmaal teeb sammude kaja astuja hingele haiget. Enese varjust on laotud Su maja üksildus katuseks taotud. </poem> * "Üksildasele", lk 33 <poem> Mis rikkus on tunda veel meelehärmi, mis õnnelik asi on olla kurb! - Kuid hingelagedal jäähalli värvi on külmunud pisaraid nutta absurd. /---/ Siis lahkusin laatade lärmist ja kärast - vaid küünlast mu peos sai valgust mu urg. ... Kuid valvata leeki vaid enese pärast siin tummtühjas koopas on karjuv absurd. Ehk sõlmida silmus kasepuu harru ja õõtsuda seal kui viljatu urb? ... Kas oleks see võit, kus langeb kõik narrus - või hoopiski kõige-see maotum absurd? </poem> * "Tühitunnil", lk 34 <poem> Toome- ja sirelipäevil läheme sinust mööda, kaskede lõhnamistunnil kuusest me palju ei pea. ־ Sinu imelist õitsemist, punaste käbide aega kõigest kõrgemal ladvas paljud lihtsalt ei tea. </poem> * "Kuusepuu, oh kuusepuu", lk 38 <poem> Puid me mälestusmetsas iial ei raiuta. Nad kohavad üle me õue, kui ise ei teagi. Ja kogu elu toetame nendele õla. Ole vakka ja kuulata - kuldnokk vilistab ladvas. </poem> * "Kuulata...", lk 42 <poem> Veel kaines ja raagus metsas roosatab näsiniin. Peen. Ja kaunis. Ja ohtlik. Õhetab - uhkeldab rangete naabrite keskel: Mina tõin, mina tõin maailma õitsemismoe. </poem> * "Naiselik", lk 72 <poem> Igal hommikul mu tädi aias puhkevad taas uhiuued moonid. Värve meeletuna pillav peenar muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volängis? Hahkjas õis, mil tumelilla süda? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * "Moonid", lk 81 <poem> - Kõikide lätete juurest kus iganes joonud on hing saadab meid aegade taha pikkade rändude taha äramindunusta lill. </poem> * "Allika kõrval kasvab", lk 82 {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Seping, Milvi}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] pye09y4s11c6pypl451ioo98ggl965v 0 16466 89894 76462 2022-08-23T22:03:06Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jan Josef Horemans (II) - Tea Time - 18th century.jpg|pisi|Jan Josef Horemans noorem, "Teeaeg", 19. sajandi teine pool.]] ==Proosa== * Kui sündis Muley Ali esimene poeg, korraldas ta kolmepäevase peo. Diplomaatide abikaasad külastasid [[haarem]]is kuueteistkümneaastast noort ema, istusid ja igavlesid, kuulasid monotoonset araabia muusikat ja jõid [[roheline tee|rohelist teed]] [[piparmünt|piparmündilehtedega]]. Keeldumine pakutud teest oli ebaviisakas ning tollal tegin ma palju Austria [[maine]] heaks, sest suutsin kuni kakskümmend tassi teed juua ning jõin ka. [[Muusika]] mõjus uinutavalt, ühtesoodu vaid [[pentatoonika|viis heli]]. Ruumi täitsid rasked idamaised [[aroom]]id, vanematel daamidel tekitas silmade lahtihoidmine raskust. (lk 53) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 [[Kategooria:Sündmused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ey9lbkteery2jeglp7h24plnge3ob5q 0 19003 89869 2022-08-23T16:23:49Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: ''''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, sündinud 24. augustil 1936), kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime A. S. Byatt, on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane Helen Langdon on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan ''Possession'', mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. ==Lumm== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Varrak 2013 * [Randolph Henry Ash] "[[Indiviid]] ilmub he...' wikitext text/x-wiki '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, sündinud 24. augustil 1936), kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime A. S. Byatt, on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane Helen Langdon on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan ''Possession'', mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. ==Lumm== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Varrak 2013 * [Randolph Henry Ash] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast lõputusest. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud doktorikraadi. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end hädavareseks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta konserve või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [F. R] Leavis tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile inglise kirjanduse hirmsat ja hunnitut tähtsust ja tarvilikkust ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', katarid ja trükkalite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud mastodonide viimased söömaajad ja taevamanna tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles Simone Weil, teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva analoogia. Arachne on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu Bunyani Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsusemõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice’ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku pihikusse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * Kirjad, avastas Roland, on niisugune narratiivivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit lugu, sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult lugejat kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest kätest, mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] Muna, härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille elu võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi"] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} tpdamo9aqbiptp4nfjdj8ubpzf18afh 89870 89869 2022-08-23T16:25:02Z Pseudacorus 2604 /* Lumm */ wikitext text/x-wiki '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, sündinud 24. augustil 1936), kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime A. S. Byatt, on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane Helen Langdon on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan ''Possession'', mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. ==Lumm== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Varrak 2013 * [Randolph Henry Ash] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast lõputusest. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud doktorikraadi. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end hädavareseks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta konserve või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [F. R] Leavis tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile inglise kirjanduse hirmsat ja hunnitut tähtsust ja tarvilikkust ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', katarid ja trükkalite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud mastodonide viimased söömaajad ja taevamanna tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles Simone Weil, teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva analoogia. Arachne on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu Bunyani Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsusemõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice’ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku pihikusse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * Kirjad, avastas Roland, on niisugune narratiivivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit lugu, sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult lugejat kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest kätest, mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] Muna, härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille elu võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi"] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} ov3mjdlxt67dbidbc4de1yp1vgw2otg 89871 89870 2022-08-23T17:18:43Z Pseudacorus 2604 /* Lumm */ wikitext text/x-wiki '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, sündinud 24. augustil 1936), kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime A. S. Byatt, on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane Helen Langdon on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan ''Possession'', mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. ==Lumm== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Varrak 2013 * [Randolph Henry Ash] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast lõputusest. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud doktorikraadi. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end hädavareseks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta konserve või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [F. R] Leavis tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile inglise kirjanduse hirmsat ja hunnitut tähtsust ja tarvilikkust ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', katarid ja trükkalite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud mastodonide viimased söömaajad ja taevamanna tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles Simone Weil, teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva analoogia. Arachne on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu Bunyani Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsusemõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice’ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku pihikusse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * Kirjad, avastas Roland, on niisugune narratiivivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit lugu, sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult lugejat kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest kätest, mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] Muna, härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille elu võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi"] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle luuletuse ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise kujutlusvõime rikutust ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõilebadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise taevamanna - oh, need täiuslikud rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv soolamaitse - oh, see värske, hele või - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud saia kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud ahnusega, kaine faktiga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi härrasmees otse keset suitsust Londonit -ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv vaatepunkt - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma põskhabemega ja riiulitega, mis on täis Platonit ja Feuerbachi, Püha Augustinust ja John Stuart Milli. (lk 197) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} eu9frc25audvkv9per2vkdwk9efp9q7 89873 89871 2022-08-23T19:56:49Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; sündinud 24. augustil 1936) on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [F. R] Leavis tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut tähtsust ja tarvilikkust ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', katarid ja trükkalite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud mastodonide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. Arachne on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõilebadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise taevamanna - oh, need täiuslikud rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv soolamaitse - oh, see värske, hele või - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud saia kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] 0cbhqhwc3oj968y1t08gz0m0wbslue7 89874 89873 2022-08-23T20:06:51Z Ehitaja 2563 /* "Lumm" */ wikitext text/x-wiki '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; sündinud 24. augustil 1936) on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [F. R] Leavis tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut tähtsust ja tarvilikkust ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', katarid ja trükkalite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud mastodonide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. Arachne on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõilebadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise taevamanna - oh, need täiuslikud rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv soolamaitse - oh, see värske, hele või - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud saia kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] 1ieuehlxrhweuysxq0xjso59zkb8nih 89875 89874 2022-08-23T20:29:25Z Pseudacorus 2604 /* "Lumm" */ wikitext text/x-wiki '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; sündinud 24. augustil 1936) on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [F. R] Leavis tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut tähtsust ja tarvilikkust ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', katarid ja trükkalite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud mastodonide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. Arachne on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõilebadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise taevamanna - oh, need täiuslikud rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv soolamaitse - oh, see värske, hele või - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud saia kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) * [Randolph Henry Ash:] Ja ma pole vastanud sellele, mida te ütlesite oma eepose kohta. Noh, kui te ikka veel minu seisukohtadest hoolite - aga miks te peaksite? Te olete luuletaja ja peaksite lõpuks hoolima üksnes omaenda seisukohtadest - miks ka mitte eepos? Miks mitte müütiline draama kaheteistkümnes raamatus? Ma ei näe looduses mingit põhjust, miks ei võiks naine kirjutada säärast poeemi sama hästi kui mees - kui ta vaid selle nõuks võtaks. (lk 207) * [Randolph Henry Ash:] Te ju teate, kuidas see käib, sest olete ise poeet - kirjutad sellise ja sellise narratiivi ja mõtled selle käigus - siin on kena käsitlus - see kontseptsioon mahendab seda - ega see ei ole enamikule liiga ilmne? - ega siin ei ole liiga paks kiht endastmõistetavust - liiga ilmselge tähendus tekitab peaaegu vastikust - ja siis saab üldsus selle kätte ja kuulutab selle ühtaegu liiga jõuliselt lihtsaks ja liiga kõrgilt arusaamatuks ning selge on ainult see, et ükskõik mida sa oled lootnud väljendada, on kadunud arusaamatuse ududesse - ja kaotab aeglaselt oma elu - su oma meeles nagu ka lugejate omas. (lk 210-211) * [Christabel LaMotte:]] Me käisime kuulamas veel üht loengut viimase aja spirituaalsete ilmingute kohta, mille pidas üks väga auväärne kveeker - kes alustas eelsoodumusest vaimuelu uskuda - kuid ilma labase soovita saada šokeeritud või ehmatatud. Ise inglane, iseloomustas ta inglasi - viisil, mis pole päris võõras luuletaja Ashi stiilile. Me oleme teinud läbi - ütles see tubli mees - kahekordse kõvastumise protsessi. Äri - ja protestantlik spirituaalsetest suhetest loobumine - on üheskoos pannud meid sisemiselt tarduma ja luustuma. :Me oleme labaselt materialistlikud - ja meid ei rahulda miski peale spirituaalsete tõikade materiaalsete tõendite - nagu me neid nimetame - ja nii on vaimud armulikult valmis rääkima meiega neil tahumatutel viisidel - koputamisega - sahinaga - ja meloodilise üminaga - mida ei olnud vaja vanasti - kui meie usk oli meis õhevil ja elav - (lk 213-214) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] h0rmygh9v97pvct09r9a0jo5ed6i0h8 89877 89875 2022-08-23T20:37:53Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Antonia Susan Duffy''' (neiuna Drabble, kirjanikunimena kasutab initsiaale ja esimese abikaasa perekonnanime '''A. S. Byatt'''; sündinud 24. augustil 1936) on inglise luuletaja ja romaanikirjanik. Kirjanik [[Margaret Drabble]] ja kunstiajaloolane [[Helen Langdon]] on tema õed. Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Possession", mis pälvis 1990. aastal Bookeri auhinna. =="Lumm"== A. S. Byatt, "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013. * [Randolph Henry Ash:] "[[Indiviid]] ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju." (märkus arve tagaküljel), lk 12 * Kell tiksus, [[tolm]]ukübemed tantsisid päikesevalguses ning Roland mõtiskles teadmisteotsingu väsitavast ja lummutavast [[lõputus]]est. Seal ta istus, avastas taas surnud mehe lugemiskogemust ning seadis oma avastusretke raamatukogukella ja kõhu kerge kokkutõmbumise järgi. (Londoni [[raamatukogu]]s [[kohv]]i ei jooda.) (lk 13) * Ta [[ema]] oli joonud liiga palju [[õlu]]t, "läinud [[kool]]i" ja viinud ta metallitöötlemisest üle [[ladina keel]]de, kodanikuõpetusest [[prantsuse keel]]de ning oli maksnud ta matemaatikaõpetajale [[raha]]ga, mis oli saadud [[ajaleht]]ede müümisest, mida ema Rolandit tegema oli sundinud, ja nii oligi Roland saanud vanamoodsa klassikalise [[haridus]]e, milles olid lüngad seal, kus [[õpetaja]]d olid koondatud või kus oli klassiruumis valitsenud [[kaos]]. Ta oli teinud alati seda, mida temalt loodeti, ta oli saanud neli A-d keskkooli lõpueksamitel, lõpetanud [[ülikool]]i kiitusega ja saanud [[doktorikraad]]i. Nüüd oli ta sisuliselt [[töötu]], elatas end ära poole koduõpetajakohaga, Blackadderile jooksupoisiks olemisega ja mõnikord [[restoran]]is nõusid pestes. :Ekspansiivsetel 1960. aastatel oleks ta edenenud kiiresti ja iseenesest, nüüd aga pidas ta end [[hädavares]]eks ning tundis, et oli selles ise ähmaselt süüdi. (lk 20) * Kui Roland sel õhtul koju jõudis, tundis ta juba õhust, et Val on tujus. Keldrikorter oli täis praesibulate vänget soojust, mis tähendas, et Val valmistab mingit keerulist toitu. Kui Val ei olnud tujus, kui ta oli apaatne, avas ta [[konserv]]e või keetis [[muna|mune]] või tegi äärmisel juhul avokaadosalatit. Kui Val oli kas väga rõõmus või väga vihane, tegi ta süüa. (lk 25) * [[Kevad]]el valgustas nende [[aken]]t ülalt säravkollaste [[nartsiss]]ide tiheda rea [[kollane]] kuma. [[Metsviinapuu]]väädid roomasid aknaraamini ja liikusid väikestel ümaratel juurevõsudel suure taimekiirusega üle [[klaas]]i. Mõnikord vajusid [[jasmiin]]ikahlud, mis eraldusid [[maja]] ääres ohtralt õitsevast põõsast, oma sulni [[lõhn]]aga üle nende trepikäsipuu, enne kui tuli proua Irving oma aiarõivastes, [[kummikud]] jalas ja [[põll]] viledaks kulunud tviidkostüümi peal, milles ta oli neid kõigepealt [[korter]]isse ahvatlenud, ja sidus need uuesti üles. (lk 28) * Siin tühjas [[vaikus]]es pakkis ta lahti jalgratta sadulakorvid ja läks panipaika, kus kükitas kogukas [[paljundusmasin]] keset inetuid köögirätte teeplekilise valamu kõrval. Sel ajal kui masin ekstraktoritiiviku kõmina ja sumina saatel soojenes, võttis ta oma kaks kirja välja ja luges neid uuesti. Siis laotas ta need, kiri allpool, otsekui ennustamiseks mustale klaasile, mille all hõljusid ja möödusid rohelise [[valgus]]e sambad. Ja masin sülitas välja nende kirjutiste kuumad ja kemikaalide järele lõhnavad spektrogrammid, kujuteldava tühja ruumi must raamistus seal, kus originaali servades oli sajanditolm. (lk 32) * [[Briti Muuseum]]i kõik alumised ruumid lehkavad kassikusest. [[Kõuts]]id nihverdavad ennast sisse võrede vahelt ja ventilatsiooniavadest, hulguvad ringi ning neid aetakse taga ning vahetevahel ka toidetakse vargsi. (lk 38) * [[F. R. Leavis|Leavis]] tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile [[inglise kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja [[tarvilikkus]]t ning võttis neilt samal ajal igasuguse usu sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. (lk 38) * Ashi oli huvitanud kõik. Araabia [[astronoomia]] ja Aafrika transpordisüsteemid, [[inglid]] ja tammepahad, [[hüdraulika]] ja [[giljotiin]], [[druiid]]id ja ''grande armeé'', [[katarid]] ja [[trükkal]]ite õpipoisid, [[ektoplasma]] ja Päikese [[mütoloogia]], külmunud [[mastodon]]ide viimased söömaajad ja [[taevamanna]] tegelik olemus. Joonealused märkused matsid [[tekst]]i enda alla ja neelasid selle endasse. (lk 39-40) * Kui ilus [[naine]] ennast [[peegel|peeglist]] näeb, ütles [[Simone Weil]], teab ta: "See olen mina." Inetu naine teab samasuguse kindlusega: "See ei ole mina." (lk 74) * "Ja mida teie [[London]]is teete, härra Michell?" :"Ma olen ülikooli juures doktorant. Õpetan ka natuke. Praegu töötan Randolph Henry Ashi käsikirjade toimetuse heaks." :"Ta kirjutas ühe hea [[luuletus]]e, mida me koolis õppisime," ütles Sir George. "Mina ise pole kunagi luulest suurt pidanud, aga see mulle meeldis. "Jahimees". Kas te teate seda luuletust? Ühest kiviaja kutist, kes paneb üles püüniseid ja ihub ränikivi ja räägib oma [[koer]]aga ja nuhutab [[õhk]]u, et saada aru, mis [[ilm]] tuleb. Selles luuletuses tekib tõeline ohu tunne. Siiski veider viis oma elu veeta - teise mehe värsse uurida." (lk 100) * [Christabel LaMotte:] Ma elan piiratult ja iseendaga suheldes - nii on parem - mitte nagu [[printsess]] tihnikus, mitte mingil juhul, vaid pigem nagu väga rammus ja