Tapamaja, korpus viis

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10.xsd" version="0.10" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikitsitaadid</sitename>
    <dbname>etwikiquote</dbname>
    <base>https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.39.0-wmf.21</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikitsitaadid</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikitsitaatide arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="2300" case="first-letter">Tööriist</namespace>
      <namespace key="2301" case="first-letter">Tööriista arutelu</namespace>
      <namespace key="2302" case="case-sensitive">Tööriista määratlus</namespace>
      <namespace key="2303" case="case-sensitive">Tööriista määratluse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Tapamaja, korpus viis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2298</id>
    <revision>
      <id>88463</id>
      <parentid>46456</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T09:55:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9621" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[File:Slaughterhouse-Five (first edition) - Kurt Vonnegut.jpg|thumb|right]]

'''&quot;Tapamaja, korpus viis, ehk Laste ristisõda&quot;''' on ameerika [[kirjanik]]u [[Kurt Vonnegut]]i sõjavastane romaan, ilmus 1969. Kurikuulsa [[Dresden]]i pommitamise taustal teeb peategelane Billy Pilgrim müütilisi ajarännakuid. Ameerika sõjavangina oli Kurt Vonnegut ka ise Dresdeni pommitamise tunnistajaks. Eesti keelde tõlkis romaani [[Valda Raud]], esmatrükk ilmus 1971.

== Esimene peatükk ==

* Te olite siis ju alles ''titad''!&quot; ütles ta.&lt;br /&gt;&quot;Mis?&quot; küsisin ma.&lt;br /&gt;&quot;Te olite sõja ajal ju alles titad - [[lapsed]], nagu need seal üleval!&quot;&lt;br /&gt;Ma noogutasin, et see on tõsi. Me olime sõjas olnud tõesti süütud rumalukesed, lapseeast vaevalt väljas.&lt;br /&gt;&quot;Aga niimoodi te sellest juba ei kirjuta, ega ei.&quot; See ei olnud küsimus. See oli süüdistus.&lt;br /&gt;&quot;Mina... ma ei tea,&quot; ühmasin.&lt;br /&gt;&quot;Noh, aga ''mina'' tean,&quot; ütles Mary. &quot;Te teesklete, nagu oleksite te olnud mehed ja mitte titad, ja filmides mängivad teid [[Frank Sinatra]] ja [[John Wayne]] või mõni muu sileda näoga sõda armastav vastik tüüp. Ja sõda näib lihtsalt võluvana, ja nii ei tulegi neile [[sõda]]dele lõppu. Ja jälle sõdivad lapsed, nagu need seal üleval&quot;&lt;br /&gt;Nüüd ma siis taipasin. See oli sõda, mis Maryt nii vihastas. ta ei tahtnud, et tema või kellegi teise lapsed sõjas [[surm]]a saaksid. Ja ta uskus, et raamatud ja filmid on kaassüüdlased sõdade tekkimises.&lt;br /&gt;Niisiis tõstsin ma oma parema käe ja andsin Maryle tõotuse: &quot;Mary,&quot; ütlesin ma, &quot;ma ei usu, et ma selle raamatu kunagi lõpetan. Olen kirjutanud juba oma viis tuhat lehekülge ja kõik ära visanud. Aga kui ma selle siiski lõpetan, siis annan teile ausõna, et Frank Sinatra ega John Wayne'i jaoks seal küll osi ei leidu.&quot;&lt;br /&gt;&quot;Teate mis,&quot; lisasin ma, &quot;ma panen oma raamatule pealkirjaks &quot;Laste ristisõda&quot;.&quot;&lt;br /&gt;Sellest peale oli Mary mu sõber.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_20&quot;/&gt;
** Sõjakaaslase naine süüdistab Dresdeni pommitamisest raamatut kirjutavat autorit.

* See on sellepärast nii lühike ja segane ja logisev, Sam, et tapatalgute kohta ei saagi midagi intelligentset öelda. Kõik ju peaksid olema surnud, et mitte kunagi enam midagi öelda ega midagi tahta. Pärast tapatalguid peaks kõik olema väga vaikne, ja alati ongi vaikne, ainult linnud ei vaiki.&lt;br /&gt;Ja mida need linnud siis ütlevad? ütlevad, mida tapatalgute kohta öelda ongi, nagu näiteks &quot;Tsii-tsi-viit?&quot;.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_23_24&quot;/&gt;
** Kurt Vonnegut jutustajana räägib enda kirjastaja Seymour (&quot;Sam&quot;) Lawrence'iga raamatust

* Olen öelnud [[oma]] poegadele, et nad ei tohi mingil juhul tapatalgutest osa võtta ja et uudised vaenlase massilisest hävitamisest ei tohi neile rahuldust ega rõõmu pakkuda.&lt;br /&gt;Samuti olen neile öelnud, et nad ei läheks tööle ettevõtetesse, mis toodavad massilise hävitamise vahendeid, ja et nad avaldaksid põlgust nende suhtes, kes selliseid vahendeid vajalikuks peavad.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_24&quot;/&gt;

== Kolmas peatükk ==

* Billy kabinetis seinal raami sees oli palve, mis väljendas tema meetodit, kuidas edasi elada, kuigi ta ei olnud elamisest just vaimustatud.

:&quot;Issand, anna mulle&lt;br /&gt;meelekindlust&lt;br/&gt;leppida asjadega, mida ma muuta ei saa,&lt;br /&gt;julgust&lt;br /&gt;muuta asju, mida ma muuta saan,&lt;br /&gt;ja tarkust&lt;br /&gt;nende vahel alati vahet teha&quot;

Asjade hulgas, mida Billy muuta ei saanud, olid minevik, olevik ja tulevik.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_55&quot;/&gt;

== Neljas peatükk ==

* &quot;Te räägite, nagu ei usukski te inimeste [[vaba tahe]]t,&quot; ütles Billy Pilgrim.&lt;br /&gt;&quot;Kui ma ei oleks kulutanud nii palju aega maalaste uurimiseks,&quot; vastas tralfamadoorlane, &quot;ei oleks mul aimugi, mida selle &quot;vaba tahte&quot; all mõistetakse. Olen külastanud kolmekümmend ühte planeeti maailmaruumis ning lisaks veel uurinud andmeid sajalt planeedilt. Ainult Maal kõneldakse vabast tahtest&quot;.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_75&quot;/&gt;

== Viies peatükk ==

* Ainult küünlad ja seep olid Saksa päritolu. Neil oli omavahel mingi viirastuslik, küütlev sarnasus. Inglased seda ei teadnud, kuid küünlad ja seep olid tehtud juutide ja mustlaste, haldjate ja kommunistide ning muude Saksa riigi vaenlaste rasvast.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_83&quot;/&gt;

* Ta oletas, et evangeeliumite eesmärk on muu hulgas õpetada inimestele halastust, isegi kõige viletsamate vastu. Tegelikult aga õpetasid evangeeliumid järgmist: ''Enne kui sa kellegi tapad, tee absoluutselt kindlaks, et tapetaval ei ole mõjukat suguseltsi''. Eks ta ole.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_93&quot;/&gt;

* Kristuselugude puuduseks oli see, ütles külaline kosmosest, et [[Kristus]], kuigi ta selle järgi välja ei näinud, oli tegelikult universumi Kõige Võimsama Olendi poeg. Lugejad said sellest aru, ja kui nad saabusid ristilöömist vaatama, mõtlesid nad loomulikult - Rosewater luges selle valjusti ette:&lt;br /&gt; ''Oh sa poiss, seekord on nad lintšimiseks küll ebasobiva selli valinud!''&lt;br /&gt;Ja sel mõttel oli veel vend: &quot;''On olemas'' ka sobivaid inimesi, keda ''lintšida''&quot;. Kes need on? Inimesed, kellel ei ole mõjukat suguseltsi. Eks ta ole.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_93&quot;/&gt;

* &quot;Ma olen ise näinud koolitüdrukute [[laip]]u, kelle keetsid veetornis elusalt ära minu oma kaasmaalased, kes ise uhkelt uskusid, et nad võitlevad ainuüksi kurja vastu.&quot; See oli tõsi. Billy nägi Dresdenis neid keedetud laipu. &quot;Ka olen ma öösel endale [[vangla]]s teed näidanud [[küünal]]dega inimolendite [[rasv]]ast, kelle tapsid nonde koolitüdrukute vennad ning isad. Maalased peaksid olema universumi hirm!&quot;
** Billylt, kes on tulnukate poolt kauge planeedi Tralfamadore loomaaeda vangistatud, küsitakse, mis on kõige väärtuslikum asi, mida Billy Tralfamadorel on õppinud, ja Billy vastab, et see, kuidas kogu planeedi elanikud oskavad elada rahus.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_98&quot;/&gt;

* Kunagi ütles Rosewater Billyle huvitava mõtte ühe raamatu kohta, mis ei olnud ulme vallast. Ta ütles, et kõik, mida elust on tarvis teada, on olemas [[Fjodor Dostojevski]] romaanis &quot;[[Vennad Karamazovid]]&quot;.&lt;br /&gt;&quot;Aga nüüd sellest enam ei ''jätku'',&quot; lisas Rosewater.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_87&quot;/&gt;

== Kaheksas peatükk ==
*Suitsupilve all lendasid kohale Ameerika hävitajad, et vaadata, kas seal all keegi veel liigub. Nad nägid seal Billy ja teisi ringi liikuvat. Nad puistasid ameeriklased kuulidega üle, kuid need ei tabanud. Siis nägid lennukid veel mõnd inimest jõe ääres liikumas. Nad tulistasid neid. Mõni sai pihta. Eks ta ole.&lt;br/&gt; Asja mõte oli – kiirendada sõja lõppu.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_147&quot;/&gt;

*Dresdenist ei olnud suurt põgenike voolu. Kellad tiksusid, tuled praksusid, läbikumavad küünlad tilgutasid rasva. Siis koputati uksele ja sisse astusid neli valvurit ning sada ameerika sõjavangi.&lt;br/&gt; Võõrastemajapidaja küsis valvuritelt, kas nad tulevad linnast.&lt;br/&gt; &quot;Jah.&quot;&lt;br/&gt; &quot;Kas on veel inimesi tulemas?&quot;&lt;br/&gt; Valvurid vastasid, et sel raskel teel, mille nemad valisid, ei näinud nad küll ühtki elavat hinge.&lt;ref name=&quot;Vonnegut_148&quot;/&gt;


==Teose kohta==
* Ouředníki stiili on tõlkija järelsõnas iseloomustanud sõnadega &quot;naivistlik&quot; ja &quot;infantiilne&quot;: igat võimalikku laadi faktid tulvavad robinal läbisegi paberile, nagu seisaks lugeja elektroonikapoes seinatäie eri programme edastavate televiisorite katkematus nonsenslikus vadinas. Kahtlemata on just nn infantiilsus see, mis tuletas mulle ainsa võimaliku võrdlusmaterjalina meelde [[Kurt Vonnegut]]i &quot;Tapamaja, korpus 5 ehk Laste ristisõja&quot;, kuigi Billy Pilgrimil oli asjadest ka oma arvamusi, Ouředník jätab aga lugeja mureks, kas naerda või nutta: &quot;Ja langenud prantslasi oli kokku 2681 km ja langenud inglasi 1547 km ja langenud sakslasi 3010 km, arvestades surnukeha keskmiseks pikkuseks 172 cm&quot; (lk 7). Eks ta ole.
** [[Triinu Pakk]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laulgem-hoi-elagu-karu/ &quot;Laulgem hoi! Elagu Karu!&quot;] Sirp, 15.02.2019

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_20&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_23_24&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 23–24.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_24&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 24.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_55&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 55.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_75&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 75.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_83&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 83.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_87&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 87.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_93&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 93.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_98&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 98.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_147&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 147.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vonnegut_148&quot;&gt;Kurt Vonnegut, ''Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda'' (Tallinn: Tänapäev, 2003), lk 148.&lt;/ref&gt;

autori ees- ja perekonnanimi, koma, teose pealkiri kursiivkirjas, sulud algavad, linn, koolon, kirjastus, koma, aastaarv, sulud lõpevad, koma, lehekülje number, punkt.
}}

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjandusteosed]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>jw45y9ks0ldn32zy1rwectua8zsas4c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jumal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2299</id>
    <revision>
      <id>88348</id>
      <parentid>87031</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:07:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16588" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Jumal''' on paljudes [[usund]]ites esinev võimas üleloomulik olend. [[Monoteism|Monoteistlikes]] usundites (sh [[judaism]]is, [[kristlus]]es ja [[islam]]is) on jumal ülim olend, kellele omistatakse [[universum]]i (sealhulgas [[inimkond|inimkonna]]) loomine, säilitamine ja juhtimine. [[Usk]]u Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides.

== Piibel ==

=== Vana Testament ===

* Ja Jumal ütles [[Mooses]]ele: „Ma olen see, kes ma Olen!”+ Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: '[[Ma]] [[Olemine|Olen]]' on mind läkitanud teie juurde.”
** [[Teine Moosese raamat]], [http://piibel.net/#q=2Ms%203&amp;sens=3 3:14]


*  Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa [[kari]], teie, [[inimesed]]. 
:Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jumal.
* [http://piibel.net/#q=Hs%2034&amp;verse=31 Hesekiel], 34:31

=== Uus Testament ===
&lt;poem&gt;
[[Algus]]es [[olemine|oli]] [[Sõna]] 
ja Sõna oli Jumala juures 
ja Sõna oli Jumal.
&lt;/poem&gt;
* [[Johannese evangeelium]], [http://piibel.net/#q=Jh%201&amp;sens=3 peatükk 1, salm 1]


[[Jeesus|Mina]] olen tõeline [[viinapuu]] ja mu Isa on [[aednik]].
* Johannese evangeelium, [http://piibel.net/#q=Jh%2015&amp;sens=3 15:1]


&lt;poem&gt;
Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu.  
Jumal on [[armastus]] ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.
&lt;/poem&gt;
*Johannese esimene kiri, [http://piibel.net/#q=1Jh%204&amp;verse=16 4:16]


* &quot;Mina olen A ja O,&quot; ütleb Issand Jumal, &quot;kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.&quot;
** Johannese ilmutus, [https://piibel.net/?q=Ilm%201&amp;bv=est_97,est_97,est_68 1:8]

== Proosa ==

* Kui Jumalale oleks tähtis olnud, et inimesed elaksid ja tegutseksid tõe vaimus, siis pidanuks ta maailma teisiti korraldama.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 34


* Jumal on surnud! Jumal jääb surnuks! Ja meie oleme ta tapnud.
** {{halliga|Gott ist tot! Gott bleibt tot! Und wir haben ihn getötet.}}
** [[Friedrich Nietzsche]], Die fröhliche Wissenschaft, Aph. 125


* Kas [[inimene]] on Jumala vusserdis? Või on Jumal üks inimese vusserdistest?
** {{halliga|Wie? ist der Mensch nur ein Fehlgriff Gottes? Oder Gott nur ein Fehlgriff des Menschen?}}
** Friedrich Nietzsche, Götzen-Dämmerung, Sprüche und Pfeile, 7.


* Jumalatele tuuakse ohvreid alati [[hea]] meelega, ja mida kurjem jumal, seda suurem ohver.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], &quot;[[Pikad sammud]]&quot;


* &quot;Jumal armastab üldse siinilmas hullude ja arutute kaudu kohut mõista ja [[õigus]]t jagada: kord matab tuline tuhk [[linn]]ad ja maad oma alla, kord neelab [[meri]] terved mandrid ja [[saar]]ed ühes tema elanikega, kord kargab [[torm]] inimeste peale ja tapab nad ning hävitab nende eluasemed, kord pistab ta [[võim]]u pihku ogaratele või kõrilõikajatele ning siis hukkuvad kümned miljonid.&quot;
:&quot;Jah, ja ikka ei tule veel [[viimnepäev]],&quot; ütles vana Andres, nagu ootaks ta tõepoolest seda.
:&quot;Ikka ei tule veel,&quot; kinnitas Indrek, nagu ootaks tema ühes isaga.
* [[Anton Hansen Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot;, V osa


* Ole [[mees]] või [[naine]], [[noor]] või [[vana]], rikas või vaene, ikka võib jumal su uputada nagu [[kass]]ipoja kas või solgiämbrisse.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], &quot;[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]&quot;


* Miks ootab Jumal, et tema loodud inimesed valiksid ainsa õige religiooni usu järgi? See on lohakas viis universumi käigus hoida.
** [[Robert A. Heinlein]], &quot;Jubal Harshaw&quot;


* Minu arvates võime vist päris üksmeelselt väita, et kui Jumal, olgu ta kes tahes, lõi kogu universumi ainult selleks, et meile teoloogia õppetundi anda, siis pidi tal nii huumorimeelest kui fantaasiast kõvasti puudu jääma. (lk 204)
* ... kõik tõelised [[naine|naised]] teavad, et kõik sügavamõttelised Jumala definitsioonid on olemuslikult [[ema]] definitsioonid. Andja, tihti kõige kummalisemate kinkide tegija definitsioonid. Sest religioosne instinkt pole tegelikult midagi muud kui vaistlik püüd määratleda mis tahes olukorra tekitajat. (lk 331-332)
** [[John Fowles]], &quot;[[Maag (Fowles)|Maag]]&quot;. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Varrak 2005


* Peale nende nähtavate asjade räägiti veel nähtamatutest asjadest. Kõigepealt jumalast. Jumala kohta teadsid kõik, et teda ei ole olemas. Ometi räägiti tast kogu aeg. Olem©tust asjast poleks niipalju räägitud. Vanaema ütles kord, et jumal on taevas. Miks just taevas? küsis Peeter. Et ta kõike näeks, vastas vanaema. Miks tal on vaja kõike näha, kas ta on uudishimulik? küsis Peeter. Ta ei uskunud, et jumal võib kõike tähele panna. Eriti pimedas, ja veel läbi katuste. Läbi vahelagede, läbi tapeedi, läbi teki.
** [[Mati Unt]], &quot;Sügisball&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1979, lk 38


* Me ei suuda kümnedimensioonilist ruumi, stringiteooriat või paralleelset [[universum]]it niikuinii ette kujutada, olgu see siis jumala loodu või looduse enda arengu tulemus. Mõlemal juhul, jumala looduna või loomata, on see mõistatuslik, salapärane ja asub teisel pool teadmiste horisonti. Jumal sulab [[kosmos]]e serval oma leebe negatsiooniga kokku. 
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lingvistiline mets&quot;, Välgi metsad, 2013, lk 68-69


* Mis on jumal? Kuju võtnud [[usk]]. Kui inimesed uskusid, hakkas jumal kasvama.
** [[Terry Pratchett]], &quot;Nõiad võõrsil&quot;. Tõlkinud Avo Reinvald. Varrak 2003, lk 256


* Jumal on ka [[lätlased|lätlastel]] olemas — rohkem kui meil. Nende hümnist on meie omaga võrreldes suurem protsent Jumalale pühendatud. Ja Jumala nime kipuvad nad meelsamini suure tähega kirjutama kui [[eestlased]]. Ja eks eestlased ütle ju tihti: &quot;Jumal on lätlane.&quot; Seda öeldakse siis, kui meil midagi kehvasti läheb, peamiselt siis, kui Eestis on [[ilm]] halb, mis omakorda tähendab enamasti [[vihm]]asadu.
** [[Contra]] [https://kultuur.err.ee/864890/contra-eesti-ja-lati-must-ja-valge Eesti ja Läti — must ja valge?] ERR/Looming, Eesti ja Läti — must ja valge?


* Ma tunnen vaid kahetsust, kui Jumal karistab oma lapsi nende mitmesuguste rumaluste eest, mille eest vaid Tema üksi vastutav on. Üksnes Jumala mitteeksisteerimine võiks Talle vabanduseks olla.
* {{halliga|I see only with deep regret that God punishes so many of His children for their numerous stupidities, for which only He Himself can be held responsible; in my opinion, only His nonexistence could excuse Him.}}
** [[Albert Einstein]], kirjas Edgar Meyerile, 2. jaanuar 1915


* Ma mõistan, et enda ümber [[maapind|maa]] peal ringi vaadates on võimalik [[ateism|Jumalat eitada]]. Kuid ma ei suuda ette kujutada [[taevas]]se vaatavat inimest, kes ütleks, et seal ei ole Jumalat.
* {{halliga|I can see how it might be possible for a man to look down upon the earth and be an atheist, but I cannot conceive how he could look up into the heavens and say there is no God.}}
** [[Abraham Lincoln]], Recollection by Gilbert J. Greene, quoted in The Speaking Oak (1902) by Ferdinand C. Iglehart and Latest Light on Abraham Lincoln (1917) by Ervin S. Chapman


* Kui keegi küsib, kas ma usun jumalat, siis mul on kohe küsimus, mida selle all silmas peetakse. Kui ma räägin näiteks kassist, siis selle tähendust seotakse ehtsate kassidega – näed, kass läheb seal. Tore. Aga väga vähesed saavad sellega kiidelda, et nad on jumalaga kätelnud. Millele see termin osutab? Tuleb välja, et ei millelegi. Ta on osutamatu. Nii et kui keegi küsib, kas sa usud jumalat, siis sel küsimusel puudub mõte, sest neil puudub ühisosa. [---] Mul ei ole mingit religioosset hoiakut. Mulle ei ole jumal end ilmutanud ja ma väga sügavalt kahtlen seda laadi jumalate olemasolus, nagu inimlikud religioonid ette kujutavad.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 &quot;Enn Kasak: &quot;tark jutt&quot; tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad&quot;] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011


* Ma panin Heathcliffile kolde äärde tooli ja pakkusin talle hulga häid asju. Ent tal oli paha olla, söögist ta suurt ei hoolinud ning minu katsed teda lõbustada olid asjatud. Ta toetas küünarnukid põlvedele ja lõua kätele ja vajus tumma mõtisklusse. Kui ma pärisin tema mõtete järele, siis vastas ta tõsiselt:
:&quot;Ma püüan otsustada, kuidas Hindley'le [[kättemaks|kätte maksta]]. Mul on ükskõik, kui kaua ma; ootama pean, peaasi, et ma saan seda lõpuks teha. Loodan, et ta enne ära ei sure!&quot;
:&quot;Kas sul [[häbi]] ei ole, Heathcliff!&quot; noomisin mina. &quot;Jumala asi on [[karistus|karistada]] halbu inimesi, meie peame õppima andeks andma.&quot;
:&quot;Ei, jumal ei saaks sellest niisugust [[rahuldus]]t hagu mina,&quot; vastas ta, &quot;kui ma ainult teaksin, kuidas seda kõige paremini teha! Jäta mind üksi ja ma nuputan midagi välja. Kui ma sellele mõtlen, siis ma ei tunne [[valu]].&quot; (lk 60)
* [[Emily Brontë]], &quot;[[Vihurimäe]]&quot;, tlk Ester Jaigma, 1974


* [[Neeger]] on [[saatus]]ega sõbrasuhetes, sest on alati selle meelevallas olnud; saatus on talle omamoodi [[kodu]], tuttav [[pimedus]] hütis, sügav [[muld]] tema [[juur]]tele. Ta võtab iga elumuutust väga rahulikult. Usun, et omadustest, mida ta otsib peremehes või [[arst]]is või jumalas, on üks hinnatavamaid [[kujutlusvõime]]. Vahest tänu sellisele maitsele kehastab [[kaliif]] [[Harun ar-Rašid]] aafriklastele ja araablastele ideaalset valitsejat; tema puhul ei teadnud keegi, mida järgmiseks oodata, ja sa ei võinud teada, mis tal mõttes oli. Kui aafriklased räägivad jumalast, räägivad nad nagu &quot;[[1001 ööd]]&quot; või nagu [[Iiobi raamat]]u viimased peatükid; see on üks ja seesama omadus - kujutluse ääretu vägi, mis neile mõju avaldab. 
** [[Karen Blixen]], &quot;[[Aafrika äärel]]&quot;. Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005, lk 17-18


* [Yossarian:] Ja ära tule ütlema, et jumala teed on [[salapära]]sed. Seal pole midagi salapärast. Ta ei tööta üldse. Ta mängib. Või siis on meid ära unustanud. Sellisest jumalast te kõik räägitegi – maakas, kohmakas, kohmitsev, ajudeta, ennasttäis, harimata [[mats]]. Helde jumal, kui suurt [[aukartus]]t saab tunda ülima olendi ees, kes peab vajalikuks kaasata oma pühasse loomissüsteemi sellised nähtused nagu [[röga]] ja [[hambakaaries]]? Mis ometi mõlkus tema väärakas, kurjas, skatoloogilises peas, kui ta röövis [[vanainimesed|vanainimestelt]] võime juhtida omaenda [[soolestik]]u tööd? (lk 233)
* &quot;Ja mis [[väeteenistuja]]te jutt see on? Mis nemad siia puutuvad?&quot;
:Kaplan tundis, et veri tõuseb näkku. &quot;Vabandust, sir. Ma lihtsalt eeldasin, et te tahate ka väeteenistujad kohale kutsuda, sest ka nemad lähevad lahinglennule.&quot;
:&quot;Noh, ei taha. Neil on oma jumal ja oma kaplan, kas pole?&quot;
:&quot;Ei, sir.&quot;
:&quot;Mis asja te räägite? Kas nemad palvetavad sama jumala poole nagu meiegi?&quot;
:&quot;Jah, sir.&quot;
:&quot;Ja ta kuulab?&quot;
:&quot;Ma usun küll, sir.&quot;
:&quot;Noh, olgu ma neetud,&quot; märkis kolonel ja turtsatas omaette pilkava lõbustatusega. (lk 250-251)
* [[Joseph Heller]], &quot;Nõks-22&quot;, tlk [[Tiina Randus]], 2020


* D., sümpaatne misantroop, ütles mulle inimeste nurjatuse kohta: &quot;Üksnes esimese [[veeuputus]]e kasutus hoiab Jumalat teist saatmast.&quot;
** ''D…, misantrope plaisant, me disait, à propos de la méchanceté des hommes: &quot;Il n'y a que l'inutilité du premier déluge qui empêche Dieu d'en envoyer un second.&quot;''
** [[Nicolas Chamfort]], &quot;Caractères et Anecdotes&quot;, 1824, lk 105


* Aietes võttis mu käevangu. &quot;Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased.&quot;
:Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ma pahvin [[pabeross]]i, sest
saan uima imeõndsa.
Kuid iga tühjaksimet kest
käib kaares rentslikõntsa.

Nii sinisuitsu Looja kops
pea suigutab me [[trots]]i
ja [[maailm]] on ta tuhatops
täis [[koni|paberossiotsi]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras &quot;Jumalate hämaras&quot;] 3 kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
Sa olid vist teisiti mõeldud.
Kus su [[mõtted]] on? [[Hammas]]te taga.
Või jumala [[tasku]]s.

...
Jumal vaatab leige [[rahu]]ga alla:
&quot;Jah kukkus vähe teisiti välja.&quot;

Kui ta teaks mis tal taskus on ta
ehk ehmataks
&lt;/poem&gt;
* [[Ilona Laaman]], &quot;Mu väike sõbranna&quot;, rmt: &quot;Mis need sipelgad ka ära ei ole&quot;, 1970, lk 5


&lt;poem&gt;
[[Kivi]] [[igatsus]]est [[sipelgas|sipelgate]] jumalast
ei tea ma midagi.
Su silmad minu kohal ma ei tea
nende jumalat, sinu suu
võibolla igatsusest väsind ja üle.
Võibolla kivi tahaks olla [[vares]].
Ma tõesti midagi ei tea.
[[Ateism|Ateistlik]] sipelgas ehk [[palve]]tab
kui ta häda on suur.
&lt;/poem&gt;
* Ilona Laaman, &quot;Armastades&quot;, rmt: &quot;Mis need sipelgad ka ära ei ole&quot;, 1970, lk 7


&lt;poem&gt;
Jumal on metafoor Põhineb nägeval silmal
Kas ta pole mitte pimedaks jäänud sest meie
enam ei karda Kas oleme muutunud üleni
mõistuseks ja puht loominguloolise sümmeetria
huvides vabaks jäetud pühapäev on selleks et
kõike elavat hävitav liik tagasi võtta
&lt;/poem&gt;
* [[Ene Mihkelson]], &quot;Julgeoleku küsimus&quot; 3 kogus &quot;Torn&quot; (2010), lk 26


&lt;poem&gt;
Õhtupoolikul satun sektsiooni,
kus kuldsete näpits[[prillid]]ega
meesteadlase ja noore naisteadlase
vahel on puhkenud diskussioon
ersa ja mokša jumalate arvu üle.
Kuldsete näpitsprillidega meesteadlane
kaotab viimaks kannatuse
ning kõmistab naisteadlasele:
&quot;Kus on allikas, et [[Päike]] on jumal!
Tooge [[tõend]]!&quot;
Naine avab suu,
kuid enne veel,
kui ta midagi jõuab vastata,
valgustab ruumi
pilvekardina tagant
väljasööstev päikesekiirtevihk,
moodustades naise pea ümber
[[nimbus]]e.
Auditoorium vakatab.
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;5 x soome-ugri&quot; 3., rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 18

== Vanasõnad ==

* Annab Jumal lapsi, annab ka lastele [[leib]]a (osa).
* Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab).
* Kuhu Jumal [[kirik]]u ehitab, sinna kurat ehitab [[kõrts]]i kõrvale.
* [[Kuri]] ei karda Jumalat ega inimesi.
* [[Sõber]] aitab sõpra, Jumal kõiki.
* Kui Jumal loob lolli, annab, ta ka molli.
* Kui Jumal annud rikkust, siis Juudas jaganud sitkust.
* Kui Jumal piskuga loonud, peab ka piskuga elama.
* Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga.
* Küll Jumal rikast rinnust kinni peab nii kaua, kui vaene järele saab.
* Aita iseennast, siis aitab Jumal ka.
* Tee tööd ja palu Jumalat.
* Hoia ise, hoiab Jumal ka.
* Küll Jumal näeb ilma näitamata ja kuuleb ilma, kuulmata.
* Poe kas raudpähklisse, Jumal näeb ometigi.
* Annab Jumal võõraid, annab ka võõraste vara.
* Aitaks Jumal andjaks, aga mitte otsjaks.
* Vili väljas ei ole kotis, see' on Jumala käes.
* Küll Jumalal aega, kui peremehel leiba.
* Ega Jumal ilmasambaks jäta.
* Küllap Jumal oma ilma pöörab, peaks me vaesed nii ruttu patust pöörma.
* Ega Jumala nimi kedagi riku.
* Ei vargus jää Jumala ees varjule.
* Jonn on Jumala loodud.
* [[Julgus]] ei aita Jumala vastu.
* Jumal andis, Juudas võttis.
* Jumal ei jäta head tööd tasumata.
* Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada.
* Jumal hoidku sõprade eest, vaenlastega saab isegi valmis.
* Jumal hooletuid ei hoia ega laisku toida.
* Jumal jagab igaühele oma osa.
* Jumal ja kohus üle kõikide.
* Jumal kinkis tervist, ise muretse leiba.
* Jumal kuivatab märja sängi, Maarja valgeks virutab.
* Jumal kõrges, [[kuningas]] ([[keiser]]) kaugel.
* Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese.
* Jumal maksku seda (sinu) tööd, selle kannab kass metsa.
* Jumal suus, saadan südames.
* Jumal teab, inimene mõtleb.
* Jumala arm on lai.
* Jumala sarves on ikka rohtu.
* Jumala teenistus on suurem kui inimeste töö (talitus).
* Jumala väel ei ole väsimust.
** &quot;[[s:Eesti_vanasõnad_(Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]&quot;, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Religioon]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>bkcyg5p5x23wpa50iz7by0fmcd7okpr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88393</id>
      <parentid>88348</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:33:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17208" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Jumal''' on paljudes [[usund]]ites esinev võimas üleloomulik olend. [[Monoteism|Monoteistlikes]] usundites (sh [[judaism]]is, [[kristlus]]es ja [[islam]]is) on jumal ülim olend, kellele omistatakse [[universum]]i (sealhulgas [[inimkond|inimkonna]]) loomine, säilitamine ja juhtimine. [[Usk]]u Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides.

== Piibel ==

=== Vana Testament ===

* Ja Jumal ütles [[Mooses]]ele: „Ma olen see, kes ma Olen!”+ Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: '[[Ma]] [[Olemine|Olen]]' on mind läkitanud teie juurde.”
** [[Teine Moosese raamat]], [http://piibel.net/#q=2Ms%203&amp;sens=3 3:14]


*  Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa [[kari]], teie, [[inimesed]]. 
:Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jumal.
* [http://piibel.net/#q=Hs%2034&amp;verse=31 Hesekiel], 34:31

=== Uus Testament ===
&lt;poem&gt;
[[Algus]]es [[olemine|oli]] [[Sõna]] 
ja Sõna oli Jumala juures 
ja Sõna oli Jumal.
&lt;/poem&gt;
* [[Johannese evangeelium]], [http://piibel.net/#q=Jh%201&amp;sens=3 peatükk 1, salm 1]


[[Jeesus|Mina]] olen tõeline [[viinapuu]] ja mu Isa on [[aednik]].
* Johannese evangeelium, [http://piibel.net/#q=Jh%2015&amp;sens=3 15:1]


&lt;poem&gt;
Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu.  
Jumal on [[armastus]] ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.
&lt;/poem&gt;
*Johannese esimene kiri, [http://piibel.net/#q=1Jh%204&amp;verse=16 4:16]


* &quot;Mina olen A ja O,&quot; ütleb Issand Jumal, &quot;kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.&quot;
** Johannese ilmutus, [https://piibel.net/?q=Ilm%201&amp;bv=est_97,est_97,est_68 1:8]

== Proosa ==

* Kui Jumalale oleks tähtis olnud, et inimesed elaksid ja tegutseksid tõe vaimus, siis pidanuks ta maailma teisiti korraldama.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 34


* Jumal on surnud! Jumal jääb surnuks! Ja meie oleme ta tapnud.
** {{halliga|Gott ist tot! Gott bleibt tot! Und wir haben ihn getötet.}}
** [[Friedrich Nietzsche]], Die fröhliche Wissenschaft, Aph. 125


* Kas [[inimene]] on Jumala vusserdis? Või on Jumal üks inimese vusserdistest?
** {{halliga|Wie? ist der Mensch nur ein Fehlgriff Gottes? Oder Gott nur ein Fehlgriff des Menschen?}}
** Friedrich Nietzsche, Götzen-Dämmerung, Sprüche und Pfeile, 7.


* Jumalatele tuuakse ohvreid alati [[hea]] meelega, ja mida kurjem jumal, seda suurem ohver.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], &quot;[[Pikad sammud]]&quot;


* &quot;Jumal armastab üldse siinilmas hullude ja arutute kaudu kohut mõista ja [[õigus]]t jagada: kord matab tuline tuhk [[linn]]ad ja maad oma alla, kord neelab [[meri]] terved mandrid ja [[saar]]ed ühes tema elanikega, kord kargab [[torm]] inimeste peale ja tapab nad ning hävitab nende eluasemed, kord pistab ta [[võim]]u pihku ogaratele või kõrilõikajatele ning siis hukkuvad kümned miljonid.&quot;
:&quot;Jah, ja ikka ei tule veel [[viimnepäev]],&quot; ütles vana Andres, nagu ootaks ta tõepoolest seda.
:&quot;Ikka ei tule veel,&quot; kinnitas Indrek, nagu ootaks tema ühes isaga.
* [[Anton Hansen Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot;, V osa


* Ole [[mees]] või [[naine]], [[noor]] või [[vana]], rikas või vaene, ikka võib jumal su uputada nagu [[kass]]ipoja kas või solgiämbrisse.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], &quot;[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]&quot;


* Miks ootab Jumal, et tema loodud inimesed valiksid ainsa õige religiooni usu järgi? See on lohakas viis universumi käigus hoida.
** [[Robert A. Heinlein]], &quot;Jubal Harshaw&quot;


* Minu arvates võime vist päris üksmeelselt väita, et kui Jumal, olgu ta kes tahes, lõi kogu universumi ainult selleks, et meile teoloogia õppetundi anda, siis pidi tal nii huumorimeelest kui fantaasiast kõvasti puudu jääma. (lk 204)
* ... kõik tõelised [[naine|naised]] teavad, et kõik sügavamõttelised Jumala definitsioonid on olemuslikult [[ema]] definitsioonid. Andja, tihti kõige kummalisemate kinkide tegija definitsioonid. Sest religioosne instinkt pole tegelikult midagi muud kui vaistlik püüd määratleda mis tahes olukorra tekitajat. (lk 331-332)
** [[John Fowles]], &quot;[[Maag (Fowles)|Maag]]&quot;. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Varrak 2005


* Peale nende nähtavate asjade räägiti veel nähtamatutest asjadest. Kõigepealt jumalast. Jumala kohta teadsid kõik, et teda ei ole olemas. Ometi räägiti tast kogu aeg. Olem©tust asjast poleks niipalju räägitud. Vanaema ütles kord, et jumal on taevas. Miks just taevas? küsis Peeter. Et ta kõike näeks, vastas vanaema. Miks tal on vaja kõike näha, kas ta on uudishimulik? küsis Peeter. Ta ei uskunud, et jumal võib kõike tähele panna. Eriti pimedas, ja veel läbi katuste. Läbi vahelagede, läbi tapeedi, läbi teki.
** [[Mati Unt]], &quot;Sügisball&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1979, lk 38


* Me ei suuda kümnedimensioonilist ruumi, stringiteooriat või paralleelset [[universum]]it niikuinii ette kujutada, olgu see siis jumala loodu või looduse enda arengu tulemus. Mõlemal juhul, jumala looduna või loomata, on see mõistatuslik, salapärane ja asub teisel pool teadmiste horisonti. Jumal sulab [[kosmos]]e serval oma leebe negatsiooniga kokku. 
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lingvistiline mets&quot;, Välgi metsad, 2013, lk 68-69


* Mis on jumal? Kuju võtnud [[usk]]. Kui inimesed uskusid, hakkas jumal kasvama.
** [[Terry Pratchett]], &quot;Nõiad võõrsil&quot;. Tõlkinud Avo Reinvald. Varrak 2003, lk 256


* Jumal on ka [[lätlased|lätlastel]] olemas — rohkem kui meil. Nende hümnist on meie omaga võrreldes suurem protsent Jumalale pühendatud. Ja Jumala nime kipuvad nad meelsamini suure tähega kirjutama kui [[eestlased]]. Ja eks eestlased ütle ju tihti: &quot;Jumal on lätlane.&quot; Seda öeldakse siis, kui meil midagi kehvasti läheb, peamiselt siis, kui Eestis on [[ilm]] halb, mis omakorda tähendab enamasti [[vihm]]asadu.
** [[Contra]] [https://kultuur.err.ee/864890/contra-eesti-ja-lati-must-ja-valge Eesti ja Läti — must ja valge?] ERR/Looming, Eesti ja Läti — must ja valge?


* Ma tunnen vaid kahetsust, kui Jumal karistab oma lapsi nende mitmesuguste rumaluste eest, mille eest vaid Tema üksi vastutav on. Üksnes Jumala mitteeksisteerimine võiks Talle vabanduseks olla.
* {{halliga|I see only with deep regret that God punishes so many of His children for their numerous stupidities, for which only He Himself can be held responsible; in my opinion, only His nonexistence could excuse Him.}}
** [[Albert Einstein]], kirjas Edgar Meyerile, 2. jaanuar 1915


* Ma mõistan, et enda ümber [[maapind|maa]] peal ringi vaadates on võimalik [[ateism|Jumalat eitada]]. Kuid ma ei suuda ette kujutada [[taevas]]se vaatavat inimest, kes ütleks, et seal ei ole Jumalat.
* {{halliga|I can see how it might be possible for a man to look down upon the earth and be an atheist, but I cannot conceive how he could look up into the heavens and say there is no God.}}
** [[Abraham Lincoln]], Recollection by Gilbert J. Greene, quoted in The Speaking Oak (1902) by Ferdinand C. Iglehart and Latest Light on Abraham Lincoln (1917) by Ervin S. Chapman


* Kui keegi küsib, kas ma usun jumalat, siis mul on kohe küsimus, mida selle all silmas peetakse. Kui ma räägin näiteks kassist, siis selle tähendust seotakse ehtsate kassidega – näed, kass läheb seal. Tore. Aga väga vähesed saavad sellega kiidelda, et nad on jumalaga kätelnud. Millele see termin osutab? Tuleb välja, et ei millelegi. Ta on osutamatu. Nii et kui keegi küsib, kas sa usud jumalat, siis sel küsimusel puudub mõte, sest neil puudub ühisosa. [---] Mul ei ole mingit religioosset hoiakut. Mulle ei ole jumal end ilmutanud ja ma väga sügavalt kahtlen seda laadi jumalate olemasolus, nagu inimlikud religioonid ette kujutavad.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 &quot;Enn Kasak: &quot;tark jutt&quot; tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad&quot;] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011


* Ma panin Heathcliffile kolde äärde tooli ja pakkusin talle hulga häid asju. Ent tal oli paha olla, söögist ta suurt ei hoolinud ning minu katsed teda lõbustada olid asjatud. Ta toetas küünarnukid põlvedele ja lõua kätele ja vajus tumma mõtisklusse. Kui ma pärisin tema mõtete järele, siis vastas ta tõsiselt:
:&quot;Ma püüan otsustada, kuidas Hindley'le [[kättemaks|kätte maksta]]. Mul on ükskõik, kui kaua ma; ootama pean, peaasi, et ma saan seda lõpuks teha. Loodan, et ta enne ära ei sure!&quot;
:&quot;Kas sul [[häbi]] ei ole, Heathcliff!&quot; noomisin mina. &quot;Jumala asi on [[karistus|karistada]] halbu inimesi, meie peame õppima andeks andma.&quot;
:&quot;Ei, jumal ei saaks sellest niisugust [[rahuldus]]t hagu mina,&quot; vastas ta, &quot;kui ma ainult teaksin, kuidas seda kõige paremini teha! Jäta mind üksi ja ma nuputan midagi välja. Kui ma sellele mõtlen, siis ma ei tunne [[valu]].&quot; (lk 60)
* [[Emily Brontë]], &quot;[[Vihurimäe]]&quot;, tlk Ester Jaigma, 1974


* [[Neeger]] on [[saatus]]ega sõbrasuhetes, sest on alati selle meelevallas olnud; saatus on talle omamoodi [[kodu]], tuttav [[pimedus]] hütis, sügav [[muld]] tema [[juur]]tele. Ta võtab iga elumuutust väga rahulikult. Usun, et omadustest, mida ta otsib peremehes või [[arst]]is või jumalas, on üks hinnatavamaid [[kujutlusvõime]]. Vahest tänu sellisele maitsele kehastab [[kaliif]] [[Harun ar-Rašid]] aafriklastele ja araablastele ideaalset valitsejat; tema puhul ei teadnud keegi, mida järgmiseks oodata, ja sa ei võinud teada, mis tal mõttes oli. Kui aafriklased räägivad jumalast, räägivad nad nagu &quot;[[1001 ööd]]&quot; või nagu [[Iiobi raamat]]u viimased peatükid; see on üks ja seesama omadus - kujutluse ääretu vägi, mis neile mõju avaldab. 
** [[Karen Blixen]], &quot;[[Aafrika äärel]]&quot;. Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005, lk 17-18


* [Yossarian:] Ja ära tule ütlema, et jumala teed on [[salapära]]sed. Seal pole midagi salapärast. Ta ei tööta üldse. Ta mängib. Või siis on meid ära unustanud. Sellisest jumalast te kõik räägitegi – maakas, kohmakas, kohmitsev, ajudeta, ennasttäis, harimata [[mats]]. Helde jumal, kui suurt [[aukartus]]t saab tunda ülima olendi ees, kes peab vajalikuks kaasata oma pühasse loomissüsteemi sellised nähtused nagu [[röga]] ja [[hambakaaries]]? Mis ometi mõlkus tema väärakas, kurjas, skatoloogilises peas, kui ta röövis [[vanainimesed|vanainimestelt]] võime juhtida omaenda [[soolestik]]u tööd? (lk 233)
* &quot;Ja mis [[väeteenistuja]]te jutt see on? Mis nemad siia puutuvad?&quot;
:Kaplan tundis, et veri tõuseb näkku. &quot;Vabandust, sir. Ma lihtsalt eeldasin, et te tahate ka väeteenistujad kohale kutsuda, sest ka nemad lähevad lahinglennule.&quot;
:&quot;Noh, ei taha. Neil on oma jumal ja oma kaplan, kas pole?&quot;
:&quot;Ei, sir.&quot;
:&quot;Mis asja te räägite? Kas nemad palvetavad sama jumala poole nagu meiegi?&quot;
:&quot;Jah, sir.&quot;
:&quot;Ja ta kuulab?&quot;
:&quot;Ma usun küll, sir.&quot;
:&quot;Noh, olgu ma neetud,&quot; märkis kolonel ja turtsatas omaette pilkava lõbustatusega. (lk 250-251)
* [[Joseph Heller]], &quot;Nõks-22&quot;, tlk [[Tiina Randus]], 2020


* D., sümpaatne misantroop, ütles mulle inimeste nurjatuse kohta: &quot;Üksnes esimese [[veeuputus]]e kasutus hoiab Jumalat teist saatmast.&quot;
** ''D…, misantrope plaisant, me disait, à propos de la méchanceté des hommes: &quot;Il n'y a que l'inutilité du premier déluge qui empêche Dieu d'en envoyer un second.&quot;''
** [[Nicolas Chamfort]], &quot;Caractères et Anecdotes&quot;, 1824, lk 105


* Aietes võttis mu käevangu. &quot;Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased.&quot;
:Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35)
* Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal [[Ares]], kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. [[Hermes]]e lugudel ei paistnud lõppu. Jaburatest pahedest, purjuspäi löömingutest, väiklastest tülinorimistest - kõigest jutustas ta ühtviisi lõbusalt irvitades. (lk 96)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ma pahvin [[pabeross]]i, sest
saan uima imeõndsa.
Kuid iga tühjaksimet kest
käib kaares rentslikõntsa.

Nii sinisuitsu Looja kops
pea suigutab me [[trots]]i
ja [[maailm]] on ta tuhatops
täis [[koni|paberossiotsi]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras &quot;Jumalate hämaras&quot;] 3 kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
Sa olid vist teisiti mõeldud.
Kus su [[mõtted]] on? [[Hammas]]te taga.
Või jumala [[tasku]]s.

...
Jumal vaatab leige [[rahu]]ga alla:
&quot;Jah kukkus vähe teisiti välja.&quot;

Kui ta teaks mis tal taskus on ta
ehk ehmataks
&lt;/poem&gt;
* [[Ilona Laaman]], &quot;Mu väike sõbranna&quot;, rmt: &quot;Mis need sipelgad ka ära ei ole&quot;, 1970, lk 5


&lt;poem&gt;
[[Kivi]] [[igatsus]]est [[sipelgas|sipelgate]] jumalast
ei tea ma midagi.
Su silmad minu kohal ma ei tea
nende jumalat, sinu suu
võibolla igatsusest väsind ja üle.
Võibolla kivi tahaks olla [[vares]].
Ma tõesti midagi ei tea.
[[Ateism|Ateistlik]] sipelgas ehk [[palve]]tab
kui ta häda on suur.
&lt;/poem&gt;
* Ilona Laaman, &quot;Armastades&quot;, rmt: &quot;Mis need sipelgad ka ära ei ole&quot;, 1970, lk 7


&lt;poem&gt;
Jumal on metafoor Põhineb nägeval silmal
Kas ta pole mitte pimedaks jäänud sest meie
enam ei karda Kas oleme muutunud üleni
mõistuseks ja puht loominguloolise sümmeetria
huvides vabaks jäetud pühapäev on selleks et
kõike elavat hävitav liik tagasi võtta
&lt;/poem&gt;
* [[Ene Mihkelson]], &quot;Julgeoleku küsimus&quot; 3 kogus &quot;Torn&quot; (2010), lk 26


&lt;poem&gt;
Õhtupoolikul satun sektsiooni,
kus kuldsete näpits[[prillid]]ega
meesteadlase ja noore naisteadlase
vahel on puhkenud diskussioon
ersa ja mokša jumalate arvu üle.
Kuldsete näpitsprillidega meesteadlane
kaotab viimaks kannatuse
ning kõmistab naisteadlasele:
&quot;Kus on allikas, et [[Päike]] on jumal!
Tooge [[tõend]]!&quot;
Naine avab suu,
kuid enne veel,
kui ta midagi jõuab vastata,
valgustab ruumi
pilvekardina tagant
väljasööstev päikesekiirtevihk,
moodustades naise pea ümber
[[nimbus]]e.
Auditoorium vakatab.
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;5 x soome-ugri&quot; 3., rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 18

== Vanasõnad ==

* Annab Jumal lapsi, annab ka lastele [[leib]]a (osa).
* Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab).
* Kuhu Jumal [[kirik]]u ehitab, sinna kurat ehitab [[kõrts]]i kõrvale.
* [[Kuri]] ei karda Jumalat ega inimesi.
* [[Sõber]] aitab sõpra, Jumal kõiki.
* Kui Jumal loob lolli, annab, ta ka molli.
* Kui Jumal annud rikkust, siis Juudas jaganud sitkust.
* Kui Jumal piskuga loonud, peab ka piskuga elama.
* Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga.
* Küll Jumal rikast rinnust kinni peab nii kaua, kui vaene järele saab.
* Aita iseennast, siis aitab Jumal ka.
* Tee tööd ja palu Jumalat.
* Hoia ise, hoiab Jumal ka.
* Küll Jumal näeb ilma näitamata ja kuuleb ilma, kuulmata.
* Poe kas raudpähklisse, Jumal näeb ometigi.
* Annab Jumal võõraid, annab ka võõraste vara.
* Aitaks Jumal andjaks, aga mitte otsjaks.
* Vili väljas ei ole kotis, see' on Jumala käes.
* Küll Jumalal aega, kui peremehel leiba.
* Ega Jumal ilmasambaks jäta.
* Küllap Jumal oma ilma pöörab, peaks me vaesed nii ruttu patust pöörma.
* Ega Jumala nimi kedagi riku.
* Ei vargus jää Jumala ees varjule.
* Jonn on Jumala loodud.
* [[Julgus]] ei aita Jumala vastu.
* Jumal andis, Juudas võttis.
* Jumal ei jäta head tööd tasumata.
* Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada.
* Jumal hoidku sõprade eest, vaenlastega saab isegi valmis.
* Jumal hooletuid ei hoia ega laisku toida.
* Jumal jagab igaühele oma osa.
* Jumal ja kohus üle kõikide.
* Jumal kinkis tervist, ise muretse leiba.
* Jumal kuivatab märja sängi, Maarja valgeks virutab.
* Jumal kõrges, [[kuningas]] ([[keiser]]) kaugel.
* Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese.
* Jumal maksku seda (sinu) tööd, selle kannab kass metsa.
* Jumal suus, saadan südames.
* Jumal teab, inimene mõtleb.
* Jumala arm on lai.
* Jumala sarves on ikka rohtu.
* Jumala teenistus on suurem kui inimeste töö (talitus).
* Jumala väel ei ole väsimust.
** &quot;[[s:Eesti_vanasõnad_(Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]&quot;, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Religioon]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>7jyfw43u374i4efihg1prpyk8e1renp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ahnus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2328</id>
    <revision>
      <id>88298</id>
      <parentid>86242</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:04:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4984" xml:space="preserve">[[Pilt:Albrecht_Dürer_004b.jpg|pisi|Ahnus. Albrecht Dürer (1507)]]
'''Ahnus''' ([[raha]]-, saagi-, au-, võimuahnus) tähistab aplust ehk iha rohkema järgi, kui see, mis sul on või mida sa vajad.

==Piibel==
* Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest [[külluses]]ki ei olene kellegi [[elu]] sellest, mis tal on!
** [[Luuka evangeelium]], peatükk 12, salm 15

==Proosa==
* [[Mazarin]], keda üha kannustas nurjatu ahnus, vaevas [[rahvas]]t ränga maksukoormaga, ja see rahvas, kellelt ta prokurör Taloni sõnade järgi kõik peale [[hing]]e välja pigistas ja sellegi ainult sellepärast alles jättis, et polnud võimalik hingi [[oksjon]]il müüa, rahvas, kelle [[kannatlikkus|kannatust]] püüti hoida katkemast kuuldustega saavutatud [[võit]]udest, kes aga leidis, et [[loorber]]id ei kõlba süüa, see rahvas oli juba ammu nurisema hakanud. (lk 7)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Paljud [[inimesed]] on kanged [[raha]] korjama, aga on ise selle juures suured koonerid. Raha kogumise kirg tekitab sellise sõltuvuse, mis rikub inimese [[aju]] ära, inimesed pole enam normaalsed. Tundub, et praegune [[metsandus]]e juhtkond on rahajahis mõistuse kaotanud.
** [[Toomas Frey]], intervjuu: Andres Põld, [https://www.ohtuleht.ee/862792/metsateadlane-toomas-frey-me-oleme-oma-metsa-juba-seitse-aastat-ette-ara-raiunud &quot;Metsateadlane Toomas Frey: me oleme oma metsa juba seitse aastat ette ära raiunud!&quot;], Õhtuleht, 5. märts 2018


* Liigraieid põhjustab mitte [[harimatus]], vaid rahaahnus.
** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 &quot;Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde&quot;], Maaleht, 3. veebruar 2017


* &quot;Mina ei mõista, kuidas mõni inimene võib olla nii kõva ja [[südametus|kalgi südamega]]!&quot; ohkas tanta Amanda.
:Kuid nüüd lõi tädi Tilde rinna ette ja ta mustad silmad välkusid.
:&quot;Mina olen seitse uastat Leena last kasvatanud ja sa tuled mulle ütlema, et ma olen kalgi südamega. Aga missugune sa ise oled!? Kas ma ei ütelnud, et kõik eide asjad, mis kirstus on, suavad Leenale, aga sina kraapisid kõik enesele. Ons sul häbi südames või südant seeski?!&quot;
:&quot;Kuidas sa siis sedasi?&quot; kohkus Joosep.&lt;!--//--&gt;
:&quot;No kas mul põlegi õigus ämma ärvile? Või pidin selle [[suurrätik]]u ja roosa pluusi, mis ma talle kinkisin, ka veel teistele koltserdada jätma?&quot; särtsus tanta.
:&quot;Võtnud siis ainult need! Kui sa kord juba niisugune oled. Aga sa ahmisid puha. Ja kui sa loed oma kingitud asju, siis eks see pruun poevillane [[seelik]] ja valge siidrätik ole minu kingitud. Kuhu sa need panid? Ja kuhu sa panid eide [[särgid]], [[lina]]d ja [[käterätik]]ud? Need oli ta oma käega kedranud ja kudunud ja need oleksid pidanud suama ta tütrele. Mis õigusega sa need enesele ahmisid?&quot; ladus tädi nii, et tanta terav, kolmenurkne nägu läks tulipunaseks.
:&quot;Sinna jäi Leenale ka,&quot; sisistas ta.
:&quot;Jäi,&quot; osatas Tilde. &quot;Läksin pärast vuatama, et mis sa jätsid? Ainult kaks viledaks kulunud särki ja eide vanad [[riided]]. Pesin need puhtaks ja lappisin kinni, et Leena suaks nendega tööl käia. Paremad jääksid pühapäevaks. Ta oleks suanud mitmeks ajaks riidemurest lahti, aga vuata, sina tegid puhta töö. Ons sul inimese süda sees?&quot;
:&quot;Anna kõik tagasi,&quot; käskis Joosep pahaselt.
:&quot;Ei anna,&quot; põrutas Amanda. &quot;Mul on [[laps]]ed, kes tahavad riideid saada,ja kus ma neile võtan, kui poed on ammu tühjad. Ja ma pole käinud oma lapsi siit-sealt tea kellega korjamas. Need kõik sinuga saadud.&quot; (lk 16-17)
* [[Alma Teder]], &quot;Elu õpilane&quot;, 1. osa, 1995


* &quot;Sa taevas küll,&quot; vangutas Kingpool pead. &quot;Milleks tal ometigi nii palju [[nööp]]e tarvis läheb!&quot;
:&quot;Harakale ei lähe kogu sellest varandusest mitte kui midagi tarvis,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Nüüd me alles näeme, kuhu omandikirg võib välja viia.&quot; (lk 145)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

== Vanasõnad ==

* Ahne ja vaene on sisuliselt samad asjad.
** [[Rootsi vanasõnad|Rootsi]]

* Ahnus vähendab kogutud saaki.
** [[Araabia vanasõnad|Araabia]]

* Saamahimu suleb isegi mõistliku mehe [[silm]]ad. Kas pole see ahnus, mis [[linnud]] ja [[kalad]] võrku viib?
** [[Pärsia vanasõnad|Pärsia]]

* Ahne [[kõht]] ei saa iialgi täis.
* Ahnus ajab auku.
* Kitsil kintsud külmetavad, ahnel [[suu]] ammuli.
* Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi.
* Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis.
* Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta.
* Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad [[kana]].
* Rahaahnus on kõige kurja juur.
* Suur tükk ajab suu lõhki.
* [[Uhkus]] ajab upakile, ahnus kanagi käpakile.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Tunded]]
[[Kategooria:Eetika]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

[[de:Gier]]
[[el:Απληστία]]</text>
      <sha1>8ozpvr4b4z6m1efnl3hfvxc1rc8095p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõde</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2363</id>
    <revision>
      <id>88211</id>
      <parentid>86745</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:07:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15870" xml:space="preserve">[[File:Statue of Truth.jpg|thumb|Walter Seymour Allward, ''Veritas'', 1920]]
[[Image:La Vérité, par Jules Joseph Lefebvre.jpg|thumb|Tõde. Jules Lefebvre'i allegooriline maal (1870)]]
[[Pilt:Nicolas_Poussin_-_Le_Temps_soustrait_la_Vérité_aux_atteintes_de_l'Envie_et_de_la_Discorde.jpg|pisi|Nicolas Poussin. Aeg kaitseb Tõde Kadeduse ja Riiu eest. (1641)]]
'''Tõde''' on tähendab tavaliselt asjade tegelikku seisu või siis tõeste väidete sisu. Üks levinumaid arusaamu tõest on, et see tähendab väite vastavust faktidele ehk tegelikus maailmas olevale (eeldusel, et tegelikkus on ühene ja üheselt kirjeldatav).

==Piibel==

* Mis on tõde?
** [[Johannese evangeelium]], peatükk 18, salm 38 (Pilaatuse küsimus Jeesusele)

==Luule==

&lt;poem&gt;
Üks on tõde.
Mingi [[vale]]
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]] &quot;Vana mehe laul&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna [[Olav Ehala]] viisil.

==Draama==

* [Alceste:] Kas tõesti on [[maailm]] nii [[alatus|alatu]] ja õel,&lt;br /&gt;et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel?
** [[Molière]], &quot;Misantroop&quot;, esimese vaatuse esimene stseen.


* Tõde? Te ei suudaks tõde taluda!
* ''Truth? You can't handle the truth!''
** [[Aaron Sorkin]], näidend &quot;A Few Good Men&quot;, filmiversioonis (1992) lausus seda näitleja [[Jack Nicholson]]

==Proosa==

* Kui sa oled tõeline tõeotsija, siis pead sa, nii palju kui võimalik, vähemalt korra oma [[elu]]s kõik kahtluse alla seadma.
** [[René Descartes]], &quot;[[Arutlus meetodist]]&quot; (&quot;Discours de la Methode&quot;)


* Kas me siis ei tea, et kui juba keelamiseks läheb, siis kõige tõenäolisemalt keelatakse esimeses järjekorras ära just tõde: oma algmises ilmuvuses pakub just tema meie [[eelarvamus]]test ja harjumusest töntsiks ja rähmaseks jäänud [[silm]]adele iseäranis vastikut ja ebausutavat vaatepilti, mida on raskem omaks võtta kui paljusid ebatõdesid. On ju ka nii mõnigi suurmees väljanägemise poolest samuti igerik ja vastumeelne.
** [[John Milton]], &quot;Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks&quot;. Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu 36/1987, lk 43


* Kui ma tunnen oma vahekorda iseendaga ja välismaailmaga, siis nimetan ma seda tõeks. Ja nii võib igaühel olla oma tõde, ja ometi on see alati üks ja sama tõde. (lk 21) 
* Tõde on tõrvik, aga hirmus tõrvik; me kõik proovime seetõttu vaid silmi vidutades temast mööda minna, koguni kartes ennast kõrvetada. (lk 22) 
* Tõde on Jumala sarnane. Ta ei tule nähtavale vahetult, me peame ta ära mõistatama tema avaldumisviisidest. (lk 22) 
* Eksitust ära tunda on palju kergem kui tõde leida; esimene on pealispinnal, sellega saab hakkama; teine asub sügavuses ja ei ole igamehe asi selle üle juurelda. (lk 70) 
* Tõde on vastuolus meie loomusega, eksitus mitte, ja seda väga lihtsal põhjusel: tõde nõuab, et me tunnistaksime ennast piiratuks, eksitus meelitab meid, et me oleme ühel või teisel viisil piiramatud. (lk 70)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974


* Paljas, alasti tõde mõjub enamikule inimestest ebatõena; rüütatuna muutub ta tõepärasemaks. (lk 35) 
* Kõik inimesed ajaksid tõtt taga, kui nad vaid kindlalt teaksid, et nad selle leiavad — näiteks mõnest [[ingel|inglite]] kirjutatud [[raamat]]ust. (lk 39) 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004


* [[Inimene]] püsib tõe najal. Kui ta tõe ohvriks toob, jätab ta end [[saatus]]e hooleks. Kes reedab tõe, reedab iseennast. Jutt ei käi siin [[vale]]tamisest, vaid oma veendumuste vastu tegutsemisest. 
** [[Novalis]], &quot;Aforisme ja fragmente&quot;. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 19/2006, lk 12


* Kuid sügavikke on mõttetu populariseerida ja kõik tõed on sügavikud. 
** [[Herman Melville]], &quot;Moby Dick&quot;. Tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn, Eesti Raamat, 1974, lk 214


* On olemas tõde ja on olemas vale, ja kui sa hoiad kinni tõest kas või tervet [[maailm]]a trotsides, siis sa ei ole [[hull]].
** [[George Orwell]], &quot;[[1984]]&quot;


* Tõde on tõde olenemata sellest, kas seda ka teatakse.
** [[Richard Bach]], &quot;There's No Such Place As Far Away&quot;, 1978


* Iga tõde - kui see tõesti on tõde - esitab ennast universaalsena, isegi kui see pole kogu tõde. Kui miski on tõene, siis peab see olema tõene kõigi inimeste jaoks ja igal ajal.
* [[Filosoofia]] peab alluma omaenda reeglitele ja toetuma omaenda põhimõtetele; samas saab tõde siiski olla vaid üksainus.
** Paavst [[Johannes Paulus II]], entsüklika &quot;[http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_ii/encyclicals/documents/hf_jp-ii_enc_14091998_fides-et-ratio_en.html Fides et Ratio]&quot;, 14. september 1998


* [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.
** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele &quot;Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele&quot;] ERR, 15.08.2020


* Ainus võimalik viis näha mingitki tõde on näha natuke mõlemat poolt. Aga selle vältimatuks hinnaks on see, et sa ei kuulu kummalegi poole, ei kuulu kuhugi. Kuulumise hind on valetamine. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Valede kataloog. Inglise aed&quot;. EKSA 2017, lk 276


* Tõehetked saavadki tulla ainult tundmatust kohast, sest tõe äratundmine tähendab alati purunemist, või siis vähemalt selle purunemist, mida me enne pidasime tõeks.
** Tõnu Õnnepalu, [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma] ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu [[Miina Pärn]]ale)


* [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on [[vale]] pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja tõde.
** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool &quot;Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool&quot;] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot; tuntud repliigile &quot;Meie reliikvia on vabadus!&quot;.


* Ma ei arva, et [[Wikipedia]] esindaks tõde. Ma arvan, et see esindab seda, mida me mingil ajahetkel teame või mille suhtes me suudame kokku leppida. See ei tähenda, et see on vale, see tähendab lihtsalt, et tõe mõistel on teistlaadi kõla. Kui ma mõtlen sellele, mis on teadmised... siis see, mida Wikipedia pakub, on kontekst. Ja see eristabki Wikipediat sarnastest andmetest või originaaluurimustest, mitte et see ei oleks meie jaoks tähtis.
** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ &quot;What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20&quot;] Esquire, 20. oktoober 2020


* Tegelikku tõde ei ole kerge [[paber]]ile püüda. Ajaloo pesuvannis on tõtt raskem hoida kui [[seep]]i, ja veelgi raskem on seda leida...
** [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak 2001, lk 175


*&quot;Meie relvaks on tõde. Mis saaks meile kurja teha, kui meie relvaks on tõde?&quot;
:&quot;Noh, [[ammunool]] saaks näiteks minna otse su silmast sisse ja tulla kuklast välja,&quot; vastas seersant Colon.
* Terry Pratchett, &quot;Relvis mehed&quot; (1993), [[Kettamaailm]]a sari


*&quot;Vanaema ei rääkinud tõtt,&quot; ütles Agnes.
:&quot;Muidugi mitte, ta ei tee seda kunagi,&quot; vastas Magrat. &quot;Ta ootab, et sa ise selle nimel vaeva näeksid.&quot;
* Terry Pratchett, &quot;Carpe Jugulum&quot; (1998), [[Kettamaailm]]a sari


* Tõde. See on ilus ja hirmus asi ning sellesse tuleb suure ettevaatusega suhtuda.
** [[Albus Dumbledore]], [[J. K. Rowling]], &quot;Harry Potter ja tarkade kivi&quot;. Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Varrak 2000, lk 254


* On ilmne, et [[võim]]u kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid. 
* Kuigi [tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.
** [[Hannah Arendt]], &quot;Tõde ja poliitika&quot;, rmt: &quot;Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas&quot;. Tõlkinud [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]]. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309


* [[Ilu]] on üks kategooriaid, mis minu arvates on seotud tõega. Võib-olla on ilu tõe mingi külje [[peegeldus]]. Tõde kui selline ei ole meile tervikuna vahetult kättesaadav, kui üldse. Aga ilu me tunneme ära siis, kui see mingil moel häälestub meie sisemise tõe- ja tõelisusetundega. [[Muusika]] tegemise ja muusika juures on kindlasti mitmeid tahke, mis iluga seostuvad. Ilus on tegeleda asjadega, mis on sinu jaoks kõige tähtsamad ja olulisemad. Ja eks see on kuulates ka tunda - kui [[helilooja]] on kirjutanud midagi väga [[aus]]alt, siis on see ka mingis sügavamas mõttes ilus, kuigi see ei pruugi vastata üldistele ilunormidele, mingile iluesteetikale.
** [[Helena Tulve]], intervjuu: Mari Hiiemäe, &quot;Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest&quot;, Postimees, 7. september 2020, lk 18


* Muidugi võib [[nimi|nimedele]] suvaliselt pookida üht-teist, mida annab pookida, aga teisalt on igas nimes pisike tõeseeme, mis otsib pakatamiseks vaid soodsat pinnast. (lk 23)
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007


* Pea meeles ilu, mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et [[mõte]] tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205)
** [[Ron Padgett]], &quot;Kuidas olla täiuslik&quot;, tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


* Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või [[tsensuur|tsenseeritakse]] välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie närvid ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri tõe, vaid [[ellujäämine|ellujäämise]] poole. (lk 341-342)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* Tomi rabas kohutav tõde, aegadeülene tõde, tõde kõigi kohta, keda ta oli kunagi tundnud ja kellega kunagi tutvub: igaüks seisab ainult iseenda eest, nüüd ja igavesti, ta avastab ikka ja jälle, et ei õpi teist iial tundma, ning mis kõige hullem: ta arvab iga kord, ikka ja jälle, et tunneb teist, usub, et on tema moodi ja nende suhted on harmoonilised. See tõdemus oli talumatult ränk. Raevuhoos tundus, nagu kaoks pind ta jalge alt. See oli liig: [[võõras]] maa, võõras keel, ebaõnn ja Dickie [[vihkamine]]. Tom tajus võõrast [[vaenulikkus]]t. (lk 63)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* [[Vladimir Putin]] on alustanud sõda kahel rindel. Ta käigud on suunatud ka Vene ühiskonna vastu. Ulatusliku sisejulgeolekuoperatsiooni ühed esimesed ohvrid olid viimased sõltumatud meediakanalid nagu raadiojaam Ehho Moskvõ või telekanal Dožd. Neid kanaleid ei oleks suletud, kui [[diktaator]]id ei kardaks tõde. [[Venelased|Venelastel]] on samuti õigus tõele. Miks me peaks neid säästma sellest õudusest, mida Putini ajakirjanikest kaastöötajad, keda võib sisuliselt pidada julgeolekutöötajateks, mitte ajakirjanikeks, on palgatud ilustama?
** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama &quot;Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama&quot;], ERR, 07.03.2022


* Vanas töökohas hakkasin ma riigiasutusi liigitama tõeasutusteks ja koostööasutusteks. Tõeasutused olid ropult veendunud, et neil on alati õigus. Nad polnud nõus [[viga|vigu]] tunnistama, sest vea tunnistamine tähendaks ju, et nad pole enam TÕEasutused. Nad olid üsna aeglased ja kinnised. Ikka samal põhjusel, et nad kartsid vigu teha või siis neid välja näidata. Sestap rääkisid nad ka keerulises Tõe Keeles. Hoolimata nende kramplikest pingutustest saadi neist asutustest aga pidevalt valesti aru!
** [[Daniel Vaarik]], [https://www.levila.ee/tekstid/asutaja-piinad/asutaja-piinad-toe-asemel-koostoo &quot;Asutaja piinad. Tõe asemel koostöö&quot;], Levila, oktoober 2021


* Tõde võitleb oma [[kodumaa]]l. [[Vale]] on [[palgasõdur]]. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Kingpool andis Muhvile näomoonutustega märku, et ta ometi kord vaikiks, kuid Muhv ei lasknud ennast eksitada.
:&quot;[[Luuletaja]] peab julgema tõele näkku vaadata,&quot; ütles ta. &quot;Ja tõe nimel...&quot; (lk 86)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Allikata tsitaadid==


* Öelda [[olev]]a kohta, et see on, või mitteoleva kohta, et see ei ole, on tõene.
** [[Aristoteles]]

* Aeg-ajalt komistavad inimesed tõe otsa, kuid kiirustavad ruttu edasi, nagu poleks midagi juhtunud.
** [[Winston Churchill]]

* Usu neid, kes otsivad tõde, kahtle neis, kes on tõe leidnud.
** [[André Gide]]

* Ära kunagi palu vabandust selle eest, et näitasid oma tundeid. See tähendaks tõe pärast andeks palumist.
** [[Benjamin Disraeli]]

* Igaühel on antud [[õigus]] enda [[arvamus]]ele, kuid mitte enda [[fakt]]idele.
** [[Daniel Patrick Moynihan]]

* Tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne.
** [[Oscar Wilde]]

==Vanasõnad==
* Tõde on kõige kindlam vale.
** [[Juudi vanasõnad|Juudi vanasõna]]

* [[Matus]]tel kuuleb veel rohkem valesid kui kohtus.
** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]]

* [[Õli]] ja tõde tõusevad lõpuks pinnale.
** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia vanasõna]]

* Valel ajal öeldud tõde on sama halb nagu vale.
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* [[Mask]]ide tagant ei kosta tõtt.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

* Keelevääratus on tõeilmutus.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

* Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub).
* Tõsi kui aamen kirikus.
* Tõsi kui [[vesi]], vale kui vasikarokk.
* Tõsi tõeks, vale valeks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

== Vaata ka ==
* [[Reaalsus]]

== Kirjandus ==
* [[Simon Blackburn]] &quot;Tõde: teejuht neile, kes segaduses&quot;. Tlk. [[Märt Väljataga]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015
* [[Terry Pratchett]] &quot;Tõde&quot; Tlk. Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2007
* [[Avenir Ujomov]]. &quot;Tõde ja selle tunnetamise alused&quot;. Tlk. M. Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1978

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

[[ko:진실]]
[[uk:Правда]]</text>
      <sha1>r072u225lo3fndorpfnk6zf5kit4q0x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88216</id>
      <parentid>88211</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:01:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15876" xml:space="preserve">[[File:Statue of Truth.jpg|thumb|Walter Seymour Allward, ''Veritas'', 1920]]
[[Image:La Vérité, par Jules Joseph Lefebvre.jpg|thumb|Tõde. Jules Lefebvre'i allegooriline maal (1870)]]
[[Pilt:Nicolas_Poussin_-_Le_Temps_soustrait_la_Vérité_aux_atteintes_de_l'Envie_et_de_la_Discorde.jpg|pisi|Nicolas Poussin. Aeg kaitseb Tõde Kadeduse ja Riiu eest. (1641)]]
'''Tõde''' on tähendab tavaliselt asjade tegelikku seisu või siis tõeste väidete sisu. Üks levinumaid arusaamu tõest on, et see tähendab väite vastavust faktidele ehk tegelikus maailmas olevale (eeldusel, et tegelikkus on ühene ja üheselt kirjeldatav).

==Piibel==

* Mis on tõde?
** [[Johannese evangeelium]], peatükk 18, salm 38 (Pilaatuse küsimus Jeesusele)

==Luule==

&lt;poem&gt;
Üks on tõde.
Mingi [[vale]]
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]] &quot;Vana mehe laul&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna [[Olav Ehala]] viisil.

==Draama==

* [Alceste:] Kas tõesti on [[maailm]] nii [[alatus|alatu]] ja õel,&lt;br /&gt;et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel?
** [[Molière]], &quot;Misantroop&quot;, esimese vaatuse esimene stseen.


* Tõde? Te ei suudaks tõde taluda!
* ''Truth? You can't handle the truth!''
** [[Aaron Sorkin]], näidend &quot;A Few Good Men&quot;, filmiversioonis (1992) lausus seda näitleja [[Jack Nicholson]]

==Proosa==

* Kui sa oled tõeline tõeotsija, siis pead sa, nii palju kui võimalik, vähemalt korra oma [[elu]]s kõik kahtluse alla seadma.
** [[René Descartes]], &quot;[[Arutlus meetodist]]&quot; (&quot;Discours de la Methode&quot;)


* Kas me siis ei tea, et kui juba keelamiseks läheb, siis kõige tõenäolisemalt keelatakse esimeses järjekorras ära just tõde: oma algmises ilmuvuses pakub just tema meie [[eelarvamus]]test ja harjumusest töntsiks ja rähmaseks jäänud [[silm]]adele iseäranis vastikut ja ebausutavat vaatepilti, mida on raskem omaks võtta kui paljusid ebatõdesid. On ju ka nii mõnigi suurmees väljanägemise poolest samuti igerik ja vastumeelne.
** [[John Milton]], &quot;Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks&quot;. Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu 36/1987, lk 43


* Kui ma tunnen oma vahekorda iseendaga ja välismaailmaga, siis nimetan ma seda tõeks. Ja nii võib igaühel olla oma tõde, ja ometi on see alati üks ja sama tõde. (lk 21) 
* Tõde on tõrvik, aga hirmus tõrvik; me kõik proovime seetõttu vaid silmi vidutades temast mööda minna, koguni kartes ennast kõrvetada. (lk 22) 
* Tõde on Jumala sarnane. Ta ei tule nähtavale vahetult, me peame ta ära mõistatama tema avaldumisviisidest. (lk 22) 
* Eksitust ära tunda on palju kergem kui tõde leida; esimene on pealispinnal, sellega saab hakkama; teine asub sügavuses ja ei ole igamehe asi selle üle juurelda. (lk 70) 
* Tõde on vastuolus meie loomusega, eksitus mitte, ja seda väga lihtsal põhjusel: tõde nõuab, et me tunnistaksime ennast piiratuks, eksitus meelitab meid, et me oleme ühel või teisel viisil piiramatud. (lk 70)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974


* Paljas, alasti tõde mõjub enamikule inimestest ebatõena; rüütatuna muutub ta tõepärasemaks. (lk 35) 
* Kõik inimesed ajaksid tõtt taga, kui nad vaid kindlalt teaksid, et nad selle leiavad — näiteks mõnest [[ingel|inglite]] kirjutatud [[raamat]]ust. (lk 39) 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004


* [[Inimene]] püsib tõe najal. Kui ta tõe ohvriks toob, jätab ta end [[saatus]]e hooleks. Kes reedab tõe, reedab iseennast. Jutt ei käi siin [[vale]]tamisest, vaid oma veendumuste vastu tegutsemisest. 
** [[Novalis]], &quot;Aforisme ja fragmente&quot;. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 19/2006, lk 12


* Kuid sügavikke on mõttetu populariseerida ja kõik tõed on sügavikud. 
** [[Herman Melville]], &quot;Moby Dick&quot;. Tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn, Eesti Raamat, 1974, lk 214


* Tomi rabas kohutav tõde, aegadeülene tõde, tõde kõigi kohta, keda ta oli kunagi tundnud ja kellega kunagi tutvub: igaüks seisab ainult iseenda eest, nüüd ja igavesti, ta avastab ikka ja jälle, et ei õpi teist iial tundma, ning mis kõige hullem: ta arvab iga kord, ikka ja jälle, et tunneb teist, usub, et on tema moodi ja nende suhted on harmoonilised. See tõdemus oli talumatult ränk. Raevuhoos tundus, nagu kaoks pind ta jalge alt. See oli liig: [[võõras]] maa, võõras keel, ebaõnn ja Dickie [[vihkamine]]. Tom tajus võõrast [[vaenulikkus]]t. (lk 63)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* On olemas tõde ja on olemas vale, ja kui sa hoiad kinni tõest kas või tervet [[maailm]]a trotsides, siis sa ei ole [[hull]].
** [[George Orwell]], &quot;[[1984]]&quot;


* On ilmne, et [[võim]]u kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid. 
* Kuigi [tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.
** [[Hannah Arendt]], &quot;Tõde ja poliitika&quot;, rmt: &quot;Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas&quot;. Tõlkinud [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]]. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309


* Tõde on tõde olenemata sellest, kas seda ka teatakse.
** [[Richard Bach]], &quot;There's No Such Place As Far Away&quot;, 1978


* Kingpool andis Muhvile näomoonutustega märku, et ta ometi kord vaikiks, kuid Muhv ei lasknud ennast eksitada.
:&quot;[[Luuletaja]] peab julgema tõele näkku vaadata,&quot; ütles ta. &quot;Ja tõe nimel...&quot; (lk 86)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Tõde võitleb oma [[kodumaa]]l. [[Vale]] on [[palgasõdur]]. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või [[tsensuur|tsenseeritakse]] välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie närvid ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri tõe, vaid [[ellujäämine|ellujäämise]] poole. (lk 341-342)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* Tegelikku tõde ei ole kerge [[paber]]ile püüda. Ajaloo pesuvannis on tõtt raskem hoida kui [[seep]]i, ja veelgi raskem on seda leida...
** [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak 2001, lk 175

*&quot;Meie relvaks on tõde. Mis saaks meile kurja teha, kui meie relvaks on tõde?&quot;
:&quot;Noh, [[ammunool]] saaks näiteks minna otse su silmast sisse ja tulla kuklast välja,&quot; vastas seersant Colon.
* Terry Pratchett, &quot;Relvis mehed&quot; (1993), [[Kettamaailm]]a sari

*&quot;Vanaema ei rääkinud tõtt,&quot; ütles Agnes.
:&quot;Muidugi mitte, ta ei tee seda kunagi,&quot; vastas Magrat. &quot;Ta ootab, et sa ise selle nimel vaeva näeksid.&quot;
* Terry Pratchett, &quot;Carpe Jugulum&quot; (1998), [[Kettamaailm]]a sari


* Iga tõde - kui see tõesti on tõde - esitab ennast universaalsena, isegi kui see pole kogu tõde. Kui miski on tõene, siis peab see olema tõene kõigi inimeste jaoks ja igal ajal.
* [[Filosoofia]] peab alluma omaenda reeglitele ja toetuma omaenda põhimõtetele; samas saab tõde siiski olla vaid üksainus.
** Paavst [[Johannes Paulus II]], entsüklika &quot;[http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_ii/encyclicals/documents/hf_jp-ii_enc_14091998_fides-et-ratio_en.html Fides et Ratio]&quot;, 14. september 1998


* Tõde. See on ilus ja hirmus asi ning sellesse tuleb suure ettevaatusega suhtuda.
** [[Albus Dumbledore]], [[J. K. Rowling]], &quot;Harry Potter ja tarkade kivi&quot;. Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Varrak 2000, lk 254


* Muidugi võib [[nimi|nimedele]] suvaliselt pookida üht-teist, mida annab pookida, aga teisalt on igas nimes pisike tõeseeme, mis otsib pakatamiseks vaid soodsat pinnast. (lk 23)
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007


* Pea meeles ilu, mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et [[mõte]] tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205)
** [[Ron Padgett]], &quot;Kuidas olla täiuslik&quot;, tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


* Ainus võimalik viis näha mingitki tõde on näha natuke mõlemat poolt. Aga selle vältimatuks hinnaks on see, et sa ei kuulu kummalegi poole, ei kuulu kuhugi. Kuulumise hind on valetamine. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Valede kataloog. Inglise aed&quot;. EKSA 2017, lk 276

* Tõehetked saavadki tulla ainult tundmatust kohast, sest tõe äratundmine tähendab alati purunemist, või siis vähemalt selle purunemist, mida me enne pidasime tõeks.
** Tõnu Õnnepalu, [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma] ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu [[Miina Pärn]]ale)


* [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.
** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele &quot;Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele&quot;] ERR, 15.08.2020


* [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on [[vale]] pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja tõde.
** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool &quot;Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool&quot;] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot; tuntud repliigile &quot;Meie reliikvia on vabadus!&quot;.


* Ma ei arva, et [[Wikipedia]] esindaks tõde. Ma arvan, et see esindab seda, mida me mingil ajahetkel teame või mille suhtes me suudame kokku leppida. See ei tähenda, et see on vale, see tähendab lihtsalt, et tõe mõistel on teistlaadi kõla. Kui ma mõtlen sellele, mis on teadmised... siis see, mida Wikipedia pakub, on kontekst. Ja see eristabki Wikipediat sarnastest andmetest või originaaluurimustest, mitte et see ei oleks meie jaoks tähtis.
** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ &quot;What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20&quot;] Esquire, 20. oktoober 2020


* Vanas töökohas hakkasin ma riigiasutusi liigitama tõeasutusteks ja koostööasutusteks. Tõeasutused olid ropult veendunud, et neil on alati õigus. Nad polnud nõus [[viga|vigu]] tunnistama, sest vea tunnistamine tähendaks ju, et nad pole enam TÕEasutused. Nad olid üsna aeglased ja kinnised. Ikka samal põhjusel, et nad kartsid vigu teha või siis neid välja näidata. Sestap rääkisid nad ka keerulises Tõe Keeles. Hoolimata nende kramplikest pingutustest saadi neist asutustest aga pidevalt valesti aru!
** [[Daniel Vaarik]], [https://www.levila.ee/tekstid/asutaja-piinad/asutaja-piinad-toe-asemel-koostoo &quot;Asutaja piinad. Tõe asemel koostöö&quot;], Levila, oktoober 2021


* [[Ilu]] on üks kategooriaid, mis minu arvates on seotud tõega. Võib-olla on ilu tõe mingi külje [[peegeldus]]. Tõde kui selline ei ole meile tervikuna vahetult kättesaadav, kui üldse. Aga ilu me tunneme ära siis, kui see mingil moel häälestub meie sisemise tõe- ja tõelisusetundega. [[Muusika]] tegemise ja muusika juures on kindlasti mitmeid tahke, mis iluga seostuvad. Ilus on tegeleda asjadega, mis on sinu jaoks kõige tähtsamad ja olulisemad. Ja eks see on kuulates ka tunda - kui [[helilooja]] on kirjutanud midagi väga [[aus]]alt, siis on see ka mingis sügavamas mõttes ilus, kuigi see ei pruugi vastata üldistele ilunormidele, mingile iluesteetikale.
** [[Helena Tulve]], intervjuu: Mari Hiiemäe, &quot;Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest&quot;, Postimees, 7. september 2020, lk 18


* [[Vladimir Putin]] on alustanud sõda kahel rindel. Ta käigud on suunatud ka Vene ühiskonna vastu. Ulatusliku sisejulgeolekuoperatsiooni ühed esimesed ohvrid olid viimased sõltumatud meediakanalid nagu raadiojaam Ehho Moskvõ või telekanal Dožd. Neid kanaleid ei oleks suletud, kui [[diktaator]]id ei kardaks tõde. [[Venelased|Venelastel]] on samuti õigus tõele. Miks me peaks neid säästma sellest õudusest, mida Putini ajakirjanikest kaastöötajad, keda võib sisuliselt pidada julgeolekutöötajateks, mitte ajakirjanikeks, on palgatud ilustama?
** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama &quot;Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama&quot;], ERR, 07.03.2022

==Allikata tsitaadid==


* Öelda [[olev]]a kohta, et see on, või mitteoleva kohta, et see ei ole, on tõene.
** [[Aristoteles]]

* Aeg-ajalt komistavad inimesed tõe otsa, kuid kiirustavad ruttu edasi, nagu poleks midagi juhtunud.
** [[Winston Churchill]]

* Usu neid, kes otsivad tõde, kahtle neis, kes on tõe leidnud.
** [[André Gide]]

* Ära kunagi palu vabandust selle eest, et näitasid oma tundeid. See tähendaks tõe pärast andeks palumist.
** [[Benjamin Disraeli]]

* Igaühel on antud [[õigus]] enda [[arvamus]]ele, kuid mitte enda [[fakt]]idele.
** [[Daniel Patrick Moynihan]]

* Tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne.
** [[Oscar Wilde]]

==Vanasõnad==
* Tõde on kõige kindlam vale.
** [[Juudi vanasõnad|Juudi vanasõna]]

* [[Matus]]tel kuuleb veel rohkem valesid kui kohtus.
** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]]

* [[Õli]] ja tõde tõusevad lõpuks pinnale.
** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia vanasõna]]

* Valel ajal öeldud tõde on sama halb nagu vale.
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* [[Mask]]ide tagant ei kosta tõtt.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

* Keelevääratus on tõeilmutus.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

* Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub).
* Tõsi kui aamen kirikus.
* Tõsi kui [[vesi]], vale kui vasikarokk.
* Tõsi tõeks, vale valeks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

== Vaata ka ==
* [[Reaalsus]]

== Kirjandus ==
* [[Simon Blackburn]] &quot;Tõde: teejuht neile, kes segaduses&quot;. Tlk. [[Märt Väljataga]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015
* [[Terry Pratchett]] &quot;Tõde&quot; Tlk. Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2007
* [[Avenir Ujomov]]. &quot;Tõde ja selle tunnetamise alused&quot;. Tlk. M. Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1978

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

[[ko:진실]]
[[uk:Правда]]</text>
      <sha1>ayrmv2rmkqrff1pn269b6isg4gngsce</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88217</id>
      <parentid>88216</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:02:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15868" xml:space="preserve">[[File:Statue of Truth.jpg|thumb|Walter Seymour Allward, ''Veritas'', 1920]]
[[Image:La Vérité, par Jules Joseph Lefebvre.jpg|thumb|Tõde. Jules Lefebvre'i allegooriline maal (1870)]]
[[Pilt:Nicolas_Poussin_-_Le_Temps_soustrait_la_Vérité_aux_atteintes_de_l'Envie_et_de_la_Discorde.jpg|pisi|Nicolas Poussin. Aeg kaitseb Tõde Kadeduse ja Riiu eest. (1641)]]
'''Tõde''' on tähendab tavaliselt asjade tegelikku seisu või siis tõeste väidete sisu. Üks levinumaid arusaamu tõest on, et see tähendab väite vastavust faktidele ehk tegelikus maailmas olevale (eeldusel, et tegelikkus on ühene ja üheselt kirjeldatav).

==Piibel==

* Mis on tõde?
** [[Johannese evangeelium]], peatükk 18, salm 38 (Pilaatuse küsimus Jeesusele)

==Luule==

&lt;poem&gt;
Üks on tõde.
Mingi [[vale]]
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]] &quot;Vana mehe laul&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna [[Olav Ehala]] viisil.

==Draama==

* [Alceste:] Kas tõesti on [[maailm]] nii [[alatus|alatu]] ja õel,&lt;br /&gt;et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel?
** [[Molière]], &quot;Misantroop&quot;, esimese vaatuse esimene stseen.


* Tõde? Te ei suudaks tõde taluda!
* ''Truth? You can't handle the truth!''
** [[Aaron Sorkin]], näidend &quot;A Few Good Men&quot;, filmiversioonis (1992) lausus seda näitleja [[Jack Nicholson]]

==Proosa==

* Kui sa oled tõeline tõeotsija, siis pead sa, nii palju kui võimalik, vähemalt korra oma [[elu]]s kõik kahtluse alla seadma.
** [[René Descartes]], &quot;[[Arutlus meetodist]]&quot; (&quot;Discours de la Methode&quot;)


* Kas me siis ei tea, et kui juba keelamiseks läheb, siis kõige tõenäolisemalt keelatakse esimeses järjekorras ära just tõde: oma algmises ilmuvuses pakub just tema meie [[eelarvamus]]test ja harjumusest töntsiks ja rähmaseks jäänud [[silm]]adele iseäranis vastikut ja ebausutavat vaatepilti, mida on raskem omaks võtta kui paljusid ebatõdesid. On ju ka nii mõnigi suurmees väljanägemise poolest samuti igerik ja vastumeelne.
** [[John Milton]], &quot;Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks&quot;. Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu 36/1987, lk 43


* Kui ma tunnen oma vahekorda iseendaga ja välismaailmaga, siis nimetan ma seda tõeks. Ja nii võib igaühel olla oma tõde, ja ometi on see alati üks ja sama tõde. (lk 21) 
* Tõde on tõrvik, aga hirmus tõrvik; me kõik proovime seetõttu vaid silmi vidutades temast mööda minna, koguni kartes ennast kõrvetada. (lk 22) 
* Tõde on Jumala sarnane. Ta ei tule nähtavale vahetult, me peame ta ära mõistatama tema avaldumisviisidest. (lk 22) 
* Eksitust ära tunda on palju kergem kui tõde leida; esimene on pealispinnal, sellega saab hakkama; teine asub sügavuses ja ei ole igamehe asi selle üle juurelda. (lk 70) 
* Tõde on vastuolus meie loomusega, eksitus mitte, ja seda väga lihtsal põhjusel: tõde nõuab, et me tunnistaksime ennast piiratuks, eksitus meelitab meid, et me oleme ühel või teisel viisil piiramatud. (lk 70)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974


* Paljas, alasti tõde mõjub enamikule inimestest ebatõena; rüütatuna muutub ta tõepärasemaks. (lk 35) 
* Kõik inimesed ajaksid tõtt taga, kui nad vaid kindlalt teaksid, et nad selle leiavad — näiteks mõnest [[ingel|inglite]] kirjutatud [[raamat]]ust. (lk 39) 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004


* [[Inimene]] püsib tõe najal. Kui ta tõe ohvriks toob, jätab ta end [[saatus]]e hooleks. Kes reedab tõe, reedab iseennast. Jutt ei käi siin [[vale]]tamisest, vaid oma veendumuste vastu tegutsemisest. 
** [[Novalis]], &quot;Aforisme ja fragmente&quot;. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 19/2006, lk 12


* Kuid sügavikke on mõttetu populariseerida ja kõik tõed on sügavikud. 
** [[Herman Melville]], &quot;Moby Dick&quot;. Tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn, Eesti Raamat, 1974, lk 214


* Tomi rabas kohutav tõde, aegadeülene tõde, tõde kõigi kohta, keda ta oli kunagi tundnud ja kellega kunagi tutvub: igaüks seisab ainult iseenda eest, nüüd ja igavesti, ta avastab ikka ja jälle, et ei õpi teist iial tundma, ning mis kõige hullem: ta arvab iga kord, ikka ja jälle, et tunneb teist, usub, et on tema moodi ja nende suhted on harmoonilised. See tõdemus oli talumatult ränk. Raevuhoos tundus, nagu kaoks pind ta jalge alt. See oli liig: [[võõras]] maa, võõras keel, ebaõnn ja Dickie [[vihkamine]]. Tom tajus võõrast [[vaenulikkus]]t. (lk 63)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* On olemas tõde ja on olemas vale, ja kui sa hoiad kinni tõest kas või tervet [[maailm]]a trotsides, siis sa ei ole [[hull]].
** [[George Orwell]], &quot;[[1984]]&quot;


* On ilmne, et [[võim]]u kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid. 
* Kuigi [tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.
** [[Hannah Arendt]], &quot;Tõde ja poliitika&quot;, rmt: &quot;Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas&quot;. Tõlkinud [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]]. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309


* Tõde on tõde olenemata sellest, kas seda ka teatakse.
** [[Richard Bach]], &quot;There's No Such Place As Far Away&quot;, 1978


* Kingpool andis Muhvile näomoonutustega märku, et ta ometi kord vaikiks, kuid Muhv ei lasknud ennast eksitada.
:&quot;[[Luuletaja]] peab julgema tõele näkku vaadata,&quot; ütles ta. &quot;Ja tõe nimel...&quot; (lk 86)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Tõde võitleb oma [[kodumaa]]l. [[Vale]] on [[palgasõdur]]. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või [[tsensuur|tsenseeritakse]] välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie närvid ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri tõe, vaid [[ellujäämine|ellujäämise]] poole. (lk 341-342)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* Tegelikku tõde ei ole kerge [[paber]]ile püüda. Ajaloo pesuvannis on tõtt raskem hoida kui [[seep]]i, ja veelgi raskem on seda leida...
** [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak 2001, lk 175

*&quot;Meie relvaks on tõde. Mis saaks meile kurja teha, kui meie relvaks on tõde?&quot;
:&quot;Noh, [[ammunool]] saaks näiteks minna otse su silmast sisse ja tulla kuklast välja,&quot; vastas seersant Colon.
* Terry Pratchett, &quot;Relvis mehed&quot; (1993), [[Kettamaailm]]a sari

*&quot;Vanaema ei rääkinud tõtt,&quot; ütles Agnes.
:&quot;Muidugi mitte, ta ei tee seda kunagi,&quot; vastas Magrat. &quot;Ta ootab, et sa ise selle nimel vaeva näeksid.&quot;
* Terry Pratchett, &quot;Carpe Jugulum&quot; (1998), [[Kettamaailm]]a sari


* Iga tõde - kui see tõesti on tõde - esitab ennast universaalsena, isegi kui see pole kogu tõde. Kui miski on tõene, siis peab see olema tõene kõigi inimeste jaoks ja igal ajal.
* [[Filosoofia]] peab alluma omaenda reeglitele ja toetuma omaenda põhimõtetele; samas saab tõde siiski olla vaid üksainus.
** Paavst [[Johannes Paulus II]], entsüklika &quot;[http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_ii/encyclicals/documents/hf_jp-ii_enc_14091998_fides-et-ratio_en.html Fides et Ratio]&quot;, 14. september 1998


* Tõde. See on ilus ja hirmus asi ning sellesse tuleb suure ettevaatusega suhtuda.
** [[Albus Dumbledore]], [[J. K. Rowling]], &quot;Harry Potter ja tarkade kivi&quot;. Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Varrak 2000, lk 254


* Muidugi võib [[nimi|nimedele]] suvaliselt pookida üht-teist, mida annab pookida, aga teisalt on igas nimes pisike tõeseeme, mis otsib pakatamiseks vaid soodsat pinnast. (lk 23)
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007


* Pea meeles ilu, mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et [[mõte]] tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205)
** [[Ron Padgett]], &quot;Kuidas olla täiuslik&quot;, tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


* Ainus võimalik viis näha mingitki tõde on näha natuke mõlemat poolt. Aga selle vältimatuks hinnaks on see, et sa ei kuulu kummalegi poole, ei kuulu kuhugi. Kuulumise hind on valetamine. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Valede kataloog. Inglise aed&quot;. EKSA 2017, lk 276

* Tõehetked saavadki tulla ainult tundmatust kohast, sest tõe äratundmine tähendab alati purunemist, või siis vähemalt selle purunemist, mida me enne pidasime tõeks.
** Tõnu Õnnepalu, [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma] ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu [[Miina Pärn]]ale)


* [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.
** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele &quot;Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele&quot;] ERR, 15.08.2020


* [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on [[vale]] pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja tõde.
** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool &quot;Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool&quot;] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot; tuntud repliigile &quot;Meie reliikvia on vabadus!&quot;.


* Ma ei arva, et [[Wikipedia]] esindaks tõde. Ma arvan, et see esindab seda, mida me mingil ajahetkel teame või mille suhtes me suudame kokku leppida. See ei tähenda, et see on vale, see tähendab lihtsalt, et tõe mõistel on teistlaadi kõla. Kui ma mõtlen sellele, mis on teadmised... siis see, mida Wikipedia pakub, on kontekst. Ja see eristabki Wikipediat sarnastest andmetest või originaaluurimustest, mitte et see ei oleks meie jaoks tähtis.
** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ &quot;What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20&quot;] Esquire, 20. oktoober 2020


* [[Ilu]] on üks kategooriaid, mis minu arvates on seotud tõega. Võib-olla on ilu tõe mingi külje [[peegeldus]]. Tõde kui selline ei ole meile tervikuna vahetult kättesaadav, kui üldse. Aga ilu me tunneme ära siis, kui see mingil moel häälestub meie sisemise tõe- ja tõelisusetundega. [[Muusika]] tegemise ja muusika juures on kindlasti mitmeid tahke, mis iluga seostuvad. Ilus on tegeleda asjadega, mis on sinu jaoks kõige tähtsamad ja olulisemad. Ja eks see on kuulates ka tunda - kui [[helilooja]] on kirjutanud midagi väga [[aus]]alt, siis on see ka mingis sügavamas mõttes ilus, kuigi see ei pruugi vastata üldistele ilunormidele, mingile iluesteetikale.
** [[Helena Tulve]], intervjuu: Mari Hiiemäe, &quot;Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest&quot;, Postimees, 7. september 2020, lk 18


* Vanas töökohas hakkasin ma riigiasutusi liigitama tõeasutusteks ja koostööasutusteks. Tõeasutused olid ropult veendunud, et neil on alati õigus. Nad polnud nõus [[viga|vigu]] tunnistama, sest vea tunnistamine tähendaks ju, et nad pole enam TÕEasutused. Nad olid üsna aeglased ja kinnised. Ikka samal põhjusel, et nad kartsid vigu teha või siis neid välja näidata. Sestap rääkisid nad ka keerulises Tõe Keeles. Hoolimata nende kramplikest pingutustest saadi neist asutustest aga pidevalt valesti aru!
** [[Daniel Vaarik]], [https://www.levila.ee/tekstid/asutaja-piinad/asutaja-piinad-toe-asemel-koostoo &quot;Asutaja piinad. Tõe asemel koostöö&quot;], Levila, oktoober 2021


* [[Vladimir Putin]] on alustanud sõda kahel rindel. Ta käigud on suunatud ka Vene ühiskonna vastu. Ulatusliku sisejulgeolekuoperatsiooni ühed esimesed ohvrid olid viimased sõltumatud meediakanalid nagu raadiojaam Ehho Moskvõ või telekanal Dožd. Neid kanaleid ei oleks suletud, kui [[diktaator]]id ei kardaks tõde. [[Venelased|Venelastel]] on samuti õigus tõele. Miks me peaks neid säästma sellest õudusest, mida Putini ajakirjanikest kaastöötajad, keda võib sisuliselt pidada julgeolekutöötajateks, mitte ajakirjanikeks, on palgatud ilustama?
** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama &quot;Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama&quot;], ERR, 07.03.2022

==Allikata tsitaadid==


* Öelda [[olev]]a kohta, et see on, või mitteoleva kohta, et see ei ole, on tõene.
** [[Aristoteles]]

* Aeg-ajalt komistavad inimesed tõe otsa, kuid kiirustavad ruttu edasi, nagu poleks midagi juhtunud.
** [[Winston Churchill]]

* Usu neid, kes otsivad tõde, kahtle neis, kes on tõe leidnud.
** [[André Gide]]

* Ära kunagi palu vabandust selle eest, et näitasid oma tundeid. See tähendaks tõe pärast andeks palumist.
** [[Benjamin Disraeli]]

* Igaühel on antud [[õigus]] enda [[arvamus]]ele, kuid mitte enda [[fakt]]idele.
** [[Daniel Patrick Moynihan]]

* Tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne.
** [[Oscar Wilde]]

==Vanasõnad==
* Tõde on kõige kindlam vale.
** [[Juudi vanasõnad|Juudi vanasõna]]

* [[Matus]]tel kuuleb veel rohkem valesid kui kohtus.
** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]]

* [[Õli]] ja tõde tõusevad lõpuks pinnale.
** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia vanasõna]]

* Valel ajal öeldud tõde on sama halb nagu vale.
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* [[Mask]]ide tagant ei kosta tõtt.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

* Keelevääratus on tõeilmutus.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

* Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub).
* Tõsi kui aamen kirikus.
* Tõsi kui [[vesi]], vale kui vasikarokk.
* Tõsi tõeks, vale valeks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

== Vaata ka ==
* [[Reaalsus]]

== Kirjandus ==
* [[Simon Blackburn]] &quot;Tõde: teejuht neile, kes segaduses&quot;. Tlk. [[Märt Väljataga]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015
* [[Terry Pratchett]] &quot;Tõde&quot; Tlk. Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2007
* [[Avenir Ujomov]]. &quot;Tõde ja selle tunnetamise alused&quot;. Tlk. M. Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1978

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

[[ko:진실]]
[[uk:Правда]]</text>
      <sha1>so34ffo8xl3pnqnoldu3wowb3lmd42q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabadus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2390</id>
    <revision>
      <id>88280</id>
      <parentid>84879</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:45:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22020" xml:space="preserve">[[Pilt:Eugène Delacroix - Le 28 Juillet. La Liberté guidant le peuple.jpg|pisi|Eugène Delacroix, &quot;Vabadus viib rahva barrikaadidele&quot;, 1930.]]
[[File:Kompvekipaber &quot;Vabadus&quot;, 20. saj.tif|thumb|Kompvekipaber &quot;Vabadus&quot; (Kompvekitehas &quot;Karamell&quot;, Tallinn, 20. sajand)]]


==Proosa==
* Vabadus tähendab olla vaba piirangute ja teiste inimeste [[vägivald|vägivalla]] alt; seda aga ei saa juhtuda seal, kus pole [[seadus]]t. Kuid vabadus ei ole, vastupidiselt meile väidetule, igaühe vabadus teha, mida ta heaks arvab. (Sest kes saaks olla vaba, kui iga teise inimese [[tuju]] võib tema üle võimutseda?) Vabadus seisneb selles, kui igaüks saab enda äranägemise järgi käsutada ja korraldada oma isikut, tegusid, [[vara]] ja omandit tema üle kehtivate seaduste piires, allumata selles kellegi teise omavolilisele [[tahe|tahtele]], vaid järgides vabalt enda oma.
** [[John Locke]], &quot;Teine traktaat valitsemisest&quot;, 57. Tõlkinud Alar Kilp. Akadeemia 4/2007, lk 897


* Vabadus ei ole midagi muud kui võimalus igasugustes tingimustes mõistlikult toimida. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 26


* Vabadus on kõigi täiskasvanud [[mees]]te ja [[naine|naiste]] absoluutne [[õigus]] mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese [[südametunnistus]]e otsused ja omaenese [[mõistus]], tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks [[ühiskond|ühiskonna]] ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda.
** [[Mihhail Bakunin]], &quot;Revolutsiooni katekismus&quot; (1865)


* Oma hädaks ja orjuseks tunnevad linnaelanikud liikumises vaid üht mõõdet; nad kõnnivad [[sirgjoon]]t mööda, nagu veetaks neid nööri otsas. Üleminek joonelt tasapinna kahele mõõtmele, nagu üle põllu või läbi metsa rännates, teeb orjad võrratult vabaks nagu [[Prantsuse revolutsioon]]. [[Õhk|Õhus]] aga oled kolmemõõtmelises täies vabaduses; pärast pikki paoaastaid ja igatsusi viskub koju ihkav süda ilmaruumi embusse.
&lt;poem&gt;
[[Gravitatsioon]]iseadused ja aeg 
&quot;...elu haljas salus
mängivad kui taltsad kiskjad, keegi ei teadnud, 
kui õrnad nad võivad olla!&quot; (lk 155)
&lt;/poem&gt;
* [[Karen Blixen]], &quot;[[Aafrika äärel]]&quot;. Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005


* [[Raamat]]ust võib lugeda, et &quot;[[Lenin]] ja [[Stalin]] võidurikka [[revolutsioon]]i esimestest päevadest saadik pühendusid  Nõukogude riigi organiseerimisele&quot;, ja et &quot;[[Nõukogude Liit]] kinkis vene rahvale täieliku vabaduse, niisuguse vabaduse, nagu ta mitte ühelegi maailma rahvale osaks pole saanud&quot;. Päris õige jutt – niisugust vabadust pole nähtud ega kuuldud kusagil.
** [[Karl August Hindrey]] &quot;Ajaloo-õpetus Venemaal&quot;, Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1


* Valged siledad linad [[kupee]] magamisasemel olid kui [[luksus]]e tipp. Tom silitas neid enne tule kustutamist. Puhas sinakashall tekk, asjalikult pea kohal laksuv must võrk — Tom nautis [[õndsus]]t, mõtles [[elumõnud]]est, mida ta nüüdsest saab endale Dickie rahaga lubada, mõtles vooditest, laudadest, meredest, laevadest, kohvritest, särkidest, eesseisvatest aastatest, mis on täis vabadust ja [[nauding]]uid. Siis kustutas Tom tule, pani pea padjale ja jäi peaaegu otsekohe magama — õn­nelik, rahulolev ja enesekindlam kui kunagi varem. (lk 77)
* Kas see oli [[nali]]? Aga Burke-Greenleafi kirjapaber tundus ehtne: paks, kro­beline paber, graveeritud kirjapea; liiatigi ei teeks härra Greenleaf ilma pealgi säärast nalja! Tom läks ootava takso juurde. See pole nali. Kõik kuulub talle! Dickie raha ja vabadus! Talle tundus, et vabadus, nagu kõik muugi, on talle ja Dickie'le ühine. (lk 191)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* VABADUS ON [[orjus|ORJUS]].
* Vabadus on vabadus öelda, et [[kaks]] pluss kaks on [[neli]]. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest.
** [[George Orwell]] &quot;[[1984]]&quot;


* Kui vabadus üldse midagi tähendab, siis tähendab see õigust rääkida [[inimene|inimestele]] seda, mida nad ei taha kuulda.
** {{halliga|If liberty means anything at all, it means the right to tell people what they do not want to hear.}}
** [[George Orwell]], &quot;[[Loomade farm]]&quot; algne eessõna; George Orwell: Some Materials for a Bibliography (1953) by Ian R. Willison


* Teie olete inimene, kes ei mõista, mis vabadus on. Ja mis peaasi, mida paremini te seda mõistate, seda vähem teil seda on.
** [[John Fowles]], &quot;[[Maag (Fowles)|Maag]]&quot;. Tõlkinud Henno Rajandi. Varrak 2005, lk 490


* Kellele peaks vabaduse mehele panema, et ta muutuks [[viljakus|viljakaks]].
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 1977 nr 48, lk 9


* Vabadus on habras ja seda tuleb kaitsta. Selle ohverdamine, isegi ajutise abinõuna, on selle [[reetmine]].
* Meil on tugev [[hirm]] vabaduse ees. Me nimetame seda [[kaos]]eks või [[anarhia]]ks ja need sõnad on ähvardavad. Me elame tõelises kaoses, kus võimud iseendale vastu räägivad, [[kogukond|kogukonnata]] [[konformism]]i ja [[suhtlus]]eta [[lähedus]]e ajastul. Me võiksime kaost karta vaid siis, kui kujutleksime, et see on meile tundmatu, kuid tegelikult tunneme seda vägagi hästi.
** [[Germaine Greer]], &quot;The Female Eunuch&quot;, Farrar, Straus and Giroux, 1970


* &quot;Tollal, kui teie mulle kirjatarkuse ja [[teadus]]te algmeid õpetasite, põletati Brugges, ei tea, kas asja eest või ülekohtuselt süüdi mõistetud mehike, ja üks meie toapoiss rääkis mulle tema [[hukkamine|hukkamisest]],&quot; kostis vang vastuse asemel. &quot;Et vaatemäng huvitavam oleks, seoti hukatav tulba külge pika ketiga, nii et ta võis ringi joosta, ise üleni leekides, kuni ta näoli maha, täpsemini öeldes hõõguvatele [[süsi|sütele]] prantsatas. Ma olen sageli mõelnud, et see õudus kõlbab hästi niisuguse olukorra [[allegooria]]ks, kus inimesele on jäetud peaaegu täielik vabadus.&quot; 
** [[Marguerite Yourcenar]], &quot;Opus nigrum&quot;. Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 232


* &quot;Sind tuleb kas ühel või teisel viisil paika panna. Kas [[laip|laibana]] või kuninga [[tööriist]]ana.&quot;
:&quot;Kuninga tööriistana. Või nii.&quot; Mind valdas [[ängistus]]. Põgus nägemus [[kollane|kollaste]] [[tee]]de kohal kummuvast [[sinine|sinisest]] [[taevas]]t ning sellest, kuidas ma ise Tahmiku seljas mööda neid teid rändan, haihtus. Mulle tulid silme ette hoopis oma küütides olevad jahikoerad või peakotiga ja kammitsetud [[haugas]], kes istus kuninga [[ranne|randmel]] ja keda lasti lahti ainult selleks, et ta täidaks kuninga [[käsk]]u.
:&quot;See ei pruugigi nii halb olla,&quot; lausus Chade vaikselt. &quot;Suurema osa [[vangla]]test loome me endale ise. Ja iga mees loob ka oma vabaduse.&quot; (lk 126–127)
* [[Robin Hobb]], &quot;Salamõrtsuka õpilane&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000


* Sabina lamab kõhuli [[kabel]]i ees mustas rohus, [[raamat]] ees lahti.
:&quot;Kõik, mida ma palun, on vabadus,&quot; ütleb ta ja vaatab mulle otsa, tema pupillid laienevad hoolimata eredast päikesevalgusest, kuni [[silm]]ast jääb järele ainult must tušš ja ehe [[valu]]. &quot;Ja kui mulle vabadust keelatakse, mida tehakse alati, siis ma võtan ise.&quot; (lk 13)
* &quot;Jimmie?&quot;
:&quot;Jah?&quot;
:&quot;Kas tookord ei oleks mitte miski sind siin maailmas kinni hoidnud?&quot;
:&quot;Näiteks mis?&quot;
:&quot;Ma ei tea, äkki mina...&quot;
:&quot;Ole nüüd, Jackie,&quot; ütleb Jim naerdes, &quot;see, mis inimesi [[õnn]]elikuks teeb, ei ole kunagi mind õnnelikuks teinud. Ja sina oled alati vaba olnud. Sul pole kunagi [[isa]] vaja olnud ja sa saad vabalt ilma meheta hakkama.&quot; (lk 23)
* [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot;, tlk Maarja Aaloe, 2017


* Ma olen vaba inimene. Õppejõud ei pea töö juures tunde täis istuma. Aga ma olen märganud, et kui keegi on kusagil vaba, siis alati aktiveeruvad igasugused bürokraadid ja hakkavad mõtlema, et midagi peab valesti olema: kuidas see tõbras saab nii vaba olla? Ta ju ei taipa, et tööd pole vähem, et tegelik tööaeg võib venida hommikul kuuest öösel üheni ja vahel koguni kuude kaupa.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 &quot;Enn Kasak: &quot;tark jutt&quot; tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad&quot;] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011


* [[Pentti Saarikoski|Saarikoski]] vabadus tähendas ka seda, et keegi teine tema asju korraldas. Iial ei maksnud ta ühtki [[arve]]t. Ta kinnitas, et kiskunud nooremast peast kõik arve moodi kirjad kohe puruks ja visanud prügikorvi. Ka mina pidin veel meie posti kaitsma, et ta ei hävitaks kahtlase välimusega saadetisi. Vahel sain alles kirjalikust meeldetuletusest teada, mis arved olid tulnud ja maksmata jäänud. (lk 170)
* Valamosse asumine oli tema Heinävesile tulekuga iseenesestmõistetavalt seotud. Kui ta oli kogenud [[klooster|kloostri]] rahu, kus keegi teda kellegagi suhtlema ei sundinud, aga kus ta soovi korral intelligentse vestluskaaslase leidis, hakkas talle seal meeldima. [[Jumalateenistus]]ele võis tahtmise korral minna, aga keegi ei palunud neist osa võtta. Jumalateenistuse &quot;kõikide meelte esteetika&quot; võlus muidugi ka teda, nagu kogu see [[ilu]], mille keskel ta hetke elada võis.
:Päevad kloostris olid täielik [[puhkus]] Pentti Saarikoskiks olemisest. Usun, et ta tundis end kloostris vabamalt, kui oli aastakümneid mujal tundnud. (k 201)
* [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Oma universaalse-otsinguis oli Havel ometi veendunud [[Euroopa]] [[missioon]]is ja erilises [[vastutus]]es. [[John Donne]]'i kuulsa [[hingekell]]a löömise motiivi vaimus uskus Havel iga inimese [[kohustus]]se vastutada kogu [[maailm]]a ees, küsides [[idaeurooplased|idaeurooplastelt]] [[tiibetlased|tiibetlaste]] [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumise kontekstis retooriliselt, kas neil on üldse õigust nõuda endile vabadust, nõutamata seda samal ajal kõigile allasurutud [[rahvas]]tele.
** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/ida-euroopa-ideoloogi-lahkumine/ &quot;Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine&quot;], Diplomaatia nr 101/102, veebruar 2012 (järelehüüe [[Václav Havel]]ile)


* Varem tuli lapsed kasvatada eesrindlikeks ja rahuarmastavateks inimesteks, tänapäeval aga vabadeks. Kuid vabadus polnud ju muud kui tunnetatud paratamatus. Keegi polnud vaba. Ja ei pidanudki seda olema. Juba ainuüksi koolikohustus. See oli riiklikult organiseeritud vabadusevõtmine. Välja hautud kultuuriministri nõupidamisel. Siin polnud tähtis mitte teadmiste vahendamine, vaid see, et lapsed harjuksid kindla päevakava ning parajasti valitseva ideoloogiaga. See oli võimu kindlustamine. Mõni aasta järelevalvet, et ära hoida kõige hullemat. Gümnaasium oli vaikne tegevus kuni täisealiseks saamiseni. Head kodanikud. Kuulekad alamad. Järelkasv pensionisüsteemile. 
** [[Judith Shalansky]], &quot;Kaelkirjaku kael&quot;. Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev 2012, lk 119


* Laura saab suurel jõel ujuval laeval aru, mis on vaba­dus. Millest on jutt, millest kogu aeg räägitakse. Nõnda umbes hakkab aimama. Vähemasti sinnakanti. [[Vesi]] ja [[tae­vas]]. [[Tuul]] ja [[päike]]. [[Rõõm]] kalakestest südames. [[Laev]], mis taltsalt ujub sinna, kuhu sa, inimlaps, kõige kuumemalt ihkad. Kui sa, inimene, võid tuulega kokku leppida, et see tagant tõukaks. Aja Kuramaale mind!
:[[Kuramaa]] ja [[Läti]]maa on üks ja sama. (lk 12)
* [[Māra Zālīte]], &quot;Viienäpu&quot;, tlk Hannes Korjus, 2015


* Vabadus ongi raske asi. Kergem on põlvili elada. Küll tuleb küsida, kas inimesel on üldse õigus põlvili elada. Mis jääb siis väärikusest järele?
:Päris ilma toeta maailmas ka hakkama ei saa. Kõik teed on libedad. Võid kukkuda ja luud murda. Kui on, millest kinni haarata, võid küll libiseda, aga jääd ikka püsti.
* [[Fanny de Sivers]], &quot;Igal juhul tuleb elus mõni prohmakas kaela&quot;, intervjuu Valve Raudnaskile, rmt: &quot;Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III&quot;. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 374


* Strukturalistidele tähendas range [[struktuur]] vabadust. Vabadus on võimalus teha sõltumatuid [[valik]]uid rangetes raamides – nagu [[male]]mängus, on Herman Hertzberger öelnud. 
** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ &quot;Raine Karp kaante vahel&quot;] Sirp, 22.07.2016


* Vabadus on õigus, privileeg. Vabadus võetakse endale ja võetakse teistelt. Teise vabadus teeb kadedaks ja ennem loobub inimene mõnest enda vabadusest, kui annab teisele mõne juurde. Sest vabadusel on maitset ainult keset ahistust ja [[ahel]]aid. 
* Tegelikult on vabadus alati olemas vaid [[orjus]]e teljel. Keegi peab meid orjama, et me saaksime ennast tunda vabana. Keegi peab palavates ja haisvates [[tehas]]tes meile õmblema riideid ja ketse, et me saaksime kirjutada [[raamat]]uid vabadusest ja tõest, keegi peab meile pumpama [[nafta]]t, keegi peab meile valmistama [[pomm]]e ja [[tank]]e, et me saaksime viljeleda sõjavastast ja ''transgender'' [[kunst]]i. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Valede kataloog. Inglise aed&quot;. EKSA 2017, lk 34


* 30-aastane arenguplaan ei ole tänapäeval enam lihtsalt mõeldav. Teame ainult mõningaid asju kindlalt: et inimesed tahavad olla vabad ja rõõmsad.
:Ja sellepärast ongi oluline toetada vabadusi. Igal juhul toetada [[mõttevabadus|mõtte]]-, [[sõnavabadus|sõna]]-, ettevõtlusvabadust. See on see, millest tuleb turvaline [[tulevik]]. Igasugune mõtte- ja tegevusvabaduse piiramine selle nimel, et meil tuleks turvaline tulevik, on silmamoondus. Seda ei tohi lasta juhtuda.
* [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv &quot;Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv&quot;] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)


* Minu sügav veendumus on siiski, et vaba inimene on ühiskonnale alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka [[vastutus]]t. Muide, see tees käib ka [[võim]]u kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.
** [[Ene Ergma]] [https://www.err.ee/1032045/ene-ergma-teadus-ja-vabadus &quot;Teadus ja vabadus&quot;] ERR, 06.02.2020


* [[Eesti taasiseseisvumine]] ei olnud mitte lihtsalt vabanemine võõra riigi võimust, see oli vabanemine ka [[autoritaarsus]]e painest. Vähemalt nii me tookord kõik arvasime.
:Me tahtsime saada [[vaba]]ks: [[otsus]]tada ise selle üle, mida ja kus õpime, kus töötame ja elame, kuhu reisime, mida loeme ja mida usume või mitte. Tahtsime lugeda ja näha, kuulata ja arutada, tahtsime võimalust proovida ja õnnestuda. Tahtsime vabaneda sellest vastikust mentaalsest ja vahel ka füüsilisest survest, mis ahistas ja hirmutas, [[võim]]ust, mis tahtis jagada kõike ja korraldada meie elu vahel üpriski isiklike pisiasjadeni.
:See vabadus tuli. Ja ühtäkki oli seda nii mõnelegi liialt palju. Mõni kaotas sihi, sest võimalusi oli nii palju. Mõni tahtis kõike ja ei suutnud valida. Ning väga paljudele sai selgeks, et vabadusel on ka teine pool: [[vastutus]], mis ei olegi alati nii vahva ja tore.
:Vabadus tõi paljudele [[pettumus]]e vabadusest. Selgus, et palju lihtsam on teha seda, mida teised ütlevad, mitte ise mõelda ja kaaluda oma [[valik]]uid. Kuid nii mõnelegi osutus veelgi hullemaks see, et mõningatel valikutel olid ootamatud ja üldse mitte neile ootuspärased tagajärjed. Tuli välja, et nende tagajärgedega tuleb elada edasi ja tunnistada endale, et &quot;ise tegin&quot;. See ei ole ent tihtipeale lihtne.
* Oma vabadusest loobumine on lihtne: las keegi teine otsustab, las ütleb, kuidas peab tegema. Sest kui tagajärg pole meeldiv, saab ju öelda: &quot;Ega mina teinud ega otsustanud! Tema tegi ja otsustas!&quot; Veelgi parem: saab lõpmatuseni ja alati teisi süüdistada.
* Muidugi [[nõukogude aeg|nõukogude ajal]] – nagu igas autokraatias - oli lihtne: valikud olid juba teiste tehtud, jäi võimalus kiruda, sest vastutust ju polnud, kuid polnud ka vabadust, eriti mitte mingit vabadust. Ehk siis: kui me loobume mingist vastutusest, siis peame kaaluma, kas ära antud vabadus on ikka väärt ära andmist. Peame mõistma, et andes [[sõrm]]e, võidakse võtta [[käsi]] ja meid tervenisti.
:Vastutusest soovitakse loobuda teinegi kord, eristades vabaduse vastutusest. See on [[igatsus]] selle järgi, kus otsustamise teen &quot;[[mina]]&quot;, kuid, kui tagajärg on ebameeldiv või halb, siis on vastutajaks keegi teine. See on soov jätta endale au ja teistele süü. Neid teisi tuleb karistada nende edukuse eest, sest ei ole ju võimalik, et &quot;mina&quot; ei ole parim või &quot;mina&quot; eksib, seega on need teised oma edukuse saanud tänu [[süvariik|süvariigile]], sobingute või diilidega.
* [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest &quot;Vabadusest ja vastutusest&quot;] ERR, 14.09.2020


* Me sihid olgu küllaltki täpsustet. Kui vabadus, siis vabadus milleks? Kui omakultuuri viljelemine, siis — mis suunas? Raske oleks rühkida plaanikindlalt uduse sihi suunas.
** [[Rein Taagepera]], &quot;Variant kujutlustele Eesti tulevikust &quot;30 aasta plaan&quot;. Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972&quot;, Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.
* Millal kaotasime vabaduse, millal raiskasime ära toidu ja looduse, seda mõistame alles siis, kui need on läinud.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 &quot;Rein Taagepera igatseb endiselt. &quot;Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?&quot;&quot;] EPL, 25.09.2020


* Poiss, kes aeglasel sammul läheneb ning tüdruku kõrval seisma jääb, on tuttav, ta ilmub tavaliselt välja just sel nädalapäeval ja sel ajal. Nad ei tereta ning tüdruk ei mõtle sellele, mis poisi [[nimi]] on; ta teab, et praegu ei tohi endale [[küsimus]]i esitada; just praegu on küllalt põhjust mitte eriti palju mõelda, kõik käib kähku, ja siis võib jälle mõelda. Sinnamaani võib lasta peas vasardada ainsal mõttel, mida ta nüüd oma teadvusse taob, et seda tervenisti täita, nii et sinna midagi muud ei mahuks, nii et see tõrjuks eemale kõik halva - jonnakal mõttel: &quot;Vabadus on [[raha]], vabadus on raha, vabadus on raha.&quot;&lt;!--//--&gt;
:Vabadus on raha. Poiss maksab talle peo peale enne, kui midagi toimub. Selline on vaikiv kokkulepe nende vahel, vabadus peo peale enne, kui midagi toimub; peaaegu nagu ühes [[reklaam]]filmis, &quot;vabadus väikeses laekas&quot;, tema [[süda]] on kindel väike [[laegas]], sealt ei võeta midagi välja ega panda sinna midagi sisse. Tema süda pandi hulk aega tagasi lukku ning [[võti]] kukkus jõkke, vajus põhja ja jäi kadunuks.
:[[Ema]] ütles: &quot;Vabadus on raha, ära seda kunagi unusta. Pea eluaeg meeles: kui sul on raha, ei pääse miski sulle kallale, aga ilma rahata oled sa kaotanud, sest sa oled üksi, sul pole midagi peale iseenda. Meiesuguste omanduses pole midagi muud kui meie [[hing]] ja [[ihu]], meil on hädavaevalt riided seljas ning vabadus on raha. Ära muutu minusuguseks, tütreke, ära muutu minusuguseks, ära muutu minusuguseks, hoia nina vee peal ning ära muutu minusuguseks.&quot;
:Mitte läbi suu hingata. Mitte läbi nina hingata. Mitte hingata. Kui tal veab, suudab ta oma töö ilma hinge tõmbamata ära teha, parimal juhul käib kõik välkkiirelt, ta tunneb poissi ning teab, et kui ta on küllalt osav - (lk 32-33)
* [[Maria Küchen]], &quot;Õnnelik hoor&quot;, tlk Mari Jesmin, 2002


* Inimesed Euroopa riikides mõistavad olukorda hästi ja on valmis Ukrainat toetama. Nüüd peavad samasugust [[vaprus]]t üles näitama ka otsustajad. Ukraina inimesed näitavad selles võimsat eeskuju: vabadus ei ole tasuta.
** [[Alar Karis]] Lennart Meri konverentsi õhtusöögil, [https://www.err.ee/1608597871/alar-karis-kindlad-teod-on-ainus-heidutus-mis-toimib &quot;Alar Karis: kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib&quot;], ERR, 15.05.2022


* [CNNile:] Ma olen siin sündinud, siia on maetud mu [[vanavanemad]] ja ma tahaksin, et mul oleks [[ajalugu]], mida oma lastele rääkida. Keegi siin ei taha, et Venemaa neid [[Vabastamine|vabastaks]]. Nad on juba vabad, neil on [[demokraatia]].
** [[Serhi Stahhovski]], intervjuu: [https://sport.postimees.ee/7483382/relva-haaranud-ukraina-tipptennisist-vene-vaed-lihtsalt-tapavad-ja-vagistavad-inimesi &quot;Relva haaranud Ukraina tipptennisist: Vene väed lihtsalt tapavad ja vägistavad inimesi&quot;], Postimees, 23. märts 2022


* Auto hakkas liikuma ja varsti jäid lossivaremed selja taha. Nüüd oli naksitrallidel viimane kui ängistuseraas rinnust kadunud.
:&quot;Vabadus,&quot; ütles Sammalhabe hardalt. &quot;Ma mõistan alles praegu, mida see sõna tõeliselt tähendab.&quot;
:&quot;Ja kas te ka tunnete, kuidas vabadus [[lõhn]]ab,&quot; naeratas Kingpool ning liigutas seekord varvaste asemel ninasõõrmeid. &quot;Ma ei tea ühtegi teist asja, mis lõhnaks nii magusasti kui vabadus.&quot; (lk 156)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Sa ainult [[juur]]i sügavamalt a'a,
Et liiguks kord, mis meil nii kaua tukkus -
See vabadus, see vabastab ka maa.
&lt;/poem&gt;
* [[Ernst Enno]], &quot;Ja vabadus&quot;

==Allikata tsitaadid==
* Vabadus tähendab [[vastutus]]t. Seetõttu enamik kardab seda.
** [[George Bernard Shaw]]

==Vanasõnad==
* Niipalju on veel rootsi õigust, et maha [[kukkumine|kukkudes]] oma loaga võib üles tõusta.
* [[Rikas]] elab, kuidas tahab, [[vaene]], kuidas võib.
* Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Ühiskond]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>7132ynzojpffm50iat7pj42zpalcqdb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bürokraatia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2613</id>
    <revision>
      <id>88263</id>
      <parentid>87223</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:48:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3874" xml:space="preserve">
'''Bürokraatia''' (&quot;ametnike võim&quot;) on (riiklikule) asjaajamisele spetsialiseerunud ametnikkond, ülekantud tähenduses ka väiklaselt formaalne asjaajamine ning suhtumine.


==Proosa==

* ... igasugune püüdlus paberitööd vähendada toob paberitööd ainult juurde. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Tubakas&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 8


* &quot;Noh?&quot; küsis kontrollpunkti ülem. &quot;Kas leidsid midagi?“
:Läbiotsija irvitas.
:&quot;Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis,&quot; ütles ta. &quot;Täitsa kahtlane värk.&quot;
:&quot;Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad,&quot; ühmas ülem. &quot;Ja teiseks?&quot;
:&quot;Teiseks leidsin ma selle siin.&quot;
:Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire.
:&quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija.
:&quot;Oh taevas,&quot; püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli&lt;!--//--&gt;kuks sundida. &quot;Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!&quot;
:Ülem naeratas võidukalt.
:&quot;No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et...&quot;
:Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse:
:&quot;Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada.&quot; (lk 167-168)
* Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas:
:&quot;[[Hiir]] siia!&quot;
:Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma.
:&quot;Noh!&quot; käratas Kingpool uuesti. &quot;Kaua ma ootan?&quot;
:Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda.
:&quot;Teie juhmard!&quot; hüüdis ta. &quot;Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!&quot;
:Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid aurahasid rinnas kannavad.
:&quot;Ega siis mina midagi,&quot; pomises ta lepitavalt. &quot;Mina täidan ju ainult käsku.&quot;
:Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas:
:&quot;Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata...&quot;
:Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule.
:&quot;Õnnelikku reisi,&quot; ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ja minu najal vaid seisab 
see terve [[tsirkus]] koos. 
Ma hoolsalt raamatuid täidan 
areeni all büroos.
&lt;/poem&gt;
* [[Vello Toomemets]], &quot;Tsirkus&quot;, tuntud ansambli Fix esituses

==Allikata==
* Ainus, mis meid bürokraatia käest päästab, on selle ebaefektiivsus.
** [[Eugene McCarthy]]


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}


[[Kategooria:Ühiskond]]</text>
      <sha1>4tmzqz8ilbnnh5uwv2863qf937uun2w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põrgu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2641</id>
    <revision>
      <id>88220</id>
      <parentid>85105</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:19:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4436" xml:space="preserve">[[Pilt:Hortus_Deliciarum_-_Hell.jpg|pisi|Herrad von Landsberg, &quot;Põrgu&quot; raamatust &quot;Hortus delicarum&quot; (1180)]]
[[pilt:Folio 108r - Hell.jpg|thumb|Põrgu, miniatuur illumineeritud käsikirjast Très Riches Heures du Duc de Berry, vennad Limburgid 1411-1416]]
[[File:Kalevipoeg põrgu väravas, Kristjan Raud.jpg|thumb|Kalevipoeg põrgu väravas (Kristjan Raud, 1935)]]

'''Põrgu''' on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud [[hing]]ed viibivad peale [[surm]]a.


