Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.25 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Julgus 0 4001 89704 86554 2022-08-21T12:28:33Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Goya - Que valor! (What Courage!).jpg|pisi|Francisco Goya, "Milline julgus!" (avaldatud 1863).]] '''Julgus''' on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud [[hirm]]uga. Julge olemine näitab tahtmist teha midagi hoolimata kaasnevatest riskidest. ==Proosa== * [Isa õpetussõnad d'Artagnanile]: Tänapäeval võib noor aadlik elus edasi jõuda ainult julgusega, pea meeles, ainult julgusega. Kes hetkekski väriseb, laseb võibolla enese eest ara näpata sööda, mille saatus talle just sel hetkel ulatab. Sa oled noor, sa pead olema julge kahel põhjusel: esiteks sellepärast, et oled gaskoonlane, ja teiseks sellepärast, et oled minu poeg. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", 1. ptk, tõlkinud Tatjana Hallap. * Ta istus väikeses buduaaris, mille [[aken]] avanes [[aed|aia]] poole. Traditsiooni kohaselt, mille proua de Rambouillet oli oma üksikelamut ehitades moodi viinud, kattis buduaari seinu [[sinine]] damast, [[roosa]]de õite ja [[kuld]]sete [[leht]]edega. Proua de Chevreuse'i aastates [[naine]] peab olema õige julge, et võtta vastu sellises buduaaris, ja eriti [[poos]]is, nagu ta sel hetkel oli, - pikutades sohval, pea toetatud vastu seina. Ta hoidis käes poolavatud [[raamat]]ut, toetades käsivart [[padi|padjale]]. (lk 205) * "Palun teid, Aramis," sõnas d'Artagnan, "kirjutage meie nimed üles oma ilusa väikese [[käekiri|käekirjaga]], millega te kunagi kirjutasite Marie Michonile, hoiatades teda, et selle härra ema kavatseb lasta lord Buckinghami mõrvata." :Mordaunt kannatas selle järjekordse torke silmagi pilgutamata välja. Ta seisis käed risti rinnal ja näis olevat nii rahulik, nagu inimene sellises olukorras üldse olla võib. Kui see polnud julgus, oli see vähemalt [[uhkus]]. Ja viimane omadus on esimesele väga lähedane. (lk 706) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * D'Artagnan lõi endale [[tasku]] pihta ja naeris, näidates [[Colbert]]'ile kolmekümmend kahte [[hammas]]t, mis olid niisama [[valge]]d kui kahekümne viie aastasel noormehel, ja mis näisid omakeeli ütlevat: "Serveerige meile kolmkümmend kaks väikest Colberti ja me pistame need meelsasti kinni." :[[Madu]] on niisama vapper kui [[lõvi]], kanakull niisama vapper kui [[kotkas]]; selle vastu ei saa vaielda. Pole ainustki [[loom]]a (isegi nende hulgas, keda üldiselt [[argpüks]]ideks peetakse), kes ei ilmutaks vaprust, kui asi puutub [[enesekaitse]]sse. D'Artagnani kolmkümmend kaks hammast ei kohutanud Colberti. (lk 463) * Kuigi ta polnud [[Epikuros]]e või [[Sokrates]]e mõõdupuu järgi just suur filosoof, oli tal ometi vaba vaim, mis oli tugev nii teos kui mõttes. Ei saa olla nii vapper, ei saa olla nii seiklushimuline, ei saa olla nii osav nagu d'Artagnan, olemata samal ajal ka pisut unistaja. Ta oli meelde jätnud mõned raasud härra [[François de La Rochefoucauld|de La Rochefoucault'st]], mis olid väärt, et Port-Royali härrad need [[ladina keel]]de oleksid tõlkinud, ja ta oli Athose ja Aramise seltskonnas [[juhuslikult]] kogunud hulga palasid [[Seneca]]st ja [[Cicero]]st, mis ta sõbrad ise olid [[tõlkimine|tõlkinud]] ja igapäevaseks eluks kohandanud. :[[Põlgus]] [[rikkus]]e vastu, millele meie gaskoonlane oli oma elu esimese kolmekümne viie aasta kestel truuks jäänud nagu usureeglile, oli tema silmis kaua aega vahvusekoodeksi esimeseks paragrahviks. :"Paragrahv 1," ütles ta: :"Ollakse vapper, sest ei omata midagi. :Ei omata midagi, sest põlatakse rikkust." (lk 469) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 * "Raske on julge olla, kui sa oled vaid Imetilluke [[Loom]]ake," vastas [[Notsu]] ja tõmbas tasakesi [[nina]]ga. ** [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 70 * Nende [[põgenemine]] võib meile sekeldusi tuua, nentis isa järgmisel päeval, kui ta pärast öist allveelaeva jahtimist väikesel torpeedopaadil ja erakorralist koosolekut Sõjavägede Peastaabis, kus ülemjuhataja käsul vallandati kaks meie kõrget mereväelast, õhtusöögi ajaks koju tuli. — Nüüd võivad meile nii [[sakslased]] kui [[venelased]] neutraliteedi rikkumist ette heita... Aga vahvad poisid on nad küll! Neil polnud ju enam merekaartegi, mille järgi navigeerida. (lk 22) ** [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993 * Hirmus, jah. Kuid tema polnud mees, kes üksnes hirmu pärast midagi teeks või tegemata jätaks. :Leitari maailmas hirm lihtsalt oli. Mitte ei mõjutanud kuidagi [[tegu]]sid. (lk 116) * [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019 * [Düstersteini krahvinna ja Francis:] "Kui minu suguvõsa esile tõusis, oli [[aristokraat]] inimene, kes saavutas võimu ja rikkuse tänu [[võimekus]]ele, ja see tähendas [[uljus]]t ning [[risk]]i, mitte ettevaatlikku laveerimist reeglite rägas, mille on omaenda hüvanguks loonud inimesed, kellel pole ei uljust ega võimeid. Kas tead minu perekonna lipukirja? Oled seda üsna tihti näinud." :"Du sollst sterben ehe ich sterbe," ütles Francis. :"Jah, ja mida see tähendab? See pole mõni üheksateistkümnenda sajandi kodanlik [[lipukiri]], [[kaupmees|kaupmehe]] jahune arusaam hiilgusest. See tähendab: "Sa pead [[hukkumine|hukkuma]], et mina ei hukkuks." Ja mina ei kavatse hukkuda. Just sellepärast teen ma seda, mida teen." (lk 348) * [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999 * Kartmatust on kahte liiki. Esimene on armastajate kartmatus, [[müstik]]ute kartmatus, söakus "[[Kunst der Fuge]]s", mis tuleb sellest, et inimene on end täielikult avanud, täielikult andunud, ei hoia midagi tagasi, ning siis voolab maailm tema sisse ja täidab ta, ning inimene teab, et ta on saanud kõik endale päriseks, enam ei saa ta midagi kaotada. :Selle mehe julgus oli teistsugune. Mis sünnib siis, kui inimene otsib üles [[allikas|allika]] ja sulgeb selle alatiseks, kaotades seega oma [[inimlikkus]]e. Ja kuigi mängus on elu, ei ole tal põhjust muretseda, sest kaotada ei ole suurt midagi. (lk 306) * [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008 * Aga Ruperti väljumisel sosistas Caroline talle: :"Sa muretse veidi kurgirohtu ja söö seda!" Rupert vaatas talle küsivalt otsa. :"[[Kurgirohi]] annab julgust," ütles Caroline liiga hilja, sest Rupert tõmmati kiiresti edasi, enne kui ta seda kuulis, ja nad ei näinud teda enam. (lk 13) * [[Edith Nesbit]], "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001 * [[Tüdruk]]ud aga tõmbasid kõigi piiramisseisukorra reeglite kohaselt ringi koomale, jäid vait ja jälgisid mind. Sinised ja hallid silmad, sõstrasilmad, vahedad ja pilklikud silmad otsekui püüaksid tungida minu kaheksa-aastase [[hing]]e põhjani... Need pilgud torgivad, salvavad, sulavad kokku üheks kiirgavaks [[silm]]aks. Nemad, tüdrukud on ju oi kui vaprad, kui nende vastas seisab üksainus poiss! ** [[Saša Tšornõi]], [https://kultuur.err.ee/1608446741/aivar-kulli-ajalootund-sasa-tsornoi-joulujutt "Kõige hirmsam"], tlk [[Aivar Kull]], ERR, 25.12.2021 (esmatrükk: Põhjanael 12/1993) * Ma olin Rummusaarel elades omamoodi julge laps. Ma ei kartnud [[tont]]e ega [[kodukäija]]id. Kuigi neist seal räägiti, ei hirmutanud keegi mind nendega ja ma ei näinud ka, et keegi teine neid oleks kartnud. Ja [[pimedusekartus]]est olin niivõrd vaba, et siis, kui õppisin hirmu tundma — kuigi teissugust hirmu — sai [[pimedus]]est mulle sõber ning kaitsja. :Rummusaarel ei kartnud keegi midagi, mida karta ei tarvitsenud, ja sellepärast jäeti mindki üsna enesestmõistetavalt [[surnuvalve|surnuvalvajaks]]. Ja sellest polnudki midagi, sest hirm, mida ma hetke tundsin, hajus varsti [[ahastus]]se. Algas sellega, et ma ikka veel nagu ei saanud ega tahtnud uskuda, mis oli juhtunud, ja jooksin kambrisse. Kambri uks oli jäetud pärani. Jäin lävele seisma... vanaema säng oli tühi. [[Kärbsed]] olid laskunud mustendava parvena padjale, millel oli vanaema pea ase. Ja kell tiksus seinal. Tiksus nagu hoopis valjemini kui varem... Puhkesin nutma. :Need olid esimesed [[pisar]]ad, mis Rummusaare vanaperenaise surma pärast valati. (lk 11) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Muigega meenutan üht sündmust, mis juhtus mõne aasta eest. Meie korteri ukse taga helistatakse tormiliselt. Ma avan. Keegi mees teatab, et loomaaiast olevat põgenenud üks [[mürkmadu]], kes nüüd meie maja juures tänaval on kinni peetud. Madu olevat valmis iga hetk ründama ja mees palub mind helistada zooparki, et loomatalitajad kohale tuleksid ja ohtliku roomaja kinni püüaksid. Näen aknast kokku jooksnud rahvamurdu: uudishimulikke lapsi, kiljuvaid naisi ja kartmatuid mehi, kes ohule vapralt silma <!--//-->vaatavad ja hirmu välja ei näita. Luudade, keppide ja labidatega takistatakse madu põgenemast. Otsin ühe koti, lähen alla ja näen kohe, et tegemist on nastikuga. Kohkunult püüavad ümberseisjad mind tagasi hoida, kui tahan looma paljaste kätega kinni võtta ja ettevaatlikult kotti libistada. "Asjata nägite vaeva," sähvan meestele vihaselt, sest nad on madu vigastanud. "See on ju täiesti ohutu nastik." [[Imetlus]], mis vaprat naist ümbritses, muutub aga [[nördimus]]eks, sest labidad, kepid ja luuad pole nüüd mitte ainult tarbetud, vaid tekitavad isegi [[piinlikkus]]t, ning avalikult demonstreeritud vaprus mõjub naeruväärselt. (lk 76) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 * ''Aeg enne'' ja ''Aeg pärast''. :Ta võis kalendris näidata, millal [[piir]] ületati, kuid tema sisemuses oli [[üleminek]] ähmasem ja pikem ning võttis kaua aega. Aeg, mil julgus teda pisitasa, päev-päevalt, piisk-piisalt maha jättis ja asendus arusaamaga, et kõik on kadunud. Et mitte miski ei saa talle kunagi piisavalt tähtis olema, et ta oleks valmis [[saatus]]ele väljakutset esitama. Valmis millegi eest võitlema, kuna ta teadis, et kõik on nagunii hiljaks jäänud. :Ja tema suurim [[mure]], mis muutis kõik ületamatuks, oli see, et ''Aeg enne'' oli jätnud tema mällu ebamäärased fragmendid, samas kui ''Aeg pärast'' oli kogu oma energia pühendanud sellele, et püüda nende [[mälestus]]te puudumist tähtsusetuks muuta. :Ta isegi ei teadnud enam, mis tal puudu on. (lk 19) * [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Ja kõik - kartmatu nagu ma olen [[kitš]]i suhtes - muutub veel kaunistusteküllasemaks [[õhtu]] saabudes, mil minu [[nõrkus]] väikeste lambikettide (ja mulle sobivad kõiksugused, alates pärlitest ja lõpetades tšillipipardega) vastu muudab ruumi maagiliseks [[grott|grotiks]]. See on eneseupitamine, mida ma naudin. Ma tahan, et mu [[köök]] toimiks, aga see peab ka [[lumm]]ama. (lk xxi) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> Arg pole [[hing]] mu sees, ei tuules-tormis värise mu rind: näen taeva sära ees ja sama särav [[usk]] teeb julgeks mind. </poem> * [[Emily Brontë]], "Arg pole hing mu sees", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 182-183 ==Eesti vanasõnad== * Julge [[koer]] müüb vahel [[nahk|naha]]. * Julge [[pea]]d toidab, [[arg]] suretab. * Julgele [[hunt|hundile]] tuleb [[pea]] ots. * Julgus ei aita [[Jumal]]a vastu. * Julgus ei varja sõjameest [[surm]]a eest. * Julgus on suurem kui vägi. * Julgus tõstab, julgus tapab. * Liikjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Julge hundi rind on rasvane. ** Allikata ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] kqonis4fbadzs1ld0goqp551nguh1kg Eestlased 0 4311 89754 86931 2022-08-21T21:00:38Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eduard von Gebhardt - Eesti talumees2.jpg|pisi|Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867.]] [[Pilt:Laulupidu 2011 - Põhjamaa.jpg|pisi|"Kui täpne olla, siis eestlastes avaldub näiteks põhiliselt kaks arhetüüpset mentaliteeti, mis igal hetkel võivad välja lüüa. Inimesed jagunevad selgesti kaheks: ühed on koorilauljad, teised rahvatantsijad. Lauljad kannavad endas melanhoolse mentaliteedi alget, neis on sissepoole pööratud tugevat meditatiivsust, rahvatantsijad evivad füüsilist täiust, [[Friedrich Nietzsche|nietzschelikku]] elujaatavat hoiakut. Tantsijad ei saa aru, mida lauljad tegelikult tahavad, ja vastupidi. Aga pidu hõlmab kõiki." — Marju Lepajõe]] '''Eestlased''' (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Enamiku eestlaste emakeel on [[eesti keel]]. == 19. sajand == * Päris täpses mõttes melanhoolikud on ainult väga vähesed eestlased – need, kelle kohta ma äsja märkisin, et nad oma mustade juustega silma paistavad. Nad on muide väikest kasvu, kuid kindlama ja tugevama kehaehitusega. Nad on ka tõsisemad, kangekaelsemad ja kinnisemad kui flegmaatikutest koosnev enamik. Kui viimaste nägu nürimeelset tuimust väljendab, siis laseb melanhoolikute ilme paista varjatud nördimust. ** [[Karl Ernst von Baer]] (1814), Eestlaste endeemilistest haigustest, §14 Kehaehitus ja vaimulaad, tõlkinud Ülo Torpats * Lasigem agga sedda [[rumalus|rummalust]] enneste ja omma laste külest mahha, et meie ennast omma kele ja suggu pärrast ei häbbene, nago se mitmel veel laidowäärt weaks on. [...] häbbenegem ennast allati, kui {{sõrendus|rummalad}} olleme, agga ei ial mitte sepärrast, et {{sõrendus|Eestlased}} olleme. Ennam ei wõi ükski olla kui {{sõrendus|[[inimene|innimenne]]}} ja {{sõrendus|innimenne}} on eestlane ka... ** [[Johann Voldemar Jannsen]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pernopostimees18590923.2.3&srpos=3&e=-----1862--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22weaks+on%22------------ Perno Postimees ehk Näddalileht], nr. 13, vkj 23. september 1859 * Agga armsad tallovennad, senni kui meie verri tuksub, püüdkem pääv pävalt ergemaks ja targemaks sada, isseärranis {{sõrendus|Eestlased}}, kedda ni mitto kord õigussega kohmetand, tuimaks ja [[rumal|rummalaks]] innimessiks nimmetakse, kedda hölbus petta ja eksitada... ** [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pernopostimees18610510.2.2&srpos=64&e=-----1863--et-25--51--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-eestlased------------ Perno Postimees ehk Näddalileht, nr. 18], vkj 10. mai 1861 * Arvab ehk loodab siis keegi, et Eestirahva elu, nende [[eesti keel|keel]] ja iseloom, mitte enam kauaks kestma ei saa, vaid et meie kõik pea selgeks saksaks ehk valu-venelaseks saame, siis eksib ta väga. Ta võib rahul ja julge selle pääle olla, et Eestlased mitte [[kärbsed|kärblased]] ei ole, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba ilmas elanud ja ta pärast meid veel kaua kestma saab. ** [[Jakob Hurt]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/60928 Esimene aruanne tööst Aleksandri-kooli kasuks : Lisa: Mis Aleksandrikoolile wasta pannakse ja mis selle pääle kosta], 1872 * [[Lāčplēsis]]t kiitke, oh [[Lätimaa]] tütred, :Lāčplēsis äigas ja [[Kalevipoeg|Kalapuis]] langes, :Lāčplēsis võitis ta Kangari künkail, :eestlasi kohutas sõlmima rahu; :ei enam eestlased tule me maale :piigasid tõmbama, röövima vara. * [[Andrejs Pumpurs]], Lāčplēsis (1888), eestindus: Lacplesis, tõlkinud Karl Aben, Vladimir Beekman, 1973 == 20. sajand == * See, mis olusid inimestele ja rahwastele aitab tarwituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab on [[haridus]]. Ja meie hüüe on: {{sõrendus|Enam [[kultuur|kultur]]i!}} See on kõigi wabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. {{sõrendus|Enam [[euroopa|europa]]list kulturi!}} : :{{sõrendus|Olgem eestlased, aga saagem ka [[eurooplased|europlasteks]]!}} * [[Gustav Suits]], albu­mis "[https://www.kirmus.ee/nooreesti/noor-eesti-albumid/noor-eesti-i-album/ Noor-Eesti I]" 1905, [[Noor-Eesti]] toimetus, lk 17 * [[Johannes Aavik|Joh. Aavik]] ütleb ühes oma kirjutises: "ilma oma rahvusliku liikumiseta ja kultuurita oleksid eestlased praegu samasugusel haridusjärjel kui [[setud]]". ** Harald Pello, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/138157 "Rahvuslikust maailmavaatest"], Kevadik 2/1934, lk 31 * See oli Tartu, suurest Peipsi järvest ja Nõukogude Liidu piirist mitte kaugel asuv ülikoolilinn, kus ma kohtasin üht neist naistüüpidest, kelles kaasaegne tugev meesolend näikse leida võivat kõige eredamat vaimuilu ja suurimaid südamerõõme: see tüüp, tõu poolest sugulane Soomemaa soomlaste ja Doonau madjaritega, liigub skandinaavlaste, germaanlaste ja slaavlaste vahele jääval keskalal, oma nägu selle võimsa naabruse kiuste sajandite vältel siiski kaotamata. :Need kaunid neiud, pigem šatäänid kui blondid, loomulike punahuulte ja loomuldasa roosade põskedega, pisut laiaõlgsed ja kitsapuusalised, sihvakate tugevate säärte ning kõrge ja vabalt kütkendatud rinnaga — säärased nad olid, need üliõpilasneiud, keda ma igal hommikul miinus kahekümne kraadise pakasega kohtasin jäistel tänavatel, mis viisid ülikooli ringauditooriumide ja laboratooriumide poole. * [[Maurice Bedel]], "Eestlannad" esseekogust "Mémoire sans malice sur les dames d'aujourd'hui" (1935). Tõlkinud [[Jaan Undusk]]. Vikerkaar 2/1988, lk 50 * Igast käidavamast lõunamere jahi[[sadam]]ast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. ** [[Ernest Hemingway]], "To Have and Have Not" (1937), "Kellel on ja kellel pole", tõlkinud [[Mart Kangur]], Kupar 2001, ISBN 9985-61-247-7, lk 212 * [Härra Wikman:] Ja seda tahan ma teile ütelda: meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht – või vähemalt iga Wikmani poisi siht peab olema [[surematus]]! ** [[Jaan Kross]], "Wikmani poisid", 1988 * Eestlase karakter olla su­lam indo-euroopa [[dünaamika]]st ja uurali [[staatika]]st, mistõttu ühe uurija arvates oleme alati "natuke rahu­tud" ja isegi oma unelemistes "ärkvelt sillerdavad". (lk 10) ** [[Lennart Meri]], "Hõbevalge", 1976 * Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asualale truud. Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult ''mägedeks'' nimetame, ja igaühe juurde on meil mõni pärimus. Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi ei ole see metsade ega vete hääl, mida kuuleme, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja. Nii vanal rahval tekib varem või hiljem nostalgiline soov kokku sõlmida katkenud seosed, üritada kahekõnet seal, kus nooremad oskaksid ainult monoloogi nõuda, ja nii oleme kokku kandnud õige suure [[rahvaluule]]kogu, vist suurima, kui mõõta rahvaarvu suhtes. ** [[Lennart Meri]], "[[Hõbevalge]]". Eesti Päevalehe väljaanne 2008, lk 18 <poem> Kes ütleb, eestlane jääb kaineks töön, luulen, leinan, lõbuhoon? See on vaid flegma põhjamaine, mis, tõsi, harva laostub koost, kuid jumal teab, kui ükskord ratkeb, siis iga häiriv pidur katkeb, siis hajub tuimus, murdub soomus - ent visalt sütib meie loomus! </poem> * [[Betti Alver]], [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=373&table=Books&book_id=373&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Lugu valgest varesest: poeem"] (1931) <poem> Seisab segavereline siit rootslane, sealt mustlane, veidi sugulas-soomet ja ingerit, taani ja poola sinist, alamsaksa aadellikkust, viimastes aastaringides venet sekka kolgaste lombakaid põlvkondi, [[verepilastus]]t, pealegi [[sõda]]des, katkudes hooti peaaegu viimseni [[muld]]a jooksnud, ainult [[keel]] veel veritseb, ainult keel veel enam-vähem terve ja vana, ainult keel veel käib, [[mees]] seisab, mees seisab, seisab segavereline, metsastajate ja meresõitjate küsitav, vägagi küsitav järglane </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Miks ma välismaale ei põgene" 3, [1970-1971], Vikerkaar 6/1987 == 21. sajand == <poem> Me oleme eestlased Sealt kusagilt Põhjast Hõredalt asustatud valgete ööde maalt Enne pimedat tuleme koju </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Maailma serval" 2 kogus "Torn" (2010), lk 21 <poem> Meil on A. Hamsun Tammsaare ja ABBA ja Bullerby lapsed ja Manitski. Lahja õlu ja Underi põrm ja Läänemere lained ja investeeringud ja uh! uh! ilmselt ka ülemerelennud ja Kalle Blomkvist ja kümme onu Einarit ja vähemalt üks juveelikastike, osavalt peidetu, no ja uppunud laevu; ja üks kõma kaks mähakatkutud linna Sigtunast... ee ...Sigtunani ja eestikeel! Eestikeel! Seda me kohe maha ei müü, ega keegi pole tahtnud kaa, teie ju kaa ei taha, eksju, muidu me kohe õpetaks, a teeme parem lihapalle. Teeme liharulle. Kulm rullis, tähed säravad. Silm sinine kui sirelill. Kurrunurruvutimaast unistades ikka Sinu - Eestlane. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "Silm ja kulm" kogust "Krümitor0671" (2011), lk 68-69 * [[Eesti]]s elavad [[venelased]] on pettunud, sest eestlased [[ropendamine|ropendavad]] kahetsusväärselt palju. ** [[Yana Toom]], [https://sakala.postimees.ee/2162619/pipart-keele-peale Ajalehtede Liidu seminar], 2005 * Loomulikult, meie siin elame maal, kus tuleb pidevalt ennast õigustada, tõestada, võistelda oma kehtivuse eest, iga kontrolör ja bürokraat tunneb vajadust ennast kehtestada teiste kulul, üha vähem osatakse kehtida iseenesest, oma ülesannet täites, ikka peab see toimuma mingi võitlusena, otsekui oleks eluõigustus ja enesekehtestus mingi defitsiitne kraam, mida kõigile ei jagu ja siis peab seda mingite nippidega teistelt üle lööma. ** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum 2010, lk 209 * Kui täpne olla, siis eestlastes avaldub näiteks põhiliselt kaks arhetüüpset mentaliteeti, mis igal hetkel võivad välja lüüa. Inimesed jagunevad selgesti kaheks: ühed on koorilauljad, teised rahvatantsijad. Lauljad kannavad endas melanhoolse mentaliteedi alget, neis on sissepoole pööratud tugevat meditatiivsust, rahvatantsijad evivad füüsilist täiust, [[Friedrich Nietzsche|nietzschelikku]] elujaatavat hoiakut. Tantsijad ei saa aru, mida lauljad tegelikult tahavad, ja vastupidi. Aga pidu hõlmab kõiki. ** [[Marju Lepajõe]], ''Cit. via'' [[Toomas Jürgenstein]] ([https://www.ohtuleht.ee/969489/sotsiaalmeedias-leinatakse-marju-lepajoed-see-kaotus-on-pooraselt-suur-ja-valus "Sotsiaalmeedias leinatakse Marju Lepajõed: see kaotus on pööraselt suur ja valus"] Õhtuleht, 5. juuli 2019) * Protseduurireeglite lahutamatuks osaks on ebaharilikult pikk [[vaikimine]]. Kõik vastuolud ja möödarääkimised lahendatakse vaikimise abil: võidab see, kes kauem sõnatult [[aken|aknast]] välja vahib. Eestlased koos [[soomlased|soomlastega]] on viimased maailma alles jäänud rahvad, kes on võimelised elama täieliku sensoorse deprivatsiooni tingimustes. /---/ Seetõttu meenutavad eestlased natuke kõndivaid [[puu|puid]] või [[sokk]]idega floorat. (lk 219) * 1. Alguses oli Seakartul, ja Seakartul oli [[Vanaema]] juures. Nõnda alaku eestlase [[evangeelium]]. :2. Inimestel olgu alati käepärast kolm [[mõõt]]u: söögikartul, seemnekartul ja seakartul. Nendega mõõdetagu maailma. Võtku see kõik omajagu [[aeg]]a. :3. Seakartul toodagu talumehelt, kellel olgu [[peldik]]us [[ajaleht|ajalehed]]. Kaup olgu [[aus]]. Kartul püsigu [[kevad]]eni. Kevadel kartul idutatagu. [[Idu]]ga sirgeldatagu oma [[naba]]le: Idu tataguu! :4. Nõnda lõppegu eestlase evangeelium. (lk 223-224) * [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad, 2015 * Estonians don't do "in a cold panic". Phlegmatic, slow, non-reactive, yes. Panic, no. ** Eestlastel ei ole "vaikset paanikat". Flegmaatilisus, [[aeglus]], mittereageerimine - jah. [[Paanika]] - ei. **[[Toomas Hendrik Ilves]], [https://twitter.com/ilvestoomas/status/756123780444028928 twitter.com], 21. juuli 2016; as quoted in [https://web.archive.org/web/20180823051503/https://www.nationalreview.com/magazine/2016/10/24/russia-baltic-states-history-2016-gop-convention/ "Smaller Countries, Far Away"] (24 October 2016), by Jay Nordlinger, ''National Review'' * [[Keel]] ja [[kunst]]id loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile [[oma]]se komberuumi. Saame sidusa [[keskkond|keskkonna]], mille olemasolu tunnistamist on meil [[õigus]] nõuda kõigilt meie juurde pikemaks ajaks või päriseks tulijatelt. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie. ** President [[Kersti Kaljulaid]] [https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14739-vabariigi-president-iseseisvuspaeeval-estonia-teatri-ja-kontserdimajas-24-veebruaril-2017/index.html Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva aktusel] 24. veebruaril 2017 Estonia kontserdisaalis * Teie olete oma ajalooga näidanud, et tunnete uhkust olla eestlased. Ta lausa laulate sellest sõnadega "eestlane olen ja eestlaseks jään" ning et "see on uhke ja hää". ** Paavst [[Franciscus]] [https://opusdei.org/et-ee/document/paavst-franciscuse-koned-ja-jutlus-eestis/ missa Tallinnas], 25. september 2018 ** {{halliga| Voi avete manifestato nella vostra storia l’orgoglio di essere estoni, lo cantate dicendo: «Sono estone, resterò estone, estone è una cosa bella, siamo estoni». }} ** [http://www.vatican.va/content/francesco/it/homilies/2018/documents/papa-francesco_20180925_omelia-estonia-tallin.html Omelia del santo padre Francesco], 25. september 2018 * [[Valdur Mikita|Mikitä Valduri]] raamatut "Lingvistiline mets" lukõh tull kõik aig miilde Setomaa ja mõtsa veereh uma majakõnõ. Ma olõ Mikitäga’ samma miilt, õt eestläse’ omma’ ebatavalitsõ’ kotusõhullu’ ja õt näil paistus olõvat määnegi’ ebaharilik kuvvõs miil kotussidõ suhtõh, mäntse’ näile mõosõ’. ** [[Andresoo Janne]], [https://www.setomaa.ee/kogukond/eesti-rahvusraamadukogo-direktriss-andresoo-janne ""Põdra ja roosipuhma sündroom" vai ilma Setomaa kodolda’ mi pereh mõista-ai ellä’"] Setomaa.ee * Minu arusaam eestlane olemisest on see, et eestlane on hargmaine rahvus, nad elavad kus iganes. Meil on olemas e-riik, mida teistel ei ole. Oleme palju rohkem üksteisele kättesaadavad, ükskõik, kus maailma nurgas oleme. [Tartu] ülikooli rektori ametisse nimetamise kõnes mainisin, et minu arvates peaks olema võimalik nii Eesti kooli kui ka Eesti ülikooli tarbida kusiganes maailma nurgas. :Arvan, et umbes viie aasta perspektiivis kindlasti on ka niimoodi. Nii meie ajakirjandus kui ka meie haridus lähevad inimestele järele sinna, kus nad on. Geograafia muutub järjest vähem tähtsaks igasuguste tööde ja tegemiste osas. Olge eestlased seal, kus olete, ja kui keegi ütleb, et te justkui ei ole päris sellised eestlased nagu need, kes siin kodus on, siis ärge kuulake! * [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * Meil tuleb alati arvestada ning teadvustada oma positsiooni [[vähemus]]ena. Me oleme rahvusena justkui mingi kiisukene, kes on ennast imekombel ära mahutanud suure ree peale, millega sõidetakse. Lähinaabri suurest etnilisest konglomeraadist lahutab meid üksnes õhkõrn poliitiline piir. [[Ajalugu]] on seda korduvalt näidanud ning näitab kardetavasti ka tulevikus. Me peame jälgima ja taotlema, et see asi kultuurilistel, demograafilistel ja hingelistel põhjustel veel rohkem käest ära ei lähe. ** [[Enn Tarvel]], intervjuu: [[Alvar Loog]], [http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb "Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb"] Postimees, 1. august 2017 * Eestlane ei armasta nutta, talle on omane kõrvaltpilk. Olulisi asju hoitakse eneses, need ilmuvad pigem [[sarkasm]]i, valusa [[huumor]]i, äraspidiste sõnade vahendusel, [[tõlkija]] jääb siin [[allegooria]]te edasiandmisel hätta. [[Juhan Viiding|Viidingu]] luuletuste read hulguvad meis kõigis. Fikseeritud seisundid paari, ent väga täpse reaga. Sõnalised maailmad, mis peegelduvad vastu, sõltumata ajast. Tõlgendusi pole vaja üle sõnastada, kõik mõistavad. ** [[Marin Laak]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juhan-viiding/ "Juhan Viiding"] Sirp, 29.08.2008 * Nad püsisid ideaalselt teadvusetuna, kui [[näitlejad]] ümber nende jooksid. ** [[Christopher Nolan]] eestlaste kiituseks ([https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/robert-pattinson-ringvaatele-ma-ostsin-tallinna-peaaegu-korteri?id=90869091 "Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri"] Kroonika/Delfi, 27.08.2020) * Kriisiajal tulid paljud eestlased koju tagasi, et siin, omade keskel, see aeg üle elada. Nad lendasid mesipuu poole, varjule. Sest me kuulume kokku. Läbi isamaa-armastuse. * Kallid teistsuguse kultuuri- ja keeletaustaga kaasmaalased! Saan aru, et teil on seda raske mõista, aga nii see lihtsalt on – eestlastena vajame kindlat teadmist, et saame kõikide siin koolis käinud inimestega eesti keeles rääkida. Vajame veendumust, et kõigil siia sattunuil, ükskõik kas nad on tulnud varem või nüüd, on võimalus ja isegi kohustus panna oma laps eestikeelsesse kooli. :Usku, et suudame kõigile siin kasvavatele lastele pakkuda sissevaadet meie keelde ja kultuuri määral, mis aitab neil kujuneda Eestit ja eestipärast armastavateks või vähemalt mõistvateks kaasteelisteks. Kui meil on see kindlus, oleme avatumad ja uudishimulikumad ka muude kultuuride suhtes, kes meie keskel killukestena toimetavad. * [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 * Eestlane saab hakkama täpselt nii kaua, kui kõik läheb nii nagu peab. Kui midagi juhtub või läheb kehvasti, tekib [[vaikus]]. [[Improvisatsioon]] ja [[meeskonnatöö]] on üldiselt nõrgalt arenenud. Jah, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i paber on väga võimas, kuid [[tööturg|tööturul]] ei ole vaja mitte ainult paberit ja [[aju]], vaid ka [[süda]]nt. ** [[Sofia Joons]], intervjuu: Kirsti Vainküla, [https://ekspress.delfi.ee/kuum/sofia-joons-avameelselt-oma-raskest-haigusest-ja-eestist-arakolimisest?id=66279980 "Sofia Joons avameelselt oma raskest haigusest ja Eestist ärakolimisest"] Eesti Ekspress, 13. juuni 2013 * [Eesti Rahva Muuseumi tulevikust uues majas:] Eelkõige tuleb hoiduda [[ossifikatsioon]]ist (pärandi ja mäluga tegelejatel on alati see risk) ja esitada dünaamilise [[eestlus]]e ideed (nii publikule mõeldud hariduslike ürituste kui ka spetsiaalsete väljapanekute kaudu). Kui kogude ja ka kunstiteoste kaudu kujundada eestlaseks olemist, siis ei tohi unustada küsimust, mida tähendab olla [[meelelaad]]ilt eestlane. ** [[Maria Mälksoo]], ''cit. via'': Fran Martínez, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/paradoksaalne-uus-algus/ "Paradoksaalne uus algus"], Sirp, 30.09.2016 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 76lt5ffh6oleisi3xl81cmmsrhvv0zy Nuga 0 5333 89712 81247 2022-08-21T12:39:55Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flegel_-_Imbiss_mit_Spiegeleiern.jpg|pisi|Georg Flegel, "Natüürmort praemunadega", u 1600.]] '''Nuga''' on argine lõikeriist, mida kasutatakse sagedasti ka toiduvalmistamise ja söömise juures. ==Proosa== * [Magister Saul:] Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. [[Mõrtsukas|Mõrtsuka]] käes on see [[tapmine|tapmise]] ja [[kirurg]]i käes elupäästmise riist. ''Iseenesest'' ei ole see mitte midagi. ** [[Jaan Kross]] "[[Wikmani poisid]]", 3. peatükk * [[Kukk|Kuke]] raevukas [[laul]] tähendab tõlkes: "Neetud olgu nuga!" ** [[Ramón Gómez de la Serna]] "Gregeriiad" Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 1974/2, lk 21 * Seegi ei ole tegelikult [[armastus]], kui ma ütlen, et oled mulle kõige armsam; armastus on see, et Sina oled mulle see nuga, millega ma endas sorgin. Ma ei oska Sulle ega kellelegi teisele mõistetavaks teha, kuidas minu sees on. ** [[Franz Kafka]] "Kirjad Milenale" (Tõlkinud Tiiu Relve. Loomingu Raamatukogu, 1996, nr 27-30) * Kirjutasin otsusesse, et nuga kui [[asitõend]] tuleb hävitada. Seni kuriteovahendina käsitletud [[asi|eseme]] äravõtmist õigeksmõistetult [[seadus]] otseselt ei luba. Sellest on saanud ju lihtsalt üks süütu nuga. Seadus lubab aga hävitada väärtusetu eseme. Selgitasingi, et [[kohus]] määrab noa kui väärtusetu eseme hävitada, lootes, et ehk aitab selle konkreetse noa puudumine majapidamisest neil edaspidi sellesarnasest vägivallast hoiduda. Ütlesin, et pole hea, kui majapidamises on nuga, millega üks abikaasa on teist löönud. See on väärtusetu, sest [[vägivald]] pole [[väärtus]]. ** [[Heili Sepp]] [https://kultuur.err.ee/1025525/heili-sepp-halb-asi-see-kattemaksmine-utles-opetaja-laur "Halb asi see kättemaksmine, ütles õpetaja Laur"] ERR, 18.01.2020 * Nuga, mis on liiga nüri millegi lõikamiseks, lõikab sellegipoolest teile [[sõrm]]e. ** Fausneri majapidamisseadus, rmt: [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 213 * Korralikud meisterkokad on oma nugade suhtes eriti nõudlikud. Lausa niivõrd, et võtavad kõikjale, kuhu lähevad, oma komplekti kaasa. Aga mina pole sedasorti [[kokk]], olgu siis korralik või mitte, ja kuigi mul on nugade hulgas oma lemmikud, ei kavatse ma neist [[fetiš]]it teha. Samuti ei arva ma, et neid oleks palju vaja: väike juurviljanuga, keskmise suurusega nuga, ja kui sa tahad veel ühte, siis vali selline, mis jääb kusagile lihunikunoa ja [[lihakirves|lihakirve]] vahepeale, mis on suhteliselt lühike ja laia otsast aheneva [[tera]]ga. See peaks olema piisav. Viimati mainitud riista ei kasuta ma mitte mingite jubedate lihunikutööde sooritamiseks, vaid suurte ja kõvade [[aedviljad]]e tükeldamiseks, [[juustukook|juustukoogi]] viilutamiseks ja [[liha]] lõikamiseks. On tohutult parem töötada noaga, mis on [[teravus|terav]] - see on nagu äsja teenindusest tulnud [[auto]] -, aga teritamise vallas olen ma lootusetu. Need päevad on ammu möödas, kui ukselt uksele käisid noateritajad, nagu ma mäletan oma vanaema majast (koos [[jalgratas]]t sõtkuva prantslasega, kes müüs [[sibul]]aid - ja ma ei tee nalja), nii et kardetavasti olen ma kerge saak igaühele, kes toob turule uutmoodi [[noateritaja]]. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> Ma olen teraw teraw teraw teraw nuga mis iseenda ihus ihutud Ma olen walus walus walus kui Sa tuled waid korra liigahtan lumm ongi lõhutud </poem> * [[Liisi Ojamaa]], "NUGA", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 40 <poem> Ega erilist ei teegi Käime mööda tänawaid Selles hämarduwas linnas Sellel uttu uppund teel Tasa nuga ihub rinnas [[Igavus|Igawus]] & [[Kadedus|kade]] meel </poem> * [[Liisi Ojamaa]], "WÄIKE HIPI & TRUBETSKY", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 41 ==Vanasõnad== * Kuri keel teravam kui nuga. * Lõigatud [[laps]] kardab nuga. * [[Nälg]] ei jätä nuga tuppa. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Relvad]] [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Kokandus]] eh420rc1favkp99yamnkuhwpar6pmvp Tehnika 0 5409 89722 84468 2022-08-21T12:45:25Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Leavers.jpg|pisi|Leaversi pitsikudumismasinad]] [[Pilt:1904WrightFlyer.jpg|pisi|Vendade Wrightide lennuk. 1904]] [[Pilt:Pizza_im_Pizzaofen_von_Maurizio.jpg|pisi|Pitsa küpsetamine spetsiaalses ahjus]] '''Tehnika''' (<kreeka τεχνικός < τέχνη 'kunst, meisterlikkus, oskus') on üldmõiste tehniliste seadmete ja vahendite (nt kodutehnika) ning meetodite (nt maalimistehnika) kogumi kui terviku, neid puudutavate teadmiste ja võtete ning nendega tegelevate rakendusteaduste (nt zootehnika) kohta. ==Proosa== * Tehnika hõlmab kõik tööriistad, masinad, abivahendid, relvad, instrumendid, majapidamis-, riietus-, kommunikatsiooni- ja transpordiseadmed ning oskused, mille abil me neid valmistame ja kasutame. * ''Technology includes all tools, machines, utensils, weapons, instruments, housing, clothing, communicating and transporting devices and the skills by which we produce and use them.'' ** [[Read Bain]] (1937). "Technology and State Government". American Sociological Review. 2 (6): 860–874. * Viimase kahe aasta jooksul on Eesti [[teadus]]e, tehnika ja [[haridus]]e arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna "tehnika" asemel järjest sagedamini kasutama sõna "tehnoloogia". Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist [[eesti keel]]e moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes. [---] Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti [[oskuskeel]]e juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna ''technology'' kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele. ** [[Endel Risthein]] "''Technology'' ei ole tehnoloogia" Eesti Päevaleht, 16. mai 2006. * Me elame [[ühiskond|ühiskonnas]], mis on erakordses sõltuvuses teadusest ja tehnikast, ja milles ülimalt vähesed teadusest ja tehnikast midagi teavad. ** [[Carl Sagan]], "Why We Need To Understand Science", The Skeptical Inquirer, Vol. 14, Issue 3, Spring 1990 * Kui tehnika arenguga ei kaasne vastav areng [[inimene|inimese]] [[eetika|eetilises]] konstitutsioonis, inimese sisemises kasvamises, siis pole see üldse mingi areng, vaid oht inimesele ja maailmale. ** [[Joseph Ratzinger]], "Saved by Hope" (2007), § 22 * Et tehnika oleks edukas, peab [[reaalsus]] olema tähtsamal kohal kui [[avalikkussuhted]], sest [[loodus]]t ei saa lollitada. ** [[Richard Feynman]] "Rogers' Commission Report into the Challenger Crash, [http://history.nasa.gov/rogersrep/v2appf.htm Appendix F - Personal Observations on Reliability of Shuttle]" (juuni 1986) * Kõik katsed kohandada meie eetikakoodeksit meie olukorraga [[tehnikaajastu]]l on läbi kukkunud. ** [[Max Born]], "My Life & My Views" (1968), lk 52. * Kõike, mis on teoreetiliselt võimalik, saab praktikas saavutada, hoolimata mistahes tehnilistest raskustest, kui seda küllalt soovitakse. ** [[Arthur C. Clarke]], "Hazards of Prophecy: An Arresting Inquiry into the limits of the Possible: Failures of Nerve and Failures of Imagination" (1962) * ''Clarke'i kolmas seadus'': Iga piisavalt arenenud tehnoloogia on eristamatu [[maagia]]st. ** [[Arthur C. Clarke]], "Profiles of the Future" (täiendatud trükk 1973) * Me ei saa tehnikat idealiseerida. Tehnika on ainult ja alati meie enda [[kujutlusvõime]] peegeldus ning selle kasutusviise peavad määrama meie enda väärtused. Tehnika võib aidata [[haigus]]i ravida, kuid me saame hoida hulga haigusi ära vanamoeliste käitumismuutustega. ** [[Bill Clinton]] kõnes USA Tennessee osariigis Knoxville'is 10. oktoobril 1996. * Kaugel sellest, et püüda teadust kontrollida, vähesed laiast avalikkusest saavad üldse arugi, misasi "teadus" on. Kuna surmav tehnika paistab teaduslikest avastustest iseenesest võrsuvat, peab enamik inimesi ohtlikku tehnikat pelgalt teaduse kibedaks viljaks ja teadust ennast kõige kurja juureks. ** [[Jacques-Yves Cousteau]], "Jacques Cousteau and Susan Schiefelbein, The Human, the Orchid, and the Octopus: Exploring and Conserving Our Natural World" (2007), lk 181. * Tehnika on Jumala and. Elu järel on see ehk suurim Jumala andidest. See on tsivilisatsioonide, kunstide ja teaduste ema. ** [[Freeman Dyson]], "Infinite in All Directions: Gifford lectures given at Aberdeen, Scotland" (2004), lk 270 * Tehnika on kunst maailma sedasi korrastada, et me ise ei peaks seda kogema. ** [[Max Frisch]], "Homo Faber" (1957) * Kujutlege, et [[Aristoteles]] äratataks taas ellu ja külastaks [[Manhattan]]it. Mitte miski meie ühiskondlikus, poliitilises, majandus-, kunsti-, sugu- ega usuelus ei ajaks teda segadusse, kuid teda vapustaks meie tehnika. Selle tulemused - [[pilvelõhkuja]]d, [[auto]]d, [[lennuk]]id, [[televisioon]], taskuarvutid - oleks võimatud ilma [[diferentsiaalarvutus]]eta. ** [[Martin Gardner]] raamatuarvustuses, "Adventures Of a Mathematician: The Man Who Invented the H-Bomb", New York Times (9. mai 1976), lk 201. * Mõistuse väärkasutus võib ikka veel viia maailma tagasi tehnikaeelsesse öösse. Paljud usujüngrid igatsevad just sellist tulemust ning kasutaksid selle saavutamiseks rõõmuga uusimat tehnikat. ** [[A. C. Grayling]], "The Heart of Things: Applying Philosophy to the 21st Century" (2006). * Tehnika areng on varustanud meid üksnes tõhusamate vahenditega taandarenguks. ** [[Aldous Huxley]], "Ends and Means" (1937) * Mida suuremaks kasvab süsteem, seda hukatuslikumad on selle kokkukukkumise tagajärjed. ** [[Theodore Kaczynski]], "Industrial Society and Its Future" (1995) * Ma ei usu [[evolutsioon]]i nii, nagu inimesed usuvad Jumalasse. [---] Teadust ja tehnikat ei arenda inimesed, kes usuvad, vaid inimesed, kes ei tea, aga teevad oma parima, et teada saada. ** [[Terry Pratchett]], Ian Stewart, Jack Cohen, "The Science of Discworld" (2014), lk 41 * [[Inimkond|Inimkonna]] [[rumalus]]t ei lahenda ära aga muidugi ükski [[tehnoloogia]]. ** [[Andris Slavinskis]], Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608406562/professor-vene-raketikatsetusest-kosmose-koristamine-on-uuratult-raske "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske"], ERR, 18.11.2021 * Paradoksaalselt on mitmed moodsad [[rituaal]]id seotud just nimelt tehnoloogia, näiteks lendamise, [[arvuti]]te või [[nutitelefon]]idega. Tehnoloogia areneb, samas mõistab keskmine [[tarbija]] järjest vähem, kuidas need imemasinad täpselt töötavad. Ehk on uute ebauskude kujunemisel oma roll ka valitseval [[individualism]]il. Nii võtamegi tänapäeval vanad ebausud ja muudame neid lähtuvalt isiklikust [[elukogemus]]est ja soovidest. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 * [[Kosmos]]t peetakse jätkuvalt kaugeks ja eksootiliseks, mida ta muidugi ka on, aga samas on kosmose tähtsus jõudnud mitmel moel aina enam "maa peale". Kui me tellime [[takso]]t või [[pitsa]]t või kui talupidaja üritab saada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetust uue viljasordi jaoks, on tegemist kosmosetehnoloogia kasutamisega. Esimeste mainitud tegevuste juures kasutatakse satelliitsüsteemide globaalseid positsioneerimistehnoloogiaid, nn GNSS-i (Global Navigation Satellite Systems), millest kuulsamad on USA süsteem [[GPS]] ning sellest uuem ja täpsem EL-i süsteem Galileo. Teises mainitud näites on [[põllumajandustoetus]]te otstarbeka kasutamise hindamisel abiks kaugseire EL-i Copernicuse süsteemi kaudu. [[Kaugseire]], mis pakub areneva tehnoloogia abil aina täpsemaid pilte, on toeks igasuguste tegevuste juures, kus on oluline saada ülevaatlikku pilti suurtest aladest. * Võib tekkida küsimus, miks ei ole kirjutatud selgelt välja, et kosmoses on militaartegevus keelatud. Kindlasti ei oleks sellega nõus olnud külma sõja aegsed kosmoseriigid, mis küll suutsid üllatavalt hästi kokku leppida põhiprintsiipides, aga mis samal ajal arendasid sõjalisi kosmosetegevusi. Lisaks, isegi juhul, kui riigid oleks olnud valmis selgelt sõjalisest tegevusest loobuma, ei oleks olnud lihtne säärast sätet lepingusse kirjutada. Nimelt on väga paljud kosmosetegevused kahesuguse kasutusega. See väljend (''dual use'') tähendab, et sama tehnoloogiat, sama tegevust või eset kasutatakse nii militaar- kui tsiviilotstarbeks. Kosmoses on üks tuntuim näide GPS, mis on USA sõjaväe rakendus, aga mida samas kasutatakse suures osas maailmast [[nutitelefon]]ide või arvutikaartide, asukohapõhiste teenuste rakenduste või [[auto]]de juhtimissüsteemide jaoks. ** [[Katrin Nyman-Metcalf]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/27360 "Kosmos – lähituleviku sõjatander?"], Vikerkaar 9/2021 * Mul ei ole midagi ka noa ega lõikelaua, kausi ega puulusika vasta, kuid vahel on aegu, mil väike vurisev riistapuu on tõesti abiks. (lk 6) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tehnika| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 7mf5uk0ccv3f211ft5ggaehw5e8xdif Televisioon 0 5626 89685 77623 2022-08-21T12:13:44Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kommunikatsioon]] wikitext text/x-wiki [[File:Cat with goldfish.jpg|pisi|Televiisori eelkäijateks võib pidada [[kamin]]at ja [[akvaarium]]it, mis küll edastavad üksnes kohalikku teavet, kuid toimivad tähelepanu haarajana analoogselt.]] '''Televisioon''' (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu. Televisioon ringhäälingu liigina tegeleb teleülekannete korraldamisega. ==Proosa== * Televisiooni üks suurimaid panuseid on [[mõrv]]a tagasitoomine [[kodu|koju]], kuhu see kuulubki. ** {{halliga|One of television's great contributions is that it brought murder back into the home, where it belongs.}} ** [[Alfred Hitchcock]], National Observer, 15. august 1966 * [[Kirjanik]] televisiooni tõttu ei kadunud, kuid [[lugeja]] kadus. ** {{halliga|Писатель из-за телевидения не исчез, но читатель пропал.}} ** [[Mihhail Žvanetski]], [https://books.google.ee/books?id=pQ3bDwAAQBAJ& "Одесский пароход"], 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] a5recn7e5i2dqyba8fjyb8e9hp1l536 89686 89685 2022-08-21T12:13:51Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Tehnika]] wikitext text/x-wiki [[File:Cat with goldfish.jpg|pisi|Televiisori eelkäijateks võib pidada [[kamin]]at ja [[akvaarium]]it, mis küll edastavad üksnes kohalikku teavet, kuid toimivad tähelepanu haarajana analoogselt.]] '''Televisioon''' (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu. Televisioon ringhäälingu liigina tegeleb teleülekannete korraldamisega. ==Proosa== * Televisiooni üks suurimaid panuseid on [[mõrv]]a tagasitoomine [[kodu|koju]], kuhu see kuulubki. ** {{halliga|One of television's great contributions is that it brought murder back into the home, where it belongs.}} ** [[Alfred Hitchcock]], National Observer, 15. august 1966 * [[Kirjanik]] televisiooni tõttu ei kadunud, kuid [[lugeja]] kadus. ** {{halliga|Писатель из-за телевидения не исчез, но читатель пропал.}} ** [[Mihhail Žvanetski]], [https://books.google.ee/books?id=pQ3bDwAAQBAJ& "Одесский пароход"], 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 6belsro6gu7jnu84e0lffkruqzepe7t 89687 89686 2022-08-21T12:14:01Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Televisioon]] wikitext text/x-wiki [[File:Cat with goldfish.jpg|pisi|Televiisori eelkäijateks võib pidada [[kamin]]at ja [[akvaarium]]it, mis küll edastavad üksnes kohalikku teavet, kuid toimivad tähelepanu haarajana analoogselt.]] '''Televisioon''' (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu. Televisioon ringhäälingu liigina tegeleb teleülekannete korraldamisega. ==Proosa== * Televisiooni üks suurimaid panuseid on [[mõrv]]a tagasitoomine [[kodu|koju]], kuhu see kuulubki. ** {{halliga|One of television's great contributions is that it brought murder back into the home, where it belongs.}} ** [[Alfred Hitchcock]], National Observer, 15. august 1966 * [[Kirjanik]] televisiooni tõttu ei kadunud, kuid [[lugeja]] kadus. ** {{halliga|Писатель из-за телевидения не исчез, но читатель пропал.}} ** [[Mihhail Žvanetski]], [https://books.google.ee/books?id=pQ3bDwAAQBAJ& "Одесский пароход"], 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Televisioon| ]] 6vw3x555eydh9ty1i66ylcbxl98pywk Kukk 0 5755 89755 74111 2022-08-21T22:44:32Z Pseudacorus 2604 /* Piibel */ wikitext text/x-wiki [[File:Charles_Verlat_-_The_king_of_the_hen_house.jpg|thumb|Charles Verlat, "Kanala kuningas" (1857)]] [[File:Gallo di Ramperto2.jpg|thumb|Gallo di Ramperto - vanim säilinud tuulekukk (Brescia, Itaalia, 820-830)]] [[Kukk]] ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu. ==Piibel== * Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad Peetrusele ligi astudes: „Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära.” :74 Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda inimest!” Ja kohe laulis kukk :75 ja Peetrusele tuli meelde, mis [[Jeesus]] oli öelnud: „Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära.” Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma. * [[Matteuse evangeelium]], 24:73-75 ==Proosa== * Meil on öövaht. Õhtust peale ta magab, ent vaevalt lööb taevas hahetama, kui ta pistab kirema, nii et kogu küla kajab. Kohe vastatakse talle ümbrusest. Ta on end üles mukkinud nagu hull rüütel. Tal on kannused ja punane kiiver. Kui uhkelt ta astub! ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 72 == Eesti vanasõnad == * Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. * Kukk talupoja [[kell]], [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Kukk tegema, [[härg]] sööma. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 == Vaata ka == {{Vikipeedia}} * [[kana]] [[Kategooria:Linnud]] hujwwof2xao7z10djieolilad8u3j5o 89756 89755 2022-08-21T22:45:12Z Pseudacorus 2604 /* Piibel */ wikitext text/x-wiki [[File:Charles_Verlat_-_The_king_of_the_hen_house.jpg|thumb|Charles Verlat, "Kanala kuningas" (1857)]] [[File:Gallo di Ramperto2.jpg|thumb|Gallo di Ramperto - vanim säilinud tuulekukk (Brescia, Itaalia, 820-830)]] [[Kukk]] ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu. ==Piibel== * Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad [[Peetrus]]ele ligi astudes: "Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära." :74 Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: "Ma ei tunne seda inimest!" Ja kohe laulis kukk :75 ja Peetrusele tuli meelde, mis [[Jeesus]] oli öelnud: "Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära." Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma. * [[Matteuse evangeelium]], 24:73-75 ==Proosa== * Meil on öövaht. Õhtust peale ta magab, ent vaevalt lööb taevas hahetama, kui ta pistab kirema, nii et kogu küla kajab. Kohe vastatakse talle ümbrusest. Ta on end üles mukkinud nagu hull rüütel. Tal on kannused ja punane kiiver. Kui uhkelt ta astub! ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 72 == Eesti vanasõnad == * Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. * Kukk talupoja [[kell]], [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Kukk tegema, [[härg]] sööma. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 == Vaata ka == {{Vikipeedia}} * [[kana]] [[Kategooria:Linnud]] q58utkbs8hmvkbbnadgegfdxtoc8l6n 89757 89756 2022-08-21T22:45:58Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Charles_Verlat_-_The_king_of_the_hen_house.jpg|thumb|Charles Verlat, "Kanala kuningas" (1857)]] [[File:Gallo di Ramperto2.jpg|thumb|Gallo di Ramperto - vanim säilinud tuulekukk (Brescia, Itaalia, 820-830)]] [[Kukk]] ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu. ==Piibel== * Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad [[Peetrus]]ele ligi astudes: "Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära." :74 Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: "Ma ei tunne seda inimest!" Ja kohe laulis kukk :75 ja Peetrusele tuli meelde, mis [[Jeesus]] oli öelnud: "Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära." Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma. * [[Matteuse evangeelium]], 24:73-75 ==Proosa== * Meil on öövaht. [[Õhtu]]st peale ta magab, ent vaevalt lööb [[taevas]] hahetama, kui ta pistab kirema, nii et kogu [[küla]] kajab. Kohe vastatakse talle ümbrusest. Ta on end üles mukkinud nagu hull [[rüütel]]. Tal on kannused ja punane [[kiiver]]. Kui uhkelt ta astub! ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 72 == Eesti vanasõnad == * Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. * Kukk talupoja [[kell]], [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Kukk tegema, [[härg]] sööma. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 == Vaata ka == {{Vikipeedia}} * [[kana]] [[Kategooria:Linnud]] is3uwg4n9g7ybvgur9fwp9aluz3zi91 89758 89757 2022-08-21T22:57:14Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Charles_Verlat_-_The_king_of_the_hen_house.jpg|thumb|Charles Verlat, "Kanala kuningas" (1857)]] [[File:Gallo di Ramperto2.jpg|thumb|Gallo di Ramperto - vanim säilinud tuulekukk (Brescia, Itaalia, 820-830)]] [[Kukk]] ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu. ==Piibel== * Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad [[Peetrus]]ele ligi astudes: "Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära." :74 Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: "Ma ei tunne seda inimest!" Ja kohe laulis kukk :75 ja Peetrusele tuli meelde, mis [[Jeesus]] oli öelnud: "Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära." Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma. * [[Matteuse evangeelium]], 24:73-75 ==Proosa== * Kuke raevukas [[laul]] tähendab tõlkes: "Neetud olgu nuga!" ** [[Ramón Gómez de la Serna]] "Gregeriiad" Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 1974/2, lk 21 * "[[Pisuhänd|Pisuhänna]] võib soetada üsna hõlpsasti," alustas Šimonis surmtõsiselt. "Sul peab olema punane [[kukk]]. See kukk peab [[jaaniöö]]l olema täpselt seitsmeaastane. Ja kui ta jaaniööl saab seitsmeaastaseks, muneb ta veel samal ööl [[muna]]. Siis läheb vaja musta seitsmeaastast kõutsi. See peab samuti olema sündinud jaaniööl. Niisiis kukk munes muna, see tuleb panna musta [[kass]]i alla, las haub. Must kass haub sulle ühe päeva ja ühe ööga pisuhänna. See pisuhänd on aga [[alastus|alasti]], paljas nagu porgand. Neljapäeva õhtul hakkab ta rääkima: "Pane mind riidesse, pane mind riidesse!" No ja ta tulebki riidesse panna. Samal [[neljapäev]]a õhtul on vaja kedrata, kududa ning õmmelda [[riided]] pisuhännale, kes pagana kähku kasvab. Särk, püksid ja vammus peavad olema valmis kella kaheteistkümneks. Ja kui need riided talle meeldivad, teeb ta su pururikkaks. Sinu salved ei jää kunagi tühjaks..." :"Aga kui ei meeldi?" :"Noh, parem jätan ütlemata, mida ta sinuga siis teeb?" * [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus, 1977, lk 75 * Meil on öövaht. [[Õhtu]]st peale ta magab, ent vaevalt lööb [[taevas]] hahetama, kui ta pistab kirema, nii et kogu [[küla]] kajab. Kohe vastatakse talle ümbrusest. Ta on end üles mukkinud nagu hull [[rüütel]]. Tal on kannused ja punane [[kiiver]]. Kui uhkelt ta astub! ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 72 * Saksa rahvausundis on must kukk kurjade jõudude kehastus, musta kuke kujul tavatsevad ilmuda kummitavad surnud ja kuratki võib teinekord [[kübar]]al kanda kukesulge. Seevastu on valget kukke peetud eriti heaks maja kaitsjaks igasuguse [[nõidus]]e eest. Eesti usundis on teisiti. Enamasti on määratluse aluseks sõnaalguliste häälikute kordus nagu regivärsis: "Valge kukk on vanakuradi vader, must on ta murdja, punane on ta poolvenda, kirju on tema kiskja." ** [[Mall Hiiemäe]], "Aabitsakuke usundilisest taustast", (1999), rmt: "Sõnajalg jaaniööl". Ilmamaa, 2007, lk 334 * Pilkane [[pimedus]]. Ei näe sõrmegi suhu pista. Tumedus. Minnalaskmine. Mittemõistmine. Madalrõhkkonnad. [[Hall]]id [[aju]]d, tuhmid silmad, kurvad [[ilm]]ad. Ja siis tuleb pööripäev. [[Päike|Päevatera]] kukub kui [[täht]] kottpimedusse. [[Valgus]]eraas hakkab kasvama. [[Kukk]] oma igapäevase sammuga astub aja vaksakese valgemaks. Helgust ja heledust - seda just. Kukk kõnnib kõige valgemani välja, jookseb [[jaanipäev]]ani. Pööripäev tuleb. /---/ Valgus kasvab kui [[kõrvits]]ataim. ** [[Anu Raud]], "Pööripäev", rmt: Valda Raud, "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod". Tallinn: SE&JS, 2020, lk 237 == Eesti vanasõnad == * Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. * Kukk talupoja [[kell]], [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Kukk tegema, [[härg]] sööma. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 == Vaata ka == {{Vikipeedia}} * [[kana]] [[Kategooria:Linnud]] 7pe07d9nhh9sc12n5462ef4cv6isjfg 89759 89758 2022-08-21T22:57:31Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Charles_Verlat_-_The_king_of_the_hen_house.jpg|thumb|Charles Verlat, "Kanala kuningas" (1857)]] [[File:Gallo di Ramperto2.jpg|thumb|Gallo di Ramperto - vanim säilinud tuulekukk (Brescia, Itaalia, 820-830)]] [[Kukk]] ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu. ==Piibel== * Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad [[Peetrus]]ele ligi astudes: "Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära." :74 Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: "Ma ei tunne seda inimest!" Ja kohe laulis kukk :75 ja Peetrusele tuli meelde, mis [[Jeesus]] oli öelnud: "Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära." Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma. * [[Matteuse evangeelium]], 24:73-75 ==Proosa== * Kuke raevukas [[laul]] tähendab tõlkes: "Neetud olgu nuga!" ** [[Ramón Gómez de la Serna]] "Gregeriiad" Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 1974/2, lk 21 * "[[Pisuhänd|Pisuhänna]] võib soetada üsna hõlpsasti," alustas Šimonis surmtõsiselt. "Sul peab olema punane kukk. See kukk peab [[jaaniöö]]l olema täpselt seitsmeaastane. Ja kui ta jaaniööl saab seitsmeaastaseks, muneb ta veel samal ööl [[muna]]. Siis läheb vaja musta seitsmeaastast kõutsi. See peab samuti olema sündinud jaaniööl. Niisiis kukk munes muna, see tuleb panna musta [[kass]]i alla, las haub. Must kass haub sulle ühe päeva ja ühe ööga pisuhänna. See pisuhänd on aga [[alastus|alasti]], paljas nagu porgand. Neljapäeva õhtul hakkab ta rääkima: "Pane mind riidesse, pane mind riidesse!" No ja ta tulebki riidesse panna. Samal [[neljapäev]]a õhtul on vaja kedrata, kududa ning õmmelda [[riided]] pisuhännale, kes pagana kähku kasvab. Särk, püksid ja vammus peavad olema valmis kella kaheteistkümneks. Ja kui need riided talle meeldivad, teeb ta su pururikkaks. Sinu salved ei jää kunagi tühjaks..." :"Aga kui ei meeldi?" :"Noh, parem jätan ütlemata, mida ta sinuga siis teeb?" * [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus, 1977, lk 75 * Meil on öövaht. [[Õhtu]]st peale ta magab, ent vaevalt lööb [[taevas]] hahetama, kui ta pistab kirema, nii et kogu [[küla]] kajab. Kohe vastatakse talle ümbrusest. Ta on end üles mukkinud nagu hull [[rüütel]]. Tal on kannused ja punane [[kiiver]]. Kui uhkelt ta astub! ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 72 * Saksa rahvausundis on must kukk kurjade jõudude kehastus, musta kuke kujul tavatsevad ilmuda kummitavad surnud ja kuratki võib teinekord [[kübar]]al kanda kukesulge. Seevastu on valget kukke peetud eriti heaks maja kaitsjaks igasuguse [[nõidus]]e eest. Eesti usundis on teisiti. Enamasti on määratluse aluseks sõnaalguliste häälikute kordus nagu regivärsis: "Valge kukk on vanakuradi vader, must on ta murdja, punane on ta poolvenda, kirju on tema kiskja." ** [[Mall Hiiemäe]], "Aabitsakuke usundilisest taustast", (1999), rmt: "Sõnajalg jaaniööl". Ilmamaa, 2007, lk 334 * Pilkane [[pimedus]]. Ei näe sõrmegi suhu pista. Tumedus. Minnalaskmine. Mittemõistmine. Madalrõhkkonnad. [[Hall]]id [[aju]]d, tuhmid silmad, kurvad [[ilm]]ad. Ja siis tuleb pööripäev. [[Päike|Päevatera]] kukub kui [[täht]] kottpimedusse. [[Valgus]]eraas hakkab kasvama. [[Kukk]] oma igapäevase sammuga astub aja vaksakese valgemaks. Helgust ja heledust - seda just. Kukk kõnnib kõige valgemani välja, jookseb [[jaanipäev]]ani. Pööripäev tuleb. /---/ Valgus kasvab kui [[kõrvits]]ataim. ** [[Anu Raud]], "Pööripäev", rmt: Valda Raud, "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod". Tallinn: SE&JS, 2020, lk 237 == Eesti vanasõnad == * Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. * Kukk talupoja [[kell]], [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Kukk tegema, [[härg]] sööma. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 == Vaata ka == {{Vikipeedia}} * [[kana]] [[Kategooria:Linnud]] e0a0kzg5gseo53yf34cjnji8xrszbg3 89760 89759 2022-08-21T22:59:56Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Gallo di Ramperto2.jpg|thumb|Gallo di Ramperto - vanim säilinud tuulekukk (Brescia, Itaalia, 820-830)]] [[Pilt:Museum_of_the_Imperial_Collections_001.jpg|pisi|Itō Jakuchū, "Kodulinnud" (1761)]] [[File:Charles_Verlat_-_The_king_of_the_hen_house.jpg|thumb|Charles Verlat, "Kanala kuningas" (1857)]] [[Kukk]] ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu. ==Piibel== * Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad [[Peetrus]]ele ligi astudes: "Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära." :74 Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: "Ma ei tunne seda inimest!" Ja kohe laulis kukk :75 ja Peetrusele tuli meelde, mis [[Jeesus]] oli öelnud: "Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära." Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma. * [[Matteuse evangeelium]], 24:73-75 ==Proosa== * Kuke raevukas [[laul]] tähendab tõlkes: "Neetud olgu nuga!" ** [[Ramón Gómez de la Serna]] "Gregeriiad" Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 1974/2, lk 21 * "[[Pisuhänd|Pisuhänna]] võib soetada üsna hõlpsasti," alustas Šimonis surmtõsiselt. "Sul peab olema punane kukk. See kukk peab [[jaaniöö]]l olema täpselt seitsmeaastane. Ja kui ta jaaniööl saab seitsmeaastaseks, muneb ta veel samal ööl [[muna]]. Siis läheb vaja musta seitsmeaastast kõutsi. See peab samuti olema sündinud jaaniööl. Niisiis kukk munes muna, see tuleb panna musta [[kass]]i alla, las haub. Must kass haub sulle ühe päeva ja ühe ööga pisuhänna. See pisuhänd on aga [[alastus|alasti]], paljas nagu porgand. Neljapäeva õhtul hakkab ta rääkima: "Pane mind riidesse, pane mind riidesse!" No ja ta tulebki riidesse panna. Samal [[neljapäev]]a õhtul on vaja kedrata, kududa ning õmmelda [[riided]] pisuhännale, kes pagana kähku kasvab. Särk, püksid ja vammus peavad olema valmis kella kaheteistkümneks. Ja kui need riided talle meeldivad, teeb ta su pururikkaks. Sinu salved ei jää kunagi tühjaks..." :"Aga kui ei meeldi?" :"Noh, parem jätan ütlemata, mida ta sinuga siis teeb?" * [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus, 1977, lk 75 * Meil on öövaht. [[Õhtu]]st peale ta magab, ent vaevalt lööb [[taevas]] hahetama, kui ta pistab kirema, nii et kogu [[küla]] kajab. Kohe vastatakse talle ümbrusest. Ta on end üles mukkinud nagu hull [[rüütel]]. Tal on kannused ja punane [[kiiver]]. Kui uhkelt ta astub! ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 72 * Saksa rahvausundis on must kukk kurjade jõudude kehastus, musta kuke kujul tavatsevad ilmuda kummitavad surnud ja kuratki võib teinekord [[kübar]]al kanda kukesulge. Seevastu on valget kukke peetud eriti heaks maja kaitsjaks igasuguse [[nõidus]]e eest. Eesti usundis on teisiti. Enamasti on määratluse aluseks sõnaalguliste häälikute kordus nagu regivärsis: "Valge kukk on vanakuradi vader, must on ta murdja, punane on ta poolvenda, kirju on tema kiskja." ** [[Mall Hiiemäe]], "Aabitsakuke usundilisest taustast", (1999), rmt: "Sõnajalg jaaniööl". Ilmamaa, 2007, lk 334 * Pilkane [[pimedus]]. Ei näe sõrmegi suhu pista. Tumedus. Minnalaskmine. Mittemõistmine. Madalrõhkkonnad. [[Hall]]id [[aju]]d, tuhmid silmad, kurvad [[ilm]]ad. Ja siis tuleb pööripäev. [[Päike|Päevatera]] kukub kui [[täht]] kottpimedusse. [[Valgus]]eraas hakkab kasvama. [[Kukk]] oma igapäevase sammuga astub aja vaksakese valgemaks. Helgust ja heledust - seda just. Kukk kõnnib kõige valgemani välja, jookseb [[jaanipäev]]ani. Pööripäev tuleb. /---/ Valgus kasvab kui [[kõrvits]]ataim. ** [[Anu Raud]], "Pööripäev", rmt: Valda Raud, "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod". Tallinn: SE&JS, 2020, lk 237 == Eesti vanasõnad == * Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. * Kukk talupoja [[kell]], [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Kukk tegema, [[härg]] sööma. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 == Vaata ka == {{Vikipeedia}} * [[kana]] [[Kategooria:Linnud]] 8ja7q1cg6jft49r5edz99pu3b9kihrs Kristiina Ross 0 6160 89737 63281 2022-08-21T13:55:52Z Ehitaja 2563 /* Artiklid */ wikitext text/x-wiki '''Kristiina Ross''' (neiuna Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija. Tema eestinduses on ilmunud [[Blaise Pascal]]i "Mõtted", [[Michel de Montaigne]]'i "Esseed", [[Pierre Choderlos de Laclos]]' "Ohtlikud suhted", teoseid markii de Sade'ilt, [[Rousseau]]lt ja teistelt, lisaks sellele on Ross tõlkinud heebrea [[luule]]t ning tegelnud eestikeelse piiblitõlke ajalooga. Kristiina Ross on [[Jaan Kross]]i ja Helga Krossi tütar, ta on abielus muusikateadlase [[Jaan Ross]]iga, nende tütar on [[Johanna Ross]]. ==Intervjuud== * Arvatavasti saab ka [[teadlane|teadlasi]] aretada ja peabki aretama. Praegu seda ju tehaksegi, ainult et väga sihikindlalt just süvenemisele vastassuunas, eklektilisuse ja [[pealiskaudsus]]e poole. Kogu tülgastuseni paljuräägitud projektipõhisus lihtsalt sunnib niisuguse suhtumise peale. Oskus kõike lennult haarata, pidevalt ümber orienteeruda ja uute olukordadega kohaneda on kindlasti oluline ja tarvilik [[kunst]], aga see võiks jääda ettevõtluse, [[äri]] jms asjaliku tegutsemise maailma. * Mina olin noor ja uljas ja peaaegu lootsin sellise väljaandega ["Heebrea keele õpik algajatele" (1985)] näiteks meie instituudi tollast direktorit Endel Sõkla natukene ärritada. Sõgel kahjuks ei pannud väljaannet üldse tähele. Ja praegu vaadates ei kannata see õpik metoodiliselt muidugi üldse mingit kriitikat, [[autoriõigus]]te jälgimise poolest samuti mitte, sest eks ma vähemalt oma osa kirjutasin lihtsalt saksakeelsete grammatikate pealt kokku. * Praegu süvenev suhtumine, et [[inglise keel]]es on võimalik kõigest osa saada, on eksitav lihtsustus. Igal humanitaaril võiks olla vähemalt üks oma mitteinglise- ja mitteemakeelne [[kultuur]], mida ta veidike tunneb, et laiemast pildist üldse mingit ettekujutust saada. Ja tajuda, et [[emakeel]] ja inglise keel on kumbki ainult üks võimalus asju näha. * [[Läti]] kultuurilugu tundmata on praktiliselt võimatu eesti kultuuriloos toimunut millegagi suhestada. * ... üldiselt on tõlgitava ja [[tõlkija]] vastastikuste suhete kohta väga raske öelda, kumb kummaga manipuleerib. Montaigne on sedagi öelnud, et [[teadmine|teadmised]] erinevad igasugusest muust kaubast selle poolest, et teisi asju saab inimene endale soetada ja alles pärast soetamist otsustada, kas ta seda kasutab või mitte, aga kord juba soetatud teadmisest pole enam kuidagi võimalik lahti saada. Mingis mõttes [[idee]]d ja mõttevoolud nagu kasutaksid meid eluspüsimiseks, paljunemiseks ja arenemiseks ära, mitte vastupidi. * Järjepidevusele ja kompetentsi katkematusele rajatud tegevusi tuleb kirjeldada, nagu koosneksid need erinevatest, omaette [[algus]]e ja [[lõpp|lõpuga]] tükkidest. Selline vassimine ja [[vale]]tamine on kurnav. * Samas, ega ingliskeelsed ülevaated ju lausa kuradist ei ole. Neid on kindlasti vaja vahekokkuvõtete ja tutvustustena. Küsimus on lihtsalt proportsioonis ja selles, mis on primaarne. Eesti humanitaarias peaks eestikeelne uurimus kindlasti ülimuslik olema. Sellel alal peaks mõtlema [[eesti keel]]es, kui me ei taha iseennast eksootiliseks objektiks taandada. * Eneseväärikusega [[kultuur]] ja traditsioonid tekivad sajanditepikkuse [[areng]]u tulemusel. ** Kristiina Ross sünnipäevaintervjuus: [[Marju Lepajõe]], [http://kjak.eki.ee/ee/issues/2015/6/654 "Kristiina Ross 60: "XX ja XXI sajandit ma ei tunne""], Keel ja Kirjandus 6/2015 * Nõukogude korrast räägiti kodus enamasti üldse nagu kurbkoomilisest absurdist, millesse ei saa päris tõsiselt suhtuda. See oli muidugi juba kuuekümnendatel, kui otsest hirmu enam polnud. Näiteks räägiti sellest, kuidas matemaatikust tädi [Hilda Roos] olla 1947. aastal, pärast ema kohtuotsust ja Siberisse saatmist, tõde ja õigust taga ajades võidelnud ennast välja kõrge seltsimehe jutule Kadriorgu (nime kahjuks enam ei mäleta). See seltsimees olla küsinud, mitu aastat teie õde sai. Ja kui tädi vastas, et viis pluss viis, siis olla too ametnik päris inimliku kurbusega öelnud, et kahju küll, aga kui nii vähe, siis ei ole teie õde tõesti mitte midagi teinud ja ma ei saa teid kuidagi aidata. (lk 830) * Tõlkijatel on vist kõigil raske tõlkekirjandust n.-ö. loomulikult lugeda. Nii väga hea kui ka väga halva tõlke korral hakkad paratamatult mõtlema, et huvitav, kuidas see originaalis on sõnastatud; ja keskpärase teksti korral hakkad mõtlema, milleks sellist üldse oli vaja tõlkida. Piiblit saan praegu, jah, lugeda ainult läbi professionaalse kretinismi prisma. Tahaks iga lause puhul kontrollida, kuidas see oli Gutslaffil ja kuidas originaalis — ja siis kõigis teiste tõlgetes, mis on käeulatuses. (lk 837) * [[Rousseau]] juurde tagasi olen jõudnud peamiselt [[Marek Tamm]]e õhutusel. Tekstina ongi "Pihtimused" üsna tüütu lugemine, aga nähtusena väga kõnekas. Tänapäeva läänelike inimeste avaliku enesepaljastamistungi mõistmiseks on see kindlasti olulisim tähis teel Augustinuse pihtimustest ja Montaigne’i esseedest XXI sajandisse. Kahel esimesel oli oma mälestuste ja mõtete kirjapanemisel tegelikult mingi teine asi ajada: Augustinus kirjutas enda kaudu Jumalast, Montaigne inimesest. Aga Rousseau meelest on tema kui eriomane indiviid ise nii oluline, et lugeja lihtsalt peab olema huvitatud kõigist tema elu pisimatestki üksikasjadest. (lk 839) * Näiteks XIX sajandi keskpaiku tundis teatud osa baltisaksa haritlasi tõsist muret, et kui eestlasi õhutatakse kasutama ja arendama oma kirjakeelt — mille nemad, baltisaksa haritlased, olid loonud Piibli ja algeliste praktilise toimetuleku õpetuste tõlkimiseks —, siis jäävadki ju eestlased Euroopa kõrgkultuurist ilma. Need haritlased olid veendunud, et nii väikese kõnelejaskonnaga ja algelisse keelde ei ole võimalik kõrgkultuuri kogu selle nüanssides vahendada ja et eestlased ei suuda ise niikuinii oma keelt kultuurkeelele vajalikus rikkalikkuses välja arendada ega üleval pidada. Nende meelest oleks olnud inimlikum hariduspüüdlikumatele eestlastele saksa keel maast madalast selgeks õpetada, et nad selle kaudu kultuurile ligi pääseksid, selle asemel et kogu rahvakillu agooniat pikendada. Mingist aspektist oli nende väidetel iva sees ja ega see diskussioon pole tänini kuhugi kadunud. Ka eestlaste endi hulgas leidub pidevalt kahtlejaid. (lk 840) ** Kristiina Ross, intervjuu: Hedi Rosma, "Igal tõlkel on seletus", Looming nr 6/2015 * Kõige intrigeerivam vana kirjakeele uurimisel ongi katse tõmmata üht pidevat kõverat regivärsilise rahvalaulu keelest läbi vana kirjakeele tänapäeva eesti keelde ja vaadata, kas me mõtleme ja kasutame oma keelt rohkem nagu vanad rahvalaulikud või pigem nii, nagu sakslastest vana kirjakeele autorid. Sest tänane eesti keel on ju nende kahe komponendi sulam. * Üllatuslikult on viimastel aastatel siiski üsna mitu noort piibli tõlke varasema ajaloo ja vaimuliku keele kujunemisega tegelema hakanud. Aga üldiselt, jah, on Eesti rahvaarv nii väike, et nii spetsiifilise ala jaoks inimesi ei jätku. Tänu väiksele rahvaarvule ning lühikesele kirjakeele ajaloole on meil ka vanade ürikute hulk palju väiksem kui suurtel ja vanadel kultuurrahvastel, aga vahel tekib küll tunne, et proportsionaalselt on meie kultuurilugu rikkam – ja suurem –, kui me hallata suudame. ** Kristiina Ross, intervjuu: Anu Mõttus, "Ammuste tekstide allikal", Õpetajate Leht nr 11, 16. märts 2007 ==Artiklid== * [[Sõna]], [[tähendus]] ja [[mõiste]] on üksteises teadagi lahutamatult kinni, kusjuures igaüks neist teiseneb ja hargneb eri suunas ja eri rütmis. Tähendustest ja mõistetest saab rääkida ainult sõnade abil, ja kuivõrd mõistete maht ja sisu pidevalt muutub ning ka sõnade tähendused kogu aeg teisenevad, osutub igasugune arutelu nende [[kolm]]e üle venivaks ja nätskeks suhtelisuseks ilma kindla toetuspunktita. Pind kaob igal sammul jalge alt ja jututeema libiseb käest. (kl 60) * Teiseks tuleb võrdlustes [[soome keel]]ega meeles pidada, et tegemist on küll sugulaskeelega, kuid selle sotsiaalkultuurilised mõjutajad on olnud hoopis teistsugused kui eesti keelel. Soome kultuuri ja keelt on lääne poolt saksa kultuuri ja keele asemel mõjutanud rootsikeelne mõttemaailm, idapoolsed slaavi mõjud on olnud nõrgemad kui eesti keele korral ja üldse on soome keel saanud areneda autonoomsemalt ja rohkem omaette kui eesti keel. (lk 69) * Ses mõttes tasub eesti keelt ja kultuuri alati võrrelda lõunanaabrite lätlaste omadega, sest ehkki [[läti keel]] on keeletüpoloogiliselt eesti keelest erinev, on kahe kultuuri areng viimase aastatuhande jooksul toimunud väga sarnastes oludes. (lk 69) * Ühte ja sama mõistet saab ühes keeles väljendada erinevate sõnadega ning üks-ühest seost mõiste ja sõna vahel tasub taga ajada ainult ranges terminoloogias. Ja põhimõtteliselt on iga mõiste tõlgitav ühest keelest teise. Aga nagu iga tõlkija teab, toimib mingil määral alati ka sõnamaagia, mille tulemusena sõnad omalt poolt mõisteid (ümber) kujundavad. Mistahes keeles mingi mõiste ekvivalendina kasutusele võetav sõna lohistab mõistesse kaasa kõik seosed, mis tal selles keeles väljaspool seda mõistet lohistamise hetkel on. Ja kui sõna tähendus üldkeeles mingil põhjusel teiseneb, hakkab see tähendusnihe ümber vormima ka sõnaga tähistatavat mõistet sellekeelses mõtlemises. (lk 71) ** Kristiina Ross, "Eesti kurjast", Vikerkaar 1-2/2014 * [[Keel]] on pinnavirvendus, milles peegeldub nii kogu selle keele kõnelejaskonna [[ajalugu]] ja mõttemaailm kui ka iga üksiku kõneleja päritolu ning [[mõtlemine]]. Nii kogukonna kui indiviidi ajalugu ja mõtlemine avalduvad keeles kaudselt ja varjatult, on selle pinnavirvenduse ehk kõneldava ja kirjutatava keele all peidus. * Nii nagu keele kui terviku arenemine peegeldab [[ühiskond|ühiskonna]] mõttelaadi, kajastab ka iga üksiku inimese kõneldav ja kirjutatav keel seda, kuidas see inimene mõtleb: kas ta mõtleb loogiliselt ja sidusalt või on tema mõttemaailm kaootiline ning segane ja ta ei anna ka ise endale päris täpselt aru, mida ta mõtleb. * Asjaolust, et kui inimene ei suuda korrastatult mõelda, ei suuda ta moodustada ka korralikke [[lause]]id, ei saa siiski järeldada, et ladus ja lihvitud keel annaks ilmtingimata tunnistust täpsest ja loogilisest mõtlemisest. Laused võivad olla väga kaunid ja libedad, aga täiesti tühjad, nii et pealispindse keelelise korrektsuse all ei olegi mingit [[mõte]]t või [[tähendus]]t. * Võiks arvata, et stagneerunud, stampidega keel on iseloomulik peamiselt stagneerunud ühiskonnale. Ometi tekib ka murranguaegadel hulgaliselt tühje moesõnu. Võib-olla esmakasutaja teab, mida ta ühe või teise väljendiga öelda tahab. Aga hiljem läheb see käibele nagu mingi võluvormel. ** Kristiina Ross, [https://www.sirp.ee/archive/2001/05.01.01/Sots/sots1-2.html "Hea keel ja hea mõtlemine"]. Sirp, 5. jaanuar 2001 * [[17. sajand]]ist on muide üks selgepiiriline ja ere stilistiline [[eesti keel]]e kihistus täiesti olemas, nimelt [[Barokk|barokne]] keel. See, juhuluules, mõnes piiblitõlkevariandis ja eriti riimilistes [[kirikulaul]]udes esile tulev keele- või stiilivariant on eesti tõlkeloos väga omanäoline ja kohati tõeliselt leidlik ning vaimukas nähtus, aga [[Blaise Pascal|Pascal]]i tõlkimiseks sealt midagi laenata pole. (lk 45) * Struktuuri-[[võõrsõna]]de vältimisega tegelesin ka Pascali tõlkides ja mäletamisi üritasin "Mõtete" eestinduses esialgu hoiduda isegi sõnast ''religioon'', mis küll praktikas õnneks ei osutunud võimalikuks. Praegu historiseerivaid keelelisi taotlusi vaagides tundub niisugune püüe teoreetiliseltki vildakas. Võib ju vaielda, kas võõrsõnad on ilusad või mitte ja kus on nende kasutamisel mõistlik piir, aga nende vältimine lootuses eestindust seeläbi kuidagi umbmääraselt mingisse suvalisse vanemasse ajakihistusse paigutada on põhjendamatu. Meie kirjakultuuri mõjutanud saksa 17. sajandi arutluskeel oli näiteks (vähemalt mõne autori tekstides) kindlasti palju võõrsõnade-rohkem kui keskmine tänapäevane saksa- või eestikeelne tekst. Nii et võõrsõnadest (või mis tahes uuematest laenudest või uudistuletistest) hoidumine iseenesest ei tee teksti mitte kuidagi "[[vanapärasus|vanapärasemaks]]". Vastupidi, teatud vanade stiilikihistuste vahendamisel võiksid need just nimelt eriti sobilikud olla. Nagu eespool tõdetud, ei pruugi sõna või vormi keeleteaduslik vanus anda lugejale sugugi "õiget" ajalist vihjet. (lk 50) ** Kristiina Ross, [https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2021/10/Tolkija-haal-VIII.pdf "Aja tõlkimisest"], Tõlkija Hääl VIII, lk 42-53 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Ross, Kristiina}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] l4bq4ae7yd83r0p0rqtgf63k2fbowix Lugemine 0 6748 89731 80839 2022-08-21T13:37:47Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Michael_Ancher_-_Læsende_ung_pige_-_1885.jpg|pisi|Michael Ancher, "Lugev neiu" (1885)]] [[File:Laura_Muntz_Lyall_-_Interesting_Story_-_Google_Art_Project.jpg|thumb|Laura Muntz Lyall, "Põnev lugu" (1898)]] [[Pilt:Florence_Fuller_-_Inseparables_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Florence Fuller, "Lahutamatud" (u 1900)]] [[Pilt:As_duas_irmãs_-_Renoir.jpg|pisi|Pierre-Auguste Renoir, "Kaks õde" (1889)]] '''Lugemine''' on kirjamärkide jadast tähenduste otsing. ==Proosa== * Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: [[tekst]] koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri [[kultuur]]idest ja on üksteisega [[dialoog]]is, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, nagu siiani on arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik [[tsitaat|tsitaadid]], millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma [[minevik]]u, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need [[jäljed]], millest kirjutatu koosneb. Seepärast ongi naeruväärsed kõik katsed mõista uut kirjutust hukka mingi [[humanism]]i nimel, mis silmakirjalikult esineb lugeja õiguste kaitsjana. Klassikaline [[kriitika]] pole kunagi lugejast hoolinud, tema jaoks pole kirjanduses teist inimest peale kirjutaja. Enam ei saa meid lollitada selliste antifraasidega, mida korralik [[ühiskond]] üleolevalt kasutab, et näiliselt kaitsta kõike seda, mida tegelikult tõrjub, eirab, lämmatab ja hävitab; me teame, et kirjutusele [[tulevik]]u tagasi andmiseks tuleb kukutada tema [[müüt]]: lugeja [[sünd|sünni]] hinnaks on Autori [[surm]]. ** [[Roland Barthes]], "Autori surm" (1968). Tõlkinud [[Marek Tamm]]. Rmt: R. Barthes, "Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid". Varrak 2002, lk 125 * Hirmsaid raamatuid peab lugema ilusates kohtades. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 76 * Olen [[laps]]est peale kohutavalt palju lugenud ja ilmselt on sellest midagi külge jäänud – samamoodi kui [[kakskeelsus|kakskeelsetele]] jääb külge mõlema vanema [[keel]]. Kui hakkad varakult lugema, kinnistub [[lugu|loo]] [[struktuur]], viis, kuidas rääkida, kus peab olema [[algus]], [[lõpp]] ja [[keskpaik]]. ** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 * Ohtlikum kõigest aga on olla nii palju lugenud, nagu on [[Sveta Grigorjeva|Grigorjeva]], isegi Sirbi kirjandustoimetaja pole midagi kuulnud [[autor]]itest, kelles Grigorjeva elab; lugemine teeb [[inimene|inimese]] üksikuks, sest [[raamat]]uid lugeda pole moes (moes on hoopis kirjutada ja öelda, et ma ei saanud jälle mitte midagi aru), ja üldse, mida rohkem lugeda, seda vähem on ju inimestega rääkida, ja seda vähem saab keegi aru sellest, mida sa kirjutad. ** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018. * Lugemisest tuleb kindlasti alustada, aga siis saabub hetk, kus lugemine tuleb kas just ära unustada, aga ennast sellest vabaks lasta. Vastasel juhul võib lugema jäädagi ja kõik need hääled, ehk siis teiste kirjutatud teosed hakkavad sinu [[kirjutamine|kirjutamist]] segama. ** [[Tiit Aleksejev]] intervjuus: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna "Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna"] ERR, 09.10.2020 * [Švejk:] "Meie [[ooberst|oberst]] keelas [[sõdur]]itel lugemise üldse ära, olgu või "Pražské Úredni Noviny", [[kantiin]]is ei tohtinud isegi [[viiner]]eid ega [[juust]]u ajalehe sisse pakkida. Sellest ajast peale hakkasid sõdurid lugema ja meie [[rügement]] sai kõige haritumaks rügemendiks." (lk 73) ** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975 * [[Teadmised|Teadmiste]] omandamine [[raamat|raamatutest]] annab teistsuguse kogemuse kui [[internet]]. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on [[stiil]] oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat. ** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315 * Vanaemal oli rohkem [[ärivaim]]u kui vanaisal. Tema rabeles ja rahmeldas, jooksis kogu aeg ja oli töökas. [[Vanaisa]] oli [[boheemlane]] ja luges palju, aga [[vanaema]] meelest oli lugemine [[ajaraiskamine]]. (lk 18) ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad [[originaalsus|originaalsed]] mõtted. ** Tõnis Lukas, 39. Kreutzwaldi päevade avakõne, 21.09.1995; ''cit. via'': [[Rutt Hinrikus]], [https://kultuur.postimees.ee/2467843/inimesele-kes-ei-loe-tundub-et-talle-tulevad-originaalsed-motted-minu-tee-raamatuni "Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted"], Postimees, 17. jaanuar 1996 ==Luule== <poem> Nüüd meid raamat enesega kisub, õde vaikselt luuletusi loeb, aga minul oma jutu sisust hakkab kordamisi külm ja soe. ... Õde toriseb, et olgu tasem - teised üldse lugeda ei saa! Kuid ma tean, et tedagi ei lase välja [[Puškin]] oma muinasmaalt. ... Nõnda loeme sügisõhtul pikal, loeme õhinaga mõlemad, ja me teoste kangelased ikka külla meie juurde tulevad. Väljas vihma loobib muudik raju, hullab raagund õunapuude seas. Meie juurest sügiski on hajund, meil on raamatuga väga hea. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Õhtud raamatuga", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 26-27 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Tegevused]] 81z740hvo3yjb44xk3m6meet24k35xb Kasutaja:Ehitaja/Kalender 2 6911 89738 89646 2022-08-21T20:11:35Z Ehitaja 2563 /* Jooksev tööjärg */ wikitext text/x-wiki Lisada tuleks kuupäevad siit: * https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/ * https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/ * [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]] * Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf * https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/ Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures) ==Plaan== Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi. ==Ümarnumbrid== * 9500 - [[Bertha von Suttner]] * 9600 - [[Florence Nightingale]] * 9700 - [[Alice Munro]] * 9800 - [[Nelly Sachs]] * 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober * 10 000 - [[Sappho]] Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga. Potentsiaalsed ümmargused: * [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar * [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar * [[Lucy Lawless]], 29. märts * [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill * [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby) * [[Dina Rubina]], 19. september * [[bell hooks]], 25. september * [[Nadežda Durova]], 30. september * [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud) ==Jooksev tööjärg== # august: [[Lilli Suburg]], ok # august: [[Aino Kallas]], ok # august: [[Ester Laos]], ok ("Õhtuks koju. 1. raamat" ja Ester Laos-Laus, "101-aastase read") (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, "Kata ta nägu", "Naisterahvale sobimatu töö", "Surilina ööbikule") # august: [[JoJo Moyes]], ok ("Mina enne sind", 408 lk) # august: [[Kadri-Ann Sumera]], ok ("Seitsme aja raja taga") # august: [[Pauliina Haasjoki]], ok # august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), ok # august: [[Sara Teasdale]], ok # august: [[Inga Žolude]], ok (kogumikus "Läti jutud") # august: [[Barbara Erskine]], digimisel ("Hay emand", 697 lk) # august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem) # august: [[Sue Monk Kidd]], ok ("Mesilaste salajane elu") (E) # august: [[Celia Roose]], veebis # august: [[Sayaka Murata]], ok ("Inimene helendavast klaaskastist" punases sarjas) # august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida # august: [[Valeria Luiselli]], valida ("Minu hammaste lugu") (E) # august: [[Herta Müller]], ok # august: [[Nicole Krauss]], ok ("Armastuse ajalugu", "Suur koda", mõlemad "Moodsa aja" sarjas) # august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), ok (F. D. "Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane", 1935; R. M. "Andekas parasiit", 2008, "Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala", 2009, "Kastreerit elu", 1929, "Tee ja tõde", 2002) # august: [[Mare Mikof]], ok # august: [[Kristina Pai]], ok # august: [[Diane Setterfield]], ok # august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, digimisel ("Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas", "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal") # august: [[A. S. Byatt]], digitud ("Lumm"), vt ka LG ("Angels & insects" jpm) # august: [[Katre Õim]], veeb, artiklid # august: [[Paula Hawkins]], digimisel ("Tüdruk rongis") # august: [[Jeanette Winterson]], ok # august: [[Sheryl Sandberg]], tõlkida LG ("Lean In") # august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG ("My Story") # august: [[Epp Annus]], digitud ("Auto ja põder", "Eesti romaaninarratiivseid mudeleid", "Elavad tähed", "Jaak ja lumi", "Kuidas kirjutada aega", ""Kõrboja peremees" - romaan väikse tähega" (järelsõna), "Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad") ja veeb # august: [[Dorrit Willumsen]], digimisel ("Marie: romaan madam Tussaud' elust", "Naine purpuris", "Pruut Gentist") # september: [[Anu Reinart]] (Anu Noorma), füüsik, veebis (alternatiiv [[Martha Cooley]], "Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]) # september: [[Marina Stepnova]], punasarjas: "Aed" (335 lk), "Itaalia õppetunnid" (240 lk), "Lazari naised" (360 lk) # september: [[Alison Lurie]], "Tõelised inimesed" (110 lk), "Viimne puhkepaik" (253 lk) # september: [[Janet Biehl]], ökofem, tõlkida ([https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]) (alternatiiv [[Maris Mändel]], ehitusloolane, teadusartiklid) # september: [[Anneli Saro]], täiendada veebist; "101 Eesti teatrisündmust" (221 lk) # september: [[Donna Haraway]], tõlkida, Ariadne Lõngas mainitud ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (alternatiiv [[Marina Kaljurand]]) # september: [[Elizabeth I]], täiendada tõlkega # september: [[Krista Sarv]], ajaloolane, teadusartiklid ja veebis ([https://kultuur.err.ee/682905/krista-sarv-kardan-et-suured-voidud-ja-karmid-kannatused-jaavad-igavesti-eestlaste-ajaloo-osaks 1]) # september: [[Liza Marklund]], digitud # september: [[Oksana Tandit]], veebis # september: [[Marja-Liisa Vartio]], digimisel # september: [[Marya Zaturenska]], tõlkida (alternatiiv [[Riina Airenne]], laulja, veebis ([https://www.ohtuleht.ee/82213/murtud-kaega-laval 1], [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82299906/sooja-sudamega-lumekuninganna 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50776524/carmen-vallutab-sudameid 3]) ja rmtk ([https://www.e-varamu.ee/item/EEJJH663CI2XCDCCB2JX4XL7IU2ARK4U 4])) # september: [[Marin Laak]], valida # september: [[Jenny Colgan]], "Ranna tänava väike pagariäri" (387 lk, 2021), "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris" (vastilmunud) # september: [[Sophie Dahl]], tõlkida (alternatiiv [[Liselotte Welskopf-Henrich]], "Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) # september: [[Kadi Polli]], kunstiteadlane, artiklid kogumikes ja näitusekataloogides, vt ka veeb # september: [[Wendy Northcutt]], digimisel # september: [[Lilian Härm]] (Vahtramäe), kunstnik, veebis, rmtk "Meie korrastame" (1950, 20 lk värsslugu) ja "Naeratus varjude varjus" (luule, 2019, 72 lk) # september: [[Dina Rubina]], "Córdoba valge tuvi" (punasari, 532 lk), "Millal ükskord langeb lund? : [jutud noorsoole]" (173 lk, 1989), "Päikeselisel tänavapoolel" (punasari, 420 lk) # september: [[Aile Möldre]], infoteadlane, veebis ja rmtk, "Eesti raamatu 100 aastat" (206 lk), "Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940-2000" (407 lk) # september: [[Mari Nõmmela]], "Voldemar Vaga (1899-1999) ja Eesti kunsti ajalugu" (351 lk), [https://dspace.ut.ee/handle/10062/32234 "Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel"] (dok) # september: [[Karin Kask]], teatriteadlane, "Ants Lauter" (1965, 68 lk), "Eesti NSV rahvakunstnik Ilmar Tammur" (1966, 19 lk), "Eesti nõukogude teater, 1940-1965: sõnalavastus" (1987, 591 lk), "Inimesed teatrisaalis" (1980, 54 lk), "NSV Liidu rahvakunstnik Aino Talvi" (1966, 19 lk), "Shakespeare Eesti teatrilaval" (1958, 95 lk), "Shakespeare Eesti teatris" (1964, 275 lk), "Sinu isiklik piksevarras: Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984" (2007, 171 lk), "Teatriaeg liigub kiirelt" (1989, 245 lk), "Teatritegijad, alustajad: Eesti teatrilugu - 1917" (1970, 263 lk), "V. Kingissepa nimeline Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater: 50. aastapäevaks" (1966, 72 lk) # september: [[Helga Pärli-Sillaots]], digitud # september: [[Rita Dolgihh]], balletitantsija, veebis ([https://tartu.postimees.ee/1044090/onnelik-vanaema-tantsib-ja-opetab-balletti 1] ja ega muud polegi) (alternatiiv [[Rhys Bowen]], e.k "Võiduaed") # september: [[Kristin Hannah]], "Maja salapärase järve ääres" (325 lk), "Äralend" (389 lk), "Ööbik" (428 lk) jt # september: [[Marianne Mikko]], veebis, rmtk "Koridorides libedal jääl" (352 lk), "Kroon kuningriigis: eestlase märkmed pandeemia ajal Rootsis" (252 lk), "Moldova: lääne ja ida vahel" (205 lk, 2009), "Naise koht" (261 lk, 2021), "Suured silmad ja teisi tekste" (128 lk, 2007) # september: [[Merja Otava]], digitud # september: [[Mari-Liis Madisson]], veebis # september: [[Ingrid Noll]], "Apteeker" (151 lk, 2001) jt # september: [[Cecelia Ahern]], "P.S. Ma armastan sind" (427 lk, 2020) ==2022== ===August=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] ("Dear Mr. You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]), [[Lauri Väinmaa]], [[Piret Tali]], [[Andrus Albrecht]], [[Nestor Ljutjuk]], [[Jaune Kimmel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' ("Südametemurdja"), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]), [[Anne-Reet Margiste]], [[Marika Valk]], [[Triinu Meriste]], [[Rasmus Kull]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020) ("Minu kallid kalad"), [[Barack Obama]] ("Dreams From My Father"; e.k ainult 1 kõne kogumikus "50 kõnet"), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) ("Mina enne sind" jpt), '''[[Helen Castor]]''' ("Jeanne d'Arc"), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], "Mõelda ja tegutseda nagu kass") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' ("Pariisi raamatukogu"), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], "Arulagedad asjad" (2022)), [[Katrin Oidjärv]], [[Ülle Kunnus]], [[Thea Paluoja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], "Surnumatja tütar"), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], "Mees, kes nägi kõike"), [[Peeter Tali]], [[Sulev Mäeltsemees]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] ("Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]], [[Ivo Kuusk]], [[Ene Puusemp]], [[Gunnar Paal]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Liina Vahtrik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; "Õnnistatud laps"), [[Teele Lember]] (s. 1986, "Süstemaatiline unistaja"), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]], [[Karmen Rõivassepp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], "Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia"), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD]), [[Kai Kallastu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] ("Finding Me: A Memoir", ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]), [[Ana Rebane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] ("Liivalossitüdrukud"), [[Katre Rajur]], [[Larissa Savankova]], [[Riin Tamm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]] (2022), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] ("Kümme tuhat Einsteini"), [[Tom Perrotta]] ("Allesjäänud"), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik), [[Katre Rajur]], [[Larissa Savankova]], [[Riin Tamm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] ("Shopgirl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] ("The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World", [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]'''(2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; "English Roses series" - "Inglise roosid", tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], "Januse kivi", "Kaarnakuningas" (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775 WD], "Isadora"), [[Anna Tell]] ("Vasta kurjale kurjaga", [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], "Suur koda"), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]], [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], "Luupainaja allee") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye), [[Kristina Pai]] (2022), [[Bo Burnham]] (m, "Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone", [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] ("Hõbepõrsad"), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]], [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' ("Kohvikukompanii"), [[Blair Underwood]] (m; "Casanegra", [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] ("The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], "Prussakad minu peas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; "Tüdruk rongis", "Tuli miilab tuha all", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' ("Henry VIII kuus naist", "Armastus ja Louis XIV"), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] ("Men Who Hate Women"), [[Faina Ranevskaja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], "Ma lasen sul minna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD]) ===September=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] ("Love, Loss, and What We Ate", [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) ("Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]), [[Ilpo Tiihonen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6001140 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; "Helene"), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' ("Nooljate kuuskede maa", 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], [[Juliusz Słowacki]], [[Antonin Artaud]], [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), [[Ivan Illich]], [[Clive Granger]], [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], "Õhtusöök") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2022), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', [[Edith Sitwell]], [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg), [[Arto Melleri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4801368 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2023), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], "Life in Motion", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] (2022) ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], "Vihkamismäng") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; "Around the Way Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]), [[Maarja Ojamaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113252241 WD], [https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/ 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' ("Minu Udmurdimaad"), [[Lili Reinhart]] ("Swimming Lessons", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; "Me olime valetajad", "Ehtne petis", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris"), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], "Raamatu rahvas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' ("Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus "Soomerootsi novelle" 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] ("Yes Please", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], "Õpetajad") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], ''''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], "Kadunud küla", "Pärija"), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] ("Your Baby's First Word Will Be Dada", [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est "Kaelkirjaku kael"]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) ("Inimesed puude võras", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] ("Unprotected: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] ("The Truth About Diamonds", [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) ("Vaarikalaevukesepõgenik", "Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan" (2022), "Väike iluremont" (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] ("God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], "Võiduaed"), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp]), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, "Will", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] ("You Can’t Touch My Hair", [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] ("Elixir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]], '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) ("Apteeker" jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], "P.S. Ma armastan sind") ===Oktoober=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) ("The Very Fairy Princess series"; "Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest", Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], "Oopium ja absint") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' ("Elu õhukesed vaheseinad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]], ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]''' ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], "Mõrv Viirpuu villas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] ("Autumn Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] ("Revenge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' ("Armuvalu") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; "Truudus Eestile"), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, "Mutionu pidu" algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] ("Hingemurdja", [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] ("I.M.", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], "Õhus on kevadet"), [[Ocean Vuong]] (m) ("On Earth We're Briefly Gorgeous", https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' ("Okas südames", Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], "Nukuvabrik"), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, "Solitaire" [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' ("Navratilova"/Martina Navratilova & George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' ("Kes on süüdi?" e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) ("Pulmatort", "Lila K ballaad", "Kivi kümme unelmat"), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] ("Eesti kuulsused"), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) ("Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", "Naine ja ükssarvik", "Kirkas kumas"), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983), '''[[Arja Tiainen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11852576 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est "Adéle: "Jane Eyre'i" varjatud lugu"] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' ("Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, "Nähtamatu tüdruk"), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] ("Postcards from the Edge", "The Princess Diarist", "Wishful Drinking", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' ("Cranberry Point 44" jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'') * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 ("Koera mõõtmeteni suurendatud kiil", punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' ("Tuba"), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) ("Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) ("Arhitekti õpipoiss", "Armastuse 40 reeglit"), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) ("Aastate redel", "Hapu tüdruk", "Taeva juhatusel", "Perekonnalõuna "Koduigatsuse" restoranis"), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] ("Hundikoopas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' ("Kallokaiin"), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]] ("Viimane lahke maja"), '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' ("Ematiigri võitlus" (digitud), "Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus"), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' ("Koos ööga läände", lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' ("Kleopatra", "Antoine de Saint-Exupéry"'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' ("Aeg ja elu"), '''[[Hillary Clinton]]''' ("Hirmu paine all"/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]], [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt "Ristitud eestlane"), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] ("We're Going to Need More Wine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=truajaleht19810918&type=staticpdf 1] tlk Margit Moritz), [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]] ===November=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, "Karamo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]), [[Gánor Lükő]] (m) ("Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]], '''[[Helvi Juvonen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5710748 WD], Mana 1/1958, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=stockholmstid19571206&type=staticpdf Stockholms-Tidningen, 6. detsember 1957, lk 2, arv. Ivar Grünthali tõlked]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] ("In Pieces", [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] ("Rules for a Knight", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] ("Just the Funny Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], "Reis ümber oma toa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, "Piir" tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], "Sina"), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] ("Maitsed: Minu elu läbi toidu", ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) ("Pahupidi", tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' ("Koduabilise käsiraamat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], "Mura. Leegitsevad mälestused"), '''[[Lori Foster]]''' ("Cooperi lummus") (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], "Südametud"), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; "Ratsutada ükssarvikutel", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; "Veri mäletab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' ("Igamees enda eest"), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' ("The Vanity Fair Diaries"; "Diana ajaraamat", tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - [[Barbara Juliane von Krüdener]], [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], "Iga mängitud noot"), '''[[María Mañeru]]''' ("Kuidas toimib inimkeha?