rahulolev [[ämblik]] keset sätendavat võrku, kui Te andestate mulle selle pisut ebameeldiva [[analoogia]]. [[Arachne]] on daam, kelle vastu ma tunnen suurt [[sümpaatia]]t, aus käsitööline, kes teeb täiuslikke [[muster|mustreid]], aga kaldub natuke tavatult napsama külla tulnud või lubamatult sisenenud võõraid, tajudes võib-olla nende vahet sageli alles siis, kui on liiga hilja. (lk 111, kiri R. H. Ashile) * [Randolph Henry Ash:] Ma ei unusta midagi, mis on juhtunud. Ma pole loomu poolest unustaja. ([[Unustamine]] pole meie vahel enam küsimus, eks ole?) Sa võid olla kindel, et ma säilitan iga kõige tähtsusetumagi lausutud või kirjutatud [[sõna]] ning kõik teised asjad ka oma jonnaka [[mälu]] kõvas [[vaha]]s. Iga väikese asja, pane tähele, kõik. Kui Sa need kirjad põletad, on neil järelelu minu mälus senikaua, kuni ma elan, nagu kustunud raketi jäljel seda vaatava [[silm]]a võrkkestal. Ma ei suuda uskuda, et Sa need põletad. Ma ei suuda uskuda, et Sa seda ei tee. Ma tean, et Sa ei ütle mulle, mida Sa oled otsustanud, ning ma pean lõpetama selle kirjutamise ja tahtmatu ootuse, et saan Sult võimatu, oodatud vastuse, mis oli [[minevik]]us alati [[vapustus]], [[muutus]], kõige sagedamini aga [[nauding]]. (lk 113, kiri Christabelile) * Tema [prof Cropperi] tuhvlitele, mis olid mutimustast [[samet]]ist, oli kuldniidiga tikitud naisepea, mida ümbritsesid lahtiste juuste lendkiired. Need olid tehtud Londonis tema kirjelduse kohaselt. Selle naise kuju oli Robert Dale Oweni ülikooli kõige vanema osa, Harmonia [[muuseum]]i sammashallis, mis oli saanud oma nime antiik-Aleksandria akadeemia, selle "muusade linnukuudi" järgi. Ta kujutas endast [[Mnemosyne]]t, [[muusa]]de ema, kuigi nüüd tundsid ta ilma vihjeta ära üksnes vähesed, ning kõige sagedamini pidasid pealiskaudse haridusega inimesed teda [[Medusa]]ks. (lk 118) * [[Ajalugu]], kirjutamine nakatab teatud aja möödudes inimese enesetaju ning Mortimer Cropper, kes dokumenteeris sujuvalt iga viimase kui ühiku, mis puudutas Randolph Henry Ashi päevi, tema väljaminekuid ja kojutulekuid, tema õhtusöögikutseid, [[jalutuskäik]]e, ülemäära kaastundlikku suhtumist [[teenija]]tesse, tema [[vastumeelsus]]t kuulsusena kohtlemise vastu, oli võib-olla üsna loomulikult tundnud, et tema enda identsus oli mõnel juhul, parimal juhul, ainult kujuteldav ja sulandus sellesse kirjutamisteemasse, jäädvustatavasse materjali. Ta oli tähtis inimene. Tal oli [[võim]]u, ametikohale määramise ja sealt vallandamise võimu, tšekiraamatu võimu, Thothi võimu ja Mercuriuse kombel ligipääs Stanti kogu [[saladus]]tele. Ta hoolitses oma [[keha]], välise mina eest nõudlikkusega, mida ta oleks rakendanud ka sisemise mina hüvanguks, kui ta oleks teadnud, kes ta on, kui ta ei oleks tundnud, et kogu see asi on tiheda saladuslooriga kaetud. (lk 125) * [Randolph Henry Ash:] See, mis on loetud, mõistetud ja vaadeldud ja intellektuaalselt taibatud, armuline proua, kuulub meile, et me sellega elaksime ja töötaksime. Terve elu kestev uurimistöö teeb meile kättesaadavaks üksnes osakese meie esivanemailt päritud minevikust, rääkimata neist [[igavik]]est enne meie rassi kujunemist. Selle osakese peame aga põhjalikult omaks võtma ja edasi andma. ''Hoc opus, hic labor est''. Pole olemas, on mul [[kiusatus]] kinnitada, ühtki kerget teed, ühtki otseteed - neid leida püüdes oleme nagu [[Bunyan]]i Võhiklus, kes leidis põrgutee isegi Taevase Linna värava ees. (lk 132, kiri proua Cropperile) * Cropper avas lukustatud [[kohver|kohvri]], pani ära Randolph Ashi kirjad ristitütrele - või igal juhul nende varastatud kujutised - ja võttis välja need teised [[foto]]d, millest tal oli suur ja mitmekesine [[kollektsioon]] - sedavõrd mitmekesine, kuivõrd on võimalik varieerida ihu või nahatooni või nurga või detailsuse mõttes seda põhiolemuselt nii lihtsat tegevust või andumust. Tal olid tema enda sublimatsiooniviisid. (lk 141) * Professor Bengtsson pakkus talle abilektori kohta. See oli Beatrice'ile suureks [[rõõm]]uks ja [[hirm]]uks, üldiselt küll rohkem rõõm kui hirm. Ta arutas [[sonett|sonetivormi]] läbi aegade, lüürika olemust ja naiste kujutamise muutusi enamasti naistudengitega, kes olid viiekümnendatel klošš-seelikutega ja värvitud huultega, kuuekümnendatel miniseelikutega ja pikkade India puuvillast hõlstidega, seitsmekümnendatel mustaks värvitud huultega prerafaeliitlike juuksepahmakate all ning lõhnasid beebikreemi, Elizabeth Ardeni Blue Grassi, kanepi ja rikkumata feministliku [[higi]] järele. Need olid head ajad. Halbadest aegadest, mis pidid saabuma hiljem, enne seda, kui ta enneaegselt pensionile jäi, ei tahtnud ta mõelda. (lk 146) * Tegelikult valitsesid tema mõtteid ta oma [[seksuaalsus]]est täielikult tema massiivsed ja vastuvõtmatud [[rinnad]]. Need oli ta nooruses surunud [[korsett]]i kasutamata tuunikakleitide ja särgikute alla, lastes neil vabalt omaenda lihaseid arendada, nagu tolleaegsed paremad meditsiinilised nõuanded soovitasid, kuid venitades ja vajutades need parandamatult lotti. Mõni teine naine oleks ehk nende rindadega uhkeldanud, kandnud neid uhkelt enda ees ja sobitanud toretsevalt [[dekoltee]]sse. Beatrice Nest pakkis rinnad lontis ja vanaemalikku [[pihik]]usse ning venitas nende peale käsitsikootud džemprid, kaunistatud väikeste pisarakujuliste aukude ridadega, mis olid tema kehakontuuride ümber pisut irevil ja pisut pruntis. (lk 147) * [Ellen Ashi päevik:] Nüüd aga mõtlen ma - oleks olnud parem, eks ole, hoida kinni ihast saada poeediks? Ma ei suudaks kunagi kirjutada nii hästi nagu Randolph, aga seda ei suuda ega suudaks keegi, ning seega ei tasuks võib-olla kaaluda seda vastuväitena millegi tegemisele. :Võib-olla oleks ta siis, kui ma oleksin ta elu raskemaks teinud, kirjutanud vähem või kammitsetumalt. Ma ei saa väita, nagu oleksin ma [[geenius]]e ämmaemand, aga kui ma ei olegi hõlbustanud, ei ole ma ka takistanud, nagu paljud naised oleksid võinud teha. See on väga väike [[voorus]], millele pretendeerida, väga negatiivne [[saavutus]], millega õigustada kogu oma elu. (lk 154) * Nähtavale ilmus väga pehme puhas läikiv must kingapaar, millele järgnesid laitmatu viigiga tuhmmustad, peenetriibulise kerge villase kangaga kaetud sääred, seejärel kauni lõikega [[pintsak]]u alumine serv, mille mustav ava paljastas erepunase siidvoodri ning hõlmade vahelt paistva lameda lihaselise kõhu peene punase triibuga valge särgi all. Järgnesid Vali jalad kahvatusinistes sukkades ja hallikassinistes kingades tema sinepikarva kreppriidega sarnaneva ja siniste kuu moodi lillede mustriga kleidi lõdva palistuse all. Neli jalga lähenesid ja kaugenesid, kaugenesid ja lähenesid, mehe jalad surusid keldritrepi poole, naise jalad panid vastu ja tõrjusid. Roland avas ukse ja läks üles, ärgitatud enamasti sellest, mis temast alati võitu sai - puhtast [[uudishimu]]st, missugune näeb välja ülemine pool. (lk 157) * Nad võtsid riidest lahti ja pakkusid teineteisele kaisutustega viletsat [[lohutus]]t. Alguses arvas Roland, ei asjast ei tule üldse midagi välja. On teatud asju, mida ei saa teha pelgalt [[tahtejõud|tahtejõuga]]. (lk 159) * [[Kirjad]], avastas Roland, on niisugune [[narratiiv]]ivorm, mis ei näe ette mingit [[tulemus]]t, mingit lõpetust. Tema aeg oli narratiivsete [[teooria]]te valitsusaeg. Kirjad ei räägi mingit [[lugu]], sest need ei tea ühest reast teise, kuhu need kulgevad. Kui Maud ei oleks olnud nii külmalt vaenulik, oleks Roland - üldhuvi mõttes - tema tähelepanu sellele juhtinud, aga naine ei vaadanud üles ega vastanud ta pilgule. :Lõpuks ei välista kirjad mitte ainult [[lugeja]]t kui kaasautorit või ennustajat või oletajat, vaid need välistavad lugeja kui ''lugeja'', sest kui tegu on päris kirjadega, on need kirjutatud ühele lugejale. (lk 164) * [Ellen Ash:] Kes suudaks taluda mõtet ahnetest [[käsi|kätest]], mis künnavad [[Dickens]]i [[kirjutuslaud|kirjutuslaua]] sahtlites, otsides tema isiklikke dokumente, neid isiklike tunnete jäädvustusi, mis olid tema ja ainult tema omad - mitte mõeldud avalikkusele tarbimiseks -, kuigi need, kes ei loe tema imelisi [[romaan]]e tõelise hoolega, ahmivad nüüd tema niinimetatud elu tema kirjadest. (lk 164) * [Randolph Henry Ash:] See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku - on tingitud [[keel]]e enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks. (lk 166) * [Christabel:] [[Muna]], härra, on vastus, nagu Te kergesti taipasite juba [[algus]]est peale, muna, [[täiuslikkus|täiuslik]] O, elus [[kivi]], ilma uste ja akendeta, mille [[elu]] võib uinuda, kuni see äratatakse - või siis leiab see, et tal on [[tiivad]], mida sirutada - mitte nii nagu siin - oi, ei... :Muna on minu vastus. Mis on [[mõistatus]]? :Ma olen iseenda mõistatus. Oh, härra, ärge püüdke lahkesti mu [[üksindus]]t parandada või seda mult varastada. See on asi, mida meid, naisi, kartma õpetatakse - oh, see hirmus torn, oh, need tihnikud selle ümber - ei mingit seltsilistega [[pesa]], ainult suur keskne [[torn]]. (lk 172) * [Christabel LaMotte'i muinasjutt "Lävi":] [[Nõmm]] ja [[raba]] olid täis ristuvaid radasid, mis olid tolmused ja looklesid [[kanarbik]]u ja [[sõnajalg]]ade ning väikeste, haarduvate juurtega [[kadakas|kadakate]] vahel. Ei olnud mitte ühtainsat teed, vaid palju teid, kõik üksteisega risti nagu praod mingis hullumeelses [[kann]]us, ning ta ratsutas mööda üht ja siis mööda teist, valis kõige otsema ja kivisema ning leidis end alati palava päikese käes järjekordselt [[risttee]]lt, mis oli samasugune nagu see, millelt ta oli äsja lahkunud. Mõne aja pärast otsustas ta ratsutada nii, et päike jääks kogu aeg tema selja taha - see tõi tema kulgemisse vähemalt mingi järjekindluse - kuigi tuleb öelda, et kui ta seda otsustas, kallid lugejad, oli tal vaid üpris ähmane ettekujutus sellest, kus oli päike olnud tema [[seiklus]]e alguses. Nii juhtub selles elus sageli. Me muutume järjekindlaks ja korralikuks liiga hilja, puuduliku põhjendusega, ning võtame võib-olla vale suuna. (lk 188-189) * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest [[kurgivõileib]]adest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) * [Randolph Henry Ash:] Sest ma olen ju kõigest üks üheksateistkümnenda sajandi [[härrasmees]] otse keset suitsust Londonit - ja see, mis on talle eriomane, tähendab teada, kui kaugele ulatub tema hääbuv [[vaatepunkt]] - enne ja selle aja paiku ja pärast - samas on ta kogu aeg see, kes ta on oma [[põskhabe]]mega ja riiulitega, mis on täis [[Platon]]it ja [[Ludwig