== Piibel ==
* Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja [[tuli|tulega]] ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul.
:Inimese Poeg läkitab oma [[inglid]] ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad
:ja viskavad nad tuleahju: seal on [[ulgumine]] ja hammaste kiristamine.
* [[Matteuse evangeelium]] [https://piibel.net/?q=Mt%2013&amp;verse=42 13:40-42]


* Ja kes iganes eksitab kelle tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks hoopis parem, kui tal oleks [[veskikivi]] kaelas ja ta oleks merre visatud.
:Ja kui su [[käsi]] sind ajab [[patustamine|patustama]], raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle
* [[Markuse evangeelium]] [https://piibel.net/?q=Mk%209&amp;bv=est_97,est_68&amp;found=vigasena%20ellu&amp;s=43 9:42-43]


== Koraan ==
* Ütle nendele, kes ei usu: &quot;Teie üle saavutatakse võit ja teid saadetakse põrgusse. See on väga vastik elupaik.&quot;
** [[Koraan]], 3:12, tõlkinud [[Haljand Udam]], 2007, ISBN 9789985213148
* Aga kui mõni tapab uskliku meelega, siis on talle tasuks põrgu, kuhu ta jääb igavesti. Jumal vihastab tema peale, neab ta ära ja nuhtleb teda suure karistusega. 
** 4:93
* Teile on läkitatud Raamatus, et kui te kuulete Jumala märke eitatavat ja pilgatavat, te ei istuks koos nendega enne, kuni nad oma juttu ei muuda. Muidu te oleksite nagu nemad. Tõesti, Jumal paiskab kõik silmakirjatsejad ja uskmatud põrgusse.
** 4:140
* Põrgul on [[seitse]] [[värav]]at, iga äraeksinute liigi jaoks on oma värav.
** al-Hidžr 15:44
* Sellele, kes tuleb oma Isanda ette patusena, on tasuks põrgu, kus ta ei sure ega ka ela.
** 20:74
* Ent neile, kes kiusasid taga usklikke mehi ja naisi ega kahetsenud, nende jaoks on valmis seatud põrgu karistus ja nende jaoks on tule nuhtlus.
** 85:19


==Proosa==

* Raamatukaupmehed on kõik kuradist, nende jaoks peab olema omaette põrgu. 
* {{halliga|Die Buchhändler sind alle des Teufels, für sie muß es eine eigene Hölle geben.}}
** [[Johann Wolfgang Goethe]] kirjas [[Friedrich von Müller]]ile 21. mail 1829; Friedrich von Müller, (1959), Unterhaltungen mit Goethe. Hrsg. v. R. Grumach, München, lk 179


* Põrgu on koht, kus [[halb]]adel on hea olla, nii nagu [[paradiis|taevas]] on koht, kus headel on hea olla.
** [[George Bernard Shaw]], &quot;Inimene ja üliinimene&quot;


* Põrgu, see on [[teised]] [[inimesed]].
* {{halliga|L'enfer, c'est les autres.}}
** [[Jean-Paul Sartre]], &quot;Kinnine kohus&quot;, 5. vaatus, 1944


* Kui põrgu on olemas, siis niisugune ta on. Ei [[leek]]e ega harke. Vaid paik, kus [[terve mõistus|tervele mõistusele]] vähematki [[võim]]alust ei anta.
** [[John Fowles]], &quot;[[Maag (Fowles)|Maag]]&quot;. Tõlkinud Henno Rajandi. Varrak 2005, lk 133


* [[Gröönimaa]] põrgu ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. 
** [[Peter Høeg]] &quot;[[Preili Smilla lumetaju]]&quot;, tlk [[Arvo Alas]]. Varrak 1997, lk 92

* Põrgu. See ei asu sugugi kaugel. Põrgu on kaasaskantav. Me kõik kanname seda endaga kaasas. Hetkel, kui kaotame ühenduse oma loomuliku [[kaastunne|kaastundega]], hüppab see lahti ja ongi platsis. 
** Peter Høeg, &quot;[[Vaikne tüdruk]]&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 183

== Allikata tsitaadid ==
* Võib-olla on see maailm mõne teise [[planeet|planeedi]] põrgu.
** [[Aldous Huxley]]

* [[Maailm]]a põrgu ja paradiis on mõlemad [[sõna]]s &quot;[[naine]]&quot;.
** [[Johann Gottfried Seume]]

* Põrgu, see on teised inimesed - kui sul veab.
** [[Lauren Berlant]]

==Vanasõnad==
* [[Elu]] hullem kui põrgus.
* [[Mees]] [[kõrts]]is, [[hobune]] põrgus.
* Millal põrgu hingist täis saab ehk [[silm]] vaatamishimust.
* Pillimehed lähevad põrgu, [[tants]]ijad takka järele.
* [[Viin]]apudel põrgu pass.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Vikipeedia==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Religioon]]</text>
      <sha1>rljjszp2kd2xte3aaou663uwroom37x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jerome Klapka Jerome</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2989</id>
    <revision>
      <id>88238</id>
      <parentid>88194</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:12:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1136" xml:space="preserve">[[Pilt:Picture_of_Jerome_K._Jerome.jpg|pisi|Jerome K. Jerome]]

'''Jerome K. Jerome''' (2. mai 1859 – 14. juuni 1927) oli inglise [[kirjanik]] ning humorist, tänapäeval tuntud peamiselt raamatu &quot;[[Kolm meest paadis]]&quot; autorina.

==&quot;Nemad ja mina&quot;==
* Sa ei tohi mitte sülle langeda sellisele [[mees|mehele]], kes tuleb sinu ette ja laulab Kaukaasia mehena ilusat laulu, ilusaid [[sõna|sõnu]] ning sa lähed temaga kaasa. Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss minevikus: metsik džunglielanik, kellele [[moraal]] ja komplimendid olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need püksid ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see ürginimene ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse. Ja teie, [[naine|naised]], kaotate iga [[päev]]aga ikka enam ja enam seda algelementi, teid huvitavad enam välimus ja sõnad kui ürgelement. Ja see on suur viga.
** Jerome Klapka Jerome, &quot;Nemad ja mina&quot;. Tõlkinud Arno Raudsalu

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Jerome, Jerome Klapka}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia näitekirjanikud]]</text>
      <sha1>jtv32ek10pwzgcjqkaq7lx49u42hain</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päike</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3299</id>
    <revision>
      <id>88480</id>
      <parentid>87906</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:25:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8233" xml:space="preserve">[[Pilt:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|pisi|Teisendatud värvidega kujutis Päikesest, mida vaadeldi ultravioletse spektri äärealal. NASA (2010)]]
[[File:Solvognen DO-6865 2000.jpg|thumb|Päikest vedav hobune Trundholmi soost (vanem pronksiaeg umbes 1350 eKr)]]

'''Päike''' on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim [[Maa (planeet)|Maa]]lt nähtav täht.


==Draama==
Romeo:
&lt;poem&gt;
Kuid vagusi! Mis valgus aknas helgib?
On ida seal — ning Julia on päike!
Hea päike, tõuse, tapa kade kuu, 
kes ärritusest haige on ja kaame, 
et sina, tema neitsi, oled kaunim.
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], &quot;Romeo ja Julia&quot;, II vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, &quot;Kogutud teosed&quot; V, (1966), lk 129

==Proosa==

* Astu päikese eest kõrvale.
** Vanakreeka [[filosoof]] [[Diogenes]] Sinopest [[Aleksander Suur]]ele, kes lubas täita filosoofi ühe soovi ([[Plutarchos]], Aleksandri elulugu, 14)


* Päike paistab kõigile. 
** [[Petronius]], &quot;Satyricon&quot;, 100


* Tee [[hein]]a, kuni päike paistab.
** [[Miguel de Cervantes]], &quot;[[Don Quijote]]&quot; (1605-15), I osa, III raamat, ptk 11


* Päike ei kahetse kunagi head, mida ta teeb, ega nõua iialgi tasu.
** [[Benjamin Franklin]], &quot;Poor Richard's Almanack&quot; (1735)


* [[Naer]] on päike, mis hajutab [[talv]]e inimese näolt. 
** [[Victor Hugo]], &quot;Hüljatud&quot;


* [[Taevas]] nende kohal tumenes ja päike uppus [[horisont]]i, ja siis, just enne täielikku [[pimedus]]t, Jane peatus ja näitas [[lääs|lääne]] suunas. See oli võimas vaatepilt. Nad olid peaaegu saare keskpunktis. See oli merepinnast madalamal. Läände vaadates tundus, justkui hakkaks kogu [[Atlandi ookean]] neile kaela sadama. &quot;Nii jube on vaadata [[meri|merele]] üles,&quot; ütles Harriet. (lk 68)
** [[M. C. Beaton]], &quot;Snoobi surm&quot;, tlk Maria Lepik, 2012


* Spänga [[raudteejaam]]a [[raadiomast]] 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma [[valgus]]. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] päike, hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7)
* Minu akna taga küünitab valge ilmetu talvepäike männilatvade järele ja kuldab need üle, enne kui Hedvig Eleonora taha kaob. Korraks tundub, nagu oleksid suured [[puu]]d leekides. [[Juur]]ed ja paljad [[tüvi|tüved]] helendavad videvikus nagu tuli, ent peagi upub nõrk kuldne [[valgus]] varjudesse. Juuda[[talv]], reetlikult pehme. (lk 16)
** [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot;, tlk Maarja Aaloe, 2017


* Aga nii nagu [[nunn]] omistab tähtsust meelevaldsetele [[tõotus]]tele, nii omistas Rose tähtsust ka sellele kohale, kus ta elas. Nagu nunn oli ta endale mõtlematult selle kohustuse võtnud, midagi eriti lootmata, teades, et [[kahtlus]]ed ja isegi [[meeleheide]] jäävad püsima, aga [[tasu]] selle usu eest oli kuulunud talle, päike, mille olemasolu ta ainult oli oletanud läbi usu (sest kui seda ei oleks, milleks siis elada?), oli paistnud ta peale täies hiilguses, valgustanud teda ja ta suhteid, mille kohta ta teoreetiliselt oli arvanud, et need on olemas. Need olid olemas, nii säravad, nii valgustatud, et ta ei saanud arvata, et ta need välja on mõelnud. (lk 130)
** [[Margaret Drabble]], &quot;Nõelasilm&quot;, tlk Vilma Jürisalu, 1987


* Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse astronoomideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. Päike Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Isa,&quot; pärisin ma tol päeval, &quot;kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?&quot;
:&quot;Oleme küll,&quot; vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks.
:Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk Hedda Maurer, 2021


* &quot;Aga kasvataja, kuidas see päike nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri.
:&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles [[kasvataja]].
:&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis.
:&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Kas ta [[põlemine|põleb]] või?&quot; küsis Henri.
:&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb gaasidest,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Aga mille sees see gaas on?&quot; küsis Madis.
:&quot;Kas see gaas haiseb ka või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;[[teietamine|teie]]&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot;
:&quot;Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja [[tuli]] kustub? Ja et on nii nagu [[gaasiballoon]]iga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?&quot;
:&quot;Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?&quot;
:&quot;Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja nüüd minge mängima.&quot; (lk 81)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

==Luule==
&lt;poem&gt;
Õhtupoolikul satun sektsiooni,
kus kuldsete näpits[[prillid]]ega
meesteadlase ja noore naisteadlase
vahel on puhkenud diskussioon
ersa ja mokša [[jumal]]ate arvu üle.
Kuldsete näpitsprillidega meesteadlane
kaotab viimaks kannatuse
ning kõmistab naisteadlasele:
&quot;Kus on allikas, et Päike on jumal!
Tooge tõend!&quot;
Naine avab suu,
kuid enne veel,
kui ta midagi jõuab vastata,
valgustab ruumi
pilvekardina tagant
väljasööstev päikesekiirtevihk,
moodustades naise pea ümber
[[nimbus]]e.
Auditoorium vakatab.
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;5 x soome-ugri&quot; 3., rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 18


&lt;poem&gt;
[[Kesköö]] haarab [[tasku]]st lumise [[revolver|revolvri]]
[[meri|mere]] kohal tiirleb [[peer]]etavaid päikesi
&lt;/poem&gt;
* [[Ilmar Laaban]], &quot;Autoportree&quot;, rmt: &quot;Eesti lüürika&quot; II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327

==Vanasõnad==
* Parem päeva [[kuumus]] kui [[vihm]]a vilu.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

* [[Kukk]] talupoja [[kell]], päike peremehe [[kubjas]], lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]].
* Ühe [[putukas|sitika]] sumisemise pärast ei lähe päike looja.
** [[Eesti vanasõnad]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ilm]]
[[Kategooria:Tähed]]
[[Kategooria:Päikesesüsteem]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>8z0pgf1qsjwohwnbpqqnm1xjydxg2p1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Üldine arutelu</title>
    <ns>4</ns>
    <id>3676</id>
    <revision>
      <id>88315</id>
      <parentid>88095</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:32:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* 9000 artiklit */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43072" xml:space="preserve">__NEWSECTIONLINK__
&lt;div style=&quot;border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;&quot;&gt;

&lt;div style=&quot;padding:0.4em 1em 0.3em 1em;&quot;&gt;
&lt;div style=&quot;padding:0.4em 1em 0.3em 1em;&quot;&gt;
Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele [[Vikitsitaadid:Teated|Teated]].&lt;br /&gt;Teemad, mis pole olnud viimase kahe kuu jooksul aktiivsed, teisaldatakse arhiividesse.
&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;
&lt;div style=&quot;border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; &quot;&gt; [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Vikitsitaadid:Üldine_arutelu/Arhiiv|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Arhiiv&lt;/span&gt;]] • [[Vikitsitaadid:Teated|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Teated&lt;/span&gt;]] • [[Vikitsitaadid:Hääletused|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Hääletused&lt;/span&gt;]] • [{{fullurl:{{ns:4}}:Üldine arutelu|action=edit&amp;section=new&amp;preloadtitle=Kirjuta&amp;nbsp;siia&amp;nbsp;uue&amp;nbsp;teema&amp;nbsp;pealkiri}} &lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Alusta uut teemat] • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 1|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Arhiiv 1&lt;/span&gt;]]''' (2006–2019) • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 2|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Arhiiv 2&lt;/span&gt;]]''' (2020–2022)&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;
&lt;/div&gt;
{{Sisukord paremale}}

==2900 artiklit==
2900. artikkel on [[Triinu Meres]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:04 (EET)

== 3000 artiklit ==
3000. artikkel on [[Virginia Woolf]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 21:08 (EET)

:3100. artikkel on [[Simone de Beauvoir]]. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 23:03 (EET)

:3200. artikkel on [[Mari Tarand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. jaanuar 2021, kell 22:42 (EET)

:3300. artikkel on [[Ernestine Rose]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 00:02 (EET)

:3400. artikkel on [[Anne Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. jaanuar 2021, kell 00:14 (EET)

:3500 [[Olga Tokarczuk]], 3600 [[Angela Davis]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. jaanuar 2021, kell 02:06 (EET)

:3700 [[Ilse Lehiste]], 3800 [[Muriel Spark]], 3900 [[Laura Ingalls Wilder]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 01:56 (EET)

== 4000 artiklit ==

4000. artikkel on [[Toni Morrison]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 22:18 (EET)
:4100. artikkel on [[Ilona Laaman]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. veebruar 2021, kell 09:20 (EET)
:4200. artikkel on [[Helen Fielding]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET)
:4300. artikkel on [[Dagmar Normet]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET)
:4400. artikkel on [[Salme Reek]].
:4500. artikkel on [[Liisi Ojamaa]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. veebruar 2021, kell 23:54 (EET)
:4600. artikkel on [[Ljudmila Ulitskaja]].
:4700. artikkel on [[Helena Tulve]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. veebruar 2021, kell 15:19 (EET)
:4800. artikkel on [[Lesja Ukrajinka]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 00:22 (EET)
:4900. artikkel on [[Ene-Reet Soovik]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 02:00 (EET)

== ETISe mall ==

Kas keegi oskab ja viitsib ETISe malli tööle panna? Mõni ikka vahel üritab seda kasutada, ähk lähäb taris. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 12:47 (EET)

== 5000 artiklit ==

5000. artikkel on [[Elinor Ostrom]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 02:49 (EET)
:5100. artikkel on [[Astrid Reinla]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 23:49 (EET)
:5200. artikkel on [[Robin Hobb]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2021, kell 14:24 (EET)
:5300. artikkel on [[Lynn Margulis]]. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. märts 2021, kell 09:02 (EET)
:5400. artikkel on [[Elizabeth Barrett Browning]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2021, kell 15:59 (EET)

Kui täpselt muidu seda ümmarguste numbrite täitumist jälgitakse? Nt minu meelest oli täna 5600. artikkel [[Tuum]]. Enne seda loodi &quot;[[Kirjeldus‎]]&quot; ning enne seda &quot;[[Epi Tohvri‎]]&quot;. Samas oli just Tohvri artikkel nähtavasti mõeldud ümmarguse artiklina. Märkusena: [[Eri:Arvandmestik|hetkel näitab]] süsteem 5611 sisulehekülge ning kui minna [[:Eri:Uued_leheküljed|uute lehekülgede]] seas tagasi vastav arv kohti, siis jõuab artiklini &quot;Tuum&quot;. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 09:08 (EET)
:Nii täpselt kui saab, aga vahel näitab loendur küll aiateibaid. Ma olen korduvalt näinud, kuidas andmeleht ütleb 99, teen ühe lehe veel ja too näitab ikka 99. Mõnikord on muid segadusi ka, kui rohkem kui üks inimene tegutseb või on mingid brauseriläägid (sirvikuvenimused on kerged tekkima, kui korraga on lahti mitukümmend artiklit ning hakkad kõiki järjest salvestama) või ümbersuunamiste artikliks tegemist arvesse ei võeti. Kustutamine kerib ka numbreid tagasi. Enamasti üritame ikka nii hoolikalt loendada, kui annab. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:32 (EET)

5500. artikkel oli [[Sigrid Undset]], 5600. [[Epi Tohvri]], 5700. [[Christa Wolf]]. Nüüd saab tagasi lugedes jälle mingi muu asja vist, sest midagi kustutati vms. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:35 (EET)
:5800. artikkel on [[Louise Labé]], 5900. [[Vera Poska-Grünthal]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. märts 2021, kell 02:47 (EET)

== Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks ==

Kuna lähiajal Pseudacoruse administaatus lõpeb, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab nädal aega, 16. märtsi südaööni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET)
:{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 00:03 (EET)
:Olen valmis jätkama. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:37 (EET)

*{{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET)
*{{poolt}} (kuigi võiks juba ükskord selle adminstaatuse püsivaks saada; pidevad hääletamised on pehmelt öeldes arusaamatu väiksemate projektide kiusamine) [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:38 (EET)
:Igati poolt, aga meie arvamus selles konkreetses nüansis pakub neile, kes neid asju otsustavad, palju vähem huvi kui meie arvame, et see neid huvitada võiks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:47 (EET)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 12:36 (EET)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 00:32 (EET)

Kokkuvõte: 4 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Lähen otsin selle koha üles, kus kobisema pidi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:13 (EET)

== policy ==

Hääletan selle poolt, et adminnide õigused kehtiksid tähtajatult. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 10:13 (EET)
:&quot;Neil seal&quot; (tolles inglise viki nurgakeses, kus seda asja aetakse) on reeglid niisugused, et sisuliselt on neil õigus anda ükskõik kui pikki tähtaegu ükskõik mille alusel, meie hääletused ei ole neile kuidagi siduvad ja nad ei ole kohustatud midagi kuidagi põhjendama, st täielik voli ja null vastutust. Seega määrab reaalsed reeglid praktika ning praktika on selline, et üldjuhul antakse 3, 6, 9, 12 kuud selles järjestuses... kui kellelegi parasjagu midagi muud pähe ei tule. (Ja praktika näitab, et ka niisuguse asjakorralduse kritiseerimine on rangelt keelatud, &quot;või muidu&quot;.) Nii et me võime siin igasuguseid hääletusi omatahtsi teha, ent sisulise efekti mõttes võiksime siin ka USA presidenti valida, tagajärjekus oleks umbes sama. Ma oleks kah tähtajatuse poolt, aga... --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 15:57 (EET)

== Poliitika ==

Ma olen päris pikka aega kaalunud Eesti erakondade kohta lehtede tegemist ja kogu aeg leidnud, et ehk ei ole hea mõte. Isegi isikute alla ei ole tahtnud erakondade teemalisi tsitaate väga panna. Ja Eesti parteipoliitikute lehed mulle iseenesest ka ei meeldi, ehkki neid on juba tasapisi tekkinud, ei ole palju parata. See on mitte hambapastatuubi või Pandora laeka avamine, pigem on tegu prügikastiga, kus toksilised jäätmed on olmejäätmetega segi - liiga suur on šanss, et ühel hetkel avastavad võimalused mingid parteivõitlejad ja hakkavad siin omavahelist sõda pidama ning kõike parteilise tekstipildujaga üle laskma nagu pärast kaheksanda õllekasti väljatoomist assenisaatorite suvepäevadel. Jube kerge on leida iga erakonna kohta 60 000 tähemärki sarkasmi ja teine 60 000 panegüürikat. Poliitikat tervikuna vältida ei saa ja ma ei arvagi, et peaks, praktiliselt iga asi on kellegi jaoks poliitika, kuid mulle isiklikult tundub, et võiks proovida hoida maas mingid jooned parteilise päevapoliitika vastu, millele saaks vajaduse korral osutada, kui peaks tekkima mingi kahtlane invasioon või infektsioon. Tõhusaid reegleid on väga raske formuleerida ning ma ei tea, et meil oleks võimalik teistest vikidest häid eeskujusid leida (inglis on kindlasti negatiivne eeskuju), ent näiteks olemasolevate erakondade välistamine võiks ehk olla üks reegel. Ivo nüüd ühe tegi ja ma ei tea, kas ta võimalikud pikaajalised tagajärjed või probleemid läbi mõtles. Võib-olla on mingeid häid vastuväiteid, mis mulle pähe ei tulnud. Arvamusi? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 16:08 (EET)
:Ma just vastupidi leian, et selle vältimine on täiesti tarbetu ja hoiab hoopis projekti arengut tagasi. Selle analoogia oleks see, kui me keelaks Vikipeedias artiklid tegevpoliitikutest, sest &quot;nad ju niikuinii tulevad muidu surkima&quot; [ja tulevad tõesti, aga mis meil sellest -- paneme aga neile vastu näppe, kui liiga ülbeks muutuvad]. See materjal on pealegi just selline asi, mida on vahel vaja taga otsida (igasugu hanerasva soovitusi jms). Mida keegi 19. sajandi kirjamees millegist arvas on valdaval enamusel juhtudest märkimisväärselt vähem huvipakkuv. Pealegi on meil siin administraatorid olemas ja blokeerimine ei ole nüüd küll midagi keerulist. Vikipeedia on ikka märkimisväärselt enam külastatav ja muudatav. Ei tea kuidas ja kust peaks siia järku suuremad hordid saabuma.
:Küll on mulle siin kohati silma jäänud selliseid tsitaate, mille pigem välja praagiks. Eks teost lugedes võib see [äkki] jah olla väga vinge koht, kuid eraldivõetuna jääb asi arusaamatuks [ehk mida sellega öelda tahetakse või miks see just sellise teema alla paigutati, kus vastavat mõistet on mainitud ainult möödaminnes, või mõlemat]. Seega sellist Vikitsitaatide lehekülgede sisupoliitikat võiks arendada küll. Oleks vast aeg paika panna mingit printsiibid, et mille alusel mingeid tsitaate välja visata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 17:21 (EET)

== 6000 artiklit ==

Nüüd sai 6000 täis artikliga [[Marguerite Duras]]. Järgmiste keeleversioonideni üldarvestuses on umbes tuhatkond artiklit (ukraina 6908, prantsus 7036), heebrea on jupp maad tagapool (5385). Sestap on esialgne plaan võtta vahepeal aeg maha ja tegelda kvaliteediga: viitamine, definitsioonid, pildid, artiklisisene liigendus, märksõnastamine ja olemaolevate lühiartiklite pikendamine. Küllap selle käigus täituvad ka mingid lüngad ja numbrid kasvavad, ent mitte sugugi nii kiirelt kui viimasel ajal. Kui korrastustöödega kuhugimaale jõuame ja tahtmist jätkub, küll siis saab jälle kvantiteedi üles võtta, esikümnesse jõudmine pole iseenesest mingi probleem. Aga eks näe, mis sest kavast välja tuleb. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 18:09 (EEST)
:6100 - [[Katja Kettu]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. aprill 2021, kell 18:24 (EEST)
:6200 - [[Karen Blixen]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. aprill 2021, kell 00:40 (EEST)
:6300 - [[Éva Janikovszky]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 00:58 (EEST)
:6400 - [[Rachel Carson]]
:6500 [[Sviatlana Aliaksijevič]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. mai 2021, kell 01:42 (EEST)
:6600 - [[Ruth Benedict]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. juuni 2021, kell 02:10 (EEST)
:6700 - [[Marguerite Yourcenar]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 00:16 (EEST)
:6800 [[Pearl S. Buck]], 6900 [[Viiu Härm]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:45 (EEST)

== Geopoliitilised nihked Vikiuniversumis ==

Veider, varem on Sealt Ülevalt meile ikka kogu õnnistus inglise keeles saabunud, aga nüüd on ilmselt kuskil mingeid mõjusfääre ümber jagatud: [[Vikitsitaadid:Teated#Универсальный Кодекс Поведения]]. Positiivne on, et hiina keeles ei ole. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. aprill 2021, kell 22:05 (EEST)

== Malli tahaks ==

Inglise vikis on leiutatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wikitext#Retaining_newlines_and_spaces viis, kuidas poem-sildi abil panna kenasti kõrvuti teksti algupärand ja tõlge]. Tahaks ka, aga selleks on vaja Clear-malli. Proovisin toda eesti vikist kopeerida, ei paista töötavat. Äkki keegi oskab paremini.
&lt;poem lang=&quot;fr&quot; style=&quot;float:left;&quot;&gt;Frère Jacques, frère Jacques,
Dormez-vous? Dormez-vous?
Sonnez les matines! Sonnez les matines!
Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.&lt;/poem&gt;
&lt;poem style=&quot;margin-left:2em; float:left;&quot;&gt;Are you sleeping? Are you sleeping?
Brother John, Brother John,
Morning bells are ringing! Morning bells are ringing!
Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.&lt;/poem&gt;
{{Clear}}
:Ühtlasi: kas meil on mingi silt, millega saab tähti vasak-paremteljel peegelpildis näidata? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. mai 2021, kell 11:37 (EEST)

::Veel üks ühtlasi: kas saaks selle poem-sildi ka artiklitegemise juures olevate tööriistade juurde panna? Seda läheb siin sageli tarvis, võiks olla käepärast. Aitäh. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 16. mai 2021, kell 14:46 (EEST)

:{{ae|Kaniivel}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 09:32 (EEST)
:: Lisasin poem-sildi redigeerimise kasti.
:: Tundub, et Ehitaja küsitu juba töötab, või ma eksin? Malli loomisel võib minna aega tunde või isegi päevi, kuni muutus vikis aktiivseks läheb, sest vana kood on veel puhvris.
:: Kas selle tähtede peegelpildis näitamise kohta on mõnd näidet tuua?
:: [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 12:35 (EEST)
::: Minu meelest see Clear siis ei töötanud, kui ma küsisin, aga ma hetkel ei viitsi ka kaevata. Kui praegu töötab, on hästi. Peegelpildis tähtede kohta: kui Karupoeg Puhh luuletas &quot;Mäletan, siin oli mesi,/ hoidsin teda salakesi/purgi peale kirjutatud oli: MESI&quot;, siis viimases sõnas MESI oli S peegelpildis. Ma ei tea, kuidas nad nõukogude trükitehnikas sellega hakkama said, küllap vaevaliselt. Aga teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes võiks meie ka saada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:43 (EEST)
:::: ME&lt;span style=&quot;{{PeeglisH}}&quot;&gt;S&lt;/span&gt;I. 
:::: Nii saab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 22:42 (EEST)
::::: Vinge, aitäh. Ei tea, kas oleks mõtet see ka toimetuskasti alla lisad või on liiga eksootiline? Jube harva läheb vaja, aga siis ei tule jälle niikuinii meelde. Kuhugi juhendisse peaks küll lisama. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:08 (EEST)
:::::: Juhend: [[Mall:PeeglisH]]. Süntaks on pikk ja lohisev ja seepärast ma teda toimetuskasti alla pigem ei paneks. Põhimõtteliselt on see nagu HTML-i lisamine tekstile. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 11. august 2021, kell 22:11 (EEST)

== Kas tsitaadid või maailma kõigi tõeste väidete kogum? ==

Mul on nüüd juba paar korda ([[Arutelu:Arnold_Rüütel|siin]] ja [[Arutelu:Arnold_Matteus|siin]]) olnud probleem, et läheb vaidluseks, kas Postimehes avaldatud tsitaat on Vikitsitaatide vääriline. Lahendaks selle küsimuse äkki ära ja otsustaks, kas on või pole. Tundub, et on ka mõningane segadus küsimusega, et kas tsiteerimine on teadus või kunst. Juhin tähelepanu, et tsitaat on väljavõte tervikust ja seega alati esitab tervikut tsiteerija/lugeja piiratud perspektiivist. Alati võib küsida, kas peaks olema tsitaadi osa ka eelmine lause või järgmine lause, kui on tegu suulise kõne tsiteerimisega, siis on küsimus veel segasem, nt kas peavad olema sisse arvatud kõik mõminad, parandused, ümbersõnastused -- kus üldse lause algab või lõppeb. Üldiselt tsiteeritakse igasugu inimesi, et anda edasi mingit olulist mõtet, mida see inimene on lugeja/kuulaja arvates väljendanud. Pikemate tsitaatide puhul kasutatakse mõtte väljatoomiseks väljajätteid ehk ellipsist, mõned tsitaadid on refereeringu ja sõna-sõnalise tsitaadi vahepealsed, nt juhul, kui samast ütlusest on säilinud eri mälestusi või eri tsiteeringuid jmt. Lõpuks võib alati tsitaadis räägitu autor või mõni ekspert ütelda, et lugeja sai valesti aru ja tsiteerib valesti, aga kui järgitakse tsiteerimisel elementaarseid reegleid, st ei lisata sinna midagi täiesti uut või lõigata lauset enne lõppjäreldust ilma põhjuseta ära -- siis üldiselt on tsiteerimine oma olemuselt minu meelest küllalt subjektiivne tegevus ja isegi teatud mõttes ekslikud tsitaadid on tsitaadid (ajaloos on nende kohta näiteid küllaga, mh on ekslikud tsitaadid/refereeringud samuti Vikitsitaatide osa). Ehk minu küsimus -- kui tsitaat on tsitaadina või isikule omistatud ütlusena juba leidnud avaldamist nt Postimehes vm toimetusega allikas, minu pärast kasvõi Objektiivis, siis kas on mingit alust selle äratoomist Vikitsitaatides kuidagi muul moel piirata, kui et tuua tsitaat ära, allikat viidata ja kui kellegi arvates on olemas täielikum tsitaat, siis pakkuda see sinna kontekstiks kõrvale? Sest muidu jääb mulje, et Vikitsitaadid tahaks olla kõigi maailmas esinevate tõeste väidete kogum, kust kõik kellegi meelest kahtlased tsitaadid eemaldatakse -- kui me isegi Eesti suurimas päevalehes avaldatut piisavalt usaldusväärseks tsitaadi allikaks ei pea, siis mida üldse? Kunagi varem tõin juba selle näite -- kas hakkame Kanti kategoorilise imperatiivi kolme sõnastust ka omavahel klapitama ja omalt poolt ära otsustama, milline neist lõpuks ikkagi õige on ja tõmbame ülejäänud maha -- või sõnastame kolme peale kokku õige versiooni? --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 15:09 (EEST)
:Nagu oodata võis, läks kohe esimeses lauses demagoogiaks kätte ära, kuna kontekst lükati joonelt vaiba alla, et jutt parem välja näeks. Veel kord: ajalehe kirjade rubriigis avaldatu tõelevastavust ei kontrolli ükski toimetus, Eestis kohe kindlasti mitte, seega lasub kogu tõenduskoormus kirja autoril. Kui see ei ole keegi avalikkuses tuntud isik, võib tema lugejakirjas kellelegi omistatud tsitaat olla õige või mitte olla, sisuliselt on selle tõesus garanteeritud sama palju kui veebifoorumite või kommentaariumite kirjutistes. Ajalehtedest teeb aktsepteeritava faktiallika asjaolu, et nende sisu on toimetuse poolt kontrollitud ja kureeritud ning toimetus vastutav selle eest oma renomeega; ajalehti, mis sellise protsessiga kvaliteeti ei taga, on eri vikides ka ebausaldusväärseks kvalifitseeritud. Seegi garantii kehtib aga üksnes sellele osale ajalehe sisust, mille eest toimetus otseselt vastutab, mitte sisuosadele, mille koostab keegi kolmas ning mis avaldatakse üldjoontes muutmata kujul nagu arvamuslood, reklaamid ja lugejakirjad. Reklaame Vikipeedias üldjuhul usaldusväärseks allikaks ei peeta, välja arvatud reklaami enda kohta, ning arvamuslood kõlbavad üksnes tõestuseks, et X midagi ütles või arvas, mis võib iseenesest olla oluline, kui autor on tähelepanuväärne. Lugejakirjad on sisuliselt arvamusrubriigi väikevend ning kui lugejal pole renomeed, mis tema väiteid kuidagi garanteeriks (kui Tarmo Soomere väidab midagi lugejakirjas, on see teise kaaluga kui arvamus, mida avaldab Ants Kägu Kükametsast), ning ei ole ka mingit viidet peale &quot;X ütles kunagi mulle&quot;, siis seda ei saa isegi mitte kuidagi kontrollida. Teesklus, justkui oleks iga Postimehes avaldatud fraas ühtviisi püha tõe allikas, on puhas jura. Kogu ülejäänud heietus näitab lihtsalt, et heietaja ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe on tsiteerimisel ja folklooril. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:40 (EEST)

== 7000 artiklit ==

Täna sai 7000. artikliks [[Wisława Szymborska]]. Veel sadakond ja oleme esikümnes, möödudes ukrainlastest. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:10 (EEST)
:7100, [[George Sand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. september 2021, kell 23:13 (EEST)
:Eile, muide, liikusime artiklite arvult mööda ukraina Vikitsitaatidest ja jõudsime keeleversioonide seas 10. kohale. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 4. september 2021, kell 16:02 (EEST)
:7200, [[Margaret Mead]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2021, kell 01:23 (EEST)
:7300, [[Alma Ostra-Oinas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2021, kell 23:55 (EEST)
:7400, [[Els Oksaar]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2021, kell 01:16 (EEST)
:7500, [[Grazia Deledda]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. september 2021, kell 19:50 (EEST)
:7600, [[Leïla Slimani]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 19:49 (EEST)
:7700, [[Māra Svīre]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 01:59 (EEST)
::Ja muide, artiklite arvult oleme 8. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 23:58 (EEST)
:7800, [[Helmi Neggo]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 18:23 (EEST)
:7900, [[Fanny de Sivers‎]]. Ühtlasi, tänasest artiklite arvult 7. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 00:14 (EEST)

== Järjekordne hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks ==

Kevad tõi [[rändlinnud]] [[Egiptus|Egiptimaalt]], nood omakorda hirmsa ja palava [[Suvi (Luts)|suve]], nüüd on käes [[sügis]]t ettevalmistavad [[vihm]]ad, [[seen]]e- ja [[kool]]iaeg ning [[jõulud]]ki pole enam kaugel. Taas on aastaring, karm ja halastamatu nagu taline [[unnapüük]], veeretanud meie kaela selle aja, mil toimub hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks. {{ping|Kaniivel}} {{ping|WikedKentaur}} {{ping|Kruusamägi}} {{ping|Sillerkiil}} - astuge ligi, astuge ligi, ärge häbenege! Iga hääl võidab, võidab ka Projekt. (No ei ole meil seda permanentsi, mis parata, tuleb muudkui aga otsast jatkata.) Hääletus kestab 13. septembril kella 00.30ni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2), sest ma olen unine ja ei viitsi arvutada, kui pikk on nädal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST)
:Võin edesi administreerida, kui austatud kolleegid nõus on. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:31 (EEST)
* {{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST)
* {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:44 (EEST)
* {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. september 2021, kell 07:26 (EEST)
* Ma olen {{poolt}}. Aga hääletuse tingimused võtavad pisut kukalt kratsima. Eesti vööndiaeg on praegu EEST (UTC+03:00), peale kellakeeramist (mis toimub oktoobri viimase laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00) on EET (UTC+02:00). Kui nüüd kohaliku aja järgi 13. septembril kell 01:29 hääletaks hulk kasutajaid vastu, siis oleksime kohe protseduurilise probleemi ees: kas hääled loevad või ei ole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:58 (EEST)
:No vaatame tol hommikul, kas oled need vastuhääled kokku saanud või ei. Ega hääletuse lõpu määratlemine &quot;nädala pärast&quot; ei oleks palju parem olnud, kindlasti oleks keegi tulnud lagedale teadega, et eri kalendrites on eri pikkusega nädalad vms. Kui vikipedistid milleski üldse head on, siis tähenärimises. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 22:30 (EEST)
::Nii, nüüd on küll kõik tähtajad möödas. Ei tulnud protseduurilisi probleeme ega post-C-duurilisi postbleeme. Seis on 4:0, lähen ja kobisen. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. september 2021, kell 00:21 (EEST)

== Linkimise eelvaade ==

Viimasel ajal on artiklilehtede toimetamise käigus linkimisse tekkinud eelvaade, mis pakub hunniku sodi, laiutab ees ega lase normaalselt tööd teha. Otsisin eelistustest, aga ei leidnud - kas seda saab kuidagi välja lülitada? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 17:16 (EEST)
: Proovisin ja uurisin, kuid midagi välja ei uurinud. Mul ei õnnestunud sellist olukorda saavutada, millest kõneled. Kas pead silmas seda, et kui lingi peale lähed kursoriga, siis näitab pisikeses modalis lingi all oleva artkli eelvaadet? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 21:58 (EEST)
:: Ma pean silmas seda, et kui võtta tekstirežiimis toimetades sõna blokki ja klõpsida lingilisamisnuppu, siis näidatakse pärast mõningast mõtlemist pikka rivi linke, enamjaolt asjassepuutumatuid, koos vist artiklist võetud esimese pildi ja WD määratlusega. Varem oli vaid rivi linke, mis tekkis märksa rutem, nii et kui oli kiiresti vaja lisada palju linke, sai klõpsida hiirega sõnal, nupul, hüpata TABiga alumisse lahtrisse ja lüüa Enter - kõik. Praegu valitakse TABi peale mingi suvaline mõttetu artikkel pikast nimekirjast ning kogu protsess on vähemalt kaks korda aeganõudvam. Kasutajamugavuse nimel on tehtud mõttetu eelvaade kohta, kus see tõstab tublisti kasutajaebamugavust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 20. oktoober 2021, kell 21:30 (EEST)
::: Nüüd saan aru, mida silmas pead. Ma ise pole seda nuppu varem kasutanud. Seda ei saa tõesti eelistustest välja lülitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. november 2021, kell 23:50 (EET)

== 8000 artiklit ==

8000. artikkel: [[Emily Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. november 2021, kell 21:56 (EET)
:8100: [[Mary Douglas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. november 2021, kell 22:50 (EET)
:8200: [[Anna Seghers]]; 8300: [[Lucy Worsley]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. november 2021, kell 23:37 (EET)
:8400: [[Ngaio Marsh]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 21. november 2021, kell 21:33 (EET)
:8500: [[Selma Lagerlöf‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. november 2021, kell 15:26 (EET)
:8600: [[Lea Tormis]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. detsember 2021, kell 17:46 (EET)
:8700: [[Ester Mägi]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 26. detsember 2021, kell 14:44 (EET)
:8800: [[Sofi Oksanen]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. detsember 2021, kell 17:38 (EET)
:8900: [[Narine Abgarjan]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 20:49 (EET)

== Teemaartiklid ==
Ma kordan üht tähelepanekut, mille tegin eespool ka seoses soomlase varasema kaastööga. Nimelt, kas teemaartiklis ei peaks siiski olema tsitaadid vastava teema kohta? Vähemasti algsetest teemaartiklitest, mis siin olid, ja näiteks inglise viki omadest jäi mulle mulje, et nii võiks olla. Samas praegune tsitaadivalik artiklites nagu [[Jokker]] või [[Lööve]] meenutab rohkem sõna kasutusnäiteid. Seal on üks tsitaat, mis on selles sisalduvate sõnade alusel kopeeritud kuude uude artiklisse. Kasutusnäidetena võiks need sobida paremini Vikisõnastikku (lühemal kujul küll). Inglise vikist ma otsest juhtnööri selle kohta praegu ei leidnud, aga lehel [[:en:Wikiquote:Theme pages]] on märgitud, et tsitaatide valikul võiks tähelepanu pöörata sellele, kas tsitaadi põhiteema on ühtlasi artikli teema või kas artikli teemat mainitakse tsitaadis vaid möödaminnes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. november 2021, kell 15:52 (EET)
:Ühest küljest võib nõus olla, teisest küljest: mis on olemas, seda saab parandada ja täiendada, ja mida pole, seda paraku üldse ei saa parandada ega täiendada. See siin ei ole Vikipeedia, kus leht vedeleb mitme toimetamismärkusega kümme aastat ja midagi ei juhtu. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 23. november 2021, kell 21:22 (EET)
::Ka mind häirib, et kohati on ülespandud tsitaadid pigem sõna kasutusnäited, sest asjast endast ei räägi nad vähematki. Olemasolevat asja saab jah parandada ja täiendada, aga kui on juba ette teada, et lisatu vajab hiljem väljatoimetamist, siis näiks mõistlik seda topelttööd vältida ja asju mitte lisada kohadesse, kuhu nad hästi sobida ei taha.
::See ei ole siin tõesti eestikeelne Vikipeedia, kus mõned lehed vedelevad vahel mitme toimetamismärkusega kümme aastat. Siis pole nimelt neid malle kasutusel ja toimetamise ressurss on niipalju madalam, et kümne aasta asemel peaksime rääkima väljavaatest mõnel lehel sadakond aastat toimetajakätt oodata. Seepärast võiks olla ka ekstra ettevaatlik, et mitte tööd juurde tekitada.
::Seni on selgelt olnud prioriteet ronida rahvusvahelises arvestuses (ehk mida rohkem tsitaadilehekülgi, seda parem). See toob aga kaasa selle, et toimetamisvajadus kasvab samuti rekordkiirusel ja tegelikult peaks mingi hetk uute lehekülgede loomises pausi pidama ja vahelduseks tegelema olemasolevate järgiaitamisega. Muidu läheb sebu Vikipeediaks kätte ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 22:12 (EET)
:::Siin ei ole toimetamismalle, vaid peitkategooriad - täiendamist vajavate, pilte või definitsioone ootavate ja viitamisprobleemidega lehtede kohta. Asjaga tegeldakse. Vana mees ei ole ometi kiirrong. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 3. jaanuar 2022, kell 00:34 (EET)
:Mõnes mõttes jah, mõnes mõttes ei. Esiteks: mis on kasutusnäide, mis teema sisuline kasutus, on isiklik hinnang. Praktika näitab, et seda mõistetakse väga erinevalt. Teiseks: aga miks, muide, ei tohi Vikitsitaatides olla kasutusnäited? Näited selle kohta, kuidas mingit terminit või mõistet kasutatud on, mille metafoor ta keelekõnelejate jaoks on, millega teda kõrvutatakse, ütlevad ta kohta rohkem kui ükski definitsioon suudaks. Tähendus ongi ju kasutus. Kui näiteid on piisav kogus, hakkavad ilmnema eri tähendused, diakroonilised muutused ja palju muudki. Samas ei ole eesti Tsitaatides kuskil sellist reeglit, et kasutusnäiteid olla ei tohi (ja kuidas seda üldse rakendada saabki, vt punkt 1?) ning inglise reeglid meil automaatselt ei kehti. Kolmandaks: jutt kasutust kajastavate tsitaatide kogumisest Vikisõnastikku on, vabandust, jama. Ei ole keegi siiani ilmutanud kalduvust koguda ühtegi keeleversiooni kasutusnäiteid rohkem kui paar (erandiks inglise vikis ladina ja vanakreeka sõnad, kuna sisu kopeeritakse vanadest sõnastikest ja nois oli kombeks esitada suhteliselt väikese klassikakorpuse peaaegu lausaline läbilõige), eesti omas pole seda praktiliselt üldse tehtud ning enamikus vikisõnastikes on viitamine allpool igasugust arvestust. Seega ei ole seal tegelikust kasutusest võimalik ülevaadet saada. Muid projekte (osalt) autoriõigusega kaitstud materjali kogumiseks meil ei ole.
:Niisiis: ehkki mingil määral saab &quot;kasutusnäiteid&quot; &quot;sisulistest&quot; tsitaatidest eristada, st on tuumjuhtumid, mis langevad selgelt ühte või teise, jääb suur osa materjali siiski kuhugi kahe piirimaile. Samas ei ole selliseks sikkude ja lammaste lahutamiseks tegelikult väga head ratsionaalset põhjendust ega ka formaalset alust. Kogu protseduuri saab läbi viia ainult kellegi isikliku maitse ilmeksimatuks kuulutamise teel ja siis ei kajasta tulemus midagi muud. Ei tundu väga praktiline ettevõtmine.
:Minu isiklik nägemus on olnud, et kui me kasvatame kiirelt mõistebaasi mingi tingliku piirini (hinnanguliselt võiks selleks võtta 10 000, aga põhimõtteliselt on see käes juba praegu), selituvad selle käigus mõistete eritlemise metoodika ja vajalik kategooriasüsteem, kujuneb ülevaade allikatest ja struktuuridest. Mulle tundub, et nii on enam-vähem läinud. Nüüd, kui on natuke juba visandatud nädala artiklite ja piltide süsteemi, mis võiks esilehele uues kujunduses minna, tuleb neist alustada artiklite läbitöötamist. Tulemuseks võiks olla nende laienemine pigem süvitsi, nii et ideaalis oleks artiklis tuumik enam-vähem üheselt &quot;teemakesksetest&quot; tsitaatidest ja selle ümber pilv vähem üheselt &quot;õigustatud&quot; materjali, mis laiendab tuumiku konteksti. Samuti peaks peidetud kategooriate abil saama viia enamiku artikleist vastavusse formaalsete kriteeriumitega (definitsioon, pildid, viitamine, ülesehitus).
:Isiklikult häirib mind kõige rohkem hoopis viitamata või viletsalt viidatud sisu. Samas tahaks ma seda võimaluse korral parandada või asendada, mitte tuimalt välja visata. Ja see võtab aega. Teine probleem on isiku- ja teoseartiklitega, kus kiire töö käigus on materjali jäänud liiga suur kogus ootama laialijaotamist. Nüüd saab selle ära teha. Eks artiklite laiendamise ja tihendamise käigus näeb, milliste uute raskustega me kokku puutume - rangelt võttes on võimalused ühe teema kohta eestikeelsest kirjandusest asjakohaseid tsitaate leida suhteliselt piiratud, kuna selle jaoks see projekt siin ongi, enamiku teiste kvaliteet on talumatult vilets. Tuleb lihtsalt edasi töötada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:07 (EET)

==Järjekordne administraatorihääletus==
29. detsembril lõpevad [[User:Ehitaja|Ehitaja]] adminnivolitused. Kutsun üles tema jätkamise poolt hääletama. Hääletuse lõpptähtaeg on südaöö vastu 27. detsembrit.
--[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET)

* {{poolt}}. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET)
* {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:14 (EET)
* {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:36 (EET)

== 9000 artiklit ==

9000. artikkel oli [[Herta Müller‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:09 (EET)
:9100 - [[Undinė Radzevičiūtė‎]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 24. jaanuar 2022, kell 00:59 (EET)
:9200 - [[Carolina Pihelgas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 21:59 (EET)
:9300 - [[Gabriela Mistral]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:50 (EEST)
:9400 - [[Enheduanna]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 04:56 (EEST)
:9500 - [[Bertha von Suttner]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 15:38 (EEST)
:9600 - [[Florence Nightingale]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. mai 2022, kell 00:35 (EEST)
:9700 - [[Alice Munro]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 17:26 (EEST)
:9800 - [[Nelly Sachs‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
:9900 - [[Edith Stein]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 20:32 (EEST)

== [[Julia Reda]] ==

Hi! Coult you move the page to [[Felix Reda]]? The person changed their gender. [[Kasutaja:Wikisaurus|Wikisaurus]] ([[Kasutaja arutelu:Wikisaurus|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 17:36 (EET)

== Värskendatud logo ==

Kuna senine logo on tehtud ammu, tegijat kätte ei saa, šrift on teadmata, svg-faili ei ole ega saa olemasoleva põhjal valmistada, tekitas Toomas Loide uue logoversiooni. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:EE_Vikitsitaadid_logo.svg
Väike png ka: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vikitsitaadid_150x150.png 
Pole selge, kas - kuna meil hetkel liidese administraatorit ei ole - me saame selle vahetuse ise ära teha. On siin kedagi, kes aidata saab? :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:44 (EET)

: Seda ei saa ka liidese admin muuta. Logo muutmine käib MediaWiki konfi failis. Konfi muutmiseks tuleb teha Phabricatorisse task. Võtke heaks: [[phab:T302683]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 21:02 (EET)
::Aitüma. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 22:22 (EET)
::Keegi kinnitas justkui fabrikaatoris, et teeb, nüüd siis mitu päeva juba fabritseerib. Ei tea, kuidas saab ühe pildi väljavahetamine nii vaevarikas olla, aga ju vaeseke rügab hommikust õhtuni, higipull otsa ees. Peaasi, et sõda enne läbi ei saa. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 16:17 (EET)
:::It only took me a few minutes to upload the patch. But we need to make sure that there is a consensus by (at least no opposition from) the local community, and that requires the passage of time. As simple as this. Let's behave like professionals, please. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 10:40 (EET)
::::There are professional Wikipedians?! Then where the heck is my paycheck for 17 years? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:54 (EET)
:::::Seems you have difficulty understanding the word &quot;like&quot;. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:59 (EET)
::::::No liking whatsoever. This ain't no Facebook. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 03:12 (EET)

== 10 000 sisulehekülge ==

[[Pilt:Vikitsitaadid 10 000.svg|150px|right]]
Valminud on erilogo, mida kasutada 10 000 sisulehekülje täitumisel. Kuna nad seal kaugemal tahaksid näha natuke arutelu, siis seega olge head ning avaldage on poolehoidu (või vastumeelsust logo vahetamisele). Väljavahetatud logo näeks ise välja [https://logo-test.toolforge.org/test?wiki=et.wikiquote.org&amp;logo=File:Vikitsitaadid%2010%20000.svg&amp;useskin=vector nii] (kui midagi ei meeldi, siis jõuab veel kohendada).

Mõni küsimus ka lisaks:
* prognoositav 10 000 lehekülje täitumise kuupäev võiks olla?
* logo jääks üles nt täpselt kuuks ajaks? 
: [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:10 (EEST)
::Eks me vaikselt nokitseme mõne päevaga ära. Minu poolest võib see seal ka veidi pikemalt olla. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:44 (EEST)
:::Hetkel on sinna jäänud veel 125 lehekülge. Ma ise enne 1. augusti ei julgeks nagu ühtegi kuupäeva pakkuda või on nüüd oodata ühte kiiret lõpuspurti? [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:48 (EEST)
::::Phabricatori ''task'' on muidu leitav [https://phabricator.wikimedia.org/T313698 siit] [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 07:48 (EEST)</text>
      <sha1>6nxg9gfljjkg9y346k0mdjd1loobpua</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88317</id>
      <parentid>88315</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:36:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* 10 000 sisulehekülge */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43914" xml:space="preserve">__NEWSECTIONLINK__
&lt;div style=&quot;border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;&quot;&gt;

&lt;div style=&quot;padding:0.4em 1em 0.3em 1em;&quot;&gt;
&lt;div style=&quot;padding:0.4em 1em 0.3em 1em;&quot;&gt;
Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele [[Vikitsitaadid:Teated|Teated]].&lt;br /&gt;Teemad, mis pole olnud viimase kahe kuu jooksul aktiivsed, teisaldatakse arhiividesse.
&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;
&lt;div style=&quot;border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; &quot;&gt; [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Vikitsitaadid:Üldine_arutelu/Arhiiv|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Arhiiv&lt;/span&gt;]] • [[Vikitsitaadid:Teated|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Teated&lt;/span&gt;]] • [[Vikitsitaadid:Hääletused|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Hääletused&lt;/span&gt;]] • [{{fullurl:{{ns:4}}:Üldine arutelu|action=edit&amp;section=new&amp;preloadtitle=Kirjuta&amp;nbsp;siia&amp;nbsp;uue&amp;nbsp;teema&amp;nbsp;pealkiri}} &lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Alusta uut teemat] • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 1|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Arhiiv 1&lt;/span&gt;]]''' (2006–2019) • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 2|&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Arhiiv 2&lt;/span&gt;]]''' (2020–2022)&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;
&lt;/div&gt;
{{Sisukord paremale}}

==2900 artiklit==
2900. artikkel on [[Triinu Meres]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:04 (EET)

== 3000 artiklit ==
3000. artikkel on [[Virginia Woolf]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 21:08 (EET)

:3100. artikkel on [[Simone de Beauvoir]]. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 23:03 (EET)

:3200. artikkel on [[Mari Tarand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. jaanuar 2021, kell 22:42 (EET)

:3300. artikkel on [[Ernestine Rose]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 00:02 (EET)

:3400. artikkel on [[Anne Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. jaanuar 2021, kell 00:14 (EET)

:3500 [[Olga Tokarczuk]], 3600 [[Angela Davis]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. jaanuar 2021, kell 02:06 (EET)

:3700 [[Ilse Lehiste]], 3800 [[Muriel Spark]], 3900 [[Laura Ingalls Wilder]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 01:56 (EET)

== 4000 artiklit ==

4000. artikkel on [[Toni Morrison]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 22:18 (EET)
:4100. artikkel on [[Ilona Laaman]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. veebruar 2021, kell 09:20 (EET)
:4200. artikkel on [[Helen Fielding]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET)
:4300. artikkel on [[Dagmar Normet]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET)
:4400. artikkel on [[Salme Reek]].
:4500. artikkel on [[Liisi Ojamaa]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. veebruar 2021, kell 23:54 (EET)
:4600. artikkel on [[Ljudmila Ulitskaja]].
:4700. artikkel on [[Helena Tulve]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. veebruar 2021, kell 15:19 (EET)
:4800. artikkel on [[Lesja Ukrajinka]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 00:22 (EET)
:4900. artikkel on [[Ene-Reet Soovik]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 02:00 (EET)

== ETISe mall ==

Kas keegi oskab ja viitsib ETISe malli tööle panna? Mõni ikka vahel üritab seda kasutada, ähk lähäb taris. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 12:47 (EET)

== 5000 artiklit ==

5000. artikkel on [[Elinor Ostrom]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 02:49 (EET)
:5100. artikkel on [[Astrid Reinla]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 23:49 (EET)
:5200. artikkel on [[Robin Hobb]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2021, kell 14:24 (EET)
:5300. artikkel on [[Lynn Margulis]]. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. märts 2021, kell 09:02 (EET)
:5400. artikkel on [[Elizabeth Barrett Browning]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2021, kell 15:59 (EET)

Kui täpselt muidu seda ümmarguste numbrite täitumist jälgitakse? Nt minu meelest oli täna 5600. artikkel [[Tuum]]. Enne seda loodi &quot;[[Kirjeldus‎]]&quot; ning enne seda &quot;[[Epi Tohvri‎]]&quot;. Samas oli just Tohvri artikkel nähtavasti mõeldud ümmarguse artiklina. Märkusena: [[Eri:Arvandmestik|hetkel näitab]] süsteem 5611 sisulehekülge ning kui minna [[:Eri:Uued_leheküljed|uute lehekülgede]] seas tagasi vastav arv kohti, siis jõuab artiklini &quot;Tuum&quot;. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 09:08 (EET)
:Nii täpselt kui saab, aga vahel näitab loendur küll aiateibaid. Ma olen korduvalt näinud, kuidas andmeleht ütleb 99, teen ühe lehe veel ja too näitab ikka 99. Mõnikord on muid segadusi ka, kui rohkem kui üks inimene tegutseb või on mingid brauseriläägid (sirvikuvenimused on kerged tekkima, kui korraga on lahti mitukümmend artiklit ning hakkad kõiki järjest salvestama) või ümbersuunamiste artikliks tegemist arvesse ei võeti. Kustutamine kerib ka numbreid tagasi. Enamasti üritame ikka nii hoolikalt loendada, kui annab. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:32 (EET)

5500. artikkel oli [[Sigrid Undset]], 5600. [[Epi Tohvri]], 5700. [[Christa Wolf]]. Nüüd saab tagasi lugedes jälle mingi muu asja vist, sest midagi kustutati vms. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:35 (EET)
:5800. artikkel on [[Louise Labé]], 5900. [[Vera Poska-Grünthal]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. märts 2021, kell 02:47 (EET)

== Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks ==

Kuna lähiajal Pseudacoruse administaatus lõpeb, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab nädal aega, 16. märtsi südaööni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET)
:{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 00:03 (EET)
:Olen valmis jätkama. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:37 (EET)

*{{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET)
*{{poolt}} (kuigi võiks juba ükskord selle adminstaatuse püsivaks saada; pidevad hääletamised on pehmelt öeldes arusaamatu väiksemate projektide kiusamine) [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:38 (EET)
:Igati poolt, aga meie arvamus selles konkreetses nüansis pakub neile, kes neid asju otsustavad, palju vähem huvi kui meie arvame, et see neid huvitada võiks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:47 (EET)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 12:36 (EET)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 00:32 (EET)

Kokkuvõte: 4 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Lähen otsin selle koha üles, kus kobisema pidi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:13 (EET)

== policy ==

Hääletan selle poolt, et adminnide õigused kehtiksid tähtajatult. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 10:13 (EET)
:&quot;Neil seal&quot; (tolles inglise viki nurgakeses, kus seda asja aetakse) on reeglid niisugused, et sisuliselt on neil õigus anda ükskõik kui pikki tähtaegu ükskõik mille alusel, meie hääletused ei ole neile kuidagi siduvad ja nad ei ole kohustatud midagi kuidagi põhjendama, st täielik voli ja null vastutust. Seega määrab reaalsed reeglid praktika ning praktika on selline, et üldjuhul antakse 3, 6, 9, 12 kuud selles järjestuses... kui kellelegi parasjagu midagi muud pähe ei tule. (Ja praktika näitab, et ka niisuguse asjakorralduse kritiseerimine on rangelt keelatud, &quot;või muidu&quot;.) Nii et me võime siin igasuguseid hääletusi omatahtsi teha, ent sisulise efekti mõttes võiksime siin ka USA presidenti valida, tagajärjekus oleks umbes sama. Ma oleks kah tähtajatuse poolt, aga... --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 15:57 (EET)

== Poliitika ==

Ma olen päris pikka aega kaalunud Eesti erakondade kohta lehtede tegemist ja kogu aeg leidnud, et ehk ei ole hea mõte. Isegi isikute alla ei ole tahtnud erakondade teemalisi tsitaate väga panna. Ja Eesti parteipoliitikute lehed mulle iseenesest ka ei meeldi, ehkki neid on juba tasapisi tekkinud, ei ole palju parata. See on mitte hambapastatuubi või Pandora laeka avamine, pigem on tegu prügikastiga, kus toksilised jäätmed on olmejäätmetega segi - liiga suur on šanss, et ühel hetkel avastavad võimalused mingid parteivõitlejad ja hakkavad siin omavahelist sõda pidama ning kõike parteilise tekstipildujaga üle laskma nagu pärast kaheksanda õllekasti väljatoomist assenisaatorite suvepäevadel. Jube kerge on leida iga erakonna kohta 60 000 tähemärki sarkasmi ja teine 60 000 panegüürikat. Poliitikat tervikuna vältida ei saa ja ma ei arvagi, et peaks, praktiliselt iga asi on kellegi jaoks poliitika, kuid mulle isiklikult tundub, et võiks proovida hoida maas mingid jooned parteilise päevapoliitika vastu, millele saaks vajaduse korral osutada, kui peaks tekkima mingi kahtlane invasioon või infektsioon. Tõhusaid reegleid on väga raske formuleerida ning ma ei tea, et meil oleks võimalik teistest vikidest häid eeskujusid leida (inglis on kindlasti negatiivne eeskuju), ent näiteks olemasolevate erakondade välistamine võiks ehk olla üks reegel. Ivo nüüd ühe tegi ja ma ei tea, kas ta võimalikud pikaajalised tagajärjed või probleemid läbi mõtles. Võib-olla on mingeid häid vastuväiteid, mis mulle pähe ei tulnud. Arvamusi? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 16:08 (EET)
:Ma just vastupidi leian, et selle vältimine on täiesti tarbetu ja hoiab hoopis projekti arengut tagasi. Selle analoogia oleks see, kui me keelaks Vikipeedias artiklid tegevpoliitikutest, sest &quot;nad ju niikuinii tulevad muidu surkima&quot; [ja tulevad tõesti, aga mis meil sellest -- paneme aga neile vastu näppe, kui liiga ülbeks muutuvad]. See materjal on pealegi just selline asi, mida on vahel vaja taga otsida (igasugu hanerasva soovitusi jms). Mida keegi 19. sajandi kirjamees millegist arvas on valdaval enamusel juhtudest märkimisväärselt vähem huvipakkuv. Pealegi on meil siin administraatorid olemas ja blokeerimine ei ole nüüd küll midagi keerulist. Vikipeedia on ikka märkimisväärselt enam külastatav ja muudatav. Ei tea kuidas ja kust peaks siia järku suuremad hordid saabuma.
:Küll on mulle siin kohati silma jäänud selliseid tsitaate, mille pigem välja praagiks. Eks teost lugedes võib see [äkki] jah olla väga vinge koht, kuid eraldivõetuna jääb asi arusaamatuks [ehk mida sellega öelda tahetakse või miks see just sellise teema alla paigutati, kus vastavat mõistet on mainitud ainult möödaminnes, või mõlemat]. Seega sellist Vikitsitaatide lehekülgede sisupoliitikat võiks arendada küll. Oleks vast aeg paika panna mingit printsiibid, et mille alusel mingeid tsitaate välja visata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 17:21 (EET)

== 6000 artiklit ==

Nüüd sai 6000 täis artikliga [[Marguerite Duras]]. Järgmiste keeleversioonideni üldarvestuses on umbes tuhatkond artiklit (ukraina 6908, prantsus 7036), heebrea on jupp maad tagapool (5385). Sestap on esialgne plaan võtta vahepeal aeg maha ja tegelda kvaliteediga: viitamine, definitsioonid, pildid, artiklisisene liigendus, märksõnastamine ja olemaolevate lühiartiklite pikendamine. Küllap selle käigus täituvad ka mingid lüngad ja numbrid kasvavad, ent mitte sugugi nii kiirelt kui viimasel ajal. Kui korrastustöödega kuhugimaale jõuame ja tahtmist jätkub, küll siis saab jälle kvantiteedi üles võtta, esikümnesse jõudmine pole iseenesest mingi probleem. Aga eks näe, mis sest kavast välja tuleb. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 18:09 (EEST)
:6100 - [[Katja Kettu]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. aprill 2021, kell 18:24 (EEST)
:6200 - [[Karen Blixen]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. aprill 2021, kell 00:40 (EEST)
:6300 - [[Éva Janikovszky]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 00:58 (EEST)
:6400 - [[Rachel Carson]]
:6500 [[Sviatlana Aliaksijevič]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. mai 2021, kell 01:42 (EEST)
:6600 - [[Ruth Benedict]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. juuni 2021, kell 02:10 (EEST)
:6700 - [[Marguerite Yourcenar]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 00:16 (EEST)
:6800 [[Pearl S. Buck]], 6900 [[Viiu Härm]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:45 (EEST)

== Geopoliitilised nihked Vikiuniversumis ==

Veider, varem on Sealt Ülevalt meile ikka kogu õnnistus inglise keeles saabunud, aga nüüd on ilmselt kuskil mingeid mõjusfääre ümber jagatud: [[Vikitsitaadid:Teated#Универсальный Кодекс Поведения]]. Positiivne on, et hiina keeles ei ole. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. aprill 2021, kell 22:05 (EEST)

== Malli tahaks ==

Inglise vikis on leiutatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wikitext#Retaining_newlines_and_spaces viis, kuidas poem-sildi abil panna kenasti kõrvuti teksti algupärand ja tõlge]. Tahaks ka, aga selleks on vaja Clear-malli. Proovisin toda eesti vikist kopeerida, ei paista töötavat. Äkki keegi oskab paremini.
&lt;poem lang=&quot;fr&quot; style=&quot;float:left;&quot;&gt;Frère Jacques, frère Jacques,
Dormez-vous? Dormez-vous?
Sonnez les matines! Sonnez les matines!
Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.&lt;/poem&gt;
&lt;poem style=&quot;margin-left:2em; float:left;&quot;&gt;Are you sleeping? Are you sleeping?
Brother John, Brother John,
Morning bells are ringing! Morning bells are ringing!
Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.&lt;/poem&gt;
{{Clear}}
:Ühtlasi: kas meil on mingi silt, millega saab tähti vasak-paremteljel peegelpildis näidata? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. mai 2021, kell 11:37 (EEST)

::Veel üks ühtlasi: kas saaks selle poem-sildi ka artiklitegemise juures olevate tööriistade juurde panna? Seda läheb siin sageli tarvis, võiks olla käepärast. Aitäh. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 16. mai 2021, kell 14:46 (EEST)

:{{ae|Kaniivel}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 09:32 (EEST)
:: Lisasin poem-sildi redigeerimise kasti.
:: Tundub, et Ehitaja küsitu juba töötab, või ma eksin? Malli loomisel võib minna aega tunde või isegi päevi, kuni muutus vikis aktiivseks läheb, sest vana kood on veel puhvris.
:: Kas selle tähtede peegelpildis näitamise kohta on mõnd näidet tuua?
:: [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 12:35 (EEST)
::: Minu meelest see Clear siis ei töötanud, kui ma küsisin, aga ma hetkel ei viitsi ka kaevata. Kui praegu töötab, on hästi. Peegelpildis tähtede kohta: kui Karupoeg Puhh luuletas &quot;Mäletan, siin oli mesi,/ hoidsin teda salakesi/purgi peale kirjutatud oli: MESI&quot;, siis viimases sõnas MESI oli S peegelpildis. Ma ei tea, kuidas nad nõukogude trükitehnikas sellega hakkama said, küllap vaevaliselt. Aga teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes võiks meie ka saada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:43 (EEST)
:::: ME&lt;span style=&quot;{{PeeglisH}}&quot;&gt;S&lt;/span&gt;I. 
:::: Nii saab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 22:42 (EEST)
::::: Vinge, aitäh. Ei tea, kas oleks mõtet see ka toimetuskasti alla lisad või on liiga eksootiline? Jube harva läheb vaja, aga siis ei tule jälle niikuinii meelde. Kuhugi juhendisse peaks küll lisama. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:08 (EEST)
:::::: Juhend: [[Mall:PeeglisH]]. Süntaks on pikk ja lohisev ja seepärast ma teda toimetuskasti alla pigem ei paneks. Põhimõtteliselt on see nagu HTML-i lisamine tekstile. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 11. august 2021, kell 22:11 (EEST)

== Kas tsitaadid või maailma kõigi tõeste väidete kogum? ==

Mul on nüüd juba paar korda ([[Arutelu:Arnold_Rüütel|siin]] ja [[Arutelu:Arnold_Matteus|siin]]) olnud probleem, et läheb vaidluseks, kas Postimehes avaldatud tsitaat on Vikitsitaatide vääriline. Lahendaks selle küsimuse äkki ära ja otsustaks, kas on või pole. Tundub, et on ka mõningane segadus küsimusega, et kas tsiteerimine on teadus või kunst. Juhin tähelepanu, et tsitaat on väljavõte tervikust ja seega alati esitab tervikut tsiteerija/lugeja piiratud perspektiivist. Alati võib küsida, kas peaks olema tsitaadi osa ka eelmine lause või järgmine lause, kui on tegu suulise kõne tsiteerimisega, siis on küsimus veel segasem, nt kas peavad olema sisse arvatud kõik mõminad, parandused, ümbersõnastused -- kus üldse lause algab või lõppeb. Üldiselt tsiteeritakse igasugu inimesi, et anda edasi mingit olulist mõtet, mida see inimene on lugeja/kuulaja arvates väljendanud. Pikemate tsitaatide puhul kasutatakse mõtte väljatoomiseks väljajätteid ehk ellipsist, mõned tsitaadid on refereeringu ja sõna-sõnalise tsitaadi vahepealsed, nt juhul, kui samast ütlusest on säilinud eri mälestusi või eri tsiteeringuid jmt. Lõpuks võib alati tsitaadis räägitu autor või mõni ekspert ütelda, et lugeja sai valesti aru ja tsiteerib valesti, aga kui järgitakse tsiteerimisel elementaarseid reegleid, st ei lisata sinna midagi täiesti uut või lõigata lauset enne lõppjäreldust ilma põhjuseta ära -- siis üldiselt on tsiteerimine oma olemuselt minu meelest küllalt subjektiivne tegevus ja isegi teatud mõttes ekslikud tsitaadid on tsitaadid (ajaloos on nende kohta näiteid küllaga, mh on ekslikud tsitaadid/refereeringud samuti Vikitsitaatide osa). Ehk minu küsimus -- kui tsitaat on tsitaadina või isikule omistatud ütlusena juba leidnud avaldamist nt Postimehes vm toimetusega allikas, minu pärast kasvõi Objektiivis, siis kas on mingit alust selle äratoomist Vikitsitaatides kuidagi muul moel piirata, kui et tuua tsitaat ära, allikat viidata ja kui kellegi arvates on olemas täielikum tsitaat, siis pakkuda see sinna kontekstiks kõrvale? Sest muidu jääb mulje, et Vikitsitaadid tahaks olla kõigi maailmas esinevate tõeste väidete kogum, kust kõik kellegi meelest kahtlased tsitaadid eemaldatakse -- kui me isegi Eesti suurimas päevalehes avaldatut piisavalt usaldusväärseks tsitaadi allikaks ei pea, siis mida üldse? Kunagi varem tõin juba selle näite -- kas hakkame Kanti kategoorilise imperatiivi kolme sõnastust ka omavahel klapitama ja omalt poolt ära otsustama, milline neist lõpuks ikkagi õige on ja tõmbame ülejäänud maha -- või sõnastame kolme peale kokku õige versiooni? --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 15:09 (EEST)
:Nagu oodata võis, läks kohe esimeses lauses demagoogiaks kätte ära, kuna kontekst lükati joonelt vaiba alla, et jutt parem välja näeks. Veel kord: ajalehe kirjade rubriigis avaldatu tõelevastavust ei kontrolli ükski toimetus, Eestis kohe kindlasti mitte, seega lasub kogu tõenduskoormus kirja autoril. Kui see ei ole keegi avalikkuses tuntud isik, võib tema lugejakirjas kellelegi omistatud tsitaat olla õige või mitte olla, sisuliselt on selle tõesus garanteeritud sama palju kui veebifoorumite või kommentaariumite kirjutistes. Ajalehtedest teeb aktsepteeritava faktiallika asjaolu, et nende sisu on toimetuse poolt kontrollitud ja kureeritud ning toimetus vastutav selle eest oma renomeega; ajalehti, mis sellise protsessiga kvaliteeti ei taga, on eri vikides ka ebausaldusväärseks kvalifitseeritud. Seegi garantii kehtib aga üksnes sellele osale ajalehe sisust, mille eest toimetus otseselt vastutab, mitte sisuosadele, mille koostab keegi kolmas ning mis avaldatakse üldjoontes muutmata kujul nagu arvamuslood, reklaamid ja lugejakirjad. Reklaame Vikipeedias üldjuhul usaldusväärseks allikaks ei peeta, välja arvatud reklaami enda kohta, ning arvamuslood kõlbavad üksnes tõestuseks, et X midagi ütles või arvas, mis võib iseenesest olla oluline, kui autor on tähelepanuväärne. Lugejakirjad on sisuliselt arvamusrubriigi väikevend ning kui lugejal pole renomeed, mis tema väiteid kuidagi garanteeriks (kui Tarmo Soomere väidab midagi lugejakirjas, on see teise kaaluga kui arvamus, mida avaldab Ants Kägu Kükametsast), ning ei ole ka mingit viidet peale &quot;X ütles kunagi mulle&quot;, siis seda ei saa isegi mitte kuidagi kontrollida. Teesklus, justkui oleks iga Postimehes avaldatud fraas ühtviisi püha tõe allikas, on puhas jura. Kogu ülejäänud heietus näitab lihtsalt, et heietaja ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe on tsiteerimisel ja folklooril. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:40 (EEST)

== 7000 artiklit ==

Täna sai 7000. artikliks [[Wisława Szymborska]]. Veel sadakond ja oleme esikümnes, möödudes ukrainlastest. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:10 (EEST)
:7100, [[George Sand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. september 2021, kell 23:13 (EEST)
:Eile, muide, liikusime artiklite arvult mööda ukraina Vikitsitaatidest ja jõudsime keeleversioonide seas 10. kohale. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 4. september 2021, kell 16:02 (EEST)
:7200, [[Margaret Mead]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2021, kell 01:23 (EEST)
:7300, [[Alma Ostra-Oinas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2021, kell 23:55 (EEST)
:7400, [[Els Oksaar]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2021, kell 01:16 (EEST)
:7500, [[Grazia Deledda]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. september 2021, kell 19:50 (EEST)
:7600, [[Leïla Slimani]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 19:49 (EEST)
:7700, [[Māra Svīre]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 01:59 (EEST)
::Ja muide, artiklite arvult oleme 8. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 23:58 (EEST)
:7800, [[Helmi Neggo]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 18:23 (EEST)
:7900, [[Fanny de Sivers‎]]. Ühtlasi, tänasest artiklite arvult 7. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 00:14 (EEST)

== Järjekordne hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks ==

Kevad tõi [[rändlinnud]] [[Egiptus|Egiptimaalt]], nood omakorda hirmsa ja palava [[Suvi (Luts)|suve]], nüüd on käes [[sügis]]t ettevalmistavad [[vihm]]ad, [[seen]]e- ja [[kool]]iaeg ning [[jõulud]]ki pole enam kaugel. Taas on aastaring, karm ja halastamatu nagu taline [[unnapüük]], veeretanud meie kaela selle aja, mil toimub hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks. {{ping|Kaniivel}} {{ping|WikedKentaur}} {{ping|Kruusamägi}} {{ping|Sillerkiil}} - astuge ligi, astuge ligi, ärge häbenege! Iga hääl võidab, võidab ka Projekt. (No ei ole meil seda permanentsi, mis parata, tuleb muudkui aga otsast jatkata.) Hääletus kestab 13. septembril kella 00.30ni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2), sest ma olen unine ja ei viitsi arvutada, kui pikk on nädal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST)
:Võin edesi administreerida, kui austatud kolleegid nõus on. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:31 (EEST)
* {{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST)
* {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:44 (EEST)
* {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. september 2021, kell 07:26 (EEST)
* Ma olen {{poolt}}. Aga hääletuse tingimused võtavad pisut kukalt kratsima. Eesti vööndiaeg on praegu EEST (UTC+03:00), peale kellakeeramist (mis toimub oktoobri viimase laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00) on EET (UTC+02:00). Kui nüüd kohaliku aja järgi 13. septembril kell 01:29 hääletaks hulk kasutajaid vastu, siis oleksime kohe protseduurilise probleemi ees: kas hääled loevad või ei ole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:58 (EEST)
:No vaatame tol hommikul, kas oled need vastuhääled kokku saanud või ei. Ega hääletuse lõpu määratlemine &quot;nädala pärast&quot; ei oleks palju parem olnud, kindlasti oleks keegi tulnud lagedale teadega, et eri kalendrites on eri pikkusega nädalad vms. Kui vikipedistid milleski üldse head on, siis tähenärimises. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 22:30 (EEST)
::Nii, nüüd on küll kõik tähtajad möödas. Ei tulnud protseduurilisi probleeme ega post-C-duurilisi postbleeme. Seis on 4:0, lähen ja kobisen. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. september 2021, kell 00:21 (EEST)

== Linkimise eelvaade ==

Viimasel ajal on artiklilehtede toimetamise käigus linkimisse tekkinud eelvaade, mis pakub hunniku sodi, laiutab ees ega lase normaalselt tööd teha. Otsisin eelistustest, aga ei leidnud - kas seda saab kuidagi välja lülitada? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 17:16 (EEST)
: Proovisin ja uurisin, kuid midagi välja ei uurinud. Mul ei õnnestunud sellist olukorda saavutada, millest kõneled. Kas pead silmas seda, et kui lingi peale lähed kursoriga, siis näitab pisikeses modalis lingi all oleva artkli eelvaadet? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 21:58 (EEST)
:: Ma pean silmas seda, et kui võtta tekstirežiimis toimetades sõna blokki ja klõpsida lingilisamisnuppu, siis näidatakse pärast mõningast mõtlemist pikka rivi linke, enamjaolt asjassepuutumatuid, koos vist artiklist võetud esimese pildi ja WD määratlusega. Varem oli vaid rivi linke, mis tekkis märksa rutem, nii et kui oli kiiresti vaja lisada palju linke, sai klõpsida hiirega sõnal, nupul, hüpata TABiga alumisse lahtrisse ja lüüa Enter - kõik. Praegu valitakse TABi peale mingi suvaline mõttetu artikkel pikast nimekirjast ning kogu protsess on vähemalt kaks korda aeganõudvam. Kasutajamugavuse nimel on tehtud mõttetu eelvaade kohta, kus see tõstab tublisti kasutajaebamugavust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 20. oktoober 2021, kell 21:30 (EEST)
::: Nüüd saan aru, mida silmas pead. Ma ise pole seda nuppu varem kasutanud. Seda ei saa tõesti eelistustest välja lülitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. november 2021, kell 23:50 (EET)

== 8000 artiklit ==

8000. artikkel: [[Emily Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. november 2021, kell 21:56 (EET)
:8100: [[Mary Douglas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. november 2021, kell 22:50 (EET)
:8200: [[Anna Seghers]]; 8300: [[Lucy Worsley]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. november 2021, kell 23:37 (EET)
:8400: [[Ngaio Marsh]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 21. november 2021, kell 21:33 (EET)
:8500: [[Selma Lagerlöf‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. november 2021, kell 15:26 (EET)
:8600: [[Lea Tormis]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. detsember 2021, kell 17:46 (EET)
:8700: [[Ester Mägi]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 26. detsember 2021, kell 14:44 (EET)
:8800: [[Sofi Oksanen]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. detsember 2021, kell 17:38 (EET)
:8900: [[Narine Abgarjan]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 20:49 (EET)

== Teemaartiklid ==
Ma kordan üht tähelepanekut, mille tegin eespool ka seoses soomlase varasema kaastööga. Nimelt, kas teemaartiklis ei peaks siiski olema tsitaadid vastava teema kohta? Vähemasti algsetest teemaartiklitest, mis siin olid, ja näiteks inglise viki omadest jäi mulle mulje, et nii võiks olla. Samas praegune tsitaadivalik artiklites nagu [[Jokker]] või [[Lööve]] meenutab rohkem sõna kasutusnäiteid. Seal on üks tsitaat, mis on selles sisalduvate sõnade alusel kopeeritud kuude uude artiklisse. Kasutusnäidetena võiks need sobida paremini Vikisõnastikku (lühemal kujul küll). Inglise vikist ma otsest juhtnööri selle kohta praegu ei leidnud, aga lehel [[:en:Wikiquote:Theme pages]] on märgitud, et tsitaatide valikul võiks tähelepanu pöörata sellele, kas tsitaadi põhiteema on ühtlasi artikli teema või kas artikli teemat mainitakse tsitaadis vaid möödaminnes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. november 2021, kell 15:52 (EET)
:Ühest küljest võib nõus olla, teisest küljest: mis on olemas, seda saab parandada ja täiendada, ja mida pole, seda paraku üldse ei saa parandada ega täiendada. See siin ei ole Vikipeedia, kus leht vedeleb mitme toimetamismärkusega kümme aastat ja midagi ei juhtu. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 23. november 2021, kell 21:22 (EET)
::Ka mind häirib, et kohati on ülespandud tsitaadid pigem sõna kasutusnäited, sest asjast endast ei räägi nad vähematki. Olemasolevat asja saab jah parandada ja täiendada, aga kui on juba ette teada, et lisatu vajab hiljem väljatoimetamist, siis näiks mõistlik seda topelttööd vältida ja asju mitte lisada kohadesse, kuhu nad hästi sobida ei taha.
::See ei ole siin tõesti eestikeelne Vikipeedia, kus mõned lehed vedelevad vahel mitme toimetamismärkusega kümme aastat. Siis pole nimelt neid malle kasutusel ja toimetamise ressurss on niipalju madalam, et kümne aasta asemel peaksime rääkima väljavaatest mõnel lehel sadakond aastat toimetajakätt oodata. Seepärast võiks olla ka ekstra ettevaatlik, et mitte tööd juurde tekitada.
::Seni on selgelt olnud prioriteet ronida rahvusvahelises arvestuses (ehk mida rohkem tsitaadilehekülgi, seda parem). See toob aga kaasa selle, et toimetamisvajadus kasvab samuti rekordkiirusel ja tegelikult peaks mingi hetk uute lehekülgede loomises pausi pidama ja vahelduseks tegelema olemasolevate järgiaitamisega. Muidu läheb sebu Vikipeediaks kätte ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 22:12 (EET)
:::Siin ei ole toimetamismalle, vaid peitkategooriad - täiendamist vajavate, pilte või definitsioone ootavate ja viitamisprobleemidega lehtede kohta. Asjaga tegeldakse. Vana mees ei ole ometi kiirrong. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 3. jaanuar 2022, kell 00:34 (EET)
:Mõnes mõttes jah, mõnes mõttes ei. Esiteks: mis on kasutusnäide, mis teema sisuline kasutus, on isiklik hinnang. Praktika näitab, et seda mõistetakse väga erinevalt. Teiseks: aga miks, muide, ei tohi Vikitsitaatides olla kasutusnäited? Näited selle kohta, kuidas mingit terminit või mõistet kasutatud on, mille metafoor ta keelekõnelejate jaoks on, millega teda kõrvutatakse, ütlevad ta kohta rohkem kui ükski definitsioon suudaks. Tähendus ongi ju kasutus. Kui näiteid on piisav kogus, hakkavad ilmnema eri tähendused, diakroonilised muutused ja palju muudki. Samas ei ole eesti Tsitaatides kuskil sellist reeglit, et kasutusnäiteid olla ei tohi (ja kuidas seda üldse rakendada saabki, vt punkt 1?) ning inglise reeglid meil automaatselt ei kehti. Kolmandaks: jutt kasutust kajastavate tsitaatide kogumisest Vikisõnastikku on, vabandust, jama. Ei ole keegi siiani ilmutanud kalduvust koguda ühtegi keeleversiooni kasutusnäiteid rohkem kui paar (erandiks inglise vikis ladina ja vanakreeka sõnad, kuna sisu kopeeritakse vanadest sõnastikest ja nois oli kombeks esitada suhteliselt väikese klassikakorpuse peaaegu lausaline läbilõige), eesti omas pole seda praktiliselt üldse tehtud ning enamikus vikisõnastikes on viitamine allpool igasugust arvestust. Seega ei ole seal tegelikust kasutusest võimalik ülevaadet saada. Muid projekte (osalt) autoriõigusega kaitstud materjali kogumiseks meil ei ole.
:Niisiis: ehkki mingil määral saab &quot;kasutusnäiteid&quot; &quot;sisulistest&quot; tsitaatidest eristada, st on tuumjuhtumid, mis langevad selgelt ühte või teise, jääb suur osa materjali siiski kuhugi kahe piirimaile. Samas ei ole selliseks sikkude ja lammaste lahutamiseks tegelikult väga head ratsionaalset põhjendust ega ka formaalset alust. Kogu protseduuri saab läbi viia ainult kellegi isikliku maitse ilmeksimatuks kuulutamise teel ja siis ei kajasta tulemus midagi muud. Ei tundu väga praktiline ettevõtmine.
:Minu isiklik nägemus on olnud, et kui me kasvatame kiirelt mõistebaasi mingi tingliku piirini (hinnanguliselt võiks selleks võtta 10 000, aga põhimõtteliselt on see käes juba praegu), selituvad selle käigus mõistete eritlemise metoodika ja vajalik kategooriasüsteem, kujuneb ülevaade allikatest ja struktuuridest. Mulle tundub, et nii on enam-vähem läinud. Nüüd, kui on natuke juba visandatud nädala artiklite ja piltide süsteemi, mis võiks esilehele uues kujunduses minna, tuleb neist alustada artiklite läbitöötamist. Tulemuseks võiks olla nende laienemine pigem süvitsi, nii et ideaalis oleks artiklis tuumik enam-vähem üheselt &quot;teemakesksetest&quot; tsitaatidest ja selle ümber pilv vähem üheselt &quot;õigustatud&quot; materjali, mis laiendab tuumiku konteksti. Samuti peaks peidetud kategooriate abil saama viia enamiku artikleist vastavusse formaalsete kriteeriumitega (definitsioon, pildid, viitamine, ülesehitus).
:Isiklikult häirib mind kõige rohkem hoopis viitamata või viletsalt viidatud sisu. Samas tahaks ma seda võimaluse korral parandada või asendada, mitte tuimalt välja visata. Ja see võtab aega. Teine probleem on isiku- ja teoseartiklitega, kus kiire töö käigus on materjali jäänud liiga suur kogus ootama laialijaotamist. Nüüd saab selle ära teha. Eks artiklite laiendamise ja tihendamise käigus näeb, milliste uute raskustega me kokku puutume - rangelt võttes on võimalused ühe teema kohta eestikeelsest kirjandusest asjakohaseid tsitaate leida suhteliselt piiratud, kuna selle jaoks see projekt siin ongi, enamiku teiste kvaliteet on talumatult vilets. Tuleb lihtsalt edasi töötada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:07 (EET)

==Järjekordne administraatorihääletus==
29. detsembril lõpevad [[User:Ehitaja|Ehitaja]] adminnivolitused. Kutsun üles tema jätkamise poolt hääletama. Hääletuse lõpptähtaeg on südaöö vastu 27. detsembrit.
--[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET)

* {{poolt}}. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET)
* {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:14 (EET)
* {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:36 (EET)

== 9000 artiklit ==

9000. artikkel oli [[Herta Müller‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:09 (EET)
:9100 - [[Undinė Radzevičiūtė‎]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 24. jaanuar 2022, kell 00:59 (EET)
:9200 - [[Carolina Pihelgas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 21:59 (EET)
:9300 - [[Gabriela Mistral]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:50 (EEST)
:9400 - [[Enheduanna]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 04:56 (EEST)
:9500 - [[Bertha von Suttner]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 15:38 (EEST)
:9600 - [[Florence Nightingale]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. mai 2022, kell 00:35 (EEST)
:9700 - [[Alice Munro]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 17:26 (EEST)
:9800 - [[Nelly Sachs‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
:9900 - [[Edith Stein]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 20:32 (EEST)

== [[Julia Reda]] ==

Hi! Coult you move the page to [[Felix Reda]]? The person changed their gender. [[Kasutaja:Wikisaurus|Wikisaurus]] ([[Kasutaja arutelu:Wikisaurus|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 17:36 (EET)

== Värskendatud logo ==

Kuna senine logo on tehtud ammu, tegijat kätte ei saa, šrift on teadmata, svg-faili ei ole ega saa olemasoleva põhjal valmistada, tekitas Toomas Loide uue logoversiooni. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:EE_Vikitsitaadid_logo.svg
Väike png ka: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vikitsitaadid_150x150.png 
Pole selge, kas - kuna meil hetkel liidese administraatorit ei ole - me saame selle vahetuse ise ära teha. On siin kedagi, kes aidata saab? :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:44 (EET)

: Seda ei saa ka liidese admin muuta. Logo muutmine käib MediaWiki konfi failis. Konfi muutmiseks tuleb teha Phabricatorisse task. Võtke heaks: [[phab:T302683]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 21:02 (EET)
::Aitüma. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 22:22 (EET)
::Keegi kinnitas justkui fabrikaatoris, et teeb, nüüd siis mitu päeva juba fabritseerib. Ei tea, kuidas saab ühe pildi väljavahetamine nii vaevarikas olla, aga ju vaeseke rügab hommikust õhtuni, higipull otsa ees. Peaasi, et sõda enne läbi ei saa. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 16:17 (EET)
:::It only took me a few minutes to upload the patch. But we need to make sure that there is a consensus by (at least no opposition from) the local community, and that requires the passage of time. As simple as this. Let's behave like professionals, please. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 10:40 (EET)
::::There are professional Wikipedians?! Then where the heck is my paycheck for 17 years? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:54 (EET)
:::::Seems you have difficulty understanding the word &quot;like&quot;. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:59 (EET)
::::::No liking whatsoever. This ain't no Facebook. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 03:12 (EET)

== 10 000 sisulehekülge ==

[[Pilt:Vikitsitaadid 10 000.svg|150px|right]]
Valminud on erilogo, mida kasutada 10 000 sisulehekülje täitumisel. Kuna nad seal kaugemal tahaksid näha natuke arutelu, siis seega olge head ning avaldage on poolehoidu (või vastumeelsust logo vahetamisele). Väljavahetatud logo näeks ise välja [https://logo-test.toolforge.org/test?wiki=et.wikiquote.org&amp;logo=File:Vikitsitaadid%2010%20000.svg&amp;useskin=vector nii] (kui midagi ei meeldi, siis jõuab veel kohendada).

Mõni küsimus ka lisaks:
* prognoositav 10 000 lehekülje täitumise kuupäev võiks olla?
* logo jääks üles nt täpselt kuuks ajaks? 
: [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:10 (EEST)
::Eks me vaikselt nokitseme mõne päevaga ära. Minu poolest võib see seal ka veidi pikemalt olla. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:44 (EEST)
:::Hetkel on sinna jäänud veel 125 lehekülge. Ma ise enne 1. augusti ei julgeks nagu ühtegi kuupäeva pakkuda või on nüüd oodata ühte kiiret lõpuspurti? [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:48 (EEST)
::::Phabricatori ''task'' on muidu leitav [https://phabricator.wikimedia.org/T313698 siit] [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 07:48 (EEST)
::Täna vast ei jõua, aga homme tahaks ära teha. Siis saab mõni asjaosaline rahul puhkusereisile sõita. Minu poolest võiks selle rahumeeli kas või pooleks aastaks üles jätta, kuna meil siin on kasutajate liiklus väike, mistõttu keegi sellest lühikese ajaga eriti teada ei saa ega jõua ka tüdineda. Samuti pole ka erilist lootust, et nii pea mingit järgmist suurt ümarat numbrit ette lööks, kuna plaan on tegeleda vahepeal koristustööde ja kvaliteedi parandamisega, et andrestel oleks vähem ettekäänet virinaks (ehkki kes väga tahab, leiab muidugi põhjenduse alati, kätt ette panna ei saa). Nii et nii-öelda aeglase metabolismiga projektina võime võtta sedalaadi tähtaegu märksa rahulikumalt kui Vikipeedias. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 20:36 (EEST)</text>
      <sha1>j55r8mxhmw6mxxfqch30zwffsr6uym6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suvi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3820</id>
    <revision>
      <id>88222</id>
      <parentid>88009</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:26:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7110" xml:space="preserve">[[Pilt:Bertha_Wegmann,Sommerdag_på_Taarbæk_strand,_1889,_Øregaard_Museum.jpg|pisi|Bertha Wegmann, &quot;Suvepäev Taarbæki rannas&quot; (1889)]] 
[[Pilt:Elin_Danielson-Gambogi_-_Girl_with_cats_in_a_summer_landscape_(1892).jpg|pisi|Elin Danielson-Gambogi, &quot;Neiu kassidega suvises maastikus&quot; (1892)]]
[[Pilt:Ida_Gisiko_Summer_Landscape.jpg|pisi|Ida Gisiko-Spärck, &quot;Suvemaastik&quot; (1892)]]
[[Pilt:Fanny_Hjelm_Sommarblommor_1928.jpg|pisi|Fanny Hjelm, &quot;Suvelilled&quot; (1928)]]

'''Suvi''' on soe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Suvele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid ja see, et sajab [[vihm]]a.

==Proosa==

* [[Jõulud]] ja [[jaanipäev]] on [[põhjamaa]] rahvaste suuremaid pühi [---]. Pigemini võiks jaanipäeva nimetada [[päike]]sepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; [[pimedus]] kaob [[valgus]]e eest isegi öösi, eriti põhjamail, kus [[öö]] täiesti kaotanud oma iseloomu.
** [[Matthias Johann Eisen]], &quot;[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]&quot;, 1931


* Teistes Euroopa pealinnades on [[rikkus]] ja [[vaesus]], elegantsed linnaosad ja tööliskvartalid rangelt üksteisest eraldatud, [[Peterburi]]s seevastu oli kõik läbisegi. Uhke [[palee]] kõrval seisis väike, armetu ja madal puulobudik, luksusrestorani kõrval räpane [[kõrts]]. Suvi polnud Peterburi jaoks õige aeg, &quot;[[seltskond]]&quot; viibis suuremalt jaolt oma [[mõis]]ates või suvituskohtades. Sellegipärast pani &quot;saartel&quot; asuvate suurte [[restoran]]ide õhtune [[luksus]] imestama: naiste [[dekoltee]]d ulatusid peaaegu nabani ning väärtuslikke ehteid võis näha tohutul hulgal. Oli ka [[kaupmees|kaupmehi]] [[Nižni Novgorod]]ist ja teistest sisemaa linnadest. Need olid suurt kasvu kandilised räpased habemikud, kes tulid restorani, säärsaapad ja ratsapüksid jalas, jõid palju, lärmasid, möirgasid, [[sülitamine|sülitasid]] avalikult põrandale ning jätsid [[kelner]]ile sada rubla [[jootraha]]. Õhtuti mängisid &quot;saartel&quot; vene [[mustlased]], kelle muusika erutas veel rohkem kui ungari mustlaste oma. Ka siin vajutasid [[valged ööd]] kõigele ebamaisuse pitseri, kõik mõjus peaproovina päevavalgusega täidetud teatris, mitte aga [[tragöödia]] viimase vaatusena, mis aeglaselt, ent kindlalt lõpule lähenes. (lk 98-99)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* Iga inimene teeb omaenda suve. Sel aastaajal pole omaenda iseloomu, kui sa pole just põllumees, kel on elukutseline huvi [[ilm]]a vastu.
** [[Robertson Davies]], &quot;Three Worlds, Three Summers — But Not the Summer Just Past&quot;


* Minu suved lõppesid alati umbes viieteistkümnenda [[juuni]] paiku, kui sai otsa õnnis ajapragu [[kartulipanek]]u ja [[hein]]ateo vahel, mil sai rahulikult [[raamat]]uid lugeda. Kui [[heinategu]] lõppes, tuli [[kartulivõtt]], mis kestis vähemasti kaks kuud. Viimased kartulid [[maja]] taga hunnikus võttis [[külm]], siis teadsime, et [[november]] on saabunud. Külmavõetud kartulid loobiti [[sõnnik]]uhunnikusse, kus neist mõned mingi [[ime]] läbi [[kevad]]el siiski idanema hakkasid, moodustades seal omaette võiduka ''Homo sapiens''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i poolt hüljatud generatsiooni. (lk 180)
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lindvistika&quot;, Välgi metsad, 2015


* Valgeripsmelistel on alati suvi. (lk 118)
* Suvi võtab [[lastehoidmine|lastehoidmise]] vabatahtlikult enda peale, jagades selle ära maa ja taeva vahel. (lk 119)
* [[Vikerkaar]] on suve [[lillekorv]]i [[sang]]. (lk 120)
* [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui suvi [[latv|ladvast]] endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989

==Luule==

&lt;poem&gt;
Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita?
Kuid sul on armsam, püsilikum laad.
Torm võib maikuus puudelt pungad niita
ja suvi ainult viivu ehib maad.
Liig kuumalt paistab vahel taeva silm
ja tihti tuhmub tema kuldne jume:
kui loodus tujutseb, kui muutub ilm,
on helge ilu ilutu ja tume.
Kuid sinu suvele ei tule kadu
ja iluga sa ühte jääma pead,
ei hoople surm, et rändad varjuradu, -
sind igaveseks teevad värsiread.
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], sonett 18. Tõlkinud Harald Rajamets. - W. Shakespeare, &quot;Sonetid&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 23


&lt;poem&gt;
Ma tean: su jaoks ma olen suvi vaid,
täit aastaringi minus sa ei näe,
ja otsima pead tundeid üllamaid,
mu armas, mõne muu kui minu käest.
Mul pole kuldseid vilju pakkuda
ja talvist tarkust pole omandand;
et kevadkõrgel rinnal hoobelda,
liig kaua olen sind ma armastand.
&lt;/poem&gt;
* [[Edna St. Vincent Millay]], &quot;*Ma tean: su jaoks ma olen suvi vaid...&quot;, tlk [[Maria-Kristiina Lotman]], Vikerkaar 6/2015, lk 44-45


&lt;poem&gt;
Oli suvi, oli soe,
[[mets]]a all [[sipelgas|sipelgaid]] siples.
Leidsin üles [[Emajõgi|Emajõe]],
selles jões minu ema suples.
&lt;/poem&gt;
* [[Ott Arder]], &quot;[https://teele.luts.ee/node/5733 Emajõgi]&quot;


&lt;poem&gt;
Siis jõuab kätte suve lõppjaam august. 
[[Õhk]] päikseleilis köeb. On kõiges veel 
suurt südasuvist suigutavat raugust 
ja endeid [[sügis]]est, mis juba teel.
&lt;/poem&gt;
* [[Kalju Kangur]], &quot;August&quot; (1975) kogus &quot;Sonetiraamat&quot; (1989), lk 108


&lt;poem&gt;
meie suve üks-ja-sama skeem
kõrget rohtu marjaõisi heina
maasikaid ja vihma vastu seina
kuuseriisikaid siis talikrüsanteem
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*meie suve uks־ja ־sama skeem...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 32


&lt;poem&gt;
kased kummardusid sügavalt

arvasin et mulle ma ei märganud
et samal päeval ümberringi kahvatasid puud

keegi mu selja taga seisma jäi
mõtles veidi ja kummargil päi

ütles ise endale head teed
pöördus otsides tagasiteed

lilli pidi ta läkski siis
ärganud liblikad ühes viis

päev vajus ära ja otsa jäi
päike enam rõõmsalt ringi ei käi

suvi kõndis välja selle päeva seest
sügis ajab mindki tee pealt eest
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*tuul tuli taga päike läks ees...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 37-38


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab suvi.
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. [[Tuvi]]d.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Vanasõnad==
* [[Jänes]] teeb [[öö]]si rohkem jälgi kui [[lammas]] kogu suvel.
* Kehv suvi, lahja [[sügis]].
* Suvel hauguvad suured [[koer]]ad, sügisel pole kutsikaidki kuulda.
* Suvel [[silm]]ad, talvel [[hambad]].
* Suvi ja [[talv]] taplevad teineteisega.
* Suvi kogub, talv sööb.
* Suvi soeb, [[jaanipäev]] teeb jalad alla.
* Suvine [[rand]] ei pea kaua [[jää]]d.
* Suvine [[tund]] enam kui talvine [[päev]].
* Ära kiida suve enne sügist!
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Aastaajad]]</text>
      <sha1>1qvwnqgca9hiedp4ryeh60hhha2r8p7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Silm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3831</id>
    <revision>
      <id>88495</id>
      <parentid>86698</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:39:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14624" xml:space="preserve">[[Pilt:Dürer,_Albrecht_-_Self-Portrait_(Madrid),_detail_eyes_-_1498.jpg|pisi|Albrecht Dürer. Autoportree (1498). Detail]] 
[[Pilt:Eagle(owl)-eye.JPG|thumb|Kassikaku silm]]

'''Silm''' (ladina keeles ''oculus'') on nägemiselund.


== Juriidika ==
* Kui keegi mees pimestab teise mehe silma, siis pimestatagu tema silm.
** [[Hammurapi koodeks]] (18. sajand e.m.a.), Muinasaja seadusekogumike antoloogia, 2001, tõlkinud Amar Annus, lk 114

==Piibel==
* Aga kui tekib kahju, siis tuleb [[andmine|anda]] [[hing]] hinge vastu,
:24 silm silma vastu, [[hammas]] hamba vastu, [[käsi]] käe vastu, [[jalg]] jala vastu,
:25 [[põletus]] põletuse vastu, [[haav]] haava vastu, vorp vorbi vastu.
:26 Kui keegi lööb oma [[sulane|sulase]] või teenija silma ja rikub selle, siis ta peab tema silma pärast vabaks laskma.
:27 Ja kui ta lööb oma sulasel või teenijal hamba välja, siis ta peab tema hamba pärast vabaks laskma.
* [[2. Moosese raamat]], peatükk 21, salmid 23-27


*  [[Inimene]] näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on [[süda]]mes. 
** [[Esimene Saamueli raamat]], peatükk 16, salm 7


&lt;poem&gt;
Kes [[kõrv]]a on istutanud, 
kas tema ei peaks kuulma? 
Kes silma on valmistanud, 
kas tema ei peaks nägema?
&lt;/poem&gt;
* [[Psalmid]], laul 94, salm 9


&lt;poem&gt;
Kõigist asjust, mis väsitavad, 
ei suuda ükski rääkida: 
silm ei küllastu nägemast 
ja kõrv ei täitu kuulmast.
&lt;/poem&gt;
* [[Koguja raamat]], peatükk 1, salm 8


*  Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu [[valgus]]t täis.
:23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis [[pimedus]]?
* [[Matteuse evangeelium]], peatükk 6, salmid 22-23


*  Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, [[palk (metsandus)|palki]] iseenese silmas aga ei märka?
:4 Või kuidas sa võid oma vennale öelda: &quot;Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!&quot; ja ennäe, sul endal on silmas palk?
:5 Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!
* Matteuse evangeelium, peatükk 7, salmid 3-5


&lt;poem&gt;
Paha on see, kelle silmas on [[kadedus]], 
kes [[nägu|näo]] ära pöörab ja teisi põlgab. 
9 Ahnitseja silm ei rahuldu oma osaga, 
ja nurjatu [[ülekohus]] kuivatab hinge. 
10 Kuri silm on kade [[leib|leivagi]] pärast 
ja tunneb puudust omaenese lauas. 
&lt;/poem&gt;
* [[Jeesus Siiraki tarkuseraamat]], peatükk 14, salmid 8-10

==Proosa==

* &quot;Need seal on [[maastikumaal]]id,&quot; ütles Dickie tõrjuva naerupahvakuga, ehkki kibeles kangesti Tomi suust kiitust kuulda, sest oli oma kätetöö üle silmanähta­valt uhke. Kõik olid jaburad, kriiskavad ja väga ühtemoodi. Peaaegu igal maalil võimutsesid punakaspruun ja [[elektrisinine]]; punakaspruunid katused ja mäed, erk elektrisinine meri. Sedasama sinist värvi olid ka Marge'i portree silmad. (lk 43)
* &quot;Minu [[sürrealism]]ikatsetus,&quot; ütles Dickie järjekordset lõuendit põlvele toetades.
:Tom võpatas, nagu oleks tal südamest [[häbi]]. Ka sellel maalil oli kahtlemata Marge, aga pikkade madujate juustega, ja mis kõige hullem — tema silmadest peegeldus vastu kaks [[silmapiir]]i: ühes Mongibello majad ja mäed, teises rand pisi­keste punaste inimestega. &quot;Jaa, see meeldib mulle,&quot; ütles Tom. Härra Greenleafil oli olnud õigus. Siiski pakkus see Dickiele tegevust ning hoidis teda pahan­dustest, oletas Tom, — täpselt nagu tuhandeid teisi viletsaid [[asjaarmastaja]]test maalikunstnikke kogu Ameerikas. Küll on kahju, et Dickie kuulub nende hulka, Tom oleks tahtnud, et Dickie oleks midagi enamat.
:&quot;Mul pole lootustki oma kunstiga maailma sütitada,&quot; tunnistas Dickie, &quot;aga ma ammutan sellest suurt naudingut.&quot; (lk 44)
* Ta vaatas Dickie sinisilmi, mis põrnitsesid endiselt altkulmu, päikesest pleekinud heledaid kulme, säravaid ilmetuid silmi, mis olid tühjad sinised tarretisepiisad, must täpp keskel, tuimad, ükskõiksed. Arvatakse, et silmadest paistab [[hing]], et silmist näeb [[armastus]]t, et silmadest näeb teise inimese sisemusse, kuid Dickie silmad olid nagu kalk elutu [[peegel]]. (lk 62)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Korraga levis kole uudis nagu kulutuli. Sellel tüütul noorukil olid hallid silmad! Nüüd sirutasid ka kõige lorumad vedelvorstid kaela: uskumatu, aga tõsi mis tõsi. Kuidas võis nii hullusti juhtuda, et pealtnäha tavalisel tondinahal polnudki tavalisi pruune silmi! Siiani oli kõigil tondinahkadel kõlvanud nii taevavõlvi kui ka puude kaharaid kroone pruunide silmadega vaadata, nüüd suvatses üks nende hulgast teistsugune olla. Tondinahad muutusid üpris murelikuks — mis harjumuspärasest erineb, see äratab ju kahtlust. Polnud varem kuuldud tondinahku ohkamas — nüüd levis imelik kahin ja pahin nagu laine üle rohelise muru. (lk 8-9)
** [[Aimée Beekman]], &quot;Tondinahad&quot;, 1977


* Ka meie teised [[meeled]] võivad [[mälestus]]i ja tundmusi vallandada, kuid silmad on sümboolse, aforistliku, mitmetahulise tajumises eriti osavad. Seda teades püstitavad [[valitsus]]ed ikka ja jälle [[Ausammas|ausambaid]]. Üldiselt pole neis midagi erilist, kuid inimesed seisatavad ikkagi nende ees ja harduvad. Silm näeb suuremat osa elust monumentaalsena. Ja üks [[vorm]] mõjutab meid palju rohkem kui teine. (lk 320)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* [[Tüdruk]]ud aga tõmbasid kõigi piiramisseisukorra reeglite kohaselt ringi koomale, jäid vait ja jälgisid mind. Sinised ja hallid silmad, sõstrasilmad, vahedad ja pilklikud silmad otsekui püüaksid tungida minu kaheksa-aastase [[hing]]e põhjani... Need pilgud torgivad, salvavad, sulavad kokku üheks kiirgavaks silmaks. Nemad, tüdrukud on ju oi kui [[vaprus|vaprad]], kui nende vastas seisab üksainus poiss!
** [[Saša Tšornõi]], [https://kultuur.err.ee/1608446741/aivar-kulli-ajalootund-sasa-tsornoi-joulujutt &quot;Kõige hirmsam&quot;], tlk [[Aivar Kull]], ERR, 25.12.2021 (esmatrükk: Põhjanael 12/1993)


* Mul oleks vaja [[muld]]a.
:Musta ja rasket mulda.
:Ja [[labidas|labidat]].
:Mul on ainult [[silm]]ad.
:Kaks looritatud ja kurba silma, mis on täis sinakasrohelist vett.
:Ma vahetasin need täiturul paari võõramaise väärtusetu mündi vastu. Midagi rohkemat nende eest ei saanud.
:Ma hoolitsen silmade eest, hõõrun ja kuivatan neid põlvedel hoides [[taskurätik]]uga. Ettevaatlikult, et neid mitte ära kaotada. (lk 33)
* [[Ágota Kristóf]], &quot;Eile&quot;, tlk Triinu Tamm, 2001


* Silmad peaksid tegelikult olema kaunis indiferentne näoelement. Kõigil on silmad, suured niisked orbiidid, mis liiguvad silmakoopas ja millest paistab vaid väike pinnaosa. See pisaranäärmetest pidevalt niisutatav sarvkesta pind iseenesest ei tohiks väljendada mingeid tundeid, sest ainus muutus, mis tema välimuses saab toimuda, on pupilli ahenemine-laienemine pupillilaiendajalihase (''musculus dilatator pupillae'', mida vastasin anatoomiaeksamil) jõul, mis ei ole muuseas tahtlikult suunatav lihas, vaid oleneb üksnes vegetatiivsest närvisüsteemist. Samuti kui pisaranäärmete nõre küllus või vähesus, mis muudab sarvkesta pinna läikivamaks (säravamaks) või tuhmimaks. 
** [[Emil Tode]], &quot;Raadio&quot;. EKSA 2002, lk 144


* Silmad kõnelevad selles tükis kõigil osalistel, neis silmis on [[valu]]sädemed, neis on [[hirm]] ja väljapääsmatus. Ka [[üksindus]] – mis siis, et ollakse ontlikult ja pealtnäha koos. Kõik tegelased selles tükis on kindlalt [[ebakindlus|ebakindlad]]. Kas ainult näidendis, kas ainult tegelased…
** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ &quot;Uduse teekonna tõde ja õigus&quot;], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i &quot;Pikk päevatee kaob öösse&quot; lavastusele Tallinna Draamateatris)


* Sabina lamab kõhuli [[kabel]]i ees mustas rohus, [[raamat]] ees lahti.
:&quot;Kõik, mida ma palun, on [[vabadus]],&quot; ütleb ta ja vaatab mulle otsa, tema pupillid laienevad hoolimata eredast päikesevalgusest, kuni silmast jääb järele ainult must tušš ja ehe [[valu]]. &quot;Ja kui mulle vabadust keelatakse, mida tehakse alati, siis ma võtan ise.&quot; (lk 13)
* Mida vanemaks me ise saame, seda nooremaks nad [[foto]]del muutuvad. Vita oli lahkudes veidi alla neljakümne, pisut noorem kui mina praegu, vanadel mustvalgetel pulmafotodel kiirgab tema silmadest veel [[valgus]]t. (lk 14)
* Jim ei ole enda moodi. Tema nägu on Cariño kõrvetavast päikesest hoolimata kahvatu ja ta kannab paar numbrit suuremat peent [[ülikond]]a ja elegantseid meestekingi, mis on tema puhul midagi uut. Varem kandis ta alati teksapükse, kulunud T-särke ja spordijalatseid. Ta oleks nagu iseenda [[matus]]teks riidesse pannud. Ja [[valgus]], mis alati tema silmist kiirgas, on kadunud. Varem olid ta silmad tulvil ilusat, hirmutavat, sünget valgust, mis valgustas ööd tema ümber ning paljastas talle eriomase intensiivsuse ja hoolimatuse, pidurdamatuse, lõõskava [[tuli|tule]] või [[kuristik]]u. Ühe silma tumesinist iirist katab kerge piimjas kiht, pilk on rahutu, otsiv. Ilma naiste ja [[alkohol]]ita, ilma sisemise leegitseva seksuaalse hävitustuleta on järel ainult [[tuhk]], vananenud [[keha]] liiga suures ülikonnas, tulevikuta, [[lootus]]teta. Nagu suvel läbi õhu vuhisev [[salamander]], väike vibreeriv elastne veest läikiv ja eluenergiast pakatav pingul keha, mis talvekülma saabudes kokku kuivab. (lk 15-16)
* Marion tuli minu juurde ühel tormiööl, [[kuus]] aastat tagasi ühel novembrihommikul istusin ma haiglas, [[veri]]ne pamp kätel. [[Poiss]] oli [[tekk]]ide ja vereplekiliste nartsude sisse mähitud ja toas oli looma ja reovee lõhn. Vere seest säras mulle vastu kaks selget sinist silma ja hallika naha all, mis nägi välja, nagu oleks see number suurem, tuksus [[süda]]. Mäletan, et mõtlesin, kas tema silmad särasid niimoodi ka minu [[pimedus]]es. (lk 21)
* Edvardi silmad kiirgavad justkui seestpoolt ebamäärast agressiivset valgust, mis tekitab Jimis [[kaitsetus]]e tunde, nagu tungiks see röntgenikiirena tema [[nahk|nahast]] läbi ja valgustaks kõike, ka varjuna roiete taga rippuvat südant. (lk 27)
* [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot;, tlk Maarja Aaloe, 2017


* Ning siis korraga nägi Sammalhabe silmi!
:Kaks salapärast silma hõõgusid ähvardavalt ja kurjalt, üsna siinsamas põõsaste varjus, otse laagriplatsi serval. Peale silmade ei näinud aga Sammalhabe midagi muud, sest see, kellele need silmad pidid kuuluma, jäi ise öises [[pimedus]]es nähtamatuks. Kahvatust [[kuuvalgus]]est oli liiga vähe, et tema piirjooni esile tuua.
:Jäine [[külmavärin]] jooksis mööda Sammalhabeme [[selgroog]]u ülevalt alla ning ta keha kattus silmapilkselt hirmuhigiga.
:&quot;See on kindlasti mõni [[kiskja]],&quot; mõtles Sammalhabe rabatult.
:&quot;Võib-olla hakkab ta mulle juba kallale hüppama!&quot;
:Ta vaatas [[auto]] poole. Auto oli praegu tema ainuke [[lootus]] — kui sinna ometi kuidagiviisi varjule pääseks! Aga autoni jäi oma paarkümmend mehesammu maad.
:Sammalhabe oli kuulnud, et kiskja pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole [[Roomamine|roomama]].
:&quot;Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita,&quot; mõtles ta sealjuures õnnetult. &quot;Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!&quot;
:Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi [[Enesetunne|enesetunde]] veelgi ebamugavamaks.
:&quot;Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele,&quot; arutas Sammalhabe edasi. &quot;Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda...&quot;
:Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk [[habe]] kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Kui alandav on oma elu viimaseid hetki roomates mööda saata,&quot; mõtles ta kibestunult. &quot;[[Surm]]ale peaks vastu minema kindlal sammul ja püstipäi, mina aga rooman siin just nagu mõni ussike.&quot; (lk 38-39)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Aga [[noodid]] mõtlesid ''re''-minoorile
ja veelgi rohkem [[Johann Sebastian Bach|isemajandavale komponistile]]
״Kui hästi me temaga läbi saime...&quot;
Ja suured poolnoodid valgusid [[pisar]]aid täis 
just nagu silmad
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;Isemajandav komponist&quot;, kogust &quot;Lumesõda&quot;, 1966, lk 91-92


&lt;poem&gt;
mu silmad varjavad end karvkatte taga
sest [[hirm|kardavad]] juba
tervet maailma ega julge end
enam kellelegi näidata
iga hetkega kui kuulen kellegi [[karjumine|karjumist]] või loen [[uudis]]eid
mu silmade [[karvkate]] tiheneb
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*mu silmad on kasvatanud endale...&quot;, rmt: &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 56

==Vanasõnad==
* Ega oma silm peta.
* Ega [[raha]]l silmi ole, kui enesel ei ole.
* Ega teist maksa enam [[usk]]uda kui silmaga näed.
* Ega võõra silma tule vett.
* Haledus ajab silmad paisuma.
* [[Hirm]]ul on suured silmad.
* Kaaren kaarna silma välja ei noki.
* [[Kaks]] silma ulatuvad kaugemale kui üks.
* Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.
* Kes sind [[naer]]ab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni.
* Kus haige, seal [[käsi]]; kus arm, seal silm.
* Kus silm, seal [[külm]], kus sõlm, seal soe.
* Läheb silmist, läheb meelest.
* Merel silmad, metsal [[kõrv]]ad.
* Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust.
* Mis [[süda]] vihkab, seda silm ei ihka.
* [[Mure]] kõnnib, muhk [[pea]]s, vilets kõnnib, vesi silmis.
* Neli silma näevad rohkem kui kaks.
* [[Oma]] silm on [[kuningas]].
* [[Palju]] lapsi, laiad silmad.
* [[Peremees|Peremehe]] silm teeb loomad rammusaks.
* Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt.
* Pimeda silmad sõrmede otsas.
* Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab.
* Silm ei saa täis nägemisest, [[kõrv]] kuulmisest.
* Silm kuningas, [[käsi]] tegija.
* Silm on [[hing]]e [[peegel]].
* Silm on ihu küünal.
* Silmad jäid õue.
* Silmad näevad enam kui silm.
* Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda.
* Silmadega sööb enem kui süda ([[kõht]]) vastu võtab.
* Silmavesi vihtlemise eest, suits [[saun]]a kütmise eest.
* Suvel silmad, [[talv]]el hambad.
* [[Vaene]] laseb silmist suhu.
* Võta silm näppu, - küll siis seletad.
* Ära usu ilma, [[ilm]] ajab puru silma!
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Inimene]]
[[Kategooria:Anatoomia]]</text>
      <sha1>49cc4bdbzudgvih8gqg1u3qcuihmxh1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88496</id>
      <parentid>88495</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:40:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14619" xml:space="preserve">[[Pilt:Dürer,_Albrecht_-_Self-Portrait_(Madrid),_detail_eyes_-_1498.jpg|pisi|Albrecht Dürer. Autoportree (1498). Detail]] 
[[Pilt:Eagle(owl)-eye.JPG|thumb|Kassikaku silm]]

'''Silm''' (ladina keeles ''oculus'') on nägemiselund.


== Juriidika ==
* Kui keegi mees pimestab teise mehe silma, siis pimestatagu tema silm.
** [[Hammurapi koodeks]] (18. sajand e.m.a.), Muinasaja seadusekogumike antoloogia, 2001, tõlkinud Amar Annus, lk 114

==Piibel==
* Aga kui tekib kahju, siis tuleb [[andmine|anda]] [[hing]] hinge vastu,
:24 silm silma vastu, [[hammas]] hamba vastu, [[käsi]] käe vastu, [[jalg]] jala vastu,
:25 [[põletus]] põletuse vastu, [[haav]] haava vastu, vorp vorbi vastu.
:26 Kui keegi lööb oma [[sulane|sulase]] või teenija silma ja rikub selle, siis ta peab tema silma pärast vabaks laskma.
:27 Ja kui ta lööb oma sulasel või teenijal hamba välja, siis ta peab tema hamba pärast vabaks laskma.
* [[2. Moosese raamat]], peatükk 21, salmid 23-27


*  [[Inimene]] näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on [[süda]]mes. 
** [[Esimene Saamueli raamat]], peatükk 16, salm 7


&lt;poem&gt;
Kes [[kõrv]]a on istutanud, 
kas tema ei peaks kuulma? 
Kes silma on valmistanud, 
kas tema ei peaks nägema?
&lt;/poem&gt;
* [[Psalmid]], laul 94, salm 9


&lt;poem&gt;
Kõigist asjust, mis väsitavad, 
ei suuda ükski rääkida: 
silm ei küllastu nägemast 
ja kõrv ei täitu kuulmast.
&lt;/poem&gt;
* [[Koguja raamat]], peatükk 1, salm 8


*  Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu [[valgus]]t täis.
:23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis [[pimedus]]?
* [[Matteuse evangeelium]], peatükk 6, salmid 22-23


*  Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, [[palk (metsandus)|palki]] iseenese silmas aga ei märka?
:4 Või kuidas sa võid oma vennale öelda: &quot;Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!&quot; ja ennäe, sul endal on silmas palk?
:5 Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!
* Matteuse evangeelium, peatükk 7, salmid 3-5


&lt;poem&gt;
Paha on see, kelle silmas on [[kadedus]], 
kes [[nägu|näo]] ära pöörab ja teisi põlgab. 
9 Ahnitseja silm ei rahuldu oma osaga, 
ja nurjatu [[ülekohus]] kuivatab hinge. 
10 Kuri silm on kade [[leib|leivagi]] pärast 
ja tunneb puudust omaenese lauas. 
&lt;/poem&gt;
* [[Jeesus Siiraki tarkuseraamat]], peatükk 14, salmid 8-10

==Proosa==

* &quot;Need seal on [[maastikumaal]]id,&quot; ütles Dickie tõrjuva naerupahvakuga, ehkki kibeles kangesti Tomi suust kiitust kuulda, sest oli oma kätetöö üle silmanähta­valt uhke. Kõik olid jaburad, kriiskavad ja väga ühtemoodi. Peaaegu igal maalil võimutsesid punakaspruun ja [[elektrisinine]]; punakaspruunid katused ja mäed, erk elektrisinine meri. Sedasama sinist värvi olid ka Marge'i portree silmad. (lk 43)
* &quot;Minu [[sürrealism]]ikatsetus,&quot; ütles Dickie järjekordset lõuendit põlvele toetades.
:Tom võpatas, nagu oleks tal südamest [[häbi]]. Ka sellel maalil oli kahtlemata Marge, aga pikkade madujate juustega, ja mis kõige hullem — tema silmadest peegeldus vastu kaks [[silmapiir]]i: ühes Mongibello majad ja mäed, teises rand pisi­keste punaste inimestega. &quot;Jaa, see meeldib mulle,&quot; ütles Tom. Härra Greenleafil oli olnud õigus. Siiski pakkus see Dickiele tegevust ning hoidis teda pahan­dustest, oletas Tom, — täpselt nagu tuhandeid teisi viletsaid [[asjaarmastaja]]test maalikunstnikke kogu Ameerikas. Küll on kahju, et Dickie kuulub nende hulka, Tom oleks tahtnud, et Dickie oleks midagi enamat.
:&quot;Mul pole lootustki oma kunstiga maailma sütitada,&quot; tunnistas Dickie, &quot;aga ma ammutan sellest suurt naudingut.&quot; (lk 44)
* Ta vaatas Dickie sinisilmi, mis põrnitsesid endiselt altkulmu, päikesest pleekinud heledaid kulme, säravaid ilmetuid silmi, mis olid tühjad sinised tarretisepiisad, must täpp keskel, tuimad, ükskõiksed. Arvatakse, et silmadest paistab [[hing]], et silmist näeb [[armastus]]t, et silmadest näeb teise inimese sisemusse, kuid Dickie silmad olid nagu kalk elutu [[peegel]]. (lk 62)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Korraga levis kole uudis nagu kulutuli. Sellel tüütul noorukil olid hallid silmad! Nüüd sirutasid ka kõige lorumad vedelvorstid kaela: uskumatu, aga tõsi mis tõsi. Kuidas võis nii hullusti juhtuda, et pealtnäha tavalisel tondinahal polnudki tavalisi pruune silmi! Siiani oli kõigil tondinahkadel kõlvanud nii taevavõlvi kui ka puude kaharaid kroone pruunide silmadega vaadata, nüüd suvatses üks nende hulgast teistsugune olla. Tondinahad muutusid üpris murelikuks — mis harjumuspärasest erineb, see äratab ju kahtlust. Polnud varem kuuldud tondinahku ohkamas — nüüd levis imelik kahin ja pahin nagu laine üle rohelise muru. (lk 8-9)
** [[Aimée Beekman]], &quot;Tondinahad&quot;, 1977


* Ka meie teised [[meeled]] võivad [[mälestus]]i ja tundmusi vallandada, kuid silmad on sümboolse, aforistliku, mitmetahulise tajumises eriti osavad. Seda teades püstitavad [[valitsus]]ed ikka ja jälle [[Ausammas|ausambaid]]. Üldiselt pole neis midagi erilist, kuid inimesed seisatavad ikkagi nende ees ja harduvad. Silm näeb suuremat osa elust monumentaalsena. Ja üks [[vorm]] mõjutab meid palju rohkem kui teine. (lk 320)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* [[Tüdruk]]ud aga tõmbasid kõigi piiramisseisukorra reeglite kohaselt ringi koomale, jäid vait ja jälgisid mind. Sinised ja hallid silmad, sõstrasilmad, vahedad ja pilklikud silmad otsekui püüaksid tungida minu kaheksa-aastase [[hing]]e põhjani... Need pilgud torgivad, salvavad, sulavad kokku üheks kiirgavaks silmaks. Nemad, tüdrukud on ju oi kui [[vaprus|vaprad]], kui nende vastas seisab üksainus poiss!
** [[Saša Tšornõi]], [https://kultuur.err.ee/1608446741/aivar-kulli-ajalootund-sasa-tsornoi-joulujutt &quot;Kõige hirmsam&quot;], tlk [[Aivar Kull]], ERR, 25.12.2021 (esmatrükk: Põhjanael 12/1993)


* Mul oleks vaja [[muld]]a.
:Musta ja rasket mulda.
:Ja [[labidas|labidat]].
:Mul on ainult silmad.
:Kaks looritatud ja kurba silma, mis on täis sinakasrohelist vett.
:Ma vahetasin need täiturul paari võõramaise väärtusetu mündi vastu. Midagi rohkemat nende eest ei saanud.
:Ma hoolitsen silmade eest, hõõrun ja kuivatan neid põlvedel hoides [[taskurätik]]uga. Ettevaatlikult, et neid mitte ära kaotada. (lk 33)
* [[Ágota Kristóf]], &quot;Eile&quot;, tlk Triinu Tamm, 2001


* Silmad peaksid tegelikult olema kaunis indiferentne näoelement. Kõigil on silmad, suured niisked orbiidid, mis liiguvad silmakoopas ja millest paistab vaid väike pinnaosa. See pisaranäärmetest pidevalt niisutatav sarvkesta pind iseenesest ei tohiks väljendada mingeid tundeid, sest ainus muutus, mis tema välimuses saab toimuda, on pupilli ahenemine-laienemine pupillilaiendajalihase (''musculus dilatator pupillae'', mida vastasin anatoomiaeksamil) jõul, mis ei ole muuseas tahtlikult suunatav lihas, vaid oleneb üksnes vegetatiivsest närvisüsteemist. Samuti kui pisaranäärmete nõre küllus või vähesus, mis muudab sarvkesta pinna läikivamaks (säravamaks) või tuhmimaks. 
** [[Emil Tode]], &quot;Raadio&quot;. EKSA 2002, lk 144


* Silmad kõnelevad selles tükis kõigil osalistel, neis silmis on [[valu]]sädemed, neis on [[hirm]] ja väljapääsmatus. Ka [[üksindus]] – mis siis, et ollakse ontlikult ja pealtnäha koos. Kõik tegelased selles tükis on kindlalt [[ebakindlus|ebakindlad]]. Kas ainult näidendis, kas ainult tegelased…
** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ &quot;Uduse teekonna tõde ja õigus&quot;], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i &quot;Pikk päevatee kaob öösse&quot; lavastusele Tallinna Draamateatris)


* Sabina lamab kõhuli [[kabel]]i ees mustas rohus, [[raamat]] ees lahti.
:&quot;Kõik, mida ma palun, on [[vabadus]],&quot; ütleb ta ja vaatab mulle otsa, tema pupillid laienevad hoolimata eredast päikesevalgusest, kuni silmast jääb järele ainult must tušš ja ehe [[valu]]. &quot;Ja kui mulle vabadust keelatakse, mida tehakse alati, siis ma võtan ise.&quot; (lk 13)
* Mida vanemaks me ise saame, seda nooremaks nad [[foto]]del muutuvad. Vita oli lahkudes veidi alla neljakümne, pisut noorem kui mina praegu, vanadel mustvalgetel pulmafotodel kiirgab tema silmadest veel [[valgus]]t. (lk 14)
* Jim ei ole enda moodi. Tema nägu on Cariño kõrvetavast päikesest hoolimata kahvatu ja ta kannab paar numbrit suuremat peent [[ülikond]]a ja elegantseid meestekingi, mis on tema puhul midagi uut. Varem kandis ta alati teksapükse, kulunud T-särke ja spordijalatseid. Ta oleks nagu iseenda [[matus]]teks riidesse pannud. Ja [[valgus]], mis alati tema silmist kiirgas, on kadunud. Varem olid ta silmad tulvil ilusat, hirmutavat, sünget valgust, mis valgustas ööd tema ümber ning paljastas talle eriomase intensiivsuse ja hoolimatuse, pidurdamatuse, lõõskava [[tuli|tule]] või [[kuristik]]u. Ühe silma tumesinist iirist katab kerge piimjas kiht, pilk on rahutu, otsiv. Ilma naiste ja [[alkohol]]ita, ilma sisemise leegitseva seksuaalse hävitustuleta on järel ainult [[tuhk]], vananenud [[keha]] liiga suures ülikonnas, tulevikuta, [[lootus]]teta. Nagu suvel läbi õhu vuhisev [[salamander]], väike vibreeriv elastne veest läikiv ja eluenergiast pakatav pingul keha, mis talvekülma saabudes kokku kuivab. (lk 15-16)
* Marion tuli minu juurde ühel tormiööl, [[kuus]] aastat tagasi ühel novembrihommikul istusin ma haiglas, [[veri]]ne pamp kätel. [[Poiss]] oli [[tekk]]ide ja vereplekiliste nartsude sisse mähitud ja toas oli looma ja reovee lõhn. Vere seest säras mulle vastu kaks selget sinist silma ja hallika naha all, mis nägi välja, nagu oleks see number suurem, tuksus [[süda]]. Mäletan, et mõtlesin, kas tema silmad särasid niimoodi ka minu [[pimedus]]es. (lk 21)
* Edvardi silmad kiirgavad justkui seestpoolt ebamäärast agressiivset valgust, mis tekitab Jimis [[kaitsetus]]e tunde, nagu tungiks see röntgenikiirena tema [[nahk|nahast]] läbi ja valgustaks kõike, ka varjuna roiete taga rippuvat südant. (lk 27)
* [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot;, tlk Maarja Aaloe, 2017


* Ning siis korraga nägi Sammalhabe silmi!
:Kaks salapärast silma hõõgusid ähvardavalt ja kurjalt, üsna siinsamas põõsaste varjus, otse laagriplatsi serval. Peale silmade ei näinud aga Sammalhabe midagi muud, sest see, kellele need silmad pidid kuuluma, jäi ise öises [[pimedus]]es nähtamatuks. Kahvatust [[kuuvalgus]]est oli liiga vähe, et tema piirjooni esile tuua.
:Jäine [[külmavärin]] jooksis mööda Sammalhabeme [[selgroog]]u ülevalt alla ning ta keha kattus silmapilkselt hirmuhigiga.
:&quot;See on kindlasti mõni [[kiskja]],&quot; mõtles Sammalhabe rabatult.
:&quot;Võib-olla hakkab ta mulle juba kallale hüppama!&quot;
:Ta vaatas [[auto]] poole. Auto oli praegu tema ainuke [[lootus]] — kui sinna ometi kuidagiviisi varjule pääseks! Aga autoni jäi oma paarkümmend mehesammu maad.
:Sammalhabe oli kuulnud, et kiskja pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole [[Roomamine|roomama]].
:&quot;Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita,&quot; mõtles ta sealjuures õnnetult. &quot;Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!&quot;
:Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi [[Enesetunne|enesetunde]] veelgi ebamugavamaks.
:&quot;Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele,&quot; arutas Sammalhabe edasi. &quot;Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda...&quot;
:Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk [[habe]] kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Kui alandav on oma elu viimaseid hetki roomates mööda saata,&quot; mõtles ta kibestunult. &quot;[[Surm]]ale peaks vastu minema kindlal sammul ja püstipäi, mina aga rooman siin just nagu mõni ussike.&quot; (lk 38-39)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Aga [[noodid]] mõtlesid ''re''-minoorile
ja veelgi rohkem [[Johann Sebastian Bach|isemajandavale komponistile]]
״Kui hästi me temaga läbi saime...&quot;
Ja suured poolnoodid valgusid [[pisar]]aid täis 
just nagu silmad
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;Isemajandav komponist&quot;, kogust &quot;Lumesõda&quot;, 1966, lk 91-92


&lt;poem&gt;
mu silmad varjavad end karvkatte taga
sest [[hirm|kardavad]] juba
tervet maailma ega julge end
enam kellelegi näidata
iga hetkega kui kuulen kellegi [[karjumine|karjumist]] või loen [[uudis]]eid
mu silmade [[karvkate]] tiheneb
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*mu silmad on kasvatanud endale...&quot;, rmt: &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 56

==Vanasõnad==
* Ega oma silm peta.
* Ega [[raha]]l silmi ole, kui enesel ei ole.
* Ega teist maksa enam [[usk]]uda kui silmaga näed.
* Ega võõra silma tule vett.
* Haledus ajab silmad paisuma.
* [[Hirm]]ul on suured silmad.
* Kaaren kaarna silma välja ei noki.
* [[Kaks]] silma ulatuvad kaugemale kui üks.
* Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.
* Kes sind [[naer]]ab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni.
* Kus haige, seal [[käsi]]; kus arm, seal silm.
* Kus silm, seal [[külm]], kus sõlm, seal soe.
* Läheb silmist, läheb meelest.
* Merel silmad, metsal [[kõrv]]ad.
* Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust.
* Mis [[süda]] vihkab, seda silm ei ihka.
* [[Mure]] kõnnib, muhk [[pea]]s, vilets kõnnib, vesi silmis.
* Neli silma näevad rohkem kui kaks.
* [[Oma]] silm on [[kuningas]].
* [[Palju]] lapsi, laiad silmad.
* [[Peremees|Peremehe]] silm teeb loomad rammusaks.
* Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt.
* Pimeda silmad sõrmede otsas.
* Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab.
* Silm ei saa täis nägemisest, [[kõrv]] kuulmisest.
* Silm kuningas, [[käsi]] tegija.
* Silm on [[hing]]e [[peegel]].
* Silm on ihu küünal.
* Silmad jäid õue.
* Silmad näevad enam kui silm.
* Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda.
* Silmadega sööb enem kui süda ([[kõht]]) vastu võtab.
* Silmavesi vihtlemise eest, suits [[saun]]a kütmise eest.
* Suvel silmad, [[talv]]el hambad.
* [[Vaene]] laseb silmist suhu.
* Võta silm näppu, - küll siis seletad.
* Ära usu ilma, [[ilm]] ajab puru silma!
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Inimene]]
[[Kategooria:Anatoomia]]</text>
      <sha1>j3uwry5fyvz86bjqsj0y7yj3d21y5bt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luuletaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3974</id>
    <revision>
      <id>88210</id>
      <parentid>73301</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:07:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6805" xml:space="preserve">[[File:Rafael - El Parnaso (Estancia del Sello, Roma, 1511).jpg|pisi|[[Raphael]]i freskol &quot;[[Parnass]]&quot; (1511) kogunevad kuulsad luuletajad koos üheksa [[muusa]]ga [[Parnassos]]e mäele.]]
'''Luuletaja''' ehk poeet (naissoost ''poetess'') on [[inimene]], kes loob luulet.