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; "A Shore Thing", [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]], [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], "Teine Einstein", "Agatha Christie kadumine", "Leedi Clementine" (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian "The PErsonal Librarian"] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] - [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp) (2022 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' ("Vastu pidada või alla vanduda"), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) ("Armastus"), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) ("Essexi siug"), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], "Monogaamia"), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, "Roheliste Viilkatuste Anne" jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], "Joséphine", "Inglismaa armuke") (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja) ===Detsember=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) ("Seks ja linn", "4 blondi"), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) ("Avatud kodu", "Arthur Truluvi lugu"), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' ("Ootus", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] ("Freckleface Strawberry", [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] ("The Last Black Unicorn", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] ("Modelland", [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] ("Decoded", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' ("Must jää", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] ("Surnute lühiajalugu"), [[Sylvia Townsend Warner]] ("Lolly Willowes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], "Tüdruk, kes jõi kuud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, "Christine Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] ("Laibalill", [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] ("Suur tuba") (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] ("Mul hakkasid päevad"), [[Mo'Nique]] ("Beacon Hills High", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] ("Make It Nice", [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) ("Siil ja kuu", "Kolks-puu ja Käbipoiss", A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q153008 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] ("Bonfire", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], "Põgenemine Kreetale") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] ("Elu", koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] ("Billie Eilish", [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] ("Just as I Am: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], "Puhkus"), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; "Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima"), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] ("Seven Husbands of Evelyn Hugo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] ("My Life So Far", [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali "Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet"]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noovalla20160801.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' ("Machiavelli naistele") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt "Varemed" kogumikus "Hirmu planeet", [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], "Vaikusesse maetud" jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], "Vangistatud taevas"), [[Pentti Saaritsa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3374966 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: "Pühendumus", tlk Paula Taberland; "Kõigest lapsed", tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus "Aphra"), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], "Hiilgav häving") ==2023== ===Jaanuar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2023), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2024), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], "Shakespeare oravatele") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; "Naine aknal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] ("Let's Just Say It Wasn't Pretty", [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' ("Arminuta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], "Pimedusega löödud" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] ("Going There", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]], [[Sándor Karácsony]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1105060 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]], [[György Kádár]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q728074 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Eduardo Mendoza Garriga]] ([[Eduardo Mendoza]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q72541 WD], [https://www.ester.ee/record=b4665186*est "Gurbilt teateid ei ole"]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; "The Misadventures of Awkward Black Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], "Kokkumäng", "Ettepanek") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; "Year of Yes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, "Imekummaline"), [[Inessa Josing]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] ("Anna lood", 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' ("Save Me the Plums"; "Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu", tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] ("If You Ask Me: (And of Course You Won't)" [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] ("Sinisilmselt unistuse poole"), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' ("Sinine villa"), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] ("Välk ja pauk"), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], "Raevukas lesk", "Surm Õhtuhiies"), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) ("Ei ole olemas lihtsat tööd"), [[Elvira Lindo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] ("Seriously… I’m Kidding", [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' ("Naised, kes jooksevad huntidega") (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' ("Soome lahe kahel kaldal: mälestused" 2 trükis) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024), [[Väino Kirstinä]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3742337 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat", [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880923.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] ("You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self", [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD]) ===Veebruar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] ("I Might Regret This", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] ("L.A. Candy", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Sirkka Turkka]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q455651 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat", [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880923.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] ("Marge in Charge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' ("Crescendo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], "Kadunud maa"; nimekaim 7. aprillil) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' ("[[Väike maja preerias]]") (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], "Virgumine") (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], "Linnukohus", "Seitse ust"), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] ("This Will All Be Over Soon: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]], '''[[Eila Kivikk'aho]]''' ([[Eila Kivikkaho]], [[Eila Sylvia Sammalkorpi]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q533950 WD], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1], "Kui palju on maailmas värve" LR 1983, [https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=141&lang=est&action=view&method=teosed Richard Ritsingu naiskoorilaul "Lapsed" 1984], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=truajaleht19810918&type=staticpdf 2] tlk Enn Lillemets) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' ("Mis kaob", tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], "Võidupilet"), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, "Viimane rong Moskvasse", tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' ("Kahtlustava prantslase ettepanek", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], "Mõrvari portree") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] ("Getting the Pretty Back; When It Happens to You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], "Köögijumala naine"), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] ("Born a Crime", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] ("Montaro Caine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] ("Wildflower", [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], "Salute to Spring") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli ("Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' ("Life Will Be the Death of Me"; "Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!", tlk Nele Sillaots, 2011; "Minu lustlik elu", tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] ("Mida kala teab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], "Virvavesi", "Ohvriraba" (2022)) ===Märts=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] ("Fresh Off the Boat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], "Võõrad maal") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] ("A Life in Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] ("The Witches Are Coming", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] ("Hispaania päevik" jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]] ("Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love & So Much More", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus "Paljajalu pilvedel", kogumikus "Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele", kogumikus "Neli komilannat"), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' ("Südame õige kuju", "Tähtedest võlutud"), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], "Alasti", "Jäätunud liblikas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380528.2.39&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=esmaspaev19290218.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] ("Courage to Soar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]), [[Annika Uudelepp]] ([[Annika Velthut]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q113495214 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' ("Iiri kangelane Cuchulain"), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' ("Kaotatud õigused", e.k 1909; "Võitlus tuleviku eest", 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] ("Someday, Someday, Maybe", "Talking as Fast as I Can", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], "Nõusolek"), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) ("Juukselõikaja-tüdruk"), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] ("Stories I Only Tell My Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]), [[Jarkko Laine]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6160283 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], "Minu vanaema majas", "Kartulilapsed"), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) ("Armastusjutt ja teisi jutte", LR) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' ("Pärast", 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) ("Koduloom" jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; "Kahuriliha", "Reisisiht Marss"), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], "Kõige tähtsam on armastus", "Kõik, mida hing ihaldas"), [[Sirkka Selja]] ([[Sirkka-Liisa Tulonen]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11893717 WD], https://et.wikipedia.org/wiki/Sirkka_Selja et.wp], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1], [https://maailm.postimees.ee/4094793/sauli-niinisto-veteranidepaev-jaab-alatiseks-ja-paeva-sonum-ei-vaju-unustusse 2], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880923.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 3]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est "Hädaohtlikud eluaastad", 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], "Testament") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; ("Whiskey in a Teacup", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' ("Ootamatu tõde loomadest"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], "Sõber") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' ("Kahtlased kujud öises rongis") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83326 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], "Taltsutamatu"), [[Elton John]] ("Mina", tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, "Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] ("The Meaning of Mariah Carey" with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' ("Öölaulik", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] ("Over the Top", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' ("Härra Malcolmi nimekiri", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=truajaleht19810918&type=staticpdf 1] tlk Ülle Raudsepp, Mana 1/1958), [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] ("Ei iial üksi"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' ("Kustunud mälestuste saar") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]] ===Aprill=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], "Superkoomik" jt), [[Tanja Dibou]] ("Minu Süüria", 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] ("You'll Never Eat Lunch in This Town Again", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024), [[Cätlin Mägi]] ([[Cätlin Jaago]]) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406561 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], "Prussakad minu peas"), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], "Sinine laguun") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (& Michaela Blaney "Bliss", [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq], "Bird by Bird"), [[Taavi Tulev]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; "Võitlus mineviku varjudega") (2023), [[Svea Raidna]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] ("Yearbook", [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) "Sügissurmad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (& Anna Waterhouse, "Mycroft Holmes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] ("Horror Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, "Hull elu") (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], "Varjumäng", "Pealtnägija"), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], "Kui ma su leidsin", "Ega sa Luis Velezt pole näinud?", "Vapper tüdruk, vaikne tüdruk"), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD]), '''[[Nicola Kraus]]''' ("Lapsehoidja päevikud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7029048 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], "Kadunud tüdrukud", "9. maantee" jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, "Dear Girls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' ("Õhtute äng"), [[Tan France]] ("Naturally Tan", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], "Tagasi") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], "Kui Emma kadus"; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], "Mayday"), '''[[Carol Drinkwater]]''' ("Oliiviteekond", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], "Pihtimused 19.45 rongis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] ("If Roast Beef Could Fly", [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]] ("Avatult", tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]), [[Marko Mägi (ajakirjanik)]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495175 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], "Tähtsad eluplaanid", "Toscana õed") ===Mai=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, "Klakk! Klakk! Klakk!"), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; "Minu sõber Natalia", [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], "Sellised me oleme"), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], "Uuesti alustades" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]], '''[[Helen Schreider]]''' (M&M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]] (2023), [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022), '''[[Jelena Tšižova]]''' ("Naiste aeg") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) ("Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga"), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; "This Is Just My Face", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) ("Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad", "Paigad, kus olen avalikult nutnud"), [[Triinu Laane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' ("Langenud naise päevik", 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) ("Märkmed minu ämmale"), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], "Õlleromaan") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], "Vaikiv mets", "Peegelpilt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], [[Kathleen Jamie]], [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], "Ada BlackJack", e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], "Pale Horse, Pale Rider") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], "Oo, kaunis maikuu"), [[Danny Trejo]] ("Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood", Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]], [[Jyrki Pellinen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6319527 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] - [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], "Bossypants", [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], "This Much Is True"), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], "Võlg" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], "Väljavalitu" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' ("Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], "Sõber meriröövel" (2022), "Tera siit ja teine sealt" 1968, "Vanaema maja" 1946, 1980, "Vares keedab hernesuppi" 2009, "Vikerkaar" 1978, "Seitse pastlapaari" 1974, "Peremees ja sulane" 1989, "Palun seda härrat..." 2015 (järels. Ülo Tonts), "Orav Pikkhamba söökla" 2010, "Mina oskan paremini" 1952, "Metsatalu vahvad loomad" 1946, "Lugu kahest laisast varesest" 2003, "Kelleks ma tahan saada" 1948, "Jutte lastele" 1955, "Hunt ja kutsikas" 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], "Kõik mu mured mannetud"), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], "Ebatäiuslik minevik"), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; "Uue aja õpetaja – Maria Montessori", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, "Vagiina monoloogid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&FF=alindstrom+merethe+++++1963&1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, "Hamnet"), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] ("Land of Stories" series; "Muinasjutumaa: sooviloits", tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; "Haldjate elu") ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&FF=abarbery+muriel+++++1969&1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], "Manifesto: On Never Giving Up"), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880923.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1]), [[Arville Puström-Uus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] ("Ammuu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD]) ===Juuni=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] ("The Girl with the Lower Back Tattoo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, "Most Talkative", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; "Hoian sind südames" w/Kiti Szalai) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] ("My Body", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] ("The Beautiful Ones", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], "Elizabeth, kuninganna"), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], "Kibe pill", "Ainult hüvitis", "Tapmiskäsud" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] ("The Gun Seller", [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], "Vajalikud inimesed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], "Öömets", eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], "Belfry salalugu", "Tuli õlgkatuses"), [[Caj Westerberg]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5017960 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] ("Troublemaker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] ("Gastrofüüsika", [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, "Soovide sosinaid kuulates") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] ("Kaagjärve Veenus"), Judith Bingham * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]], [[Marko Mägi (muusik)]], ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495181 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] ("Why Not Me?", "Is Everyone Hanging Out Without Me?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; "This Will Only Hurt a Little", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] ("Touched by the Sun: My Friendship With Jackie", [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja), '''[[Mirkka Rekola]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6873648 WD], tõlked: Timo Maran, "Las ma ümisen"; "Kui palju on maailmas värve" LR 1983; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73461743/elu-mis-tahab-elada 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mehed-puud-ja-aeg/ 2], [https://www.eamt.ee/loreta/index.php?valik=laulutekst&id=993 tlk Leelo Tungal], vt Sirje Kiin "Hirme ja arme. Artikleid aastatest 1978-1992"; [https://epl.delfi.ee/artikkel/51182460/tonu-korvits-allikas-joe-pohjas-on-alati-sama 3], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19620307.1.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 4]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021), [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], "Eksisamm"), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' ("Juhulasud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]], [[Kari Aronpuro]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3739903 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") ===Juuli=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] ("Sometimes I Feel Like a Nut", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] ("Star", [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], "Vaikelu", "Tappev külm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] ("Humans Blues", [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) ("Ruunimärgid"), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] ("I Didn't Come Here to Make Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] ("One Life", [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], "Valetaja tüdruk"), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] ("Twintuition" series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] ("Playground", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002; "Võõrad õed", tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], "Ühe skandaali märkmed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' ("Tõde"), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) ("Taevast pudeneb asju"), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], "Öötsirkus" ilmub sügisel 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] ("Ebaharilik šrift", tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' ("Seitse valet", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]), '''[[Amélie Nothomb]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], "Armastuse sõda", "Helge nostalgia", "Jahmatus ja värinad" (digitud), "Jumala lapsepõlv", "Sinihabe") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] ("Open Book", [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], "Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses", tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi "Splendors of the Sky"], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] ("Auhind õigesti elatud elu eest", veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], "Ääremaa"), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; "Elu ase: elava maailma vaimulugu", tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], "Seltsidaam") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], "Üksinda ookeanis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], "Tüdrukute linn"), [[Eino Alt]], [[Priyanka Chopra Jonas]] ("Unfinished: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, "Kogetud teosed"), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], "Esimene abikaasa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], "Kassandra ja hunt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], "Nähtamatu tüdruk"), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; "Good Behaviour", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], "Osavnäpp"="Fingersmith"), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], "Kojujõudmine") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar "A Little Bit Wicked"), [[Hannele Turu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]] (Hille Ermel), [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], "Eksleja", "Sekeldused sekvoiametsas" jpt), [[Raivo Mändmaa]], [[Suliko Liiv]], [[Tarvo Hanno Varres]], [[Marko Veisson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&M), [[Chris Harrison]] ("The Perfect Letter"; "Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias", tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], "Punane kuninganna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], "How To Kill Your Family"), [[Benita Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] (2022), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]], [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], "Madame Piaf ja armastuse laul", "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu", "Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; "One More Thing; The Book With No Pictures", [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] ("Talon of God", [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD]) ==Sünnipäevata daamid== * [[Helen DeWitt]] * [[Catherine Belton]] * [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974) * [[Hrotsvitha Gandersheimist]] * [[María Dueñas]], "Õmblejanna Madriidist" * [[Jennifer Clement]], "Palved röövitud tüdrukute eest" * [[Donika Kelly]], luulekogu "Bestiaarium" * [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est] * [[Karin Erlandsson]] * [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/] * [[Natalie Jenner]] * [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog * [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata * [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], "Meie igapäevane elu") * [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958 * [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik * [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) * [[Kassia St. Clair]] * [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog * [[Michèle Albrand]] * [[Annette Hohberg]] (1960) * [[Anna Sam]] (kassapidaja) * [[Frédérique Molay]] (1968) * [[Karen Sandler]] * [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], "Lihavõttesaar") * [[Sei Shōnagon]] * [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en]) * [[Kärt Vaarmari]] * [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks) * [[Kristel Zilmer]] (1974) * [[Ene Vainik]] (1964) * [[Claire-Louise Bennett]] * [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en]) * [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en]) * [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq]) * [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en]) * [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it]) * [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en]) * [[Nadia Murad]] (rahu 2018) * [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine) * [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en]) * [[Kristi Piiper]] (1983-) * [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica]) * [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp]) * [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm) * [[Christina Dalcher]] * [[Colleen Oakley]] * [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969) * [[Merilin Paas-Loeza]] * [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], "Minu sünge Vanessa") * [[Laura Evisalu]] (1995) * [[Susan Luitsalu]] (1983) * [[Eha Veem]] * [[Helen Tootsi]] (1984) * [[Nicola May]] (1966) * [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], "Nad ei leia sind iial" jt) * [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; "Väike Prantsuse külalismaja" jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1]) * [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp]) * [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] "Annabelle" jt) * [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]) * [[Eliina Korts]] (1982) * [[Mariliin Vassenin]] (1980) * [[Anna Hints]] (1982) * [[Ingel Undusk]] (1988) * [[Mirt Kruusmaa]] (1992) * [[Hanna Kangro]] (1986) * [[Anniina Ljokkoi]] (1984) * [[Leila Holts]] (1981) * [[Kristel Algvere]] (1989) * [[Kelly Turk]] (1993) * [[Talvike Mändla]] * [[Sandra Heidov]] (1976) * [[Marje Ernits]] (1948) * [[Ele Arakas]] * [[Aile Alavee]] * [[Madli Lippur]] (1984) * [[Karen Orlau]] (1975) * [[Lille Roomets]] (1977) * [[Larissa Joonas]] (1960) * [[Ludmila Kazarjan]] (1961) * [[Lembe Lokk]] (1975) * [[Miramii Maarja Vaher]] * [[Margit Tõnson]] (1978) * [[Kadri Veermäe]] * [[Ilze Tālberga]] * [[Riina Pauklin]] * [[Imogen Robertson]] (1973) * [[Helen Bryan]] * [[Marian Võsumets]] * [[Susanna Veevo]] (1994) * [[Laura Mallene]] * [[Gaby Zipfel]] (1951–2021) * [[Ann Väljataga]] * [[Sabine Durrant]] * [[Aurelia Aasa]] * [[Helgi Öpik]] (1936) * [[Kadi Kõiv]] * [[Le Vallikivi]] * [[Liina Metsküla]] * [[Miia Muuga]] * [[Milvi Martina Piir]] * [[Cynthia Swanson]] * [[Silja Vaher]] * [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold) * [[Barbara Trapido]] (1941) * [[Janice Law]] (1941) * [[Alison Moore]] (1971) * [[Sigrid MacRae]] (1942) * [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?) * [[Anne Griffin]] * [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901) * [[Adelaida García Morales]] (1945) * [[Petra Oelker]] (1947) * [[Maeve Haran]] (1950) * [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947) * [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&M) * [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&M) * [[Renate Germer]] (1946, M&M) * [[Christina Cerny]] (1946, M&M) * [[Andrea Wulf]] (1972, M&M) * [[Ulvi Kullerkupp]] * [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950) * [[Nina LaCour]] * [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974) * [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], "Rannaraamat", "Miljon juunit") * [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], "Aitäh, monsieur Dior") * [[Liz Fenwick]] ("Maja Cornwallis" jmt) * [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, "Summertime") * [[Tracy Rees]] (1972, "Väikese maakiriku lood") * [[Ann O'Loughlin]] ("Ballisaali kohvik", "Kohtuniku naine", "Ludlow' daamide ühing") * [[Kathryn Hughes]] (1959) * [[Kathryn Hughes]] (1964, "Kiri", "Saladus") * [[Virginie Grimaldi]] (1977, "Küll sa suuremana aru saad", "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata") * [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], "Korterikaaslane", "Vahetus") * [[Nikola Scott]] ("Minu ema vari", "Saladuste suvi") * [[Jane Harper]] (1980, "Kadunud mees", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD]) * [[Jessica Fellowes]] (1974, "Skandaal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD]) * [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist) * [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist) * [[Madlen Ziege]] (1983, "Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad") * [[Pille Kant]] ("Naaskli lood") * [[Marina Laikjõe]] ("Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis") * [[Clare Pooley]] (1970, "Tõeprojekt") * [[Cristina Alger]] (1980, "Pankuri naine") * [[Dorothy Koomson]] (1971, "Vahukommid hommikusöögiks") * [[Elizabeth Palmer]] (1942, "Päikese varjupool") * [[Fiona Neill]] (1966, "Noore ema pihtimused") * [[Fiona Walker]] (1969, "Suudlusejaht") * [[Gin Phillips]] ("Karm kuningriik") * [[Carolyn Keene]] ("Roim kuninganna õukonnas" jpt) * [[Paullina Simons]] (1963, "Bellagrand", "Tatjana ja Aleksander" (2 kd), "Vaskratsanik" (2 kd), "Üksildane täht") * [[Kaie Talviste]] (1952) * [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), "Loo algus") * [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole) * [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane * [[Jennifer Hillier]] (1974, "Purgitäis südameid", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD]) * [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], "Mõrv viskivabrikus") * [[Jenny Offill]] (1968, "Ilm") * [[Delia Sherman]] (1951) * [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], "Sind päästes") * [[Karen M. McManus]] ("Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud" jt) * [[Maisey Yates]] ("Õnneliku abielu saladused", "Lapitööringi pihtimused") * [[Marianne Calmann]] ("Avignon") * [[Susanna Jones]] (1967, "Maavärinalind") * [[Gena Showalter]] (1975, e.k "Püüa mees võrku!") * [[Molly McAdams]] * [[Lauren Blakely]] * [[Kadi Viik]] * [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD]) * [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], "Kahtlus") * [[Eve Laur]] ("Õmblejanna") * [[Cathy Bramley]] ("Seltsis segasem", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD]) * [[Jodi Taylor]] ("Üks neetud jama teise otsa") * [[Berit Petolai]] (1985) * [[Anna Kaare]] * [[Natalja Nekramatnaja]] * [[Kamille Saabre]] * [[Sophie Heawood]] ("Pohmellimängud") * [[Jaana Davidjants]] * [[Liis Sein]] (1983) * [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?) * [[Maarja Jaanits]] * [[Francesca Zappia]] * [[Magdalena Hai]] (1978) * [[Anja Portin]] (1971) * [[Barbara Freethy]] * [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], "Särisev side") * [[Katie Kirby]] * [[Susanna Leonard]] ("Madame Curie ja unistuse jõud", [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1]) * [[Ashley Farley]] ("Magnooliaööd", "Elu laenuks", 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF]) * [[Silke Wolfrum]] * [[Wendy Francis]] * [[Trudy Trueit]] * [[Megan Miranda]] * [[Genevieve Cogman]] * [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], "Meie maja", "Need naabrid") * [[Marje Ernits]] * [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes) * [[Heli Kendra]] (1964) * [[Urve Tinnuri]] (1953) * [[Ronetta Garber]] ("ameerika kirjanik", aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles) * [[Maria Metsalu]] (1990) * [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik) * [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws]) * [[Evelin Banhard]] (1978) * [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], "Kui inimene läheb ära") * [[Heli Kendra]] (1964, "Kärkä", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD]) * [[Helen Pärk]] * [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena ) * [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?) * [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?) * [[Rachel Turner]] ? ("Ohtlik maagia"="Dangerous magic", inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?) * [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], "Kuninganna Kristiina") * [[Ruth Rajamaa]] (1939; "Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607") * [[Mary W. Craig]] ("Mata Hari", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD]) * [[Kiiri Saar]] (1972; "Punamütsike kakssada aastat hiljem" jpm) * [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], "Lucrezia Borgia") * [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], "Pimeduse aja algus") * [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], "Kuningannade mäng") * [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], "Seiklused antropotseenis") * [[Alla Jakobson]] * [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja) * [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD]) * [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess) * [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp]) * [[Marta Galewska-Kustra]] * [[Julia Holewińska]] * [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k "Hüljatud kuningriik", 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp]) * [[Jessica Bruder]] ("Nomaadimaa", e.k 2022) * [[Meg Mason]] ("Sorrow and Bliss") * [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp]) * [[Imbolo Mbue]] * [[Jessica A. Fox]] ("Three Things You Need to Know About Rockets", 2012, Shaun Bythelli eks) * [[Kate Baer]] * [[Laura Imai Messina]] * [[Laura Maylene Walter]] * [[Morowa Yejidé]] * [[Stephanie Dray]] * [[Vanessa Lafaye]] * [[Rosa Voigt]] * [[Daphne De Marneffe]] (1959) * [[Briallen Hopper]] (1978) * [[Sarah Hepola]] * [[Tara Allmen]] (e.k) * [[Judith A. Houck]] * [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k "Viie aasta pärast") * [[Lizzy Dent]] (e.k "Suvetöö") * [[Liina Vagula]] (1982; "Täiusliku elu hind") * [[Rory Power]] ("Raxteri tüdrukud") * [[Ene Timmusk]] ("Minu Kanada") * [[Kate Lister]] ("Seksi kummaline ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981) * [[Sallie Bissell]] (e.k "Saatanast vaevatud") * [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022) * [[Helen Prins]] (s.1989, "Pargimõrvad") * [[Geidi Raud]] (s.1992 "Ümber ahju paremale. Võrumaagia") * [[Sanna Kartau]] * [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2]) * [[Laura Ertimo]] (1977; "Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest", tlk Kadri Jaanits, 2020; "Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest", tlk Kadri Jaanits, 2021) * [[Mia Kankimäki]] (1971; "Naised, kellest ma öösiti mõtlen", "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma"; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2]) * [[Anari Koppel]] * [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik) * [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik) * [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik) * [[Liis Mure]] (s. 1981, "Popa otsib kodu", julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik) * [[Catriona Ward]] ("Needless Streeti viimane maja", [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022) * [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988) * [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik) * [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik) * [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert) * [[Johanna Jolen Kuzmenko]] * [[Sonia Shah]] ("Pandeemia", 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD]) * [[Katja Pantzar]] ("Leides sisu", Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas]) * [[Megan Goldin]] ("Saatuslik suplus", [https://www.megangoldin.com/ kodukas]) * [[Steena Holmes]] ("Patsient", [https://www.steenaholmes.com/ kodukas]) * [[Sandie Jones]] ("Teine naine", [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD]) * [[Alexandra Andrews]] ("Kes on Maud Dixon?", [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1]) * [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] ("Windsori sõlm", 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD]) * [[Barbara Davis]] ("Viimane kuutüdruk", [https://barbaradavis-author.com/ kodukas]) * [[Eloísa Díaz]] ("Patukahetsus", 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD]) * [[Tarryn Fisher]] ("Vale perekond", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD]) * [[Angela Marsons]] ("Murtud luud", 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD]) * [[Marguerite Kaye]] ("Keelatud armusuhe preili Grantiga" jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega) * [[Laura Suburg]] ("Eksiteelt peasnud", "Kasuema päewaraamat") * [[Anna Nicholas]] ("Sisalik pagasis", "Kass kuumal kivikatusel", 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD]) * [[Shelly Alexander]] ("Sügaval südames") * [[Bette Lee Crosby]] ("Emily, kadunud", "Aasta täis erilisi hetki") * [[Jessica Barry]] ("Vaba langemine") * [[Chloe Benjamin]] ("Surmapõlgurid", s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD]) * [[Melanie Blake]] ("Armutud naised", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976) * [[Shalini Boland]] ("Abikaasa", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD]) * [[Victoria Connelly]] ("Katkiste asjade ilu", s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD]) * [[Marianne Cronin]] ("Lenni ja Margoti sada aastat", s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD]) * [[Paula Treick DeBoard]] ("Valede võrgus", s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF]) * [[Elissa Grossell Dickey]] ("Valguse kiirusel", [https://elissadickey.com/about/ kodukas]) * [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], "Majakas tähtede all", "Veinimeistri saladus", "Mõrkjasmagus üllatus") * [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] ("Hea lesk", Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF]) * [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) ("Kadunud muuseum Mistrali tänaval", 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD]) * [[Anni Kytömäki]] ("Margarita", s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD]) * [[Martta Kaukonen]] ("Liblika kannul", s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2]) * [[Lesley Kara]] ("Kuulujutt") * [[Carole Johnstone]] ("Peeglimaa") * [[Linda Holmes]] ("Evvie Drake'i uus algus", [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD]) * [[Leah Hazard]] ("Rasked rõõmud", s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas]) * [[Christine Mangan]] ("Tangerlanna", s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas]) * [[Nicola Marsh]] ("Skandaal", [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas]) * [[Charlotte McConaghy]] ("Ränded", s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD]) * [[Lauren McLaughlin]] ("Saada pilte", [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas]) * [[Sara Medberg]] ("Kammerneitsi", s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas]) * [[Holly Miller]] ("Sina mu unedes", s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas]) * [[Loretta Nyhan]] ("Labidas maasse", [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1]) * [[Camille Pagán]] ("Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt", [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], "Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.", "This