Feuerbach|Feuerbach]]i, [[Püha Augustinus]]t ja [[John Stuart Mill]]i. (lk 197) * [Randolph Henry Ash:] Ja ma pole vastanud sellele, mida te ütlesite oma [[eepos]]e kohta. Noh, kui te ikka veel minu seisukohtadest hoolite - aga miks te peaksite? Te olete luuletaja ja peaksite lõpuks hoolima üksnes omaenda seisukohtadest - miks ka mitte eepos? Miks mitte müütiline draama kaheteistkümnes raamatus? Ma ei näe looduses mingit põhjust, miks ei võiks naine kirjutada säärast poeemi sama hästi kui mees - kui ta vaid selle nõuks võtaks. (lk 207) * [Randolph Henry Ash:] Te ju teate, kuidas see käib, sest olete ise poeet - kirjutad sellise ja sellise narratiivi ja mõtled selle käigus - siin on kena käsitlus - see kontseptsioon mahendab seda - ega see ei ole enamikule liiga ilmne? - ega siin ei ole liiga paks kiht endastmõistetavust - liiga ilmselge [[tähendus]] tekitab peaaegu vastikust - ja siis saab [[üldsus]] selle kätte ja kuulutab selle ühtaegu liiga jõuliselt lihtsaks ja liiga kõrgilt arusaamatuks ning selge on ainult see, et ükskõik mida sa oled lootnud väljendada, on kadunud [[arusaamatus]]e ududesse - ja kaotab aeglaselt oma elu - su oma meeles nagu ka lugejate omas. (lk 210-211) * [Christabel LaMotte:]] Me käisime kuulamas veel üht loengut viimase aja spirituaalsete ilmingute kohta, mille pidas üks väga auväärne [[kveeker]] - kes alustas eelsoodumusest vaimuelu uskuda - kuid ilma labase soovita saada šokeeritud või ehmatatud. Ise [[inglane]], iseloomustas ta inglasi - viisil, mis pole päris võõras luuletaja Ashi stiilile. Me oleme teinud läbi - ütles see tubli mees - kahekordse kõvastumise protsessi. [[Äri]] - ja protestantlik spirituaalsetest suhetest loobumine - on üheskoos pannud meid sisemiselt [[tardumine|tarduma]] ja [[luustumine|luustuma]]. :Me oleme labaselt [[materialism|materialistlikud]] - ja meid ei rahulda miski peale spirituaalsete tõikade materiaalsete tõendite - nagu me neid nimetame - ja nii on [[vaim]]ud armulikult valmis rääkima meiega neil tahumatutel viisidel - koputamisega - sahinaga - ja meloodilise üminaga - mida ei olnud vaja vanasti - kui meie usk oli meis õhevil ja elav - (lk 213-214) {{JÄRJESTA:Byatt, A. S.}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] p745ygpfjchi9cdl29sgyvl695puxuy 4 19004 89876 2022-08-23T20:30:30Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* Leavis tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile inglise [[kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja tarvilikkust ning võttis neilt samal ajal igasuguse [[usk|usu]] sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 38' wikitext text/x-wiki * Leavis tegi Blackadderiga seda, mida ta tõsiste [[üliõpilane|üliõpilastega]] ikka tegi: ta näitas neile inglise [[kirjandus]]e hirmsat ja hunnitut [[tähtsus]]t ja tarvilikkust ning võttis neilt samal ajal igasuguse [[usk|usu]] sellesse, et nad ise oleksid võimelised sellesse oma panust andma või seda muutma. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 38 lf3tc6hl67gp1mexzkery24nyn307uu 0 19005 89879 2022-08-23T21:01:33Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised s...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * "Me ootasime mõnd veidi... kogenumat... [[diplomaat]]i..." : "Oh, ma oskan õhukeste [[kurk|kurgiviiludega]] [[võileib]]u jagada sama hästi kui iga teine," vastas Vimes. "Ja kui te tahate väikeste kuldsete [[šokolaad]]ipallide kuhja, siis olen mina just see õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 [[Kategooria:Toidud]] 0kuk0zrrhgpzr4c8rvwreur9ea7s51z 89880 89879 2022-08-23T21:01:54Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]; +[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]; +[[Kategooria:Pillid]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * "Me ootasime mõnd veidi... kogenumat... [[diplomaat]]i..." : "Oh, ma oskan õhukeste [[kurk|kurgiviiludega]] [[võileib]]u jagada sama hästi kui iga teine," vastas Vimes. "Ja kui te tahate väikeste kuldsete [[šokolaad]]ipallide kuhja, siis olen mina just see õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Pillid]] f5bpv7oshn72onsbt36x05fipq1111g 89881 89880 2022-08-23T21:02:00Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * "Me ootasime mõnd veidi... kogenumat... [[diplomaat]]i..." : "Oh, ma oskan õhukeste [[kurk|kurgiviiludega]] [[võileib]]u jagada sama hästi kui iga teine," vastas Vimes. "Ja kui te tahate väikeste kuldsete [[šokolaad]]ipallide kuhja, siis olen mina just see õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] srqelvzb236dms3jkijxo4zfu6z2hi2 89882 89881 2022-08-23T21:02:09Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Pillid]]; lisatud [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * "Me ootasime mõnd veidi... kogenumat... [[diplomaat]]i..." : "Oh, ma oskan õhukeste [[kurk|kurgiviiludega]] [[võileib]]u jagada sama hästi kui iga teine," vastas Vimes. "Ja kui te tahate väikeste kuldsete [[šokolaad]]ipallide kuhja, siis olen mina just see õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] dp7w6f6y2hdeyfjvv777hvoqvtqgfme 89883 89882 2022-08-23T21:03:52Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Kurgivõileib''' on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * "Me ootasime mõnd veidi... kogenumat... [[diplomaat]]i..." : "Oh, ma oskan õhukeste [[kurk|kurgiviiludega]] [[võileib]]u jagada sama hästi kui iga teine," vastas Vimes. "Ja kui te tahate väikeste kuldsete [[šokolaad]]ipallide kuhja, siis olen mina just see õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 7c0ivfyc3xv181612lydm7w6okllwe0 89884 89883 2022-08-23T21:28:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Kurgivõileib''' on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * "Me ootasime mõnd veidi... kogenumat... [[diplomaat]]i..." : "Oh, ma oskan õhukeste [[kurk|kurgiviiludega]] [[võileib]]u jagada sama hästi kui iga teine," vastas Vimes. "Ja kui te tahate väikeste kuldsete [[šokolaad]]ipallide kuhja, siis olen mina just see õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 ==Draama== * Jack: Miks kurgivõileivad? Milleks nii noorele inimesele säherdune meeletu [[ekstravagantsus]]? Kes teed jooma tuleb? :Algernon: Oh, need on ainult [[tädi]] Augusta ja Gwendolen... Palun ära kurgivõileibu puuduta. Need on tellitud spetsiaalselt tädi Augusta jaoks. ''(Võtab ühe ja sööb ära.)'' :Jack: Noh, sina oled neid kogu aeg pistnud. :Algernon: See on täiesti teine asi. Ta on minu tädi... :Leedi Bracknell: Palun vabandust, kui me pisut hilinesime, Algernon, kuid ma pidin külastama kallist leedi Harburyt. Ma pole tema pool käinud sestsaati, kui tema vaene [[abikaasa]] suri. Ma pole kunagi näinud, et üks naine sedavõrd muutuks; ta näeb kakskümmend aastat noorem välja. Ja nüüd võtaksin ma tassikese teed ja ühe neist kenadest kurgivõileibadest, mida sa mulle lubasid. :Algernon: Muidugi, tädi Augusta. ''(Läheb teelaua juurde.) ... (Tõstab õudust tundes tühja taldriku.)'' Püha taevas! Lane! Miks meil ei ole kurgivõileibu? Ma spetsiaalselt tellisin neid. :Leedi Bracknell: See pole tõesti kuigi oluline, Algernon. Ma sõin mõned [[kook|koogikesed]] leedi Harbury juures, kes paistab nüüd elavat puhtalt [[nauding]]ute nimel. * [[Oscar Wilde]], "Kui tähtis on olla tõsine" [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 6qjm3qr5hqz9meuwoa5uwtm7bclo2gr 89885 89884 2022-08-23T21:41:53Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki '''Kurgivõileib''' on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... [[diplomaat]]i." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis [[šokolaad]]ikuule kuhja seada, siis olen ma just õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 ==Draama== * Jack: Miks kurgivõileivad? Milleks nii noorele inimesele säherdune meeletu [[ekstravagantsus]]? Kes teed jooma tuleb? :Algernon: Oh, need on ainult [[tädi]] Augusta ja Gwendolen... Palun ära kurgivõileibu puuduta. Need on tellitud spetsiaalselt tädi Augusta jaoks. ''(Võtab ühe ja sööb ära.)'' :Jack: Noh, sina oled neid kogu aeg pistnud. :Algernon: See on täiesti teine asi. Ta on minu tädi... :Leedi Bracknell: Palun vabandust, kui me pisut hilinesime, Algernon, kuid ma pidin külastama kallist leedi Harburyt. Ma pole tema pool käinud sestsaati, kui tema vaene [[abikaasa]] suri. Ma pole kunagi näinud, et üks naine sedavõrd muutuks; ta näeb kakskümmend aastat noorem välja. Ja nüüd võtaksin ma tassikese teed ja ühe neist kenadest kurgivõileibadest, mida sa mulle lubasid. :Algernon: Muidugi, tädi Augusta. ''(Läheb teelaua juurde.) ... (Tõstab õudust tundes tühja taldriku.)'' Püha taevas! Lane! Miks meil ei ole kurgivõileibu? Ma spetsiaalselt tellisin neid. :Leedi Bracknell: See pole tõesti kuigi oluline, Algernon. Ma sõin mõned [[kook|koogikesed]] leedi Harbury juures, kes paistab nüüd elavat puhtalt [[nauding]]ute nimel. * [[Oscar Wilde]], "Kui tähtis on olla tõsine" [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 159sd6m0k0lxol2ml7ctsnq1cn4h4gm 89888 89885 2022-08-23T21:45:43Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Kurgivõileib''' on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... [[diplomaat]]i." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis [[šokolaad]]ikuule kuhja seada, siis olen ma just õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 * [[Cádiz]]i [[katedraal]]i kuldne kuppel hakkas just paistma. Ta oli püüdnud seda mitte vahtida samavõrd, kui oli püüdnud mitte vahtida Kuningliku Suverääni lippudeta [[mast]]e. Tänahommikuse seisuga polnud ta kaldal olnud kakskümmend kuud ja kaks päeva. Ta polnud seda kunagi eriti pakiliselt igatsenud, kuid Cádiz oli teistsugune. See ei olnud kodus; ta oli liiga sageli kolinud, et omada [[kodu]], välja arvatud kohana, kus oli enamik tema riideid, kuid see oli paik, mis talle meeldis, ja mil iganes ta seda vaatas, mõtles ta, kas seal on samad [[preestrid]]. Siiajõudmisest saadik oli ta hakanud tahtma minna taas tõelisele [[missa]]le, ehtsasse [[kirik]]usse, mitte kahvatuhallide [[Inglased|inglaste]] kirikusse, kus on nende lödid [[pastor]]id. Oli midagi jälestusväärset usus, mil polnud [[selgroog]]u ja [[hambad|hambaidki]] jagus vaid selleks, et end kurgivõileivast läbi närida. ** [[Natasha Pulley]], "The Kingdoms" ("Kuningriigid"), NY etc.: Bloomsbury, 2021 ==Draama== * Jack: Miks kurgivõileivad? Milleks nii noorele inimesele säherdune meeletu [[ekstravagantsus]]? Kes teed jooma tuleb? :Algernon: Oh, need on ainult [[tädi]] Augusta ja Gwendolen... Palun ära kurgivõileibu puuduta. Need on tellitud spetsiaalselt tädi Augusta jaoks. ''(Võtab ühe ja sööb ära.)'' :Jack: Noh, sina oled neid kogu aeg pistnud. :Algernon: See on täiesti teine asi. Ta on minu tädi... :Leedi Bracknell: Palun vabandust, kui me pisut hilinesime, Algernon, kuid ma pidin külastama kallist leedi Harburyt. Ma pole tema pool käinud sestsaati, kui tema vaene [[abikaasa]] suri. Ma pole kunagi näinud, et üks naine sedavõrd muutuks; ta näeb kakskümmend aastat noorem välja. Ja nüüd võtaksin ma tassikese teed ja ühe neist kenadest kurgivõileibadest, mida sa mulle lubasid. :Algernon: Muidugi, tädi Augusta. ''(Läheb teelaua juurde.) ... (Tõstab õudust tundes tühja taldriku.)'' Püha taevas! Lane! Miks meil ei ole kurgivõileibu? Ma spetsiaalselt tellisin neid. :Leedi Bracknell: See pole tõesti kuigi oluline, Algernon. Ma sõin mõned [[kook|koogikesed]] leedi Harbury juures, kes paistab nüüd elavat puhtalt [[nauding]]ute nimel. * [[Oscar Wilde]], "Kui tähtis on olla tõsine" [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] amtog6or5i8kbvddpryb8srv1igpzgh 89891 89888 2022-08-23T21:48:07Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Kurgivõileib''' on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. Tavaliselt tarvitatakse neid koos kellaviietee ja vikaaridega, kui just mõnd sobilikku mõrva ei juhtu käepärast olema. ==Proosa== * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... [[diplomaat]]i." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis [[šokolaad]]ikuule kuhja seada, siis olen ma just õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 * [[Cádiz]]i [[katedraal]]i kuldne kuppel hakkas just paistma. Ta oli püüdnud seda mitte vahtida samavõrd, kui oli püüdnud mitte vahtida Kuningliku Suverääni lippudeta [[mast]]e. Tänahommikuse seisuga polnud ta kaldal olnud kakskümmend kuud ja kaks päeva. Ta polnud seda kunagi eriti pakiliselt igatsenud, kuid Cádiz oli teistsugune. See ei olnud kodus; ta oli liiga sageli kolinud, et omada [[kodu]], välja arvatud kohana, kus oli enamik tema riideid, kuid see oli paik, mis talle meeldis, ja mil iganes ta seda vaatas, mõtles ta, kas seal on samad [[preestrid]]. Siiajõudmisest saadik oli ta hakanud tahtma minna taas tõelisele [[missa]]le, ehtsasse [[kirik]]usse, mitte kahvatuhallide [[Inglased|inglaste]] kirikusse, kus on nende lödid [[pastor]]id. Oli midagi jälestusväärset usus, mil polnud [[selgroog]]u ja [[hambad|hambaidki]] jagus vaid selleks, et end kurgivõileivast läbi närida. ** [[Natasha Pulley]], "The Kingdoms" ("Kuningriigid"), NY etc.: Bloomsbury, 2021 ==Draama== * Jack: Miks kurgivõileivad? Milleks nii noorele inimesele säherdune meeletu [[ekstravagantsus]]? Kes teed jooma tuleb? :Algernon: Oh, need on ainult [[tädi]] Augusta ja Gwendolen... Palun ära kurgivõileibu puuduta. Need on tellitud spetsiaalselt tädi Augusta jaoks. ''(Võtab ühe ja sööb ära.)'' :Jack: Noh, sina oled neid kogu aeg pistnud. :Algernon: See on täiesti teine asi. Ta on minu tädi... :Leedi Bracknell: Palun vabandust, kui me pisut hilinesime, Algernon, kuid ma pidin külastama kallist leedi Harburyt. Ma pole tema pool käinud sestsaati, kui tema vaene [[abikaasa]] suri. Ma pole kunagi näinud, et üks naine sedavõrd muutuks; ta näeb kakskümmend aastat noorem välja. Ja nüüd võtaksin ma tassikese teed ja ühe neist kenadest kurgivõileibadest, mida sa mulle lubasid. :Algernon: Muidugi, tädi Augusta. ''(Läheb teelaua juurde.) ... (Tõstab õudust tundes tühja taldriku.)'' Püha taevas! Lane! Miks meil ei ole kurgivõileibu? Ma spetsiaalselt tellisin neid. :Leedi Bracknell: See pole tõesti kuigi oluline, Algernon. Ma sõin mõned [[kook|koogikesed]] leedi Harbury juures, kes paistab nüüd elavat puhtalt [[nauding]]ute nimel. * [[Oscar Wilde]], "Kui tähtis on olla tõsine" [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] d74bxfz7hpj2ixp3fb4ulaq42cyrq5v 89892 89891 2022-08-23T21:50:09Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki '''Kurgivõileib''' on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. Tavaliselt tarvitatakse neid koos kellaviietee ja vikaaridega, kui just mõnd sobilikku mõrva ei juhtu käepärast olema. ==Proosa== * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... [[diplomaat]]i." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis [[šokolaad]]ikuule kuhja seada, siis olen ma just õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 * [[Cádiz]]i [[katedraal]]i kuldne kuppel hakkas just paistma. Ta oli püüdnud seda mitte vahtida samavõrd, kui oli püüdnud mitte vahtida Kuningliku Suverääni lippudeta [[mast]]e. Tänahommikuse seisuga polnud ta kaldal olnud kakskümmend kuud ja kaks päeva. Ta polnud seda kunagi eriti pakiliselt igatsenud, kuid Cádiz oli teistsugune. See ei olnud kodus; ta oli liiga sageli kolinud, et omada [[kodu]], välja arvatud kohana, kus oli enamik tema riideid, kuid see oli paik, mis talle meeldis, ja mil iganes ta seda vaatas, mõtles ta, kas seal on samad [[preestrid]]. Siiajõudmisest saadik oli ta hakanud tahtma minna taas tõelisele [[missa]]le, ehtsasse [[kirik]]usse, mitte kahvatuhallide [[Inglased|inglaste]] kirikusse, kus on nende lödid [[pastor]]id. Oli midagi jälestusväärset usus, mil polnud [[selgroog]]u ja [[hambad|hambaidki]] jagus vaid selleks, et end kurgivõileivast läbi närida. ** [[Natasha Pulley]], "The Kingdoms" ("Kuningriigid"), NY etc.: Bloomsbury, 2021 ==Draama== * Jack: Miks kurgivõileivad? Milleks nii noorele inimesele säherdune meeletu [[ekstravagantsus]]? Kes teed jooma tuleb? :Algernon: Oh, need on ainult [[tädi]] Augusta ja Gwendolen... Palun ära kurgivõileibu puuduta. Need on tellitud spetsiaalselt tädi Augusta jaoks. ''(Võtab ühe ja sööb ära.)'' :Jack: Noh, sina oled neid kogu aeg pistnud. :Algernon: See on täiesti teine asi. Ta on minu tädi... :Leedi Bracknell: Palun vabandust, kui me pisut hilinesime, Algernon, kuid ma pidin külastama kallist leedi Harburyt. Ma pole tema pool käinud sestsaati, kui tema vaene [[abikaasa]] suri. Ma pole kunagi näinud, et üks naine sedavõrd muutuks; ta näeb kakskümmend aastat noorem välja. Ja nüüd võtaksin ma tassikese teed ja ühe neist kenadest kurgivõileibadest, mida sa mulle lubasid. :Algernon: Muidugi, tädi Augusta. ''(Läheb teelaua juurde.) ... (Tõstab õudust tundes tühja taldriku.)'' Püha taevas! Lane! Miks meil ei ole kurgivõileibu? Ma spetsiaalselt tellisin neid. :Leedi Bracknell: See pole tõesti kuigi oluline, Algernon. Ma sõin mõned [[kook|koogikesed]] leedi Harbury juures, kes paistab nüüd elavat puhtalt [[nauding]]ute nimel. * [[Oscar Wilde]], "Kui tähtis on olla tõsine" [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 9cqm477zc9xahmznea8217hyb89qkmk 89893 89892 2022-08-23T21:51:03Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki '''Kurgivõileib''' on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. Tavaliselt tarvitatakse neid koos kellaviietee ja vikaaridega, kui just mõnd sobilikku mõrva ei juhtu käepärast olema. ==Proosa== * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt [[taldrik]]ult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas [[Tee (jook)|tee]]d ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... [[diplomaat]]i." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis [[šokolaad]]ikuule kuhja seada, siis olen ma just õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * [[Cádiz]]i [[katedraal]]i kuldne kuppel hakkas just paistma. Ta oli püüdnud seda mitte vahtida samavõrd, kui oli püüdnud mitte vahtida Kuningliku Suverääni lippudeta [[mast]]e. Tänahommikuse seisuga polnud ta kaldal olnud kakskümmend kuud ja kaks päeva. Ta polnud seda kunagi eriti pakiliselt igatsenud, kuid Cádiz oli teistsugune. See ei olnud kodus; ta oli liiga sageli kolinud, et omada [[kodu]], välja arvatud kohana, kus oli enamik tema riideid, kuid see oli paik, mis talle meeldis, ja mil iganes ta seda vaatas, mõtles ta, kas seal on samad [[preestrid]]. Siiajõudmisest saadik oli ta hakanud tahtma minna taas tõelisele [[missa]]le, ehtsasse [[kirik]]usse, mitte kahvatuhallide [[Inglased|inglaste]] kirikusse, kus on nende lödid [[pastor]]id. Oli midagi jälestusväärset usus, mil polnud [[selgroog]]u ja [[hambad|hambaidki]] jagus vaid selleks, et end kurgivõileivast läbi närida. ** [[Natasha Pulley]], "The Kingdoms" ("Kuningriigid"), NY etc.: Bloomsbury, 2021 ==Draama== * Jack: Miks kurgivõileivad? Milleks nii noorele inimesele säherdune meeletu [[ekstravagantsus]]? Kes teed jooma tuleb? :Algernon: Oh, need on ainult [[tädi]] Augusta ja Gwendolen... Palun ära kurgivõileibu puuduta. Need on tellitud spetsiaalselt tädi Augusta jaoks. ''(Võtab ühe ja sööb ära.)'' :Jack: Noh, sina oled neid kogu aeg pistnud. :Algernon: See on täiesti teine asi. Ta on minu tädi... :Leedi Bracknell: Palun vabandust, kui me pisut hilinesime, Algernon, kuid ma pidin külastama kallist leedi Harburyt. Ma pole tema pool käinud sestsaati, kui tema vaene [[abikaasa]] suri. Ma pole kunagi näinud, et üks naine sedavõrd muutuks; ta näeb kakskümmend aastat noorem välja. Ja nüüd võtaksin ma tassikese teed ja ühe neist kenadest kurgivõileibadest, mida sa mulle lubasid. :Algernon: Muidugi, tädi Augusta. ''(Läheb teelaua juurde.) ... (Tõstab õudust tundes tühja taldriku.)'' Püha taevas! Lane! Miks meil ei ole kurgivõileibu? Ma spetsiaalselt tellisin neid. :Leedi Bracknell: See pole tõesti kuigi oluline, Algernon. Ma sõin mõned [[kook|koogikesed]] leedi Harbury juures, kes paistab nüüd elavat puhtalt [[nauding]]ute nimel. * [[Oscar Wilde]], "Kui tähtis on olla tõsine" ==Luule== * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 10i4hf3m7w9gczzans398tfzich5qlw 89898 89893 2022-08-24T09:05:22Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki '''Kurgivõileib''' on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. Tavaliselt tarvitatakse neid koos kellaviietee ja vikaaridega, kui just mõnd sobilikku mõrva ei juhtu käepärast olema. ==Draama== * Jack: Miks kurgivõileivad? Milleks nii noorele inimesele säherdune meeletu [[ekstravagantsus]]? Kes [[tee (jook)|teed]] jooma tuleb? :Algernon: Oh, need on ainult [[tädi]] Augusta ja Gwendolen... Palun ära kurgivõileibu puuduta. Need on tellitud spetsiaalselt tädi Augusta jaoks. ''(Võtab ühe ja sööb ära.)'' :Jack: Noh, sina oled neid kogu aeg pistnud. :Algernon: See on täiesti teine asi. Ta on minu tädi... :Leedi Bracknell: Palun vabandust, kui me pisut hilinesime, Algernon, kuid ma pidin külastama kallist leedi