==Proosa==
* Ükski inimene pole olnud suur poeet, olemata samal ajal silmapaistev [[filosoof]]. Sest luule on kõigi inimese [[teadmine|teadmiste]], [[idee|mõtete]], kirgede, tunnete ja [[keel]]e õis ja hõngus.
** [[Samuel Taylor Coleridge]], &quot;Biographia Literaria&quot; (1817), XV ptk


* Poeet on muutumatu suurus. Vananeda võivad tema keel ja võtted, kuid tema [[töö]] olemus ei aegu.
** [[Aleksander Blok]], &quot;О назначении поэта&quot;


* Olla luuletaja – see on jääda inimeseks. Sul on vastutus oma aja, loomingu ja tegevuse ees. Eelkõige „olla“ ja siis „luuletaja“. See „olla“ peaks olema teadvustatud tegevus.
** [[Andrus Kasemaa]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/olla-luuletaja-see-on-jaada-inimeseks/ intervjuus] Pille-Riin Larmile. Sirp, 23. veebruar 2018


* Luuletaja [[kirjutamine|kirjutab]] seepärast, et keel ütleb talle ette või lausa dikteerib järgmise rea.
* Luuletaja kirjutab eelkõige seetõttu, et luuletamine on [[teadvus]]e, [[mõtlemine|mõtlemise]], maailmatunnetuse erakordne kiirendaja. Seda kiirendust kogenud inimene ei suuda enam loobuda selle kogemuse kordamisest, ta satub sellest sõltuvusse, nagu satutakse sõltuvusse uimastitest või alkoholist. Ma arvan, et inimest, kes on sellises sõltuvuses keelest, kutsutaksegi poeediks.
** [[Jossif Brodski]]. Nobeli loeng. Tlk Piret Lotman. Rmt: Koguja rõõm. Vagabund 1996, lk 165-181
** {{halliga |Пишущий стихотворение пишет его прежде всего потому, что стихотворение – колоссальный ускоритель сознания, мышления, мироощущения. Испытав это ускорение единожды, человек уже не в состоянии отказаться от повторения этого опыта, он впадает в зависимость от этого процесса, как впадают в зависимость от наркотиков или алкоголя. Человек, находящийся в подобной зависимости от языка, я полагаю, и называется поэтом.}}
** Jossif Brodski [https://www.nobelprize.org/prizes/literature/1987/brodsky/25498-joseph-brodsky-nobel-lecture-1987/ Nobeli loeng], 8. detsember 1987


* Kultuur on [[habras]], luuletaja sõna on habras aja mängumasinas. Ajalugu on siiani lünklik ja hämar, aeg on libisemas sõrmede vahelt, hakkame unustama isegi lähimineviku meeleolusid ja üksikasju. Kui oluline on aeg luuletaja elus? Vaid mõned luuletajad ajapildi sees on saanud müütilise mõõtme. Kas ja kuivõrd peaks sellele tähelepanu pöörama, kuivõrd on tähendused lugeja prillides, ilu vaataja silmades?
* On kirjutatud, et Viidingu luule oli lakkamatu võitlus personaalse ruumi suurendamise, inimliku vabaduse eest. Loodetavasti on Eestis käes aeg, et uuesti mõelda ka nende sõnade tähenduse üle. Kunstniku eetiline südametunnistus ja sotsiaalne baromeeter on ainult tema looming. Luuletajalt ei saa NÕUDA manifestatsioone ja osalemist tänavarahutustel, tema avalik pöördumine saab olla ainult tema luule. Kõik, mida ta tahab öelda, on kirja pandud tema tekstides.
** [[Marin Laak]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juhan-viiding/ &quot;Juhan Viiding&quot;] Sirp, 29.08.2008


* Kõik maja[[muuseum]]id on [[Pettus]]e Majad. Sest inimese hingeõhk hajub. [---] Sest [asjade] alleshoidmine ja eriti veel nende näitamine luuletaja asjadena, [[reliikvia]]tena, mida peaks kummardama, on läbini vale. On [[blasfeemia]]. Luuletaja pole iial neis ega seal. Ta on mujal. (lk 63-64)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus. (Esimene kevad)&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2019


* Kui lugeda suurel hulgal luulet, mida võib nimetada harrastajalikuks, asjaarmastajalikuks, hobiluuleks, ühesõnaga sellist luulet, mis ei küündi tippudeni, siis tegelikult toimub minu kui lugeja tajus mingi ühtevalgumine – ma hakkan ühtäkki nägema, et autoritel, keda oleme harjunud pidama &quot;pärisluuletajateks&quot;, ka päris tippudel, on tegelikult üsna palju tekste, mis on igavad, piinlikud, saamatud, lihtsalt väheütlevad jne. See, mis tegelikult hierarhia määrab (sest kunst on loomuldasa hierarhiline nähtus), on tase, kuhu parimatel hetkedel välja jõutakse. On väga vähe luuletajaid, kes on kogu aeg väga head, on omajagu neid, kellel on hea iga kümnes tekst, on neid, kelle puhul on väärtuslik suurem tekstikorpus, aga mitte üksikud tekstid, ja on neid, kes ei küündi kunagi keskmisest kõrgemale. Nii et hierarhiad tekivad peamiselt selle põhjal, millised on need mõned väga head tekstid raamatus. Kui aga hinnata luulekogusid selle põhjal, milline on nende kõige kehvem tekst (teisisõnu – kui enesekriitikavaba keegi oma tekste avaldades on), siis saame suhteliselt ühtlase lagendiku, mille keskel kõrguvad mõned puud. See, et luulena avaldatakse üsna palju väheütlevat kraami, on paratamatus, mäetippu pole ilma jalamita, põlispuid ilma alusmetsata – aga seda jama kirjutavad ka parimad.
** [[Aare Pilv]], [https://www.looming.ee/artiklid/eestikeelne-luule-2020/ &quot;Eestikeelne luule 2020&quot;]. Looming, aprill 2021


* Kingpool andis Muhvile näomoonutustega märku, et ta ometi kord vaikiks, kuid Muhv ei lasknud ennast eksitada.
:&quot;Luuletaja peab julgema tõele näkku vaadata,&quot; ütles ta. &quot;Ja [[tõde|tõe]] nimel...&quot; (lk 86)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
Luuletaja peab saama maa korda
teisiti kui [[valitseja]]d, teisiti kui [[jumal]].
&lt;/poem&gt;
* [[Tuomas Anhava]], tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]


&lt;poem&gt;
Meie kohus on sundida saledasse stroofi
elementide pime raev.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], &quot;Dies irae&quot;


&lt;poem&gt;
See, kes elus kardab torme, 
jalge all vaid kindel maa, 
eal ei taba õigeid vorme 
ja poeediks eal ei saa. 

See, kes läbi [[roosa]] [[klaas]]i 
elu enda ümber näeb, 
oma nõrga luulefraasi 
elus pärivoolu säeb.
&lt;/poem&gt;
* [[Rudolf Rimmel]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=truajaleht19590429.2.7&amp;st=1&amp;l=et &quot;See on elu...&quot;], TRÜ, 29. aprill 1959, lk 1


==Allikata tsitaadid==
* Luuletaja on inimene, kes võib kinkida armastatule kogu [[maailm]]a, kuid ei suuda osta talle [[sukkpüksid|sukkpükse]].
** [[Konstantin Melihhan]]


* Füüsik püüab teha keerulised [[asjad]] lihtsateks, aga luuletaja teeb lihtsad asjad keerulisteks.
** [[Lev Landau]]


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>peklb7iub3i25g0hlbuyx0nalzxb7r9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õnn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4005</id>
    <revision>
      <id>88491</id>
      <parentid>85879</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:35:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15328" xml:space="preserve">[[File:A_winged_woman_holding_a_palm_branch_in_her_right_hand_and_a_Wellcome_V0047967.jpg|thumb|Hans Sebald Beham. Fortuna. (1541)]]
[[Pilt:Karin_Luts_&quot;Kompositsioon._Õnnesaar&quot;,_1927._Tartmus.jpg|pisi|Karin Luts, &quot;Kompositsioon. Õnnesaar&quot; (1927)]]

'''Õnn''' ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.

==Proosa==
* XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine.
** [[Epikuros]], &quot;Peamised arvamused&quot; (&quot;Peamised arvamused. Ütlused&quot;, tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


* Kui ma olen õnnetu, siis tegelen ma [[matemaatika]]ga, et saada õnnelikuks. Kui ma olen õnnelik, siis tegelen ma matemaatikaga, et jääda õnnelikuks.
** {{värvi|hall|If I feel unhappy, I do mathematics to become happy. If I am happy, I do mathematics to keep happy.}}
** [[Alfréd Rényi]]. Pál Turán (1970). &quot;The Work of Alfréd Rényi&quot;. Matematikai Lapok 21: 199–210.


* Söögilauas nimetas Pfaff ennast [[perekond|perekonnaelu]] pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui töölt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel öö tänaval mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff õnnelik. 
** [[Elias Canetti]] &quot;Maailm peas&quot;, tlk Toivo Tasa (1983), lk 5


* Üks [[hetk]] õnne võib väärida teinekord kahvatu [[igavik]]u. (lk 232)
* Vaata, ma olen pidanud rasket võitlust oma eluõnne pärast. Olen lõpuks leidnud, et on olemas näiline, petlik õnn, või õigemini rahuldustunne. [[Nüüd]] olen maitsnud tõelist õnne. See õnn on siin: omal [[riik|maa]]l, oma taeva all, oma rahva juures ja oma vere ligidal. (lk 236)
** [[Oskar Lõvi]], &quot;Kolm naist. Alma&quot;, Tallinn: Varrak, 2005, lk 236


* 17. Õnnelike inimeste mõõdukus tuleb [[rahu]]st, mida hea elujärg annab nende meelele.
* 18. [[Mõõdukus]] on kartus langeda [[kadedus|kadestuse]] ja [[põlgus]]e alla, mida teenivad need, kes joobuvad oma õnnest; see on meie vaimujõu asjatu [[upsakus]]; ja lõpuks on inimeste mõõdukus oma kõrgeimas ülenduses soov näida suuremana oma õnnest.
** [[François de La Rochefoucauld]], &quot;Maksiimid&quot;, tlk [[Aleksander Aspel]], rmt &quot;Valik prantsuse esseid&quot;, 1938


* Õnn? Just selle [[sõna]] poole olen ma elu jooksul aeg-ajalt pöördunud, seda vaadelnud, kuid ta on mu käes alati laiali valgunud.
** [[Doris Lessing]], &quot;Ellujäänu mälestused&quot;. Tõlkinud [[Krista Kaer]], 2. trükk, 2006, lk 7


* Ma ei saa öelda, et ma oleksin õnnelik inimene. Vist on [[skorpion]] üldse sellise loomuga, et ta ei oska olla väga õnnelik. Isegi kui ma olen õnnelik - on selliseid perioode olnud, kus ma olen tundnud, et nüüd on kõik hästi -, olen hakanud kartma, et küllap varsti tuleb üks halb periood, ja nii see ka on. Kui läheb halvasti, saan ma alati endaga ise hakkama, mul on elus olnud suuri [[kaotus]]i ja [[pettumus|pettumisi]], ja ma saan neist ise üle. Kõige vähem sallin südamepuistamisi.
:Ma olen hetketi õnnelik ja ma arvangi, et inimene peaks olema siis õnnelik, kui tal on õnnelikud hetked. Terve elu ei saa kunagi olla õnnelik, elu lõpeb alati õnnetult, elu lõpeb ju [[surm]]aga.
* [[Ingrid Rüütel]], &quot;Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935&quot;, rmt: &quot;Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi&quot; Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 27


* Ei saa öelda, et tasandikurahvas oleks viletsuses elanud, asjad läksid hästi, ammu ei olnud sõdu, tulekahjusid, üleujutusi, põuda, üleüldist katku, kari sigines, juurviljaaiad andsid külluslikku saaki ja veinitõrred ei jäänud tühjaks.
:Võib öelda, et seda kanti oli tabanud õnn. (lk 133)
* [[Ljudmila Petruševskaja]], &quot;Vana munga viimne soov&quot;, rmt: &quot;Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last&quot;, tlk [[Toomas Kall]], 1991, lk 130-141


* Ehkki Irja oli Tyynele, temaga koos poodi minnes, oma [[poolehoid]]u väljendanud, oli ta selleks siiski mehe [[nõusolek]]ut oodanud.
:Kas Irja oleks läinud, kui tema keelanud oleks? Vaevalt küll, ja see ongi üks naise varjatud [[veetlus]]e ja nende õnne põhjusi. Irja [[kuulekus|kuuletub]] talle alati.
:Niisugused on kõik selle maanurga naised. Kuidas oleks Tyynegi võinud mehele vastu hakata, toimis Erkki siis õigesti või valesti, isegi nii valesti, nagu oli toiminud. (lk 27)
* [[Helvi Hämäläinen]], &quot;Väejooksik&quot;, tlk [[Ants Paikre]], 1990


* &quot;Jimmie?&quot;
:&quot;Jah?&quot;
:&quot;Kas tookord ei oleks mitte miski sind siin maailmas kinni hoidnud?&quot;
:&quot;Näiteks mis?&quot;
:&quot;Ma ei tea, äkki mina...&quot;
:&quot;Ole nüüd, Jackie,&quot; ütleb Jim naerdes, &quot;see, mis inimesi õnnelikuks teeb, ei ole kunagi mind õnnelikuks teinud. Ja sina oled alati [[vaba]] olnud. Sul pole kunagi [[isa]] vaja olnud ja sa saad vabalt ilma meheta hakkama.&quot; (lk 23)
* [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot;, tlk Maarja Aaloe, 2017


* &quot;Kui oleksin tõepoolest tahtnud endalt [[Enesetapp|elu võtta]], siis oleksin juba surnud. Tahtsin ainult [[Puhkus|puhata]]. Ma ei suutnud sellist elu enam jätkata: taluda tehast ja kõike muud, Line'i puudumist, [[lootus]]e puudumist. Tõusta kell viis hommikul, kõndida, joosta mööda tänavat, et bussi peale jõuda, sõita nelikümmend minutit, jõuda neljandasse [[küla]]sse, tehaseseinte vahele. Kibekähku tõmmata selga hall [[kittel]], suure kella all tõugeldes end kirja panna, joosta oma masina juurde, see sisse lülitada, [[puurimine|puurida]] võimalikult kiiresti [[auk]], puurida, puurida alati ühesugune auk ühesugusesse detaili, kümme tuhat korda päevas kui võimalik, sellest [[kiirus]]est sõltub meie [[palk]], meie [[elu]].&quot;
:[[Arst]] vastab:
:&quot;Selline on [[tööline|tööliste]] elu. Olge õnnelik, et teil üldse tööd on. Väga paljud inimesed on [[töötu]]d.&quot; (lk 9)
* Loomulikult ei muretsenud ma selle kõige pärast sugugi. Võib isegi öelda, et mul oli õnnelik lapsepõlv, sest ma ei teadnud, et lapsepõlv võiks olla teistsugune. (lk 14)
* Ma ei käinud kunagi külas. Me elasime [[surnuaed|surnuaia]] kõrval, küla viimasel tänaval, viimases majas. Olin õues pori sees mängides õnnelik. Mõnikord oli taevas selge, aga mina armastasin tuult, [[vihm]]a ja [[pilv]]i. Vihm kleepis juuksed otsaesisele, kaelale ja silmadele. Tuul kuivatas juuksed ja paitas mu nägu. Pilvedesse peitunud [[koletis]]ed jutustasid mulle tundmatutest maadest. (lk 15)
** [[Ágota Kristóf]], &quot;Eile&quot;, tlk Triinu Tamm, 2001


* Kuue tunniga ei juhtunud midagi ebameeldivat. Tom oli kartnud, et järsku tuntakse ta ära isegi nii väikeses [[hotell]]is, kartnud, et registreerimistaotluse vastu võtnud ametnik võis tema nime tähele panna; aga järgmiseks keskpäevaks olid autol numbrid ilusti küljes. Ka [[ajalehed]] ei kirjutanud Thomas Ripley tagaotsimisest, Milesi juhtumist ega San Remo paadist. See tekitas iseäralikku ebamaist õnnetunnet. Isegi Thomas Ripleyna olemine ei masendanud teda. Tom lausa nautis seda, pakkus üle endise Tom Ripley sõnakehvusega, tõrjuva olekuga, alaväärsustundega ja igatsevate vilkspilkudega. Kes küll peaks temasugust veidrikku ''[[mõrvar]]iks''? Pealegi oleks teda võidud kahtlustada ainult Dickie mõrvamises San Remos, aga paistis, et politseil polnud juhtlõnga. Elu Tom Ripleyna pakkus vähemalt ühe [[lohutus]]e: vabastas süütundest Freddie Milesi rumala, mõttetu tapmise pärast. (lk 130)
* Valged siledad linad [[kupee]] magamisasemel olid kui [[luksus]]e tipp. Tom silitas neid enne tule kustutamist. Puhas sinakashall tekk, asjalikult pea kohal laksuv must võrk — Tom nautis [[õndsus]]t, mõtles [[elumõnud]]est, mida ta nüüdsest saab endale Dickie rahaga lubada, mõtles vooditest, laudadest, meredest, laevadest, kohvritest, särkidest, eesseisvatest aastatest, mis on täis [[vabadus]]t ja [[nauding]]uid. Siis kustutas Tom tule, pani pea padjale ja jäi peaaegu otsekohe magama — õn­nelik, rahulolev ja enesekindlam kui kunagi varem. (lk 77)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava [[imidž]] on kleebitud igale mõeldavale pinnale. [[Õunakook]] kutsub esile õndsalikkuse voolu, [[pesumasin]] põhjustab kärarikast lõbusust, odav [[šokolaad]]ikarp toob kaasa sulavrõõmsa [[tänulikkus]]e, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut [[plaaster|plaastrit]] tervitab [[rahulolu]]ümin.
** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html &quot;Stereotüüp&quot;], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar &quot;VTK-raamat&quot;], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust &quot;A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice&quot;, London, 1995; katkendid Greeri teosest &quot;The Female Eunuch&quot;, 1970)


* Teine asi on mälestustega, mis olen endale sigitanud [[pettumus]]e, [[kurbus]]e ja [[mure]]ga. Palju aastaid tegi nende puudutamine mulle haiget, siis aga õppisin nägema, et suur osa neist mälestustest pole midagi muud kui mu enese täitunud [[soov]]id. Ussitama läinud õnned. Ja ma ei kaebagi [[saatus]]e peale, et ta kõiki mu soove pole täitnud. Võib-olla on mind sellega säästetud. Kuid kõigi nende inetute ja kurbade mälestuste vahele on puistatud tillukesi kuldteri. Neid on vähe. Aga nad on seda ilusamad. Ja juba nende pärast olen tänulik, et mulle on antud hea mälu. (lk 4-5)
** [[Alma Teder]], &quot;Elu õpilane&quot;, 1. osa, 1995


* Nii näiteks töötasin ma linnakoolides [[õppeedukus]]e säilitamise [[komitee]]s. Seal me vaidlesime langeva [[elatustase]]me ja kasvava maksukoormuse üle, jõime [[kohv]]i, rääkisime [[perekond]]adest (valged), kes kolisid minema, ja perekondadest (mustad), kes kolisid nende asemele, [[õpetaja]]test, kes lahkusid parematele [[töökoht]]adele, ning &quot;ettevalmistuseta&quot; õpilastest (neegrid), kes õppeedukust alla kiskusid. [[Nördimus]]est kahvatuna hurjutasin ma närvilisi valgete perekondi, kellel oli raha ja kes seetõttu kolisid linnast välja — kolisid pidevalt, üksteise järel, iga päev linnast välja! Bobby käis lähedal asuvas koolis, kuhu igal aastal tilkus järjest rohkem väikesi neegrilapsi, ettevalmistusega või ettevalmistuseta, ja tegelikult ei tundunudki see eriti tähtis, kas ta õppis nii palju, kui oleks võinud, ja kas kooli parimad õpetajad lahkusid või mitte. ''Ma olin väga õnnelik'' selles komitees kohvi juues, suitsetades ja ägedalt, pikalt ning innukalt vaieldes - ema, abikaasa, kodanik... (lk 15)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* Kõige esimesena hüppas aga autost välja Kingpool. Ta sidus oma mänguhiire [[auto]] tagant lahti, pühkis ta [[tolm]]ust puhtaks ja hüüdis pidulikult:
:&quot;Kas teate, naksitrallid, mis tähendab õnn? õnn tähendab seda, et su mänguhiir on ikka ilusasti alles, olgugi ta [[rattad]] natuke rohkem kulunud!&quot; (lk 30)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Draama==
&lt;poem&gt;
MARIA: Me rääkisime samu sõnu, kuid neil sõnul oli erinev sisu. Sulle on vägevasti mõjunud minu paberitest kaasavara, nii vägevasti, et sinagi laulad nüüd, et mis &quot;õudselt õnnis on loobuda õnne nimel õnnest!&quot;.
ROBERT (''kirgliku rahuga''): Need, kes nii on kirjutanud, olid õnnelikud. Seda kirjutasid nad keskmistele headele hallidele inimestele, keda neil oli mõne suure asja läbiviimiseks tarvis. Eneseteostuseks tarvis. Muidugi on see lause uimastusvahend neile, kes nagu arad sõdurid enne lahingut napsi vajavad. Nemad, need kirjutajad, olgu nad siis head või halvad, olid õnnelikud, selles võid sa kindel olla! Tead, kui ma sinu vastiku ja kuradi kalli ihu ja hingeraasukese pärast loobuksin suurest asjast, siis oleksin ma ju narts. Sa peaksid mu tolmuga majast välja pühkima.
MARIA: Suurte asjade nimel on lihtne suur olla.
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;[[Jälle häda mõistuse pärast]]&quot; (1975), II vaatus, II pilt, lk 39

==Luule==
&lt;poem&gt;
[[Leib]] ja suudlus - õnne alammäär.
Sooja [[sõna]]ta jääb tuimaks leivakäär.

[[Süda]] panetub, kui [[päev]]a alata
tihti ilma leivapalata.
...
et ei kuivaks rõõmu lättesoon,
et ei puuduks lihtne reisimoon -

[[võileib]] pauna, [[suudlus]] palgele.
Nendest inimlaps saab jaksu jalgele,

jaksu jalgele ja jõudu [[hing]]ele,
[[toit]]u kärsitule pingele.
&lt;/poem&gt;
* [[August Sang]], &quot;Võileib suudlusega&quot; (1959)&lt;!--Täpsemat viidet?--&gt;


&lt;poem&gt;
Viimaks õnn tuli sahvrisse
[[laut]]a ja [[ait]]a ka
[[rõivad]] veel mahtusid [[kohver|kohvrisse]]
siis pidi minema
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Lihtne luuletus&quot;, kogust &quot;Ma olin Jüri Üdi&quot; (1978)


&lt;poem&gt;
[[Vein]], [[seks]] ja [[mullivann]]
ju käivad kah
kui [[mõnu]]leda parasjagu
Aga [[teadus]] teeb õnnelikuks!
Näha on!
&lt;/poem&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=2zIz0r75OZk &quot;Mõnud&quot;], ansambel Kreatiivmootor, 2010


&lt;poem&gt;
Pikalt õnne üle mõeldes
on raske magada.
Õnn: need sinu kujutised -
õnn: sa oled üle -
neljalehine ristik,
viie õielehega sirel,
inimnäoline planeet,
kaugele jookseb valgus.
&lt;/poem&gt;
* [[Maarja Kangro]], &quot;Õnn: üle&quot; kogus &quot;Heureka&quot; (2008), lk 5

==Vanasõnad==

* [[Aeg]] on õnne asutaja.
* Ega õnn inimest otsi, [[inimene]] peab õnne otsima.
* Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= [[käsi]] käib hästi).
* Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse.
* Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale [[häda]] ajal!
* Igaüks [[oma]] õnne [[sepp]].
* [[Joodik]]ul joodiku õnn.
* Kel õnn, see elagu, kel [[tervis]], see tehku [[töö]]d.
* Kes [[kahju]] kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia).
* Kes vara üles tõuseb, leiab õnne.
* Kiida õnne, kui kitsikusest pääsed!
* Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel.
* Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis.
* Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi.
* [[Oma]]l maal õitseb õnn, [[kodu]] kasvab kasu parem.
* [[Paha]] [[mees]], parem õnn.
* Truu sulane, õnnelik [[peremees]]; truu ümmardaja, õnnelik perenaine.
* [[Töö]] ei toida kedagi, kui õnne ei ole.
* [[Vargus|Varas]] kiidab seni õnne kui köis kaelas.
* Vargal varga õnn.
* Viletsat vitsal peksetakse, õnnis kasvab [[ise]] (õiget [[suu]]l õpetatakse).
* Ühe [[õnnetus]], teise õnn.
* Õela õnn ei õitse, kurja [[kari]] ei sigi.
* [[Õhtu]] tuleb õnnega, [[hommik]] tuleb hoolega.
* Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad).
* Õnn ja [[õnnetus]] käivad paaris.
* Õnn leidjal, kahju kaotajal.
* Õnne mööda mees elab.
* Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa.
* Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub.
* Õnnelik (õnnis), kes [[rahu]]l ([[au]]s) võib surra.
* Õnnes vaata ette, õnnetuses looda.
* Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha.
* Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse.
* Ära põlga esimest õnne ära!
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>bw4za8l5jxpbds384jggaus6kmjv048</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vargus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4171</id>
    <revision>
      <id>88425</id>
      <parentid>86501</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T01:58:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10860" xml:space="preserve">[[Pilt:Louise_Moillon_-_Market_Scene_with_a_Pick-pocket_-_WGA16072.jpg|pisi|Louise Moillon, &quot;Turustseen vargaga&quot; (17. saj esimene pool)]]
[[File:Paul-Charles Chocarne-Moreau The Cunning Thief.jpg|thumbnail|Paul-Charles Chocarne-Moreau, ''The Cunning Thief'', 1931]]

'''Vargus''' on võõra [[vara]] omastamine omaniku loata ja teadmata.

==Piibel==
* Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel.
** [[Pauluse esimene kiri tessalooniklastele]], 5:2

==Proosa==
* [Bilbo Baggins haldjakuningale:] &quot;Eks isegi murdvargal ole omad [[tundmused]].&quot;
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;[[Kääbik]]&quot;, 18. ptk &quot;Kodutee&quot; (e.k 1977, tlk Lia Rajandi, lk 345)


* Kui sa tapad mehe, varastad tema [[elu]]. Sa varastad naiselt [[õigus]]e abikaasale, röövid lastelt [[isa]]. Kui sa valetad, varastad kelleltki õiguse tõele. Kui sa petad, varastad õiguse aususele. Pole nurjatumat tegu kui varastamine.
** [[Khaled Hosseini]], &quot;Lohejooksja&quot;, tlk Helje Heinoja, 2008, lk 104


* &quot;Mu vaene taadike! Sind pisteti pokri kui [[kurjategija]]t koos [[röövel|röövlite]] ja varastega!&quot;
:&quot;Mu pojuke, viska see [[mõte]] peast välja,&quot; ütles [[isa]] talle hellalt.
:&quot;[[Vangla]]s on kõik puha [[ausus|ausad]] inimesed.&quot;
:&quot;Aga mis paha nad siis on teinud?&quot;
:&quot;Mitte kui midagi. Just sellepärast ongi nad vanglas. Vürst Sidrunile ei meeldi korralikud inimesed.&quot;
:Cipollino jäi viivuks mótlema ja talle paistis siis, et ta midagi mõistab.
:&quot;Tähendab, vanglasse sattuda on auasi?&quot; küsis ta.
:&quot;Mõnikord jah. Vanglad on tehtud nende tarvis, kes varastavad ja tapavad, aga sellest ajast peale, kui vürst Sidrun valitsema hakkas, on vargad ja mõrtsukad ta õukonnas, vanglas aga istuvad ausad kodanikud.&quot; (lk 8)
* Vaevalt üksinda jäänud, hakkas isand Mustikas varaste ees hirmu tundma.
:&quot;Nüüd, kui mul nii suur maja on,&quot; arutas ta endamisi, &quot;katsuvad nad mind tingimata paljaks röövida. Mine seda tea, ehk tapavad mu veel une pealt, uskudes mul kes teab mis aardeid olevat.&quot;
:
:Nõndaviisi mõtteid mõlgutades otsustas ta uksele riputada kellukese ja selle alla sedeli, kuhu kirjutas trükitähtedega järgmised sõnad:
:
:&quot;SINJOORE VARGAID PALUTAKSE
:SEDA KELLUKEST HELISTADA.
:NAD LASTAKSE VIIBIMATA SISSE
:JA NAD VEENDUVAD OMA SILMAGA,
:ET SIIT MIDAGI POLE VÕTTA.&quot;
:
:Sedeli kirjutamisega valmis saanud, tundis isand Mustikas end palju rahulikumana, ja kuna päike oli juba loojunud, heitis ta magama.  (lk 30)
* [[Gianni Rodari]], &quot;Cipollino seiklused&quot;, tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011


* &quot;Võtta!&quot; ütles Blaisois. &quot;Himustada ligimese vara! See on keelatud, niipalju kui mina tean.&quot;
:&quot;Kus see keelatud on?&quot; küsis Mousqueton.
:&quot;Jumala või kiriku [[kümme käsku|kümnes käsus]], ma ei mäleta enam, kelle käsud need just olid. Aga ma tean, et on öeldud: &quot;Ära himusta oma ligimese vara ega tema naist.&quot;&quot;
:&quot;Küll on teil aga lapse aru, härra Blaisois,&quot; ütles Mousqueton õpetlikul toonil, &quot;jah, lapse aru, ma kordan seda. Kus on pühakirjas öeldud, et inglased on teie [[ligimesed]], vastake mulle?&quot;
:&quot;Niisugust asja pole küll kuskil öeldud, see on tõsi,&quot; vastas Blaisois, &quot;vähemalt ei mäleta ma midagi seesugust.&quot; (lk 727)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Üheksa kuu pärast tassis Hugo üles kokkupandava [[lapsevoodi]]. Õnneks laiendati kaubamaja ja avati imikutarvete sektsioon. Veel kuu aega hiljem filmis Hugo oma naist ja poega luksus[[limusiin]]i kabiinis ja korraldas hiljem [[film]]i piduliku demonstratsiooni. Poiss vaatas ekraanile ja naeratas hambutu suuga. Seejärel rullis Hugo ekraani korralikult kokku, pani projektori [[vitriin]]i tagasi ja kandis poisi süles pööningukambrisse. Kai võttis tal liigutatult õlgade ümbert kinni:
:&quot;Ma poleks iial uskunud, et meist saab linna kõige [[rikkus|rikkam]] perekond,&quot; naeris ta.
:&quot;Seda sa ju tahtsid,&quot; nentis Hugo. &quot;Muide, mul on tunne, et majatarvetes elab veel keegi. Ma kuulsin sealt täna öösel kahtlast kolinat.&quot;
:Kai pani otsustavalt käed puusa. &quot;Seda asja me nii ei jäta, eks? Nagu linnas vähe poode oleks. See siin on meie [[territoorium]]!&quot;
:Hugo noogutas.
:&quot;Võitluseta me igatahes alla ei anna. Koligu aga minema.&quot;
:&quot;Võib-olla on juhuslik sissemurdja?&quot;
:&quot;Seda hullem! Kuidas ta julgeb meid röövida?! Äkki viib veel minu keebi ära.&quot;
:&quot;Ära muretse, tuuakse uus keep. Mis kaubamaja see on, kus naaritsakeepigi pole.&quot; (lk 8–9)
* [[Astrid Reinla]], &quot;Kaubamaja&quot;, rmt: Astrid Reinla, &quot;Plekk-katus&quot;, 1987


* [[Kivi]]d leidsime [[Reykjavik]]i mere[[rand]]adest ja kaldaveest. Midagi muud me sealt kaasa ei toonudki. Või siiski tõime: Gideon-Felagari piibli &quot;Loftleidiri&quot; [[hotell]]ist. 
:&quot;See, kes ärimehelt varastab, [[laenamine|laenab]] Issandalt,&quot; kirjutas [[Pentti Saarikoski|Pentti]]. Hotellipiiblid vehkis ta alati sisse.
:Tõime kaasa ka kõige tähtsama: Pentti märkmevihikud täis [[luule]]tusi, millest sai ligi pool [[luulekogu]]st &quot;Ma vaatan üle Stalini pea välja&quot;. (lk 113)
* Vanamoodsast härraskäitumisest hoolimata on Popescu vägagi lõbus ja hea huumorimeelega mees. Tal on lugemata arv lugusid oma kodumaa haritlastest kommunistliku süsteemi küüsis. Ta jutustab näiteks, mis tehnikaid kasutades [[rumeenlased]] välismaiste raamatute [[näitus]]elt raamatuid varastavad, röövides vahel ära kogu näituse. Popescu arvates on varastamine igati sünnis tegevus. Välismaist kirjandust ei näegi mujal kui näitustel. Hea kirjanduse hankimine on Popescu arvates üks põhilisi [[inimõigus]]i. Kui ostmisõigust ei anta, siis on kõik vahendid lubatud. (lk 128)
* [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Tollal ilmus diplomaatilistele [[suaree]]dele veel &quot;metsikuid&quot; [[paša]]sid sisemaalt. Need olid [[barbar]]id, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad &quot;võtsid kaasa&quot; igasuguseid asju. Keegi [[maiasmokk]] nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve [[langust]]i taskusse libistanud. Üks noor [[atašee]] märkas seda, haaras [[ülemeelikus]]ehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: &quot;''Votre Excellence a oublie la sauce''&quot;.
:Noore atašee [[karjäär]] ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* Ta vaatas alla, oma töölauale, justkui oleks [[surm]] tema meelest märge paberitükil, [[mõte]], mille olin temalt varastanud. (lk 18)
* Varastasin temalt tihti [[nali|nalju]] ning vihjeid. Need, mis talle eriti meeldisid, söötsin tagasi, teda just nagu sõnadega toites. (lk 18)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* Kohtasin Sallyt täna õhtupoolikul [[lennujaam]]as, ta läks [[New York]]i ja nägi mind ühe mehega, keda ta ei tundnud, mehega, kes on selle kirja teema, selle kirja põhjus... Sally tuli otse minu juurde ja hakkas hädaldama. Tema auto varastati möödunud nädalal ära! Ja siis, kui ta koos oma sõbraga jahtklubist paadi võttis ning peatus restorani juures Detroidi jõel, unustas ta võtmed ette &lt;!--//--&gt;ja keegi varastas ka ta paadi ära! Kahekümne tuhande dollarine paat, ta eksabikaasa lahkumiskink allavoolu ära aetud! Sallyl olid hõbedased laud ja sukad, mis ei tõmmanud endale mitte meeste, vaid teda üksisilmi vahtivate väikeste laste tähelepanu. Minu sõbrale, minu armukesele, ta ei meeldinud. Sally kõlisevad ehted panid mu sõbra silmanärvi võbelema. (lk 41-42)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49


* Kaua aega valitses rõhuv vaikus. Ning selles rõhuvas vaikuses mõtlesid Kingpool, Muhv ja Sammalhabe kõik ühte ja sedasama: kes võis küll olla too jultunud [[varas]], kes Kingpoole uinaku ajal tema [[auraha]] alatult rinnast lahti tõmbas ja minema viis?
:Otsekui vastuseks neile murelikele mõtetele kostis eemalt sarapuupõõsa otsast korraga haraka kädistamist. Kõik kolm naksitralli vaatasid ühekorraga sinnapoole.
:&quot;Harakas!&quot; hüüatas Kingpool vihaselt. &quot;Uskuge mind, see on haraka töö!&quot;
:Sammalhabe ei pööranud enam pilku harakalt kõrvale. Juba noorusest peale oli ta lindude käitumist alati kõige suurema huviga jälginud ja õppinud selle põhjal nii mõndagi ära arvama. Näiteks oskas ta pääsukeste lendamislaadi järgi eksimatult ennustada järgmise päeva ilma, aga see, kuidas varesed puulatvade kohal kraaksusid, ütles talle otsekohe, kas metsas on ringi liikumas rebane või jahimees. Muidugi polnud ka harakate hingeelu Sammalhabemele päriselt võõras. Ta teadis suurepäraselt, et vargus on harakate maailmas võrdlemisi laialt levinud ja et harakatel on eriline nõrkus mitmesuguste läikivate esemete vastu. Samuti mõistis ta harakate häälitsemis- ja lendamisviisi põhjal teinekord küllaltki teravmeelseid järeldusi teha. (lk 112)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Allikata==
* Ma vihkan [[inimene|inimest]], kes on kui varas, 
:kes tuleb öösi, luurab salaja. 
* [[Jaan Kärner]]


* Kui [[kogemus]] üldse meile midagi õpetab, siis seda, et [[demokraatia]] tingimustes on hea [[poliitik]] sama ebatõenäoline nagu aus murdvaras.
** [[Henry Louis Mencken]]

==Vanasõnad==
* Kes [[vale]]tab, see varastab.
* Kes varga eest võib seista.
* Kodust varast ei saa valvata.
* Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid.
* Kõver [[käsi]] teeb uksed lahti.
* Loetud [[raha]] ei keela varga käppa.
* Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole.
* Mõisas lase käsi käia.
* Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis käsi hästi käib).
* Niine võtad, rihma maksad.
* Port ei usu puhast ega varas vaga.
* Taba keelab varast, taba varjab [[maja]].
* [[Vanne]] on varga [[tänu]].
* Varas jätab varna seina, [[tuli]] ei jäta sedagi.
* Varas kiidab seni õnne kui [[köis]] kaelas.
* Varas otsib [[öö]] hõlmast varju.
* Varas vannub vastu kuni võllani.
* Varas varastab varga takka.
* Varastatud karul ei kasva karvu.
* Varastatud king neelab [[õigus]]ega saadud raudkanna ära.
* Varastatud leival [[veri]] sees.
* Varastatud vara sulab varem (ennem) kui [[lumi]].
* Varas varastab varga takka.
* Varga vargus kaob kui [[vesi]] sõelast.
* Vargal varga [[õnn]].
* Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed.
* Vargus tuleb omal ajal valgele.
* Väike varas võlla, suur [[tõld]]a.
* Ära võta võõra [[vara]]!
* [[Öö]] on varga [[vari]].
* Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Eetika]]
[[Kategooria:Kuritegevus]]
[[Kategooria:Majandus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>c5xwlx0z7eawtn2cgxp5qigh2atndee</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4289</id>
    <revision>
      <id>88434</id>
      <parentid>83852</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:10:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14885" xml:space="preserve">[[Pilt:Ptolemaic_roundel_from_a_mosaic_floor_decorated_with_a_dog_and_a_gilded_askos,_from_Alexandria,_Egypt,_c._200-150_BC.jpg|pisi|Koera kujutav mosaiik Aleksandriast (200-150 e.m.a)]]
[[Pilt:Tres_Riches_Heures_du_Duc_de_Berry_-_December.jpg|pisi|''Très Riches Heures du Duc Jean de Berry'', &quot;Detsember&quot; (1412-1416)]]
[[Pilt:Bassano-Chiens-Louvre.jpg|pisi|Jacopo Bassano, &quot;Kaks koera&quot; (1548)]]
[[File:Waldmüller–Hunting dog of Count Esterházy, 1823.jpg|thumb|Ferdinand Georg Waldmüller, &quot;Krahv Esterházy jahikoer&quot; (1823)]]
[[Pilt:Elisabeth_Modell_Bildnis_der_Baroness_Trent-Turcati_mit_Hund.jpg|pisi|Elisabeth Modell, &quot;Paruness Trent-Turcati koeraga&quot; (1856)]]
[[Pilt:Otto_Bache_-_Gravhundehvalpe_-_1866.png|pisi|Otto Bache, &quot;Taksikutsikad&quot; (1866)]]
[[Pilt:Clara_von_Wille_Der_Frosch_1881.jpg|pisi|Clara von Wille, &quot;Konn&quot; (1881)]]
[[Pilt:Niels_Pedersen_Mols_-_En_hund_på_stranden_-_1887.png|pisi|Niels Pedersen Mols, &quot;Koer rannas&quot; (1887)]]
[[Pilt:Sigrid_Granfelt_-_Reposing_Dog_-_A_III_2492_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Sigrid Granfelt, &quot;Magav koer&quot; (1894)]]
[[File:Af_Forselles-Schybergson,_Koira.jpg|pisi|Anna af Forselles-Schybergson, &quot;Koer&quot; (1899)]]
[[Pilt:Hermine_Biedermann-Arendts_-_Zwei_Dackel_mit_dem_Knochen.jpg|pisi|Hermine Biedermann-Arendts (1855-1916), &quot;Kaks taksi kondiga&quot;]]
[[Pilt:The_new_book_of_the_dog_-_a_comprehensive_natural_history_of_British_dogs_and_their_foreign_relatives,_with_chapters_on_law,_breeding,_kennel_management,_and_veterinary_treatment_(1911)_(14740690846).jpg|pisi|Maud Earl, tšau-tšaud. Illustratsioon raamatule ''The new book of the dog'' (1911)]]
[[File:Lilian Cheviot - In the slips for the Waterloo Cup (1914).jpg|pisi|Lilian Cheviot, &quot;In the slips for the Waterloo Cup&quot; (1914)]]
[[Pilt:Sophie_Pir_The_prince_and_the_pauper.jpg|pisi|Sophie Pir (1858-1936), &quot;Prints ja kerjus&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Dogs_and_Kittens_by_Marie_Yvonne_Laur.jpg|pisi|Marie Yvonne Laur (1879-1943), &quot;Koerad ja kassid&quot;, ''s.d.'']]


'''Koer''' ehk kodukoer, lõunapoolses keelepruugis peni või pini on [[hunt|hundi]] alamliik (''Canis lupus familiaris'') või koera perekonna liik (''Canis familiaris''), mille [[inimesed]] on kodustanud.

==Piibel==
* Tõesti, elus koer on parem kui surnud [[lõvi]].
** [[Koguja raamat]], ptk 9, salm 4

==Proosa==
* Tihti saab [[inimene|inimesega]] hästi jutule, kui küsida talt tema koera [[nimi|nime]]. 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 23


* &quot;Vahi kultuurilise inimese [[silm]]aga, [[prillid|prill]] ees, ja ei näe õieti, kas koer või hunt, aga koer tunneb koera kohe. Olime kord hundijahil, mitte siin, sest siin pole midagi…&quot;
:&quot;Jumala eest, mitte midagi,&quot; kiitis Voitinski kaasa ja matsutas [[suu]]d, nagu katsudes, kas tõesti ei ole midagi.
:&quot;No siis — ajasime, ajasime, ajasime — seal ta ongi, tuleb otse minu pihta. Esiti lõi silmis nagu virvendama, sest ikkagi hunt, mõistate, aga siis surusin [[püss]]i palge ja, niipea kui võserikus välgatas — põmm! Pihta! Maas! Jooksen juurde ja kas võite arvata, mis oli?&quot;
:&quot;[[Jänes]],&quot; naeris Voitinski.
:&quot;Ei, vaid koer, oma koer. Tähendab, ei suutnud koera hundist eraldada, niisugune on [[kultuur]]ilise inimese silm. Aga mis te arvate, kui koer oleks minu asemel seal seisnud, püss käes, ja kui mina oleksin võserikus roomanud, kas ta oleks tundnud, et see olen mina, mitte hunt. Või oleks ta ka minu maha põmmutanud, nagu mina koera?&quot;
:&quot;Jumala eest, ei oleks,&quot; arvas Voitinski.
:&quot;Koer oleks mu kas või versta maa tagant tundnud.&quot;
:&quot;Jumala eest, versta maa tagant!&quot; kinnitas Voitinski.
:&quot;Näete siis, milline vahe on kultuurilise inimese ja koera vahel,&quot; lõpetas Slopašev oma seletuse. 
* [[A. H. Tammsaare]], &quot;Tõde ja õigus&quot; II, 10. peatükk


* Tupsi silmad ja nina läksid omavahel riidu.
:Silmad ütlesid: &quot;Siin pole mitte kedagi!&quot;
:Nina aga ütles: &quot;On küll!&quot;
:Ja nüüd ei mõistnud Tups muud teha, kui sõbralikult saba liputada ja samal ajal hoiatavalt lõriseda. (lk 13)
* &quot;Koeral peab pilet olema,&quot; ütles onu. &quot;Ka siis, kui ta sõidab oma peremehega. Minu teada koerad üksi trammis ei sõidagi. Või oled sa näinud trammi, milles sõidaksid ainult koerad?&quot;
:Ei, seda Mati küll polnud. Aga ta kujutles, kui vahva selline tramm oleks — koeri täis ja kõik istuvad pinkidel ja vahivad aknast välja ja koer-trammijuht teatab haukudes järgmist peatust! (lk 14)
* &quot;Kallis laps!&quot; ütles vana heasüdamlik valvuritädi. &quot;Koeraga [[raamatukogu]]sse ei tulda! Siin on vaikuse riik! Siin on raamatute riik!&quot; (lk 30-31)
* &quot;Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus,&quot; jätkas peenike kare hääl.
:&quot;Joosta jänesed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis.&quot;
:&quot;See on Tups!&quot; taipas Mati. &quot;Tups räägib! Ma ei teadnudki, et Tups oskab rääkida!&quot;
:&quot;Muidugi oskan!&quot; kinnitas kutsikas.
:&quot;Sa pole ju kunagi varem rääkinud!&quot; imestas Mati.
:&quot;Varem polnud selleks mingit vajadust,&quot; lausus Tups ja hüppas põrandale. (lk 31)
* [[Dagmar Normet]], &quot;Une-Mati, Päris-Mati ja Tups&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1979


* Kui ma räägin issile koerast, siis ütleb ta nii:
:&quot;Koerad ajavad karva.&quot;
:&quot;Koerad närivad kingad puruks.&quot;
:&quot;Nad kasutavad iga võimalust, et jalga lasta.&quot;
:&quot;Nad ilastavad ja kerjavad söögilauast toitu.&quot;
:&quot;Nad hauguvad ja niutsuvad, kui nad terveks päevaks üksi koju jätta.&quot;
:&quot;Nad uluvad öösel magamistoa ukse taga, kui tahavad sinu voodis magada, aga see on keelatud.&quot;
:&quot;Nendega peab mitu korda päevas väljas käima, või muidu hakkavad nad pissima vaipade ja diivanite peale. Ja seda ma sulle ütlen, et pole midagi hirmsamat, kui koerapissi järele haisev vaip!&quot; (lk 21-22)
* [[Kristiina Kass]], &quot;Kassid, koerad ja muud loomad&quot;, rmt: &quot;Petra lood&quot;, täiendatud trükk, 2013


* &quot;Siis ma tean, mida mina teeksin,&quot; sõnas Charlotte. &quot;Jookseksin [[kool]]ist ära - nagu mõni raamatukangelane, elaksin läbi mõned [[seiklus]]ed ja läheksin siis koju omaste juurde.&quot;
:&quot;Selles see asi seisabki,&quot; vastas Rupert. &quot;Mul ei ole kuskile [[Põgenemine|põgeneda]]. Minu omaksed on Indias. Seepärast peangi ma niisuguses vastikus koolis käima. Meelsamini oleksin koer kuudis - palju meelsamini.&quot;
:&quot;Oh, mina samuti,&quot; ütles Charlotte. &quot;Ja üldse oleksin peaaegu meelsamini koer kui midagi muud. Nad on nii armsad. Loodan tõsiselt, et seal, kuhu me läheme, on koeri.&quot; (lk 12)
* [[Edith Nesbit]], &quot;Imeline aed&quot;, tlk Anna Mägi, 2001


* Korraga hakkas Muri õuel hirmsa kärinaga haukuma ja Kulla jooksis hirmunult aeda.
:— Õie! Tule! [[Mustlased]]!
:Nüüd oli Õie päris kohkunud. Mustlased! See oli kardetav ja halb rahvas! Varastasid mis aga kätte said, isegi siis, kui kõik pererahvas kodus oli. Mis siis veel nüüd, kui kaks last talus ainsaiks hingelisteks! Ei, seda ei tohtinud mustlased teada, et talu praegu nii inimlage oli.
:— Kulla, ega sa ei öelnud neile, et meie üksi kodus oleme? küsis Õie ruttu.
:— Ei, vastas Kulla, — ma ei rääkinudki nendega, jooksin kohe sinu juurde.
:— Mine sina nüüd Kaljukesega mängima, küll mina räägin nendega, ütles Õie pealtnäha rahulikult, aga ise oli nii ärevil, et käed värisesid. Et&lt;!--//--&gt; mustlased seda ei märkaks, peitis ta käed selja taha.
:Õuel seisis lohakalt riietatud mustlasnaine. Kaks väikest kasimata poissi hoidsid tal üks ühelt, teine teiselt poolt seelikusabast. Vana mustlane ise vahtis rinnuli üle värava õue ja kõpsutas aegajalt piitsavarrega vastu väravat. Hobust ja vankrit polnud näha, see oli vist eemale jäetud. Muri oli koledasti ärritatud. Nagu iga korralik koer vihkas ta niikuinii igasuguseid pambumehi ja nüüd veel mustlased, kellele kõik maailma koerad hullumoodi viha kannavad! Sellepärast siis Muri ka ragistas mis hääl võttis. (lk 40)
* — Tere! Mida te tahate? küsis ta julgelt, sest Muri kange sõjakus andis tüdrukulegi hoogu. — Mis te kolate ringi tööpäeval ja hirmutate lapsi!
:— Pai ilus preilike, meelitas mustlasnaine libedalt, — ega mina ei hirmuta, see koer käratseb. Laps kartis ju koera. Ega siis mina midagi... ja mustlane tahtis uuesti lähemale astuda.
:— Ei teil ole siin midagi tegemist, minge aga kohe minema! ütles Õie valjusti ja astus koos vihase Muriga mustlasnaise poole.
:— Oi — oi — oi, preilike, ära koera kallale lase! kohkus mustlane ja ta mõlemad pigipäised poisid kadusid kähku teiselepoole väravat.
:— Kui teie kohe ära ei lähe, ässitan teile koera peale! hüüdis Õie heleda häälega ja lõi sõjakalt käed puusa. (lk 43)
* Muri oli toa tagant, põllukraavi kaldalt siili leidnud ja haukus selle ümber kui pöörane. Ott ja Ants jooksid siili päästma.
:Kraavi kaldal kasvas paju, millel olid hallid, pehmed, nagu villased lehed. Läinud suvel oli pajupõõsas lepalinnu pesa olnud. Praegu oli pajujuurtel suur pruunikashall siil enda kerra tõmmanud. Ta sarnanes väga ema nõelapadjaga. Muri kargles siili ümber ja haukus kilades. Igakord, kui ta usaldas siili ninaga puudutada, kargas nõelakera popsudes koerale valusasti vastu nina. Sellest läks Muri aina vihasemaks ja haukumine ikka suuremaks. Kui Ants ja Ott sinna jõudsid, oli Muri nina juba verinegi.
:Koer vaatas kaebavalt poistele otsa ja kui ta rääkida oleks saanud, siis oleks ta öelnud:&lt;!--//--&gt;—	Näete, noh, näete nüüd ometi, mis ta teeb! Kui mu koerauhkus ja koeraau lubaksid, ma jätaksin ta siia paika, aga üks korralik koer ei tohi kunagi kergesti taganeda.
:Ja haukus ning kargles edasi, sellest hoolimata, et poisid püüdsid teda eemale meelitada.
:Siis kostis aga maja poolt nagu vankrimürinat ja võõrast häält.
:Muri kuulatas. Ta kõhkles veidi aega oma koerakohuse ja siilivihkamise vahel. Kuid ta oli tubli koer ja kohusetunne võitis — haukudes tormas ta maja poole, et võõra hääle omanikku eemale peletada. (lk 51-52)
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944


* Kui Sammalhabe küla vahele jõudis, hakkasid koerad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte [[hingeelu]] üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan sünnipäevakringlit, ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid [[segadus]]se. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav [[loodusnähtus]], mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Välja serval, kus [[rukis]] kord õitses 
ja kus [[lumi]] nüüd lasub kui vatt, 
hommikul emakoer sünnitas [[seitse]] 
valkja karvaga kutsikat.
/---/
[[Õhtu]]l, kui õrrele läinud [[kana]]d, 
ladus kutsikad kotti ja viis 
kaenlas minema peremees vana. 
Rühkis ema ta kannul siis.

Läbi sügava hangede haua 
püüdis joosta nii ruttu kui sai, 
ja ta pilgu ees värises kaua 
lahvavee lõhandik lõpmata lai.
/---/
Just nagu siis, kui [[leib|leiva]] pähe
antakse [[kivi]] — kesk hangesid
koera silmadest kuldsed tähed
lumme hääletult langesid.
&lt;/poem&gt;
* [[Sergei Jessenin]], &quot;Laul koerast&quot;. Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: S. Jessenin. Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 32-33


&lt;poem&gt;
Koer lakkus kutsikaid õrnasti
ja seadis neid kõikepidi...
Ei olnud neid vaja kellelgi -
nad ära uputati.

Ja vana koer, kui ennegi, sõi,
kaitses [[lukk]]u ja taba
ja haukus just nagu ennegi
ja mängis ja liputas [[saba]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], &quot;Koer&quot; kogus &quot;Sinuga ja sinuta&quot;. Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 122


==Draama==
* [Macbeth:] Nimekirjas&lt;br /&gt;te seisate kui mehed. Nii ka hurdad&lt;br /&gt;ja hagijad ja krantsid, voostrid, puudlid&lt;br /&gt;ja mopsirakatsid kõik koera nime&lt;br /&gt;koos kannavad. Ent [[väärtus]]te [[register]]&lt;br /&gt;teeb vahet kiire, laisa, nõtke&lt;br /&gt;ja valvuri ja linnukoera vahel&lt;br /&gt;[[talent]]e mööda, mida lahke loodus&lt;br /&gt;on neisse kätkenud, ning igaüks&lt;br /&gt;sest oma jao saab lisaks arvele,&lt;br /&gt;mis loeb neid võrdseiks. Nõnda mehed ka.
** [[William Shakespeare]], &quot;[[Macbeth]]&quot;, III vaatus, 1. stseen

==Allikata==

* [[Uks]] on midagi, millest koer pidevalt valel pool seisab.
** [[Ogden Nash]]

==Vanasõnad==
* [[Arg]] koer hoiab [[nahk]]a.
* Arg koer nahka ei müü.
* Arg koer, terve nahk.
* [[Hunt]] unustab, koer unustab, [[mees]] mäletab.
* [[Julge]] koer müüb vahel naha.
* [[Kass]] ja koer ei lepi iial kokku.
* Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu.
* [[Kaua]] seisab koera kaelas [[vorst]] ehk narril [[hea]] [[asi]].
* Kiida koerale lihasööki!
* Koerad aga - kolkida.
* Lobasuul koera [[suu]], [[jänes]]e [[süda]].
* [[Uni|Magaja]] koer ei taba [[varas]]t.
* Magaja [[silm]]i ja koera hambaid ei või [[usk]]uda.
* Magajal koeral suur [[pea]], jooksjal koeral lai [[selg]].
* [[Maja]] ilma meheta kui [[õu]] ilma koerata.
* [[Nälg|Näljane]] koer ([[täi]], [[kirp]]) hammustab valusasti.
* [[Oma]] [[kodu]] koeradki tunnevad.
* [[Saks]] saadab koera, koer ajab [[saba]], saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake [[ise]]!
* Suvel hauguvad suured koerad, [[sügis]]el pole kutsikaidki kuulda.
* [[Sõna]] siit, teine säält, kolmas koera hänna alt.
* Sööb koer paljugi, elab vähemaga ka.
* Teine koer tunneb teist.
* [[Vana]] koer valet ei haugu.
* Üks räägib [[ait]]a, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända.
* Ükskord petad koera luuga, teine kord ei peta lihagagi.
* Ära katsu koera karvust, vaid hambust!
* Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma!
* Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)!
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Miguel de Cervantes Saavedra]]. &quot;Koerte kõnelus&quot;. Tõlkinud Aita Kurfeldt. Tallinn: Eesti Raamat 1971
* [[Mihhail Bulgakov]]. &quot;Koera süda&quot;. Tõlkinud Maiga Varik. Tallinn: Perioodika 1988
* [[Franz Kafka]], &quot;Ühe koera uuringud&quot;. Rmt: &quot;Hiina müüri ehitamisel&quot;. Tallinn: Varrak, 2002
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/Krantsi_ja_Tuksi_kirjad &quot;Krantsi ja Tuksi kirjad&quot;]. Juhan Liivi kogutud teosed V–VI. Tartu: Noor-Eesti, 1935

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Koduloomad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>fme8pjgj9lj7f9wv9rw4cj6mh9pz8lg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vanne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4299</id>
    <revision>
      <id>88287</id>
      <parentid>53463</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:52:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4774" xml:space="preserve">[[Pilt:Jacques-Louis_David,_Le_Serment_des_Horaces.jpg|pisi|Jacques-Louis David, &quot;Horatiuste vanne&quot; (1784-1785)]]
'''Vanne''' on kindlaksmääratud sõnastusega tõotus, mis on esitatud tunnistajate juuresolekul.

==Proosa==
* [Athos:] &quot;D'Artagnan, ma armastasin sind nagu oma [[poeg]]a, Porthos, sinuga magasime kümme aastat külg külje kõrval. Aramis on teie, nagu minugi [[vend]], sest ta armastas teid, nagu mina praegugi teid armastan ja alati armastan. Mis võib meile tähendada kardinal Mazarin, meile, kes me trotsisime sellise mehe kätt ja südant nagu Richelieu? Mis tähendab meile see või teine prints, meile, kes me säilitasime ühele [[kuninganna]]le tema [[kroon]]i? D’Artagnan, ma palun teilt andestust, et ristasin eile teiega mõõgad. Aramis vabandab niisamuti Porthose ees. Ja nüüd vihake mind, kui suudate. Mina aga, vannun seda, tunnen teie vihast hoolimata teie vastu ainult lugupidamist ja sõprust.&quot; (lk 296-297)
* &quot;On mõnel teist mingi rist?&quot; küsis Athos.
:Porthos ja d Artagnan vaatasid teineteisele otsa ja raputasid pead nagu inimesed, kes on ootamatult tabatud süüteolt. Aramis naeratas ja tõmbas põuest [[teemant]]idest risti, mis rippus tal [[kael]]as pärlnööri otsas.
:&quot;Minul on,&quot; ütles ta.
:&quot;Hüva,&quot; lausus Athos, &quot;vannume selle risti juures, mis on vaatamata materjalile ikkagi rist, vannume, et hoiame kokku hoolimata kõigest, ikka ja alati. Sidugu see rist mitte ainult meid, vaid ka meie järeltulijaid. Kas see tõotus sobib teile?&quot;
:&quot;Jah!&quot; vastasid kõik ühest suust.
:&quot;Ah, reetur!&quot; sosistas d'Artagnan Aramisele kõrva, &quot;te lasksite meil vanduda ühe Fronde'i daami krutsifiksi juures!&quot; (lk 298)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* [[Kujutlus]]es ülendatud [[armastus]] kaldus olema kõrgromantismi valem apokalüpsise, [[revolutsioon]]i teostumise totaalse lõppvormi jaoks, mis taandati nõnda [[oomen]]iks või [[tõotus]]eks. Miski ei saa olla [[luule]]le raskem [[koorem]] ning kõrgromantism, mis oma hämmastavates [[ambitsioon]]ides riskis kõigega, pidi paratamatult kaotama peaaegu sama palju, kui ta selle püüdlusega võitis. [[Nägemus]], mis pidi saama järjepidevaks, muutus hoopiski Heade Hetkede katkendlikuks talletamiseks, mille [[elusus]]t ohustas kalduvus jätta neid meelde juba enne nende möödumist.
** [[Harold Bloom]], &quot;Romantiline luule&quot;, 1997, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 142-150 (lk 146)


* Tõotan, et ma:
:/---/
:ei armu kellessegi järgnevaist: alkohoolikud, töönarkomaanid, suhtefoobikud, inimesed, kel on juba tüdruksõber või abikaasa; naistevihkajad, suurushullustuse all kannatajad, šovinistid, tunnetega manipuleerivad sekspluataatorid või muiduelajad, perverdid;
:/---/
:ei noruta sellepärast, et mul pole peikat, vaid arendan välja sisemise [[tasakaal]]u ja autoriteetsuse ning tunnetan end kui sisukat, täiuslikku naist ilma meessõbrata, sest see on parim viis meessõpra omandada.
:/---/
:vähendan tselluliidivastase [[dieet|dieedi]] abil puusaümbermõõtu 3 tolli võrra (s.o. 1,5 tolli mõlemalt puusalt) (lk 8-9)
* [[Helen Fielding]], &quot;Bridget Jonesi päevik&quot;. Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998


* &quot;Tõepoolest,&quot; oli Sammalhabe sõpradega ühel meelel. &quot;Ka mulle &lt;!--//--&gt;tundub, et tegelikult olid need [[kass]]ikesed tohutult armsad. Praegu ei saa ma enam üldse aru, kuidas me võisime nii suurepärase kassikarja sinna üksikule [[saar]]ele maha jätta.&quot;
:&quot;See oli südametu [[temp]],&quot; ütles Kingpool. &quot;Aga võib-olla õnnestub meil seda veel heaks teha.&quot;
:&quot;Me peame selle heaks tegema,&quot; hüüatas Muhv. &quot;Kui me oma [[vangipõlv]]est veel kunagi pääseme, siis on meie kohuseks ka kassid ära päästa.&quot;
:&quot;Kinnitagem seda vandega!&quot; läks Kingpool hoogu. &quot;Anname tõotuse, et pääsemise korral pühendame kogu oma jõu ja mõistuse kasside [[vabastamine|vabastamiseks]]!&quot;
:Teised olid selle ettepanekuga täielikult päri.
:&quot;Hiilgav mõte,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Tõotuse andmine vähendab meil südametunnistuse piinu ja pealegi on see ainuke asi, mis me praegu saame kasside heaks ära teha.&quot;
:Pidulikult võtsid naksitrallid üksteisel käest kinni. Nende näod muutusid pühalikuks ja nad püüdsid endile silme ette manada üksikul järvesaarel vaevlevate kasside [[kannatused|kannatusi]]. Ning siis andsid nad tõotuse. Nad lubasid, et ei unusta kasse mitte kunagi, et nad edaspidi — kui ainult rotivangistusest pääsevad — on kasside vastu alati armastusväärsed ja tähelepanelikud ning et nad ei puhka enne, kui kõik kassid on saare pealt tagasi toodud. (lk 148-149)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Õigus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Eetika]]</text>
      <sha1>i9x2y9b061ax8092pmo8g6m6cufnr26</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4401</id>
    <revision>
      <id>88432</id>
      <parentid>83046</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:08:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6217" xml:space="preserve">[[Pilt:Milk glass.jpg|pisi|Piim klaasis]]
[[File:Jan Vermeer van Delft 021.jpg|thumb|250px]]

'''Piim''' on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit enne seda, kui nad suudavad mitmekesisemat [[toit]]u seedida.

==Piibel==
&lt;poem&gt;
11 Su [[huuled]] tilguvad kärjemett, mu [[pruut]], 
sul on keele all [[mesi]] ja piim, 
ja su [[riided|riiete]] [[lõhn]] 
on otsekui [[Liibanon]]i lõhn!
&lt;/poem&gt;
* [http://piibel.net/#q=%C3%9Cl%204 4:11] (tlk [[Endel Kõpp]])

==Proosa==

* &quot;Mina suren ülevalt nagu [[kuninganna]] Ezeriel.&quot;
:Mort kibrutas [[laup|otsaesist]]. [[Ajalugu]] oli tema jaoks tundmatu maa.
:&quot;Kes see veel oli?&quot;
:&quot;Ta elas Klatšias ja tal oli palju [[armuke]]si ja ta istus [[madu|mao]] otsa,&quot; ütles Cutwell, kes parajasti [[amb]]u vinna tõmbas.
:&quot;Ta tegi seda meelega! Tema armastust peteti!&quot;
:&quot;Mina mäletan ainult seda, et ta kümbles eeslipiimas. Naljakas asi see ajalugu,&quot; sõnas Cutwell mõtlikult. &quot;Saad kuningannaks, valitsed kolmkümmend aastat, teed [[seadus]]i, kuulutad rahvastele [[sõda|sõdu]] ja lõpuks on ainus, mida sust mäletatakse see, et sa lõhnasid nagu [[jogurt]] ja sind hammustati-&quot; (lk 177)
* [[Terry Pratchett]], &quot;Mort&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 1999


* Nõukaajal suheldi füüsilises mõttes tõesti lähemalt ja vahetumalt (isegi [[telefoniautomaat]] tänavanurgal oli tihti rikkis, nii et pidi ise kohale minema.) Küsimus on aga selles, kas säärase suhtlusega kaasnes tingimata helget sooja meeleolu, kas &quot;inim[[lahkus]]e piimanired&quot; voolasid? Tundub, et nõnda seda vahel vaikimisi kujutletakse. Ent kui see tõepoolest nii oleks olnud, siis miks üllatas [[turist]]e läänest, kui vähe meie inimesed naeratasid, kui sünged olid [[nägu|näod]] tänaval?
** [[Mihkel Mutt]], &quot;Millest jutustab meile ühistransport&quot; Postimees, 6. oktoober 2018


* Mul on olnud peaaegu karske [[kodu]], mu enda kogemused piirduvad veinilimpsimise, õllejoomise ja niisama pidutsemisega, nagu noorte inimeste vaba aja veetmine käis. Kui sai liiga palju joodud, põeti järgmisel päeval kuni hilise õhtupoolikuni hirmsat [[kassiahastus]]t. Siis mindi lähemasse [[pood]]i ja osteti karp mannakreemi. See ja piim olid rohuks head alati. (lk 39)
** [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Õie vaatas tuppa ja hüüatas kohkunult. Selle, peale torkas Kullagi oma pruuni kahupeakese ukse vahele ja temagi tegi pika — oohh!
:Nad olid suures töötuhinas Pisi-Kalju hoopis unustanud. Kaljuke oli ärganud, ettevõtlikult voodist välja roninud ning elutuppa paterdanud. Seal seisis linaga kaetud laud, millele ema oli Kalju ja Kulla jaoks asetanud suure kruusi hommikuse lüpsipiimaga. Selle oli Kaljuke koos linaga põrandale tõmmanud. Nüüd istus ta ise lõbusasti keset piimamerd ja kruusitükke ning kui õekesi silmas, hüüdis rõõmsalt ja lõi peoga piimaloiku — pats!
:Poisi kõrval seisis Muri, esikäpad laiali, ja lakkus nii agarasti piima, et suured rippuvad kõrvad kahelpool pead värisesid. Muri kogemuste kohaselt kuulus kõik, mis põrandale oli kukkunud, temale, ja ega rõõskpiim igapäev põrandal ei vedele. (lk 30)
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944


* Kõht oli tühi, aga Tom leidis, et võib vabalt söömata magama minna. Ta ot­sustas, et istub tunnikese itaalia keele vestlussõnastiku taga, siis poeb põhku. Äkki tuli talle meelde, et peab umbes viis naela juurde võtma, sest Dickie kehakatted olid talle laiavõitu ja Dickie oli olnud ka näost priskem kui tema. Niisiis põikas Tom baar-''tabac''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i, tellis pika krõbeda leivaviilu singiga ja klaasi kuuma piima, sest just seda jõi tema kõrval istuv mees. Piim oli peaaegu maitsetu, puhas ja rõõsk nagu [[armulaualeib]]. (lk 88)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Alles siis tundsid Muhv ja Kingpool esimest korda pisikest kergendust, kui Sammalhabe autost [[piimamannerg]]u võttis ja teatas, et läheb küla pealt piima otsima.
:&quot;Ah nii,&quot; ütles Muhv nõrgalt naeratades. &quot;Muidu oled ikka rohkem teega ja marjamahlaga läbi ajanud, aga nüüd tuleb välja, et...&quot;
:&quot;Et sa oled ka väikselt piimatüüp,&quot; lõpetas Kingpool Muhvi poolelijäänud lause.
:Sammalhabe mühatas.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Te ise olete tüübid,&quot; ütles ta poolpahaselt. &quot;Ega ma enda jaoks piima ei lähe muretsema.&quot;
:&quot;Kelle jaoks siis?&quot; päris Kingpool.
:&quot;Aga Rudolfi jaoks muidugi,&quot; kõrgendas Sammalhabe häält. &quot;Või on see ehk sinu meelest kuidagi ebakohane, et haige Rudolf mõne lonksu korralikku lehmapiima joob?&quot; (lk 101-102)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
[[Minevik]] paiskub peale, kui kümneeurone [[magustoit]] maheda [[muusika]]ga [[kohvik]]us
on hoopis 20 aastat vana [[kakao]], [[suhkur|suhkru]] ja piima mõrkjas segu,
mida &quot;MacGyverit&quot; vaadates tassist [[lusikas|lusikaga]] süüa.
&quot;No mis sa tuhnid seal kapis, meil ei ole midagi magusat, ma ju ütlesin, ainult kakaod on, suhkur saab kohe otsa, ära pane nii palju!&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Piret Põldver]], &quot;Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...&quot;, Müürileht, 28. jaanuar 2019

==Draama==
* MARI: Sinu pirukat ma pole veel maitsenud... Aga [[kohv]]i oskad sa küll keeta... Ja piim on nagu koor!
:ZUZE: Meil [[Läti]]s ei peetagi niisuguseid [[lehm]]i, kes halba piima annavad. Niisugust piima, nagu meil on, ei leia sa terves maailmas! (lk 257)
* [[Mai Talvest]], &quot;Naabrid&quot;, rmt: Mai Talvest, &quot;Näidendeid&quot;, 1969


==Vanasõnad==
* [[Ema]] piim kosutab, [[võõras]] piim kahandab.
* [[Jaanipäev|Jaan]] joob piima, [[Jaagupipäev|Jaagub]] lakub kakku, - [[Lauritsapäev|Laurits]] - hoppis lokka.
* [[Peremees]] sööb piima, [[leib]]a, sulane sööb [[sool]]a, leiba.
* [[Vesi]] pikka piima jätku, [[aganad]] leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
* Vesi vaese piima jätk.
* Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

== Välislingid ==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Toiduained]]
[[Kategooria:Joogid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]</text>
      <sha1>gjm1osb7r26gn4ztqkxpg06h8wa5cyl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pesemine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4418</id>
    <revision>
      <id>88206</id>
      <parentid>83895</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:03:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6660" xml:space="preserve">[[File:Albert_Edelfelt_Jesus_Washing_the_Feet_of_his_Disciples_(1898).jpg|pisi|Albert Edelfelt, &quot;Jeesus jüngrite jalgu pesemas&quot; (1898)]]
[[File:Raud-Laundry.jpg|pisi|[[Kristjan Raud]], &quot;Pesu&quot; (1937)]]

==Proosa==
* Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja [[viisakus|üliviisakad]] ja nad ei unustanud kunagi öelda &quot;Tere, proua,&quot; või &quot;Tänan, härra!&quot;. Marie poleks sallinud [[ninakus]]t nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema [[käsk]]e täitma, teades, et kui [[nahatäis]] oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud [[koer]]tele: nad täidavad [[käsk]]u, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku [[põrand]]ale, miks oli neil keelatud torkida [[nõel]]tega väiksema venna [[kõht]]u, miks pühade eel peab pesema [[nägu]] ja [[käsi]], miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt [[kool]]i, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma [[kodu]]st, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi [[saladus]]. (lk 20-21)
* Astunud esmakordselt sisse proua Donzert'i väikese kahekorruselise [[maja]] uksest, oli Martine hämmeldusest kaotanud [[kõnevõime]] terveks päevaks. Ka kõige muinasjutulisem &quot;[[Tuhat ja üks ööd|Tuhande ja ühe öö]]&quot; lossidest poleks iialgi suutnud üht inimolendit sel määral erutada; kõik araabia [[parfüüm]]id poleks iialgi suutnud kellelegi nii suurt [[nauding]]ut pakkuda, nagu tundis Martine selles väikeses majas, mis oli läbi imbunud [[šampoon]]i ja [[kölni vesi|kölni vee]] lõhnadest. Kuna Cecile hakkas üha sagedamini Martine'i enda juurde lõunale ja ööbima kutsuma, siis oli proua Donzert pannud maksma kindla korra: Martine'il tuli alati kõigepealt käia [[vann]]is.
:Proua Donzert kartis, et Martine võib oma ema hurtsikust midagi kaasa tuua, ehkki tütarlaps näis alati väga [[puhtus|puhtana]], mis teda peamiselt just iseloomustasid... Kuid kunagi ei suudeta olla küllalt ettevaatlik, sest mis küll juhtuks, kui mõni juuksurisalongi klientidest leiaks näiteks [[täi]]?
:Kui Martine nägi esimest korda vanni ja kui Cecile palus tal ennast üleni vette kasta, haaras teda mingi pühalik värin, otsekui hakataks teda ristima... &quot;Kaasaegne komfort&quot; ilmus korraga tema silme ette veevärgi, kanalisatsiooni ja elektriga... Ta ei suutnud sellega kunagi täielikult harjuda ja iga kord, kui ema Donzert talle ütles: &quot;Mine nüüd vanni...&quot;, tundis Martine kerget joobnustavat ärevust. (lk 28)
* [[Sein]]ad kaetud valge [[email]]iga, [[põrand]] kiviparketist, [[taburet]] metalltorudest... On võimatu kirjeldada [[joovastus]]t, mida tundis Martine, laskudes sooja, aromaatsete sooladega lõhnastatud piimvalgesse vette... Ta oli [[õnn]]elik, tundes, kuidas värinad jooksid üle ta käsivarte, õlgade, selja... [---] Vanni email oli nii sile-sile, [[vesi]] nii mahe-mahe ja äsja pakendist vabastatud seep andis pärlmutritaolist [[vaht]]u... [[käsn]] helkles roosades ja taevassinistes toonides ... Piimjast kuplist langes pehmet [[valgus]]t vannitoa igasse nurka. Martine küüris hoolikalt iga oma keha väiksematki õnarust, tarvitas seepi, [[pimsskivi]], [[hari|harja]], käsna ja [[käärid|kääre]]. Proua Donzert hüüdis juba talle alumiselt korruselt:
:&quot;Martine, nühid endal naha maha... Aitab juba!&quot; (lk 29-30)
* [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


* Kõik on inimese kätes. Sellepärast tuleb käsi tihti pesta.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977, lk 6


* [[Varjupaik|Varjupaigas]] valvavad Rebeca ja Soledad kordamööda [[pesuruum]]i ukse taga, kui teine sees on. Milline luksus on maanteetolm ihult maha loputada, end sisse seebitada ja sooja veejoa all seista, vaadata, kuidas see räpase ja pruunina su jalge ette koguneb, enne kui äravoolu ümber keerlema hakkab ja igaveseks kaob. Soledadile meeldib kujudeda, kuidas vee[[molekul]]id kihutavad äravoolutorudest alla, segunevad ja valguvad laiali, liituvad teiste torudega linnatänavate all, muutuvad mingi salajase sihtpunkti poole sööstes ja kukerpallitades suuremaks ja kiiremaks. Talle meeldib mõelda [[mustus]]est, mille ta oma ihult maha uhub, mis muutub aina lahjemaks, kuni see lõpuks polegi enam mustus. (lk 252)
** [[Jeanine Cummins]], &quot;Ameerika pind&quot;, tlk [[Evelin Banhard]], 2021


* Ühelgi [[terve mõistus]]ega inimesel ei tuleks iial pähe pesta [[tindiplekk]]e [[tint|tindiga]] või õliplekke [[õli]]ga. Ainult [[veri|verd]] peab ikka ja jälle verega maha pesema.
** Keinem vernünftigen Menschen wird es einfallen, Tintenflecken mit Tinte, Ölflecken mit Öl wegwaschen zu wollen. Nur Blut soll immer wieder mit Blut abgewaschen werden.
** [[Bertha von Suttner]], &quot;Sõjariistad maha!&quot; Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Viertes_Buch 4. raamat], lk 105


* &quot;Sellega on ametlik osa läbi,&quot; lisas tuletõrje ülem südamlikult.
:&quot;Aga võib-olla saan ma veel kuidagi kasulik olla?&quot;
:&quot;Minul oleks küll üks pisikene [[palve]],&quot; hüüatas vanainimene käbedalt. &quot;Kui te ehk kastaksite mu Alberti põhjalikult vooli&lt;!--//--&gt;kust üle! Albert on ennast [[mets]]as nii [[tolm]]useks püherdanud, et näeb välja rohkem [[hall]] kui [[valge]].&quot;
:&quot;No see on ju [[tuletõrjuja]]te käes tühiasi,&quot; naeratas ülem.
:Ta astus korraks auto juurde ja ütles midagi tuletõrjujatele. Kohe jooksid kaks tuletõrjujat [[voolik]]ut lahti kerides aeda. [[Kass]]ile suunati tugev veejuga ning mõne hetke pärast helkis ta karv puhtalt ja helevalgelt.
:&quot;Võimas,&quot; ütles Kingpool.
:&quot;Ongi Albert!&quot; imestas Muhv.
:&quot;Kas jooksite oma kaaslastega ehk tassikese [[kakao]]d?&quot; küsis vanainimene tuletõrje ülemalt. &quot;Tänase tähtsa päeva puhul?&quot;
:&quot;Suurima heameelega,&quot; ütles ülem ja tuletõrjujad ühinesid seltskonnaga. (lk 86-87)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Vanasõnad==
* Pese [[kasukas|kasukat]], aga ära tee märjaks!
* Pesule [[suvi|suvel]] suuri uhtumisi, [[talv]]el targu väänamista.
* Üks [[käsi]] ei pese üksi.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

* [[Hobune]] ei pese ilmaski, ikke nääb, [[karu]] koa ei pese, kõik kardavad.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Hügieen]]</text>
      <sha1>1bmnxhy73umfysybh9smi1xxpt5g8jv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rikkus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4440</id>
    <revision>
      <id>88288</id>
      <parentid>69727</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:54:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7803" xml:space="preserve">[[Pilt:Abundance,_Severin_Roesen,_c._1860_-_Museum_of_Fine_Arts,_Springfield,_MA_-_DSC04023.JPG|pisi|Severin Roesen, &quot;Küllus&quot; (u 1860)]]
==Piibel==
* Kus su aare on, seal on ka su [[süda]].
** [[Matteuse evangeelium]], ptk 6, salm 21

* Kui vaevaliselt lähevad rikkad [[Jumal]]a riiki! Sest hõlpsam on [[kaamel]]il minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.
** [[Luuka evangeelium]], ptk 18, salm 24-25

==Proosa==
* Sellest on vähe abi, kui [[saatus]] meid rikkaks teeb: meie soovid teevad meid jälle [[vaesus|vaeseks]] tagasi. 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 27


* Ja isegi [[kurbus]] oli mõeldud rikastele, see oli neile, kes said seda endale lubada, neile, kellel ei olnud targemat teha. Kurbus oli [[luksus]]. (lk 46)
** [[Clarice Lispector]], &quot;Tähetund&quot;. Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017


* [Thorin Tammiskilp pärast Viie Väe Lahingut surivoodil Bilbole:] &quot;Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid, kes head kõhutäit, nalja ja laulu kullakoormast ülemaks peavad, oleks meie maailm praegusest rõõmsam paik.&quot;
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;[[Kääbik]]&quot;, 18. ptk &quot;Kodutee&quot; (e.k 1977, tlk Lia Rajandi, lk 339)


* Austen on öelnud, et Emma on [[kangelanna]], kes meeldib tõenäoliselt ainult tema loojale. Emma seltskondlik [[särtsakus]] ja hooletu ümberkäimine inimestega tuleneb eelkõige tema sotsiaalsest positsioonist. Ta on rikas pärijanna, kaasavaraga 30 000 naela, mis asetab ta kohaliku krahvkonna seltskonna absoluutsesse tippu ja jätab talle mulje, et ta on [[kõikvõimsus|kõikvõimas]]. (lk 532)
* Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on &quot;uue raha&quot; [[matslus]]e ja [[vulgaarsus]]e karikatuurne kehastus. Ta on pärit [[Bristol]]ist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja [[orjakaubandus]]est. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu [[uusrikas|uusrikkale]] kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi [[väärikus]]e. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise [[väiklus]]ega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega [[ball]]il. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548


* Kuigi ta polnud [[Epikuros]]e või [[Sokrates]]e mõõdupuu järgi just suur filosoof, oli tal ometi vaba vaim, mis oli tugev nii teos kui mõttes. Ei saa olla nii vapper, ei saa olla nii seiklushimuline, ei saa olla nii osav nagu d'Artagnan, olemata samal ajal ka pisut unistaja. Ta oli meelde jätnud mõned raasud härra [[François de La Rochefoucauld|de La Rochefoucault'st]], mis olid väärt, et Port-Royali härrad need [[ladina keel]]de oleksid tõlkinud, ja ta oli Athose ja Aramise seltskonnas [[juhuslikult]] kogunud hulga palasid [[Seneca]]st ja [[Cicero]]st, mis ta sõbrad ise olid [[tõlkimine|tõlkinud]] ja igapäevaseks eluks kohandanud.
:[[Põlgus]] rikkuse vastu, millele meie gaskoonlane oli oma elu esimese kolmekümne viie aasta kestel truuks jäänud nagu usureeglile, oli tema silmis kaua aega vahvusekoodeksi esimeseks paragrahviks.
:&quot;Paragrahv 1,&quot; ütles ta:
:&quot;Ollakse vapper, sest ei omata midagi.
:Ei omata midagi, sest põlatakse rikkust.&quot; (lk 469)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]&quot;. I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959


* Olen alati armastanud niisuguseid asju, nagu [[merekarbid]] või värvilised kivitükikesed — kõiki neid isevärki aardeid, mida lapsed üles korjavad. Erksavärviline [[linnusulg]], kirju [[leht]] — mõnikord on mul tunne, et need asjad ongi elu tõelised aarded ja teevad rohkem rõõmu kui [[topaas]]id, [[smaragd]]id või [[Fabergé]] poolt valmistatud hinnalised karbikesed. (lk 444)
** [[Agatha Christie]], &quot;Minu elu lugu&quot;. Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 199


* Juba kolm ööpäeva olid [[naksitrallid]] istunud [[harakas|haraka]] [[varakamber|varakambris]] ja mõlgutanud murelikke mõtteid. [[Nälg]] kippus kurjalt kallale. Rokfoori [[juust]]ust oli alles jäänud vaid imepisike tükike ja seegi oli määratud [[muuseu]]mi jaoks. Õnneks käis vähemalt kerge [[vihm]]asagar vahepeal varemetest üle, nii et Kingpoolel läks korda hõbepeekrisse pisut joogivett koguda.
:&quot;Meie jalgade ees lebab terve varandus,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Me joome harilikku vettki uhkest vanaaegsest hõbepeekrist. Kuid mis meil sellest kõigest kasu on?&quot;
:&quot;Ei midagi,&quot; ohkas Kingpool. (lk 148)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
Kahetsusta, kullad vennad,
Käigist ei või kasvaneda!
Ülemaks kui [[hõbe]]vara,
Kallimaks kui [[kuld|kullakoormad]]
Tuleb [[tarkus]] tunnistada
&lt;/poem&gt;
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], &quot;[[Kalevipoeg]]&quot;, [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=18 XVI laul], (teekond maailma otsa).


&lt;poem&gt;
Kuhu kadunud kuninglik [[tõug|tõu]] [[üllus]]?!
Kuhu kadunud kuninglik [[jõud|jõu]] küllus?!
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[Rasv]]ub [[härg]]ade õnnis sugu,
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;sureb surmata [[sõnn]]isugu.
&lt;/poem&gt;
* [[Rudolf Rimmel]], &quot;Härjad&quot; (1971), kogus &quot;Ohvrikivi&quot;, 1972


&lt;poem&gt;
Kivikilde ma korjasin lapsena,
ilusaid, säravaid [[kild]]e
ja klaasitükke ja portselani...
Suur oli mu aarete hind,
kallis mulle nagu õnn, nagu armastus.
&lt;/poem&gt;
* [[Heljo Mänd]], &quot;Killud kõnelevad mulle&quot;, rmt: Heljo Mänd, &quot;Rada viib maanteele&quot;, 1960, lk 17

==Vanasõnad==
* Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
* Kel lauda ees, sel lauda taga.
* Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta.
* Kel [[raha]], sel sõpru.
* Kel suur tulek, sel suur minek.
* Kes [[töö]]d teeb, on rikas ja nõid.
* Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada.
* Kus raiska, seal [[kaaren|kaarnaid]], kus varandust, seal [[vargus|vargaid]].
* Kõht [[vaev]]ab kehva enam kui rikast.
* Kõik kosilased on rikkad.
* Kõik [[saks]]ad rikkad, kõik talupojad vaesed.
* Ootamata [[võõras]], varumata vara.
* Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib.
* Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
* Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte.
* Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
* Rikas see, kes vähega läbi saab.
* Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on.
* Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan [[vana]] varese, sealt saan sada vorstikest.
* Rikka [[haigus]] ja vaese [[õlu]] on kuulsad.
* Rikka [[surm]] ja vaese pulmad on kuulsad.
* Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele.
* Rikkal [[au]] ja [[vara]] kallis, vaesel [[toit]] ja [[uni]] magus.
* Rikkal on enem sõpru kui kehval.
* Rikkal raha, vaesel [[lapsed]].
* Rikkal suur [[pea]], vaesel suured jalad.
* Rikkast perest osta [[hobune]], vaesest vallast võta [[naine]]!
* Suur vara, suur [[mure]].
* [[Vaene]] elab [[Jumal]]aga, rikas [[oma]] varaga.
* Vaene peab [[vaev]]a nägema, rikkale jookseb [[ise]] suhu.
* Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta.
* Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse ([[taevas]]se).
* Varastatud vara sulab varem (ennem) kui [[lumi]].
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Majandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>7ixbfnvvy95hk7vlpbpu1m5q00z7orw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harakas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4469</id>
    <revision>
      <id>88426</id>
      <parentid>71831</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T01:59:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4169" xml:space="preserve">[[File:Pica pica1.jpg|thumb|Noor harakas]]
[[File:Don_Manuel_Osorio_Manrique_de_Zúñiga.jpg|pisi|Francisco de Goya, &quot;Don Manuel Osorio Manrique de Zuñiga portree&quot; (u 1788)]]
[[Pilt:Magpie_eating_cake-rubens_peale.JPG|pisi|Rubens Peale, &quot;Harakas kooki söömas&quot; (1865)]]

'''Harakas''' (''Pica pica'') on linnuliik vareslaste sugukonnast haraka perekonnast.


==Proosa==
* [D'Artagnan ja Athos] &quot;Noh, jumalaga siis, mu armsaim ja parim [[sõber]].&quot;
:&quot;Pigemini küll nägemiseni, sest ma ei saa siiamaani aru, miks te ometi ei asu elama minu juurde Blois'sse. Te olete ju nüüd vaba, te olete ju nüüd rikas. Kui sooviksite, ostaksin teile ilusa [[mõis]]a Chiverny või Bracieux' ümbruses. Siis oleksid teil maailma kõige ilusamad [[mets]]ad, mis puutuvad kokku Chambord'i laantega. Ja lisaks suurepärased [[raba]]d. Teie, kes te armastate [[jaht]]i, armas sõber, ja kes te tahes-tahtmata olete [[poeet]], leiate seal [[faasan]]eid, [[rookana|rookanu]] ja [[rägapart]]e, kõnelemata [[päikeseloojang]]uist ja [[paadisõit]]udest, mis [[Nimrod]]is ja [[Apollo]]s endas [[kadedus]]t võiksid äratada. Kuni ostuni elaksite La Fère'is ja me käiksime viinamägedel harakaid laskmas, nagu tegi kuningas Louis XIII. See on meiesugustele vanakestele sobiv mõistlik [[meelelahutus]].&quot;
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]&quot;. I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 285


* Harakas laskus sealsamas lähedal kasvavale [[sarapuu]]põõsale ja hakkas uudishimulikult naksitrallide poole vahtima. Siis kädistas ta veel korra, sedapuhku juba pisut vaiksemalt. Naksitrallid ei liigahtanudki. Ja harakas sarapuuoksal püsis nüüd samuti täiesti vakka. Ta ei pööranud silmi enam hetkekski naksitrallidelt kõrvale. Ahne pilguga vahtis ta kuldseid aurahasid, mis naksitrallide rinnal heleda suvepäikese kiirtes hiilgasid. (lk 105)
* Kaua aega valitses rõhuv vaikus. Ning selles rõhuvas vaikuses mõtlesid Kingpool, Muhv ja Sammalhabe kõik ühte ja sedasama: kes võis küll olla too jultunud [[varas]], kes Kingpoole uinaku ajal tema [[auraha]] alatult rinnast lahti tõmbas ja minema viis?
:Otsekui vastuseks neile murelikele mõtetele kostis eemalt sarapuupõõsa otsast korraga haraka kädistamist. Kõik kolm naksitralli vaatasid ühekorraga sinnapoole.
:&quot;Harakas!&quot; hüüatas Kingpool vihaselt. &quot;Uskuge mind, see on haraka töö!&quot;
:Sammalhabe ei pööranud enam pilku harakalt kõrvale. Juba noorusest peale oli ta lindude käitumist alati kõige suurema huviga jälginud ja õppinud selle põhjal nii mõndagi ära arvama. Näiteks oskas ta pääsukeste lendamislaadi järgi eksimatult ennustada järgmise päeva ilma, aga see, kuidas varesed puulatvade kohal kraaksusid, ütles talle otsekohe, kas metsas on ringi liikumas rebane või jahimees. Muidugi polnud ka harakate hingeelu Sammalhabemele päriselt võõras. Ta teadis suurepäraselt, et vargus on harakate maailmas võrdlemisi laialt levinud ja et harakatel on eriline nõrkus mitmesuguste läikivate esemete vastu. Samuti mõistis ta harakate häälitsemis- ja lendamisviisi põhjal teinekord küllaltki teravmeelseid järeldusi teha. (lk 112)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
VII
Tuli kokku külalisi
karwaseid ja sulelisi –
lendas wares, harakas,
kull ja kaaren nupukas;
...
X
Karu imes mesijooki
jänes rüüpas õllejooki,
wares mune krõbistas,
harak sülti lobistas.
...
XVIII
Harakal ei olnud saba,
jänes otsis karku taga,
kaaren paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.
&lt;/poem&gt;
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Mutionu pühadepidu&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9

==Vanasõnad==
* Harakas alati [[siga|sea]] seljas, ei näe keegi; [[hunt]] korra karjas, kõik karjuvad.
* Harakas ei sünni varesega paari.
* Harva harak sea seljas, [[vana]] vares igapäev.
* [[Tütar]]laps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub.
* [[Vares]] varesega, harakas harakaga.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Linnud]]</text>
      <sha1>4w0a3numjc81mijwwo548600ci9tzct</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kass</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4472</id>
    <revision>
      <id>88223</id>
      <parentid>81320</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:27:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12160" xml:space="preserve">[[Pilt:Frans_Snyders_-_Cats_fighting_in_a_larder,_with_loaves_of_bread,_a_dressed_lamb,_artichokes_and_grapes.jpg|pisi|Frans Snyders, &quot;Kassid sahvris kaklemas&quot; (17. saj esimene pool)]]
[[File:Peder_Severin_Krøyer_-_En_lille_Pige,_staaende_hel_Figur_i_Bondedragt,_leger_med_en_Kat_-_1880.png|thumb|Peder Severin Krøyer, &quot;Tütarlaps kassiga mängimas&quot; (1880)]]
[[Pilt:Henriette_Ronner-Knip_Katze_1897.jpg|pisi|Maalitud kass. Henriëtte Ronner-Knip, 1897]]
[[Pilt:Cecilia_Beaux_-_Man_with_the_Cat_(Henry_Sturgis_Drinker)_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Cecilia Beaux, &quot;Mees kassiga&quot; (1898)]]
[[Pilt:Gwen_John_-_Young_Woman_Holding_a_Black_Cat_(Tate).jpg|pisi|Gwen John, &quot;Naine musta kassiga&quot; (1920ndad)]]
[[Pilt:Auguste_Renoir_-_Julie_Manet_-_Google_Art_ProjectFXD.jpg|pisi|Auguste Renoir, &quot;Julie Manet (tütarlaps kassiga)&quot; (1887)]]
[[Pilt:The_Cat's_Lunch.jpg|pisi|Marguerite Gérard, &quot;Kassi eine&quot;]]
[[Pilt:Les_coquettes_-_Jacqueline_Marval.jpg|pisi|Jacqueline Marval, ''Les coquettes'' (1903)]]
[[Pilt:Sophie_Sperlich_Katzenkinder.jpg|pisi|Sophie Sperlich, &quot;Kassipojad&quot; (1906)]]
[[Pilt:Mädi_mit_ihren_Kindern.jpg|pisi|Minna Stocks, &quot;Mädi oma lastega&quot; (1913)]]
[[Pilt:Marie_Yvonne_Laur_Curious_kittens.jpg|pisi|Marie Yvonne Laur, &quot;Uudishimulikud kassipojad&quot;]]
[[Pilt:NY_Moma_klee_cat_and_bird.JPG|pisi|Paul Klee, &quot;Kass ja lind&quot; (1928)]]
[[Pilt:A_cat_in_&quot;gothic&quot;_style._Gouache_by_Louis_Wain,_1925-1939._Wellcome_L0026931.jpg|pisi|Louis William Wain, &quot;Kass &quot;gooti&quot; stiilis&quot; (1925/1939)]]
[[Pilt:Shanu_Lahiri-Cat.tif|pisi|Shanu Lahiri, &quot;Kass&quot;]]
'''Kass''' ehk kodukass (''Felis catus'') on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.


==Proosa==
* &quot;Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan priimust,&quot; ütles kass pahuralt, &quot;ja pean oma kohuseks hoiatada, et kass on iidsest ajast puutumatu [[loom]].&quot; 
** [[Mihhail Bulgakov]], &quot;Meister ja Margarita&quot;. Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa. Tallinn: Perioodika 1995, Europeia sari nr 32, lk 287


* Kass vaatab seltskonda, otsekui teeks jutt teda uniseks.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 16


* Laudalakast ronis redelit mööda ettevaatlikult alla talu suur hallivöödiline kass. Õie pidi naeratama, nii naljakas oli see kassi Hintsu allatulek. Kass hoidis küüntega kõvasti redelipuust kinni ja igakord, kui edasi libises, vääratas ja näis peaaegu kukkuvat. Tasakaalu saavutamiseks udises saba ja tagupool kord ühele, kord teisele poole. Viimaks jõudis Hintsuke maapinnale nii lähedale, et usaldas alla hüpata.
:Selle raske toimingu järel istus kass redeli alla hinge tõmbama. Oleks tal olnud taskurätt, siis oleks ta tingimata higi pühkinud. Aga ühelgi kassil ei ole taskurätti. Seepärast siis Hintski rahuldus sellega, et istus otse keset päikesekiirt ja silus&lt;!--//--&gt; roosa keelekesega oma pisut sassiläinud valget rinnaesist.
:Kaevu lähedal suure vahtra all murul hüplesid läikivtumedad kuldnokad nagu vetruvad pallid. Hints vaatas neid altkulmu ja viskas tusaselt sabaga, seda jahisaaki ei tohtinud ta ju puutuda, vastasel korral hurjutaks teda kogu talupere, ja mõnikord ei lõppenud asi ainult hurjutamisega. Puhh!
:Kassil hakkas veel praegugi halb sellele mõeldes. (lk 11-12)
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944


* Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved [[pühapäev]]ad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes. Ja kui isa mõni aasta hiljem uuesti abiellus, polnudki mul enam kedagi. Elasin nagu kassile kohane: edasi-tagasi, [[saba]] sorgus, saba püsti, nüüd on söögiaeg, nüüd on uneaeg; ainus erinevus oli selles, et kass ei pea hinge sees hoidmiseks [[töö]]l käima. Meie kodus polnud [[sõna]]dele kohta ja kõik, mida ma [[hing]]es kandsin, hirmutas mind, sest ma ei teadnud, kas seegi kuulub tegelikult minule... (lk 16)
** [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014


* Nukuteater on Lo Tui stiihia — tragikoomiline, grotesk ja tunnete ekstsentrika on tema loomuse orgaaniline pärisosa. Tema kangelasi iseloomustab ere individuaalsus ja katkematu elu sirmil. Vastavalt nukuteatri spetsiifikale tuleb sageli ka ühes ja samas lavastuses mitu vastakat kuju luua. Otsiv vaim ja suur tähelepanuvõime on aluseks, mis lubavad loendamatutele kassidele, rebastele, huntidele, eitedele jt. igaühele oma kordumatu näo anda. (Näitleja on nii paljusid kasse mänginud, et tema enda arvates saaks nendest kuupaistelisel märtsiööl vägeva kasside koori!) 
** [[Dagmar Normet]], &quot;Lo Tui&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 26


* [[Ilves]] on hästi kodustatav. Ainukeseks koduloomaks, kellega ilvest ei olevat võimalik lepitada, on kass. Sugulaste asi... 
** [[Fred Jüssi]], &quot;Rebasetund&quot;, 1981, lk 16


* Õues kräunusid kassid, nagu oleks märtsikuu. Või läks kasside [[ajaarvamine]] sassi, nagu oli sassi läinud Maie pea: Sassi õde ja Sass ise ja Sassi ema Nõmme Koss ja Sassi isa, kes lasti Naissaarel maha, ja kassid kisklesid omavahel nagu inimesed. Ent nemad ei kaevanud üksteise peale, nad kiskusid üksteiselt karvatuuste ja kriipisid silmad lõhki. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Metsseanahk&quot;, 1993, lk 299


* [[Colette]], meie kassikirjanik ''par excellence'', kelle sulg on pühendanud sellele väärikale, viisakale olevusele mitusada lehekülge, ütles kunagi, et [[Pariis]] on kasside [[kontsentratsioonilaager]]. Ta ise tegi nii palju kui jõudis, et nende viletsust leevendada. Korteriaken Palais Royal'i aeda oli sageli lahti, et mõni kodutu võiks tulla paariks tunniks sooja ahju juurde magama. Kass ei küsi midagi, ta kannatab vaikselt, ja ta oskab &quot;surra delikaatselt, kui see, mis ta on endale valinud, jääb kättesaamatuks&quot;.
** [[Fanny de Sivers]], rmt: &quot;Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III&quot;. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 525


* Aja jooksul läks šokk siiski üle ja valge Griša lasti välja, onu Tom aga viidi teise korpusesse, kus ta leidis endale kaitsja kassipoja näol, kellest ta enam ei lahkunud (mustavalgekirju kassipoeg), veel üks rõhutud rass, [[Ameerika]]s ei tohi olla hulkuvaid kassipoegi. (lk 33)
** [[Ljudmila Petruševskaja]], &quot;Jumal Poseidon&quot;, rmt: &quot;Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last&quot;, tlk [[Toomas Kall]], 1991, lk 62–64


* &quot;Ma mõtlesin,&quot; sõnas Ipslore mõrult, &quot;et kas siin maailmas on midagi, mis muudab [[elu]] elamisväärseks?&quot;
:Surm mõtles selle üle järele.
:KASSID, ütles ta lõpuks, KASSID ON TOREDAD.
:&quot;Käi sa õige...&quot;
:PALJUD ON SAATNUD, sõnas Surm rahulikult.
* [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak 2001, lk 7


* &quot;Kassid ajavad karva,&quot; ütleb emme kohe, kui ma hakkan kassidest rääkima.
:&quot;Nad kraabivad tugitoolid ribadeks.&quot;
:&quot;Nad kasutavad iga võimalust, et jalga lasta.&quot;
:&quot;Nad kräunuvad öösel magamistoa ukse taga, kui tahavad sinu voodis magada, aga see on keelatud.&quot;
:&quot;Nende liivakasti peab iga päev puhastama, või muidu hakkavad nad pissima vaipade ja diivanite peale. Ja seda ma sulle ütlen, et pole midagi hirmsamat, kui kassipissi järele haisev diivan!&quot;
:Emme leiab kassidest ainult halbu külgi. Aga minu arust on kassidel ainult head küljed. Nad on pehmed ja armsad ja neile meeldib paitamine ja mängimine. (lk 21)
* [[Kristiina Kass]], &quot;Kassid, koerad ja muud loomad&quot;, rmt: &quot;Petra lood&quot;, täiendatud trükk, 2013


* Kassid on [[Küünilisus|küünilised]] loomad. (lk 27, lk 125)
** [[Keiti Vilms]], &quot;@keitivilms&quot;, Tänapäev, 2017


* Kassid on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne [[maastik]] on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest [[ruum]]ist sümboolsesse ja tagasi.
** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 &quot;Killustatud kogemuste Narva&quot;] Vikerkaar, mai 2020


* Nii on mitte just üllatuslikult mitmed naistega seotud ebausud ajahambale kenasti vastu pidanud. Näiteks vanad [[egiptlased]] võisid ju arvata, et [[must kass]] toob õnne, ent hiliskeskajal hakkasid läänekristlikus kultuuris levima kiriku algatusel [[nõiajaht|nõiajahid]]. [[Tuleriit|Tuleriidale]] saadeti mitukümmend tuhat &quot;nõida&quot;, suurem osa neist naised. Musti kasse hakati aga pidama nõidade kaaslasteks, kui mitte nõidadeks endiks. Nii leidis oma otsa palju kasse ning teed ületavast mustast kassist sai halva õnne märk.
* Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisenenud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jätkuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks nõidadeks. Ja seos kassidegagi pole kuhugi kadunud (vt &quot;crazy cat lady&quot;). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvustavaks stereotüübiks. Muide, [[India]]s, kus toimuvad praegugi veel nõiajahid, võib selline [[sildistamine]] lõppeda siiani surmaga.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ &quot;Meie igapäevast ebausku&quot;], Müürileht, 11. detsember 2019

==Luule==

&lt;poem&gt;
Mu kass, ära küünista mänguhoos,
kui mu armund rind on su ase!
Su silmis metall ja ahhaat on koos,
mul nendesse süüvida lase.
&lt;/poem&gt;
* [[Charles Baudelaire]], &quot;Kass&quot;. Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. &quot;Kurja lilled&quot; (1967), lk 34


&lt;poem&gt;
Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid
[[kruusaauk]]udes lombistes.
Millised küll istuvad rahuröövlid
neis masinais kahelambistes?

Tasa, et endilgi võimatu kuulda,
pehmelt, ühtlaselt vappudes
nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda,
ei takerdu [[kassitapp]]udes.

[[Invasioon]]! Ja kräunu ja näugu
hoovid korraga täis!
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Väikese linna kohvikumuusikat&quot; III 1. - Rmt: &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95


&lt;poem&gt;
Naiivne [[kollane]] kass aastate tagant
meid vaatab [[Silm]]ad laisad ja süütud
Soemüüridel [[kärbes]]te pirin püüridel
kuumavad [[pea]]d Vihjed ja viited
Nii palju naerunäost [[lootus]]t on läinud
meist mööda Kassid on mustad ja ende-
lised Keegi kõneleb kellestki mööda
Kõik [[tee]]d on [[igavik]]u poole lookas
&lt;/poem&gt;
* [[Ene Mihkelson]], &quot;* Naiivne kollane kass aastate tagant&quot; kogust &quot;Elujoonis&quot; (1989)


&lt;poem&gt;
Kassi nurinat ei kuula iial keegi,
ja kui kuulabki, siis välja sest ei teegi,
ja kui teebki, ei saa ikka miskit aru
- liiga kitsuke on [[inimene|inimese]] aru.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Kassi laul&quot; raamatust &quot;Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele&quot; (Vagabund 1991)


&lt;poem&gt;
Mina ütlesin oma Kassile
et ta on egotsentrik
ja et ta ei tunne kaasa ikestatud kassidele
põhjas lõunas jne.
...
Kass ütles,
et kui tema liigikaaslased-kaslased
eriti need, kes elavad teatavasti [[Kuu]] tagumisel küljel,
peaksid kannatama [[diskrimineerimine|diskrimineerimise]]
ja lamppöidsuse
ja kroonilise [[gonorröa]] all
ning kellel ei ole lootustki
et keegi ferdinand neile nuusu-tubakit pakuks

siis ei kavatsevat tema sellest hoolimata
veel mingiks tsentrikuks hakata. Kuigi asi ju kurb
Tema tahaks lihtsalt edasi olla
minu Kass
ja mitte üks neist õnnetukestest
seal Kuu teisel küljel.
Nende nahas, jah, ei tahaks tema tõesti mitte olla
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;NAD ÜTLEVAD, ENN...&quot; kogus &quot;Varasügise aiad&quot;, lk 13


&lt;poem&gt;
Nüüd ta rapleb, rumal tuvi.
Roitjal kassil kerkib [[huvi]],
[[Kaastunne|kaasatundvalt]] seisma jääb.

Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Vanasõnad==

* Ega magajale kassile [[hiir]] suhu jookse.
* Kass ja [[koer]] ei lepi iial kokku.
* Kass paneb [[saba]] pandiks.
* Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse.
* Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu.
* Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast [[laat|laadale]].
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Koduloomad]]</text>
      <sha1>1wyp0f5tadrbhtjlmy5pyf5u0bbzr0f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ronk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4479</id>
    <revision>
      <id>88234</id>
      <parentid>79180</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T14:19:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7343" xml:space="preserve">[[File:Common raven by David Hofmann.jpg|thumb|right|Ronk]]
[[Pilt:Koson_-_crow-eating-a-persimmon.jpg|pisi|Ohara Koson. Ronk hurmaad nokkimas]]

'''Ronk''' ehk kaaren (''Corvus corax'') on linnuliik [[vares]]laste sugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline.

==Piibel==
&lt;poem&gt;
Kes valmistab kaarnale roa, 
kui ta pojad karjuvad [[Jumal]]a poole, 
toiduta ümber hulkudes?
&lt;/poem&gt;
* [[Hiiobi raamat]], peatükk 38, salm 41


* Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie [[lind]]udest!
** [[Luuka evangeelium]], peatükk 12, salm 24


==Proosa==
* Alguses olid kaarnal [[valge]]d suled, aga pärast muutis Vanataat ta [[must]]aks. Kui [[loom]]ad [[Emajõgi|Emajõge]] kaevasid, ei läinud ronk [[töö]]le, kartes, et ilusa valge kuue ära rikub. Vanataat võttis ronga kinni ja kastis [[tõrv]]atünni; sellest sai ta mustad suled. Teisendi järele muutusid ronga suled mustaks raipe söömisest. Väga palju rahvaid teavad kaarna valge olnud olevat (Dähnhardt, Natursagen III, lk. 59, 63, 65, 77 jj.). Üks valge [[sulg]] on tal veelgi [[tiib|tiiva]] sees järel, aga seda varjab ta hoolsalt, et keegi ei näeks. 
** [[Matthias Johann Eisen]], &quot;Eesti vana usk&quot;, VII peatükk


* [[Uusaastaöö]]l kakskümmend minutit üks läbi. Magnus teadis aega tänu masajale [[kell]]ale — ema kellale, mis lösutas [[kamin]]a kohal riiulil. Nurgas vitspuuris pobises ja kraaksatas ronk läbi une. Magnus ootas. [[Tuba]] oli [[külaline|külaliste]] saabumiseks valmis: turbabriketile oli [[tuli]] alla tehtud, laual ootasid [[viski]]pudel ja ingverikook, mille ta oli viimati Lerwicki Safewayst ostnud. Tukk tuli peale, aga ta ei tahtnud [[voodi]]sse minna, sest äkki tuleb keegi külla. Kui aknast paistab [[valgus]]t, siis võib keegi - naerune, svipsis ja jutukas - ju tulla. [[Kaheksa]] aasta jooksul polnud küll mitte keegi talle head uut aastat soovima tulnud, aga Magnus ootas igaks juhuks siiski. (lk 5, romaani algus)
* Magnus rääkis aeglaselt, et nad temast aru saaksid. Vahel jäi tema [[kõne]] segaseks, sõnad kõlasid kummaliselt nagu ronga kraaksumine. Ta oli rongale mõne sõna selgeks õpetanud. Tuli ette nädalaid, mil tal polnud ühegi hingelisega rääkida. (lk 7)
* Kui Magnus oleks saanud, oleks ta tüdrukutele meeleldi ronkadest rääkinud. Tema maal olid rongad, olid alati olnud, sestsaadik kui ta oli alles põlvepikku poisike, ja ta oli neid jälginud. Mõnikord tundus, nagu oleksid nad mänginud. Nad tiirlesid taevas, keerutasid end ringi nagu kulli mängivad lapsed, siis panid [[tiivad]] kokku ja langesid alla. Magnus lausa tundis, kui põnev see peab olema: vuhisev tuul, kiire allasööst. Siis läks [[kukkumine]] jälle lennuks üle ja nende hõiked kostsid nagu [[naer]]. Kord oli ta näinud, kuidas rongad libisesid lumiselt pervelt teele, selili, üksteise järel justkui postkontori poisid [[kelk]]udega, kuni ema nad Magnuse majast eemale kamandas.
:Aga teinekord olid rongad kõige [[julmus|julmemad]] linnud. Magnus oli näinud, kuidas nad põduralt [[lammas|lambalt]] silmi peast nokkisid. Ute valu- ja vihakisa polnud neid eemale peletanud. Ka Magnus polnud linde eemale kihutanud. Polnud püüdnudki. Ta polnud suutnud neilt silmi kõrvale pöörata, kui nad urgitsesid, käristasid ja veres tatsasid. (lk 16)
* Magnus ei keeranud kunagi ust lukku, niisiis tõmbas ta selle lahti ja astus kõrvale, et tüdruk saaks esimesena sisse minna. Oodates, kuni tüdruk saabastelt lund maha trambib, vaatas ta ringi.
:Väljas laiutas vaikus. Kedagi polnud nägemas. Keegi ei teadnud, et see ilus olevus talle külla tuli. Neiu oli tema [[aare]], ronk puuris. (lk 21)
* Ta seisatas, et jälle vett vaadelda, lootes taastada ennist kooliteel silmatud [[nägemus]]t. [[Värvid]] olid tema tähelepanu köitnud. [[Saar]]te värvid olid tihti hillitsetud: oliivrohelised, poripruunid, merehallid, kõik udust mahendatud. Varahommikuses päikesevalguses näis pilt kirgas ja kiirgav. Lume kalk valendus. Kolm siluetti. Rongad. Frani [[maal]]il oleksid nad nurgelised, vaat et [[kubism|kubistlikud]]. Kõvast mustast puidust rohmakalt nikerdatud linnud. Ja siis värvilaik. [[Punane]], ergava päikesepalli peegeldus. (lk 25)
* Fran oli nii keskendunud ja kõik tundus nii ebatõeline, üle ujutatud peegelduvast [[valgus]]est, mis pani pea ringi käima, et ta jõudis päris lähedale, enne kui taipas, mida näeb. Seni oli kõik piirdunud [[vorm]]i ja värviga. Siis muutus ere punane [[sall]]iks. Hall [[mantel]] ja valge [[ihu]] sulasid ühte [[lumi|lumega]], mis polnud siin nii puhas nagu mujal. Rongad nokkisid tüdruku nägu. Üks silm oli kadunud.
:Fran tundis tütarlapse ära, ehkki too oli moondunud, rüvetatud. Linnud olid tema lähenedes korraks eemale lennanud, aga tulid peagi tagasi, kui ta liikumatult seistes vaatama jäi. Äkki hakkas Fran kisendama, nii valjusti, et tundis [[kõri]] pingule tõmbuvat, ja käsi [[plaksutamine|plaksutama]], et linde taeva alla tiirutama saata. Ent ta ei suutnud paigast liikuda. (lk 25-26)
* [[Ann Cleeves]], &quot;Ronkmust&quot;, tlk [[Karin Suursalu]], 2016

==Luule==
[[Pilt:Hanna_Hirsch-Pauli_Still_life_with_Raven_(ca._1885).jpg|pisi|Hanna Hirsch-Pauli, &quot;Vaikelu kaarnaga&quot; (u 1885)]]

&lt;poem&gt;
Must ja sünge, põrnitsedes, saladuslik, mornitsedes
istub Ronk mu ukse kohal kuju pääl kui ennegi.
Tondisilmad sätendavad, [[õnnetus]]t mis kuulutavad,
[[vari]], lambivalgest tabat, täidab kambrit pooleni,
ja mu [[hing]] ei saa sest varjust, mis mind rõhub raskesti,
välja tõusta - iialgi.
&lt;/poem&gt;
*[[Edgar Allan Poe]], &quot;Ronk&quot;, tõlkinud [[Johannes Aavik]]; &quot;Poeem &quot;Ronk&quot; ja teised luuletused&quot;. Tartu, Härmametsa Talu, 2000


&lt;poem&gt;
VII
Tuli kokku külalisi
karwaseid ja sulelisi –
lendas wares, harakas,
kull ja kaaren nupukas;
...
XI
Põder limpsas õunasuppi
oraw näris worstijuppi,
kaarnal kapsapirukas,
kullil lihawiilukas.
...
XIV
“Mis sa kilkad, nõelakera!”
tõstis kuri kaaren kära.
“Ole wait, wa pigilind,
siin ei keegi karda sind.”
...
XVIII
Harakal ei olnud saba,
jänes otsis karku taga,
kaaren paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.
&lt;/poem&gt;
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Mutionu pühadepidu&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9


&lt;poem&gt;
kena kuurort kas sa väsind oled
autot lõdvalt juhid koorijuht
kõrgel kaarnad nagu ütleks mulle:
midagi ei saa me öelda sulle
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Poetessi haual&quot; kogust &quot;Käekäik&quot;, lk 45


&lt;poem&gt;
Ronk, see va must elajaloom,
teeb tronk-tronk-tronk sihukest häält.
Arvatakse kurja karja toob,
ei ma usu temast halba ilma pääl.

Kui sa ütled ronga isa,
valge lind võib tõsta kisa.
Kui sa ütled ronga ema,
siis sa solvad ronga ema!
&lt;/poem&gt;
* [[Ott Arder]], &quot;Must ronk&quot;, tekst Ruja laulule (viis: Rein Rannap)

==Vanasõnad==

* Kaaren kaarna [[silm]]a välja ei noki.
* Kaaren lepib kaarnaga.
* Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad.
* Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal [[vargus|vargaid]].
* Ronk ja ronk on kokku [[kaks]] ronka.
* Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese [[pilv]]edel seisvat.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>kh1tt4jc6fevi5g6wx1qp32itzbij2w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88235</id>
      <parentid>88234</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T14:20:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7367" xml:space="preserve">[[File:Common raven by David Hofmann.jpg|thumb|right|Ronk]]
[[Pilt:Koson_-_crow-eating-a-persimmon.jpg|pisi|Ohara Koson (1877-1945), &quot;Ronk hurmaad nokkimas&quot;, ''s.d.'']]

'''Ronk''' ehk kaaren (''Corvus corax'') on linnuliik [[vares]]laste sugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline.

==Piibel==
&lt;poem&gt;
Kes valmistab kaarnale roa, 
kui ta pojad karjuvad [[Jumal]]a poole, 
toiduta ümber hulkudes?
&lt;/poem&gt;
* [[Hiiobi raamat]], peatükk 38, salm 41


* Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie [[lind]]udest!
** [[Luuka evangeelium]], peatükk 12, salm 24


==Proosa==
* Alguses olid kaarnal [[valge]]d suled, aga pärast muutis Vanataat ta [[must]]aks. Kui [[loom]]ad [[Emajõgi|Emajõge]] kaevasid, ei läinud ronk [[töö]]le, kartes, et ilusa valge kuue ära rikub. Vanataat võttis ronga kinni ja kastis [[tõrv]]atünni; sellest sai ta mustad suled. Teisendi järele muutusid ronga suled mustaks raipe söömisest. Väga palju rahvaid teavad kaarna valge olnud olevat (Dähnhardt, Natursagen III, lk. 59, 63, 65, 77 jj.). Üks valge [[sulg]] on tal veelgi [[tiib|tiiva]] sees järel, aga seda varjab ta hoolsalt, et keegi ei näeks. 
** [[Matthias Johann Eisen]], &quot;Eesti vana usk&quot;, VII peatükk


* [[Uusaastaöö]]l kakskümmend minutit üks läbi. Magnus teadis aega tänu masajale [[kell]]ale — ema kellale, mis lösutas [[kamin]]a kohal riiulil. Nurgas vitspuuris pobises ja kraaksatas ronk läbi une. Magnus ootas. [[Tuba]] oli [[külaline|külaliste]] saabumiseks valmis: turbabriketile oli [[tuli]] alla tehtud, laual ootasid [[viski]]pudel ja ingverikook, mille ta oli viimati Lerwicki Safewayst ostnud. Tukk tuli peale, aga ta ei tahtnud [[voodi]]sse minna, sest äkki tuleb keegi külla. Kui aknast paistab [[valgus]]t, siis võib keegi - naerune, svipsis ja jutukas - ju tulla. [[Kaheksa]] aasta jooksul polnud küll mitte keegi talle head uut aastat soovima tulnud, aga Magnus ootas igaks juhuks siiski. (lk 5, romaani algus)
* Magnus rääkis aeglaselt, et nad temast aru saaksid. Vahel jäi tema [[kõne]] segaseks, sõnad kõlasid kummaliselt nagu ronga kraaksumine. Ta oli rongale mõne sõna selgeks õpetanud. Tuli ette nädalaid, mil tal polnud ühegi hingelisega rääkida. (lk 7)
* Kui Magnus oleks saanud, oleks ta tüdrukutele meeleldi ronkadest rääkinud. Tema maal olid rongad, olid alati olnud, sestsaadik kui ta oli alles põlvepikku poisike, ja ta oli neid jälginud. Mõnikord tundus, nagu oleksid nad mänginud. Nad tiirlesid taevas, keerutasid end ringi nagu kulli mängivad lapsed, siis panid [[tiivad]] kokku ja langesid alla. Magnus lausa tundis, kui põnev see peab olema: vuhisev tuul, kiire allasööst. Siis läks [[kukkumine]] jälle lennuks üle ja nende hõiked kostsid nagu [[naer]]. Kord oli ta näinud, kuidas rongad libisesid lumiselt pervelt teele, selili, üksteise järel justkui postkontori poisid [[kelk]]udega, kuni ema nad Magnuse majast eemale kamandas.
:Aga teinekord olid rongad kõige [[julmus|julmemad]] linnud. Magnus oli näinud, kuidas nad põduralt [[lammas|lambalt]] silmi peast nokkisid. Ute valu- ja vihakisa polnud neid eemale peletanud. Ka Magnus polnud linde eemale kihutanud. Polnud püüdnudki. Ta polnud suutnud neilt silmi kõrvale pöörata, kui nad urgitsesid, käristasid ja veres tatsasid. (lk 16)
* Magnus ei keeranud kunagi ust lukku, niisiis tõmbas ta selle lahti ja astus kõrvale, et tüdruk saaks esimesena sisse minna. Oodates, kuni tüdruk saabastelt lund maha trambib, vaatas ta ringi.
:Väljas laiutas vaikus. Kedagi polnud nägemas. Keegi ei teadnud, et see ilus olevus talle külla tuli. Neiu oli tema [[aare]], ronk puuris. (lk 21)
* Ta seisatas, et jälle vett vaadelda, lootes taastada ennist kooliteel silmatud [[nägemus]]t. [[Värvid]] olid tema tähelepanu köitnud. [[Saar]]te värvid olid tihti hillitsetud: oliivrohelised, poripruunid, merehallid, kõik udust mahendatud. Varahommikuses päikesevalguses näis pilt kirgas ja kiirgav. Lume kalk valendus. Kolm siluetti. Rongad. Frani [[maal]]il oleksid nad nurgelised, vaat et [[kubism|kubistlikud]]. Kõvast mustast puidust rohmakalt nikerdatud linnud. Ja siis värvilaik. [[Punane]], ergava päikesepalli peegeldus. (lk 25)
* Fran oli nii keskendunud ja kõik tundus nii ebatõeline, üle ujutatud peegelduvast [[valgus]]est, mis pani pea ringi käima, et ta jõudis päris lähedale, enne kui taipas, mida näeb. Seni oli kõik piirdunud [[vorm]]i ja värviga. Siis muutus ere punane [[sall]]iks. Hall [[mantel]] ja valge [[ihu]] sulasid ühte [[lumi|lumega]], mis polnud siin nii puhas nagu mujal. Rongad nokkisid tüdruku nägu. Üks silm oli kadunud.
:Fran tundis tütarlapse ära, ehkki too oli moondunud, rüvetatud. Linnud olid tema lähenedes korraks eemale lennanud, aga tulid peagi tagasi, kui ta liikumatult seistes vaatama jäi. Äkki hakkas Fran kisendama, nii valjusti, et tundis [[kõri]] pingule tõmbuvat, ja käsi [[plaksutamine|plaksutama]], et linde taeva alla tiirutama saata. Ent ta ei suutnud paigast liikuda. (lk 25-26)
* [[Ann Cleeves]], &quot;Ronkmust&quot;, tlk [[Karin Suursalu]], 2016

==Luule==
[[Pilt:Hanna_Hirsch-Pauli_Still_life_with_Raven_(ca._1885).jpg|pisi|Hanna Hirsch-Pauli, &quot;Vaikelu kaarnaga&quot; (u 1885)]]

&lt;poem&gt;
Must ja sünge, põrnitsedes, saladuslik, mornitsedes
istub Ronk mu ukse kohal kuju pääl kui ennegi.
Tondisilmad sätendavad, [[õnnetus]]t mis kuulutavad,
[[vari]], lambivalgest tabat, täidab kambrit pooleni,
ja mu [[hing]] ei saa sest varjust, mis mind rõhub raskesti,
välja tõusta - iialgi.
&lt;/poem&gt;
*[[Edgar Allan Poe]], &quot;Ronk&quot;, tõlkinud [[Johannes Aavik]]; &quot;Poeem &quot;Ronk&quot; ja teised luuletused&quot;. Tartu, Härmametsa Talu, 2000


&lt;poem&gt;
VII
Tuli kokku külalisi
karwaseid ja sulelisi –
lendas wares, harakas,
kull ja kaaren nupukas;
...
XI
Põder limpsas õunasuppi
oraw näris worstijuppi,
kaarnal kapsapirukas,
kullil lihawiilukas.
...
XIV
“Mis sa kilkad, nõelakera!”
tõstis kuri kaaren kära.
“Ole wait, wa pigilind,
siin ei keegi karda sind.”
...
XVIII
Harakal ei olnud saba,
jänes otsis karku taga,
kaaren paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.
&lt;/poem&gt;
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Mutionu pühadepidu&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9


&lt;poem&gt;
kena kuurort kas sa väsind oled
autot lõdvalt juhid koorijuht
kõrgel kaarnad nagu ütleks mulle:
midagi ei saa me öelda sulle
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Poetessi haual&quot; kogust &quot;Käekäik&quot;, lk 45


&lt;poem&gt;
Ronk, see va must elajaloom,
teeb tronk-tronk-tronk sihukest häält.
Arvatakse kurja karja toob,
ei ma usu temast halba ilma pääl.

Kui sa ütled ronga isa,
valge lind võib tõsta kisa.
Kui sa ütled ronga ema,
siis sa solvad ronga ema!
&lt;/poem&gt;
* [[Ott Arder]], &quot;Must ronk&quot;, tekst Ruja laulule (viis: Rein Rannap)

==Vanasõnad==

* Kaaren kaarna [[silm]]a välja ei noki.
* Kaaren lepib kaarnaga.
* Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad.
* Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal [[vargus|vargaid]].
* Ronk ja ronk on kokku [[kaks]] ronka.
* Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese [[pilv]]edel seisvat.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>gykxtpx560nt33zv699pyx1v3x1rn8l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4505</id>
    <revision>
      <id>88259</id>
      <parentid>80821</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:46:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5735" xml:space="preserve">[[File:Joris_Hoefnagel_-_Two_mice.jpg|thumb|right|Joris Hoefnagel, &quot;Kaks hiirt&quot; (1594)]]
[[Pilt:Vanitas_Flower_Still_Life_-_Willem_van_Aelst_-_Google_Cultural_Institute.jpg|pisi|Willem van Aelst, vaikelu hüppava hiirega (1656)]]
[[Pilt:Baruch-lopes-de-leao-laguna-spinning-mouse-1890.jpg|pisi|Baruch Lopes de Leao Laguna, &quot;Ketrav hiir&quot; (1890)]]

'''Hiir''' (''Mus'') on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv [[loom]]ade perekond.

