Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 2015 89602 89593 2022-08-16T17:46:05Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: + 4 kategooriat wikitext text/x-wiki [[File:George Herbert.jpg|thumb|Teach me, my God and King, <br> In all things thee to see <br> And what I [[action|do]] in any thing, <br> To do it [[Kenosis|as for thee]].]] '''George Herbert''' (1593–1633) oli Walesi poeet, kõnemees ja preester. * Tormid sunnivad tammesid ajama [[oma]] juuri sügavamale. * Kui [[sõber]] kutsub, siis homset ei ole. {{JÄRJESTA:Herbert, George}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia vaimulikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Walesi luuletajad]] [[Kategooria:Walesi vaimulikud]] fim3q2gxrvo5i5x7luepgqn0l4v1q1n 0 2064 89601 89589 2022-08-16T17:45:25Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]; +[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Image:Karl Gutzkow.jpg|thumb|160px|Karl Gutzkow]] '''Karl Ferdinand Gutzkow''' (1811–1878) oli saksa [[kirjanik]]. * Meil peab olema sõpru, kes tunnevad meie olemuse sügavust ja on valmis meie eest seisma ka siis, kui kogu [[maailm]] meid hülgaks. {{JÄRJESTA:‎Gutzkow, Karl}} [[Kategooria:Saksamaa kirjanikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 6zg7e2a3ibzqbmgbjre24iz60kgl861 0 6676 89608 89564 2022-08-16T20:33:26Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Edvard Munch - Aunt Karen in the Rocking Chair.jpg|pisi|Edvard Munch, "Tädi Karen kiiktoolis" (1883)]] [[Pilt:Harriet Backer - The Living Room at Kolbotn, (Hulda and Arne Garborg's home) - NG.M.01710 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Harriet Backer, "Elutuba Kolbotnis" (1896)]] '''Kiiktool''' on kõverate jalastega tool, mis on mõeldud õdusaks kiikumiseks. ==Proosa== * Mamma istus oma kiiktoolis, [[õmblemine|õmmeldes]] laual seisva lambi tule [[valgus]]es. [[Lamp]] oli ere ja hiilgav. Koos [[petrooleum]]iga oli klaaskausi põhja asetatud veidi [[sool]]a, et hoida petrooleumi plahvatamast. Samasse olid pistetud mõned punase flanellriide ribad, et lamp kenam välja näeks. See oli ilus. :Laura armastas silmitseda lambi puhast ja sätendavat klaaskuplit, kollast ühtlaselt põlevat leeki ja klaaskaussi heleda petrooleumiga, mis oli flanellitükkidest värvunud punaseks. Talle meeldis jälgida ka võbelevat ja pidevalt muutuvat [[kamin]]atuld, mis hõõgus kollaselt ja punaselt ning sädeles puuhalgude lähedal rohekalt; kuldsete ja sügavpunaste süte kohal hõljus kerge sina. (lk 24) * [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994 * Siis märkab ta, et ta mees on koju tulnud. Ta kuuleb, kuidas ta tuppa astub ja kiiktooli istub. Ta tunneb nii hästi seda õõtsumist, kui jalased nagisevad vastu põrandalaudu, et ta isegi ümber ei vaata. Kogu aja, seni kui ta mängib, jätkub õõtsumine. Nüüd ei kuule ta enam helisid, vaid ainult õõtsumist. :Vaene vana Ulrika, nii piinatud, nii üksildane, nii abitu ja vaenlase maale ära eksinud, ilma ühegi sõbrata, kellele kaevata, ilma ühegi lohutajata peale kriiskava [[klaver]]i, mis vastab talle [[polka]]ga! :See on nagu irvitav [[naer]] [[matus]]el, nagu joomalaul [[kirik]]us. :Kiiktool jätkab kogu aeg õõtsumist, ja korraga kuuleb ta, kuidas klaver ta kaebeid naerab, ning ta lõpetab keset takti. Ta tõuseb ja vaatab kiiktooli poole. :Aga hetk hiljem lebab ta minestanult [[põrand]]al. Ei olnud see tema mees, kes istus kiiktoolis, vaid keegi teine - see, keda väikesed lapsed ei julge nimepidi nimetada, see, kes hirmutaks nad surnuks, kui nad teda tühjal [[pööning]]ul kohtaksid. * [[Selma Lagerlöf]], "Gösta Berlingi saaga". Tõlkinud Marje Pedajas, 2006, lk 137 * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset elutuba olev kiiktool saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning eesmärk ongi [[kiikumine]]. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * Minu silme all, ainitisest ainitisema [[pilk|pilgu]] all kiikus tool kergelt, järk-järgult aeglasemalt, nagu kiiktool pärast istuja püstitõusmist veel mõnda aega kiigub. Ainult et seal polnud kedagi olnud. Tuba oli olnud tühi. (lk 118-119) ** [[Susan Hill]], "Naine mustas", tlk Karin Suursalu, 2014 ==Luule== <poem> [[Aju]]des [[must]]ad [[kaan]]id, [[silm]]is neuralgia [[rusikad]]. Hüvasti, õilsad [[plaanid]] – [[naine]], kiiktool ja [[lusikas|hõbelusikad]]! </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras"] 2 kogus "Kohtupäev" (1937) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mööbel]] e0g9l0b12phdcviqlgxldq2r0n6mv91 0 7454 89603 89570 2022-08-16T17:47:35Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti aednikud]] wikitext text/x-wiki '''Raimu Aas''' (1. september 1934 – 2. jaanuar 2020) oli eesti ettevõtja ja aednik. ==Tsitaadid== * [Aprikooside ja virsikute kohta:] Eksootilised [[viljapuu]]d on iga algaja [[aednik]]u lastehaigus. Nagu sarlakid.<ref>Kaie Ilves, [https://online.le.ee/2017/10/14/raimu-aas-ajab-laanemaa-viinamarjadest-vahuveini/ Raimu Aas ajab Läänemaa viinamarjadest vahuveini], Lääne Elu, 14. oktoober 2017</ref> * [[Aed]] ei saa olla kõigi oma. Aed peab olema natuke lollaka või kiiksuga venna oma. Muidu asi ei tööta.<ref>[https://menu.err.ee/993994/raimu-aas-unistuste-puuviljatalus-aia-rajamiseks-peab-olema-kiiksuga Raimu Aas unistuste puuviljatalus: aia rajamiseks peab olema kiiksuga], ERR, 20. oktoober 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Aas, Raimu}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti aednikud]] 3qp78vhxw02vobojc8tw2sveop2qp1n 89604 89603 2022-08-16T17:48:39Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Raimu Aas''' (1. september 1934 – 2. jaanuar 2020 Saunja, Läänemaa) oli eesti ettevõtja ja aednik. ==Tsitaadid== * [Aprikooside ja virsikute kohta:] Eksootilised [[viljapuu]]d on iga algaja [[aednik]]u lastehaigus. Nagu sarlakid.<ref>Kaie Ilves, [https://online.le.ee/2017/10/14/raimu-aas-ajab-laanemaa-viinamarjadest-vahuveini/ Raimu Aas ajab Läänemaa viinamarjadest vahuveini], Lääne Elu, 14. oktoober 2017</ref> * [[Aed]] ei saa olla kõigi oma. Aed peab olema natuke lollaka või kiiksuga venna oma. Muidu asi ei tööta.<ref>[https://menu.err.ee/993994/raimu-aas-unistuste-puuviljatalus-aia-rajamiseks-peab-olema-kiiksuga Raimu Aas unistuste puuviljatalus: aia rajamiseks peab olema kiiksuga], ERR, 20. oktoober 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Aas, Raimu}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti aednikud]] ibywzem3qg2smycrzxf9t774u8f6d3q 0 7770 89609 74086 2022-08-16T21:11:24Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Kromaatiline klaverivabriku kannel.jpg|right|280px|thumb|Tallinna Klaverivabrikus valmistatud kromaatiline kannel (1988)]] '''Kannel''' on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument, eesti rahvapill, kandlesarnased instrumendid on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas. ==Piibel== <poem> Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. 