Harburyt. Ma pole tema pool käinud sestsaati, kui tema vaene [[abikaasa]] suri. Ma pole kunagi näinud, et üks naine sedavõrd muutuks; ta näeb kakskümmend aastat noorem välja. Ja nüüd võtaksin ma tassikese teed ja ühe neist kenadest kurgivõileibadest, mida sa mulle lubasid. :Algernon: Muidugi, tädi Augusta. ''(Läheb teelaua juurde.) ... (Tõstab õudust tundes tühja [[taldrik]]u.)'' Püha taevas! Lane! Miks meil ei ole kurgivõileibu? Ma spetsiaalselt tellisin neid. :Leedi Bracknell: See pole tõesti kuigi oluline, Algernon. Ma sõin mõned [[kook|koogikesed]] leedi Harbury juures, kes paistab nüüd elavat puhtalt [[nauding]]ute nimel. * [[Oscar Wilde]], "Kui tähtis on olla tõsine" ==Proosa== * Hoogsa silmamoondajaliku [[žest]]iga napsas Conchis ühelt taldrikult musliinkatte. Selle alt tulid nähtavale kurgivõileivad. Ta kallas teed ja viitas sõnatu viipega [[sidrun]]ilõikudele. (lk 88) ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 3. trükk, 2005 * [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle [[luuletus]]e ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise [[kujutlusvõime]] [[rikutus]]t ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise [[taevamanna]] - oh, need [[täiuslikkus|täiuslikud]] rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv [[sool]]amaitse - oh, see värske, hele [[või]] - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud [[sai]]a kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud [[ahnus]]ega, kaine [[fakt]]iga. (lk 196) ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... [[diplomaat]]i." :"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis [[šokolaad]]ikuule kuhja seada, siis olen ma just õige [[mees]]." * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193 * [[Cádiz]]i [[katedraal]]i kuldne [[kuppel]] hakkas just paistma. Ta oli püüdnud seda mitte vahtida samavõrd, kui oli püüdnud mitte vahtida Kuningliku Suverääni [[lipp]]udeta [[mast]]e. Tänahommikuse seisuga polnud ta kaldal olnud kakskümmend kuud ja kaks päeva. Ta polnud seda kunagi eriti pakiliselt igatsenud, kuid Cádiz oli teistsugune. See ei olnud kodus; ta oli liiga sageli kolinud, et omada [[kodu]], välja arvatud kohana, kus oli enamik tema riideid, kuid see oli paik, mis talle meeldis, ja mil iganes ta seda vaatas, mõtles ta, kas seal on samad [[preestrid]]. Siiajõudmisest saadik oli ta hakanud tahtma minna taas tõelisele [[missa]]le, ehtsasse [[kirik]]usse, mitte kahvatuhallide [[Inglased|inglaste]] kirikusse, kus on nende lödid [[pastor]]id. Oli midagi jälestusväärset usus, mil polnud [[selgroog]]u ja [[hambad|hambaidki]] jagus vaid selleks, et end kurgivõileivast läbi närida. ** [[Natasha Pulley]], "The Kingdoms" ("Kuningriigid"), NY etc.: Bloomsbury, 2021 ==Luule== * Vaatasin, kuidas [[seersant]] sihib, kuidas [[kurt|kurdi]] poisi suhu antakse tina ja tuld - :[[asfalt|asfaldil]] tema [[nägu]], :see [[kont]]idest [[kaart]] ja lahtised klapid. :Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju. :[[Muld]] on tasa. :Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18) * [[Ilya Kaminsky]], "Kurtide vabariik", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2020 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1hlbrst81yu9re467nnapmdqtvmf8hw 0 19006 89905 2022-08-24T11:57:04Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ''''Voldemar Õun''' (sündinud 7. jaanuar 1893 Tallinn – 4. jaanuar 1986 Göteborg, Rootsi) oli Eesti riigiametnik ja kirjanik. =="Uus evangeelium"== Voldemar Õun, "Uus evangeelium", 3. trükk, 2019. * Ühel vaiksel augustikuu õhtupoolikul aastal 1939 istusid Nõmme aedlinnas ühes aias neli härrat valge, ümmarguse aialaua ümber ja neist mõni samm eemal madalatel lamamistoolidel kaks daami. Kuigi härrad välimuselt üksteisest kaunistigi erinesid, leidus neis o...' wikitext text/x-wiki '''Voldemar Õun''' (sündinud 7. jaanuar 1893 Tallinn – 4. jaanuar 1986 Göteborg, Rootsi) oli Eesti riigiametnik ja kirjanik. =="Uus evangeelium"== Voldemar Õun, "Uus evangeelium", 3. trükk, 2019. * Ühel vaiksel augustikuu õhtupoolikul aastal 1939 istusid Nõmme aedlinnas ühes aias neli härrat valge, ümmarguse aialaua ümber ja neist mõni samm eemal madalatel lamamistoolidel kaks daami. Kuigi härrad välimuselt üksteisest kaunistigi erinesid, leidus neis ometi ka palju ühist ja see ühine osutas nende kuuluvusele nõndanimetatud härrasmeeste klassi. Härrasmehed nad tõepoolest olidki. Peale selle kuulusid nad veel ühte ja samasse kutsealasse, nad olid kõik vandeadvokaadid, Justiitsia õilsad jüngrid. Ent kokku olid nad sattunud tol õhtupoolikul küll päris juhuslikult. :Oli parajasti niisugune aeg, kus varjud juba maa peale hakkasid heitma, ent päevane soojus alles õhus püsis. Oleks päris vabalt ja märksa mugavamini võinud viibida särgiväel. Ometi härrad ei olnud kasutanud seda võimalust. Nad istusid pintsakuis ja isegi lipsud olid neil ees. Nad olid, nagu öeldud, härrasmehed, korralikud bürgerid, kes olid külla tulnud korralikule bürgerile. Nad pidasid etiketist kinni. Paik polnud plaaž. (lk 7, romaani algus) * Nad olid loonud filosoofia mateeriast ja selle funktsioonist, aga nad teadsid päris selgesti, et kui nad inimesele revolvri meeldekohta või kuklasse vajutavad, siis ei tule kellelgi pähe, et see on ainult mingi funktsioon, mille nad lõpetada ähvardavad, ei mingi sujuv tagasilangemine loodusse, vaid et see on inimese mina ja ei mingi muu, <!--//-->mis siis ainsa sõrmevajutusega teadmatusse kaob. Ta oli võinud selles nüüd ise veenduda. Kuigi ta mõistus talle tol momendil päris selgesti ütles, et pole vaja karta, sest vähemalt sel silmapilgul nad ainult ähvardavad, sest selles ruumis nad seda igal juhul ei tee, selleks tuleks ta viia kuhugi mujale, ometi kõik, mis ta sel silmapilgul tundis, oli üksainus suur kõikevaldav hirm lõpu ees. (lk 352-353) * "Ah, sina, Seliste!" hüüdis Niinep ja arvas endamisi, et mees tahab muidugi raha. Tal õnnestus seda mööda minnes Helmilegi kõrva sosistada ja nii ei paistnud selles midagi imelikku, kui ta Seliste kabinetti palus. Seal ta muidugi patsutas talle õlale nagu vanale semule kunagi, et tore, et tulid. Ent Seliste oli tõsine, ei lasknud end Niinepi teeseldud lõbususest suurt kaasa vedada ja teatas siis, et teda on kutsutud NKVD-sse ja seal on talle ülesandeks tehtud koguda andmeid Niinepi üle. :"Muidugi, arvasid, et Seliste! Joodik ja nii edasi! Teeb muidugi kõik, mis temalt nõutakse. Muidugi ma olen joodik. Ei salga seda... Aga ega ma sellepärast veel siga ei ole. Muide, ega ma sellest kelleleg1 muule pole rääkinud. Ainult sulle, sest sa oled... noh, mul ei ole vaja seda mainida. Ainult, jumala pärast, mitte sõna kellelegi. Siis olen kadunud ja sina samuti." :"Endastmõistetav! Tänan, tänan!" (lk 354) * Et külaline oli Seliste, siis oh loomulik, et tuli kõvemad joogid välja tuua. Niinep muidugi ei olnud kuigi roosilises meeleolus, sest Seliste uudis oh ta väljavaadetele veelgi tumedat tooni juurde lisanud. Ometi köitis külaline omajagu ta tähelepanu, sest nüüd ta alles nägi, kuidas üks tõeliselt andunud inimene viinavõtmist sooritab. Ta oli Selistet küll varemgi seda tegemas näinud, aga see polnud talle iial nii silma hakanud. Asi oleks väärinud süvenemist, kui selleks meeleolu oleks jätkunud. Aga Niinepil ei jätkunud ja lisaks ta kartis, kas kolleeg ei kipu viimaks ülemäära võtma. Ta ei võtnud, ta pidas piiri. See võis küll raske olla, aga ta sai endast võitu. :Niinep ise vaid puudutas klaasi. :"Sa vabanda, et ma nii vähe kaasa teen. Ma ei ole veel küllalt vormis." :"Ei minul ole sellest midagi, kui keegi vähem võtab," naljatas Seliste. (lk 355) * Järgmisel päeval oli ilus päikesepaisteline ilm ja Niinep läks aeda, et end tasapisi välisõhuga harjutada. Oli parajasti aeg, mil loodus end kevadesse hakkas sättima. Puud ja põõsad olid küll alles raagus, ent lumikellukesed õitsesid juba ja krookusedki näitasid päikesepaistelistes kohtades oma värve, kuigi nad veel lahti polnud löönud Niinep jalutas mööda kruusast teed, mis oli juba tahe, ja üritas endale sisendada, et kevad on ilus ja et ta tunneb temast head meelt ja rõõmu. Ta üritused jäid viljatuiks, ta ei leidnud, mida otsis. Ja ta sai väga hästi aru, et see ei peitugi kevades, vaid tas eneses. Nüüd valitses maailma NKVD. Tema riputas oma tumeda loori ka inimese ja kevade vahele. (lk 357) * Inimestel oli kummaline tahe teisi oma usaldusmeesteks teha. Ta polnud ju enam advokaat, kellele oma lugusid pihitakse, sada krooni näpu vahel, et vaata, selle saad sa endale, kui mu jutu ära kuulad. Ta oli nüüd nagu iga teine inimene ja tal olid omad mured. (lk 359) * "See on hirmus!" :"Jah, see on hirmus," võttis Niinepki selle õigeks. Ta võis naise ilmest veenduda, kui sügavalt see teade temasse oli mõjunud. :"Olgu mis on, aga niisugust asja ei tohi inimene teha!" :Niinep oli seisma jäänud akna kõrvale ja vaatas välja. Päike oli uba õhtusse kaldumas. Oli väga selge. Hommikul on loikudel jälle kõva jää. Ent ta pöördus jälle kohe ja vastas: :"Jah, seda ei peaks inimene küll tegema." :Sellega avaldas ta nõusolekut naise seisukohale. Aga ta vastus ei sisaldanud mingit erilist rõhku, sest see seisukoht, kui väljuda endise aja moraali seisukohast, oli üldine. (lk 361) * Nii et need otsused olid valmis, monument Justiitsiale oli püstitatud. Oli õnnelik see mees, kes oli varastanud ühe krooni eest ja õnnetu, kes oli varastanud krooni eest rohkem. Ja ühelgi polnud põhjust kaevata, sest rahvakohus oli muutunud nüüd instituudiks, kes ise lõi normi, mille järgi ta kohut mõistis. Aluseks oli kohtu rahvakomissari eeskiri. Kas sel endal oli mingisugune alus, seda keegi ei teadnud. Aga või sellelgi tähtsust oli! Nüüd olid säärased ajad. (lk 363) * Ta oli seisma jäänud teatri nurgale ja vaatas ringi, et kuhupoole sammud seada. Oleks võinud minna puiesteele ja istuda Reaalkooli pingile ning veidi jalgu puhata. Sel juhul ta oleks pidanud mööduma Vabadussõjas langenud õpilaste mälestussamba alusest ning ta kohus oleks kergitada kübarat nendele, kelle mälestuseks sammas oli püstitatud, kui ka nende julgete poiste ja tüdrukute mälestuseks, kes olid julgenud demonstreerida oma protestivaimu samba kõrvaldajatele. Nad olid kadunud teadmatusse. Mis neist saanud oli, ei teadnud ükski, peale nende muidugi, kes maale olid tulnud ja inimsoole õnne jutlustasid. (lk 364) * Ruus näis sümpaatsena, ta avaldas üks kui teine kord mõtteid, mida tavaliselt ei kuuldud nõukogude inimestelt. Ent tegelikult ta oli nõukogude inimene, inimene võõralt maalt, võõra mentaliteediga. Ja nendega tuli olla ettevaatlik. Võib-olla ta oli siiras inimene, aga võib-olla ei olnud ka. Keegi ei näinud teise inimese sisse. (lk 369) * Sedakorda Niinep küll pääses piinlikkustundest, et ta ehk solvas teise inimese siiraid lähenemiskatseid, sest tuh veel üks külaline, seltsimees Jänes. Nii nagu endisele politseile nendel pöördeaegadel oli ülesandeks tehtud ette valmistada uusi miilitsaid, kes siis hiljem neil ettevalmistajail kaela käänasid, nii nüüd endisest ajast pärinevatele rahvakohtunikkudele oli meeldivaks ülesandeks tehtud ette valmistada uusi rahvakohtunikke, kes tulevikus nende ülesanded üle võiksid võtta. Nende noorte meeste ja naiste hulka kuulus Jäneski. Loomult polnud Jänes mingi jänes, ta oli hoopis verejanuline tiiger. Nii hirmsat viha kandis ta neetud pursuide vastu. Ta loomus võis tingitud olla ta ihulikust defektist, ta keha hoidus kühmu. Kuid <!