==Proosa==
* Täna jooksis Brunkebergstorgil [[auto]]de vahel väga rahulikus taktis hiir. Inimeste [[ükskõiksus]] teineteise vastu suurlinnades on tõepoolest kummaline. Teine inimene on palju olematum kui [[tänav]] või poeaken. Mina näiteks ei mäleta bussitäiest inimestest kedagi, aga mäletan hästi hiirt, kes keset platsi rahulikus taktis sörkis. Näen veel mälus hiire erinevaid liigutusi ja õõtsuvat keskkeha.
:Millest see lähedus hiire ja [[puu]]ga, [[kuu]] ja tänavaga, kuid kaugus inimestest. Millest, millest? Püüan selles selgusele jõuda. Hiir ja puu, kuu ja [[lumi]] ei kuulu ühegi rahva hulka. Nad ei näe minus võõrast. Nad ei võõrasta mind. Nad ei tõrju mind. Mina ei karda neid. Minus ärkab nende suhtes omane, soe tunne. Ma mäletan hiiri Rutjast, hiiri [[Tartu]] suures vanas [[kino]]s, hiiri, keda Linda Kruus nii kartis, et nuttis öösel.
* [[Aino Suits]], &quot;Päevaraamat 1901-1964&quot;. Tõlkinud [[Piret Saluri]], teksti ette valmistanud ja vahetekstid kirjutanud [[Rutt Hinrikus]]; kommenteerinud Rutt Hinrikus, [[Sirje Olesk]] ja Piret Saluri. Tallinn: Varrak, 2014; 27. novembril 1947


* &quot;Need väikesed vastikud närilised,&quot; ütles Jack, võttis [[peekon]]itüki mu talla küljest ja seadis [[lõks]]u uuesti üles. Hickey oli rääkinud, et see [[pood]] on hiiri täis. Ta ütles, et need tunglevad [[öö]]siti ümber [[suhkur|suhkrukoti]]; me olime ka sealt [[jahu]] ostnud ning selle seest kaks surnud hiirt leidnud. Pärast seda ostsime jahu samal tänaval natuke eemal asuvast protestantide kauplusest. Ema ütles, et [[protestandid]] on puhtamad ja ausamad. 
** [[Edna O'Brien]], &quot;Maatüdrukud&quot;. Tõlkinud Sirje Leol. Tallinn: Eesti Raamat, 2002, lk 24


* [[Punane]] [[maja]] oli suur ja vana ning täis kägisevaid [[trepp]]e ja kiivas [[uks]]i.
:[[Talv]]el elasid maja [[kelder|keldris]] hiired ja suvel elasid korstnas [[vares]]ed.
:Ülejäänud osa [[aasta]]st oli maja täis suuri [[inimene|inimesi]], [[laps]]i ja vöödilisi [[kass]]ipoegi.
* [[Ole Lund Kirkegaard]], &quot;On üks ninasarvik Otto&quot;, tlk [[Arvo Alas]], 1982


* &quot;Ma tunnen, et mulle kasvavad [[tiivad]]!&quot; ütles hiir. No ja mis siis, kodanik [[nahkhiir]]?
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977, lk 7


* Asja, mida oskad teha hiirega, oskad teha ka inimesega.
** [[Alar Karis]], intervjuu: Joosep Tiks, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94387315/presidendikandidaat-karise-anomaalia-mojukas-tartlane-kes-ei-kuulu-reformierakonda &quot;Presidendikandidaat Karise anomaalia: mõjukas tartlane, kes ei kuulu Reformierakonda&quot;], Eesti Ekspress, 25.08.2021


* &quot;Noh?&quot; küsis kontrollpunkti ülem. &quot;Kas leidsid midagi?“
:Läbiotsija irvitas.
:&quot;Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis,&quot; ütles ta. &quot;Täitsa kahtlane värk.&quot;
:&quot;Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad,&quot; ühmas ülem. &quot;Ja teiseks?&quot;
:&quot;Teiseks leidsin ma selle siin.&quot;
:Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire.
:&quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija.
:&quot;Oh taevas,&quot; püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli&lt;!--//--&gt;kuks sundida. &quot;Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!&quot;
:Ülem naeratas võidukalt.
:&quot;No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et...&quot;
:Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse:
:&quot;Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada.&quot; (lk 167-168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
nüüd kasvavad mu õue varjuvõrad
ma olen tusameeles kaua paikne

ei liigu [[ruuduline|ruudulise]] laua tagant
ja kuulan [[tapeet|tapetisse]] hiir sööb auke
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*veel jäävad suule leemendama sõnad...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 15


== Vanasõnad ==
* Ega hiir viljasalve sure.
* Ega magajale [[kass]]ile hiir [[suu|suhu]] jookse.
* Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>pyub4i5sdnc2ak5gvvfycngpsy06mff</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luule</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4690</id>
    <revision>
      <id>88270</id>
      <parentid>86472</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:05:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22459" xml:space="preserve">[[Pilt:Marie_Spartali_Stillman_-_The_First_Meeting_of_Petrarch_and_Laura.jpg|pisi|Marie Spartali Stillman, &quot;Petrarca ja Laura esimene kohtumine&quot; (1889)]]
[[Pilt:Maude_Goodman--A_Poem--Royal_Academy_1895.webp|pisi|Maude Goodman, &quot;Luuletus&quot; (1895)]]
[[Pilt:Shoen_Uemura_-_Composition_of_a_Poem.jpg|pisi|Shōen Uemura, &quot;Luuletuse kirjutamine&quot; (1942)]]
'''Luule''' ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, [[kirjandus]]e osa, mida sidumata kõnele ehk [[proosa]]le vastandab [[tekst]]i eriline liigendus, [[rütm]]il rajanev struktuur. Kirjandussemiootika seisukohast on luule kirjanduse must auk, kus teksti infotihedus on nii suur, et enamiku inimeste jaoks jääb luule sisu kättesaamatuks. Vaatamata mitmete spetsialistide kahtlustele on see tekstilaad jäänud aktuaalseks nii pärast [[Auschwitz]]i kui ka [[2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse|sõja]] ajal.


==Proosa==

* Luule on peenem ja filosoofilisem kui [[ajalugu]], sest luule väljendab üldist, aga ajalugu vaid üksikut.
** [[Aristoteles]], &quot;Poeetika&quot; (335) 1451b 6


* Luule vastand on õigupoolest mitte proosa, vaid [[teadus]]. Luule vastandub teadusele ja proosa värsimõõdule. Teaduse õige ja vahetu objekt on [[tõde|tõe]] omandamine või edastamine; luule õige ja vahetu objekt on vahetu naudingu edastamine.
** ''Poetry is not the proper antithesis to prose, but to science. Poetry is opposed to science, and prose to metre. The proper and immediate object of science is the acquirement, or communication, of truth; the proper and immediate object of poetry is the communication of immediate pleasure.''
** [[Samuel Taylor Coleridge]], &quot;Luule määratlused&quot; (1811)


* Ma tahaksin, et meie noored nutikad poeedid peaksid meeles mu lihtsakoelist proosa ja luule määratlust, mille järgi proosa = [[sõna]]d parimas järjestuses, luule = parimad sõnad parimas järjestuses.
* ''I wish our clever young poets would remember my homely definitions of prose and poetry; that is, prose = words in their best order; poetry = the best words in their best order.''
** Samuel Taylor Coleridge, &quot;Lauakõned (1821–1834)&quot;, 12. juuli 1827


* &quot;Kas [[aadlik]]ud siis luuletavad?&quot; küsis Raoul lihtsameelselt. &quot;Arvasin, et see pole neile seisusekohane.&quot;
:&quot;Jah, armas vikont, kui luuletad viletsasti, siis pole see seisusekohane, aga kui värsid on head, toob see suurt [[kuulsus]]t. Võtame näiteks härra de Rotrou. Kõigest hoolimata usun ma,&quot; jätkas Athos toonil, millega antakse kasulikke õpetusi, &quot;et parem on siiski mitte luuletada.&quot; (lk 218)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Luule on [[kirjandus]]e [[kroon]].
** [[Matthew Arnold]], &quot;Count Leo Tolstoi&quot;, rmt &quot;Essays in Criticism&quot; (1888)


* Kellel ei oleks luuletamise pattu hinge taga. Noores põlves, koolilapsena, seatakse tihti riime kokku kuu kumast ja tähtehelgist, õrnast õhust ja päevasärast, riimitakse nüüd ja püüd, süüd ja hüüd salmide lõppu, painutatakse rütmi &quot;silmatera ja maakera&quot;; kuid sarnaste vallatuste najal nõuda luuletajaks tunnustamist oleks enam kui naeruvääriline. Kui aga sarnase naeruväärsusega siiski hakkama saadakse, siis on see seletatav ainult enesekriitika puudusega. 
** [[Helmi Neggo]], &quot;Meie seltsid, seltsitegelased ja arvustus&quot;. Pealinna Teataja (Petrograd), 20.(3.) november 1916, tsiteeritud väljaandest Helmi Reiman-Neggo, &quot;Kolm suurt õnne&quot;. Koostanud Hando Runnel, Ilmamaa 2013, lk 188


* Luule on inimese [[mäss]] selle vastu, mis ta on.
** [[James Branch Cabell]], &quot;Jurgen, A Comedy of Justice&quot; (1919)


* Kuid luuletus üleüldse pole kunst. On tarvis ainult vähe sentimentalismi, vähe [[edevus]]t, vähe püsivust värsitehnika omandamises – ning luuletaja ongi valmis. Katsu ainult kõige pisemat, kõige tühisemat mõttekest ilusaisse sõnusse seada (aga ilusaisse sõnusse seadmine on lihtne tehniline ülesanne, mida harjutamisega kergesti kätte saab) ning luuletus ongi käes.
** [[August Gailit]], &quot;Sinises tualetis daam&quot;; ''cit. via'': [[Hasso Krull]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/491 &quot;Teil pole õigust olevikku ära põlata&quot;], Vikerkaar 12/2013


* See on kõige parem viis luuletuste tegemiseks: las aga tuleb, mis tulla tahab.
** [[A. A. Milne]], &quot;Karupoeg Puhh&quot;. Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 135


* Tõsine luule, nagu iga vaimset algupära olev ilu, on harukordne. Tõelist luulet, päris õnnestunud ja igielavaid luuleteoseid on võrrel­des õige vähe olemas, isegi maailmakirjanduses. On õigusega esitatud, et suurteski kirjandustes, mille ajaraamatud üle poolegi tuhande aasta ulatavad, mõni kümmekond tõesti suuri kirjanikke, luuletajaid on esindunud.
** [[Villem Grünthal-Ridala]], koguteos &quot;[[Anna Haava]], [[Miina Härma|Miina Hermann]], [[Aino Tamm]]. 70 a. sünnipäevaks&quot; (1934)


* Inimesed umbusaldavad vahel igasugust erisihilist luulet: luulet, milles autor propageerib mingeid ühiskondlikke, moraalseid, poliitilisi või usulisi vaateid. Ja nad kalduvad veel kergemini ütlema, et see pole üldse luule, kui need vaated neile ei meeldi; nii nagu teised sageli peavad midagi tõeliseks luuleks sellepärast, et see juhtumisi väljendab neile meeldivat vaadet.
** [[T. S. Eliot]], &quot;Luule ühiskondlik funktsioon&quot;, rmt: &quot;Valik esseid&quot;, Hortus Litterarum, 1997, lk 220


* Luule paljudest määratlustest parim on lihtsaim: &quot;meeldejääv [[kõne]]&quot;.
** [[W. H. Auden]], &quot;The Poet's Tongue&quot; (1935), sissejuhatus


* Luule on mulle peaaegu objektiivse ilmsusega [[ilu]] tundeline [[löök]]: kes ütleb löök, mõtleb [[üllatus]]t, [[siirus]]t, vastukarva konventsioonidele. Nüüdis­hetkel on selleks pigem valgusekumas [[raudteejaam]]ad ja tänavalaulude kohta­mine kui kuuvalguses [[järv]] või kontsert murtud kraega [[kroonlühter|kroonlühtrite]] [[valgus]]es. Kuid teises staadiumis on see kõige spontaansem protest rõhuva [[maailm]]a vastu, ja võib-olla isegi kõige vähema mõjuga. Ta annab [[inimkond|inimkonnale]] mõningat [[lohutus]]t võimatu [[õnn]]e puhul. Mulle tähendab ta kaht heategu ilma kahjustuste vastukaaluta. Et ta laseb mul unus­tada [[sõda]] ja [[surm]]a ja kõike, mis takistab [[elu]] algamast. Ja et ta annab surma piiril, kui on tõsi, et olen surelik, mulle [[illusioon]]i, et olen elanud.
** [[Abel Clarté]], tõlge: [[Aleksander Aspel]] artiklis &quot;Mida pakub luule&quot; (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel &quot;Kirjad Pariisist&quot;, lk 185-186


* Luule on minu arvates elu tõeline olemus ja loov eluprintsiip ''par excel­lence''. Ei saaks kujutleda maailma, mis oleks luulelage. Kõik kirjanduskunsti liigid on määratletud luule poolt. On ainult luule.
** [[Georges Duhamel]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis &quot;Mida pakub luule&quot; (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel &quot;Kirjad Pariisist&quot;, lk 186


* [[Inimene]] kaotab alatasa inimlikud tunded ja nende väljenduse. Luule annab nad temale tagasi.
** [[Max Jacob]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis &quot;Mida pakub luule&quot; (Looming nr 7 1938), rmt: Aleksander Aspel, &quot;Kirjad Pariisist&quot;, lk 186


* Värsimõõt ja [[riim]]id üksi ei tee veel luuletust.
** H. Paul Keerdo, Eesti NSV rahanduse rahvakomissar, intervjuu: [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19410412.1.3 &quot;Paul Keerdo 50-aastane&quot;], Sirp ja Vasar, nr. 15, 12 aprill 1941, lk 3


* Pärast [[Auschwitz]]i oleks luuletamine barbaarne.
** [[Theodor Adorno]], &quot;Cultural Criticism and Society&quot; (1949)


* On inimesi, kes tajuvad poeesiat kasinasti; tavaliselt pühenduvad nad selle õpetamisele.
** [[Jorge Luis Borges]]. &quot;Poeesia&quot;. Tlk [[Ruth Lias]]. Rmt: J. L. Borges, &quot;Valitud esseid&quot;, Vagabund, 2000, lk 273-296


* Aga mis on poeesia [[muusika]]ta — see on nagu ilusate sulgedega [[lind]], kes ei oska laulda. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;Rõõmulaul&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 248


* Luule ei ole &quot;parimad [[sõna]]d parimas järjestuses&quot;, ta on [[keel]]e eksisteerimise kõrgeim vorm.
* Pole teada, kui palju kaotab luule [[luuletaja|poeedi]] pöördumisel proosa poole, on ainult kindel, et proosa sellega tugevasti võidab.
** [[Jossif Brodski]], &quot;Poeet ja proosa&quot;. Tlk [[Piret Lotman]]. Rmt: &quot;Koguja rõõm&quot;, Vagabund 1996, lk 209-228


* Pole vist ühtki teist kaunist kunsti, mis sel määral oma pärandiga seotud oleks kui luule. Rääkimata igavesest vormiorjusest, on luule ka sisu poolest kõigit [[traditsioon]]is kinni ja ratsutab tahes-tahtmata traditsiooni seljas. Ikka viitab hea luuletus tagasi mõnele teisele, seondub mingi motiivi või hoiakuga eelnevast kirjandusest. Kas ei piira see poeesia novaatorlikke püüdlusi? Ei sugugi. Sellisel seotusel on luule seisukohalt ainuüksi positiivne [[tähendus]]: iga luuletuse taga on veel kümneid teisi, mis poeedi märguandel või isegi niisama kaasa kõlama hakkavad. Resonantsi ulatuse ja iseloomu määrab ennekõike vastuvõtja luuletundmine.
** [[Joel Sang]], &quot;Luule vedrud ja polster&quot; (1976), rmt: J. Sang, &quot;Päripidi vastukarva&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 4


* Luuleta ainult siis, kui [[jumal]] käsib. Siis tead, et [[nälg]] on temalt.
** [[Arvo Valton]], &quot;Märklaud kilbiks&quot; (1980), lk 22


* [[Luuletus]]ed on traditsiooniliselt kirjutatud jambilises pentameetris, mis kõlab nõnda: ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM, ta-DAM. Muidugi on palju teisi värsimõõte, milles kirjutada, ja tänapäeval ei kirjuta luuletajad üldsegi vormikohases värsimõõdus. Kuid [[jamb]]ides kirjutatud luuletuse lugemine pakub mingit loomupärast [[rahuldus]]t. Kõigepealt tavatseme me jambi rütmis liikuda; see on sundimatu [[jalutuskäik|jalutuskäigu]] rütm. Kuid see lukustab ka [[südamelöögid]] [[sõna]]de puuri ja meie, kes me reageerime nii tundlikult südame häältele, loeme luuletust, ning meie enda [[pulss]] on otsekui vaikne [[metronoom]]. (lk 210)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* Kui keegi on poeet, siis ta on k e e g i, kellele [[asjad]] tähendavad väga vähe - keegi, keda sunnib tegemine. Nagu kõigel sundusel, on ka sellel loomulikult halvad küljed. Asjata pole poeedid sügavas [[depressioon]]is öelnud, et nad eelistaksid kõike muud kui luuletada, kas siis kasvatada [[roos]]e või remontida [[mootor]]eid - kõike muud, millega nende poeesia võistleb.
** [[Vaino Vahing]], &quot;Keel, poeet ja skisofreenia&quot;, Akadeemia 6/1997, lk 1211


* Luuletus on kingitus, aga mitte ainult kingitud asi. See kingitus on elus: ta on tulnud teiselt poolt, sealt, kust tulid meie esivanemad, kust tuli esivanemate keel. Luuletus on selle keele laps, üks väga arvukatest lastest, ja ta on niisama elus nagu see keelgi. Keel ei ole küll päris samasugune elusolend, nagu on lind või putukas, aga ta on elus samamoodi nagu sipelgapesa, metsaalune või inimese sisikonna mikrofloora: ta on teatav isetaastuv võrgustik. Luuletus on selle keele sees sündinud olevus, ta on ainult näiliselt lõpetatud ja muutub kogu aeg koos keelega.
** [[Hasso Krull]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/12667 &quot;Mis on luule?&quot;] Vikerkaar, juuli 2011


* ...me ei saa rääkida ''luulest üleüldse'', nii nagu romantilises kirjandusteoorias on räägitud lüürikast ja lüürilisusest. Tänapäeva luule on žanriliselt kirju, sellesse kuulub nii isikukesksus kui keelekesksus, nii pihtimuslikkus kui intertekstuaalsus. Seepärast ei peaks üht tüüpi luulelt nõudma teist tüüpi luule tunnuseid, kui neid samaaegselt olla ei saa. Isegi teksti keerukus ei saa olla lõplik kriteerium: kui võrrelda [[Juhan Liiv]]i primitiivsust ja [[Gustav Suits]]u komplekssust, ei saa me veel järeldada, et üks on rohkem päris luule kui teine.
** [[Hasso Krull]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/491 &quot;Teil pole õigust olevikku ära põlata&quot;], Vikerkaar 12/2013


* Luuletusel ei ole [[sugu]]. Mind isiklikult sügavalt liigutavate tekstide puhul lahustub kirjutaja oma sõnadega loodud [[aeg|ajas]] ja [[ruum]]is ning nende atribuutides, muutub nendest lahutamatuks. Sellises ruumis sugu ei ole. Samuti leidub sellist luulet muuga võrreldes vähe, see on nii olnud ja jääb olema, sest ei allu mingile tellimusele.
** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ &quot;Soov leida rahu, tung teha lärmi&quot;], Sirp, 19. juuni 2014


* Luule puhul, olgu tegu siis välis- või kodumaise [[autor]]iga, on alati tegemist erilise ja väikesearvulise lugejaskonnaga. Seda enam tuleb väärtustada [[kirjastaja]]id, kes end luulekogu avaldamise [[seiklus]]esse kaasa lasevad tõmmata.
** [[Eeva Park]], ''cit. via'': [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ &quot;Eesti luulel on Soomes pidu&quot;], Sirp, 17.06.2016


* Kuigi kaante vahel ilmub soome luulet eesti keeles vähem kui eesti luulet soome keeles, kostab luuletõlkeid kirjandusfestivalide lavadel mõlemal pool [[Soome laht]]e võrdselt. Kirjandusfestivalid ongi tõelised luulesilla ehitajad ja tugevdajad, seal sünnivad uued kontaktid ning ideed, kuidas parandada luule nähtavust ja tunnetavust silla mõlemas otsas. Lähestikku asuvate maade kirjandusfestivalidel on mõistlik teha koostööd ka siis, kui külalisesinejaid kutsutakse kaugemaltki kui naaberriigist.
** [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-luulel-on-soomes-pidu/ &quot;Eesti luulel on Soomes pidu&quot;], Sirp, 17.06.2016


* ... räägitakse tänapäeval sellisest asjast nagu proosaluule, minu meelest see polegi enam päris-luule. Mulle tundub, et seda sorti [[tekst]]i võib teha, aga see on luule mitteaustamine.
** [[Vladislav Koržets]], intervjuu: [[Jürgen Rooste]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/siin-ma-nuud-olen/ &quot;Siin ma nüüd olen!&quot;], Sirp, 18.08.2017


* Muidugi, luulest ei saa ega tohi üksikuid ridu, veel vähem sõnu välja lõigata, luuletus on luuletus ikka ainult poeetilise tervikuna.
* ...luulekogu on suurvorm, siingi peab annet olema.
* Mis puutub luulesse [[autor]]i [[vanus]] või elukaar? Olen lugejana kohmetu ja sooviksin, et biograafika küsimused jääksid pigem kirjandusteadlastele minevikutekstide uurimiseks. [---] Ent siiski, laskem elaval luulel jääda ikka luuleks, ärgem surugem lüürilisele minale peale autori ajalikku eluolu.
** [[Marin Laak]], [https://www.looming.ee/arhiiv/tartu-linnakirjanik-ja-andaluusia-koer/ &quot;Tartu linnakirjanik ja Andaluusia koer&quot;] Looming, 11/2018 (Arvustus: [[Indrek Hirv]], &quot;Kuldöölane&quot;. Post Factum, 2018.)


* Aga luule ei ole sama mis keeleline [[loovus]]. Viimast esineb igal pool mujalgi: [[turg|turul]], kõrtsus, räpis, rockis, [[reklaam]]is, võrgus, umb- ja segakeelsuses. Põhimõtteliselt on võimalik ka hea luule, mis keele poolest ilmetu või neutraalne.
* Ja lõpuks on kõik luuletused niikuinii järelluuletused selles mõttes, et keegi ei saa enam kirjutada maailma esimest luuletust.
* Luule on väga põlvkondlik kirjandusliik: loetakse, ostetakse, kuulatakse, hinnatakse, käsitletakse peamiselt oma põlvkonnakaaslasi ja väheseid õnnelikke vanemaid luuletajaid, kes on olnud lugejale tähtsad tema kahekümnendates eluaastates.
* Luulest on raske kirjutada nii, et tulemus poleks tühisõnaline, ainult väliselt kirjeldav või luulele mingit oma kinnismõtet pealesuruv. Selleks et luulest hästi kirjutada, tuleb vist pugeda [[luuletaja]] hinge, teha kindlaks need vedrud, mis selle tiksuma panevad. Ja selles ülesandes võib kergesti libastuda.
** [[Märt Väljataga]], intervjuu: Valner Valme, [https://kultuur.err.ee/906649/mart-valjataga-isegi-kui-konelejad-kaivad-alla-jaab-keele-ilu-puutumata &quot;Märt Väljataga: isegi kui kõnelejad käivad alla, jääb keele ilu puutumata&quot;], ERR, 01.02.2019


* Riimiga on selline asi, et ta jääb meelde. See riim on üks võimas meeldejätmise vahend, aga mitte ainult, seal on veel midagi huvitavat, see [[elekter]], mis võib tekkida kahe sõna vahel, kui nad lähevad riimi, võib anda terve luuletuse.
** [[Tõnu Õnnepalu]], intervjuu: [[Miina Pärn]],  [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma &quot;Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma&quot;], ERR, 16. juuni 2020


* [Vikipeedia kultuurilisest kallakust:] Liiga palju artikleid lahingulaevadest, liiga vähe luulest.
* ''Too many articles on battleships, not enough on poetry.''
** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ &quot;What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20&quot;], Esquire, 20. oktoober 2020


* &quot;Luulega?&quot; Ben muigas jälle. &quot;Luulega on küll täbarasti. Ma ei ole suur luulesõber.&quot;
:&quot;Arusaadav. Mehed ei loegi luuletusi samapalju kui naised.&quot;
:Ben oli aus: &quot;Ma ei loe üldse. Minu jaoks on luule [[igavus|igav]].&quot;
:&quot;Igav? Nojah, võib tõesti igav olla,&quot; arutles Ines, &quot;sest meeste hinges puudub sageli [[lüürika]]. Aga minul, tead Ben, minu hing on väga lüüriline.&quot;
:&quot;Lüüriline hing on kaunis,&quot; täiendas Ben, &quot;teeb ka naise kauniks.&quot; (lk 100)
* [[Helju Pets]], &quot;Klassikokkutulek Kassaris&quot;, 2014


* Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu [[nägu]] oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse nagu [[armastus esimesest silmapilgust]]. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasest [[imelaps]]est. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda: ''Aga mina! Ära mind unusta!'' Kuueaastaselt kirjutas ta tütar [[luuletus]]i, keni väikesi [[Blake]]'i stiilis luuletusi. ''Blake'i stiilis?'' Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49


* Pisut aega valitses vaikus. Siis sosistas noorperenaine vapustatult:
:&quot;See medaljon on meie [[perekond|perekonna]] aare ja seal sees on minu [[vanavanaema]] pilt. Ma kandsin medaljoni alati kaelas, kuni see ühel õnnetul päeval salapäraselt kaduma läks.&quot;
:&quot;Ja tänasel õnnelikul päeval saate te oma aarde jälle kätte,&quot; ütles Muhv ning ulatas medaljoni noorperenaisele. &quot;Te olete oma vanavanaemaga muide äärmiselt sarnane.&quot;
:Kingpool oli parajasti kolmanda kausitäiega toime tulnud ja teatas nüüd rahulolevalt:
:&quot;Kui Muhv vanavanaema pilti nägi, siis tegi ta otsekohe ühe täitsa talutava luuletuse.&quot;
:&quot;Oo!&quot; ütles noorperenaine. &quot;Seda luuletust tahan ma küll ilmtingimata kuulda!&quot;
:Kõigi pilgud pöördusid Muhvi poole ja Muhv [[kohmetus]] lõplikult ära. Kuid ta võttis ennast siiski kokku ja luges pominal:
:''&quot;Sa [[naeratus|naeratad]], su [[hambad]] on nii valged''
:''ja õrnalt õhetavad roosad palged.&quot;''
:Noorperenaine naeratas tõepoolest ja ühtlasi ilmus ta palgetele õrn õhetus.
:&quot;Ma tänan sind,&quot; ütles ta. &quot;Ma tänan sind enda ja samuti oma &lt;!--//--&gt;väikese tütrekese nimel, kes praegu küll veel [[häll]]is lebab, kuid kes ükskord hakkab seda medaljoni kandma.&quot;
:&quot;Ma pühendan selle luuletuse teile,&quot; ütles Muhv.
:Nüüd haaras noorperenaine Muhvi kaenlasse ja [[kallistus|kallistas]] teda nii kõvasti, et ka Muhvil palged õhetama hakkasid, veel hoopis tugevamini kui noorperenaisel endal. (lk 160-161)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule luulest==

&lt;poem&gt;
Luule, see ei tule [[tuul]]est
ega kuku käisest ka –
ära sunni, ära keela –
kõik see oleks asjata.

Luule, see on leekiv [[tõde]],
[[veri]] sinu [[süda]]mest,
seda p e a d sa ilmutama,
hoolimata enesest.
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Haava]], &quot;[https://luuleleid.wordpress.com/2016/03/19/anna-haava-ei-tule-luule-tuulest/ Ei tule luule tuulest]&quot;


&lt;poem&gt;
... luule ei ole sõnad, vaid [[nägemine]], väike eemaltpilk vanadele ja tuttavatele [[asi|asjadele]];
samm eemale argisest-harjunust, milles udunevad kontuurid ja ununevad asjad.
Nii et jääb suutäis tühje sõnu, mis saavad täis sõnadeks ainult selles nägemises,
mis seob [[nimi|nimed]] taas asjadega ja inimese nende mõlemaga.
&lt;/poem&gt;
* [[Jaan Kaplinski]], &quot;Luuletamise kunstist&quot;. Kogust &quot;Tule tagasi helmemänd&quot;, Tallinn: Eesti Raamat 1984


* Luuletused on elanud [[Maa (planeet)|maakeral]] juba eotseenist saadik. Nende eellased elasid peamiselt [[mets]]ades ja savannides. 
:...
:Luuletuse [[nahk]] on paks, peaaegu karvadeta, tihedates kortsudes. Vana luuletuse mass ulatub 7,5 tonnini, õlakõrgus 4 meetrini. 
:Vaatamata massiivsele kehaehitusele on luuletus hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega, kiire, kuid mitte [[rutt|tõtlik]]. 
:...
:Harva elavad luuletused üksinda. Ent mitmesajast isendist koosnevaid kogusid, millest kirjeldasid möödunud sajandi rändurid, tänapäeval peaaegu ei leidu. 
:Enam kui pool sajandit tagasi keelustati reguleerimata luulejaht ametlikult, loodi mitmed kaitsealad ja luule õnnestus päästa. 
:Ruumi jäi talle paraku üsna vähe, sest rahulikult võib ta tunda end ikkagi üksnes kaitsealal.
:Inimestele on luulest palju kasu. Ilma luuletusteta kaotaks elu poole oma võlust. Kogu luuletuste olemuses, käitumismaneeris on tunda sügavat [[rahu]], [[väärikus]]t, varjatud vägevust. Tahtmatult tunned nende hildude, ammumöödunud aegade tunnistajate vastu lugupidamist, sümpaatiat ja siirat vaimustust.
* [[Jaan Kaplinski]] &quot;*Luuletused...&quot;, kogus &quot;Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989&quot;, Tartu: Eesti Kostabi $elts, 1991, lk 28


&lt;poem&gt;
emme ütle mis mul viga on

luule
kepib mind rohkem
kui mehed
luule kepib mind rohkem kui mehed

emme ütle miks mõne tüdrukuga nii juhtub

õhtuti loen nuttes kurbade meeste luulet
unistan
et minagi
kirjutaks kord
nii kurvalt
&lt;/poem&gt;
* [[Sveta Grigorjeva]], luulekogus &quot;kes kardab sveta grigorjevat?&quot;, lk 29


&lt;poem&gt;
Su [[sõna]] [[lause]]s sageli veel tühi [[loos]],
või [[liblikas]], või [[pilv]], mis hajub [[tuul]]es,
võib-olla homme juba suudad luules
neid käskida ja hoida kindlalt koos,
siis iseenda jäägitult võid anda
ja oma [[unistus]]ed ellu kanda...
&lt;/poem&gt;
* [[Heljo Mänd]], &quot;Sõna&quot;, rmt: &quot;Rada viib maanteele&quot;, 1960, lk 7


&lt;poem&gt;
Paljudes [[perekond]]ades ei kirjuta keegi [[luuletus]]i,
aga kui - siis enamasti rohkem kui üks.
Vahel voogab luule [[põlvkond]]ade kaskaadina,
mis tekitab ähvardavaid keeriseid perekondlikes tunnetes.
&lt;/poem&gt;
* [[Wisława Szymborska]], &quot;Õe kiituseks&quot;, rmt: &quot;Oma aja lapsed&quot;, tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 20

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kirjandus]]</text>
      <sha1>0x8v0l4gsb0z1f27saksixr8tqpnot2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juust</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4878</id>
    <revision>
      <id>88289</id>
      <parentid>82561</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:55:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3962" xml:space="preserve">[[Pilt:Wikimania 2017 - Wikifromage - Jimmy Wales.jpg|pisi|Juust (all paremas nurgas) juustuteemalisel vikiüritusel Wikifromage 2017. aastal.]]
[[Pilt:Clara Peeters - Still Life with Cheeses, Almonds and Pretzels.jpg|pisi|Clara Peeters, &quot;Vaikelu juustude, mandlite ja soolakringlikestega&quot; (''ca'' 1615).]]
'''Juust''' on [[valk|valgu]]- ja [[rasv]]arikas [[piim]]atoode, mida valmistatakse piimhappe[[bakter]]itest juuretise abil.

==Piibel==
* &quot;Ja need kümme piimajuustu vii tuhandepealikule ja vaata järele, kas su vendade käsi käib hästi, ja võta neilt tõend!&quot;
** [[Esimene Saamueli raamat]], 17. peatükk, salm 18


* ...[[mesi|mett]] ja [[või]]d, [[lammas|lambaid]] ja [[kits]]i ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga, sest nad ütlesid: &quot;Rahvas on [[kõrb]]es [[nälg|näljas]], väsinud ja janus.&quot;
** [[Teine Saamueli raamat]], 17. peatükk, salm 29


* Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgendada juustu sarnaselt?
** [[Iiobi raamat]], 10. peatükk, salm 10

==Proosa==

* [[Dessert]] ilma juustuta on nagu kaunitar ilma [[silm]]ata.
** [[Jean Anthelme Brillat-Savarin]], &quot;Maitse füsioloogia&quot; (1834), &quot;Aforismid&quot;, XIV


* Juustu teemal on [[Luuletaja|poeedid]] saladuslikult vaikinud.
** [[G. K. Chesterton]], &quot;Cheese&quot;, rmt: &quot;Alarms and Discursions&quot; (1910), lk 70


* [[Prantslased|Prantslasi]] ühendab vaid suur hädaoht. Keegi ei saa kergelt ühendada maad, kus on 265 juustusorti.
* ''On ne peut pas rassembler les Françis que sous le coup de la peur. On ne peut pas rassembler à froid un pays qui compte 265 spécialités de fromages.''
** [[Charles de Gaulle]], kõnes 1951. aasta valimistel


* [Ben Gunn:] Paljudel pikkadel [[öö]]del olen unistanud juustust - peamiselt röstituna.
** [[Robert Louis Stevenson]], &quot;Aarete saar&quot;, 1883, 15. ptk


* Mulle valmistab sügavat muret teie ebapatriootlik suhtumine juustu.
** [[Michael Gove]], [https://www.bbc.co.uk/news/uk-politics-42427812 Brexit: Be more patriotic about cheese, says Michael Gove], BBC News (20. detsember 2017)


* Juust on lüpsendi paksendi hapendi kõvend.
** Rahvaluule [[Johannes Aavik|aavikliku]] keeleuuenduse ainetel


* [[Kõrts]] oli rüüstatud. [[Haldjad]] olid teinud selle paljaks kõigest söödavast ning viimse kui [[tünn]]i välja veeretanud, kuigi mõned metsistunud juustukerad olid päris kõvasti vastu hakanud. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Härrasrahvas&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2003, lk 227


* &quot;Rokfoori juust!&quot; karjatas Kingpool rõõmsalt. &quot;See päästab meid ju kindlast [[näljasurm]]ast!&quot;
:Muude asjade hulka oli tõepoolest sattunud ka pakike rokfoori juustu, küllap kireva ja läikiva pakendi tõttu.
:&quot;Aga me ei tohi seda kõike korraga ära süüa,&quot; manitses Muhv.
:&quot;Pole ju teada, kui kaua meil siin veel istuda tuleb.&quot;
:&quot;Ja vähemalt ühe väikese tüki peab [[muuseum]]i jaoks järele jätma,&quot; lisas Sammalhabe. &quot;Muidu pole meie [[annetus]] täielik.&quot;
:Ta tegi paberi lahti ja murdis juustu küljest kolm ühesuurust tükikest. Kingpoole meelest olid need küll hirmus väikesed tükid, peletasid aga siiski kõige hullema näljatunde eemale. (lk 147)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Film==

&lt;poem&gt;
- Ei tea kohe, kuidas olla või mida pakkuda!
- Juustu.
&lt;/poem&gt;
* Filmist &quot;[[Viini postmark]]&quot; (1967)

==Luule==

*[[Luuletaja]] unistus
:on olla, nagu parim juust,
:kohalik, kuid mujal hinnatud.
* [[W. H. Auden]], &quot;Collected Poems&quot;, XII, 1958–71, &quot;Shorts II&quot;


&lt;poem&gt;
Üks juustumeister kiita sai, et juust
tal [[auk]]e sisaldas... Nüüd mõtlemata muust,
mees püüdlikult teeb juustu nii mis paugub,
kus üldse puudub juust, 
on ainult augud.
&lt;/poem&gt;
* [[Kalju Kangur]], &quot;Liigpüüdlikkus&quot; kogus &quot;Vale mees vaadis&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 49


==Kirjandus==
* Willem Elsschot. &quot;Juust&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Verb, 2012 

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Toiduained]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>s3bb8fnbnxytgvli1blnorjbsys1z29</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lõhn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4885</id>
    <revision>
      <id>88281</id>
      <parentid>86685</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:46:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13753" xml:space="preserve">[[Pilt:Ernst,_Rodolphe_-_The_Perfume_Maker.jpg|pisi|Rudolf Ernst, &quot;Parfüümitegija&quot;]]
'''Lõhn''' on haistmisaisting, mille kutsuvad esile lenduvate ja gaasiliste ainete õhus levivad keemilised osakesed.

==Proosa==
* Hotentotid on kasimatu rahvas, aga nende kasimatus on enam välispidine, kuna [[Prantsusmaa]]l ja mõnede muude rahvaste juures, keda ma ei taha nimetada, on kogu roppus nende sees ja selle lehk on minu mõistusele vastikum kui hotentottide hais minu ninale.
** [[Henry Fielding]], &quot;[[Tom Jones]]&quot;, 8. rmt, XV peatükk 


* Üksainus lõhn äratab hulgakaupa vanu tundmusi; fantaasiat mõjutab see rohkemgi kui silm.
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 7


* Ja ära unusta kummalist tõsiasja, et kõige halvemini kõigist haisvatest asjadest lõhnab kölni vesi selle esimestes tootmisfaasides.
**[[Herman Melville]], &quot;[[Moby Dick]]&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 444


* &quot;Nad olid [[hirm]]ul... kuid mitte väga. oli tore olla natuke hirmul, lesida kõhuli maas ja tajuda rohu ning mulla ja toore männipuu lõhna, mis tuli värvimata puupinkidest. Just nõnda pidigi lõhnama, kui tulid plangupiletiga.&quot;
** [[Astrid Lindgren]], &quot;[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]&quot;, 3. ptk


* Miski ei erguta mälestusi nii, nagu lõhn.
** [[William McFee]], &quot;The Market&quot;


* [[Sõnnik]] ütles [[kannike]]ste lõhna kohta: &quot;Ena asja, tahavad odava [[kontrast]]iga mõjule pääseda!&quot;
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. LR 1977 nr 48, lk 8


* Kui nüüd jälle sinust endast kõnelda ja küsida, mis lõhnad ja lehad sind nendel aastatel ümbritsesid või missuguseid haisusid sa endaga kaasas kandsid, siis tuleb küll öelda, et need olid terved ja tugevad põllumehe-lõhnad. [---]  Nüüd kandsid sa jalas nii külma kui ka kuuma ilmaga halle poolvillaseid [[püksid|pükse]], mille villase lõime sa ise olid lähimas villavabrikus kedrata lasknud ja mille takuse koe Liine tasapisi talveõhtutel kodusel vokil valmis nokutas. [---] Ja kuidas nad küll kõik lõhnad kinni püüdsid ning endasse imesid! Nendes oli [[maarjahein]]a magusat lõhna ja õitsva [[härjapea]] meelõhna, nendes oli valmiva vilja ja uudseleiva unustamatut lõhna, nendes oli mulla, sõnniku, vankrimäärde ja kibedat hobusekuse lehka ja veel lugematul hulgal mitmesuguseid lõhnu ning lehku, mis kokku moodustavad ilusa ning raske elu lõhna. Selle lõhnaga sa kõndisid ringi argi- ja pühapäeval, sellega istusid sa söögilauda ja sellega võtsid naise kaissu. Ja keegi ei öelnud sulle, et see poleks hea lõhn või et sa peaksid muretsema endale uued püksid või kuue, millel poleks küljes seda lõhna. (lk 53-54)
** [[Veera Saar]], &quot;Surnuist ei räägita...&quot;, rmt: &quot;Isa niinepuu&quot;, 1977, lk 47-70


* Lõhnad lõhkevad meie [[mälu]]s hiljukesi otsekui paljude aastate ja [[kogemus]]te rohupuhmastesse peidetud [[meeleliigutus]]e [[maamiin]]id. Riiva vaid lõhna [[süütenöör]]i, ja otsekohe plahvatavad [[mälestus]]ed. [[Alustaimestik]]ust paiskub üles keerukas [[nägemus]]. (lk 21)
* Mis puutub sellesse, miks meid erutavad lillelõhnad, siis [[lill]]edel on jõuline ja energiline suguelu: lille lõhn kuulutab kogu maailmale, et [[taim]] on viljakas, saadaval ja ihaldusväärne, selle [[suguorgan]]id nõretavad [[nektar]]ist. Selle lõhn meenutab meile jäänuklikult [[viljakus]]t, tarmu, [[elujõud]]u, [[noorus]]e kogu [[optimism]]i, lootusrikkust ja kirglikku [[õitseng]]ut. Me hingame selle vänget lõhna sisse, ja olgu meie [[vanus]] mil­line tahes, tunneme end [[iha]]st lõõskavas maailmas noorena ja naitumisealisena. (lk 29-30)
* Üks [[kirjanik]]e, iseäranis [[luuletaja]]te tõelisi [[proovikivi|proovikive]] on see, kui hästi nad kirjutavad lõhnadest. Kui nad ei suuda kirjeldada [[pühadus]]e lõhna [[kirik]]us, kas võib siis neile usaldada [[süda]]me [[agul]]ite kirjeldamist? (lk 35)
* Meie [[veri]] on suuremalt jaolt soolane [[vesi]], me vajame ikka veel [[sool]]alahust (soolast vett), et [[silm]]i pesta või [[kontaktlääts]]i ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste [[vagiina|tupe]] &quot;kalalõhna&quot;. Õigupoolest läks [[Freud]]i jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus &quot;Thalassa. Genitaalsuse teooria&quot;: mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi [[ürgookean]]i - kindla peale on see [[teooria]] omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks [[naised]] meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud. (lk 38)
* Hiljaaegu uurisin [[Texas]]es mõnda aega [[nahkhiir]]i. Panin suure indoneesia lendrebase endale pähe, et näha, kas ta takerdub mu [[juuksed|juustesse]], nagu vananaistelood hoiatavad. Ta mitte ainult et ei takerdunud, vaid hakkas minu [[seep|seebi]], lõhnavee, soolade, [[õli]]de ja muude inimlõhnade segadikus kergelt [[köha|köhima]]. Kui ma ta tagasi puuri panin, puhastas ta end mitu minutit nagu [[kass]], tundes end inimesega kokkupuute järel selgelt [[räpasus|räpasena]]. (lk 39)
* Sel suvel kavatsen end [[okaspuu]]ks või [[seen]]eks moondada. Äsja ilmunud Field and Stream'i numbris õpetatakse, kuidas: et [[hirv]]esid ja [[jänes]]eid ninapidi vedada, võtke mõnd taime, milles pole palju [[tanniin]]i (näiteks kollane [[kask]], [[mänd]], seened, surmaputk, talihali või mõni lõhnav okaspuu) ja kuivatage seda paar [[nädal]]at. Hakkige see peeneks ja pange siis pool purki seda täis. Lisage sajakraadist [[viin]]a. Kurnake läbi Melitta [[filter|filtri]]. Pange [[pihusti]]sse. Piserdage oma inimeselõhna varjamiseks ohtralt. Vohagu teie mõtted nagu seened. (lk 52)
* Maailma kõige populaarsem teehübriidroos on &quot;Peace&quot;, hämmastav kirju pastell loojangutoonides, mis [[keskpäev]]al lausa kisendavad, jäävad ent [[loojang]]u aegu tummaks ja talletavad kõik päeva valguseviirastused. Selle munajad nupud avanevad suurte kahvatukollaste rüüsidena, mille lüümetel servadel on tihti [[roosa]] õhetus. Ja see lõhnab nagu [[mesi|meesse]] kastetud suhkurdatud [[nahk]]. Kõigist mu [[roos]]idest näivad just &quot;Peace'il&quot; päeva [[niiskus]]est ja [[valgus]]est sõltuvalt olevat peaaegu inimjume ja inimtujud. Sellele katseks aretatud roosile pandi 1945. aasta 2. mail (Berliini langemise päeval) Pasadenas Pacific Rose Societys säherdune [[nimi]], sest &quot;meie aja uhkeim roos peaks kandma maailma suurima soovi nime — Rahu&quot;. (lk 54)
* [[Muhamed]], suur lõhnakummardaja, ütles kord, et [[kannike]]seekstrakti üleolek kõigi teiste lillede lõhnast on nagu tema üleolek kõigist teistest ini­mestest. Ometi oli see roosivesi, mida tema [[tempel|templite]] mördile lisati. (lk 55)
* Ühe meie aja kõige kütkestavama lõhnaeksperimendi käigus avastasid Monelli teadlased, et [[hiir]]ed võivad ainuüksi lõhna järgi vahet teha võimalike paariliste geneetiliste erinevuste vahel; nad loevad teiste loomade [[immuunsüsteem]]i üksikasju. Kui tahate saada kõige tugevamaid järglasi, on kõige parem paariline see, kelle tugevad küljed teie omadest erinevad, nii et kaitsesüsteem mis tahes sissetungijate, [[bakter]]ite, [[viirus]]te jms vastu oleks võimalikult kindel. Ja kõige paremini saavutatakse see kõiketeadjast immuunsüsteemiga. [[Loodus]] areneb jõudsalt tänu [[Segavereline|segaverelistele]]. &quot;Sega hoolega&quot; on elu moto. (lk 57)
* Me naudime taime sõjamasinat. Nagu Amazonase [[vihmamets]]as peagi selgeks saab, pole taimed mingid nannipunnid. Kuna [[puu]]d ei saa liikuda, ei kurameerida või end kaitsta, on nad [[ellujäämine|ellujäämise]] nimel leidlikuks ja agressiivseks muutunud. Mõnel tekivad otse koore alla [[strühniin]]i või muu [[mürk]]aine kihid; mõned on [[lihasööja]]d; mõned on leiutanud keerukate sulgjate tolmuharjadega õied, et riivata [[õietolm]]uga igat [[putukas|putukat]], [[lind]]u või nahkhiirt, keda neil on õnnestunud oma sireenilõhnade ja -värvidega ligi meelitada. (lk 76)
* Lõhnal ja [[maitse]]l on ühine tuulutusšaht otsekui [[kõrghoone]] asukatel, kes teavad, millisel õhtul [[naaber|naabrid]] karrirooga, [[lasanje]]t või Cajuni toite söövad. (lk 167)
* Trühvlikasvatajale ning tema [[emis]]ele, kes kõnnivad maa-alusel trühvliaial, on olukord küllap halenaljakas ja kurb. Siin tunneb too ilus terve emis kõige iharama kuldi lõhna, kellega ta on elus kokku puutunud, ainult et millegipärast näib too olevat maa all. See ajab emise marru ja ta tõngub meeleheitlikult, kuid välja ilmub kõigest kummaline muhklik, laiguline seen. Seejärel tunneb emis vaid mõne sammu kaugusel järgmise üliisase kuldi lõhna - too on samuti maa alla maetud - ja asub tööle, üritab teda meeleheitlikult välja kaevata. Küllap ajab olukord ta ihast ja [[pettumus]]est hulluks. Lõpuks korjab trühvlikasvataja seened kokku, paneb kotti ja veab emise tagasi koju, ehkki tolle selja taga väreleb kogu aed kenade kultide vängest aromaatsest jõõrast, kes kõik tema järele õhkavad, kuid on nähtamatud! (lk 190)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* ''Ajal enne'' oli kõik selge ja muretu ning lõhnas sissemääritud naha ja 4711 järele. Täiskasvanuna oli ta selle [[parfüüm]]i juhuslikult PUB-i pudelite reas avastanud, ja lõhnaaisting pani ta peaaegu purju. Algul keeras ta sageli pühalike [[rituaal]]ide saatel korgi maha ning lubas endal ajas rännata. Kui ta silmad kinni pani, võis ta peaaegu kuulda hääli Faktorigatani köögist ja raadiot, mis ülakorrusel Gustavssonide juures lõugas. See lõhn oli olnud tema salajane [[ajamasin]], ja mõnda aega oli [[igatsus]]t olnud kergem taluda.
:Kuid paistis, et pudeli maagiline sisu ei ole igavene. Iga korraga muutus [[aisting]] nõrgemaks ja kadus lõpuks täielikult. Lõhn oli kodunenud ''Ajas pärast''. Kui ta adus, et on kaotanud oma maagilise sideme [[minevik]]uga, oli ta täielikult löödud, ja pettunult ning tohutu kahjutunde ja kurbusega viskas ta pudeli prügikasti.
:Veel üks samm eemale. (lk 20)
* Seepärast oli isa Peteri jaoks üha rohkem [[legend]] kui inimene, ja iga [[omadus]], mis tema kujutluses isal oli olnud, oli tegelikult tema enda välja mõeldud.
:Aga ometi arvas ta teadvat, et kusagil sügaval on midagi. Midagi omast. Sügaval ajukäärudes ja -soppides oli mälestus - või pigem tunne kui mälestus - tõelisest, soojast armastusest, mida ta oli näinud oma isa näol, kui ta talle välisukse juurde vastu jooksis, ja [[turvatunne]]t sisendav tulekahjusuitsu lõhn ning lähedus, kui isa teda sülle võttis. (lk 50)
* [[Karin Alvtegen]], &quot;Võlg&quot;, tlk Mari Jesmin, 2004


* Paul ja Kati jõudsid tagasi järgmisel laupäeval. Verat polnud ja tema toa uks oli lukus. [[Korter]]is oli kummaline lõhn. Kati tegi [[aknad]] lahti ja läks lapsele [[lastesõim|sõime]] järele. Paul tuli minu juurde, läksime [[bistroo]]sse, Jean oli seal. Arutasime asja omavahel, rääkisin Andrest. Paul oli tulivihane. Ta läks koju, ja et kummaline lõhn polnud kadunud, lõi ta Vera toa ukse sisse. Vera lagunev keha lebas voodil.
:[[Lahkamine]] näitas, et ta oli end [[unerohi|unerohuga]] ära mürgitanud. (lk 32)
* [[Ágota Kristóf]], &quot;Eile&quot;, tlk Triinu Tamm, 2001


* Auto hakkas liikuma ja varsti jäid lossivaremed selja taha. Nüüd oli naksitrallidel viimane kui ängistuseraas rinnust kadunud.
:&quot;[[Vabadus]],&quot; ütles Sammalhabe hardalt. &quot;Ma mõistan alles praegu, mida see sõna tõeliselt tähendab.&quot;
:&quot;Ja kas te ka tunnete, kuidas vabadus lõhnab,&quot; naeratas Kingpool ning liigutas seekord varvaste asemel ninasõõrmeid. &quot;Ma ei tea ühtegi teist asja, mis lõhnaks nii magusasti kui vabadus.&quot; (lk 156)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
[[aeg]] läheb üle kõige 
aeg lükkab [[sein]]ad koost
jääb üks [[rähn]]i hõige
[[pistrik]]u kiljatus [[soo]]st

kuskil lööb [[vasar]] lokku
kõigel on kõigega seos
et me jääksime kokku 
lõhna [[maarjahein]] peos
&lt;/poem&gt;
* [[Jaan Kaplinski]], &quot;* Allnõlva sarapikus&quot;. Rmt: &quot;Kirjutatud. Valitud luuletused&quot;. Varrak 2000, lk 139


&lt;poem&gt;
Me istusime rehes lõuka ees,
[[kass]], mina, vardakorv ja vanaema,
ja valvasime [[kaalikas|kaale]] tuha sees.
...
Ja kindas puhkes õiteks verev [[lõng]].
Ja õhus hõljus ahtes kuivand [[puju]]
ja tuhas küpsend kaali magus hõng.
&lt;/poem&gt;
* [[Muia Veetamm]], &quot;Lõuka ees&quot;, rmt: &quot;Vee ja liiva joonel&quot;, 1974 (lk 14)


&lt;poem&gt;
Mul olid kastanpruunid
[[juuksed]] ja sale [[piht]], ma meeldisin
paljudele, ent kõige rohkem siiski Udu
peremehele, kes tuli [[suvistepüha]] [[õhtu]]l minu juurde
aita; [[sink]] lõhnas ja
aida all krõbistasid [[hiir]]ed.
&lt;/poem&gt;
* [[Mats Traat]], &quot;Jadwiga Purre&quot;. &quot;Harala elulood&quot; (1976)


&lt;poem&gt;
kui mustast õhust tähti läbi tuulab
siis ädala sees silmili on august
ta minu samme maja ümber kuulab
ja hingab sisse õunapuude kaugust

või lähedust kui käed on tüves kinni
uut ajasammalt tunnevad nad seal
kui ladvast langeb mitu lõhnavinni
siis aja lõhn ei muutu mitte eal
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*kui mustast õhust tähti läbi tuulab...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 22

==Vanasõnad==
* Lõhnakem [[porrulauk]]ude järele, ärgem haisegem [[kaalikas|kaalikate]] järgi!
** Sumeri vanasõna, 3. aastatuhat eKr (The Electronic Text Corpus of Sumerian Literature, [http://etcsl.orinst.ox.ac.uk/proverbs/t.6.1.03.html Proverbs: collection 3&quot;, Segment A, 3.68)

* [[Saladus|Salajutt]] läheb haisema.
* Oma [[au]], oma hais.
** &quot;Eesti vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Haistmine]]</text>
      <sha1>9aj2od8lw1bj20i1d174nphx8wq70f2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loodus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4946</id>
    <revision>
      <id>88239</id>
      <parentid>84960</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:20:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13461" xml:space="preserve">[[Pilt:Mustoja.jpg|pisi|Mustoja maastikukaitseala Võromaal]]
[[Pilt:Bombus_hortorum_queen_-_Echium_vulgare_-_Keila.jpg|pisi|Aedkimalase (''Bombus hortorum'') kuninganna hariliku ussikeele (''Echium vulgare'') õiel]]
'''Loodus''' on kõik füüsilised [[objekt]]id ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole [[inimene|inimese]] (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Looduses olevaid seaduspärasusi uurib [[loodusteadus]]. Looduse hulka ei kuulu artefaktid. Uusajal levima hakanud mõistekasutuses vastandatakse loodus kui loomulik substants [[kultuur]]ile kui tehislikule ehk kunstlikult loodud substantsile.

==Luule==


&lt;poem&gt;
    Nüüdsest tean, et Loodus eal
ei hülga seda, kes on tark ja puhas;
kui tahes kitsas paik, kus leidub loodust,
kui tahes tühi [[kõrb]] võib köita meeli
ning hoida [[süda]]nt ärkvel [[Armastus]]e
ja [[Ilu]] jaoks! 
&lt;/poem&gt;
* [[Samuel Taylor Coleridge]], &quot;Pärnalehtla, mu vangla&quot;, (1797). Tõlkinud Märt Väljataga, Vikerkaar 7-8/2004, lk 25-28


&lt;poem&gt;
ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Kas sa tead, mis see tähendab?
See, mu arm, on looduse nõue.
Ta meid asjasse pühendab.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Eluaeg olen tahtnud õue&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 399

==Film==
* Loodus on ikka üks hiiglama võimas asi!
** Kingpool, naksitrall (multifilmis &quot;Naksitrallid&quot;)

==Proosa==
* Millal kaotasime [[vabadus]]e, millal raiskasime ära [[toit|toidu]] ja looduse, seda mõistame alles siis, kui need on läinud.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 &quot;Rein Taagepera igatseb endiselt. &quot;Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?&quot;&quot;] EPL, 25.09.2020


* Kes läheb [[Eesti]]s [[sõda|sõtta]] looduse vastu, sõdib tegelikult [[jumal]]aga. Kes läheb [[mets]]a kallale, läheb ususõtta. (lk 20)
* Kui tänapäeval arutatakse selle üle, et loodusele tuleks tagasi anda subjekti staatus, siis teatud mõttes võib öelda, et Eesti looduselt pole seda kunagi ära võetudki. (lk 22)
** [[Valdur Mikita]], &quot;Kukeseene kuulamise kunst&quot;: Läänemeresoome elutunnet otsimas. Välgi metsad 2017


* [[Eesti]] käekäik järgmise saja aasta jooksul sõltub suuresti sellest, kuidas läheb [[maailm]]a loodusel. Globaalseid konflikte kipub põhjustama järjest rohkem looduskeskkonna, mitte [[usk]]ude erinevus. Loodusliku valiku surve [[inimkond|inimkonnale]] kasvab.
* Meil on suur roheline [[kogudus]], kuid väga vilets roheline [[partei]]. Partei ei huvita eesti inimest, teda huvitab kogudus. Selle koguduse hingekarjaseks võib olla [[loodusteadlane]], kirjandusteos või hoopis vana [[rahvausk]]. Eesti loodusel on inimestele väga tugev sakraalne külg.
:Meie mõtteviis ja suhe loodusesse pärinevad suuresti riiklike struktuuride eelsest ajast, kui elu maa peal ei juhtinud mitte partei, vaid [[šamaan]]. Seega ei otsi eesti inimene mitte parteijuhti, vaid pühameest, kes võtaks koguduse oma rüppe. [[Lennart Meri]] fenomeni võiks sõnastada niiviisi, et ta oli partei esimees, kes ei unustanud kogudust.
*  Igatahes on praegune olukord viinud selleni, et riigil on justkui üks loodus, rahval teine. Riigi- ja rahvaloodus ei lange Eestis absoluutselt kokku. Nende aluseks on täiesti erinev maailmavaade – selles ongi kogu konflikti juur.
** [[Valdur Mikita]], &quot;[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]&quot; Postimees, 23.02.2018


* Surma pritsitakse [[põld]]udele, lõigatakse raiesmikel, heidetakse [[ookean]]idesse ja paisatakse [[atmosfäär]]i. Surmatööstus töötab täistuuridel. Üksik[[hing]]ede asemel lõikab surm nüüd terveid liike. Sadu liike päevas, tuhandeid kuus, kümneid tuhandeid aastas. 
* Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. [[Maa (planeet)|Maakera]] on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui [[Brasiilia]] [[vihmamets]]. Iga siinne [[puu]] ja [[taim]] on samasugune sõdalane [[kliimamuutus]]e vastases [[sõda|sõjas]] nagu kõik teised puud maailmas.
** [[Edward von Lõngus]]. [https://kultuur.err.ee/896944/taispikk-kone-edward-von-longus-surmatants Kõne &quot;Surmatants&quot; välisministeeriumi kultuuripreemia vastuvõtmisel]


* [---] me kas suudame lähema kümnendi jooksul oma suhtumise loodusesse ümber kujundada või põlistame end degradeerunud ökosüsteemide ja ohtliku kliimaga looduse ning konfliktialdiste ja kannatusrohkete ühiskondade teele.
* [[Looduskaitse]], mis keskendub vaid kaitsealadele, on [[minevik]]. Kaitsealade hulk peab kasvama ja käekäik paranema, kuid vähegi turvalise [[tulevik]]u nimel peab kaitsealale iseloomulik väärtusruum kehtima ka mujal: loodus olema hoitud kõikjal ning saama iga otsuse tegemise juures prioriteetse koha. Sest loodusel on [[väärtus]], hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.
* Ühegi kaitseala loomine, kus ühel pool on looduse mitmekesiseid väärtusi mõistvad arusaamad ja mitmekesiseid tulevikuvõimalusi hoidev vaade ning teisel pool lühiajaliselt mõõdetav majandusargument, ei ole läinud valutult ja vaidlusteta. Küsigem aga endalt: kas meie uhkuseks olevad rahvuspargid, vaiksed ja silmapiirini ulatuvad rabad, maailma liigirikkaimad puisniidud, [[ilves]]te ja [[hunt]]ide koduks olevad metsad, ligipääsetav ja kaunis rannajoon ning endiselt oma sängi mööda voolavad [[jõgi|jõed]] on teinud meie kodumaa rikkamaks või vaesemaks?
** [[Aveliina Helm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hoia-mida-armastad-2/ &quot;Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset&quot;] Sirp, 07.08.2020


* Loomhõljumi keerukas käitumine on tõestus looduse kui ühe suure üldsuse [[tarkus]]est, mis on loonud otsekui ideaalselt toimiva keskkonna.
** [[Lennart Lennuk]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4226_4202.html &quot;Elu veepiisas&quot;] Eesti Loodus, 11/2011


* Iial ei tohi liialdada. See oli põlisrikaste ja põlisrikaste sabarakkude alaline manitsus. Need, kes uhkustasid klassikalise haridusega, võrdlesid seda [[kreeklased|kreeklaste]] põhimõttega: [[mõõdukus]] kõiges. Mõni, kes oli veidi [[Shakespeare]]'i nuusutanud, võis öelda: &quot;Vaata et sa ei patustaks looduse [[siivsus]]e vastu.&quot; Looduse karjuvast [[siivutus]]est polnud neil aimugi. Francisel aga oli; ta oli seda aimamisi märganud [[kuristik]]us, mis avanes tema ees Carlyle'i [[külakool]]is ning selles, mida ta oli elu nõudmistest ja neimast taibanud Devinney palsameerimiskoja surnute keskel. Omas südames teadis Francis, et elu on avaram, sügavam, kõrgem, kohutavam ja imelisem, kui põlisrikkad uneski aimata võivad. [[Koolipoiss]] ei tohiks sääraseid asju teada ja ta tunnistas neid vaevalt eneselegi. (lk 168)
* Mõne aasta vältel oli käputäis kanada kunstnikke, keda hakati kutsuma seitsme rühmaks, üritanud kujutada kanada [[maastik]]ku uut moodi, hakanud seda nägema värskelt, mitte nii, nagu see paistis pilgule, mida pimestas üheksateistkümnenda sajandi inglise [[maastikumaal]]ijate ettekujutus loodusest. Nende töid [[mõnitus|mõnitati]] muidugi laia suuga ja neid peeti pööraselt moodsaks, ehkki eurooplasest või ameeriklasest [[kriitik]]ule nad sellist [[mulje]]t poleks jätnud. Lapsed korrutasid seda, mida ütlesid vanemad, ja Francist kiusati [[küsimus]]tega, nagu: &quot;Mis sa seitsme rühmast arvad? Mu ema ütleb, et meie [[rootslased|rootslasest]] kokk tegi vabal päeval samasuguseid plätserdusi. Mu isa ütleb, et sihukest [[kunst]]i oskaks tema ka teha, kui tal aega oleks.&quot; (lk 172-173)
* [Väike Zadkiel:] &quot;Ma pean aga silmas seda, kui armas on [[juhus]]e mõiste Maa inimestele. Nad on lühinägelikud. Võta neilt ära juhus, ja sa ründad nende armsat usku [[vaba tahe|vabasse tahtesse]]. Neile ei anta aega näha, et juhusel võivad olla omad puudused, just nii, nagu on omad puudused ka vabal tahtel. Veider, eks ole, et neil on üsna hea meel, kui teadlased näitavad neile [[seaduspära]] ilmnemist muus Looduses, aga iseendas ei taha nad Looduse osa ära tunda. Paistab, nagu oleksid nad veendunud, et terves loodud maailmas, niipalju kui nemad seda tunnevad, on ainuüksi nemad ''Anima Mundi'' mõjust priid.&quot; (lk ?)
** [[Robertson Davies]], &quot;[[Mis on lihas ja luus]]&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999


* Queensis üles kasvades nägin küll New Yorgi võimsaid hooneid, kuid mitte kuigi palju loodust. See vähene loodus, millega ma kokku puutusin, oli pügatud parkideks ja muruplatsideks ning inimeste tuleku eelset oli selles säilinud õige vähe. Ent kui jalutate rannas, kõnnite tegelikult ju jahvatatud elusolenditel, õigem ini nende kaitsvatel kestadel. Ka rannal või mõnes maanurgas nähtud lubjakivikaljud koosnevad kunagi ammu, miljoneid aastaid tagasi elanud olenditest. (lk 9-10)
** [[Lisa Randall]], &quot;Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed&quot;, tlk Vahur Lokk, 2017


* Juhan Tuisk toetus uksepiidale. Kogu ümbrus kui vesiklaas, laisalt lainetav mustas nõus - no mida heledamat võib inimene siit hinge ammutada? [[Raamat]]utes seisab ikka lugeda, et emake loodus trööstivat inimest tema ahastusetundidel ja andvat talle uut jõudu. See looduski näib aga tänavu kroonuga ühel nõul olevat, mõtles rätsep kibedalt. Must, märg, võigas — see kõik litsub sind vastu maad veel madalamale, kui sa seda juba niigi oled. (lk 19-20)
** [[Leida Kibuvits]], &quot;Soomustüdruk&quot;, 1986


* Kui keegi iganes peaks arvama, et [[surm]] ja [[kannatused|kannatus]] ei ole looduse lahutamatu osa, parandatakse tema eksiarvamus. Kui kedagi peaks tabama [[kiusatus]] käsitleda rituaali kui imelampi, mida piiritu [[rikkus]]e ja võimu omandamiseks pruugib ainult hõõruda, näitab rituaal oma teist külge. Kui väärtuste [[hierarhia]] on rohmakalt materiaalne, õõnestavad seda tõhusalt [[paradoks]] ja vasturääkivus. Sääraste süngete teemade väljamaalimiseks on rüvetussümbolid sama vajalikud kui [[must]] värv mis tahes asja kujutamiseks. Seetõttu leiame [[pühapaik]]adest ja pühadest aegadest eest sinna hardalt talletatud [[roiskumine|roiskumise]]. (lk 302)
** [[Mary Douglas]], &quot;Puhtus ja oht&quot;, tlk [[Triinu Pakk]], 2015


* Meie suhteid [loodusega mõjutab suurel määral [[kasvatus]]. Need ei kujune mitte ainult [[vanemad|vanemate]], vaid ka [[raamat]]ute mõjul, mis meile lapsepõlves kätte satuvad. [[Loomaarmastus]] hakkab kergesti külge, ja mida veenvamad on [[eeskuju]]d, seda püsivam on nende mõju. (lk 75)
* Enamikul lindudel on kahtlemata tugevam sugupool ühtlasi ka ilusam. See näitab, kui mittevajalik on isalind, sest vajalikule on loodus andnud tagasihoidliku rüü. Kes silma torkab, seda valitseb pea alati oht kellelegi saagiks langeda. Seepärast kaitseb silmapaistmatu sulestik hauduvat või poegi toitvat emalindu röövlinnu pilgu eest. (lk 91)
* Kaljude pealiskiht on aastasadade jooksul niiskuse ja põletava kuumuse toimel pragunenud ning eraldub õhukeste koorikutena. Hiiglase hall selg on üleni korpas, nagu oleks teda tabanud mingi haigus. Mõnesse kohta on vihm kivisse vaondeid ja auke õõnestanud. Neisse kogunev vesi läheb päikese käes soojaks. Need väikesed veekogud, mida on näha ümberringi igas kõrguses, on ainsad rohelised laigud mäel, kuhu ei saa kinnituda puu, põõsas ega rohukõrreke. Lombid on kaetud lopsakalt kasvavate veetaimedega, mille &lt;!--//--&gt;vahelt piiluvad välja [[konn]]ade kollased silmad. Loodus ei lase käest ühtegi juhust, et oma lastele elamisvõimalusi luua. (lk 92-93)
* Masendav on olla looduse ilu tõkestamatu hävitamise pealtnägija, vaadata, kuidas kasuahnuse, rumaluse ja ebausu tõttu suretatakse välja loomad, kes võiksid tulevastele põlvedele meeldivat looduselamust pakkuda. (lk 217)
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, &quot;Džungel tulevikuta?&quot;, tlk R. Aro, 1973


* Kontakt loodusega on nii vajalik. Ja kui on võimalik millegagi rahulikult omas tempos toimetada… Tahan minna meie [[Vääna-Jõesuu]]s ootavasse [[suvila]]sse ja näpud mulda saada. Mul on seal täiesti toimiv peenramajandus. [[Kasvuhoone]]t mul veel pole, aga Jaanus ütleb, et ega seegi aeg kaugel ole… [[Päevalill]]ed on mul seal alati olnud. [[Elva]]s ka vanaema kasvatas neid.
** [[Heidy Purga]], intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96273335/selle-maa-sool-on-ikka-vaga-vageva-energiaga-heidy-purga-kirglikult-ukraina-juurtest-perest-ja-poliitikast &quot;&quot;Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga.&quot; Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast&quot;], Anne &amp; Stiil, 01.04.2022


* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:LOODUSES PEAB VALITSEMA [[Tasakaal|TASAKAAL]]!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>crjfu8e4it3uq66jqjjql5mz6ll1ujh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88253</id>
      <parentid>88239</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:39:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14543" xml:space="preserve">[[Pilt:Mustoja.jpg|pisi|Mustoja maastikukaitseala Võromaal]]
[[Pilt:Bombus_hortorum_queen_-_Echium_vulgare_-_Keila.jpg|pisi|Aedkimalase (''Bombus hortorum'') kuninganna hariliku ussikeele (''Echium vulgare'') õiel]]
'''Loodus''' on kõik füüsilised [[objekt]]id ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole [[inimene|inimese]] (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Looduses olevaid seaduspärasusi uurib [[loodusteadus]]. Looduse hulka ei kuulu artefaktid. Uusajal levima hakanud mõistekasutuses vastandatakse loodus kui loomulik substants [[kultuur]]ile kui tehislikule ehk kunstlikult loodud substantsile.

==Luule==


&lt;poem&gt;
    Nüüdsest tean, et Loodus eal
ei hülga seda, kes on tark ja puhas;
kui tahes kitsas paik, kus leidub loodust,
kui tahes tühi [[kõrb]] võib köita meeli
ning hoida [[süda]]nt ärkvel [[Armastus]]e
ja [[Ilu]] jaoks! 
&lt;/poem&gt;
* [[Samuel Taylor Coleridge]], &quot;Pärnalehtla, mu vangla&quot;, (1797). Tõlkinud Märt Väljataga, Vikerkaar 7-8/2004, lk 25-28


&lt;poem&gt;
ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Kas sa tead, mis see tähendab?
See, mu arm, on looduse nõue.
Ta meid asjasse pühendab.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Eluaeg olen tahtnud õue&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 399

==Film==
* Loodus on ikka üks hiiglama võimas asi!
** Kingpool, naksitrall (multifilmis &quot;Naksitrallid&quot;)

==Proosa==
* Millal kaotasime [[vabadus]]e, millal raiskasime ära [[toit|toidu]] ja looduse, seda mõistame alles siis, kui need on läinud.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 &quot;Rein Taagepera igatseb endiselt. &quot;Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?&quot;&quot;] EPL, 25.09.2020


* Kes läheb [[Eesti]]s [[sõda|sõtta]] looduse vastu, sõdib tegelikult [[jumal]]aga. Kes läheb [[mets]]a kallale, läheb ususõtta. (lk 20)
* Kui tänapäeval arutatakse selle üle, et loodusele tuleks tagasi anda subjekti staatus, siis teatud mõttes võib öelda, et Eesti looduselt pole seda kunagi ära võetudki. (lk 22)
** [[Valdur Mikita]], &quot;Kukeseene kuulamise kunst&quot;: Läänemeresoome elutunnet otsimas. Välgi metsad 2017


* [[Eesti]] käekäik järgmise saja aasta jooksul sõltub suuresti sellest, kuidas läheb [[maailm]]a loodusel. Globaalseid konflikte kipub põhjustama järjest rohkem looduskeskkonna, mitte [[usk]]ude erinevus. Loodusliku valiku surve [[inimkond|inimkonnale]] kasvab.
* Meil on suur roheline [[kogudus]], kuid väga vilets roheline [[partei]]. Partei ei huvita eesti inimest, teda huvitab kogudus. Selle koguduse hingekarjaseks võib olla [[loodusteadlane]], kirjandusteos või hoopis vana [[rahvausk]]. Eesti loodusel on inimestele väga tugev sakraalne külg.
:Meie mõtteviis ja suhe loodusesse pärinevad suuresti riiklike struktuuride eelsest ajast, kui elu maa peal ei juhtinud mitte partei, vaid [[šamaan]]. Seega ei otsi eesti inimene mitte parteijuhti, vaid pühameest, kes võtaks koguduse oma rüppe. [[Lennart Meri]] fenomeni võiks sõnastada niiviisi, et ta oli partei esimees, kes ei unustanud kogudust.
*  Igatahes on praegune olukord viinud selleni, et riigil on justkui üks loodus, rahval teine. Riigi- ja rahvaloodus ei lange Eestis absoluutselt kokku. Nende aluseks on täiesti erinev maailmavaade – selles ongi kogu konflikti juur.
** [[Valdur Mikita]], &quot;[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]&quot; Postimees, 23.02.2018


* Surma pritsitakse [[põld]]udele, lõigatakse raiesmikel, heidetakse [[ookean]]idesse ja paisatakse [[atmosfäär]]i. Surmatööstus töötab täistuuridel. Üksik[[hing]]ede asemel lõikab surm nüüd terveid liike. Sadu liike päevas, tuhandeid kuus, kümneid tuhandeid aastas. 
* Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. [[Maa (planeet)|Maakera]] on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui [[Brasiilia]] [[vihmamets]]. Iga siinne [[puu]] ja [[taim]] on samasugune sõdalane [[kliimamuutus]]e vastases [[sõda|sõjas]] nagu kõik teised puud maailmas.
** [[Edward von Lõngus]]. [https://kultuur.err.ee/896944/taispikk-kone-edward-von-longus-surmatants Kõne &quot;Surmatants&quot; välisministeeriumi kultuuripreemia vastuvõtmisel]


* [---] me kas suudame lähema kümnendi jooksul oma suhtumise loodusesse ümber kujundada või põlistame end degradeerunud ökosüsteemide ja ohtliku kliimaga looduse ning konfliktialdiste ja kannatusrohkete ühiskondade teele.
* [[Looduskaitse]], mis keskendub vaid kaitsealadele, on [[minevik]]. Kaitsealade hulk peab kasvama ja käekäik paranema, kuid vähegi turvalise [[tulevik]]u nimel peab kaitsealale iseloomulik väärtusruum kehtima ka mujal: loodus olema hoitud kõikjal ning saama iga otsuse tegemise juures prioriteetse koha. Sest loodusel on [[väärtus]], hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.
* Ühegi kaitseala loomine, kus ühel pool on looduse mitmekesiseid väärtusi mõistvad arusaamad ja mitmekesiseid tulevikuvõimalusi hoidev vaade ning teisel pool lühiajaliselt mõõdetav majandusargument, ei ole läinud valutult ja vaidlusteta. Küsigem aga endalt: kas meie uhkuseks olevad rahvuspargid, vaiksed ja silmapiirini ulatuvad rabad, maailma liigirikkaimad puisniidud, [[ilves]]te ja [[hunt]]ide koduks olevad metsad, ligipääsetav ja kaunis rannajoon ning endiselt oma sängi mööda voolavad [[jõgi|jõed]] on teinud meie kodumaa rikkamaks või vaesemaks?
** [[Aveliina Helm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hoia-mida-armastad-2/ &quot;Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset&quot;] Sirp, 07.08.2020


* Loomhõljumi keerukas käitumine on tõestus looduse kui ühe suure üldsuse [[tarkus]]est, mis on loonud otsekui ideaalselt toimiva keskkonna.
** [[Lennart Lennuk]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4226_4202.html &quot;Elu veepiisas&quot;] Eesti Loodus, 11/2011


* Iial ei tohi liialdada. See oli põlisrikaste ja põlisrikaste sabarakkude alaline manitsus. Need, kes uhkustasid klassikalise haridusega, võrdlesid seda [[kreeklased|kreeklaste]] põhimõttega: [[mõõdukus]] kõiges. Mõni, kes oli veidi [[Shakespeare]]'i nuusutanud, võis öelda: &quot;Vaata et sa ei patustaks looduse [[siivsus]]e vastu.&quot; Looduse karjuvast [[siivutus]]est polnud neil aimugi. Francisel aga oli; ta oli seda aimamisi märganud [[kuristik]]us, mis avanes tema ees Carlyle'i [[külakool]]is ning selles, mida ta oli elu nõudmistest ja neimast taibanud Devinney palsameerimiskoja surnute keskel. Omas südames teadis Francis, et elu on avaram, sügavam, kõrgem, kohutavam ja imelisem, kui põlisrikkad uneski aimata võivad. [[Koolipoiss]] ei tohiks sääraseid asju teada ja ta tunnistas neid vaevalt eneselegi. (lk 168)
* Mõne aasta vältel oli käputäis kanada kunstnikke, keda hakati kutsuma seitsme rühmaks, üritanud kujutada kanada [[maastik]]ku uut moodi, hakanud seda nägema värskelt, mitte nii, nagu see paistis pilgule, mida pimestas üheksateistkümnenda sajandi inglise [[maastikumaal]]ijate ettekujutus loodusest. Nende töid [[mõnitus|mõnitati]] muidugi laia suuga ja neid peeti pööraselt moodsaks, ehkki eurooplasest või ameeriklasest [[kriitik]]ule nad sellist [[mulje]]t poleks jätnud. Lapsed korrutasid seda, mida ütlesid vanemad, ja Francist kiusati [[küsimus]]tega, nagu: &quot;Mis sa seitsme rühmast arvad? Mu ema ütleb, et meie [[rootslased|rootslasest]] kokk tegi vabal päeval samasuguseid plätserdusi. Mu isa ütleb, et sihukest [[kunst]]i oskaks tema ka teha, kui tal aega oleks.&quot; (lk 172-173)
* [Väike Zadkiel:] &quot;Ma pean aga silmas seda, kui armas on [[juhus]]e mõiste Maa inimestele. Nad on lühinägelikud. Võta neilt ära juhus, ja sa ründad nende armsat usku [[vaba tahe|vabasse tahtesse]]. Neile ei anta aega näha, et juhusel võivad olla omad puudused, just nii, nagu on omad puudused ka vabal tahtel. Veider, eks ole, et neil on üsna hea meel, kui teadlased näitavad neile [[seaduspära]] ilmnemist muus Looduses, aga iseendas ei taha nad Looduse osa ära tunda. Paistab, nagu oleksid nad veendunud, et terves loodud maailmas, niipalju kui nemad seda tunnevad, on ainuüksi nemad ''Anima Mundi'' mõjust priid.&quot; (lk ?)
** [[Robertson Davies]], &quot;[[Mis on lihas ja luus]]&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999


* Queensis üles kasvades nägin küll New Yorgi võimsaid hooneid, kuid mitte kuigi palju loodust. See vähene loodus, millega ma kokku puutusin, oli pügatud parkideks ja muruplatsideks ning inimeste tuleku eelset oli selles säilinud õige vähe. Ent kui jalutate rannas, kõnnite tegelikult ju jahvatatud elusolenditel, õigem ini nende kaitsvatel kestadel. Ka rannal või mõnes maanurgas nähtud lubjakivikaljud koosnevad kunagi ammu, miljoneid aastaid tagasi elanud olenditest. (lk 9-10)
** [[Lisa Randall]], &quot;Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed&quot;, tlk Vahur Lokk, 2017


* Juhan Tuisk toetus uksepiidale. Kogu ümbrus kui vesiklaas, laisalt lainetav mustas nõus - no mida heledamat võib inimene siit hinge ammutada? [[Raamat]]utes seisab ikka lugeda, et emake loodus trööstivat inimest tema ahastusetundidel ja andvat talle uut jõudu. See looduski näib aga tänavu kroonuga ühel nõul olevat, mõtles rätsep kibedalt. Must, märg, võigas — see kõik litsub sind vastu maad veel madalamale, kui sa seda juba niigi oled. (lk 19-20)
** [[Leida Kibuvits]], &quot;Soomustüdruk&quot;, 1986


* Kui keegi iganes peaks arvama, et [[surm]] ja [[kannatused|kannatus]] ei ole looduse lahutamatu osa, parandatakse tema eksiarvamus. Kui kedagi peaks tabama [[kiusatus]] käsitleda rituaali kui imelampi, mida piiritu [[rikkus]]e ja võimu omandamiseks pruugib ainult hõõruda, näitab rituaal oma teist külge. Kui väärtuste [[hierarhia]] on rohmakalt materiaalne, õõnestavad seda tõhusalt [[paradoks]] ja vasturääkivus. Sääraste süngete teemade väljamaalimiseks on rüvetussümbolid sama vajalikud kui [[must]] värv mis tahes asja kujutamiseks. Seetõttu leiame [[pühapaik]]adest ja pühadest aegadest eest sinna hardalt talletatud [[roiskumine|roiskumise]]. (lk 302)
** [[Mary Douglas]], &quot;Puhtus ja oht&quot;, tlk [[Triinu Pakk]], 2015


* Meie suhteid [loodusega mõjutab suurel määral [[kasvatus]]. Need ei kujune mitte ainult [[vanemad|vanemate]], vaid ka [[raamat]]ute mõjul, mis meile lapsepõlves kätte satuvad. [[Loomaarmastus]] hakkab kergesti külge, ja mida veenvamad on [[eeskuju]]d, seda püsivam on nende mõju. (lk 75)
* Enamikul lindudel on kahtlemata tugevam sugupool ühtlasi ka ilusam. See näitab, kui mittevajalik on isalind, sest vajalikule on loodus andnud tagasihoidliku rüü. Kes silma torkab, seda valitseb pea alati oht kellelegi saagiks langeda. Seepärast kaitseb silmapaistmatu sulestik hauduvat või poegi toitvat emalindu röövlinnu pilgu eest. (lk 91)
* Kaljude pealiskiht on aastasadade jooksul niiskuse ja põletava kuumuse toimel pragunenud ning eraldub õhukeste koorikutena. Hiiglase hall selg on üleni korpas, nagu oleks teda tabanud mingi haigus. Mõnesse kohta on vihm kivisse vaondeid ja auke õõnestanud. Neisse kogunev vesi läheb päikese käes soojaks. Need väikesed veekogud, mida on näha ümberringi igas kõrguses, on ainsad rohelised laigud mäel, kuhu ei saa kinnituda puu, põõsas ega rohukõrreke. Lombid on kaetud lopsakalt kasvavate veetaimedega, mille &lt;!--//--&gt;vahelt piiluvad välja [[konn]]ade kollased silmad. Loodus ei lase käest ühtegi juhust, et oma lastele elamisvõimalusi luua. (lk 92-93)
* Masendav on olla looduse ilu tõkestamatu hävitamise pealtnägija, vaadata, kuidas kasuahnuse, rumaluse ja ebausu tõttu suretatakse välja loomad, kes võiksid tulevastele põlvedele meeldivat looduselamust pakkuda. (lk 217)
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, &quot;Džungel tulevikuta?&quot;, tlk R. Aro, 1973


* Kontakt loodusega on nii vajalik. Ja kui on võimalik millegagi rahulikult omas tempos toimetada… Tahan minna meie [[Vääna-Jõesuu]]s ootavasse [[suvila]]sse ja näpud mulda saada. Mul on seal täiesti toimiv peenramajandus. [[Kasvuhoone]]t mul veel pole, aga Jaanus ütleb, et ega seegi aeg kaugel ole… [[Päevalill]]ed on mul seal alati olnud. [[Elva]]s ka vanaema kasvatas neid.
** [[Heidy Purga]], intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96273335/selle-maa-sool-on-ikka-vaga-vageva-energiaga-heidy-purga-kirglikult-ukraina-juurtest-perest-ja-poliitikast &quot;&quot;Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga.&quot; Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast&quot;], Anne &amp; Stiil, 01.04.2022


* Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari.
:&quot;Selge,&quot; ütles ta siis. &quot;Puulehed... No muidugi!&quot;
:Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab.
:&quot;Vaadake seda,&quot; ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. &quot;See on [[röövik]]uid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. Looduse [[tasakaal]] on rikutud.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; imestas Kingpool. &quot;Missugune tasakaal?&quot;
:&quot;Looduses on ju kõik omavahel seotud,&quot; rääkis Sammalhabe edasi. &quot;[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid.&quot; (lk 176)
* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:LOODUSES PEAB VALITSEMA [[Tasakaal|TASAKAAL]]!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>em0ezno7pjhdr0tnrdkc3u32w3o692z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rott</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5397</id>
    <revision>
      <id>88262</id>
      <parentid>87369</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:47:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5187" xml:space="preserve">[[File:Van gogh-two rats-f177.jpg|pisi|[[Van Gogh]]i maal &quot;Kaks rotti&quot; (1884) torkab kunstiajaloos üleüldise ratofoobia keskel silma &quot;sümpatiseeriva realismiga&quot;, kirjutas kultuuriloolane Maud Ellmann.]]
[[Pilt:Munch - Rothaariges Mädchen mit weisser Ratte, 1886, Inv. 1957.jpg|pisi|Edvard Munch, &quot;Punapäine tüdruk valge rotiga&quot; (1886)]]
'''Rott''' (''Rattus'') on usin, osav ja intelligentne loomake hiirlaste sugukonda kuuluvast liigirohkest näriliste perekonnast.

==Proosa==
* Ma lugesin neile ette Anna palveraamatust, andsin end [[Jumal]]a hooleks ja heitsin magama. Aga mu [[uni]] oli väga kerge, sest rotid äratasid mind oma uitamisega ja neid oli suur hulk. [[Nälg]] tegi nad julgeks. Nad sõid [[küünal]]t, mis sealsamas seisis ja põles. 
** [[Leonora Christina]], &quot;Memuaarid&quot;. Tõlkinud Eva Velsker. Tallinn: Eesti Raamat 2015, lk 69


* &quot;Nööbid on ära.&quot;
:&quot;Mis nööbid?&quot;
:&quot;Saapa nööbid. Õhta olid peal, Visak nägi kah, aga täna hommiku tahan jalga tõmmata, ja mitte ühte ei ole enam.&quot;
:&quot;Noo, mis see tähendab?&quot;
:Hirmus pilk nagu jumala välk taevast käis üle poistekarja.
:Surmavaikus.
:Viimati, kui juba piinlikuks hakkas minema, ütles Toots:
:&quot;Vahest viisid rotid ära. Rotid armastavad läikivaid asju. Meil viisid kapsaraua ära ja ei leidnudki üles.&quot;
:Köstri pilk jäi kõnelejale peatama.
:&quot;No kui te ei leidnud, kust te siis teate, et just rotid kapsaraua ära viisid?&quot;
:&quot;Noh, kes see muu viija oli.&quot;
:&quot;Kapsaraua?&quot;
:&quot;Jajah, kapsaraua.&quot;
:&quot;Kuule, rotid ei jõua kapsarauda liigutadagi, veel vähem ära viia. Mis sa valetad?&quot;
:&quot;Neid oli vahest mitu.&quot; 
* [[Oskar Luts]], &quot;[[Kevade]]&quot;, 2006, lk 33


* Nad muutusid järjest elavamaks ja elavamaks ning kogu lugu oleks lõppenud tubli [[keretäis|keretäiega]] kõigile, kui erutav vahejuhtum poleks asjale andnud hoopis teist suunda: laua jalga mööda oli rott lauale roninud.
:&quot;Rott!&quot; hüüdsid kõik lapsed, kuna rott samal ajal sööstis taldrikute, klaaside ja leivatükkide vahel siia-sinna, olles laste poolt täielikult ümber piiratud. Ta aimas oma paratamatut [[surm]]a. Punasevõitu karvaga, mida ta parajasti maha ajas, kuulus temagi sellesse majja, kus see värvitoon oli valitsev.
:&quot;Lööge maha!&quot; karjus Marie, &quot;lööge ometi maha, issand jumal!...&quot;
:Roti mahalöömise au päris kõige vanem poiss. Kõik teised tagusid pärast rotti veel vaid [[lõbu]] pärast. Martine ilmus koju parajasti sel hetkel, kui tema ema Marie, hoides rotil sabast, avas ukse, et seda välja visata. Et kaugemale viskamiseks hoogu võtta, keerutas ta käega ja Martine jõudis vaevalt kõrvale põigata, et rotiga mitte vastu [[nägu]] saada. Rotiraibe patsatas kaugele keset õue. Martine nõjatus vastu ust. (lk 9-10)
* [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


* &quot;Noh?&quot; küsis kontrollpunkti ülem. &quot;Kas leidsid midagi?“
:Läbiotsija irvitas.
:&quot;Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis,&quot; ütles ta. &quot;Täitsa kahtlane värk.&quot;
:&quot;Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad,&quot; ühmas ülem. &quot;Ja teiseks?&quot;
:&quot;Teiseks leidsin ma selle siin.&quot;
:Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire.
:&quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi rott, vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija.
:&quot;Oh taevas,&quot; püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli&lt;!--//--&gt;kuks sundida. &quot;Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!&quot;
:Ülem naeratas võidukalt.
:&quot;No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et...&quot;
:Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse:
:&quot;Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada.&quot; (lk 167-168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
[[Rooste]] sööb väljale unustet [[sahk]]a.
[[Kelder|Keldreist]] õuele valguvad rotid.
[[Tänav]]ail õgivad üksteist nahka
tuldsülitavad [[robot]]id.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]] [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants &quot;Surmatants&quot;] kogust &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
Rändrottidel [[riik]]i ei ole,
kui ongi, siis ainult rändriik.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]] kogus &quot;Laulud eestiaegsetele meestele&quot; (1988)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loomad]]</text>
      <sha1>jqrvpaerhb5nwkyyan8wzb8p0n1zze1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5605</id>
    <revision>
      <id>88343</id>
      <parentid>77195</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:05:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3387" xml:space="preserve">[[File:Ferdinand von Wright, Hanhi kurittaa sorsaa.jpg|pisi|Ferdinand von Wright, &quot;Hanhi kurittaa sorsaa&quot; (1858)]]
[[Pilt:Marie_Petiet_-_Jeune_fille_aux_oies_02.jpg|pisi|Marie Petiet, &quot;Tüdruk hanedega&quot;]]
[[Pilt:Anna_Ancher_-_Plukning_julen_Gås.jpg|pisi|Anna Ancher, &quot;Jõuluhanede kitkumine&quot; (1904)]]
[[Pilt:Thérèse_Marthe_Françoise_Cotard-Dupré_-_Guiding_the_Geese.jpg|pisi|Thérèse-Marthe-Françoise Dupré, &quot;Hanesid ajamas&quot; (1910)]]
[[Pilt:Kyriak_Kostandi_-_Geese_-_1913.jpg|pisi|Kyriak Kostandi, &quot;Haned&quot; (1913)]]
'''Hani''' (''Anser'') on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.

==Luule==

&lt;poem&gt;
Minu [[valge]] hani
täna plehku pani.
Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo,
täna plehku pani.

Hani sulpsas vette,
ma ei saanud kätte.
Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo,
ma ei saanud kätte.
&lt;/poem&gt;
* [[Julius Oro]] &quot;Minu hani&quot;


&lt;poem&gt;
Õieli kael ja punakad lestjalad takatsi sirgus, 
silmades punakas helk, millise loob eha kiirg, 
nii nemad ujuvad üleval öösise kõrguse sinas, 
kustuva päikese vaos, hämaras pilvises reas.
Aeg-ajalt sirguvat hahkjate tiibade võimukat lööki 
saadab taevases sõus kõlajas, kaikuja hääl. 
Kaaslane kaaslasi kutsub ja häälitseb kurgusel toonil 
üleval pilvisel teel, kust läheb sajane lend.
/---/
Otsegu öösised varjud, mis hõljuvad pilvede piirel, 
viirgab hanede salk öösiste tähtede all, 
täites valjude häältega sinava taevase kummi, 
kust kõlab igatsev hääl, alane pilvisel teel.
Ei pea rändajid põhjalast vilusast lõunamaa poole 
öösine saar ega laid, vagune söödamaa paik, 
kuhu nad pehmele murule laskuksid puhkama summas, 
uinudes lüheda öö, tiiva all kollakas nokk.
Edasi hõljuvad öösised lendajad tähtede valges, 
silmades igatsev loit, öövalust hingeldav rind, 
heledid kaelu sirutes ehava valguse järge, 
millist veel õhkub päev, viimase palangu tuhk.
/---/
&lt;/poem&gt;
* [[Villem Grünthal-Ridala]], &quot;Metshaned&quot;. Rmt: &quot;Sõnarine&quot; I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 456-457


&lt;poem&gt;
Tol korral ringi jooksin alles [[särk|särgis]],
täis [[laps]]emõtteid oli kahupea,
või vänderdasin hanekarja järel,
vits peos, sest mine isahane tea.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Smuul]] &quot;Mälestusi isast&quot;


&lt;poem&gt;
Oli vilju, varje — valgeid ülaseid 
või värve mürgiseid mu saatuslikus söögis, 
ja kui haned lennuks unelesid kõrgeid teid, 
siis sain ma sügistuuleks nende tiivalöögis. 
&lt;/poem&gt;
* [[Rein Sepp]], &quot;... Olen osa sellest igihaljast puust&quot;, ''cit. via'' &quot;... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast&quot;. Akadeemia 11/2003, lk 2334


&lt;poem&gt;
Meelita või räägi tasakesi -
kõik on talle hane selga vesi.
Tundes kurja isahane, me
ise parem plehku paneme.
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]] &quot;Pahur hani&quot;


&lt;poem&gt;
...
Me teame,
kõik algas hanedest,
kes päästsid Rooma
ning [[sulg]]edest ja [[sulepea]]st.
Nüüd suleaeg on suletud
[[ekraan]]i taha õhukesse kasti,
sulg [[klaas]]i taga vaikselt sahiseb,
kui tähtedega tantsiks [[valss]]i.
...
Kui päevast päeva
kirjaridu loeme
ekraanidelt,
siis teame, neis peidavad end
[[mälestus]]ed sulgedest.
Sääl kogu jutt käib [[lind]]udest,
kes päästsid mitte ainult Rooma,
vaid ka meid.
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;Suur suleaeg&quot;, rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 6-7

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>9qseo2ljca3gbfz5q8g1gvfi6keo53m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88346</id>
      <parentid>88343</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:07:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3411" xml:space="preserve">[[File:Ferdinand von Wright, Hanhi kurittaa sorsaa.jpg|pisi|Ferdinand von Wright, &quot;Hanhi kurittaa sorsaa&quot; (1858)]]
[[Pilt:Marie_Petiet_-_Jeune_fille_aux_oies_02.jpg|pisi|Marie Petiet (1854–1893), &quot;Tüdruk hanedega&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Anna_Ancher_-_Plukning_julen_Gås.jpg|pisi|Anna Ancher, &quot;Jõuluhanede kitkumine&quot; (1904)]]
[[Pilt:Thérèse_Marthe_Françoise_Cotard-Dupré_-_Guiding_the_Geese.jpg|pisi|Thérèse-Marthe-Françoise Dupré, &quot;Hanesid ajamas&quot; (1910)]]
[[Pilt:Kyriak_Kostandi_-_Geese_-_1913.jpg|pisi|Kyriak Kostandi, &quot;Haned&quot; (1913)]]
'''Hani''' (''Anser'') on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.

==Luule==

&lt;poem&gt;
Minu [[valge]] hani
täna plehku pani.
Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo,
täna plehku pani.

Hani sulpsas vette,
ma ei saanud kätte.
Hih-hih-hii, hoh-hoh-hoo,
ma ei saanud kätte.
&lt;/poem&gt;
* [[Julius Oro]] &quot;Minu hani&quot;


&lt;poem&gt;
Õieli kael ja punakad lestjalad takatsi sirgus, 
silmades punakas helk, millise loob eha kiirg, 
nii nemad ujuvad üleval öösise kõrguse sinas, 
kustuva päikese vaos, hämaras pilvises reas.
Aeg-ajalt sirguvat hahkjate tiibade võimukat lööki 
saadab taevases sõus kõlajas, kaikuja hääl. 
Kaaslane kaaslasi kutsub ja häälitseb kurgusel toonil 
üleval pilvisel teel, kust läheb sajane lend.
/---/
Otsegu öösised varjud, mis hõljuvad pilvede piirel, 
viirgab hanede salk öösiste tähtede all, 
täites valjude häältega sinava taevase kummi, 
kust kõlab igatsev hääl, alane pilvisel teel.
Ei pea rändajid põhjalast vilusast lõunamaa poole 
öösine saar ega laid, vagune söödamaa paik, 
kuhu nad pehmele murule laskuksid puhkama summas, 
uinudes lüheda öö, tiiva all kollakas nokk.
Edasi hõljuvad öösised lendajad tähtede valges, 
silmades igatsev loit, öövalust hingeldav rind, 
heledid kaelu sirutes ehava valguse järge, 
millist veel õhkub päev, viimase palangu tuhk.
/---/
&lt;/poem&gt;
* [[Villem Grünthal-Ridala]], &quot;Metshaned&quot;. Rmt: &quot;Sõnarine&quot; I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 456-457


&lt;poem&gt;
Tol korral ringi jooksin alles [[särk|särgis]],
täis [[laps]]emõtteid oli kahupea,
või vänderdasin hanekarja järel,
vits peos, sest mine isahane tea.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Smuul]] &quot;Mälestusi isast&quot;


&lt;poem&gt;
Oli vilju, varje — valgeid ülaseid 
või värve mürgiseid mu saatuslikus söögis, 
ja kui haned lennuks unelesid kõrgeid teid, 
siis sain ma sügistuuleks nende tiivalöögis. 
&lt;/poem&gt;
* [[Rein Sepp]], &quot;... Olen osa sellest igihaljast puust&quot;, ''cit. via'' &quot;... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast&quot;. Akadeemia 11/2003, lk 2334


&lt;poem&gt;
Meelita või räägi tasakesi -
kõik on talle hane selga vesi.
Tundes kurja isahane, me
ise parem plehku paneme.
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]] &quot;Pahur hani&quot;


&lt;poem&gt;
...
Me teame,
kõik algas hanedest,
kes päästsid Rooma
ning [[sulg]]edest ja [[sulepea]]st.
Nüüd suleaeg on suletud
[[ekraan]]i taha õhukesse kasti,
sulg [[klaas]]i taga vaikselt sahiseb,
kui tähtedega tantsiks [[valss]]i.
...
Kui päevast päeva
kirjaridu loeme
ekraanidelt,
siis teame, neis peidavad end
[[mälestus]]ed sulgedest.
Sääl kogu jutt käib [[lind]]udest,
kes päästsid mitte ainult Rooma,
vaid ka meid.
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;Suur suleaeg&quot;, rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 6-7

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>15ls9m56q4vrx2uwxgxxwilfnk8ruqw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anna Ahmatova</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5608</id>
    <revision>
      <id>88465</id>
      <parentid>61470</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T10:36:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9526" xml:space="preserve">[[Pilt:Olga_kardovskaya_portret_ahmatovoy_1914_szh_16.jpg|pisi|Olga Kardovskaja, Anna Ahmatova portree (1914)]]
[[Pilt:Akhmatova_by_Altman_(1914)_FRAME_by_shakko_03.jpg|pisi|Nathan Altman, Anna Ahmatova portree (1914)]]
[[Pilt:Kuzma Petrov-Vodkin. Portrait of Anna Akhmatova. 1922.jpg|pisi|Anna Ahmatova (1922). Portree autor Kuzma Petrov-Vodkin]]
'''Anna Andrejevna Ahmatova''' (sünninimi Gorenko; 23. juuni (11. juuni) 1889 Bolšoi Fontan (Odessa lähedal) – 5. märts 1966 Domodedovo) oli suurim vene poetess, vene kirjanduse hõbeajastu hing. Ahmatova oli abielus luuletaja [[Nikolai Gumiljov]]iga, nende poeg oli ajaloolane [[Lev Gumiljov]]. Anna Ahmatova esitati [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks.

==Eesti keeles==
&quot;Reekviemi&quot; tõlkis [[Marie Under]], see ilmus 1967. aastal USAs, hiljem on seda tõlkinud ka [[Doris Kareva]]. 1990. aastal ilmus valikkogu &quot;Tähepuu varjus&quot; , mis sisaldab Anna Ahmatova, [[Nikolai Gumiljov]]i ja [[Ossip Mandelštam]]i loomingut Doris Kareva tõlkes.


&lt;poem&gt;
See on [[laul]] viimsest kohtumisest.
Ma vaatasin pimedat [[maja]].
Ainult magamistoas põlesid [[küünal|küünlad]]
ükskõikselt [[kollane|kollase]] leegiga.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Laul viimsest kohtumisest&quot;


&lt;poem&gt;
Nii abitult jahtus rind,
kuid mu sammud olid kerged.
Ja ma tõmbasin paremasse kätte
[[kinnas|kinda]] vasakust käest.
&lt;/poem&gt;


&lt;poem&gt;
Ma tulin [[Aleksandr Blok|luuletajale]] külla.
Täpselt [[keskpäev]]. [[Pühapäev]].
[[Vaikus|Vaikne]] on avaras toas.
Akna taga on [[pakane]].
&lt;/poem&gt;


&lt;poem&gt;
Juba seisangi ma millegi lävel,
mis saab kõikidele osaks, kuid erineva hinnaga...
Sel [[laev]]al on minu jaoks kajut
ja [[tuul]] juba [[puri|purjedes]] – käes on hirmus hetk,
mil jätan kalli [[kodumaa]]ga hüvasti.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Surm&quot;


&lt;poem&gt;
Teiste [[kiitus]] ei lähe mulle põrmugi korda.
Aga ka sinu [[laitus]] on mulle kui kiitus.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Kaksikvärss&quot;


&lt;poem&gt;
Ka pärast [[surm]]a ei tulnud ta
oma vanasse [[Firenze]]sse tagasi.
Ta ei heitnud pilkugi tagasi,
talle laulangi selle laulu.
[[Põrgu]]st saatis ta talle needust,
ega suutnud teda [[paradiis]]is unustada.
&lt;/poem&gt;
* &quot;[[Dante]]&quot;


&lt;poem&gt;
Ei ärka sa enam ellu,
[[lumi|lumelt]] ei tõuse.
Kakskümmend kaheksa täägiga,
tulirelvaga viis.
&lt;/poem&gt;
* 1921. aastal hukatud eksabikaasa [[Lev Gumiljov]]i kohta

==&quot;Reekviem&quot;==
Doris Kareva tõlge, esmaavaldatud ajakirjas Vikerkaar 3/1988, lk 21-27. Kareva sõnul: &quot;Käesolev tõlge toetub kohati [[Marie Under]]i tõlkele aastast 1967, tehtud &quot;Reekviemi&quot; esmatrüki järgi, mis ilmus Münchenis 1963.&quot;

* Kohutavatel ježovštšina aastatel veetsin ma seitseteist kuud vanglajärjekordades Leningradis. Kord &quot;tundis&quot; keegi mind kuidagi &quot;ära&quot;. Siis ärkas minu järel seisev naine, kes ei olnud minu [[nimi|nime]] muidugi kunagi kuulnud, meile kõigile omasest tardumisest ja küsis minult [[kõrv]]a sisse (seal rääkisid kõik sosinal): &quot;Aga kas te seda suudate kirjeldada?&quot; Ja mina ütlesin: &quot;Suudan.&quot; Siis libises üle selle, mis oli olnud tema [[nägu]], midagi [[naeratus]]e taolist.
** &quot;Eessõna asemel&quot;


&lt;poem&gt;
Vähkres süütuna [[Venemaa]], —
Vangi veokitest läbi veetud,
Pekstud verise [[saabas|saapaga]].
&lt;/poem&gt;
* &quot;Sissejuhatuseks&quot;


&lt;poem&gt;
Ao aegu nad tulid, su võtsid
Ja viisid — kõik tardus mu sees —
Kambrihämaras [[laps]]ed nutsid,
Küünal vaakus ikooni ees.
Surmahigi su laubal, külm sina
Su huulil — see pilt ei kao eal!
Kui streletside naised, ka mina
Kremli müüri all ulguma pean. 
&lt;/poem&gt;
* &quot;1&quot;, 1935


&lt;poem&gt;
Poeg on vanglas, hauas [[mees]],
Palvetage minu eest. 
&lt;/poem&gt;
* &quot;2&quot;

&lt;poem&gt;
Pea poolteist aastat koju ma
Sind kisendamas siin,
Käed krampund põlvi timukal,
Mu poeg, mu surmapiin.
...
Vaid rauge kellala ja eel
Ja tolmund [[lill]]i, jälgi teel
Teabkust eikuhugi.
Ja sihib silmepõhja just
Hiidhiilgav [[täht]] ja hukatust
Ta tõotab kindlasti. 
&lt;/poem&gt;
* &quot;5&quot;, 1939

&lt;poem&gt;
Ja see [[sõna]] kivisena langes
Mu veel elavale rinnale.
Noh, ma olin valmis, annan andeks,
Küll saab üle elatud ka see.

Täna on mul üldse palju teha:
[[Mälu]] hävitada lõpuni,
Kivistada [[hing]], et õpiks [[keha]]
Elamise ära uuesti
...
&lt;/poem&gt;
* &quot;7. Kohtuotsus&quot;, 1939. a suvel


&lt;poem&gt;
Sa tuled niikuinii — miks mitte nüüd?
Ma ootan sind — see on nii vaevaline.
[[Lamp]] kustutatud mul, uks avatud
Su ees, sa põline ja lihtne [[ime]]. 
...
Öös sirab [[Põhjatäht]]. Mul nüüd on kõik ükskõik.
[[Vaht]] kobrutamas [[Jenissei]] [[jõgi|jõe]] [[vesi|vees]].
Ja armastatud [[silm]]e siniläik
Vaob tuhmiks viimse jubeduse ees. 
&lt;/poem&gt;
* &quot;8. Surmale&quot;, 19. augustil 1939 majas Fontankal


&lt;poem&gt;
Nuttis, rebis [[riided|riideid]] [[Maarja Magdaleena|Magdalena]].
Jünger tardus kivikangena.
Kuid kus vaikivana seisis [[Neitsi Maarja|Ema]],
Ükski pilk ei söandand langeda. 
&lt;/poem&gt;
* &quot;10. Ristilöömine. II&quot; 1940—1943 


&lt;poem&gt;
Ma nägin, kuidas sisse langeb pale,
[[Hirm]] alasti vaid vahib lauge alt
Ja raiub kõikidele nägudele
Kiilkirja kannatus karmjubedalt.
Kuis [[valu]] ühe ööga ruuged, pruunid
Ja mustad juuksed hõbedaseks teeb,
Kuis närtsib naeratus truu [[sõber|sõbra]] huulil
Ja naerus heitumus vaid väriseb.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Epiloog. I&quot;


&lt;poem&gt;
Taas läheneb mälestustunde neid.
Ma näen, ma kuulen, ma tunnen teid —

Nii seda, kel hing lahkus koduteel,
Nii teist, kes võõral maal viibib veel,

Ja seda, kes raputas kaunist [[pea]]d
Ning lausus: «Mu [[kodu]] on siin, kas tead.»

Neid nimepidi küll hüüaksin veel —
Kõik pühitud mälust — on jäänud vaid [[keel]].
...
Ja kui siin maal mõeldaks kunagi ehk
Ausammast mul rajada, mis oleks eht,

Siis nõustudes tingimus mul on üks:
Et mereranda ei püstituks

See sammas, kus on minu sünnipaik —
Mul [[meri|merega]] katkenud sidemed kõik;
...
Vaid siia, kus kolmsada tundi ma
Küll seisnud ees suletud  [[värav]]a.
...
Mu pronksiks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui pisaraid,

Ja vangla [[tuvi]] las kudrutab veel
Ning vaikselt las [[laev]]u laeb Neeva veel. 
&lt;/poem&gt;
* &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis

==Tema kohta==
* Tema värsid jäid mällu pidama, neid toodi vastavalt meeleolule üha jälle välja (...) Tol ajal oldi veel valmis tunnistama, et ka klassivaenlased ja lepitamatud maailmavaatelised vastased võivad olla isetud, õilsameelsed ja vaprad. Seesugune &quot;liberaalne optimism&quot; ei olnud veel surmapatt, ei olnud veel süütegu.
** [[Lev Kopelev]]

* ... ma jälgisin tahtmatult, kõrvalpilguga, millise veendumuse ja peenima kunstiga lõi Ahmatova oma legendi — otsekui ümbritses end tugeva magnetväljaga. Nõiakatlas kees pidevalt leem eelaimustest, kokkusattumustest, oma ennetest, saatuslikest juhustest, salajastest kuupäevadest, mittekohtumistest, kolmesaja-aastastest pisiasjadest. Katel oli lugeja eest varjul. Ent kui ta poleks igavesti keenud, kas oleks siis Ahmatova saanud mis tahes hetkel sealt ammutada, panna ootamatu luulelise väe kõige tähtsusetumassegi üksikasja? Kõige paremini on selle kohta öeldud tema värssides: &quot;Когда б вы знали, из какого сора/ Растут стихи, не ведая стыда…&quot; (Kui te teaksite, millisest prahist/ kasvavad luuletused, häbile võõrad).
** [[Ignati Mihhailovski]]&lt;ref name=&quot;AA&quot;&gt;[http://archive.is/Rwgze Анна Ахматова, «Ты выдумал меня…»]&lt;/ref&gt;

* Kirjutasin mälestusi juba 1928. aastal ja andsin lugeda [[Aleksander Fadejev]]ile, et ta aitaks neil trükki pääseda. Fadejev oli äärmiselt imestunud juba pealkirja lugedes: &quot;Kellele on vaja neid Ahmatovaid, Gumiljove, Sologube? Praegu pole vaja [[minevik]]us tuhnida, vaid [[tulevik]]ku pürgida.
** Zenkevitši mälestused. &quot;Vospominanija ob Anne Ahmatovoi&quot;. Sovetskij Pissatelj. Moskva. 1991, lk 91.

* Kord 1930-ndate aastate lõpul seisis vene luuletaja Anna Ahmatova ühe Leningradi vangla väravate ees ootejärjekorras, et külastada oma vangistatud poega. Üks kaasootajaist esitab talle küsimuse: &quot;Kas seda suudate kirja panna?&quot; Ja luuletaja vastab: &quot;Suudan.&quot; Siit saab alguse ta &quot;Reekviem&quot;, üks mõjuvamaid tänapäeva kannatuslugusid, kuigi see on väike lehekülgede arvult ja tagasihoidlik vahendite kasutamisel... Reekviem, surnumissa, ei ole ju ainult kaebus, vaid ka palve, mida saadab kindel [[usk]] ja [[lootus]]. See on pühendatud surnutele, aga Ahmatova on laiendanud selle ka elavaile surnutele, kes vaevlevad nõukogude [[vangla]]is, või kannatavad ja ootavad väljaspool, selles suures vanglas, mille moodustab kogu [[riik]]. Poeemi lähtekohaks on autori ja ta perekonnaliikmete [[saatus]], aga see saab miljonite saatuste võrdkujuks. Ahmatova oli kord olnud noor, kõigi poolt austatud [[luuletaja]], kes teenis puhast [[kunst]]i, &quot;kena pilkaja, kõigi sõprade lemmik&quot;, mitte ainult lootustandev, vaid juba suurimate hulka kuuluv luuletaja vene parnassil. Kuigi ta ei läinud kaasa revolutsiooniga ja enamluse [[ideoloogia]]ga, keeldus ta minemast eksiili, kantud mingist müstitsistlikust, võiks öelda eht venelikust kannatuste otsimise ja eneseohverdamise tungist, mis meile tuntud juba [[Dostojevski]]st saadik. Ja kannatused ei lasknud endid kaua oodata. Juba aastal 1921 lasti maha ta abikaasa, luuletaja Gumiljov. Ta sõbrad kadusid üksteise järel vanglaisse, lõpuks ka ta ainus poeg.
** [[Karl Ristikivi]], &quot;Laokoon meie ajal&quot;. Tartu: Ilmamaa, 1990.

==Viited==
{{viited}}

{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Ahmatova, Anna}}
[[Kategooria:Venemaa luuletajad]]
[[Kategooria:Venemaa kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Venemaa kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Venemaa tõlkijad]]</text>
      <sha1>kucqy63ewxqrn1x2452mv928xe9cjcd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ehitaja/Liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>5657</id>
    <revision>
      <id>88309</id>
      <parentid>87864</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:23:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Edith Stein */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="536103" xml:space="preserve">* https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Saame_suureks_digitaalselt!#Tsitaatide_lisamine
* [[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast/1]]


=Ukraina materjal=

* Venemaa majandus ei ole nii tugev, et nad suudaksid nii ulatuslikku sõjategevust ülal pidada. Kui juba arvestada selle infoga, mis tuleb Ukrainast, siis on näha, et see ei ole odav lõbu. Nad on juba hädas oma üksuste varustamisega, kaotatud on inimelusid, mis omakorda nõrgestab nende majandust. Need, kes on rindel, võiksid selle asemel olla tehastes tööl ja riigile tulu toota. Selle asemel nad jätavad oma elud Ukraina lagendikele.
** Kaido Tiitus, Kaitseliidu Tartu maleva pealik ja kolonelleitnant, intervjuu: Eili Arula, &quot;Kaitseliitu soovijate hulk hakkas kasvama&quot;, Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 4


* Venemaa president Vladimir Putin pidas esmaspäeval [21.02] ligi tunniajalise telepöördumise, milles teatas Donetski ja Luganski nn rahvavabariikide tunnustamisest.
** &quot;Bolševistliku poliitika tulemusel tekkiski Nõukogude Ukraina, mida ka tänapäeval võib täiesti põhjendatult nimetada – Vladimir Iljitš Lenini nimeline Ukraina. Tema on selle autor ja arhitekt. Leninlikud printsiibid riigikorra kohta osutusid mitte ainult veaks, see oli, nagu võiks öelda, palju hullem kui viga. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, sai see absoluutselt selgeks,&quot;
** &quot;Miks oli suurejooneliselt vaja rahuldada kõikvõimalikud, piiramatult kasvavad rahvuslikud ambitsioonid endise impeeriumi äärealadel?&quot;
* David Vseviov: &quot;See räägib just nimelt seda, et tehakse mingit valskust olevikus, sest ajalooga võib tõestada ükskõik mida. Võib avada suvalise Venemaa ajalooõpiku ja me näeme, et esimene peatükk on Kiievi-Venemaa. Sellele tuginedes võiks öelda, kõik Venemaa alad kuluvad hoopis Ukrainale,&quot;
* Mihhail Lotman:
**&quot;Aga kas ta seda tegelikult usub? Kindlasti ei usu. Sest 1990. aastatel ta pöördus Vene ajaloolaste poole, teaduste akadeemia poole, et kas ei saaks ümber intrepreteerida Vene ajalugu, et see algas peale mitte Kiievist, vaid Novgorodist,&quot;
**&quot;Selle kõne eesmärk, mis esitati kõikides kanalites, ei olegi tõtt teatada. Selle eesmärk on hüpnootiline – suures plaanis veendunud inimene emotsionaalselt räägib, pilk sulle, mulle, et venelase süda peab nüüd rõõmustama, et lõpuks meil on selline liider, kes paneb kogu maailma endaga arvestama,&quot;&quot;
* Toomas Pott, [https://www.err.ee/1608509000/ajaloolase-hinnangul-puudis-putin-pika-konega-oma-kaitumist-oigustada &quot;Ajaloolase hinnangul püüdis Putin pika kõnega oma käitumist õigustada&quot;], ERR, 22.02.2022

==[[Olena Zelenska]]==
* https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q59321885
* Olena Volodymyrivna Zelenska (née Kiyashko; Ukrainian: Олена Володимирівна Зеленська (Кіяшко); born 6 February 1978, Krõvõi Rih, Ukrainian SSR, Soviet Union) is a Ukrainian screenwriter who is the current First Lady of Ukraine as the wife of President Volodymyr Zelenskyy.[2] In December 2019, Zelenska was included in the list of the 100 most influential Ukrainians by Focus magazine, taking 30th place.[3]

* &quot;I will not have panic and tears. I will be calm and confident. My children are looking at me. I will be next to them. And next to my husband. And with you,&quot; Ukraine's first lady said in an Instagram post on Friday.
* “Mu kallid inimesed, ukrainlased! Vaatan täna teid kõiki: kõiki, keda näen televiisorist, tänavatel, internetis. Ma näen teie postitusi ja videoid. Ja teate, mis? Te olete imelised. Mul on uhke elada teiega koos ja samal maal… Täna ma ei paanitse ega vala pisaraid. Ma olen rahulik ja enesekindel. Mu lapsed vaatavad mind, ma olen nende ja oma abikaasa kõrval ning koos teiega. Ma armastan teid! Ma armastan Ukrainat!”
* “See laps sündis Kiievi pommivarjendis. See pidi juhtuma täiesti teistes oludes, rahuliku taeva all. See on see, mida lapsed peaksid nägema. Kuid vaatamata sõjale olid tema kõrval arstid ja hoolivad inimesed. Teda kaitstakse. Sest teie olete imelised, kallid kaasmaalased. Me oleme armee, armee on meie. Ja lapsed, kes sünnivad pommivarjendites, elavad rahulikul maal, mis on end kaitsnud.”
** Olena Zelenska, Instagram, 25.02.2022, https://www.instagram.com/p/CaXVofXMmNN/

* &quot;I am a non-public person. But the new realities require their own rules, and I'm trying to comply with them,&quot; she said then in an interview for the magazine's cover story. &quot;I can't say that publicity or communication with the press is stressful for me. But I prefer staying backstage. My husband is always on the forefront, while I feel more comfortable in the shade. I am not the life of the party, I do not like to tell jokes. It's not in my character. But I found reasons for myself in favour of publicity. One of them is the opportunity to attract people's attention to important social issues. At the same time, this does not concern the publicity of my children: I have not posted their photos on social networks before, and now I will not either.&quot;
* “Ma pole avaliku elu tegelane, aga uues reaalsuses, olles esileedi, pean järgima kindlaid reegleid ja ma üritan sellega hakkama saada.” Ta lisas, et eelistab jääda varju. “Mu abikaasa on alati tähelepanu keskpunktis, aga mina tunnen end mugavamalt varjus. Ma ei ole peo hing, mulle ei meeldi visata nalja. See pole lihtsalt mu karakter. Kuid olen avastanud, mis muudab avalikkuses olemise kasulikuks. Üks neist on võimalus pöörata inimeste tähelepanu olulistele sotsiaalsetele probleemidele.”
* &quot;Among the spouses of the presidents there are no uninteresting personalities - each of the high ladies has something to learn from. For example, Brigitte Macron is an educator. Her program is focused on the topics of education - she creates schools for adults who, for various reasons, dropped out. During our meeting with her, she mentioned that she herself was teaching them French language and literature. Sarah Netanyahu, the spouse of Israel Prime Minister, is a practicing child psychologist. Elke Büdenbender, the First Lady of Germany, is a successful lawyer.&quot;
* To the question of how her life has changed after the inauguration, Olena replies: &quot;Life hasn't changed, but circumstances have. I do not have enough time alone with myself. I have got two kids, so I have rarely been alone before. I probably have had my only private space in the car, while driving. Now they have deprived me of this - I am always guarded. Now a bathroom is my only retreat (laughs). But I am lucky with people who are in my personal space now: they keep silence when I need this silence, and can maintain a conversation when they feel that it's necessary.&quot;
* &quot;I am pleased when they ask me in New York or Paris who is the designer of my outfit. And they do ask me,&quot; she said. &quot;And it wouldn't be as exciting to name a major Western brand, which they already know there, but how nice it is to promote Ukrainian designers to the world.&quot;
* &quot;I grew up in Kryvyi Rih, I have been living in this country all my life, and I understand how many problems we have got. But if I'm going to grab onto everything, it won't work, so our team decided to focus on specific tasks: children's health, equal opportunities for all Ukrainians and cultural diplomacy.&quot;
* One of the tasks is to reform school nutrition. &quot;The sooner children are educated to eat healthy, the easier it is to explain later that broccoli is better than sausage,&quot; Zelenska voices the thoughts that are clear to every parent. - In schools, if children do not like their lunch, they head to a nearby kiosk and buy whatever they like, without thinking about the benefits or harms. Therefore, it is not surprising why the most common health problems among children are diseases of the gastrointestinal tract.&quot;
* &quot;The President's spouse has the opportunity to communicate with those who are close to power. Doors of officials do not close before the First Lady. I'm not a politician, and I do not have the right to interfere in the President's work, but to become an intermediary between people and officials, so that the latter will hear the first, I can and I am really willing to.&quot;
** Olena Zelenska, intervjuu: Daria Slobodjanik, [https://vogue.ua/Olena-Zelenska-vogue-ua &quot;Olena Zelenska&quot;], Vogue Ukraine, 2019
** Eesti tõlked: https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96046737/fotod-kes-on-ukraina-armastatumaid-naisi-riigi-esileedi-olena-zelenska-kes-seisab-kindlalt-volodomor-zelenskoi-korval

==[[Volodõmõr Zelenskõi]]==
* [Vastuseks ameeriklaste evakuatsioonipakkumisele pärast Venemaa rünnakut Ukrainale 24.02.2022:] Ma vajan laskemoona, mitte küüti.
* ''I need ammunition, not a ride.''
** Volodõmõr Zelenskõi, ''cit. via'': Sharon Braithwaite, [https://edition.cnn.com/2022/02/26/europe/ukraine-zelensky-evacuation-intl/index.html &quot;Zelensky refuses US offer to evacuate, saying 'I need ammunition, not a ride'&quot;], CNN, 26.02.2022

Zelenskõi jt:
* Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles &quot;raketilöökide vaheajal&quot;, et parlament ja ELi juhid peavad nüüd &quot;tõestama, et EL on koos Ukrainaga&quot; ning jätkas: &quot;täna räägin ma Ukraina kodanike nimel, kes kaitsevad oma riiki ülima hinnaga.”
* Rääkides rünnakust Harkivile, sõnas Zelenski: &quot;see on linn, kus asub meie riigi suurim väljak, mis kannab nime Vabaduse väljak. Täna hommikul tabas Vabaduse väljakut kaks raketti, mis tapsid kümneid inimesi. See on hind, mida me oma vabaduse eest maksame. Nüüdsest on iga väljak igas Ukraina linnas Vabaduse väljak.
* Me võitleme oma õiguste, oma vabaduste, oma elude ja ellujäämise eest. Võitleme ka selle eest, et olla Euroopa võrdväärsed liikmed. Tõestage, et te olete meiega,” ütles Zelenski parlamendiliikmetele. &quot;Tõestage, et te olete tõepoolest eurooplased, siis võidab elu surma ning valgus pimeduse. Au Ukrainale!”
* Ülemraada spiiker Ruslan Stefanchuk ütles parlamendiliikmetele: &quot;Ukraina kaitseb tsiviliseeritud maailma piiri. Kui langeb Ukraina, ei tea keegi, kus venelased peatuvad.&quot; Ta rõhutas, et parim viis Ukraina toetamiseks &quot;on tõeliselt tunnustada meie Euroopa püüdlusi.&quot;
* Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „See on Euroopa jaoks tõehetk. See on kokkupõrge õigusel ja relvadel tugineva korra, reeglite ja alasti agressiooni vahel. Me ei saa pidada oma turvalisust iseenesestmõistetavaks, me peame sellesse investeerima.” Von der Leyen rõhutas, et ”kui Putini eesmärk oli ELi, NATOt ja rahvusvahelist üldsust lõhestada, siis saavutas ta täpselt vastupidise.”
* “Et rahu sõlmida, on vaja kaht osapoolt. Sõja jaoks piisab ühest, nagu härra Putin meile tõestas. Seetõttu peame sõja ärahoidmiseks oluliselt suurendama oma heidutusvõimet,“ ütles ELi välispoliitika juht Josep Borrell. &quot;Õigusriigi kaitsmisest ja kaubandussuhete tugevdamisest ei piisa, et muuta maailm rahulikuks paigaks,&quot; lisas ta.
** Kadi Herkül, [https://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2022/marts2022/pr-2022-marts-02.html &quot;Euroopa Parlament: Venemaa rünnak Ukraina vastu tähistab Euroopa jaoks uue ajastu algust&quot;], Euroopa Parlamendi büroo Eestis, 01.03.2022

* “You know, over the last couple of days, I don’t know how to welcome and greet everybody because I cannot say good morning or can say good afternoon or good evening. And I cannot, and that’s true because every day for some people, this day is not good for some people this day is the last one.
:“I speak today now about my citizens, citizens of Ukraine who are defending each other by paying the ultimate price they are defending freedom. I’m very happy that what I’ve seen here now and heard here now, I’m very glad to sense this mood, the uniting, unifying mood. I’m happy that we have unified today, all of you, all the countries of the European Union.
:“But I did not know that this is the price they will have to pay. And this is a tragedy for us. for me, for every Ukrainian tragedy for our state. I mean, this this high price. Very high price. Thousands of people who were killed. Two revolutions, one war and five days of full scale invasion of the Russian Federation. You know, I don’t read off the paper off this sheet because the paper phase in the life of my country is ended.
:“Now, we are dealing with reality. We’re dealing with killed people, real life. You know, And, you know, I believe that we today we’re giving lives for the rights, for freedom, for the desire to be equal as much as you are. We are giving away our best people, the strongest ones, the most value based ones.
:“Ukrainians are incredible. And very often we love to say that we win over everyone, and I’m very happy that you are not only talking about it, but you can see that. And we indeed, we will overcome everyone. And I’m sure I’m convinced there is an expression, European choice of Ukraine that we are striving for and that’s what we’re going to and we went to.
:“So I would like to hear that from you to us. We could hear that Ukrainian choice for Europe from you. I have some time off here because we have breaks between the missile strikes and bombardments. And this morning was a very tragic one for us. Two cruise missiles hit Kharkiv, the city which is located to the borders of the Russian Federation.
:“There were always many Russians there, and they’re always friendly. There were warm relations there More than 20 universities are there. It’s the city that has the largest number of universities in our country. The youth is bright, smart there. The people who gathered there all the time and was gathering there all the time for celebration, all the celebrations in the largest square in our country, the Freedom Square.
:“And and this is the largest square in Europe. And that’s true. This is called the Freedom Square. Can you imagine this morning two cruise missiles hit this freedom square. Dozens of dead ones. This is the price of freedom We’re fighting just for our land and for our freedom.
:“Despite the fact that all large cities of our country are now blocked, nobody is going to enter and intervene with our freedom and country. And believe you me, in every square of today, no matter what it’s called. It’s going to be called as today, Freedom Square in every city of our country. Nobody is going to break us. We are strong.
:“We are Ukrainians We have a desire to see our children alive. I think it’s a fair one. Yesterday, 16 children were killed. And again, and again, President Putin is going to say that is some kind of operation and we are hitting a military infrastructure, where children, what kind of military factories do they work at? What tanks are they going with or launching cruise missiles?
:“He killed 16 people just yesterday. Our people are very much motivated. Very much so. We are fighting for our rights. For our freedoms. For life. For our life. And now, we’re fighting for survival. And this is the highest of our motivation. But we are fighting also to be equal members of Europe I believe that today we are showing everybody that’s exactly what we are.
:“The European Union is going to be stronger with us. That’s for sure. Without you, Ukraine is going to be lonely, lonesome. We have proven our strength. We have proven that at a minimum, we are exactly the same as you are. So do prove that you are with us. Do prove that you will not let us go. Do prove that you indeed are Europeans.
:“And then life will win over death and light will win over darkness. Glory be to Ukraine.”
** Volodõmõr Zelenskõi, ''cit. via'': Heather Carrick, [https://www.nationalworld.com/news/world/volodymyr-zelensky-speech-today-full-transcript-of-ukraine-presidents-statement-to-european-parliament-3592244 &quot;Volodymyr Zelensky speech today: full transcript of Ukraine president’s statement to European Parliament&quot;], National World, 01.03.2022

==[[Tõnis Lukas]]==
* Venemaa president on oma skisofreenilise ajaloodoktriini ehitanud Venemaa kui rahutooja kuvandile, keelates samas sõna rahu ning lauset &quot;Ei sõjale!&quot; isegi kasutada - selle eest viiakse inimesi otse tänavalt ja kodudest vangi.
* ...lõpuks ometi on ka Venemaast kaugemal asuvate riikide valitsused mõistnud, et Ukraina rahvas kaitseb praegu oma maa kõrval ka kogu Euroopat, tervet maailma, selle demokraatiat ja rahu.
* Mõni päev tagasi pidas Vladimir Putin kogu maailmale &quot;ajalooloengu&quot;, milles eitas rahvusvaheliselt kujunenud arusaama ajaloosündmustest ja kasutas olnut täiesti meelevaldselt. Selle «uue ajalookäsitluse» teelt just tuligi Memorial kui mälu hoidja ja valvur, ära koristada. Memoriali püüe rahvale ajalugu anda, teha see inimnäoliseks, kus on nii ohvrid kui ka mõrtsukad ja vastutajad, segab Putinit. Ta tahab vormida masse nii, et teadmised ja vastutustunne ei takistaks inimeste hävitamist, teisitimõtlejate ja teiste rahvaste vihkamist. Tegelikkust soovitakse asendada väljamõeldistega.
* Demokraatiat on rahvastel tarvis selleks, et ära hoida eluaegse võimuga diktaatorite teket, kes on aastatega nii oma suure tuumanupu külge kasvanud, et on hakanud arvama, et on jumalad, otsustamaks kogu maailma elu või surma üle...
** Tõnis Lukas, &quot;Au Ukrainale!&quot;, kõne Tartu volikogu istungil 28.02.2022; Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 2

==Pjotr Akopov==
* Meie silme all sünnib uus maailm. Venemaa sõjaline operatsioon Ukrainas on toonud uue ajastu. Venemaa taastab oma ühtsuse -1991. aasta tragöödia, see katastroof meie ajaloos on ületatud. Jah, praegu tulistavad üksteise pihta ikka veel vennad, keda lahutab kuulumine Vene ja Ukraina armeesse, kuid Ukrainat kui Venemaa vaenlast ei saa enam olema. Venemaa taastab ajaloolise täiuslikkuse, koondades kokku vene maailma, vene rahva, mille moodustavad tervikuna suurvenelased, valgevenelased ja väikevenelased. Vastaseljuhul me mitte ainult ei reedaks esivanemate mälestust, vaid oleksime neetud ka oma järeltulijate jaoks, et lubasime Vene maal laguneda.
* Vladimir Putin võttis endale ajaloolise vastutuse, otsustades mitte jätta Ukraina küsimuse lahendamist tulevastele põlvedele.
* Ukraina on naasnud Venemaa rüppe. See ei tähenda, et tema riiklus likvideeritakse, vaid see ehitatakse ümber, taastatakse loomuliku osana vene maailmast. Millistes piirides, millises vormis liit kindlustatakse, see otsustatakse juba pärast seda, kui Venemaa-vastase Ukraina ajaloole on pandud punkt Igal juhul on vene rahva lõhenemise periood lõppemas.
:Ja siit algab uue ajastu teine mõõde - see puudutab Venemaa suhteid läänega. See tähendab, et kolm riiki, Venemaa, Valgevene ja Ukraina, tegutsevad geopoliitilises plaanis ühtsena ning lääs näeb Venemaa naasmist oma ajaloolistesse piiridesse Euroopas.
* Lääs arvab, et suhted temaga on meile ülitähtsad. Kuid see pole enam ammu nii. Vastasseis tekitab kahju mõlemale poolele, kuid Venemaa on selleks moraalselt ja geopoliitiliselt valmis, lääs aga peab arvestama tohutute - ja mitte vaid majanduslike - kulutustega. Nende sajand globaalset juhtimist on igal juhul möödas.
:Uue maailmakorra ülesehitamine kiireneb - operatsioon Ukrainas ei suuda Venemaa vastu koondada kedagi peale lääne.
:Sest ülejäänud maailm näeb ja mõistab: see on Venemaa ajaloolise ruumi ja koha tagasitulek maailma. Hiina ja India, Ladina-Ameerika ja Aafrika, islamimaailm ja Kagu-Aasia - keegi ei usu, et lääs juhib maailmakorda, veel vähem kehtestab mängureegleid. Uut maailma ehitatakse küll koos läänega, kuid mitte tema tingimustel ja tema reeglite järgi.
* Pjotr Akopov, politoloog, &quot;Venemaa ja uue maailma pealetung&quot;, RIA Novosti avaldatud ja kustutatud arvamuslugu, avaldatud lühendatult: &quot;Venemaal kustutatud arvamuslugu näitab ilmekalt, kuidas Putin mõtleb&quot; Postimees, 01.03.2022, lk 5