Won’t End Well", incipit [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1]) * [[Eveliina Talvitie]] ("Käisin vaid ujumas, õde", s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD]) * [[Sue Teddern]] ("Annie Stanley, omadega merel", s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF]) * [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] ("Need hämarad tunded", "Ma jälgin sind") * [[Rachel Lynn Solomon]] ("Täna. Õhtul. Homme", [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas]) * [[Monique Roffey]] ("Black Conchi näkk", s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Kate Riordan]] ("Sanditon", London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- ) * [[Suzanne Redfearn]] ("Silmapilk", arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1]) * [[Emmi Pesonen]] ("Maailma kauneim sõna", s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD]) * [[Caroline Louise Walker]] ("Peidus su silme all", USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas]) * [[Abbi Waxman]] ("Nina Hilli raamatulik elu", s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD]) * [[Joan Elizabeth Lloyd]] ("Täiesti privaatne", New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1]) * [[Kate Kirkpatrick]] ("Becoming Beauvoir", s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF]) * [[Rebeka Põldsam]], s.1989 * [[Rosie Walsh]] ("Ilma ainsagi sõnata", "Päev, mil me kadusime", "Minu elu armastus"; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas]) * [[Claire Douglas]] ("Paar majast nr 9", [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD]) * [[Kimi Cunningham Grant]] ("Need vaiksed laaned") * [[Clare Chambers]], s.1966 ("Väikesed naudingud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD]) * [[Riikka Jäntti]], s. 1972 ("Väikese hiire suvi" ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas]) * [[Bronwyn Jameson]] ("Majapidajannast südamedaamiks", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD]) * [[Lee Wilkinson]] (n) ("Armuafäär sekretäriga", https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD]) * [[Yvonne Lindsay]] ("Trotslik armuke ja halastamatu miljonär", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD]) * [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Maria Netti Nüganen]], s.1995 * [[Airi Triisberg]], s.1982 * [[Keiu Krikmann]], s.1988 * [[Triin Tulgiste]], s.1987 * [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1]) * [[Camille Aubray]] ("Ristiemad", [http://www.camilleaubray.com/ 1]) * [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], "Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu") * [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud) * [[Natalie Mets]] * [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, "Üksildane uitaja", A-64451) * [[Margit Saluste]], s.1965 * [[Vally Ojavere]], s.1941 * [[Katri Merikallio]] ("Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD]) * [[Caroline Bird]] (s.1986, "Rookie", "The Hat-Stand Union", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD]) * [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD]) * [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], "One Language") * [[Lila Matsumoto]] * [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD]) * [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n) * [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978) * [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984) * [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972) * [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978) * [[Susan Paris]] * [[Sloane Tanen]] (n) ("There's a Word For That") * [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD]) * [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972]) * [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit]) * [[Isabel Kaplan]] * [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968]) * [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954]) * [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD]) * [[Carribean Fragoza]] (n) * [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD]) * [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], "Tüdrukud", 301 lk) * [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985) * [[Rebecca Birrell]] ("This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century", 2021) * [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], "Lessons in Chemistry") * [[Jane Harper]] ("Looduse jõud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980) * [[Samia Shariff]] (n) ("Hirmu loor", [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959) * [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; "Hoian sind südames" w/Maami Snellmann) * [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] "Mõrv Mallowan Hallis" (2022)) * [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], "Inglise romanss") * [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], "Aria ratastel raamatupood" (2022)) * [[Amanda Prowse]] ("Kolm ja pool südamelööki" (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1]) * [[Margit Mägi]] ("Valikud" (2022)) * [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], "Kevade esimene päev") * [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], "Koos kootud jõulud" jt) * [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], "Hõimlased") * [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], "Huntide tarkus", "Vanade koerte tarkus") * [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], "Saarel", "Tüdruk, keda ta kunagi tundis") * [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], "Kadunud", "Mina, vaatleja") * [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], "Kellamäng") * [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], "Südamega") * [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], "Kurjus südames") * [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], "Toateenija") * [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], "Kehakeel") * [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], "Head uut aastat" (2022)) * [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], "Täitunud unistused", "Mõrv Iiri külas", "Mõrv Iiri pulmas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD]) * [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], "Sanatoorium") * [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], "Mõrv pastoraadis", "Elusaatused" jt) * [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], "Suletud uste taga" jt) * [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], "Teine naine") * [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], "Ma jälgin sind", "Täiuslik sõber") * [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], "Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas") * [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], "Hunditalv") * [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], "Mineviku taak") * [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], "Mõnikord ma valetan") * [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], "Teadmata kadunud" jt) * [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], "Jahiseltskond" jt) * [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], "Mõrv šokolaadiküpsistega" (466 lk), "Mõrv mustikamuffiniga" (380 lk), "Mõrv maasika-vahukooretordiga" (347 lk), "Mõrv sidrunibeseekoogiga" (384 lk), "Mõrv šokolaadiste muffinitega" (343 lk), "Mõrv suhkruküpsistega" (379 lk), "Mõrv virsikuvormiga" (335 lk)) * [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], "Surmapatt") * [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], "Naine meie vahel","Nimetu tüdruk"/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen) * [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], "Vaikiv abielunaine" jt) * [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, "Jahimehe karistus") * [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], "Kui kuningas sureb") * [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], "Täiuslik laps") * [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], "Õed kogu eluks") * [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], "Võlutult sinu") * [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], "Armastus jõuluturult") * [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], "Kolm naist") * [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], "Meie keemilised südamed", "Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri") * [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], "Kolm ja pool südamelööki", "Valgus aknas") * [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], "Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst") * [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], "Unistuste jahtimise suvi") * [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], "Ära unusta mind", "Mulle piisas terest") * [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood") * [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], "Aleppo linna mesinik") * [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], "Naine valges kimonos") * [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], "Talisman", "Saatuslik kohtumine") * [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], "Paberloss") * [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], "Vahepealne õnn", "Mälestus liblikatest") * [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], "Üle kõige", "Ainult seda") * [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], "Vaimumõrsja") * [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], "Pelgupaik", "Suvemaja") * [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], "Edenbrooke", "Blackmoore") * [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], "Maja mere ääres", "Tulipunane kleit") * [[Brit Bennett]] ("Varjul pool", 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD]) * [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], "Vabandamisprojekt") * [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], "Päikese poole", "Valguse poole" jt) * [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], "Tüdruk A") * [[Sophie Benedict]] ("Grace Kelly ja armastuse hurm") * [[Anne Mahler]] ("Peeglikoletis") * [[Megan Hunter]] ("Harpüia", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD]) * [[Anna E. Collins]] ("Parim kättemaks on armastus", [https://www.aecollinsbooks.com/ 1]) * [[Anna Claybourne]] ("Kuidas kõik muutub" (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD]) * [[Anna Maria Tammesaar]] ("Oskar nivhide maal", "Jutukogu", "Printsess Rasmus") * [[Anna Snoekstra]] ("Väikesed saladused", 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1]) * [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas]) * [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], "The Love Hypothesis") * [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], "Caraval") * [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], "Marion Lane and the Midnight Murder") * [[Loretta Marion]] ("Storm Of Secrets", [https://www.lorettamarion.com/ kodukas]) * [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD]) * [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD]) * [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD]) * [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas]) * [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1]) * [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1]) * [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas]) * [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1]) * [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas]) * [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], "Ilus tõbras", "Ilus mõrd") * [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas]) * [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas]) * [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas]) * [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas]) * [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], "Such a fun age") * [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], "Daughter of the Moon Goddess") * [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], "Saatana tütar") * [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas]) * [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas]) * [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD]) * [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], "To kill a kingdom") * [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas]) * [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas]) * [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD]) * [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD]) * [[Anneli Sammel]] * [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas]) * [[T. J. Newman]], (n) ("Ultimaatum", [https://tjnewmanauthor.com/ kodukas]) * [[Sarah Penner]], ("Kadunud apteeker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q107708602 WD]) * [[Ene Lukka-Jegikjan]], s. 1954 ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495234 WD]) * [[Anneli Kont-Rahtola]] ([[Anneli Kont]]), s. 1964 ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495230 WD]) ==Sünnipäevata mehed== * [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], "Kummalised sõnum;d" (sic!)) * [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], "Kaevandus", "Jänesefaktor", "Põdravalem") * [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], "Hõivatud haud") * [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], "Armu toit", "Eelmine tüdruk", "Usu mind") * [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], "Nukumäng", "Võõras veri", "Kuraator") * [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], "Viimased tüdrukud" jt) * [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], "Külmakaksikud" jt) * [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 "Caterina de' Medici pihtimused" jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD]) * [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) ("Talumatu tõde") * [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, "Kõigest inimesed", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD]) * [[Sandeep Jauhar]] (m), ("Inimsüda: ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q94488349 WD], s.1968) * [[Merlin Sheldrake]] (m) ("Läbipõimunud elu: Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku", s.1987, [https://en.wikipedia.org/wiki/Entangled_Life "Entangled Life" en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q89428526 WD]) pe9xhpb4sbxxolkeqkc9osga3lrl1su Televiisor 0 7473 89688 64372 2022-08-21T12:14:13Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Tehnika]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ja siis juhtus ime! Vanaisa küünitas parajasti lina järele, kui see äkki ise põrandalt üles kerkis ning Malli voodisse laskus, kattes tüdruku üleni. :"Vanaisa, mis sa teed!" kiljus Maili lina alt. :Kuid vanaisa ei teinud mitte midagi. Ta ainult seisis ja vaatas, kuidas linad, tekk ja padi üksteise järel voodisse vajusid. Ja et vanaisa niisugust imet kuidagi seletada ei osanud, pidas ta seda lihtsalt silmapetteks ning pani selle ülemäärase televiisorivaatamise süüks. Seepärast ei söandanud vanaisa Mailiga eriti riieldagi, vaid korrastas vaikides tema voodit, soovis tüdrukule üsnagi lahkelt juba mitmendat korda "head ööd!", läks teise tuppa ja keeras igaks juhuks televiisori kinni. (lk 19) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Nüüd oleme jõudnud niikaugele, et poliitiline liider mitte üksnes ei kasuta oskuslikult põliseid pööblit üleskihutavaid võtteid - vaadake [[Shakespeare]]'i "Julius Caesarit", vaid ta palkab ka asjatundjad, et need teeksid seda veelgi mõjusamalt. Vastukaaluks aga on avatud ühiskonnas võimalik uurida seda, kuidas neid trikke meie mõjutamiseks kasutatakse. Kui me muidugi tahame seda teha ega lülita televiisorit selle asemel "[[Dallas]]ele" või millelegi muule. (lk 33) * Võimalus näha televiisorist [[õhtu]]st õhtusse, [[päev]]ast päeva, aastast aastasse kõiki maailmas asetleidvaid jubedusi on võtnud meilt [[tunded]] täpselt nii nagu neilt sõdureilt, keda on sihilikult jõhkraks treenitud. Keegi pole seadnud endale eesmärki muuta meid jõhkraks, teha meid kalgiks, kuid just sääraseks me muutume üha rohkem. (lk 35) ** [[Doris Lessing]], "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk [[Krista Kaer]], Loomingu Raamatukogu nr 22/2018 * Muidu hakkaksite järele mõtlema ja tahaksite midagi muuta. Milleks? Milleks järele mõelda ja milleks, ammugi, muuta? Ja mida muuta? Liiga palju [[küsimus]]i, liiga vähe [[vastus]]eid. Aga nii, ilma küsimuste ja vastusteta, on kõigil hea. Kellel ei ole hea, sellele võib alati selgitada, et tal on hea. Selle jaoks [[propaganda]] ju ongi. Pealegi teame me kindlalt, et seal, nurga ja [[silmapiir|horisondi]] taga, elavad need, kellel on palju halvem kui meil. Ja pole hullu, me oleme harjunud, oleme rahul ja õnnelikud. Kui neil on halvem, on meil parem. Nii elamegi, nii elutsemegi surmani. Lülitan teleka sisse, aga seal elavad inimesed, kes on telekas. Samasugused nagu mina. Vaatavad kah telekat. ** [[Rubén Gallego]], [http://index.org.ru/journal/20/ruben20.html "Цензура и пропаганда - две колеи одной информационной дороги"], essee ajakirjale Индекс, 2004 * Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? (lk 158) ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008 * Härra Seebimullil oli ka üks kirg: televiisor. Ta töötas televiisoriparanduses, kus sai hommikust õhtuni aparaatide sisemust näppida, pisikesi mutreid kruttida ja lambikesi vahetada. Kodus olles nautis ta teleri esipoolt ja kõiki huvitavaid saateid, mis sealt tulid. Televiisor oli härra Seebimulli meelest kõigi aegade parim [[leiutis]]. Selle ees istudes võis ta ajutiselt unustada kamandava naise, ninatarga tütre ja laisa poja. (lk 11) ** [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006 * Ouředníki [[stiil]]i on tõlkija järelsõnas iseloomustanud sõnadega "naivistlik" ja "infantiilne": igat võimalikku laadi [[fakt]]id tulvavad robinal läbisegi [[paber]]ile, nagu seisaks lugeja elektroonikapoes seinatäie eri programme edastavate televiisorite katkematus nonsenslikus vadinas. Kahtlemata on just nn infantiilsus see, mis tuletas mulle ainsa võimaliku võrdlusmaterjalina meelde [[Kurt Vonnegut]]i "[[Tapamaja, korpus viis|Tapamaja, korpus 5 ehk Laste ristisõja]]", kuigi Billy Pilgrimil oli asjadest ka oma [[arvamus]]i, Ouředník jätab aga lugeja mureks, kas naerda või nutta: "Ja langenud [[prantslased|prantslasi]] oli kokku 2681 km ja langenud [[inglased|inglasi]] 1547 km ja langenud [[sakslased|sakslasi]] 3010 km, arvestades [[laip|surnukeha]] keskmiseks pikkuseks 172 cm" (lk 7). Eks ta ole. ** [[Triinu Pakk]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laulgem-hoi-elagu-karu/ "Laulgem hoi! Elagu Karu!"] Sirp, 15.02.2019 * "Rannamaja" kohta öeldakse, et see on õudne saade, näeb välja nagu odav [[meelelahutus]]. Mind see aga paelub. Inimestele meeldib teiste akendest sisse vaadata – ka ''reality'' puhul vaatad kellegi [[Elu|ellu]], see võibki olla piinlik, nii et vaatad läbi sõrmede, aga ikkagi vaatad. Seal seriaalis pannakse päris palju [[pidu]], vahel küsitakse ka: kas siis ongi vaja, et [[inimene]] läheks televiisoris hulluks, kas peab ta siis täis jootma? Vastan, et ei pea täis jootma. Kui panna inimesed kinni kuskile tuppa, siis nad ongi juba teise päeva lõpuks peast nii soojad, et ütlevad ja reageerivad nii, nagu nad muidu ei reageeriks. "[[Kärbeste jumal]]" on kirjutatud väga ammu, aga nüüd on meedium vahetunud ja seda eksperimenti on võimalik päriselus korraldada. Kui aga sellest kõigest kirjutati nii ammu ja samad asjad endiselt juhtuvad, siis tõepoolest on inimkonnas [[stereotüübid]] ja [[arhetüübid]] ning korduvad psühholoogilised profiilid. * Me ei taha vaadata [[masendus|masendavaid]] [[film]]e ega lugeda masendavaid [[raamat]]uid. Inimesed ei suuda isegi neid raamatuid lugeda, mis ei ole masendavad, mis on tõsised ja panevad [[mõtlemine|mõtlema]]. :Meile ei meeldi mõelda tõsiste ja argiste asjade peale. Kui meeldiks, siis me ei tuleks koju, et keerata lahti televiisor ja vaadata sealt "Rannamaja". Me läheksime hoopis [[hooldekodu]]sse ja teeksime paar tundi [[vabatahtlik töö|vabatahtlikku tööd]]. * [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 * Harriet rääkis talle hiljem, kui nad kõik koos Jane'iga pärastlõunasele [[jalutuskäik|jalutuskäigule]] läksid, et Sheila oli otsustanud [[lõunasöök|lõunat]] teleritoas süüa, et vaadata keskpäevast [[Austraalia]] [[seebiooper]]ite rallit. Heather oli pidanud talle loengu selle [[ajaviide|ajaviite]] [[nürimeelsus]]e kohta ja oli isegi teleri välja lülitanud. Sheila olevat nutma puhkenud ja eelroaks mõeldud supi Heatherile pähe valanud. (lk 68) ** [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] in3iox1o4ttqs3hd5kzhcmqofuwj34v 89689 89688 2022-08-21T12:14:18Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kommunikatsioon]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ja siis juhtus ime! Vanaisa küünitas parajasti lina järele, kui see äkki ise põrandalt üles kerkis ning Malli voodisse laskus, kattes tüdruku üleni. :"Vanaisa, mis sa teed!" kiljus Maili lina alt. :Kuid vanaisa ei teinud mitte midagi. Ta ainult seisis ja vaatas, kuidas linad, tekk ja padi üksteise järel voodisse vajusid. Ja et vanaisa niisugust imet kuidagi seletada ei osanud, pidas ta seda lihtsalt silmapetteks ning pani selle ülemäärase televiisorivaatamise süüks. Seepärast ei söandanud vanaisa Mailiga eriti riieldagi, vaid korrastas vaikides tema voodit, soovis tüdrukule üsnagi lahkelt juba mitmendat korda "head ööd!", läks teise tuppa ja keeras igaks juhuks televiisori kinni. (lk 19) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Nüüd oleme jõudnud niikaugele, et poliitiline liider mitte üksnes ei kasuta oskuslikult põliseid pööblit üleskihutavaid võtteid - vaadake [[Shakespeare]]'i "Julius Caesarit", vaid ta palkab ka asjatundjad, et need teeksid seda veelgi mõjusamalt. Vastukaaluks aga on avatud ühiskonnas võimalik uurida seda, kuidas neid trikke meie mõjutamiseks kasutatakse. Kui me muidugi tahame seda teha ega lülita televiisorit selle asemel "[[Dallas]]ele" või millelegi muule. (lk 33) * Võimalus näha televiisorist [[õhtu]]st õhtusse, [[päev]]ast päeva, aastast aastasse kõiki maailmas asetleidvaid jubedusi on võtnud meilt [[tunded]] täpselt nii nagu neilt sõdureilt, keda on sihilikult jõhkraks treenitud. Keegi pole seadnud endale eesmärki muuta meid jõhkraks, teha meid kalgiks, kuid just sääraseks me muutume üha rohkem. (lk 35) ** [[Doris Lessing]], "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk [[Krista Kaer]], Loomingu Raamatukogu nr 22/2018 * Muidu hakkaksite järele mõtlema ja tahaksite midagi muuta. Milleks? Milleks järele mõelda ja milleks, ammugi, muuta? Ja mida muuta? Liiga palju [[küsimus]]i, liiga vähe [[vastus]]eid. Aga nii, ilma küsimuste ja vastusteta, on kõigil hea. Kellel ei ole hea, sellele võib alati selgitada, et tal on hea. Selle jaoks [[propaganda]] ju ongi. Pealegi teame me kindlalt, et seal, nurga ja [[silmapiir|horisondi]] taga, elavad need, kellel on palju halvem kui meil. Ja pole hullu, me oleme harjunud, oleme rahul ja õnnelikud. Kui neil on halvem, on meil parem. Nii elamegi, nii elutsemegi surmani. Lülitan teleka sisse, aga seal elavad inimesed, kes on telekas. Samasugused nagu mina. Vaatavad kah telekat. ** [[Rubén Gallego]], [http://index.org.ru/journal/20/ruben20.html "Цензура и пропаганда - две колеи одной информационной дороги"], essee ajakirjale Индекс, 2004 * Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? (lk 158) ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008 * Härra Seebimullil oli ka üks kirg: televiisor. Ta töötas televiisoriparanduses, kus sai hommikust õhtuni aparaatide sisemust näppida, pisikesi mutreid kruttida ja lambikesi vahetada. Kodus olles nautis ta teleri esipoolt ja kõiki huvitavaid saateid, mis sealt tulid. Televiisor oli härra Seebimulli meelest kõigi aegade parim [[leiutis]]. Selle ees istudes võis ta ajutiselt unustada kamandava naise, ninatarga tütre ja laisa poja. (lk 11) ** [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006 * Ouředníki [[stiil]]i on tõlkija järelsõnas iseloomustanud sõnadega "naivistlik" ja "infantiilne": igat võimalikku laadi [[fakt]]id tulvavad robinal läbisegi [[paber]]ile, nagu seisaks lugeja elektroonikapoes seinatäie eri programme edastavate televiisorite katkematus nonsenslikus vadinas. Kahtlemata on just nn infantiilsus see, mis tuletas mulle ainsa võimaliku võrdlusmaterjalina meelde [[Kurt Vonnegut]]i "[[Tapamaja, korpus viis|Tapamaja, korpus 5 ehk Laste ristisõja]]", kuigi Billy Pilgrimil oli asjadest ka oma [[arvamus]]i, Ouředník jätab aga lugeja mureks, kas naerda või nutta: "Ja langenud [[prantslased|prantslasi]] oli kokku 2681 km ja langenud [[inglased|inglasi]] 1547 km ja langenud [[sakslased|sakslasi]] 3010 km, arvestades [[laip|surnukeha]] keskmiseks pikkuseks 172 cm" (lk 7). Eks ta ole. ** [[Triinu Pakk]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laulgem-hoi-elagu-karu/ "Laulgem hoi! Elagu Karu!"] Sirp, 15.02.2019 * "Rannamaja" kohta öeldakse, et see on õudne saade, näeb välja nagu odav [[meelelahutus]]. Mind see aga paelub. Inimestele meeldib teiste akendest sisse vaadata – ka ''reality'' puhul vaatad kellegi [[Elu|ellu]], see võibki olla piinlik, nii et vaatad läbi sõrmede, aga ikkagi vaatad. Seal seriaalis pannakse päris palju [[pidu]], vahel küsitakse ka: kas siis ongi vaja, et [[inimene]] läheks televiisoris hulluks, kas peab ta siis täis jootma? Vastan, et ei pea täis jootma. Kui panna inimesed kinni kuskile tuppa, siis nad ongi juba teise päeva lõpuks peast nii soojad, et ütlevad ja reageerivad nii, nagu nad muidu ei reageeriks. "[[Kärbeste jumal]]" on kirjutatud väga ammu, aga nüüd on meedium vahetunud ja seda eksperimenti on võimalik päriselus korraldada. Kui aga sellest kõigest kirjutati nii ammu ja samad asjad endiselt juhtuvad, siis tõepoolest on inimkonnas [[stereotüübid]] ja [[arhetüübid]] ning korduvad psühholoogilised profiilid. * Me ei taha vaadata [[masendus|masendavaid]] [[film]]e ega lugeda masendavaid [[raamat]]uid. Inimesed ei suuda isegi neid raamatuid lugeda, mis ei ole masendavad, mis on tõsised ja panevad [[mõtlemine|mõtlema]]. :Meile ei meeldi mõelda tõsiste ja argiste asjade peale. Kui meeldiks, siis me ei tuleks koju, et keerata lahti televiisor ja vaadata sealt "Rannamaja". Me läheksime hoopis [[hooldekodu]]sse ja teeksime paar tundi [[vabatahtlik töö|vabatahtlikku tööd]]. * [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 * Harriet rääkis talle hiljem, kui nad kõik koos Jane'iga pärastlõunasele [[jalutuskäik|jalutuskäigule]] läksid, et Sheila oli otsustanud [[lõunasöök|lõunat]] teleritoas süüa, et vaadata keskpäevast [[Austraalia]] [[seebiooper]]ite rallit. Heather oli pidanud talle loengu selle [[ajaviide|ajaviite]] [[nürimeelsus]]e kohta ja oli isegi teleri välja lülitanud. Sheila olevat nutma puhkenud ja eelroaks mõeldud supi Heatherile pähe valanud. (lk 68) ** [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lj3c2br5qe6c9q8u8ykrhh9zfl5lxhi 89690 89689 2022-08-21T12:14:27Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Televisioon]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ja siis juhtus ime! Vanaisa küünitas parajasti lina järele, kui see äkki ise põrandalt üles kerkis ning Malli voodisse laskus, kattes tüdruku üleni. :"Vanaisa, mis sa teed!" kiljus Maili lina alt. :Kuid vanaisa ei teinud mitte midagi. Ta ainult seisis ja vaatas, kuidas linad, tekk ja padi üksteise järel voodisse vajusid. Ja et vanaisa niisugust imet kuidagi seletada ei osanud, pidas ta seda lihtsalt silmapetteks ning pani selle ülemäärase televiisorivaatamise süüks. Seepärast ei söandanud vanaisa Mailiga eriti riieldagi, vaid korrastas vaikides tema voodit, soovis tüdrukule üsnagi lahkelt juba mitmendat korda "head ööd!", läks teise tuppa ja keeras igaks juhuks televiisori kinni. (lk 19) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Nüüd oleme jõudnud niikaugele, et poliitiline liider mitte üksnes ei kasuta oskuslikult põliseid pööblit üleskihutavaid võtteid - vaadake [[Shakespeare]]'i "Julius Caesarit", vaid ta palkab ka asjatundjad, et need teeksid seda veelgi mõjusamalt. Vastukaaluks aga on avatud ühiskonnas võimalik uurida seda, kuidas neid trikke meie mõjutamiseks kasutatakse. Kui me muidugi tahame seda teha ega lülita televiisorit selle asemel "[[Dallas]]ele" või millelegi muule. (lk 33) * Võimalus näha televiisorist [[õhtu]]st õhtusse, [[päev]]ast päeva, aastast aastasse kõiki maailmas asetleidvaid jubedusi on võtnud meilt [[tunded]] täpselt nii nagu neilt sõdureilt, keda on sihilikult jõhkraks treenitud. Keegi pole seadnud endale eesmärki muuta meid jõhkraks, teha meid kalgiks, kuid just sääraseks me muutume üha rohkem. (lk 35) ** [[Doris Lessing]], "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk [[Krista Kaer]], Loomingu Raamatukogu nr 22/2018 * Muidu hakkaksite järele mõtlema ja tahaksite midagi muuta. Milleks? Milleks järele mõelda ja milleks, ammugi, muuta? Ja mida muuta? Liiga palju [[küsimus]]i, liiga vähe [[vastus]]eid. Aga nii, ilma küsimuste ja vastusteta, on kõigil hea. Kellel ei ole hea, sellele võib alati selgitada, et tal on hea. Selle jaoks [[propaganda]] ju ongi. Pealegi teame me kindlalt, et seal, nurga ja [[silmapiir|horisondi]] taga, elavad need, kellel on palju halvem kui meil. Ja pole hullu, me oleme harjunud, oleme rahul ja õnnelikud. Kui neil on halvem, on meil parem. Nii elamegi, nii elutsemegi surmani. Lülitan teleka sisse, aga seal elavad inimesed, kes on telekas. Samasugused nagu mina. Vaatavad kah telekat. ** [[Rubén Gallego]], [http://index.org.ru/journal/20/ruben20.html "Цензура и пропаганда - две колеи одной информационной дороги"], essee ajakirjale Индекс, 2004 * Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? (lk 158) ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008 * Härra Seebimullil oli ka üks kirg: televiisor. Ta töötas televiisoriparanduses, kus sai hommikust õhtuni aparaatide sisemust näppida, pisikesi mutreid kruttida ja lambikesi vahetada. Kodus olles nautis ta teleri esipoolt ja kõiki huvitavaid saateid, mis sealt tulid. Televiisor oli härra Seebimulli meelest kõigi aegade parim [[leiutis]]. Selle ees istudes võis ta ajutiselt unustada kamandava naise, ninatarga tütre ja laisa poja. (lk 11) ** [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006 * Ouředníki [[stiil]]i on tõlkija järelsõnas iseloomustanud sõnadega "naivistlik" ja "infantiilne": igat võimalikku laadi [[fakt]]id tulvavad robinal läbisegi [[paber]]ile, nagu seisaks lugeja elektroonikapoes seinatäie eri programme edastavate televiisorite katkematus nonsenslikus vadinas. Kahtlemata on just nn infantiilsus see, mis tuletas mulle ainsa võimaliku võrdlusmaterjalina meelde [[Kurt Vonnegut]]i "[[Tapamaja, korpus viis|Tapamaja, korpus 5 ehk Laste ristisõja]]", kuigi Billy Pilgrimil oli asjadest ka oma [[arvamus]]i, Ouředník jätab aga lugeja mureks, kas naerda või nutta: "Ja langenud [[prantslased|prantslasi]] oli kokku 2681 km ja langenud [[inglased|inglasi]] 1547 km ja langenud [[sakslased|sakslasi]] 3010 km, arvestades [[laip|surnukeha]] keskmiseks pikkuseks 172 cm" (lk 7). Eks ta ole. ** [[Triinu Pakk]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laulgem-hoi-elagu-karu/ "Laulgem hoi! Elagu Karu!"] Sirp, 15.02.2019 * "Rannamaja" kohta öeldakse, et see on õudne saade, näeb välja nagu odav [[meelelahutus]]. Mind see aga paelub. Inimestele meeldib teiste akendest sisse vaadata – ka ''reality'' puhul vaatad kellegi [[Elu|ellu]], see võibki olla piinlik, nii et vaatad läbi sõrmede, aga ikkagi vaatad. Seal seriaalis pannakse päris palju [[pidu]], vahel küsitakse ka: kas siis ongi vaja, et [[inimene]] läheks televiisoris hulluks, kas peab ta siis täis jootma? Vastan, et ei pea täis jootma. Kui panna inimesed kinni kuskile tuppa, siis nad ongi juba teise päeva lõpuks peast nii soojad, et ütlevad ja reageerivad nii, nagu nad muidu ei reageeriks. "[[Kärbeste jumal]]" on kirjutatud väga ammu, aga nüüd on meedium vahetunud ja seda eksperimenti on võimalik päriselus korraldada. Kui aga sellest kõigest kirjutati nii ammu ja samad asjad endiselt juhtuvad, siis tõepoolest on inimkonnas [[stereotüübid]] ja [[arhetüübid]] ning korduvad psühholoogilised profiilid. * Me ei taha vaadata [[masendus|masendavaid]] [[film]]e ega lugeda masendavaid [[raamat]]uid. Inimesed ei suuda isegi neid raamatuid lugeda, mis ei ole masendavad, mis on tõsised ja panevad [[mõtlemine|mõtlema]]. :Meile ei meeldi mõelda tõsiste ja argiste asjade peale. Kui meeldiks, siis me ei tuleks koju, et keerata lahti televiisor ja vaadata sealt "Rannamaja". Me läheksime hoopis [[hooldekodu]]sse ja teeksime paar tundi [[vabatahtlik töö|vabatahtlikku tööd]]. * [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 * Harriet rääkis talle hiljem, kui nad kõik koos Jane'iga pärastlõunasele [[jalutuskäik|jalutuskäigule]] läksid, et Sheila oli otsustanud [[lõunasöök|lõunat]] teleritoas süüa, et vaadata keskpäevast [[Austraalia]] [[seebiooper]]ite rallit. Heather oli pidanud talle loengu selle [[ajaviide|ajaviite]] [[nürimeelsus]]e kohta ja oli isegi teleri välja lülitanud. Sheila olevat nutma puhkenud ja eelroaks mõeldud supi Heatherile pähe valanud. (lk 68) ** [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Televisioon]] oweczbw0nyyp3tpitxaq4k04ew0u2l9 Raadio 0 7476 89697 67772 2022-08-21T12:15:56Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kommunikatsioon]]; lisatud [[Kategooria:Raadio]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "[[Film]] ja [[kino]] võivad [[Georges Duhamel|Duhameli]] järgi olla küll [[kultuur]]i abivahendid, kuid mitte milgi juhul [[kultuur]]i loojad. Raadiosaates voolab kõik kiiresti mööda. Valjuhääldajast tulevaid helisid ei saa kuidagi talletada. Raadio peaks olema huvi ärataja küsimustele lähenemiseks ja nendesse süvenemiseks raamatu kaudu. Kuid psühholoogiliselt on arusaadav, et inimene kergelt omandatud [[teadmine|teadmisega]] ka kergelt rahuldub ja vaevalt oma huvi raamatu abil süvendama hakkab. /---/ : Kuid filmi ja raadio tõttu raamat on praegu juba võitlevas asendis. Raamatut ähvardab tõsine oht 40—50 aasta kestel muutuda ainult väikese, valitud kultuurse publiku vahendiks. Laiad hulgad taganevad mugavaile ja kergemaile tehnilistele uusleidudele. Need aga ei ole kultuuri loovad tegurid. :Sellepärast on ülim aeg astuda võitlusse raamatu eest. Reklaam ja moodne müügitehnika ei päästa olukorda. "[[Vaim]] päästetakse vaimuga. Kirjutus kirjutusega, Sõna tuleb rakendada sõna päästmiseks."" * T. Varend, "Raamatul sünge tulevik?", Eesti Noorus, 11/1938 * Kahekümnenda sajandi alguse raadio ja üheksateistkümnenda sajandi [[raudtee]] tänapäevased vasted kasutavad oma [[võim]]u ja püüavad panna õigussüsteemi end uute tõhusamate, kirevamate kultuuriehitamise viiside eest kaitsma. Nad suudavad muuta internetti enne, kui internet neid endid muudab. ** [[Lawrence Lessig]], "[[Vaba kultuur]] ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017, lk 22 * Kui [[laul]] lõpeb, keerab ta raadio kähku kinni, sest ta on tähele pannud, et sellele, mis sulle meeldib, järgneb midagi niisugust, mis eelneva poolenisti hävitab. ** [[Nikolai Baturin]], "Parvesõitja", rmt: "Kuningaonni kuningas", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 18 * [Paps:] Ma põletan üht elulaadi, just samuti nagu praegu põletatakse [[Maa (planeet)|Maad]] puhtaks sellest elulaadist. Andestage mulle, kui ma räägin nagu [[poliitik]]. Lõppude lõpuks olen ma endine osariigi kuberner, ja ma olin aus ja nad vihkasid mind selle eest. Elu Maa peal ei saanud iialgi sellisesse korda, et oleks saanud teha midagi väga head. [[Teadus]] jooksis meist liiga kiiresti liiga kaugele ette ja inimesed ekslesid selles mehaanilises metsikuses nagu lapsed, kes teevad ilusaid asju, masinavärke, helikoptereid, rakette, pannes rõhku vääradele üksikasjadele, rõhutades rohkem masinaid kui seda, kuidas nendega ümber käia. Sõjad muutusid ikka suuremaks ja suuremaks ja lõpuks tapsid Maa. Just seda tähendab vaikiv raadio. Ja selle eest jooksime me pakku... :Meil vedas. Enam pole rakette järele jäänud. Teil on aeg teada, et see pole üldse lõbusõit kalale. Ma lükkasin edasi teile sellest rääkimise. Maa on kadunud. Ja sajanditeks, võib-olla alatiseks on möödas planeetidevahelised rännud. Selline elulaad osutus valeks ja ta kägistas enese ise, oma kätega. Teie olete noored. Ma korrutan teile seda iga päev, kuni see teisse imbub. [---] :Nüüd me oleme üksi. Meie ja veel käputäis teisi, kes maanduvad mõne päeva jooksul. Küllalt, et alustada otsast peale. Küllalt, et lüüa käega kõigele sellele, mis oli Maa peal, ja minna täiesti uut teed... * [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk Linda Ariva, 1974, lk 190 * Kõige paremini suudab erinevate kuulajate maitset rahuldada raa­dio. (lk 5) ** [[Anne Erm]], "Polkast rokini: Tänapäeva Eesti levimuusika panoraam", 1984 ==Luule== <poem> Ehk siis jälle ürgab raadio, et on [[juubel]], järjekordne [[aktus]] lipukõnede ja [[pärg]]adega, einevõtmiste nii kuivade kui märgadega. (Kuulajale kõhtu kasvab [[kaktus]]!) Tsaari kroonul öeldi olnud palju pühi - võrdlemisi meiega too jutt on tühi! Marsib vahva don Paraadio, puhub [[pasun]]at ja trummi taob, aina [[optimism]]i juurde laob. </poem> * [[August Alle]], "Grotesk", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 72-74 <poem> Meri! Kui meie vait jääme, raadio kinni keerame ja enam [[ajaleht]]i ei krabista, nõudega ei kolista - meri! </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Suved, talved" I kogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 167 ==Kirjandus== * Eugen Aisberg, "Raadio?... See on imelihtne!", Tallinn: Valgus, 1969 * Emil Tode, "Raadio". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Raadio| ]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 0fdrpfxwygjbwsd1g5udx7u0g381pgl 89701 89697 2022-08-21T12:16:52Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "[[Film]] ja [[kino]] võivad [[Georges Duhamel|Duhameli]] järgi olla küll [[kultuur]]i abivahendid, kuid mitte milgi juhul [[kultuur]]i loojad. Raadiosaates voolab kõik kiiresti mööda. Valjuhääldajast tulevaid helisid ei saa kuidagi talletada. Raadio peaks olema huvi ärataja küsimustele lähenemiseks ja nendesse süvenemiseks raamatu kaudu. Kuid psühholoogiliselt on arusaadav, et inimene kergelt omandatud [[teadmine|teadmisega]] ka kergelt rahuldub ja vaevalt oma huvi raamatu abil süvendama hakkab. /---/ : Kuid filmi ja raadio tõttu raamat on praegu juba võitlevas asendis. Raamatut ähvardab tõsine oht 40—50 aasta kestel muutuda ainult väikese, valitud kultuurse publiku vahendiks. Laiad hulgad taganevad mugavaile ja kergemaile tehnilistele uusleidudele. Need aga ei ole kultuuri loovad tegurid. :Sellepärast on ülim aeg astuda võitlusse raamatu eest. Reklaam ja moodne müügitehnika ei päästa olukorda. "[[Vaim]] päästetakse vaimuga. Kirjutus kirjutusega, Sõna tuleb rakendada sõna päästmiseks."" * T. Varend, "Raamatul sünge tulevik?", Eesti Noorus, 11/1938 * Kahekümnenda sajandi alguse raadio ja üheksateistkümnenda sajandi [[raudtee]] tänapäevased vasted kasutavad oma [[võim]]u ja püüavad panna õigussüsteemi end uute tõhusamate, kirevamate kultuuriehitamise viiside eest kaitsma. Nad suudavad muuta internetti enne, kui internet neid endid muudab. ** [[Lawrence Lessig]], "[[Vaba kultuur]] ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017, lk 22 * Kui [[laul]] lõpeb, keerab ta raadio kähku kinni, sest ta on tähele pannud, et sellele, mis sulle meeldib, järgneb midagi niisugust, mis eelneva poolenisti hävitab. ** [[Nikolai Baturin]], "Parvesõitja", rmt: "Kuningaonni kuningas", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 18 * [Paps:] Ma põletan üht elulaadi, just samuti nagu praegu põletatakse [[Maa (planeet)|Maad]] puhtaks sellest elulaadist. Andestage mulle, kui ma räägin nagu [[poliitik]]. Lõppude lõpuks olen ma endine osariigi kuberner, ja ma olin aus ja nad vihkasid mind selle eest. Elu Maa peal ei saanud iialgi sellisesse korda, et oleks saanud teha midagi väga head. [[Teadus]] jooksis meist liiga kiiresti liiga kaugele ette ja inimesed ekslesid selles mehaanilises metsikuses nagu lapsed, kes teevad ilusaid asju, masinavärke, helikoptereid, rakette, pannes rõhku vääradele üksikasjadele, rõhutades rohkem masinaid kui seda, kuidas nendega ümber käia. Sõjad muutusid ikka suuremaks ja suuremaks ja lõpuks tapsid Maa. Just seda tähendab vaikiv raadio. Ja selle eest jooksime me pakku... :Meil vedas. Enam pole rakette järele jäänud. Teil on aeg teada, et see pole üldse lõbusõit kalale. Ma lükkasin edasi teile sellest rääkimise. Maa on kadunud. Ja sajanditeks, võib-olla alatiseks on möödas planeetidevahelised rännud. Selline elulaad osutus valeks ja ta kägistas enese ise, oma kätega. Teie olete noored. Ma korrutan teile seda iga päev, kuni see teisse imbub. [---] :Nüüd me oleme üksi. Meie ja veel käputäis teisi, kes maanduvad mõne päeva jooksul. Küllalt, et alustada otsast peale. Küllalt, et lüüa käega kõigele sellele, mis oli Maa peal, ja minna täiesti uut teed... * [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk Linda Ariva, 1974, lk 190 * Kõige paremini suudab erinevate kuulajate maitset rahuldada raa­dio. (lk 5) ** [[Anne Erm]], "Polkast rokini: Tänapäeva Eesti levimuusika panoraam", 1984 ==Luule== <poem> Ehk siis jälle ürgab raadio, et on [[juubel]], järjekordne [[aktus]] lipukõnede ja [[pärg]]adega, einevõtmiste nii kuivade kui märgadega. (Kuulajale kõhtu kasvab [[kaktus]]!) Tsaari kroonul öeldi olnud palju pühi - võrdlemisi meiega too jutt on tühi! Marsib vahva don Paraadio, puhub [[pasun]]at ja trummi taob, aina [[optimism]]i juurde laob. </poem> * [[August Alle]], "Grotesk", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 72-74 <poem> Meri! Kui meie vait jääme, raadio kinni keerame ja enam [[ajaleht]]i ei krabista, nõudega ei kolista - meri! </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Suved, talved" I kogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 167 ==Kirjandus== * Eugen Aisberg, "Raadio?... See on imelihtne!", Tallinn: Valgus, 1969 * Emil Tode, "Raadio". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Raadio| ]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] m6nvly31yb4fv2grpr0fulcc95gmw4q 89702 89701 2022-08-21T12:25:11Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "[[Film]] ja [[kino]] võivad [[Georges Duhamel|Duhameli]] järgi olla küll [[kultuur]]i abivahendid, kuid mitte milgi juhul [[kultuur]]i loojad. Raadiosaates voolab kõik kiiresti mööda. Valjuhääldajast tulevaid helisid ei saa kuidagi talletada. Raadio peaks olema huvi ärataja küsimustele lähenemiseks ja nendesse süvenemiseks raamatu kaudu. Kuid psühholoogiliselt on arusaadav, et inimene kergelt omandatud [[teadmine|teadmisega]] ka kergelt rahuldub ja vaevalt oma huvi raamatu abil süvendama hakkab. /---/ : Kuid filmi ja raadio tõttu raamat on praegu juba võitlevas asendis. Raamatut ähvardab tõsine oht 40—50 aasta kestel muutuda ainult väikese, valitud kultuurse publiku vahendiks. Laiad hulgad taganevad mugavaile ja kergemaile tehnilistele uusleidudele. Need aga ei ole kultuuri loovad tegurid. :Sellepärast on ülim aeg astuda võitlusse raamatu eest. Reklaam ja moodne müügitehnika ei päästa olukorda. "[[Vaim]] päästetakse vaimuga. Kirjutus kirjutusega, Sõna tuleb rakendada sõna päästmiseks."" * T. Varend, "Raamatul sünge tulevik?", Eesti Noorus, 11/1938 * Kahekümnenda sajandi alguse raadio ja üheksateistkümnenda sajandi [[raudtee]] tänapäevased vasted kasutavad oma [[võim]]u ja püüavad panna õigussüsteemi end uute tõhusamate, kirevamate kultuuriehitamise viiside eest kaitsma. Nad suudavad muuta internetti enne, kui internet neid endid muudab. ** [[Lawrence Lessig]], "[[Vaba kultuur]] ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017, lk 22 * Kui [[laul]] lõpeb, keerab ta raadio kähku kinni, sest ta on tähele pannud, et sellele, mis sulle meeldib, järgneb midagi niisugust, mis eelneva poolenisti hävitab. ** [[Nikolai Baturin]], "Parvesõitja", rmt: "Kuningaonni kuningas", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 18 * [Paps:] Ma põletan üht elulaadi, just samuti nagu praegu põletatakse [[Maa (planeet)|Maad]] puhtaks sellest elulaadist. Andestage mulle, kui ma räägin nagu [[poliitik]]. Lõppude lõpuks olen ma endine osariigi kuberner, ja ma olin aus ja nad vihkasid mind selle eest. Elu Maa peal ei saanud iialgi sellisesse korda, et oleks saanud teha midagi väga head. [[Teadus]] jooksis meist liiga kiiresti liiga kaugele ette ja inimesed ekslesid selles mehaanilises metsikuses nagu lapsed, kes teevad ilusaid asju, masinavärke, helikoptereid, rakette, pannes rõhku vääradele üksikasjadele, rõhutades rohkem masinaid kui seda, kuidas nendega ümber käia. Sõjad muutusid ikka suuremaks ja suuremaks ja lõpuks tapsid Maa. Just seda tähendab vaikiv raadio. Ja selle eest jooksime me pakku... :Meil vedas. Enam pole rakette järele jäänud. Teil on aeg teada, et see pole üldse lõbusõit kalale. Ma lükkasin edasi teile sellest rääkimise. Maa on kadunud. Ja sajanditeks, võib-olla alatiseks on möödas planeetidevahelised rännud. Selline elulaad osutus valeks ja ta kägistas enese ise, oma kätega. Teie olete noored. Ma korrutan teile seda iga päev, kuni see teisse imbub. [---] :Nüüd me oleme üksi. Meie ja veel käputäis teisi, kes maanduvad mõne päeva jooksul. Küllalt, et alustada otsast peale. Küllalt, et lüüa käega kõigele sellele, mis oli Maa peal, ja minna täiesti uut teed... * [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk Linda Ariva, 1974, lk 190 * Kõige paremini suudab erinevate kuulajate maitset rahuldada raa­dio. (lk 5) ** [[Anne Erm]], "Polkast rokini: Tänapäeva Eesti levimuusika panoraam", 1984 ==Luule== <poem> Ehk siis jälle ürgab raadio, et on [[juubel]], järjekordne [[aktus]] lipukõnede ja [[pärg]]adega, einevõtmiste nii kuivade kui märgadega. (Kuulajale kõhtu kasvab [[kaktus]]!) Tsaari kroonul öeldi olnud palju pühi - võrdlemisi meiega too jutt on tühi! Marsib vahva don Paraadio, puhub [[pasun]]at ja trummi taob, aina [[optimism]]i juurde laob. </poem> * [[August Alle]], "Grotesk", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 72-74 <poem> [[Meri]]! Kui meie vait jääme, raadio kinni keerame ja enam [[ajaleht]]i ei krabista, nõudega ei kolista - meri! </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Suved, talved" I kogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 167 <poem> Minu vanal raadiol on peas üksainus rohekas [[silm]]. Kui see põlema süttib, täis [[muusika]]t on terve ilm. </poem> * [[Heigo Mirka]], "Vana raadio", tuntud lauluna ansambli Rock-Hotel esituses ([https://www.youtube.com/watch?v=oRCzc4v4IgU video Youtube'is) ==Kirjandus== * Eugen Aisberg, "Raadio?... See on imelihtne!", Tallinn: Valgus, 1969 * Emil Tode, "Raadio". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Raadio| ]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lueu9aeguoj8302udzc7etnms0s3cs6 Valvur 0 7574 89747 73561 2022-08-21T20:46:33Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Truu valvur, EKM00534 M01744 K8ler Truu valvur ACE6563.jpg|pisi|Johann Köler, "Truu valvur", 1878 .]] ==Piibel== * Kui Issand ei hoia [[linn]]a, siis valvab valvur ilmaaegu. ** [[Psalmid]], laul 127, salm 1 <poem> Mõtle oma Loojale oma [[noorus]]päevil, enne kui tulevad kurjad [[päev]]ad - /---/ 2 enne kui pimenevad [[päike]] ja [[valgus]], [[kuu]] ja [[täht|tähed]], ja [[vihm]]a järel tulevad taas [[pilv]]ed - 3 siis kui koja valvurid värisevad ja kanged mehed kisuvad küüru; kui jahvatajad on jõude, sest neid on vähe järele jäänud, ja [[aken|aknaist]] vaatajad jäävad pimedaks; 4 kui välis[[uks]]ed sulguvad, kui [[veski]] mürin vaibub, kui üles tõustakse juba [[lind|linnuhääle]] peale, kui kõik lauluviisid lakkavad </poem> * [[Koguja raamat]], peatükk 12, salmid 1-4 <poem> 1 Oma [[voodi]]s otsisin [[öö]]sel üht, keda lembib mu [[hing]], teda otsisin ja ei teda leidnud, teda hüüdsin ja ei tema kostnud. 