--//-->olenemata sellest defektist, mis muidu teises inimeses mõningat kaastunnet oleks võinud äratada, ei meeldinud Jänes Niinepile ka muidu. Ta nägu liikus väga elavalt ja ta silmad pöörlesid väga rahutult ning kõik kokku jättis mulje sisemisest tasakaalutusest, mis heal juhul mõistuse kontrolli endalt mahagi võiks raputada. Kui see tema teha oleks olnud, järeldades muidugi ta juttudest, siis oleks ta vist küll isiklikult kõik pursuid maha tapnud. Kord Niinep polnud suutnud seedida ta verejanulisi jutte ja oli maininud, et pursuid polnud nii verejanulised. Nad ei tapnud, nad ainult kurnasid. :"Küllap nad oleksid tapnud, aga siis oleks neil endil tulnud tööle hakata," oli Jänesel seletus otsekohe taskust võtta. :Niinep oli selle peale arvanud, et võiks ju samuti nõnda talitada, et paneks nad tööle. Sellest oleks kasu ja mõnigi töötaja võiks puhata. :"Noh, võiks ju ka," oli Jänes sellega armulikult nõustunud. (lk 369-370) * Ta repertuaar ei olnud väga lai, aga et ta evis head muusikalist mälu, mängis ta enamuse sellest peast. See oli talle sõrmedesse kasvanud. Nii et sellal kui ta sõrmed libisesid mööda klahve, libisesid silmad aeglaselt mööda tuba või rändasid ka aknast välja kaugematele vaadetele. Kuigi nad lausa ei tõtanud, ei jäänud nad ometi ka kuhugi kauemaks püsima. Ikka nagu mingi sisemine tung oleks neid mõne aja pärast jälle edasi sundinud rändama. See oli aeg, mis oma rahutuse inimestele peale surus, sest ta oli nii erisugune. Palju оli aset leidnud niisugust, mis tekitas hinges kartusi ja kiusas igast asjaolust oletusi ja järeldusi tegema. (lk 372) * Neid mõtteid veeretades oli ta pilk peatuma jäänud pildile, mis rippus seinal otse tema vastas. See oli söejoonistus ja kujutas teda ennast. See oli ta mehel väga õnnestunud pilt, seda kiitsid kõik, aga muidugi keegi peale tema, võib-olla isegi mees, ei teadnud, kui õnnestunud see oli. Ta oli kaasa elanud kogu selle saamisloo. Mehe linnas viibides oli ta seisnud kõigi nende loendamatute skitside ees, mis ikka jälle kõrvale heideti, kuni lõpuks tuli see, mis nüüd saali seinal rippus. Ta andis endale küllalt selgesti aru, et nende abielu oli üldiselt napisõnaline, et selles mitte kõik ära ei öeldud, vaid et midagi alati endale peeti, otsekui hõljuks nende vahel mingi loor, olgugi väga õrn, mida kumbki päris lõplikult käristada ei söandanud. Ent alati, kui ta selle pildi ette seisma jäi, see jutustas talle, et mees selles tükikese paberi ja söega nii mõndagi talle ära on öelnud, mida sõnades võib-olla poleks saanudki öelda, ja veel, et ta üles on lugenud nii mõndagi tema oma sõnatutest pilkudest. Aga kui sellele vaatamata nende vahel ikka veel hõljub üks õhuke loor, siis võib ta seal hõljuda, siis on sel oma otstarve. Siis pidi ta tõestama, et nad pole end veel tühjaks rääkinud, vaid et igal uuel kohtamisel on neil üksteisele ikka jälle midagi avaldada, nii nagu inimene suurest kunstiteosest igal uuel kohtamisel ikka jälle midagi uut ja huvitavat leiab. (lk 373) * Mõned vahepealsed vabad improvisatsioonid ning tasane, nukrameelne meloodia läks üle kergeks, rõõmsaks valsiks ning naeratades lõi Helmi takti peaga ja kehagagi, et vaat nii ja nii ja nii, hoogu peab olema. Ta oli oma elus ka sügavalt õnnelik olnud, aga ta vaevalt mäletas, et meel kunagi nii kerge ja rõõmus oleks olnud. Esimese sotsialistliku riigi kodaniku elu oli märksa vaheldusrikkam, ta elamuste amplituud palju laiem. Et kodanik võiks tunda ülimat rõõmu, heidab ta tema enne sügavaimasse muresse, sest on ju seletamatagi selge, ei ainult suurest sügavusest üles ronides tundub tõus tõeliselt kõrgena. Kas oleks ta endise korra ajal iial osa võinud saada sellisest leevendustundest ja rõõmust? Mitte iial! Ta mees oleks kontorist tulnud, ta oleks talle vastu läinud, oleks talle käedki kaela ümber pannud ja teda suudelnud, noh, nii, rutiinikohaselt. Ja kõik. Aga kuidas nüüd kõik nii oivaliselt klappis. Hiline aeg, kolistamine, tumm vastus, ning loomuliku järeldusena tuhat musta oletust. Ning äkki on ta kodus! Ta ei osanud seda tunnet defineerida ja lõpetas valsi sellise hoo ja mürinaga, et Niinep pidi kõrvad sulgema. (lk 374) * Need ei olnud tõeliselt mingid korralikult ritta seatud mõtted, mis selle mõne sekundi jooksul ta peast läbi lendasid. See oli vaid mingi üldmulje mõtetest, mis juba sajad korrad ta peast läbi olid käinud. Ja <!--//-->tal ei olnudki aega neid veelkordselt korralikult ritta seada, sest tal tuli oma vastus kohe anda. Viivitus võis näida kahtlasena. (lk 376-377) * "Noh, olgu sulle siis mu ausõna," ütles Niinep ja surus Helmi kätt. Ta oli just äsja vaadanud naise siiratesse silmadesse ja vaevalt minut tagasi oli tal võimalus olnud seirata teda, kui ta viibis üksi oma tunnetega, ja ometi ta pettis teda. Ta mõtles hirmuga, et milline oleks küll elu, kui inimesed suudaksid üksteise mõtteid lugeda. (lk 377) * Suurel kodumaal käijatega oli alati üks imelik lugu. Nad kiitsid suure suuga Moskva-Volga kanalit, kui toredad on selle sadamad ja kui uhke on laevaga sõita kõrgel maastiku kohal, sest kanal käis sageli kõrgelt üle maanteede ja raudteede, kui luksuslikud on Moskval maa-raudtee jaamad, kui vägev oli punaväe paraad Punasel рlatsil. Aga ükski nendest ei teadnud midagi nõukogude lihtsa inimese igapäevasest elust, et mis ta sööb, mis ta joob ja kuhu paneb oma pea. Nad polnud käinud üheski töölismajas, üheski lihtsa mehe korteris. Ja ometi see oligi, mis huvitas inimesi kõige rohkem. :Vanem Sooserv oli olnud alati tõsiselt nördinud, kui ta kuulis niisuguseid mitte midagi ütlevaid aruandeid suurelt kodumaalt, ja ta andis, rohkem küll endale kui teistele, tõotuse tutvuda nõukogude lihtsa mehe eluga ja hiljem puhtast südamest ära rääkida, mis ta seal näinud on. Kuid ta käitus täpselt samuti nagu olid käitunud enne teda need, kes seal varem olid käinud. Tõsi, mis puutus Kaukaasia lumes kiirgavatesse mäetippudesse ja sügavatesse, hämaratesse orgudesse, pimedatesse öödesse ja lopsakasse loodusse ning luksuslikkudesse kuurortidesse, mis küll veel endistest aegadest pärinesid, siis ta jutt oli elav ja värviküllane, sest ta kaldus romantikasse ja armastas kõike, mis oli värviküllane. Aga kui kuulajad hakkasid juttu nihutama nõukogude igapäevasele elule lähemale, siis muutusid ta sõnad üldisiks ja uduseiks ning ta vabandas end rohke tööga ja sotsialistliku võistlusega. Ta oli ainus, kes seda vana, unustatud asja veel mainis. Kuid ta pidi seda tegema enda päästmiseks. Võib ju olla, et ta oli juba kuulnud jutte noortest spordimeestest, kes olid käinud Moskvas ja sealt tagasi tulles olid rääkinud jutte, mis risti vastu käisid ametlikkudele juttudele. Nad olid varsti pärast seda kadunud ja ükski polnud nendest enam midagi kuulnud. Sooserv oli uskunud, et ta on vahva. Aga ta ei olnud seda. Seda kasutasid ära mõned hambamehed, kes teda kiusamas küsid. Siis ei jäänud tal muud üle kui töhe sukelduda ja veel kord sotsialistlikku võistlust mainida. (lk 378) * "Sa käisid seal suurel kodumaal, nagu seda maad nüüd nimetatakse. Kuidas see elu seal on? On ta parem kui meil, nagu meile räägitakse, või missugune?" :See oli otsene küsimus ja sellele tuli vastata. Ta võiks vastata kiidusõnadega, nagu seda nõudis ametlik toon. Kuid võiks vastata ka ebamääraselt, nii kiitusega pooleks. Aga see kõik oleks vale, ainult selle vahega, et too teine vastus oleks vaid veidi väiksem vale, ja ta polnud iial valetanud oma emale. :Friedrich Sooserv ei vaadanud emale, ta sõi endamisi. Ja ema ei käinud peale. Kui poeg vastab, siis vastab. Kui ei vasta, peab ka rahul olema, sest ajad on nüüd niisugused, et parem on rääkida vähem kui rohkem. Sõna, mis jääb ütlemata, ei too mingit kahju, aga sõna, mis öeldakse ülemäära, võib inimese hukatusse viia. (lk 380) * Mis läks see korda temale, vanale lesele pesunaisele, kas õnnepäike paistab kõikidele töötajatele või ei. Temale oli tähtis, et see paistaks tema pojale. Tema arusaam õnnest erines poegade arusaamast. See oli lihtne, selge ja isiklik. (lk 381) * "Teie rääkisite seal, et igal inimesel kodanlikus Eestis oli kata paari jalanõusid, ja nüüd võtate õigeks, et see ei vasta tõele. Järelikult te valetasite." :"Lubage, seltsimees! Mis juuksekarva me siin lõhestame? Nii võime ju igast asjast kinni haarata. Alles paar päeva tagasi me nägime lehes ülesvõtet eeskujulikust piimapoest Moskvas. Ma kõndisin kolm päeva mööda Moskvat ringi, ilma et oleksin näinud ühtki piimapoodi, veel vähem mõnd eeskujulikku." :"Kas käisite läbi terve Moskva?" :"Ei, loomulikult mitte. Ma ei jõudnud Moskvat tänav tänava järel kolme päevaga läbi käia. Ta on siiski suur linn." :"Ja kuidas võite siis kinnitada, et seda piimapoodi Moskvas pole? Ma küsin, kuidas võite seda kinnitada?" :"Ma ei kinnitagi seda. Ma ei tee sellest faktist, et mina seal piimapoode ei näinud, niisugust järeldust, et seda eeskujulikku piimapoodi seal pole, nagu teie tahate teha, et kui ma kogu seda miljonitest ükshaaval läbi pole käinud, siis ei tohi ma ka järeldust teha, et meie maal igal inimesel oli vähemalt kaks paari jalanõusid." :"Ja kui see ka tõsi oleks, ometi kui kommunist ei oleks teie tohtinud seda rääkida." :"Kas kommunist ei tohi tõtt rääkida?" :"Kommunist ei tohi teha nõukogudevastast propagandat!" Seltsimees tõusis ja ka Sooserv vanem tõusis. Nad vaatasid üle laua teineteisele ja nende näod hõõgusid. :"Ma küsin, kas kommunist ei tohi tõtt rääkida?" :"Ja mina kinnitan teile, et kommunist ei tohi nõukogudevastast propagandat teha." (lk 386) * Friedrich Sooserv pöördus venna poole, kuid kohtas kalki, resoluutset