==[[Mart Laar]]==
* Vaevalt on kellelegi üllatuseks, et Moskva valetab. Meile ei saa ka üllatuseks olla, et Venemaa ründab oma naaberriiki - ta on seda läbi ajaloo teinud.
:Veel 1944. aastal luges professor Jüri Uluots kokku, et neljakümnest läbi aegade Eestisse tehtud rünnakust on 90 protsenti tulnud idast. Võib ütelda, et see on kaugem ajalugu, vähemalt kaasaegne Venemaa pole naabreid rünnanud. Teame aga, et on - ainuüksi käesolevast sajandist võib näiteks tuua Gruusia 2008 ja Ukraina 2014. Siis ütlesime, et kui Venemaaga tavapäraselt edasi suheldakse, julgustab see Putinit ainult uuesti ründama. Seda nimetati russofoobiaks, kõik aga läkski nii.	Pigem võib seda realismiks nimetada. Russofoobiaks nimetati ka hoiatusi mitte seada end sõltuvusse Vene gaasist, tähelepanu juhtimist, et Nord Streami gaasijuhe on poliitiline projekt, hoiatusi, et Venemaaga äri	tegemine on ülimalt riskantne ettevõtmine, mis lõppeb varem või hiljem krahhiga.
** Mart Laar, &quot;Vene sõjalaev, mine p...e!&quot;, Postimees, 01.03.2022, lk 15

==[[Tauno Vahter]] jt==
* Raske on praeguses olukorras kedagi süüdistada, kui varem vene kultuurile avatud inimene tunneb kõhklust või ebamugavust kulutada sellele aega või raha, kui tahaks praegu toetada pigem ukrainlasi.
* [[Ljudmila Ulitskaja]]: Ukraina ründamine jääb ajalooraamatutesse sõjakuriteona. Pingelistel aegadel kipub kultuur õitsema, kuid parem oleks juba igavam kultuurielu ja rahulikumad ajad. Kahjuks meie valitsejad sellist variant meile ei paku.
* [[Boriss Akunin]]: Venemaad valitseb hull diktaator ja riik järgneb tema paranoiale. Putinland ja Venemaa ei ole üks ja sama asi, aga praegu maailm seda vahet ei tee.
* Ukraina-vene juurtega Peterburi kirjanik [[Julia Jakovleva]] kirjeldab toimunut sõjakuriteona: &quot;Ma ei saa vähimalgi määral toetada riiki, mis on alustanud sõda, mis tuleks kohe lõpetada.&quot;
* ukraina-vene kirjanik [[Andrei Kurkov]]: Kallis Saksamaa! Aitäh 5000 kiivri eest! Palun saatke veel 39 miljonit ja 995 000 kiivrit. Neist viis miljonit peaksid olema laste mõõdus!
* Peab tunnistama, et vaatasin sotsiaal-meedia abil läbi suurema osa viimastel aastatel eesti keeles ilmunud vene kirjanike seisukohtadest ja leidsin ka paar näidet, kes jagavad Ukraina aadressil puhast vihakõnet. Vaatasin müügiaruandest järele, et ühe sellise autori raamatut on meil laos järel umbes 40 eksemplari. Mis me siis nüüd tegema peaks, ei hakka ju ometi teoseid põletama? Pigem vaikime maha, aga jah, suhelda küll enam ei taha.
* Kerge on öelda, et kultuuritarbija peaks tegema teadlikumaid valikuid, aga needki näited peaksid iseloomustama, et mustvalged valikud ei ole alati nii lihtsad. Me võiksime siiski üritada, sest kui lihtsalt kõigele tule otsa paneme, siis ei ole me paremad neist, kelle moodi me olla ei taha.
** Tauno Vahter, &quot;Putinland ja Venemaa ei ole üks ja sama asi!&quot;, Postimees, 01.03.2022, lk 18-19

==[[Lavly Perling]]==
* ''Russki mir'' kui ettekujutus mingist müstilisest vene mõjusfäärist, kus ei eksisteeri inimõigused ega rahvaste õigus enesemääramisele, suri Kiievis.
** Lavly Perling, Postimees, 28.02.2022

==[[Kaimo Kuusk]]==
* Ukraina on sõjas olev riik ja paneb ise oma kaitse-eelarvesse kuus protsenti oma sisemajanduse koguproduktist. Aga sellegipoolest, kui su vastas seisab maailmas sõjaliselt tugevuselt teine riik, mis sinuga kaheksas aasta sõdib, siis võiks öelda, et iga pauk kulub ära. Ja see pauk Javelini näol on ikkagi ka ülimalt efektiivne, see teeb oma töö ausalt ja tõhusalt. Ukraina seisab praegu tegelikult kogu Lääne demokraatia eest.
* Venemaa tegevus on ukrainlasi tugevalt liitnud. Ja kui rääkida Ukrainas ka opositsiooni esindajatega, siis üks asi, milles kõik on ühel meelel, on see, kes on vaenlane ja kuidas selle vastu seista tuleb
* Mures on nad küll, aga nad tegutsevad, mitte ei istu käed rüpes – fatalismi neil ei ole. See ei ole ukrainlastele omane. Nad teavad, et nad suudavad oma vabaduse eest seista ja seda nad teevad ka.
** Kaimo Kuusk, Eesti suursaadik Ukrainas, intervjuu: Madis Hindre, Aleksander Krjukov, [https://www.err.ee/1608452564/eesti-suursaadik-ukraina-hoiab-praegu-kogu-euroopa-rinnet &quot;Eesti suursaadik: Ukraina hoiab praegu kogu Euroopa rinnet&quot;], ERR, 31.12.2021

=Jupitamata=

* Kultuurivestlussaate &quot;Plekktrumm&quot; saatejuht Joonas Hellerma ütles, et &quot;Vestlustest Lotmaniga&quot; jääb kõlama kultuuriteaduste vältimatu seos eetikaga ja seeläbi inimese sisemise kasvamisega: &quot;On lausa hämmastav, millise järjekindlusega rõhutab Lotman läbi aastakümnete südametunnistuse, inimväärikuse ja vastutustundega seotud põhimõtteid. Neist suurepärastest vestlustest saavad ammutada kõik. Noored, kes otsivad endale eeskujusid ja ideaale. Täiskasvanud, kes soovivad sügavamalt mõista kultuuri ja ajalugu. Aga ka küpsed lugejad, kes leiavad Lotmani mõtetest teravmeelset elutarkust, mis peletab tusatuju ja ergutab vaimu.&quot;
** [https://kultuur.err.ee/1608501023/ilmus-juri-lotmani-intervjuude-kogumik &quot;Ilmus Juri Lotmani intervjuude kogumik&quot;], ERR, 15.02.2022

* See ongi tänapäeva ühiskondade probleem, et kõik on kinni suhtlemises ja suhtumises.
** [[Igor Kravtšenko]], Riigikogu liige, intervjuu: Madis Hindre, [https://www.err.ee/1608452381/riigikogu-liige-kravtsenko-krimmist-kaarte-on-erinevaid &quot;Riigikogu liige Kravtšenko Krimmist: kaarte on erinevaid&quot;], ERR, 31.12.2021

* Pole mõtet hukka mõista lühikesi luuletusi, sest veel õudsem on, kui keegi otsustab jõuluõhtul ette kanda pika oopuse või mängida pool tundi klaveril. Kõik ülejäänud peavad ootama, millal nende järjekord tuleb.
** [[Andrus Kivirähk]], [https://menu.err.ee/1608449819/rahva-oma-kaitse-juure-uue-aasta-soov-peeter-ojast-saagu-tanaku-kaardilugeja &quot;&quot;Rahva oma kaitse&quot; | Juure uue aasta soov: Peeter Ojast saagu Tänaku kaardilugeja&quot;], ERR, 31.12.2021

* Ega Vargamäe Andres poleks rosoljega põldu kündnud.
** [[Andrus Kivirähk]], [https://menu.err.ee/1608449951/rahva-oma-kaitse-tutvus-eestlaste-traditsiooniliste-kommetega &quot;&quot;Rahva oma kaitse&quot; tutvus eestlaste traditsiooniliste kommetega&quot;], ERR, 31.12.2021

* Nääriõhtul juhtub nii mõndagi. Kõige parem riietus on ikkagi nahkmantel, mida saab voolikuga pesta, sest igasugu asju võib sinna peale pudeneda.
** [[Andrus Kivirähk]], https://menu.err.ee/1608449888/rahva-oma-kaitse-kivirahk-soovitab-naariohtu-parim-riietus-on-nahkmantel &quot;&quot;Rahva oma kaitse&quot; | Kivirähk soovitab: nääriõhtu parim riietus on nahkmantel&quot;], ERR, 31.12.2021

* Kas ma olen endas kindel? Aga kui ei ole? Kes otsustab, mis on normaalne? Olen ise enda elu filmirežissöör ja peategelane, kangelane ning sündmuste juht. Mina otsustan. Mitte alati ei tule mulle selline mõte pähe. Aga olen säärase äratundmiseni jõudnud aina enam.
* Olen vahel istunud klaveri taha ja mänginud selliseid kõlasid, mis aitavad. Jään mingit laulu fraasi kordama ja laiendama, kui on selgunud, et selle sõnas või harmoonias peitub tugev tunne. Laulan ja mängin, vahel klahvid juba pisaratest märjad. Vahel naerdes kõvahäälselt. Lool ei ole algust ega lõppu, on lihtsalt kulgemine.
** Kadri Voorand, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608452984/kadri-voorand-kutsub-muusikasopru-tee-ja-helirannakule &quot;Kadri Voorand kutsub muusikasõpru tee- ja helirännakule&quot;], ERR, 01.01.2022

* Kui ma 1999. aastal rattasõiduga alustasin, oli Jaan Kirsipuu Tour de France'il liidrisärgis. Alateadvuses oli mõte, et seda tahaks ise ka teha. Nüüd sain ise ka täielikult seal olla. Mõnes mõttes olid mul pinged maas, sest olin etapi võitnud ja teiseks teadsin, et see särk läheb mul mingi päev seljast ära. Sisestasin endale, et pean enne sõitu, sõidu ajal ja pärast sõitu iga hetke nautima. Nii ka läks, mul oli kogu aeg naeratus näol, isegi kui särgiga asfaldil pikali olin.
* Kiirused kasvavad, mehed pidurdavad vähem ja vahepeal tunned, et ratturid väga ei mõtle enam. Asi läheb päris käest ära, näpud on kogu aeg piduritel valmis ja kuna kõik pidurdavad viimasel hetkel, on kärsahais üleval. Kunagi ei tea, millal pauk käib.
* Selleks, et siit välja profiklubisse saada, on vaja supertalenti. Keskpäraseid eestlasi kuskile väga ei võeta. Tänu sellele on ka meie maine hea: need on kõik kõvad mehed, kõik võidavad aeg-ajalt. Jääb mulje, et meil ongi ainult head ratturid.
** Rein Taaramäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608453008/taaramae-kogu-aeg-oli-naeratus-naol-ka-liidrisargiga-asfaldil-pikali-olles &quot;Taaramäe: kogu aeg oli naeratus näol, ka liidrisärgiga asfaldil pikali olles&quot;], ERR, 01.01.2022

* Ka 15 ja 30 vahel olla maailma populaarseimal naiste spordialal on ju tegelikult väga-väga hea. Muidugi ma lootsin või mõtlesin, et minus on seda potentsiaali sinna kõrgemale saada, aga jah, mingi hetk, kui seal juba aastaid ja aastaid niimoodi olnud, siis võib-olla tekkisidki sellised kahtlused, kas ma suudan sinna ennast läbi murda, kas see üldse on võimalik.
* Minu jaoks küllaltki tähtis, et treeneri ei sekkuks liiga palju minu vabasse aega. Ma arvan, et on tähtis, et on inimesel oma vaba aeg ja siis on see aeg, kus tehakse trenni ja nähakse vaeva. Ma usun, et olen juba piisavalt vana ja vastutustundlik inimene, et treener võib usaldada seda, et ma oma vabal ajal ei tee asju, mis turniiride ajal segaks minu mängimist.
* See treeneri ja mängija suhe selles mõttes ongi naljakas, et mina tõesti ju palkan ta endale, et tema mind siis piitsutaks. Ma arvan, mina ei võta seda sellise suhtena, et mina olen ülemus ja mina maksan talle palka, ta peab ütlema või tegema nii, nagu mina tahan. Ma saan aru, et mul on vaja, et keegi mind motiveeriks ja vahel… ma ei saa tihtipeale teha ainult neid asju, mis mulle on mugavad või mida mina tahan. Ma saan aru, et mul on vaja selleks treenerit, kes tõesti siis sunnib mind vahel tegema asju, mida ma ei taha teha. Ma arvan, et mina ei võta seda suhet kui sellena, et mina oleks siis nagu ülemus, et mina maksan talle palka, vaid pigem tema ongi, et mind aidata ja tal on ju võimalus ka mitte seal olla, see on tema valik seda tööd teha. Selles mõttes ma arvan, et see on väga tähtis, et ma teadvustan endale seda, et ma pean tänulik olema, et tema on nõus mind aitama ja et ma usaldan teda ja tema neid meetodeid, siis kuidas tema leiab, et mina saaksin paremaks.
* Mulle tegelikult tihtipeale meeldib head nägu teha ka siis, kui mul on väga raske. Ja siis üksinda neid asju läbi elada. Ja kui mul on kõik jälle hästi, siis ma võin rääkida nendest asjadest, nendest hetkedest, kui mul oli raske ja kui mul võib-olla ei läinud kõik päris nii, nagu ma tahtsin. Aga ma arvan, et need rasked hetked on paratamatult kõigi inimeste elus ja igaüks tuleb nendega toime nii hästi kui ta suudab. Aga jah, mul on selline komme võib-olla väga vähestele inimestele – kui üldse – rääkida, et mul on midagi kehvasti.
* üüd on mu suured unistused muutunud. Kui enne oli esikümme üks suuremaid unistusi, siis nüüd on minu unistus suure slämmi turniir võita. Kuigi see unistus on ka kogu aeg olnud, aga see võib-olla ei ole enne kuidagi reaalsena tundunud. Nüüd on see minu kõige suurem unistus. Ma arvan, et väga tähtis on selle juures selliseid vahe-eesmärke seada ja et need oleksid kindlasti just arenemisprotsessiga seotud, et mitte jääda kinni sellesse tulemuse ootamisse.
* Minu jaoks on alati olnud tähtis olla see, kes ma olen, olenemata edetabelikohast või millestki muust. Ma usun, et see on mingi asi, mis mul tuleb küllaltki hästi välja. Arvan, et ma olen küllaltki kahe jalaga maa peal ja see, mis edetabelikohal sa oled või kui palju teenid, ei tee sind kuidagi kellestki teisest paremaks. [See kordab mingit varasemat tsitaati.]
** Anett Kontaveit, intervjuu: Tarmo Tiisler, [https://sport.err.ee/1608452918/kontaveit-mulle-meeldib-head-nagu-teha-ka-siis-kui-mul-on-vaga-raske &quot;Kontaveit: mulle meeldib head nägu teha ka siis, kui mul on väga raske&quot;], ERR, 01.01.2022

* Ma ei oleks sellist asja osanud unes ka näha, et ikkagi väga paljud inimesed teavad. Eestlane tundub pärast seda üsna avatud inimene: väga paljud julgevad juurde tulla, õnnitleda ja head soovida. See oli minu jaoks väike üllatus. Kui eestlasele midagi korda läheb, on ta väga avatud ja soe inimene.
* Olümpiamängudel tead alati, et kõik - su rahvas, su pere - ootavad kõige paremat tulemust. Üritasin endale teadvustada, et see on väga raske võistlus ja et ma ei saa mõelda teiste peale, vaid keskenduma vaid vehklemisele. Kui rajale sain, siis mõistsin esimeses matšis, et pinge on sada korda suurem kui olin julgenud ennustada.
* Keset matsi Poola vastu tundsin, kuidas pinget on võimalik ainult väga terava noaga lõigata. See oli meeletu. Tekkis vaikus, olime kõik nii pinges, nägime, et oleme taga ja miski konkreetselt ei tööta. Lõpuks suutsime ikkagi ennast maksma panna, võitsime esimese, väga raske matši ja siis oli veidike kergem hingata: olime oma müürist läbi saanud, kõik olid rajal kuidagi avatumad.
** Katrina Lehis, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608452954/lehis-kulla-toi-see-et-suutsime-vaatamata-koigele-erimeelsused-unustada &quot;Lehis: kulla tõi see, et suutsime vaatamata kõigele erimeelsused unustada&quot;], ERR, 01.01.2022

* See on väga emotsionaalne ja nii hea tunne, kui see, mis sa teed läheb inimestele korda.
* Ma arvan, et mis hoiab ühte sportlast näljasena ongi see tahe ja armastus spordiala vastu, ilma selleta ei saa. Ma arvan, et see ongi kõige tähtsam ja põhilisem, kui sa tunned seda tahtmist ja kirge sinna trenni minna. See ongi see edu võti.
* Noortele soovitaks kindlasti sihikindlust ja töökust. Noores eas on kindlasti väga oluline teha palju trenni. Kõigile, kes soovivad laste kõrvalt tagasi tulla, siis igal juhul on see võimalik. Mõnikord tundub, et kõik käib üle pea ja enam ei jaksa, aga kui on vähegi toetavad inimesed kõrval, siis on kõik võimalik.
** Katrina Lehis, intervjuu: Anu Säärits, [https://sport.err.ee/1608451487/lehis-barjaare-on-vaga-palju-olnud-aga-kahjuks-ilu-ilma-valuta-ei-tule &quot;Lehis: barjääre on väga palju olnud, aga kahjuks ilu ilma valuta ei tule&quot;], ERR, 01.01.2022

* [Aastavahetusest:] Aja uksed on avatud – vana läheb ja uus tuleb. Praegu, kalendri pööramisjoonel, näeme, kuidas vana läheb raskel sammul, kandes segaduste aasta koormat. Aga ära ta seda koormat ei vii ja meie jääme ikka siia.
* Kastes hariduse puud, nopime vilju kõigilt okstelt.
* Kas 2022. aasta tuleb kergem? Ma ei tea vastust. Aga ma tean, et üheskoos saame hakkama. Meie hakkamasaamise loos on koht igal inimesel. Meedikul, müüjal, kooliõpetajal, lumesaha juhil, põllumehel, politseinikul ja kaitseväelasel, poliitikul ja omavalitsusametnikul, vabatahtlikul. Igal Eesti inimesel.
* Eesti ei ole üksi ja Eesti ei jää üksi, kui oskame näha maailma enda ümber, märgata ohte, aga ka võimalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei jäta oma sõpru üksinda, kui nemad abi vajavad.
* Tarkus, millest ma räägin, ei võrdu akadeemilise sooritusega. See on tarkus inimeste ja riigina hakkama saada. Tarkus kahelda ja tarkus otsustada. Tarkus lahendada kiiresti ka ebameeldivad asju, mis ei vaju vette nagu lutsukivid. Tarkus märgata ja toetada maha- ja üksijääjaid.
:Tarkus kuulata ja rahulikult vastata, ka neile, kes on teisel arvamusel. Tarkus mitte häbeneda teadmatust ja tarkus õppida. Tarkus toetuda faktidele. Tarkus võtta kuulda kriitikat ja tarkus end muuta. Tarkus ka rumalusest õppida ja tarkus mitte lasta sellel vohada. Tarkus mõista, et on ainult üks Eesti, meile kõigile ühine.
* Rääkides tarkusest, ei jaga ma inimesi tarkadeks ja rumalateks. Jutt on ikka rumalusest ja tarkusest, sest ka muidu tark inimene võib rumalusi rääkida. Kuid kuulata tasub neid, kel on lihtsalt mõnes vallas rohkem teadmisi. Kuulata tasub meil kõigil. See on tarkus.
** Alar Karis, presidendi aastalõpukõne, [https://www.err.ee/1608451319/alar-karis-ma-tean-et-uheskoos-saame-hakkama &quot;Ma tean, et üheskoos saame hakkama&quot;], ERR, 31.12.2021

* [NSV Liidu lagunemisest:] See oli ajaloolise Venemaa lagunemine NSVL-i sildi all. Muutusime täiesti teiseks riigiks. See, mis oli üles ehitatud tuhande aasta jooksul, läks suures osas kaduma.
* [Taksojuhitööst üleminekuaastail:] Mõnikord pidin lisaraha teenima. Ma mõtlen, et lisaraha tuli teenida erajuhina. Sellest on ebamugav rääkida, aga kahjuks nii see oli.
** Vladimir Putin dokumentaalfilmis &quot;Venemaa, lähiajalugu&quot;; ''cit. via: [https://www.err.ee/1608434048/putin-nsvl-i-lagunemine-oli-ajaloolise-venemaa-lopp &quot;Putin: NSVL-i lagunemine oli ajaloolise Venemaa lõpp&quot;], ERR, 13.12.2021

* Võib-olla on tõsi, et kõik kirjanikud kirjutavad iseendast.
* Ma usun, et vägivald on midagi sellist, mis enamikku meist lummab.
* Mõrv on metafoor ja kriminaalromaan on vahend, millega rääkida lugusid inimestest.
* Ma hakkasin kirjanikuks, et mul oleks vabadust.
* Ma usun, et poplauludele sõnade kirjutamine oli ilmselt minu kirjutamiskool.
* Ainult ajust ei piisa. Kui ma kirjutan haaravat südamlikku lugu, usaldan oma sisetunnet ja enda südant.
** Jo Nesbø, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608427538/krimikirjanik-jo-nesb-pariselus-pole-kuritegelikke-geeniuseid &quot;Krimikirjanik Jo Nesbø: päriselus pole kuritegelikke geeniuseid&quot;], ERR/ETV &quot;Ringvaade&quot;, 06.12.2021

* Tegelikult marginaaliat ei ole olemas. Elu suured küsimused ja tõed – neid me võime avastada igas väikeses pisiasjas. Lastekirjandus ja nende asjadega tegelemine – ka seal võib jõuda kõige suuremate küsimuste juurde.
* Mind on vähemalt teismeeast peale huvitanud elu suured küsimused, nagu elu, surm, maailm, kes me oleme või igatsus millegi järele. Ma olen nendega tegelenud vähem kui ma oleks võinud tegeleda, aga ma olen tundnud, et minu jõud käib nendest väikestest teemadest üle ja lõpuks need teed viivad ühte kohta, kui sa oma teed mööda täie tõsidusega käid.
* Laps on see, kes vaatab esimest korda maailma, kelles on üllatumise moment, kes suudab imestada, kes küsib küsimusi, on uudishimulik ja tahab õppida.
* See laps iseendas – see tegelikult püsib meis kõigis alles. Mõnikord me unustame argiaskeldustes ära need küsimused ja imestamise selle ime üle, mis igal pool meie ümber on. Kui sa selle suudad alles hoida või uuesti avastada, siis minu arust muutud sa uuesti elusaks.
* Lastele tuleb kirjutada väga ausalt ja lihtsalt. Mulle meeldib, kui asjadest saab kirjutada natuke humoorikalt. Lastele võib kirjutada kõigest, ka väga tõsistest teemadest. Aga ma olen mõelnud, et võib-olla väga väikestele lastele siiski peaks jätma õnneliku lõpu võimaluse. Me peame lastekirjandusega andma lapsele lootuse ja väljapääsu.
* Minu lasteraamatud on väga mitmesugused, vana aja raamatud on tingitud minu huvist ja soovist, et lapsed teaksid, et maailm ei alanud nendega. Kuigi tegelikult ju maailm algab iga lapsega uuesti.
:Mingis vanuses nad võiks teada saada, et enne on olnud teistmoodi, et nende isad-emad on elanud teistmoodi ja neil on olnud teistsugused asjad. Vana aja lugude kirjutamine on olnud suur rõõm, sest raamatus &quot;Vana aja lood&quot; ma räägingi enda lapsepõlvest, oma lapsepõlve mängudest ja keskkonnast Kalamaja agulis, kus ma kasvasin.
* [Raamatust &quot;Vanaduse võlud&quot;:] Siit-sealt anti mõista, et need vanad võiks üldse kõrvale tõmbuda ja eest ära minna. Ma mõtlesin, et misasja, vana on tegelikult tore olla. Ma kirjutasin trotsist selle raamatu, et ka vanainimene on samasugune inimene nagu nooremad või keskealised,.
* anaduse aeg on täiesti omaette etapp, aga see võib olla täitsa hea ja tore aeg. On küll mõned tingimused, mis selleks peaks olema täidetud.
:Esiteks, tervis peaks olema enam-vähem. Kui sa oled ikka väga haige, siis ei ole vanaduse võludest midagi rääkida. Teiseks on oluline, et sa suudad ise oma asjadega hakkama saada, maksta oma maksud, osta vahel teatripileti, lastelastele kingitusi – kui sa jaksad seda teha.
:Sellega on meie riigis natuke halvasti, et vanad inimesed jäävad sellega hätta. Jah, lapsed küll aitavad, kellel neid on. Aga see oleks vanainimese väärikuse küsimus.
:Kolmas väga tähtis asi, et vanadust nautida ja selle võlusid tunda, on see, et sa pead suutma iseenda ja oma eluga ära leppida. Kui sa ei ole kibestunud ja kalestunud, ei mõtle, et oleks võinud teistmoodi olla. Tuleb olla rahul ja andestada endale need asjad, mis sa oled valesti teinud. Muidugi peab olema säilinud uudishimu ja huumorimeel.
* [Jaan Kaplinskist:] Meil oli väga sarnane elutunnetus, saime maailmast ja kõigest sellest ühtemoodi aru, me otsisime vastuseid samadele küsimustele. Me olime väga ühel lainel.
* Ta oli eriline inimene, ta oli eriliselt kokku pandud, sest ta mõtles kogu aeg. Mul läks tükk aega, et aru saada sellest, et ta võis niita, lõhkuda puid või vahetada lapse mähkmeid ja samal ajal mõelda näiteks kajasõnadest tamili keeles, 62 miljonit aastat tagasi Maale kukkunud asteroidist või Wittgensteini filosoofiast. Tema eruditsioon, tema mõttehaare ja sõnaline andekus väljendada oma mõtteid oli erakordselt suur.
* a ei olnud suur mitte ainult Eesti kultuuris, vaid maailmakultuuris, ta oli rahvusvaheline mees. Tema vahend oli sõna, eesti keel, mida räägib ainult üks miljon inimest.
* Oleks ta sündinud mõnda teise kultuuriruumi, siis see, mida tal oli öelda – nii tema luule kui mõttelood – oleks palju paremini levinud. Ta kirjutas eesti keeles umbes 60 raamatut, üle tuhande luuletuse. Teda on tõlgitud küll umbes 30 keelde, aga see on nii väike osa tema mahukast mõttevaramust. Tema loomingu kogu suurust saab teada ikkagi ainult eesti keeles.
* Temaga oli see, et ta mõtles ja kirjutas kogu aeg. Ma teadsin, et ta kirjutas iga päev, aga ma ei kujutanud ette, et seda kõike on nii palju.
* Üsna sageli tekib tahe mingit lugu kirja panna. Ma olen küll üsna kinni selles igapäevases argielus ja pole olnud seda julgust alati võtta seda aega kirjutamiseks. Aga ma tahaks kirjutada küll, sest vahel on nii, et kui sa kirjutad läbi midagi, mis justkui on sinu elust, aga päriselt ei ole ka, siis sa saad sellest paremini aru.
* Ma olen mõelnud, miks me niimoodi teeme, miks me teeme selliseid valikuid. Miks ma valin kirjutada rohkem lasteraamatuid ja vähem neid suuri küsimusi, mis mind ennast puudutavad. Aga see ongi minu loomus, et ma tahangi olla selles argipäevas, selle väikese inimese väikeses elus, millest paistab tegelikult läbi ka see teistsugune tõelus. See on minu kõige õigem tee.
** Tiia Toomet, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608434870/tiia-toomet-otsige-iseendas-ules-sisemine-laps &quot;Tiia Toomet: otsige iseendas üles sisemine laps&quot;], ERR/ETV &quot;Plekktrumm&quot;, 14.12.2021

* Mis puudutab ajalugu – eestlased on nii või teisiti ajaloousku rahvas ja minu jaoks on ajaloo harrastuslik uurimine ja selles elamine väga loomulik osa, kas või teatris neid lavastusi tehes, mis baseerusid Eesti, Euroopa või maailma ajalool.
* Muuseum on ka identiteediasutus. Eesti lugu jutustades loome ka seda Eestit taas ja jälle. See on väga vastutusrikas töö ja mulle, kes ma olen suurema osa oma elust loojutustamisega tegelenud, on sümpaatne just teaduse osakaal neis lugudes. See annab talle teatava usutavuse.
* See on iga mäluasutuse, näituseasutuse või elamuskeskuse otsus, kuidas ta tasakaalu hoiab, et mitte kaotada enda tõsiseltvõetavust ja teiselt poolt ka enda atraktiivsust.
** Jaanus Rohumaa, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608428210/jaanus-rohumaa-ajaloomuuseumil-on-voimas-vundament-ja-sellele-saab-ehitada-vaga-palju &quot;Jaanus Rohumaa: ajaloomuuseumil on võimas vundament ja sellele saab ehitada väga palju&quot;], ERR, 07.12.2021

* Laeva &quot;õhku tõusmise&quot; puhul on tegemist miraažiga – nähtusega, kus valguse trajektoor pole mitte tavapärane sirgjoon, vaid valguskiir kõverdub, sest õhu murdumisnäitaja on erinevatel kõrgustel erinev. Silm &quot;arvab&quot; asja olevat selles suunas, kust asjalt pärinev valgus silma saabub. Kui valguskiir on kõver, siis saab ta petta.
* Peeglist vaadates tunduvad esemed olema seal, kus on nende peegelkujutised ja mitte seal, kus need päriselt on.
* Nn alumine miraaž tekib siis, kui maapind (nt kõrbeliiv või asfalttee) on hästi kuum, mistõttu on kuumenenud ka maapinnalähedane õhk. Kuum õhk paisub ja on seetõttu hõredam kõrgemal asuvast jahedamast õhust. Mida hõredam on õhk, seda väiksem on murdumisnäitaja ja sestap paindub valguskiir ülespoole, jahedama õhu suunas.
:Tulemus on see, et esemed näivad olevat madalamal, kui nad tegelikult on, vt joonis (a). Seepärast võib kuumal asfaltteel mõnikord näha &quot;loike&quot;, mis pole tegelikult mitte vesi, vaid taeva peegeldus: kuuma õhu kiht suudab valgust peegeldada samuti nagu veepind.
* Ülemine miraaž tekib vastupidises olukorras, kui maapinnal on õhk külmem; siis on kõik võrreldes alumise miraažiga vastupidi: valguskiired painduvad allapoole ja asjad näivad olevat kõrgemal, kui nad on [---]. See juhtub eeskätt talviti, kui maapind jahtub, sest kiirgab soojuskiirgust; efekt on kõige tugevam selgetel talvehommikutel, kui maapinna soojus on saanud kogu öö jooksul läbi lahtise taeva kosmosesse kiirguda ning päike pole veel jõudnud soojendada.
** Jaan Kalda, Tallinna Tehnikaülikooli professor, [https://novaator.err.ee/1608427889/lugeja-kusib-miks-talvel-laevad-nailiselt-ohku-tousevad &quot;Lugeja küsib: miks talvel laevad (näiliselt) õhku tõusevad?&quot;], ERR, 07.12.2021

* [Rinnavähi sõeluuringust:] Praegu ei jõua paljud naised oma kutset ära oodata, kuna selleks ajaks on nad juba surnud.
* Mõni võib enne magamaminekut juua topeltespresso, mina ei saa pärast kella kahte päeval enam tilkagi kohvi juua, kuna muidu ma öösel lihtsalt ei maga. Ehk et kohvi puhul oleme kõik väga teadlikud, et selline erisus on olemas, ravimite puhul aga miskipärast eeldame ekslikult, et need mõjuvad kõigile ühtemoodi.
* Meil kõigil on mingeid veidrusi, mida me ei oska seletada. Näiteks minul on nii, et iga kord, kui lähen ujulasse, kus kasutatakse kloori, hakkab mu pea valutama. Individuaalsete omapärade uurimine ja kaardistamine võiks aidata kaasa uute ravimite loomisele.
** Lili Milani, intervjuu: [https://novaator.err.ee/1608427802/geeniteadlaste-vestlusring-soeluuringust-pole-kasu-kui-kutsutav-on-surnud &quot;Geeniteadlaste vestlusring: sõeluuringust pole kasu, kui kutsutav on surnud&quot;], ERR, 07.12.2021

* Kui ma üritan midagi lukustada kuskile või üle hüpata, siis ma justkui ei kontrolli seda enam. Selleks on mul vaja olla kontaktis iseendaga ja oma tunnetega. Minu jaoks on millegi lahti kirjutamine hea viis olla võimalikult heas kontaktis selle teemaga.
* Ma olen iseenda jaoks see esimene vaataja või kuulaja, ja kui see lugu mind ennast väga erutab, siis reeglina on seal ka midagi sellist, mis võiks ka teisi erutada.
* Ma pean kõigepealt aru saama, kes on need tegelased, kes omavahel suhtlema hakkavad. Kui sa tegelast austad, siis on ükskõik kui halb või hea ta on.
* Selleks, et tegelane päriselt elaks ja muudaks loo mitmekihilisemaks ja ennast avaks, siis sa pead teda lihtsalt kuulama.
* Ühest küljest, meil tekib neid ekraane juurde ja elu muutub järjest uskumatumaks ja absurdsemaks. Oma sees me oleme need samad korilased, kes 10 000 aastat tagasi marju korjasid või kala püüdsid ja nüüd me veedame nii palju aega mingis virtuaalses reaalsuses  – ükskõik, kas see on mingi seriaal, arvutimäng või Facebook.
* Mis mu enda töösse puutub, siis tahaks, et selle seriaalilooga saaks midagi sellist ka öelda, mis inimest puudutaks ja midagi juurde annaks, mis ei oleks lihtsalt selline ajudest läbi lastav lobe meelelahutus.
* Ühel hetkel ma avastasin, et ma tean elust liiga vähe, et üldse midagi kirjutada, et ma tean ainult seda, mis teatris toimub.
** Martin Algus, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608427931/martin-algus-kirjutamise-kaudu-saan-olla-kontaktis-iseendaga &quot;Martin Algus: kirjutamise kaudu saan olla kontaktis iseendaga&quot;], ERR/ETV &quot;Plekktrumm&quot;, 07.12.2021

* Kõndisin just koju, Uuskasutuskeskusest ostetud Heiti Talviku luulekogumik „Luuletused“ näpu vahel, ja sattusin lugema &quot;Lauliku hommikut&quot;. Ma lausa turtsatasin omaette naerda. Need read tekitasid võluväel hea tuju. Aga maagilisuse tasandeid on erinevaid. Piisab ka fraasist, et aju hakkaks tootma õnnehormoone. Ka ses mõttes annavad sõnad &quot;jõudu&quot;. Ja siinkohal polegi ilmselt nii suur erinevus, kas fraasi peale olen tulnud mina või keegi teine, ahhaa-moment on ikkagi.
:Teisalt on sõnadel ka äraspidine jõud. Ma olen tulihingeliselt vaielnud vastu, et mina ei lähe mitte kunagi eesti keelt õppima, aga nüüd on kaks kraadi eesti ja soome-ugri keeleteaduses käes. Samuti olen vaielnud, et õpetajat minust ei saa, nüüd tegelikkus pilkab mind. Eks seda irooniat on mujalgi olnud.
* Ja mõni sõna jääb kummitama. Ju temas on mingi jõud, mis ei lase lahti. Kas just maagiline – seda tahaks pigem positiivsete sõnade kohta kasutada –, aga mingisugune mõju on. Need sõnad või väljendid, mille tähendus on positiivne, kipuvad kiiremini ununema kui need, mis on öeldud kurja pärast või hoolimatult. Aga sõnade kõla ja tekkivad seosed või kujutluspildid stimuleerivad aju ja annavad mingisuguse seletamatu hingamise
* On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind. On mõeldamatu, et ma ei pane ühtki mõtet kirja. See jätaks mu nälga ja teeks vaeseks just ses mõttes, et mul on kahju, kui mõtted vajuvad unustusse ja neid ei saa kunagi tagasi. Seega rikas olemiseks on vaja märkmikke, mida täita, ja kirjutusvahendeid, millega kirjutada. Nii nagu sportlane ei oska ilma spordita, ei oska mina ilma kirjutamiseta. Muidugi on ka halvemaid päevi, kus ma ei suuda midagi kirjutada, aga neil puhkudel tuleks hoopis küsida, kas asi on selles, et ei suuda, või hoopis selles, et kardan, et mu sõnadel pole väärtust. Ja siis tuleb otsida seda maagilist sõna. Seda, mis sütitaks kire, olgu selleks enda avastus, mõni loetud kirjatükk või kellegi teise öeldud julgustus.
* Ma olen alati pidanud ennast suhteliselt halvaks (kõrg)kultuuri tarbijaks. Hiljuti ostsin Uuskasutuskeskusest Hermann Hesse &quot;Klaaspärlimängu&quot;, mida olin juba pikalt tahtnud lugeda, aga kuidagi jäi tagaplaanile. Nüüd mõtlesin, et kui ta juba nii ahvatlevalt riiulilt vastu vaatab, on see selge märk, et pean ta endaga koju viima ja lugema. Ütlen ausalt, ma ei saa väga midagi aru. Võib-olla ma ei küüni selleni, võib-olla see mõistmine tuleb hiljem. &quot;Stepihunt&quot; mulle omal ajal meeldis.
* See, mis mind raamatute juures võlub, on põnevus ja ka poeetiline keel.
** Aliis Aalmann, intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/otsides-maagilist-sona/ &quot;Otsides maagilist sõna&quot;], Sirp, 26.11.2021

* Kui tavalisel aastal on võib-olla mõned üksikud intervjuud, siis olümpia-aastal ei jõua neid kõiki ära andagi. See vajab harjumist, aga raske on sellega harjuda, kuna see on ju iga nelja aasta tagant!
* Mis siin ikka heietada asjadest, mis välja ei tulnud; tunneme rõõmu nendest, mis välja tulid.
** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608453068/mae-olumpiapettumus-enam-ei-kripelda-tunnen-roomu-valja-tulnud-asjadest &quot;Mäe: olümpiapettumus enam ei kripelda, tunnen rõõmu välja tulnud asjadest&quot;], ERR, 01.01.2022

* Kaotuse tunne oli ikkagi päris suur. Raske oli sellest hõbemedalist rõõmu tunda. [---] Tegelikult on see väga hea saavutus ja mitte midagi ei ole selle puhul halvasti, aga kui kuldmedal on tegelikult nii lähedal ja sellest jääb nii vähe puudu, siis...järgmine kord läheb paremini!
* Ma ei oska öelda, milline on kõige raskemalt võidetud medal. Iga medali puhul on tegemist olnud erinevate hooaegadega, erinevate treeningkavadega ja erinevate probleemidega. Seetõttu on iga medal minu jaoks väga väärtuslik.
* Naised maadlevad samamoodi nagu mehed. Ütleme nii, et naistel on maadluses mati peal vähem pahatahtlikkust kui meestel. Enamus naistel on pikad juuksed, aga pigem harva juhtub seda, et kisutakse juukseid. Patsid punutakse tugevalt kinni, et juuksed võistluspäeva vastu peaksid.
* Mulle meeldib maadelda. Maadlus on minu jaoks huvitav spordiala, kuna tehniliselt on võimalik areneda kuni karjääri lõpuni. Mul ei hakka mati peal igav. Kui ma mõtlen, et peaksin tegelema spordialaga, kus on üks peamine liigutus, siis mul hakkaks igav.
** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608380228/epp-mae-raske-oli-hobemedalist-roomu-tunda &quot;Epp Mäe: raske oli hõbemedalist rõõmu tunda&quot;], ERR/ETV &quot;Hommik Anuga&quot;, 24.10.2021

* Kui keegi ütles mulle, et naiste maadlusega Eestis mitte kuskile ei jõua, siis mul just tekkis selline tunne, et ma siis näitan teile, kuidas ma jõuan.
** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608380003/epp-mae-jargmine-eesmark-olumpiakulla-voitmine &quot;Epp Mäe järgmine eesmärk: olümpiakulla võitmine&quot;], ERR, 24.10.2021

* [Tokyo olümpial Hiroe Minagawast:] Kui mina olen pigem lühike enda kaalus, teised vastased on minust tükkmaad pikemad, siis jaapanlane on minust tükkmaad lühem. Ta on lühike, kompaktne, liigub hästi ja ta ei taha väga kontaktis maadelda. Ta teeb oma kindlat liigutust ja kui mina püüan seda välja suretada, et ta ei saaks seda teha, siis kuidagi minu enda maadlus kaob ära. Mul on tohutult raske temaga maadelda. Ta suutis enda maadluse peale suruda. Minu jaoks jälle mõtlemise koht – kuidas kurat ma selle jaapanlase ikkagi lõpuks lahti harutan.
** Epp Mäe, intervjuu: Anu Säärits, Maarja Värv, [https://sport.err.ee/1608294519/polve-vigastanud-mae-jaapanlanna-on-minu-jaoks-koige-ebamugavam-vastane &quot;Põlve vigastanud Mäe: jaapanlanna on minu jaoks kõige ebamugavam vastane&quot;], ERR, 24.10.2021

* Kuna emad kingivad elu ja naised hoiavad maailma koos, siis peaksime kõik pingutama rohkem emade väärtustamiseks ja naiste kaitsmiseks. Kui palju vägivalda on naiste vastu suunatud! Aitab! Naisele haiget tegemine on solvang jumalale, kes võttis just naiselt meie inimlikkuse. Mitte inglilt ega otse jumalalt, vaid naiselt. Naisena võtab kirik tema laste inimlikkuse.
** Paavst Franciscus uusaastasõnumis, [https://www.err.ee/1608453137/paavst-franciscus-kutsus-ules-lopetama-naistevastast-vagivalda &quot;Paavst Franciscus kutsus üles lõpetama naistevastast vägivalda&quot;], ERR, 01.01.2021

* Ühiskond või ka riik on ennast koroonaajal niiviisi häälestanud, et rõhutatakse, et igaüks saab ja peab isiklikult toime tulema. Kriisi tulemuseks ei ole ainult poliitiline lõhestumine, millest on juba liiga palju räägitud, tegemist on ühiskonna killustamisega, teatud mõttes molekulistumisega.
* Koroona tõttu Eesti ühiskond natukene hangus. Ja hangus killustunuks ja nii hapraks, et see mõjub nagu krudisev merejää, mis koosneb hangunud killukestest.
* Näis, kui koroonakriisiaeg mööda saab, kui palju on siis ühiskond muutunud ja kas sellele eraldatusele järgneb ka üksteise leidmise rõõm? Kuna üksteisega olemise defitsiit on meil väga suur, siis ma loodan, et ka üksteisega uuesti kokkusaamise rõõm on ikkagi väga suur. Ja see ühendab võib-olla rohkem kui  see praegune lahutamine lahutab.
* Üheskoos toimimiseks peab ühiskonnas olema väga tugev meie-tunne. Eesti ühiskonna meie-tunne oli väga tugev ütleme kuskil 25 aastat tagasi. Aga see tunne oli juba enne koroonat tegelikult ju kõvasti pihta saanud. Sellele apelleerimine jäi nüüd sagedasti ikkagi hüüdja hääleks kõrbes, nagu me nägime. 
* Kui me vaatame ülimalt indiviidikeskset Ameerika ühiskonda, siis me näeme seal ka teist poolt. Seal rõhutatakse tõesti, et igaüks on ise vastutav ja üksikkangelane on väga võimas. Samas me näeme väga tugevalt toimivat riiki. Kui ikka vaja, siis riik võtab ohjad enda kätte ja need raamid on küllalt tugevad.
:Ameerikas tegutsetakse kogukonnana ja selliste indiviididena, kes tegutsevad nende raamide sees, vahel ka protestides, kuid siiski neid raame tunnustades. Sealne ühiskond on nagu raamistik, mille sees on palju hüppavaid kuulikesi ehk  tegelikult ikkagi see struktuur on kogu aeg olemas. 
* Eesti häda on selles, et meil ühelt poolt võeti läbi reformierakondliku turuliberaalse ideoloogia omaks, et igaüks vastutab. Näiteks tarbija ise vastutab, kui ta mürgituse saab. Aga sellega koos sedasama toimivat riiklikku struktuuri, mis killunevat ühiskonda koos hoiab, seda meil ei ole osatud kujundada.
* Ühiskonda liidab  kultuur, mingisugune ühine vaimsus, ühised arusaamad ja ühised väärtused, sõltumata sellest, kas tegemist on Ameerika, Eesti, Saksa või Soome ühiskonnaga.
* Me räägime palju rohepöördest, rohepööre eeldab seda, et tarbijakäitumine peab muutuma. Sellesama koroona ajal me nägime äkki, kui palju liigseid asju meil on, liigseid kohustusi, liigseid sõitusid. Meil on olnud sellest üleliigsest vabanemine, toimunud teatud selginemine ja isepuhastumine. 
* Meil on ikka väga pikk aeg olnud, kus me oleme iseennast nagu elu jaoks lavastanud ja teisi ka vaadanud selle lavastuse kaudu pidevalt. Nüüd me olime sunnitud nägema ennast argipäeva peeglis ilma meikimata. Iseenda tundmaõppimine ilma meigita ja teiste inimeste tundmaõppimine ilma meigita aitab lõpuks kaasa vastastikusele mõistmisele.
* Kaugel nõukaajal käisid meil ikka külas vene haritlased Moskvast või Leningradist ja nad olid väga vaimustunud sellest, et Eestis puudub vastuolu haritlaskonna ja rahva vahel. Selline vastuolu on ju tegelikult Vene ühiskonnale omane, vaatame kasvõi vene klassikalist kirjandust, kus tihti haritlast nimetati lausa üleliigseks inimeseks. Meie kultuuris ei ole seda olnud. 
:Vaatame ajalukku tagasi, pea igas eesti peres pingutati, et vähemasti üks poeg saaks ikka kõrgema hariduse. Haritlane oli ja on oma pere liige. Mulle üldiselt tundub, et niisugune kunstlik vastandus on ideoloogiliselt meile imporditud.
* Haritud eliidi halvustamist oleme näinud kõikides totalitaarsetes süsteemides, võtame kasvõi Hitleri Saksamaal, kus haritlast samastati juudiga. Harituse ründamine on  alati käinud kaasas sellise totalitaarse suundumusega poliitikas. 
:Ja mind teeb hirmus kurvaks, kui ma näen, et meie avalikus arutelus ja ajakirjanduses korjatakse see üles, oi, kui põnev, et meil on niisugune tore uus teema, meil on nüüd suur probleem, nimelt haritlaste ja rahva vastuolu. Haritlased enamasti tõepoolest muretsevad rohkem, mis Eestist saab, mis üldse toimub Eesti rahvaga.
* Me tegime ülikoolis mitmeid uuringuid, mis näitavad, et tekkinud on täiesti uus kihistumise muster. Kusjuures on inimesi, kes kuuluvad rahva harituma osa hulka ja on samas tehnoloogilise arengu suhtes vägagi umbusklikud. Mul tuleb tuntud nimedest kohe meelde meie väga populaarne koolijuht, endine Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kes on ju väga aktiivselt väljendanud vastuseisu igasugusele arvutite kaasamisele haridusellu ja ta ei ole sugugi üksi.
:Mulle teeb tõesti ka muret, et meil järjest enam avalikud teenused, ka riigiteenused kolitakse internetti eeldusel, et absoluutselt kõik saavad nendest osa. Tõepoolest jäetakse märkamata, et ümmarguselt kolmandik rahvast on selline, kes interneti võimalusi kas ei oska või ei taha kasutada.
* Meile öeldakse tihti, et nii on liiga kallis. Näiteks ei tooda kiiret internetti igale poole, et kõikjal saaks inimesed teha kodutööd ja riik ütleb, et see on liiga kallis.  Mina olen seda meelt, et kõik, mis vähendab inimeste ebavõrdsust selles keerulises keskkonnas, ei tohi olla riigile liiga kallis. Sellega peab riik pidevalt tegelema, olgu see internetiühendus, bussiühendus ja muud võimalused.
* Eesti on muutunud tegelikult erakondade riigiks. Meil on kogu riigivõimu mehhanism üles ehitatud nii, et üksikerakonnad hakkavad määrama, mis ühes või teises valdkonnas toimub.
:Näiteks erakond määrab, kes saab ministriks. Ja siis ei ole isegi peaministril õigust öelda koalitsioonipartnerile, et see inimene ei saa hakkama, vahetage ta palun välja!
:Erakonnad on Eesti riigi erastanud minu meelest.
* Nii et ma ei arva, et Eesti on ametnike riik. Ma arvan, et Eestis tegelikult võiks haritud, oma valdkonda hästi tundva ametniku roll isegi võib-olla olla suurem, aga see roll peab olema teistsugune. 
:See roll ei saa olla tuima masina osa või käsutäitja roll. Eesti riigiametnik, see on riigi nägu. Poliitik ei ole kogu Eesti riigi nägu, riigi nägu on tegelikult maal inimesi aitav sotsiaalametnik ja minu meelest on probleem selles, et meil on ametnikel nägu ära võetud. Nad ei ole enam nagu isikuna nähtavad, neil ei ole ka sagedasti isikliku valiku ja otsustuse võimalust näiteks südametunnistuse järgi käituda. Kui nad hakkavad mõnikord ka vastu, siis võib-olla neid tabab piitsalaks. 
* Eesti riigi praegune situatsioon on hoopis erinev sellest, mida mina mäletan üheksakümnendatest. Toonane moraal oli selline, et riigiametnik on tõepoolest nii-öelda riigi side inimesega ja vastutab inimese eest, selle eest, et riik hästi toimib.
:Aga praegu ma näen, et see vastutus on asendanud halvimal juhul hirmuga ülemuse ees, tekkinud on päris üsna niisugune nõukogulik hirm ülemuse ees.  Endalt küsitakse, kas ülemus on minuga rahul? Kuid see ülemus on ju poliitik. See on väga ohtlik tendents.
* Ma arvan, et inimesed peaks tulema ministriteks või valitsusse, kui nad näevad loomingulist väljakutset. Nendele kohtadele peaks tulema eelkõige inimesed, kel on kutsumust teha Eesti riiki paremaks või olla looja positsioonis. Aga kui seda tunnet ei ole, siis mis meelitaks andekaid, võimekaid ja ambitsioonikaid inimesi riigitööle? Tavaliselt on sellised ka eraelus positsioonil, et nende jaoks palgaküsimus ei ole probleem. Raha neid ei motiveeri.
* Riigi erakonnastamise teine pool on see, et erakonnad on ise liiga palju pühendunud poliittehnoloogiale, võimul püsimisele, mitte riigi ülesehitamisele.
* Aga mis puudutab kultuuri ja kultuuriinimesi, siis on tekkinud kummaline olukord, kus meil ühelt poolt on väga tähtis põhiseaduse preambul, et Eesti riigi mõte on eesti kultuuri, eesti keele arendamine ja säilimine. Aga teiselt poolt, mis asi on Eesti kultuur? Ja mis mõte on eesti keelel?
* Eesti kultuur on praegu oma arengus tegelikult väga olulises murdepunktis ja teiselt poolt kõrghetkes. Ma arvan, et mitte kunagi ei ole meie kultuuri- ja loomeinimeste rahvusvaheline tunnustatus olnud nii kõrge. Vaatame meie filmi, kirjanduse või teatri edu rahvusvahelisel areenil. Laiemalt meie loodusetunnetus ja kultuurikeskkond on tähelepanu keskpunktis, me pole enam Euroopa hall  provintside provints. 
:Ja samas ei ole meil tõepoolest avaliku arvamuse ja poliitika tasemel austust ja arusaamist kultuuri rollist. Osaliselt on selle taga EKRE oma karuteenetega.   Koroonakriisis on ju kultuuriasutused kannatanud ja kannatavad piirangute tõttu edasi. Aga meile esitatakse seda kõike kastmes, et kultuur on vabaajasektor ja meelelahutusvaldkond. 
* Kultuur on tegelikult see vaimsus, mille peal üldse Eesti kestab, ilma milleta Eesti riigil tõesti mõtet ei ole. Kultuur ei ole mitte ainult see kultuur, mis on loodud verelt ja keelelt eestlaste poolt.
* Ma üldiselt ei vaata superstaarisaateid, sel aastal aga sattusin vaatama ja ka mulle torkas silma see noor tüdruk Narvast, Alika Milova. Tema suhtes valitses üldine soojus ja armastus. See oli minu jaoks mingis mõttes pööre, et meil on sellised asjad võimalikud. 
* Kogu kultuuri surumine sinna vaba aja lahtrisse on äärmiselt kahetsusväärne. Kui võtta meie kultuuriväljaanded, Sirp, Vikerkaar või Looming, sealt on ju näha, et järjekindlalt minu meelest ühed huvitavamad ühiskonda puudutavad arutelud toimuvad praegu nimelt kultuuriinimeste hulgas. Need arutelud ei jõua avalikkuseni, sest kultuuriväljaandeid loeb ikkagi väga väike hulk inimesi, samas tele- või raadiokultuurisaadetes räägitakse küll ühest või teisest teosest või selle  loojast, aga puudub kultuuri kaudu toimuv ühiskonna enda mõtestamine. Need ideed, mis kultuuris sünnivad, nende suhtes on müür ees.
* Levib eelarvamus, et kultuur on mingi eliidi värk, kus räägitakse arusaamatute sõnadega abstraktsetest ideedest, mis pole &quot;rahvale&quot; üldse vajalikud. Tegelikult just kultuuriaruteludes näeme tihti ideid, mis võib-olla on homme kõige olulisemad. Inimestel oleks vaja neid arutelusid näha ja kuulda, lõpuks  kultuuriinimesed on olnud Eestis arvamusliidrid ärkamisajast peale. See on meedia tegemata töö. Mulle tundub, et kultuuriinimeste ja teadlaste vähene märkamine, millest te räägite, see ei tule ju tuulest, see tuleb ikka meediast.
** Marju Lauristin, intervjuu: Indrek Kiisler, [https://www.err.ee/1608451478/lauristin-teeb-kurvaks-et-ekre-on-kaasa-toonud-eliidi-halvustamise &quot;Lauristin: teeb kurvaks, et EKRE on kaasa toonud eliidi halvustamise&quot;], ERR, 31.12.2021

* Koolis alandati mind, kuna olen venelane. Superstaarisaate võit aitas mul aga vene perekonnanimest tingitud kompleksidest üle saada.
** Alika Milova, intervjuu: Stass Kuznetsov, [https://elu.ohtuleht.ee/1051280/alika-milova-koolis-alandati-mind-kuna-olen-venelane-superstaarisaate-voit-aitas-mul-aga-vene-perekonnanimest-tingitud-kompleksidest-ule-saada- &quot;Alika Milova: &quot;Koolis alandati mind, kuna olen venelane. Superstaarisaate võit aitas mul aga vene perekonnanimest tingitud kompleksidest üle saada.&quot;&quot;], Õhtuleht, 17. detsember 2021

* Kasahstan asub regioonis, kus praktiliselt kõikides naaberriikides on viimase 30 aasta jooksul toimunud väga verised sündmused. Ja Kasahstan on õigusega uhke selle üle, et Kasahstan on enam-vähem ainukene stabiilne riik sellises turbulentses regioonis, endises nõukogude Kesk-Aasias. Ja Kasahstanis väga kardetakse tegelikult, et kõik need asjad, mis on toimunud Tadžikistanis, kus oli kodusõda, Usbekistanis ja Kirgiisias, kus on olnud pogrommid ja Kirgiisias ka revolutsioonid, et see asi kuidagi tuleb üle Kasahstani.
* Tüüpiline Kesk-Aasia süsteem on see, et kui üks inimene saab ükskõik mis juhtpositsioonile, siin ei ole vahet, ole sa president või koolidirektor, siis ta tõmbab oma lähisugulased soojadele kohtadele. Ja need tõmbavad oma lähisugulased. Ja mingitpidi võetakse üle mingis valdkonnas juhtpositsioon, ja Kasahstani riigiga juhtus umbes sama asi. Ta võeti ikkagi väga üle Nazarbajevi hõimu poolt.
** Aimar Ventsel, intervjuu: [https://www.err.ee/1608457337/ekspert-kasahstanis-on-rahulolematus-kuhjunud-kummekond-aastat &quot;Ekspert: Kasahstanis on rahulolematus kuhjunud kümmekond aastat&quot;], ERR, 06.01.2022

* Kasahstan on olnud Kesk-Aasia regiooni riikidest konkurentsitult kõige stabiilsem ja selle stabiilsuse taga on aastakümnete jooksul olnud president Nursultan Nazarbajev oma selgelt autoritaarse ja klannisuhetel põhineva valitsusviisiga.
* Seda on võimalik olnud täheldada umbes kümmekond aastat ja islami vaimulikud ja ideoloogid Kasahstanis on proovinud võtta joont, et islam peaks olema Kasahstani riigi usk. Ja selle kaudu üritatakse haarata positsiooni mitte ainult religioosses, vaid ka poliitilises maailmas. [---] Rahva juhtide rolli võivad siin mingis mõttes haarata vaid islamivaimulikud, poliitilises sfääris selliseid juhte ei ole.
** Tiit Pruuli, intervjuu: [https://www.err.ee/1608457070/pruuli-kasahstanis-tahab-voimu-juurde-rahvuslik-islam &quot;Pruuli: Kasahstanis tahab võimu juurde rahvuslik islam&quot;], ERR, 06.01.2022

* Kohe pärast presidendi ametisseasumist taastas Putin riigihümnina endise stalinliku Nõukogude Liidu hümni, muutes selles ainult mõned laused. Varsti hakkasid Kremlist üle riigi levima ka teated, et Venemaa Föderatsioonil on maailmas eriline ajalooline missioon, vene rahvas on eriline ja vene riik kujutab endast iseseisvat tsivilisatsiooni.
:Algas neostalinismi taassünni kampaania, mille käigus toimus laialdane NSVL-i ja selle järglase Venemaa Föderatsiooni ajaloolise tähtsuse ja suuruse propageerimine; Stalini rolli ülistamine riigi muutmisel maailma suurvõimuks; kiiresti taastati ka NSVL-i ja Teise maailmasõja ajaloo moonutatud kajastamine.
* Maailma vallutamisse takerdunud Venemaa juhtkonnas valitseb siiani peataolek, kuidas lahendada kriis. Kaos majanduses ja ühiskonnas süveneb, riigi üldine olukord halveneb aeglaselt, kuid järjekindlalt.
:Diktatuuri kalduv ja maailma valitsemisest unistav president Putin ei suuda koos abilistega leida lahendust, kuidas väärikalt raskest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast välja tulla.
:Oskamatute juhtide poolt tupikusse aetud olukorras soovib president Putin kõige rohkem, et tema isiklik erinevates maailma pankades hoitav raha ja isiklik heaolu jääksid alles, aga ka, et Venemaa autoriteet säiliks ja riik tervikuna jääks maailmas ka edaspidi suurvõimu staatusesse. Kuid asi ei laabu, edu ei tule. Toimub kõrgklassi kuuluvate venelaste massiline emigreerumine Lääne-Euroopasse, USA-sse, Skandinaaviasse, Kanadasse ja teistesse riikidesse.
* Putin on veendunud, et maailma probleeme saab lahendada ainult sõjaväega, mida toetavad vajadusel riigi tuumarelvad. Venemaale peamisteks vaenlaseks peab Putin USA-d ja NATO-t, Ukrainat ja Poolat ning veel mõningaid teisi riike.
* Süvenev vaesus on viimastel aastatel liikuma pannud vene rahvamassid. Peaaegu kõikides Venemaa suurtes linnades, kaasa arvatud Siberis asuvates, toimuvad üha suuremad rahva demonstratsioonid, protesteerides valitsuse saamatuse ja riigi süveneva vaesuse vastu.
:Eriti vihased on vene Kaug-Ida venelased. Aastakümneid toimuv, vene Kaug-Ida oma ajalooliseks kodumaaks pidavate hiinlaste rahumeelne invasioon ja kohaliku võimu ülevõtmine ning Moskva poolt seal täielikult unustatud venelaste olukord, keda uued asukad aeglaselt, kuid järjekindlalt välja tõrjuvad, on venelased raevu ajanud.
:Räägitakse kardinaalsest otsusest luua seal oma iseseisev ja Moskvale mitte alluv vabariik. Ka mitmed teised Venemaa Föderatsiooni kuuluvad väikerahvad ja nende autonoomsed vabariigid mõlguvad mõtteid eraldumiseks &quot;suurest isast&quot;.
* Legendaarse kuulsuse sai tiibrakette kandev briti fregatt Defender, mis sisenes Kremli poolt ühepoolselt deklareeritud territoriaalvetesse, möödudes okupeeritud Krimmi poolsaare rannikust 24 kilomeetri kaugusel reageerimata venelaste hüsteerilistele ähvardustele kasutada relvi, mille paugud jäidki brittidel kuulmata.
* Naabermaade vallutamise iha Moskvas kasvas veelgi. 2014. aasta suvel arutas Krimmi veretust annekteerimisest eufooriasse sattunud riigi juhtkond tõemeeli, kas võtta Kasahstanilt ära venelastega tihedalt asustatud alad ja liita need Venemaaga. See ehmatas ja vihastas väga kasahhe, kes asusid aega kaotamata ehitama piiri Venemaaga.
* Õppustel Zapad 2013 avastasid Balti riigid, et venelased harjutavad selle koridori sulgemist. Valgevenes olevad vene üksused liikusid Suwalki koridori piirile mõlemalt, nii Kaliningradi kui ka Valgevene poolt, mängides läbi selle läbilõikamist ja blokeerimist oma üksustega, tagades nii püsiva maismaa läbipääsu Valgevenest Kaliningradi oblastisse. Eestile, Lätile ja Leedule oleks koridori kinnipanek tähendanud nende äralõikamist Euroopast ja sattumist venelaste piiramiskotti.
:NATO juhtkond reageeris üpris kiiresti Balti riikide valjuhäälsele informatsioonile Suwalki probleemi osas ja hoiatas Moskvat selle lubamatusest. Zapad 2017 ja hiljuti lõppenud Zapad 2021 õppustel Suwalki koridori lähistel Vene üksusi ei ole enam ei nähtud.
* Uurides kunagise Nõukogude Liidu kui hiiglasliku vangilaagri loomist Stalini režiimi poolt 1938 -1953. aastatel ning NSVL-i agressiivseid ponnistusi külma sõja perioodil levitada sotsialismi koos vallutustega üle kogu maailma, nimetas tolleaegne USA president Ronald Reagan Liitu kurjuse impeeriumiks. Tal oli õigus.
:Kurjuse impeeriumid pikalt ei eksisteeri. Inimkonna ajalugu näitab, et vägivalla ja inimverega loodud impeeriumid ei ole igavesed. Krooniline majanduskriis ja riigi juhtkonna oskamatus on viinud Vene riigi tupikusse, kust väljapääsu pole näha.
:Venemaal kostavad üha valjemini vaesuva rahva väljakannatamatu eluga rahulolematud hääled, mis varem või hiljem viivad paratamatult järjekordse revolutsioonini või selle hiigelriigi lagunemiseni. See on ainult aja küsimus.
** Ants Laaneots, [https://www.err.ee/1608385955/ants-laaneots-venemaa-agressiivsuse-latted &quot;Venemaa agressiivsuse lätted&quot;], ERR, 29.10.2021

=Msg pudi=
* Toomas Hendrik Ilves, Twitter, 04.09.2014: Eestiga on see lugu, et kui ise seda kritiseerin siis on savi, aga kui keegi teine seda teeb on küll selline tunne, et oibljaaa raisk.


* Paarthurnax, Skyrim: What is better: to be born good or to overcome your evil nature through great effort?


* Jim Ollinovski
&lt;poem&gt;sai koidik su köidiku kätte
oma paelte eest plehku ei pane
ja mõista ei suuda ma mitte
kumb põrgust ja kumb taevane
...
vist unustasid nii ennast
et äkki ei märganudki
et koidik su verine vennas...
ja sina ei ärganudki&lt;/poem&gt;


* Benedict Cumberbatch: I can feel infinitely alive curled up on the sofa reading a book.


* T. S. Eliot: The purpose of literature is to turn blood into ink.


* Kraffströmi valitsemisele oli iseloomulik, et suure Toome silla ümberehitamisel vahetati sügavamõtteline tekst ''Otio et musis sacrum''. mis oli Morgensterni poolt valitud selgelt silmas pidades teaduslikke instituute Toomel, vaimuvaese teksti vastu ''Otium reficit vires''.
** Emil Andersi mälestustest, tlk Aira Võsa


* Hell is truth seen too late. - G.W.F. Hegel


* The fuzziness that surrounds the designation &quot;terrorist,&quot; the manifest impossibility of defining &quot;terrorism,&quot; does not affect several provisional lacunae in French law: terrorists are at the source of this thing that one can define very easily: anti-terrorism, for which &quot;terrorism&quot; forms the ''pre-condition''. Anti-terrorism is a technique of government that thrusts its roots down into the old art of counter-insurrection, so-called &quot;psychological warfare,&quot; to be polite.
:Anti-terrorism, contrary to what the term itself insinuates, is not a means of fighting against terrorism, but is the method by which one positively ''produces'' the political enemy ''as terrorist''. 
* interview that Julian Coupat gave to Le Monde on 25 May 2009, tlk http://www.notbored.org/plagiarism.html
:http://www.notbored.org/julien-coupat.html
:Published in Le Monde on 25 May 2009 and translated by NOT BORED! 27 May 2009


* As Oliver Wendell Holmes once wrote, 'taxes are the price we pay for a civilized society.'


* Kuna talvel on metsaloomadel ja lindudel öö puhkamiseks, siis ootamatu äratus suurendab energiakulu. Väiksel värvulisel võib pakaselisel ööl ärkamine lõppeda isegi surmaga, kuna ta ei pruugi lühikesel talvepäeval olla jõudnud piisavalt palju süüa, et külm öö üle elada. Südaöine ärkamine ei kuulu kindlasti ta plaanidesse.
** [[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], intervjuu: Aime Jõgi, &quot;Tulevärk põletab raha, kiusab loomi ja linde ning saastab õhku&quot;, Tartu Postimees, 27.12.2021, lk 1


* On kaks vastandlikku poolt: mängijad ja fännid. Ent mängijateta ei saa me midagi teha, mis tähendab, et peame nende sõnumit senisest palju rohkem kuulama. Nõuda on lihtne, aga nemad peavad asja ellu viima. Samuti peame kuulama fänne, sest see tööstus ei saa hakkama emma-kummata neist. Me ei saa oma toodet ja vahvat liigat ära lõhkuda.
** Mikel Arteta, Londoni jalgpalliklubi Arsenal peatreener, ''cit. via'': Ville Arike, &quot;Inglismaa teeb vutimeestest tänapäeva gladiaatorid&quot;, Postimees, 27.12.2021, lk 18

=&quot;Kirjakeele teataja&quot;=
* Hääletamise üle õigekeelsuskomisjonis on mõnikord ironiseeritud, kuid ilmselt asjata, sest eks võeta igasugused kollektiivorganite otsused vastu sel moel. Pealegi distsiplineerib hääletamine komisjoni liikmeid, sunnib neid oma seisukohta põhjalikumalt läbi mõtlema ja formuleerima. (lk 4)
* Viimaste aastakümnete jooksul on toimunud silmapaistvad muutused eesti kirjakeele ja murrete funktsioonide ulatuses. Murded ja murrakud on kaotamas oma erijooni ja omavahel tasandumas. Maarahva linnadesse siirdumine on loonud neis uued suured inimeste rühmitised, kes pole keelelt veel jõudnud konsolideeruda. Linnamurded pole jõudnud kujuneda. (lk 5)
* Keskkoolihariduse kiire laienemine, massiteabevahendite osa märgatav suurenemine infolevis on tõstnud kirjakeele (vähemalt passiivselt) igapäevase infokeele staatusesse. Kirjakeel pole enam väikesearvulise haritlaskonna keel, vaid on kujunemas rahva enamiku omaks. Selles on nähtud kirjakeele demokratiseerumist. Siit tuleneb ka rahva suurem huvi kirjakeele korralduse vastu. Olukorda teisendab veel teaduskeele osatähtsuse ja nõudmiste suurenemine, selle laienev mõju üldkeelele. (lk 5)
* Kirjakeele toimimisala laienemine on kiirendanud funktsionaalstiilide kujunemist. Ilmselt pole meie kirjakeeles nii selgepiirilisi stiile kui rootsi või vene keeles, kuid sõnavõtud kassikulla, kantseliidi ja pärabaroki ümber osutavad stiilierinevuste olemasolule. (lk 5)
* Muutumas on keele süsteemi ja keelereegli käsitus. Tagaplaanile on jäämas J. V. Veski range loogilise süsteemi nõue, aga ka J. Aaviku esteetilist mõju taotlev, erandeid esile tõstev süsteemi uuendamine. Poolehoidu on leidnud tšehhi keeleteadusest pärinev keelesüsteemi tsentri (tunnusekindla keskosa) ja perifeeria (ebakindlamate siirdealade) eristamise põhimõte. (lk 6)
* Iga uuendusmeelset keelekorraldajat kammitseb traditsioon. Lihtsam on teadlikku normingut luua sinna, kus kirjakeeles seda seni pole olnud. Raskem on muuta varem kehtinud normingut, sest siis hakkab vastu harjumus senisega, traditsioonipärasus. Sageli kohtab mõttekäiku: mulle on see võõras, järelikult ei sobi, ei ole õige. Niisuguste otsustega ei peaks siiski kiirustama, vaid tuleks oodata, kas harjutakse uue keelendiga või ei. Mõnikord omandatakse uuendus kiiresti ja esialgne vastuseis vaibub, mõnel juhul aga ei ole aidanud ka propaganda ning protest on olnud tõepoolest õigustatud. Laiema protesti korral peaks otsus kuuluma uuesti läbivaatamisele. (lk 6)
* Ükski keel ei saa olla teisele keelele etaloniks. Keelekorraldus peab arvestama iga keele kui orgaanilise terviku omapära. (lk 6)
* Näikse, et mõnede eesti kirjakeele ortograafia kitsaskohtade kaotamisel on oluliseks saamas see, mil määral peab ja suudab keelekasutaja ortograafiareegleis rakendada keelevälist, entsüklopeedilist informatsiooni. Kas ta näiteks on enamikul juhtudel võimeline vahet tegema asutuse ja allasutuse, perioodilise ja mitteperioodilise väljaande vahel, nagu eeldavad praegused suure ja väikese algustähe reeglid. (lk 7)
* Nihked eesti kirjakeele korralduses said alguse 1976.—1978. aasta õigekeelsusdiskussioonidest. Lootkem, et neid jälginud keeleavalikkus oskab kehtivatest reeglitest ja põhimõtetest lahus hoida üksikute keelemeeste mõnigi kord vastandlikke äärmusseisukohti. Vaba arvamustevahetus on väga oluline stiimul meie kirjakeele edendamisel ka edaspidi. Oleks siiski kasulik, kui hoidutaks oma seisukohtade monopoliseerimise, ainuõigeks kuulutamise katsetest, mis ei lase kuulata enam vastaspoole seisukohti, nii et diskussioon muutub viljatuks. Samuti tuleb end harjutada mõttega, et kuigi enda keelepruuk on meie arvates kõige õigem, kõige sobivam, siiski on see nii ainult meie endi jaoks, mitte aga alati keeleüldsuse tarvis. (lk 8)
** Huno Rätsep, &quot;Saatesõna&quot;, lk 3-8


* Eri sõnaraamatuis tekiks siis küll väikesi erinevusi, aga mis sellest: ka inglise keele sõnastikud pole rõhu märkimisel päris ühel meelel ja mitte midagi pole selle läbi maailmas hukka läinud. (lk 35)
* Mõistagi pole ka uus norming mingi mesileib. Mõned vajakajäämised on juba eespool esile toodud ja kindlasti on neid veel. Aga vana norminguga võrreldes on mingisugune edu ikkagi saavutatud. Tuleb ainult väga loota, et ka haridussüsteemis saadakse aru, et otsus on mõeldud emakeeleõpetuse hõlbustuseks, mitte' keerukamaks muutmiseks: rööpvormide moodustamise drilli pole koolis vaja harrastada, sest korrektseks kirjakeele tarvituseks piisab, kui osatakse moodustada üht rööpvormi. (lk 36)
* Udo Uibo, kommentaar, &quot;ÕPPIMA- JA MUUTUMA-VERBIDE MUUTMINE. Otsus 22. jaanuarist 1981&quot;, lk 31-36


* Erialalühendite tarvitus ei kuulu eesti keele üldortograafia alla. (lk 55, VÕKi otsus)
* Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti mitte esmakordsel tekstis esinemisel, raamatukaantel ja -tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne. Lühendatud eesnimi ei ole kõnes pöördumisel (inimese järele küsimisel jne) kasutatav. Liiati ei paku eesti perekonnanimed informatsiooni isiku soo kohta. (lk 59, kommentaar)
** Tiiu Erelt, kommentaar, &quot;LÜHENDITE ÕIGEKEELSUS. Otsus 22. detsembrist 1982&quot;, lk 51-60


* Üks mainitud punktidest kergitas küsimuse, kas mitte seoses &quot;Enekese&quot; väljaandmisega ja sõnaraamatutööga Keele ja Kirjanduse Instituudis internatsionaliseerida ''z''- ja ''ž''-tähe asend, s.t viia need tähestiku lõppu. VÕK vastas sellele ülekaalukalt erapooletu suhtumisega (8 erapooletut, 5 vastu). Seega jääb tähtede järjekord tähestikus endiseks. (lk 60)
* Alati korrektne ''z''-tähe hääldus eesti võõrsõnades on '''''s'''''. Koolis on soovitatav õpetada eeskätt niisugust hääldust. Tuleb vaid tähelepanu juhtida sellele, et nimedes ei saa ''z''-i alati nõnda hääldada. (lk 61)
* Lootkem seejuures, et uued õpikud tutvustavad võõrsõna mõistet adekvaatsemalt kui senised, mis veel hiljutigi on kasutanud vanapärasest saksa filoloogiast pärit vahetegemist laen- ja võõrsõnade vahel (&quot;võõrsõnadest tekib pidevalt laensõnu&quot; jms). See ei vasta tänapäevasele arusaamisele sellest, mis on leksikaalne laen ja milline on oma- ning võõrsõna vahekord. Valdav enamik eesti võõrsõnadest on laenulised, s.t laensõnad. Sõna võib laenuda kohe omasõnaks või laenuda võõrsõnana ja selleks jäädagi. Võõrsõnade järkjärguline omasõnastumine on kaunis harv nähtus. (lk 64)
* Lõpuks mõni sõna {{Sõrendus|tähestikjärjestuse}} kohta. Ei tohiks teha paha, kui kolm sellesse puutuvat seika koolis selgeks saaksid.
:Esiteks see, et nimede ja muude märksõnade järjestamisel eestlaste tarbeks ning seoses eestikeelse tekstiga talitatakse diakriitiliste märkidega kahel viisil. Üldiselt neid ei arvestata, seega ''´a'' ja ''a~'' järjestatakse nii, nagu nad oleksid lihtsalt ''a''-d jne. Erandiks on tähed ''š'', ''ž'', ''õ'', ''ä'', ''ö'' ja ''ü'', millel on eesti &lt;!--//--&gt;tähestikus eraldi kohad, nii et kui mõni nendest juhtub olema võõrnimes, järjestatakse ta nii, nagu oleks ta eesti täht.
:Teiseks on kombeks, et teatmeteostes ei tehta järjestamisel ''v''- ja ''w''-tähe vahet. Tava on sündinud olukorras, kus eestigi nimesid kirjutati kord ''V''-ga, kord ''W''-ga (''Wilde'' — ''Vilde'', ''Veski'' — ''Weski''). Praegugi kirjutatakse mõni nimi üsna ootamatult ''W''-ga (''Hans Wõrk''). Igal juhul kergendab nende tähtede kokkujärjestamine otsimist.
:Kolmandaks tekib mõnikord hämmeldust kahe- ja enamasõnaliste märksõnade järjestajal. Vastavat küsimust on tulnud korduvalt kuulda ka keelemehel, ehkki keeleküsimus see õieti pole. Näiteks kumb tuleb ette, kumb järele, kas ''Franz Joseph'' või ''Franziska''? Vastus ei ole ühene. On olemas kaks eri järjestusviisi, sõnakaupa ja läbivalt. Sõnakaupa järjestamisel arvestatakse kõigepealt esimest sõna, siis teist jne. Et ''Franz'' on lühem kui ''Franziska'', siis jääb ''Franz Joseph'' ettepoole. Arvutimehed väljendavad sama mõtet sellega, et nimetavad tühikut (sõnavahet) &quot;kõige väiksemaks&quot;, kõige esimeseks kirjamärgiks, mis jääb ''a''-st ettepoole. (lk 64-65)
* Eesti tähestik on selline (sulgudes võõrtähed): a b (c) d e f g h i j k l m n o p (q) r s š z ž t u v (w) õ ä ö ü (x) (y). Kokku 32 tähte, neist omatähti 27, nimelt 23 omasõna- ja 4 võõrsõnatähte. (lk 65)
** Henn Saari, &quot;TÄHESTIKU-, HÄÄLDUS- JA TRANSKRIPTSIOONISEIKU&quot;, lk 60-65


* Asesõnad on kõige üldisema tähendusega sõnad keeles, mis oma konkreetse sisu saavad alles konkreetses tekstis. (lk 66)
* Sõnade tähenduste normeerimine on üldse väga riskantne ettevõte. Tähenduste täpne määratlemine on kindlasti vajalik võõrsõnade ja terminite puhul, mille vale kasutamine tekitaks väärarusaamist (kuid sealgi ei tohiks seletusi või definitsioone normingutena võtta). Kõrge tarvitamissagedusega üldkeelesõnade tähendusi ja kasutamist ei ole aga vist tarvilik ega võimalikki ettekirjutustega reguleerida. On ju leksikaalne tähendus kõige kiiremini muutuv element keeles, mille nihkeid ka kõige operatiivsem õigekeelsusorgan ei ole suuteline fikseerima. (lk 72)
** Ülle Viks, kommentaar, &quot;PRONOOMENITE ÜKSTEISE JA TEINETEISE NING OMA JA ENDA KASUTAMINE. Otsus 7. maist 1980&quot;, lk 66-72


* Nimede põhikujuks tänapäeva suhtluses on {{Sõrendus|kirjapi1t}}. Rahvuslikult seotud nimede puhul on suur kaal rahvuslikul (ametikeelsel) kirjapildil. Hääldust võime mugandada märksa vabamalt kui kirjapilti. Tänapäeva maailma nimetarvitus areneb samas suunas kui eestigi nimetarvitus käesoleval sajandil, see on originaalipärase kirjutusviisi poole. (lk 74)
* Diakriitiliste märkide ärajätmist ei saa põhimõtteliselt soovitada. Erandi võib teha tüüpiliste toonikeelte toonimärkidele (vietnami keel). Märkide ärajätmine trükitehnilistel põhjustel võib olla mõnikord paratamatu, kuid nendesse juhtudesse tuleb suhtuda kui ühekordsetesse hädalahendustesse, mis välisnimede puhul ei ole paremad kui eesti nimede puhul (''Parnu, Voru, Kopu, Huuru, Poide, Oismae''). Mõnes keeles &lt;!--//--&gt;tähistab diakriitiline märk vokaali pikkust, selle ärajätmine on võrreldav eesti nimede kirjutusega ''Sarema, Sur Munamagi'' jne. (lk 74-75)
** &quot;MAADE JA PEALINNADE NIMED NING RIIGI NSMETUSTE TÕLKED (LADINATÄHELINE RÜHM) Otsus 17. juunist 1983&quot;, lk 73-77


** [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114092 &quot;Kirjakeele teataja 1976—1983: Õigekeelsuskomisjoni otsused&quot;], Tallinn: Valgus, 1985

=[[Hasso Krull]]=
Hasso Krull, &quot;Hando Runnel ja postmodernism&quot;, Vk 11/1988, lk 58-62

* Eesti kirjanduses peaaegu pole klassikuid ja ka Runnel ei saa selleks kunagi. Samas on meie luules olemas hulk vägagi silmapaistvaid moderniste (Under ja Suits, ka Juhan Liiv), ometi on selge, et ka nende hulka ei saa teda ilmselt arvata. (lk 58)
* Pärast kuuekümnendate luule optimistlik-elujaatavast normaalstiilist eraldumist on Runneli luule olnud uudne ja järk-järgult üha lõdvemates sõltuvussuhetes eesti kirjanduse senise traditsiooniga. Mingiks poundlik-eliotliku tsitaatidele orienteeritud modernismi avalduseks võiks küll pidada 1976 ilmunud tippkogu «Mõru ning mööduja» — kui seda lugeda klassikakeskses võtmes, nagu talitas Karl Muru samal aastal ilmunud arvustuses «Tuuleveskitest tiigrini». Ometi osutub seesugune lugemisviis mitmete luuletuste puhul ilmselt ebaadekvaatseks, ja sellise nurjumise viljadeks ongi Muru-poolsed süüdistused maitsevääratustes, sündsusetuses jne. Seepärast võib kahelda, kas pole tegelikeks «vääratusteks» vahest just seesugused murulikud interpreteeringud ja kas poleks «Mõru ning mööduja» lugemisel soodsam lähtuda just kõigi ettetulevate intertekstuaalsuseilmingute (tsitaadid, allusioonid jne) mõeldavast paroodilisest taotlusest. (lk 58)
*  Runnel pole mitte ise muutunud ärkamisaegseks, mis oleks lihtsalt arusaamatu anakronism, vaid on kasutanud teatavaid ärkamisaegse luule «naiivseid» võtteid niisuguse tõsidusega, et need mõjuvad moodsatena. (lk 58)
* Viimane lause mõjuks muidugi absurdsena, kui ärkamisaja lüürikal meie jaoks vähegi klassika staatust oleks. Tal on aga seda üksnes kirjanduslugudes; tõeliselt on ta ju «Noor-Eestist» peale ikka käibinud eelkõige negatiivse mõõdupuuna, kehastanud stiililaadi, milles haritum ja esteetilisem luuletaja ei tohi kirjutada. Ühtlasi on see laad olnud teatava nüüdseks ületatud «provintslikkuse», regionalismi sümboliks; et ta aga oli ettevalmistuseks sellele kultuurivormile, milles end praegu nii koduselt tunneme ja mille alalhoidmiseks ning kaitsmiseks peame nii kõvasti pingutama, jätab ta meile kuidagi eriti hale-armsa, ühtaegu süütu ja fanaatilise, lääge ja ülisiira mulje [---]. (lk 58)
* Väitsin kohe alguses, et Hando Runnel ei saa olla klassik, ja püüdsin seejärel tugipunkte leida ka väitele, et ta ei saa olla modernist. Mis aga üldse tähendab «klassik»? Selle sõna tähendusmaht on tänapäeval niivõrd lai, et tekitab peaaegu polüseemiat, ja kui omistada talle lihtsalt tähendus «suur kirjanik», võiks seda ju Runneli puhul ka kasutada. (Iseasi, kui ollakse kriitiline nimelt «suure kirjaniku» mõiste enda suhtes.) Mõtlesin aga ennist selle terminiga siiski midagi muud: pidasin silmas ''klassikat'' kui kirjandust, mis orienteerub teatavatele '''juba leitud''' tähendustele ning püüab järgnevalt lihtsustada, lihvida, ajakohastada, viimistleda nende väljendust — püüdleb kuulsat «sisu ja vormi kooskõla». Modernism seevastu, pettunud klassikalistes tähendustes ja seega kogu klassikalises kunstis, vastandub klassikale ja lammutab ta vormi — kuid mitte nihilistlikult, vaid tõelise «sisu», senileidmata '''tõelise tähenduse''' nimel. Seejuures ei loobuta klassikast, vaid kasutatakse seda ära peamiselt negatiivse, valikuliselt ent ka positiivse eeskujuna; st luuakse oma projekt teatavas mõttes klassika «varemetest» lähtudes. (lk 59)
* Postmodernne peaks olema kirjandus, mille skepsis tähenduste suhtes on märksa sügavam modernismi skepsisest; postmodernist ei saa uskuda üldse mingit lõplikku ja igavest, «tõelist» tähendust, ja nii on tema vaade klassikalistele kaanonitelegi teistsugune. Postmodernist ei lammuta ega adapteeri vanu kaanoneid, selleks et kehtestada uusi, et luua uut traditsiooni, uut kultuuriloolist müüti — ta tegutseb õieti üksnes emantsipatsiooni nimel ja valib selleks vahendid võimalikult eelarvamusetult. Milline peab aga olema selle emantsipatsiooni tulemus, eesmärk? — Kui võidaks teada seda, oleks emantsipatsioon hukatuslik nõiaring, lakkamatu tagasipöördumine oma vana rahulolematuse juurde, tume ning kaootiline «vabadus vabaduse pärast». Pole niisiis kindlat kaugemat eesmärki, vaid ainult väikesed lähedased eesmärgid ja vahendid nende jaoks. Kas aga võib Runnelit ka sellistel tingimustel veel postmodernseks nimetada? (lk 59)
* Runneli skepsis tähenduste, lõpetatud ideede suhtes on kindlasti suurem kui enamikul meie praegusaja luuletajatel. (lk 59)
* Kui me seega püüaksime kokku lüüa aatelisuse ja mitte-aatelisuse deebeti ning kreediti Runneli luules, ei pruugi me saada tegelikult mingit saldot. Võiks kogunisti öelda: Runnel ühe käega annab, teisega aga võtab. Ühe käega laob ta lugeja turjale identiteedikoorma, teisega aga kergendab seda; nii on ta vahest üldse kõige parem mõeldav rahvajuht. (lk 60)
* Peab ka meenutama, et Runneli luulet tõestav rahvuslik müüt pole ju mitte autori enese loodud, vaid sellisena käibinud ammu enne ja väljaspool tema kõige «müütilisemaid» tekste. Runnel on müüdi küll üles korjanud ja, nagu vahel paistab, sellele salamahti oma patendigi võtnud, kuid see ei tähenda veel, et kõik nood tekstid oleksid loetavad vaid kui tolle kõikehõlmava ja ebaisikulise müüdi isikupärased representatsioonid. Arvan, et tüüpiline runnellik tekst oleks kas niisama või isegi veel edukamalt loetav ka hoopis teistsuguses ajaloolises situatsioonis (sellise oletuse mis tahes tõestuskatse mõjuks paraku küll väga monstroossena), ja kui Runnel ongi raskesti tõlgitav, siis mitte ta regionalistliku sotsiaalse müüdi pärast, vaid ikka just regionaalse keeleainese tõttu. Tasub rõhutada, et Runneli suur mõjujõud ei tulene sugugi otseselt esindatava müüdi erakordsest elujõust (milles omakorda ei saa küll kahelda), vaid Runneli teksti võimest intensiivselt sekkuda sotsiaalsesse protsessi ja osaleda selles diskursusena. Nii ei esindagi enam Runnel müüti, vaid ümberpöördult: müüt esindab Runnelit. Keeleline sündmus saab sotsiaalseks sündmuseks ja teksti topeltorienteeritus neile mõlemale võimendub maksimaalselt.
:Võime niisiis öelda, et Runnel niihästi konstrueerib kui dekonstrueerib müüti. Sest sotsiaalse müüdi väljaviimine ülevast ideaalsest keskkonnast, selle muutmine tegelikuks jõuks hävitab, «sööb» müüti; mille tulemuseks on lõpuks paratamatult, et ka Runneli luuletusi hakatakse lugema teistmoodi, pikapeale üha vähem ja vähem müütiliselt. Igatahes ei ole müüt Runnelil mingi ainuline, vääramatu ''logos'', ja mitte kuidagi ei ole võimalik ette näha selliste luuletuste kõiki tulevasi lugemisvõimalusi. (lk 60)
* Jah, Runneli tekst pole müüdi topis. Kuid siiski tajume, et runnellikus luuletuses sageli on midagi väga üldist, universaalset — et kogu luuletus esimesest sõnast viimaseni on lakooniline ja puhas, ebaisikuline '''üldistus'''. Ega selline üldistus saa ju ometi olla postmodernne? Peaks ju postmodernne kirjandus tegelema rõhutatult isiklike, autorilähedaste elamustega, küündides kuni keelekasutuse ülima idiolektilisuseni. Runnelil aga on ka stiil niisama üldistatud, puhastatud ja välja töödeldud; tundub ent, et postmodernismi seisukohalt ei tohiks kirjanikul üldse olla stiili, või kui, siis ainult «halb stiil». (lk 60)
* Pealegi pole postmodernism mingi kindlate tunnuste, normide kogum; postmodernism ei taotle kehtestada kaanonit, järjekindlat meetodit. Üldse ei ole ta mingi seestpoolt, alglätetest vaadeldav ja suunatav liikumine, vaid üksnes väljaspoolt, distantsi pealt märgatav ja kirjeldatav praktika. (lk 60)
* «Tautoloogia on lihtsalt mees, kes suitsetab Camel-sigaretti, seljas kaamelivillane mantel» (G. C. Infante). (lk 61)
* Võib muidugi pärida: kui kirjandustekstide vahetu kehalisuse määr neist endist juba sedavõrd võimsamaks paisub, kuhu jääb siis vana hea idealistlik Kunst? Vahest on hoopiski aeg hakata talle juba tasapisi kirsturaha koguma? — See järeldus ongi täiesti korrektne ja õige. Sadakond aastat tagasi jõudis mäletatavasti meieni teade Jumala surmast; nüüd peab siis hakkama möönma, et ka see äbarikuohtu poolvend on talle järele läinud. Eks hakka ju hale peale tulema! — Allakirjutanu, paraku, peab siiski nentima, et tema süda siinkohal suuremat ei heldi. Pigem rõõmustab ta, et langeb ära võimalus nendele luuletustele kohe «luule piiripealsuse» diagnoos panna, nõnda neist valutult ja odavalt vabanedes. Jah, matusekellade helisedes peab nad pigem tunnistama teatavateks murdekohtadeks, lõhedeks, perspektiivideks uude lõpmatusse.
:Kui aga haledus ikkagi peale tuleb: võib end lohutada mõttega, et kirjanduse, esteetika tõenäone kadumine iseenesest veel sugugi ei tähenda, et peaks kaduma kirjutatud tekstide lugemise komme üldse. Vahe on õieti vaid selles, et neid siis enam ei loeta kui kirjandust (kaasa arvatud uusaegsed puhtkirjandusliku adressaadiga tekstidki). Tekstile lähenemiseks kasutatavate kognitiivsete stiilide funktsioon teiseneb; võidakse lugeda ka täiesti fiktiivseid tekste, võidakse uskuda asju, mida pole olemas, ilma et see seepärast peaks tähendama «kirjandust». Lõpeb maniakaalne «loomingulisuse», «isikupärase käe&lt;!--//--&gt;kirja» otsimine keskajal kirjapandust, rahvakunstist, kaljujoonistest jne. Minu meelest oleks see uusaja inimese tõeline emantsipatsioon kõige väsitavamatest rituaalidest — kuid selle kaugemaid eesmärke, nagu öeldud, oleks kuritegelik ennustada. (lk 61-62)
* Naaskem aga Runneli juurde. Kohati näib ta olevat justkui vahendaja, vahemees muistsete konventsioonide ja võõra tuleviku vahel. Seepärast võiks ehk väljendada tunnet, mis mind käibivale eesti kirjanduse kogumile mõeldes sageli haarab: nimelt sagedast kahjutunnet, et mitte tänane juubilar ei ole meile kirjutanud «Kalevipoega». Tõsi, teatava moodsa kõõrdpilguga lugedes on ju ka Lauluisa oopus kogu oma sõnastuse pillavas pentsikuses päris mõnus lugemine — aga ainult ajuti, ainult lõiguti. Miks ent ei võiks tema kõrval figureerida ka uusi konkureerivaid eeposi? Mitte üksi seesuguse filoloogilise erialakirjanduse laadis, nagu Ridala ja Annisti omad, vaid midagi otseselt maarahvale, sõna kitsamas ja laiemas tähenduses. See peaks olema küllalt vabas vormis, mitte üleliia modernne, traditsioone ja pärimusi (mitte üksnes parodeerivalt) arvestav, kuid mitte ka neid fetišeeriv, mitte igi-igavest müüti kehtestada taotlev — just nii, nagu kirjutab Runnel. Lühidalt, see peaks olema eesti rahva postmodernistlik eepos — kui midagi niisugust suudetakse kujutleda. Arvan, et seesugune paradoksaalne fenomen võiks olla väga mõjujõuline. (lk 62)
* Kui nüüd veel kord vastata eespool tekkinud küsimusele, vastaksin: kõik, mis Hando Runneli kirjutatus on aktuaalset ja ärritavat, viitab sellele, et ta põhiliselt on postmodernne maarahvalik luuletaja. Meil on küll luuletajaid, kellele toetudes postmodernismi-teooria ülesehitamine kulgeks vähemate vasturääkivustega (nagu Ene Mihkelson või Juhan Viiding), kuid peab arvestama, et Runneli puhul eriti tugev rõhk langeb regionaalsusele, ning sel on omad konsekventsid. Eesti postmodernism peab paratamatult tegema pingutusi teatavate positiivsete identiteedikujutelmade moodustamiseks, kuna see on kõige tõhusam vastutegevus riiklikult lansseeritavate negatiivsete, skisoidsete pseudo-identiteetide kuhjumisele ühiskonnas. Rahvusliku identiteedikujutelma toetamine võib niisiis ikkagi olla sotsiaalselt emantsipatiivne tegevus — ja Runnelil, nagu järeldasime, on ta seda suurimal määral.
:Runnel seega kahtlemata on luuletaja, kelle kirjutatu tagasimõju nii muutuvale keelele kui käimasolevale sotsiaalsele protsessile on võrdselt tugev ning seotud, kelle puhul teksti topeltorientatsioon võimendub maksimaalselt. Juubel pole Runneli puhul tegelikult kuigi oluline teetähis, sest tema luuletuste lugemist ilmselt jätkatakse endise aplusega, nagu poleks juubelit olnudki. (lk 62)
* Mannakreem ja õllevaht,
:mina armastan neid kaht!
:(«Punaste õhtute purpur», lk 63)

=[[Kaspar Viilup]]=
* Kuigi 2020. aastal hakati ennustama, et koroona tõttu näeme lähiaastatel vaid pandeemia- ja isolatsiooniteemalisi linateoseid, siis sellega on suuresti mööda pandud, vähemalt praegu midagi sellist veel liialt ei paista. Pigem on üks iseloomulikumaid tendentse kinoturul hoopiski filmide korduv ja korduv edasilükkamine. See võib näida pragmaatiline detail, aga Ergo Kulla &quot;Soo&quot; puhul tekkis küll tunne, et olin seda filmi juba enne kinno jõudmist näinud. Pea aasta aega on kõik kohad täis promomaterjale ja intervjuusid, sellest filmist on räägitud iga võimaliku külje pealt ja tekib põhjendatud küsimus: kas kinolinalt saab üldse mingit üllatust oodata?
* Ergo Kuld ja Martin Algus on kommertsmeelelahutuse meistrid, nad oskavad kruttida asjad sedasi paika, et kinno tuleb nii teismeline kui ka pensionär ning päris hapu näoga keegi neist kinost ei lahku. Kodumaiste sõltumatute – või ütleme õigemini, erarahade toel valminud! – filmide ühendav joon ongi enamasti konfliktide puudumine, kõikvõimalikest äärealadest kaarega mööda minemine. Kui üldse mingit vastuolu otsida, siis võib ju nokunaljad kahtluse alla seada, aga &quot;Soos&quot; pole neidki...
* &quot;Soo&quot; kannataks otsekui samade murede käes, mida võis näha ka &quot;Tõe ja õiguse&quot; ekraniseeringu puhul: kujutades ajaloolist Eesti maaelu tekib filmitegijatel ikka ja jälle tahtmine reaalsust ilusamaks kirjutada. Eelistaksin, kui metsade ja soode vahel seiklemist kujutataks kreutzwaldilikust mütoloogiast lähtuvalt, pigem võetakse aga aluseks läänelike ajastudraamade traditsioon. Vuntsid on sirgelt aetud, baaris istuvad joodikud küllalt klanitud, sopp, muda ning rokk alati kuidagi esteetiline ja õige koha peal. On olukordi, kus sedalaadi klantspilt töötab, tepituna kirvega vehkivate maniakkidega tekib aga dissonants.
* Jätke see ilusat maaelu korraks kõrvale ja keereake teraviku just tumeduse poole. Tegelikult saaks vabalt ka &quot;Soost&quot; natuke ümber monteerides õudusfilmi teha: annad rohkem ruumi rapikus ragistamisele (mis meenutas kohati isegi Toomas Hussari &quot;Seenelkäiku&quot;!) ja olekski igati viisakas ugri-''slasher'' käes.
** Kaspar Viilup, [https://kultuur.err.ee/1608501002/arvustus-soo-zanrikino-potentsiaal-rahvafilmis &quot;&quot;Soo&quot;: žanrikino potentsiaal rahvafilmis&quot;], ERR, 15.02.2022

=[[Ernest Hemingway]]=
:Eestlased tsiteerivad uhkusenoodiga Ernest Hemingway lauset, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt üht eestlast. Ent see pole täpne tsitaat. 1937. aastal ilmunud teoses &quot;Kellel on ja kellel pole&quot; (eesti keeles ilmunud 2001 Mart Kanguri tõlkes) on hoopis järgmine lõik:
:&quot;Neljanda kai ääres seisab 34-jalaline jaulitaglasega jaht kahega neist kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes maailma eri paikades 28- kuni 36-jalaste paatidega ringi purjetavad ja Eesti ajalehtedele artikleid saadavad. Need artiklid on Eestis väga populaarsed ja nende eest makstakse autorile üks dollar kuni dollar kolmkümmend senti veeru eest. Need lood paiknevad ajalehtedes seal, kus Ameerika ajalehtedes asuvad pesapalli- ja jalgpalliuudised, ja ilmuvad pealkirja all &quot;Meie kartmatute rännumeeste saagad&quot;. Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. Kui see kohale jõuab, sõidavad nad järgmisse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Peaaegu sama õnnelikud kui inimesed Alzira III-l. Vahva on olla kartmatu rännumees.&quot;

=Ojasoo ja Semper=
[https://kultuur.err.ee/1608500957/tiit-ojasoo-ainult-ideest-ei-piisa-peab-olema-joudu-ja-pealehakkamist &quot;Tiit Ojasoo: ainult ideest ei piisa, peab olema jõudu ja pealehakkamist&quot;], ERR, 15.02.2022
:Klassikaraadio &quot;Delta&quot; saates intervjueeris Lisete Velt

20. veebruaril esietendub ameerika ajakirjaniku Nellie Bly reisiraamatust &quot;Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma&quot; inspiratsiooni saanud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus &quot;72 päeva&quot;. 

Ojasoo:
* Me oleme tõesti kuude kaupa uurinud seda, millised on meie sotsiaalsed piirid või kuidas üksteist puudutada. Ma väga loodan, et publik saalis tunneb seda, et inimese keha on väga ilus.
* Ainult ideest ei piisa, peab olema jõud ja pealehakkamine

Semper:
* Selleks, et näitlejatega luua pilte, selleks peavad olema pildid, mida me koos saame vaadata.
* Impulss on see, mille sa pead ära tundma ja siis sa vormistad selle võib-olla mingisuguses arusaadavas keeles, et teistega jagada seda ideena.

=[[Indrek Allmann]]=
* Muidugi on arhitektid kõik isiksused ja enamus neist on väga tugeva loojanatuuriga, mis tähendab ühtlasi seda, et esineb nii sõpradeks saamist kui tülliminekut.
* Ekspordi rõhutamine tuleb sellest, et maailm on avardunud. Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia.
* Me ei saa viia arhitekte bussiga välismaale ja öelda, et hakake nüüd eksportima.
* Arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid on ametid, kelle looming käib autorikaitse seaduse ühe paragrahvi alla. Täna me oleme kolm erinevat liitu. Aga tõenäoliselt on meil palju ühist.
* Kui minna kohalikku omavalitsusse oma projekti kooskõlastama, siis võib juhtuda, et kooskõlastaja on vene keele õpetaja, võib-olla zootehnik, paremal juhul maamõõtja.
* Kummalisel kombel omavalitsused kurdavad, et ükski arhitekt ei taha neile tööle tulla. Isegi kaunite väikelinnade peaarhitekti kohale on raske inimest leida. Samas arhitektidel ei ole tööd.
* Arhitekti koolitus on riigile väga kallis. Tuleks leida neile inimestele kohad kasvõi riigi struktuurides, kus nad saaksid oma kooliraha tagasi teenida. Ma väga austan arhitekte, kes täna töötavad riigi struktuurides hoolimata sellest, et neid seal tihtipeale ei mõisteta või neist kiputakse poliitilistel või mittepoliitilistel põhjusel üle sõitma.
* Need on need kolm teemat, mida pean Arhitektide Liidu juhina kõige olulisemateks. Ülejäänud mass küsimusi voolab nagu jõgi, mille peal katsun surfata ise minimaalselt märjaks saades, sest vastasel korral on oht uppuda.
* Riigiarhitekt on termin, mis tekitab paljudes mõistmatust. Samas Eesti-suguses väikeses riigis oleks see väga efektiivne ja suisa hädavajalik lahendus.
:Maailmas on erinevaid traditsioone, kuidas arhitektuuriasjadel silma peal hoida. Näiteks Suurbritannias on praktika, kus riigiametite, omavalitsuste ja kinnisvara planeerimisega tegelevate ettevõtete juures on arhitektide nõukojad. Kõrval on Iirimaa, kus seevastu nõukodasid niipalju ei ole ja kompetents on koondatud riigiarhitekti meeskonda.
:Tegemist on nõuandva organiga, mis on partneriks ministeeriumitele, aidates neil välja töötada oma kinnisvarapoliitikat. Riigiarhitekt on partneriks ka omavalitsustele, kes vajadusel saavad abi ja nõu küsida, kasvõi nendesamade hangete puhul, kui on oht, et neid tahetakse vaidlustada. Riigiarhitekti meeskond levitaks hangete kohta kogemusi headest praktikatest ja oleks toeks.
:Riigiarhitekt ei ole kindlasti see, kes hakkab omavalitsusele ütlema, et miks te nii koleda roosa maja tegite. Küll aga on selle ametkonna pädevuses suuremad üleriigilised planeeringud, samuti peaks riigiarhitekt aitama kujundada välja riigipoolseid seisukohti arhitektuuri ja planeerimist kaasavate küsimuste lahendamises.
* Indrek Allmann, intervjuu: Mari Kartau, [https://kultuur.err.ee/297969/indrek-allmann-kui-me-ise-valja-ei-lahe-siis-tullakse-siia &quot;Indrek Allmann: Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia&quot;], ERR, 29.03.2014

* Kui Tallinna linnaplaneerimise ametis oli siiani tööl u 20 arhitekti, siis Helsingis on vastavas osakonnas neid tööl 240. Tallinn on proovinud paarikümnekesi 240 inimese töö ära teha ja see on paratamatult väljendunud ka linnakeskkonnas.
* Üldjuhul on eri erainvestoritele kuuluvad tükid linnaehituslikus mõttes ääretult pisikesed. Sellest tulenebki, et Tallinn on nagu rosolje, kus mõned tahavad palkmaja, teised valget funki. Ja kui eraettevõtja oma krundi ära planeerib, siis tänavad sinna ümber, infrastruktuur, koolimajad käivad juba kõrgelt üle mõistuse ja sellega ei viitsi keegi eriti tegeleda.
* Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe sündisid tegelikult väga selgetel aastavahemikel ning näitasid, et tegemist oli süstematiseeritud ja selge linnaplaneerimisega. Dmitri Bruns oli toona Tallinna peaarhitekt ja tema juhtimisel need linnaosad sündisid. Kas nad meile meeldivad või mitte, polegi isegi oluline, terviklikud on nad igal juhul.
* Olen väsimuseni korrutanud, et tegelikult on Tallinn ammu valmis kiirema transpordi sünniks. Vahet pole, pakub seda linnarong, metroo või kiirtramm. Aga muidu me inimesi autodest välja ei saa ja loome jätkuvalt autostunud maailma.
* Kui Ülemiste City asub vanalinnast paremal pool jalakäigutsooni ning Paljassaare vasakul, siis punktist A punkti B sõitmine võtab praegu eksisteeriva trammiga 55 minutit. Tulevikus saab Ülemistest sõita 40 minutiga Pärnusse. Kuidas saab olla võimalik, et Tallinna linnas on ühistransport nii aeglane, et sa jõuad enne põhimõtteliselt teise Eesti otsa? Pärnu rand on lähemal kui Paljassaare rand.
* See, et me ehitame kuskile Rae valda või Rannamõisa tee äärde mingitele põldudele kortermaju, on täielik katastroof. Linna äärealad peaksid olema madala tihedusega ehk põhimõtteliselt eramutele, linn peaks aga olema tihe ja selge keskusega, sest see vähendaks ühistranspordiprobleeme, võimaldaks püsida elus teenindussektoril ja vähendaks ühiskonna liikuvusele tehtavaid kulutusi.
** Indrek Allmann, intervjuu: Kärt Anvelt, [https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/92914405/tallinnasse-kerkib-moodsaim-kliimaneutraalne-linnaosa &quot;Tallinnasse kerkib moodsaim kliimaneutraalne linnaosa&quot;], EPL, 23.03.2021

=[[Roman Jakobson]]=
* A missionary blamed his African flock for walking undressed. &quot;And what about yourself?&quot; they pointed to his visage, &quot;are you not, too, somewhere naked?&quot; &quot;Well, but that is my face.&quot; &quot;Tet in us,&quot; retorted the natives, &quot;everywhere it is face.&quot; So in poetry any verbal element is converted into a figure of poetic speech.
** Roman Jakobson, &quot;Closing Statement: Linguistics and Poetics&quot;, in: Thomas A. Sebeok (ed.), Style in Language. Cambridge, Massachusetts: The M.I.T. Press, p 377. First edition 1960, second printing 1964, this comes from second paperback printing, 1968.

=[[Kaja Kallas]]=
* Eesti inimestele ja ettevõtetele on oluline, et Eesti seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse ja siseturu eest ning jätkab ka viienda põhivabaduse – andmete vaba liikumise – eest seismist, sest andmed moodustavad eduka kaksikpöörde tüve.
* Euroopa Liit on ja jääb ennekõike rahu- ja julgeoleku tagatiseks. Minu jaoks on eelseisva perioodi olulisemateks märksõnadeks usaldus ja usaldusväärsus. &quot;Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist,&quot; ütleb Hando Runneli luulerida. Teisalt on aga vanade sõjafilmide kangelased Euroopa Liidus sõjakirve maha matnud, kuid need asendunud üha uute konfliktidega, mille operaatoriks on oma rahvast kartev autokraatia.
* Seni töötasime usus, et üleilmne majandus ja ideede vahetus kergitab tõusulainena kõiki paate ja sellega koos liigub areng vältimatult demokraatia ja vabaturumajanduse suunas.
:Olime naiivsed, kui uskusime, et tahetakse nii heaolu kui ka head valitsemist, nii tehnoloogiat kui ka demokraatiat, vabaneda nii kommunismist kui ka korruptsioonist. Kuid loodud heaolu kasutatakse ka muskli kasvatamiseks vabaduse vastu, naabrite ja vähemuste kiusamiseks.
* Huvi või geograafia võib küll olla koostöö aluseks, kuid usalduse aluseks on ühised väärtused, põhimõtted ja neile toetuvad kokkulepped.
* Meenutan, et alustasime iseseisvuse taastamiseni viinud teekonda just surve tõttu meie keskkonnale. Umbes sama palju aega, kui on möödas iseseisvuse taastamisest, on meil nüüd  kliimaneutraalsuseni jõudmiseks.
* Eesti edulooks on olnud uudishimu tehnoloogia vastu.
* Meil ei ole põhjust keelata soojustamata maju, veiselihast valmistatud burgereid, halgudega köetavaid saunaahjusid või sisepõlemismootoritega sõitvate autode kasutamist. Oma tulevikku plaanides tuleb aga silmas pidada, et rohepööre tähendab, et üha enam on kõikidesse  lõpptoodetesse, teenustesse ja ka tarneahelatesse sisse arvestatud keskkonnamõju. Ka äriplaanides, reitingutes ja laenulepingutes hakkab rolli mängima mitte ainult saadud, aga ka kulutatud energia ning selle jälg keskkonnas.
* Emissioonide eksportimine näeb paberil hea välja, aga on pesueht rohepesu.
* Oleme harjunud mõtlema Euroopa Liidust kui regulatiivsest superjõust, ühiselt kokku lepitud normide jõustajast ja vahemehest. Kuid Euroopa on ka vabaduste projekt, mida ei tohi pandeemia käigus unustada.
:Üks tähelepanuväärne positiivne muutus, mis Euroopaga on juhtunud, on Euroopa Liidu igapäevane kohaolek inimeste elus, mille parimaks näiteks ei ole ainult Erasmuse programm ja euro, vaid ka vaktsiinid ja koroonasertifikaat.
* https://www.err.ee/1608412217/kaja-kallas-emissioonide-eksportimine-on-pesueht-rohepesu
Kaja Kallas: emissioonide eksportimine on pesueht rohepesu
Kaja Kallas riigikogus tehtud ülevaates valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel
ERR, 23.11.2021

tsitaadid:
* Märtsis ütlesin, et &quot;on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata&quot;.
* &quot;Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist,&quot; ütleb Hando Runneli luulerida.
* Tuntud välispoliitika ekspert Mark Leonard ütleb oma värskes raamatus:

    &quot;Tuumaajastul on sõja hind hoomamatu. Seetõttu on ühenduvussõdadest saanud uus poliitika tegemise viis &quot;teiste vahenditega&quot;. Need on väiksema hinnaga. Need on rohkem mõjusad. Ja selle tulemusel muutuvad nad üha enam levinuks. Mida enam need levivad üle maailma, seda surmavamaks muutuvad nad ka võrreldes konventsionaalse sõjapidamisega.&quot;
* Kui väärtused ja reeglid lahknevad, võivad ka piirileping ja piiritara vähendada usaldamatust. Ehk nagu on öelnud luuletaja Robert Frost: &quot;kindel piir muudab naabrid talutavaks&quot;.
* Vajalikud muutused ei ole vaid tehnilised. Ehk nagu ütleb Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere: &quot;Tehnika viimane sõna pole alati parim lahendus. Traditsiooniliste oskuste nutikas rakendamine, kohalike oludega sobitamine ning lihtsate inimeste mõistmine ja tugi saavad järjest enam kaalu&quot;.
* Loodusuurija David Attenborough ütles Glasgow kliimakonverentsil tabavalt, et meid peaks kannustama meeleheitlik lootus ja mitte halvav hirm. Seesama tunne, mis Tiigrihüppe eel. Seesama tunne, mis kolm kümnendit tagasi. Rohepööre peab olema kodanike rohepööre.

=Virginia Woolf=

'''Virginia Woolf''' (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882, South Kensington, London – 28. märts 1941 Lewes, Ida-Sussex, Inglismaa) oli Briti kirjanik ja feminist, üks tähtsamaid modernistliku romaani esindajaid. Tema tuntuimate teoste sekka kuuluvad &quot;Proua Dalloway&quot; (1925), &quot;Tuletorni juurde&quot; (1927), &quot;Orlando&quot; (1928) ja &quot;Lained&quot; (1931), samuti feminismiklassikasse kuuluv essee &quot;Oma tuba&quot; (1929). &quot;Proua Dallowayl&quot; põhineb omakorda [[Michael Cunningham]]i romaan &quot;Tunnid&quot; (1999).

Eesti keeles on ilmunud Woolfi romaanid &quot;Tuletorni juurde&quot; (tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 ja 2005), &quot;Orlando: elulugu&quot; (tlk Riina Jesmin, 1997), &quot;Proua Dalloway&quot; (tlk Riina Jesmin, 1998), &quot;Lained&quot; (tlk Riina Jesmin, 1999 ja 2008), samuti essee &quot;Oma tuba&quot; (tlk Malle Talvet, 1994), valimik &quot;Esseed&quot; (tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997) ning rida lühiproosat ja esseid ajakirjades: &quot;Kew Gardens&quot; (tõlkinud Inna Feldbach, Looming 1975/8), &quot;Kaasaegne proosa&quot; (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1982/1), &quot;Kolm pilti&quot; (tõlkinud Malle Talvet, Vikerkaar 1991/7), &quot;Tellija ning krookus&quot;, &quot;Viiv&quot;, &quot;Suveõhtu&quot; (tõlkinud Malle Talvet, Looming 1991/12), &quot;Kuidas rabab kaasaegset&quot; (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1992/8).


* So with the house empty and the doors locked and the mattresses rolled round, those stray airs, advance guards of great armies, blustered in, brushed bare boards, nibbled and fanned, met nothing in bedroom or drawing-room that wholly resisted them but only hangings that flapped, wood that creaked, the bare legs of tables, saucepans and china already furred, tarnished, cracked. What people had shed and left - a pair of shoes, a shooting cap, some faded skirts and coats in wardrobes - these alone kept the human shape and the emptiness indicated how once they were filled and animated; how once hands were busy with hooks and buttons; how once the looking glass had held a face; had held a world hallowed out in which a figure turned, a hand flashed, the door opened, in came children, rushing and tumbling; and went out again. 
** Virginia Woolf, To the Lighthouse, Harmondsworth, Penguin, [1929] 1975, 147. Motto for Carolyn Steedman, &quot;Dust&quot;.

&lt;!--{{JÄRJESTA:Woolf, Virginia}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]--&gt;

=Anna Murray Vail=


==&quot;Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III&quot;==
Anna Murray Vail, [https://books.google.ee/books?id=WhkgAQAAMAAJ&amp;pg=PA385&amp;dq=%22anna+murray+vail%22&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwigwOT2rIjuAhVixIsKHXCnBYIQ6AEwBnoECAEQAg#v=onepage&amp;q=%22anna%20murray%20vail%22&amp;f=false &quot;Notes on the Flora of Smythe County, Virginia. III&quot;], Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389

* pOPULAR tradition declares that the distance from Marion ·*־ to White Top Summit is twenty-eight miles, and even the most hardened mountaineer calls it the very worst road in the state, and looks upon the ascent of the mountain as an achieve· ment for a lifetime. Most of the residents of Marion look what they called &quot;that ׳ere company&quot; fora party of full-fledged lunatics, when they learned that'we meditated its ascent a second time, having already spent three nights upon the summit.

Our traveling outfit consisted of two wagons—one fairly strong, drawn by a team of good horses, the other bearing a perilous resemblance to the &quot;deacon's one-hoss shay “ toward the close of its magic century. The team, however, was good, though the driver was not a man of brilliant intellect. Neither of the men, born and bred in Marion, had ever been on the mountains, and both would infinitely have preferred to stay at home.

It was on a dull day during the last week in May that we started. The road was passably good till we began (he ascent of Iron Mountain, which was crossed at an altitude of over three thousand feet in a driving hail-storm. Along the gap, among the Hemlocks, there was a small grove of White Pine and beautiful thickets of Rhododendron Catawbiense intermingled with Mountain Maples (Acer spicatum), Striped Maples (A. Pennsylvanicum) and great hedges of the luxuriant Purple-flowering Raspberry (Rubus odoratus).

The road on the descent of Iron Mountain winds for two or three miles along White Top-tree Creek; the many small brooks that feed it run through dense forests consisting for the most part of Hemlock. Some of the trees are magnificent specimens, three to four feet or even more in diameter, and tower above everything else in the gloomy ravine, where Rhododendron maximum made an impenetrable tangle, individual plants being over twenty-five feet in height and tree-like in character. Kalmia La ti folia was there also in great abundance, quite respectable little trees, with the gnarled, picturesque aspect of old Apple-trees. At that season, however, the only conspicuous tree in flower was Magnolia Fraseri. Manv of them must have exceeded the filty feet given as their height in Gray's Manual, for in some instances they seemed to rival the giant Hemlocks themselves. These made a picture to be remembered long. All along the gorge the straight, slim Magnolias, their light green leaves glistening with the rain-drops from the sudden shower, stood out in such dear outline *against their dark evergreen background that each graceful, perfect flower seemed conscious of its beauty. For several miles at each turn of the road we saw a scries of lovely trec-groups, and though, of course, there were many other interesting and remarkable trees. Chestnuts, Maples, Oaks and Tulips, the remembrance is only of the Hemlocks and Magnolias.

At a fork of the road we missed the right turning, and in consequence had to endure six miles, instead of two, of the roughest of corduroy roads; our ״*one-hoss shay,’* unlike its lamous prototype, breaking down on an average every two hours. We were unable to reach the mountain that night, and took refuge in a small wayside inn near Green Cove on the North Carolina border, some twelve miles by the roud from the top.

Near the spring where our hostess kept her milk-uans and great stone jars of butter, we found an antique Kaimia that has survived many winters. It was about twenty-live feet tall, and at six inches from the ground measured seven feet and two inches ; at one foot from the ground four feet and three inches in circumference. It was not yet in bloom, but its magnificent proportions compcltcd our admiration.

Among the plants not collected before, nearer Marion, was Phacelia finibriata, with charming little white flowers, a smaller and more delicate species than P. Purshii. With it along a little mountain stream was the tiny spring beauty, Claytonia Caroliniana, in fruit. The woods were all second growth, and, with few exceptions, large trees were seldom seen. A thousand feet or so below the summit we passed through a belt of Spruce-trees growing in a deep black loam bog. Clintonia umbellata grew there in great beds and was at its best; C. borealis was just beginning to show its pretty green bells, and unusually large specimens of the yellow Adder’s· tongue (Erythronium Americanum) were still blooming. Streptopus roseus, with its tiny rosy bells, was plentiful; the delicate white Thalictrum clavatum grew along every little rill and ditch, as did also a particularly large and handsome swamp form of Viola cucullata.


Of all the swamp flowers, however, the roost conspicuous and luxuriant was Anemone trifolia. Tins charming little plant, so long confounded with A. nemorosa, has rather an interesting history, which has recently been published by Dr. britton in one ol the Afrmoirs of the Torrey Club. It was collected twenty-five years or more ago by Mr. Canby on the Salt Pond Mountain, and again by Mr. Curtiss on the Peaks of Otter. It had been considered a distinct species, but on comparing it with the European A. trifolia it was found to be identical, and republished as such. Two years ago we found it in great abundance in flower and fruit in the localities mentioned above, und all through the higher altitudes of the Smythe County mountains we found it this year in even greater quantities, and especially fine in the great swamp on While Top. The plant stands mostly six to eight inches hign,and sometimes even higher, and has m every way larger and coarser leaves and larger flowers than the trail little Wood Anemone of the northern lowland woods.

The Spruces were neither very old nor very large trees, and their very ancient appearance was caused by the luxuriance of the moss and lichen crop with which their trunks and branches were covered. Above the Spruce-swamp, on the edge of the road, stood a venerable Hirch, one of the remains of the older forest on the mountain—a great gnarled old trunk that measured at three feet from the ground within two inches of twenty-three feet in circumference. Some twenty feet or more from the ground the main trunk was separated into four great erect branches, each a large tree in itself.

Range after range of billowy forest-clad mountain-tops of ever-increasing height, with the Roan and Grandfather mountains for a somewhat hazy background against a cloudless midday sky, was the sight that greeted us as we came out of the woods'on to the great open field at an altitude of over 5.600 feet. The mountain-slope was not precipitous, but the great semicircle of North Carolina mountains lay apparently just at our feet. The grassy, rocky field, many acres in extent, the gra/ing-ground of many cattle, spreads right and left of the httle group of cabins, where we stayed that night. The actual summit is covered with a dense forest of Black Spruce /Picea nigra). The grass is strewn with Violets and little low iitraw-berry-blossoms, and above, near the trees, the dainty little Carolina Claytonia was blooming, while the fragrant Trailing Arbutus still lingered in the dense shade. Under the Spruces we walked nearly knee-deep in luxuriant mosses, and the Cryptogamic collection was very large and mosi interesting. On (he topmos( cliff Rho&lt;lodendron Catawbiense hardly showed signs of color on its great buds, though along the valleys we had collected and seen i( in bloom fora couple of weeks. From those rocks we saw three white-iiowered shrubs and trees blooming in the valley below : Amelanchier Canadensis, the Servicc-uerry of the natives, its fruit already tinged with red; the Wild Red Cherry (Pro n us Pennsylvanica), a graceful little tree covered with slender-pedicelled, delicate white blossoms, and the crowning glory of the whole, the Hobble-bush (Viburnum lantanoides). its great Hydrangea-like creamy cymes shining among the dark evergreens &quot;,like a good deed in a naughty world.&quot;

Some of (he moss-covered boulders were overgrown with clumps of (he Fetid Currant {Ribes prostratum), a pretty shrub notwithstanding its rather forbidding name, which, however, is well merited.

Early the next day we started on the return (rip by a shorter and somewhat better road. On the south-east side of the mountain the white Baneberry (Act.׳ea alba), (he Blue Cohosh (CaulophyCum (halic(roides). with strange, inconspicuous little greenish and brownish Mowers, and the Umbrella-leaf (Diphyl* leia cvmosa) had foi* a distance complete possession of the wood's. The Diphylleia is a tall, handsome plant, with large, coarse, roundish peltate leaves and small cymes of white flowers with bright golden-yellow stamens. Along the road (wo yellow Umbelliferous plants were abundant, the small Zizia Bcbbii, and the larger, more showy Thaspium barbinode. At a somewhat lower altitude we found a thicket of Menziesia glohularis, wi(h what in the Manual is called Vaccinium corvmbosum, var. pallidum. The Blueberry is a slender shrub, with Hat. spreading, very light green leaved branches and very full clusters of greenish white bells. The Pipe-vinc (Aristolochia SiphoJ grew high over shrubs and up on trees, and was covered with its strange little brown flowers.

During the latter port of (he descent we were caught in another storm, and reached Marion at nightfall in a drenched condition. The luxuriance and almost abnormal growth of the mountain vegetation are not to be wondered at when the rainfall is taken into consideration. The day without a thunderstorm or sudden, short shower was a rarity, and a three days' drought happened only once during our six weeks'sojourn in the county.


=Epi Tohvri=
'''Epi Tohvri''' (sündinud 12. märtsil 1970) on eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud peamiselt valgustusajastu (18.–19. sajandi) arhitektuuri, ülikoolide akadeemilist struktuuri ja ehituslugu ning ajaloolist pedagoogikat Atlandi-üleses võrdluses.


==&quot;Georges Frédéric Parrot&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Epi Tohvri, &quot;Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor&quot; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 


* &quot;Georges Frédéric Parrot' visioon valgustusajastu ülikooli uuest struktuurist Tartu ülikoolis 19. sajandi alguses&quot;. Rahvusarhiivi Toimetised =Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2/2018, lk 227−260
* &quot;Valgustusajastu uue ülikooli idee – &quot;Akadeemiline küla&quot; – Thomas Jeffersoni poolt kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses&quot;. Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 26, 2018, 64−91
* &quot;Otto Friedrich von Pistohlkors ja Rutikvere mõis&quot;. Kodres, K.; Maiste, J. (toim.). &quot;Eesti kunsti ajalugu. 3. osa, 1770-1840 = History of Estonian art. 3, 1770-1840&quot; (lk 64−68). Eesti Kunstiakadeemia, 2017.
* &quot;Vabamüürlusest Venemaal ja Läänemere ääres&quot;. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2/2016, lk 143–146
* &quot;J. W. Krause arhitektuurikabinet ja erialaraamatukogu&quot;. Rmt: &quot;Johann Wilhelm Krause. Ülikool Emajõe Ateenas&quot;. Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 281–310
* Käsper, Marge; Tohvri, Epi. &quot;Georges Frédéric Parrot' prantsuse nimest, päritolust ja retoorikast: rektori tervituskõne keisrile ja selle lausumiskontekstid&quot;. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1/2015, lk 36–50
* &quot;Sümbol VERITAS kui valgustusajastu Tartu ülikooli teadlaskogukonna representatsioon&quot;. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 2014, lk 93–112
* &quot;[https://www.etis.ee/File/DownloadPublic/1baf5913-f7a5-49a5-a78c-edd37bd6454a?name=Fail_1174-2431-1-SM.pdf&amp;type=application%2Fpdf Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad]&quot;. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLI, 2013, lk 11–30
* &quot;Eesti luterliku kirikuehituse kontekstuaalsed muutused 19. sajandi keskel&quot;. Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 21/1-2, 2012, lk 273–277
* &quot;The Enlightenment and Standard Facades in Tartu&quot;. Centropa. A Journal of Central European Architecture and Related Arts, Volume X, 2010, lk 5–13
* &quot;19. sajandi I poole Tartu linna hoonestust mõjutanud eeskujud Lääne-Euroopast&quot;. Rmt: &quot;Tartu Linnamuuseum 2010 Aastaraamat&quot;, lk 35–49. Tartu: [[Elmatar]], 2010
* &quot;''Philantropin'''i mõju Eesti pargikunstile&quot;. Rmt: &quot;Park on paradiis looduses ja kunstis&quot;. Tartu: Eesti Maaülikool, 2009, lk 60–73
* &quot;Ühest sotsiaalutoopilisest eksperimendist Vene impeeriumi linnades 19. sajandi esimesel poolel&quot;. Rmt: &quot;Klassika ja klassitsism&quot;, Ehituskunst = Estonian architectural review 36/37. Tallinn: [[Eesti Arhitektide Liit]], 2003, lk 32–51

=[[Emily Green Balch]]=
[[Pilt:EmilyGreeneBalch.jpg|pisi|Emily Greene Balch]]
'''Emily Greene Balch''' (8. jaanuar 1867, Boston, Massachusetts, USA – 9. jaanuar 1961, Cambridge, Massachusetts, USA) oli USA majandusteadlane, sotsioloog, kirjanik ja patsifist, kes 1946. aastal pälvis koos John Mottiga Nobeli rahuauhinna panuse eest Naiste Rahvusvahelise Rahu ja Vabaduse Liidu arengusse.