2 Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled. </poem> * [[Psalmid]], laul 137: 1-2 ==Luule== <poem> Kui [[Kungla]] rahvas kuldsel a’al kord istus maha [[söömine|sööma]], siis [[Vanemuine]] murumaal läks kandlelugu lööma. Läks aga [[mets]]a mängima, läks aga laande [[laul]]uga. Säält saivad [[lind]] ja lehepuu ja [[loom]]ad laululugu, siis laulis mets ja meresuu ja [[eestlased|eesti rahva]] sugu. </poem> * [[Friedrich Kuhlbars]], "Kungla rahvas", 1874, viisistas [[Karl August Hermann]] <poem> Nüüd käin kui unes. Õhtu õhus rõõsas, Mis valendab kui hõbesulatis, Kui kostaks kandlehelid kohe taeva. Kuu valge õis on puhkend pilvepõõsas, Kui virvatulukesed tähed, mis Mind meelitavad muinasilma aeva. </poem> * [[Marie Under]], "Kui esimesel päeval" kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:198428/120201/chapter/46 "Sonetid"], lk 46 <poem> Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad ja rihvale lendas mu vrakk. Mu [[süda]]melt murti pitsat ja [[huuled|huulilt]] – [[punane]] lakk. Nii [[liha]]st said valla mu meeled ja Kiusaja lahkus mu leest. Said ribidest kandlekeeled, mis ootamas Mängumeest. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Vabanemine" kogust "Palavik" (1934) <poem> Me taevaid enam ei vaja, me jumalaid enam ei tunne. [[Bard]]ide kandlekaja meid vaibutab unne. </poem> * Heiti Talvik, "Jumalate hämaras" 5 kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Meie süda on kui kannel, riist, mis kõlab kahel keelel. Ühel rõkkab [[rõõm]] - ja teisel nuuksub [[mure]] [[must]]al meelel. [[Elu]] põlisviise rohkeid - Täna rõõmsaid pulmalaule, homme süngeid surmaohkeid... </poem> * Heiti Talvik, "* Meie süda on kui kannel". Rmt: [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:428770/364499/page/47 "Don Ramon"] lk 46 <poem> Käes kannel ja [[askeet|askeedi]] [[piits]], nii tahaksid, mis hullus! – sa [[paast]]uda kui karm noviits ja süüa kui Lukullus. </poem> * [[Betti Alver]], "* Teist päeva piirab valge ving all tammil murdund rahne" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 21 <poem> Aga lahke [[laas]] oli lahkunud ja [[tamm]]ik teabkus tammunud ja püha [[hiis]] oli pagenud ja sukapaela siduma ei jäänud mitte keegi. Vaid Vanemuine vehkis sääl veel kannelt viimse keele pääl... No nüüd on katki seegi. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Kungla rahvas", rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015 lk 454 ==Proosa== * Haruldaselt puhas ja selge [[eesti keel]]gi ei puudu kodumaa suurema [[linn]]a läheduses: "mõisa pargi, pude ja pösaste külki on kelatud [[hobune|obbest]] kinni sidduda". Teisal on silt, mis seda kohta "kõvvasti kelab mustust tettä". Üldse tahetakse teekäijale igal käänul näidata, et siin mitte pole mõni ajast mahajäänud maanurk, vaid on linna kuum küljealune. Samasugused veidrad pealkirjad ilutsevad linnaski, [[pood]]ide ustel ja [[maja]]de nurkadel. Näib, otsekui sallitaks Taaralinnas eesti keelt ainult paratamatu pahena. Eesti keel on siin võõraslaps, keda puid ja vett lastakse kanda, et oma lapsele [[kohv]]i keeta. Ja kui Vanemuisele jälle kord pähe tuleb ilus-õitsvale [[Toomemägi|Taaramäele]] ilmuda, et võsavilus laululugu lüüa, siis leiab ta sealt arvatavasti plakati hoiatava pealkirjaga, et "murru päel ei tohi ümber talduda ja pude ja pösaste külki on kõvvasti kelatud kandlit ja muid kelepillisid riputata". Siis ei jää vanakesel muud üle kui kuhugi lähedasse metsa kõmpida ja [[puu]] all kõhuldades võõrkeele [[aabits]]at õppida, sest kõiki muid [[keel]]i võib ta siin kuulda, ainult mitte seda keelt, mida kõneldi vanasti. Isegi õrnad Murueide tütred on endale [[sulg]]ised [[kübar]]ad pähe pannud ja sädistavad tundmatus murrakus. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]] I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 134-135 * Aga sellest oli varsti viissada aastat, kui Babenbergid seisid oma [[võim]]u tipul ja [[Walter von der Vogelweide]] laulis hertsog Leopold VI õukonnas. Seesama hertsog Leopold, kes oli vangi võtnud kuningas [[Richard Lõvisüda]]me ja ta Dürnsteini kaljulossi peitnud. Mis omakorda oli põhjustanud, et üks teine laulik, Blondel, lauldes ja kannelt lüües [[Austria]] teedel käis. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 121 ==Vanasõnad== * Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] f8kjzov5g9qi4bn1jbtg9c5mbxa7ts4 89610 89609 2022-08-16T21:14:10Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[File:Kromaatiline klaverivabriku kannel.jpg|right|280px|thumb|Tallinna Klaverivabrikus valmistatud kromaatiline kannel (1988)]] '''Kannel''' on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument, eesti rahvapill, kandlesarnased instrumendid on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas. ==Piibel== <poem> Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. 2 Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled. </poem> * [[Psalmid]], laul 137: 1-2 ==Luule== <poem> Kui [[Kungla]] rahvas kuldsel a’al kord istus maha [[söömine|sööma]], siis [[Vanemuine]] murumaal läks kandlelugu lööma. Läks aga [[mets]]a mängima, läks aga laande [[laul]]uga. Säält saivad [[lind]] ja lehepuu ja [[loom]]ad laululugu, siis laulis mets ja meresuu ja [[eestlased|eesti rahva]] sugu. </poem> * [[Friedrich Kuhlbars]], "Kungla rahvas", 1874, viisistas [[Karl August Hermann]] <poem> Nüüd käin kui unes. Õhtu õhus rõõsas, Mis valendab kui hõbesulatis, Kui kostaks kandlehelid kohe taeva. Kuu valge õis on puhkend pilvepõõsas, Kui virvatulukesed tähed, mis Mind meelitavad muinasilma aeva. </poem> * [[Marie Under]], "Kui esimesel päeval" kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:198428/120201/chapter/46 "Sonetid"], lk 46 <poem> Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad ja rihvale lendas mu vrakk. Mu [[süda]]melt murti pitsat ja [[huuled|huulilt]] – [[punane]] lakk. Nii [[liha]]st said valla mu meeled ja Kiusaja lahkus mu leest. Said ribidest kandlekeeled, mis ootamas Mängumeest. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine "Vabanemine"]] kogust "Palavik" (1934) <poem> Me taevaid enam ei vaja, me jumalaid enam ei tunne. [[Bard]]ide kandlekaja meid vaibutab unne. </poem> * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras"] 5 kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Meie süda on kui kannel, riist, mis kõlab kahel keelel. Ühel rõkkab [[rõõm]] - ja teisel nuuksub [[mure]] [[must]]al meelel. [[Elu]] põlisviise rohkeid - Täna rõõmsaid pulmalaule, homme süngeid surmaohkeid... </poem> * Heiti Talvik, "* Meie süda on kui kannel". Rmt: [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:428770/364499/page/47 "Don Ramon"] lk 46 <poem> Käes kannel ja [[askeet|askeedi]] [[piits]], nii tahaksid, mis hullus! – sa [[paast]]uda kui karm noviits ja süüa kui Lukullus. </poem> * [[Betti Alver]], "* Teist päeva piirab valge ving all tammil murdund rahne" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 21 <poem> Aga lahke [[laas]] oli lahkunud ja [[tamm]]ik teabkus tammunud ja püha [[hiis]] oli pagenud ja sukapaela siduma ei jäänud mitte keegi. Vaid Vanemuine vehkis sääl veel kannelt viimse keele pääl... No nüüd on katki seegi. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Kungla rahvas", rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015 lk 454 ==Proosa== * Haruldaselt puhas ja selge [[eesti keel]]gi ei puudu kodumaa suurema [[linn]]a läheduses: "mõisa pargi, pude ja pösaste külki on kelatud [[hobune|obbest]] kinni sidduda". Teisal on silt, mis seda kohta "kõvvasti kelab mustust tettä". Üldse tahetakse teekäijale igal käänul näidata, et siin mitte pole mõni ajast mahajäänud maanurk, vaid on linna kuum küljealune. Samasugused veidrad pealkirjad ilutsevad linnaski, [[pood]]ide ustel ja [[maja]]de nurkadel. Näib, otsekui sallitaks Taaralinnas eesti keelt ainult paratamatu pahena. Eesti keel on siin võõraslaps, keda puid ja vett lastakse kanda, et oma lapsele [[kohv]]i keeta. Ja kui Vanemuisele jälle kord pähe tuleb ilus-õitsvale [[Toomemägi|Taaramäele]] ilmuda, et võsavilus laululugu lüüa, siis leiab ta sealt arvatavasti plakati hoiatava pealkirjaga, et "murru päel ei tohi ümber talduda ja pude ja pösaste külki on kõvvasti kelatud kandlit ja muid kelepillisid riputata". Siis ei jää vanakesel muud üle kui kuhugi lähedasse metsa kõmpida ja [[puu]] all kõhuldades võõrkeele [[aabits]]at õppida, sest kõiki muid [[keel]]i võib ta siin kuulda, ainult mitte seda keelt, mida kõneldi vanasti. Isegi õrnad Murueide tütred on endale [[sulg]]ised [[kübar]]ad pähe pannud ja sädistavad tundmatus murrakus. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]] I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 134-135 * Aga sellest oli varsti viissada aastat, kui Babenbergid seisid oma [[võim]]u tipul ja [[Walter von der Vogelweide]] laulis hertsog Leopold VI õukonnas. Seesama hertsog Leopold, kes oli vangi võtnud kuningas [[Richard Lõvisüda]]me ja ta Dürnsteini kaljulossi peitnud. Mis omakorda oli põhjustanud, et üks teine laulik, Blondel, lauldes ja kannelt lüües [[Austria]] teedel käis. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 121 ==Vanasõnad== * Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1i48w3rnze3c8y3vm123rpljupo9vhc 0 11633 89599 56379 2022-08-16T17:03:58Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Thomas_Kennington_-_Homeless_(1890).jpg|pisi|Thomas Kennington, "Kodutud" (1890)]] ==Luule== <poem> Hallist sügisesajust kostis kurbkaeblikku viiulihäält. Jäid külas suletuks uksed, ainult kodutud tulid mäelt. Seisid paljapäi hallis sajus, musta madala taeva all, ja laulsid mehega kaasa kodust punaste pihlade all </poem> * [[Kalju Lepik]], "Mängumees" kogust "Mängumees" (1948) ==Proosa== * Nii on [[Jaan Kaplinski|Kaplinski]] kirjutatus algselt omal kohal kodutuse luule, milles niivõrd ei kahetseta taga kogetud ja kaotatud [[kodu]], kuivõrd aktsepteeritakse selle – või kodutunde – puudumist. Kui mahajäänud [[kodu]] mainitaksegi, siis mitte tingimata soojalt, ning kindlasti seda ei kirjeldata. Pigem näib tegu olevat üpris tavapäraste kuuluvusassotsiatsioonide kimbuga seostuva [[abstraktsioon|abstraktse]] mõistega või siis mõne harjumuspärase väljendi, nagu "koju minema" või "koju tulema", osaga, mille keskmes pole paigalolek meeleliselt tajutavas pesas, vaid kusagilt kuhugi kulgemine, kui samas viibitakse väljaspool parasjagu koduks nimetatavat. Näiteks kojutulek võib pigem tähistada väsitava päeva lõppu ega too sihti esile kui konkreetset kohta, mis kannaks endas isiklikku kogemust. Nii võib varasema Kaplinski kohta öelda, et "kodu" näib tema jaoks enamjaolt olevat abstraktne mõiste, millel ei tarvitse olla palju ühist inimestele vahendamatult, vastu oma nahka tajutava keskkonnaga. Pigem on kodu seotud kogu inimkonna ühisseisundiga – [[Eksistentsialism|eksistentsialistliku]] [[võõrandus|võõranduse]] olekus [[maailma heidetus|maailma heidetud]] olemisega, mille teadvustamine kõigi paratamatu seisundina ainsana tekitab teatud ühistunnet, kusagil viibimise või kuhugi kuulumise tunnet. (lk 93) * Luulekodu kui [[maja]] saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu [[otsing]], mis leidis kodu kodutuses. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100) ** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules"], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105 [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] o8yu5yogl55ngwww1eenherot1tg7ci 89600 89599 2022-08-16T17:05:02Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Thomas_Kennington_-_Homeless_(1890).jpg|pisi|Thomas Kennington, "Kodutud" (1890)]] ==Luule== <poem> [[Hall]]ist sügisesajust kostis kurbkaeblikku viiulihäält. Jäid [[küla]]s suletuks [[uks]]ed, ainult kodutud tulid mäelt. Seisid paljapäi hallis [[vihm|sajus]], [[must]]a madala taeva all, ja laulsid mehega kaasa kodust punaste [[pihlakas|pihlade]] all </poem> * [[Kalju Lepik]], "Mängumees" kogust "Mängumees" (1948) ==Proosa== * Nii on [[Jaan Kaplinski|Kaplinski]] kirjutatus algselt omal kohal kodutuse luule, milles niivõrd ei kahetseta taga kogetud ja kaotatud [[kodu]], kuivõrd aktsepteeritakse selle – või kodutunde – puudumist. Kui mahajäänud [[kodu]] mainitaksegi, siis mitte tingimata soojalt, ning kindlasti seda ei kirjeldata. Pigem näib tegu olevat üpris tavapäraste kuuluvusassotsiatsioonide kimbuga seostuva [[abstraktsioon|abstraktse]] mõistega või siis mõne harjumuspärase väljendi, nagu "koju minema" või "koju tulema", osaga, mille keskmes pole paigalolek meeleliselt tajutavas pesas, vaid kusagilt kuhugi kulgemine, kui samas viibitakse väljaspool parasjagu koduks nimetatavat. Näiteks kojutulek võib pigem tähistada väsitava päeva lõppu ega too sihti esile kui konkreetset kohta, mis kannaks endas isiklikku kogemust. Nii võib varasema Kaplinski kohta öelda, et "kodu" näib tema jaoks enamjaolt olevat abstraktne mõiste, millel ei tarvitse olla palju ühist inimestele vahendamatult, vastu oma nahka tajutava keskkonnaga. Pigem on kodu seotud kogu inimkonna ühisseisundiga – [[Eksistentsialism|eksistentsialistliku]] [[võõrandus|võõranduse]] olekus [[maailma heidetus|maailma heidetud]] olemisega, mille teadvustamine kõigi paratamatu seisundina ainsana tekitab teatud ühistunnet, kusagil viibimise või kuhugi kuulumise tunnet. (lk 93) * Luulekodu kui [[maja]] saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu [[otsing]], mis leidis kodu kodutuses. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100) ** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules"], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105 [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] slzmx354ec95fmbb50q696dhqeqyry4 0 18955 89605 89587 2022-08-16T18:00:25Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide insenerid]] wikitext text/x-wiki '''Vannevar Bush''' (11. märts 1890 – 30. juuni 1974) oli Ameerika Ühendriikide insener ja teadusadministraator. == "As We May Think" (1945) == * Kujutletagu isiklikuks kasutuseks mõeldud tuleviku seadet, mis on justkui mehhaniseeritud eraotstarbeline andmekogum ja raamatukogu. Sellele on vaja nime ning olgu selleks parajasti ''memex''. ''Memex'' on seade, kuhu inimene saab talletada kõik oma raamatud, andmed ja teabevahetused. Ning see on mehhaniseeritud viisil, mis võimaldab teha päringuid ülikiirelt ja paindlikult. See on inimese [[mälu]] isiklik suurendatud laiendus. * {{halliga|Consider a future device for individual use, which is a sort of mechanized private file and library. It needs a name, and to coin one at random, memex will do. A memex is a device in which an individual stores all his books, records, and communications, and which is mechanized so that it may be consulted with exceeding speed and flexibility. It is an enlarged intimate supplement to his memory.