pilku. Vend oli tõeline bolševik. :"Annad sa endale aru, mis sa praegu meie emale teed?" :"Maailmas on praegu suuremad asjad käimas kui ühe ema tunded." :"Ta on ka sinu ema!" :"Ükskõik!" :Friedrich Sooserv sai aru, et see oli tõesti ükskõik. Nüüd polnud muud midagi teha, kui saatus vastu võtta. Kuid sel momendil tõepoolest ta ei mõelnud niipalju endale kui emale. (lk 387) * Väljunud hoonest, nägi ta trammi nurga tagant tulevat ja pistis üle väljaku jooksma. Ta pidi peaaegu ühe auto alla jääma, mis suures kaares hoone ette pöördus. Trammipeatusel oli palju inimesi. Sealt veel viimast pilku tagasi heites nägi Sooserv, kuidas suurest hoonest inimesed välja tõttasid ja autos olijatega seletama hakkasid ja siis autosse ronisid. :Ta ei läinud sellesse trammi. Ka teisel pool oli tramm ees. Ta jooksis ringi ja astus teise trammi. Trammid hakkasid minema üheaegselt. Seistes trammi viimasel platvormil nägi Sooserv, kuidas auto sõitis teisele poole mineva trammi kõrval veidi maad ja kuidas üks mees auto aknast trammijuhile märku andis, kuni tramm peatus veel enne peatuseni jõudmist. Tõnismäel Sooserv vahetas veel kord trammi, sest võis oletada, et nad teisele trammile järele sõidavad. Ta vist ei eksinud. Taas allapoole sõites ta nägi tänavakäänakul mööduvat autot, milles ta arvas nägevat sõjaväelasi. Nad ei jõua trammile järele enne Lutheri vabrikut ja siis on juba hilja. (lk 388) * Niinep oli korralik peremees, mi korralik, et kui ta nooruses keegi seda talle ette oleks kuulutanud, ta poleks seda uskunud. Sellised muutused oli aeg temas esile toonud. Ja ta oli korralik peremees veel ikka edasi, olgugi et maja, mille ta endale oma kavandite järgi oli ehitanud, ei kuulunud enam temale, vaid hoopis ühiskonnale. Korraliku peremehena Niinep ei võinud loomulikult taluda kriuksuvaid aiaväravaid ega uksi. Ent nüüd ometi aiavärav kriuksus, ja päris kuuldavalt. :Mõni aeg tagasi teda oli külastanud sealt eemalt keegi majaperemees. Tal oli mõningaid muresid, millede puhul ta soovis kuulda Niinepi arvamust. Muidugi, Niinep oli nüüd kohtunik, ta ei teotsenud enam nõuandmistega, aga mees oli olnud endistel aegadel ta klient, ta ei saanud sellepärast ka keelduda. Ja kui too mees siis ära oli läinud, siis olid nad veel väravas veidi vestelnud ning kogu aeg mees oli õõtsutanud ta jalgväravat ja lõpuks lausunud, et kas poleks parem, kui ta kriuksuks. Tema olevat oma jalgvärava kriuksuma sättinud. :"Seda on küll ehk ainult minut, võib-olla isegi pool, aga heal juhul seegi hoiatus võib saada päästjaks. Kuid toas... toas tuleb neid hoolega õlitada. Et kui nad seisavad ukse taga, siis te võiksite mööda korterit liikuda vaikselt kui hiir!" :Ja siis oli mees veel soovitanud, et sättigu ta oma majanumber mõnele vähem silmapaistvale kohale. Seegi nõuab veidi aega, kui nad numbri järele peavad ringi vaatama. Aga autot teie võib-olla olete kuulnud, oli ta juurde lisanud. :Niinep pidi veenduma, kui palju leidub siiski praktilisi inimesi maailmas. Ta poleks ise iial tulnud sellistele väikestele nõksudele, millised aga tekkinud olukorras tähtsust võisid omada. Uksed ja värava seadis ta otsekohe vastavalt korda, kuid maja number oli alles ümber tõstmata. (lk 389) * [Hellerhein:] "Jah, nagu teate, elan ma nüüd sotsialismi proovireisijana ja ööbin kord siin, kord seal. Mingit kaupa mul muidugi pakkuda pole. Aga eks ole see loomulik, et sotsialismil midagi pakkuda pole. Need on naiivsed inimesed, kes usuvad, et sotsialism toob õnnelikku ja jõukat elu. Sotsialism üldse ei tegelegi selle küsimusega. Sotsialism nõuab <!--//-->ainult, et valmistamise vahendid peavad kuuluma ühiskonnale. See on kõik, mida ta nõuab. Kas selle tulemuseks on õnnelik ja jõukas elu, see on alles tõestamata. Sotsialism on õpetus varade jagamisest, aga mitte varade loomisest. Et midagi valmistada, see nõuab tehnilisi vahendeid ja organisaatorlikke võimeid. Sotsialism on loogiliselt valeteooria, ta on järeldusest teinud eelduse ja sellepärast ta ka iial ei saa andmagi mingeid tulemusi." (lk 391-392) * Hiljem istus seltskond allalastud pimendamiskatete kaitsvas varjus, seltskond vanadest, headest aegadest: Hellerhein, skeptik juba endistel aegadel, siis seda enam muidugi uutel, Sooserv, kes oli olnud idealist, ent oli muutunud pessimistiks, Niinep, kes küll ilma suurema usuta, ent ometi ausalt, positiivselt, nagu uue korra ajal tavatseti öelda, oli tahtnud suhtuda sesse uude korda, aga polnud seda suutnud ja nüüd ohustatud oli, ja ta naine, maalt kaasa toodud loomuliku, terve arutlusviisiga, kes juba varsti pärast pööret endale selge kujutluse oli loonud, et mis mehed need uued tegelased tõeliselt on. (lk 392) * Hellerhein seisis, või astus taas mõne sammu ning tõmbas vahel sigaretist sõõmu, aeglaselt ja naudinguga. Sigaretti hoidis ta sõrmede vahel mingi elegantsiga, milles aga puudus peenutsemine. Tema juures oli kõik loomulik, ta ei vajanud peenutsemist. Suits tõusis õrnade pilvedena lae poole ja sellest levis tuppa magusaid, õrnu aroome, mis tõendas, et ta sigaretid pärinesid veel endiste, heade aegade varudest. (lk 392) * See oli täiesti trööstitu pilt, mille Sooserv suurest kodumaast juaalis. Ei leidunud seal mingeid kolhoose kapitaalsete hooneblokkidega ega kraede ja lipsudega kolhoosnikutega, nagu film neid kujutas, ei mingeid tööliskvartaleid mugavate kodudega, ei mingit jõukat ega kultuurset elu. Ta oli jõudnud paljudesse kodudesse pilku heita, otsides Ivan Ivanovitš Ivanovit. Ja kuigi leidus siin või seal linnades uusi majablokke, siis kaugeltki mitte sel määral, nagu propaganda kirjeldas, sest neid blokke võis pildistada mitmest suunast. Ja kodud neis olid samasugused, kaugel kultuurist ja jõukusest. Aga kus leidus midagi, siis tuli uksel vastu tavaliselt daam, mis oli küllaldaseks tõendiks, et korteris ei asu mitte töölisperekond, vaid hoopis teist sorti rahvas. Kõik oli üksainus suur vale. (lk 393) * "Vaadake," ütles Hellerhein. Kogu aeg ta käitumises võis tähele panna midagi, mis vihjas ta dotseerimise meeleolule. Ja siis leidiski ta paraja momendi oma arvamuse vahelepuistamiseks. :"Vaadake, mu härrad, valelgi on oma loogika. Vale loogika põhineb ta kvantiteedil. Vähemalt seski osas vastab dialektiline materialism tõele. Kvantiteet on kvaliteedi alus. Valeta vähe ja vale jääb ikka valeks. Aga valeta üle igasugu määra ja vale muutub tõeks, vähemalt tõenäosuseks, sest ükski loomuliku aruga inimene ei usu, et võidaks valetada niisugusel määral." (lk 393) * Sooserv istus poolkummargil, vahtides enda ette põrandale. Tal oli inimese ilme, kellelt on röövitud kõik väärtused, mis moodustavad elu. Lühikese vaikimise järel alustas ta uuesti. Kuid ta ei muutnud oma poosi. :"Masendavaim tunne tekib siiski paljast möödasõitmisest. Tuhanded ja tuhanded kilomeetrid, aga ei kusagil ühtki uut elumaja, ei ühtki uut hoonet. Kõik on hall, lagunev, upakil. Ja teedel ei mingit liikumist, otsekui oleks see suur maa välja surnud. Ma ei tunne seda maad endistest aegadest, aga ma usun, niisugune ei võinud ta mitte olla." (lk 393) * [Hellerhein:] "Kõik oleneb süsteemist, plaanimajandusest. Kõik on reguleeritud instruktsioonidega, ülalt kuni alla. Ükski ei julge toimida instruktsioonidest mööda, omal initsiatiivil, sest ebaõnnestumise puhul ei saa end peita instruktsioonide taha. Ja nii muutub inimene instrumendiks. Kuid instrument ei loo. Vahe inimese ja instrumendi vahel seisabki ses, et inimene loob iseendast, sellal kui instrument reprodutseerib vaid oma isanda tahet. See seal on peamiselt või ka ainult andetute inimeste maa. Kuid nad täiendavad vastastikku üksteist, Despoot ja Andetu Mees. Despoot teab, et Andetu Mehe peas iial ei teki iseseisvat mõtet, mis võiks tema mõttele vastu käia ja Andetu Mees teab, et ainult Despoot võimaldab talle ta seisukoha. Vaba konkurentsi maal, kus tal tuleks seista omal jalal, ta jääks alla Andekale Mehele. Tsentraliseeritud korra all on küllalt, kui arendada lojaalsust. Seda suudab igaüks, andetugi inimene. Ja see on vastuvõetav mõlemale poolele. Kuid tulemuseks on, et midagi ei looda. Nad on selle põhimõtte ka avalikult üles seadnud. Igalt tema võimeid mööda, igale tema teeneid mööda. Et nad aga on hävitanud vaba võistluse, kus võimed selguda võiksid, siis jääb teenete hindajaks ja tasu määrajaks ainult avalik võim." (lk 394) * Seltsimees Raud kandis eesnime Aleksei. Ta vanemad, kuigi nad polnud kuulunud õigeusklikku vene rahvusse, olid olnud truud tsaaririigi alamad ja olid oma pojale, kes oli sündinud veel viimastel tsaaririigi aastatel, andnud nime noore troonipärija järele. Hiljem, kui tsaarivalitsus oli kukutatud ja tsaar ebapopulaarseks muutunud, seltsimees Raua vanemad muidugi vaikisid oma käitumise motiividest. Ja sellest polnud ka midagi, et poisil oli see nimi. Nimi oli nimi ja see esines laialdaselt. Ning noor Raud, kes kandis õnnetu troonipärija nime, kasvas üles vaimus, mis vihkas nii tsaari kui troonipärijat. Kui talt küsiti, kas oli see nõnda õige, et too armsa näoga poisike koos isa, ema ja õdedega maha lasti ja hiljem lubjaaugus ära põletati, siis vastas tema, et nõnda oli see õige ja vajalik. (lk 395) * Seltsimees Raud rääkis veel selgesti oma esiisade keelt, kuigi ehk veidi iganenud keelt, sest see keel seal suurel kodumaal, emamaast äralõigatuna, polnud läbi teinud seda arengut, mis keelt viimase poole saja aasta jooksul nii tohutult oli rikastanud. Kuid tema kasvatus väljaspool kodu oli möödunud vene keele tähe all, nii et ta rääkis sedagi keelt nagu oma emakeelt. Ta ei seganud iial ühe keele sõnu teise keele sõnadega ega tunginud iial ühe keele aktsent teise keele hääldusse. Aga muidu seltsimees Raud oli suure isamaa truu poeg. Nõukogude Liit oli hulga rahvaste vennalik pere ja keel ei mänginud seal maal mingit rolli. Seal polnud mitte nõnda, nagu ta nägi siin oma esnsade maal, et suhtuti halvustavalt ühte rahvusse, ent teist taas ülistati taevani. See oli mahajäänud maa, siin kultiveeriti rahvastevahelist vihkamist. Ometi inimesed olid kõik sarnased, ükskõik siis, mis rahvusse nad kuulusid. Kui seltsimees Raud kunagi oleks õppinud midagi muud peale Nõukogude maa õpetuse, siis muidugi ta oleks ehk teadnud, et on varemgi inimeste hulgas käibel olnud õpetus, mis kuulutas, et ei ole ei iisraeli meest ega mooramaa meest, vaid et kõik on inimeselapsed. Aga ta polnud seda õppinud. (lk 396) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Õun, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ametnikud]] lpo3gx2x1mtcakakqfw4ukki3ecqhit