* Religion seems to me one of the most interesting things in life, one of the most puzzling, richest and thrilling fields of human thought and speculation... religious experience and thought need also a light a day and sunshine and a companionable sharing with others of which it seems to me there is generally too little... The Quaker worship at its best seems to me give opportunities for this sort of sharing without profanation. (lk 60)

* [Hispaania kodusõjast, kirjas WILPFi eestseisusele, 26. august 1936:] We believe that nothing can be settled right by the method of fighting nor in the midst of fighting. Everything sould be done to secure a truce, at least, so that reason could have a chance to make itself heard. [---] 
:I have no patience with the legalistic view that beyond the policy of refusing to send in war supplies (which, important as this policy is, is a purely negative one) friendly governments can do nothing to stop the present horrors without recognizing the rebels and giving them the status of belligerents. 'Friendly offices' conciliation can always be tried. If the Governments had the will to do something they could.
:As it is, with the Governments and especially the great European Powers, lined up in their sympathies behind the two parties and therefore against each other, they are unlikely to act, and we have great cause for thankfulness if only the general explosion is not brought to pass. 5 (lk 324)

* [1934:] There is a powerful current of feeling of the duty and happiness of merging self in the community whether in Fascist Italy, Soviet Russia or Hitler Germany. It is powerfully stimulated by government propaganda but apart from this it seems to me clear that it is a psychological current which has deeper spurces than the self-interest of those who are in power. 8 (lk 326)

* [1927:] How many Americans not only believe, but openly maintain, that fascism is better than democracy, that unthinking obedience is better than action based on individual conscience and thought, that patriotism is synonymous with nationalism, that liberty is dangerous, that peace is a dream and not even a beautiful dream? 9 (lk 326)

* Some time later, Emily Balch, writing on American policy in the face of the war in China, and thinking also of Germany, Ethiopia, and Spain, wrote: &quot;Neutrality in the sense of treating the aggressor and his victim alike is morally impossible. ... I stand emphatically for non-belligerency. I do believe in embargoes on munitions to all parties, at all times and now particularly re Japan and China.&quot; She hoped to keep out of war by building up a collective peace system using such non-military forms of pressure, internationally organized, as moral, diplomatic, and if unavoidable, economic, except a food blockade.* &quot;The type of peace people with whom I disagree and whose influence seems to me to have had unfortunate results are those who teach, in effect, that we must do nothing that will make a bully displeased, since if we do he may fight - and then we should have the world in flames again. I do not think we should be scared off from doing what we should otherwise think right to do through fear of how the bully will react. No one can be made to fight who chooses not to. It would be a salutary sight to see a country against which war had been declared refusing to accept that weapon and seeking the solution of the conflict by quite other means. 
: &quot;Those who believe in force grow the more dangerous when they are led to believe that every one is too much afraid of them to oppose them, and pacifists who avoid war by mere yielding are likely to be the more overwhelmed by it later.&quot;** And then she &lt;!--lk 333/334--&gt;closes: “It is essential to offer effective opposition, but by other methods than those of the violent, or rather to do more than merely to oppose them. The peace method is, renouncing all idea not merely of revenge, reprisals or punishment, but of 'victory for our side,' and, adopting no 'holier than thou' attitude, to seek out co-operatively a solution that will be beneficial all round. And such a solution is not so Utopian as it sounds. It is even conceivable that such a via aurea may be worked out, through mediation, in China and in Spain.&quot; 14


** * &quot;I would like to see active aid to China, not only relief but loans, technical aids, not military. Opinion is much divided here. ... It is a tragic dilemma that the world is in: to acquiesce is moral suicide and perhaps ultimately war; to resist is probably war and is almost impossible, given the political morale or lack of it in England and France, each of them tied to a dying imperialism and divided between capitalist conservatism and an unclear radicalism.&quot; E. G. Balch, letter to G. Baer, December 1, 1937.
** **  The attitude of the International W.I.L.P.F. toward the situation created by the Conference of Munich was briefly expressed by Clara Ragaz: &quot;The 'peace' proclaimed at Munich is not the peace we have always fought for. It is no peace at all. It might at best be called a state of 'non-war' or better still 'deferred war.' It cannot be called peace because it is not founded on justice. It is merely an agreement between four partners, one of whom, the party prosecuting as it were, under threat of war made certain demands which were supported by his second and acquiesced in and granted by the third and fourth partners. The defendant had not been asked to be present: he was &lt;!--lk 333/334--&gt;not even consulted and was sacrificed in cold blood. The four partners then were acclaimed by the multitude as peace-makers while the victim was going to his death.&quot;

(lk 333-334)


*''Speak of the great things''
:''Above Peace, above Freedom''
:''These are means, not ends.'' (lk 334)

* February 3, 1933: Leisure from oneself for others: leisure from details for the whole. (lk 334)
* January 19, 1936: I tried today to interrupt my occupiedness, my sense of duties and busyness, to free and open myself — such a creaking and dust choked door to open-I have not succeeded, yet it is something to be beginning once more to try to live not only in the ordinary dimensions but also, in however tiny a degree, in that other dimension which we call God. (lk 334)
* September 26, 1937: [Aetat 70] Reasons my spirit has been darkened this autumn are perhaps:
:1) Unwillingness to face and endure the situation of the world and to think out my own position and to be more than merely passive. (lk 334)
:2) A growing love of money and concern over it and ill feeling at what I consider injustice to me personally.
:3) Lack of resignation to old age and all its incidents and losses and to nearer approach of certain death. [Ta elas veel kakskümmend neli aastat.]
:4) Indolence in things spiritual; laziness and self-indulgence.
:5) Anxiety about Annie.
:6) Pressure on my faith in non-violence by the dilemma of Chinese pacifism, a dread of facing the problem, once more, honestly ''de novo''. (lk 335)
* Päevikumärkmed, lk 334-335)

* “This is no time for discouragement and we are not discouraged. It is a time to maintain our principles and to use every educational device to make them understood and accepted. 15 (lk 335)

* It seems as though when things look as bad as possible each day brought some item of news for the worse. My naturally resilient optimism is hard put to it. May I some day look back and think how much I feared unnecessarily. I pick up crumbs of comfort. Frau Seger and her baby have been released from their German concentration camp. (lk 335)

* [1938:] It is shallow to be so impressed by the blatant victories of violence and unreason as to fail to recognize the more permanent and more significant forces which are constantly working in the contrary direction. 16 (lk 336)
* This wide-spread determination to put an end to war is a new thing in history. (lk 336)

* I devoted myself to work for the refugees, members of the W.I.L.P.F. and others, who were then desperately seeking asylum in the United States, securing for them as far as possible the coveted affidavits which were required for entry and carrying on a voluminous correspondence which in the end was too generally futile owing to what seemed to me the narrow-minded and pusillanimous policy of the American State Department. (lk 336)

* [Lendleht &quot;Refugees as Assets&quot;:] There is good reason to be convinced that they are bringing to us more than they ask of us. May we ourselves be worthy of the refugeel And to him, may his enforced change of country with all its pain and loss be in the end blessed also! (lk 337)

* [1939:] The new Allies, which we are too apt to forget included later the new Russia, appeared to me to represent certainly, not an all virtuous body but one infinitely preferable to the cruelty and hatefulness of Hitlerism, not alone exemplified in the concentration camps and the hideous mistreatment of Jews, but in its whole character and purpose. (lk 340)

* When the war broke in its full fury in 1939, and especially when, after the disaster at Pearl Harbor, the U.S.A. became a belligerent, I went through a long and painful mental struggle, and never felt that I had reached a clear and consistent conclusion. 'How can you reach inner unity,' I said, 'when in your own mind an irresistible force has collided with an immovable obstacle?' It appeared to me that after the Japanese attack any government would have found it impossible to refuse to fight, impossible that is, given the existing &lt;!--lk 340/341--&gt;degree of development of mankind and its failure to have ready any effective and generally understood technique for constructive non-violent ''action'', such as Gandhi had aimed at. On the one hand, I refused to buy war-bonds; on the other, I contributed, however modestly, to so-called Community War-Funds, a large part of which was devoted to wholly peaceful social aid-which typifies my mixed reaction. I thus lost the respect of my many 'absolutisť' pacifist friends. That of the military-minded i neither had nor desired. (lk 340-341)

* [Kirjas [[Gertrude Baer]]ile 22. septembrist 1939:] It is incredible that I have not written all this time but you will know what I have been thinking and feeling. I have the sense of being numb and inert under the blow of war. To the last I hoped it might be averted. (lk 341)

* [Kirjas 11. oktoobrist 1939:] Of course, I long for mediation by a conference of neutrals such as we are working for but I fear such a conference could effect little actual accomplishment till the situation has matured one way or another. Yet in the period before that occurs they might be affecting the situation psychologically and getting seminal ideas into the minds of the peoples in a way that would be profoundly important.
:&quot;The facts of the situation are so largely unknown to us, that one must either be fanatical and naive, or profoundly wise to come to definite and clear cut conclusions. This is an effort to rationalize my own confusion!&quot; 3 (lk 341)

* [Naiste Liiga kohta oma 75. sünnipäeval, 8. jaanuaril 1942:] In countries overwhelmed by Nazism, Fascism and war, the League is invisible as are the flowers in winter which will yet fill the fields with color when spring returns. (lk 345)

* [Kõnes &quot;Towards a Planetary Civilization&quot; mais 1942:] In looking back over the years, I have not the feeling that our efforts have been unreasonable. On the contrary, I have the impression that although the world was not ready to realize them, the trend of development runs obviously and unmistakably toward the end that we have sought-a planetary civilization. Our planetary barbarism, is, I have faith to believe, the forerunner of this. (lk 345)

* [Samas kõnes:] When war came in 1914 I felt this at first mainly as a senseless interruption of social-economic progress. I felt that war must be got rid of so that the threat of war might not interrupt and distort the course of this progress. Only gradually I came to understand at least partly how deeply war is intertwined with our whole economic and social system, our scale of values, our ideas of what is right and of supreme importance.

* [Samas kõnes:] I see no chance of social progress apart from fundamental changes on both the economic and the political side, replacing national anarchy by organized cooperation of all peoples to further their common interest, and replacing economic anarchy, based on the search for personal profit, by a great development of the cooperative spirit. Peace is too small a word for all this, too negative in its connotations.

* Tänapäeval peaksid inimesed ühiselt pingutama, et turvalisus ''luua'', mitte ''säilitada'' turvalisus, mida pole olemas. (lk 366)

* In a letter to the president of Wellesley, she wrote we should follow &quot;the ways of Jesus.&quot; Her spiritual thoughts were that American economy was &quot;far from being in harmony with the principles of Jesus which we profess.&quot; (lk 364, 378)
** Mercedes Moritz Randall, &quot;Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946&quot;, Twayne Publishers, 1964


==Tema kohta==

* Like [[Jane Addams]], she never had much self-assurance. She put out her ideas in a deprecatory manner, saying, &quot;this isn't much, but I've been thinking about this.&quot; But the ideas were fertile and rich in suggestions for other minds to develop them further. Her value as a world citizen was demonstrated in the manner in which she applied her well-trained mind to devising ways and means by which people could become interested in problems of international scope and exert themselves in the treatment and solution of such problems. Though she never held any high public office and made her contributions largely outside government agencies, she managed by her tireless work of writing, travel, organization, and more uniquely by effective and continued letter writing, to achieve a wide hearing and influence. She had a real talent for enlisting the participation of people throughout the world who had not waited for government but had gone ahead under her leadership in the faith that the foundations of peace lie in the hearts of men and women everywhere. (lk 330)
* Her absorption in the &quot;great things,&quot; in planetary concerns, did not cause her to lose a sense of the importance of the &quot;little things that grow not less.&quot; She made a time for the Graces as well as the Muses, for turning inward as well as outward, for the ultimates as well as the ephemeral. Ultimates for her might be &quot;the little friendlinesses&quot; or the aesthetic enjoyment of the &quot;first warm and sweet-breathing day this spring.&quot; The ephemeral might be the social-political affairs she was concerned with. (lk 334)
** Mercedes Moritz Randall, &quot;Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946&quot;, Twayne Publishers, 1964

&lt;!--{{JÄRJESTA:Balch, Emily Greene}}
[[:Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]
[[:Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]--&gt;

=[[Belle da Costa Green]]=
[[Pilt:Belle da Costa Greene, by Paul Helleu.jpg|pisi|Belle da Costa Greeni portree, Paul Helleu.]]
'''Belle da Costa Greene''' (13. detsember 1883, Washington, USA - 10. mai 1950, New York) oli USA raamatukoguhoidja, Pierpont Morgani raamatukogu esimene direktor.


* Just because I ''am'' a librarian, doesn't mean I have to ''dress'' like one.
** ''Cit. via'': 
Scutts, Joanna (17 May 2016). &quot;The Mysterious Woman Behind J.P. Morgan's Library&quot;. Time. Retrieved 8 August 2021.
https://time.com/4336930/the-mysterious-woman-behind-j-p-morgans-library/

* Once, she recalled, Morgan asked her if she would like him more “if he were thirty years younger.  I said no, I’d leave the library — he would be too dangerous — which seemed to please him.  And then he said he never wanted to be younger except when he was with me and thought of me.  I don’t doubt he has said that to every woman he knows but I love him just the same.”
** ''Cit. via'': 
https://www.theattic.space/home-page-blogs/2019/4/25/the-black-woman-who-managed-morgans-millions
THE (BLACK) WOMAN WHO MANAGED MORGAN'S MILLIONS
The Attic, 25.04.2019

* rgan had a &quot;good eye&quot; and a lifelong, sensuous affinity for the visual arts, but he
was not a scholarly connoisseur who learned everything there was to know about each
object he acquired. One day at the end of 1909, he came across a receipt for a bust of
the infant Hercules by Michelangelo, for which he had paid £10,000 (about $50,000).
He sent the bill to his librarian, Belle da Costa Greene, with a note asking where the
sculpture was. &quot;This bronze Bust is in your library,&quot; she wrote in green ink across the
receipt, &quot;and faces you when sitting in your chair. It has been there about a year.&quot; (lk 17)
* Belle later
told the New York Evening Sun: &quot;I knew definitely by the time I was twelve years old
that I wanted to work with rare books. I loved them even then, the sight of them, the wonderful feel of them, the romance and thrill of them. Before I was sixteen, I had
begun my studies, omitting the regular college courses that many girls take before
they have found out what they want to do.&quot;22 (lk 23-24) 22. Evening Sun, 19 October 1916.
* describing an exhibition of &quot;our&quot; medieval illuminated manu-
scripts as radiating color and light, an effect that emphasized &quot;the luxury and gor-
geous barbaric beauty ofthe Church in the early days.&quot;23 (lk 24) 23. Villa I Tatti: Belle Greene to Bernard Berenson, 20
September 1913.
* Her one aim, she told him a few years
after she settled in, was to make his library &quot;''pre-eminent'', especially for incunabula,
manuscripts, bindings and the classics.&quot; She thought their only rivals were the British
Museum and the Bibliotheque nationale but hoped &quot;to be able to say some day that
there is neither ''rival'' nor ''equal''.&quot;24 (lk 24) 24. Morgan Library Archives: Belle Greene to Pierpont
Morgan, 23 April 1909.
* Pierpont Morgan died in Rome on 31 March 1913. A few days later, Belle Greene cabled
Berenson, &quot;My heart and life are broken.&quot;29 (lk 26) 29. Villa I Tatti: Belle Greene to Bernard Berenson, 2 April
1913
** &quot;The Morgan Library: An American Masterpiece&quot;, NY: Pierpont Morgan Library, 2000
Introduction by Jean Strouse

* &lt;nowiki&gt;[&lt;/nowiki&gt;[[Alfred Stieglitz]]ile:&lt;nowiki&gt;]&lt;/nowiki&gt; I wish that I were able to repay you for the countless times you have so lavishly poured courage into my soul, enthusiasm into my living, and clarity into my thinking; - for the countless times I have come to you a hopeless incoherent mass, my courage like so much wet tissue paper, my mind fringed by the seeming uselessness of things, and left you an optimistic, determined and directed Endeavor.
** &quot;What does 291 mean to me?&quot; by Belle da Costa Greene, magazine Camera Works, January 1915; ''cit. via'': Strouse, Jean. Morgan, American Financier. (New York: Random House, 1999), ''via'': Bonnie Jean Garner, [https://www.toutfait.com/issues/issue_2/News/garner.html &quot;Duchamp Bottles Belle Greene: Just Desserts For His Canning&quot;], Tout-Fait, Vol. 1, Issue 2, mai 2000

&lt;!--{{JÄRJESTA:Green, Belle da Costa}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide raamatukoguhoidjad]]--&gt;

=[[Angela Davis]]=
[[Pilt:Angela Davis en Bogotá, Septiembre de 2010.jpg|pisi|Angela Davis, 2010.]]
'''Angela Yvonne Davis''' (sündinud 26. jaanuaril 1944 Birminghamis Alabama osariigis USAs) on USA aktivist, filosoof, ajaloolane ja kirjanik. Ta on tegelenud peamiselt rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse jt inimõigusprobleemidega ning kutsunud üles kaotama vanglaid.

== &quot;Angela Davis: An Autobiography&quot; ==
Angela Davis, &quot;Angela Davis: An Autobiography&quot;, 1996 (kordustrükk 1988. aastal ilmunud 2. väljaandest; esimese trüki pealkiri oli &quot;With My Mind on Freedom, the Autobiography&quot;).


&lt;poem&gt;
     For my family, my strength
     For my comrades, my light.
For the sisters and brothers whose fighting spirit was my
     liberator.
For those whose humanity is too rare to be destroyed
     by walls, bars, and death houses.
And especially for those who are going to struggle until
     racism and class injustice are forever banished
     from our history
&lt;/poem&gt;
* moto


* Kui ma algselt väljendasin kõhklust autobiograafiaga alustamise suhtes, ei olnud see sellepärast, et ma ei tahtnud kirjutada tollal ja üldisemalt mu eluajal aset leidnud sündmustest, vaid pigem sellepärast, et ma ei tahtnud anda lisapanust niigi levinud kombele ajalugu isikustada ja individualiseerida. Ja kui täiesti aus olla, pani mu enda loomupärane tagasihoidlikkus mind iseendast kirjutamise pärast üsna piinlikult tundma. Nii et ma ei kirjutanudki päriselt iseendast. See tähendab, et ma ei mõõtnud sündmusi oma elus nende võimaliku isikliku tähendusega. Selle asemel püüdsin ma kasutada autobiograafiažanri, et hinnata minu elu selle järgi, mida ma pidasin oma kogemuste poliitiliseks tähtsuseks.
* When I expressed my initial hesitancy to begin working on an autobiography, it was not because I did not wish to write about the events of that time and generally in my lifetime, but rather because I did not want to contribute to the already widespread tendency to personalize and individualize history. And to be perfectly candid, my own instinctive reserve made me feel rather embarrassed to be writing about myself. So I did not really write about myself. That is to say, I did not measure the events of my own life according to their possible personal importance. Rather I attempted to utilize the autobiographical genre to evaluate my life in accordance with what I considered to be the political significance of my experiences.
* When I was writing this book, I was vehemently opposed to the notion, developed within the young women’s liberation movement, which naively and uncritically equated things personal with things political. In my mind, this idea tended to render equivalent such vastly disparate phenomena as racist police murders of Black people and the sexist-inspired verbal abuse of white women by their husbands. Since I personally witnessed police violence on a number of occasions during that period, my negative response to the feminist slogan, “the personal is political,” was quite understandable. While I continue to disagree with all easy attempts to define these two dimensions as equivalent, I do understand that there is a sense in which all efforts to draw definitive lines of demarcation between the personal and political inevitably misconstrue social reality. For example, domestic violence is no less an expression of the prevailing politics of gender because it occurs within the private sphere of a personal relationship. I therefore express my regrets that I was not able to also apply a measuring stick which manifested a more complex understanding of the dialectics of the personal and the political.
* Minu tollase lähenemise tõeline tugevus seisneb minu arvates selle ausas rõhuasetuses rohujuuretasandi panustele ja saavutustele, et demüstifitseerida tavapärane arusaam, justkui ajalugu kujundaksid ainulaadsed üksikisikud, kel suurus tuleneb nende kaasasündinud omadustest.
* The real strength of my approach at that time resides, I think, in its honest emphasis on grassroots contributions and achievements, so as to demystify the usual notion that history is the product of unique individuals possessing inherent qualities of greatness.
** Sissejuhatus 2. trükile, lk viii

* 1 was not anxious to write this book. Writing an autobiography at my age seemed presumptuous. Moreover, I felt that to write about my life, what I did, what I thought and what happened to me would require a posture of difference, an assumption that I was unlike other women— other Black women— and therefore needed to explain myself. I felt that such a book might end up obscuring the most essential fact: the forces that have made my life what it is are the very same forces that have shaped and misshaped the lives of millions of my people. (lk xv)
* When I decided to write the book after all, it was because I had come to envision it as a ''political'' autobiography that emphasized the people, the events and the forces in my life that propelled me to my present commitment. Such a book might serve a very important and practical purpose. There was the possibility that, having read it, more people would understand why so many of us have no alternative but to offer our lives— our bodies, our knowledge, our will— to the cause of our oppressed people. In this period when the covers camouflaging the corruption and racism of the highest political offices are rapidly falling away, when the bankruptcy of the global system of capitalism is becoming apparent, there was the possibility that more people— Black, Brown, Red, Yellow and white — might be inspired to join our growing community of struggle. Only if this happens will I consider this project to have been worthwhile. (lk xvi)
** Eessõna

=== 1. ptk, &quot;Võrgud&quot; ===
* Jonathani keha lamas Marini maakonna kogukonnakeskuse parkla kuumal asfaldil. Ma nägin teleriekraanil, kuidas nad sikutasid teda kaubikust välja, köis seotud ta vöökoha ümber...
:Oma seitsmeteistkümne eluaasta jooksul oli Jon näinud rohkem jõhkrust kui enamik inimesi võib oodata tervelt elult. Sestsaati, kui ta seitsmeaastaseks sai, lahutasid teda ta vanemast vennast vanglatrellid ja vaenulikud valvurid. Ja mina olin talt kord rumalast peast küsinud, miks ta nii harva naeratab. (lk 5)
* Jonathan's body had lain on the hot asphalt of the parking lot outside the Marin County Civic Center. I saw them on the television screen dragging him from a van, a rope tied around his waist...
:In Jon's seventeen years he had seen more brutality than most people can expect to see in a lifetime. From the time he was seven, he had been separated from his older brother George by prison bars and hostile guards. And I had once stupidly asked him why he smiled so seldom. (lk 5)

* The route from Echo Park down to the Black neighborhood around West Adams was very familiar to me. I had driven it many times. But tonight the way seemed strange, full of the unknown perils of being a fugitive. And there was no getting around it— my life was now that of a fugitive, and fugitives are caressed every hour by paranoia. Every strange person I saw might be an agent in disguise, with bloodhounds waiting in the shrubbery for their masters command. Living as a fugitive means resisting hysteria, distinguishing between the creations of a frightened imagination and the real signs that the enemy is near. I had to learn how to elude him, outsmart him. It would be difficult, but not impossible. (lk 5)
* We passed the broken-down shops on Eighth Avenue and were crossing over to the motel side of the street when suddenly I seemed to see police agents all around me. Surely this was just another one of my recurring fits of paranoia. Yet as we walked through the glass doors of the motel, I had a sudden impulse to turn around and race back into the anonymous crowds I had just left. But if my instincts were correct, if all these nondescript white men were in fact policemen surrounding us, then the slightest abrupt move on my part would give them the excuse they needed to shoot ijs down on the spot. I remembered how they had murdered li’l Bobby Hutton, how they shot him in the back after telling him to run. If, on the other hand, my instincts were groundless, my running would only arouse suspicion. I had no choice but to keep on walking.
:Inside the lobby, my fears seemed to be confirmed in every straight-looking white man standing around. I was positive that all these men were agents standing in a formation previously agreed upon, preparing themselves for attack. But nothing happened. As nothing had happened in the motel in Detroit, when I had also been certain that we were about to be captured. As nothing had happened on the countless other occasions when my unnaturally high level of tension had transformed perfectly ordinary events into scenes of impending capture. (lk 13)
* At age fifteen I accepted some of the myths surrounding prisoners. I did not see them as quite the criminals society said they were, but they did seem aliens in the world I inhabited. I never knew what to do when I saw the outlines of women s heads through the almost opaque windows of the jail. I could never understand what they were saying— whether they were crying out for help, whether they were calling for someone in particular, or whether they simply wanted to talk to anyone who was “free.” My mind was now filled with the specters of those faceless women whom I had not answered. Would I scream out at the people passing in the streets, only to have them pretend not to hear me as I once pretended not to hear those women? (lk 18)

* Kui vahetus lõppes, ootasin ma endiselt samas räpases ruumis. Mind saadeti valvama uus politseinik. Ta oli mustanahaline ja noor - minust noorem -, ta kandis puhvis soengut ja mulle lähenedes ei näidanud ta üles tavapärast sõjakust ja ülbust, mida olin harjunud naisvangivalvuritelt ootama.
:See oli relvitukstegev kogemus. Kuid mind ei rabanud mitte see,&lt;!-- lk 19/20 --&gt; et ta oli must. Ma olin ennegi mustanahalisi valvureid kohanud - San Diego ja Los Angelese arestimajades -, kuid asi oli tema ülalpidamises: ta oli rahmeelne ja nähtavasti ka kaastundlik.
:Algul oli ta vaikne. Kui mõne minuti pärast ütles ta tasasel häälel: &quot;Paljud siinsed valvurid - mustanahalised valvurid - on sulle pöialt hoidnud. Me kõik lootsime kogu aeg, et sa pääsed kuhugi ohutusse kohta.&quot; (lk 19-20)
* When the work shift changed, I was still waiting in that dingy room. A new officer was sent to guard me. She was black, she was young— younger than I— she wore a natural, and as she approached, she showed none of the belligerence and arrogance I had learned to associate with jail matrons.
:It was a disarming experience. Yet it was not the fact that &lt;!-- lk 19/20 --&gt;she was Black that threw me. I had encountered Black matrons before— in jails in San Diego and Los Angeles— but it was her manner: unaggressive and apparently sympathetic.
:At first she was taciturn. But after a few minutes, in a quiet voice, she told me, “A lot of officers here — the Black officers — have been pulling for you. We've been hoping all along that you would get to someplace that was safe.” (lk 19-20)

* Mulle meenus pilt, mida George oli kirjeldanud oma raamatukäsikirjas - vennast, kes maalis oma kongi lakke öötaeva, sest ta polnud juba aastaid kuud ega tähti näinud. (Kui see avastati, võõpasid valvurid lae halliks.) (lk 28)
* I thought about the scene George had described in the manuscript of his book— the brother who had painted a night sky on the ceiling of his cell, because it had been years since he had seen the moon and stars. (When it was discovered, the guards painted over it in gray.) (lk 28)

* Isegi päevatoas, kus valvurite silma jälgisid pidevalt iga meie vähimatki liigutust, ei lubatud meil hoida sigaretipakki ega tikke. Kui sa sigaretti tahtsid, läksid sa laua taga istuva valvuri juurde, tema andis sulle ühe sinu pakist ja pani selle põlema. Kui sa olid ahelsuitsetaja, nagu mina tollal, ja eriti kui sa olid säilitanud oma terve ja kaine mõistuse, ajas see väike tseremoonia sind juba iseenesest hulluks. (lk 32)
* Even there in the day room where the eyes of the officers were constantly following our most subtle gestures, we were not allowed to hold a pack of cigarettes or matches. If you wanted a cigarette, you approached the officer sitting at the desk, and she handed you one from your pack and lit it for you. If you were a chain smoker, as I was at the time, and especially if you had kept your sanity and your sobriety, this little ceremony was itself maddening. (lk 32)

* Isegi kui raskete psühholoogiliste probleemidega vangidele pöörataks rohkem tähelepanu, kahtlen ma, kas lähenemine oleks põhimõtteliselt erinev sellest, mille tunnistajaks ma olin blokis 4b. Psühholoogia, nagu seda tavapäraselt harrastatakse, ei ole mõeldud ravima. Sageli ei küündi see probleemi juurteni, kuna see ei mõista vaimuhaiguse paljude vormide ühiskondlikku päritolu.
:Kuidas võiks minu naaberkongis olnud naise ravi isegi alguse saada, kui teda raviv psühholoog ei ole teadlik viisist, kuidas rassism, justkui mingi muistne katk, nakatab selles riigis ühiskonnaelu iga liigese, muskli ja koe? See naine mädanes rassismi täis augus, piitsutades end iga päev oma ropu ja ereda kujutlusvõimega. Et &lt;!--lk 36/37--&gt;tema haigust mõista, peaks alustama ühiskonna haigusest - sest just ühiskonnalt oli ta nii täiuslikult õppinud mustanahalisi vihkama. (lk 36-37)
* Even if prisoners with severe psychological problems were given more attention, I wonder whether the approach would be fundamentally different from what I witnessed in 4b. Psychology as it is generally practiced is not geared to cure. Often it does not reach the root of the problem because it does not recognize the social origin of many forms of mental illness.
:How could the woman next door to me even begin to be cured if the psychologist treating her was not aware of the way in which racism, like an ancient plague, infects every joint, muscle and tissue of social life in this country? This woman was rotting in a snake pit of racism, flagellating herself daily with her obscene and graphic imagination. In order to &lt;!--lk 36/37--&gt;understand her illness, it would be necessary to start with the illness of the society— for it was from the society that she had so perfectly learned how to hate Black people. (lk 36-37)


* I looked around the cell in angry disbelief. It seemed especially illogical that after they had transferred me from the psychiatric cellblock to the dormitory, they would now isolate me altogether. Even as these thoughts sifted through my head, I realized that it was futile to try to understand the perverted logic of jailers.
:I learned later that this room was ordinarily used by the doctor, ostensibly for medical examinations. The isolation units which had existed in the past had been dismantled years ago, in an effort to remove from view the most blatant &lt;!--lk 40/41--&gt;instances of inhumanity. Needless to say, they had not succeeded; inhumanity seethed from all the cracks and crevices of that place. (lk 40-41)
* Unfortunately, I cannot describe the sympathetic officers or refer to them by name. My words might mean the loss of their jobs. They were an interesting conglomeration of Black women, both young and old, whose political sentiments ranged from “liberal” to straight-out sympathy with the most militant wings of the Black Liberation Movement.
:They all explained that they had been driven by necessity to apply for this kind of job. Apparently it was one of the highest-paying jobs in New York that did not require a college education. In a way, these officers were prisoners themselves, and some of them were keenly aware that they were treading ambiguous waters. Like their predecessors, the Black overseers, they were guarding their sisters in exchange for a few bits of bread. And like the overseers, they too would discover that part of the payment for their work was their own oppression. For example, overtime was compulsory. And because of the military discipline to which they were forced to submit, failure to work overtime was punishable as insubordination. Sixteen-hour workdays, a few times a week, were never out of the ordinary for the young officers who held no seniority, and for the older ones who weren’t well-liked in the top echelons of the jail hierarchy. (lk 43)

* Elu vanglas korraldati ja kontrolliti ülaltpoolt, vastavalt halvimat sorti pragmaatilistele printsiipidele. Vangidele anti täpselt niipalju tegemist, et hajutada nende tähelepanu igalt pikemalt järelemõtlemiselt oma viletsa olukorra üle. Eesmärk oli täita terve päev mõttetute tegevustega, sisutühjade katsetega tähelepanu kõrvale juhtida.
:Selle tulemusena imas vangide energiat terve institutsioonide võrgustik. Küllap pole tarvis öeldagi, et vanglapood oli vangistuses ellujäämise jaoks tähtis. Kolmel päeval nädalas külastasid kohtuistungit ootavad naised seda väikest poekest, et osta pisiasju, mis muutsid elu natuke vähem talumatuks. Esmaspäeviti ja kolmapäeviti oli meie ostudel kolmedollariline piir, reedeti võisime kuluta ühe dollari rohkem. Ihaldatud müügiartiklite seas olid säherdused asjad nagu sigaretid, kosmeetika, algelised kirjutusvahendid - pliiatsid (aga mitte pastakad), joonitud kirjaplokid ja margid -, kudumis- ja heegeldusvahendid ning toidukraam nagu küpsised, kommid, suhkur, lahustuv kohv ja kuum šokolaad. Kui sa polnud just rase, said sa ehtsat piima üksnes vanglapoest.
:Vanglapoe keskne tähendus tuleneb ilmajäetusest, mis on ametliku kontrolli ja autoriteedi tähtis element. Arestimajas õpid sa, et eeldada ei maksa mitte midagi; tavapärane vajaduste rahuldamise protsess on katkestatud. Sa ei saa eeldada, et isegi su kõige põhilisemad vajadused rahuldatud saavad. Iga asja küljes on konks. Kui sa pead end ülal nii, et provotseerid valvuri sind luku taha panema, kaotad sa õiguse käia vanglapoes. Kui sul sigarette ei ole, pead lihtsalt ilma läbi ajama. Oht vanglapoe külastusõigusest ilma jääda on vüimas negatiivne stiimul. (lk 50)

* Life in jail was arranged and controlled from above in accordance with pragmatic principles of the worst order. Just enough activities were provided to distract the prisoners from any prolonged reflection upon their wretched condition. The point was to fill up the day with meaningless activities, empty diversions.
:As a result, a whole network of institutions was there to absorb the energies of the prisoners. Commissary, needless to say, was an important aspect of survival in captivity. Three days out of the week women awaiting trial visited this small store to purchase the little things that made life slightly less intolerable. Mondays and Wednesdays, there was a three dollar limit on what we could buy; on Fridays we could spend one dollar more. The coveted articles on sale were such things as cigarettes, cosmetics, primitive writing materials — pencils (but no pens) and lined pads, and stamps; knitting and crocheting paraphernalia; and foodstuffs such as cookies, candies, sugar, instant coffee and hot chocolate. Unless you were pregnant, the only available source of real milk was the commissary.
:The centrality of commissary emerges from the deprivation which is such an important element of official control and authority. In jail, you learn that nothing can be taken for granted; the normal need-fulfillment process is shattered. You cannot assume that even your most basic needs will be satisfied. There are always strings attached. If you conduct your self in such a way as to provoke an officer to place you in lockup, you lose your commissary privileges. If you happen not to have cigarettes, you must simply do without. The threat of withdrawing commissary privileges is a powerful negative stimulus. (lk 50)

* Arestimajad ja vanglad on mõeldud inimeste murdmiseks, inimeste muutmiseks loomaaia asukateks, kes on talitajatele kuulekad, kuid üksteisele ohtlikud. Selle vastuseks leiutavad ja kasutavad vangistatud mehed ja naised pidevalt mitmesuguseid kaitsevahendeid. Sellest tulenevalt võib pea igas arestimajas ja vanglas leida kaks olemise tasandit. Esimene tasand koosneb rutiinidest ja köäitumisest, mille kirjutab ette karistusasutust valitsev hierarhia. Teine tasand on vanglakultuur ise: käitumisreeglid ja -standardid, mis pärinevad ja mida kujundavad vangid ise, et kaitsta endid avaliku ja varjatud terrori eest, mille eesmärk on murda nende vaim.
:Elementaarsel kujul on see kultuur vastupanukultuur, kuid see vastupanu põhineb meeleheitel. Seepärast ei suuda see &lt;!--lk 52/53--&gt;süsteemi kuidagi oluliselt kahjustada. Kõik selle osad põhinevad eeldusel, et vanglasüsteem jääb püsima. Just sel põhjusel ei püüa süsteem ka seda purustada. (Õigupoolest juhtub vahel, et vangide subkultuuri salamisi soodustatakse.) Mind jahmatasid pidevalt lõputud üksikasjad neis valdkondades, mida arestimaja naised oma eksklusiivseks valitsusalaks pidasid. See kultuuri oli valvuritele kindlalt suletud. (lk 52-53)

* Jails and prisons are designed to break human beings, to convert the population into specimens in a zoo - obedient to our keepers, but dangerous to each other. In response, imprisoned men and women will invent and continually invoke various and sundry defenses. Consequently, two layers of existence can be encountered within almost every jail or prison. The first layer consists of the routines and behavior prescribed by the governing penal hierarchy. The second layer is the prisoner culture itself: the rules and standards of behavior that come from and are defined by the captives in order to shield themselves from the open or covert terror designed to break their spirits. 
:In an elemental way, this culture is one of resistance, but a resistance of desperation. It is, therefore, incapable of &lt;!--lk 52/53--&gt;striking a significant blow against the system. All its elements are based on an assumption that the prison system will continue to survive. Precisely for this reason, the system does not move to crush it. (In fact, it sometimes happens that there is an underthe-table encouragement of the prisoners’ subculture.) I was continually astonished by the infinite details of the social regions which the women in the House of Detention considered their exclusive domain. This culture was contemptuously closed to the keepers. (lk 52-53)

* Üks minust paar kambrit eemal asuv naine kirjeldas mulle haaravalt tervet süsteemi, mille abil said naised oma vanglasõbrad sugulasteks adopteerida. tundsin jahmatust ja aukartust viisi ees, kuidas suurem osa arestimaja aukaist oli osavalt organiseerunud põlvkondade kaupa perekondadeks: emad/naised, isad/abikaasad, pojad ja tütred, isegi tädid, onud, vanaemad ja vanaisad. Perekonnasüsteem toimis kaitsena tõiga ees, et inimene polnud siin muud kui number. See inimlikustas keskkonda ja lasi suhestuda teistega tuttavas raamistikus. [---]&lt;!--lk 53/54--&gt;
:Perekonnasüsteemi juures rabas mind kõige rohkem selle tuumaks olev homoseksuaalsus. Ent ehkki selles improviseeritud sugulusstruktuuris oli kindlasti homoseksuaalsete suhete üleküllus, ei olnud see siiski ka heteronaistele suletud. Selles olid heterotütred ja abikaasata, st. heteroemad. (lk 53-54)

* A woman a few cells down gave me a fascinating description of a whole system through which the women could adopt their jail friends as relatives. I was bewildered and awed by the way in which the vast majority of the jail population had neatly organized itself into generations of families: mothers/wives, fathers/husbands, sons and daughters, even aunts, uncles, grandmothers and grandfathers. The family system served as a defense against the fact of being no more than a number. It humanized the environment and allowed an identification with others within a familiar framework. [---]&lt;!--lk 53/54--&gt;
:What struck me most about this family system was the homosexuality at its core. But while there was certainly an overabundance of homosexual relationships within this improvised kinship structure, it was nevertheless not closed to &quot;straight” women. There were straight daughters and husbandless, i.e., straight, mothers. (lk 53-54)

* Homoseksuaalsus esineb vältimatult suhteliselt suurel määral igas seksuaalselt eraldatud kinnipidamiskohas. Seda teadsin ma juba enne arreteerimist. Ma polnud aga valmis šokiks, mille sain nähes, kuivõrd juurdunud oli see arestimaja eluolus. Naised mängisid maskuliinseid ja feminiinseid rolle; neist esimeste, &quot;isaste naiste&quot; kohta öeldi ''he''. Kogu selle kuue nädala jooksul, mis ma seitsmendal korrusel veetsin, ei suutnud ma sundida ennast ühegi naise kohta meessoo asesõna kasutama, ehkki mõnd neist ei oleks kuidagi saanud naisteks pidada, kui nad poleks kohustuslikke kleite kandnud. (lk 54)

* Homosexuality is bound to occur on a relatively large scale in any place of sexually segregated confinement. I knew this before I was arrested. I was not prepared, however, for the shock of seeing it so thoroughly entrenched in jail life. There were the masculine and feminine role-playing women; the former, the butches, were called “he.” During the entire six weeks I spent on the seventh floor, I could not bring myself to refer to any woman with a masculine pronoun, although some of them, if they hadn’t been wearing the mandatory dresses, would never have been taken for women. (lk 54)

* Perekonnasüsteemi tähtis osa olid abiellumised. Mõned neist olid ülimalt keerukad - kutsetega, formaalse tseremooniaga ja mõne kolmandaga &quot;preestri&quot; rollis. &quot;Pruut&quot; valmistus selliseks puhuks nagu päris pulmadeks. (lk 55)
* An important part of the family system was the marriages. Some of them were extremely elaborate— with invitations, a formal ceremony, and some third person acting as the “minister ” The “bride&quot; would prepare for the occasion as if for a real wedding. (lk 55)

* Kõige traagilisem vaatepilt olid verinoored sõltlased, kellest paljud ei saanud olla vanemad kui neliteist, ükskõik kui vanaks nad end politseis väitsid. Enamikul neist polnud vähimatki kavatsust tänavale tagasi jüudes narkootikumidest eemale hoida. Mulle jäi täiesti mõistetamatuks, kuidas nad suutsid näha vanglas olles oma silmaga heroiini kõige rängemaid mõjusid&lt;!--lk 55/56--&gt; ja mitte kaaludagi loobumist oma flirdist narkootikumidega - flirdist, mis mutuus sageli täielikuks sõltuvuseks. (lk 55-56)
* The most tragic sight of all was the very young addicts, many of whom could have been no more than fourteen, despite the age they had given the police. Most of them had absolutely no intention of staying off the drug once they returned to the streets. To me, it was beyond comprehension that they could witness the most sordid effects of heroin whilethey were in jail and not be provoked to reconsider their own flirtations with the drug — flirtations that frequently became full-scale addiction. (lk 55-56)

* Once I felt settled in the main population, my thoughts naturally turned toward the possibility of collective political activity in jail. Many people are unaware of the fact that jail and prison are two entirely different institutions. People in prison have already been convicted. Jails are primarily for pretrial confinement, holding places until prisoners are either convicted or found innocent. More than half of the jail &lt;!--lk 60/61--&gt;population have never been convicted of anything, yet they languish these cells. Because the bail system is inherently biased in the favor of the relatively well-off, jails are disproportionately inhabited by the poor, who cannot afford the fee. The O.R. program— which allows one to be released without posting bond, on one’s own recognizance— is heavily tainted with racism. At least ninety-five percent of the women in the House of D׳ were either Black or Puerto Rican.
:The biggest problem jail prisoners face is how to get out on bail. The political issue, therefore, is how accused men and women can benefit equally from the so-called presumption of innocence by being free until proven guilty. I assumed that this was the issue around which we could most effectively organize sisters in the House of D. — and, in fact, this is what we later did. (lk 60-61)

* Ühel õhtul, kui kongid olid lukku pandud, kõlas vaikuses vali küsimus. See tuli õelt, kes luges raamatut, mille ma talle olin laenanud.
:&quot;Angela, mida tähendab &quot;imperialism&quot;?&quot;
:Hõikasin vastu: &quot;Ühe riigi valitsev klass alistab teise riigi rahva, et röövida neilt nende maa ja loodusvarad ning ekspluateerida nende tööjõudu.&quot;
:Teine hääl hüüdis: &quot;Sa pead silmas, et teiste riikide rahvaid koheldakse samamoodi nagu siin mustanahalisi?&quot;
:See kutsus esile ägeda arutelu, mis kajas läbi kongide minu koridorist teise, mis asus teispool vahekäiku, ja jälle tagasi. (lk 62)

* One evening, after lock-up, a loud question broke the silence. It came from a sister who was reading a book I had lent her.
:“Angela, what does 'imperialism' mean?”
:I called out, “The ruling class of one country conquers the people of another in order to rob them of their land, their resources, and to exploit their labor.”
:Another voice shouted, “You mean treating people in other countries the way Black people are treated here?”
:This prompted an intense discussion that bounced through the cells, from my corridor to the one across the hall and back again. (lk 62)

===2. ptk, &quot;Kaljud&quot;===

* The more steeped in violence our environment became, the more determined my father and mother were that I, the first-born, learn that the battle of white against Black was not written into the nature of things. On the contrary, my mother always said, love had been ordained by God. White people’s hatred of us was neither natural nor eternal. She knew that whenever I answered the telephone and called to her, Mommy, a white lady wants to talk to you,” I was doing more than describing the curious drawl. Every time I said “white lady” or ״white man” anger clung to my words. My mother tried to erase the anger with reasonableness. Her experiences had included contacts with white people seriously committed to improving race relations. Though she had grown up in rural Alabama, she had become involved, as a college student, in anti-racist movements. She had worked to free the Scottsboro Boys and there had been whites— some of them Communists— in that struggle. Through her own political work, she had learned that it was possible for white people to walk out of their skin and respond with the integrity of human &lt;!--lk 79/80--&gt;beings. She tried hard to make her little girl— so full of hatred and confusion— see white people not so much as what they were as in terms of their potential. She did not want me to think of the guns hidden in drawers or the weeping black woman who had come screaming to our door for help, but of a future world of harmony and equality. I didn’t know what she was talking about.
:When Black families had moved up on the hill in sufficient numbers for me to have a group of friends, we developed our own means of defending our egos. Our weapon was the word. We would gather on my front lawn, wait for a car of white people to pass by and shout the worst epithets for white people we knew: Cracker. Redneck. Then we would laugh hysterically at the startled expressions on their faces. I hid this pastime from my parents. They could not know how important it was for me, and for all of us who had just discovered racism, to find ways of maintaining our dignity. (lk 79-80)
* That summer in New York made me more more keenly sensitive to the segregation I had to face at home. Back home in Birmingham, on my first bus ride with my teen-aged cousin Snookie, I broke away from her and raced for my favorite place, directly behind the driver. At first, she tried to coax me out of the seat by cheerfully urging me to come with her to a &lt;!--lk 82/83--&gt;seat in the back. But I knew where I wanted to sit. When she insisted I had to get up, I wanted to know why. She didn't know how to explain it. I imagine the whites were amused at her dilemma, and the Black people were perhaps just a little embarrassed about their own acquiescence. My cousin was distraught; she was the center of attention and had no notion of what to do. In desperation she whispered in my ear that there was a toilet in the back and if we didn’t hurry she might have an accident. When we reached the back and I saw there was no toilet, I was angry not only because I had been tricked and lost my seat, but because I didn't know who or what to blame. (lk 82-83)
* “If only we lived in New York ...” I constantly thought. When we drove by the amusement park at the Birmingham Fairgrounds, where only white children were allowed, I thought about the fun we had at Coney Island in New York. Downtown at home, if we were hungry, we had to wait until we retreated back into a Black neighborhood, because the restaurants and food stands were reserved for whites only. In New York, we could buy a hot dog anywhere. In Birmingham, if we needed to go to the toilet or wanted a drink of water, we had to seek out a sign bearing the inscription &quot;Colored.” Most Southern Black children of my generation learned how to read the words ״Colored” and ״White” long before they learned ״Look, Dick, look.” (lk 83)
* My mother, a primary school teacher herself, had already taught me how to read, write and do simple arithmetic. The things I learned in the first grade were far more fundamental than school learning. I learned that just because one is hungry, one does not have the right to a good meal; or when one is cold, to warm clothing, or when one is sick, to medical care. Many of the children could not even afford to buy a bag of potato chips for lunch. It was agonizing for me to see some of my closest friends waiting outside die lunchroom silently watching the other children eating. (lk 88)

----
* https://et.wikipedia.org/wiki/Angela_Davis
* https://en.wikiquote.org/wiki/Angela_Davis

&lt;!--{{JÄRJESTA:Davis, Angela}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aktivistid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajaloolased]]
--&gt;

=Caitlin Moran=

[[Pilt:Hayfestival-2016-Caitlin-Moran-cu-profile.jpg|pisi|Caitlin Moran, 2016.]]
'''Caitlin Moran''' (kodanikunimega Catherine Elizabeth Moran; sündinud 5. aprillil 1975 Brightonis Inglismaal) on Suurbritannia saatejuht, muusikakriitik, kirjanik ja ajakirjanik. Eesti keeles on ilmunud kaks Morani raamatut: &quot;Kuidas olla naine&quot; (tõlkinud Marion Undusk, Tallinn: Tänapäev, 2013) ja &quot;Kuidas luua tüdrukut&quot; (tõlkinud Maria Lepik, Tallinn: Tänapäev, 2015).

==&quot;Morantoloogia&quot;==
Caitlin Moran, &quot;Moranthology&quot;, Ebury Press, 2012.


* Kui sa oled olnud [[paks]], tunned ja näed sa maailma alati paksu inimese silme läbi. Sa tead, kui raske see on. [---] Sama käib [[töölisklass]]i tausta kohta [---], sa ei vabane sellest kunagi.

* Nii et mis on parim [[köögivili]]? Noh, me kõik teame: see on [[kartul]]. Köögivili, mida ei saa tuksi keerata. Sa võid visata kartuli [[lõke|lõkkesse]], joosta ära - ja tund aega hiljem on see muutunud [[toit|toiduks]]. Proovi teha seda [[brokkol]]i või puuviljatarretisega, nad naeravad sulle näkku.

* Mul on [[reegel]], mis aitab välja selgitada, kas millegi põhiprobleem on tegelikult [[seksism]]. Ja see käib nii. Küsi: &quot;Kas [[poisid]] teevad seda? Kas poisid peavad selle pärast muretsema? Kas poisid on sel teemal hiiglasliku ülemaailmse vaidluse keskmes?&quot;

* Öeldakse: &quot;[[Kunst]] peaks paljastama kõrgeid ja kõlavaid [[tõde]]sid [[inimolu]] kohta.&quot; Noh, kui aus olla - ei, ei peaks. Ma pean silmas, et kui ta tahab, siis ta vahel võib; aga kui mitut läbinägelikku sissevaadet [[inimloomus]]se sa elu jooksul tegelikult vajad? Kahte? Kolme? Kui sa ükskord aru saad, et ka teistel pole õrna aimugi, mida nad teevad, ja et [[armastus]] võib olla täiesti [[mõttetus|mõttetu]], muutuvad kõik edasised pilguheidud inimloomusse tõeliselt masendavateks.

* Kõik, mis ma olen, tuleb sellest üksildase [[muruplats]]iga koledast hoonest, mis on talvepimeduses valgustatud ja avatud keset paduvihma, mis lubas tüdrukul, kes oli nii vaene, et tal polnud isegi [[rahakott]]i, tulla kaks korda päevas ja kogeda päris maagiat: reisida ajas, suhelda surnutega - [[Dorothy Parker]]iga, [[Stella Gibbons]]iga, [[Charlotte Brontë]]ga, [[Spike Milligan]]iga.
:Naabruskonna keskel asuv [[raamatukogu]] on [[avariiväljapääs]]u, [[päästeparve]] ja [[festival]]i ristand. Raamatukogud on vaimukatedraalid, hingehaiglad, [[kujutlusvõime]] [[lõbustuspargid]]. Külmal ja vihmasel saarel on nad ainsad avalikud varjualused, kus sa oled mitte [[tarbija]], vaid [[kodanik]]. [[Inimene]], kel on [[aju]] ja [[süda]] ja [[igatsus]] tõusta kõrgemale, mitte [[klient]], kel on [[krediitkaart]] ja algeline &quot;vajadus&quot; mingi &quot;nodi&quot; järele. [[Kaubanduskeskus]]ed - poed - on kohad, kus sinu [[raha]] teeb [[rikas|rikkad]] rikkamaks. Aga raamatukogu on koht, kus rikaste maksude eest saad sina ise natuke imepärasemaks. See on rahulduspakkuv pööre. [[Võim]]u vastukaal.
*''Everything I am is based on this ugly building on its lonely lawn—lit up during winter darkness; open in the slashing rain—which allowed a girl so poor she didn’t even own a purse to come in twice a day and experience actual magic: traveling through time, making contact with the dead—Dorothy Parker, Stella Gibbons, Charlotte Brontë, Spike Milligan.''
:''A library in the middle of a community is a cross be-tween an emergency exit, a life raft and a festival. They are cathedrals of the mind; hospitals of the soul; theme parks of the imagination. On a cold, rainy island, they are the only sheltered public spaces where you are not a consumer, but a citizen, instead. A human with a brain and a heart and a desire to be uplifted, rather than a customer with a credit card and an inchoate “need” for “stuff.” A mall—the shops—are places where your money makes the wealthy wealthier. But a library is where the wealthy’s taxes pay for you to become a little more extraordinary, instead. A satisfying reversal. A balancing of the power.''

* Vanemate [[joomine]] on [[põhjus]], miks sa siia ilma tulid, ja kui me sellega ei jätka, siis jumala eest, sellest saab põhjus, miks sa siit jälle minema lähed.

* [[Lahedus]]e üks väike mure on, et sama lahedad inimesed on liiga lahedad, et tulla ja öelda, et sa lahe oled - sest see ei oleks üldse lahe. Ja niimoodi kaob vähehaaval ära kogu laheduse mõte.

* [[Riiul]]id pidid olema täis [[raamat]]uid, aga tegelikult olid seal muidugi [[uks]]ed: iga avanev raamatukaas oli sama [[erutus|erutav]] kui [[lukk]]u avav kuldvõti [[Alice Imedemaal|Alice'i]] jaoks. Ma veetsin päevi, joostes teistest [[maailm]]adest sisse-välja nagu ajabandiit või [[spioon]]. Tolles raamatukogus olin ma nii erutatud, nagu ma elus harva olnud olen: lapates uusi raamatuid kohe, kui nad saabusid; tellides raamatuid, millest kuulnud olin, ja neid siis palavikuliselt oodates, just nagu oleks nad sõnajõulud.
* ''The shelves were supposed to be loaded with books—but they were, of course, really doors: each book-lid opened as exciting as Alice putting her gold key in the lock. I spent days running in and out of other worlds like a time bandit, or a spy. I was as excited as I’ve ever been in my life, in that library: scoring new books the minute they came in; ordering books I’d heard of—then waiting, fevered, for them to arrive, like they were the word Christmas.''

* Sõbrad, me elame [[kofeiin]]i maailmas. Me mõtleme kofeiini moodi ja me elame kofeiini elu.
* Peamiselt olen siiski märganud, kui mittemõistlikuks, enesekeskseks ja pidevalt ärritunuks kofeiin mu on muutnud.

* [[Keith Richards]] on mees, kes ei kahetse midagi. Kui ma küsin talt, et kui tal oleks võimalus kõike otsast alata, kas ta hakkaks siis [[heroiin]]i tarvitama, ei jää ta hetkekski järele mõtlema. &quot;Oo jaa. Jah. Selles oli hea hulk [[kogemus]]i - sa kohtad palju veidraid inimesi, teisi arusaamu elust, mida sa iial ei leia, kui sa sellega ei alusta. Mulle meeldis korralikult laksu all olla. Ja kui sa üles jääd, saad sa [[laul]]ud, mille kõik teised maha magavad. Laulud kimavad seal igal pool ringi. Praegugi kimavad laulud siinsamas läbi õhu.&quot;

==&quot;Kuidas raamatud tegid minust feministi&quot;==
Caitlin Moran, [https://web.archive.org/web/20170312204034/https://www.penguin.co.uk/articles/features/2017/mar/caitlin-moran-how-books-made-me-a-feminist/# &quot;Ηow books made me a feminist&quot;], Penguini kirjastuse koduleht, märts 2017 (arhiivikoopia Internet Archive'is 12. märtsist 2017).

* Kui mul peaks olema noortele [[tüdruk]]utele ja [[naine|naistele]] üksainus [[nõuanne]], oleks see järgmine: tüdrukud, ärge lugege [[mees]]te kirjutatud [[raamat]]uid. Jätke nad lugemata. Hoidke neist eemale. Või vähemalt ärge lugege neid, kuni te olete vanemad ja väljakujunenud ja lahinguvalmis, ja suudate hakata vastu kellelegi, kes on teie suhtes vestlus jõhker, mitte [[piinlikkus]]est vaikides või tumma sisemise [[raev]]uga, vaid öeldes külmalt: &quot;Minge palun perse ja head aega.&quot;

* Kui on miski, mis on teinud mind ehk iseeneses õnnelikumaks, enesekindlamaks tõe kirjutamise suhtes ja vähem kriitiliseks enda [[väljanägemine|väljanägemise]], [[kehakaal]]u, [[valjuhäälsus|valjuhäälse]] ja [[ebatavalisus]]e suhtes kui paljud teised naised, siis see, et noorena ei lugenud ma kunagi meeste kirjutatud raamatuid.

* &quot;The Railway Children&quot;, &quot;[[Jane Eyre]]&quot;, &quot;Ballet Shoes&quot;, &quot;What Katy Did&quot;, &quot;[[Roheliste viilkatuste Anne]]&quot;, &quot;[[Tuulest viidud]]&quot;, &quot;[[Uhkus ja eelarvamus]]&quot;, &quot;[[Tappa laulurästast]]&quot;, &quot;I Capture The Castle&quot; ja muidugi &quot;[[Väikesed naised]]&quot; - vaistlikult tõmbusin ma [[lugu]]de poole, mis rääkisin tüdrukutest ja naistest. Lugude poole nende elust - rahamuredest, karjäärimuredest, raamatute lugemisest, [[oskus]]te [[õppimine|õppimisest]], riiete otsimisest, mis nad rõõmsaks teeksid, õppimisest, kuidas pidada suhteid õdede-vendade, sõprade ja vanematega, ühiskondlike piirangute lõhkumisest, vihastamisest maailma [[ebaõiglus]]e üle. [[Lein]]ast. [[Loodus]]est. [[Vastupidavus]]est.
:Lühidalt, mu enda maailmast. Mu enda [[elu]]st. Neis raamatutes peegeldus kõik, mida ma mõtlesin ja tundsin - ma tundsin end sõbrunevat nende kujuteldavate tüdrukutega kõigist [[sajand]]eist. Ma tundsin, et oleme kõik üheskoos. Tundsin end normaalsena. Tundsin, et ka minu elu oli lugu - miski, millest rõõmu tunda, mida jagada ilma [[hirm]]u, piinlikkuse või õigete sõnade järele kobamiseta. Ma tundsin - nagu selles eas peakski -, et mina ja minusugused tüdrukud olid maailma [[keskpunkt]]is ja et me olime olulised.
:Alles aastaid hiljem - õigupoolest üsna hiljuti - hakkasin ma lugema raamatuid, mida sind eeldatakse lugevat: Suurte Valgete Meeste raamatuid. [[William Faulkner|Faulkner]], [[Raymond Chandler|Chandler]], [[Ernest Hemingway|Hemingway]], [[Philip Roth|Roth]]. Kanooniliselt hiilgavad. Mehed neis on säravad, targad, kohmakad, haaravad, keerukad - nende lood tõmbavad sind kaasa, nende hääled on pidurdamatud. [[Sära]] ja [[sädelus]] on vaieldamatud. Ma kummardan nende ees nii kirjaniku kui ka lugejana.
:Aga naisena? Ma märkasin kohe, kui kutsumatu tunde need raamatud mulle jätsid. Kui ebamugava. Lugedes raamatut avatud südamega, oodates, kuidas autor mind näeb, minuga kõneleb, hindab mind kui tüdrukut, kes võiks olla neis raamatuis - nagu ma olin teistes loetud raamatutes - murti mu süda juba esimestel lehekülgedel. Või siis aeglaselt, jubedusttekitavas külmas, kuni ma pidin peatuma kahe peatüki järel, kogu armastus vaikselt purustatud.
:Sest nii pea, kui naistegelane siseneb mõnda juttu, mille kirjutasid need säravad, [[enesekindlus|enesekindlad]] [[20. sajand]]i mehed, kaldub autor vaatama teda jääkülma silmaga. Kirjeldades tema väljanägemist viisil, millega mina, kes ma kasvasin üles naiskirjanikega kogu nende [[õrnus]]es, [[uhkus]]es ja [[lugupidamine|lugupidamises]] naisekehade vastu, ei olnud üldse harjunud. See kuulus Raymond Chandleri rida - rida, mida ma iseenesest nii säravaks pidasin? &quot;See oli [[blondiin]]. Blondiin, keda nähes lööb [[piiskop]] augu [[vitraaž]]aknasse.&quot;
:Kui sa loed seda romaanis &quot;Hüvasti, mu arm&quot;, toob see su pähe kiiresti üksteise järel mõtted &quot;On see vast alles ilus rida&quot; ja seejärel &quot;Jumal küll, kui raske võib tal olla&quot;. Naine, kes paneb piiskopid tahtma lüüa auke vitraažakendesse. Kuidas ta päev kulgeb? Milline on tema lugu? Kuidas selles raske eluga hakkama saab - ajades piiskoppe hulluks ja vägivaldseks lihtsalt tuppa astumisega?
:Tüdrukuna, nagu tema seda on, tahaks ma panna käe tema ümber ja öelda: &quot;Kuule, kutt - lähme õige ja võtame ühe napsi - kuskil [[katedraal]]idest kaugel - ja ohkame, kui raske on elu?&quot; Ma arvan, et iga küps, täiskasvanud, enesekindel naine teeks seda lugedes samamoodi.
:Ja ometi on see Chandleri maailmas - ja Chandleri meessoost lugejate jaoks - ''parim'' asi, mis üks naine olla saab. See naine hullude meeste keskel on ülim.
:Ma tean nüüd, et kui ma oleksin seda lugenud [[teismeline|teismelise]] tüdrukuna, 13- või 14-aastaselt, oleksid need sõnad lõiganud mind luuni välja. Ma oleksin mõelnud: &quot;Iga Raymond Chandleri sõna on lahe, nii et minustki peab kindlasti saama selline naine, kes paneb piiskopid aknaid sisse taguda tahtma. Ma ei tea, kuidas ma selliseks saan - ma pean kaalus alla võtma ja kontsi kandma ja [[huulepulk]]a kasutama ja leiutama mingi joovastava [[kõnnak]]u ja nägema kogu aeg kuum välja ja mitte kunagi jooksma tuppa, karjudes: &quot;JUMAL KÜLL, KAS SA OLED UUT MUPPETITE FILMI NÄINUD? KERMIT SÕIDAB JALGRATTAL OMA VÄIKESTE KONNAJALAKESTEGA!&quot; Seda peangi ma nüüdsest peale tegema. Sest igaüks teab, et kõige paremaid inimesi kujundavad raamatud ja seepärast peab mind kujundama see raamat. Sest see on [[klassika]]. Sest selle [[autor]] on [[geenius]]. Sest need on need raamatud, mida arvatakse, et sa pead armastama.&quot;
:Ei. Need ei ole sulle õiged raamatud, kui sa oled noor tüdruk. Need ei ole hääled, mida sa peaksid oma pähe lubama. Tüdrukud, kuni te olete täiskasvanud - kuni te suudate enesekindlalt vastu vaielda [[jutustaja]]le, geeniusele, [[maailmavaade|maailmavaatele]] -, ärge lugege vanade meeste raamatuid. Nad elavad teises sajandis ja teie olete [[tulevik]]. Teie ja kõik need säravad kaunid tüdrukud, kes [[minevik]]us kirjutasid.

==&quot;Mis on nad teinud mu raamatukoguga?&quot;==
Caitlin Moran, [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ &quot;What have they done to my library?&quot;], Nosy Crow, 21. aprill 2015 ([http://www.thetimes.co.uk/tto/magazine/article4410799.ece varem ilmunud] Times'is 18. aprillil 2015).


* Ma ei kavatsenud seda – olin vaid vana kodulinna külastamas –, kuid jõudsin ikkagi oma kohalikku raamatukokku: kohta, kus ma elasin viiendast viieteistkümnenda eluaastani. Ja seal, selles raamatukogus, valitses nüüd [[kokkuhoiupoliitika]]. Silmnähtavalt. Sa oleks saanud selle [[nööpnõel]]aga kaardile märkida.
:Olen sellest raamatukogust varem kirjutanud. Kuidas see koht oli mu elu valgus – oma puberteedieelses antropomorfilises faasis oleksin võinud sellega [[abiellumine|abielluda]]. Oleksin olnud õnnelik nagu põrsas poris ja, kui jumalad oleksid meid õnnistanud, oleksin sellest raamatukogust [[rasestumine|rasedaks jäänud]] ja me oleksime kasvatanud üheskoos üles mõned väikesed rändraamatukogud.

* [[Audioraamat]]ud, millesse ma suhtusin väga snooblikult. &quot;Olen lugenud 337 raamatut,&quot; kirjutasin ma päevikusse. &quot;Ma pean silmas päris lugemist – silmadega. Mitte audioraamatuid.&quot;

* Too raamatukogu oli [[Pandora laegas]] tulvil imepäraseid omavahel põimunud [[juhus]]eid, rikkalik nagu [[ploomikook]]. Pista ükskõik millise kahe raamatu vahele [[uudishimu]] seeme ja üleöö kasvab sellest [[vihmamets]] täis [[ahv]]e ja [[jaaguar]]e ja [[puhkpüss]]e ja [[pilv]]i. Ruum  oli puupüsti täis ja mina pea niisamuti. Milline võluline süsteem, mille keskel ainsagi pennita tüdruk võis olla.
* ''That library was a Pandorica of fabulous, interwoven randomness, as rich as plum cake. Push a seed of curiosity in between any two books and it would grow, overnight, into a rainforest hot with monkeys and jaguars and blowpipes and clouds. The room was full, and my head was full. What a magical system to place around a penniless girl.''

* Kuid siis saabus 21. sajandi kokkuhoiupoliitika. Ma teadsin, mida [[eelarvekärped]] olid raamatukogudega teinud - olin näinud müüdavaid raamatukuhje raamatukogude ees Swindonis ja Barnetis. Kuid need polnud minu raamatukogud, nii et ma ei saanud aru, mis välja visati ja mis alles jäi. Kuid ma sain sellest aru, kui läksin tagasi Wolverhamptonisse, sest see raamatukogu oli minu peas. Ma tean selle kohta kõike.
:Ja see kõik oli läinud – või nii palju, et see oligi praktiliselt kõik. Läinud oli ka enamik [[riiul]]eid; järele olid jäänud vaid hunnikud Andy McNabi ja viitkümmet halli varjundit ning selle haledaid koopiaid. Nii vähe raamatuid. Nutmaajavalt vähe raamatuid.

* Te võite öelda, et me ei vaja enam [[teatmeteos]]eid, sest meil on nüüd [[internet]]. Milleks minna raamatukokku (sest inimene peab majast välja saama! Sest sa sured ära, kui sa majast väljas ei käi!), kui sa võid selle asemel lihtsalt guugeldada (sest sul ei ole [[arvuti]]t! Sest sa oled liiga vana või liiga vaene või mõnes orus, kuhu internetikaabel pole veel jõudnudki!).
:Noh, sellepärast, et [[otsimootor]] näitab sulle vaid seda, mis on kõige populaarsem, mitte seda, mis on kõige parem. Sind karjatatakse koos ülejäänud miljardi guugeldajaga filmiklipi juurde, millel [[hai]] inimest hammustab, või sama pinnapealse [[Vikipeedia]] artikli juurde: me kõik loeme samu 10 000 sõna, kõnnime samu radu, mõtleme samu mõtleid, mida sõelub Google'i ainuke sõel.
:Me läheneme monoteadmisele: meie [[karjatara]] piirile; mõtte massimigratsioonidele, mis on sama kahtlusevabad, nagu oleks me miljon juhmi [[pühvel|pühvlit]].
* Now, you may say we have no need for reference books any more, now that we have the internet. Why go to a library (because you need to get out of the house! Because you will die if you stay in the house!) when you could just google something (because you have no computer! Because you are old, or poor, or in a valley where broadband does not venture!) instead?
:Well, because a search engine will just show you what is most popular, rather than what is best. You, like a billion other googlers, will be herded to the footage of a shark biting a man, or the same shallow Wikipedia entry: we are all reading the same 10,000 words, walking the same paths, thinking the same thoughts, filtered through the single lens of Google.
:We are approaching a mono-knowledge – diametrics herding us; migrations of thought, as unquestioning as a million dumb buffalo.

* Kui võtta raamatukogust ära [[intelligentsus]] ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära.
:Mitte keegi ei võitle selle eest - mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id?
 

&lt;!--{{JÄRJESTA:Moran, Caitlin}}
[[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia kriitikud]]--&gt;
------

=[[Carol Ann Duffy]]=
[[Pilt:Carol Ann Duffy (cropped).jpg|pisi|Carol Ann Duffy, 2009.]]
'''Carol Ann Duffy''' (sündinud 23. detsembril 1955) on Briti luuletaja, näite- ja lastekirjanik. 2009-2019 oli ta poeet-laureaat, olles selle tiitli kandjaist esimene naine, šotlane ja LGBT esindaja.

==Luule==
&lt;poem&gt;
You sat on your desk,
swinging your legs,
reading a poem by Yeats
to the bored girls,
except my heart stumbled and blushed
as it fell in love with the words and I saw the tree
in the scratched old desk under my hands,
heard the bird in the oak outside scribble itself on the air.

Sa istusid oma laual,
kõlgutades jalgu,
lugedes Yeatsi luuletust
igavlevatele tüdrukutele,
aga mu süda komistas ja punastas,
kui see armus sõnadesse ja ma nägin puud
vanas kriibitud koolipingis mu käte all,
kuulsin lindu akna taga tammepuus kritseldamas end õhku.
&lt;/poem&gt;
* &quot;***Sa istusid oma laual...&quot;, kirjutatud kunagise inglise keele õpetaja surma puhul; ''cit. via'': Aida Edemariam, [https://www.theguardian.com/books/2009/may/26/carol-ann-duffy-poet-laureate &quot;Carol Ann Duffy: I don't have Ambassadorial Talents&quot;], The Guardian, 26. mai 2009


&lt;poem&gt;
Some days, although we cannot pray, a prayer
utters itself. So, a woman will lift
her head from the sieve of her hands and stare
at the minims sung by a tree, a sudden gift.

Some nights, although we are faithless, the truth
enters our hearts, that small familiar pain;
then a man will stand stock-still, hearing his youth
in the distant Latin chanting of a train.
&lt;/poem&gt;

täisversioon:
&lt;poem&gt;
Prayer

Some days, although we cannot pray, a prayer
utters itself. So, a woman will lift
her head from the sieve of her hands and stare
at the minims sung by a tree, a sudden gift.

Some nights, although we are faithless, the truth
enters our hearts, that small familiar pain;
then a man will stand stock-still, hearing his youth
in the distant Latin chanting of a train.

Pray for us now. Grade 1 piano scales
console the lodger looking out across
a Midlands town. Then dusk, and someone calls
a child's name as though they named their loss.

Darkness outside. Inside, the radio's prayer -
Rockall. Malin. Dogger. Finisterre.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Prayer&quot;, luulekogust &quot;Mean Time&quot;, 1994;
William Crawley. &quot;Will &amp; Testament: Carol Ann Duffy's prayer&quot;. BBC. Retrieved 17 July 2016.
https://www.bbc.co.uk/blogs/ni/2009/05/carol_ann_duffys_prayer.html


&lt;poem&gt;
Today we have a poet in the class.
A real live poet with a published book.
Notice the ink-stained fingers girls. Perhaps
we're going to witness verse hot from the press
&lt;/poem&gt;
* &quot;Head of English&quot;, luulekogust &quot;Standing Female Nude&quot; (1985)

&lt;poem&gt;

&lt;/poem&gt;
* &quot;Achilles (for David Beckham)&quot;
https://web.archive.org/web/20121107185443/http://www.guardian.co.uk/books/booksblog/2010/mar/16/carol-ann-duffy-poem-david-beckham
&quot;Achilles (David Beckham)&quot; Archived 7 November 2012 at the Wayback Machine, The Guardian, 16 March 2010. Retrieved 16 March 2010.

==Intervjuud==
* Ma arvan, et minu jaoks on luule elukaaslase moodi. Luule tundub olevat elus asi: mitte üksnes need luuletused, mida ma ise kirjutan, vaid ka minevikus kirjutatud luuletused ja need, mida inimesed praegu kirjutavad. See on nagu pidev kohalolu - isegi lugeja, mitte ainult kirjutajana. Nii et sa ei tunne end kunagi üksi.
* Ma arvan, et toonase ja praeguse vahe on selles, et nüüd kaldun ma märksa rohkem mitte kirjutama ja vait olema kui noorena. Mul ei ole seda kirjutamise sundi. Ma olen kindlam selles, millal kirjutada, kui varem olin.
* [Luuletus] on koht, kus keel on kõige tõetruum. Luuletuses ei saa sa valetada, veel vähem kui üheski teises kirjanduse vormis.
* Ma arvan, et inimesed - ja see on muidugi ilmne - pöörduvad luule poole oma elu kõige pingelisematel hetkedel. Kui nad on leinas. Kui nad abielluvad või alustavad kooselu. Ja mõned neist inimestest jätkavad kirjutamist, nagu minagi tegin. Või tulevad nad luule juurde tagasi. Ma arvan, et jutt inimeste hirmust luule ees või selle ärapõlgamisest on pigem müüt.
** Aida Edemariam, [https://www.theguardian.com/books/2009/may/26/carol-ann-duffy-poet-laureate &quot;Carol Ann Duffy: I don't have Ambassadorial Talents&quot;], The Guardian, 26. mai 2009


* Of her own writing, Duffy has said, &quot;I'm not interested, as a poet, in words like 'plash'—Seamus Heaney words, interesting words. I like to use simple words, but in a complicated way.&quot;[8] 
** Forbes, Peter. &quot;Winning Lines&quot; Archived 13 February 2013 at the Wayback Machine, The Guardian, 31 August 2002.
https://web.archive.org/web/20130213202550/http://www.guardian.co.uk/books/2002/aug/31/featuresreviews.guardianreview8


* 'When you have a child, your previous life seems like someone else's,' Duffy tells me over instant coffee. 'It's like living in a house and then suddenly finding a room that you didn't know was there, full of treasure and light. Every day is a gift with a child, no matter what problems you have.
* 'It all comes from the same place. There'll be what you might call a moment of inspiration - a way of seeing or feeling or remembering, an instance or a person that's made a large impression. Like the sand and the oyster, it's a creative irritant. In each poem, I'm trying to reveal a truth, so it can't have a fictional beginning.
* Christmas is taken very seriously in this household. I believe in Father Christmas and there's no way I'd do anything to undermine that belief.
* Halloween, Bonfire Night, Christmas - I'm a great believer in preserving those festivals. They're like beacons in childhood; they make children feel safe and special.
* Poetry and prayer are very similar. I write quite a lot of sonnets and I think of them almost as prayers: short and memorable, something you can recite.
* Our abuse of the planet and our resources is an anxiety - childhood for children yet to be born will be darkened in ways we can't imagine.
**Anderson, Hephzibah. Christmas Carol Archived 3 November 2012 at the Wayback Machine, The Observer, 4 December 2005.
https://web.archive.org/web/20121103162815/http://www.guardian.co.uk/books/2005/dec/04/poetry.features

==Tema kohta==
Charlotte Mendelson writes in The Observer:

Part of Duffy's talent – besides her ear for ordinary eloquence, her gorgeous, powerful, throwaway lines, her subtlety – is her ventriloquism. Like the best of her novelist peers ... she slides in and out of her characters' lives on a stream of possessions, aspirations, idioms and turns of phrase. However, she is also a time-traveller and a shape-shifter, gliding from Troy to Hollywood, galaxies to intestines, sloughed-off skin to department stores while other poets make heavy weather of one kiss, one kick, one letter ... from verbal nuances to mind-expanding imaginative leaps, her words seem freshly plucked from the minds of non-poets – that is, she makes it look easy.
* Mendelson, Charlotte. The gospel truth Archived 30 January 2010 at the Wayback Machine, The Observer, 13 October 2002.
https://web.archive.org/web/20100130210416/http://www.guardian.co.uk/books/2002/oct/13/poetry.features1


&lt;!--{{JÄRJESTA:Duffy, Carol Ann}}
[[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]]
[[Kategooria:Suurbritannia lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia näitekirjanikud]]--&gt;

=[[Anette Parksepp]]=
'''Anette Parksepp''' on eesti ajakirjanik.

* https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Toominga_fotopreemia (2011)
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=virumaateataja20180308.2.10.1
* https://www.vikerkaar.ee/archives/25780 Toimetajalt: Emotsioonide üleskütmise väest
* ! https://kultuur.err.ee/1151025/anette-parksepp-muumiorg-on-kui-pelgupaik
* https://epl.delfi.ee/artikkel/91440478/paeva-teema-anette-parksepp-valitsus-otsustas-et-kedagi-ei-tohi-diskrimineerida-toestuseks-muutis-diskrimineeriva-referendumi-aega
* ! https://arvamus.postimees.ee/4317125/anette-parksepp-mihkel-mutile-voib-olla-mehed-toesti-kasutavad-oma-joupositsiooni-nii-massiliselt-et-igal-teisel-naisel-on-raakida-oma-ahistamise-lugu
* https://epl.delfi.ee/artikkel/91967695/samm-kliimadustoopiale-lahemal-usa-aktsiaturul-hakati-kauplema-veega?
* ! http://www.vikerkaar.ee/archives/25736#anette Veebruar, 2020
* https://www.delfi.ee/teemalehed/anette-parksepp


&lt;!--{{JÄRJESTA:Parksepp, Anette}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]--&gt;

= Simona Kossak=
'''Simona Kossak''' oli poola ökoloog ja looduskaitsja.

* https://pl.wikiquote.org/wiki/Simona_Kossak
* https://pl.wikipedia.org/wiki/Simona_Kossak

&lt;!--{{JÄRJESTA:Kossak, Simona}}
[[Kategooria:Poola ökoloogid]]
[[Kategooria:Poola looduskaitsjad]]--&gt;

= [[Kertu Birgit Anton]] =
'''Kertu Birgit Anton''' on Eesti kliimaaktivist.

* https://www.err.ee/1210366/kertu-birgit-anton-el-i-kliimaeesmargid-pole-piisavad-et-olla-turvalised
* https://www.err.ee/1055550/presidendi-konevoistluse-voitja-kertu-birgit-anton-ma-tunnen-muret
* https://edasi.org/54728/muute-murdev-noorus-kliimaaktivist-kertu-birgit-anton/
* https://leht.postimees.ee/7058996/kertu-birgit-anton-it-assad-soost-olenemata
* https://epl.delfi.ee/artikkel/91487186/kertu-birgit-anton-sona-tegi-haiget-aga-sona-viib-ka-edasi
* https://www.pealinn.ee/tagid/koik/kliimaaktivist-kertu-birgit-anton-noori-ei-peaks-kasitlema-eraldi-n258810

&lt;!--{{JÄRJESTA:Anton, Kertu Birgit}}
[[Kategooria:Eesti aktivistid]]--&gt;

=Aila Meriluoto=

==Luule==
Tsitaadid on tõlgitud väljaandest: &quot;Kootut runot&quot; (&quot;Kogutud luuletused&quot;), Porvoo, Helsinki: Werner Söderström Oy, 1976.

===&quot;Klaasimaal&quot;===
Luuletused Aita Meriluoto esikkogust &quot;Lasimaalaus&quot; (&quot;Klaasimaal&quot;, 1946, praeguseks on ilmunud vähemalt 14 trükki).


&lt;poem&gt;
Kuoleman ankarat kasvot
kauan tunsin jo ennen,
kuin minä rahtua tiesin,
millainen elämä on.

Siksi en tänään seiso
portilla vartoen, milloin
&quot;prinssi Elämä&quot; saapuu
- ja ohi kulkea voi.

Mikään ei ohitse kulje. 
Tyynet on silmäni, joihin 
maailman rikkaat muodot 
selkeinä kuvastuvat.

Elämä itse mä olen, 
avoinna seison kuin kukka 
iloinen, luja ja valmis, 
kuoleman vertainen.

***
Surma kõledat palet
tundsin ammugi enne,
kui üldse aimata võisin,
milline elu on.

Sestap ei seisa ma täna
väravas valvates, millal
ükskord &quot;Prints Elu&quot; saabub
- ja edasi minna võib.

Miski mööda ei lähe.
Minu tüüneisse silmi
maailma kirevad vormid
paistavad selgeina.

Elu olen ma ise,
avali õiena seisan,
õnnelik, kindel ja valmis,
surmaga võrdne ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Täna&quot; (&quot;Tänään&quot;, lk 9-10)


&lt;poem&gt;
Pientä on kaikki yön kämmenellä, 
pieniä meret ja vuosisadat, 
tornit päivällä pystytetyt, 
pieniä ihmisten mahtavat joukot...

Hetkeksi päivään päästyänsä 
silmiään sokkoina siristävät: 
vääntynein muodoin kaikki seisoo, 
vääriä peilejä kaikkialla.

Katsovat kättään ja sanovat: vahva. 
Katsovat työtään ja sanovat: suuri. 
Mutta yön kämmen on alati auki.

Vähenee päivä ja päivän valta. 
Kasvavat totuudet syvyyksistä.
Kuljet polkua yötä kohden, 
pieneksi käyden ja vastustamatta. 
Pieneksi kaikki käy ympärilläs, 
tiet sinun polkemas, 
takomas tornit, 
pientä on &quot;mistä&quot; ja &quot;minne&quot; ja &quot;miksi&quot;

Valmiina astut yön kämmenelle.


***
Väike on kõik öö peopesal,
väikesed mered ja aastasajad,
tornid, mis päevadel püstitatud,
väikesed vägevad rahvahulgad...

Päeva päädides viimaseks viivuks
piiluvad pooleldi suletud silmil:
väändunud vormides seisavad asjad,
kõikjal paistavad kõverad peeglid.

Vaatavad kätt ja ütlevad: tugev.
Vaatavad tööd ja ütlevad: vägev.
Aga öö pihk on alati valla.

Väheneb päev ja päeva vägi.
Tõed kasvavad sügavikest.
Kõnnid teerajal öö poole,
väikesil sammel ja vastupanuta.
Väikeseks muutub kõik ümberringi,
teed sinu talla all (?),
...? tornid,
väiksed on &quot;kust&quot; ja &quot;kuhu&quot; ja &quot;miks&quot;

Valmina astud öö pihkudele.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Öö peopesal&quot; (&quot;Yön kämmenellä&quot;, lk 11-12)


&lt;poem&gt;
Rauniourut

Niin taukosi myrsky, ja äänettömyys 
putos ylle kuin Jumalan kuollut käsi. 
Tuli mies, tuli otsalla uupunut syys 
ja seisoi, kirkko, sun äärelläsi.

Ja silmiin murheesta raskaisiin 
hän keräsi seinien mustuneet karret,
keräs tornit; murretut keihäsvarret, 
ja hitaasti kulki portaaliin.
...
Niin valmis oli se, temppeli uus, 
ei kivistä rakennettu, ei puista: 
sen Kristus rauniouruista soitti. 
Säröt äänien viimeistenkin se voitti. 
Se ehjänä seisoi: hiljaisuus.

***
Nii seisma jäi torm ja hääletu vaikus
langes maha kui Jumala surnud käsi.
Tuli mees, tuli, otsa ees väsinud sügis,
ja seisis, kirik, su ...
&lt;/poem&gt;
* &quot;Orelivare&quot; (&quot;Rauniourut&quot;, lk 20-22)

&lt;poem&gt;
Kaksi maljaa

Kukkaniityllä liike on laannut. 
Enää ei tunnu tuulien ajo.
Taivaanrannassa vaaleni viipyvä kajo.
Taivas on niinkuin hopeamalja, 
niinkuin ääretön hopeamalja 
rauhaa tulvillaan.

Olen vain kukkanen lähellä maata, 
lehti ei kanna, ei irtoa juuri. 
Taivas on ylläni tajuamattoman suuri.
Sentään on ihanaa olla pieni, 
olla kuin malja aivan pieni 
rauhaa tulvillaan.

***
Kaks kaussi

Lilleaasal on vaikseks jäänud.
Enam ei kuule siin tuulte ulgu.
Silmapiiril veel viivitab ehavalgus.
Taevas on just nagu hõbekauss
just nagu ääretu hõbekauss
tulvil rahu.

Olen vaid maadligi lilleõis,
ei kanna lehti, ei aja ma juurt.
Taevas mu kohal on otsata suur.
Imeline on olla väike,
olla kui kaussike üsna väike
tulvil rahu.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Kaks kaussi&quot; (&quot;Kaksi maljaa&quot;, lk 26-27)

=Pauli Murray=
* https://en.wikipedia.org/wiki/Pauli_Murray
* https://en.wikiquote.org/wiki/Pauli_Murray

=Ida B. Wells=
* https://en.wikipedia.org/wiki/Ida_B._Wells
* https://en.wikiquote.org/wiki/Ida_B._Wells

=Inez Milholland=
* https://en.wikipedia.org/wiki/Inez_Milholland

=Anna Howard Shaw=
* https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw

=Carrie Chapman Catt=
* https://en.wikipedia.org/wiki/Carrie_Chapman_Catt
* https://en.wikiquote.org/wiki/Carrie_Chapman_Catt

=Lucretia Mott=
* https://en.wikipedia.org/wiki/Lucretia_Mott
* https://en.wikisource.org/wiki/Author:Lucretia_Coffin_Mott

=Elizabeth Cady Stanton=
* https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Cady_Stanton
* https://en.wikisource.org/wiki/Author:Elizabeth_Cady_Stanton
* https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Cady_Stanton

=John Barth=
==&quot;Tee lõpp&quot;==
Tsitaadid väljaandest: [[John Barth]], &quot;Tee lõpp&quot; (&quot;The End of the Road&quot;), Bantam Books, 1981.

=== 1. ptk ===
* It is impossible to be at ease in the Progress and Advice Room. The Doctor sits facing you, his legs slightly spread, his hands on his knees, and leans a little toward you. You would not slouch down, because to do so would thrust your knees virtually against his. Neither would you be inclined to cross your legs in either the masculine or the feminine manner: the masculine manner, with your left ankle resting on your right knee, would cause your left shoe to rub against the Doctor's left trouser leg, up by his knee, and possibly dirty his white trousers; the feminine manner, with your left knee crooked over your right knee, would thrust the toe of your shoe against the same trouser leg, lower down on his shin. To sit sideways, of course, would be unthinkable, and spreading your knees in the manner of the Doctor makes you acutely conscious of aping his position, as if you hadn't a personality of your own. Your position, then (which has the appearance of choice, because you are not ordered to sit thus, but which is chosen only in a very limited sense, since there are no alternatives), is as follows: you sit rather rigidly in your white chair, your back and thighs describing the same right angle described by the structure of the chair, and keep your legs together, your thighs and lower legs describing another right angle.
:The placing of your arms is a separate problem, interesting in its own right and, in a way, even more complicated, but of lesser importance, since no matter where you put them they will not normally come into physical contact with the Doctor. You may do anything you like with them (you wouldn't, clearly, put them on your knees in imitation of him). As a rule I move mine about a good bit, leaving them in one position for a while and then moving them to another. Arms folded, akimbo, or dangling; hands grasping the seat edges or thighs, or clasped behind the head or resting in the lap -- these (and their numerous degrees and variations) are all in their own ways satisfactory positions for the arms and hands, and if I shift from one to another, this shifting is really not so much a manifestation of embarrassment, or hasn't been &lt;!-- lk 2/3 --&gt;since the first half-dozen interviews, as a  recognition of the fact that when one is faced with such a multitude of desirable choices, no one choice seems satisfactory for very long by comparison with the aggregate desirability of all the rest, though compared to any one of the others it would not be found inferior.
:It seems to me at just this moment (I am writing this at 7:55 in the evening of Tuesday, October 4, 1955, upstairs in the dormitory) that, should you choose to consider that final observation as a metaphor, it is the story of my life in a sentence - to be precise, in the latter member of a double predicate nominative expression in the second independent clause of a rather intricate compound sentence. You see that I was in truth a grammar teacher. (lk 2-3)

=== 2. ptk ===

*[Jake:] &quot;You take a boy -- bright kid, alert kid, you see it at once, but never been exposed to ''thinking'', never been in an environment where intellectual activity was as common as eating or sleeping. You see a fresh young mind that's never had a chance to flex its muscles, so to speak. Maybe he can't speak good English. Never ''heard'' good English spoken. Not his fault. Not wholly his parents' fault. But there he is.&quot;
:My audience was most receptive, all except Joe Morgan, who regarded me coolly.
:&quot;So you start him off. Parts of speech! Subjects and verbs! Modifiers! ''Complements!'' And after a while, rhetoric. Subordination! Coherence! Euphony! You drill and drill, and talk yourself blue in the face, and all the time you see that boy's mind groping, stumbling, stretching, making false steps. And then, just when you're ready to chuck the whole thing -&quot;
:&quot;I know!&quot; Miss Banning breathed. &quot;One day, just like all the rest, you say the same thing for the tenth time - and ''click!''&quot; She snapped her fingers jubilantly at Dr. Schott. &quot;He's got it! ''Why, there's nothing to it!'' he says. ''It's plain as day!''&quot;
:&quot;That's what we're here for!&quot; Dr. Schott said quietly, with some pride. &quot;That's what we all live for. A little thing, isn't it?&quot;
:&quot;Little,&quot; Dr. Carter agreed, &quot;but it's the greatest miracle on God's green earth! And the most mysterious, too.&quot;

=== 3. ptk ===

* My moods were little men, and when I killed them they stayed completely dead. (lk 30)

=== 4. ptk ===
* Once I had a dream in which it became a matter of some importance to me to learn the weather prediction for the following day. I searched the newspapers for the weather report, but couldn't find it in its usual place. I turned the radio on, but the news broadcasters made no mention of tomorrow's weather. I dialed the Weather number on the telephone (this dream took place in Baltimore), but although the recording described the current weather conditions it told me nothing about the forecast for the next day. Finally, in desperation, I called the Weather Bureau directly, but it was late at night and no one answered. I happened to know the chief meteorologist's name, and so I called his house. The telephone rang many times before he answered, and then it seemed to me that I detected an uneasiness in his voice.
:&quot;What is it?&quot; he asked.
:&quot;I want to know what weather we'll be having tomorrow,&quot; I demanded. &quot;It's terribly important: you see, I --&quot;
:&quot;There's no use your trying to impress me,&quot; the meteorologist said. &quot;No use at all. What made you suspicious?&quot;
:&quot;Suspicious of what? I assure you, sir, I just want to know what the weather will be tomorrow. I can't say I see anything suspicious in that question.&quot;
:&quot;There isn't going to be any weather tomorrow, if you must know.&quot;
:&quot;What?&quot;
:&quot;You heard me. I said there isn't going to be any weather tomorrow. All our instruments agree. You mustn't be skeptical. No weather.&quot;
:&quot;:But that's impossible!&quot;
:&quot;I've said what I've said,&quot; the weatherman grumbled. &quot;Take it or leave it. No weather tomorrow, and that's that. Leave me alone, now; I have to sleep.&quot;
:That was the end of the dream, and I woke up very much upset. I tell it now to illustrate a difference between moods and the weather, their usual analogy: a day without weather is unthinkable, but for me at least there were frequently days without any mood at all. On these days Jacob Horner, except in a meaningless metabolistic sense, ceased to exist altogether, for I was without a personality. Like those microscopic specimens that biologists must dye in order to make them visible at all, I had to be colored with some mood or other if there was to be a recognizable self to me. (lk 35-36)

* [Joe:] &quot;Four things that I'm not impressed by,&quot; he added, &quot;are unity, harmony, eternality, and universality. In my ethics the most a man can ever do is be right from his point of view; there's no general reason why he should even bother to defend it, much less expect anybody else to accept it, but the only thing he can do is operate by it, because there's nothing else. He's got to expect conflict with people or institutions who are also right from ''their'' points of view, but whose points of view are different from his.&quot;

* &quot;That's one reason why I don't apologize for things,&quot; Joe said finally. &quot;It's because I've no right to expect you or anybody to accept anything I do or say -- but I can always ''explain'' what I do or say. There's no sense in apologizing, because nothing is ultimately defensible. But a man can act coherently; he can act in ways that he can explain, if he wants to. This is important to me. Do you know, for the first month of our marriage Rennie used to apologize all over herself to friends who dropped in, because we didn't have much furniture in the house. She knew very well that we didn't want any more furniture even if we could have afforded it, but she always apologized to other people for not having their point of view. One day she did it more elaborately than usual, and as soon as the company left I popped her one on the jaw. Laid her out cold. When she came to, I explained to her very carefully why I'd hit her. She cried, and apologized to me for having apologized to other people. I popped her again.&quot;
:There was no boastfulness in Joe's voice when he said this; neither was there any regret.
:&quot;What the hell, Jake, the more sophisticated your ethics get, the stronger you have to be to stay afloat. And when you say good-by to objective values, you really have to flex your muscles and keep your eyes open, because you're on our own. It takes ''energy'': not just personal energy, but cultural energy, or you're lost. Energy's what makes the difference between American pragmatism and French existentialism -- where the hell else but in America could you have a cheerful nihilism, for God's sake? I suppose it was rough, slugging Rennie, but I saw the moment as a kind of crisis. Anyhow, she stopped apologizing after that.&quot; (lk 47)

* &quot;Rennie would've told you if you hadn't flustered her by making fun of her,&quot; he  smiled; &quot;the only demonstrable index to a man's desires is his acts, when you're speaking of past time: what a man did is what he wanted to do.&quot;
:&quot;What?&quot;
:&quot;Don't you see?&quot; asked Rennie, and Joe sat back and relaxed. &quot;The idea is that you could have conflicting desires -- say, the desire not to have dinner with us and the desire not to offend us. If you end by coming to dinner it's because the second desire was stronger than the first: other things being equal, you wouldn't want to eat with us, but other things never are equal, and actually you'd rather eat with us than insult us. So you eat with us - that's what you ''finally'' wanted to do. You shouldn't say you'll eat with us whether you want to or not; you should say you'll eat with us if it satisfies desires in you stronger than your desire ''not'' to eat with us.&quot;
:&quot;It's like combining plus one hundred and minus ninety-nine,&quot; Joe said. &quot;The answer is just barely plus, but it's completely plus. That's another reason why it's silly for anybody to apologize for something he's done by claiming he didn't really want to do it: what he ''wanted'' to do, in the end, was what he did. That's important to remember when you're reading history.&quot; (lk 49-50)

=== 5. ptk ===

* The clumsy force of Rennie was a thing that attracted me during the weeks following this dinner of shrimp, rice, beer, and values that the Morgans had fed me. It was a clumsiness both of action and of articulation - Rennie lurched and blurted - and I was curious to know whether what lay behind it was ineptitude or graceless strength.
:At least this was my attitude when we began my riding lessons. My mood was superior, in that I regarded myself as the examiner and her as the subject, but it was not supercilious, and there was a certain sympathy in my curiosity. That I felt this special superiority is fortunate, because it got me through the first lessons on horseback, which otherwise would have been difficult to face indeed. I hated not the work but the embarrassment of learning new things, the ludicrousness of the tyro, and I can't imagine ever having learned to ride horses (for I had only the most vagrant interest in riding) without this special curiosity and special superiority feeling to salve my pride. (lk 51)

* I remarked to Rennie once that it was a pity Joe couldn't enjoy the place with us.
:&quot;That's a silly thing to say,&quot; she said, a little upset.
:&quot;Like all politeness is silly,&quot; I smiled. &quot;I feel politely sorry for him grinding away at the books while we gallop and splash around.&quot;
:&quot;Better not tell him that; he hates pity.&quot;
:&quot;That's a silly way to be, isn't it?&quot; I said mildly. &quot;Joe's funny as hell.&quot;
:&quot;What do you mean, Jake?&quot; We were resting after a swim; I was lying comfortably supine under a tree beside the water, chewing on a green pine needle and squinting over at Susie and Tom Brown, tethered nearby. Rennie had been slouched back like a sack of oats against the same tree, smoking, but now she sat up and stared at me with troubled eyes.
:&quot;How can you possibly call Joe silly, of all people?&quot;
:&quot;Do you mean how can I of all people call Joe silly, or how can I call Joe of all people silly?&quot;
:&quot;You know what I mean: how can you call Joe silly? Good God!&quot;
:&quot;Oh,&quot; I laughed. &quot;What could be sillier than getting upset at politeness? If I really felt sorry for him it would be my business, not his; if I'm just saying I feel sorry for him to be polite, there's even less reason to be bothered, since I'm just making so much noise.&quot;
:&quot;But that kind of noise is absurd, isn't it?&quot;
:&quot;Sure. Where did you and Joe get the notion that things should be scrapped just because they're absurd? That's a silly one for you. For that matter, what could be sillier than this whole aim of living coherently?&quot; (lk 55)

* Rennie stood up. Her expression, I should guess, was that of the Athenians on the morning they discovered that Alcibiades had gelded every marble god in town. She was speechless. (lk 55-56)

* [Rennie:] &quot;You know, I lived in a complete fog from the day I was born until after I met Joe,&quot; she said. &quot;I was popular and all that, but I swear it was just like I was asleep all through school and college. I wasn't really interested in anything, I never thought about anything. I never even particularly wanted to do anything -- I didn't even especially enjoy myself. I just dreamed along like a big blob of sleep. If I thought about myself at all, I guess I lived on my potentialities, because I never felt dissatisfied with myself.&quot; (lk 57)

* &quot;First of all, suppose everyone's personality is unique. Does it follow that because a thing is unique it's valuable? You're saying that it's better to be a real Rennie MacMahon than an imitation Joe Morgan, but that's not self-evident, Jake; not at all. It's just romantic. I'd rather be a lousy Joe Morgan than a first-rate Rennie MacMahon. To hell with pride. This unique-personality business is another thing that's no absolute.&quot;
:&quot;To quote the gospel to you, Rennie,&quot; I said: &quot;it doesn't follow either that because a thing's not absolute it isn't valuable.&quot; (lk 62-63)

* [Joe ja Rennie] Probably he knew she was lying, although it is hard for one who is aware of the truth to judge effectively its disguise. (lk 65-66)

* Real people aren't any different when they're alone. No masks. What you see of them is authentic.&quot;
:&quot;Horseshit. Nobody's authentic.&quot; (lk 70)

* It is indeed the grossest of injustices to observe a person who believes himself to be alone. (lk 70)

* Rennie closed her eyes and pressed her forehead against the window sill. I stood beside her, out of the light from the brilliant living room, and stroked and stroked her hair, speaking softly in her ear the wordless, grammarless language she'd taught me to calm horses with. (lk 71)


=== 6. ptk ===
* [Doktor:] 
* &lt;!-- lk 81--&gt;&quot;I daresay you don't know the seating capacity of the Cleveland Municipal Stadium, do you?&quot;
:''&quot;What?&quot;''
:The Doctor did not smile. &quot;You suggest that my question is absurd, when you have no grounds for knowing whether it is or not -- you obviously heard me and understood me. Probably you want to delay my learning that you ''don't'' know the seating capacity of Cleveland Municipal Stadium, since your vanity would be ruffled if the question ''weren't'' absurd, and even if it were. It makes no difference whether it is or not, Jacob Horner: it's a question asked you by your doctor. Now, is there any ultimate reason why the Cleveland Stadium shouldn't seat fifty-seven thousand, four hundred eighty-eight people?&quot;
:&quot;None that I can think of,&quot; I grinned.
:&quot;Don't pretend to be amused. Of course there's not. Is there any reason why it shouldn't seat eighty-eight thousand, four hundred seventy-five people?&quot;
:&quot;No, sir.&quot;
:&quot;Indeed not. Then as far as Reason is concerned its seating capacity could be almost anything. Logic will never give you the answer to my question. Only Knowledge of the World will answer it. There's no ultimate reason at all why the Cleveland Stadium should seat exactly seventy-seven thousand, seven hundred people, but it happens that it does. There's no reason in the long run why Italy shouldn't be shaped like a sausage instead of a boot, but that doesn't happen to be the case. ''The world is everything that is the case'', and what the case is is not a &lt;!-- lk 81/82--&gt;matter of logic. If you don't simply ''know'' how many people can sit in the Cleveland Municipal Stadium, you have no real reason for choosing one number over another, assuming you can make a choice at all - do you understand? But if you have some Knowledge of the World you may be able to say, 'Seventy-seven thousand, seven hundred,' just like that. No choice is involved.&quot; (lk 81-82, 6. ptk)

* &quot;You claim to be unable to choose in many situations,&quot; he said once. &quot;Well, I claim that that inability is only theoretically inherent in situations, when there's no chooser. Given a particular chooser, it's unthinkable. So, since the inability ''was'' displayed in your case, the fault lies not in the situation but in the fact that there was no chooser. Choosing is existence: to the extent that you don't choose, you don't exist. Now, everything we do must be oriented toward choice and action. It doesn't matter whether this action is more or less reasonable than inaction; the point is that it is its opposite.&quot;
:&quot;But why should anyone prefer it?&quot; I asked.
:&quot;There's no reason why you should prefer it,&quot; he said, &quot;and no reason why you shouldn't. One is a patient simply because one chooses a condition that only therapy can bring one to, not because any one condition is inherently better than another. All my therapies for a while will be directed toward making you conscious of your existence. It doesn't matter whether you act constructively or even consistently, so long as you act. It doesn't matter to the case whether your character is admirable or not, so long as you think you have one.&quot;
:&quot;I don't understand why you should choose to treat anyone, Doctor,&quot; I said.
:&quot;That's my business, not yours.&quot; (lk 83, 6. ptk)

* There were special diets and, for many patients, special drugs. I learned of Nutritional Therapy, Medicinal Therapy, Surgical Therapy, Dynamic Therapy, Informational Therapy, Conversational Therapy, Sexual Therapy, Devotional Therapy, Occupational and Preoccupational Therapy, Virtue and Vice Therapy, Theotherapy and Atheotherapy -- and, later, Mythotherapy, Philosophical Therapy, Scriptotherapy, and many, many other therapies practiced in various combinations and sequences by the patients. Everything, to the Doctor, is either therapeutic, anti-therapeutic, or irrelevant. He is a kind of super-pragmatist. (lk 84)

* [Doktor:] &quot;It would not be well in your particular case to believe in God,&quot; he said, &quot;Religion will only make you despondent. But until we work out something for you it will be useful to subscribe to some philosophy. Why don't you &lt;!-- lk 84/85--&gt;read Sartre and become an existentialist?&quot; (lk 84-85)


* [Doktor:] Mütoteraapia põhineb kahel eeldusel: et inimese olemasolu eelneb inimese olemusele, kui kumbki neist kahest terminist üldse midagi tähistab, ja et inimene on vaba mitte üksnes valima omaenda olemust, vaid ka seda omatahtsi muutma. Need mõlemad on head eksistentsialistlikud eeldused ja kas nad on tõesed või väärad, ei paku meile huvi - sinu puhul on nad kasulikud. (lk 88)

* [Doktor:] Elus ei ole olemuslikult pea- ja kõrvaltegelasi. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust vale. Igaüks on paratamatult omaenda eluloo kangelane. &quot;Hamletit&quot; võiks jutustada Poloniuse vaatepunktist ja nimetada &quot;Taani lordkantsleri Poloniuse tragöödiaks&quot;. Ma julgen väita, et ta ei pidanud ennast milleski kõrvaltegelaseks. Või oletame, et sa oled pulmas uksehoidja. Peigmehe vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi pruut. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise rolli'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi Odüsseus, kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, &lt;!-- lk 88/89--&gt;vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub.
:Kuid me ei ole mitte üksnes omaenda elulugude kangelased - me oleme need, kes loo välja mõtlevad ja annavad teistele inimestele kõrvaltegelaste olemuse. Kuid reeglina ei ole mitte kellegi elulugu iial vaid üks kooskõlalise tegevustikuga lugu, me mõtestame kogu aeg ümber, mis laadi kangelased me oleme, ja mis laadi kõrvalrolle teised inimesed sellest tulenevalt mängima peaksid. See on üldjuhul tõsi. Kui keegi etendab päevad läbi peaaegu ühtsama tegelast, on see kas sellepärast, et tal puudub kujutlusvõime, just nagu näitlejal, kes suudab mängid vaid ühtainust rolli, või kuna tema kujutusvõime on nii laiahaardeline, et ta näieb iga on elus ettetulevat olukorda episoodina mingis suurejoonelises kõikehõlmavas tegevustikus ja suudab olukordi niiviisi moonutada, et nende kõigiga saab hakkama sama tüüpi kangelane. Aga see on ülimalt haruldane.
:Sedalaadi rollimääramine ongi müüdiloome ja kui seda tehakse, teadlikult või alateadlikult, oma ego paisutamiseks või kaitsmiseks - ja seda tehakse sel eesmärgil tõenäoliselt kogu aeg - saab sellest mütoteraapia. Asja iva seisneb selles: selline liikumisvõimetus, mida sa tundsid tookord Penni jaamas, on võimalik ainult inimese jaoks, kes on mingil põhjusel loobunud mütoteraapias osalemisest. Tookord pingil istudes polnud sa ei pea- ega kõrvaltegelane: sa polnud üldse mingi tegelane. Sellepärast, et seda on korduvalt juhtunud, pean ma seletama sulle midagi, mis tuleb kõigil teistel välja loomulikult. See on nagu õpetada paralüütikut jälle kõndima.
:Paljud kriisid inimeste elus leiavad aset seepärast, et kangelase roll, mille nad on ühe olukorra või olukordade rühma jaoks valinud, uues ettejuhtuvas olukorras enam ei toimi või - mis on sisuliselt sama asi - kuna neil ei ole piisavalt kujutlusvõimet, et moonutada uut olukorda oma vana rolli jaoks sobivaks. Nii juhtub näiteks vanematega, kui nende lapsed vanemaks saavad, ja armastajatega, kui üks neist teisele enam ei meeldi. Kui uus olukord muutub liiga tugevaks, et seda eirata, ja nad ei suuda leida maski, mille abil selles hakkama saada, võivad nad muutuda skisofreenilisteks - see mask on hädaabinõu - või lihtsalt puruneda. Kõik terviklikkuse küsimused &lt;!-- lk 89/90--&gt;hõlmavad seda kaalutlust, kuna inimese terviklikkus seisneb truuduses stsenaariumile, mille ta on enda jaoks kirjutanud.
:Ma ütlesin, et sa oled liiga ebastabiilne, et mängida kogu aeg ühtainust osa - ja sa oled ka liiga kujutlusvõimetu -, nii et sul on parem tegelda nende kriisidega, muutes stsenaariumit nii tihti kui vaja. See peaks sul loomupäraselt välja tulema. Sinu jaoks on tähtis mõista, et sa teed seda, et mitte jääda ilma stsenaariumita või antud olukorra jaoks vale stsenaariumiga. Näiteks said sa algaja kohta päris hästi hakkama, kui marssisid siia siia veidi aja eest sisse enesekindlalt ja peaaegu ülbelt, määrates mulle šarlatani rolli. Aga sa pead suutma vahetada maske kohe, kui ma muudan selle, millega sa sisenesid, kuidagiviisi kõlbmatuks. Sa võiksid - ma pakun lihtsalt suvalisi võimalusi - hakata mõtlema minust kui Vanast Targast Mentorist, ütleme, omamoodi makjavellilikust Nestorist, ja endast kui Naiivsest, Kuid Paljulubavast Noorest Õpilasest, noorest Aleksandrist, kes ühel päeval kasutab kõiki neid õpetusi praktikas ja hiilgab palju säravamalt kui õpetaja. Saad sa aru? Või - see on häiriv, kuid hädaabinõuna kõlbulik - Vaikselt Põlglik Noormees, kes kannatab Vana Hullu sonimise välja, kuid lahkub siit nendest mõjutamatuna. Ma nimetan seda häirivaks seepärast, et seda kasutades lõikad sa end ära liiga paljust, mida sa pole veel õppinud.
:On ülimalt tähtis, et sa õpiksid neid maske kõhklematult omaks võtma. Ära arva, et nende taga on veel midagi. Ei ole. &quot;Ego&quot; tähendab &quot;mina&quot; ja &quot;mina&quot; tähendab &quot;ego&quot; ja ego on juba definitsiooni järgi mask. Kui puudub ego - nii, nagu sul pingil istudes -, puudub ka &quot;mina&quot;. Kui sa mõnikord tunned, et su mask on &quot;ebasiiras&quot; - võimatu sõna! -, siis ainult sellepärast, et üks su maskidest ei sobi teisega. Sa ei saa kahte korraga kanda. See tekitab konflikti ja maskidevaheline konflikt põhjustab liikumisvõimetust samamoodi kui maski puudumine. Mida tugevamalt sa oma olukorda dramatiseerida suudad, määratledes omaenda rolli ja kõigi teiste rollid, seda turvalisem sul on. Paralüütikute mütoteraapias ei ole oluline, kas sul on pea- või kõrvalosa, kuni see on selgelt läbimõeldud, aga tavaliselt on loomulik olla alati peaosas. Nüüd ütle midagi.&quot;&lt;!-- lk 90/91--&gt;
: Ma ei suutnud.
: &quot;Ütle midagi!&quot; käskis Doktor. &quot;Liigu! Võta roll!&quot;
: Püüdsin kõigest väest mingit rolli välja mõelda, kuid ei suutnud. (lk 88-91, 6. ptk)

=== 7. ptk ===
* The dance of sex: if one had no other reason for choosing to subscribe to Freud, what could be more charming than to believe that the whole vaudeville of the world, the entire dizzy circus of history, is but a fancy mating dance? That dictators burn Jews and businessmen vote Republican, that helmsmen steer ships and ladies play bridge, that girls study grammar and boys engineering all at behest of the Absolute Genital? When the synthesizing mood is upon one, what is more soothing than to assert that this one simple yen of humankind, poor little coitus, alone gives rise to cities and monasteries, paragraphs and poems, foot races and battle tactics, metaphysics and hydroponics, trade unions and universities? Who would not delight in telling some extragalactic tourist, &quot;On our planet, sir, males and females copulate. Moreover, they enjoy copulating. But for various reasons  they cannot do this whenever, wherever, and with whomever they choose. Hence all this running around that you observe. Hence the world?&quot; A therapeutic notion! (lk 93)

* In a classroom on the first day of a new term the air's electric with sex like ozone after a summer storm, and all sensed it, if all couldn't name it: the rubby sweet friskies twitched in their seats and tugged their skirts down dimpled white knees; the springy fresh men flexed and slouched, passed quick hands over crew cuts; I folded arms and tightened hams, and leaning against the desk, let its edge press calmingly against my trouser fly like a steadying hand. Early blue morning is an erotic time, the commencement of school terms an erotic season; little's to be done but nod to Freud on such a day. (lk 94)

* [Jake:] &quot;Don't you understand that all this rigmarole of flattery and chivalry -- the whole theatrical that men perform for women - is ''disrespect''? Any lie is disrespect, and a relationship based on that nonsense is a lie. Chivalry is a fiction invented by men who don't want to be bothered with taking women seriously. The minute a man and woman assent to it they stop thinking of each other as individual human beings: they assent to it precisely so they won't have to think about their partners. Which is completely useful, of course, if sex is the only thing that's on your mind.&quot; (lk 97)

* By that time, if we had been consciously thinking of first steps - and I for one certainly wasn't - I'm sure we both would have assumed that the first steps, whoever made them, had already been made. I mention this because it applies so often to people's reasoning about their behavior in situations that later turn out to be regrettable: it is possible to watch the sky from morning to midnight, or move along the spectrum from infrared to ultraviolet, without ever being able to put your finger on the precise point where a qualitative change takes place; no one can say, &quot;It is exactly here that twilight becomes night,&quot; or blue becomes violet, or innocence guilt. One can go a long way into a situation thus without finding the word or gesture upon which initial responsibility can handily be fixed - such a long way that suddenly one realizes the change has already been made, is already history, and one rides along then on the sense of an inevitability, a too-lateness, in &lt;!-- lk 100/101 --&gt;which he does not really believe, but which for one reason or another he does not see fit to question. (lk 100-101)

* &quot;I'm afraid of violence,&quot; I said. &quot;I'm always afraid of any kind of violence, even violent emotions. But you have to understand that when anything that matters is concerned, I wouldn't go an inch out of my way to avoid violence. Fear is different from cowardice. If I don't want you to tell Joe it's because I'm afraid of possible violence, but I'd never say a word to talk you out of telling him. There's nothing a man can do about fear, but he has to choose to be cowardly.&quot; (lk 105)

=Helgi Muller=

==Luule==

&lt;poem&gt;
Astusin [[kastepiisk]]u mööda,
[[linnulaul]]ude [[redel]]it.
[[Kurekatlad]] kõlisesid,
[[pääsusilm]]ad päevitasid,
[[kullerkupud]] kumasid.
Küll olid [[päev]]al pikad rajad.
&lt;/poem&gt;
* [[Helgi Muller]], &quot;*Haarasin kinni päeva turjast&quot;, rmt: Helgi Muller, &quot;Laulud ratastel&quot;, 1966, lk 17

=Amanda Gorman=
[[Pilt:Amanda Gorman 2017 LOC.jpg|pisi|Amanda Gorman, 2017.]]
'''Amanda Gorman''' (sündinud 7. märtsil 1998) on USA luuletaja ja aktivist, kes kirjutab valdavalt ühiskondlikel teemadel. 2017. aastal sai temast esimene USA riiklik noorpoeet-laureaat (National Youth Poet Laureate), 2021. aasta 20. jaanuaril esines ta president [[Joe Biden]]i ametissepühitsemisel luuletusega &quot;Mägi, millele me ronime&quot; (&quot;The Hill We Climb&quot;). Põhimõtteliselt on ta USA [[Sveta Grigorjeva]].

==&quot;Mägi, millele me ronime&quot;==
&lt;poem&gt;
Kui saabub päev, küsime endilt,
kust leiaksime valgust selles lõputus varjus?
Me kanname endaga kaotust,
peame kahlama läbi mere
Saime hakkama elaja kõhus
Õppisime, et vaikus ei ole alati rahu
Ja normid ja arusaamad
sellest mis lihtsalt on
Ei ole alati lihtsalt õiglus
Ja ikkagi kuulus koidik meile
juba enne kui me seda teadsime
Kuidagi me seda teeme
Kuidagi oleme vastu pidanud ja näinud
rahvast, mis pole murdunud
üksnes lõpetamata
Meie, maa ja aja järglased
Kus kõhn must tüdruk
kes põlvneb orjadest ja keda kasvatas üksikema
võib unistada presidendiks saamisest
ja leida end ühe sellise ees esinemas

When day comes we ask ourselves,
where can we find light in this never-ending shade?
The loss we carry,
a sea we must wade
We've braved the belly of the beast
We've learned that quiet isn't always peace
And the norms and notions
of what just is
Isn’t always just-ice
And yet the dawn is ours
before we knew it
Somehow we do it
Somehow we've weathered and witnessed
a nation that isn’t broken
but simply unfinished
We the successors of a country and a time
Where a skinny Black girl
descended from slaves and raised by a single mother
can dream of becoming president
only to find herself reciting for one

Ning jah me pole kaugeltki lihvitud
kaugel hiilgavast
kuid see ei tähenda, et me
püüame luua täiuslikku liitu
Me püüame luua liitu, millel on eesmärk
Luua maad, mis pühendub kõigile inimese kultuuridele, nahavärvidele, loomustele ja
loomujoontele
Ja nii tõstame oma pilgud mitte sellele, mis seisab meie vahel
vaid sellele, mis seisab meie ees
Me sulgeme lõhe, sest teame, et tulevikule pühendumiseks
peame esmalt jätma kõrvale oma erinevused
Me paneme relvad käest
et võiksime ulatada käed
üksteisele
Me ei taha kellelegi kahju, vaid kõigile üksmeelt
Tunnistagu maailm tõeks seegi, kui ei midagi muud:
Et isegi leinas me lootsime 
Et isegi piinas me püüdsime 
Et isegi kurnatult me kasvasime
Et me jääme alati seotuks võidukaina
Mitte sellepärast, et me enam iial lüüa ei saa
vaid sellepärast, et me enam kunagi ei lõhene

And yes we are far from polished
far from pristine
but that doesn’t mean we are
striving to form a union that is perfect
We are striving to forge a union with purpose
To compose a country committed to all cultures, colors, characters and
conditions of man
And so we lift our gazes not to what stands between us
but what stands before us
We close the divide because we know, to put our future first,
we must first put our differences aside
We lay down our arms
so we can reach out our arms
to one another
We seek harm to none and harmony for all
Let the globe, if nothing else, say this is true:
That even as we grieved, we grew
That even as we hurt, we hoped
That even as we tired, we tried
That we’ll forever be tied together, victorious
Not because we will never again know defeat
but because we will never again sow division

Pühakiri käsib meil kujutleda
et igaüks istub oma viina- ja viigipuude all
Ja mitte keegi ei hirmuta neid
Kui me elame oma aja vääriliselt
Siis ei peitu võit mitte relvas
Vaid meie ehitatud sildades
See on lubadus lagendikule
Mägi, millele me ronime
Kui me vaid julgeme
Sellepärast, et olla ameeriklane on enamat kui päritud uhkus,
see on minevik, millesse me astume
ja viis, kuidas me seda parandame
Oleme näinud jõudu, mis pigem purustaks me rahva
kui laseks end jagada
Hävitaks me riigi, kui see tähendaks demokraatiaga viivitamist
Ja see püüd oleks peaaegu õnnestunud
Aga kuigi demokraatiaga saab vahel viivitada
ei saa seda kunagi alatiseks lüüa

Scripture tells us to envision
that everyone shall sit under their own vine and fig tree
And no one shall make them afraid
If we’re to live up to our own time
Then victory won’t lie in the blade
But in all the bridges we’ve made
That is the promise to glade
The hill we climb
If only we dare
It's because being American is more than a pride we inherit,
it’s the past we step into
and how we repair it
We’ve seen a force that would shatter our nation
rather than share it
Would destroy our country if it meant delaying democracy
And this effort very nearly succeeded
But while democracy can be periodically delayed
it can never be permanently defeated

Sellesse tõesse
sellesse usku me usume
Sest kuni meie vaatame tulevikku
vaatab ajalugu meid
See on õiglase lunastuse ajastu
Me kartsime selle sünnil
Me polnud valmis saama pärijaiks
nii hirmutavale tunnile
kuid leidsime selles jõu
kirjutada uus peatükk
Pakkuda endile lootust ja naeru
Nii et kui me kord küsisime
kuidas võiksime katastroofist jagu saada?
Küsime nüüd
kuidas võiks katastroof meist jagu saada?
Me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli
vaid liigume selle poole, mis olema saab
Maa, mis on räsitud, kuid terve,
heatahtlik, kuid julge,
raevukas ja vaba

In this truth
in this faith we trust
For while we have our eyes on the future
history has its eyes on us
This is the era of just redemption
We feared at its inception
We did not feel prepared to be the heirs
of such a terrifying hour
but within it we found the power
to author a new chapter
To offer hope and laughter to ourselves
So while we once we asked,
how could we possibly prevail over catastrophe?
Now we assert
How could catastrophe possibly prevail over us?
We will not march back to what was
but move to what shall be
A country that is bruised but whole,
benevolent but bold,
fierce and free

Meid ei peleta
ega katkesta ähvardused
sest me teame, et meie enda tegevusetus ja tuimus
oleks järgmise põlvkonna pärand
Meie komistused saaksid nende koormaks
Kuid üks on kindel:
Kui me ühendame halastuse jõuga
ja jõu õiglusega,
siis saab meie pärandiks armastus
ja see muudab me laste sünniõigust
Nii et jätkem endast maha maa,
mis on parem kui see, mis jäeti meile
Iga hingetõmbega mu pronksrinnast
muudame selle haavatud maailma imeliseks
Me tõuseme lääne kullakarvalistest mägedest,
me tõuseme tuulisest kirdest
kus meie esiisad esmakordselt rajasid revolutsiooni
Me tõuseme kesklääne osariikide järvelinnadest,
me tõuseme päikses küpsenud lõunast
Me ehitame taas üles, lepitame ja taastume
ja meie riigi iga nurgake ja
iga paik, mida kutsutakse meie maaks,
meie kirev ja kaunis rahvas tõuseb,
räsitud ja kaunis

We will not be turned around
or interrupted by intimidation
because we know our inaction and inertia
will be the inheritance of the next generation
Our blunders become their burdens
But one thing is certain:
If we merge mercy with might,
and might with right,
then love becomes our legacy
and change our children’s birthright
So let us leave behind a country
better than the one we were left with
Every breath from my bronze-pounded chest,
we will raise this wounded world into a wondrous one
We will rise from the gold-limbed hills of the west,
we will rise from the windswept northeast
where our forefathers first realized revolution
We will rise from the lake-rimmed cities of the midwestern states,
we will rise from the sunbaked south
We will rebuild, reconcile and recover
and every known nook of our nation and
every corner called our country,
our people diverse and beautiful will emerge,
battered and beautiful

Kui saabub päev, astume varjust välja,
leekides ja kartmatud
Uus koidik lööb õitsele, kui me ta vabastame
Sest valgus on alati,
kui me vaid oleme küllalt julged, et seda näha,
kui me vaid oleme küllalt julged, et see olla

When day comes we step out of the shade,
aflame and unafraid
The new dawn blooms as we free it
For there is always light,
if only we’re brave enough to see it
If only we’re brave enough to be it
&lt;/poem&gt;

==Välislingid==
* [https://thehill.com/homenews/news/535052-read-transcript-of-amanda-gormans-inaugural-poem Algupärandi transkriptsioon], The Hill, 20.01.2021

=Jill Biden=
[[Pilt:Jill_Biden_official_portrait_2.jpg|pisi|Jill Biden]]

'''Jill Tracy Biden''' (neiupõlvenimega Jacobs, hiljem Stevenson; sündinud [[3. juuni]]l [[1951]] [[Hammonton]]is [[New Jersey]]s USAs) on USA pedagoog, inglise filoloogia professor Põhja-Virginia Kogukonnakolledžis (Northern Virginia Community College). Tal on pedagoogikadoktori kraad Delaware'i Ülikoolist (2007). 2012. aastal avaldas ta lasteraamatu &quot;Don't Forget, God Bless Our Troops&quot;, mis põhines tema kasupoja Beau väeteenistusel, ning 2019. aastal mälestusteraamatu &quot;Where the Light Enters: Building a Family, Discovering Myself&quot;. Tema abikaasa [[Joe Biden]] tegeleb väikestviisi poliitikaga, nende tütar [[Ashley Biden]] on moelooja, filantroop ja aktivist. 

* She has said of teaching at a community college, &quot;I feel like I can make a greater difference in their lives. I just love that population. It just feels really comfortable to me. I love the women who are coming back to school and getting their degrees, because they're so focused.&quot;[38]
* But following George W. Bush's reelection in 2004, she urged her husband to run again for president,[39] later saying: &quot;I literally wore black for a week. I just could not believe that he won, because I felt that things were already so bad. I was so against the Iraq War. And I said to Joe, 'You've got to change this, you have to change this.'&quot;
** Libby Copeland, [https://web.archive.org/web/20101107160055/http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/10/22/AR2008102203657.html &quot;Campaign Curriculum&quot;], The Washington Post, October 23, 2008. Koopia Internet Archive'is, 7. november 2010


* She told a colleague, &quot;My standard line when students ask me if I am married to the VP is to say that I am one of his relatives. That usually quiets them.&quot;
** Glueck, Katie; Eder, Steve (February 2, 2020). &quot;In Iowa, a Former Second Lady Campaigns to Be the First&quot;. The New York Times. p. A16. Archived from the original on July 19, 2020. Retrieved February 12, 2020.
https://web.archive.org/web/20200719231401/https://www.nytimes.com/2020/02/01/us/politics/joe-jill-biden-2020.html

* Staffers recall Biden always carrying students' work around with her on trips, and Michelle Obama's recollection of her time travelling with Biden was simply, &quot;Jill is always grading papers.&quot;[19]
** Yuan, Jada; Linskey, Annie (August 17, 2020). &quot;Jill Biden is finally ready to be first lady. Can she help her husband beat Trump?&quot;. The Washington Post. Archived from the original on August 19, 2020. Retrieved August 19, 2020.
https://web.archive.org/web/20200819145936/https://www.washingtonpost.com/lifestyle/style/jill-biden-is-finally-ready-to-be-first-lady-can-she-help-her-husband-beat-trump/2020/08/17/acacc936-e007-11ea-8181-606e603bb1c4_story.html

* That same month, she was named board chair of Save the Children; she said, &quot;I think [their] emphasis on education fits with my life's work.&quot;[84]
&quot;Jill Biden to Be Named Board Chair of Save the Children&quot;. U.S. News &amp; World Report. Associated Press. February 21, 2017. Archived from the original on August 6, 2017. Retrieved August 6, 2017.
https://web.archive.org/web/20170806182746/https://www.usnews.com/news/tennessee/articles/2017-02-21/jill-biden-to-be-named-board-chair-of-save-the-children

* Then in May 2018, she gave a commencement address at Bishop State Community College in Alabama, telling the graduates that &quot;Maybe like me, life got in the way and it's taken you a lot longer than you expected to get here today. ... Whoever you are, know this, if you can walk across this stage, you can do anything.&quot;[90] 
** &quot;'You can do anything,' Dr. Jill Biden says at Bishop State's Commencement&quot;. Huntsville, Alabama: WAAY-TV. May 11, 2018. Archived from the original on July 23, 2018. Retrieved July 23, 2018.
https://web.archive.org/web/20180723034306/http://www.waaytv.com/content/national/482372731.html


&lt;!--{{JÄRJESTA:Biden, Jill}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide õpetajad]]--&gt;

=[[Sally Rooney]]=
'''Sally Rooney''' (sündinud 20. veebruaril 1991 Castlebaris Mayo maakonnas Iirimaal) on iiri kirjanik, stsenarist, toimetaja ja luuletaja. Eesti keeles on ilmunud tema debüütromaan &quot;Vestlused sõpradega&quot; (i.k &quot;Conversations with Friends&quot;, 2017; e.k. Tallinn : Varrak, 2019, tlk Triin Tael). Järjeromaani &quot;Normal People&quot; (2018) alusel valmis 2020 BBC telesari.

==Intervjuud==
* 
I’ve never attempted to write from the perspective of someone older than me so my novels are all about my cohort. That’s not about making a statement, but it’s what I can do.

*
I certainly never intended to speak for anyone other than myself. Even myself I find it difficult to speak for. My books may well fail as artistic endeavours but I don’t want them to fail for failing to speak for a generation for which I never intended to speak in the first place.

* 
I was born in the same year a Virgin megastore was raided for selling condoms without a pharmacist present. Two years before the decriminalisation of homosexuality. Four years before the legalisation of divorce.

*
I don’t respond to authority very well. I fundamentally don’t agree with accepting authority that you haven’t agreed to in some way. As a funnel – as a way of making children into adults – I don’t think it’s good practice.

* [Inglise filoloogia õpinguist Dublini Trinity College'is:] 
It was a completely new way of thinking about books and literature and it felt intellectually challenging. I was grappling with the modernists and 19th-century novels and even now I’m still developing the ability to read intelligently, which I hope will continue for the rest of my life.

* 

** Claire Armitstead, [https://www.irishtimes.com/culture/books/sally-rooney-i-don-t-respond-to-authority-very-well-1.3719669 &quot;Sally Rooney: ‘I don’t respond to authority very well’&quot;] Irish Times, 4. detsember 2018

==Tema kohta==
* The history of fiction is littered with callow university novels, so what happened next was extraordinary: almost as soon as Conversations with Friends appeared in the spring of 2017, Rooney was being hailed as the voice of the millennials, a Snapchat Salinger. It was an intensity of acclaim that happens once or twice in a generation, placing her alongside Donna Tartt or Zadie Smith as a writer who appeared to emerge fully formed, not only in her craft but as a literary celebrity and a mouthpiece for something in the culture that needed to be articulated.
** Claire Armitstead, [https://www.irishtimes.com/culture/books/sally-rooney-i-don-t-respond-to-authority-very-well-1.3719669 &quot;Sally Rooney: ‘I don’t respond to authority very well’&quot;] Irish Times, 4. detsember 2018


&lt;!--{{JÄRJESTA:Rooney, Sally}}
[[Kategooria:Iirimaa kirjanikud]]--&gt;

=[[Tänupüha]]=
[[Pilt:Thanksgiving-Brownscombe.jpg|pisi|Jennie Augusta Brownscombe, The First Thanksgiving, 1914. Pilgrim Hall Museum, Plymouth, Massachusetts.&lt;br&gt;&quot;&quot;Esimese tänupüha&quot; filiopietistlikud kujutised hakkasid vohama 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, mil tänupühamüüt populaarsust kogus. Pange tähele selliseid ajaloolisi ebatäpsusi nagu tasandikuindiaanlaste rõivad Wampanoagide seljas (nagu peaehted ja narmastega nahkrõivad), palkmaja, laudlina ja peen mööbel. Tegelik pidusöök oli maalähedasem ja lärmakam üritus kui siin kujutatud vaga kodune stseen.&quot; - David J. Silverman, &quot;This Land Is Their Land: The Wampanoag Indians, Plymouth Colony, and the Troubled History of Thanksgiving&quot;, Bloomsbury Publishing, 2019.]]

'''Tänupüha''' on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Grenadal, Saint Lucial, Libeerias, Saksamaal, Jaapanis jt riikide püha, mis jääb sügiseste lõikuspühade aega. USAs tähistatakse seda tänapäeval novembri neljandal neljapäeval. Selles on sulanud ühte mitu eri algupäraga püha, näiteks Virginias 1619. aastal maabunud asunike Berkeley Hundredisse saabumist tähistanud püha, Plymouthis 1621. aastast asunike ja vampanoagi indiaanlaste vastastikust abistamist tähistanud lõikuspüha, Puritaanide Hollandist kaasatoodud püha, mis algselt mälestas Leideni linna vabanemist piiramisest 1574. aastal, Massachusettsis 1630. aastate lõpust tähistatud püha, mis mälestas Plymouthi kuberneri William Bradfordi juhtimisel pekoti indiaanlaste seas 1637. aastal toime pandud genotsiidi, jmt.


* [---] Thanksgiving Day, a function which originated in New England two or three
centuries ago when those people recognized that they really had something to be thankful for — annually, not oftener — if they had succeeded in exterminating their neighbors, the Indians, during the previous twelve months instead of getting exterminated by their neighbors
the Indians. Thanksgiving Day became a habit, for the reason that in the course of time, as
the years drifted on, it was perceived that the exterminating had ceased to be mutual and was
all on the white man’s side, consequently on the Lord’s side, consequently it was proper to
thank the Lord for it and extend the usual annual compliments. The original reason for a
Thanksgiving Day has long ago ceased to exist—the Indians have long ago been comprehensively and satisfactorily exterminated and the account closed with Heaven, with the thanks
due. But, from old habit, Thanksgiving Day has remained with us, and every year the President
of the United States and the Governors of all the several States and the territories set themselves
the task, every November, to advertise for something to be thankful for, and then they put
those thanks into a few crisp and reverent phrases, in the form of a Proclamation, and this is
read from all the pulpits in the land, the national conscience is wiped clean with one swipe,
and sin is resumed at the old stand.
** Mark Twain, 12. jaanuar 1906, rmt: Autobiography of Mark Twain, Vol. 1, University of California Press, 2010, lk 267-268

* . During the eighteenth century and the first half of the
nineteenth, Thanksgiving had no link whatsoever with Pilgrims and Indians.
It was a regional holiday, observed only in the New England states or those
in the Midwest to which New Englanders had migrated. Individual states
decided whether and when they would hold the holiday, though the
traditional time was late November to mark the close of the agricultural
year. The so-called First Thanksgiving, as a 1621 gathering of English
colonists and Wampanoags has come to be known, was not the root of this
holiday. [---]
:The character of the holiday began to change only around the time of the
Civil War. In 1863 President Abraham Lincoln declared that the last
Thursday of November should be held as a national day of Thanksgiving,
apparently in response to intense lobbying by Sarah Josepha Hale, the
editor of Godey’s Lady’s Book. Hale believed that the observance would
foster unity amid the horrors of the Civil War. Afterward, the tradition
stuck, with some modifications to the date, and gradually it spread to the
South, too. Around the same time, Americans began to think of the holiday
as originating in a feast shared between the English colonists of Plymouth
and the surrounding Indians. The first suggestion that such a link existed
appears to date to 1841, when the Reverend Alexander Young published the
only primary source account of that event, consisting of a mere paragraph
of four lines. To it, Young added an influential footnote (perhaps the first
and only influential footnote in history) stating that “this was the first
Thanksgiving, the harvest festival of New England.” Over the next fifty
years, various authors, artists, and lecturers disseminated Young’s idea until
Americans took it for granted.5
** &quot;Mourning in America&quot;, David J. Silverman, &quot;This Land Is Their Land: The Wampanoag Indians, Plymouth Colony, and the Troubled History of Thanksgiving&quot;, Bloomsbury Publishing, 2019

* It was conceived they thus destroyed about 400 at this time. It was a fearful sight to see them thus frying in the fire, and the streams of blood quenching the same, and horrible was the stink and scent thereof; but the victory seemed a sweet sacrifice, and they gave the praise thereof to God, who had wrought so wonderfully for them, thus to enclose their enemies in their hands, and give them so speedy a victory over so proud and insulting an enemy.
* Plymouthi kuberner William Bradford massimõrva kohta, mille puhul ta käskis edaspidi iga-aastaselt jumalat tänada
----
* https://en.wikipedia.org/wiki/Thanksgiving
* https://indiancountrytoday.com/archive/6-thanksgiving-myths-and-the-wampanoag-side-of-the-story-roJhk2s_AkW9pkyjONXr-w
* https://books.google.ee/books?dq=Those+that+escaped+the+fire+were+slain+with+the+sword%3B+some+hewed+to+pieces,+others+run+through+with+their+rapiers,+so+that+they+were+quickly+dispatched+and+very+few+escaped.+It+was+conceived+they+thus+destroyed+about+400+at+this+time.+It+was+a+fearful+sight+to+see+them+thus+frying+in+the+fire...horrible+was+the+stink+and+scent+thereof,+but+the+victory+seemed+a+sweet+sacrifice,+and+they+gave+the+prayers+thereof+to+God,+who+had+wrought+so+wonderfully+for+them&amp;ei=QISYUtVPy-OgBJOygugI&amp;hl=en&amp;id=Ldly-cYXV38C&amp;lpg=PT104&amp;ots=A53tvZcJ_Q&amp;pg=PT104&amp;sa=X&amp;sig=bKQ26x_ryk6hUWtlgeZpWE-8lQM&amp;source=bl&amp;redir_esc=y#v=snippet&amp;q=For%20the%20next%20100%20years%2C%20every%20Thanksgiving%20Day%20ordained%20by%20a%20Governor%20was%20in%20honor%20of%20the%20bloody%20victory%2C%20thanking%20God%20that%20the%20battle%20had%20been%20won.&amp;f=false
* https://en.wikipedia.org/wiki/William_Bradford_(governor)
* https://en.wikipedia.org/wiki/Pequots#Pequot_War
* https://en.wikipedia.org/wiki/Pequot_War
* https://www.google.com/search?q=%22For+the+next+100+years%2C+every+Thanksgiving+Day+ordained+by+a+Governor+was+in+honor+of+the+bloody+victory%2C+thanking+God+that+the+battle+had+been+won.%22&amp;oq=%22For+the+next+100+years%2C+every+Thanksgiving+Day+ordained+by+a+Governor+was+in+honor+of+the+bloody+victory%2C+thanking+God+that+the+battle+had+been+won.%22&amp;aqs=chrome..69i57j35i39l7.1307j0j7&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://www.dailykos.com/stories/2020/11/22/1997543/-Thanksgiving-in-Honor-of-the-Bloody-Victory-There-Now-Scarce-Remains-a-Name-or-Family-of-Them
* http://www.thepeoplespaths.net/history/ThanksgivingDayMassacre.htm
* https://en.wikiquote.org/wiki/Thanksgiving
* https://en.wikiquote.org/wiki/File:Thanksgiving-Brownscombe.jpg
* https://books.google.ee/books?id=3Y-SDwAAQBAJ&amp;printsec=frontcover&amp;dq=David+J.+Silverman+-+This+Land+Is+Their+Land&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwii_9j71rLuAhVDAhAIHVR4A7wQ6AEwAHoECAYQAg#v=onepage&amp;q=thanksgiving&amp;f=false

=Leah Goldberg=
[[Pilt:A portrait of national poetess Lea Goldberg. D507-061.jpg|pisi|Leah Goldberg 1946. aastal.]]
'''Leah Goldberg''' (ka Lea Goldberg; 29. mai 1911 Königsberg, Saksamaa – 15. jaanuar 1970 Jeruusalemm, Iisrael) oli viljakas heebreakeelne kirjanik, näitekirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane, keda tänapäeval peetakse Iisraeli kirjanduse klassikuks.