}} ** Vannevar Bush, [https://www.theatlantic.com/magazine/archive/1945/07/as-we-may-think/303881/ "As We May Think"], The Atlantic Monthly, juuli 1945 == "Science - The Endless Frontier" (1945) == * Riiklikult ja erasektori rahastatavad kolledžid, [[ülikoolid]] ja uurimisinstituudid on alusuuringute keskused. Nad on teadmiste ja mõistmise lätteiks. Niikaua kuni nad on elujõulised ja teoaltid ning nende [[teadlased]] saavad otsida [[tõde]] kõikjalt, kuhu nende otsingud neid viivad, jätkub uute teaduslike [[teadmine|teadmiste]] voog neile, kes rakendavad seda praktiliste probleemide lahendamiseks valitsuses, tööstuses või mujal. * {{halliga|The publicly and privately supported colleges, universities, and research institutes are the centers of basic research. They are the wellsprings of knowledge and understanding. As long as they are vigorous and healthy and their scientists are free to pursue the truth wherever it may lead, there will be a flow of new scientific knowledge to those who can apply it to practical problems in Government, in industry, or elsewhere.}} ** Vannevar Bush, [https://books.google.ee/books?id=cJgEAQAAIAAJ "Science, the endless frontier: A report to the President"], Washington: United States Office of Scientific Research and Development, 1945, lk 7 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide insenerid]] f1fbsrzlpov07gptm6rdw6hw4wm3l2m 89606 89605 2022-08-16T18:01:08Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide arvutiteadlased]] wikitext text/x-wiki '''Vannevar Bush''' (11. märts 1890 – 30. juuni 1974) oli Ameerika Ühendriikide insener ja teadusadministraator. == "As We May Think" (1945) == * Kujutletagu isiklikuks kasutuseks mõeldud tuleviku seadet, mis on justkui mehhaniseeritud eraotstarbeline andmekogum ja raamatukogu. Sellele on vaja nime ning olgu selleks parajasti ''memex''. ''Memex'' on seade, kuhu inimene saab talletada kõik oma raamatud, andmed ja teabevahetused. Ning see on mehhaniseeritud viisil, mis võimaldab teha päringuid ülikiirelt ja paindlikult. See on inimese [[mälu]] isiklik suurendatud laiendus. * {{halliga|Consider a future device for individual use, which is a sort of mechanized private file and library. It needs a name, and to coin one at random, memex will do. A memex is a device in which an individual stores all his books, records, and communications, and which is mechanized so that it may be consulted with exceeding speed and flexibility. It is an enlarged intimate supplement to his memory.}} ** Vannevar Bush, [https://www.theatlantic.com/magazine/archive/1945/07/as-we-may-think/303881/ "As We May Think"], The Atlantic Monthly, juuli 1945 == "Science - The Endless Frontier" (1945) == * Riiklikult ja erasektori rahastatavad kolledžid, [[ülikoolid]] ja uurimisinstituudid on alusuuringute keskused. Nad on teadmiste ja mõistmise lätteiks. Niikaua kuni nad on elujõulised ja teoaltid ning nende [[teadlased]] saavad otsida [[tõde]] kõikjalt, kuhu nende otsingud neid viivad, jätkub uute teaduslike [[teadmine|teadmiste]] voog neile, kes rakendavad seda praktiliste probleemide lahendamiseks valitsuses, tööstuses või mujal. * {{halliga|The publicly and privately supported colleges, universities, and research institutes are the centers of basic research. They are the wellsprings of knowledge and understanding. As long as they are vigorous and healthy and their scientists are free to pursue the truth wherever it may lead, there will be a flow of new scientific knowledge to those who can apply it to practical problems in Government, in industry, or elsewhere.