2 "Eks ma tõuse ja uida linnas, [[tänav]]ail ja väljakuil, eks ma otsi, keda lembib mu hing!" Teda otsisin ja ei teda leidnud. 3 Mu leidsid valvurid, kes uitmas linnas. "Keda lembib mu hing, näinud te?" 4 Vaevalt möödusin nendest, kui leidsin selle, keda lembib mu hing. Teda hoidsin ja ei teda jätnud, et tuua oma memme majja teda ja oma sünnitaja tuppa. 5 Teid vannutan, [[Jeruusalemm]]a tütred, nurme [[gasell]]ide ja hirvedega, et teie ei ärataks ega ärritaks lembust enne ta soovi! </poem> * [[Ülemlaul]], 3, 1-5 ([[Uku Masing]]) ==Proosa== * [[Mõte]]te hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid. * Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48 * "Majesteet," sosistas vürstile kõrva vanemkammerhärra, "see [[mees]] näib mulle hädaohtliku mässulisena, tal tuleks silm peal hoida." :Jalamaid hakkas üks valvur Cipollonet silmas pidama erilise [[pikksilm]]a abil, mida kasutati mässuliste valvamiseks. Iga valvur oli sellise pikksilmaga varustatud. * [[Gianni Rodari]], "[[Cipollino seiklused]]", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011 * Vastassuunast, Karabassi tapivanglast tulijad tõid kuuldusi, et seal riputatakse juba välja [[lendleht]]i: "Kaua me kannatame!" Me kütsime üksteist selles meeleolus üles, ja kui meid, haudunud ja higistavat [[liha]], tambiti ja topiti palavas Omski öös vangiautosse, siis me karjusime valvuritele auto sisemusest: "Oodake, raisad!" Küll Truman teile näitab! Viskab teile aatompommi vastu pead!" Ja valvurid vaikisid arglikult. Ka neile tajutavalt kasvas meie surve ja, nagu me tajusime, meie tõde. Ja me olime nii tülpinud tõde taga nõudmast, et meil polnud kahju ka ise koos timukatega ühe ja sama pommi läbi tuhaks põleda. Me olime selles äärmuslikus seisundis, kus pole midagi kaotada. (lk 41) * Muidugi, ei kaasaegseid ega ajalugu ei jäta arvestamata süühierarhiat. Muidugi, kõigile on selge, et nende ohvitserid on rohkem süüdi; nende operatiivvolinikud veel rohkem; instruktsioonide ja käskkirjade kirjutajad veel rohkem, ja need, kes teevad korralduse neid kirjutada, kõige rohkem.<br>Aga ei tulistanud, ei valvanud, ei hoidnud automaati laskevalmis siiski mitte nemad, vaid – poisid! Maaslamajaid peksid saapaga pähe siiski poisid! (lk 186) ** [[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]", V osa "Sunnitöö", 9. peatükk "Automaadiga pojukesed", 1990 * Valeprohvet [[Jossif Stalin|Jossifi]] [[surm]]apäeval, hõõrunud silmi [[sibul]]aga, valas Abakuks valepisaraid. [[Kangelane]] oleks pidanud laulma "Õnnista Lätimaad!" ja surema hullunud valvuri kuuli läbi. Aga kogu suur ja lai maa löristas nutta, mis kangelastest siin rääkida... :Abakuks kustutas tulesid. Parema meelega vaatas ta pealt surnute lõikumist ja moonutamist, aga mitte seda, kuidas elavad elavad ilma silmadeta, kõrvadeta ja ilma kõnevõimeta. (lk 40) * Mulle tundub, et minu mõistus ei ole segi, aga kui ma hakkaksin seda kellelegi selgitama, kinnitaks see mu kurba diagnoosi. Aga see on ikkagi õige, et ma olen siin ja et mind seotakse [[voodi]] külge kinni. Aga mulle näib, et emal on siin minuga kergem hakkama saada. Need elu valvurid on ikka veidrad inimesed, nad arvavad, et elu külge võib siduda nagu [[hullumaja]] voodi külge. (lk 80) ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tõlkinud Kalev Kalkun, 2011 * Dresdenist ei olnud suurt põgenike voolu. Kellad tiksusid, tuled praksusid, läbikumavad küünlad tilgutasid rasva. Siis koputati uksele ja sisse astusid neli valvurit ning sada ameerika sõjavangi. :Võõrastemajapidaja küsis valvuritelt, kas nad tulevad linnast. :"Jah." :"Kas on veel inimesi tulemas?" :Valvurid vastasid, et sel raskel teel, mille nemad valisid, ei näinud nad küll ühtki elavat hinge. * [[Kurt Vonnegut]], "[[Tapamaja, korpus viis]]", tlk [[Valda Raud]], 2003, lk 148 * Siis hakkas suur [[kell]] täistundi lööma, pronksikõmin kandus kaugele üle maa ning Maxwellile tundus, et linnak tervitab teda selle kellahelinaga. Ta mõtles, et kell on [[sõber]] - mitte ainult tema sõber, vaid kõigi sõber, kes seda kuulevad, see on linnaku enda hääl. Enne uinumist [[voodi]]s lamades oli ta ööde kaupa selle õiget aega kuulutavat helinat kuulanud. Ja võib-olla tähendas see rohkem kui ainult kellaaja kuulutamist. Kell oli pigem nagu öine vahimees, kes hõikas, et kõik on korras. ** [[Clifford D. Simak]], "[[Härjapõlvlaste kaitseala]]", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Libainimesed; Härjapõlvlaste kaitseala", 1989, lk 191 * "Kallis laps!" ütles vana heasüdamlik valvuritädi. "Koeraga [[raamatukogu]]sse ei tulda! Siin on vaikuse riik! Siin on raamatute riik!" (lk 30-31) ** [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Selle käes, kes asjad korda ajab, on ka [[võim]]. Mida rohkem võimu koondub ebakindla ja kartliku inimese kätte, seda [[despoot]]likumaks võim muutub. Ma olin teinud suures armastuses Penttist tema enese [[abitus]]e vangi, kuigi tema tahtel ja tema abiga. Tema istus [[puur]]is ja mina olin tema puuri valvur. Aga puuri võtit ei leidnud ma ka veel siis üles, kui juba mõistsin, et puuriuks tuleb lahti teha. Ma lihtsalt ei suutnud tema asjade korraldamist lõpetada, lakata olemast see, kes kõike valitseb. (lk 172) ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * Järgmisel päeval ootasin külastusaega kärsitult. Käisin valvurilt oma seitsesada korda küsimas, miks [[külaline|külalisi]] saab vastu võtta alles kell neli õhtul. See on ju nõme. Inimene peab ennast lolliks ootama, kui tahab oma lugu mingile paganama kirjanikule rääkida. Valvur ütles aga, et tema ei tee siin reegleid, vaid ainult jälgib, et neid täidetaks. Lollus. Mina küll ei viitsiks kellegi teise tehtud reeglite täitmist vahtida. Ma ei suuda ju isegi korralikult kõigist nendest tobedatest reeglitest kinni pidada, mille autoriteks on needsamad tarkurid, kes igasuguseid tobedaid valvureid palkavad. (lk 10) * Üks valvuritest küsis kord, et mida ma õieti elult tahan. :"Ma tahan, et keegi lihtsalt kunagi tuleks ja küsiks, kuidas mul läheb. Ja et see teda tõepoolest kas või natukenegi huvitaks," ütlesin ma. (lk 167) * [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 70o3u32166zg0fh3v731ggt2pcszku4 89748 89747 2022-08-21T20:46:45Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Truu valvur, EKM00534 M01744 K8ler Truu valvur ACE6563.jpg|pisi|Johann Köler, "Truu valvur", 1878.]] ==Piibel== * Kui Issand ei hoia [[linn]]a, siis valvab valvur ilmaaegu. ** [[Psalmid]], laul 127, salm 1 <poem> Mõtle oma Loojale oma [[noorus]]päevil, enne kui tulevad kurjad [[päev]]ad - /---/ 2 enne kui pimenevad [[päike]] ja [[valgus]], [[kuu]] ja [[täht|tähed]], ja [[vihm]]a järel tulevad taas [[pilv]]ed - 3 siis kui koja valvurid värisevad ja kanged mehed kisuvad küüru; kui jahvatajad on jõude, sest neid on vähe järele jäänud, ja [[aken|aknaist]] vaatajad jäävad pimedaks; 4 kui välis[[uks]]ed sulguvad, kui [[veski]] mürin vaibub, kui üles tõustakse juba [[lind|linnuhääle]] peale, kui kõik lauluviisid lakkavad </poem> * [[Koguja raamat]], peatükk 12, salmid 1-4 <poem> 1 Oma [[voodi]]s otsisin [[öö]]sel üht, keda lembib mu [[hing]], teda otsisin ja ei teda leidnud, teda hüüdsin ja ei tema kostnud. 2 "Eks ma tõuse ja uida linnas, [[tänav]]ail ja väljakuil, eks ma otsi, keda lembib mu hing!" Teda otsisin ja ei teda leidnud. 3 Mu leidsid valvurid, kes uitmas linnas. "Keda lembib mu hing, näinud te?" 4 Vaevalt möödusin nendest, kui leidsin selle, keda lembib mu hing. Teda hoidsin ja ei teda jätnud, et tuua oma memme majja teda ja oma sünnitaja tuppa. 5 Teid vannutan, [[Jeruusalemm]]a tütred, nurme [[gasell]]ide ja hirvedega, et teie ei ärataks ega ärritaks lembust enne ta soovi! </poem> * [[Ülemlaul]], 3, 1-5 ([[Uku Masing]]) ==Proosa== * [[Mõte]]te hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid. * Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48 * "Majesteet," sosistas vürstile kõrva vanemkammerhärra, "see [[mees]] näib mulle hädaohtliku mässulisena, tal tuleks silm peal hoida." :Jalamaid hakkas üks valvur Cipollonet silmas pidama erilise [[pikksilm]]a abil, mida kasutati mässuliste valvamiseks. Iga valvur oli sellise pikksilmaga varustatud. * [[Gianni Rodari]], "[[Cipollino seiklused]]", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011 * Vastassuunast, Karabassi tapivanglast tulijad tõid kuuldusi, et seal riputatakse juba välja [[lendleht]]i: "Kaua me kannatame!" Me kütsime üksteist selles meeleolus üles, ja kui meid, haudunud ja higistavat [[liha]], tambiti ja topiti palavas Omski öös vangiautosse, siis me karjusime valvuritele auto sisemusest: "Oodake, raisad!" Küll Truman teile näitab! Viskab teile aatompommi vastu pead!" Ja valvurid vaikisid arglikult. Ka neile tajutavalt kasvas meie surve ja, nagu me tajusime, meie tõde. Ja me olime nii tülpinud tõde taga nõudmast, et meil polnud kahju ka ise koos timukatega ühe ja sama pommi läbi tuhaks põleda. Me olime selles äärmuslikus seisundis, kus pole midagi kaotada. (lk 41) * Muidugi, ei kaasaegseid ega ajalugu ei jäta arvestamata süühierarhiat. Muidugi, kõigile on selge, et nende ohvitserid on rohkem süüdi; nende operatiivvolinikud veel rohkem; instruktsioonide ja käskkirjade kirjutajad veel rohkem, ja need, kes teevad korralduse neid kirjutada, kõige rohkem.<br>Aga ei tulistanud, ei valvanud, ei hoidnud automaati laskevalmis siiski mitte nemad, vaid – poisid! Maaslamajaid peksid saapaga pähe siiski poisid! (lk 186) ** [[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]", V osa "Sunnitöö", 9. peatükk "Automaadiga pojukesed", 1990 * Valeprohvet [[Jossif Stalin|Jossifi]] [[surm]]apäeval, hõõrunud silmi [[sibul]]aga, valas Abakuks valepisaraid. [[Kangelane]] oleks pidanud laulma "Õnnista Lätimaad!" ja surema hullunud valvuri kuuli läbi. Aga kogu suur ja lai maa löristas nutta, mis kangelastest siin rääkida... :Abakuks kustutas tulesid. Parema meelega vaatas ta pealt surnute lõikumist ja moonutamist, aga mitte seda, kuidas elavad elavad ilma silmadeta, kõrvadeta ja ilma kõnevõimeta. (lk 40) * Mulle tundub, et minu mõistus ei ole segi, aga kui ma hakkaksin seda kellelegi selgitama, kinnitaks see mu kurba diagnoosi. Aga see on ikkagi õige, et ma olen siin ja et mind seotakse [[voodi]] külge kinni. Aga mulle näib, et emal on siin minuga kergem hakkama saada. Need elu valvurid on ikka veidrad inimesed, nad arvavad, et elu külge võib siduda nagu [[hullumaja]] voodi külge. (lk 80) ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", tõlkinud Kalev Kalkun, 2011 * Dresdenist ei olnud suurt põgenike voolu. Kellad tiksusid, tuled praksusid, läbikumavad küünlad tilgutasid rasva. Siis koputati uksele ja sisse astusid neli valvurit ning sada ameerika sõjavangi. :Võõrastemajapidaja küsis valvuritelt, kas nad tulevad linnast. :"Jah." :"Kas on veel inimesi tulemas?" :Valvurid vastasid, et sel raskel teel, mille nemad valisid, ei näinud nad küll ühtki elavat hinge. * [[Kurt Vonnegut]], "[[Tapamaja, korpus viis]]", tlk [[Valda Raud]], 2003, lk 148 * Siis hakkas suur [[kell]] täistundi lööma, pronksikõmin kandus kaugele üle maa ning Maxwellile tundus, et linnak tervitab teda selle kellahelinaga. Ta mõtles, et kell on [[sõber]] - mitte ainult tema sõber, vaid kõigi sõber, kes seda kuulevad, see on linnaku enda hääl. Enne uinumist [[voodi]]s lamades oli ta ööde kaupa selle õiget aega kuulutavat helinat kuulanud. Ja võib-olla tähendas see rohkem kui ainult kellaaja kuulutamist. Kell oli pigem nagu öine vahimees, kes hõikas, et kõik on korras. ** [[Clifford D. Simak]], "[[Härjapõlvlaste kaitseala]]", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Libainimesed; Härjapõlvlaste kaitseala", 1989, lk 191 * "Kallis laps!" ütles vana heasüdamlik valvuritädi. "Koeraga [[raamatukogu]]sse ei tulda! Siin on vaikuse riik! Siin on raamatute riik!" (lk 30-31) ** [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Selle käes, kes asjad korda ajab, on ka [[võim]]. Mida rohkem võimu koondub ebakindla ja kartliku inimese kätte, seda [[despoot]]likumaks võim muutub. Ma olin teinud suures armastuses Penttist tema enese [[abitus]]e vangi, kuigi tema tahtel ja tema abiga. Tema istus [[puur]]is ja mina olin tema puuri valvur. Aga puuri võtit ei leidnud ma ka veel siis üles, kui juba mõistsin, et puuriuks tuleb lahti teha. Ma lihtsalt ei suutnud tema asjade korraldamist lõpetada, lakata olemast see, kes kõike valitseb. (lk 172) ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * Järgmisel päeval ootasin külastusaega kärsitult. Käisin valvurilt oma seitsesada korda küsimas, miks [[külaline|külalisi]] saab vastu võtta alles kell neli õhtul. See on ju nõme. Inimene peab ennast lolliks ootama, kui tahab oma lugu mingile paganama kirjanikule rääkida. Valvur ütles aga, et tema ei tee siin reegleid, vaid ainult jälgib, et neid täidetaks. Lollus. Mina küll ei viitsiks kellegi teise tehtud reeglite täitmist vahtida. Ma ei suuda ju isegi korralikult kõigist nendest tobedatest reeglitest kinni pidada, mille autoriteks on needsamad tarkurid, kes igasuguseid tobedaid valvureid palkavad. (lk 10) * Üks valvuritest küsis kord, et mida ma õieti elult tahan. :"Ma tahan, et keegi lihtsalt kunagi tuleks ja küsiks, kuidas mul läheb. Ja et see teda tõepoolest kas või natukenegi huvitaks," ütlesin ma. (lk 167) * [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 46af6wng9pbzybgro7nfan0l99en8ry Kapp 0 7686 89721 81446 2022-08-21T12:44:42Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hannah_Clarke_Preston_MacGoun_The_China_Cupboard.jpg|pisi|Hannah Clarke Preston MacGoun, "Nõudekapp"]] ==Proosa== * Vaene mees [Bonacieux] püüdis suure vaevaga korda luua [[maja]]s, kus [[mööbel]] oli peaaegu puruks pekstud ja kapid tühjad, sest õigusemõistmine ei kuulu nende [[kolm]]e asja hulka, mille kohta kuningas [[Saalomon]] ütles, et nad mööduvad jälgi jätmata. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]". Tlk Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 166-167 * Tema toapugerik asetses just kõrge viiekorruselise maja [[katus]]e all ja oli enam kapi kui kambri sarnane. ** [[Fjodor Dostojevski]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kurit%C3%B6%C3%B6_ja_karistus/Esimene_osa/I "Kuritöö ja karistus"], I osa, 1. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * Juula näitab käega suure kahe poolega, tamme puust kapi poole, mille [[võti|wõtmed]] peremehel kaasas on. Aga mida aitab kapi tugewus ja [[lukk|luku]] häädus, kui juba palju kindlamad [[uks]]ed [[kurjategija]]te abiriistadele pole wastu pidanud? Kapp murtakse raginal lahti ja häbemata sorimine ja loopimine algab tema sees olewa kraamiga, kuni otsitud [[raha]]pakk suure taskuraamatu sees kelmidele wiimaks pihku sattub. ** [[Eduard Vilde]], [https://et.wikisource.org/wiki/K%C3%BClmale_maale/11 "Külmale maale"], 11. peatükk * "Näete," seletas naine, "selle kapi taga on uks, kust pääseb [[koridor]]i, nii et meie toast pole ju tarvis läbi käiagi. Kui soovite, tõstame selle kapi vaheukse ette ja nõnda on teil täiesti oma ette tuba eraldi sissekäiguga: tulete, millal tahate, ja lähete, kui süda kutsub. Ja teie juures võivad käia, kes iganes soovib, nemad ei sega meid ja meie ei sega neid, olgu nad meeste- või naisterahvad." ** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/I "Tõde ja õigus" III], 1. peatükk (Indrek otsib korterit) * Miks ma üldse olen [[inimene]] ühes selle kõige segasema ja õudselt vastutustundliku seisundi kõikide piinadega. Miks ei ole ma näiteks õnnelik kapp Sinu toas, mis vaatab Sind pärani silmi, kui Sa [[tugitool]]is istud või kirjutuslaua ääres või pikali heidad või magad. ** [[Franz Kafka]], "Kirjad Milenale". Tõlkinud Tiiu Relve. [[Loomingu Raamatukogu]], 1996, nr 27-30 * Mõne asjaga käib [[karistus]] iseenesest kaasas. Nagu sisseehitatud kappidega [[magamistuba]]. Karistusi õpivad nad edaspidi kõik paremini tundma. Need on erineva suurusega. Mõni on nii suur nagu sisseehitatud magamistoaga kapp. Sealt ei saa elu aeg välja - konda aga piki pimedaid [[riiul]]eid. ** [[Arundhati Roy]], "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 123 * Lisaks - ja et ajada asjad köögipindadel (otseses ja kaudses mõttes) pealtnäha veel segasemaks - püüan ma minimeerida oma [[köök|köögis]] ka kappide hulka. Olles alustanud üsna väikestes (või lausa üliväikestes) köökides, on mul alati olnud tunne, et kapid muudavad ahistus- ja kitsustunde veel intensiivsemaks. On ilmselge, et on üsna võimatu päris ilma kappideta hakkama saada, aga - eriti väikeses köögis, ja parem ka suures - tuleks eelistada neid kappe, mis jäävad tööpindade alla. Ma ei ütle, et kõik peaks olema tühi ja lage: ükski köök, mida ma näinud olen, pole seda. Aga miks mitte kasutada tööpindade kohal hoopis avatud [[riiul]]eid? Ja siin räägib lohakas inimene: isegi keraamiliste nõude kaos näeb minu arvates parem välja kui rõhuv seinatäis kapiuksi. (lk 6) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> [[Aken|Aknaist]] alla loobitakse [[tool]]e, kuhjuvad kindlusiks [[lauad]] ja kapid Rippudes [[võllas]] taeva poole silmi pööritavad papid. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants "Surmatants"] kogus "Kohtupäev" (1937) <poem> [[Hall]]-umbne kantselei. Massiivne laud, mis nõtkub sajast dokumendimapist. See maailm koosneb [[paber]]ist ja papist, siin troonib [[tint|tindipott]] ja auguraud. [[Ükskõiksus]] immitseb kui salataud siin igast kõlekroonulikust kapist. Laudriiul taaga all on lahti tapist. [[Tolm]] igal pool. On iga sahtel [[haud]]. </poem> * [[Kalju Kangur]], "Kantseleikärbes" (1979) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 67 <poem> ma kardan sisekorda ja [[tolmulapp]]isid ei suuda teha [[kord]]a ka seinakappisid </poem> * [[Juhan Viiding]], "Ma olen pannud segast" kogust "Tänan ja palun" (1983), lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] l3sybkq6jirxsr1rdk6f5im0yiqxthq Kasinus 0 7721 89670 43383 2022-08-21T12:02:31Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mis on kõik [[Bacchus]]e [[orgia]]d võrreldes [[lärm|käraga]], mida teeb see, kes andub ohjeldamatult kasinusele! ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, 1999. * Tõeline [[armastus]] jumalikus [[tarkus]]es toob kasinuse ja peletab põlatava [[ahnus]]e. ** [[Magdeburgi Mechthild]], "Armastuse kuueteistkümnest liigist", 3. raamat, XIII, rmt: "Jumaluse voogav valgus"; [[Meister Eckhart]], "Eristamise kõned", tlk [[Kalle Kasemaa]], 2015 * Ma olen alati olnud armastuses kasin, välja arvatud see üks kord. Ja ma ei hooli ka enam oma [[uhkus]]est nagu tänini. [[Loobumine|Loobu]]! Loobu! Loobu! Elu õpetab mulle vaid ühtainsat asja: loobu. Ja kui ma selle nüüd viimset korda ära õpin, olen küps siit lahkuma. ** [[Aino Suits]], 5. mail 1921, rmt: "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * Kui oodata on midagi, mida [[tähistamine|tähistada]], siis ma pigem naudin seda võimalust ega kiusa end hästimõeldud, aga täiesti kohatu kasinusega. (lk 402) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Teemad]] mnk9oa8sswgszaqnwush0zckpw5gzrn Malm 0 8037 89707 44875 2022-08-21T12:32:47Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Cast-Iron-Pan.jpg|pisi|Malmist [[pann]].]] '''Malm''' on rauasulam, kus on vähemalt 2,14%, aga enamasti mitte rohkem kui 4% süsinikku. ==Proosa== * Kuid Juhani hakkas nüüd kogu vennaskonnale [[salv]]i keetma. Ta pani vana malmist ilma sangata katla [[tuli|tulele]], kallas sinna toobi [[viin]]a ja segas viina hulka kaks kortlit [[püssirohi|püssirohtu]], kortli [[väävel|väävlijahu]] ning [[sool]]a niisama palju. Ja kui see kõik oli umbes [[tund]] aega keenud, tõstis ta keeduse jahtuma ning [[pigi]]musta kördi sarnane salv oli valmis. ** [[Aleksis Kivi]], "[[Seitse venda]]". Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 71 * Vaadake, [[maailm]] on lõhestatud püroksüliinist, elav ihu sodistatud [[teras]]est ja malmist, inimeste kannatavad hinged karjuvad tuhandest kõrist [[needus]]t ja häda! Kas teie ei kuule röökimist üle maailma, hingevaakumist, [[koer]]tena kärvamist? Kas ei tungi teie [[süda]]messe ülekohutunne inimese [[veri|vere]] vastu? Kas ei rebesta ega sega need kisendused teie unenägusid unenägudes? Kas teie ei näe, kuidas vabrikandid marodöörivad, hangeldajad spekuleerivad inimese verega, ärimehed lõikavad kõrisid, vampiirid imevad rahva üdi ja rasvane [[pastor]] petab rumalaid? ** [[Albert Kivikas]], [[Nimed marmortahvlil III|"Nimed marmortahvlil" III]], 3. peatükk * Lapsena olin alati mõelnud, et tuleb minema saada, suuremasse kohta, [[linn]]a. Ja siia oli see soov mind toonud. [[Taevas]] oli tükk tumedat vilti sügaviku kohal, kanalisatsioon mu [[jalg]]e ees ohkas, ja järsku ma igatsesin [[puu]]de järele, mis kasvavad vabalt ja mitte valve all malmist aedade taga. Ma tahtsin minna sisse rohelisse [[mets]]a, mis otsa ei lõpegi. ** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees". Tõlkinud [[Piret Saluri]]. Tallinn: Varrak, 2017, lk 35 * Ma armastan malmi, seda köögimaailma parimat hoolitsust nõudvat isast, aga ma olen ära andnud kõik oma malmist prae[[pann]]id peale ühe, sest nende kaal, mis pani mu käed värisema ja oli liig minu nõrkadele randmetele, kombineeritult erikäsitsusega, mida nad vajasid, sundis mind neid vihkama, mitte kalliks pidama. :Erandiks on minu silmis [[email]]itud malmnõud - kuigi mulle vahel tundub, et toon [[kastrul]]it kapilt pliidile hiivates kuuldavale naistennisisti servilööki saatva möiratuse - lihtsalt sellepärast, et need küpsetavad nii hästi ja toitu saab serveerida otse nende seest, nii et hoiad ka nõude ning [[nõudepesu]] pealt kokku. Ma pean muidugi märkima, et need potid on pisarat silma toovalt kallid. (lk 2) * [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> Sina ütled: katoliiklikult kartes austa [[sõna]], [[kivi]] ja malmi. Kuid vanaks on jäänd [[Astarte]], ja [[kunst]] ei saa kunagi valmis. </poem> * [[Betti Alver]], "* Sina ütled" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 22 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] msof8xqjx2x766xnm7i5mhl6qsjhhfc Restoran 0 8208 89681 65571 2022-08-21T12:11:54Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pyss 2010-06-10.jpg|pisi|Tartu restoran Püssirohukelder on rajatud ajaloolisse püssirohukeldrisse Toomemäe nõlva all, seetõttu saab see pakkuda külastajatele sisevaadet enam kui kümne meetri kõrgusele laele.]] ==Proosa== * Kui ma olin noor [[lavastaja]], siis olin üsna rumal ja konventsionaalne ning mõtlesin, et pean kostitama inimesi kallites restoranides. Pikkamööda sai mulle selgeks, et kalli, pretensioonika, sageli keskpärase toidu suurel hulgal allakugistamine avalikes kohtades ei ole ainult ebamoraalne, ebatervislik ja ebaesteetiline, vaid on ka ebameeldiv. ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996, lk 14 * Ta näeks restoranidesse sisenevaid kõhnu rahulolematuid isikliku [[arvamus]]e omanikke, kes [[Söömine|sööksid]] seal kõhu täis ja hiljem vaataksid [[menüü]]st järele, kuidas see neile [[maitse]]s. ** [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas". Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 135 * — Herttula Terttult tuli [[Rootsi]]st kaart, ütleb Kaisu Ernile. — Mõtle vaid, ta on restoranis [[nõudepesija]]ks! Selline asjalik tüdruk! Maa parimad kodumajanduskoolid läbi käinud. Ja lisaks kõigele veel kunstiandega, sai koguni pealinnas oma rüiude eest auhinna. ** [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998, lk 108 * [[Laps]]ed olid rahulikud ja tasakaalukad, kõik kolm olid juba ammuilma [[mähkmed|mähkmetest]] väljas, neil ei olnud vähimatki [[allergia]]t ega toidutalumatust, ehkki säärased asjad on tänapäeval tõeliselt ''hot'' teema, ja tõtt-öelda oli see ainus ''hot'' asi, millest ta puudust ei tundnud. Isegi peened restoranid peavad [[menüü]]s ära märkima, kas toidud sisaldavad gluteeni või [[muna]] või pähkleid või ehk veerand datlit või koguni kaks suhkrutera, see on tänapäevane massihüsteeria, ja kui tema oleks mõnes niisuguses kohas [[kokk]], suruks ta endale esimest ning ühtlasi viimast korda lihunikunoa vastu randmekohta. ** [[Anne B. Ragde]], "Andestada saab alati", tlk Riina Hanso, 2017, lk 17 * Mõtlesin talle [tütrele] häid kombeid õpetada ja kui taas kord [[Tallinn]]a läksime, viisin ta Gloria restorani pidulikule lõunale. Gloria oli 1970. aastatel kõrgklassi koht. Parteiladvik käis seal lõunastamas ja ega õhtuti samuti igaüht sisse lastud. :/---/ :Saatuse või jumal-teab-kelle tahtel juhtus onukesel [[õnnetus]]: [[leib|leivatükk]] kukkus maha. Mehike (nimetan nii, sest ta oli lüheldane, ümara näoga ja punapõskne) võttis leiva üles, asetas siivsalt oma leivataldrikule ja võttis uue. :Kata jälgis toimuvat. Ta [[silm]]ad läksid aina suuremaks. Siis käratas nii, et kogu partei ja [[valitsus]] kuulsid: "Anna [[suudlus|musi]], [[idioot]]!" * [[Ave Alavainu]], "50:50. Elueklektika", 2016, 2. trükk, lk 133-134 * Mulle meeldib inimesi jälgida. Kui olin väike, pani ema mu pidama looduspäevikut. Märkisin iga päev üles, mida [[loodus]]es nägin, muudkui vaatlesin – see kujundas [[harjumus]]e. Mulle meeldib seada end metatasandile. Lähen näiteks üksi restorani, mind vaadatakse seal kaastundlikult – ahah, tal pole kellegagi koos söömas käia. Mina aga jälgin restorani nagu [[nukumaja]]: mis on inimestel seljas, milliste autodega nad tulevad, mida räägivad. Mulle meeldib hästi palju erinevates kohtades käia, moodsatest [[hipster]]iurgastest rahvamaja [[disko]]ni. Ma ei põlga ära kellegi [[seltskond]]a, kuigi pean tunnistama, mõned seltskonnad on vahel rasked. ** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 * Tänapäeval on prantslastel kombeks restoranis lõunasöögi juurde juua pigem karahvinitäis [[vesi|vett]] ja väike sõõm [[vein]]i, teisisõnu mitte vein pooleks veega, vaid vett veidikese veiniga. [[Prantsusmaa]]l on korda läinud vähendada [[alkohol]]i tarvitamist ühe protsendi võrra aastas, paralleelselt on vähenenud suremus alkoholitekkelistesse [[haigus]]tesse, mida on 60 ringis, ja pikenenud on prantslaste keskmine eluiga, mis on nüüdseks üks pikimaid [[Euroopa]]s, ulatudes üle 81 eluaasta. Prantslased ei ole veinile selga keeranud, joovad seda aga pigem koos veega, mitte metslase kombel paljalt. ** [[Mari Järvelaid]], [https://arvamus.postimees.ee/4258631/mari-jarvelaid-etanoolil-pole-emotsioone "Etanoolil pole emotsioone"] Postimees, 28.09.2017 * [[Kunstnik]]e restorani ei ole võimalik teadlikult asutada, see sünnib, kui ta sündima peab, elab oma aja ära ja kaotab lõpuks populaarsuse. Kui restoran muutub liiga menukaks, tõmbuvad vanad alalised kunded kõrvale: liiga palju on uudishimulikke [[turist]]e. See nähtus hakkas "Hansas" juba tekkima, sest vahel küsis tundmatu [[klient]] uksehoidjalt esimese asjana: "Kus see Saarikoski siin istub?" Vahel naerdi laudades, et maainimesed tulevad tellitud bussiga "Hansasse" Saarikoskit vaatama. (lk 107) ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) restorani-[[tõsielusari|tõsielusarjadest]]. [[Võistleja]]tel paluti valmistada seene[[risoto]] ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road [[erinevus|erinesid]] üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on [[järjekindlus]] oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab [[toit]]u veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma [[märk]]i, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele [[standard]]itele, siis ei näita see mitte meie [[piiratus]]t, vaid [[vabanemine|vabanemist]] ja [[individuaalsus]]t. (lk xvii) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> Siis, kui peenes restoranis tuuakse lauale kõrge klaas[[pudel]] veega, näen, kuidas [[lapsepõlv]]e tolmuses [[ait|aidas]] vedeleb samasugune muu [[prügi]] sees. "Ära seda küll näpi, see on vana praht," ütleb [[isa]]. </poem> * [[Piret Põldver]], "Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...", Müürileht, 28. jaanuar 2019 <poem> Restorani sildil istub [[kana]], keda maaler [[kukk|kukeks]] kavatses. [[Haav]] on noor, kuid mälestus on vana, - siia tulla tihti tavatses. Kahupäine [[klaver]]it taob: ''Swing-it! Swing-it!'' [[Ettekandja]] on kahjuks halvasti mingit. Linal paraku on ikka plekid, aga kaste haruldaselt hõrk. Siis veel olid leiva-, lihatšekid, magustoidu ees veel olin nõrk. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "Hårsfjärden, fantaasia g-moll" VIII kogus "Inimese teekond" ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] qpgpgmk5n6qg0r964in0ymdc41xr54y Vajadus 0 8239 89708 89513 2022-08-21T12:34:20Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega. * XXVI. Need ihad, mis täitumata jäädes ei põhjusta valu, pole hädavajalikud, vaid kätkevad endas kergesti tõrjutavat soovi juhul, kui näib, et neid on raske saavutada või et nad tekitavad kahju. * XXIX. Ihadest on mõned loomulikud ja [hädavajalikud, mõned loomulikud ja] mittevajalikud ning mõned pole ei loomulikud ega vajalikud, vaid tekivad kõigest tühja arvamuse tulemusena. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Inimene üksi tarvitab rohkem [[liha]] kui kõik teised [[loom]]ad kokku suudavad ära [[õgimine|õgida]], seepärast on just tema suurim hävitaja, ja see tuleneb pigem [[harjumus]]est kui vajadusest. Selle asemel, et kasutada [[Mõõdukus|mõõdukalt]] seda, millega teda on õnnistatud, selle asemel, et jagada seda võrdselt, selle asemel, et kasvatada neid samavõrd kui ta hävitab, leiab [[rikas]] kogu oma hiilguse sellest, et sööb ühe päevaga oma laua ääres hulga, millega võiks pidada üleval paljusid perekondi. Ta kuritarvitab ühtviisi loomi ja oma liigikaaslasi, kellest mõned jäävad [[nälg]]a ja [[viletsus]]se, töötades üksnes tema mõõdutu [[isu]] ja veelgi rahuldamatuma [[edevus]]e rahuldamiseks, ning hävitades teisi puuduse läbi, hävitab ta iseennast ülekülluses. Sellele vaatamata võiks inimene, nii nagu mõned teisedki loomad, [[Taimetoitlus|elada aiaviljadest]]. ** [[Georges-Louis Leclerc de Buffon]], ''[[w:Histoire Naturelle|Histoire Naturelle]]'' (1753), trans. J. S. Barr, London: H. D. Symonds, 1797, vol. V, [https://books.google.it/books?id=9QpTAAAAYAAJ&pg=PA209 pp. 209]-210. * Olen veidi ringi rännanud; olen näinud [[surelikkus|surelikke]], kes seisavad meist palju alamal, ja teisi, kes seisavad meist võrratult kõrgemal, kuid ma pole veel kusagil näinud selliseid, kel poleks rohkem [[iha]]sid kui tõelisi vajadusi ja rohkem vajadusi kui [[võimalus]]i neid rahuldada. ** [[Voltaire]], "Mikromegas" * Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab uudishimu ja peletab [[igavus]]t: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks. (lk 15) ** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 3–4, 2008 * Kõik see, pidage meeles, sündis tol pimedal ajal, kui veel puudusid [[kunstikool]]id — ajal, kui kõik [[õpetaja|koolmeistrid]] ei olnud veel eranditult ausad, tundehellad isiksused, ja kõik [[kirikuõpetaja]]d veel mitte avara [[vaim]]uga kultuurilembesed mehed. Ei ole [[müüt]], et noil vähemsoovitud aegadel oli peale mr. Stellingi veel teisigi [[vaimulik]]ke, kelle vaim oli piiratud, vajadused aga suured, ja kelle sissetulek, peamiselt Fortuna naiselik-pimedate ning ebaloogiliste vassingute tõttu, ei vastanud niivõrd nende vajadustele kuivõrd intellektile — millest inimese sissetulek teadagi ei sõltu. Niisiis tuli neil džentelmenidel oma vajadused sissetulekuga vastavusse viia; ja kuna vajadused ei lase end just kergesti surnuks näljutada, pidid nad valima lihtsama tee — oma sissetulekuid tõstma. Selleks oli üksainus moodus; kuna vaimulikele olid keelatud kõik ametid, kus madala tasu eest head [[töö]]d tehakse, kes võis neid siis laita, kui nad tegid kõrge tasu eest väga kehva tööd? (2. rmt, 4. peatükk, lk 153) * [Philip:] "Ei, Maggie, kellelegi ei anta jõudu teha midagi [[loomuvastasus|loomuvastast]]. Otsida pääsu kõigest [[loobumine|loobumises]] — see on ju [[argus]]. See ei karasta mitte kedagi. Ühel heal päeval paisatakse teid elukeerisesse, ja kõik teie loomuse rahuldamata vajadused ründavad teid siis metsiku aplusega." (5. rmt, 3. peatükk, lk 296) * [[Inetus|Inetud]] ja vigased inimesed tunnevad tihti suurt vajadust eriliste [[voorus]]te järele, milleta neil on äärmiselt ebameeldiv elada: kuid [[teooria]], et erilised voorused on ebasoodsate tingimuste otsene tagajärg, nii nagu loomadele külmas [[kliima]]s paksem karv selga kasvab, ei pea ehk päriselt paika. (5. rmt, 3. peatükk, lk 297) ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 * Inimaju loomisel [[evolutsioon]] mitte üksnes ei pannud eelajaloolise [[inimene|inimese]] vajadustest mööda, vaid see on ainuke juhtum, mil evolutsioon on ühele liigile andnud [[organ]]i, mida viimane ei oska kasutada. ** [[Arthur Koestler]], "The Ghost in the Machine" (1967) * On tore saada üle soovist elada oma ümbruse elu. Õppida iseennast paremini tundma, mõistma oma vajaduste tagapõhja. Näha teiste motiive selgemini — ja tunda neis ära omaenda hirmusid ja kõhklusi. (lk 88) ** [[Liv Ullmann]], "Muutumine", tõlkinud [[Anu Saluäär]], [[Loomingu Raamatukogu]] 16-18/1986 * Tänapäevases [[romaan]]is on [[jutustaja]] tavaliselt nähtamatu või vähemasti küllaltki tagasihoidlik, kuid varem surus ta oma kohaloleku vahel nii tugevalt peale, et kui ta [[lugu]] jutustas, siis näis, et ta räägib seda iseendale, ning mõnikord tundus koguni, et meile jutustamine on ettekääne, et rahuldada oma määratut vajadust ennast eksponeerida. ** [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht, 2011 (LR nr 15/16), lk 38 * Olemuslik [[süü]] ja vajadus [[lunastus]]e järele on mu meelest isegi aktuaalne. Piisab, kui sooritada pikk õhtune jalutuskäik [[Tartu]]s piki Küüni ja Rüütli tänavat. Igast [[baar]]ist vaatab vastu igatsus lunastuse järele, mille [[siirus]]es ei ole põhjust kahelda. Inimesed ei taha elada sellistes suhetes ja sõltuvustes, nagu nad elavad, otse spastiliselt laialikistuna, ja süütunne ei lase neist võrkudest väljuda. Üliõpilased mõjuvad siin siiski värskendusena, sest [[õppimine]] on teadagi taevalik. Nemad tõmbavad inimesi jälle püsti. ** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Saan aru inimeste vajadusest [[müstika]] järele, sest tunnen ka ise seda vajadust – et oleks midagi pärast [[surm]]a. Aga minu vajadus ei tähenda, et nii ka on. Mul ei ole selle kohta mingeid [[tõendeid]]. Kõik, mis ma näen, on see: [[teadvus]] asub ajus ja kui aju lakkab töötamast, siis on lõpp. Rikkiläinud arvutist võib kõvaketta välja tõsta ja kuskile mujale sisse torgata. Ajuga pole see võimalik. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 * "Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl. :"Joosta jänesed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis." :"See on Tups!" taipas Mati. "Tups räägib! Ma ei teadnudki, et Tups oskab rääkida!" :"Muidugi oskan!" kinnitas kutsikas. :"Sa pole ju kunagi varem rääkinud!" imestas Mati. :"Varem polnud selleks mingit vajadust," lausus Tups ja hüppas põrandale. (lk 31) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * See [[rännak]] toob minus välja parima ja halvima ühes - selles olen ma kindel. Muudab mind tänulikumaks ning [[alandlikkus|alandlikumaks]] samuti. :Usutakse, et Camino annab seda, mida inimene päriselt vajab. Aga mida ma siis õigupoolest vajan? Olen seda endalt nende päevade jooksul korduvalt küsinud, aga vastust pole ma leidnud. Santiagoni on samuti tükk maad minna. (lk 42) * Lena räägib äsjaloetud teadusuuringust, mis väidab, et inimese üks põhivajadustest on vähemalt üks [[kallistus]] päevas. :"Kui inimene jääb pikemat aega kallistuseta, võib ta lausa haigeks jääda," tutvustab Lena uuringu tulemusi ja otsustab selle peale meid mõlemaid tugevalt kallistada. :Pean tunnistama, et mulle ei ole kunagi füüsiline kontakt võõraga meeldinud, aga oleme päevadega piisavalt lähedaseks saanud, nii et kallistusel näib võlujõud olevat. (lk 53) * Edasi kulgeb tee otse ookeaniäärsel kaljunukil. Tuul on hingemattev, aga ma pean kohe nüüd [[kusemine|pissile]] minema. :"Sa oled päriselt hull! Siin riigis saab selle teo eest 120 eurot [[trahv]]i!" teatab peruulane. :"Kas sa teed nalja? See siin on palvetee, loodus pealegi," argumenteerin mina. :Kõnnime edasi, kuni ma enam oodata ei kannata. :"Kui [[vältimatus|vältimatu]] vajaduse rahuldamise hind on 120 eurot, siis ma maksan," teatan talle bravuurselt ja ronin kaljunuki taha, hirmsa tuule kätte pealegi. (lk 70) * [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 * Ma ei usu, et [[leiutamine]] sai alguse vajadusest — minu arvates on leiutamise otseseks põhjuseks [[tegevusetus]], võibolla ka [[laiskus]]. Et vähema vaevaga läbi ajada. See ongi see suur [[saladus]], mis on toonud meid läbi aegade sadade tuhandete aastate jooksul, teinud [[tulekivi]] küljest kildude tagujast [[nõudepesumasin]]a sisselülitaja. (lk 143) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996 * Veel ühed mittenakkuva pinnaga hädavajalikud asjad minu [[köök|köögis]] on mittenakkuvad ahjuplaadid, üks kurrulise põhjaga ([[liha]] jaoks) ja teine sile ([[kook]]ide tarvis). Aga kui ma ütlen "hädavajalikud", siis ütlen ma seda moodsa [[tarbimisühiskond|tarbimisühiskonna]] vaimus. Ükski ülalmainitud riistadest ei ole hädavajalik, need on vaid ahned tänapäeva [[leiutis]]ed, argised [[luksus]]esemed. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] j69xvnd097h6x66ye8p7sm3kysyh9sj Aleksander III 0 8343 89751 46592 2022-08-21T20:53:46Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alexander III 1882.jpg|pisi|Johann Köler, Aleksander III portree, 1882.]] [[Pilt:Kramskoy Alexander III.jpg|pisi|Ivan Kramskoi, Aleksander III portree.]] '''Aleksander III''' (10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli [[Venemaa]] keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Ta oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. ==Tema kohta== * Ta [Aleksander III] armastas öelda oma ministritele: terves maailmas on meil ainult kaks ustavat [[liitlane|liitlast]] — meie [[armee]] ja meie [[merevägi]]. Kõik teised pöörduvad esimesel võimalusel meie vastu. ** {{halliga|— Во всем свете у нас только 2 верных союзника, — любил он говорить своим министрам: — наша армия и флот. Все остальные, при первой возможности, сами ополчатся против нас.}} ** [[Aleksandr Mihhailovitš]], [http://militera.lib.ru/memo/russian/a-m/index.html Книга воспоминаний], 1933 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Venemaa keisrid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mmleh0ipxs1354uwd0j57gmrv5fbnyc Luksus 0 8643 89710 80777 2022-08-21T12:35:37Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ja isegi [[kurbus]] oli mõeldud [[rikkus|rikastele]], see oli neile, kes said seda endale lubada, neile, kellel ei olnud targemat teha. Kurbus oli luksus. (lk 46) ** [[Clarice Lispector]], "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017 * Võõrastele võibki meie [[kultuur]] mõjuda [[glamuur]]selt. Aga ise võiksime võtta ette luksusliku eesmärgi ja püüda sinnapoole, et meie endi [[rahvus]]e, sõpruskonna ja [[perekond|perekonna]] muusikakultuur oleks kõike muud kui glamuurne meie praegustele ja tulevastele põlvkondadele ja väga heas mõttes südamlikult oma. ** [[Sofia Joons]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/glamuur-ja-paerimusmuusika/ "Glamuur ja pärimusmuusika"] Sirp, 10. jaanuar 2013 * Minu jaoks on suur [[privileeg]], kui ma saan valida, kas tulen koju Kloostri või Kroonuaia tänava kaudu või hoopis läbi [[botaanikaaed|botaanikaaia]]. Kui paljud inimesed saavad minna koju läbi botaanikaaia? See on puhas luksus! ** [[Heidi Iivari]], intervjuu: Margit Veromann, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=supilinnatirin20150420.2.6 "Soomlanna Heidi Iivari tõid Tartusse sisetunne ja maagia"] Supilinna Tirin, nr 13, 20. aprill 2015, lk 4-5 * Teistes Euroopa pealinnades on [[rikkus]] ja [[vaesus]], elegantsed linnaosad ja tööliskvartalid rangelt üksteisest eraldatud, [[Peterburi]]s seevastu oli kõik läbisegi. Uhke [[palee]] kõrval seisis väike, armetu ja madal puulobudik, luksusrestorani kõrval räpane [[kõrts]]. [[Suvi]] polnud Peterburi jaoks õige aeg, "[[seltskond]]" viibis suuremalt jaolt oma mõisates või suvituskohtades. Sellegipärast pani "saartel" asuvate suurte [[restoran]]ide õhtune luksus imestama: naiste [[dekoltee]]d ulatusid peaaegu nabani ning väärtuslikke ehteid võis näha tohutul hulgal. Oli ka [[kaupmees|kaupmehi]] [[Nižni Novgorod]]ist ja teistest sisemaa linnadest. Need olid suurt kasvu kandilised räpased habemikud, kes tulid restorani, säärsaapad ja ratsapüksid jalas, jõid palju, lärmasid, möirgasid, [[sülitamine|sülitasid]] avalikult põrandale ning jätsid [[kelner]]ile sada rubla [[jootraha]]. Õhtuti mängisid "saartel" vene [[mustlased]], kelle muusika erutas veel rohkem kui ungari mustlaste oma. Ka siin vajutasid [[valged ööd]] kõigele ebamaisuse pitseri, kõik mõjus peaproovina päevavalgusega täidetud teatris, mitte aga [[tragöödia]] viimase vaatusena, mis aeglaselt, ent kindlalt lõpule lähenes. (lk 98-99) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * [[Varjupaik|Varjupaigas]] valvavad Rebeca ja Soledad kordamööda [[pesuruum]]i ukse taga, kui teine sees on. Milline luksus on maanteetolm ihult maha loputada, end sisse seebitada ja sooja veejoa all seista, vaadata, kuidas see räpase ja pruunina su jalge ette koguneb, enne kui äravoolu ümber keerlema hakkab ja igaveseks kaob. Soledadile meeldib kujudeda, kuidas vee[[molekul]]id kihutavad äravoolutorudest alla, segunevad ja valguvad laiali, liituvad teiste torudega linnatänavate all, muutuvad mingi salajase sihtpunkti poole sööstes ja kukerpallitades suuremaks ja kiiremaks. Talle meeldib mõelda [[mustus]]est, mille ta oma ihult maha uhub, mis muutub aina lahjemaks, kuni see lõpuks polegi enam mustus. (lk 252) ** [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 * [[Päike]] paistab ainult Tema naha poleerimiseks ja juuste kuldamiseks, [[tuul]] puhub vaid Tema põskede [[jume]] suurendamiseks, [[meri]] pingutab, et Teda vannitada, [[lill]]ed surevad rõõmuga, et vaid Tema [[nahk]] võiks luksuslikult nende lõhnas mõnuleda. Ta on loodu kroon, meistritöö. Rüüstatakse meresügavusi, et vaid Teda katta [[pärl]]ite ja [[korall]]idega; [[maapõu]] kistakse lahti, et Ta võiks kanda kulda, safiire, teemante ja rubiine. Hülgepoegi pekstakse keppidega surnuks, sündimata talled kistakse uttede emakaist, miljonid mutid, piisamrotid, oravad, naaritsad, kärbid, rebased, koprad, tšintšiljad, ilvesed ja teised armsad väikesed olevused surevad varajast surma selle nimel, et Temal oleks [[karusnahk]]u. Jaana- ja paabulinnud loovutavad Talle oma suled. Mehed jahivad oma eludega riskides [[leopard]]e Tema [[kasukas|kasukate]] ja [[krokodill]]e tema kingade ning kottide tarvis. Miljonid [[siidiuss]]ikesed pakuvad Talle oma kollast tööd, [[õmblejanna]]d mässavad õmblustega ja teevad [[pits]]i käsitsi, et Tema võiks olla riietunud parimasse, mida raha eest saab. Meie [[tsivilisatsioon]]i mehed jätavad pigem ennast uhketest rõivastest ilma, et vaid saaks vabalt röövida [[universum]]i varandusi minu [[daam]]i katmiseks. Uued toormaterjalid, uued tehnoloogiad, uued [[masin]]ad tuuakse Tema teenimiseks mängu. Minu daam peab seega olema nii peamine kulutaja kui ka peamine kulutusvõime ja majandusliku [[edu]]kuse [[sümbol]]. Sellal, kui Tema kaaslane näeb oma [[tehas]]es ränka vaeva, jalutab Tema peenimatel [[tänav]]atel ja viibib luksuslikemais [[hotell]]ides, mehe [[varandus]] seljas ja rinnal, sõrmedes ja randmeil, teeb põhjalikke kulutusi oma mehe majas, kus on Tema koht ja piirid, nautides seda siidist [[jõudeolek]]ut, mis on vajalik, et säilitada Tema kaaslase [[prestiiž]]i ja Tema enda oskust seda demonstreerida. ** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html "Stereotüüp"], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar "VTK-raamat"], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970) * [[Mehed]] pole ikka veel aru saanud, et kui [[naised|naistel]] lastakse teha [[Majapidamistööd|nii palju tööd]] nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks luksusesemeks. (lk 136) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * Veel ühed mittenakkuva pinnaga [[vajadus|hädavajalikud]] asjad minu [[köök|köögis]] on mittenakkuvad ahjuplaadid, üks kurrulise põhjaga ([[liha]] jaoks) ja teine sile ([[kook]]ide tarvis). Aga kui ma ütlen "hädavajalikud", siis ütlen ma seda moodsa [[tarbimisühiskond|tarbimisühiskonna]] vaimus. Ükski ülalmainitud riistadest ei ole hädavajalik, need on vaid ahned tänapäeva [[leiutis]]ed, argised luksusesemed. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 0b7kq3yhjqqkxrs4hzk8l7a5jq3zweq Sahtel 0 8712 89720 48138 2022-08-21T12:43:41Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Ostap Bender:] [[Ohver]]! Mida te teate [[elu]]st ja ohvritest? Te arvate, et kui teid on [[maja]]st välja tõstetud, siis te tunnete elu? Ja kui teilt on rekvireeritud Hiina [[vaas]]i [[imitatsioon]], siis see on ohver? Elu, härrad vannutatud mehed, on keeruline asi, kuid see keeruline asi, härrad vannutatud mehed, avaneb niisama lihtsalt nagu lauasahtel. Tuleb ainult osata lahti teha. Kes seda ei oska, jääb omadega vahele. Kas te olete kuulnud lugu [[husaar]]ist, kes [[munk|mungaks]] läks? (lk 119) ** [[Ilja Ilf, Jevgeni Petrov]]. "[[12 tooli]]". Tõlkinud Harald Haug. Tänapäev, 2005 * Kui juba jutt sahtlitele läks, siis minu ideaalses köögis - või siis parimas võimalikest [[köök]]idest selles ebatäiuslikus maailmas (mis on maksimaalne, mida me võime loota) - oleks sahtleid nii vähe kui võimalik. Ma tõepoolest usun, et mida vähem on köögis sahtleid, seda lihtsam. Ma olen avastanud, peaaegu eranditult, et ükskõik kui hästi ma tunnen iga oma sahtli sisu, avan ma midagi otsides alati vale sahtli. Ja kui see ongi õige koht, siis on otsitav asi viimane, mille ma sealt üles leian. Nii et minu [[nõuanne]] on: kui sul on sahtlid, siis tee need väikesed, hästi madalad. Kõik arvavad alguses, et vajavad suuri, mahukaid sahtleid, kuhu kõiksugu asju saab panna, aga see pakub vaid suuremat võimalust iga kord meeleheitlikult ringi tuhlata, kui midagi tarvis läheb, ning imetoredad ruumikad sahtlid muutuvad kiiresti katastroofipiirkonnaks, kus valitseb täielik [[kaos]]. Mina ei saa isegi söögiriistade sahtliga hukkama, vaid pistan kõik noad, kahvlid ja lusikad eraldi augustatud anumatesse, kaunistades nõnda oma köögikapi nagu kolme harali metalse lillebuketiga. Ainus sahtel, mille ma tegelikult eesmärgistatult sisse lasin panna, on kruusisahtel: suur (aga mitte sügav) [[panipaik]] [[joogikruus|kruus]]ide hoidmiseks ühes kihis. Ma ei salli kruusipuud ja tasside kuhja<!--//-->mine kapiriiulile on närviajav ettevõtmine, nii et minu innovaatiline (mõned köögid tagasi) kruusisahtel - ja siin räägib peaaegu et teesõltlane - on hindamatu. (lk 5-6) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> [[Hall]]-umbne [[kantselei]]. Massiivne [[laud]], mis nõtkub sajast dokumendimapist. See maailm koosneb [[paber]]ist ja papist, siin troonib [[tint|tindipott]] ja auguraud. [[Ükskõiksus]] immitseb kui salataud siin igast kõlekroonulikust [[kapp|kapist]]. Laudriiul taaga all on lahti tapist. [[Tolm]] igal pool. On iga sahtel [[haud]]. </poem> * [[Kalju Kangur]], "Kantseleikärbes" (1979) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 67 [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Anatoomia]] qgrb8jn7e5sh5znh48urcu91yiz4i1y Võõrustamine 0 9189 89667 49639 2022-08-21T12:00:52Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Võõrustamiskommete kohaselt peab [[Odüsseus]] rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel [[lõpp]]u ei ole. Kuid Odüsseuse lugude [[ehedus]] ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad [[jutustaja]]t, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema [[kodutee]]d. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus. ** [[Tiina Kirss]], "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014 * Oma kostitaja-au kõrgel hoidmiseks peab üks kodukokk lauale tooma vaid kandikutäie priskeid hiilgavaid kokteilivorstikesi. Rohkem pole tarvis, aga see ei tähenda muidugi, et seda siiski teha ei võiks. Mind täidab erakordne [[nauding]] — tõeline, südamest tulvav [[rõõm]] —, kui saan laua toidukraami täis kuhjata, nii et üheks motivaatoriks — ükskõik millal ma kokkan - on mu enda taevalik [[rahulolu]]. Kuid kõike tuleb [[tasakaal]]us hoida: ma mäletan korda, kui ma enne [[Külaline|külaliste]] tulekut viskasin rahuloleva pilgu üle taldrikutega kaetud laua ja küsisin oma pojalt, kes polnud siis vanem kui kolmene: "Kas on midagi meeldivamat kui [[vaatepilt]] lauatäiest toidust?" "Jah," vastas ta etteheitval toonil, "lauatäis inimesi." :See on miski, mida me kõik peaksime külalisi kostitades meeles pidama (isegi, kui see "kostitamine" on väga otsustavalt väikese "k"-ga): hiiglaslik hulk anuvalt inimeste ninade alla topitud toite ei loo mitte tervitatavalt [[küllus]]liku, vaid hoopis sekeldava [[meeleheide|meeleheitliku]] tunde. Ja see küll [[peotuju]] ei tekita. (lk 410) * [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7z8r9pnjgyg584fgvn4ct7t4296riyh 89668 89667 2022-08-21T12:00:59Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kommunikatsioon]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Võõrustamiskommete kohaselt peab [[Odüsseus]] rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel [[lõpp]]u ei ole. Kuid Odüsseuse lugude [[ehedus]] ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad [[jutustaja]]t, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema [[kodutee]]d. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus. ** [[Tiina Kirss]], "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014 * Oma kostitaja-au kõrgel hoidmiseks peab üks kodukokk lauale tooma vaid kandikutäie priskeid hiilgavaid kokteilivorstikesi. Rohkem pole tarvis, aga see ei tähenda muidugi, et seda siiski teha ei võiks. Mind täidab erakordne [[nauding]] — tõeline, südamest tulvav [[rõõm]] —, kui saan laua toidukraami täis kuhjata, nii et üheks motivaatoriks — ükskõik millal ma kokkan - on mu enda taevalik [[rahulolu]]. Kuid kõike tuleb [[tasakaal]]us hoida: ma mäletan korda, kui ma enne [[Külaline|külaliste]] tulekut viskasin rahuloleva pilgu üle taldrikutega kaetud laua ja küsisin oma pojalt, kes polnud siis vanem kui kolmene: "Kas on midagi meeldivamat kui [[vaatepilt]] lauatäiest toidust?" "Jah," vastas ta etteheitval toonil, "lauatäis inimesi." :See on miski, mida me kõik peaksime külalisi kostitades meeles pidama (isegi, kui see "kostitamine" on väga otsustavalt väikese "k"-ga): hiiglaslik hulk anuvalt inimeste ninade alla topitud toite ei loo mitte tervitatavalt [[küllus]]liku, vaid hoopis sekeldava [[meeleheide|meeleheitliku]] tunde. Ja see küll [[peotuju]] ei tekita. (lk 410) * [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] prpwaxfs0ehxpku0e3ro7ippptekxo1 89669 89668 2022-08-21T12:01:06Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Toit]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Võõrustamiskommete kohaselt peab [[Odüsseus]] rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel [[lõpp]]u ei ole. Kuid Odüsseuse lugude [[ehedus]] ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad [[jutustaja]]t, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema [[kodutee]]d. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus. ** [[Tiina Kirss]], "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014 * Oma kostitaja-au kõrgel hoidmiseks peab üks kodukokk lauale tooma vaid kandikutäie priskeid hiilgavaid kokteilivorstikesi. Rohkem pole tarvis, aga see ei tähenda muidugi, et seda siiski teha ei võiks. Mind täidab erakordne [[nauding]] — tõeline, südamest tulvav [[rõõm]] —, kui saan laua toidukraami täis kuhjata, nii et üheks motivaatoriks — ükskõik millal ma kokkan - on mu enda taevalik [[rahulolu]]. Kuid kõike tuleb [[tasakaal]]us hoida: ma mäletan korda, kui ma enne [[Külaline|külaliste]] tulekut viskasin rahuloleva pilgu üle taldrikutega kaetud laua ja küsisin oma pojalt, kes polnud siis vanem kui kolmene: "Kas on midagi meeldivamat kui [[vaatepilt]] lauatäiest toidust?" "Jah," vastas ta etteheitval toonil, "lauatäis inimesi." :See on miski, mida me kõik peaksime külalisi kostitades meeles pidama (isegi, kui see "kostitamine" on väga otsustavalt väikese "k"-ga): hiiglaslik hulk anuvalt inimeste ninade alla topitud toite ei loo mitte tervitatavalt [[küllus]]liku, vaid hoopis sekeldava [[meeleheide|meeleheitliku]] tunde. Ja see küll [[peotuju]] ei tekita. (lk 410) * [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Toit]] kq6f8on70jxd77s9jc2pr09m0a4jb6e Rammestus 0 9317 89761 49920 2022-08-22T11:19:30Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Isabel_Codrington_Drowsy_summer_days.jpg|pisi|Isabel Codrington (1874-1943), "Rambed suvepäevad", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> ja [[Luule]]gi ei kütkesta mind nii kui lõunaaeg, mis suigub raugelt unne, või [[õhtu]], kastund mesisesse loidu; oh tuleks [[aeg]], mis igast [[tüli]]st prii, nii et ma kuude muutumist ei tunne, ei kuule tervemõistuslikku oidu. </poem> * [[John Keats]], "Ood viitsimatusest" ("Ode on Indolence"), 1819, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 65 <poem> Siis ärkad sinagi. Nagu kerkiv [[udu]] hajub su liikmeist eilsete tööde rammestus. Sa ärkad puhtana nagu [[särg|särjepoeg]] keset [[laine]]id, noorena nagu [[varss]] [[ema]] kõrval, ilusana nagu uus [[laev]], mis täna läheb merele. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kes oskaks maalida...", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 16 [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] p3gbb0gazqwcxl1ruc5fo87p5jfo3n6 Suupiste 0 10155 89665 70762 2022-08-21T11:59:30Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Joomine|Jooge]] rohkem, aga suupistega pidage piiri. See on parim vahend [[eneseimetlus]]e ja pealiskaudse [[ateism]]i vastu. ** [[Venedikt Jerofejev]], "Moskva-Petuški". Tõlkinud [[Ott Arder]]. Tänapäev, 1999, lk 54 * [Põrsad teki sees sinepise dipikastmega:] Ma kardan, et [[häbi]]stasin ennast - või oleksin häbistanud, kui mul oleks mingi häbitunne -, kui ma nende näksidega esmakordselt kohtusin 4. juuli tähistamise peol Hamptonis, mille korraldasid mu sõber ja agent Ed Victor ning ta naine Carol Ryan. Ma hoidsin [[kelner]]it sõna otseses mõttes [[pantvang]]is. Sõin neid ampse terve peoaja ning kui kõik teised olid lahkunud, istutasin end sohvale maha ja tegin lõpu peale ka neile, mis olid veel alles jäänud. :Ja milliseid [[kahetsus]]piinu ma pärast kodus kannatasin, et polnud suutnud süüa rohkem! Nii et ma nuiasin toitlustajalt retsepti välja ja siin see on. (lk 425) * [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> "Armas sõber Pimbo-Pambo, saatsin sulle palmiviina. mõtle, mis mul toonud piina: [[viin]]a tõi sull' ilus Odu – tüdrukut ei tule kodu? Kas sa viina kätte saanud?" "Saanud, joonud, armas Kambo! Ole terve – ah, vaat seda, [[eksitus]], näe, ütlen sulle – mõtlesin, et kõik on mulle: viina mina ära jõin, tüdruku siis peale sõin. Tervitusi saadan sulle." </poem> * [[Juhan Liiv]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69006023/nuud-neegripoiss-pistan-su-kinni "Aafrika mehed"], u 1910 [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] sapnfir57ubxtjoj9zdty85mbuyihi8 Lamp 0 10434 89705 76098 2022-08-21T12:28:46Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Young_Girl_Before_a_Lit_Lamp_(Anna_Ancher).jpg|pisi|Anna Ancher, "Neiu lambi juures" (1887)]] [[Pilt:GMIII_MCAG_1927_30-001.jpg|pisi|Isabel Codrington (1927)]] [[Pilt:Modersohn-Becker_-_Stillleben_mit_Gaslampe.jpeg|pisi|Paula Modersohn-Becker, "Vaikelu valge lambiga" (1906)]] Lamp (kreeka ''lampás'', ’tõrvik’) on [[valgus]]e tekitamiseks valmistatud kiirgusallikas. ==Proosa== * Mamma istus oma [[kiiktool]]is, [[õmblemine|õmmeldes]] laual seisva lambi tule valguses. Lamp oli ere ja hiilgav. Koos [[petrooleum]]iga oli klaaskausi põhja asetatud veidi [[sool]]a, et hoida petrooleumi plahvatamast. Samasse olid pistetud mõned punase flanellriide ribad, et lamp kenam välja näeks. See oli ilus. :Laura armastas silmitseda lambi puhast ja sätendavat klaaskuplit, kollast ühtlaselt põlevat leeki ja klaaskaussi heleda petrooleumiga, mis oli flanellitükkidest värvunud punaseks. Talle meeldis jälgida ka võbelevat ja pidevalt muutuvat [[kamin]]atuld, mis hõõgus kollaselt ja punaselt ning sädeles puuhalgude lähedal rohekalt; kuldsete ja sügavpunaste [[süsi|süte]] kohal hõljus kerge sina. (lk 24) * [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994 * Mõnikord annab [[rituaal]]ide täitmine märku tõsisemast probleemist, näiteks kui kakskümmend korda lampi välja ja sisse lülitada või kui erksiniste [[aluspüksid|aluspüksteta]] enam toast välja ei saa. Sel juhul on tegu [[obsessiiv-kompulsiivne häire|obsessiiv-kompulsiivse häirega]]. Kattuvust on küll vaidlustatud sellega, et ebausklike rituaalide täitmisel ja obsessiiv-kompulsiivse häire puhul aktiveeruvad aju erinevad osad. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 * Ja kõik - [[kartmatus|kartmatu]] nagu ma olen [[kitš]]i suhtes - muutub veel kaunistusteküllasemaks [[õhtu]] saabudes, mil minu [[nõrkus]] väikeste lambikettide (ja mulle sobivad kõiksugused, alates pärlitest ja lõpetades tšillipipardega) vastu muudab ruumi maagiliseks [[grott|grotiks]]. See on eneseupitamine, mida ma naudin. Ma tahan, et mu [[köök]] toimiks, aga see peab ka [[lumm]]ama. (lk xxi) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> teadmata kadunud nagu lamp mille viisin [[suli]]le parandada ei parandand [[reede]]l ei parandand [[esmaspäev]]al [[neljapäev]]al oli kõik ära unustand küsis — Mis lamp? Ei ole mingit lampi minu juures samamoodi kadusid sina kes mul olid — pole olnudki — mis [[mees]]? Polnud siin kedagi ''not seen not heard of'' keegi tegi nõiatembu minu lambiga nagu minu mehegagi ... mõtlesin et ei pääse ta kuhugi aga vaat pääses [[mälu]] on mul muidu hea õpin alatasa uusi [[keel]]i aga meest ei mäleta oma mälu ma usaldada nähtavasti siiski ei või - nimigi oli tal — kummaline värk nagu tina tuhka ma oletan ta andis mulle andeks et ma toitu valmistada ei oska — liig saamatu olen seda ma arvan enne kadus lamp siis suli siis mees kanna nagu [[sõel]]aga [[vesi|vett]] seda elu jookseb minema ja [[lõhn]]agi ei jää järele </poem> * [[Ilona Laaman]], "*teadmata kadunud nagu lamp", rmt: "Maakulgur on maandunud", 2003, lk 4-5 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] [[Kategooria:Valgustid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 0f533vgp5o1buordzb7jrwp2va1qsix Tarbimisühiskond 0 10716 89709 58039 2022-08-21T12:35:16Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Pildi[[maagia]]l on tohutu vägi ja suure väega kaasneb ka suur [[vastutus]]. Selle väe väärkasutust, n-ö [[must maagia|musta maagiat]] näeb näiteks [[reklaamitööstus]]es, mis on kasutanud seda ületarbiva [[ühiskond|ühiskonna]] loomiseks. Meie ümber käib pidev [[infosõda]] ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus. Tänavakunst on teatavat sorti [[vastupanu]]võitlus [[orjus|orjastatud]] teadvuse vabastamiseks. ** [[Edward von Lõngus]], intervjuu: Iiris Viirpalu, [https://edasi.org/46621/edward-von-longus-tanavakunst-on-parim-viis-oma-sonumi-levitamiseks/ "Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks"]. Intervjuu Edward von Lõngusega. Edasi, 22. aprill 2020 * Veel ühed mittenakkuva pinnaga [[vajadus|hädavajalikud]] asjad minu [[köök|köögis]] on mittenakkuvad ahjuplaadid, üks kurrulise põhjaga ([[liha]] jaoks) ja teine sile ([[kook]]ide tarvis). Aga kui ma ütlen "hädavajalikud", siis ütlen ma seda moodsa tarbimisühiskonna vaimus. Ükski ülalmainitud riistadest ei ole hädavajalik, need on vaid ahned tänapäeva [[leiutis]]ed, argised [[luksus]]esemed. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 * Kell kaheksa õhtul sulges [[kaubamaja]] uksed. Müüjannad kiirustasid vormikitleid harilike rõivaste vastu vahetama ja majast lahkuma. Kell pool üheksa istus kaubamaja [[direktor]] taksosse ja kihutas minema. Kell üheksa väänas kõige usinam [[koristaja]] põrandalapi kuivaks ja riputas radiaatorile kuivama. [[Valvur]] lõpetas harjumuspärase ringkäigu, võttis sukavardad pihku ja hakkas tütretütrele põlvikuid kuduma. :Täpselt tund aega hiljem ilmus C-korpuse autode müügisalongis [[auto]] alt välja kellegi küünarnukk ja mõne minuti pärast seisis Hugo täies pikkuses keset salongi püsti. Natuke hirmus oli seista küll, aga Hugo oli enne kindlaks teinud, et tänavalt pole autode taha näha. Hugo ringutas, hõõrus kauasest lamamisest väsinud liikmeid ja hiilis siis treppi mööda B-korpuse teisele korrusele, kus vasakut kätt rippusid hommikumantlid. :"Kuku," sosistas ta. :Kollasetriibulise froteemantli hõlmad lõid lainetama ja nähtavale ilmus punane kräsupea. (lk 3) * "Kai, palun ära riku seda ööd ära." :"Ega mina rikugi, sina ise rikud. Enne, saad aru, enne ma lihtsalt unistasin karakull[[kasukas]]t, aga ma ei teadnudki, kui tore on sellega tegelikult ringi käia. Oled kohe hoopis teine inimene. Muide, sina oma [[ülikond|sametülikonnas]] oled ka teine inimene. Isegi nägu on sul teistmoodi. Ja meil sinuga ei pruugi midagi ega kedagi häbeneda, mõistad? Jõime meiegi kristallpokaalidest limonaadi! — Vii see briljant[[sõrmus]] parem kohe tagasi, muidu pannakse meid veel viieks aastaks vangi ka. See ongi siis su araabia öö, [[kaliif]] kurat-sind-võtaks! Kükita hommikumantlite vahel nagu lollakas, et paar tundi [[õnn]]elik olla!" (lk 6) * Hugo ronis kähku alla ja tuli tagasi paari [[voodilina]] ja õhukese tekiga. Järgmine kord tõi ta kaasa [[kummimadrats]]i ja tillukese [[transistorraadio]], kõige odavama. :"Midagi ülearu kallist ei maksa võtta," seletas ta. "Muidu panevad kohe tähele; Aga üht-teist odavat — nagunii läheb see [[vargus]]te arvele. Kaubamajas varastatakse pidevalt, selleks on isegi oma fond, et müüjad oma palgast ei peaks varastatud asju välja maksma. Varastamise [[protsent]] on ette nähtud." :"Ega meie ei varasta," nentis Kai. "Me ei vii ju neid asju majast välja. Ja mõne päeva pärast paneme nad ilusti müügisaali tagasi." :Hugo tahtis juba ukse seest haaki panna, aga Kai laskus siiski veel üksinda alla ja viis naaritsakeebi tagasi. :"Nüüd ei lahku ma sinust enam iialgi," sosistas ta ja paitas [[keep|keebi]] rinnaesist. "Nüüdsest oled sa igal öösel minu!" (lk 8) * Hugot ja Kaid päästis ainult see, et [[kaup]]a kogu aeg juurde toodi. Nad ei osanud arvatagi, et maailmas võiks olla nii tohutul hulgal kaupa, ja viimaks leidsid nad enda jaoks rahuldava põhjenduse: inimesed viivad päeval ostetud asjad öösel [[ladu]]desse tagasi, kust need hommikul jälle müügile suunatakse, ja nõnda käivad kõik asjad vahetpidamata ringiratast ja maailmal puudub mõistlik seletus. :Nii ei olnudki Hugo ja Kai väga üllatunud, kui neile ühel päeval autoga järele tuldi. Nad olid veendunud, et nad viiakse uude, palju kordi suuremasse ja toredamasse kaubamajja, nagu nad oma pojale ütlesid, ja küllap oli neil õigus. (lk 10) * [[Astrid Reinla]], "Kaubamaja", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987 [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Keskkond]] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Kaubandus]] pi8gowa5xbhomx5n9iukfx5gt9p6ei5 Algupära 0 10872 89729 67708 2022-08-21T13:36:47Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tõeline algupärasus seisneb mitte uues [[stiil]]is, vaid uues nägemuses. * ''True originality consists not in a new manner but in a new vision.'' ** [[Edith Wharton]], "The Writing of Fiction" (1925), I ptk * [[Levimuusika]] kui kõige massilisem kunstiliik nõuab üha kasvavat tähelepanu kõigis oma ilminguis. Paraku kohtame levimuusika tar­bevormide juures mitte just harva trafaretseid, banaalseid muusika­palu, mis kipuvad saastama muusikaatmosfääri. Selle asemel võiks kõlada rohkem sisukat originaal­sete ideedega eriilmelist muusikat. (lk 5) ** [[Anne Erm]], "Polkast rokini: Tänapäeva Eesti levimuusika panoraam", 1984 * "Seal all," ütles ta [Vetinari], "on [[inimene|inimesed]], kes järgnevad ükskõik millisele [[lohe]]le, kummardavad ükskõik millist [[jumal]]at, vaatavad mööda ükskõik kui suurest [[ülekohus|ülekohtust]]. Kõik see tuleb teatud üksluisest, igapäevasest halvast. Põhjuseks pole suurte patustajate tõeliselt kõrge, loominguline põlastusväärsus, vaid justkui masstoodanguna välja lastud hingepimedus. [[Patt]], milles, nagu võiks öelda, puudub igasugune algupära. Nad lepivad kurjaga mitte sellepärast, et nad oleksid poolt, vaid sellepärast, et nad pole vastu." ** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 341 * Kõigi [[lugu]]de [[juur]]ed ulatuvad looja [[kogemus]]se — läbielatu on allikas, millest fiktsioonid oma jõu ammutavad. See ei tähenda muidugi, et romaan oleks [[autor]]i varjatud biograafia, ent igas fiktsioonis, isegi kõige ohjeldamatuma [[kujutlusvõime]] puhul, on võimalik saada jälile alguspunktile, varjatud [[seeme|seemnele]], mis on sügavalt seotud kõige sellega, mida loo väljamõtleja on läbi elanud. Ma julgen väita, et sellel reeglil pole erandeid ning et keemilises mõttes puhast [[algupära]] [[kirjandus]]e vallas ei eksisteeri. (lk 14) ** [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht, 2011 (LR nr 15/16) * [[Looming]]ule püstitatakse ametlikke ja mõistuslikke sihte, kirjutatakse [[manifest]]e ja eeskirju, sigitatakse võimustruk­tuure koguni vaimuväljal — see, mille üle meie lähiminevikus on üsna tulemuslikult arutlenud prantsuse sotsioloog [[Pierre Bourdieu]]. Tagajärg on see, et kaob loomingu [[vabadus]] ja algupära, eelkõige kannatab aga loomingu eetiline mõõde. Teisisõnu, loojad, kes peaksid kõnelema [[Jumal]]aga või absoluudiga ja seeläbi tekitama mingeid vastuseid olemasolu [[kõrb]]es, panevad oma toodangu teadlikult müüki vaimuturul, mille mehhanismid ei erine muude maiste [[turg]]ude omast. ** [[Jüri Talvet]], [https://kultuur.err.ee/303036/juri-talvet-vohav-rampskultuur-soosib-vaimset-mandumist Intervjuu ajakirjale Looming, nr 11/2014] * Inimesele, kes ei [[lugemine|loe]], tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted. ** Tõnis Lukas, 39. Kreutzwaldi päevade avakõne, 21.09.1995; ''cit. via'': [[Rutt Hinrikus]], [https://kultuur.postimees.ee/2467843/inimesele-kes-ei-loe-tundub-et-talle-tulevad-originaalsed-motted-minu-tee-raamatuni "Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted"], Postimees, 17. jaanuar 1996 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5rj5h2ko98em7zd0ehvbyyywujpk2hy 89730 89729 2022-08-21T13:37:05Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tõeline algupärasus seisneb mitte uues [[stiil]]is, vaid uues nägemuses. * ''True originality consists not in a new manner but in a new vision.'' ** [[Edith Wharton]], "The Writing of Fiction" (1925), I ptk * [[Levimuusika]] kui kõige massilisem kunstiliik nõuab üha kasvavat tähelepanu kõigis oma ilminguis. Paraku kohtame levimuusika tar­bevormide juures mitte just harva trafaretseid, banaalseid muusika­palu, mis kipuvad saastama muusikaatmosfääri. Selle asemel võiks kõlada rohkem sisukat originaal­sete ideedega eriilmelist muusikat. (lk 5) ** [[Anne Erm]], "Polkast rokini: Tänapäeva Eesti levimuusika panoraam", 1984 * "Seal all," ütles ta [Vetinari], "on [[inimene|inimesed]], kes järgnevad ükskõik millisele [[lohe]]le, kummardavad ükskõik millist [[jumal]]at, vaatavad mööda ükskõik kui suurest [[ülekohus|ülekohtust]]. Kõik see tuleb teatud üksluisest, igapäevasest halvast. Põhjuseks pole suurte patustajate tõeliselt kõrge, loominguline põlastusväärsus, vaid justkui masstoodanguna välja lastud hingepimedus. [[Patt]], milles, nagu võiks öelda, puudub igasugune algupära. Nad lepivad kurjaga mitte sellepärast, et nad oleksid poolt, vaid sellepärast, et nad pole vastu." ** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 341 * Kõigi [[lugu]]de [[juur]]ed ulatuvad looja [[kogemus]]se — läbielatu on allikas, millest fiktsioonid oma jõu ammutavad. See ei tähenda muidugi, et romaan oleks [[autor]]i varjatud biograafia, ent igas fiktsioonis, isegi kõige ohjeldamatuma [[kujutlusvõime]] puhul, on võimalik saada jälile alguspunktile, varjatud [[seeme|seemnele]], mis on sügavalt seotud kõige sellega, mida loo väljamõtleja on läbi elanud. Ma julgen väita, et sellel reeglil pole erandeid ning et keemilises mõttes puhast algupära [[kirjandus]]e vallas ei eksisteeri. (lk 14) ** [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht, 2011 (LR nr 15/16) * [[Looming]]ule püstitatakse ametlikke ja mõistuslikke sihte, kirjutatakse [[manifest]]e ja eeskirju, sigitatakse võimustruk­tuure koguni vaimuväljal — see, mille üle meie lähiminevikus on üsna tulemuslikult arutlenud prantsuse sotsioloog [[Pierre Bourdieu]]. Tagajärg on see, et kaob loomingu [[vabadus]] ja algupära, eelkõige kannatab aga loomingu eetiline mõõde. Teisisõnu, loojad, kes peaksid kõnelema [[Jumal]]aga või absoluudiga ja seeläbi tekitama mingeid vastuseid olemasolu [[kõrb]]es, panevad oma toodangu teadlikult müüki vaimuturul, mille mehhanismid ei erine muude maiste [[turg]]ude omast. ** [[Jüri Talvet]], [https://kultuur.err.ee/303036/juri-talvet-vohav-rampskultuur-soosib-vaimset-mandumist Intervjuu ajakirjale Looming, nr 11/2014] * Inimesele, kes ei [[lugemine|loe]], tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted. ** Tõnis Lukas, 39. Kreutzwaldi päevade avakõne, 21.09.1995; ''cit. via'': [[Rutt Hinrikus]], [https://kultuur.postimees.ee/2467843/inimesele-kes-ei-loe-tundub-et-talle-tulevad-originaalsed-motted-minu-tee-raamatuni "Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted"], Postimees, 17. jaanuar 1996 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hxqmywiw19ht3kk9u7ugfcfpv6i7pqs Kalle Kasemaa 0 12276 89735 79184 2022-08-21T13:53:01Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kasemaa.IMGP6802.JPG|pisi|Kalle Kasemaa esinemas seminaril "Juudi elu Eestis" Tallinna sünagoogis oktoobris 2009]] '''Kalle Kasemaa''' (sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus) on eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija ning Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Kasemaa on tõlkinud eesti keelde üle 60 raamatu, peamiselt heebrea ja kreeka, aga ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keelest. ==Kirjutised== * Semiidi keelte hulka kuuluv [[vana-etioopia keel]] on semitistide vaateväljas küllaltki kõrvalisel kohal, võib-olla sellekeelse kirjanduse vähesuse ja raskesti kättesaadavuse tõttu (Euroopas!); [[Uku Masing]] huvitus sellest aga iseäranis; ta süvenes selle õppimisse tolleaegse esmajärgulise etiopisti Enno Littmanni käe all Tübingenis, ning tema [[doktoritöö]]s "Der Prophet Obadja" (1937 jõudsid ilmuda esimesed 176 lk, lk 177–422 olid trükivalmis, kuid nõukogude korra kehtestamisel 1940 hävitati need – säilinud on üksnes korrektuurpoognad) on erilist tähelepanu vääriv osa pühendatud [[Obadja raamat]]u etioopiakeelsele tõlkele. See doktoritöö on hämmastav saavutus ka selles mõttes, et tegeleb [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[prohvet]]iga, kelle vastu on ülimalt vähe huvi tuntud ning kelle tekst [[heebrea keel]]es on ainult kaks lehekülge, Masing aga on seda kommenteerinud kaheköitelises uurimuses (esimesed 422 lehekülge olid vaid "Sissejuhatus prohvet Obadja raamatusse", järgnema pidi veel teist sama palju), kus on kasutatud kogu Tartu ja Berliini raamatukogudes leiduv kirjandus Vana Testamendi uurimise mitme tuhande aastasest ajaloost; iseäranis väärib märkimist, et on töötatud läbi 16.–17. sajandi ladinakeelne kirjandus, mida praegusel ajal keegi ei loe – esiteks keeleoskamatuse tõttu, teiseks seepärast, et sealt on väga vähe huvitavat ja olulist leida. Sellise teose puhul hüüataks sakslane: "Unding!" ("eba-asi", s.t asi, mida pole olemas ega ka tohi olemas olla); kuid see on heaks näiteks Masingu [[põhjalikkus]]est (eessõnas ta ütleb, et pärast tema töö ilmumist pole lähema paarisaja aasta jooksul tarvis selle teemaga enam tegeleda). (lk 56) * Mõnikord võis valjusti loetud piibliteksti kuulmisel tekkida kummalisi (väär)tõlkeid/tõlgendusi. Nii näiteks Galilea [[Kaana pulm]]a ("Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas...") lugu on katoliiklikus [[Itaalia]]s lihtrahva poolt mõistetud kui Galileo [[koer]]a pulma: sõna Cana ("Kaana") seostus kuulajale sõnaga ''cane'' ("koer"), ning selle väärmõistmise alusel koostas Rooma murdeluuletaja [[Giuseppe Gioacchino Belli]] (1791–1863) kena luuletuse ''Le nozze der cane de Galileo'' ("Galileo koera pulm"), mis on toodud ära teoses "Mille anni sicut dies hesterna...". (lk 63; Johannese evangeelium 2:1; Marju Lepajõe, Andres Gross (toim), "Mille anni sicut dies hesterna...: studia in honorem Kalle Kasemaa". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk 288) * Haljand Udami õpetaja Moskvas, Nõukogude Liidu juhtiv iranist Andrei Berthels on öelnud, et tõlke tõeliseks õnnestumiseks on vähe sellest, et tunda lähteteksti keelt ja tõlketeksti keelt; tuleb tunda veel ajastut ja keskkonda, milles lähtetekst sündis, ning selle keele kasutajate mõtteviisi ja kultuuri. Kõiki neid nõudmisi on ühe tõlkija puhul tihti raske täita; Uku Masingu puhul olid need aga täidetud. (lk 65) ** Kalle Kasemaa, [https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2021/10/Tolkija-haal-VIII.pdf "Uku Masing kui tõlkija"], Tõlkija Hääl VIII, lk 54-65 ==Intervjuud== * Inimese tehnilised [[võimalus]]ed on küll tohutult muutunud, aga milleks ta neid kasutab? Pole [[saladus]], et kõige eesrindlikumad [[leiutis]]ed jõuavad tsiviilkäibesse alles siis, kui nad on sõjalisest seisukohast aegunud. * Mõisted "[[teoloog]]" ja "[[tõlkija]]" peaksid olema lähemalt seotud, sest teoloog tegeleb oma [[religioon]]i normatiivsete [[tekst]]idega, mis reeglina pole tema [[emakeel]]sed – st ta peab need enda jaoks tõlkima. * Kuigi olen [[eesti keel]]de tõlkinud ka ilukirjandust ja teaduskirjandust, mitte üksi religioosseid ja filosoofilisi tekste, siis professionaalseks tõlkijaks ma ennast ei pea. Seda kahel põhjusel. Esiteks pole tõlkimisest võimalik ära elada ja teiseks olen ma teinud seda peamiselt huvist asja vastu: et näha, kuidas mõni tekst eesti keeles välja näeb ja kas seda teksti on võimalik tõlkida. * Võnnus [[kirikuõpetaja]]na töötades tuli [[jutlus]]te ja ametitalituste [[kõne]]de koostamisel lähtuda piiblitekstist. Ideaalis pidi vastava teksti algkeeles – [[heebrea keel|heebrea]] või [[kreeka keel]]es – läbi lugema ja vaatama, kas olemasolevad tõlked on rahuldavad. Ühel või teisel põhjusel pole ükski piiblitõlge ideaalne. * Nüüd jätab [[kirik]] kultuurielu maastikul üsna väheütleva mulje ja arvatavasti on kirik selles suuresti ise süüdi. Pahatihti on vaimulikel madal haridustase. Vanasti olid külas [[arst]], [[apteeker]] ja kirikuõpetaja kolm kõrgharidusega intelligenti. Samuti mängib rolli see, et kirik tahab kogu selles trallis kaasa lüüa, mis ümberringi toimub. Unustatakse, et kirik peabki teistsugune olema ega ole oma parematel aegadel kunagi hõlmanud suuri rahvahulki. Labaselt öeldes ei pea kirik püüdma vasikatega võidu joosta. * Mul oli võimalik kahel korral elada benediktlaste [[klooster|kloostris]] ning ma olin hämmastunud nende vaimsest avatusest ja mõistvusest, mis ulatus selleni, et minul kui [[luterlane|luterlasel]] oli nende juures võimalik osa saada [[armulaud|armulauasakramendist]]. Katoliiklik mõistmine väljendub ka selles, et mitmetes kloostrites õpitakse ja harrastatakse budistlikku [[meditatsioon]]i, rääkimata ortodoksse kiriku [[vaimsus]]e viljelemisest. * Kõigi religioonide eesmärk on üks: aidata inimesel oma eluga toime tulla maailmas, mis on talle võõras ja tihti inimtegevuse toimel vaenulik. Selles mõttes peaksid kõik religioonid olema võrdväärsed, ainult et ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel on siin maal loomulik olla [[kristlane]]. * [[Kirjutusmasin]]aid toodeti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ainult [[kirillitsa|vene tähestikuga]], töökodades sai kirillitsa tähed asendada ladina tähtedega. Rahvasuu rääkis veel, et igal kirjutusmasinal oli tähtede kujus või paigutuses mingi silmale märkamatu iseärasus, mille abil [[KGB]] sai selle kirjutusmasina identifitseerida. * [[Vana testament]] paelus mind mitte niivõrd dogmaatilise ürikuna – seda on vana testamendi viis esimest raamatut, mis on aluseks [[judaism]]ile kui religioonile –, vaid pigem [[kirjandus]]ena. :Millised seiklused on Kohtumõistjate ja Saamueli raamatutes, milline luule [[Psalmid]]es, [[Ülemlaul]]us ja [[Iiobi raamat]]us! * Kalle Kasemaa, intervjuu: Teet Korsten, [https://leht.postimees.ee/7103835/kalle-kasemaa-varem-oli-kirikus-vaimset-vabadust-rohkem Kalle Kasemaa: varem oli kirikus vaimset vabadust rohkem"], Postimees, 6. november 2020 * [[Teadlane|Teadlaseks]] ei pea ma ennast ka seetõttu, et nii-öelda puhta teadusetegemise vastu mul huvi ei ole olnud. Pigem on olnud huvi asjade teadasaamise vastu – teha need endale selgeks ja, kui on huvilisi, siis [[teadmised]] edasi anda –, aga teadlase metoodilist tööd pole ma suutnud teha. * ... [[süsteem]]idest vabana olla ja elada on tunduvalt meeldivam kui olla süsteemi [[ori]]. Mitte see, mille kohta [[saksa keel]]es on termin ''Systemzwang'' tähendusega, et kui süsteemis on mingi [[lünk]], siis tuleb see süsteemi sunnil iga hinna eest täita, kui vaja, siis lõigata täide parajaks või modelleerida seda, et see täpselt sinna lünka mahuks. * Inimesed vist ei kasuta oma [[pea]]d kuigi palju rohkem kui praktilistel eesmärkidel – ma ei mõtle siin [[müts]]i pähe panemist või seda, et [[lips]] [[kael]]ast ära ei kuku. On üllatav, kui vähe [[mõtlemine|mõeldakse]] elementaarsete asjade üle. * Ma ei vaata [[keel]]t nähtusena iseeneses, vaid keel on töövahend mingi asja juurde pääsemiseks, tähendab mõne teksti või teksti kaudu [[kultuur]]i juurde pääsemiseks. Ja keeled kui vahendid on väga erinevad, olenevalt keele struktuurist ja vanusest. * [[Elvis Presley]]t meie ringkond eriti ei armastanud, sest ta jättis sellise klanitud ja libeda mulje, ja samamoodi ei kuulanud see ringkond, kellega ma kokku puutusin, mitte [[The Beatles|biitleid]], kes olid liiga [[magus]]ad, klanitud ja lakutud, vaid pigem [[Rolling Stones]]i. * Ma võin küll [[klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] kuulata, aga ka mulle meeldib rohkem [[muusika]], kus on [[trumm]]e ja [[pasun]]aid, ning selline muusika on ka eri rahvaste muusika. Kunagi, kui ma [[iiri keel]]t õppisin, meeldis mulle väga keldi muusika, gaeli- ja iirikeelsed laulud, aga nüüdseks on selle asemele tulnud juudi muusika. ** Kalle Kasemaa, intervjuu: [[Anu Põldsam]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/palju-haid-vastuseid/ "Palju häid vastuseid"], Sirp, 10. märts 2017 * Teaduslikku (teoloogilist ja semitistika-alast) kirjandust olen tõlkinud huvist asja vastu. Öeldakse, et [[konspekt]]eerimisel jääb aine paremini meelde — kõige paremini aga siis, kui vastav õpperaamat tõlkida. Selle järgi olen tihti talitanud. * Kui küsida, mida minu tõlgitud tekstides on sellist, mida meie kultuuri- ja keeleruumis ning mõttemaailmas jääb vajaka, siis usun, et peaaegu kõik, mida olen vahendanud, on Eesti lugejale uudne või vähe tuntud. Ma pole tahtnud korrutada seda, mida kõik niigi teavad, ega tõlkida triviaalkirjandust. ** Kalle Kasemaa, intervjuu: [[Kaarina Rein]], [https://kultuur.err.ee/924045/intervjuu-kalle-kasemaaga-ida-ja-laane-piirimail "Ida ja Lääne piirimail"], Looming nr 3/2019, ERR * Kui ma [[teoloogia]]t õppima hakkasin, siis küsisin mõni aasta tagasi surnud peapiiskop Kiiviti isalt, et mis pärast saab. Tema ütles väga ilusasti, et see on teie asi, te ei hakka ju [[matemaatika]]t õppima selleks, et [[raamatupidaja]]ks saada. Õppima minnakse ikkagi [[huvi]]st asja vastu. Nii oli minuga ka, huvi oli suur keelte vastu. * See ehk ei mänginud erilist rolli, aga ikkagi oli minu elus selline moment ka, et paar aastat sain tarvitada sellist [[Ungari]]s valmistatud ainet, mille nimi oli Tsentedriin. [[Ravim]], mida anti [[lendur]]itele enne [[lend]]u. See oli psühhofarmakon, mis kõik kõrvalised mõtted tõrjus kõrvale, et nad ei jääks lennukis [[lind]]usid ega [[pilv]]i vaatama, vaataksid ainult armatuurlauda. See [[tablett]] mõjus viis-kuus tundi ja kui selle ära võtsid, siis tegelesidki ainult ühe asjaga. Ma sain seda rohtu maa-apteegist, kahe arsti allkirjaga. * [[Narkomaan]], nii võib öelda küll, ma [[Vaino Vahing]]u käest küsisin, kui see rohi otsa sai, et kas on mingit analoogi olemas. Vahing ütles, et on, aga ma siis ei pidanud seda enam nii tähtsaks, sain ilma hakkama. Nüüd ma olen [[entsüklopeedia]]st vaadanud, et eelkõneldud aine analoog on fenamiin ja see on sama, mis [[amfetamiin]]. Nõnda et lähebki asi [[narkootikum]]ide juurde. * See on üllatav, et Vana Testamendi teaduses praegu maailmas, kus [[Uku Masing|Masingust]] ei teata midagi, no õigupoolest ei teata, on nüüd väga paljudes asjades jõutud samale seisukohale, kus Masing oli 1940.-1950. aastatel. Masing oli oma ajast ees ja nüüd on mitmes asjas ette mindud, mis loomulik. Tema [[luule]] eesti keeles, seda keegi teine nii ei tee. ** Kalle Kasemaa, intervjuu: Margus Mikomägi, [https://teatritasku.ee/tolkija-kalle-kasemaa-elab-elusamust-elusamat-elu/ "Tõlkija Kalle Kasemaa elab elusamust, elusamat elu"], Teatritasku, 6. märts 2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kasemaa, Kalle}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti usuteadlased]] 3vrlng3i0q4of5srfgdz5gz6v577cw9 89736 89735 2022-08-21T13:53:57Z Ehitaja 2563 /* Kirjutised */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kasemaa.IMGP6802.JPG|pisi|Kalle Kasemaa esinemas seminaril "Juudi elu Eestis" Tallinna sünagoogis oktoobris 2009]] '''Kalle Kasemaa''' (sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus) on eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija ning Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Kasemaa on tõlkinud eesti keelde üle 60 raamatu, peamiselt heebrea ja kreeka, aga ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keelest. ==Kirjutised== * Semiidi keelte hulka kuuluv [[vana-etioopia keel]] on semitistide vaateväljas küllaltki kõrvalisel kohal, võib-olla sellekeelse kirjanduse vähesuse ja raskesti kättesaadavuse tõttu (Euroopas!); [[Uku Masing]] huvitus sellest aga iseäranis; ta süvenes selle õppimisse tolleaegse esmajärgulise etiopisti Enno Littmanni käe all Tübingenis, ning tema [[doktoritöö]]s "Der Prophet Obadja" (1937 jõudsid ilmuda esimesed 176 lk, lk 177–422 olid trükivalmis, kuid nõukogude korra kehtestamisel 1940 hävitati need – säilinud on üksnes korrektuurpoognad) on erilist tähelepanu vääriv osa pühendatud [[Obadja raamat]]u etioopiakeelsele tõlkele. See doktoritöö on hämmastav saavutus ka selles mõttes, et tegeleb [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[prohvet]]iga, kelle vastu on ülimalt vähe huvi tuntud ning kelle tekst [[heebrea keel]]es on ainult kaks lehekülge, Masing aga on seda kommenteerinud kaheköitelises uurimuses (esimesed 422 lehekülge olid vaid "Sissejuhatus prohvet Obadja raamatusse", järgnema pidi veel teist sama palju), kus on kasutatud kogu Tartu ja Berliini raamatukogudes leiduv kirjandus Vana Testamendi uurimise mitme tuhande aastasest ajaloost; iseäranis väärib märkimist, et on töötatud läbi 16.–17. sajandi ladinakeelne kirjandus, mida praegusel ajal keegi ei loe – esiteks keeleoskamatuse tõttu, teiseks seepärast, et sealt on väga vähe huvitavat ja olulist leida. Sellise teose puhul hüüataks sakslane: "Unding!" ("eba-asi", s.t asi, mida pole olemas ega ka tohi olemas olla); kuid see on heaks näiteks Masingu [[põhjalikkus]]est (eessõnas ta ütleb, et pärast tema töö ilmumist pole lähema paarisaja aasta jooksul tarvis selle teemaga enam tegeleda). (lk 56) * Mõnikord võis valjusti loetud piibliteksti kuulmisel tekkida kummalisi (väär)tõlkeid/tõlgendusi. Nii näiteks Galilea [[Kaana pulm]]a ("Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas...") lugu on katoliiklikus [[Itaalia]]s lihtrahva poolt mõistetud kui Galileo [[koer]]a pulma: sõna Cana ("Kaana") seostus kuulajale sõnaga ''cane'' ("koer"), ning selle väärmõistmise alusel koostas Rooma murdeluuletaja [[Giuseppe Gioacchino Belli]] (1791–1863) kena luuletuse ''Le nozze der cane de Galileo'' ("Galileo koera pulm"), mis on toodud ära teoses "Mille anni sicut dies hesterna...". (lk 63; Johannese evangeelium 2:1; Marju Lepajõe, Andres Gross (toim), "Mille anni sicut dies hesterna...: studia in honorem Kalle Kasemaa". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk 288) * [[Haljand Udam]]i õpetaja Moskvas, Nõukogude Liidu juhtiv iranist [[Andrei Berthels]] on öelnud, et tõlke tõeliseks õnnestumiseks on vähe sellest, et tunda lähteteksti keelt ja tõlketeksti keelt; tuleb tunda veel ajastut ja keskkonda, milles lähtetekst sündis, ning selle keele kasutajate mõtteviisi ja kultuuri. Kõiki neid nõudmisi on ühe tõlkija puhul tihti raske täita; Uku Masingu puhul olid need aga täidetud. (lk 65) ** Kalle Kasemaa, [https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2021/10/Tolkija-haal-VIII.pdf "Uku Masing kui tõlkija"], Tõlkija Hääl VIII, lk 54-65 ==Intervjuud== * Inimese tehnilised [[võimalus]]ed on küll tohutult muutunud, aga milleks ta neid kasutab? Pole [[saladus]], et kõige eesrindlikumad [[leiutis]]ed jõuavad tsiviilkäibesse alles siis, kui nad on sõjalisest seisukohast aegunud. * Mõisted "[[teoloog]]" ja "[[tõlkija]]" peaksid olema lähemalt seotud, sest teoloog tegeleb oma [[religioon]]i normatiivsete [[tekst]]idega, mis reeglina pole tema [[emakeel]]sed – st ta peab need enda jaoks tõlkima. * Kuigi olen [[eesti keel]]de tõlkinud ka ilukirjandust ja teaduskirjandust, mitte üksi religioosseid ja filosoofilisi tekste, siis professionaalseks tõlkijaks ma ennast ei pea. Seda kahel põhjusel. Esiteks pole tõlkimisest võimalik ära elada ja teiseks olen ma teinud seda peamiselt huvist asja vastu: et näha, kuidas mõni tekst eesti keeles välja näeb ja kas seda teksti on võimalik tõlkida. * Võnnus [[kirikuõpetaja]]na töötades tuli [[jutlus]]te ja ametitalituste [[kõne]]de koostamisel lähtuda piiblitekstist. Ideaalis pidi vastava teksti algkeeles – [[heebrea keel|heebrea]] või [[kreeka keel]]es – läbi lugema ja vaatama, kas olemasolevad tõlked on rahuldavad. Ühel või teisel põhjusel pole ükski piiblitõlge ideaalne. * Nüüd jätab [[kirik]] kultuurielu maastikul üsna väheütleva mulje ja arvatavasti on kirik selles suuresti ise süüdi. Pahatihti on vaimulikel madal haridustase. Vanasti olid külas [[arst]], [[apteeker]] ja kirikuõpetaja kolm kõrgharidusega intelligenti. Samuti mängib rolli see, et kirik tahab kogu selles trallis kaasa lüüa, mis ümberringi toimub. Unustatakse, et kirik peabki teistsugune olema ega ole oma parematel aegadel kunagi hõlmanud suuri rahvahulki. Labaselt öeldes ei pea kirik püüdma vasikatega võidu joosta. * Mul oli võimalik kahel korral elada benediktlaste [[klooster|kloostris]] ning ma olin hämmastunud nende vaimsest avatusest ja mõistvusest, mis ulatus selleni, et minul kui [[luterlane|luterlasel]] oli nende juures võimalik osa saada [[armulaud|armulauasakramendist]]. Katoliiklik mõistmine väljendub ka selles, et mitmetes kloostrites õpitakse ja harrastatakse budistlikku [[meditatsioon]]i, rääkimata ortodoksse kiriku [[vaimsus]]e viljelemisest. * Kõigi religioonide eesmärk on üks: aidata inimesel oma eluga toime tulla maailmas, mis on talle võõras ja tihti inimtegevuse toimel vaenulik. Selles mõttes peaksid kõik religioonid olema võrdväärsed, ainult et ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel on siin maal loomulik olla [[kristlane]]. * [[Kirjutusmasin]]aid toodeti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ainult [[kirillitsa|vene tähestikuga]], töökodades sai kirillitsa tähed asendada ladina tähtedega. Rahvasuu rääkis veel, et igal kirjutusmasinal oli tähtede kujus või paigutuses mingi silmale märkamatu iseärasus, mille abil [[KGB]] sai selle kirjutusmasina identifitseerida. * [[Vana testament]] paelus mind mitte niivõrd dogmaatilise ürikuna – seda on vana testamendi viis esimest raamatut, mis on aluseks [[judaism]]ile kui religioonile –, vaid pigem [[kirjandus]]ena. :Millised seiklused on Kohtumõistjate ja Saamueli raamatutes, milline luule [[Psalmid]]es, [[Ülemlaul]]us ja [[Iiobi raamat]]us! * Kalle Kasemaa, intervjuu: Teet Korsten, [https://leht.postimees.ee/7103835/kalle-kasemaa-varem-oli-kirikus-vaimset-vabadust-rohkem Kalle Kasemaa: varem oli kirikus vaimset vabadust rohkem"], Postimees, 6. november 2020 * [[Teadlane|Teadlaseks]] ei pea ma ennast ka seetõttu, et nii-öelda puhta teadusetegemise vastu mul huvi ei ole olnud. Pigem on olnud huvi asjade teadasaamise vastu – teha need endale selgeks ja, kui on huvilisi, siis [[teadmised]] edasi anda –, aga teadlase metoodilist tööd pole ma suutnud teha. * ... [[süsteem]]idest vabana olla ja elada on tunduvalt meeldivam kui olla süsteemi [[ori]]. Mitte see, mille kohta [[saksa keel]]es on termin ''Systemzwang'' tähendusega, et kui süsteemis on mingi [[lünk]], siis tuleb see süsteemi sunnil iga hinna eest täita, kui vaja, siis lõigata täide parajaks või modelleerida seda, et see täpselt sinna lünka mahuks. * Inimesed vist ei kasuta oma [[pea]]d kuigi palju rohkem kui praktilistel eesmärkidel – ma ei mõtle siin [[müts]]i pähe panemist või seda, et [[lips]] [[kael]]ast ära ei kuku. On üllatav, kui vähe [[mõtlemine|mõeldakse]] elementaarsete asjade üle. * Ma ei vaata [[keel]]t nähtusena iseeneses, vaid keel on töövahend mingi asja juurde pääsemiseks, tähendab mõne teksti või teksti kaudu [[kultuur]]i juurde pääsemiseks. Ja keeled kui vahendid on väga erinevad, olenevalt keele struktuurist ja vanusest. * [[Elvis Presley]]t meie ringkond eriti ei armastanud, sest ta jättis sellise klanitud ja libeda mulje, ja samamoodi ei kuulanud see ringkond, kellega ma kokku puutusin, mitte [[The Beatles|biitleid]], kes olid liiga [[magus]]ad, klanitud ja lakutud, vaid pigem [[Rolling Stones]]i. * Ma võin küll [[klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] kuulata, aga ka mulle meeldib rohkem [[muusika]], kus on [[trumm]]e ja [[pasun]]aid, ning selline muusika on ka eri rahvaste muusika. Kunagi, kui ma [[iiri keel]]t õppisin, meeldis mulle väga keldi muusika, gaeli- ja iirikeelsed laulud, aga nüüdseks on selle asemele tulnud juudi muusika. ** Kalle Kasemaa, intervjuu: [[Anu Põldsam]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/palju-haid-vastuseid/ "Palju häid vastuseid"], Sirp, 10. märts 2017 * Teaduslikku (teoloogilist ja semitistika-alast) kirjandust olen tõlkinud huvist asja vastu. Öeldakse, et [[konspekt]]eerimisel jääb aine paremini meelde — kõige paremini aga siis, kui vastav õpperaamat tõlkida. Selle järgi olen tihti talitanud. * Kui küsida, mida minu tõlgitud tekstides on sellist, mida meie kultuuri- ja keeleruumis ning mõttemaailmas jääb vajaka, siis usun, et peaaegu kõik, mida olen vahendanud, on Eesti lugejale uudne või vähe tuntud. Ma pole tahtnud korrutada seda, mida kõik niigi teavad, ega tõlkida triviaalkirjandust. ** Kalle Kasemaa, intervjuu: [[Kaarina Rein]], [https://kultuur.err.ee/924045/intervjuu-kalle-kasemaaga-ida-ja-laane-piirimail "Ida ja Lääne piirimail"], Looming nr 3/2019, ERR * Kui ma [[teoloogia]]t õppima hakkasin, siis küsisin mõni aasta tagasi surnud peapiiskop Kiiviti isalt, et mis pärast saab. Tema ütles väga ilusasti, et see on teie asi, te ei hakka ju [[matemaatika]]t õppima selleks, et [[raamatupidaja]]ks saada. Õppima minnakse ikkagi [[huvi]]st asja vastu. Nii oli minuga ka, huvi oli suur keelte vastu. * See ehk ei mänginud erilist rolli, aga ikkagi oli minu elus selline moment ka, et paar aastat sain tarvitada sellist [[Ungari]]s valmistatud ainet, mille nimi oli Tsentedriin. [[Ravim]], mida anti [[lendur]]itele enne [[lend]]u. See oli psühhofarmakon, mis kõik kõrvalised mõtted tõrjus kõrvale, et nad ei jääks lennukis [[lind]]usid ega [[pilv]]i vaatama, vaataksid ainult armatuurlauda. See [[tablett]] mõjus viis-kuus tundi ja kui selle ära võtsid, siis tegelesidki ainult ühe asjaga. Ma sain seda rohtu maa-apteegist, kahe arsti allkirjaga. * [[Narkomaan]], nii võib öelda küll, ma [[Vaino Vahing]]u käest küsisin, kui see rohi otsa sai, et kas on mingit analoogi olemas. Vahing ütles, et on, aga ma siis ei pidanud seda enam nii tähtsaks, sain ilma hakkama. Nüüd ma olen [[entsüklopeedia]]st vaadanud, et eelkõneldud aine analoog on fenamiin ja see on sama, mis [[amfetamiin]]. Nõnda et lähebki asi [[narkootikum]]ide juurde. * See on üllatav, et Vana Testamendi teaduses praegu maailmas, kus [[Uku Masing|Masingust]] ei teata midagi, no õigupoolest ei teata, on nüüd väga paljudes asjades jõutud samale seisukohale, kus Masing oli 1940.-1950. aastatel. Masing oli oma ajast ees ja nüüd on mitmes asjas ette mindud, mis loomulik. Tema [[luule]] eesti keeles, seda keegi teine nii ei tee. ** Kalle Kasemaa, intervjuu: Margus Mikomägi, [https://teatritasku.ee/tolkija-kalle-kasemaa-elab-elusamust-elusamat-elu/ "Tõlkija Kalle Kasemaa elab elusamust, elusamat elu"], Teatritasku, 6. märts 2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kasemaa, Kalle}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti usuteadlased]] g7ob3sx632sgae17q6f01xyjamypyiz Kasutaja:Pseudacorus/Naisautorite illustratsioonidega lehed 2 13278 89762 89633 2022-08-22T11:20:05Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] e609brfut74teqaysxuvs5srqixtffa Imik 0 13671 89752 85714 2022-08-21T20:55:03Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marjorie_Saltonstall_by_Marie_Danforth_Page,_1916,_oil_on_canvas_-_Peabody_Essex_Museum_-_DSC06995.jpg|pisi|Marie Danforth Page, "Marjorie Saltonstall" (1916)]] [[Pilt:Johann Köler Itaallanna lastega ojal detail.jpg|pisi|Johann Köler, "Itaallanna lastega ojal" (detail), 1863.]] ==Proosa== * Ise sain [[laps]]ega tööalaselt reisides teada, et 4-kuune imik on naise [[ehe]], mitte [[puue]], ja see selgus täpsemalt [[lähetus]]e kulude katmisel. Kandsin lapsega seotud lisakulud loomulikult ise, kuigi näiteks liikumispuude lisakulud kandnuks ilmelt tööandja. Aga see seik oli ka omamoodi uhke tõestus sellele, et laps on luksuslik kaunistus, mitte ajutine liikumistakistus! ** [[Kairi Kreegipuu]], [https://forte.delfi.ee/news/teadus/teaduselu-kairi-kreegipuu-laps-on-naisteadlase-ehe?id=90919937 "Laps on nais(teadlas)e ehe!"], Delfi Forte, 2. september 2020 * Laulutundides suudab imik tervelt pool tundi järjest ainiti jälgida, kui talle lauldakse ja toimuvale jäägitult pühenduda. Peaasi on see, et lapsele pakutaks pidevalt uut ja huvitavat. Kui imikule tehakse juba kahekümnendat korda "pluti-pluti", siis ei pööra ta tõesti sellele enam varsti tähelepanu. * [Televisiooni mõjust imikutele:] Väike inimene ei pruugi toimuvast veel tõesti aru saada, aga filmi hääletoon jõuab temani ja see mõjutab tema psühholoogilist arengut. ** [[Ave Kumpas]], intervjuu: Regina Hansen, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50781850/ave-kumpas-on-veendunud-et-beebi-on-tunduvalt-targem-kui-taiskasvanud-arvata-oskavad "Ave Kumpas on veendunud, et beebi on tunduvalt targem kui täiskasvanud arvata oskavad"], EPL, 15.01.2000 * Mõnes teadusartiklis on aga koguni väidetud, et [[ema]] öine sage [[äratamine]] ja [[imetamine|imetamise]] nõudmine on lapse salakaval [[manipulatsioon]], millega ta pikendab ema amenorröad (kui imeliselt kole sõna!) ehk aega, mil ema pole võimeline uuesti [[viljastumine|viljastuma]]. Nii on [[pesamuna]] kauem pesamuna ning talle jagub rohkem hoolt ja [[tähelepanu]]. See omakorda suurendab tema kohasust ehk võimalust suureks kasvada ja ise järglasi saada. :Kurtsin [[unepuudus]]t ühele kolleegile ja ta jagas minuga oma kogemust: "Minu oma ei maganud kaks aastat. Seetõttu on ta ainuke laps." :Hea töö, beebi. Hea töö. * [[Tuul Sepp]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/evolutsioonibioloogiline-pereelu/ "Evolutsioonibioloogiline pereelu"], Sirp, 9. oktoober 2020 * Inimeste [[toiduahel]]a tipus on [[rinnapiim]]a sööv imik, kes saab endasse kõik need [[mürgid]], mis on [[ema]] [[organism]]i tema elu jooksul kogunenud. Näiteks on huvitav teada, et neljas laps saab kõige vähem [[keskkonnamürk]]e, kuna esimesed kolm on ema organismi kuhjunud mürkidest osa juba n-ö välja imenud. ** [[Tuul Sepp]], intervjuu: Tiina Kruus, [https://epl.delfi.ee/artikkel/89194053/tuul-sepp-viimased-kuud-on-meie-peres-olnud-ellujaamiskoolitus "Tuul Sepp: viimased kuud on meie peres olnud ellujäämiskoolitus"], Eesti Päevaleht, 13. märts 2020 * [[Buddha|Valgustatu]] pildi ees tekil lamav imik tunneb liikumisvabadusest ilmselt suurt mõnu. Ta siputab kui kurjast vaimust vaevatud, nii et pisitilluke näoke värvub vähkpunaseks. Siis tõstab ta jalakesed püsti ja püüab oma roosade sõrmedega neist kinni haarata, mis tal aga korda ei lähe. Ja kuna tal jalgadega mängida ei õnnestu, siis siputab ta neid edasi ning rahuldub käte vaatamisega, vehkides nendega näo kohal. (lk 32) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 * Juubelipäevadel otsustas [[riik]] erinevate ideoloogiliste instantside isikus pioneerid taaselustada – teise lipu all, kuid samade isamaa teenimise eesmärkidega. Üleriigilised telekanalid mängivad juba mitu aastat julmalt laste teemaga. Oli kurikuulus ristilöödud poiss [[Donbass]]is, vilksatavad pidulikud kaadrid laigulistesse sõjaväemundritesse riietatud lastest, [[tank]]ideks kostümeeritud lastest ja isegi laigulistest [[lapsevanker|lapsevankritest]], milles istuvad laigulised beebid. Kui on erioperatsioon, siis olgu erioperatsioon – elanikkond tuleb selle sisse kasta pealaest jalatallani. Teisiti pole võimalik. ** [[Viktor Jerofejev]], [https://arvamus.postimees.ee/7544031/viktor-jerofejev-pavlik-morozovi-uuestisund "Pavlik Morozovi uuestisünd"], Postimees, 13. juuni 2022, tlk Ago Raudsepp ==Luule== <poem> [[Vend]] on nii väike, sündis alles talvel, kuid nagu täismees sirgelt istub maas. Nüüd tuleb hoolega mul olla valvel, sest kui ta kukub, siis ta haiget saab. Kaks [[hammas]]t suhu kasvanud on vennal ning suure nutuga neid tuleb veel. Teeb päevas mitu korda märjaks ennast ja ise naerab minu pahameelt. Ta vahel tõesti teeb mul meele pahaks, kui [[jonn]] ei lõpe, magama ei jää. Ma ähvardan, et jätan siia maha, kuid kuskile ei anna teda käest. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Mina hoian väikest venda", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 22 [[Kategooria:Inimene]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] plmtsj1l2enqc341rlfwmxtvo7d0xb1 Isikupära 0 13848 89683 83441 2022-08-21T12:12:36Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Murblesi kirjeldus:] See väike vanapoolne [[härrasmees]], kes tuppa astus, vastas nii täiuslikult ettekujutusele perekonna [[advokaat|nõuandeadvokaadist]], et tal puudusid igasugused isikupärased jooned peale suure südameheaduse ja nõrkuse piparmünditablettide vastu. (lk 13) ** [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Ines pööras pea [[profiil]]i. Ben märkas külgvaates pikki tumedaid ripsmeid, vaevumärgatavat lõualotikest, esiletungivat kilpnääret küllaltki lühikese kaela keskosas, aga ikkagi oli see kõik antud momendil Beni meelest kaunis. Ineses oli nii palju isikupärast, lausa ineselikku. Mees mõtles, et kui ta noorena oli juba nii isikupärane, siis ei saanudki ta oma eakaaslastele meeldida. Ja tema? Kas Ines oleks teda köitnud viiskümmend aastat tagasi? Vaevalt. Aga nüüd? Ben tundis Inese vastu sügavat soojust ja eelkõige oli tal naisest kahju. (lk 116) ** [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014 * Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) [[restoran]]i-[[tõsielusari|tõsielusarjadest]]. [[Võistleja]]tel paluti valmistada seene[[risoto]] ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road [[erinevus|erinesid]] üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on [[järjekindlus]] oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab [[toit]]u veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma [[märk]]i, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele [[standard]]itele, siis ei näita see mitte meie [[piiratus]]t, vaid [[vabanemine|vabanemist]] ja [[individuaalsus]]t. (lk xvii) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] ns1pafvitwp29j5ayngrslcgj5qelyo Raadiomast 0 14369 89695 67429 2022-08-21T12:15:41Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Raadio]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Spänga [[raudteejaam]]a raadiomast 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma [[valgus]]. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] [[päike]], hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Raadio]] jxvo1dlwfugqmfzx434o51tdxg0l6xf 89696 89695 2022-08-21T12:15:45Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kommunikatsioon]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Spänga [[raudteejaam]]a raadiomast 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma [[valgus]]. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] [[päike]], hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Raadio]] 213vhv0ybcq4ve0v79kyf1o4sjcmeus Kaana pulm 0 14747 89734 69401 2022-08-21T13:51:12Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:'The_Marriage_at_Cana'_by_Winifred_Knights.jpg|pisi|Winifred Knights, "Kaana pulm" (1923)]] ==Piibel== * Ja kolmandal päeval olid [[pulm]]ad Galilea Kaanas ja [[Maarja|Jeesuse ema]] oli seal. :2 Ka [[Jeesus]] ja ta jüngrid olid kutsutud pulma. :3 Aga kui [[vein]]ist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: "Neil ei ole enam veini." :4 Jeesus ütles talle: "Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud." :5 Ta ema ütles teenritele: "Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!" :6 Seal oli aga [[kuus]] kivianumat juutide puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt [[sada]] liitrit. :7 Jeesus ütles neile: "Täitke anumad [[vesi|veega]]!" Ja nad täitsid need ääretasa. :8 Ja ta ütles neile: "Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!" Ja nemad viisid. :9 Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on - teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis pulmavanem kutsus peigmehe :10 ja ütles talle: "Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles." * [[Johannese evangeelium]] 2:1-10 ==Proosa== * [Pierre-Marie:] Kõik see [[dogmatism]], istumine Meistri [[jalg]]ade ees. Café de Flore on nagu Kaana pulm, kus ka kõige vesisemad [[sõna]]d [[viin]]aks saavad. Kõik see pühakutekultus. Ainus, kes seni puudub, on Neitsi, aga küll seegi tuleb. Mõni kena [[nägu|näolapiga]] ja saledate säärtega tütarlaps, kes kirjutab midagi kokku ja otsekohe lüüakse geeniuseks. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Lohe hambad]]", 1970, lk 105 * Täiesti ootamatult kukkus ta [matemaatikaõpetaja] ühel päeval (vist keset aritmeetikatundi) rääkima elust ja usust. "Kõik teie," ütles ta, "iga viimane kui üks teist — elate kunagi läbi ajajärgu, mil tunnete [[meeleheide]]t. Kui te kunagi meeleheidet ei tunne, siis te ei tea, mis tähendab olla [[kristlane]], te pole saanud kristlaseks ega elanud kristlikku elu. Et olla kristlane, peate olema valmis võtma vastu samasugust elu, mida [[Kristus]] elas; peate [[rõõm]]u tundma nii, nagu tema tundis rõõmu; olema niisama õnnelikud, nagu tema oli Kaana pulmas, saama tunda rahu ja õnne, mida toob [[allumine]] Jumalale ja Jumala tahtele. Aga te peate ka tunda saama, nagu temagi, mis tähendab olla üksinda [[Keetsemane aed|Keetsemane aias]], tundma, et kõik sõbrad on teid hüljanud, et need, keda te armastate ja usaldate, on teist ära pööranud, ja et ka Jumal ise on teid maha jätnud. Siis hoidke kinni usust, et see ei ole veel [[lõpp]]. Kui te armastate, siis saate kannatust tunda, ja kui te ei armasta, siis ei tunne te kristliku elu tähendust." :Seejärel pöördus ta oma tavalise tarmukusega uuesti [[liitintress]]i ülesannete juurde, kuid on imelik, et need vähesed laused on mulle meelde sööbinud rohkem kui ükski [[jutlus]], mida ma eales olen kuulnud. * [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164 * Mõnikord võis valjusti loetud piibliteksti kuulmisel tekkida kummalisi (väär)tõlkeid/tõlgendusi. Nii näiteks Galilea Kaana pulma ("Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas...") lugu on katoliiklikus [[Itaalia]]s lihtrahva poolt mõistetud kui Galileo [[koer]]a [[pulma]]: sõna Cana ("Kaana") seostus kuulajale sõnaga ''cane'' ("koer"), ning selle väärmõistmise alusel koostas Rooma murdeluuletaja [[Giuseppe Gioacchino Belli]] (1791–1863) kena luuletuse ''Le nozze der cane de Galileo'' ("Galileo koera pulm"), mis on toodud ära teoses "Mille anni sicut dies hesterna...". (lk 63; Johannese evangeelium 2:1; Marju Lepajõe, Andres Gross (toim), "Mille anni sicut dies hesterna...: studia in honorem Kalle Kasemaa". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk 288) ** [[Kalle Kasemaa]], [https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2021/10/Tolkija-haal-VIII.pdf "Uku Masing kui tõlkija"], Tõlkija Hääl VIII, lk 54-65 [[Kategooria:Piibel]] [[Kategooria:Sündmused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] p8n2216aid765behsldquoehtzmdaqh Vabanemine 0 15080 89680 70364 2022-08-21T12:11:38Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Okupatsioon]]iaastad hakkasid ununema ja kõik olid vabanemisega juba sedavõrd harjunud, et seda nüüd igapäevaseks muutunud õnne enam peaaegu ei märgatudki. Uuesti ilmus müügile [[bensiin]] ja [[toidukaart|toidukaardid]] kadusid... Mis aga puutub kõigesse muusse, siis oli sellest veelgi raskem midagi taibata, kui taibati "kummalisest sõjast", sest sõjale järgnes mingi "kummaline [[rahu]]". Näis, nagu oleksid bošid sõja võitnud — [[kollaboratsionist]]id muutusid uuesti julgeks ja jultunuks, igal sammul varitsesid mingid ootamatused; [[sõjavang]]ist naasnud avaldasid [[rahulolematus]]t: vankritegija oli kaotanud oma klientuuri, mille temalt oli üle löönud kollaboratsionist R... linnast, [[apteeker|apteekril]] oli tegemist ja tüli, et apteegist välja saada oma ajutist [[asendaja]]t. Kõikjal aina [[meelekibedus]]... Proua Donzert ja tema kaks tütart käitusid nii nagu kõik teisedki: kirusid ja torisesid, ent kokkuvõttes mõjus taoline üldine [[pettumus]] neile nagu [[vihm]] [[vihmamantel|vihmamantlile]]. (lk 35-36) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) [[restoran]]i-[[tõsielusari|tõsielusarjadest]]. [[Võistleja]]tel paluti valmistada seene[[risoto]] ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road [[erinevus|erinesid]] üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on [[järjekindlus]] oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab [[toit]]u veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma [[märk]]i, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele [[standard]]itele, siis ei näita see mitte meie [[piiratus]]t, vaid vabanemist ja [[individuaalsus]]t. (lk xvii) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] gtp3zsplswbij3acrdq85iu4bmfaezj Joogikruus 0 15154 89719 70859 2022-08-21T12:43:22Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Õie vaatas tuppa ja hüüatas kohkunult. Selle, peale torkas Kullagi oma pruuni kahupeakese ukse vahele ja temagi tegi pika — oohh! :Nad olid suures töötuhinas Pisi-Kalju hoopis unustanud. Kaljuke oli ärganud, ettevõtlikult voodist välja roninud ning elutuppa paterdanud. Seal seisis linaga kaetud laud, millele ema oli Kalju ja Kulla jaoks asetanud suure kruusi hommikuse lüpsipiimaga. Selle oli Kaljuke koos linaga põrandale tõmmanud. Nüüd istus ta ise lõbusasti keset piimamerd ja kruusitükke ning kui õekesi silmas, hüüdis rõõmsalt ja lõi peoga piimaloiku — pats! :Poisi kõrval seisis Muri, esikäpad laiali, ja lakkus nii agarasti piima, et suured rippuvad kõrvad kahelpool pead värisesid. Muri kogemuste kohaselt kuulus kõik, mis põrandale oli kukkunud, temale, ja ega rõõskpiim igapäev põrandal ei vedele. (lk 30) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * [Francis:] "Meister sunnib mind väevõimuga seda sorti asju õppima. Siis oskan vanu pilte [[tõlgendamine|tõlgendada]]. Seesuguseid sümboolseid naisi on terve hulk: [[peegel|peegliga]] [[Tõde]], last imetav [[Halastus]], [[mõõk|mõõga]] ja [[kaalud]]ega [[Õiglus]], [[peeker|peekri]] ja kruusiga [[Kannatlikkus]]; see on üht kindlat laadi kunsti [[märgikeel]]." (lk 356) ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999 * Ainus [[sahtel]], mille ma tegelikult eesmärgistatult sisse lasin panna, on kruusisahtel: suur (aga mitte sügav) panipaik kruuside hoidmiseks ühes kihis. Ma ei salli kruusipuud ja tasside kuhja<!--//-->mine kapiriiulile on närviajav ettevõtmine, nii et minu innovaatiline (mõned köögid tagasi) kruusisahtel - ja siin räägib peaaegu et teesõltlane - on hindamatu. (lk 5-6) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Luule== <poem> Meie istume [[raiesmik]]ul kõrge [[Känd|kännu]] otsas otsekui [[kuningad]] troonil ning teretame mõranenud savikruusi põhjast vastu vaatavat omaenese [[peegelpilt]]i. </poem> * [[Livia Viitol]], "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11 ==Vikipeedia== {{vikipeedia|Kruus (anum)}} [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] fmmewjmstij1n2cgfmm8yyvvv7jbmhp Saatejuht 0 16187 89692 75368 2022-08-21T12:15:01Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kommunikatsioon]] wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> [[Kultuurisaade|Kultuurisaates]] oleks kindlasti mu raamatu [[esitlus]]t näidatud nii umbes kolme minuti jooksul kui ainult oleksin saatejuhi, ta sõpradega koos [[veinikelder|veinikeldrisse]] läinud ja ma pidin olema ikka hea luuletaja et kell üks öösel helises telefon </poem> * [[Elo Viiding]], "LUULEKOGU ESITLUS", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 45 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] 75yjqaprbsipai9oag9a83qldrn7i3q 89693 89692 2022-08-21T12:15:08Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Televisioon]] wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> [[Kultuurisaade|Kultuurisaates]] oleks kindlasti mu raamatu [[esitlus]]t näidatud nii umbes kolme minuti jooksul kui ainult oleksin saatejuhi, ta sõpradega koos [[veinikelder|veinikeldrisse]] läinud ja ma pidin olema ikka hea luuletaja et kell üks öösel helises telefon </poem> * [[Elo Viiding]], "LUULEKOGU ESITLUS", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 45 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Televisioon]] kz7vsxk9gc8htin1cyy07tu0y1wk39v 89694 89693 2022-08-21T12:15:18Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Raadio]] wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> [[Kultuurisaade|Kultuurisaates]] oleks kindlasti mu raamatu [[esitlus]]t näidatud nii umbes kolme minuti jooksul kui ainult oleksin saatejuhi, ta sõpradega koos [[veinikelder|veinikeldrisse]] läinud ja ma pidin olema ikka hea luuletaja et kell üks öösel helises telefon </poem> * [[Elo Viiding]], "LUULEKOGU ESITLUS", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 45 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Televisioon]] [[Kategooria:Raadio]] pfpg6k54szuo1vdb35v525hikwnnz4d Grott 0 16322 89703 75889 2022-08-21T12:28:11Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Martine asetas korvikese lauale ja Marie lähenes sellele uudishimulikult: :"Mis sul seal on?" :Martine võttis korvist välja väikese, peopesast veidi suurema pakikese, mis oli mässitud lumivalgesse siidpaberisse, Ta kõrvaldas õrnalt paberi ja nähtavale ilmus jumalaemakuju [[merekarp|merekarbist]] groti ees; [[jumalaema]] ees põlvitas väike laps, Kõik see hiilgas õrnades värvitoonides: taevassinine, valge ja roosa. Marie lükkas käega üle lauanurga, et Martine võiks jumalaema lauale asetada. :"Kas selle kinkis sulle juuksuriproua?" :Silmi statuetilt pööramata noogutas Martine jaatavalt peaga. Marie seisis tema kõrval ja imetles samuti [[kuju]]kest. :"Ta tõi selle mulle [[Lourdes]]'ist." ütles Martine lõpuks. "Mõtle, kui ma oleksin ta katki teinud!... Võib-olla teeb ta [[imetegu]]sid..." :"Tütreke, imetegusid pole olemas, tean seda ja ütlen ka sulle... Heida magama, ma kustutan lambi ära, aga kujukese paneme [[puhvetkapp|puhvetkapile]], et väikesed seda katki ei saaks teha." :"Oota pisut, seda saab ka üles keerata... Ma lasen tal sulle mängida." :Martine pööras kujukese ümber ja keeras võtmega üles; pühalikus vaikuses ja harduses kuulasid nad mitu korda järjest üliõrna [[Ave Maria]]t. :"Aitab nüüd küll," ütles Marie lõpuks, "kulutad muidu kohe läbi..." (lk 13-14) * [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * Ja kõik - [[kartmatus|kartmatu]] nagu ma olen [[kitš]]i suhtes - muutub veel kaunistusteküllasemaks [[õhtu]] saabudes, mil minu [[nõrkus]] väikeste lambikettide (ja mulle sobivad kõiksugused, alates pärlitest ja lõpetades tšillipipardega) vastu muudab ruumi maagiliseks grotiks. See on eneseupitamine, mida ma naudin. Ma tahan, et mu [[köök]] toimiks, aga see peab ka [[lumm]]ama. (lk xxi) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Ruumid]] sza6b157sgmwrye61vg2gqpqw2le71m Järjekindlusetus 0 17121 89679 79645 2022-08-21T12:11:27Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tomi peamine viga seisnes selles, et ta polnud kuskile pidama jäänud. Ta oleks võinud töötada näiteks [[kaubamaja]]s [[raamatupidaja]]na ja [[karjäär]]igi teha, aga paraku oli kaubamaja edutamissüsteem liiga aeglane ja Tomi tööisu sai otsa. Olgu, tema järjekindlusetus oli mingil määral tädi Dottie süü, tädi polnud teda lapsepõlves kunagi kiitnud, isegi mitte siis, kui ta hakkas kolmeteistkümneselt [[ajaleht]]i laiali kandma. Ajaleht oli autasustanud teda hõbe[[medal]]iga Töökuse, Virkuse ja Usaldusväärsuse Eest. Noid aegu meenutades tundus, nagu mõtleks ta kellestki teisest — kondisest, alailma tatisest [[hädavares]]est, kes ometi töökuse, virkuse ja usaldusväärsuse eest medali saanud. Tädi Dottie jälestas tema pidevaid [[nohu]]sid ja oleks poisi nina röökides selle peaaegu otsast väänanud. (lk 28 ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) [[restoran]]i-[[tõsielusari|tõsielusarjadest]]. [[Võistleja]]tel paluti valmistada seene[[risoto]] ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road [[erinevus|erinesid]] üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on [[järjekindlus]] oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab [[toit]]u veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma [[märk]]i, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele [[standard]]itele, siis ei näita see mitte meie [[piiratus]]t, vaid [[vabanemine|vabanemist]] ja [[individuaalsus]]t. (lk xvii) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] g88c3dqimqohe2hz9gpnrvx4zq3j8w5 Muhu 0 17516 89753 81505 2022-08-21T20:58:12Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muhu Church by Paul Raud.jpg|pisi|Paul Raud, "Muhu kirik", 1898.]] '''Muhu''' on [[saar]] Saare maakonnas, suuruselt kolmas saar Eestis. ==Proosa== * Muidugi, see oli veel köster Freundlichi aeg, Muhu [[kadakas|kadakate]] kohal kihutasid hännamehed ja vedasid vilja. Nagu saargi, polnud need hännamehed eriti rikkad. Üks, mis Koguva karjamaal jahipüssiga alla lasti, jättis maha 6 toopi kõrbenud [[kaer]]u ja vana kasukavati. Sel ajal juhtus veel palju [[ime]]sid, tunti ussisõnu, kardeti painajaid, nähti [[tont]]e, [[unenäod]] tähendasid midagi. Sel ajal otsis üks muhu mees [[meri|merest]] võrgumärki eilse pilvenuka järgi. Suured asjad olid alles sündimata. Seinakell oli haruldus. Pooltes [[pere]]des polnud [[pann]]i. Väina tammist polnud veel aimugi. Alles paarkümmend aastat hiljem laskis legendaarne kreisiülem Kossatski, sama Kossatski, kelle süüdistusakt kaalus [[Riia]] kubermangukohtus 144 naela, väina tammi nurgakivisse raiuda jultunud sõnad: :"Ajal, kui [[Saaremaa]] kreisiülemaks oli Nikolai Kossatski ja Venemaa imperaatoriks [[Nikolai II]]" jne. jne. * [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 18 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti saared]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] gwye2vrpaybzcx3uluybkr55eo8ja5g Kitš 0 17773 89706 82990 2022-08-21T12:28:51Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Lapsepõlv]]est oli tal meeles, milline oli tegelik [[toomkirik]] seestpoolt: vana puu ja kolkunud õhu hapukas lõhn. Keegi oli surnud. Seinakaunistused otsekui kivist [[besee]]d. Karedate määrdunudoranžide patjadega kaetud puupingid. 1930ndatest pärit [[Jeesus]]t kujutav [[altarimaal]], mida ta ajapikku, mõni aasta hiljem, vihkama õppis. :Lunastaja astus talle vastu millestki, mis meenutas räigetes vikerkaarevärvides [[üsk]]a mõne ''new age''<nowiki>'</nowiki>i kalendri ümbrisel. Tema käed olid ebaproportsionaalselt välja sirutatud ning tema silmad ebameeldivalt, aarialikult kahvatud. Leeris käies taipas ta, et ei suudaks kunagi sellise Kristuse pildi ees end [[laulatus|laulatada]] <!--//-->lasta või lapsi [[ristimine|ristida]]. Gümnaasiumis sai ta ühes rootsi keele tunnis teada, et just see kitš Kristusest inspireeris [[Karin Boye]]t kirjutama selliseid ridu Jeesuse kohta: ''"Sama palju Jumal kui noormees. Tema laubal lõõmab karm, noor [[keskaeg]]."'' Sellega varises [[pjedestaal]] Karin Boye jalge alt ning ühtlasi kõik teised pjedestaalid - ta ei suutnud enam [[autoriteet]]idesse uskuda. :Võimatu oli uskuda autoriteetidesse maailmas, kus [[luuletaja]]d lasevad end nii viletsal kunstil sellise [[pateetika]]ni [[Inspiratsioon|inspireerida]], ilma et keegi protesteeriks. Rahvas ülistas visalt Karin Boyet kui suurt laulikut. Too jõle altarimaal rippus ikka veel toomkirikus, seal, kus kunagi oli olnud Lionga Kauping. (lk 13-14) * [[Maria Küchen]], "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002 * Ja kõik - [[kartmatus|kartmatu]] nagu ma olen kitši suhtes - muutub veel kaunistusteküllasemaks [[õhtu]] saabudes, mil minu [[nõrkus]] väikeste lambikettide (ja mulle sobivad kõiksugused, alates pärlitest ja lõpetades tšillipipardega) vastu muudab ruumi maagiliseks grotiks. See on eneseupitamine, mida ma naudin. Ma tahan, et mu [[köök]] toimiks, aga see peab ka [[lumm]]ama. (lk xxi) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] chxfgik91cm39syd8f1q4bvvf3fkne9 Aleksandr Dugin 0 18966 89739 89657 2022-08-21T20:31:34Z Anssi Puro 3712 Pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:New Horizons International Conference 04 (cropped).jpg|pisi|Aleksandr Dugin (2018)]] '''Aleksandr Geljevitš Dugin''' (sündinud 7. jaanuaril 1962 Moskvas) on vene filosoof, ideoloog, politoloog ja poliitik. * Ruumiavarus ja [[kultuur]] on kaks kõige olulisemat [[vene rahvas|vene rahva]] kui [[impeerium]]iehitaja-rahva koostisosa. Ei veri, ei rass, ei administratiivne kontroll ega isegi religioon ei teinud osast ida-slaavlastest mitte kellegiga võrreldamatut kogukonda – vene rahvast. Tema tegid just [[Euraasia]] lõputud avarused ja ülim kultuuriline, vaimne avatus. "Ruumi ja kultuuri" lipukirja all mõtestati ümber nii etnilised, poliitilised, eetilised kui religioossed aspektid. Venelased tekkisid, arenesid ja küpsesid rahvuseks just Impeeriumis – selle ehitamise kangelaslikkuses, kaitsmise vägitegudel, selle laiendamise sõjaretkeil. Impeeriumiehitaja kutsumusest keeldumine tähendaks vene rahva kui ajaloolise realiteedi ning [[tsivilisatsioon]]i ilmingu lõppu. Taoline keeldumine on rahvuslik enesetapp. * {{halliga|Пространство и культура две важнейших составляющих русского народа как народа-имперостроителя по преимуществу. Не кровь, не раса, не административный контроль и даже не религия сделали из части восточных славян особую, ни с чем не сравнимую общность русский народ. Его сделали именно бескрайние евразийские просторы и предельная культурная, душевная открытость. Под знаком "пространства и культуры" были переосмыслены и этнические, и политические, и этические, и религиозные аспекты. Русские сложились, развились и вызрели как нация именно в Империи, в героике ее построения, в подвигах ее защиты, в походах за ее расширение. Отказ от имперостроительной функции означает конец существования русского народа как исторической реальности, как цивилизационного явления. Такой отказ есть национальное самоубийство. }} ** Aleksandr Dugin, [https://refdb.ru/look/1683176-pall.html Основы геополитики], 3. osa, 3. peatükk, Moskva 2000 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Dugin, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa filosoofid]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa politoloogid]] kuef2yvpuwqjp0zqhqop0fqy3lbx0pi Nigella Lawson 0 18968 89676 89658 2022-08-21T12:07:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nigella2.jpg|pisi|Nigella Lawson, 2012.]] '''Nigella Lucy Lawson''' (sündinud 6. jaanuaril 1960 Londonis) on briti gastronoom, aime- ja ajakirjanik. =="Köök"== Tsitaadid väljaandest: Nigella Lawson, "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011. * Ma olen tahtnud seda [[raamat]]ut kirjutada juba väga pikka aega. Esimest korda turgatas see [[mõte]] mulle pähe juba kümme aastat tagasi ja on sestsaadik tagumisel pliidiplaadil podisenud. Võib-olla pidin ma lihtsalt [[köök|köögis]] rohkem aega veetma, enne kui võisin sellest kirjutada. Ja kui ma ütlen "köögis", siis pean ma silmas paljusid kööke, mis kõik on olnud erinevad, kuid neid on alati ühendanud üks oluline asi: need on paigad, kus ma end kõige enam kodus tunnen. (lk xiv, sissejuhatuse algus) * Ma tean, et vastupidist on võimatu tõestada, aga lubage mul alustada ümberpöördult ja öelda, mida see raamat ei ole. See ei ole [[käsiraamat]] või manuaal. See pole elustiilijuhend või pühendumuslik traktaat. Ja kohe päris kindlasti pole see mõeldud olema teos [[ühiskond|ühiskonna]] ajaloost, kuigi ma tõesti usun, et iga kokaraamat lõpuks ikkagi on seda: selle [[ajalugu]], mida me sööme, on vaieldamatult ka selle ajalugu, kuidas me elame ja kes me oleme. Tegelikult on käesolev raamat lihtsalt lugu minu [[armuafäär]]ist köögiga. Või mis iganes siis võiks olla see, mis vastandub hetke ikka veel kõige moodsamale žanrile - memuaaridele [[viletsus]]est -, siin see on: mugavuskroonika. (lk xiv) * Palun kuulake mind, kuigi ma ütlen, et minu säärane fookus ei tulene usust, et [[Kokkamine|kokkamises]] peitub mingeid sisemisi [[moraal]]seid väärtusi või et selles avaldub [[eesmärk]]ide olemuslik puhtus ja juubeldamisvääriline [[voorus]]. Kindlasti mitte: mul ei tule pähegi tunda [[süütunne]]t, kui ma söön [[toit]]u, mida ma pole ise valmistanud (kuni ma sellega rahule jään) — igatahes mitte rohkem, kui tunneksin süüd [[riided|riiete]] ostmise pärast, selle asemel et neid endale ise õmmelda. Mulle tundub, et värskeltsündinud [[kirg]]likkus ja oma staatusest teadliku [[kokk|koka]] hukkamõistev [[maailmavaade]] eelnevad õnnelikule elule köögis — ja tegelikult ka sellest väljaspool. Mina ei kokka mitte sellepärast, et ma pean, vaid sellepärast, et ma tahan. Ja loomulikult on vahel aegu, kui ma seda teha ei taha. Selline on elu. Vahel on [[reaalsus]]el [[romantika]] ees eelis, ja ehkki - nagu ma juba varem ütlesin ja deklareerin nüüd uuesti, käsi südamel - minu jaoks ei ole köök paik, kust ma tahaksin [[põgenemine|põgeneda]], vaid koht, kuhu põgeneda, siis ma tunnistan, et on hetki, kui mõte söögitegemisele ei täida mind [[rõõm]]uga ega pane vaimustusest hõõguma. (lk xiv) * Ma mõistan, miks peitub kokkamises nii palju [[hirm]]e ja miks on köök sageli [[stress]]i, mitte [[lohutus]]e paik. Ma usun, et osaliselt on selles süüdi tänapäeva meisterkoka-kultus ja veelgi enam toidab seda hüsteeriline püüd [[täiuslikkus]]e poole, mis iseloomustab ajastut, milles me elame. Mina ei ole meisterkokk. Minus tekitab õudu, kui mind nõnda nimetatakse, ja ma hakkan täiesti siiralt vastu mulle ebaõigelt omistatud [[ekspert|eksperdi]] rollile. Ma kordan veel kord ja jäängi kordama: kui me tõesti vajaksime enne kööki astumist eriettevalmistust ja eksperdioskusi, oleks [[inimkond]] juba kaua aega tagasi [[evolutsioon]]iredelilt pudenenud. (lk xvii) * Me kõik unistame täiuslikust [[köök|köögist]], kuhu kõik asjad perfektselt ära mahuvad, tööpinnad hiilgavad puhtusest ja varustus on esmaklassiline. See on korraga avar ning õdus, kiideldes suure hulga [[ruum]]i ja [[valgus]]ega, kuid kõige enam iseloomustab see meie ootust täiuslikule elule. Sellises köögis ei ole ma kunagi kokanud, veel vähem sellest kirjutanud. (lk xvii) * Ma püüan olla praktiline, sest muidu pole [[nõuanne]]test köögis (ega, kui aus olla, ka kusagil mujal) mingit kasu. Seepärast olen ma sageli lisanud lõppu ka ideid, mida peale hakata sellega, mis võis konkreetsest roast järele jääda, pealkirja alla (ja palun, kuulake mind) "Mida teha [[toidujäägid|jääkidega]]?". Minu jaoks eristavad just sellised köögirütmid kokka meisterkokast ning annavad meile [[sihikindlus]]e ja [[tulemuslikkus]]e. Veelgi enam, sedasorti ahne võimaluste ärakasutamise ja [[kokkuhoidlikkus]]e kombinatsioon ongi tegelikult tõelise kokkamise põhi[[olemus]], ja sellest see raamat ongi. (lk xxi) * Mul ei ole midagi ka noa ega lõikelaua, kausi ega puulusika vasta, kuid vahel on aegu, mil väike vurisev riistapuu on tõesti abiks. (lk 6) * Inimesena, keda on väga lihtne ükskõik millist köögikraami [[ostmine|ostma]] meelitada, on huvitav tõdeda, kui vähe sellest minu arvates tegelikult ostmist väärib. (lk 8) * Hoolimata sellest, et [[unetus]]est on minu puhul kasu [[retsept]]ide kirjutamisel, mõjub see halvasti ostuotsuste tegemisel. Kui ma vaatan nimekirja, mis siin järgneb, on ilmselge, et kaugelt liiga paljud neist ostudest, mida võib liigitada vaid napakate hulka, on tehtud veebist keset ööd ja meeltesegadusseisundis, mis kaasneb magamatuse ja idiootsustele keskendumisega, samuti [[ärevus]]seisundis, mis tegelikult ongi uinumisraskuste põhjuseks. See on paras sasipundar. Ja seda mitte ainult minu peas: kujutage ette, mis mu [[kapp]]ides toimub! (lk 8) * "Restoranikokk töötab värske kraamiga, kodukokk [[toidujäägid|toidujääkidega]]," öeldi mulle, kui ma olin noor, ja see pole mitte ainult mõttetera, mida ma pole kunagi unustanud, vaid rohkem tõde, mida iga päev uuesti õpin. Mul ei ole midagi sagedaste poeskäikude vastu - lausa vastupidi —, kuid just siis, kui ma olen jäänud vaid külmikuvarude hooleks, tunnen end kõige enam põnevust täis ja elevil. See kõlab nagu [[sõltuvus]] või tundetulv, aga ma tõesti mõtlen nii. Vabastavale [[õnn]]etundele, mida pakub kokkamine vaid sellest, mida kodust leida suudan, annab erilise teravuse just kerge ärevusvõbin, et äkki ma ei suuda midagi välja mõelda. (lk 375) * Järgnev retsept on inspireeritud ''Schweinshaxe'' 'st ehk sealiigestest, mida ma sõin viimane kord paar aastat tagasi [[Saksamaa]]l käies. Mulle ei meeldinud mitte ainult [[liha]], vaid kogu selle juurde käiv kogemus, ja mitte kõige vähem [[sõna]], millega nad seda tähistavad. Minu jaoks ei põhine [[saksa keel]]e - ühe maailma kõige poeetilisema, šikilt kaunikõlalisema keele - võlu mitte vaid selle kõlas, vaid juba [[sõnastus]]es, ja kõige enam just sõnade [[struktuur]]is, mis nõuab segu sõltumatust, ohjeldamatust [[loomingulisus]]est ja lausa jalustrabavast <!--//-->otseütlemisest, mis on juba iseenesest kütkestav. Ma kardan, et mu tallamata radadele kalduvas ja vahel kohmakas sõnaloomes koos lausa kompulsiivse [[koma]]kasutusega on suures osas süüdi just minu kujunemisaastad, mis möödusid süüvinuna saksa proosasse! (lk 378-379) * Minu [[nõrkus]]eks on ülekokkamine. Aga kuigi ma nimetan seda nõrkuseks, ei häbene ma seda. Tegelikult tunnen end lausa veidi tasakaalust väljas, kui kodus pole mingeid toidujääke. Praegusel konkreetsel juhul on toiduportsu külluslikkus väga mõistlik. Kaussi jäänud kuhi aromaatset [[kartulipuder|kartuliputru]] (kui sa suudad seda koristamise ajal mitte nahka pista) transformeerub hiljem vaimustavateks kartulikookideks. Vürtsitatuna rohelise sibula, tšilli ja ingveriga on need oivaliseks pohmakahommikusöögiks või turgutavaks lõunaeineks, mida võib süüa näiteks hoos praetud munaga. (lk 386) * Olen üsna kindel, et mu [[hambaarst]] nii ei arva, aga mind lausa tõmbab taldrikutäie [[ribi]]de poole. Asi on selles, et ma ei kasuta oma hambaid vaid kondilt liha ja [[krõmpsluu]] rebimiseks, vaid panen ka [[kondid]] nahka. Üks mu peonaljadest Hiina restoranis on tellida vaagnatäis searibisid ja [[taldrik]] tühjalt tagasi saata; sama võin ma teha taldrikutäie grillitud [[sardiin]]idega. Aga sellega kiitlemises on sama vähe [[elegants]]i kui tegevuses endas, pealgi pole selle retsepti järgi küpsetatud kondid kleepuvate ja mahlaste lihasuutäite all päris nii kaua küpsenud, et söömiseks kõlvata. Lisaks oleks mõni tervisekontrolli ametnik mul kärmelt natis kinni, kui soovitaksin sulle enamat. Nii et rahuldu närimise, krõmpsutamise ja imemisega ning jäta kondid siis rahule. (lk 392) * Kui oodata on midagi, mida [[tähistamine|tähistada]], siis ma pigem naudin seda võimalust ega kiusa end hästimõeldud, aga täiesti kohatu [[kasinus]]ega. (lk 402) * Oma kostitaja-au kõrgel hoidmiseks peab üks kodukokk lauale tooma vaid kandikutäie priskeid hiilgavaid kokteilivorstikesi. Rohkem pole tarvis, aga see ei tähenda muidugi, et seda siiski teha ei võiks. Mind täidab erakordne [[nauding]] — tõeline, südamest tulvav [[rõõm]] —, kui saan laua toidukraami täis kuhjata, nii et üheks motivaatoriks — ükskõik millal ma kokkan - on mu enda taevalik [[rahulolu]]. Kuid kõike tuleb [[tasakaal]]us hoida: ma mäletan korda, kui ma enne [[Külaline|külaliste]] tulekut viskasin rahuloleva pilgu üle taldrikutega kaetud laua ja küsisin oma pojalt, kes polnud siis vanem kui kolmene: "Kas on midagi meeldivamat kui [[vaatepilt]] lauatäiest toidust?" "Jah," vastas ta etteheitval toonil, "lauatäis inimesi." :See on miski, mida me kõik peaksime külalisi kostitades meeles pidama (isegi, kui see "[[kostitamine]]" on väga otsustavalt väikese "k"-ga): hiiglaslik hulk anuvalt inimeste ninade alla topitud toite ei loo mitte tervitatavalt [[küllus]]liku, vaid hoopis sekeldava [[meeleheide|meeleheitliku]] tunde. Ja see küll [[peotuju]] ei tekita. (lk 410) * [[Tuju]] on iga kell olulisem kui [[toit]], ja seda ütlen mina, ablas inimene. Aga 1980-ndate popiklassikast pärit loo "Miks mind pidude ajal vaid köögist leiab" sõnades pole mingit vastuolu, need on täiesti põhjendatud. (lk 410; Jona Lewie, "Why you'll always find me in the kitchen at parties") * [Põrsad teki sees sinepise dipikastmega:] Ma kardan, et [[häbi]]stasin ennast - või oleksin häbistanud, kui mul oleks mingi häbitunne -, kui ma nende [[näks]]idega esmakordselt kohtusin 4. juuli tähistamise peol Hamptonis, mille korraldasid mu sõber ja agent Ed Victor ning ta naine Carol Ryan. Ma hoidsin [[kelner]]it sõna otseses mõttes [[pantvang]]is. Sõin neid ampse terve peoaja ning kui kõik teised olid lahkunud, istutasin end sohvale maha ja tegin lõpu peale ka neile, mis olid veel alles jäänud. :Ja milliseid kahetsuspiinu ma pärast kodus kannatasin, et polnud suutnud süüa rohkem! Nii et ma nuiasin toitlustajalt retsepti välja ja siin see on. (lk 425) * Toidusõltuvusel on oma head küljed, millest kõige vähem tähtis pole see, et ma mõtlen pidevalt, kuidas majas leiduvaid [[toiduaine]]id võimalikult hästi ära kasutada. (lk 427) * Märkus: mõõt "1 [[Pits (anum)|pits]]" on 25 ml, kuigi mina kasutan sageli hoopis 2 sl - eeldusel, et rohkem on rohkem. (lk 440) * Kui [[Barbara Castle]]'ilt,Tööpartei kunagiselt vägevalt punaselt kuningannalt küsiti, kas ta eelistab, et teda nimetatakse esimeheks, esinaiseks või hoopis juhiks, olevat naine vastanud: "Mind ei huvita, kuidas mind nimetatakse, kuni [[võim]] on minu käes." Samamoodi ei huvita mind, kuidas üht peojooki nimetada, kuni see su käima lööb. (lk 443) * Tegelikult on kõik väga lihtne: ma teen [[toit]]e, mis sobivad minu ellu, ja ma kirjutan toidust, mida ma valmistan. Minu elus on kindlasti Köögikonstant (ja kui mõtlema hakata, tundub õige, et füüsikas on [[konstant|konstandi]] sümboliks k-täht) ja ma ei usu, et see, kuidas ma toitu valmistan, on aastate jooksul oma olemuselt muutunud. Aga elu läheb edasi ja samamoodi arenevad retseptid. See, kuidas me kokkame või sööme, kasvab välja meie elust. :Minu elus väljendub see praegu täiesti uue söögiajana - [[pühapäev]]ane [[õhtusöök]]. Kui [[laps]]ed olid väikesed, adusin ma äkitselt, et olemas on selline asi nagu [[nädalavahetus]]e [[lõunasöök]]. Peaksin vist täpsustama, sest asi pole lihtsalt lõunas: kui lapsed olid väikesed, taipasin ma, et ühe toidukorra järelt [[koristamine]] polnud muud kui valmistumine järgmiseks. Nüüd, kui lapsed on [[teismelised]], on nõudmised köögile hoopis teised. Näiteks ei ole nad nädalavahetusel selleks ajaks, kui tõsise lõunasöögi kaalumine kõne alla tuleks, veel üleval, ja kui ongi, siis on neil tavaliselt tarvis otsekohe minna ühte müstilisse paika nimetusega "välja". (lk 446) * Ja ma ei usu, et see konkreetne kokk siin on ainuke, kes leiab lohutust [[jätkuvus]]e tundest. Mujal kui köögis ei ole mul oma [[minevik]]uga mingit seost, aga siin on see ülimalt oluline. Kõiki tundeid kõrvale jättes (räägib minu [[kõht]], mitte mu [[hing]]) leian ma kosutust lihtsast ja vanamoelisest toidust, mis on jäänud püsima ja aitab ka sinul püsida, mis on jätkuvalt põlvest põlve ja läbi aastate edasi kestnud. See on minu kõige hinnalisem pärand. Kuid sellegipoolest meeldib mulle retsepte siit-sealt kohendada - lõppude lõpuks räägime me ju kokkamisest, mitte konserveerimisest. See ongi söömise evolutsioon: sageli peab [[retsept]] edasikestmiseks kohanduma. Nii et siin see on, otse minu köögist sinu kööki: õdus, kaissuvõttev toit, mis hoiab eemal pühapäevaõhtuse [[masendus]]e, olgu siis tegelikult tegu mis nädalapäevaga tahes. (lk 446) * Iga teise [[kirjanik]]u puhul võiks eksisteerida oht, et pealkiri on petlik või sentimentaalne, aga kuidas — ausalt — oleks see võimalik [[Anne Tyler]]i romaanis? Su hing nülitakse maha igal leheküljel: ma ei usu, et ükski kirjanik on iial suutnud olla korraga nii läbitungiv ja järeleandmatult intensiivne ja lihtsalt pessimistlik. (lk 448) * Mul on täiesti õigustatud [[nõrkus]] kõigi retseptide vastu, mis on minuni jõudnud pärast pikka edasiandmist kellegi teise perekonnas. See pole mitte ainult [[sentimentaalsus]] (ma loodan, tegelikult, et isegi mitte sentimentaalsus, kuna mul on kuidagi põlglik häälestus, et sentimentaalsus on väljapääs neile, kellel pole tõelisi [[emotsioon]]e). Jah, ma omistan tõepoolest tähenduse toidule, mida on [[põlvkond]]i edasi antud ja seejärel mulle usaldatud, aga mõtle ise: retseptid, mis on kestma jäänud, on seda põhjusega. (lk 458) * Veise rinnatükk on üks neist vanamoelistest liharoogadest, mille paljas mainimine muudab osa inimeste pilgu uduseks: see on meie [[vanaema]]de toit, odav, maitsev ja toitev, vajab pikka aeglast küpsetamist ning on kõrget hinnangut väärt. Taldrikutäie kastmesse uputatud viilutatud rinnalihatüki söömine annab teadmise, et sa oled kaitstult köögi soojas [[embus]]es. See tunne vöö vahel, lähed järgmisele nädalale vastu värske jõuga. (lk 467) * Minu köögis valitsev [[segadus]] ei ole taustaks mitte ainult sellele, kuidas ma kirjutan või kokkan, vaid ka — enam kui sobivalt - sellele raamatule endale. Muidugi tunnevad paljud lugejad ära potte-panne, klaase, kausse ja muud pudi-padi minu eelnevatest raamatutest ja nii see täpselt peabki olema. [[Tuttavlikkus]] on kodukoka jaoks mõnus keskkond, ja õigusega nii. (lk 474) {{JÄRJESTA:Lawson, Nigella}} [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia gastronoomid]] 7j4ocfjz05w8pqcnb06w1qcpun19zt0 Kostitamine 0 18973 89666 2022-08-21T12:00:27Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Võõrustamine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Võõrustamine]] 8fj86ra6lrfmcvksy87vigzzip1u97q Tähistamine 0 18974 89671 2022-08-21T12:02:45Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui oodata on midagi, mida tähistada, siis ma pigem naudin seda võimalust ega kiusa end hästimõeldud, aga täiesti kohatu [[kasinus]]ega. (lk 402) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui oodata on midagi, mida tähistada, siis ma pigem naudin seda võimalust ega kiusa end hästimõeldud, aga täiesti kohatu [[kasinus]]ega. (lk 402) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2xqtg0z0ndsq5hr8imf9wu0vni972qd Toidujäägid 0 18975 89672 2022-08-21T12:04:47Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma püüan olla praktiline, sest muidu pole [[nõuanne]]test köögis (ega, kui aus olla, ka kusagil mujal) mingit kasu. Seepärast olen ma sageli lisanud lõppu ka ideid, mida peale hakata sellega, mis võis konkreetsest roast järele jääda, pealkirja alla (ja palun, kuulake mind) "Mida teha jääkidega?". Minu jaoks eristavad just sellised köögirütmid kokka meisterkokast ning annavad meile [[sihikindlus]]e ja [[tulemuslikkus]]e. Veelgi enam, sedasorti a...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ma püüan olla praktiline, sest muidu pole [[nõuanne]]test köögis (ega, kui aus olla, ka kusagil mujal) mingit kasu. Seepärast olen ma sageli lisanud lõppu ka ideid, mida peale hakata sellega, mis võis konkreetsest roast järele jääda, pealkirja alla (ja palun, kuulake mind) "Mida teha jääkidega?". Minu jaoks eristavad just sellised köögirütmid kokka meisterkokast ning annavad meile [[sihikindlus]]e ja [[tulemuslikkus]]e. Veelgi enam, sedasorti ahne võimaluste ärakasutamise ja [[kokkuhoidlikkus]]e kombinatsioon ongi tegelikult tõelise kokkamise põhi[[olemus]], ja sellest see raamat ongi. (lk xxi) * "Restoranikokk töötab värske kraamiga, kodukokk toidujääkidega," öeldi mulle, kui ma olin noor, ja see pole mitte ainult mõttetera, mida ma pole kunagi unustanud, vaid rohkem tõde, mida iga päev uuesti õpin. Mul ei ole midagi sagedaste poeskäikude vastu - lausa vastupidi —, kuid just siis, kui ma olen jäänud vaid külmikuvarude hooleks, tunnen end kõige enam põnevust täis ja elevil. See kõlab nagu [[sõltuvus]] või tundetulv, aga ma tõesti mõtlen nii. Vabastavale [[õnn]]etundele, mida pakub kokkamine vaid sellest, mida kodust leida suudan, annab erilise teravuse just kerge ärevusvõbin, et äkki ma ei suuda midagi välja mõelda. (lk 375) * Minu [[nõrkus]]eks on ülekokkamine. Aga kuigi ma nimetan seda nõrkuseks, ei häbene ma seda. Tegelikult tunnen end lausa veidi tasakaalust väljas, kui kodus pole mingeid toidujääke. Praegusel konkreetsel juhul on toiduportsu külluslikkus väga mõistlik. Kaussi jäänud kuhi aromaatset [[kartulipuder|kartuliputru]] (kui sa suudad seda koristamise ajal mitte nahka pista) transformeerub hiljem vaimustavateks kartulikookideks. Vürtsitatuna rohelise sibula, tšilli ja ingveriga on need oivaliseks pohmakahommikusöögiks või turgutavaks lõunaeineks, mida võib süüa näiteks hoos praetud munaga. (lk 386) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0mg7pxpbvggb8o9b50f2qo6qbqpqpva Kartulipuder 0 18976 89673 2022-08-21T12:04:54Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Minu [[nõrkus]]eks on ülekokkamine. Aga kuigi ma nimetan seda nõrkuseks, ei häbene ma seda. Tegelikult tunnen end lausa veidi tasakaalust väljas, kui kodus pole mingeid [[toidujäägid|toidujääke]]. Praegusel konkreetsel juhul on toiduportsu külluslikkus väga mõistlik. Kaussi jäänud kuhi aromaatset kartuliputru (kui sa suudad seda koristamise ajal mitte nahka pista) transformeerub hiljem vaimustavateks kartulikookideks. Vürtsitatuna rohelise sibul...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Minu [[nõrkus]]eks on ülekokkamine. Aga kuigi ma nimetan seda nõrkuseks, ei häbene ma seda. Tegelikult tunnen end lausa veidi tasakaalust väljas, kui kodus pole mingeid [[toidujäägid|toidujääke]]. Praegusel konkreetsel juhul on toiduportsu külluslikkus väga mõistlik. Kaussi jäänud kuhi aromaatset kartuliputru (kui sa suudad seda koristamise ajal mitte nahka pista) transformeerub hiljem vaimustavateks kartulikookideks. Vürtsitatuna rohelise sibula, tšilli ja ingveriga on need oivaliseks pohmakahommikusöögiks või turgutavaks lõunaeineks, mida võib süüa näiteks hoos praetud munaga. (lk 386) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6hq9thwi5erb03s1pxg36l4fdf3t1a8 Peotuju 0 18977 89674 2022-08-21T12:05:12Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Oma kostitaja-au kõrgel hoidmiseks peab üks kodukokk lauale tooma vaid kandikutäie priskeid hiilgavaid kokteilivorstikesi. Rohkem pole tarvis, aga see ei tähenda muidugi, et seda siiski teha ei võiks. Mind täidab erakordne [[nauding]] — tõeline, südamest tulvav [[rõõm]] —, kui saan laua toidukraami täis kuhjata, nii et üheks motivaatoriks — ükskõik millal ma kokkan - on mu enda taevalik [[rahulolu]]. Kuid kõike tuleb [[tasakaal]]us hoida:...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Oma kostitaja-au kõrgel hoidmiseks peab üks kodukokk lauale tooma vaid kandikutäie priskeid hiilgavaid kokteilivorstikesi. Rohkem pole tarvis, aga see ei tähenda muidugi, et seda siiski teha ei võiks. Mind täidab erakordne [[nauding]] — tõeline, südamest tulvav [[rõõm]] —, kui saan laua toidukraami täis kuhjata, nii et üheks motivaatoriks — ükskõik millal ma kokkan - on mu enda taevalik [[rahulolu]]. Kuid kõike tuleb [[tasakaal]]us hoida: ma mäletan korda, kui ma enne [[Külaline|külaliste]] tulekut viskasin rahuloleva pilgu üle taldrikutega kaetud laua ja küsisin oma pojalt, kes polnud siis vanem kui kolmene: "Kas on midagi meeldivamat kui [[vaatepilt]] lauatäiest toidust?" "Jah," vastas ta etteheitval toonil, "lauatäis inimesi." :See on miski, mida me kõik peaksime külalisi kostitades meeles pidama (isegi, kui see "[[kostitamine]]" on väga otsustavalt väikese "k"-ga): hiiglaslik hulk anuvalt inimeste ninade alla topitud toite ei loo mitte tervitatavalt [[küllus]]liku, vaid hoopis sekeldava [[meeleheide|meeleheitliku]] tunde. Ja see küll peotuju ei tekita. (lk 410) * [[Tuju]] on iga kell olulisem kui [[toit]], ja seda ütlen mina, ablas inimene. Aga 1980-ndate popiklassikast pärit loo "Miks mind pidude ajal vaid köögist leiab" sõnades pole mingit vastuolu, need on täiesti põhjendatud. (lk 410; Jona Lewie, "Why you'll always find me in the kitchen at parties") ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] e9zrzy3dzlddfpafwmf57a5g9ihi0q9 89675 89674 2022-08-21T12:05:19Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Psühholoogia]]; lisatud [[Kategooria:Tunded]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Oma kostitaja-au kõrgel hoidmiseks peab üks kodukokk lauale tooma vaid kandikutäie priskeid hiilgavaid kokteilivorstikesi. Rohkem pole tarvis, aga see ei tähenda muidugi, et seda siiski teha ei võiks. Mind täidab erakordne [[nauding]] — tõeline, südamest tulvav [[rõõm]] —, kui saan laua toidukraami täis kuhjata, nii et üheks motivaatoriks — ükskõik millal ma kokkan - on mu enda taevalik [[rahulolu]]. Kuid kõike tuleb [[tasakaal]]us hoida: ma mäletan korda, kui ma enne [[Külaline|külaliste]] tulekut viskasin rahuloleva pilgu üle taldrikutega kaetud laua ja küsisin oma pojalt, kes polnud siis vanem kui kolmene: "Kas on midagi meeldivamat kui [[vaatepilt]] lauatäiest toidust?" "Jah," vastas ta etteheitval toonil, "lauatäis inimesi." :See on miski, mida me kõik peaksime külalisi kostitades meeles pidama (isegi, kui see "[[kostitamine]]" on väga otsustavalt väikese "k"-ga): hiiglaslik hulk anuvalt inimeste ninade alla topitud toite ei loo mitte tervitatavalt [[küllus]]liku, vaid hoopis sekeldava [[meeleheide|meeleheitliku]] tunde. Ja see küll peotuju ei tekita. (lk 410) * [[Tuju]] on iga kell olulisem kui [[toit]], ja seda ütlen mina, ablas inimene. Aga 1980-ndate popiklassikast pärit loo "Miks mind pidude ajal vaid köögist leiab" sõnades pole mingit vastuolu, need on täiesti põhjendatud. (lk 410; Jona Lewie, "Why you'll always find me in the kitchen at parties") ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] n5lxw4254bsuu81spmyxqbdsxfo58jj Tõsielusari 0 18978 89677 2022-08-21T12:09:31Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) [[restoran]]i-tõsielusarjadest. [[Võistleja]]tel paluti valmistada seene[[risoto]] ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road [[erinevus|erinesid]] üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on [[järjekindlus]] oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab [[toit]]u veidi erinevalt j...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) [[restoran]]i-tõsielusarjadest. [[Võistleja]]tel paluti valmistada seene[[risoto]] ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road [[erinevus|erinesid]] üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on [[järjekindlus]] oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab [[toit]]u veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma [[märk]]i, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele [[standard]]itele, siis ei näita see mitte meie [[piiratus]]t, vaid [[vabanemine|vabanemist]] ja [[individuaalsus]]t. (lk xvii) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Televisioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 91hdw8b4a9yjlrs49jpx43615yphb4o Individuaalsus 0 18979 89678 2022-08-21T12:10:04Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Isikupära]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Isikupära]] 1kqezmwxpqtv59gtyqig3hqw3skh0j8 Amatöörlus 0 18980 89682 2022-08-21T12:12:29Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) [[restoran]]i-[[tõsielusari|tõsielusarjadest]]. [[Võistleja]]tel paluti valmistada seene[[risoto]] ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road [[erinevus|erinesid]] üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on [[järjekindlus]] oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab [[toit]]u...