==Luule==

===&quot;Mu kodumaa&quot;===

&lt;poem&gt;
Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus!
Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal.
Seitse päeva vaid aastas sa kevadeilus,
vihm ja kõledus vahepeal.

Kuid kõikjal on roosid seitse päeva
ja kõikjal on kastemärg seitse päeva
ja avatud aknad on seitse päeva
ja kõik kerjused õhtuti kokku saavad
ja valgust kui sõpra nad tervitavad
ja kõik kerjused rõõmu näevad.

Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus!
Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal.
Seitse päeva vaid aastas sa rõõmuilus,
nälg ja valu on vahepeal.

Kuid küünlapaar laual on seitse päeva
ja toitu täis lauad on seitse päeva
ja südamed laulavad seitse päeva
ja kõik kerjused taeva all palvetavad
ja su lastest peiud ja pruudid saavad
ja kõik kerjused üksteises kaime näevad.

Oh mu kodumaa, vaene ja näguripäevis!
Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal.
Ühe lauludes ainult Sa kiitust näeksid,
kogu ilm vaid su süüd ja su häbi neab.

Kõnnin risti ja põiki ma, taas ja taas
igal turuplatsil ja tänaval,
su vägevaist varemeist hoian ma
iga kivi ja laulu sees märgin ta ära.

Riigist riiki, mäel ja lausikul maal
sama lugu mängin leierkastiga,
ülistades su vaesuse sära.
&lt;/poem&gt;

&lt;!--== Välislingid==
{{vikipeedia}}


{{JÄRJESTA:Goldberg, Leah}}
[[Kategooria:Iisraeli näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Iisraeli kirjanikud]]
[[Kategooria:Iisraeli luuletajad]]
[[Kategooria:Iisraeli tõlkijad]]--&gt;

=Sheila Heti=

[[Pilt:Sheila Heti Octavia Books 29 June 2013 C.JPG|pisi|Sheila Heti, 2013.]]
'''Sheila Heti''' (sündinud 25. detsembril 1976 Torontos Kanadas) on Kanada kirjanik.


==Intervjuud==
* [Planeerimatust lapsesaamisest:] See oli üks asi, mida ma endale tõesti ei tahtnud: lasta sel endaga juhtuda. Ja ma arvan, et paljud inimesed eelistaksid seda. Mul on sõber, kes leidis, et tal võib laps olla, see mõni asi, ainult sellest mõelda on vaevaline. Mina ei suutnud mõelda, et võiksin iseendaga läbi saada, kui ma seda põhjalikult läbi ei mõte.
* Jah, on selline ebausklik ütlus: &quot;Lase elul juhtuda.&quot; Noh, ma olen kindel, et need naised ei talitanud nii igas oma alu aspektis. Sellised inimesed teavad, kuidas oma tahtmist saada. Rakse on öelda, et sa seda ei taha. Seda öeldes ei tunne sa isegi, et sa ennast usud.
* &quot;Äkki tunnevad naised mingit üldist häbi ja see lihtsalt kleepub kõige külge,&quot; ütleb ta naerdes. &quot;Mul on ärevuse kohta umbes samasugune tunne. Ühel hetkel sain ma aru, et kui sa oled sama ärev kui mina, siis ei tee mind ärevaks mitte see asi, mille suhtes ma ärevust tunnen, vaid et mul on ärevuse tunne ja see kleebib end kõige külge, kuhu vähegi saab. Äkki me mõlemad tunneme häbi sellepärast, et naine olla on häbiasi. Misiganes valikuid sa teed, tunned sa häbi.&quot; Ta peatub ja lisab mokaotsast: &quot;Huvitav, kas see kunagi ka muutub või jäävad naised end sedaviisi tundma senikauaks, kuni üldse mingeid inimesi on.&quot;
* Mulle lihtsalt meeldibki tööd teha. Ja iga töö on isemoodi. Vahel ei suuda sa nädalate kaupa romaani kirjutada, aga su enesehinnangule on hea, kui sa töötad millegi muu kallal.
* Ma ei tea, kust teiste inimeste arvates jookseb piir ilu- ja mitteilukirjanduse vahel, kuid kui ma kirjutan, on minu jaoks vaid järgmine lause, mis on selline nagu ta olema peab. Ei ole sellist kunstlikku vahetegemist.
* [Äraütlemisest kirjastuses:] Ma olin sellega nii pikalt tööd teinud, et ma lihtsalt teadsin, et tal pole õigus. Selle raamatu puhul ütles mu sõber Margaux Williamson, et tal pole õigus. Mul oli tugi. Kui ma oleksin olnud ihuüksi, oleksin ehk tundnud rohkem kiusatust mõelda, et oh, küllap tal on õigus, ma keerasin kõik pekki ja kirjutasin kohutava raamatu. Aga ma lihtsalt teadsin, et tal ei ole õigus. Tema soovitas see sahtlisse pista ja mina mõtlesin: &quot;Mine perse, ma ei taha seda sahtlisse pista.&quot; Ma teadsin, kuna see on ainuke asi, mida ma tean: mida oma raamatutega teha. Kõik muud asjad elus jäävad mulle saladuseks, aga selles tunnen ma end teatud määral kindlalt.
* Kui tõesti on olemas see imikuigatsus, mida naised tunnevad, just nagu ma olen kuulnud seda kirjeldatavat, selline väga sügav ihalus, peab see olema bioloogiline - aga kas selle mittetundmine pole siis samuti bioloogiline? Ühiskonnas on alati olnud inimesi, kellel ei ole lapsi; see on kaasvanemate mõte. See on [[Margaret Mead]], antropoloogiline arusaam kõigist neist kultuuridest läbi kogu ajaloo, kus on olnud nii-öelda kaasvanemad, inimesed, kes aitavad vanematel nende lapsi kasvatada, kuid ise vanemad ei ole. Tädid, onud - ühiskond vajab lastetuid inimesi. Nii et kui eksisteerib vajadus laste järele, siis võib-olla mõned inimesed tunnevad seda tungi ja teised mitte. See on sümbiootiline.
* Kui sa otsustad lapsi mitte saada, tekib tunne, et sa tahad seda inimestele otse välja öelda, nii et nad seda sult enam ei ootaks. Ja siis tahad sa öelda ka iseendale, nii et sa ei jätka tundmist, just nagu sa ootaksid seda iseendalt või nagu sa peaksid sellega pidevalt võitlema.
* Lihtsalt andke mulle kuju. Laske mu elul võtta kuju. Ükskõik milline kuju.
* Romaanil ei ole sinu elus midagi kaalul, nii nagu on kõigil teistel, keda sa tunned. Nii et kes peaks sind aitama, kui mitte raamatud?
** Sheila Heti, intervjuu: Emma Brockes, [https://www.theguardian.com/books/2018/may/25/sheila-heti-motherhood-interview &quot;Sheila Heti: 'There's a sadness in not wanting the things that give others their life's meaning'&quot;], The Guardian, 15. mai 2018

==Proosa==

===&quot;Kuidas peaks inimene olema?&quot;===
Tsitaadid väljaandest: Sheila Heti, &quot;How Should a Person Be?&quot;, House of Anansi Press Inc., 2012.


* Kuidas peaks inimene olema?
:Aastaid olen ma küsinud seda igalt vastutulijalt. Olen alati jälginud, mida nad mingis olukorras teevad, et minagi võiksin teha samamoodi. Kuulasin alati nende vastuseid, nii et kui need mulle meeldisid, võiksin teha neist omaenda vastused. Panin tähele, kuidas inimesed riides käisid, kuidas nad kohtlesid oma armsamaid - igaühes oli midagi kadestusväärset. Igaüht võib imetleda selle eest, et nad on nemad ise. Raske on seda mitte teha, kui kõik on selles nii head. Aga kui neist kõigist niimoodi üheskoos mõelda, siis kuidas saab nende vahel valida? Kuidas saab öelda, et ma oleksin pigem vastutustundlik nagu Misha, mitte vastutustundetu nagu Margaux? Vastutustundlikkus näeb Misha peal nii hea välja, aga vastutustundetud näeb Margaux' peal nii hea välja. Kust ma tean, kumb minu peal kõige parem välja näeks?
* Ma tean, et isiksus on ainult uudismeedia väljamõeldis. Ma tean, et iseloom eksisteerib vaid väljastpoolt vaadates. Ma tean, et keha sees on ainult temperatuur. Nii et kuidas sa ehitad üles oma hinge? Ma tean, et mingil hetkel pead sa unustama oma hinge ja tegema lihtsalt seda tööd, mida sult nõutakse. Oma hingest üha edasi jaurates paned sa elu poindist täitsa mööda. Ütleksin seda märksa enesekindlamalt, kui ma teaksin, mis on elu point.
* Loodan elada lihtsalt elu lihtsas kohas, kus igast asjast on ainult üks näide.
:Lihtsa elu all pean ma silmas elu täis surematut kuulsust, milles mina ei pea osalema. Ma ei taha, et miski muutuks peale selle, et oleksin nii kuulus kui vähegi võimalik, aga nii, et see midagi ei muudaks. Igaüks teaks oma hinges, et mina olen praegu elavatest inimestest kõige kuulsam - aga ei räägiks sellest kuigi palju. Ja keegi ei tahaks liialt minust pilti teha, sest igaühel oleks peas minu muutumatu, vapustav ja ligitõmbav pilt. Keegi ei pea teadma, mida ma mõtlen, sest ega ma tegelikult kuigi palju mõtlegi, ja keegi ei pea teadma minu elu üksikasju, sest seal ei ole eriti põnevaid üksikasju, mida teada. Siinkohal igatsetakse üksnes kuulsust kui omadust, ilma kuulsuse enda omadusteta.
* Sel viisil peaksin leppima kuulsusega oma kolme-nelja sõbra seas. Ent seegi on illusioon. Ma meeldin neile sellisena, nagu ma olen, ja mulle meeldiks rohkem, kui ma meeldiksin sellisena, nagu ma paistan, ning kui see, kuidas ma paistan, olekski see, mis ma olen.
* Üks hea asi naine olemise juures on, et meil ei ole veel liiga palju näiteid, kuidas geenius välja näeb. Minagi võiksin see olla. Ei ole olemas ideaalmudelit, milline peaks olema minu mõistus. Meeste jaoks on see üsna selge. Sellepärast võibki näha neid ennast kogu aeg üles kiitmas. Ma naeran iga kord, kui nad ei ütle, mida nad mõtlevad, nii et akadeemiad saaksid neid igavesti uurida.

===&quot;Emadus&quot;===
Tsitaadid väljaandest: Sheila Heti, &quot;Motherhood&quot;, Henry Holt and Company, 2018.


* Sageli vaatasin maailma kaugelt eemalt või ei vadanud seda üldse. Igal hetkel lendasid üle pea linnud, keda ma ei näinud, pilved ja mesilased, sahisevad tuuleiilid, päike mu nahal. Elasin üksnes omaenese mõistuse tundetus hallikas maailmas, kus püüdsin kõike läbi mõtelda ega jõudnud mingite järeldusteni. Tahtsin, et mul oleks aega panna kokku maailmavaade, kuid aega ei olnud kunagi piisavalt ja need, kellel see oli, paistsid omavat seda juba väga varasest noorusest, nad ei alustanud sellega neljakümneselt. Ma teadsin, et kirjandus oli üks asi, millega võis neljakümneselt alustada. Kui oled sellega alustades neljakümnene, võidakse öelda, et oled noor. Kõige muu jaoks olin ma vana, laevad olid ammu lahkunud, rannast kaugel eemal, samas kui mina rühkisin ikka veel rana poole, ma polnud veel oma laevagi leidnud. Tüdruk, kes meie juures elas - ta oli kaksteist - pani mind nägema mu enda piiratust, nagu seda polnud teinud keegi teine: mu haprust, mu kuulekust, mu tillukesi mässe; enekõike mu teadmatust ja tundelisust. Kui ma hommikul elutuppa astusin, oli laual pool hot dog'i. Ma nimetasin seda banaaniks. Siis teadsin ma, et olen selle maailma jaoks liiga vana, et ta oli must üsna loomupäraselt mööda läinud ja jätkab samaviisi. Mu ainus lootus oli muuta mu mõistuse hall ja mudane maastik millekski tahkeks ja konkreetseks, mis seisab minust täiesti eemal ega olegi õigupoolest üldse mina. Ma ei teadnud, milline see tahke vorm olla võiks või mis kuju see võtaks. Teadsin üksnes, et pidin looma vägeva koletise, kuna ma ise olin nii nõrguke. Pidin looma endast eraldiseisva koletise, kes teaks rohkem kui tean mina, kel on maailmavaade ja kes ei aja sassi sedavõrd lihtsaid sõnu. (romaani algus)
* Niisiis su väärtused, õnn ja asjad, mida vajavad inimesed su ümber. Nende asjade järgi peadki seadma oma elu kursi.
* Selest saab raamat vältimaks tulevasi pisaraid - hoidmaks mind ja mu ema nutmast. Seda võib nimetada edukaks, kui pärast selle lugemist mu ema nutmise lõplikult katki jätab. Ma tean, et lapse töö ei ole takistada oma ema nutmast, kuid ma ei ole enam laps. Ma olen kirjanik. Muutus, mille ma olen läbi teinud, saades lapsest kirjanikuks, annab mulle väe - ma pean silmas, et nõiduslik vägi ei ole mu sõrmedest kaugel. Kui olen küllalt hea kirjanik, ehk suudan takistada tema nutmist. Ehk suudan ma aru saada, miks ta nutab ja miks nutan mina, ning ravida meid mõlemaid oma sõnadega.
* Kas tähelepanu on hing? Kui ma pööran tähelepanu oma ema kurbusele, kas see annab sellele hinge? Kui pööran tähelepanu tema õnnetusele - kui panen selle sõnadesse, moondan seda ja teen sellest midagi uut -, kas ma saan alkeemikute sarnaseks, kes muutsid tina kullaks? Kui ma selle raamatu maha müün, saan kulla vastu. See on omamoodi alkeemia. Filosoofid tahtsid muuta tumeaine kullaks ja mina tahan muuta kullaks oma ema kurbuse. Kui kuld minu kätte jõuab, astun oma ema ukselävele, ulatan selle talle ja lausun: ''Siin on su kurbus, muundatud kullaks.''
* Keset ööd ärkasin unenäost, tundes oma eluviisi vastu jälestust ja õudust. Naise kohta, kes läheneb neljakümnele, ei teeni piisavalt raha, üürib hiirtest kubisevat korterit, säästudeta, lasteta, lahutatud ja ikka veel oma sünnilinnas, näis, et ma polnud ''mõelnud'', nagu isa mul kümne aasta eest teha soovitas, kui mu abielu otsa oli saanud: ''Järgmine kord - MÕTLE.'' Ma mõistsin, et ei olnud mõtelnud, kuid lasin end endiselt elu lainetel piitsutada, ehitamata midagi.
* Kas ma lapsi tahan, on saladus, mida ma enese eest varjan - see on suurim saladus, mida ma enda eest varjan.
:Kui sa ei tunne end illeski kindlana, tuleb oodata. Aga kui kaua? Järgmisel nädalal saan ma kolmkümmend seitse. Teatud otsuste jaoks hakkab aeg otsa saama. Kuidas me võime teada, kuidas meil sellega läheb, meie, kõhklevad kolmekümne seitsme aastased naised? Ühest küljest, rõõm lastest. Teisest küljest, nendega kaasnev viletsus. Ühest küljest, lastevabadus kui vabadus. Teisest küljes, ilmajäetus nende alatisest puudumisest - aga millest on siin ilma jääda? Armastus, laps ja kõik need emalikud tunded, millest emad nii haaraval kombel pajatavad, just nagu laps oleks miski, mida saab omada, mitte miski, mida tuleb teha. Tegemine tundub olevat raske. Omamine paistab olevat imeline. Aga last ei omata, last tehakse. Ma tean, et mul on rohkem kui enamikul emadel. Kuid mul on ka vähem. Teatud mõttes pole mul üldse mitte midagi. Aga see meeldib mulle ja ma arvan, et ma ei taha last.
:Soovimatuses tahta asju, mis annavad nii paljudele teistele elu mõtte, peitub teatud nukrus. Võib tunda nukrust sellest, kui ei elata universaalsemat lugu - eeldatavat elutsüklit -, kus ühest elutsüklist peab eeldatavasti tulenema teine. Ent kui sinu elust ei tule uut tsüklit, mis tunne see siis on? Ei ole mingit tunnet. Kuid on kerge rusutunne, kui teiste eludes juhtuvad suured asjad - ja sa tegelikult neid endale ei taha.
* Sinu arusaam sellest, mis on su elu sisu või peaks seda olema, ilmub juba enne, kui su elul on olnud võimalus avaneda. Hulga aega, mil pole olnud võimalust ennast esitleda, veedad sa, püüdes panna eesolevat ruumi täituma just nii, nagu sa loodad, et see toimuda võiks. Nii et mis mõte sel ajal on? Üldse selles olemisel? Miks ei või lihtsalt surra, kui su peas võtab kuju piisavalt meeldiv kujutlus sellest, milline su elu välja nägema peaks?
:Põhjus, miks me end kohe ära ei tapa, kui oleme mõistnud, mida oma eludest tahame, on see, et me tahame asju päriselt kogeda. Aga mis saab siis, kui asjad, mida me arvasime end kogeda tahtvat, jävad juhtumata? Või kui juhtub miski, mida me ei arvanud ennast kogeda tahtvat? Mis mõte on elada kogu seda muud nodi, mida me kunagi tahtnud ei ole, mida me ise ei valinud?
:Kuna elu vastab harva meie ootustele, milleks siis üldse ootustega vaeva näha? Kas poleks parem jätta tulevik planeerimata? Ent seegi tundub ogar, kuna mõnikord planeerimine ja soovimine töötab. Isegi kui see ei tööta, viib see meid kuhugi välja. Või vähemalt paistab, et kui me ei sooviks ega planeeriks, jääksime samasse kohta kinni.
* Miks me ikka veel lapsi saame? Miks oli tollele arstile tähtis, et ma saaksin? Naine peab saama lapsi, sest ta peab olema hõivatud. Kui ma mõtlen kõigile inimestele, kes tahavad aborte ära keelata, näib, et see võib tähendada vaid üht - mitte, et nad tahavad maailma seda uut inimest, vaid et nad tahavad rohkem, et see naine töötaks laste kasvatamisega, kui nad tahavad lasta tal midagi muud teha. Naises, kes ei ole lastega hõivatud, on midagi ähvardavat. Sellises naises on mingi arusaamatuse tunne. Mida ta selle asemel peale hakkab? Millist pahandust ta teeb?
* Kus on privaatsuse valitsusala? Ainult ebaõnnestumistes. Vaid ebaõnnestumistes oleme täiesti üksi. Üksnes ebaõnne taga ajades võib inimene lõpuni vaba olla.
:Luuserid võivad olla moodsa ajastu avangard.

&lt;!--

{{JÄRJESTA:Heti, Sheila}}
[[Kategooria:Kanada kirjanikud]]--&gt;

=[[McKenzie Wark]]=
'''McKenzie Wark''' (sündinud 10. septembril 1961 Newcastle'is Uus-Lõuna-Walesi osariigis Austraalias) on Austraalia-USA sotsiaalteadlane.

==Artiklid==
* Tuntuim kliimamuutustega arvestav ajalookoolkond on [[Fernand Braudel]]i koolkond. Braudel pidas kliimat pikaajaliseks, peaasjalikult stabiilseks ja perioodiliseks ajaloolise aja kihiks – see seisukoht teeb temast selgelt Euroopa mõtleja. Vaikse ookeani äärsest, El Niño ilmastikunähtuse kapriissemast maailmast pärit inimesed ei pruugi vana kliimat päris samamoodi näha. Igal juhul oli Braudel holotseeni mõtleja, kes leidis, et kliima muutub aeglasemalt kui ajalooline aeg. Nüüd tundub olukord olevat vastupidine, ja kliima muutub kiiremini kui ajalugu.
* Selgub, et kliimatingimused, milles ühiskondade ajaloolised vormid püsida suudavad, on üpris kitsad. Ning tõenäoliselt see ühiskondlik korralagedus, mida me juba praegu mitmel pool maailmas näeme – näiteks põuapiiril –, aina levib ja hoogustub.
* Ülearenenud maailma mugava eluga harjunud inimestelt võiks oodata kahte võimalikku reageeringut. Esimene oleks see, et ärgatakse üles ja asutakse muutma meie ühiskonnakorraldust, et see oleks ootamatute muutustega toimetulemiseks piisavalt paindlik ja peataks planeedi kuumutamise, lõpetades süsiniku atmosfääri paiskamise. Teine võimalus on uuesti uinuda, ehitada suur müür, selle taha peitu pugeda ja saata relvastatud droonid ründama kõiki neid, kes muud väidavad. Kuigi kangesti sooviks näha esimest teguviisi, paistab valdav olevat hoopis teine.
* Tänapäevaste tehnoloogiatega on seotud suur osa keemiliste elementide perioodilisustabelist, ja mõne elemendi leidmine hõlpsasti kaevandataval kujul muutub üha raskemaks. Pole kahtlustki, et sõjatööstuse helgeimad pead on kõike seda hoolikalt uurinud. Kes teab, milliseid sõdu nad on juba kavandanud, et kindlustada ligipääs keemiale.
* Me ei ela enam avatud süsteemis, kus loodusvarasid võib väljastpoolt sisse tõmmata ja jäätmetega kaasneva kaose omakorda kusagile tagamaale sokutada. Antropotseen tähendab elamist kinnises süsteemis, kus ei ole enam &quot;keskkonda&quot;, mille ees ühiskond saaks end sulgeda. Varjendi jaoks ei ole enam eraldi kohta.
* Kõneainet pakkuv kategooria &quot;põgenik&quot; eeldab, et on olemas paik, kuhu põgeneda, ja varsti võib-olla enam ei ole.
* Kas on veel võimalik projekteerida planeeti, millel võiks eksisteerida elu? Ainuüksi planeediparanduse idee tekitab paljudes ärevust – ja õigusega. Needsamad organisatsioonid, mis hävitavad elukõlblikku planeeti, pakuvad välja sama hävitavatel tootmisalustel põhinevaid päästmisviise. Muidugi tahavad nad saada suuri riiklikke toetusi ainuüksi selle eest, et nad suvatsevad seda üldse kaaluda. Me kõik peaksime maksma, et keegi teine teeniks järjekordselt kasumit tehnoloogialt, mis küürib näiteks õhu süsihappegaasist puhtaks.
* Praegu ehitatav planeet ei ole esteetiliselt meeldiv. Selle varemed ei ole fotogeenilised. Siin on kaugelt liiga palju koonduslaagreid. Paljud siinsed asulad on ebatervislikud slummid, mis vaaguvad hinge. Kõikjal püstitatakse müüre. Iga tänavalaterna küljes on turvakaamera. Iga nurga taga on prügihunnik. Väheseid säilinud ilu soppe moonutab vajadus seda kõike võõraste pilkude eest varjata. Aga võib-olla on nii, et kui keegi leiab hetke, mis näib esteetiliselt vabastav või õigustatav, tuleb vaid küsida, mida oleks vaja, et nihutada selle jahe vari enda haardeulatusest kaugemale, maailma suunas.
** McKenzie Wark, [https://www.muurileht.ee/talveune-geopoliitika-kliimasojad-on-juba-alanud/ &quot;Talveune geopoliitika. Kliimasõjad on juba alanud&quot;], Müürileht, 11. aprill 2017 ([https://us9.campaign-archive.com/?u=0f3d5495f501af0c94ef278f1&amp;id=5a95012b00 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskiri], 10.04.2017), tlk Kaisa Kaer 


* From the telegraph to telecommunications, a new geography has been overlayed on top of nature and second nature. The development of third nature overlaps with the development of second nature - hence the difficulties of periodizing the modern and postmodern. The salient point for me is the development of the telegraph. What is distinctive about the telegraph is that it begins a regime of communication where information can travel faster than people or things. The telegraph, telephone, television, telecommunications - telesthesia, perception at a distance. When information can move faster and more freely than people or things, its relation to those other movements and to space itself changes. No longer a space of places, we move on to a space of flows.
:If there is a qualitative change in the social relations of culture which deserves the name of postmodern, perhaps this is it. Or perhaps we could call this state of affairs 'third nature'. Second nature, which appears to us as the geography of cities and roads and harbours and wool stores is progressively overlayed with a third nature of information flows, creating an information landscape which almost entirely covers the old territories.
:While this process has been going on since the telegraph, it reaches critical mass in the late 1970s. The 'postmodern' is an aesthetic catalogue of its symptoms. 'Cyberspace' is a literary description of its subjective effects. Both postmodernism in theory and cyberspace in literature are explorations of the landscape of third nature, but neither offer a concept of it. (lk 120)
* One can imagine a delirious future:-beyond cyberspace. Not the future of Marx's communism: from each according to their abilities, to each according to their needs. Rather the future of the rhizome made concrete: where every trajectory is potentially connected to every other trajectory, and where all trajectories are equal and equally rootless. Where, truly, we no longer have roots; we have aerials. Where we no longer have origins; we have terminals. (lk 120-121)
* This is an instance, one of many, which occurs on the frontier between nature and what Hegel and Lukacs called 'second nature', which is what becomes of the transformation of nature by human agency, once it becomes 'naturalized' in its turn as the terrain of everyday life. Ironically, such conflicts are often won by putting a higher value on nature than on its transformation. 'Nature' might thus be saved, but only at the price of including it in a system of human valuation, as a 'standing reserve' of instrumental value rather than as an autonomous terrain in its own right . Even more ironically, what may be saved is rather the sign of nature than nature itself. A bit of harbourside scrub, playground for feral cats and dogs, is hardly nature. It is already in effect a kind of second nature, a terrain transformed by traces of social activity. (lk 122-123)
* Theories of the greenhouse effect have been around for a long time, but several things were required to test them. In the first place, a network of accurate measuring stations around the globe. Thus, 220 years after Captain Cook's first scientific voyage to the Pacific, the imperial conquest of the antipodes and the development of a global terrain of second nature provides the conditions for creating a more or less global matrix of scientific data about the planet. Secondly, the communication of such results on a constant and uniform basis. Global communications networks, the bedrock of third nature, provide the vector for this. Thirdly, the intensive vector of computational power to simulate processes extrapolated from this data. Lastly an 'invisible college' of experts able to share results while widely separated in space, and conduct debates within the scientific community on an ongoing basis and global scale. In the sciences, electronic mail and electronic publishing using the Internet are already the leading forms of such interaction. In sum, whatever conclusions the scientific community can draw about the future of nature are heavily dependent on the development of third nature as the terrain on which the interaction of second nature with the biosphere can be measured and projected. (lk 127)
* We can, as Heidegger so presciently predicted, appropriate the world to ourselves as 'picture'. In fact, we can now do better than that, we can appropriate the world as interactive simulation. Indeed, the world now ''only'' appears to us as a simulation ''programmed'' for us as 'ours', as an interactive product of our simulating activity. Yet far from presenting an image of the world as if it were there ''for us'', to be conquered, it appears now ''against us'', as nature no longer inert, dependable and predictable. This may well be a crucial dividing line between the modern and the postmodern: nature no longer appears piecemeal, as isolated and catalogued instances, framed by the technologies of modern science. It now appears as totality, in simulations based on global data sets. Where the modern development process saw parts of nature as a standing reserve for certain ends, cut out of the terrain as a whole and classified as a resource for the construction of a new terrain, now the ensemble of terrains as a totality appears as standing reserve in relation to the project of maintenance as a whole. The isolated achievements of conquest and transformation appear within the totality as random acts with unpredictable consequences. Through abstraction the concrete re-emerges - as a process out of our hands. (lk 127-128)
* While green politics appears to be a shortcut out of postmodern abstraction and complexity and back to nature, it is nothing of the sort. It is quite the opposite. It is a symptom of being flung backwards out of second nature, by the congealing together of a new terrain if perception and communication, which in our times becomes ever more conscious of itself as third nature. Green politics, postmodernism and the new information paradigm sciences are the symptoms of its emergence - an ecology where viruses spread along the vectors of communication linking computers, rather than human or animal bodies. An ecology abstract enough to uncover the ends of the transformation of nature into second nature, and announce its metanarrative consequences. (lk 129)
McKenzie Wark (1994) Third nature, Cultural Studies, 8:1, 115-132


==Raamatud==

* While it may feel natural for some to inhabit this media-made world, I suspect there is a fundamental change here that has a lot of people just a bit spooked. It's no longer a case of making second nature out of nature, of building things and getting used to living in the world people build. I think it might be interesting to consider telesthesia to be something fundamentally different. What gets woven out of telegraph, telephone, television, telecommunications is not a second nature but what I call third nature.
** McKenzie Wark, &quot;The Virtual Republic&quot;


&lt;!--{{JÄRJESTA:Wark, McKenzie}}
[[Kategooria:Austraalia sotsiaalteadlased]]--&gt;

=Mina Loy=
[[Pilt:Mina Loy - 1917.gif|pisi|Mina Loy, 1917.]]
'''Mina Loy''' (sünninimega Mina Gertrude Löwy; 27. detsember 1882, London – 25. september 1966, Aspen, Colorado osariik, USA) oli Briti-USA kunstnik, kirjanik ja disainer.

==Luule==
&lt;poem&gt;
Olen keset
Valuringi
Ületades selle piire igas suunas

Kahvatu päikese asjadel
Pole minuga pistmist
Minu ummistunud agooniakosmoses
Millest pole väljapääsu
Lõpmatusena pikendatud närvivärinail
Või kokkutõmbes
Olemise punktisuurusse tuuma
...
Valu pole tugevam kui vastupanev jõud
Valu karjub minus
Võitlus on võrdne
...
Isase vastutustundetus
Jätab naisele ta kõrgema alaväärsuse.
Ta jookseb trepist üles
...

I am the centre
Of a circle of pain
Exceeding its boundaries in every direction

The business of the bland sun
Has no affair with me
In my congested cosmos of agony
From which there is no escape
On infinitely prolonged nerve-vibrations
Or in contraction
To the pinpoint nucleus of being
...
Pain is no stronger than the resisting force
Pain calls up in me
The struggle is equal
...
The irresponsibility of the male
Leaves woman her superior Inferiority.
He is running upstairs
...
 A moment
Being realization
Can
Vitalized by cosmic initiation
Furnish an adequate apology
For the objective
Agglomeration of activities
Of a life
LIFE
A leap with nature
Into the essence
Of unpredicted Maternity
Against my thigh
Tough of infinitesimal motion
Scarcely perceptible
Undulation
Warmth           moisture
Stir of incipient life
Precipitating into me
...
 The next morning
Each woman-of-the-people
Tiptoeing the red pile of the carpet
Doing hushed service
Each woman-of-the-people
Wearing a halo
A ludicrous little halo
Of which she is sublimely unaware
&lt;/poem&gt;
* [https://www.poetryfoundation.org/poems/145363/parturition &quot;Parturition&quot;], Poetry Foundation (esmatrükk: The Trend 8:1, oktoober 1914)


&lt;poem&gt;
Sageli on paar
jõudejäänud täiskasvanuid
kaasosalised kahekeelsuses
surudes oma järeltulijaile

eeldavat leppimist
Jumala armuga
mis laimatakse inimlikuks suurushulluseks

külvates Testamenti
mõeldamatut manitsemist

ja Kristusega
kes
tuli oma liiliate
vaevata valguses
Ütlema &quot;Ärge
kartke   see olen mina&quot;
tahtes et me kardaksime
...
Inimkonna
üksildane vahtiv silm
vaatas Eimiskisse
      ja pöördus ära
...
Tsivilisatsiooni oraakel
&quot;Sina ei pea elama üksipäini unelmais
vaid igas viletsuses
mis sünnib meie
seadusandlusest&quot;
...
There is often a pair
of idle adult
accomplices in duplicity
to impose upon their brood

an assumed acceptance   
of the grace of God
defamed as human megalomania

seeding the Testament
with inconcievable chastisement

and of Christ
who
come with his light
of toilless lilies
To say “fear
not   it is I”
wanting us to be fearful
...
The lonely peering eye   
of humanity
looked into the Néant   
      and turned away
...
 Oracle of civilization
‘Thou shalt not live by dreams alone   
but by every discomfort
that proceedeth out of
legislation’
&lt;/poem&gt;
* [https://www.poetryfoundation.org/poems/48012/religious-instruction &quot;Religious Instruction &quot;], Poetry Foundation


&lt;poem&gt;
Hõbedane Lutsifer
pakub
kokaiini küllusesarvest

Üksikuile uneskõndijaile
teismeliste reitega
mida katavad
satiirilised kardinad

Livreedes peerid
prepareerivad
Lethet
postuumsete parvenüüde jaoks
...
Unenägude parv
seegab Nekropolis

Ovaalsete ookeanide
kallastel
oksüdeerunud Oriendis

Oonüksisilmsed odaliskid
ja ornitoloogid
vaatlevad
otstarbetu Erose
lendu

Ja &quot;Surematus&quot;
hallitab...
kuupealseis muuseumeis
...
A silver Lucifer
serves
cocaine in cornucopia

To some somnambulists
of adolescent thighs
draped
in satirical draperies

Peris in livery
prepare
Lethe
for posthumous parvenues
...
 A flock of dreams   
browse on Necropolis

From the shores
of oval oceans
in the oxidized Orient

Onyx-eyed Odalisques
and ornithologists
observe
the flight
of Eros obsolete

And “Immortality”
mildews ...   
in the museums of the moon
&lt;/poem&gt;
* [https://www.poetryfoundation.org/poems/47695/lunar-baedeker &quot;Lunar Baedeker&quot;], Poetry Foundation


&lt;poem&gt;
The human cylinders
Revolving in the enervating dusk
That wraps each closer in the mystery
Of singularity
Among the litter of a sunless afternoon
Having eaten without tasting
Talked without communion
And at least two of us
Loved a very little
Without seeking
To know if our two miseries
In the lucid rush-together of automatons
Could form one opulent wellbeing
...
 The impartiality of the absolute
Routs      the polemic
Or which of us
Would not
Receiving the holy-ghost
Catch it      and caging
Lose it
Or in the problematic
Destroy the Universe
With a solution
&lt;/poem&gt;
* [https://www.poetryfoundation.org/poems/51872/human-cylinders &quot;Human Cylinders&quot;], Poetry Foundation

==&quot;Feminist Manifesto&quot;==
[https://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_Manifesto &quot;Feminist Manifesto&quot;], kirjutatud 1914, avaldatud 1982.

* The feminist movement as at present instituted is Inadequate. Women if you want to realize yourselves—you are on the eve of a devastating psychological upheaval—all your pet illusions must be unmasked—the lies of centuries have got to go—are you prepared for the Wrench—? There is no half-measure—NO scratching on the surface of the rubbish heap of tradition, will bring about Reform, the only method is Absolute Demolition. Cease to place your confidence in economic legislation, vice-crusades &amp; uniform education—you are glossing over Reality. Professional &amp; commercial careers are opening up for you—Is that all you want?


==Tema kohta==
* Minu ema, pikk, nõtke kui paju, erakordselt kaunis, väga andekas, distsiplineerimatu, vaba vaim, liiga tugeva ego algmetega; minu isa, lühike, tõmmu, keskpärane maalija, halva iseloomuga, võluvate seltskondlike maneeridega ja lõputus vestluses oma perekonna tähtsuse teemal.
* My mother, tall, willowy, extraordinarily beautiful, very talented, undisciplined, a free spirit, with the beginning of too strong an ego; my father, short, dark, a mediocre painter, bad tempered, with charming social manners and endless conversation about the importance of his family.
** Mina Loy' tütar Joella (née Sinara) Bayer, ''cit. via'': Carolyn Burke, &quot;Becoming Modern: The Life of Mina Loy&quot;, Berkeley: University of California, 1996, lk 118.

==Välislingid==
* [https://www.poetryfoundation.org/poets/mina-loy Mina Loy], Poetry Foundation

&lt;!--

{{JÄRJESTA:Loy, Mina}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]--&gt;

=Lili Elbe=
'''Lili Elbe''' (Lili Ilse Elvenes, sünninimega Einar Mogens Andreas Wegener; 28. detsember 1882 – 13. september 1931) oli Taani kunstnik.

==&quot;Man into Woman: An Authentic Record of a Change of Sex&quot;==
Väljaanne: Lili Elbe, &quot;Man Into Woman: A Comparative Scholarly Edition&quot;, toim Pamela L. Caughie ja Sabine Meyer, sari Modernist Archives, Bloomsbury Academic, 2020.


* “Skaal!” cried Andreas, in the good old Nordic way, and raised his glass. “This wine, children, is for the soul what alpine sun is for the body. And this reminds me of a glorious legend of the cathedral of Seville, which Grete and I were admiring a short time ago. Under the plinth of the highest column they have immured a sunbeam—that is the whole legend.” (lk 62)
* &quot;Skål!&quot; hüüdis Andreas vana Põhjala kombe kohaselt ning tõstis klaasi. &quot;See vein, lapsed, on hinge jaoks sama mis alpipäike on keha jaoks. Ja see meenutab mulle hiilgavat legendi Sevilla katedraalist, mida me Gretega veidi aja eest imetlesime. Kõrgeima samba aluse alla on nad müürinud päikesekiire - ja see ongi kogu legend.&quot; (lk 62)

* Thereupon Andreas had taken heart and approached three surgeons. The first had declared that he had never in all his life performed “beautifying operations”; the second examined exclusively the blind-gut; and the third declared Andreas to be “perfectly crazy”.
:Most people would probably have agreed with this third specialist: for Andreas believed that in reality he was not a man, but a woman.
:And he had grown tired of it all and sworn to himself that he would not visit any more doctors. He had made up his mind to end his existence. The first of May was to be the fatal day. Spring is a dangerous time for people who are sick and tired. (lk 64)

* Seepeale oli Andreas võtnud südame rindu ja pöördunud kolme kirurgi poole. Esimene oli kuulutanud, et ta pole elu sees teinud ühtegi &quot;iluoperatsiooni&quot;, teine huvitus ainuüksi pimesoolest ning kolmas teatas, et Andreas on &quot;täiesti hull&quot;.
:Enamik inimesi oleks küllap selle kolmanda spetsialistiga nõustunud, sest Andeas uskus, et on tegelikult mitte mees, vaid naine.
:Ja ta oli sellest kõigest tüdinenud ja andnud endale vande, et rohkem ta arstide poole ei pöördu. Ta oli otsustanud enda olemasolu lõpetada. Esimesest maist pidi saama talle saatuslik päev. Haigete ja väsinud inimeste jaoks on kevad ohtlik aeg. (lk 64)

* Perhaps because their marriage had been, above all, a comradeship almost from the beginning, they both found life pleasant and worth while only when they were together. (lk 64)
* Võib-olla seepärast, et nende abielu oli algusest peale olnud ennekõike sõprus, leidsid nad mõlemad elust rõõmu ja sisukust üksnes kahekesi koos olles. (lk 64)

* There were so many things that bound them together, so many struggles, so many memories, bright and dark, and, perhaps most of all, Lili. For Andreas was, in fact, two beings: a man, Andreas, and a girl, Lili. They might even be called twins who had both taken possession of one body at the same time.
:In character they were entirely different.
:Gradually Lili had gained such predominance over Andreas that she could still be traced in him, even after she had retired, but never the reverse. Whereas he felt tired and seemed to welcome death, Lili was joyous and in the freshness of youth.
:She had become Grete’s favourite model. Lili wandered through her best works.
:Grete felt herself to be the protectress of this carefree and helpless Lili. And Andreas felt himself to be the protector of both. His ultimate hope was to die in order that Lili might awaken to a new life. (lk 64)

* Neid sidusid nii paljud asjad, nii paljud võitlused, nii paljud mälestused, eredad ja sünged, ning võib-olla kõige rohkemgi just Lili. Sest õigupoolest oli Andreases kaks inimest: mees Andreas ja tüdruk Lili. Neid võinuks nimetada kaksikuteks, kes mõlemad olid võtnud ühtaegu oma valdusse sama keha.
:Iseloomult olid nad täiesti erinevad.
:Järk-järgult oli Lili saavutanud Andrease üle sellise võimu, et tema jälgi võis mehes leida isegi siis, kui tüdruk oli tagasi tõmbunud, kuid mitte kunagi vastupidi. Kui mees tundis end väsinuna ja paistis tervitavat surma, oli Lili rõõma ja nooruslikult värske.
:Temast oli saanud Grete lemmikmodell. Lili uitas läbi tema parimate teoste.
:Grete tundis, et on selle muretu ja abitu Lili kaitsjanna. Ning Andreas tundis, et on nende mõlema kaitsja. Tema ülim lootus oli surra, et Lili võiks ärgata uuele elule. (lk 64)

* One evening he said to Grete: “I often find myself thinking of my old schoolmaster now. He used to tell us the story of the negroes of Saint Croix*, who broke out into revolt a day before their emancipation from slavery. Now I understand their feelings. I feel I can wait no longer.” (lk 70)
** ''Today’s US Virgin Islands were a Danish colony called the Danish West Indies ( Dansk Vestindien) until 1917. The Danes bought St. Croix in 1733 where they established sugar plantations worked by enslaved Africans. In 1750 a rebellion broke out, referred to in a January 1926 article in The Journal of Negro History as “the Negro Rebellion.” However, Andreas seems to have in mind the emancipation of enslaved Africans that occurred in 1848 following a period of unrest that threatened to turn into another rebellion. The then governor of the island, Peter von Scholten, abolished slavery in the Danish West Indies at that time. In 1878 another revolt, the “Fireburn,” broke out over deplorable conditions for the formerly enslaved workers.''

* The train raced through northern France. Across the landscape new townships were springing up out of the ruins. Here and there were vast, strange-looking rectangles with fantastic crops. They were not cornfields: they were fields of crosses, soldiers’ cemeteries, plantations of the dead. Cross set close to cross as far as eye could see. (lk 71)
* Rong kihutas läbi Põhja-Prantsusmaa. Üle kogu maastiku võrsusid varemetest uued linnakesed. Siin-seal lasusid tohutud veidra välimusega nelinurgad fantastiliste viljadega. Need ei olnud maisipõllud: need olid väljad täis riste, sõdurikalmistud, surnuistandused. Rist tihedalt risti kõrval nii kaugele, kuni silm nägema ulatus. (lk 71)

* He had to laugh. ... Not in vain was he a native of Copenhagen, where nothing is ever taken seriously. (lk 72)
* Ta pidi naerma. ... Mitte ilmaasjata polnud ta pärit Kopenhaagenist, kus midagi ealeski tõsiselt ei võeta. (lk 72)

* &quot;He painted very quickly, and thus it happened that he found time to devote himself to many other things beside his art. His knowledge was really comprehensive. Very characteristic was an answer which we once heard from his own lips, in the Trianon, addressed by him to an older [37] colleague. The latter had expressed his annoyance at the fact that a young colleague was beginning a picture in what he thought was too systematic a way. ‘You must pardon me if I don’t share your view,’ retorted Andreas Sparre, ‘but I do believe that it is impossible to paint a leaf of a rose correctly unless one knows the last thing about the influence of Assyrian bas-relief upon the sculpture of the Greeks.’
:“On another occasion he expressed himself in the following way: ‘I cannot understand how lightly most of my older colleagues take their art—how easily satisfied they are with &lt;!--//--&gt; their performances. As for me, I calculate I should require a thousand years to become a decent painter.’ Thus seriously did Andreas Sparre take his art, at any rate.&quot; (lk 72-73, peategelase nekroloogist iseendale)

* Andreas had not booked a sleeping- berth. He did not care for this modern travelling comfort. To be perched aloft with perfect strangers was repellent to his fastidiousness. (lk 73)
* Andreas ei olnud endale rongis koikut reserveerinud. Ta ei hoolinud sellest moodsast reisimugavusest. Kõõluda õrtel koos võhivõõrastega oli tema nõudlikkuse jaoks jälestusväärne. (lk 73)

* At length Dr. Hardenfeld appeared and ushered him into his consulting-room. By means of a thousand penetrating questions, this man explored the patient’s emotional life for hours. Andreas had to submit to an inquisition of the most ruthless kind. The shame of shamelessness is something that actually exists, he thought, during these hours, and clung to this definition, which he had once found in some philosophical work, in an effort to banish the feeling he had of standing there as if in the pillory. His emotional life was undergoing an ordeal which resembled running the gauntlet. (lk 80)
* Lõpuks ilmus dr Hardenfeld ja juhatas ta oma vastuvõtutuppa. Tuhande läbipuuriva küsimuse abil uuris see mees patsiendi tundeelu tundide kaupa. Andreas pidi taluma kõige jõhkramat uurimist. Häbituse häbi on tõepoolest olemas, mõtles ta neil tundidel, ning klammerdus selle määratluse külge, mille ta oli leidnud kord mingis filosoofiateoses, püüdes tõrjuda tunnet, nagu seisnuks ta häbipostis. Tema tundeelu talus katsumust, mis meenutas kadalippu. (lk 80)

* “Your health, Andreas!” said Niels, who had again remarked his friend’s astonishing drinking capacity. “You are really a strange fellow. This evening you are behaving just like a rake — and tomorrow you will perhaps be insisting that henceforth I must treat you like a lady. When I look at you [52] I can hardly believe that there is not something wonderful about it all. But perhaps from the very beginning not only have two souls dwelt within your breast in the sense of Goethe,† but two beings, two whole beings. . . . I hardly know how to express myself.”
:Andreas regarded him calmly. “I know what you are trying to get at. It is difficult to make head or tail of this change, difficult for me, but much more difficult for others. And the strangest thing of all, believe me, is that each of the beings within me is healthy and perfectly normal in its emotional life.” (lk 81)

&lt;!--

{{JÄRJESTA:Elbe, Lili}}
[[Kategooria:Taani kunstnikud]]--&gt;

=Mary Shepherd=
'''Mary Shepherd''', née Primrose (31 December 1777 – 7 January 1847) was a Scottish philosopher[1] who published two philosophical books, one in 1824 and one in 1827. 

* &quot;An Essay upon the Relation of Cause and Effect, controverting the Doctrine of Mr. Hume, concerning the Nature of the Relation; with Observations upon the Opinions of Dr. Brown and Mr. Lawrence, connected with the same subject&quot;, 1824
* &quot;Essays on the Perception of an External Universe and other Subjects Connected with the Doctrine of Causation&quot;, 1827


* “…the mind strives, if possible, to find the very essences of things from the bare comparison of the relations of its ideas: for, although we be philosophers enough to know it is impossible to do so, we are for ever endeavoring to catch at, and yet for ever disappointed at not meeting with, those essences.” —Lady Mary Shepherd, in Fraser’s Magazine for Town and Country (1832, 708).
* In a letter to Charles Babbage, Mary Shepherd herself explains how her intellectual formation encouraged her philosophical predilections:  
:“I can truly say that from a very early age, I have examined my thought, as to its manner of reasoning in numbers; and from time to time have applied such notices to other reasonings, either for amusement or improvement; — indeed chiefly in order to chastise the vague, illusory, illogical method of reasoning admitted with every part of discourse, whether gay, or serious, &amp; into each department of literature however important its object.” 
* In addition to a rich and varied education, the Primrose children also had access to a large library. Jennifer McRobert writes that the family’s library listed 1000 volumes in its 1820 catalog (McRobert 2002, p. 28). According to her daughter, Mary Shepherd took advantage of this library; on a carriage trip to London with her father, Shepherd “…once took out of one pocket a volume of Milton, and out of the other Pope’s translation of the Odyssey. After a time he took hold of her chin and, while turning her head, said in a kind of melting voice, ‘Child, thee needn’t keep at books whilst we’re traveling — does your mother put such strict orders on you?” (Brandreth 1886, p. 33). 
** https://projectvox.org/shepherd-1777-1847/

==&quot;EPEU&quot;==
Väljaandest: &quot;Mary Shepherd’s &quot;Essays on the Perception of an External Universe&quot;&quot;, ed. Antonia Lolordo, Oxford University Press, 2020

===&quot;Essay on the Academical or Sceptical Philosophy&quot;===
Part I, &quot;Essay on the Academical or Sceptical Philosophy&quot;, lk 29-110.

* Whence we know of any ''continued existence'', when we can ''immediately'' know nothing but our sensations, which are obviously only ''interrupted existences''? (lk 39)
** I ptk, &quot;On Continuous Existence&quot;

===&quot;Consideration of the erroneous reasoning contained in Bishop Berkeley’s &quot;Principles of Human Knowledge&quot;&quot;===
Part II, Essay I — &quot;Consideration of the erroneous reasoning contained in Bishop Berkeley’s &quot;Principles of Human Knowledge&quot;&quot;, lk 111-120.

* [N]o definition is good which does not take notice of ''all'' the ideas, under the term; and in every object of sense which the mind perceives, the knowledge of its ''genus'', as a general effect arising from a ''general'' cause independent of mind, ''is mixed with the sensations or ideas resulting from its special qualities affecting the same''. (lk 112)
* The ''ideas'' of colours cannot be imprinted on the ''eye''; nor those of sound on the ''ear''; nor those of extension on the ''touch''; for there are no such IDEAS, until ''after'' the eye, as an instrument, has been affected by ''some sorts of outwards objects'', fitted to convey to the sentient principle, a sensation of colour, and so of the rest. (lk 113)
* Objects before the notice of the senses, are not the same things as after their acquaintance with them. (lk 114)

==Välislingid==
* https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd
* https://plato.stanford.edu/entries/mary-shepherd/
* https://projectvox.org/shepherd-1777-1847/

&lt;!--

{{JÄRJESTA:Shepherd, Mary}}
[[Kategooria:Šotimaa filosoofid]]--&gt;

=Wellsi viiteprobleem=

* The Guardian: War of the words: HG Wells coin also features false quote.
:https://www.theguardian.com/books/2021/jan/08/war-of-the-words-hg-wells-coin-also-features-false-quote

=[[John D. Barrow]]=
* https://en.wikipedia.org/wiki/John_D._Barrow
* https://en.wikiquote.org/wiki/John_D._Barrow
* https://et.wikipedia.org/wiki/John_D._Barrow
* [file:///C:/oop/0%20-%20raamatud,%20tmp/0%20-%20teadusf%20ja%20aj/John%20D.%20Barrow/Y.%20dl_avaxhome%2078926%20=Artful_Universe/The%20Artful%20Universe/12404__9780198539964__9780585153377__0198539967/files/page_1.html The Artful Universe], lokaalfail

=[[Christine de Pizan]]=
* „Miks ometi on nii, et paljud mehed, olgu nad kirikutegelased või muult elualalt, on naistest ja nende kommetest lõpmata palju rääkinud nii kohutavalt ja hukkamõistvalt ning räägivad ja kirjutavad kindlasti tulevikuski?“
** Christine de Pizan (1364 – u 1430) teoses „Le Livre de la Cité des Dames“ ehk „Raamat naiste linnast“, XIV ja XV sajandil kirjutanud Christine de Pizan (esimene elukutseline naiskirjanik) 
** ISABEL MARI JEZIERSKA, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oma-haal/ &quot;Oma hääl&quot;], 09.11.2018
** Christine de Pizan, The Book of the City of Ladies. Penguin Books, 1999, lk 96. Lause on tõlkinud Helo-Liis Soodla.

=[[Enheduanna]]=

* Vt Maria Pettersson &quot;Erakordsed naised&quot;, tlk Toomas Hõbemägi, 2021, lk 205-207(?)
* Vanim praegu teada luuletaja on Enheduanna Mesopotaamiast. Üle 4000 aasta tagasi esitles ta ennast esimesena kui autorit, lisades tekstidele oma nime.
** [[Isabel Mari Jezierska]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oma-haal/ &quot;Oma hääl&quot;], 09.11.2018

* Näiteks määras Sargon I oma tütre Uri linna kuujumala Nanna templisse kõrgpreestrinnaks, andes talle üsna traditsioonilise sumeri nime Enheduanna, mis tähendab sumeri keeles ''preestrinna, taevaste küllus''. Enheduanna elas templi juures asuvas Pühas Giparis - see oli kuujumal Nanna naise Ningali pühamu ja en-preestrinna elukoht. Enheduanna viis läbi oma isa ja vendade poliitikat Uri linnas, mis oli üks kõige tähtsamaid poliitilisi ja religioosseid keskusi Sumeris. Enheduanna oli oma linna seltskondliku, poliitilise ja religioosse elu keskseks figuuriks. Ta lõi rida ideoloogilis-mütologiseerituid teoseid, kus ta ülistas sõjakat jumalannat Inannat, kellest sai Akkadi dünastia kaitsja. Enheduanna on kuulsaks saanud tema enda poolt kirja pandud poeetiliste hümnidega. Seega võiks Enheduannat nimetada üheks kogu inimkonna esimeseks nimeliselt teadaolevaks poeediks. Kuid ta ei olnud romantiline poeet nüüdisaja mõistes, vaid tegutses oma suguvõsa poliitilise hääletoruna. (lk 38)
** Peeter Espak, [[Vladimir Sazonov]], &quot;Kuningavõim muistses Sumeris ja Akkadis&quot;, Horisont 5/2005, lk 34-40

* Akadi riik oli esimene teadaolev imperiaalse süsteemiga suurriik, mille eesotsas oli piiramatu võimuga despootlik monarh. Akadi riiki valitsesid Sargoniidid — Sargoni järglased. Sargon I tütar En-hedu-Ana ei saanud aga tuntuks mitte oma isa tõttu, vaid tänu oma isikuomadustele ja panusele maailmakirjandusse. Tema kuulsuse aluseks on just luuletused, millest osa on säilinud tänapäevani. (lk 661)
* Kuningatütar En-hedu-Ana oli eriline, silmapaistev ja energiline isik, tolle aja erudeeritumaid inimesi oma isa Sargoni riigis. Ta valdas väga hästi nii akadi kui ka sumeri keelt ja nähtavasti oli ta sama tugev matemaatikas, oskas laulda, oli pädev maagias, meditsiinis jne. Tema suurepärast sumeri keele valdamist näitavad säilinud luuletused, mida ta loonud või mis loodud tema käsul. Nende keel on kõrgkirjanduslik, väga harmooniline ja ilus. (lk 661)
* Vaatamata sellele et En-hedu-Ana oli päritolult akadlane ja nähtavasti oli tema koduseks keeleks akadi keel, kõneles ta vabalt sumeri keelt ning kirjutas ilmselt vaid sumeri keeles, mis oli tol ajal Mesopotaamias ühtlasi kultuse ja teaduse keel. (lk 661)
* Nimi En-hedu-Ana tähendab sumeri keeles 'Emand (preestrinna), taeva küllus'. (lk 661)
* En-hedu-Ana, Nanna kõrgpreestrinna, (kuujumala) Su'eni (Nanna) abikaasa, Sargoni tütar, universumi (kõiksuse) kuninga, INANNA.ZA.ZA templis Uri (linnas) templi ehitas (ja see) tempel oli nimetatud &quot;Tempel — Ani troon&quot;. (lk 662;  Sargon I ajast säilinud inskriptsioon Sargon A 1)
* Siin on En-hedu-Anat mainitud kuujumala abikaasana ja Sargoni, universumi kuninga tütrena. Ning En-hedu-Ana rajas armastuse ja sõja jumalanna Ištari — keda peeti Sargoniidide dünastia kaitsejumalannaks ja patrooniks — templi altari ning see altar sai nimeks &quot;Tempel — Ani troon&quot;. (An oli sumeri taevajumal, Ištari isa.) Niisiis määrab Sargon I oma tütre Uri linna ja annab talle sumeripärase nime En-hedu-Ana, ning temast saab kuujumala Su'eni &quot;abikaasa&quot; (lk 663)
* Nagu öeldud, on arvatavasti just En-hedu-Ana kirja pannud kolm säilinud sumerikeelset templihümni, mis ülistavad sumeri armastuse- ja sõjajumalannat Inannat (akadi k Ištar), kelle tähtsus kasvas eriti Sargoniidide ajal ja kes oli Sargoniidide dünastia kaitsejumalus. Need templihümnid on järgmised:
:1) in-nin-šag4-gur4-ra (hümn jumalanna Ištari auks);
:2) in-nin-me-huš-a (hümn Inanna võidust Ebihi üle);
:3) nin-me-šar2-ra (Inannat kui maailma valitsejat ülistav hümn).
:Arvatakse ka, et En-hedu-Ana on veel 42 templihümni autor. Sumeroloogid pole siiski lõplikult kindlad, kas nende autorsus kuulub talle. (lk 665)
* En-hedu-Anal oli tähtis osa nii Uri linna kultuselus kui ka kogu Akadi riigi ühiskondlikus ning poliitilises elus. Tema loodud hümnid olid nutikad propagandistlikud sammud, mõeldud Akadi riigi võimsuse tugevdamiseks ja vast sündinud impeeriumi heaoluks. En-hedu-Ana elas väga pika elu, astudes en-preestrinna ametisse veel oma isa Sargoni eluajal; ta elas üle oma kahe venna valitsemisajad — Rimuši (2278–2270 eKr) ja Man-ištūšu (2269–2255 eKr), kes kokku valitsesid u 20–25 aastat, ning oli ametis ja elas edasi veel ka Narām-Su'eni (2254–2218 eKr) ajal, kes oli tema vanema venna Man-ištūšu poeg. (lk 666)
* Lugal-Ane pöördus En-hedu-Ana poole, kes oli Uris üks tähtsamaid tegelasi, lausa kuujumala naine! Selline toetus oleks olnud igati väga kasulik. En-hedu-Ana keeldus aga toetamast usurpaator Lugal-Anet, jäi truuks oma dünastiale ning Akadi riigile ja astus konflikti mässajatega, mis oli äärmiselt ohtlik, kuid samas kindlasti vapper samm. Lugal-Ane ajas ta minema templist, kus En-hedu-Ana oli kõrgpreestrinnaks, ja En-hedu-Ana pöördus abi saamiseks jumalanna Ištari poole. &quot;Ištari abi&quot; saabuski varsti: kohale jõudis kuningas Narām-Su'en ise koos oma suure ja võimsa sõjaväega. Uri müüride all saavutas ta võidu Lugal-Ane ja mässajate üle ning ennistas oma tädi En-hedu-Ana peapreestrinna ametisse. (lk 667)
* Kokkuvõtteks võime öelda, et En-hedu-Ana oli tugev, enesekindel ja tark inimene, kes avaldas olulist mõju nii ühiskondlikule kui ka poliitilisele elule Uri linnas ning Akadi riigis laiemaltki, olles ühtlasi kõrgel kohal Akadi riigiaparaadis. Oma võimu ja positsiooni suutis En-hedu-Ana säilitada kuni surmani. (lk 668)
** [[Vladimir Sazonov]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104155/162407/page/46 &quot;Printsess En-hedu-Ana: Kuujumala abikaasa ja esimene luuletaja?&quot;], Akadeemia 4/2010, lk 659-670
** &quot;En-hedu-Ana kohta vt lähemalt Sazonov 2005: 55–57; Espak, Sazonov 2005: 38; Sazonov 2007: 15–16, 2007d&quot;

* Vastavalt andekusele ja isiklikule aktiivsusele võisid printsessid saavutada ka jääva kuulsuse eriliste teenete tõttu. Pean siinkohal silmas eelkõige Vana-Mesopotaamia suurimat naisteoloogi: Enheduannat, Akkadi kuninga, Sargon Suure (23. saj. eKr) tütart. (lk 776)
* Enheduanna saavutas selle Lõuna-Mesopotaamia kõrgeima kultusekoha ülempreestritarina ilmselt riigi teiste kultusekohtade Eridu, Uruki ja Nippuri usalduse, laotades teatud mõttes üle kogu riigi laiahaardelise vaimuliku võrgu. Sellest annab tunnistust templihümnide kogu, milles &quot;vaimulik ema&quot; ülistab 42 asundust koos nende pühamutega riigi erinevais paigus, tõstes esile nende jumalaid ja külluslikku varustust. See laul ei ole mitte ainult esimene — ja ainuke — tekst, milles esineb ülevaade kõigist Sumeri kultusekeskustest, vaid ka tõend preestritari ja printsessi luuleandest. (lk 777)
* Urak, püha koht, mis laskis võrsuda Seemnel (inimeste heaks), mis kuulub pühale (taevajumalale) An'iie auväärt nimega, sinus voolab Ordali jõgi (jumala kohtu sümbol. ''Tlk.''), mis aitab õiglase õiglusele, templeid igasuguse nõuga, kindlus — millel on igaveseks hõbedat ja lapislazuulit — nimega Etarsirsir, millest tulevad välja otsustused ja me-väed, kus valitseja oma Jumalannat austab. — Sina, printsess, halastaja printsess maal, kõikide maade ema, emand, inimeste suur arst, kes määrab oma linna saatuse, püha Ani esmasündinu, noor naine — Baba —: ta leidis, oo püha Urak, sinu... (müüridesse?)... sissepääsu, sai koha sinu troonil. (lk 777)
** näide Sumeri templihümnide kogust — see ülistab Baba templit, mis asus Urukis
* Veel paremini pääseb poeet mõjule kiidulaulus oma jumalanna Inannale, &quot;Taeva valitsejannale&quot;. Ülistades oma taevajumalannat, aitab ta võidule sõjaka semiidi Ištari, isa poolt rajatud dünas&lt;!--//--&gt;tia kaitsejumalanna. Siin on siis Enheduanna teatud mõttes oma perekonna teoloogia &quot;juhtideoloogiks&quot;. Sellel teoloogial on kaks omapärast joont: neist esimene — seni Mesopotaamias tähtsusetu jumalanna tõstmine kultuse keskpunkti; teine — indiviidi isikliku vabaduse väljendamine oma loojajumaluse vastu kaebelaulu ja palve vormis  — selle vastandiks on ehk kultuses teoks saanud ülijumala ja rahva ühtsus —; sõnad selle vagaduse väljendamiseks sumeri keeles lõi esimesena Enheduanna ise — hiljem semiidi babüloonia keelde tõlgituna — ja seega sai temast nii mõtlemise kui kõnelemise poolest juhtkuju Mesopotaamia teoloogia- ja kirjandusajaloo järgnevateks sajanditeks. (lk 777-778)
* Mis minusse puutub — minu &quot;kuujumal&quot; ei kingi mulle tähelepanu: ta on mu ilmselt loovutanud hävimisele, mõrvarlikule hädale — Ašimbabbar ei öelnud minu õiglast otsust: kui ta seda nüüd ütles — mis loeb see mulle?! Kui ta seda nüüd ei öelnud — mis loeb see mulle?! Minu, kes ma kunagi triumfeerides templis istusin, ajas ta nüüd oma pühakojast välja — lasi mul kui pääsukesel akna tagant minema lennata — mu elu on otsas. Ta kihutas mu okaspõõsastikku mägedes — ta rebis mul peast krooni, ülempreestri-ameti märgi — ta andis mulle kätte oda ja mõõga — &quot;Nad saavad su kätte!&quot; ütles ta mulle! Austatud emand, taevajumala armastatu, sinu auline süda on õilis — halastagu see minu peale! (lk 778)
** &quot;Nende sõnadega kaebab Enheduanna oma hetkel ilmselt lootusetu olukorra üle ülempreestritarina Uris, kus tal oli raskusi kannakinnitamisega, ning palub nüüd oma kaitsejumalannalt rehabiliteerimist ja tunnustust oma tegevuskohal.&quot; (lk 778)
** [[Manfried Dietrich]], &quot;Semiramis ehk - Kas naine Vanas Idas oli ainult ilus?&quot;, tlk Siret Rutiku , Akadeemia 4/1995, lk 758-782 (I osa)

=[[Luce Irigaray]]=

* Milline on ruum privaatse ja avaliku ümber või distants nende vahel? Mis üldse on isiklik? Krista on oma uue näituse iseloomustamiseks valinud Luce Irigaray mõtte: “Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida”.
* [https://kultuur.err.ee/294829/krista-molderi-fotod-temnikovas-ja-kaselas &quot;Krista Mölderi fotod Temnikovas ja Kaselas&quot;], ERR, 10.11.2013; Krista Mölderi fotonäitus. Temnikova &amp; Kasela Rüütli tänava galerii, 22. oktoober – 14. detsember 2013

* Luce Irigaray j�rgi on naine emana esindanud kaua meie kultuuris olevat kohta, omamata samas ise oma kohta v�i ruumi. Kui naine on loonud ruumi mehelikule olemisele, siis seob ta ka iseend selle koha, n�iteks koduga, j��des ise nii kummalisel kombel kodutuks v�i kohatuks. Mitmed feministlikud kriitikud on leidnud, et kuigi keskne on kodu ja naise kooslus, t�hendab see siiski lihtsalt olemist ning k�rvaltvaatamist, samal ajal kui �t�eline elu� toimub kuskil mujal.
** Karin Paulus, [https://www.sirp.ee/archive/2003/31.10.03/Sots/sots1-10.html Elamise esteetika], Sirp, 31.10.2003

* Prantsuse feministlik psühhoanalüütik Luce Irigaray on juhtinud tähelepanu faktile, et naine kui teoreetik liigub paratamatult mehekeskse diskursuse piirides. Seega on Julia kui naine (armastuslugu jutustav naine) määratud olema midagi oluliselt erinevat Juliast kui teadlasest.
** Katrin Kivimaa, [https://kultuur.postimees.ee/2480229/argipaevase-armastuse-loksus-mare-tralla-naitus-second-hand-lovestories-vaalas-koopa-asemel-muhu-talukompleksi-avamine-rocca-al-mare-vabaohumuuseumis-20-06-1996-kranadose-martjuurium &quot;Argipäevase armastuse lõksus, Mare Tralla näitus «Secondhand lovestories» «Vaalas», Koopa asemel, Muhu talukompleksi avamine Rocca al Mare vabaõhumuuseumis 20.06.1996., Kranadose martjuurium&quot;], Postimees, 29. juuni 1996

* Luce Irigaray parafraseerib Alice�it, peeglitagust Alice�it ''underground''-Alice�ina, kel pole �igust avalikuks eksistentsiks v�i kui, siis ainult mister X-i nime all. Alice kui Teine, kellest otsustaval hetkel saab otsustaja, muutja, reaalsuse tunnetaja.
** Reet Varblane, [https://www.sirp.ee/archive/2001/18.05.01/Kunst/kunst1-2.html Elagu eesti energia: Jaan ja J�ri Ojaver, Paul Rogers], Sirp, 18.05.2001

* Näituseprojekti teoreetilise lõime moodustasid prantsuse antropoloog Marc Augélt laenatud mõiste &quot;mittekohad&quot; ning samuti prantsuskeelse filosoofilise traditsiooni esindaja Luce Irigaray järgmine mõte: &quot;Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida.&quot;
* Mil määral saab institutsionaalses kunstiruumis luua, Irigaray sõnu kasutades, sellist paika, mis on &quot;teisele&quot; ja &quot;ühistegevusele&quot; avatud, paika, kus elu saab jätkuda ning pole lihtsalt kivistunud järjekordseks etenduseks või saavutuseks kiirkorras toimivas ühiskondlikus masinas?
* Kas Krista Mölder viitab Irigaray tsitaadi kasutusega sellele, et ta püüab jõuda sellise koha nägemise, loomise, äratundmise juurde? Võib-olla. Kuid selline koht on visuaalsele kujutamisele allumatu, seda ei saa fikseerida pildiks – ei fotoks, ei mingiks muud tüüpi kujutiseks. See koht saab tekkida vaid kujutiste ja nendega suhestumise vahel, väljendugu see suhe siis vaatamise, tõlgendamisakti või kirjutisena. Kunstnik, olles küll eelnevalt selle žesti väga täpselt läbi mõelnud, ulatab &quot;käe&quot; (pildi, mõtte, idee) ikkagi tühjusesse ning koht realiseerub vaid siis, kui seal toimub kohtumine teise inimesega.
** Katrin Kivimaa, [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&amp;l=et&amp;t=krista-molderi-kohtumised-mittekohtades&amp;id=908 Krista Mölderi kohtumised &quot;mittekohtades&quot;], Kunst.ee 1/2014

* Kuus aastat pärast Nochlini artiklit “Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?” avaldas belgia päritolu feminist, filosoof, lingvist, psühhoanalüütik ja kultuuriteoreetik Luce Irigaray oma dissertatsiooni “Teise naise speekulum”, milles jõudis oma õpetajale Jacques Lacanile toetudes järeldusele, et naiselik on mehekeskses kultuuris representeerimatu. See, mida me naistest teame, on siiani edastatud meile meeste jutustuste kaudu – see on kujutlus naisest sellisena, nagu teda on näinud mees (vt Kivimaa 2005: 40). Naist on vaadeldud mehe negatiivse peegeldusena ning kunstimaailmas on tal koht vaid objektina. (lk 14)
* Irigaray filosoofia põhjal seisneks naise niinimetatud vabanemine selles, et naine astub välja süsteemist, mille subjekt on maskuliinne. Ent kuna keel, mida kasutame, on maskuliinne, oleks vajalik &quot;konstrueerida '''naiseliku subjektiivsuse keel''' [minu paksendus – L. P.], religioon&quot; jne (samas). Irigaray leiab, et on olemas seni kujutamata jäänud &quot;naiselik naiselik&quot;, mida patriarhaalses keeles ja kultuuris lihtsalt ei tunta. (lk 15)
** Laura Põld, NAISE JA “EROOTILISE” 13 KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS, Hortus Semioticus, 4/2009 https%3A%2F%2Fwww.hortussemioticus.ut.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2020%2F09%2Fhortussemioticus_4_p6ld.pdf

* Irigaray marginaliseerimist filosoofilises traditsioonis (erinevalt vastukajadest kultuuriteoorias, naisuuringutes ja psühhoanalüüsis) on soodustanud seegi, et ta pole piiri filosoofia ja teiste distsipliinide vahel rangelt määratlenud. Tema filosoofiline projekt erineb traditsioonilisest lähenemisest ka järjepideva &quot;feministlikkusega&quot; (ta ise eelistab naise vabanemise mõistet). Viimane väljendub nõudes eristada, millisest soost subjektiga on igal konkreetsel juhul tegemist, selle asemel et rääkida traditsiooniliselt maskuliinset subjekti tähistavast abstraktsest subjektist. (lk 40)
* Irigaray sai eelkõige tuntuks nn naiseliku kirjutuse (''écriture feminine'') mõiste kasutuselevõtuga. Lähtudes oma õpetaja Jacques Lacani poleemilisest väitest, et naiselikku ''jouissance''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i (naudingut) ei saa ei teada ega representeerida, jõuab Irigaray järeldusele, et naiselik (''le féminin'') on fallogotsentrilises kultuuris represseeritud, marginaalne või representeerimatu. Oma doktoritöös &quot;Teise naise speekulum&quot; (&quot;Speculum. De 1'autre femme&quot;, 1974) ja hilisemates teostes eristab Irigaray naiselikku kujuteldavat ja mehelikku kujuteldavat, väites, et seda, mida me teame kujuteldavast ja mida me teame naistest, sh ka naiste seksuaalsusest, on siiani edastanud ainult meeste jutustused. Ainus naine, keda me teame, on &quot;mehelik naiselik&quot;, falliline naiselik ehk naine sellisena, nagu näeb teda mees. Vaadeldes autoreid Platonist kuni Freudini välja, toob Irigaray esile, et nad on lähtunud samasuse/identsuse printsiibist ning et subjekti mudeliks on võetud mees. Sellise loogika kohaselt saabki naine olla ainult kas mehe negatiivne peegeldus või mittetäielik/täiuslik mees. Samasuse ja sarnasuse printsiibil põhinev lääne kultuur ja filosoofia on alati eelistanud identsust erinevusele, samasust teisesusele ning seetõttu räägivad patriarhaalne keel ja kultuur meile &quot;naiselikust&quot;, mis on defineeritud maskuliinse subjekti teisena.
:Irigaray leiab, et on olemas &quot;naiselik naiselik&quot;, mittefalliline naiselik nagu ka naiste enesekssaamise tee ja keel, mis ei sisaldu meeste loodud kultuuris. Nn naiseliku kirjutuse eemärgiks on võimaldada naistel endil rääkida naistena, mitte aga &quot;meheliku naiseliku&quot; poolt defineeritud objektidena. Naiselikku kirjutust on mõistetud eelkõige kui mittefallilise ökonoomia, maskuliinsest erineva subjektipositsiooni väljendamist, mis ei kuulu küll eksklusiivselt naistele, kuid on neile teistsuguse, dominantsest kultuurist välja jäetud kogemuse tõttu kättesaadavam. (lk 40)
* Omaette küsimus on loomulikult, kuidas vältida naiste endi defineerimist ennast kui naisi, langemata patriarhaalselt defineeritud &quot;olemusliku naise&quot; kategooria lõksu, millest naised on püüdnud väljuda. Et viimast vältida, leiab Irigaray, et naiselikku ei saa keeleliselt defineerida: iga selline katse loob fallilise naiselikkuse, st et kategoriseerides, mõistetele allutades, defineerides on oht langeda sama fallilise keele ja kultuurikoodi lõksu. Naiselik erineb naiselikkusest just seeläbi, et seda ei saa keeles ega kultuuris representeerida, s.o ta osaleb selles vaid puudumise või vaikuse kaudu. (lk 42)
* Irigaray usaldamatus keeles väljendatud naiselikkuse konstruktsioonide vastu põhineb ka lacanliku psühhoanalüüsi arusaamadel keele ja alateadvuse seostest ning subjektiivsuse konstrueerimisest sümboolses korralduses, s.o keeles ja kultuuris. Meie subjektiivsust konstrueeritakse nähtava ja kirjeldatava kaudu, me tunneme ennast ära teistes ja teiste kõnes, mida me omakorda imiteerime, et omandada aktsepteeritud subjektsuse vorm. Loomulikult kehtib see mudel nagu ka inimolendi võime seda ületada nii meeste kui naiste kohta, kuid Irigaray arvates põhineb kahe soo erinevus eelkõige sellel, et naiselikul pole lastud sümboolses korralduses ja keeles ilmuda ning et tänu naiste morfoloogilisele erinevusele on neil suurem võimalus kogeda maailma teisiti, kui seda esitab ratsionaalne, subjekti ja objekti, vaimu ja keha eraldatusel põhinev loogika. Näiteks selline spetsiifiliselt naiselik psüühiline ja füüsiline kogemus nagu emadus, mille käigus naine kogeb ühendatud subjektsust teise olendiga, kes samas ei ole tema, vaid on teine, seab naised vastakuti erinevuse ja selle aktsepteerimise problemaatikaga. (lk 42)
* 1990-ndatel avaldatud teosed &quot;Ma armastan - sulle&quot; (&quot;J'aime à toi&quot;, 1992), &quot;Olla kaks&quot; (&quot;Etre deux&quot; 1997) ning &quot;Ida ja Lääne vahel&quot; (&quot;Entre Orient et Occident&quot;, 1999) keskenduvad eksistentsi ja identiteedi mõiste uuestidefineerimisele, esitades küsimuse, kuidas meie identiteet on loodud suhetes teis(t)ega. Viimase all peab Irigaray silmas (eelkõige) sugupoolte-vahelisi suhteid. (lk 42)
* Irigaray filosoofias saab üheks keskseks mõisteks kaks (subjekti). Kuidas olla kaks? Kuidas läheneda teisele kui teisele? Kuidas defineerida kahe (sugupoole) erinevust ja võrdsust samal ajal? Kuidas kultiveerida identiteeti, mis luuakse suhtes teisega ja mis on seotud teisega, ehitades seeläbi silla subjekti ainususe ja kogukonna vahele? Nendele küsimustele ei leita vastust ainult intellektuaalses diskursuses, vaid maailmas olemise viisis, s.o eetilises praktikas ja suhtumises teistesse. Viimane ei tähenda teise redutseerimist objektiks ning subjekti ja objekti lahutatust, nagu näeb seda lääne uusaegne filosoofia, vaid arvestamist teise kui subjektiga, kes on erinev minust kui subjektist. Näiteks raamatus &quot;Ma armastan - sulle&quot; (&quot;J'aime à toi&quot;, 1992) esitab Irigaray kahe sugupoole dialektikal ja soolisel erinevusel põhineva armastuse mõjste, mille &quot;tähendus&quot; ei seisne ei ühisomanduses ega laste saamises, vaid kahe subjekti teineteise erinevust respekteerivas suhtes. (lk 42)
* Irigaray viimaste tööde aktsepteerimist akadeemilises ringkonnas raskendab idast pärit filosoofilis-religioossete süsteemide, eriti India budismi mõju tema mõtte arengule. Viimane on seotud eelkõige nais- ja meesprintsiibi lääne kultuurist ja kristlikust maailmapildist erineva mõistmisega: &quot;Indias,&quot; kirjutab Irigaray, &quot;on mehed ja naised koos jumalad ning loovad koos maailma nagu ka selle kosmilise dimensiooni.&quot; Kuigi tema lähenemist võib pidada eksotiseerivaks, mis ei pööra tähelepanu tegelikele hierarhiatele ei ajaloolises tegelikkuses ega religioossetes praktikates, võib kristlusest, kus jumal(us) on maskuliinne printsiip, põhimõtteliselt erinev süsteem mõjuda vägagi inspireerivalt. Kuid erinevalt budismis esitatud üksildase kontemplatsiooni või ekstaasi ideaalile, mis tähendab küll subjekti ja objekti lõhestatuse lõhkumist, esitab Irigaray intersubjektiivsuse ehk kahe subjekti ekstaasi või armastuse ideaali. (lk 42)
* Kahe filosoofia leiab rakenduse ka Irigaray poliitilise tegelikkuse eritluses: raamatus &quot;Demokraatia algab kahest&quot; seab ta küsimärgi alla läänemaade demokraatliku ühiskonna alusprintsiibid. Ta nõuab, et tunnustataks täielikult mõlemat sugupoolt, mis osalevad ühiskonna funktsioneerimises. Demokraatlikus ühiskonnas peaks see tunnustus väljenduma spetsiifilistes kodanikuõigustes, mis tagaksid naistele iseseisva kodanikuidentiteedi, mis on küll samaväärne, kuid mitte samane (!) meeste identiteediga. Seega puudutab Irigaray ühte feministliku (poliitilise) teooria põhilahknevust, mida on iseloomustatud võrdsuse ja soolise erinevuse (ingliskeelses kirjanduses ''equality - sexual difference'') diskussioonina. Tema nõudmine seisneb naiste erinevuse tunnustamises võrdsetel alustel meeste &quot;erinevusega&quot;, mis on siiani olnud lääne filosoofia ja seadusandluse mudeliks. Ei tule piirduda naistele ainult (kehtivate) võrdsete õiguste nõudmisega, viimased lähtuvad ju eelkõige maskuliinse subjekti vajadustest. Ta ei eita võrdsete õiguste diskursuse tähtsust, vastupidi, kuid leiab, et sealt tuleb edasi minna, sest sellega piirdumine tähendaks naiste erinevuse taandamist mehelikule mudelile. (lk 42)
* Lõpetuseks võiks lisada, et Irigaray tekstide erakordselt poeetilis-assotsiatiivse keele ning filosoofilise konteksti tõttu pole tema teosed just kerge lugeda, kuid Irigaray ise usub, et neid on võimalik mõista ja nautida nii süvateoreetilisel kui ka vahetul tasandil. Üks tuntumaid Irigaray uurijaid Margaret Whitford on väitnud, et Irigaray tekste tuleks käsitleda kirjandusena mõistmaks, et nende esteetilis-poeetiline mõju lugejale on otseselt seotud esitatava filosoofilise sisuga. Loodetavasti avaneb kunagi see võimalus ka eesti lugejale. (lk 42)
** Katrin Kivimaa, &quot;Dialoogid erinevuses(t):Luce Irigaray filosoofiast&quot;, Kunst 1/2005, lk 40-42

* 1999. aastal kaitses Mari Krappala Helsingis Kunsti ja Disaini Ülikoolis doktoritöö &quot;Burning (of) Ethics of the Passions&quot;, mis lähtus Luce Irigaray filosoofiast ja käsitles muuhulgas emotsioonide eetilisust. Uurimus valmis dialoogina naiskunstiteadlase ja meeskunstniku vahel. Kunsti tõlgendati intersubjektiivse ja refleksiivse seisundina. (lk 43)
* Irigaray filosoofia olulised elemendid on maa, õhk, tuli ja vesi. Tema kriitika üks lähtekohti oli see, et lääne filosoofiline mõte on need unustanud. Irigaray meetodis, mis läheneb paljuski psühhoanalüüsile (sh filosoofia ajaloo suurkujude omalaadne psühhoanalüüsimine), on teooria sekundaarne. Ta püüab teooriast vabaneda niipea, kui seda käsitletakse valmis kontseptikangana ning inertse süsteemi osana. Irigaray väljendatu võib jääda ebaselgeks või kahtlaseks, kuna ta ei täpsusta sõnade tähendusi. &quot;Üllatavate&quot; kontseptidega püüab ta haarata asju, mille vorm pidevalt muutub, mis on liikuvad, voolavad ja ebastabiilsed ning seotud assotsiatiivsuse, kondensatsiooni ja teisenemisega, nii nagu unenäod ei lase oma tähendust täpselt sõnastada. (lk 43)
* Mari Krappala: &quot;Küsimus oli selles, kuidas kohata Teist ja luua uus keel temaga suhtlemiseks, nii nagu Irigaray, kes tegi seda kuskil teooria ja ilukirjanduse piirimail. Eetiliseks probleemiks oli leida viis, kuidas töötada kunsti ja teooria, mehe ja naise kokkupuute pinnal. Mina lahendasin selle niimoodi, et püüdsin luua avatud diskussiooni, kus need isikud või teemad võiksid kohtuda.&quot; (lk 43)
** Heie Treier, &quot;Kirgede eetikast&quot;, Kunst 1/2005, lk 43


* Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida.
* Indias on mehed ja naised koos jumalad ning loovad koos maailma nagu ka selle kosmilise dimensiooni.

=[[Aili Nenola]]=
* [Paju:] Kristiina Instituut on Helsingi Ülikooli naisuurimusinstituut. See loodi 1991. aastal. Oma nime sai ta ka Helsingi ülikooli (Turu Kuningalise Akadeemia) looja, Rootsi-Soome kuninganna Kristiina (1626-1689) järgi. Instituudi töö kavandaja Eeva Raevaara ütleb, et paremat eeskuju Põhjamaade ajaloost on naisuurijatele raske leida. Kuninganna Kristiina loobus 1654. aastal Rootsi-Soome kroonist ja läks kolmekümneks aastaks Rooma, kus rajas kolm teaduste akadeemiat. Ta oli hästi haritud eurooplasest kultuuripersoon, keda on nimetatud Põhjala Minervaks, kunsti ja teaduse kaitsjaks.
* Aili Nenola esimene uurimus oli ingeri naiste nutulaulud, mis kannavad endas naiste igipõlist kultuuri ja traditsioone. ”Pulmad, poegade ja meeste sõtta minek, surm... Tahtsin selgust saada, miks nendest sündmustest põhjustatud itkud on just niisugused ja miks laulavad neid ainult naised. Aga kui näiteks maale tuli võõras vallutaja, ei nähtud naistes ohtlikku organiseeritud vaenlast. Ometi püüdsid just naised nendel rasketel aegadel säilitada kultuuri seda poolt, mis oli seotud elu ja argipäevaga,” ütleb Aili Nenola.
* ”Kuna ma olen humanist ja kultuuriteadlane, siis naisuurimus on olnud vahend, mille abil ma olen analüüsinud ühiskonda ja kultuuri humaansemast vaatenurgast. Naiskultuur ei ole sõdadele toetuv,” toonitab professor. 
* Aili Nenola toonitab, et pole olemas ühtset naisuurimistööd ega feminismi. Näiteks Ameerika naisuurimuste kontekst on täiesti erinev Põhjamaade või Euroopa omast. Ameerika naisuurimistöö lähtub Ameerika kontekstist, sealsest ühiskondlikust olukorrast. See ühiskond sisaldab endas mitmeid etnilisi rühmitusi, nagu aasialased, aafriklased jne. Paljud nendest rühmadest pärit naised on kahekordselt alistatud. USA ühiskonnas ja majandussüsteemis puudub ka nn. heaoluriik, nagu see on välja kujunenud Põhjamaades. Seal ei ole organiseeritud lasteaiasüsteemi, koolitoitlustust, tervishoiusüsteemi. Probleemid, mille lahendamise eest tuleb võidelda Ameerika feministidel, on Põhjamaades juba minevik.
* &quot;Prantslaste feministlik uurimistöö on eelkõige teadusliku mõtte sees pöörlev filosoofiline suund. Kuid see ei lahenda naiste igapäevaelu probleeme. Kuigi need, kes uurivad kirjutatud teksti, leiavad uusi vaatenurki ja aitavad mõista keele kujunemist.” 
** Imbi Paju, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sonumilehtsl19960216.2.18.3&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Folkloristika kaudu naisuurimusse Vestlus Kristiina Instituudi professori Aili Nenolaga&quot;], Sõnumileht, 16. veebruar 1996, lk 15


=[[Jane Kenyon]]=
* [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-kenyon Poetry Foundation]
* [https://poets.org/poet/jane-kenyon Poets.org]


&lt;poem&gt;
Ühel õhtul kiiruga õhtusööki tehes
viskasin ära kartuli, mis ühest otsast
oli mäda. Ülejäänust aga võinuks veel

asja saada. Kollases prügipanges
said selle seltsilisteks kohvipaks,
banaanikoored, porgandiribad.
Viskasin selle kompostihunnikusse,
kus auravad jäätmed ja lehed
naasevad ajapikku, nagu kehadki, mulda.

Kui pöörasin lehkavaid kihte heinahargiga,
et hunnikut õhutada, kerkis kartul pinnale
vääramatult, justkui näidates halvakspanu -

näides tüsedam, kõvem, taaselustunud,
mitte sugugi lagunev. Paistis, nagu ta
    kasvaks,
kuni ma võinuks teha karjasepiruka
kogu külale, neile inimestele, kes 
    päev läbi
langetavad puid, tangivad autosid, riputavad
kulunud rõivaid pesunöörile.
&lt;/poem&gt;
* Jane Kenyon, &quot;Kartul&quot;; rmt: &quot;Collected Poems&quot;, Graywolf Press, 2007; [https://poets.org/poem/potato-0 Poets.org]


&lt;poem&gt;
Las hilise pärastlõuna valgus
särab läbi küüni praegude, liikudes
heinakuhjasid pidi üles, kui päike liigub alla.

Las kilk võtab üles sirina,
nii kui naine võtab üles oma vardad
ja lõnga. Las tuleb õhtu.

Las koguneb kaste hüljatud adrale
pikas rohus. Las ilmuvad tähed
ja kuu paljastab oma hõbedase sarve.

Las rebane läheb tagasi oma liivaurgu.
Las taltub tuul. Las muutub kuuri
sisemus mustaks. Las tuleb õhtu.

Pudelitele kraavis, kühvlile
kaeras, õhule kopsus
las tuleb õhtu.

Las ta tuleb nagu tahab ja ära
tunne hirmu. Jumal ei jäta meid
lohutuseta, nii et las tuleb õhtu.
&lt;/poem&gt;
* Jane Kenyon, &quot;Las tuleb õhtu&quot;; rmt: &quot;Let Evening Come&quot;, Graywolf Press, 2007; [https://www.poetryfoundation.org/poems/46431/let-evening-come Poetry Foundation]


&lt;poem&gt;
Pesin hunniku pesu
ja riputasin selle välja kuivama.
Siis läksin linna
ja askeldasin terve päeva.
Sinu parima särgi käis
tõusis pidulikult,
kui tagasi jõudsin; meie öö-
rõivad põimusid ja lahknesid
kerges tuulehoos.

Minu jaoks oli juba hilja,
sulle seal, kus sa olid, mitte.
Pööriöökuu oli täis,
kuid hõredad pilved muutsid valguse
mitte päris usaldusväärseks.
Sinu voodipool näis
sama lai ja lame kui Kansas;
su padi ümar ja jahe
ja allegooriline...
&lt;/poem&gt;
* Jane Kenyon, &quot;Nädalaks üksi&quot;; rmt: &quot;Collected Poems&quot;, Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/alone-week Poets.org]


&lt;poem&gt;
Ronisin voodist
kahel tugeval jalal.
See võinuks olla
teisiti. Sõin
krõbinaid, magusat
piima, küpse plekitu
virsiku. See võinuks
olla teisiti.
Viisin koera ülesmäge
kasesallu.
Terve hommiku tegin
tööd, mida armastan.
Keskpäeval heitsin voodisse
oma kaaslasega. See võinuks
olla teisiti.
Sõime koos õhtust,
laual hõbedast
küünlajalad. See võinuks
olla teisiti.
Magasin voodis
toas, mille seintel
olid maalid, ja
tegin järgmiseks päevaks plaane
just nagu sellekski.
Kuid ma tean, et ühel päeval
on teisiti.
&lt;/poem&gt;
* Jane Kenyon, &quot;Teisiti&quot;; rmt: &quot;Collected Poems&quot;, Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/otherwise Poets.org]


&lt;poem&gt;
Rohi niidul on lamandunud
ja kohati paistab, et suur, praeguseks
lahkunud loom on öösel läbi käinud.
Rohi ajab end püsti, kui päeva

kuiva peab. Tunnen sust pidevalt valuliselt puudust.
Pole ühtki su suurejoonelistest sisenemisest
või väljumistest, uksed hooga lendamas
oma hingedel, või su alateadlikke pikki
ohkeid, kui loed millestki kurvast,
nagu Henry Adamsi kirju Jaapanist,
kuhu ta reisis pärast Cloveri surma.

Kõik õitsev kummardub vihmas:
valged iirised, punased pojengid ja moonid
oma mustade salajaste südametega
lamavad purustatuna murul.
&lt;/poem&gt;
* Jane Kenyon, &quot;Raske suvevihm&quot;; rmt: &quot;Collected Poems&quot;, Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/heavy-summer-rain Poets.org]


&lt;poem&gt;
Jumal kuppellaes
mõtiskleb:
Ma lõin nad oma rõõmuks
ja kõik muu lõin ma
nende õnnistuseks.
Aga näe, mida nad teevad!
Ma tean nende südameid
ja põhjendusi:

On the domed ceiling God
is thinking:
I made them my joy,
and everything else I created
I made to bless them.
But see what they do!
I know their hearts
and arguments:

&quot;Me põlvneme
Kainist. Kurjus pole midagi uut,
nii et mis tähtsust sel on,
kui me tulistame haiglat
ja kaevu, kuhu hirmunud
ja tormakad peavad ühtviisi
vee järele tulema?&quot;

“We’re descended from
Cain. Evil is nothing new,
so what does it matter now
if we shell the infirmary,
and the well where the fearful
and rash alike must
come for water?”

Jumal mõtleb välja Maarja.
Rippudes kuldse
kupli tipus,
tõmbub ta kerra pruunis kaunas
ja tema sees Kristuse
vaim, rüütatud verre,
leiab aseme ja hakkab kasvama.

God thinks Mary into being.
Suspended at the apogee
of the golden dome,
she curls in a brown pod,
and inside her mind
of Christ, cloaked in blood,
lodges and begins to grow.
&lt;/poem&gt;
* Jane Kenyon, &quot;Mosaiik Kristuse sünnist: Serbia, talv, 1993&quot;; rmt: &quot;Collected Poems&quot;, Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/mosaic-nativity-serbia-winter-1993 Poets.org]

=Bertha von Suttner=
[[Pilt:Bertha-von-Suttner-1906.jpg|thumb|right|Bertha von Suttner, 1906.]]
'''Bertha Felicitas Sophie von Suttner''' (paruness Bertha von Suttner; sündinud krahvinna Kinsky von Chinic und Tettau; 9. juuni 1843 Praha, Austria keisririik – 21. juuni 1914 Viin, Austria-Ungari keisririik) oli austria kirjanik ja rahuvõitleja. 1905. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, olles esimene Nobeli auhinna saanud naine.

https://www.wikidata.org/wiki/Q18456

==Proosa==
* On hämmastav, kui väga leiab inimene sellises raamatus sõbra – kuidas talle saab kõike rääkida ja kurta, kuidas saab selle lehtede kohal nutta pisaraid, mida teiste, eriti haige lähedase eest varjata tuleb.
** ''Es ist erstaunlich, wie sehr man ein solches Buch als Freund empfindet - wie man ihm alles sagen und klagen kann, wie man über seine Blätter die Tränen weinen kann, die man den anderen, besonders einem geliebten Kranken, verbergen muss.''
** Bertha von Suttner, &quot;Memoiren&quot;, Stuttgart und Leipzig: Deutsche Verlags-Anstalt, 1909, [http://www.zeno.org/Literatur/M/Suttner,+Bertha+von/Autobiographisches/Memoiren/Achter+Teil/63.+Das+letzte+Jahr VIII, 63, &quot;Das letzte Jahr&quot;], lk 538 


* [[Lavahirm]] on [[edevus]]e kattevari, värisev küsimus [[saatus]]ele: kuidas ma [[Meeldivus|meeldin]]?, kusjuures kogu rõhk on sõnal &quot;[[mina]]&quot;.
** Lampenfieber ist eine Begleiterscheinung der Eitelkeit, eine zitternde Frage an das Schicksal: wie werde ich gefallen?, mit dem ganzen Nachdruck auf der Silbe &quot;ich&quot;.
** Bertha von Suttner, &quot;Memoiren&quot;, Stuttgart und Leipzig: Deutsche Verlags-Anstalt, 1909, [http://www.zeno.org/Literatur/M/Suttner,+Bertha+von/Autobiographisches/Memoiren/Sechster+Teil+(1890-1891)/31.+Der+Kongre%C3%9F+in+Rom VI, 31, &quot;Der Kongreß in Rom&quot;], lk 224


* &lt;nowiki&gt;[&lt;/nowiki&gt;[[Karl May]] kohta:&lt;nowiki&gt;]&lt;/nowiki&gt; Kes kuulis ilusat vanameest sellel 22. märtsil (30. märtsil, pulmapäeval, süda lööb teda) rääkimas tervelt kaks tundi, täis pidulikkust, täis entusiasmi, püüdlemist kõrgeimate mõttepiirkondade poole - peab on olnud tunne: selles hinges lõõmab headuse tuli. 
** &quot;Wer den schönen alten Mann an jenem 22. März (am 30. März, seinem Hochzeitstag, traf ihn ein Herzschlag) sprechen gehört, durch ganze zwei Stunden, weihevoll, begeisterungsvoll, in die höchsten Regionen des Gedankens strebend - der musste das Gefühl gehabt haben: In dieser Seele lodert das Feuer der Güte.&quot;
** Bertha von Suttner, Wiener Zeit, 5. aprill 1912


* [[Raadium]]ikondensaator on leiutatud. Pilvekõrguselt alla saadetud raadiumikiirtega vaenlase [[laevastik]]e ja [[armee]]de hävitamine mõne minuti jooksul on lapsemäng.
** &quot;Der Radiumkondensator ist erfunden. Mit von Wolkenhöhen herab gesandten Radiumstrahlenbündeln in ein paar Minuten feindliche Flotten und Heere zu vernichten, ist ein Kinderspiel.&quot; - Der Menschheit Hochgedanken. Roman aus der nächsten Zukunft, Berlin 1911
** Bertha von Suttner, &quot;Inimkonna kõrged mõtted: romaan lähitulevikust&quot; (&quot;Der Menschheit Hochgedanken. Roman aus der nächsten Zukunft&quot;), Berliin 1911

===&quot;Sõjariistad maha!&quot;===
Tsitaadid väljaandest: Bertha von Suttner, &quot;Die Waffen nieder!&quot;, Dresden: E. Pierson's Verlag, [um 1920]


* Mõistsin juba varakult, et võitlusind pole midagi üliinimlikku, vaid alainimlik; mitte müstiline [[ilmutus]] Luciferi kuningriigist, vaid meenutus loomariigist - [[loomalikkus]]e taasärkamine.
** ''Ich habe es zu früh erkannt, daß der Schlachteneifer nichts Übermenschliches, sondern – Untermenschliches ist; keine mystische Offenbarung aus dem Reiche Luzifers, sondern eine Reminiscenz aus dem Reiche der Tierheit - ein Wiedererwachen der Bestialität.''
** Bertha von Suttner, &quot;Sõjariistad maha!&quot; Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Drittes_Buch 3. raamat], lk 229-230


* Ühelgi terve mõistusega inimesel ei tuleks iial pähe [[Pesemine|pesta]] [[tindiplekk]]e [[tint|tindiga]] või õliplekke [[õli]]ga. Ainult [[veri|verd]] peab ikka ja jälle verega maha pesema.
** Keinem vernünftigen Menschen wird es einfallen, Tintenflecken mit Tinte, Ölflecken mit Öl wegwaschen zu wollen. Nur Blut soll immer wieder mit Blut abgewaschen werden.
** Bertha von Suttner, &quot;Sõjariistad maha!&quot; Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Viertes_Buch 4. raamat], lk 105

==&quot;Rahuriik&quot;==
Bertha von Suttner, &quot;Rahuriik&quot;, rmt: &quot;Maailma ja inimsoo tulevik&quot;, koostas J. G. Spuhl-Rotalia, Haapsalu, 1910/1921, lk 77-83.


* Kuulsa Brasilia ajalooprofessori Dr. Pedro Diazi poolt oli kuulutus wäljasaadetud, et ta 1-sel märtsil 2010 &quot;Europa Sorbonnes&quot; tahab kõnet pidada. Igal nädalal käis selles tulewiku ühis-ülikoolis ehk &quot;Sorbonnes&quot; keegi wõerariigi kuulsam õpetlane ettelugemisi pidamas. Aga mitte üksi ettelugejad, waid ka päältkuulajad tuliwad wõõrastest maadest ja teistest ilmajagudest kokku ilmakuulsaid õpetlasi ja kõnemehi kuulama. Nagu saja aasta eest tagasi rahwast kõikidelt maadest Bayreuthi pidumängudele kokkuwoolas, nõnda rändasiwad nad nüüd lennumasinate ja õhulaewade pääl teistest ilmajagudest Schweitsi mägimaale kokku, kuhu tore Sorbonne oli ehitatud, milles kõigekuulsamad õpetlased õpetasiwad.
:Ülemal nimetatud õpetlase poolt 1-seks märtsiks wäljakuulutatud kõne aineks oli: &quot;{{Sõrendus|Uuewiisiline rahuwalitsus ja tema ajalooline arenemine&quot;. (lk 77)&lt;!--
* „Riigikaitfehullus oli felajal juba märatlufeni jõudnud.'
jga maa oli nagu kindlustatud fõjaleer. niida inimefe,
mõistus tehnikaroallas iganes üfesleidis, feda hakati kohe
inimeste mahamaterdamifeks ja TuuremiiHlifeks furmamifeks
іагюіtarna. 5õjaroägede ja fõjalaeroastikkude ülespidamife
kulude katmife tarrois pandi rahroale nii rängad makfud
pääle, mis nende jõupiirift juba üle ulatas ja riigiroõlad
tõufiroad kohutaroalt kõrgeks, aga felleft hoolimata fuurendati ja täiendati fõjaroägefid ühtefoodu edafi, maapind oli
kindlustega nagu ülekülroatud ja alt miinidega urbfeks uuristatud. ГПегі oli paalt- ja altpoolt laineid furmariistadega
täidetud. Waemalt oliroad efimefed õhufoidu katfed õnnestanud, kui juba roäejuhatufed kohe ka õhumerd oma lõhkeainete pildujatega hakkafiroad täitma. Tõepooleft, roaga
lootusrikas olukord meie armfas Jumalamaakefes! luba
fee maakene ifegi ei ole roaga inimefefõbralik, mida ta
1908. aastal feega näitas, et ta üheainfa kannatamata ra- *
putufega terroe maakoha felle 200,000. elanikuga ärahäroi-*-;
tas. flga fee kataftrofa oli ainult mänguasjaks felle kõr- '
roal, mida haritud inimefefugu ife enefe häroitamifeks agaralt ettewalmistas.&quot; (lk 78)--&gt;
* &quot;Kui meie praegusest ajajärgust (2010) hammasteni sõjariistu pantud ja &quot;ikka enam, ikka rohkem sõjariistu&quot; karjuwa Euгора pääle tagasiwaadata, siis näitab asjatundmatale, nagu poleks selajal rahuwalitsusest, millest meie praegu rõõmu tunneme, aimugi olnud, ja nagu oleks praeguste täitsa ümbermuudetud olude loomiseks mõnda suurt ja äkilist rewolutsioni, näit. õhu ärawõitmist tarwis läinud. See pole mitte õige. Õiglane ajaloo-tundja saab aru, et juba selajal meie praegune ilmasõjata ilmakord tekkimas oli, et tema moralilised ja ainelised idud juba tärkasiwad, ilma et suur hulk seda oleks märkanud. Ainult üksikud tundsiwad seda. Ta saab aru, et tuhanded jõud, isegi niisugused, mis päält näha wastupidises sihis töötasiwad, siisgi neis arenemisejoontes liikusiwad, niis meid moodsale rahuwalitsuselе wiisiwad.&quot; (lk 78)


==Romaani &quot;Sõjariistad maha!&quot; kohta==
* [[Orjus]]e kaotamisele eelnes kuulus [[raamat]] ühelt naiselt, Madame [[Harriet Beecher Stowe|Beecher-Stowe]]'lt; annaks jumal, et Teie oma teeks sõja kaotamiseks sama.
** ''Der Abschaffung der Sklaverei ist das berühmte Buch einer Frau vorausgegangen, Madame Beecher-Stowe; gebe Gott, daß das Ihre das gleiche bewirke für die Abschaffung des Krieges.''
** [[Lev Tolstoi]], kiri Bertha von Suttnerile, ilmunud raamatus: Bertha von Suttner, &quot;Memoiren&quot;, Stuttgart und Leipzig, 1909, lk 210; ''cit. via'': Harald Steffahn, &quot;Bertha von Suttner&quot;, Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 83


* See raamat on [[tegu]]! Minu elus oli see [[sündmus]].
** ''Dieses Buch ist eine Tat! Es war ein Ereignis in meinem Leben.''
** [[Peter Rosegger]], kiri 9. oktoobrist 1891; ''cit. via'': Harald Steffahn, &quot;Bertha von Suttner&quot;, Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 147


* Primitiivne, kuid rabavalt efektsena kirjutatud trendiromaan jättis mulle tohutu mulje. Paljud sündmustiku üksikasjad on minu jaoks üsna unustamatud...
** ''Der primitiv, aber schlagend wirksam gemachte Tendenzroman hinterließ mir gewaltigen Eindruck. Viele Einzelheiten der Handlung sind mir ganz unvergeßlich...''
** [[Klaus Mann]], &quot;Kind dieser Zeit&quot; (&quot;Selle aja laps&quot;), 1932; ''cit. via'': Harald Steffahn, &quot;Bertha von Suttner&quot;, Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 149


* Mitte keegi ei olnud sedavõrd pühendunud läheneva sõja eest hoiatamisele ega töötanud enam selle ärahoidmiseks kui Bertha von Suttner – üks oma aja tuntumaid patsifiste. Tema 1889. aastal avaldatud sõjavastane romaan &quot;Die Watten Nieder&quot; (&quot;Sõjariistad maha!&quot;) kuulus 19. sajandi mõjukamate raamatute hulka. Mitmesse keelde tõlgituna aitas see levitada patsifismiideed üle maailma ajal, mil rahuühendused Euroopa riikides olid väikesed, lõhestunud ja koordineerimata. (lk 156)
** [[Michael Renner]], &quot;Vägivaldse konflikti lõpetamine&quot;, tlk [[Aet Annist]], rmt: &quot;Maailm aastal 1999&quot;, Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171

==Tema kohta==

* Kui [[Bertha von Suttner]] talt palub rahalist toetust rahuliikumise arendamiseks, saadab ta 80 naelsterlingit. Seda pole palju rikka mehe kohta. See pole midagi võrreldes miljonitega, mis Nobel hiljem üldkasulikeks otstarveteks annetab. &quot;Ma usun,&quot; kirjutab ta saatekirjas rahuliikumise tegelasele, &quot;teil ei ole puudus rahast, vaid programmist.&quot;
** &quot;Diktaator sõja ja rahu üle. Alfred Nobeli elust ja tööst&quot;, Vaba Maa, 25. oktoober 1933, lk 4


* Von Suttner oli mitmes mõttes oma ajast ees. Ta ennustas I maailmasõja hävitustöö hiiglaslikkust, hoiatas tulevaste massihävitusrelvade eest, põhjendas rahutagamisüksuste vajalikkust, nõudis praeguse ÜRO tüüpi organisatsioonide loomist ja toetas Euroopa Riikide Konföderatsiooni. Mõjutatuna oma ajastu veendumustest progressi vältimatuse kohta, arvas von Suttner, et rahu on &quot;seisund, mis vältimatult tuleneb kultuuri arengust&quot;. Kuid oma viimastel eluaastatel, kui Euroopa ja kogu maailm vaarus sõja poole, muutus von Suttner märksa pessimistlikumaks ja lootusetumaks. Kui ta 21. juunil 1914 suri, näis, et rahulootus kustus koos temaga. Seitse päeva hiljem tappis Serbia natsionalist Sarajevos Habsburgi impeeriumi troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus ajendas I maailmasõja. (lk 156)
** [[Michael Renner]], &quot;Vägivaldse konflikti lõpetamine&quot;, tlk [[Aet Annist]], rmt: &quot;Maailm aastal 1999&quot;, Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171


* Auväärse Nobeli preemia ajalooliseks taustaks on aga, kummaline küll, üks naine ja üks romantiline armastuslugu.
:Von Suttnerite perekonna võsu Arthur, kelle jaoks vanemail oli valmis vaadatud mitu suurepärast partiid, võttis kätte ja armus oma nelja õe koduõpetajannasse Bertha Kinskysse. Perekond oli ahastuses ja ettevõtlik mamma saatis Kinsky ajalehekuulutuse peale Pariisi - &quot;vanema&quot; härrasmehe juurde sekretäriks ja majapidajannaks. Bertha uus tööandja, keegi härra [[Alfred Nobel|Nobel]], kes juhtis lõhkeainetehaste võrku, leidis oma uue kaaslanna väga võluva olevat. Pole välistatud, et vanapoiss Nobel plaanis koguni poissmehepõlvega lõpparvet. Ent Arthur von Suttner ei suutnud elada Berthata ja Bertha temata. Noored põgenesid - Arthur kodust, Bertha Nobeli juurest - ja abiellusid. Ent Bertha säilitas kirjavahetuse mehega, kellest oli võlutud inimesena. Ja kellest on saanud XX sajandi suurim [[metseen]].
:Berthast ning tema abikaasast said tulised rahuvõitlejad. Rahu võimalikkus maailmas huvitas aga ka sõjatöösturit ennast - juba 1893 fikseeris Nobel (Bertha teadmata) oma testamendis rahuautasu asutamise. (Novembris 1895 lisas Nobel testamenti veel neli autasu teaduslike ja kirjanduslike saavutuste eest; majanduspreemia lisandus alles 1966.) [[Dünamiit|Dünamiidi]], oma varanduse aluspõhja, oli Nobel leiutanud tsiviilelanike abistamiseks. Alles hiljem pöördus tema tähelepanu relvadele ja laskemoonale. Oma kirjas Berthale kirjutas ta kord: &quot;Võib-olla lõpetavad minu tehased sõja isegi varem kui sinu kongressid. Päeval, mil kaks väeosa on võimelised teineteist sekundiga hävitama, kohkuvad rahvad õuduses ning saadavad sõjasalgad laiali.&quot; Kahju, et selle suurejoonelise mehe teine ilus soov pole tõeks saanud nagu esimene.
** [[Gerda Kordemets]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sonumilehtsl19961012.2.29.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Naisele mõeldes&quot;], Sõnumileht, 12. oktoober 1996, lk 36


* Relvastuse võidujooks on ka üks sõja vorme, nagu seda esitas 1899. aasta Haagi konverentsil patsifistist paruness Bertha von Suttner (1843–1914) oma ettekandes &quot;Võidurelvastumine kui sõjapidamise viis&quot;, millel põhinesid nii Esimese kui Teise maailmasõja ning ka külma sõja sõjalised strateegiad. Von Suttnerile omistati selle eest 1905. aastal Nobeli rahupreemia. See tähendab, et kui tahad rahu, tuleb valmistuda sõjaks (''Si vis pacem, para bellum'') ehk relvastuda, mis eeldab selleks vajaliku ressursi olemasolu.
** [[Jüri Kadak]], [https://diplomaatia.ee/kas-teine-kulm-soda-ja-uus-relvastuse-voidujooks-on-alanud/ &quot;Kas teine külm sõda ja uus relvastuse võidujooks on alanud?&quot;], Diplomaatia nr 171, november 2017


* 30aastaselt, olles kaugelt üle tollase abiellumisea, otsustas ta [[armastusabielu]], mitte materiaalselt kindlustatud suhte kasuks. Kõiki tavasid ja vanemate tahet eirates abiellusid Arthur von Suttner ja Bertha salaja Viinis 12. VI 1876. Võtnud vastu Mingreelia vürstinna Jekaterina Dadiani varasema kutse, põgenesid vastabiellunud [[Gruusia]]sse, kuhu nad jäid üheksaks aastaks. Gruusias sai alguse ka Bertha von Suttneri ajakirjanduslik loometee. Edaspidi oli kirjutamine tema tähtsaim sissetulekuallikas. Vahel kirjutas ta, et elus püsida, mille all, nagu ta ka ise tunnistas, kannatas teoste kirjanduslik kvaliteet. Siiski oli talle peamiselt tähtis [[mõju]] avalikkusele. Bertha von Suttnerist sai oma aja kõige mõjukam poliitiline ajakirjanik.
* 1905. aastal anti Bertha von Suttnerile, esimesele naisele, väsimatu pühendumuse eest maailma rahule [[Nobeli preemia]], mida antakse välja alates 1901. aastast, kusjuures tõuke preemia asutamiseks andis oma kauaaegsele sõbrale ja suuremeelsele toetajale Alfred Nobelile just Bertha von Suttner.
:Tema unistustes oli Ühendatud Euroopas rahu kindlustamise kõrval tähtis ka tollide ja kaubanduspiirangute kaotamine. Mais 1913 kirjutas ta ajakirjas Friedenswarte: &quot;Euroopa Föderatsioon - ammune rahuliikumise postulaat - on küpsemas&quot;. Bertha von Suttner nägi &quot;märke veel embrüonaalsest, aga juba pulseerivast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tekkimisest&quot;. Sellest Euroopa Liidust, mis sada aastat pärast tema visioone mälestab rahuvõitlejat tema auks nimetatud tänavate, väljakute ja koolidega. Austrias kaunistab Bertha von Suttner seejuures veel kaheeurost münti, kõige suurema väärtusega münti Euroopa ühises vääringus.
* Judith B. Lewonig, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kirjanduse-kolikamber-esimese-naisnobelisti-bertha-von-suttneri-kuu/ &quot;Kirjanduse kolikamber:Esimese naisnobelisti Bertha von Suttneri kuu&quot;], tlk Triin Tähema, Sirp, 10.06.2005

&lt;!-- * https://w3.ee/vol2/openarticle.php?id=3013394&amp;lang=est--&gt;

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

&lt;!--{{JÄRJESTA:Suttner, Bertha von}}
[[Kategooria:Austria kirjanikud]]
[[Kategooria:Austria aktivistid]]
[[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]--&gt;

=Uļi Kīnkamäg=
'''Uļi Kīnkamäg''' (ka Uldrik Kahperg, ametliku nimega Uldriķis Kāpbergs; lätipäraselt ka Uļi Kīnkamegs (25. märts 1869 Pizā – 1. juuni 1932 Ventspilsi vangla) oli liivi luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud hüüdnimega &quot;Liivi kuningas&quot;.

[https://et.wikipedia.org/wiki/U%C4%BCi_K%C4%ABnkam%C3%A4g et.wp]

==Liivi kuningas ja tema järglased. Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr 250, lk 6==

Laupäeva õhtul kõneles Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi hõimupäeval dr. O. Loorits &quot;Liivi kuningast ja tema järglasist&quot;. Kuulajaid oli kogunenud kõigist Tartu keskkoolidest. Liivi kuninga nimega on saanud otse rahvusvahelise kuulsuse Liivi Pisa küla Buuntiku talu peremees Uldrik Kahperg, kes sündis 25. märtsil 1873 ja suri 1. juunil 1932. a. 59 a. vanaduses Ventspilsi vanglas. Ta ise ei nimetanud ennast kuningaks. Uldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu ja mitu korda. Ta oli vagatseja ja suur liivi rahvuslane. Aastat 15 tagasi ilmus Lätis väike broschüür Ameerika Ühendriige president Wilsoni 14 punktiga, kus räägitakse rahvaste enesemääramise õigusest. Ka Buuntikul oli see raamat ja ta luges seda iseenesest maksvaks ka liivlaste kohta. Ta ei tunnustanud Läti võimu liivlaste üle ja keeldus maksmast makse Läti riigile. Kui tema vanim poeg Jaan sai täisealiseks ja pidi minema Läti sõjaväeteenistusse, siis ei lubanud Uldrik teda sinna minna, sest Wilson ütleb, et iga rahvas on vaba ja pühakiri ütleb: &quot;Sina ei pea mitte tapma!&quot; 

Kuninga kuulsus ulatub Ameerikasse. 

Sellise ülespidamisega tuli tal kokkupõrkeid Läti valitsusega, kuid et Uldrik jäi kangekaelselt oma tõekspidamiste juure, siis hakati teda tassima mööda kohtuid ja vanglaid, milliseid tema ka ei tunnustanud. Pilkeks hakati hüüdma teda Liivi kuningaks, nagu Jeesust hüüti Juuda rahva kuningaks, ja varsti rääkis Liivi kuningast terve Läti ajakirjandus. Lätist kandus see kuninglik kuulsus esijoones liivlaste hõimumaisse Eesti, Soome ja Ungarisse, kus üks agar ungarlane tahtis selle küsimuse kanda koguni rahvasteliitu. Liivi kuningas Uldrik 1-st kirjutas päris tõsiselt üks inglise ajaleht, tuues oletatavaid andmeid, et Uldrik olevat hoidnud alal oma kuningliku soo läbi 700-aastase orjuse — ta põlvenevat endistest Liivi vürstidest. Inglismaalt ulatas see kõmu Ameerika lehtedessegi. 

Uldrik 1. viimane kiri. 

Enne surma kirjutas Uldrik Ventspilsi vanglast kirja naisele, kus ta ütleb tundvat oma eluotsa lähenevat, {{Sõrendus|ta ei süüdista selles kedagi}} ja manitseb veel viimast korda naist ja lapsi: &quot;Kõnelege alati tõtt!&quot; Kiri on kirjutatud temale nii vihatud läti keeles — sest liivi keeles ei lubatud kirjutada. Sellestki on paar lauset kustutanud Ventspilsi vangla tsensor. 

Terve Liivi leinas. 

Uldriki viimaseid soove oli ka, et ta maetaks ilma pidulikkuseta lihtsalt liivakünkasse. See ka sündis. Seda sügavam oli kodune lein terves Liivis. Praegugi külastatakse sageli vaikselt Buuntiku hauda ja värsked, lihtsad lilled ei lõpe sealt kunagi. 

Kuninga järglased. 

Uldrikil oli 13 last. Kui O. Loorits 1920. a. noore üliõpilasena külastas Liivit esimest korda, siis oli Buuntiku kõige noorem tütar 3-aastane laps, kes sai Looritsaga heaks sõbraks. Vahepeal on Mari — nii selle noorima tütre nimi — sirgunud juba nooreks neiuks. Kui ta tänavu oli viinud Looritsat oma isa hauale, siis tagasi tulles küsinud dr. O. Loorits: &quot;Kuule, Mari, sa oled sirgunud juba nooreks neiuks, kas pole sa leidnud omale ka juba kedagi südamelähedast?&quot; &quot;On küll&quot;, vastanud Mari, &quot;kuid ema ei luba&quot;. &quot;Miks ta siis ei luba?&quot; küsinud dr.O. Loorits. Siis seletanud Mari, et poiss, sattudes kord teiste noorte sekka, lasknud ennast meelitada viinavõtmisele, jäänud purju ja ütelnud isegi mingi ropu sõna, seepärast ema ei lubavat. Dr. O. Loorits aidanud siis ka emale rääkida, et poiss tuleb jälle heaks teha, tuleb see roojasus puhtaks teha, millega ema jäänud ka nõusse.

Prints sõitis Soome, et õppida tarkust. 

Ühe Uldriku poja eest hoolitsesid tema Soome sõbrad, et ta saaks soome kooli. Tänavu suvel hakanud ta sõitma. Enne sõitu küsinud dr. O. Loorits: &quot;Kuidas sa sõidas — sul pole ju rahagi?&quot;
:&quot;Lehma müüme ära ja saan sõiduraha&quot;.
:&quot;Aga, kuidas sa seal läbi saad, mis hakkad seal peale, mida sa siis seal õige tahad õppida?&quot; — küsinud dr. O. Loorits edasi.
:&quot;{{Sõrendus|Tarkust}} tahan õppida&quot;, olnud lühike vastus. Ja küll ta läbi saavat, kui ta on kord seal.
:&quot;Aga, kuidas sa sinna saad, sa ei oska ühtki keelt, läti keeltki pursid hädavaevalt, liivi keelt ei osata kuskil, sa pole veel näinud ühtki linna&quot;. 
:&quot;Küll ma saan&quot;. Ja sõitnudki poiss esiti Riiga, seal soovitanud dr. L. ta ühe tuttava liivi proua juure, kelle poiss ka kätte leidnud.
:Proua muretsenud poisile ühtteist vajalikku. Pannud poisile esimest korda kraegi kaela. Tahtnud muretseda ka uusi riideid, kuid poiss vastanud uhkelt: &quot;Riie ei riku meest!&quot; Päev hiljem küsitud poisilt, et kuidas meeldib talle kraega olemine, siis vastanud Prints muiates: 
:&quot;Raske on sakste elu&quot;. 
:Küsitud ka, kas tal igav pole võõraste hulgas, siis vastanud ta, et mõned paistvat narrid küll, aga polevat viga. Kui saaks aga edasi. Ja saanudki. Sõituud ilma kõmuta läbi Eesti ja jõudnudki Soome pärale, kus õpib praegu tõtt ja tarkust, mida ta nii väga ihkas.

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Kīnkamäg, Uļi}}
[[Liivi luuletajad]]
[[Liivi aktivistid]]

=[[Keelekorraldus]]=
&quot;Keelereegel olgu nagu vokk&quot;, Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr 250, lk 7

Lubati jälle keeleuuendust. Võib tarvitada purji, soojim jne. 

Pühapäeval kõneles Akadeemilises emakeele seltsi J. Ainelo &quot;&quot;I&quot;-mitmuse laiendamisvõimalustest&quot;, kus ta tähendas, et need ettepanekud pole uued, nad on tegelikult tarvitusel, kuid nad on vastolus meie ametliku keele reeglitega ja grammatikatega. 

Kunstlikud takistused. 

* Meie ametliku keele [[i-mitmus]]e reeglid pole otstarbekohased, nad on nagu tõkked ja takistused, mida ise oleme seadnud asjatult kõige käidavamale teele. Keelt ei tarvita ainult keeleteadlased, vaid ka teised ja isegi veel rohkem. 
:Keele reegel olgu lihtne — mitte nagu mõni keeruline masin, mitte nii keeruline nagu [[Õmblusmasin|õmblusemasin]], vaid lihtne nagu [[vokk]]. 
:Reegel olgu kergesti meelejääv ja võimalikult väheste eranditega. Erandid ja allerandid segavad. 
:Ainelo nõuab, et peaks tarbekorral võimaldatama öelda ka &quot;{{Sõrendus|p u r j i}}&quot; (pro purjesid), samuti {{Sõrendus|teljile, küljile, härjile, soojim}} (praegu soim) jne. Peaks lubatama tarvitada tarbekorral ka &quot;neid uni&quot;, &quot;neid tuli&quot; jne. 
:Nende uuenduste poolt räägivad veel mag. [[Villem Ernits|Ernits]], mag. [[Johannes Aavik|Joh. Aavik]], [[Manivalde Lubi|M. Lubi]] ja isegi ametliku keele esindajad prof. [[Andrus Saareste|A. Saareste]] ja lektor [[Johann Voldemar Veski|Joh. V. Veski]] peavad neid võimalikeks. 
:Joh. V. Veski ütleb: Mõnes väheses piirkonnas võiks ju —ji— esineda, ta ei tohi aga välja tõrjuda niisuguseid rahvapäraseks saanud vorme, nagu &quot;kuhil&quot;, &quot;tühil&quot; jne. Vormid &quot;tulile&quot;, &quot;vesile&quot; jne. on iseenesest väga ilusad vormid, eriti ilukirjanduses, milliseid esinevat küllaldaselt näiteks [[Oskar Luts|O. Lutsu]] teoseis. 
:Vastu J. Ainelo ettepanekuile räägivad ainult õpetajad A. Kask ja [[Ernst Nurm|E. Nurm]], seletades, et niisuguseid uuendusi polevat vaja, lapsed ei saavat kätte.