}} ** Vannevar Bush, [https://books.google.ee/books?id=cJgEAQAAIAAJ "Science, the endless frontier: A report to the President"], Washington: United States Office of Scientific Research and Development, 1945, lk 7 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide insenerid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide arvutiteadlased]] 4xzdgah4zqtvz5i2tf66irz0fvu1oli 89607 89606 2022-08-16T18:01:30Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide leiutajad]] wikitext text/x-wiki '''Vannevar Bush''' (11. märts 1890 – 30. juuni 1974) oli Ameerika Ühendriikide insener ja teadusadministraator. == "As We May Think" (1945) == * Kujutletagu isiklikuks kasutuseks mõeldud tuleviku seadet, mis on justkui mehhaniseeritud eraotstarbeline andmekogum ja raamatukogu. Sellele on vaja nime ning olgu selleks parajasti ''memex''. ''Memex'' on seade, kuhu inimene saab talletada kõik oma raamatud, andmed ja teabevahetused. Ning see on mehhaniseeritud viisil, mis võimaldab teha päringuid ülikiirelt ja paindlikult. See on inimese [[mälu]] isiklik suurendatud laiendus. * {{halliga|Consider a future device for individual use, which is a sort of mechanized private file and library. It needs a name, and to coin one at random, memex will do. A memex is a device in which an individual stores all his books, records, and communications, and which is mechanized so that it may be consulted with exceeding speed and flexibility. It is an enlarged intimate supplement to his memory.}} ** Vannevar Bush, [https://www.theatlantic.com/magazine/archive/1945/07/as-we-may-think/303881/ "As We May Think"], The Atlantic Monthly, juuli 1945 == "Science - The Endless Frontier" (1945) == * Riiklikult ja erasektori rahastatavad kolledžid, [[ülikoolid]] ja uurimisinstituudid on alusuuringute keskused. Nad on teadmiste ja mõistmise lätteiks. Niikaua kuni nad on elujõulised ja teoaltid ning nende [[teadlased]] saavad otsida [[tõde]] kõikjalt, kuhu nende otsingud neid viivad, jätkub uute teaduslike [[teadmine|teadmiste]] voog neile, kes rakendavad seda praktiliste probleemide lahendamiseks valitsuses, tööstuses või mujal. * {{halliga|The publicly and privately supported colleges, universities, and research institutes are the centers of basic research. They are the wellsprings of knowledge and understanding. As long as they are vigorous and healthy and their scientists are free to pursue the truth wherever it may lead, there will be a flow of new scientific knowledge to those who can apply it to practical problems in Government, in industry, or elsewhere.}} ** Vannevar Bush, [https://books.google.ee/books?id=cJgEAQAAIAAJ "Science, the endless frontier: A report to the President"], Washington: United States Office of Scientific Research and Development, 1945, lk 7 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide insenerid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide arvutiteadlased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide leiutajad]] b3v6uefk1v3xrgq0za3xk0thjpwohdt