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) [[restoran]]i-[[tõsielusari|tõsielusarjadest]]. [[Võistleja]]tel paluti valmistada seene[[risoto]] ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road [[erinevus|erinesid]] üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on [[järjekindlus]] oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab [[toit]]u veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma [[märk]]i, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele [[standard]]itele, siis ei näita see mitte meie [[piiratus]]t, vaid [[vabanemine|vabanemist]] ja [[individuaalsus]]t. (lk xvii) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 9cpi8m3juvh1yrh1xjacgvb7ws7ushz Kategooria:Televisioon 14 18981 89684 2022-08-21T12:13:19Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Kommunikatsioon]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kommunikatsioon]] 4grg7g4tcdjdzanjyuotl9mk8ih39ps 89691 89684 2022-08-21T12:14:42Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tehnika]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Tehnika]] iydyq16wvku7d3lh8rvzyalgmnmi3jy Kategooria:Raadio 14 18982 89698 2022-08-21T12:16:15Z Ehitaja 2563 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 89699 89698 2022-08-21T12:16:21Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kommunikatsioon]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kommunikatsioon]] 4grg7g4tcdjdzanjyuotl9mk8ih39ps 89700 89699 2022-08-21T12:16:28Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tehnika]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Tehnika]] iydyq16wvku7d3lh8rvzyalgmnmi3jy Loomuvastasus 0 18983 89711 2022-08-21T12:36:56Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Philip:] "Ei, Maggie, kellelegi ei anta jõudu teha midagi loomuvastast. Otsida pääsu kõigest [[loobumine|loobumises]] — see on ju [[argus]]. See ei karasta mitte kedagi. Ühel heal päeval paisatakse teid elukeerisesse, ja kõik teie loomuse rahuldamata [[vajadus]]ed ründavad teid siis metsiku aplusega." (5. rmt, 3. peatükk, lk 296) ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 [[Kategooria:Teemad]]...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Philip:] "Ei, Maggie, kellelegi ei anta jõudu teha midagi loomuvastast. Otsida pääsu kõigest [[loobumine|loobumises]] — see on ju [[argus]]. See ei karasta mitte kedagi. Ühel heal päeval paisatakse teid elukeerisesse, ja kõik teie loomuse rahuldamata [[vajadus]]ed ründavad teid siis metsiku aplusega." (5. rmt, 3. peatükk, lk 296) ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] bzghalwkqlsuyefps36skmd71qgyu4f Noateritaja 0 18984 89713 2022-08-21T12:40:18Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Korralikud meisterkokad on oma [[nuga]]de suhtes eriti nõudlikud. Lausa niivõrd, et võtavad kõikjale, kuhu lähevad, oma komplekti kaasa. Aga mina pole sedasorti [[kokk]], olgu siis korralik või mitte, ja kuigi mul on nugade hulgas oma lemmikud, ei kavatse ma neist [[fetiš]]it teha. Samuti ei arva ma, et neid oleks palju vaja: väike juurviljanuga, keskmise suurusega nuga, ja kui sa tahad veel ühte, siis vali selline, mis jääb kusagile lihunikunoa ja...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Korralikud meisterkokad on oma [[nuga]]de suhtes eriti nõudlikud. Lausa niivõrd, et võtavad kõikjale, kuhu lähevad, oma komplekti kaasa. Aga mina pole sedasorti [[kokk]], olgu siis korralik või mitte, ja kuigi mul on nugade hulgas oma lemmikud, ei kavatse ma neist [[fetiš]]it teha. Samuti ei arva ma, et neid oleks palju vaja: väike juurviljanuga, keskmise suurusega nuga, ja kui sa tahad veel ühte, siis vali selline, mis jääb kusagile lihunikunoa ja [[lihakirves|lihakirve]] vahepeale, mis on suhteliselt lühike ja laia otsast aheneva [[tera]]ga. See peaks olema piisav. Viimati mainitud riista ei kasuta ma mitte mingite jubedate lihunikutööde sooritamiseks, vaid suurte ja kõvade [[aedviljad]]e tükeldamiseks, [[juustukook|juustukoogi]] viilutamiseks ja [[liha]] lõikamiseks. On tohutult parem töötada noaga, mis on [[teravus|terav]] - see on nagu äsja teenindusest tulnud [[auto]] -, aga teritamise vallas olen ma lootusetu. Need päevad on ammu möödas, kui ukselt uksele käisid noateritajad, nagu ma mäletan oma vanaema majast (koos [[jalgratas]]t sõtkuva prantslasega, kes müüs [[sibul]]aid - ja ma ei tee nalja), nii et kardetavasti olen ma kerge saak igaühele, kes toob turule uutmoodi noateritaja. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] i9ha67iqijlbz0d4x3cgttvw7w7i7jr 89714 89713 2022-08-21T12:40:24Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Elukutsed]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Korralikud meisterkokad on oma [[nuga]]de suhtes eriti nõudlikud. Lausa niivõrd, et võtavad kõikjale, kuhu lähevad, oma komplekti kaasa. Aga mina pole sedasorti [[kokk]], olgu siis korralik või mitte, ja kuigi mul on nugade hulgas oma lemmikud, ei kavatse ma neist [[fetiš]]it teha. Samuti ei arva ma, et neid oleks palju vaja: väike juurviljanuga, keskmise suurusega nuga, ja kui sa tahad veel ühte, siis vali selline, mis jääb kusagile lihunikunoa ja [[lihakirves|lihakirve]] vahepeale, mis on suhteliselt lühike ja laia otsast aheneva [[tera]]ga. See peaks olema piisav. Viimati mainitud riista ei kasuta ma mitte mingite jubedate lihunikutööde sooritamiseks, vaid suurte ja kõvade [[aedviljad]]e tükeldamiseks, [[juustukook|juustukoogi]] viilutamiseks ja [[liha]] lõikamiseks. On tohutult parem töötada noaga, mis on [[teravus|terav]] - see on nagu äsja teenindusest tulnud [[auto]] -, aga teritamise vallas olen ma lootusetu. Need päevad on ammu möödas, kui ukselt uksele käisid noateritajad, nagu ma mäletan oma vanaema majast (koos [[jalgratas]]t sõtkuva prantslasega, kes müüs [[sibul]]aid - ja ma ei tee nalja), nii et kardetavasti olen ma kerge saak igaühele, kes toob turule uutmoodi noateritaja. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Elukutsed]] kptv1545zpd7eh07baocq602mw8pbtw 89715 89714 2022-08-21T12:40:31Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Esemed]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Korralikud meisterkokad on oma [[nuga]]de suhtes eriti nõudlikud. Lausa niivõrd, et võtavad kõikjale, kuhu lähevad, oma komplekti kaasa. Aga mina pole sedasorti [[kokk]], olgu siis korralik või mitte, ja kuigi mul on nugade hulgas oma lemmikud, ei kavatse ma neist [[fetiš]]it teha. Samuti ei arva ma, et neid oleks palju vaja: väike juurviljanuga, keskmise suurusega nuga, ja kui sa tahad veel ühte, siis vali selline, mis jääb kusagile lihunikunoa ja [[lihakirves|lihakirve]] vahepeale, mis on suhteliselt lühike ja laia otsast aheneva [[tera]]ga. See peaks olema piisav. Viimati mainitud riista ei kasuta ma mitte mingite jubedate lihunikutööde sooritamiseks, vaid suurte ja kõvade [[aedviljad]]e tükeldamiseks, [[juustukook|juustukoogi]] viilutamiseks ja [[liha]] lõikamiseks. On tohutult parem töötada noaga, mis on [[teravus|terav]] - see on nagu äsja teenindusest tulnud [[auto]] -, aga teritamise vallas olen ma lootusetu. Need päevad on ammu möödas, kui ukselt uksele käisid noateritajad, nagu ma mäletan oma vanaema majast (koos [[jalgratas]]t sõtkuva prantslasega, kes müüs [[sibul]]aid - ja ma ei tee nalja), nii et kardetavasti olen ma kerge saak igaühele, kes toob turule uutmoodi noateritaja. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Esemed]] ctpa3kgfuby4m89hhudk4dn98lqevgv Aedviljad 0 18985 89716 2022-08-21T12:40:44Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Aedvili]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Aedvili]] d0rh48cgps1elx9lx55jorcsu9g0xsd Teritamine 0 18986 89717 2022-08-21T12:41:01Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Korralikud meisterkokad on oma [[nuga]]de suhtes eriti nõudlikud. Lausa niivõrd, et võtavad kõikjale, kuhu lähevad, oma komplekti kaasa. Aga mina pole sedasorti [[kokk]], olgu siis korralik või mitte, ja kuigi mul on nugade hulgas oma lemmikud, ei kavatse ma neist [[fetiš]]it teha. Samuti ei arva ma, et neid oleks palju vaja: väike juurviljanuga, keskmise suurusega nuga, ja kui sa tahad veel ühte, siis vali selline, mis jääb kusagile lihunikunoa ja...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Korralikud meisterkokad on oma [[nuga]]de suhtes eriti nõudlikud. Lausa niivõrd, et võtavad kõikjale, kuhu lähevad, oma komplekti kaasa. Aga mina pole sedasorti [[kokk]], olgu siis korralik või mitte, ja kuigi mul on nugade hulgas oma lemmikud, ei kavatse ma neist [[fetiš]]it teha. Samuti ei arva ma, et neid oleks palju vaja: väike juurviljanuga, keskmise suurusega nuga, ja kui sa tahad veel ühte, siis vali selline, mis jääb kusagile lihunikunoa ja [[lihakirves|lihakirve]] vahepeale, mis on suhteliselt lühike ja laia otsast aheneva [[tera]]ga. See peaks olema piisav. Viimati mainitud riista ei kasuta ma mitte mingite jubedate lihunikutööde sooritamiseks, vaid suurte ja kõvade [[aedviljad]]e tükeldamiseks, [[juustukook|juustukoogi]] viilutamiseks ja [[liha]] lõikamiseks. On tohutult parem töötada noaga, mis on [[teravus|terav]] - see on nagu äsja teenindusest tulnud [[auto]] -, aga teritamise vallas olen ma lootusetu. Need päevad on ammu möödas, kui ukselt uksele käisid noateritajad, nagu ma mäletan oma vanaema majast (koos [[jalgratas]]t sõtkuva prantslasega, kes müüs [[sibul]]aid - ja ma ei tee nalja), nii et kardetavasti olen ma kerge saak igaühele, kes toob turule uutmoodi [[noateritaja]]. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] fp34x9zmzulwau0udmiwrbaqjx0nn3u 89718 89717 2022-08-21T12:41:12Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tehnika]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Korralikud meisterkokad on oma [[nuga]]de suhtes eriti nõudlikud. Lausa niivõrd, et võtavad kõikjale, kuhu lähevad, oma komplekti kaasa. Aga mina pole sedasorti [[kokk]], olgu siis korralik või mitte, ja kuigi mul on nugade hulgas oma lemmikud, ei kavatse ma neist [[fetiš]]it teha. Samuti ei arva ma, et neid oleks palju vaja: väike juurviljanuga, keskmise suurusega nuga, ja kui sa tahad veel ühte, siis vali selline, mis jääb kusagile lihunikunoa ja [[lihakirves|lihakirve]] vahepeale, mis on suhteliselt lühike ja laia otsast aheneva [[tera]]ga. See peaks olema piisav. Viimati mainitud riista ei kasuta ma mitte mingite jubedate lihunikutööde sooritamiseks, vaid suurte ja kõvade [[aedviljad]]e tükeldamiseks, [[juustukook|juustukoogi]] viilutamiseks ja [[liha]] lõikamiseks. On tohutult parem töötada noaga, mis on [[teravus|terav]] - see on nagu äsja teenindusest tulnud [[auto]] -, aga teritamise vallas olen ma lootusetu. Need päevad on ammu möödas, kui ukselt uksele käisid noateritajad, nagu ma mäletan oma vanaema majast (koos [[jalgratas]]t sõtkuva prantslasega, kes müüs [[sibul]]aid - ja ma ei tee nalja), nii et kardetavasti olen ma kerge saak igaühele, kes toob turule uutmoodi [[noateritaja]]. (lk 4) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Tehnika]] 560s8kxrm9vvrpp8exx1jap2b2c87je Riivimine 0 18987 89723 2022-08-21T12:47:06Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Samamoodi leian ma, et [[köögikombain]]iga on üsnagi väsitav riivida: mitte et seda oleks raske teha, aga pärastine [[pesemine]] tundub töö endaga võrreldes ebaõiglaselt suur vaev. Minu põikpuu küljes ripub korralik varu Microplane'i riive — peenike [[Küüslauk|küüslaugu]], Parmesani ja [[ingver]]i riivimiseks, jämedam Cheddari-tüüpi [[juust]]ude jaoks - ning sahtlisse on ära pandud vana kooli vändaga riiv (nagu [[hakklihamasin]]), mida ma...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Samamoodi leian ma, et [[köögikombain]]iga on üsnagi väsitav riivida: mitte et seda oleks raske teha, aga pärastine [[pesemine]] tundub töö endaga võrreldes ebaõiglaselt suur vaev. Minu põikpuu küljes ripub korralik varu Microplane'i riive — peenike [[Küüslauk|küüslaugu]], Parmesani ja [[ingver]]i riivimiseks, jämedam Cheddari-tüüpi [[juust]]ude jaoks - ning sahtlisse on ära pandud vana kooli vändaga riiv (nagu [[hakklihamasin]]), mida ma kasutan siis, kui juustu tuleb enne kaaluda või kui vajaminev hulk ületab minu hõõrumistaluvuse. (lk 7) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7ttputi7uljqtzd8suq6o1ot37zewgq 89724 89723 2022-08-21T12:47:47Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Samamoodi leian ma, et [[köögikombain]]iga on üsnagi väsitav riivida: mitte et seda oleks raske teha, aga pärastine [[pesemine]] tundub töö endaga võrreldes ebaõiglaselt suur vaev. Minu põikpuu küljes ripub korralik varu Microplane'i [[riiv (köögiriist)|riiv]]e — peenike [[Küüslauk|küüslaugu]], Parmesani ja [[ingver]]i riivimiseks, jämedam Cheddari-tüüpi [[juust]]ude jaoks - ning sahtlisse on ära pandud vana kooli vändaga riiv (nagu [[hakklihamasin]]), mida ma kasutan siis, kui juustu tuleb enne kaaluda või kui vajaminev hulk ületab minu hõõrumistaluvuse. (lk 7) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] fzololdey31j51xl83fyvy55jws80fi 89725 89724 2022-08-21T12:47:53Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kokandus]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Samamoodi leian ma, et [[köögikombain]]iga on üsnagi väsitav riivida: mitte et seda oleks raske teha, aga pärastine [[pesemine]] tundub töö endaga võrreldes ebaõiglaselt suur vaev. Minu põikpuu küljes ripub korralik varu Microplane'i [[riiv (köögiriist)|riiv]]e — peenike [[Küüslauk|küüslaugu]], Parmesani ja [[ingver]]i riivimiseks, jämedam Cheddari-tüüpi [[juust]]ude jaoks - ning sahtlisse on ära pandud vana kooli vändaga riiv (nagu [[hakklihamasin]]), mida ma kasutan siis, kui juustu tuleb enne kaaluda või kui vajaminev hulk ületab minu hõõrumistaluvuse. (lk 7) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kokandus]] sppwy1psmt6omp5xbhvgr6wkc6139rb Riiv (köögiriist) 0 18988 89726 2022-08-21T12:48:59Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Samamoodi leian ma, et [[köögikombain]]iga on üsnagi väsitav [[riivimine|riivida]]: mitte et seda oleks raske teha, aga pärastine [[pesemine]] tundub töö endaga võrreldes ebaõiglaselt suur vaev. Minu põikpuu küljes ripub korralik varu Microplane'i riive — peenike [[Küüslauk|küüslaugu]], Parmesani ja [[ingver]]i riivimiseks, jämedam Cheddari-tüüpi [[juust]]ude jaoks - ning sahtlisse on ära pandud vana kooli vändaga riiv (nagu hakklihamas...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Samamoodi leian ma, et [[köögikombain]]iga on üsnagi väsitav [[riivimine|riivida]]: mitte et seda oleks raske teha, aga pärastine [[pesemine]] tundub töö endaga võrreldes ebaõiglaselt suur vaev. Minu põikpuu küljes ripub korralik varu Microplane'i riive — peenike [[Küüslauk|küüslaugu]], Parmesani ja [[ingver]]i riivimiseks, jämedam Cheddari-tüüpi [[juust]]ude jaoks - ning sahtlisse on ära pandud vana kooli vändaga riiv (nagu [[hakklihamasin]]), mida ma kasutan siis, kui juustu tuleb enne kaaluda või kui vajaminev hulk ületab minu hõõrumistaluvuse. (lk 7) ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kokandus]] 97lkj8lhu5t47aflm5c28zjnmgtrllj Andrus Vaarik 0 18989 89727 2022-08-21T13:33:35Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Ivan Orav.JPG|pisi|Andrus Vaarik mängimas [[Ivan Orav]]at, 2009.]] '''Andrus Vaarik''' (sündinud 14. mail 1958) on eesti näitleja. ==Sõnavõtud ja kirjutised== * Igatsus suure pildi järele viitab taas tulutule eksiarvamusele, et [[elu]]l on [[mõte]]. [[Elu mõte|Elu mõtte]] otsimine on nii mõnegi elu ära raisanud. * [[Mõtlemine]] on lõbus. Ja me oleme siia ilma ju kutsutud [[lõbutsemine|lõbutsema]]. * Mulle teadaolevatest Ajaveetmine|vaba aja veetmise...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ivan Orav.JPG|pisi|Andrus Vaarik mängimas [[Ivan Orav]]at, 2009.]] '''Andrus Vaarik''' (sündinud 14. mail 1958) on eesti näitleja. ==Sõnavõtud ja kirjutised== * Igatsus suure pildi järele viitab taas tulutule eksiarvamusele, et [[elu]]l on [[mõte]]. [[Elu mõte|Elu mõtte]] otsimine on nii mõnegi elu ära raisanud. * [[Mõtlemine]] on lõbus. Ja me oleme siia ilma ju kutsutud [[lõbutsemine|lõbutsema]]. * Mulle teadaolevatest [[Ajaveetmine|vaba aja veetmise]] vormidest on elu parim [[meelelahutus]]. ** [[Andrus Vaarik]], ''cit. via'': [[Pille-Riin Purje]], "Lemmikute raamat. Kasteheinas põlvini - lõikeheinas põlvili", 2013, lk 33 ==Tema kohta== * [TRK lavakunsti kateedri X lennu diplomilavastusest [[Jevgen Švarts]]i "Draakon" 1981. aastal, lavastaja [[Ingo Normet]]:] Tugevaim rollitäitmine on kindlasti Andrus Vaarikult pürjermeistrina. Noormehel on võimekust ja [[anne]]t. Oskuslik [[improviseerimine]], tasemel suhtumine partneritesse, mitmekülgne žestikuleerimine polegi nii vähe alles näitlejateed alustajale. Täpselt tabab A. Vaarik pürjermeistri [[silmakirjalikkus]]e. Ehkki osa on negatiivne, naerutas ta publikut tublisti, nii teksti kui väljenduslikkusega. Võin julgelt väita, et Andrus Vaarik oli lavastuse parim. ** [[Andrus Nilk]], "Viimase piletiga", TRÜ, 18. september 1981, lk 3-4 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Vaarik, Andrus}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] 2529a5muh03w819e2gdtq91a7cjb7r1 89728 89727 2022-08-21T13:33:47Z Ehitaja 2563 /* Sõnavõtud ja kirjutised */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ivan Orav.JPG|pisi|Andrus Vaarik mängimas [[Ivan Orav]]at, 2009.]] '''Andrus Vaarik''' (sündinud 14. mail 1958) on eesti näitleja. ==Sõnavõtud ja kirjutised== * Igatsus suure pildi järele viitab taas tulutule eksiarvamusele, et [[elu]]l on [[mõte]]. [[Elu mõte|Elu mõtte]] otsimine on nii mõnegi elu ära raisanud. * [[Mõtlemine]] on lõbus. Ja me oleme siia ilma ju kutsutud [[lõbutsemine|lõbutsema]]. * Mulle teadaolevatest [[Ajaveetmine|vaba aja veetmise]] vormidest on elu parim [[meelelahutus]]. ** Andrus Vaarik, ''cit. via'': [[Pille-Riin Purje]], "Lemmikute raamat. Kasteheinas põlvini - lõikeheinas põlvili", 2013, lk 33 ==Tema kohta== * [TRK lavakunsti kateedri X lennu diplomilavastusest [[Jevgen Švarts]]i "Draakon" 1981. aastal, lavastaja [[Ingo Normet]]:] Tugevaim rollitäitmine on kindlasti Andrus Vaarikult pürjermeistrina. Noormehel on võimekust ja [[anne]]t. Oskuslik [[improviseerimine]], tasemel suhtumine partneritesse, mitmekülgne žestikuleerimine polegi nii vähe alles näitlejateed alustajale. Täpselt tabab A. Vaarik pürjermeistri [[silmakirjalikkus]]e. Ehkki osa on negatiivne, naerutas ta publikut tublisti, nii teksti kui väljenduslikkusega. Võin julgelt väita, et Andrus Vaarik oli lavastuse parim. ** [[Andrus Nilk]], "Viimase piletiga", TRÜ, 18. september 1981, lk 3-4 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Vaarik, Andrus}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] r7u59ikzie0hjh5ih547a0sem7sv27h Rutt Hinrikus 0 18990 89732 2022-08-21T13:42:13Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ''''Rutt Hinrikus''' (neiuna Rutt Põld; sündinud 7. mail 1946 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. ==Artiklid== * Kuid sõnadel [[muuseum]], [[Kreutzwald]], [[Tartu]] ja muidugi sõnal [[kultuur]], vahest isegi sõnal [[teadus]] - ja kindlasti sõnal [[rahvusteadus]] - on Eesti]]s ikka mingi märk küljes. Märk, et seda ei saa müüa või et sellel puudub [[turg]]. (Ja siis on mõned nii taipamatud, et räägivad selle totaalse [[müümine|müümise]] juure...' wikitext text/x-wiki '''Rutt Hinrikus''' (neiuna Rutt Põld; sündinud 7. mail 1946 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. ==Artiklid== * Kuid sõnadel [[muuseum]], [[Kreutzwald]], [[Tartu]] ja muidugi sõnal [[kultuur]], vahest isegi sõnal [[teadus]] - ja kindlasti sõnal [[rahvusteadus]] - on Eesti]]s ikka mingi märk küljes. Märk, et seda ei saa müüa või et sellel puudub [[turg]]. (Ja siis on mõned nii taipamatud, et räägivad selle totaalse [[müümine|müümise]] juures eetilisest kriisist.) * [Raamatust "Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile":] Saksakeelsete [[gooti kiri|gooti kirjas]] allikmaterjalide (ka kirjad ise!) dešifreerimisega ei saaks ilma eriettevalmistuseta hakkama ükski praegune [[saksa filoloogia]] eriala lõpetaja. Seesuguse keerukusastmega töö omahinda on väga riskantne numbrites välja arvestada. [[Profaan]] võib sellisele tööle kulutatud ajast kuuldes küsida: milleks? Ent profaanid võivad peaaegu iga eriala [[alusuuringud|alusuuringute]] jaoks vaja mineva aja ja raha küsimuse alla panna. * [[Kirjandusmuuseum]] kui märk on suutnud läbi suruda säilitamisruumide olulise laiendamise (juurdeehituse), kuid [[arhiiv]] on veel midagi muud kui mittemüüdava [[varandus]]e [[ladu]]. * Inimesele, kes ei mäleta (ei taha mäletada), tundub, et talle tulevad pähe originaalsed mõtted. Vahest (nüüd, kui [[kultuuritöötaja]]d ähvardavad [[streik|streigiga]]) sobiks lõpetada see möödunud pidupäeva jutt hoopis küsimusega teadustöötajate [[palk|palgast]]. Või - kuhu lähed, eesti teadus? ** [[Rutt Hinrikus]], [https://kultuur.postimees.ee/2467843/inimesele-kes-ei-loe-tundub-et-talle-tulevad-originaalsed-motted-minu-tee-raamatuni "Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted"], Postimees, 17. jaanuar 1996 (ülevaade 39. Kreutzwaldi päevadest Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis 21. ja 22. detsembril 1995) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Hinrikus, Rutt}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] d4xljqo6n85wgdtm97kfpuppzi7ghqi 89733 89732 2022-08-21T13:42:26Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Rutt Hinrikus''' (neiuna Rutt Põld; sündinud 7. mail 1946 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. ==Artiklid== * Kuid sõnadel [[muuseum]], [[Kreutzwald]], [[Tartu]] ja muidugi sõnal [[kultuur]], vahest isegi sõnal [[teadus]] - ja kindlasti sõnal [[rahvusteadus]] - on Eesti]]s ikka mingi märk küljes. Märk, et seda ei saa müüa või et sellel puudub [[turg]]. (Ja siis on mõned nii taipamatud, et räägivad selle totaalse [[müümine|müümise]] juures eetilisest kriisist.) * [Raamatust "Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile":] Saksakeelsete [[gooti kiri|gooti kirjas]] allikmaterjalide (ka kirjad ise!) dešifreerimisega ei saaks ilma eriettevalmistuseta hakkama ükski praegune [[saksa filoloogia]] eriala lõpetaja. Seesuguse keerukusastmega töö omahinda on väga riskantne numbrites välja arvestada. [[Profaan]] võib sellisele tööle kulutatud ajast kuuldes küsida: milleks? Ent profaanid võivad peaaegu iga eriala [[alusuuringud|alusuuringute]] jaoks vaja mineva aja ja raha küsimuse alla panna. * [[Kirjandusmuuseum]] kui märk on suutnud läbi suruda säilitamisruumide olulise laiendamise (juurdeehituse), kuid [[arhiiv]] on veel midagi muud kui mittemüüdava [[varandus]]e [[ladu]]. * Inimesele, kes ei mäleta (ei taha mäletada), tundub, et talle tulevad pähe originaalsed mõtted. Vahest (nüüd, kui [[kultuuritöötaja]]d ähvardavad [[streik|streigiga]]) sobiks lõpetada see möödunud pidupäeva jutt hoopis küsimusega teadustöötajate [[palk|palgast]]. Või - kuhu lähed, eesti teadus? ** Rutt Hinrikus, [https://kultuur.postimees.ee/2467843/inimesele-kes-ei-loe-tundub-et-talle-tulevad-originaalsed-motted-minu-tee-raamatuni "Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted"], Postimees, 17. jaanuar 1996 (ülevaade 39. Kreutzwaldi päevadest Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis 21. ja 22. detsembril 1995) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Hinrikus, Rutt}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] li0hfoz5zcjju2zlyr8p14swkdkow4w Diane Setterfield 0 18991 89740 2022-08-21T20:32:07Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ''''Diane Setterfield''' (sündinud 22. augustil 1964 Readingis Inglismaal) on briti kirjanik. =="Kolmeteistümnes lugu"== Tsitaadid väljaandest: Diane Setterfield, "Kolmeteistümnes lugu", tlk [[Virve Krimm]], 2007. * Ma panin ukse kinni ja asetasin poe [[võti|võtme]] tavalisele kohale Bailey "Geomeetria edendamise põhimõtete" taha. Vaene Bailey! Kolmkümmend aastat polnud keegi tema paksu halli [[raamat]]ut endale tahtnud. Huvitav, kuidas ta lepib omaenese osaga tol...' wikitext text/x-wiki '''Diane Setterfield''' (sündinud 22. augustil 1964 Readingis Inglismaal) on briti kirjanik. =="Kolmeteistümnes lugu"== Tsitaadid väljaandest: Diane Setterfield, "Kolmeteistümnes lugu", tlk [[Virve Krimm]], 2007. * Ma panin ukse kinni ja asetasin poe [[võti|võtme]] tavalisele kohale Bailey "Geomeetria edendamise põhimõtete" taha. Vaene Bailey! Kolmkümmend aastat polnud keegi tema paksu halli [[raamat]]ut endale tahtnud. Huvitav, kuidas ta lepib omaenese osaga tolles [[raamatupood|raamatupoe]] võtmevahi rolli kujunemises, olen ma vahel mõelnud. Minu arust ei saanud tal oma meistritöö jaoks selle koostamisel, millele ta oli pühendanud kaks aastakümmet, küll säherdust sihti silme ees olla. (lk 11) * Ma ei hakanud kunagi lugema, tegemata eelnevalt kindlaks, kas asun ohutus kohas. Nõnda on see minuga olnud juba sestsaadik, kui olin seitsmeaastasena istunud kõrgel [[müür]]il, lugemisvaraks ''The Water Babies''. ja olin olnud veealuse elu kirjeldustest sedavõrd haaratud, et olin lasknud [[lihas]]ed ebateadlikult lõdvaks. Selle asemel et püsida ujuvil vees, mis mind mu meeltes nii elavalt oli ümbritsenud, olin ma prantsatanud püstloodis vastu maad ja löönud end oimetuks. Mu otsmikutuka all on [[arm]] veel praegugi tunda. [[Lugemine]] võib olla ohtlik. (lk 12) * Kui loed [[käsikiri|käsikirja]], mida on kahjustanud vesi, tuli, pleekimine või lihtsalt möödunud aastate rodu, ei pea su pilk uurima mitte ainult kirjatähtede ''kuju'', vaid ka töö muid märke. Sulejooksu kiirust. Käe survet paberile. Tähevoolu katkestusi ja lõdvenemist. Sa pead lõdvestuma. Eimillelegi mõtlema. Kuni ärkad [[kujutlus]]se, milles sa oled ise [[sulg]], lendamas üle pärgamendi, ning [[pärgament]], nii et tunned tindi puudutust oma pinnal. Siis oskad sa seda lugeda. Sa oskad lugeda autori [[kavatsus]]t, tema [[Mõtted|mõtteid]] ja [[kõhklus]]i, [[igatsus]]i ja [[tähendus]]t. Sa oskad seda lugeda nii selgesti, nagu oleksid ise see küünlaleek, mis valgustab lehekülge, kust sulg parajasti üle ruttab. (lk 12) * [Vida Winter kirjas Margaretile:] Mind ei vaeva mitte tõearmastajad, vaid [[Tõde]] ise. Missugust [[abi]], missugust [[lohutus]]t sisaldab Tõde - võrreldes mingi [[lugu|looga]]? Kui tore on Tõde näiteks südaöösi, pimeduses, siis, kui [[tuul]] möirgab korstnas nagu karu? Kui [[välk]] lööb varjudesse magamistoa seinal ja [[vihm]] koputab oma pikkade sõrmeküüntega vastu akent? Ei. Kui [[hirm]] ja [[külm]] teevad sind su oma voodis kangeks nagu kuju, siis ära oota, et jäik ja lihatu Tõde sulle jooksujalu appi tõttab. Siis vajad sa mingi loo lopsakat lohutust. [[Vale]] vaigistavat, äiutavat [[turvalisus]]t. (lk 13) * [[Sõna]]des on midagi. Asjatundlikes kätes, oskuslikult kasutatuna vangistavad nad su endasse. Nad mähivad su liikmed otsekui siidjasse [[ämblikuvõrk]]u, ja kui sa oled nõnda sisse mässitud, et enam liigutada ei sa, torkavad nad su [[nahk|nahast]] läbi, tungivad su verre, teevad tuimaks su mõtted. Nad teevad su ära sinu sisimas. (lk 16) * Nagu ei oleks kõiges sellest peenest [[ilu]]st muidu küllalt, on veel [[silm]]ad. Inimkäe fotograafia]]trikiga ebainimlikult [[Roheline|roheliseks]] tehtud, <!--//-->kiriku aknaklaasi- või smaragd- või karamellkompvekirohelised, vaatavad need ainiti, täiuslikus [[ükskõiksus]]es üle [[sõitja]]te peade. Ma ei oska öelda, kas teistel sõitjatel oli tol päeval toda pilti vaadates sama tunne nagu minul; nad olid lugenud neid raamatuid, nii et võib-olla nägid nad asju teistsuguses perspektiivis. Mis aga minusse puutub, siis ei saanud ma neisse suurtesse rohelistesse silmadesse vaadates midagi parata, et mulle meenus üldtuntud väljend silmade kui hinge peegli kohta. Sellel naisel, mõtlesin ma tema tühje rohelisi silmi vaadates, ei ole [[hing]]e. (lk 18-19) {{JÄRJESTA:Setterfield, Diane}} g1951jn3mq2eq3pbt18x6we4vfh2co6 89741 89740 2022-08-21T20:32:16Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Diane Setterfield''' (sündinud 22. augustil 1964 Readingis Inglismaal) on briti kirjanik. =="Kolmeteistkümnes lugu"== Tsitaadid väljaandest: Diane Setterfield, "Kolmeteistkümnes lugu", tlk [[Virve Krimm]], 2007. * Ma panin ukse kinni ja asetasin poe [[võti|võtme]] tavalisele kohale Bailey "Geomeetria edendamise põhimõtete" taha. Vaene Bailey! Kolmkümmend aastat polnud keegi tema paksu halli [[raamat]]ut endale tahtnud. Huvitav, kuidas ta lepib omaenese osaga tolles [[raamatupood|raamatupoe]] võtmevahi rolli kujunemises, olen ma vahel mõelnud. Minu arust ei saanud tal oma meistritöö jaoks selle koostamisel, millele ta oli pühendanud kaks aastakümmet, küll säherdust sihti silme ees olla. (lk 11) * Ma ei hakanud kunagi lugema, tegemata eelnevalt kindlaks, kas asun ohutus kohas. Nõnda on see minuga olnud juba sestsaadik, kui olin seitsmeaastasena istunud kõrgel [[müür]]il, lugemisvaraks ''The Water Babies''. ja olin olnud veealuse elu kirjeldustest sedavõrd haaratud, et olin lasknud [[lihas]]ed ebateadlikult lõdvaks. Selle asemel et püsida ujuvil vees, mis mind mu meeltes nii elavalt oli ümbritsenud, olin ma prantsatanud püstloodis vastu maad ja löönud end oimetuks. Mu otsmikutuka all on [[arm]] veel praegugi tunda. [[Lugemine]] võib olla ohtlik. (lk 12) * Kui loed [[käsikiri|käsikirja]], mida on kahjustanud vesi, tuli, pleekimine või lihtsalt möödunud aastate rodu, ei pea su pilk uurima mitte ainult kirjatähtede ''kuju'', vaid ka töö muid märke. Sulejooksu kiirust. Käe survet paberile. Tähevoolu katkestusi ja lõdvenemist. Sa pead lõdvestuma. Eimillelegi mõtlema. Kuni ärkad [[kujutlus]]se, milles sa oled ise [[sulg]], lendamas üle pärgamendi, ning [[pärgament]], nii et tunned tindi puudutust oma pinnal. Siis oskad sa seda lugeda. Sa oskad lugeda autori [[kavatsus]]t, tema [[Mõtted|mõtteid]] ja [[kõhklus]]i, [[igatsus]]i ja [[tähendus]]t. Sa oskad seda lugeda nii selgesti, nagu oleksid ise see küünlaleek, mis valgustab lehekülge, kust sulg parajasti üle ruttab. (lk 12) * [Vida Winter kirjas Margaretile:] Mind ei vaeva mitte tõearmastajad, vaid [[Tõde]] ise. Missugust [[abi]], missugust [[lohutus]]t sisaldab Tõde - võrreldes mingi [[lugu|looga]]? Kui tore on Tõde näiteks südaöösi, pimeduses, siis, kui [[tuul]] möirgab korstnas nagu karu? Kui [[välk]] lööb varjudesse magamistoa seinal ja [[vihm]] koputab oma pikkade sõrmeküüntega vastu akent? Ei. Kui [[hirm]] ja [[külm]] teevad sind su oma voodis kangeks nagu kuju, siis ära oota, et jäik ja lihatu Tõde sulle jooksujalu appi tõttab. Siis vajad sa mingi loo lopsakat lohutust. [[Vale]] vaigistavat, äiutavat [[turvalisus]]t. (lk 13) * [[Sõna]]des on midagi. Asjatundlikes kätes, oskuslikult kasutatuna vangistavad nad su endasse. Nad mähivad su liikmed otsekui siidjasse [[ämblikuvõrk]]u, ja kui sa oled nõnda sisse mässitud, et enam liigutada ei sa, torkavad nad su [[nahk|nahast]] läbi, tungivad su verre, teevad tuimaks su mõtted. Nad teevad su ära sinu sisimas. (lk 16) * Nagu ei oleks kõiges sellest peenest [[ilu]]st muidu küllalt, on veel [[silm]]ad. Inimkäe fotograafia]]trikiga ebainimlikult [[Roheline|roheliseks]] tehtud, <!--//-->kiriku aknaklaasi- või smaragd- või karamellkompvekirohelised, vaatavad need ainiti, täiuslikus [[ükskõiksus]]es üle [[sõitja]]te peade. Ma ei oska öelda, kas teistel sõitjatel oli tol päeval toda pilti vaadates sama tunne nagu minul; nad olid lugenud neid raamatuid, nii et võib-olla nägid nad asju teistsuguses perspektiivis. Mis aga minusse puutub, siis ei saanud ma neisse suurtesse rohelistesse silmadesse vaadates midagi parata, et mulle meenus üldtuntud väljend silmade kui hinge peegli kohta. Sellel naisel, mõtlesin ma tema tühje rohelisi silmi vaadates, ei ole [[hing]]e. (lk 18-19) {{JÄRJESTA:Setterfield, Diane}} 7qh3zgy7uyx8s0fwwdec07jngyukxfo 89742 89741 2022-08-21T20:32:32Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] wikitext text/x-wiki '''Diane Setterfield''' (sündinud 22. augustil 1964 Readingis Inglismaal) on briti kirjanik. =="Kolmeteistkümnes lugu"== Tsitaadid väljaandest: Diane Setterfield, "Kolmeteistkümnes lugu", tlk [[Virve Krimm]], 2007. * Ma panin ukse kinni ja asetasin poe [[võti|võtme]] tavalisele kohale Bailey "Geomeetria edendamise põhimõtete" taha. Vaene Bailey! Kolmkümmend aastat polnud keegi tema paksu halli [[raamat]]ut endale tahtnud. Huvitav, kuidas ta lepib omaenese osaga tolles [[raamatupood|raamatupoe]] võtmevahi rolli kujunemises, olen ma vahel mõelnud. Minu arust ei saanud tal oma meistritöö jaoks selle koostamisel, millele ta oli pühendanud kaks aastakümmet, küll säherdust sihti silme ees olla. (lk 11) * Ma ei hakanud kunagi lugema, tegemata eelnevalt kindlaks, kas asun ohutus kohas. Nõnda on see minuga olnud juba sestsaadik, kui olin seitsmeaastasena istunud kõrgel [[müür]]il, lugemisvaraks ''The Water Babies''. ja olin olnud veealuse elu kirjeldustest sedavõrd haaratud, et olin lasknud [[lihas]]ed ebateadlikult lõdvaks. Selle asemel et püsida ujuvil vees, mis mind mu meeltes nii elavalt oli ümbritsenud, olin ma prantsatanud püstloodis vastu maad ja löönud end oimetuks. Mu otsmikutuka all on [[arm]] veel praegugi tunda. [[Lugemine]] võib olla ohtlik. (lk 12) * Kui loed [[käsikiri|käsikirja]], mida on kahjustanud vesi, tuli, pleekimine või lihtsalt möödunud aastate rodu, ei pea su pilk uurima mitte ainult kirjatähtede ''kuju'', vaid ka töö muid märke. Sulejooksu kiirust. Käe survet paberile. Tähevoolu katkestusi ja lõdvenemist. Sa pead lõdvestuma. Eimillelegi mõtlema. Kuni ärkad [[kujutlus]]se, milles sa oled ise [[sulg]], lendamas üle pärgamendi, ning [[pärgament]], nii et tunned tindi puudutust oma pinnal. Siis oskad sa seda lugeda. Sa oskad lugeda autori [[kavatsus]]t, tema [[Mõtted|mõtteid]] ja [[kõhklus]]i, [[igatsus]]i ja [[tähendus]]t. Sa oskad seda lugeda nii selgesti, nagu oleksid ise see küünlaleek, mis valgustab lehekülge, kust sulg parajasti üle ruttab. (lk 12) * [Vida Winter kirjas Margaretile:] Mind ei vaeva mitte tõearmastajad, vaid [[Tõde]] ise. Missugust [[abi]], missugust [[lohutus]]t sisaldab Tõde - võrreldes mingi [[lugu|looga]]? Kui tore on Tõde näiteks südaöösi, pimeduses, siis, kui [[tuul]] möirgab korstnas nagu karu? Kui [[välk]] lööb varjudesse magamistoa seinal ja [[vihm]] koputab oma pikkade sõrmeküüntega vastu akent? Ei. Kui [[hirm]] ja [[külm]] teevad sind su oma voodis kangeks nagu kuju, siis ära oota, et jäik ja lihatu Tõde sulle jooksujalu appi tõttab. Siis vajad sa mingi loo lopsakat lohutust. [[Vale]] vaigistavat, äiutavat [[turvalisus]]t. (lk 13) * [[Sõna]]des on midagi. Asjatundlikes kätes, oskuslikult kasutatuna vangistavad nad su endasse. Nad mähivad su liikmed otsekui siidjasse [[ämblikuvõrk]]u, ja kui sa oled nõnda sisse mässitud, et enam liigutada ei sa, torkavad nad su [[nahk|nahast]] läbi, tungivad su verre, teevad tuimaks su mõtted. Nad teevad su ära sinu sisimas. (lk 16) * Nagu ei oleks kõiges sellest peenest [[ilu]]st muidu küllalt, on veel [[silm]]ad. Inimkäe fotograafia]]trikiga ebainimlikult [[Roheline|roheliseks]] tehtud, <!--//-->kiriku aknaklaasi- või smaragd- või karamellkompvekirohelised, vaatavad need ainiti, täiuslikus [[ükskõiksus]]es üle [[sõitja]]te peade. Ma ei oska öelda, kas teistel sõitjatel oli tol päeval toda pilti vaadates sama tunne nagu minul; nad olid lugenud neid raamatuid, nii et võib-olla nägid nad asju teistsuguses perspektiivis. Mis aga minusse puutub, siis ei saanud ma neisse suurtesse rohelistesse silmadesse vaadates midagi parata, et mulle meenus üldtuntud väljend silmade kui hinge peegli kohta. Sellel naisel, mõtlesin ma tema tühje rohelisi silmi vaadates, ei ole [[hing]]e. (lk 18-19) {{JÄRJESTA:Setterfield, Diane}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] pxh9jaoic3ru1bzv2fdelt9ybx0zpmm 89743 89742 2022-08-21T20:32:50Z Ehitaja 2563 /* "Kolmeteistkümnes lugu" */ wikitext text/x-wiki '''Diane Setterfield''' (sündinud 22. augustil 1964 Readingis Inglismaal) on briti kirjanik. =="Kolmeteistkümnes lugu"== Tsitaadid väljaandest: Diane Setterfield, "Kolmeteistkümnes lugu", tlk [[Virve Krimm]], 2007. * Ma panin [[uks]]e kinni ja asetasin poe [[võti|võtme]] tavalisele kohale Bailey "Geomeetria edendamise põhimõtete" taha. Vaene Bailey! Kolmkümmend aastat polnud keegi tema paksu halli [[raamat]]ut endale tahtnud. Huvitav, kuidas ta lepib omaenese osaga tolles [[raamatupood|raamatupoe]] võtmevahi rolli kujunemises, olen ma vahel mõelnud. Minu arust ei saanud tal oma meistritöö jaoks selle koostamisel, millele ta oli pühendanud kaks aastakümmet, küll säherdust sihti silme ees olla. (lk 11) * Ma ei hakanud kunagi lugema, tegemata eelnevalt kindlaks, kas asun ohutus kohas. Nõnda on see minuga olnud juba sestsaadik, kui olin seitsmeaastasena istunud kõrgel [[müür]]il, lugemisvaraks ''The Water Babies''. ja olin olnud veealuse elu kirjeldustest sedavõrd haaratud, et olin lasknud [[lihas]]ed ebateadlikult lõdvaks. Selle asemel et püsida ujuvil vees, mis mind mu meeltes nii elavalt oli ümbritsenud, olin ma prantsatanud püstloodis vastu maad ja löönud end oimetuks. Mu otsmikutuka all on [[arm]] veel praegugi tunda. [[Lugemine]] võib olla ohtlik. (lk 12) * Kui loed [[käsikiri|käsikirja]], mida on kahjustanud vesi, tuli, pleekimine või lihtsalt möödunud aastate rodu, ei pea su pilk uurima mitte ainult kirjatähtede ''kuju'', vaid ka töö muid märke. Sulejooksu kiirust. Käe survet paberile. Tähevoolu katkestusi ja lõdvenemist. Sa pead lõdvestuma. Eimillelegi mõtlema. Kuni ärkad [[kujutlus]]se, milles sa oled ise [[sulg]], lendamas üle pärgamendi, ning [[pärgament]], nii et tunned tindi puudutust oma pinnal. Siis oskad sa seda lugeda. Sa oskad lugeda autori [[kavatsus]]t, tema [[Mõtted|mõtteid]] ja [[kõhklus]]i, [[igatsus]]i ja [[tähendus]]t. Sa oskad seda lugeda nii selgesti, nagu oleksid ise see küünlaleek, mis valgustab lehekülge, kust sulg parajasti üle ruttab. (lk 12) * [Vida Winter kirjas Margaretile:] Mind ei vaeva mitte tõearmastajad, vaid [[Tõde]] ise. Missugust [[abi]], missugust [[lohutus]]t sisaldab Tõde - võrreldes mingi [[lugu|looga]]? Kui tore on Tõde näiteks südaöösi, pimeduses, siis, kui [[tuul]] möirgab korstnas nagu karu? Kui [[välk]] lööb varjudesse magamistoa seinal ja [[vihm]] koputab oma pikkade sõrmeküüntega vastu akent? Ei. Kui [[hirm]] ja [[külm]] teevad sind su oma voodis kangeks nagu kuju, siis ära oota, et jäik ja lihatu Tõde sulle jooksujalu appi tõttab. Siis vajad sa mingi loo lopsakat lohutust. [[Vale]] vaigistavat, äiutavat [[turvalisus]]t. (lk 13) * [[Sõna]]des on midagi. Asjatundlikes kätes, oskuslikult kasutatuna vangistavad nad su endasse. Nad mähivad su liikmed otsekui siidjasse [[ämblikuvõrk]]u, ja kui sa oled nõnda sisse mässitud, et enam liigutada ei sa, torkavad nad su [[nahk|nahast]] läbi, tungivad su verre, teevad tuimaks su mõtted. Nad teevad su ära sinu sisimas. (lk 16) * Nagu ei oleks kõiges sellest peenest [[ilu]]st muidu küllalt, on veel [[silm]]ad. Inimkäe fotograafia]]trikiga ebainimlikult [[Roheline|roheliseks]] tehtud, <!--//-->kiriku aknaklaasi- või smaragd- või karamellkompvekirohelised, vaatavad need ainiti, täiuslikus [[ükskõiksus]]es üle [[sõitja]]te peade. Ma ei oska öelda, kas teistel sõitjatel oli tol päeval toda pilti vaadates sama tunne nagu minul; nad olid lugenud neid raamatuid, nii et võib-olla nägid nad asju teistsuguses perspektiivis. Mis aga minusse puutub, siis ei saanud ma neisse suurtesse rohelistesse silmadesse vaadates midagi parata, et mulle meenus üldtuntud väljend silmade kui hinge peegli kohta. Sellel naisel, mõtlesin ma tema tühje rohelisi silmi vaadates, ei ole [[hing]]e. (lk 18-19) {{JÄRJESTA:Setterfield, Diane}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] 4ossg1rv5r5e8ce1uhlwiaw5u8lkhm3 89746 89743 2022-08-21T20:34:16Z Ehitaja 2563 /* "Kolmeteistkümnes lugu" */ wikitext text/x-wiki '''Diane Setterfield''' (sündinud 22. augustil 1964 Readingis Inglismaal) on briti kirjanik. =="Kolmeteistkümnes lugu"== Tsitaadid väljaandest: Diane Setterfield, "Kolmeteistkümnes lugu", tlk [[Virve Krimm]], 2007. * Ma panin [[uks]]e kinni ja asetasin poe [[võti|võtme]] tavalisele kohale Bailey "Geomeetria edendamise põhimõtete" taha. Vaene Bailey! Kolmkümmend aastat polnud keegi tema paksu halli [[raamat]]ut endale tahtnud. Huvitav, kuidas ta lepib omaenese osaga tolles [[raamatupood|raamatupoe]] võtmevahi rolli kujunemises, olen ma vahel mõelnud. Minu arust ei saanud tal oma meistritöö jaoks selle koostamisel, millele ta oli pühendanud kaks aastakümmet, küll säherdust sihti silme ees olla. (lk 11) * Ma ei hakanud kunagi lugema, tegemata eelnevalt kindlaks, kas asun ohutus kohas. Nõnda on see minuga olnud juba sestsaadik, kui olin seitsmeaastasena istunud kõrgel [[müür]]il, lugemisvaraks ''The Water Babies''. ja olin olnud veealuse elu kirjeldustest sedavõrd haaratud, et olin lasknud [[lihas]]ed ebateadlikult lõdvaks. Selle asemel et püsida ujuvil vees, mis mind mu meeltes nii elavalt oli ümbritsenud, olin ma prantsatanud püstloodis vastu maad ja löönud end oimetuks. Mu otsmikutuka all on [[arm]] veel praegugi tunda. [[Lugemine]] võib olla ohtlik. (lk 12) * Kui loed [[käsikiri|käsikirja]], mida on kahjustanud vesi, tuli, pleekimine või lihtsalt möödunud aastate rodu, ei pea su pilk uurima mitte ainult kirjatähtede ''kuju'', vaid ka töö muid märke. Sulejooksu kiirust. Käe survet paberile. Tähevoolu katkestusi ja lõdvenemist. Sa pead lõdvestuma. Eimillelegi mõtlema. Kuni ärkad [[kujutlus]]se, milles sa oled ise [[sulg]], lendamas üle pärgamendi, ning [[pärgament]], nii et tunned tindi puudutust oma pinnal. Siis oskad sa seda lugeda. Sa oskad lugeda autori [[kavatsus]]t, tema [[Mõtted|mõtteid]] ja [[kõhklus]]i, [[igatsus]]i ja [[tähendus]]t. Sa oskad seda lugeda nii selgesti, nagu oleksid ise see küünlaleek, mis valgustab lehekülge, kust sulg parajasti üle ruttab. (lk 12) * [Vida Winter kirjas Margaretile:] Mind ei vaeva mitte tõearmastajad, vaid [[Tõde]] ise. Missugust [[abi]], missugust [[lohutus]]t sisaldab Tõde - võrreldes mingi [[lugu|looga]]? Kui tore on Tõde näiteks südaöösi, pimeduses, siis, kui [[tuul]] möirgab korstnas nagu karu? Kui [[välk]] lööb varjudesse magamistoa seinal ja [[vihm]] koputab oma pikkade sõrmeküüntega vastu akent? Ei. Kui [[hirm]] ja [[külm]] teevad sind su oma voodis kangeks nagu kuju, siis ära oota, et jäik ja lihatu Tõde sulle jooksujalu appi tõttab. Siis vajad sa mingi loo lopsakat lohutust. [[Vale]] vaigistavat, äiutavat [[turvalisus]]t. (lk 13) * [[Sõna]]des on midagi. Asjatundlikes kätes, oskuslikult kasutatuna vangistavad nad su endasse. Nad mähivad su liikmed otsekui siidjasse [[ämblikuvõrk]]u, ja kui sa oled nõnda sisse mässitud, et enam liigutada ei saa, torkavad nad su [[nahk|nahast]] läbi, tungivad su [[veri|verre]], teevad tuimaks su mõtted. Nad teevad su ära sinu sisimas. (lk 16) * Nagu ei oleks kõiges sellest peenest [[ilu]]st muidu küllalt, on veel [[silm]]ad. Inimkäe fotograafia]]trikiga ebainimlikult [[Roheline|roheliseks]] tehtud, <!--//-->kiriku aknaklaasi- või smaragd- või karamellkompvekirohelised, vaatavad need ainiti, täiuslikus [[ükskõiksus]]es üle [[sõitja]]te peade. Ma ei oska öelda, kas teistel sõitjatel oli tol päeval toda pilti vaadates sama tunne nagu minul; nad olid lugenud neid raamatuid, nii et võib-olla nägid nad asju teistsuguses perspektiivis. Mis aga minusse puutub, siis ei saanud ma neisse suurtesse rohelistesse silmadesse vaadates midagi parata, et mulle meenus üldtuntud väljend silmade kui hinge peegli kohta. Sellel naisel, mõtlesin ma tema tühje rohelisi silmi vaadates, ei ole [[hing]]e. (lk 18-19) {{JÄRJESTA:Setterfield, Diane}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] 83cja1h9qmjvpeqi4fs804o7lpdggqu Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22 4 18992 89744 2022-08-21T20:33:41Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* [[Sõna]]des on midagi. Asjatundlikes kätes, oskuslikult kasutatuna vangistavad nad su endasse. Nad mähivad su liikmed otsekui siidjasse [[ämblikuvõrk]]u, ja kui sa oled nõnda sisse mässitud, et enam liigutada ei sa, torkavad nad su [[nahk|nahast]] läbi, tungivad su verre, teevad tuimaks su mõtted. Nad teevad su ära sinu sisimas. ** [[Diane Setterfield]], "Kolmeteistkümnes lugu", tlk Virve Krimm, 2007, lk 16' wikitext text/x-wiki * [[Sõna]]des on midagi. Asjatundlikes kätes, oskuslikult kasutatuna vangistavad nad su endasse. Nad mähivad su liikmed otsekui siidjasse [[ämblikuvõrk]]u, ja kui sa oled nõnda sisse mässitud, et enam liigutada ei sa, torkavad nad su [[nahk|nahast]] läbi, tungivad su verre, teevad tuimaks su mõtted. Nad teevad su ära sinu sisimas. ** [[Diane Setterfield]], "Kolmeteistkümnes lugu", tlk Virve Krimm, 2007, lk 16 5nq5w7pqoyqqwbhum0fpoq7kvxh35ge 89745 89744 2022-08-21T20:34:03Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki * [[Sõna]]des on midagi. Asjatundlikes kätes, oskuslikult kasutatuna vangistavad nad su endasse. Nad mähivad su liikmed otsekui siidjasse [[ämblikuvõrk]]u, ja kui sa oled nõnda sisse mässitud, et enam liigutada ei saa, torkavad nad su [[nahk|nahast]] läbi, tungivad su [[veri|verre]], teevad tuimaks su [[mõtted]]. Nad teevad su ära sinu sisimas. ** [[Diane Setterfield]], "Kolmeteistkümnes lugu", tlk Virve Krimm, 2007, lk 16 llonfis6qqg7abl4fxqi2kl6qu2m2cy Pattulangemine 0 18993 89749 2022-08-21T20:47:06Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Johann Köler - Eva pärast pattu langemist.jpg|pisi|Johann Köler, "Eva pärast pattu langemist", 1883.]] ==Proosa== * "Ma pean selle [[ajastu]]ga ühendusse astuma," ütles ta mulle rahulikult. "Ja ma saan seda teha sinu kaudu... mitte õppides sinu käest asju, mida ma võin ühe hetkega [[kunstigalerii]]s näha või tunni ajaga mõnest paksust [[raamat]]ust lugeda... sa oled selle ajastu vaim, sa oled selle ajastu süda," jäi ta enesele kindlaks. :"Ei, ei." Veh...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johann Köler - Eva pärast pattu langemist.jpg|pisi|Johann Köler, "Eva pärast pattu langemist", 1883.]] ==Proosa== * "Ma pean selle [[ajastu]]ga ühendusse astuma," ütles ta mulle rahulikult. "Ja ma saan seda teha sinu kaudu... mitte õppides sinu käest asju, mida ma võin ühe hetkega [[kunstigalerii]]s näha või tunni ajaga mõnest paksust [[raamat]]ust lugeda... sa oled selle ajastu vaim, sa oled selle ajastu süda," jäi ta enesele kindlaks. :"Ei, ei." Vehkisin kätega. Tundsin, et võin kohe mõrult, hüsteeriliselt naerma hakata. "Kas sa siis ei mõista? Ma pole ühegi ajastu vaim. Ma olen kõigega vastuolus ja olen seda alati olnud! Ma pole kunagi kuulunud kuhugi ega kellegi juurde!" See oli liiga valus, liiga tõsi. :Kuid tema nägu lõi ainult vastupandamatus [[naeratus]]es särama. Näis, et ta ei suuda naeru pidada, ning siis hakkasid ta õlad sellestsamast [[naer]]ust vappuma. "Aga, Louis," ütles ta tasa. "See ongi sinu ajastu vaim. Kas sa siis ei saa sellest aru? Kõik teised tunnevad sama mis sina. Sinu pattulangemine ja [[usukaotus]] on olnud kogu [[sajand]]i langus." (lk 212) * [[Anne Rice]], "Intervjuu vampiiriga". Tõlkinud Triin Tael, 2008 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Teoloogia]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mg14uxt1e6bep014l3pdplvf1ljeb71 89750 89749 2022-08-21T20:47:12Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johann Köler - Eva pärast pattu langemist.jpg|pisi|Johann Köler, "Eva pärast pattu langemist", 1883.]] ==Proosa== * "Ma pean selle [[ajastu]]ga ühendusse astuma," ütles ta mulle rahulikult. "Ja ma saan seda teha sinu kaudu... mitte õppides sinu käest asju, mida ma võin ühe hetkega [[kunstigalerii]]s näha või tunni ajaga mõnest paksust [[raamat]]ust lugeda... sa oled selle ajastu vaim, sa oled selle ajastu süda," jäi ta enesele kindlaks. :"Ei, ei." Vehkisin kätega. Tundsin, et võin kohe mõrult, hüsteeriliselt naerma hakata. "Kas sa siis ei mõista? Ma pole ühegi ajastu vaim. Ma olen kõigega vastuolus ja olen seda alati olnud! Ma pole kunagi kuulunud kuhugi ega kellegi juurde!" See oli liiga valus, liiga tõsi. :Kuid tema nägu lõi ainult vastupandamatus [[naeratus]]es särama. Näis, et ta ei suuda naeru pidada, ning siis hakkasid ta õlad sellestsamast [[naer]]ust vappuma. "Aga, Louis," ütles ta tasa. "See ongi sinu ajastu vaim. Kas sa siis ei saa sellest aru? Kõik teised tunnevad sama mis sina. Sinu pattulangemine ja [[usukaotus]] on olnud kogu [[sajand]]i langus." (lk 212) * [[Anne Rice]], "Intervjuu vampiiriga". Tõlkinud Triin Tael, 2008 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Teoloogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 672yr4f75v4ffucrm7ima130q143gyw