=[[Hugo Bernhard Rahamägi]]=
* Ei ole sealjuures sugugi mitte ainult nõnda, nagu püütaks kõigest väest vana usku kaitsta või ihu ja hingega olemasolevat usulist traditsiooni alal hoida. Julgelt sammutakse edasi ja võetakse sihiks religiooni uute külgede väljaarendamine või koguni uue religiooni loomine. Ei rõhutata mitte ainult akadeemiliselt: religioon, usund, on arendatav; nõutakse religiooni teadlikku edasiarendamist, praeguste usukujude ja ususisude kõrgemale tõstmist vabamatele, valgematele seisukohtadele. Rõhutan: nõudmine ei käi mitte ainult usu kujude, vormide, nii siis koore kohta; ta käib ehk enam just usu tuuma, materia, sisu kohta. (lk 6)
* Nende ja hulga teiste sarnaste raamatute ja broshüüride mõju all tungib laiadesse ringidesse vaade, mille järele ühelt poolt inimese enese tahtest ja soovist religiooni uute külgede väljakujundamine või uue religiooni loomine oleneb, teiselt poolt aga religiooni, usundi, usu all kõike mõista võib, siia kõik subsummeerida võib, mida aga tahetakse. Ei pruugi sellepärast sugugi selle üle imestada, kui neosotsialistlised ringid vanasotsialistide esitajate viha usu vastu kõrvale jätavad, sotsialismi mingisuguse uue usu läbi elustada püüavad, või kui paljud neist sotsialismi ennast uueks, paremaks, kõrgemaks ja ülimaks ristiusu arenemisastmeks loevad: sotsialism tõlgitseda ristiusku täielikult! Ja mispärast ei tohiks ja võiks seda ka mitte teha, kui usundit nii kergesti metafüüsikaga, eetikaga, esteetikaga, erootikaga ühendusse viiakse, viimaseid usu asemele asetades. (lk 8)
* Mis on õieti usundi olu? On see midagi kindlat? Midagi, mida kindlates mõistetes väljendada võimalik? Või võib igaüks isemoodi selle üle mõtelda? Või peab ta koguni omamoodi usust aru saama? On usundi mõiste lõpmatuseni veniv? Nagu kummi, mida igaüks oma moodi tõmmata või vaha, mida oma soovide kohaselt võib modelleerida?
:Selle küsimuse vastamine on ülitähtis nii üldteaduse kui ka eriti just usuteaduse seisukohalt. (lk 8)
* Aga ka usuteadlastele enestele on tähtis selgusele jõuda, milles viimselt usundi olu seisab. Seda näitab muu seas vaidlus selle üle, kas buddismi religiooniks arvata või mitte. Mina isiklikult ei või mitte lugeda juurehtsat buddismi religioonide hulka sõna täies mõttes. Nõnda nagu Buddha seda esitab, ei ole tema õpetus õieti mitte religioon, vaid küll praktiline elutarkuse õpetus. Alles Buddha õpetuse pärastine arenemine ja ühtesulamine olemasolevate usundliste elementidega Indias, Hiinas ja Jaapanis annab temale usundlise ilme. On aga usuteadlasi, kes buddismi religiooni ilusaks õieks peavad ja ka eurooplastele ristiusu asemele soovitavad. (lk 9)
* Religioonil on palju põlgajaid ja vihkajaid olnud ja religiooni saavad ikka paljud vihkama ja põlgama. Põhjused selleks on mitmesugused. Haritlaste juures võime nimetada küll peapõhjusena seda, et nad usundi-vallas midagi tõelikku ei leia, siin tõsi-ilmaga kokku ei puutu; selle tagajärjel ei olla usundlistel tunnetustel, ettekujutustel mingisugust väärtust; neil puududa reaalne tagasein, tõsieluline alus. Kuigi usundlised tunnetused, mõisted ja laused mitte täpselt, adekvaatselt usundlist tõsiilma ei väljendaks, ei teeks viga, neid võiks ja tuleks ometigi arvestada, püüda neid täiendada; kuid mis asja täiesti katastroofiliseks muutvat, on see, et mitte- ükski religioosne mõiste ja tunnetus ei juhatada meid üks tas puhas missugu­&lt;!--//--&gt;sesse reaalilma või selle osasse, vaid kaduda udusse. Religioossed tunnetused ja mõisted olla ainult hädaabinõud, kargud, mida mõned inimesed, koguni rahvahulgad, nii hädasti vajavad; nende intellekt, tahe, tunne olla nõrk, haiglane, et iseseisvalt ja suveräänselt läbi sammuda tihtipeale hävitavast ilmatervikust. (lk 9-10)
* Kuid see ei ole mitte ainult &quot;haritlaste&quot; huvides, kes religiooni põlgavad: selgusele jõuda usundlise tunde ja tunnetuse kandejõu ja ulatuse kohta. Just kõige usklikumad inimesed, suure usundlise kalduvusega varustatud inimesed, tahavad tunnetusliselt selgusele jõuda: kas on usuelus enesepetmisega tegemist või mitte? Kas on religioon inimlise fantaasia ja ihimliste affektide loomulik produkt või mitte? Kas on religioon metafüüsika, eetika või esteetika mingisugune, olgu hea, olgu halb, surrogaat, või mitte? Kas on religioon tagaseinale tõrjutud erootiliste tunnete varjundline refleks või mitte? (lk 10)
* Väga võimalik, et üks jagu inimesi rahustub sellega, et religioon on ainult inimese ettekujutuse tegevuse loomulik pro­­&lt;!--//--&gt;dukt või inimese ihade, soovide personifitseerimine ja projetseerimine iseäralisse nõndanimetatud &quot;usulisse&quot; ilma; väga võimalik, et leidub neid, kes religioosseid tunnetusi ja mõisteid enam suupärasemateks ja seedivamateks peavad kui filosoofilist metafüüsikat; väga võimalik, et ikka neid leidub, kes usuilma seksuaalsete tunnete piksevardaks loevad — tõsiselt usundline inimene aga ei või ega ei saa ilmaski sellega leppida ega ennast sellega rahustada või trööstida! Tõsiselt usuliselt huvitatud inimene ja religioon ise nõuab tulist arvustust. (lk 10-11)
* Esimene, lähem ülesanne, mis taotlemist ja täideviimist nõuab, on: korjata seda materjali, mis usuavaldusilma puutub. See tähendab: tarvitatakse kõige pealt meetodi, mida loodusteadus, mida iga teine teadus tarvitab, kui ta kõigepealt asju ja avaldusi ümbruses, looduses, maailmas noteerib, korjab ja kogub. Selleks tuleb kaks läbilõiget läbi usuelu avaldusteilma ette võtta: üks horisontaalne, põikläbilõige läbi ruumi; teine vertikaalne, püstläbilõige läbi aja. Tuleb vaadata, mis mitmesugustel aegadel ja mitmesugustes kohtades usuelu avaldustest olemas, milles usuilm peegeldub, nähtavale tuleb, missuguste mõjudega, tagajärgedega. (lk 11)
* Need kaks läbilõiget, horisontaalne ja vertikaalne, ütlevad juba selgesti üht tõsiasja, nimelt et meie igal pool maailmas (nii siis geograafiliselt võetud) kui ka igal ajal (see on: ajalooliselt vaadeldud) kõige mitmekesisemate rahvaste juures, alates kõige primitiivsematega, kelledeks Austraalia neegrid loetakse, sellepärast et nemad kõige abitumad olla võitluses füüsilise elu pärast, lõpetades kultuurilisemate Euroopa rahvastega, leiame tahes või tahtmata vaimlis-hingelise elu iseäralised avaldused, mida teistest vaimu ja hingeelu avaldustest nende iseäralduste pärast eraldama peame ja nende iseäralduste tõttu isemoodi nimetama. Neid iseäralisi vaimlis-hingelisi eluavaldusi tähendatakse sõnaga religioon, usund, selle sõnaga neid avaldusi kokku võttes ja teistest hingeelu avaldustest eraldades. Mõeldav ju on, et rahvaid ilma religioonita, usundita olla võiks; kuid faktiliselt, tõsioluliselt seda ei ole. (lk 12)
* Mõned liigrutulised teadlased on küll paar korda välja kuulutanud, et nemad ilma usundlise eluta algrahvaid leidnud. Näituseks arvas ühe niisuguse rahva leidnud olevat Howitt Austraalia neegritest hommikupool Melburni või Sproad ahtrahva Vankuveeri saarel, kuid pärastpoole, lähemal tundmaõppimisel osutusid need arvamised liigrutulisteks oletusteks, mis tõsiolulisele seisukorrale ei vastanud. Ümberpöördult, nimetatud rahvastel oli koguni väljakujunenud usuelu avalduste ilm, mida nad aga nii kõrgelt hindasid, et nad mitte kohe selle sisse iga eurooplast ei pühendanud. (lk 12)
* Korjatud ja noteeritud tähelepanekud ja tõsiasjad ütlevad, et on igal ajal ja kõigi rahvaste juures olemas iseäraline vaimlishingelise elu avalduste ilm, religioosne, usundline ilm. Ta ei ole igal ajal ja igal pool mitte sama; rohke mitmekesisus tuleb siin nähtavale. See mitmekesisus ei ole ka mitte ühtlane, vaid muutub. (lk 12)
* On kaks iseasja: ühelt poolt, eraldada terve rida ühtlase ilmega nähtusi ja nendele oma nimi anda, neid ühe sõnaga tähendada, üks tas puhas, kas need ühtlase ilmega nähtused sarnased või samased on, või ehk paistavad nad meile esialgul, et nad ühtlased, sarnased on; ja teiselt poolt, kohe alguses või koguni juba ette nende olu määrata, defineerida, mõistes fikseerida. Väga heasti on võimalik teatud, olgu see kas või kõige jämedamate välispidiste joonte ja tundemärkide, ehk teatud sihtide, otstarvete, iseäralduste kohaselt tervet avaldusilma, kõiki füüsilisi ja psüühilisi fenomeene gruppeerida, nimetada ja alles pärast seda tööd nende oluküsimust analüüsi alla võtta. Mitte ainult et seda nii teha võib, vaid see on teadusliku töö harilik käik. Alles ettevõetud kriitilise läbiharutuse kaudu selgub, kas meie uue sõnaga, uue nimetusega tõeliselt midagi uut, omapärast, omaette-olevat ära tähendanud oleme, või ehk oleme uue nime vanale, endisele juba olemasoleva nimega lapsele annud, sellepärast et tema uue kübaraga ja uues kuues meile esineb. On ju tõesti ette tulnud juhtumisi, kus kõrvaliste, mitte seni tuntud avalduste pärast uued nimetused antud vanadele, oluliselt tuntud asjadele. Otsused tehti ja nimetused anti mitte sisemise olu, vaid välispidise avalduse kohaselt. Kuid harilikult tuleb teaduses vähe niisuguseid eksimusi, kus uusi avaldusi uute nimedega ära tähendatakse, ilma et olu veel teatakse. Võtke näituseks elektrijõu nimetus, kusjuures meie ju veel ei tea, milles siis õieti elektri olu seisab. (lk 14)
* Kas on tõesti kõigi nende nähtuste juures, mida meie ühise sõnaga &quot;religioon&quot; nimetanud, midagi omapärast, iseäralist, või mitte? On usuilm omaette olev ilm, või ainult millegi muu, olulisema nähtuse vari, refleks? (lk 15)
* Religioossed elamused on kõige pealt iseseisvad, iseäralised nähtused, fenomeenid meie vaimlis-hingelises elus; religioon tugeneb kindlatele omapärastele hingeelamustele, või teatud omapärased hingeelamused on need, mis usundivalla sünnitavad. Need elamused on intuitiivsed, divinatoorsed elamused, milledes mitte meie ei taba transsubjektiivset, üleisiklist tõelisust. Küll on nad elamused, milledes üleisiklik tõsi-ilm, transsubjektiivne reaalsus, akosmiline olemine meid valdab, meisse tungib, kas meie seda tahame või mitte! Nõnda nagu päikese kiired maailma ja meie silma tungivad — vaatamata sellele, kas meie seda tahame või mitte, nõnda ka siin. Nad on müstilised elamused, tingimata. Kuid mitte igatlaadi ­­&lt;!--//--&gt;müstilised elamused. Müstika ja religioon ei ole mitte samased suurused. On olemas müstikuid, kes müstilistes elamustes ainult oma enese ülendatud, astendatud, võib ütelda ka &quot;metafüüsilist mina&quot; läbi elavad. Ka niisugused müstikud tarvitavad mõisteid: Jumal, valgus, igavene elu j. n. e., aga kõik see on mõistete tarvitamine hinge sisude jaoks, mis tekivad ja tõusevad ainult siit ilmast). Niisuguste müstikute juures on tähtis oma enese mina potentseerimine, kõrgendamine; tahetakse ühte sulada universumiga. Hegel väljendas neid elamusi järgmiselt: ma andun piiramatusele; mina olen temas, olen kõik, olen ainult see. On suur eksitus, kui neid müstilisi elamusi religioosseteks elamusteks arvata. Nad tähendaksid koguni religiooni surma. Ütleb ju üks seesugune müstik, [[Angelus Silesius]], et ilma temata ei võiks Jumal silmapilkugi elada! Niisugused müstilised elamused ei ole muud midagi kui puhtad &quot;minaelamused&quot;; seal ei ulatu veel midagi väljastpoolt mina, transsubjektiivsest reaalsusest mina-elamus-piiridesse. (lk 16-17)
* Milles seisab siis religioossete elamuste iseäraldus?
:Selles, et inimene läbi elab sundimatult silmapilke, mil ta tunneb transsubjektiivse, üleisiklise ja väljaspool meelelist ilma oleva, üleilmse, akosmilise tõsi-ilma avanemist; kus inimese ellu astub midagi, mis suurem on kui inimese mina, aga mis suurem on ka kui ümbritsev meeleline ilm; kus inimese hinge puudutab keegi, kes tugevam, võimsam, püham, armastuserikkam kui inimene ja tema süda ja kes inimest oma poole üles tõstab. Meie elame teda läbi ühelt poolt küll kui irratsionaalset, transtsendentset, teiselt poolt aga ometigi kui immanentset, inimeses ja maailmas olevat; üheltpoolt transsubjektiivset ja akosmilist, teiselt poolt aga seda tahtejõudu ja kvaliteeti, milles ka meie &quot;elame, liigume ja oleme&quot;. Religioossed elamused on jumalikkuse, jumaluse, Jumala enese läbielamused. Inimese harilik igapäevane, elu murtakse nagu läbi, ja läbi selle murtud või kõrvaldatud liniku leiame ühendust, kokkupuutumist ligioleva, meid ja ilma kandva jumalusega, Jumalaga. (lk 17)
* Ka nende elamuste juures on sõna &quot;Jumal&quot; kõige pealt sõna, sümbool, mitte aga see, mis elamusi sünnitab. Kuid puhtreligioossete elamuste juures on sellel sümboolil oma teatud kindel nüanss juures. Nimelt kui meie religioossete elamuste puhul &lt;!--//--&gt;Jumalusest ja Jumalast kõneleme, siis rõhutame meie, et meil neis elamusis on tegemist mitte potentseeritud, kõrgendatud minaga, vaid ühe &quot;Sina'ga&quot;, kes meie ellu astub, meie elule väärtuse, sisu, sihi, eesmärgi annab, meie elu väega ja armastusega ära määrab, meie elu pühitsedes. Ta on tingimata midagi muud kui minu enese isik või mind ümbritsev meeleline ilm. (lk 17-18)
* Ristiusu olu kohta olgu siinkohal lühidalt niipalju öeldud, et selles usus religioossed elamused on tihedalt seotud Jeesuse Kristuse elu ja tööga. Ristiusus elatakse läbi, et Jeesuse Kristuse isiklus, üle aegade ja ruumi elav Issand, meid Jumala-Isa läbielamustele viib, läbielamustele, kus inimesed oma igapäevase maise ja patuse sise-elu teadvussisude kõrval, keskel ja sees Jumala, oma taevase Isa suurest pühadusest ja ilmotsata armastuse sügavustest täidetakse ja juhitakse.
:Ristiusu edasiarendamise ja edasikujundamise katsed selles peapunktis, tema olus, tuumas ei tooks mitte enesega ühes midagi kõrgemat, paremat; ei oleks mitte ristiusu &quot;uuem väljaanne&quot;, &quot;moodne, vastuvõetavam usk&quot;. Küll võivad need katsed teatud inimestele ja aegadele &quot;moodsad&quot; ja &quot;vastuvõetavamad&quot; olla, kuid nad tähendaksid ristiusu alandamist, vesistamist, ümber- ja mahalõikamist. See vähendamis- ja vesistamisprotsess võib koguni nii kaugele minna, et ristiusult igasugune usundi kvaliteet võetakse. Selle tagajärjel jääks asemele ainult mingisugune ratsionaalne täheusk või kondiline mõistete kummardamine või asendline kuiv metafüüsika. (lk 18)
* Siinkohal võiks veel üht küsimust üles tõsta: kas ei võiks seletada, mispärast üldse usudlised elamused olemas on? Mispärast on olemas omapärane, iseäraline usuilm? Mispärast on Jumal olemas?
:Seda seletada või põhjendada katsuda on niisamuti asjata ja ilma tagajärgedeta, kui seletuskatsed küsimuste üle: miks on maailm? miks on elu? miks on vesi? Iga seesugune seletuskatse ei ole mitte selle kõige ülima mõistatuse selgitamine, vaid on iga kord tema tumestamine ja veel keerulisemaks tegemine. Viimast tõsi-ilma elatakse läbi, vaadeldakse, tabatakse intuitiivselt, mitte aga ei seletata inimese mõistusega, kes ainult väikese osa ilmotsata suurest ja sügavast maailmast moodustab. Sellest seisukohast on see, mida läbi elatakse kui valgust, selget olemist, inimese küsivale mõistusele pimedam ja sügavam kui öö, tarvitades Nietzsche sõnu. (lk 19)
** Hugo Bernhard Rahamägi, &quot;Ülitähtis küsimus usuteaduses ja usuelus&quot;, [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1926_I_vihikud_1-4.pdf Usuteadusline ajakiri nr 1, 1926], lk 6-19

=[[Antisemitism]]=
* 60. ja 70-date aastate seaduste varal saivad mõned juutide liigid õiguse, väljaspool asumise-piiri elada, nimelt: isikud, kes kõrgema hariduse saanud; esimese gilde kaupmehed, kes asumise-piiris vähemalt 5 aastat seda seisust pidanud; käsitöölised, hambatohtrid, velskerid ja ämmaemandad; aga ka otstavku soldatid, kes mana nekruti-seaduse järele kroonut teenima pandud. ViimaSte 25 aasta jooksul on seaduseandmine ja ametnikkude tegevus nende &quot;eesõigusliste juutide&quot; vastu kahesugust sihti avaldanud: neile taheti veel iseäralisi keelatud maakondasi luua, ja teiseks, neid elamise või hingekirjas olemise paiga külge kinni köita. Senat tegi 26. aprillil 1896 a. otsuseks (mitmeaastastele varematele seadustele vastandiks), et juudi asunikkude järeltulijad ei või Siberis mujal elada, kui oma hingekirja paigas, seda tuleb neile eri asumise-piiriks lugeda. Sel kombel loodi Siberisse iseäraline rahvaklass: {{Sõrendus|põlised sunniasunikud}}, kes oma esivanemate asupaikade külge kinni köideti. Need sunni asunikkude järeltulijatest, kellel õnnetus oli oma esivanemate pattu ära unustada ja muudesse Siberi linnadesse asuda, seal äri avada jne., kihutati ja kihutatakse halastamatalt kodust välja, paikadesse, kus nende esivanemad nuhtlusealustena hingekirjas olnud, ja kõik kaebtused selle üle jäeti senati poolt tähelepanemata.
* Ka kõrgema haridusega juudid, kes sisemistes kubermangudes elamas, on mitmesuguste iseäraliste rõhumiste all. Nad tohivad näituseks igal pool Vene riigis liikumata varandusi omandada, aga nende perekondadel seda õigust ei ole. Perekonna elu on alaline muretsemine: juhtus perekonna-pea ära surema, siis võidi tervet perekonda kauaaegsest asupaigast minema ajada. Moskvas nõuti koguni, et iga kõrgema haridusega juut, kes oma perekonnaga Moskvas elamas, peaks igal ajutisel ärasõidul oma perekonnale iseäralist elamise luba paluma. Ülepea on Moskva valitsus juutide rõhumise peale väga osav. Mullu talvel ei lastud juudi soldatitel, kes haavatult Moskvasse toodud, naisi ja lapsi omakseid kaema; soldatid ise kihutati, niipea kui nad liikuda suutsivad, linnast minema. Passiseaduse varal on juudid sunni-asunikkudega ja kurjategijatega ühe astme peale seatud. Passiseaduse art. 29. juhatab üleüldise reeglina, et isikutele, kellel passi ei ole, aga kes enda kohta tõendusi tuua võivad, politsei kuni kuueks kuuks passi annab. Art. 74 määrab, et see art. 29. juutide kohta ei käi, vaid tema asemele tuleb passiseaduse art. 32 tarvitada, mis ütleb: &quot;Reegel, mis art. 29 määrab, ei käi isikute kohta, kes kohtuotsuse põhjal politsei ülevaatuse all seisavad, või ses kerjamise eest sundusliselt asumisele saadetud.&quot; Neid saadetakse alalisesse elupaika ja karistatakse kohtu varal, ilma passita olemise ja elukohast ilma lubata äraminemise pärast. Sellest selgub juba valitsuse-ametnikkude ja politsei olek juutide vastu.
* Mõnes linnas, näit. Kievis, on viisiks juutide peale, kellel &quot;elamise õigust&quot; ei ole, korralikku jahti pidada; neid püütakse öössel, kisutakse voodist välja ja tassitakse kõik — mehed, naised, lapsed — politseisse, kui nad jalamaid oma elamise õigust tõendada ei saanud. Kiievi ametnikud läksivad koguni nii kaugele, et &quot;karbi korjandusest&quot; — juutide pealt võetavast erimaksust, mis seaduse järele juudi heategevate asutuste ja koolide heaks minema peab — 10,000 rubla aastas politsei suurendamiseks nõudsivad, Kievis elavate juutide järele valvamiseks, s. o. juutide peale jahi pidamiseks. (lk 713)
* &lt;!--//--&gt;nasi ja alevisi asumise keeld takistab põllutööle asumast, kuigi need tööd viimasel ajal iseäranis juutide poolt tähelpanemist leiavad. Juudid, kes põllutööle asuda tahavad, peavad nüüd kaugesse Argentinasse või Kanadasse minema, kus juba praegu suured juudi põllutööliste asundused on, mis Hersoni ja Ekaterinoslavi kubermangudes olevatest juudi asundustest (kus ka üle 30,000 juudi põllutööl) palju õitsevamal järjel on. (lk 713-714)
* Kaukasias ei tohi juudid nafta-äri ajamist muidu ette võtta, kui igakord raha ja sisemiste asjade ministrite ja Kaukasia kodanliste asjade peavalitseja luba paludes. See kitsendus, mis ka väljamaalaste kohta maksab, püüab magusaid suutäisi &quot;võeraste&quot; eest, mille hulka Venemaal ka juutisi arvatakse, hoida. See mõte ei läinud aga täide, sest kui ühedele kitsendusi ette teha, see ei aja teisa veel tublimale tegevusele, ei anna teistele ettevõtmise vaimu. (lk 714)
* Kõige raskemaks kitsenduseks, peale elupaiga valimise keelu, on veel rusumised liikumata varanduste omandamise ja rentimise asjus. Üleüldine reegel (seisuste sead. art. 780) on: &quot;juudid võivad üleüldises asumise-piiris, kui ka mujal, kus neile alaline viibimine lubatud, igasugust liikumata varandust omandada, ainult mitte elanikkudega asutusi, mille omandamine tingimata ära keelatakse.&quot; Juba see pöhjapanev määrus teeb kitsendusi: seab liikumata varanduste omandamise õiguse elamise õigusega tingimata ühendusesse. Aga ka neis piirides kärbiti juutide õiguseid ükslugu. Samm sammult võeti neil liikumata varanduste omandamise ja rentimise õigust ära, — nii asumise-piiris, kui sellest väljas, nii väljaspool linnasi ja alevisi, kui ka linnades ja alevites. Tagajärjeks oli, et juutidel selles asjas peatselt mingid õiguseid ei jäänud. Juba 10. julil 1864. a. keelati &quot;kõigil juutidel ilma erandita mõisnikkudelt ja talupoegadelt maid omandada, kubermangudes, mis Vilna ja Kievi kindralkuberneride Võimupiiris.&quot; 1865. a. seadus keelas, et juudid ega poolakad ei tohi neissamus kubermangudes ei ostmise, kinkimise ega pärandamise teel liikumata varandusi omandada, mida kroonu iseäraliste hõlbutustega Vene rahvusest isikutele annud. — Neid seaduseid, mis maaomanikkudele kui ka ostjatele väga tülikad, ei täidetud mitte kunagi täiel mõedul, sest elu ise nõudis neist üleastumist. (lk 714)
* See kitsendav seadus pidi küll &quot;ajutiselt&quot; töötama, aga ta on juba 23 aastat jõuus. Ülepea näib, et kitsendavate seaduste juures sõna &quot;ajutiselt&quot; tähendab &quot;alaliselt.&quot; (lk 714)
** &quot;Juutide seisukord Venemaal&quot;, Uus Aeg, 6. detsember 1905, lk 713-714

=[[1905. aasta revolutsioon]]=

* Kui veikene Boeri rahvas Inglise ilmariigiga sõdis, siis seletati igal moel, et vapratele vabaduse-võitjatele on vaja abi anda. Aga abiandmisest ei tulnud midagi välja, ka siis mitte, kui mitmed maad Lõuna-Afrika sõjast otsekohest kasu hakkasivad saama; nii tegi Prantslane ennast Põhja-Afrika peremeheks, Ühisriigid võtsivad Panama kanali enesele jne., aga kui neil saagid käes, siis olivad ka õnnetumad boerid unustatud, kelle mõjul nad seda kõik olivad saanud. Ebatänu on maailma palk! 
:See lugu on maailma politikas ennast lugemata kordasi korranud. Ka meie suure isamaa ning kitsama kodumaa juhtumisi võib sellega võrrelda. 
:Ühise vaenlase vastu minnakse ühendatud jõuul, vaimustuses. Aga kui mõni üksik salk on oma seisukorra juba niisuguseks parandanud, nagu ta soovis, siis lüüakse endistest võitluse seltsimeestest lahku ja ühinetakse kas või endiste vaenlastega. Võitlema jäänud osa võib ise edasi võidelda ja nõrkuse korral hukka minna, — see pole enam nende asi, kelle käsi juba hästi käib.
:Niisugust äraandmise tegevust ülistatakse vanameelsetes erakondades koguni politika tarkuseks, seda ei häbeneta avaldamast. Nendes Riia Saksa lehtede numbrites, mis enne postistreiki Tallinna jõudsivad, toonitati seda iseäralise valjusega, et sakslased ei tohi praegusest vabaduse liikumisest kauemini osa võtta, kui ainult sinnamaani, kus endine Balti sakslaste &quot;ajalooline hariduse&quot; valitsus tagasi saadakse; siis olla vaja sotsialistide ja alama rahva liikumise vastu pöörata [---].
:Kas võib ülekohtusemat omakasu poliitikat enam olla?! Nad tunnevad sellest rõemu, et vanameelne võim, mis ka sakslastegi keelt ja usku rõhus, vabameelsete erakondade poolt järelandmisele on sunnitud ja sakslased seda paljalt pealt vaadates kätte saamad, mis nende südame suuremaks sooviks oli; aga võeraste võitluse vilja vastu võttes otsustavad &quot;akkuratlised&quot; saksad sedamaid: vaja on vana vaenlasega sõbrust sõlmida, see on meile kasulik; kuid vabameelsed, ehk meie küll nende abil oleme oma põlve parandanud, on ikkagi meie vaenlased, nende vastu hakkame seda julgemalt. Talumehele renti juurde, teumehele ühe hobuse asemel kaks kätte, vahelt võidetud rahaga tellime kasakaid ja asutame mustasada, kes rahutumaid maha tapavad!... 
** &quot;Mahajääjatest&quot;, Uus Aeg, 6. detsember 1905, lk 1


* Pea igast ilmariigi nurgast tulevad sõnumid, mis meile jutustavad, et terve Venemaa taevas mustade suitsu pilvedega on kaetud. Alatasa tungivad punased tulekeeled loitma ja heidavad helki ümberringi seisjate talupoegade metsikutele nägudele. Terve Venemaa määratu suur talupoja seisus on nagu kevadine jõgi oma igapäevase, vagusa elu kallastest välja tunginud ja nüüd hoovab ta üle maa, iga asja ära purustades, mis teele ette juhtub. Saadetakse küll kindraladjudantid välja, sellele hävitavale voolule sõjariistadega tammi ette tegema, aga sellest kõigest ei näi palju kasu olema. 
* Venemaal on mõisaid, mille hallid müürid ja vanad puiestikud tunnistavad, et need hooned on näinud aastasadasi mööda minevat. Nende perekonna kirjad ulatavad kaugele minevikusse ja sugukonnal, kellele nad koduks ja pärispesaks olnud, on Venemaa ajaloos suur tähtsus. Aastasadade jooksul on niisugustesse mõisatesse määratumal hulgal köiksugust kallihinnalist ja mälestuseväärilist kraami kokku kantud. Nendes on terved museumid koos ja ikka kogutakse uusi juurde. Mõisate juures on puiestikud, kus võimalikult palju võeramaa kasvusi omale kodupaiga leidnud. Kõige suurema vaevaga on kasvud võersilt siia toodud ja lõpmata hoolitsemisel on nad võera pinnaga viimaks kokku leppinud. Mõisnik on ise mõni kõrge riigiametnik, ta ei taha mõisa sissetulekust palju saada, sellepärast võldakse mõisas majapidamine, viimasel ajal iseäranis karjakasvatamine, kõige toredamini sisse seada. 
:Aga seal tabab mässu laene seda paika. See laene on mitmest sajast, ka tuhandest nälgas ja pool halasti talupojast koos. See hulk kihiseb, keeb, nagu sipelga pesa, ta hõiskab, naerab, ja kui viimaks mõisa ette saab, siis hävitatakse seal kõik ära. Kõiksugu kallid asjad, mille hind otse üles arvamata, tallatakse jalgadega puruks. Kristallist kunsttöö heidetakse vastu kivi, nagu ei maksaks ta kolme kopikutgi. Kallihinnalised kudumise tööd kärisevad võimsate käte all ühest otsast teise, siin ei ole ta rohkem väärt, kui vana teki tükk, mis näruotsijale, pool kop. nael, müüakse. Suur raamatukogu, mis sadandete aastate jooksul kokku korjatud ja kus tuhanded köited kõiksuguste vaimukangelaste mõtetega ja harutustega täidetud, visatakse laialt, just kui oleks need koltunud lehed, mis mujale enam ei kõlba, kui sõnikusse.
:Peagi puutub vool ka mõisa müüride külge. Tuhandete käte kangutusel annavad hallid müürid järele ja mis veel üle jääb, selle sööb tuli. 
:Mõne tunni jooksul on siin kõik maatasa tehtud ja ainult suitsevad rusud juhatavad veel endise õitseva paradiisi sulle kätte. Nüüd puutub vool kõrvaliste hoonete külge. Kõige parem kari hävitatakse lühikese aja jooksul ära, põlised puud langevad üksteise järele ja suurehinnalised hoiuloomad lüüakse maha, just kui oleks nad rotid. 
:Ja kui päev teisel hommikul pilve piiril nähtavale tuleb, siis et leia ta muud eest, kui näeb seda, et vali, sügisene tuul ainuüksi üle äralaastatud paiga uitab ja tuha seest õhkuvat sädet üles otsib. 
:Aga siin on kõik kustunud — kustuvad ka viimased sädemed. Mille ülesehitamiseks aastasajad on ära kulunud — see hävines lühikese aja jooksul — mõne tunniga.
:Hävitamise laene on hirmus, mis üle terve Venemaa ulatab. Talupojad, kes siiamaale suutsivad talve und magada, liigutavad endid, nad tahavad süüa, juua, üleüldse — nad tahavad elada.
:Siin ei küsi enam keegi, mis minu, sinu, mis tema päralt on, vaid rahvas võtab sealt, kust saab ja kust saada on. Mõisate aitadest pannakse viljakoormad peale, mõisate metsad raiutakse maha ja tehtakse kord meelepäralist sooja tuba.
:Terves ilmas sünnitab Venemaa praegune liikumine imestust. Rahvas, kellest arvati, et ta kõige usklikum on, et ta iga asja ette mõttes ennemini kümme korda risti ette lööb, hävitab nüüd korraga kogu Venemaa ära.
:Nii see on. Just surnud usu pealetungimisega on inimeste mõtlemise ja arusaamise võim kinni peetud. Mis aitab seal paljas usk, kus igapäevane elu niisuguseks on tehtud, et üleüldse võimatu on elada. Inimesed olivad nälgas, neil et olnud riiet ümber, nad külmetasivad ilma kütmata viletsates onnides. Nüüd on rahvas ärkanud ja nad lähevad lihtsalt sealt võtma, kus nad varanduse mägesi eest leiavad. See ei näi sugugi nende usulisi tundmusi pahandavat ja nad ei kohku niisugusele teule minnes ka mitte risti ette löömast.
:Sellest järgneb, et neile ainult niisugust usku õpetati, mis küll kuri sundija on, aga ka muud mitte misgit.
:Puudus, nälg, need on, mis liikumisele Vene rahva hulgas edu annavad.
:Aga — kas siis meil ka seda musta tonti karta on, mis omad tiivad üle terve maa laiali lautab.
:Selle peale ei tohi ka kõige osavam ettenägija misgit kindlat ütelda, sest nüüdsel ajal sünnivad ruttu ja üle öö imelikud juhtumised. Millest täna veel teada ei ole, see mõte võib nagu nõiduse väel lühikese ajaga päevakorrale tõusta, suureks sirguda ja juba homme rahvahulgad eneste järele kiskuda.
:Ja sellest kartusest ei ole meie maa mõisnikud ka poolesgi mitte vabad. Meie oleme maalt kirjasi saanud, milles kõneldakse, et mõisnikud ühes oma väärtasjadega kodust olla ära põgenenud.
:Jah, isikud võivad küll kodust ära põgeneda, aga õitsevaid mõisasi ei saa nad mitte ligi võtta. Need jäävad siia ja jäävad saatuse hooleks.
:Ja ähvardav hädaoht et olegi meist ei tea kui kaugel. Viimased sõnumid jutustavad, et põllutööline liikumine Peterburi kubermangusse jõudnud on ja Riia ümbruses on praegus mäss täiel hool käimas. Märkide järele võib otsustada, et ta viimaks ka meie maale jõuab ja hävituse laene siin oma koledused korda saadab.
:Meil aga oldakse üsna rahulised, meie maa mõisnikud, kes ennast siiamaale valitsevaks seisuseks on armastanud nimetada, nähakse nagu pimedad, arusaamatad olevat. Nad lasevad ikkagi veel kasakate salgad mõisates viibida, sõidavad nendega mööda maad ringi ja kimbutavad üksikuid teedel liikujaid inimesi. Mõnes kohas olla ähvardava hädaohu mõjul inimestele ka sõbralikumalt vastu tuldud, aga kui paar soldatit seljataga tueks olivad, siis muutus mehe süda jälle kõvaks.
:Nad ei taha, ei suuda seisukorrast aru saada, ja nende pilk et näe sugugi tulevikusse.
:Ja ometi võiksivad nad palju teha, et üleüldine rüüstamise laene meie maale ei ulataks. Neil oleks tarvis ainult inimeseks hakata ja selle õiguse, et just nende heaks peab talupoja vaev ja higi minema, enesest ära heita. Vanad hallitanud õigused visaku nad enesest ära, sest need tued võivad igal silmapilgul murduda. Nad peavad lühikesest, omast kohast ka valusast eneseärasalgamise koolist läbi käima ja teiste inimestega ühesuguseks hakkama.
:Võib olla, et nad ka vahest pärast sellele tarkusele tulevadgi, aga siis on ehk juba hilja.
* &quot;Must tont&quot;, 6. detsember 1905, lk 1

=[[Joy Harjo]]=
[[Pilt:Joy Harjo smiling, 2019.jpg|pisi|Joy Harjo, 2019.]]
'''Joy Harjo''' (sünninimega Joy Foster; sündinud 9. mail 1951 Tulsa linnas Oklahoma osariigis USAs) on Ameerika Ühendriikide kohalikku päritolu luuletaja, muusik, kirjanik ja näitekirjanik, USA esimene mitteimmigrandist poeet-laureaat.

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mäleta taevast, mille all sündisid,
tunne iga tähe lugusid.
Mäleta kuud, tea, kes ta on.
Mäleta päikese sündi koidikul, mis on 
aja tugevaim punkt. Mäleta loojangut 
ja taandumist öö ees.
Mäleta oma sündi, kuidas su ema nägi vaeva,
et anda sulle kuju ja hingus. Sina oled tõendus
tema elust, ja tema ema omast, ja tolle emast.
Mäleta oma isa. Temagi on sinu elu.
Mäleta mulda, kelle nahk sa oled:
punast mulda, musta mulda, kollast mulda, valget mulda
pruuni mulda, me oleme muld.
Mäleta taimi, puid, elusaid loomi, kel kõigil on omad
hõimud, omad pered, omad ajaloodki. Kõnele nendega,
kuula neid. Nad on elus luuletused.
Mäleta tuult. Mäleta tema häält. Tema tunneb
selle kõiksuse algupära.
Mäleta, et sina oled kõik inimesed ja kõik inimesed on sina.
Mäleta, et sina oled see kõiksus ja see kõiksus on sina.
Mäleta, et kõik on liikumises, on kasvamises, on sina.
Mäleta, et sellest tulebki keel.
Mäleta tantsu, mis on keel, mis on elu.
Mäleta.
&lt;/poem&gt;
* Joy Harjo, [https://poets.org/poem/remember-0 &quot;Remember&quot;], luulekogust &quot;She Had Some Horses&quot;, 1983


&lt;poem&gt;
We were running out of breath, as we ran out to meet ourselves. We
were surfacing the edge of our ancestors’ fights, and ready to strike.
It was difficult to lose days in the Indian bar if you were straight.
Easy if you played pool and drank to remember to forget. We
made plans to be professional — and did. And some of us could sing
so we drummed a fire-lit pathway up to those starry stars. Sin
was invented by the Christians, as was the Devil, we sang. We
were the heathens, but needed to be saved from them — thin
chance. We knew we were all related in this story, a little gin
will clarify the dark and make us all feel like dancing. We
had something to do with the origins of blues and jazz
I argued with a Pueblo as I filled the jukebox with dimes in June,
forty years later and we still want justice. We are still America. We
know the rumors of our demise. We spit them out. They die
soon.

Me hingeldasime, joostes vastu iseendile. Me
jõudsime esivanemat võitluste pinnale, valmis ründama.
Oli raske veeta päevi indiaani kõrtsis, olles hetero.
Lihtne, kui mängisid piljardid ja jõid, mäletamaks unustada. Me
tegime plaane, et hakata elukutselisteks - ja hakkasimegi. Ja mõned meist oskasid laulda,
nii me trummeldasime tuledes raja üles tähiste tähtede juurde. Patu
leiutasid kristlased, nagu kuradigi, laulsime meie. Me
olime paganad, kuid vajasime päästmist nende käest - napp
võimalus. Me teame, et olime kõik selles loos seotud, natuke džinni
selitab pimeduse ja paneb meid kõiki tundma, nagu tantsiksime. Meil
oli omajagu pistmist bluusi ja džässi päritoluga,
vaidlesin ühe puebloga, kui täitsin muusikamasina müntidega juunis,
nelikümmend aastat hiljem, ja me tahame ikka veel õiglust. Oleme ikka veel Ameerika. Me
teame kuulujutte meie surmast. Me sülgame need välja. Nemad surevad
peagi.
&lt;/poem&gt;
* Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/92063/an-american-sunrise &quot;An American Sunrise&quot;] (&quot;Ameerika päikesetõus&quot;), luulekogust &quot;She Had Some Horses&quot;, 1983 ?


&lt;poem&gt;
Selgete siniste akende teravad harjad
viipavad mulle
lennujaama teiselt korruselt.
Servad tantsivad Sandia eelmägedes
turvameeste selja taga,
kes kutsuvad mind oma püssipüügimasinasse.

Olen ohtlik naine.

Kui masin sumiseb, ütlevad nad,
et võtaksin ära oma vöö,
ja ma võtan selle ära nii kergelt,
et see pälvib tähelepanu
mehelt, kes lähedal seisab.
(Ehk ongi see surmav relv,
mis masina laulma pani.)

Olen ohtlik naine,
kuid relv pole nähtav.
Turvateenistus ei leia seda iial.
Nad ei kuule klõpsuvat
püssi mu peas.

The sharp ridges of clear blue windows
motion to me
from the airport’s second floor.
Edges dance in the foothills of the Sandias
behind security guards
who wave me into their guncatcher machine.

I am a dangerous woman.

When the machine buzzes they say
to take off my belt,
and I remove it so easy 
that it catches the glance 
of a man standing nearby.
(Maybe that is the deadly weapon
that has the machine singing.)

I am a dangerous woman,
but the weapon is not visible.
Security will never find it.
They can’t hear the clicking 
of the gun inside my head.
&lt;/poem&gt;
* Joy Harjo, &quot;I am a dangerous woman&quot; (&quot;Olen ohtlik naine&quot;), 1979


&lt;poem&gt;
Maailm algab köögilaua ääres. Mis ka ei juhtuks, me peame sööma, et elada.

Maa kingid tuuakse ja valmistatakse sellel laual. Nii on olnud loomisest saati ja nii jääbki.

Ajame kanad ja koead selle juurest minema. Rinnalapsed närivad selle nurki. Nad kriimustavad selle all põlvi.

Siin saavad lapsed õpetust, mis tähendab olla inimene. Selle ääres teeme mehi, teeme naisi.

Selle laua ääres me peksame keelt, meenutame vaenlasi ja armsamate vaime.

Meie unelmad joovad koos meiega kohvi ja panevad käed me laste ümber. Nad naeravad meiega koos meie vaeste lagunevate minade üle ja kui me paneme end laua ääres taas kokku.

See laud on olnud vihma käes maja, päikse käes vihmavari.

Sõjad on alanud ja lõppenud selle laua ääres. See on koht, kus otsida pelgu õuduse varjus. Koht, kus tähistada kohutavat võitu.

Oleme sel laual sünnitanud ja seadnud oma vanemaid valmis matusteks.

Selle laua ääres me laulame rõõmust ja murest. Palvetame kannatusest ja kahetsusest. Täname.

Ehk lõpeb maailm köögilaua ääres, kui me naerame ja nutame, süües viimast magusat suutäit.


The world begins at a kitchen table. No matter what, we must eat to live.

The gifts of earth are brought and prepared, set on the table. So it has been since creation, and it will go on.

We chase chickens or dogs away from it. Babies teethe at the corners. They scrape their knees under it.

It is here that children are given instructions on what it means to be human. We make men at it, we make women.

At this table we gossip, recall enemies and the ghosts of lovers.

Our dreams drink coffee with us as they put their arms around our children. They laugh with us at our poor falling-down selves and as we put ourselves back together once again at the table.

This table has been a house in the rain, an umbrella in the sun.

Wars have begun and ended at this table. It is a place to hide in the shadow of terror. A place to celebrate the terrible victory.

We have given birth on this table, and have prepared our parents for burial here.

At this table we sing with joy, with sorrow. We pray of suffering and remorse. We give thanks.

Perhaps the world will end at the kitchen table, while we are laughing and crying, eating of the last sweet bite.
&lt;/poem&gt;
* Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/49622/perhaps-the-world-ends-here &quot;Perhaps the World Ends Here&quot;], luulekogust &quot;The Woman Who Fell From the Sky&quot;, 1994


&lt;poem&gt;
In the last days of the fourth world I wished to make a map for
those who would climb through the hole in the sky.

My only tools were the desires of humans as they emerged
from the killing fields, from the bedrooms and the kitchens.

For the soul is a wanderer with many hands and feet.

The map must be of sand and can’t be read by ordinary light. It
must carry fire to the next tribal town, for renewal of spirit.

In the legend are instructions on the language of the land, how it
was we forgot to acknowledge the gift, as if we were not in it or of it.

Take note of the proliferation of supermarkets and malls, the
altars of money. They best describe the detour from grace.

Keep track of the errors of our forgetfulness; the fog steals our
children while we sleep.

Flowers of rage spring up in the depression. Monsters are born
there of nuclear anger.

Trees of ashes wave good-bye to good-bye and the map appears to
disappear.

We no longer know the names of the birds here, how to speak to
them by their personal names.

Once we knew everything in this lush promise.

What I am telling you is real and is printed in a warning on the
map. Our forgetfulness stalks us, walks the earth behind us, leav-
ing a trail of paper diapers, needles, and wasted blood.

An imperfect map will have to do, little one.

The place of entry is the sea of your mother’s blood, your father’s
small death as he longs to know himself in another.

There is no exit.

The map can be interpreted through the wall of the intestine—a
spiral on the road of knowledge.

You will travel through the membrane of death, smell cooking
from the encampment where our relatives make a feast of fresh
deer meat and corn soup, in the Milky Way.

They have never left us; we abandoned them for science.

And when you take your next breath as we enter the fifth world
there will be no X, no guidebook with words you can carry.

You will have to navigate by your mother’s voice, renew the song
she is singing.

Fresh courage glimmers from planets.

And lights the map printed with the blood of history, a map you
will have to know by your intention, by the language of suns.

When you emerge note the tracks of the monster slayers where they
entered the cities of artificial light and killed what was killing us.

You will see red cliffs. They are the heart, contain the ladder.

A white deer will greet you when the last human climbs from the
destruction.

Remember the hole of shame marking the act of abandoning our
tribal grounds.

We were never perfect.

Yet, the journey we make together is perfect on this earth who was
once a star and made the same mistakes as humans.

We might make them again, she said.

Crucial to finding the way is this: there is no beginning or end.

You must make your own map.
&lt;/poem&gt;
* Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/49621/a-map-to-the-next-world &quot;A Map to the Next World&quot;], luulekogust &quot;How We Became Human: New and Selected Poems: 1975-2001&quot;, 2002


&lt;poem&gt;
It was way back, before there was a way back
When time threaded earth and sky.
Children were conceived, were born, grew, and walked tall
In what we now call a day.
There must have been two suns, a bright moon, somehow
We had more light than now, sheen
Of falling in love playing about Earth’s body
In a wild flicker which lit
Us up. We who were this planet and yearned for touch.
Every planted thought grew plant
Ladders to the stars, way back, before there was
No way back, Miss Mary Mack.
We used to sing along the buttons of her
Dress. Our babies are always
Our babies. Even back then when time waved through
The corn. We knew our plants like
Relatives. Their stories were our stories, there
Were songs for everything — I
Should say “are” songs for every transformation
They link between way back and
Now, the forever now, a time when a young
Mvskoke man and woman
Walked through the shimmer of the early evening.
They had become as one song.
They lay down when it was dark. I can hear their
Intimate low-voice talking.
How they tease one another with such gut love.
Earth makes a bed, with pillow
Mounds. And it is there as the night insects sing
They conceived their first child. They
Will look back as they walk East toward the sunrise.
The raw stalks of beginning
Will drink the light, root deeply dark into earth.
In the tracks of their loving
The plant-child emerges, first the seed head, then
Leafy, long male body and the white female
Flowers of tobacco, or
Hece, as the people called it when it called
To them. Come here. We were brought
To you from those who love you. We will help you.
And that’s how it began, way
Back, when we knew how to hear the songs of plants
And could sing back, like now
On paper, with marks like bird feet, but where are
Our ears? They have grown to fit
Around earbuds, to hear music made for cold
Cash, like our beloved smoke-
Making threaded with addiction and dead words.
Sing this song back to me, girl.
In the moonlight, tobacco plant had silver
Moon buttons all up her back.
We’re getting dressed to go plant new songs with words.
Our sun is dimming faster.
Mvto hece, mvto hvse, mvto e —
Kanvchaga, mvto ah
&lt;/poem&gt;
* Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/143932/tobacco-origin-story-because-tobacco-was-a-gift-intended-to-walk-alongside-us-to-the-stars &quot;Tobacco Origin Story, Because Tobacco Was a Gift Intended to Walk Alongside Us to the Stars&quot;]


&lt;poem&gt;
Nähtamatud kalad ujuvad selles kummitusookeanis, mida kirjeldavad liivalained ja veest kulunud rahn. Peagi õpivad kalad kõndima. Siis tulevad inimesed rannale ja maalivad unenägusid surevale kivile. Hiljem, palju hiljem kirjavad merepõhja Chevy veokid, kandes unenägijate järeltulijaid, kes lähevad poodi.

Invisible fish swim this ghost ocean now described by waves of sand, by water-worn rock. Soon the fish will learn to walk. Then humans will come ashore and paint dreams on the dying stone. Then later, much later, the ocean floor will be punctuated by Chevy trucks, carrying the dreamers’ decendants, who are going to the store.
&lt;/poem&gt;
* Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/101674/invisible-fish-swim-this-ghost-ocean &quot;Invisible Fish&quot;] (&quot;Nähtamatud kalad&quot;), luulekogust &quot;Secrets from the Center of the World&quot;, 1989


&lt;poem&gt;
''You can’t begin just anywhere. It’s a wreck.''

                                                                                       Shrapnel and the eye

Of a house, a row of houses. There’s a rat scrambling

From light with fleshy trash in its mouth. A baby strapped to its mother’s back

Cut loose.                                                                     Soldiers crawl the city,


The river, the town, the village,

                                      The bedroom, our kitchen. They eat everything.
Or burn it.

They kill what they cannot take. They rape. What they cannot kill they take.

Rumors fall like rain.

                                     Like bombs.

                 Like mother and father tears swallowed for restless peace.


                                     Like sunset slanting toward a moonless midnight.

Like a train blown free of its destination.         Like a seed fallen where

There is no chance of trees                 or anyplace       for birds to live.


''No, start here.                           Deer peer from the edge of the woods.''

                                                                        We used to see woodpeckers

The size of the sun, redbirds, and were greeted

                                          By chickadees with their good morning songs.

We’d started to cook outside slippery with dew and laughter, ah those smoky sweet sunrises.

We tried to pretend war wasn’t going to happen.

Though they began building their houses all around us and demanding  more.

They started teaching our children their god’s story,

                                                               A story in which we’d always be slaves.

''No. Not here.''

''You can’t begin here.''

''This is memory shredded because it is impossible to hold by words, even poetry.''


These memories were left here with the trees:

The torn pocket of your daughter’s hand-sewn dress,

The sash, the lace.

The baby’s delicately beaded moccasin still connected to the foot,

A young man’s note of promise to his beloved —


                                                                              ''No! This is not the best place to begin.''


Everyone was asleep, despite the distant bombs. Terror had become the familiar stranger.

Our beloved twin girls curled up in their nightgowns, next to their father and me.


''If we begin here, none of us will make it to the end''

                                                                                                               ''Of the poem.''


Someone has to make it out alive, sang a grandfather to his grandson,

His granddaughter, as he blew his most powerful song into the hearts of the children.

There it would be hidden from the soldiers,

Who would take them miles, rivers, mountains from the navel cord place

Of the origin story.

He knew one day, far day, the grandchildren would return,  generations later

Over slick highways                             constructed over old trails

Through walls of laws meant to hamper or destroy, over the  libraries of

The ancestors in the winds, born in stones.


His song brings us to his home place in these smoky hills.


''Begin here.''
&lt;/poem&gt;
* Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/143934/how-to-write-a-poem-in-a-time-of-war &quot;How to Write a Poem in a Time of War&quot;], luulekogust &quot;An American Sunrise&quot;, 2019
** ''Luuletuse [https://poets.org/poem/how-write-poem-time-war teine versioon] veebilehel poets.org.''


&lt;!--{{JÄRJESTA:Harjo, Joy}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitekirjanikud]]--&gt;

=[[Martha Nussbaum]]=
[[Pilt:Martha Nussbaum wikipedia 10-10.jpg|pisi|Martha Nussbaum, 2008.]]
[[Pilt:Martha Nussbaum 2010.jpg|pisi|Martha Nussbaum, 2010.]]
'''Martha Craven Nussbaum''' (sündinud 6. mail 1947 New Yorgis) on USA filosoof.


* [[Süütunne]] on potentsiaalselt loov, see on seotud heastamise, [[andestus]]e ja [[agressioon]]i piiride aktsepteerimisega. Primitiivset laadi [[häbistamine]] on oht moraali võimalikkusele üleüldse.
* Ma olen ka väitnud, et nartsissistliku agressiooni küsimused on tänapäeva Ameerikas eriti teravad, kuna meie kultuur on eriliselt kiindunud [[kontroll]]i ja (eriti meeste) haavamatuse ideedesse.
* [[Jälestus]] põhineb tavaliselt maagilisel mõtlemisel, mitte reaalsel ohul. [---] See keerleb soovi ümber olla sedalaadi olevus, kes sa ei ole, nimelt mitteloomne ja surematu.
* Paljud [[sensatsioon]]i tekitavad telesaated loovad haavatavuse või puude väljanäituse, mis ütleb sulle, et sa oled näidatavast parem. Kui sa end nähtavaga vähimalgi määral identifitseeriksid või [[kaastunne|kaasa tunneksid]], oleks selle vaatamine piin.
** Martha Nussbaum, ''cit. via'': Kenneth Baker, [https://www.sfgate.com/living/article/Philosopher-warns-us-against-using-shame-as-2702884.php &quot;Philosopher warns us against using shame as punishment / Guilt can be creative, but the blame game is dangerous&quot;], SFGate. 8. august 2004


* [Robespierre'ist:] Mind paelus tema dilemma: sa soovid kõigile vabadust, kuid oled sunnitud välja mõtlema, mida teha inimestega, kes sinu plaaniga kaasa ei lähe. Ma mõtlen sellele endiselt kogu aeg.
* Ma pidasin oma Butleri ja Bloomi arvustusi ühiskondlikult kasulikuks tööks. Kuid suur osa minu kannatamatusest nende töö suhtes kasvas välja sellest, et ma keeldusin omaenda aristokraatlikust kasvatusest. Mulle ei meeldi miski, mis määratleb end grupisisese või eliidina, olgu selleks Bloomsbury rühm või Derrida.
* Paljud minu õpilased hakkavad ametnikeks, ajapikku ka kohtunikeks ja lõpuks isegi seadusandjateks. Praeguseks on mul kolm kolleegi, kes on föderaalkohtunikud – ja kui ma nendega maha istun ja räägin, siis loodan, et saan ka nende seisukohti mõnes asjas muuta.
* Parem on riskida sellega, et kriitikud mõistavad su väidetavatele läänlastele ja imperialistidele mõeldud &quot;põrgusse&quot;, kui seista vestibüülis, oodates aega, mil see, mida me öelda tahame, kõigile meeldima hakkab. (&quot;Sex and Social Justice&quot;)
* [Tunnistajana kohtuasjas Romer v. Evans, 1993:] Platoni dialoogid sisaldavad mitmeid äärmiselt liigutavaid meestevahelise armastuse ülistusi ja hindavad seda armastuse vormi üldiselt mehe ja naise armastusest kõrgemaks potentsiaalse vaimsuse ja sõpruse tõttu.
* [Ülikooliajast:] Lugesin Martin Buberit ja mõistsin, et peaaegu kõik suhted, mida Bryn Mawris täheldasin, olid olnud Mina-See tüüpi suhted, milles inimsust tegelikult ei tunnustatud.
* Ehk peaksime üldse loobuma perekonnast kui sildist ja selle asemel küsima, millised on inimeste mitmesugused eesmärgid ja võimed sedalaadi ühendustes.
* Iga sinu esitatud seisukoha puhul peab järgmine küsimus olema: &quot;Milline oleks maailm, kui see idee tegelikult kasutusele võetaks?&quot; [---] Tähtis on see, mis juhtub pikas perspektiivis. Sa lihtsalt ei tea kunagi ette, kus ja kuidas sinu ideaalid realiseeruvad.
** Martha Nussbaum, intervjuu ja tsitaadid: Robert S. Boynton, [https://web.archive.org/web/20110523173436/http://www.robertboynton.com/articleDisplay.php?article_id=55 &quot;Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum&quot;], The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine)

==Artiklid==
* Miks on olemas prostitutsioonivastased seadused? Me kõik, välja arvatud sõltumatult jõukad ja töötud, võtame raha oma keha kasutamise eest. Professorid, vabrikutöölised, ooperilauljad, seksitöötajad, arstid, seadusandjad — kõik teevad oma kehaosadega midagi, mille eest teised neile tasu pakuvad. Mõned inimesed saavad head palka ja mõned mitte; mõnel on suhteliselt kõrge kontroll oma töötingimuste üle ja mõnel on kontrolli vähe; mõnel on palju töövõimalusi ja mõnel väga vähe. Ja mõned on sotsiaalselt häbimärgistatud ja mõned ei ole. Erinevus seksitöötaja ja professori vahel – kes võtab raha oma eriti intiimse kehaosa, nimelt mõistuse kasutamise eest – ei ole aga erinevus &quot;hea naise&quot; ja &quot;halva naise&quot; vahel. Tavaliselt on see erinevus jõuka ja haritud naise ning väheste töövõimalustega vaese naise vahel.
* Paljud kehalise palgatöö tüübid olid varem ühiskondlikult häbimärgistatud. Keskajal peeti laialdaselt madalaks võtta raha oma teenuste kasutamise eest õpetlasena. Adam Smith ütleb raamatus &quot;Rahvaste rikkus&quot;, et on &quot;mõned väga meeldivad ja ilusad anded&quot;, mis on imetlusväärsed seni, kuni nende eest tasu ei võeta, &quot;kuid mille abil kasu teenimist peetakse, olgu siis põhjendatult või eelarvamuse tõttu, omamoodi avalikuks prostitutsiooniks.&quot; Sel põhjusel, jätkab ta, tuleb ooperilauljatele, näitlejatele ja tantsijatele maksta &quot;üüratut&quot; palka, et kompenseerida neile häbimärgistamist, mis on seotud nende annete kasutamisega &quot;elatusvahendina&quot;. Tema arutelu näitab meile mõndagi häbimärgistamise kohta. Tänapäeval on vähesed elukutsed rohkem austatud kui ooperilauljad - ja alles 200 aastat tagasi peeti oma keha sellist avalikku kasutamist tasu eest omalaadseks prostitutsiooniks.
* Rikas eliit on alati eelistanud õilsat amatöörlust. Kuid tõsiasi, et kirge väljendati avalikult keha, eriti naise keha abil, muutis lauljad, tantsijad ja näitlejad kuni viimase ajani heas seltskonnas vastuvõetamatuteks.
* Üldiselt peaksime muretsema hariduse puudumise ja vaesuse pärast. Peaksime muretsema selle pärast, et naistel on liiga vähe korralikke töövõimalusi ning olemasolevateski on tervishoid ja tööohutus liiga vähe reguleeritud. Me peaksime muretsema, kui mehed sunnivad naisi seksuaalseteks tegevusteks, mida nad teha ei taha. Kõik need asjad on muretsemist väärt ja just nende asjade pärast mõistlikud rahvad muretsevadki. Kuid mõte, et me peaksime väheste valikutega naisi karistama, eemaldades ühe neistki vähestest valikutest, on groteskne, ilmselgelt selle liigameerikaliku uskumuse vili, et naised, kes otsustavad seksida paljude meestega, on roojased ja jälestusväärsed olevused, keda tuleb karistada.
** Martha Nussbaum, [https://web.archive.org/web/20080317232352/http://www.ajc.com/search/content/opinion/2008/03/13/spitzered_0314.html &quot;Trading on America's puritanical streak&quot;], The Atlanta Journal-Constitution, 14. märts 2008 (arhiivikoopia, The Wayback Machine)&lt;!--


==Raamatud==--&gt;


==Tema kohta==
* Marthat tunneb häbenematut huvi headuse vastu, millest ta nii šokeeriva tõsidusega kirjutab. Tema jaoks pole filosoofia midagi muud kui intellektuaalne tööriist inimkonna täiustamiseks.
** [[Leon Wieseltier]], ''cit. via'': Robert S. Boynton, [https://web.archive.org/web/20110523173436/http://www.robertboynton.com/articleDisplay.php?article_id=55 &quot;Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum&quot;], The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine)

&lt;!--{{JÄRJESTA:Nussbaum, Martha}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]]--&gt;

=[[Edith Stein]]=

=[[Sappho]]=
'''Sappho''' oli vanakreeka luuletaja ja pedagoog, antiikaja tuntuim naiskirjanik. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Ta sündis Lesbose saarel, arvatavasti kas Eresose või Mytilene linnas. Enamik tema kirjutistest on hävinenud.


==Luule==
&quot;Kreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102-104
:1. Üllas kirju trooniga Aphrodite
:2. Tundub mulle taevaste väärne
:25. Helde Kypris, mänglevad kaunid nümfid
:93. Tõesti soov on mul surra nüüd
:108. Mõrsja, su palg on veetlev
:109. Neitsilik meel


&lt;poem&gt;
1
Üllas kirju [[troon]]iga [[Aphrodite]],
[[Zeus]]i tütar, seiklusteseadja helde,
[[palve]]t kuula, tühjusetunde kütke
mind ära heida,

käskijanna, nii nagu muiste, rutta:
kuulnud kaugelt ootavat hüüdu, kiirelt
valmis seadsid kullase [[vanker|vankri]], tiidsalt
tõttasid teele:

õige kärmed [[varblased]] tõid su alla
kõrgelt [[taevas]]t, lõikasid tiibe [[värtnad]]
helkjaid [[pilv]]i — mustavaid maid ja randu
taamale jättes.

Peagi jõudsid siia, ja naerval palgel,
taeva selgus üllamal näol, sa lahkelt
kuulda tahtsid, mis minu [[hing]]e vaevab,
miks ma sind kutsund,

millist hullu soovi mu põu küll peidab.
&quot;Kelle peaks su [[Armastus|lembuse]] teele saatma
Peitho? Kes on halb sinu vastu olnud,
ütle, mu Sappho?

Kui ta praegu hoidub su eest, siis varsti
sind ta jälgib; [[kink]]e ta põlgab praegu,
pea ent teeb neid; arm temas peagi süttib
vastu ta tahtmist.&quot;

Ilmu seegi kord ja mind lahti päästa
raskest [[piin]]ast — täide et taas võiks minna
see, mis ihkab hing. Ise nüüdki mulle
liitlaseks hakka!
&lt;/poem&gt;
* &quot;Kreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102


&lt;poem&gt;
2

Tundub mulle taevaste väärne see, kes
nii su vastas [[Istumine|istuda]] võib ja aina
vaikselt kuulda armsamat [[hääl]]t maailma
kõikidest häältest

ning su värsket [[naer]]u, mis, taevad hoidku,
nii mul hinge ehmuma sunnib [[õnn]]est,
et kui näen sind hetkekski vaid, ei oska
silpi ma öelda.

Katkeb hääl mul, jooksleb kui kergeid [[leek]]e
selga mööda — terveni neisse mattun,
[[pilk]] ei näe ja [[kõrv]]ades äkki miski
voogab ja peksleb.

Niiskeks tõmbub [[laup]], nagu haige vappun,
kõiki liikmeid haarab mul kuumav rambus,
kõrrest väetim endale tundun nõnda,
ootan kui [[surm]]a.

Kõike siiski julgema peab, sest...
&lt;/poem&gt;
* &quot;Kreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103


&lt;poem&gt;
25

Helde Kypris, mänglevad kaunid [[nümf]]id,
tehke nii, et tervena siia saabuks
taas mu [[vend]], et kõik, mida põu tal ihkab,
täide võiks minna,

et ta heaks võiks pöörda, mis teinud halba,
meile [[rõõm]]u, [[vaenlane|vaenlastel]] [[tusk]]a tuues.
Oh kui ilmas vaenlasi meil ei leiduks
hoopiski mitte!

Las ta jälle tahta ja suuta [[õde|õele]]
austust anda nii, nagu nõuab [[komme]]!
Mingu mõttest kõik, mis tal tulnud kanda,
hinge mis vaevab.

Kuulan rahva [[laim]]u ja [[etteheide|etteheiteid]] —
just kui noaga lõikavad need mu hinge.
Vaevu vaikib üks, kui ju algab teine
õelamalt veelgi.&lt;!--//--&gt;

Võta kuulda mind, jumalanna, aita,
kui sind eal on köitnud mu [[laul]]ud! Kata
tumma [[öö]]ga möödunu — kõigest kurjast
pääseda aita!
&lt;/poem&gt;
* &quot;Kreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103-104


&lt;poem&gt;
93

- - -

Tõesti soov on mul surra nüüd.
Härdalt nuttes ta jättis mu siia ning

läks ja lausus veel minnes nii:
&quot;Oh kui hirmus, mu Sappho, kuis
enda tahtmise vastu nüüd [[Lahkumine|lahkun]] sust!&quot;

Talle ütlesin nõnda ma:
&quot;Lahku rõõmsalt, mind meeles pea,
tea, kui kiindunult sind olen hoidnud ma.

Või kui kaobki sul mõttest see,
las siis meenuda jälle kõik,
kuis nii rohkesti rõõme me näinud koos.

Palju [[pärg]]i sa endale
[[krookus]]õitest ja [[roos]]idest
otsa ette mu seltsis põimisid,

kõigilt kallitelt [[lill]]edelt
kõige kaunimaid [[õis]]i siin
ehteks õrnale kaelale lükkisid!

Kaunijuukselist [[pea]]d sa küll
siin brentheionil lõhnaval
võida võisid, kuis eales sul ütles meel!

Puhkehetkil mu kõrval ent
pehmeil [[vaip]]adel kastsid suud
haljast peekrist...&quot;
&lt;/poem&gt;
* &quot;Kreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104


&lt;poem&gt;
108

[[Mõrsja]], su palg on veetlev, pilgeni su silmad,
arm on su hellund näole kallanud kauni paiste,
rohkesti [[austus]]t sulle jaotas vist Aphrodite.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Kreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104


&lt;poem&gt;
109

&quot;Neitsilik meel, neitsilik meel, miks on sul rutt mind jättes?&quot;
&quot;Iialgi ma, iialgi ma teist korda ei või tulla.&quot;
&lt;/poem&gt;
* &quot;Kreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104


* &quot;Vanakreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 2006, lk 101-104

==Tema kohta==
:Poetess Sappho on Alkaiose kaasaegne. Tema looming kuulub VI sajandisse. Naisluuletaja on antiikkirjanduses väga haruldane nähtus ja mõeldav on selline &quot;vabadus&quot; üksnes dooria ja aioolia aladel, kus naised ei elanud nii suletud elu nagu Joonias ja Atikas. Igipõlise kombe kohaselt koondusid Lesbosel naised meeste eeskujul sõpruskondadeks. Ühe sellise tütarlastegrupi juhiks näib olevat olnud ka Sappho. Siit saab ta ka põhiliselt aine oma luulele. Selleks on küllalt kitsa elamusliku piiriga armastuse ja sõpruse temaatika. Harva jätkub poetessil tähelepanu ühiskondlike nähtuste jaoks. Sappho luuleelamus, kuigi liialt väliseid seikasid kirjeldav, on siiras, vahel ka rahvalaululähedane ja naiivne. Luuletustega pöördub ta tihti palves jumalate poole. Leidub ka didaktilisi palasid, pulmalaule kaaslaste abiellumise puhul ja mütoloogilise temaatikaga luulet. Sappho kuulsus põhineb ta luule siirusel ja keele lihtsusel, kuid ka kujukal ilul. Värsivormid on tal mitmekesised. Sageli tarvitab ta temale omistatud nn. Sappho stroofi, mis on arvatavasti Alkaiose loodud. (lk 545) [kommentaari autor?]
** &quot;Kreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 1964

Märkused:
:1 Peitho — veenmise jumalanna
:2 Laulu on peaaegu tõlke täpsusega ümber töötanud rooma poeet Catullus.
:25 Kypris — 'küproslanna'; Aphrodite hüüdnimi tema Küprose saarel asuvate pühamute järgi.
:Vend — on arvatud, et Sappho venna all tuleb mõista maapaos viibivat Alkaiost.
:(lk 546)


* &quot;Vanakreeka kirjanduse antoloogia&quot;, 2006, kommentaarid [[Janika Päll]]

&lt;!--==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]]
[[Kategooria:Vanakreeka õpetajad]]--&gt;

=Lingistik=
==Sõjaeelne==
* https://kultuur.err.ee/1608501830/rein-veidemann-eksistentsiaalne-lotman
* https://sport.err.ee/1608501899/kiibus-olumpiast-mu-koige-suurem-hirm-oli-mitte-nautida
* https://kultuur.err.ee/1608501698/marie-pullerits-milleks-meile-uks-tantsumaja
* https://kultuur.err.ee/1608501791/hinrikus-tanapaevaseid-probleeme-meie-lastekirjanduses-uleliia-palju-ei-ole
* https://kultuur.err.ee/1608501011/maarja-undusk-ema-saatis-labi-elu-puue-uhitada-kutsetoo-armastuse-ja-koduse-tooga
* https://sport.err.ee/1608499058/levandi-voistlema-on-vaja-minna-roomuga-see-on-sundmus
* https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha
* https://sport.err.ee/1608501377/kristjan-ilves-tundsin-et-ma-toesti-suutsin-inimvoimete-piire-kombata
* https://novaator.err.ee/1608501839/maareformi-korraldajaid-vaevasid-vanad-volad-ja-malu-inimlikkus
* https://kultuur.err.ee/1608299766/uue-loomingu-majas-etendub-liisbeth-horni-lavastus-tode-ja-oigus
* https://www.err.ee/1608507575/putin-tunnustas-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike
* https://www.err.ee/1608505127/president-karis-sojaoht-ukrainas-on-suurem-kui-nadal-tagasi
* https://menu.err.ee/1608390662/tanel-padar-visati-kutsekoolist-valja-vale-erialavaliku-tottu
* https://menu.err.ee/1608391220/mirtel-pohla-onneks-on-moodunud-aeg-kui-taaskasutuspoodides-kaia-oli-piinlik
* https://www.err.ee/1608388718/kahel-vaktsiinil-on-kaitse-koroona-vastu-teistest-norgemaks-osutunud
* https://kultuur.err.ee/1608391994/andres-mustonen-sofia-gubaidulina-loomingust-tema-teostes-on-helgust
* https://www.err.ee/1608390791/rein-sikk-kolm-kilomeetrit-kirste
* https://www.err.ee/1608390758/leino-rei-kuunraprintsiip-ehk-poliitika-ja-kultuur-tuleks-hoida-lahus
* https://www.err.ee/1608389927/opositsionaar-poola-poliitika-pohineb-sageli-voltstunnetel-ja-pooltodedel
* https://www.err.ee/1608389912/poola-ajakirjanik-valitsus-ei-taha-polexitit-aga-nii-voib-juhtuda
* https://www.err.ee/1608389903/poola-kommentaator-poliitilisel-elul-on-nuud-vahemalt-mingi-moju-kohtutele
* https://novaator.err.ee/1608391727/magistritoo-inuitid-poorasid-pealesurutud-tehnoloogiad-kolonialismi-vastu
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp19920925&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp, nr. 38, 25 september 1992]
* https://www.google.com/search?q=Kati+Kuusemets&amp;oq=Kati+Kuusemets&amp;aqs=chrome..69i57&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://www.google.com/search?q=Iti+Niinemets&amp;oq=Iti+Niinemets&amp;aqs=chrome..69i57&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://www.google.com/search?q=Tiina+T%C3%B5nis&amp;oq=Tiina+T%C3%B5nis&amp;aqs=chrome..69i57&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://www.google.com/search?q=Maili+Metssalu&amp;oq=Maili+Metssalu&amp;aqs=chrome..69i57j69i61l2&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://www.err.ee/1608404522/johanna-pirrus-ida-virumaa-viimased-mohikaanlased (Müürileht)
* https://www.err.ee/1608403874/valisilm-brexit-on-suurbritannia-elu-muutnud-arvatust-vahem
* https://www.err.ee/1608496763/valitsuse-facebooki-lembus-toob-kaasa-info-killustumise
* https://www.err.ee/1608497030/toomas-mattson-uhismeediaparand-on-samuti-uhine-ja-tuleks-talletada
* https://novaator.err.ee/1608496805/florist-hollandi-tulbi-okoloogiline-jalajalg-pole-eesti-omast-palju-suurem
* https://novaator.err.ee/1608496745/lahimal-tahel-proxima-centauril-on-ka-kolmas-planeet
* https://kultuur.err.ee/1608495638/maarja-kangro-laibad-ja-veri-kaivad-kirglikuma-enesevaljenduse-juurde
* https://kultuur.err.ee/1608495488/galerii-selgusid-2021-aasta-kauneimad-eesti-raamatud
* https://kultuur.err.ee/1608495632/linda-madalik-elutoopreemia-puhul-jaab-mulje-et-too-on-tehtud-aga-palju-on-veel-pooleli
* https://kultuur.err.ee/1608495533/elutoopreemia-palvinud-mati-sirkel-olen-saanud-ise-enda-tekstid-valida
* https://kultuur.err.ee/1608495641/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-eestlaste-masintolge-on-isegi-google-i-omast-parem
* https://kultuur.err.ee/1608495584/aastapreemia-laureaat-kertu-moppel-kliima-teemale-ei-saa-teatris-otse-laheneda
* https://kultuur.err.ee/1608493805/edetabel-2021-aasta-muuduim-raamat-oli-liis-seina-minu-tulevik-eestis-40-vahvat-ametit
* https://kultuur.err.ee/1608494525/kunnapu-jatkab-uute-teostega-vestlusi-lahkunud-soprade-toltsi-ja-viidinguga
* https://www.err.ee/1608499745/toomas-hendrik-ilves-laanel-on-aeg-venemaale-hambaid-naidata
* https://www.err.ee/1608499667/kallas-julgeolekuolukorrast-diplomaatia-perspektiiv-on-jarjest-ahtam
* https://kultuur.err.ee/1608499781/elmo-nuganen-elust-vabakutselisena-see-on-inspireeriv-ja-vajalik
* https://kultuur.err.ee/1608499709/juta-kivimae-suur-tuba-ei-valminud-hoogsalt-uhe-hingetombega
* https://kultuur.err.ee/1608497336/gunnar-kuura-iluuisutamine-on-muutunud-vaga-tugevaks-spordialaks
* https://kultuur.err.ee/1608497375/edith-karlson-olen-ule-pika-aja-oma-toodega-ka-ise-rahul
* https://kultuur.err.ee/1608497321/maletaja-merike-rotova-soovitan-lapsevanematel-opetada-lastele-malet
* https://kultuur.err.ee/1608497387/leo-rohlin-mind-tombas-keraamika-mitmekulgsus
* https://kultuur.err.ee/1608498893/tonu-kaljuste-uksinda-on-dirigent-ainult-uks-katega-vehkiv-olend
* https://kultuur.err.ee/1608498890/lehte-hainsalu-mu-esimene-luuletus-oli-soo-kuivendamisest
* https://kultuur.err.ee/1608498191/katrin-vali-rummo-lumevalgus-lumepimedus-oli-kui-valgustus
* https://kultuur.err.ee/1608498176/vilen-kunnapu-mulle-on-alati-meeldinud-natuke-teatraalne-vorm
* https://kultuur.err.ee/1608498170/villem-tomiste-minu-jaoks-on-tahtis-et-aktiivne-sadam-on-otse-kesklinnas
* https://kultuur.err.ee/1608497393/rahvakultuuri-elutoopreemia-palvinud-koiva-rahvaluule-voimaldas-minna-maale
* https://kultuur.err.ee/1608497345/rahvakultuuri-peapreemia-laureaat-kristi-joeste-asja-vastu-peab-olema-huvi
* https://kultuur.err.ee/1608497291/simm-valentin-kuigist-stsenaariumis-oli-iga-komakoht-ja-sona-viimistletud
* https://kultuur.err.ee/1608497180/elutoopreemia-palvinud-raivo-poldmaa-uksi-ei-tee-siin-mitte-midagi
* https://kultuur.err.ee/1608497177/annika-uprus-soov-on-esitada-kunstnike-toid-austusega
* https://menu.err.ee/1608498866/tanel-tein-kui-tavaelus-oled-hea-poiss-siis-valjakul-seda-olla-ei-saa
* https://menu.err.ee/1608498779/anne-reemann-tutrega-uhes-lavatukis-mangides-tunnen-end-palju-turvalisemalt
* https://www.err.ee/1608499559/laanet-eesti-valjaopet-andvaid-kaitsevaelasi-ukrainast-ara-ei-too
* https://www.err.ee/1608498869/dmitri-muratov-vene-rahvas-ei-taha-soda-aga-jah-armastab-putinit
* https://www.err.ee/1608499610/keit-kasemets-ukraina-kriis-on-euroopa-toehetk
* https://www.err.ee/1608499613/anton-aleksejev-soda-ei-tooks-kasu-venemaale-ega-ukrainale
* https://sport.err.ee/1608499277/kelly-sildaru-ullatas-trumpala-kvalifikatsioonis-iseennastki
* https://sport.err.ee/1608499325/sildaru-err-ile-esimese-soidu-jarel-oli-pinge-kohe-madalam
* https://www.err.ee/1608499505/edvard-garder-haiglad-peavad-saama-eraldi-rahastusmudelid
* https://novaator.err.ee/1608499451/doktoritoo-otsis-kohta-lubatu-piire-kompavale-kirjandusele
* https://www.err.ee/1608498905/paet-esinduste-sulgemine-ukrainas-on-vale
* https://www.err.ee/1608498938/stoicescu-ukrainal-on-vaja-tunda-laaneriikide-kohaolekut
* https://www.err.ee/1608507299/briti-vastuluure-juht-afganistan-on-taas-muutumas-dzihadistide-kasvulavaks
* https://www.err.ee/1608506618/usa-venemaale-sanktsioonide-kehtestamisel-oleks-kriis-garanteeritud
* https://www.err.ee/1608506933/usa-vaitel-valmib-venemaal-nimekiri-hukatavatest-ukrainlastest
* https://menu.err.ee/1608505871/anu-saagim-ajakirja-just-juhtimisest-ma-olin-halb-inimene
* https://www.err.ee/1608506909/president-alar-karis-annab-tanavu-148-teenetemarki
* https://www.err.ee/1608507290/kaitsevae-kaplanaadi-asemel-jaab-tegevteenistusse-ainult-peakaplan
* https://www.err.ee/1608507377/moskva-vaidab-et-hoidis-ara-ukraina-sabotooride-piiririkkumise
* https://kultuur.err.ee/1608519461/kunstiajaloolane-eesti-klaasikunsti-suurimad-hitid-on-poolkristallile-tehtud-graveeringud
* https://kultuur.err.ee/1608516644/mart-kalm-lapin-oli-ahne-tegude-jarele
* https://novaator.err.ee/1608514913/maailma-onnelikumate-riikide-ohkkond-voib-suvendada-depressiooni
* https://kultuur.err.ee/1608516827/rein-veidemann-eesti-kirjanduse-mote-on-ka-tanu-voimaluse-eest-armastada-eesti-kirjandust
* https://kultuur.err.ee/1608516761/andres-kurg-alates-70ndatest-oli-leonhard-lapin-eesti-kunstielu-keskpunkt
* https://sport.err.ee/1088999/kelly-sildaru-olen-nuud-iseenda-peremees
* https://sport.err.ee/1608482063/kelly-sildaru-olumpiast-olen-praegu-hasti-ponevil
* https://sport.err.ee/1226611/kelly-sildaru-nimetati-viiendat-korda-aasta-noorsportlaseks
* https://sport.err.ee/1608522548/kadri-lehtla-teatas-karjaari-lopetamisest
* https://sport.err.ee/679546/sildaru-olen-veel-noor-mul-on-mitu-olumpiat-ees
* https://sport.err.ee/1608520973/siimer-trahviringil-kaia-on-katastroof
* https://sport.err.ee/1608521951/oja-voistlusviha-hakkab-tekkima-oled-kogu-aeg-nii-lahedal
* https://sport.err.ee/1028393/kelly-sildaru-ma-ei-saakski-veel-onnelikum-olla-kui-praegu
* https://sport.err.ee/1608500258/pronksi-voitnud-sildaru-mul-on-ulihea-meel
* https://lounapostimees.postimees.ee/2213125/kumme-kusimust-tunne-inimest-margus-lepik-ja-vents-armands-krauklis
* https://www.err.ee/966142/kange-alkoholi-muuk-kasvas-eestis-juulis-20-protsenti
* https://lv.wikipedia.org/wiki/Vents_Armands_Krauklis
* https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1804
* https://eestielu.com/et/arvamus/juhtkiri/9652-juhtkiri-kes-on-oige-eestlane-2019
* https://rahvaraamat.ee/p/eestlase-k%C3%A4siraamat-100-asja-mida-%C3%B5ige-eestlane-teeb/1015819/en?isbn=9789949996681
* https://novaator.err.ee/258796/anu-realo-kes-on-oige-eestlane
* https://www.sakala.ee/lauluraamat/metsavendade-laul
* https://edasi.org/76450/rein-raud-kes-meist-on-oige-eestlane/
* https://pealinn.ee/2017/10/30/video-eestlase-kasiraamat-mihkel-raud-teab-milline-on-oige-eestlane/
* https://www.poltsamaark.ee/37?p_p_auth=Ll44K7vv&amp;p_p_id=101&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=maximized&amp;p_p_col_id=column-2&amp;p_p_col_count=1&amp;_101_struts_action=%2Fasset_publisher%2Fview_content&amp;_101_assetEntryId=23408516&amp;_101_type=content&amp;_101_urlTitle=salongiohtu-kulaliseks-oli-kirjanik-valdur-mikita
* http://jaankaplinski.blogspot.com/2015/12/et-olla-oige-eestlane.html
* https://laser.ee/toit/eksperdid-soovitavad-koige-paremaid-seemneid/
* https://www.sasak.ee/est/uudised-1/kuidas-tunda-ara-toeline-eestlane-kerli-koivu-10-nippi
* http://www.vikerkaar.ee/archives/28073
* https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=%C3%95ige_eestlane&amp;action=edit&amp;redlink=1
* https://et.wikiquote.org/w/index.php?search=irdhing&amp;title=Eri%3AOtsimine&amp;fulltext=1&amp;ns0=1
* https://kultuur.err.ee/1608500771/kai-aareleid-iga-raamat-raagib-paratamatult-ka-selle-autori-painetest
* https://www.err.ee/1608501008/siim-kallas-valispoliitika-valikud
* https://kultuur.err.ee/1608500918/indrek-koff-olen-viimasel-ajal-varasemast-rohkem-hakanud-motlema-riimis
* https://www.err.ee/1608500648/marin-mottus-uleilmne-eesti-hajakula
* https://www.err.ee/1608498869/dmitri-muratov-vene-rahvas-ei-taha-soda-aga-jah-armastab-putinit
* https://www.err.ee/1608500552/valisluureamet-vene-vastased-sanktsioonid-voiks-olla-kiirema-ja-laiema-mojuga
* https://sport.err.ee/1608500642/rankel-tanane-soit-oli-kova-pogenemine
* https://menu.err.ee/1608500624/peke-eloranta-viinamarjakasvatus-on-eestis-vaevaline-aga-see-eest-ponev
* https://kultuur.err.ee/1608500516/kadri-kousaar-enda-uuest-mangufilmist-korb-see-annab-lootust
* https://www.err.ee/1608500408/raport-myanmari-sojavagi-on-toime-pannud-sojakuritegusid
* https://sport.err.ee/1608500357/sildarut-aastaid-aidanud-fusioterapeut-ta-on-jaanud-iseendaks
* https://kultuur.err.ee/1608499937/tolkija-danute-giraite-eesti-kirjandusega-on-leedus-raske
* https://sport.err.ee/1608500162/kristina-smigun-vahi-me-ju-koik-poidlad-peos-ootame-seda-medalit
* https://menu.err.ee/1608500126/stefan-ma-pole-kunagi-moelnud-et-eurovisioon-mu-jaoks-voimalik-oleks
* https://www.err.ee/1608502883/zuleyxa-izmailova-mulle-on-juba-teistelt-erakondadelt-pakkumisi-tehtud
* https://novaator.err.ee/1608503051/eesti-kanaliha-teeb-puhtuselt-latile-ja-leedule-silmad-ette
* https://sport.err.ee/1608502868/sildaru-olen-ullatunud-et-sellise-katse-eest-nii-palju-punkte-sain
* https://sport.err.ee/1608503024/eileen-gu-err-ile-kelly-on-alati-konkurent-kellega-tuleb-arvestada
* https://sport.err.ee/1608502901/loit-peaasi-et-sportlane-oma-soorituse-ara-teeb-ja-ise-sellega-rahul-on
* https://novaator.err.ee/1608502361/tonu-viik-korghariduse-rahastamise-olukord-on-pisut-skisofreeniline
* https://sport.err.ee/1608502337/hernits-valijevast-see-susteem-jatab-maha-nii-palju-katkiseid-inimesi
* https://iai.tv/articles/dont-fall-for-zuckerbergs-metaverse-auid-1961
* https://thephilosophicalsalon.com/beyond-a-neoconservative-communism/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/feria-darles/
* https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-tolkijad-helle-michelson
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eestis-oli-huvitavam/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ks-elupikkune-armuseiklus/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/esimesi-sorbonne-i-tudengeid-moskvas-2/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seega-oli-phileas-fogg-kihlveo-v-itnud/
* https://kultuur.err.ee/1608395837/edith-karlson-lahen-alati-vaga-intensiivselt-oma-ainese-sisse
* https://www.vikerkaar.ee/archives/12667 Krull, &quot;Mis on luule&quot;
* https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&amp;n=11&amp;t=295 Carol Ann Duffy
* https://kultuur.postimees.ee/7372799/ilmunud-on-paavo-haavikko-kogutud-luuletused
* https://www.vikerkaar.ee/archives/11674 Haavikko
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=raplamaasonumid20150325.2.28.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
* file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/sisu_vikerkaar_1308.pdf Haavikko - Investeeringute kiituseks
* https://www.err.ee/1608383651/timmermans-maailm-peab-kliimapoliitikas-olema-ambitsioonikam
* https://kultuur.err.ee/1608383687/kertu-saks-erm-ei-peaks-kindlasti-olema-poliitiline
* https://www.err.ee/1608382946/kallas-haiglate-sojaseisukorra-ajal-ei-tundu-laste-kinno-saamine-oluline
* https://www.err.ee/1608383186/ago-samoson-eesti-elekter-ei-ole-euroopa-elekter
* https://www.err.ee/1608383333/oliver-laas-mark-zuckerbergi-metaversum
* https://www.err.ee/1608382817/karis-tahtis-on-tugevdada-erinevaid-uhendusi-soomega
* https://kultuur.err.ee/1608383405/silt-viltu-sveta-grigorjeva-vaktsiinivastaste-meeleavaldusest-see-on-rame-isekus
* https://kultuur.err.ee/1608383294/ardo-ran-varres-nahtamatu-filmis-ehk-muusika-vagi
* https://www.err.ee/1608382514/aimar-ventsel-toonarkomaani-masohhism
* https://menu.err.ee/1608382877/genka-enda-riimis-valjendamine-on-palju-lobusam-kui-niisama-raakimine
* https://kultuur.err.ee/1608382760/enno-poppe-kontrolli-kaotamine-on-uskumatult-huvitav
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tipp-ja-sugavik-uheskoos/ Eve Pormeister
* https://kultuur.err.ee/314430/eve-pormeister-viivi-luigest-kui-mitte-enne-siis-roomas-saad-sa-seda-naha-ja-kuulda
* https://www.akad.ee/2021/09/02/akadeemia-nr-9-2021/
* https://tartu.postimees.ee/6972704/uurimus-maletamise-poeetikast-tugineb-ene-mihkelsoni-ja-christa-wolfi-romaanidele Aija Sakova
* https://kultuur.err.ee/936064/eve-pormeister-miks-oitsesid-hamburgis-1943-aasta-sugisel-kastanid-ja-sirel
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tahan-vaelja-valguse-ja-ohu-kaette-lennata/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kersti-kreismanni-tundeline-teekond-moeoeda-korrepoldu/
* https://www.google.com/search?q=ingel+vaikla&amp;oq=ingel+vaikla&amp;aqs=chrome..69i57j46i512j0i22i30l2.1965j0j7&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://kultuur.err.ee/1608245073/ingel-vaikla-arhitektuuri-saab-toeliselt-kogeda-vaid-ruumis-liikudes
* https://leht.postimees.ee/7255822/filmitegija-ingel-vaikla-arhitektuur-ongi-voim
* https://www.efis.ee/et/inimesed/id/8148
* https://kultuur.err.ee/1608393761/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-eve-laur-ja-katrin-pauts
* https://www.err.ee/1608393092/kaarel-tarand-vanad-nipid-toovad-edu
* https://kultuur.err.ee/1608393725/kaarel-tarand-tiit-terikust-on-inimlikult-kahju
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ Ita Saks
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ametipost-kui-indulgents/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uus-klots-teadmiste-tornis/
* https://slate.com/news-and-politics/2021/10/1619-project-historians-controversy-gordon-wood-woody-holton.html
* https://jhiblog.org/2021/10/30/october-reading-recommendations-2/
* https://eksa.ee/toode/kogutud-luuletused-2/
* https://epl.delfi.ee/artikkel/94937103/paeva-teema-vilja-kiisler-vabadus-olla-rumal
* https://www.muurileht.ee/doktorikraad-ei-taga-immuunsust-vandenouteooriate-vastu-intervjuu-andero-uusbergiga
* https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/pedofiilia-ambivalentsus/
* https://kultuur.err.ee/1608373590/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-minu-turbani-saladus-ja-stephen-king
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitekt-dokumentaalimaailma-korgemas-liigas/
* https://kultuur.err.ee/1608373709/margit-mutso-arhitektide-liidu-roll-on-jarjepanu-kasvanud
* https://lithub.com/the-soul-excavating-work-of-louise-gluck/
* https://www.guernicamag.com/rebecca-solnit-men-explain-things-to-me/
* http://rebeccasolnit.net/essay/when-the-hero-is-the-problem/
* http://rebeccasolnit.net/essay/dont-despair/
* http://rebeccasolnit.net/essay/whose-story-and-country-is-this/
* https://www.theguardian.com/books/2020/feb/28/anne-enright-bad-things-happen-to-women-in-books
* https://annestiil.delfi.ee/artikkel/94851987/fotod-usas-laineid-loov-eestlannast-phd-elustiili-blogija-instagram-pole-koht-vaid-bikiinifotodes-modellidele
* https://etv2.err.ee/1608355343/suurte-heliloojate-klassikalised-paigad
* https://publicdomainreview.org/collection/chopin-s-funeral-march-the-edison-concert-band-1906
* https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94906899/tiina-jogeda-antivakserite-parast-jaeti-mu-operatsioon-ara-nuud-paasevad-loogile-ainult-need-kes-muidu-ara-sureksid
* https://www.err.ee/1608376127/kultuuri-ja-teenindussfaar-tootajatelt-vaktsineerimist-noudma-ei-totta
* https://menu.err.ee/1608522593/jaan-aru-alati-tootavat-valemit-kuidas-tarka-inimest-kasvatada-ei-ole
* https://www.err.ee/1608375722/piiskopid-homoseksuaalsuse-suhtes-pole-me-valjendanud-erinevaid-seisukohti
* https://kultuur.err.ee/1608374540/alari-allik-lai-on-varav-mis-viib-oolinna
* https://kultuur.err.ee/1608374585/kris-suld-tiktok-eesti-poliitilises-kommunikatsioonis
* https://www.err.ee/1608374924/jurmala-spaa-juht-lati-komandanditunnist-nutma-ajab
* https://www.err.ee/1608375512/margit-keller-rohepoorde-suur-pilt-ja-tavakodaniku-kasu
* https://novaator.err.ee/1608375755/tuul-sepp-rohepoore-toob-inimese-tagasi-tema-loomulikku-keskkonda
* https://www.err.ee/1608374558/argo-rosin-rohepoore-ulikool-ja-mangurlus
* https://novaator.err.ee/1608375983/ralf-martin-soe-teaduspohiselt-saab-lahendada-probleeme-vaid-kov-e-kaasates
* https://www.err.ee/1608378653/tonis-saarts-valimised-kui-organisatsioonilise-voimekuse-tuleproov
* https://www.err.ee/1608378410/aaro-lode-koolitoidu-peaprobleem-on-uhiskonna-ukskoiksus
* https://www.err.ee/1608378227/raik-ekre-kasv-venekeelse-elanikkonna-hulgas-on-uks-suur-bluff
* https://menu.err.ee/1608384515/rammstein-esitas-oma-uut-lugu-rahvusvahelises-kosmosejaamas-viibivale-astronaudile
* https://kultuur.err.ee/1608384815/vambola-krigul-soolokontserdist-arvo-pardi-keskuses-maja-aura-on-sobiv
* https://kultuur.err.ee/1608384689/elo-liiv-linnaruumi-valgustus-ei-tohi-olla-hairiv-voi-mura-tekitav
* https://kultuur.err.ee/1608384665/kaidi-urmet-teisele-turule-joudmiseks-peab-raamat-valislugejat-konetama
* https://www.err.ee/1608384353/margaret-parli-ma-olen-omalt-poolt-koik-selleks-teinud-et-koolis-kaia
* https://sport.err.ee/1608383765/pealtnagija-katrina-lehis-laks-ekstreeneri-vastu-politseisse-ja-palus-lahenemiskeeldu
* https://www.err.ee/1608383957/perearst-veel-100-000-inimese-vaktsineerimine-on-reaalne
* https://www.err.ee/1608384518/maire-suurkivi-vaktsineerimisega-seotud-hirmudest
* https://sport.err.ee/1608383789/lehise-poordumine-uurimise-algatamisest-oli-kasu-vaimne-terror-loppes
* https://www.err.ee/1608383690/eesti-ilmselt-suurima-pogeneja-kontol-on-hulk-pagemisi-vanglatest-ja-riikidest
* https://epl.delfi.ee/artikkel/51009429/raili-poldsaar-raputab-kivistunud-arusaamu?
* https://enut.ee/ariadne-long-20052006/
* http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&amp;id=502
* https://naine.ohtuleht.ee/154070/kas-naisi-peksavad-ainult-asotsiaalid-ja-venelased
* chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fariadnelong.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2021%2F04%2FR.Roatso_Natakas-matsomehele.-Mehed-ja-naised-Maarja-Kangro-novellikogumikus-%25E2%2580%259EHuppa-tulle.pdf&amp;clen=211483&amp;chunk=true
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/k-lm-s-da-ameerika-hiskonnas/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tee-laebi-avatud-kapiuste/
* https://www.akad.ee/2001/08/15/akadeemia-nr-8-2001/
* https://enut.ee/ariadne-long-2001/
* https://enut.ee/enuti-uudised-12005-soouuringute-lisaeriala-erinumber/
* https://enut.ee/ariadne-long-2009/
* chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne_long_2007.pdf&amp;clen=58338193&amp;chunk=true
* chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fuudised_2005_1.pdf&amp;clen=173678&amp;chunk=true
* enut.ee/files/tilliraamat_08.06.indd_.pdf
* chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne-2016.pdf&amp;clen=2986337&amp;chunk=true
* chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne-long-2015.pdf&amp;clen=1872037&amp;chunk=true
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/neoliberalism-ja-feminism-vastased-voi-liitlased/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tundekasvatus-tekstisonumites/
* https://sirp.ee/s3-pressiteated/tu-professor-raili-marling-raagib-oma-inauguratsiooniloengul-kriitilisest-lugemisest/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kes-kardab-hillary-clintonit/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mehed-ja-feminism/
* https://www.muurileht.ee/mihkel-kangur-teadmised-kui-plekk-ministri-kuuerevaaril/
* https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95143265/viljandi-tehasejuhi-suur-mure-pooltele-inimestele-keda-varbame-lendab-kohe-viis-kuus-kohtutaiturit-peale
* https://www.temuki.ee/archives/3365 Dolores Hoffmann
* file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Mihkel%20Neumann%20-%20P%C3%B5line%20tamm%20-%20Lugulaul%20Romanowi%20walitsewa%20sugu%20300%20aastase%20juubeli%20puhuks,%201913.pdf
* https://www.err.ee/1608335003/herem-kaitsevae-ulesanne-ei-ole-tegelda-pollumajanduse-kultuuri-ega-muuga
* https://sport.err.ee/1608335075/kolmikduubli-visanud-hallik-ka-selles-vanuses-on-inimene-voimeline-arenema
* https://sport.err.ee/1608335243/tanak-vajan-autot-mis-teeb-seda-mida-ma-tahan
* https://kultuur.err.ee/1608335792/kunstiamps-varvipigmentide-meistrid
* https://kultuur.err.ee/1608335771/sten-kristian-saluveer-eesti-filmipoliitika-on-kokku-jooksnud-ja-selge-tulevikuvaateta
* https://novaator.err.ee/1608332147/uksikute-eakate-fiktiivsed-kasulapsed-paasesid-19-sajandil-kroonust
* https://www.err.ee/1608333299/kadri-liik-loosungitega-probleemide-tapetseerimine-on-mottetu-ja-ka-igav
* https://www.muurileht.ee/eksistentsialism-ja-ekstaas-seenelkaik-kui-rekreatiivne-mottepaus/
* https://www.muurileht.ee/plokiahela-kunst-kui-finantsajastu-perestroika/
* https://www.muurileht.ee/paevakommentaar-vaike-haalekas-seltskond-eesti-poliitikat-kujundamas/
* https://www.muurileht.ee/juhtkiri-kool-see-olen-ju-mina/
* https://www.muurileht.ee/grete-arro-kuidas-opetada-inimesi-kes-meeldiksid-loodusele/
* https://www.muurileht.ee/arvustus-bambi-antropotseeni-ajastul-metsas/
* https://www.muurileht.ee/paevakommentaar-rahast-ja-dopamiinist-poliitilisel-tantsuplatsil/
* https://www.err.ee/1608331937/ligi-riigikogu-rolli-eelarve-menetlemisel-ei-tohigi-suurendada
* https://menu.err.ee/1608332321/heidy-tamme-uno-loop-on-kordumatu
* https://kultuur.err.ee/1608332261/anne-erm-uno-loop-oli-kahtlemata-meie-levimuusika-parl
* https://kultuur.err.ee/1608332363/sepp-eestis-tuleks-uha-enam-panustada-ka-sarjade-tootmisesse
* https://novaator.err.ee/1608332939/kliimaeesmargid-jataks-enamiku-gaasi-ja-naftavarudest-maapoue
* https://novaator.err.ee/1608332741/soti-teadlased-hoiatavad-muksupohise-valitsemisstiili-eest
* https://kultuur.err.ee/1608333206/annika-uprus-etenduskunstid-nouavad-aktiivsemat-kaasamotlemist-kui-teater
* https://menu.err.ee/1608332300/moekollektsionaar-stiil-on-alati-odav-mood-on-alati-kallis
* https://www.err.ee/1608331664/indrek-suitso-biorelvadest-haigused-ja-sojad
* https://novaator.err.ee/1608331745/vanemteadur-venemaa-infosoja-eesmark-on-kulvata-kaost-ja-trotsi
* https://kultuur.err.ee/1608330062/siimets-kui-sinusse-ei-usu-sinu-riik-siis-see-teeb-vaga-kurvaks
* https://novaator.err.ee/1608330791/telefoni-abil-sobra-eiramise-jaoks-moeldi-valja-eraldi-sona
* https://kultuur.err.ee/1608331235/maria-faust-uks-instrument-teoses-kootud-relvad-on-ka-lodi-ise
* https://kultuur.err.ee/1608330944/piret-tibbo-hudgins-eesti-film-vajab-oitsenguks-kumme-miljonit-eurot-aastas
* https://www.err.ee/1608324392/saskia-kask-kobarkakist-ehk-millal-alustab-prokuratuur-kriminaalmenetluse
* https://kultuur.err.ee/1608329981/part-uusberg-eesti-luule-on-minu-jaoks-heliloojana-kullavara
* https://www.err.ee/1608330140/valisilm-afganistanist-lahkumisel-sai-luua-laane-usk-maailmakorda
* https://menu.err.ee/1608329987/andrus-kivirahk-ma-ei-pane-praktiliselt-kunagi-kodus-muusikat-mangima
* https://www.err.ee/1608330680/urmas-koljalg-ja-martin-zobel-kliimamuutusest-ja-elurikkuse-havimisest
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=truajaleht19590429.2.7&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- TRÜ, 29 aprill 1959
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/looduse-leiutaja-lugu/ Kätlin Kaldmaa
* https://novaator.err.ee/1608329600/vkontakte-looja-hoiatab-tehnohiidude-kasvava-voimu-eest
* https://novaator.err.ee/1608322970/pollutaimi-toitvaid-krohmseeni-ohustab-liigne-kemikaalide-kasutamine
* https://www.err.ee/1608322859/aare-tark-praeguste-vahenditega-kliimaneutraalsuseni-ei-joua
* https://www.err.ee/1608322937/kaspar-oja-naiste-palk-on-meeste-omast-kiiremini-kasvanud
* https://novaator.err.ee/1608322952/it-maailma-uletootamiskultuur-hakkab-murenema
* https://www.err.ee/1608322430/andero-uusberg-koroonapassid-jaavad-meiega-veel-kauaks
* https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94195077/presidendikandidaat-soomere-kapis-olevate-luukerede-kontroll-lapsed-mitme-naisega-pool-miljonit-isiklikul-arvel-koolikius-usu-parast
* https://www.theguardian.com/news/2021/apr/28/crime-against-humanity-arundhati-roy-india-covid-catastrophe
* https://www.thelily.com/poetry-saved-me-i-hope-it-can-help-my-teen-girls-too/?
* https://epl.delfi.ee/artikkel/93277477/karmo-tuur-ebasobralikest-riikidest-venemaa-pakub-meile-meie-endi-keedetud-suppi-helpida
* https://www.levila.ee/raadio/musta-laega-eesti-kliimamure/v-osa-kadunud-unistused
* https://www.google.com/search?q=sandra+lange&amp;oq=sandra+lange&amp;aqs=chrome..69i57j46i512j0i512l2j46i512j0i512l2j46i512j0i512j0i22i30.6085j0j7&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://www.theguardian.com/books/2021/jun/03/if-publishers-become-afraid-were-in-trouble-publishings-cancel-culture-debate-boils-over
* https://www.bbc.com/future/article/20210608-what-were-the-first-processed-foods
* https://www.theguardian.com/books/2021/jun/04/the-best-recent-poetry-review-roundup
* https://medium.com/@merlis.nogene/idiokraatia-s%C3%BCnni-maha-magamine-elus-ja-filmis-cb5d681ef133
* https://poets.org/poem/weeds-garden
* https://scoop.upworthy.com/1972-mit-report-predicted-the-collapse-of-society-this-century-recent-empirical-evidence-confirms
* https://www.theguardian.com/technology/2021/aug/02/why-right-to-repair-matters-according-to-a-farmer-a-medical-worker-a-computer-store-owner
* https://lithub.com/youre-probably-misreading-robert-frosts-most-famous-poem/
* https://poets.org/poem/remembrance
* https://muse.jhu.edu/article/798272 The First Conceptualization of Terrorism: Tallien, Roederer, and the “System of Terror” (August 1794), Volume 82, Number 3, July 2021
* https://otherpress.com/remembering-john-cullen/
* https://ekspress.delfi.ee/artikkel/87718641/kliimaeituse-tuviteksti-karbunud-juured
* https://m.gazeta.ru/comments/column/kolesnikov/13885280.shtml
* https://poets.org/poem/everything-needs-fixing
* https://www.npr.org/2021/08/18/1027159166/best-books-science-fiction-fantasy-past-decade?
* https://www.vikerkaar.ee/archives/27357
* https://www.npr.org/2019/08/21/753107888/captain-who-rescued-migrants-at-sea-refuses-paris-medal-calling-it-hypocritical
* https://lithub.com/the-18-most-memorable-trees-in-literature/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/tants-on-koigile/
* https://poets.org/poem/left
* https://www.theguardian.com/books/2021/aug/24/scotland-new-makar-kathleen-jamie-poetry-is-at-the-heart-of-our-culture
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-under-adsonit-magatas/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/biobibliograaf-poline-rikas/
* https://novaator.err.ee/1608300207/filosoofiliselt-sobib-presidendiks-koige-enam-kandidaat-kes-valitseb-sona
* https://kultuur.err.ee/1608344717/puur-kavatseb-presidendi-kultuurinouniku-ameti-korval-muusikavallas-jatkata
* https://vikerraadio.err.ee/1608344174/hagi-sein-tuleviku-televisioon-on-nagu-pood
* https://menu.err.ee/1608344729/hagi-sein-meie-missioon-on-eestikeelse-telemaailma-hoidmine
* https://menu.err.ee/1608345026/kostuumikunstnik-liis-plato-see-on-kulissidetagune-too-mida-tihti-ei-margata
* https://www.err.ee/1608344120/catlyn-kirna-kes-peaks-lastele-internetti-opetama
* https://www.err.ee/1608344171/annely-reile-karistamise-asemel-tuleks-noori-toetada
* https://novaator.err.ee/1608344357/teadlased-tulevikutoidus-on-aina-rohkem-putukaid-ja-vetikaid
* https://novaator.err.ee/1608344078/lugeja-kusib-kas-linnaaia-ounad-on-soomiseks-ohutud
* https://www.err.ee/1608344072/hololei-oleks-elementaarne-et-nordica-lendaks-ka-tallinnast
* https://www.err.ee/1608306609/raul-rebane-koroona-eetika-ja-mina-meie-konflikt
* https://www.err.ee/1608306567/kaimar-karu-otsime-presidenti-eestile-mitte-riigikogule
* https://www.err.ee/1608305340/matti-maasikas-ja-juri-raidla-reformimeelsus-haihtus-kellu-kukkus-kaest
* https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/94350589/sisearhitekt-kadri-tamme-kumblustunn-pikendab-sugistalvel-aias-olemise-monusat-aega
* https://epl.delfi.ee/artikkel/51193267/tiiu-roosma-disainer-psuhholoog-ja-vorgutusteoreetik
* file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Sheryl%20Sandberg/Sheryl%20Sandberg%20-%20Lean%20In_%20Women,%20Work,%20and%20the%20Will%20to%20Lead%20(2013,%20Knopf)%20-%20libgen.lc.pdf
* https://www.poetryfoundation.org/poets/rita-dove
* https://www.guernicamag.com/rita-dove-we-arent-lost/
* https://www.poetryoutloud.org/poet/rita-dove/
* https://www.google.com/search?q=%22library+is+an+arena+of+possibility%22&amp;sxsrf=ALeKk03cH8brdb5YIrm-0HF7g32N9P5nMA:1629790999574&amp;ei=F6MkYYO6IoCOxc8Pj4yjyAg&amp;start=10&amp;sa=N&amp;ved=2ahUKEwjDodnMlMnyAhUAR_EDHQ_GCIkQ8NMDegQIARBI&amp;biw=1920&amp;bih=937
* https://www.goodreads.com/quotes/1066528-the-library-is-an-arena-of-possibility-opening-both-a
* https://www.yis.ac.jp/community/news-posts/~board/news/post/new-campus-facilities-a-window-into-the-soul-and-a-door-onto-the-world
* https://www.quora.com/The-library-is-an-arena-of-possibility-opening-both-a-window-into-the-soul-and-a-door-onto-the-world-do-you-agree-with-the-message-Why-or-why-not?top_ans=277261574
* https://novaator.err.ee/1608323009/eesti-folkloristid-kogusid-noukogude-rahvaluulet-ainult-nailiselt
* https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna
* https://novaator.err.ee/1608342467/inimgeograaf-autostumisest-tekkiv-ohusaaste-koormab-eeskatt-kergliiklejaid
* https://kultuur.err.ee/1608343664/lucija-mrzljak-illustratsioon-pole-ainult-kaunis-pilt-raamatus
* https://kultuur.err.ee/1608343166/anne-pikkov-illustratsioon-on-uks-lihtsamaid-viise-kuidas-kultuur-saab-levida
* https://kultuur.err.ee/1608342491/katrin-ehrlich-oma-loometee-alguses-uppusin-detailidesse
* https://menu.err.ee/1608343649/mart-nurk-reeturi-suzee-ja-tegevustiku-tagamaad-on-vaga-ponevad
* https://novaator.err.ee/1608228459/toiduporno-juured-viivad-vana-roomasse
* https://kultuur.err.ee/1608229116/tonis-lukas-kirjandusmuuseum-ei-ole-uppumas-ega-ole-tal-kaes-ka-kriisi
* https://kultuur.err.ee/1608217534/anton-koovit-banksyndusest-ma-hasti-ei-arva
* https://kultuur.err.ee/1608083164/silt-viltu-evelin-voigemast-nuganen-on-uks-eesti-parimaid-dramatiseerijaid
* https://kultuur.err.ee/1608201280/kersti-kaljulaid-meil-peaks-olema-rohkem-programme-mis-aitavad-viia-kultuuri-paljusust-keskelt-kaugemale
* https://kultuur.err.ee/1608215710/kodune-kultuurisoovitus-naine-aknal-naitab-et-koopia-kopeerimisest-ei-tule-head-nahka
* https://kultuur.err.ee/1608219760/avaldatud-raamatute-hulk-2020-aastal-ei-muutunud-kuid-perioodika-langustrend-jatkus
* https://www.err.ee/1608216679/karl-martin-sinijarv-meil-on-voimalusi
* https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid
* https://n2dalaautor.wordpress.com/
* https://luuleleid.wordpress.com/
* https://www.henriettalmoore.com/post/the-5-evils-preventing-prosperity
* https://www.henriettalmoore.com/post/time-for-a-new-prosperity-rooted-in-a-symbiotic-relationship-with-nature
* https://kultuur.err.ee/1608503651/uuve-lydia-toompere-koigega-meie-elus-tekivad-stereotuupsed-arvamused
* https://kultuur.err.ee/1608503633/ehtekunstnik-andrei-balasov-too-tegemisel-on-oluline-hommikune-aeg
* https://kultuur.err.ee/1608503570/elar-vahter-lavastusest-lea-eestlased-ei-ole-harjunud-jumalast-raakima
* https://kultuur.err.ee/1608503657/noore-skulptori-laureaat-yeung-voidutoost-malestused-annavad-mulle-joudu
* https://kultuur.err.ee/1608494399/andres-siplane-hea-kirjandus-saab-hea-olla-vaid-mitte-nii-hea-kirjanduse-taustal
* https://kultuur.err.ee/1608483653/mariliis-mottus-igavene-polvkondade-konflikt
* https://kultuur.err.ee/1608476168/marek-tamm-jaan-puhvel-90-uks-eesti-erudeeritumaid-humanitaare
* https://kultuur.err.ee/1608411272/kerli-onno-pille-muni-tehisintellekt-sama-mis-internet-aastal-1987
* https://kultuur.err.ee/1608389453/keelesauts-maherdune-sauts
* https://www.err.ee/1608390758/leino-rei-kuunraprintsiip-ehk-poliitika-ja-kultuur-tuleks-hoida-lahus
* https://kultuur.err.ee/1608387602/kaarel-tarand-uus-klots-teadmiste-tornis
* https://www.err.ee/1608380198/maarja-kangro-veel-kord-f-sonast
* https://kultuur.err.ee/1608374585/kris-suld-tiktok-eesti-poliitilises-kommunikatsioonis
* https://www.err.ee/1608503783/kaja-kallas-venemaa-noudmine-on-absurdne
* https://www.err.ee/1608503645/mihkelson-venemaa-laiendas-oma-noudmisi-usa-le
* https://www.err.ee/1608503348/smit-i-peadirektor-astub-andmekandja-kaotamise-tottu-tagasi
* https://sport.err.ee/1608503483/eva-lotta-kiibus-oli-lahedal-olumpiast-loobumisele
* https://sport.err.ee/1608503402/kiibus-ma-ei-tulnud-olumpiale-ootusega-et-loon-kogu-maailma-pahviks
* https://sport.err.ee/1608503243/olumpiablogi-kuidas-ma-kogemata-natuke-pattust-tegin
* https://www.err.ee/1608508283/helika-maekivi-sonatahendusest-keelekorralduseni
* https://www.err.ee/1608508160/kati-kapp-ja-ilona-tragel-toome-eesti-keele-riigieksami-21-sajandisse
* https://www.err.ee/1608509402/jaanika-reilik-bakhoff-eesti-riigioiguslik-traditsioon-ja-pohioigused
* https://www.err.ee/1608509000/ajaloolase-hinnangul-puudis-putin-pika-konega-oma-kaitumist-oigustada
* https://kultuur.err.ee/1608508631/erle-loonurm-usun-et-iga-toimetaja-unistus-on-rohkem-suveneda-ja-motestada
* https://www.err.ee/1608508532/harri-tiido-hiina-hundisodalaste-diplomaatia-taustast
* https://etv.err.ee/1608495932/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo
* https://www.err.ee/1608511106/kertu-moppel-koige-olulisem-on-see-et-meil-poleks-ukskoik
* https://kultuur.err.ee/1608510638/kaidi-klein-lydia-puhul-on-toepoolest-vanus-ainult-number
* https://kultuur.err.ee/1608353031/pilvi-kalhama-konrad-magi-oli-toeline-teerajaja
* https://menu.err.ee/1608353083/fotograaf-kaupo-kalda-see-kuidas-planeeti-murgitame-on-ilusalt-oudne
* https://menu.err.ee/1608352767/jaagup-tuisk-minu-ootunnid-on-muusika-paralt
* https://kultuur.err.ee/1608352693/kaupo-kikkas-algul-pildistasin-koike-peale-matuste
* https://kultuur.err.ee/1608352703/arvustus-villeneuve-i-kutse-duuni-lummavasse-maailma
* https://www.err.ee/1608352715/youtube-i-juht-oigustas-navalnoi-meeskonna-videote-blokeerimist
* https://novaator.err.ee/1608352801/meelis-kitsing-eesti-digiuhiskond-peab-ajale-vastu
* https://kultuur.err.ee/1608352539/kirjanik-mehis-heinsaar-randamine-on-minu-jaoks-eluliselt-tahtis
* https://kultuur.err.ee/1608544135/sanna-kartau-suurim-kultuurisokk-eestis-on-sugav-uksildus-mis-mind-vahepeal-tabab
* https://kultuur.err.ee/1608541357/tonis-kahu-eplikul-on-haare-mis-jaab-meelde-ja-bravuur-mis-nakkab
* https://menu.err.ee/1608540157/eplikud-metal-aitab-olla-rahulikum-inimene
* https://www.err.ee/1608351821/huko-aaspollu-hinnatous-ei-taandu
* https://www.err.ee/1608351747/tiit-land-tahame-tosirohelist
* https://www.err.ee/1608351749/madis-vasser-elektri-hinda-tostab-mineviku-tegevusetus
* https://menu.err.ee/1608351895/mart-pius-koige-suurem-probleem-lapsevanemaks-olemise-puhul-on-enda-ego
* https://novaator.err.ee/1608351773/mikrobioloog-vaktsiini-tugevamad-korvalnahud-tahendavad-rohkem-antikehi
* https://kultuur.err.ee/1608177532/helilooja-maria-korvits-parimad-motted-tulevad-looduses
* https://kultuur.err.ee/1608183121/helilooja-riho-esko-maimets-loomingulisuse-tabamiseks-olen-palju-lamavas-asendis
* https://kultuur.err.ee/1608174544/mariliis-valkonen-helilooming-pole-vaga-ratsionaalne-tegevus-seal-on-alati-annus-mustikat
* https://kultuur.err.ee/1608182218/rasmus-puur-oma-helikeele-tsementeerimist-voiks-voimalikult-pikalt-edasi-lukata
* https://kultuur.err.ee/1608191704/kristjan-korver-helikeel-on-nagu-maailmavaade
* https://kultuur.err.ee/1608351263/anna-kaare-tekstide-kirjutamisel-ja-esitamisel-ei-taha-ma-koigile-meeldida
* http://www.looming.ee/arvustused/elementide-armust/
* http://www.looming.ee/arvustused/elu-on-unenagu-aga-mis-siis/
* http://www.looming.ee/artiklid/kirjanik-loeb-asko-kunnap/
* https://www.err.ee/1608349823/andrei-makarotsev-venemaa-strateegiliste-kavatsuste-janesehaagid
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kuulakem-hiirt/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/tahelepanumajandus/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaesus-laiskus-ja-poliitikute-asendamatus/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/lend-ule-tartu-ja-labi-ajaloo/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uhed-toole-teised-saastma/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-elad-kooliraamatukogu/
* https://anditshappening.ee/intervjuu-maarja-nuut-albumi-hinged-loomeprotsessist-ja-olemusest/
* https://kultuur.err.ee/1608340415/maarja-nuut-mu-loometegevuse-kaivitajaks-pole-turunoudlus
* https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_21_4701 ELi ÜHINE TUGEV VAIM, State of the Union 2021, President von der Leyeni 2021. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, 15. september 2021
* https://www.err.ee/1608340559/el-plaanib-vastukaiku-hiina-taristuprogrammile
* https://kultuur.err.ee/1608340466/arvustus-sentimentaalne-ja-samas-voitluslik-karl-august-hindrey
* https://kultuur.err.ee/1608340826/urmas-viik-illustreeritud-raamatutes-korduvad-ikka-uhed-ja-samad-nimed
* https://kultuur.err.ee/1608340868/anger-new-yorgi-metropolitan-operast-on-mulle-ka-varem-pakkumisi-tehtud
* https://kultuur.err.ee/1608310955/telliskivi-loomelinnaku-galerii-avab-kaks-uut-naitust
* https://www.err.ee/1608313115/mari-kalkun-votaks-oige-aega-et-sattida-oma-sihid-koigepealt-hasti-paika
* https://kultuur.err.ee/1608544138/loe-katkendit-bernardo-atxaga-luhiromaanist-need-taevad
* https://menu.err.ee/1608313184/hendrik-toompere-jr-kusin-endalt-millise-keskkonna-oma-lapselastele-edasi-anname
* https://menu.err.ee/1608313241/rasmus-puur-mingisugune-inimlik-tuum-toob-eestlased-kokku
* https://kultuur.err.ee/685032/tonu-kaljuste-eesti-trump-on-eesti-ise-oluline-et-see-ei-muutuks-millekski-muuks
* https://www.err.ee/1608312389/intervjuu-iga-voim-tahab-mingil-maaral-kontrollida-oma-kodanike-aega Kaarel Piirimäe
* https://sport.err.ee/1608312497/tarmo-tiisler-30-aastat-spordifolkloori
* https://www.err.ee/1608312923/polkovnik-janin-ehitage-remontige-elage-armastage-armuge-sunnitage
* https://kultuur.err.ee/1608312458/suri-tolkija-marek-laane
* https://www.err.ee/1608313127/sassoli-err-ile-eesti-on-30-aastaga-saanud-eeskujuks-teistele-riikidele
* https://www.err.ee/1608313025/kallas-parast-ekre-valitsemisaega-ei-saa-oelda-et-meie-oleme-olnud-ulbed
* https://menu.err.ee/1608313166/taavet-hinrikus-eesti-peab-kasvama
* https://menu.err.ee/1608313169/david-vseviov-tanapaeval-vaieldakse-tihti-vaidlemise-voi-arapanemise-parast
* https://menu.err.ee/1608313196/anna-mariita-mattiisen-pean-hoidma-vabadust-mille-nimel-mu-isa-oma-eluga-riskis
* https://www.err.ee/1608312983/kersti-kaljulaid-me-saame-hakkama-kui-oleme-ausad-ja-julged
* https://menu.err.ee/1608313298/ott-lepland-arkamisaja-aegne-muusika-on-ka-minu-loomekeelt-mojutanud
* https://poets.org/poem/more-something-else Rainy Dawn Ortiz - More Than Something Else
* https://kultuur.err.ee/1608539251/saara-lotta-linno-negramotnajadest-nekramatnajani-debuudiaasta-2021
* https://www.google.com/search?q=%22urmas+kruuse%22+%22oma+olemuselt%22&amp;oq=%22urmas+kruuse%22+%22oma+olemuselt%22&amp;aqs=chrome..69i57j33i160.6509j0j7&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://arvamus.postimees.ee/7270355/signe-mallo-ja-tanel-mallo-inimese-ja-uhiskonna-koolikahjustused-vajavad-leevendamist
* file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Vikerkaar%201-2-2011.pdf 
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=truajaleht19740307.2.13&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- luule: Tibi Suumann, Tiiu Kuld
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp19930402.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Jüri Talvet, &quot;Ladina-Ameerika kirjutavad naised&quot;
* https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena
* https://kultuur.err.ee/1608548932/alexandre-koberidze-on-asju-mida-igauks-peab-tegema-ja-kogema-uksinda
* https://kultuur.err.ee/1608548782/arhitekt-johan-tali-kaasaegses-linnas-on-tombekeskuseid-igal-pool
* https://www.err.ee/1608548779/karin-paulus-toidujulgeoleku-tagab-soltumatu-ja-tark-toidutootmine
* https://kultuur.err.ee/1608548728/tamara-luuk-kuraatoritoo-puhul-on-minu-jaoks-oluline-hoida-tasakaalu
* https://www.err.ee/1608548764/mari-koik-keele-elu-ja-norgemate-kaitse
* https://www.err.ee/1608541240/eliis-lelov-keelt-ei-pea-puuris-hoidma
* https://kultuur.err.ee/1608546028/tiit-terik-teater-pole-ainult-mangupaik-vaid-see-on-ka-pelgupaik
* https://kultuur.err.ee/1608545962/alar-karis-kunst-tasandab-vaimsed-puudujaagid-ja-annab-meile-inimlikud-ideaalid
* https://kultuur.err.ee/1608544453/teatripaeva-gala-lavastaja-ullar-saaremae-kriisiaeg-andis-hea-sisse-valja-hingamise-voimaluse
* https://kultuur.err.ee/1608545968/steven-hristo-evestus-ka-teatris-tuleb-vaadata-otsa-uhiskonna-madapaisetele
* https://kultuur.err.ee/1608546040/keiu-virro-kriitika-ei-saagi-alati-koigile-lopuni-meeldida
* https://kultuur.err.ee/1608546412/ivar-pollu-teater-loob-illusiooni-ja-tuhistab-seda
* https://kultuur.err.ee/1608546577/kulliki-saldre-motleme-liiga-vahe-enda-vastutusele-elu-ees
* https://kultuur.err.ee/1608546529/liisa-saaremael-puuan-labi-oma-loomingu-kaoses-korda-luua
* https://kultuur.err.ee/1608547066/andri-luup-kallite-asjade-vaartus-selgubki-sageli-siis-kui-neist-ilma-oleme-jaanud
* https://sport.err.ee/1608546700/spordimaailma-ohvitserid-libisevad-sadulast
* https://www.err.ee/1608312113/juhan-parts-uks-oudsemaid-asju-on-igav-poliitika
* https://kultuur.err.ee/1608312353/suri-keraamik-jutta-matvei
* https://www.err.ee/1608312026/joks-presidendi-institutsioon-saab-loogi-soltumata-sellest-kes-seda-taitma-hakkab
* https://www.err.ee/1608311066/alar-karis-andis-nousoleku-saada-presidendikandidaadiks
* https://www.err.ee/1608311198/karis-eesti-tulevikule-on-oluline-tark-ja-haritud-rahvas
* https://www.err.ee/1608312059/anton-aleksejev-talibani-oht-ei-ole-ainult-sojaline-vaid-ka-ideoloogiline
* https://novaator.err.ee/1608310835/lugemishuvi-on-tekstimoistmise-voti
* https://opleht.ee/2021/04/kuidas-opetada-lapsi-teksti-moistma/
* https://www.err.ee/1608310679/johanna-maarja-tiik-mis-on-eesti-huvi-kliimapoliitikas
* https://kultuur.err.ee/1608545242/kunstiamps-psuhhedeelne-louna-eesti
* https://www.clashmusic.com/features/in-conversation-laurie-anderson
* https://pl.wikipedia.org/wiki/Ma%C5%82gorzata_Tusk
* https://pl.wikiquote.org/wiki/Ma%C5%82gorzata_Tusk
* https://www.err.ee/1102266/poim-kama-pole-edukat-digiriiki-ilma-digiomavalitsusteta
* https://epl.delfi.ee/artikkel/93587295/kohalik-tegija-poim-kama-ka-aastaid-parast-haldusreformi-ei-suuda-linn-ja-maa-uhist-keelt-leida
* https://www.err.ee/1135550/poim-kama-rikas-vald-vaene-vald
* https://www.err.ee/1160231/keit-parts-keskmise-inimese-fenomen-ehk-ligipaasetavusest
* https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab
* https://poets.org/poem/if-you-knew Ellen Bass
* https://poets.org/poem/never-enough-living Léonie Adams
* https://diplomaatia.ee/autor/maria-malksoo/
* https://diplomaatia.ee/eesti-valispoliitika-malupoliitilisest-horisondist/
* https://diplomaatia.ee/balti-maluofensiivi-esileedi/
* https://www.err.ee/887673/malksoo-valeinfo-ja-infooperatsioonid-toovad-kaasa-paranoilisema-ohkkonna
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/esimene-maailmasoda-maelestuste-kaleidoskoobis/ Maria Mälksoo: Vaira Vike-Freiberga
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-09-10-17-13-24/ Erkki Bahovski: Valdur Mikita
* https://kultuur.err.ee/1608300234/sildna-tana-ongi-reaalsus-see-et-kaheksa-tunniga-peab-uued-peaesinejad-leidma
* https://kultuur.err.ee/1608299994/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-rein-raud-ja-lembit-uustulnd
* https://opleht.ee/2019/09/keelekaste-algus/
* https://kjt.ee/2021/08/heebrea-piibli-teaduse-kohast-tanapaeva-religiooniuuringutes/
* https://kjt.ee/2021/07/asjade-evangeelium-iv-osa/ Liisa Maria Murdvee 
* https://kjt.ee/2021/06/intervjuu-luterliku-maailmaliidu-peasekretariks-valitud-op-anne-burghardtiga/
* https://www.looming.ee/arhiiv/maed/ Lilli Luuk
* https://www.looming.ee/arhiiv/ma-olen-minu-oed/ Øyvind Rangøy: Anna Kaare
* https://www.looming.ee/arhiiv/proosast-ulevaatlikult/ Janek Kraavi
* https://www.looming.ee/arhiiv/luule-66/ Maarja Pärtna
* https://www.looming.ee/arhiiv/artiklivalimikuga-aega-loodimas/ Kaia Sisask: Triinu Pakk
* https://www.looming.ee/arhiiv/andrus-kivirahk-ja-muut-lambanahas/ Neeme Näripä
* https://www.looming.ee/arhiiv/kes-ohverdatakse/ Mart Velsker: Natalja Nekramatnaja
* https://www.looming.ee/arhiiv/arevalt-rahulik/ Mart Velsker
* https://www.looming.ee/arhiiv/jalle-paar-sammukest-jaan-krossi-uurimise-teel/ Cornelius Hasselblatt
* https://www.looming.ee/arhiiv/lohnu-sonu-ja-hambaid-tais-ruum/ Triin Paja
* https://www.looming.ee/arhiiv/kirjanik-loeb-elo-viiding/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/rohkem-palve-kui-jutustus/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kutsun-ules-keelerindel-soda-lopetama/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ainult-meeskooride-laulupidu/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jatkusuutlikkus-viib-hukatusse/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/karsitusega-pillimeister-kaugele-ei-joua/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/miks-on-muusika/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuur-on-labiraakimiste-kunst/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/maailm-nagu-vaalaluust-ihutud-korsett/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-22/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kohkluste-kiuste/
* PIRET KARRO [https://www.vikerkaar.ee/archives/23581 Hüsteeriline tsensuur ja teisi feministide töövõtteid] Vikerkaar, oktoober 2018
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/siirdemeditsiin-on-kuulutatud-laebimurdealaks/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/keskkonnareostuse-vahkkasvajate-ja-mikrobioomi-seosed-looduses/ Mari-Ann Lind
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/pealelend-sulev-koks-3/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/sellest-eestis-peret-planeerides-ei-m-elda/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kohumikroobid-ja-nende-moju-inimese-meeleolule-2/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/nemad-ongi-leegion/ Sirgi Saar
* https://www.err.ee/1608278862/anni-raie-uued-rohealgatused-vajavad-tuge Anni Raie
* https://www.err.ee/1608282711/karin-paulus-maasikasoomise-kiituseks
* https://www.err.ee/1608284478/marian-vosumets-kunst-ja-voim-uhe-katuse-all
* https://www.err.ee/1608288228/karin-bachmann-unustatud-vana-vahemuse-uus-tulemine
* https://www.err.ee/1608291858/siiri-alberg-valikuist-ja-vabadusest
* https://www.err.ee/1608297252/elo-kiivet-suveruumi-valimaaraja
* https://kultuur.err.ee/1608304302/arvustus-kuidas-saada-eksistentsialist-ploomipuu-otsast-alla
* https://kultuur.err.ee/1608305097/kristjan-jarvi-no-p-on-mind-vaga-palju-mojutanud
* https://www.err.ee/1608303153/hiina-noudis-leedult-taiwani-tunnustamise-eest-saadiku-tagasikutsumist
* https://www.err.ee/1608304257/times-hiina-loodud-olematu-teadlane-levitas-laborilekkest-libauudiseid
* https://www.err.ee/1608304350/navalnoile-esitati-uus-suudistus-mis-voib-tema-vangistust-pikendada
* https://kultuur.err.ee/1608304548/eesti-poldude-vahel-vandatakse-serbia-populaarseimat-teleseriaali
* http://web.archive.org/web/20160126184414/https://abcnews.go.com/US/monica-lewinsky-bullying-victims-dont-suffer-silence/story?id=34139687
* https://web.archive.org/web/20141022080457/http://www.cnn.com/2014/10/20/politics/lewinsky-cyber-bullying/index.html
* https://web.archive.org/web/20141021225914if_/http://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2014/10/20/monica-lewinsky-speaks-its-my-mission-to-end-cyberbullying/
* https://www.huffpost.com/entry/monica-lewinsky-stepping-up-speaking-out_b_59db722fe4b0cf2548b338f2
* https://www.vanityfair.com/news/2018/02/monica-lewinsky-in-the-age-of-metoo
* https://web.archive.org/web/20070501061943/http://www.usatoday.com/life/books/news/2004-06-25-lewinsky-clinton_x.htm
* https://web.archive.org/web/20150617062442/http://www.independent.co.uk/news/people/monica-lewinsky-joins-antibullying-group-bystander-revolution-says-she-wants-to-help-other-victims-of-the-shame-game-survive-10308313.html
* https://www.bbc.com/news/technology-31976567
* https://web.archive.org/web/20150319224903/http://www.nytimes.com/2015/03/22/style/monica-lewinsky-is-back-but-this-time-its-on-her-terms.html
* https://sport.err.ee/1608553099/ilves-olumpiast-sellist-emotsionaalset-raskust-spordis-lihtsalt-ei-koge
* https://sport.err.ee/1608553162/avo-keel-ilma-voitluslikkuseta-pole-meil-midagi-vastu-panna-voi-edu-loota
* https://kultuur.err.ee/1608553168/kai-vare-oma-debuutromaanist-lugesin-internetist-soovitusi-kuidas-krimkat-kirjutada
* https://kultuur.postimees.ee/7459160/linda-madalik-pustoliga-paugutamise-asemel-mangiksin-parema-meelega-viiulit
* https://kultuur.postimees.ee/7475857/kaisus-olemise-kiituseks Johanna Jolen Kuzmenko, kriitik: Marta Vaariku näitusest
* https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66091886/ehinitega-kasvamise-vabadust-ja-piire-otsimas-video Kristiina Ehin, Ly Seppel
* https://kultuur.err.ee/1608531454/joosep-susi-etteutlus-on-omamoodi-paranoiline-ja-natukene-lollakas-nahtus
* https://lithub.com/poet-artist-sex-symbol-of-mexicos-avant-garde-rediscovering-nahui-olin/
** https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n
** https://en.wikipedia.org/wiki/Nahui_Ollin
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gallen-Kallela,_Iso_hauki.jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Winslow_Homer_-_Pike,_Lake_St._John_(1897).jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Auguste_Charpentier_-_Harengs_ayant_servi_%C3%A0_l%27alimentation_pendant_le_si%C3%A8ge_de_Paris_-_P1405_-_Mus%C3%A9e_Carnavalet.jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Deux_harengs_1889_V_Van_Gogh_(1).jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Paintings_from_Estonia
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Paul_Burman_Estonian_Kunst.jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gerard_David_-_Madonna_and_Child_with_the_Milk_Soup_-_Google_Art_Project.jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Paintings_of_meats
* https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Potatoes_in_art
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Simberg,_Perunatytt%C3%B6.jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hugo_Simberg_-_Potato_Girl.jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heinrich_Tiidermann_-_P%C3%B5hja-Eesti_neiu_vikatiga.jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKMB1704_Kristjan_Raud.jpg
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Maastik_V%C3%B5rumaalt,_Konrad_M%C3%A4gi,_TKM_TR_12428_M_2658.tif
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKM_0379M.tif
* https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKM_0844A_August_Roosileht_--_Kalevipoeg_P%C3%B5rgu_v%C3%A4ravas.tif
* https://kultuur.err.ee/1608553243/arvustus-lotman-semiootilise-tahenduse-otsimise-hasart
* https://kultuur.err.ee/1608553237/sisearhitekt-tarmo-piirimets-kunstihoone-voiks-olla-hasti-mitmekulgselt-kasutatav
* https://novaator.err.ee/1608271035/raport-enamiku-eesti-ulukiliikide-kasi-kaib-hasti
* https://kultuur.err.ee/1608246852/arvustus-talupojad-tantsivad-prillid-ees-kui-eestluse-varvikas-ajalugu
* https://www.err.ee/1608247167/liis-ehrminger-alahinnatud-elulised-oskused
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/voitlus-tahenduse-parast/
* http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42268/pukk_johanna_ba_2014.pdf &quot;Naise representatsiooni muutumine Eesti ajalehtedes 1940. aastal&quot;
* https://kultuur.err.ee/1608556144/arvustus-leitud-kirjaniku-hing
* https://www.err.ee/1608557392/karin-kruup-kriiside-ajal-vajame-kogukonda
* https://opleht.ee/2022/04/kui-konflikt-hiilib-klassiruumi-kultuuride-konfliktid-ja-nende-lahendamine/ Kätlin Kuldmaa
* https://opleht.ee/2022/04/mari-liis-lill-dokumentaalteatri-teemad-kasvavad-valja-elust-enesest/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/nutikas-kohanemine-kui-sotsiaalne-innovatsioon/
* https://kultuur.err.ee/1608586669/erm-i-teadusdirektor-pille-runnel-euroopa-teadusmuuseumid-ei-alahinda-kulastajaid
* https://kultuur.err.ee/1608586243/urmas-vadi-ei-usu-kohustuslikku-kirjandusse-inimestel-voiks-olla-oma-autor
* https://novaator.err.ee/1608585919/huumoriuurijad-lemmikloomaga-esinev-poliitik-riskib-naerualuseks-jaada
* https://menu.err.ee/1608585994/koolipsuhholoog-kristi-feldman-vanemate-ootused-on-korged-ja-unustatakse-inimlikkus
* https://www.err.ee/1608585910/eva-maria-liimets-peaksime-vaba-ajakirjanduse-tahtsusele-osutama-iga-paev
* https://menu.err.ee/1608585550/puustusmaa-valgevene-kolleegid-ei-saanud-uldse-aru-et-minsk-on-hoopis-lasnamael-filmitud
* https://sport.err.ee/1608585556/eesti-esinumber-o-sullivanist-miks-ta-ei-peaks-nii-mangima-ka-50-aastasena
* https://novaator.err.ee/1608585604/arheoloogid-uurivad-saaremaa-maalinnade-saladusi
* https://sport.err.ee/1608585622/sveitsi-meistriks-tulnud-mets-seda-perioodi-tuleb-nautida-tunne-on-voimas
* https://menu.err.ee/1608586144/mihkel-kangur-tulevikus-voib-olla-kuni-miljard-kliimapogenikku
* https://www.err.ee/1608586018/signe-riisalo-inimeste-heaolu-peab-kasvama-olenemata-maailmas-toimuvast
* https://www.politico.com/news/2022/05/02/supreme-court-abortion-draft-opinion-00029473
* https://menu.err.ee/1608584860/eneli-kager-eestis-lopeb-aprikoosipuude-kandeiga-20-25-eluaasta-juures
* https://sport.err.ee/1608584884/terviseradade-uus-juht-riigitasandil-tuleks-teha-uhiskondlik-kokkulepe
* https://novaator.err.ee/1608584842/sonavabaduse-automaatne-piiramine-soosib-autokraate
* https://kultuur.err.ee/1608584695/kultuuriminister-vabakutseliste-loovisikute-oiglane-toetus-on-prioriteet
* https://kultuur.err.ee/1608584257/andres-sutevaka-isikunaituse-fookuses-on-kunstniku-muutumine
* https://kultuur.err.ee/1608584272/mutso-linna-inimsobralikkuse-maarab-see-kui-kaua-saab-seal-hakkama-vohivoora-ja-rahatuna
* https://kultuur.err.ee/1608584026/agnes-aljas-kliimakriis-ja-roheteemad-muuseumis
* https://kultuur.err.ee/1608584014/siim-raie-inimestel-on-kunsti-vaja
* https://menu.err.ee/1608583819/tiina-saar-veelmaa-teadusuuringud-naitavad-et-teeme-11-karjaari-elu-jooksul
* https://kultuur.err.ee/1608584005/anne-erm-koik-muutub-seega-ka-jazz-ei-saa-jaada-muutumatuks
* https://kultuur.err.ee/1608583840/dee-dee-bridgewater-aretha-franklin-on-mulle-nii-tahtis-ja-ma-ei-tea-miks
* https://kultuur.err.ee/1608585073/diana-tamane-mu-pere-on-nagu-vaike-uhiskond-mis-on-mulle-kattesaadav
* https://kultuur.err.ee/1608585181/erm-i-taiskasvanuhariduse-koordinaator-kogukondi-kaasav-muuseum-loob-heaolutunde
* https://sport.err.ee/1608585145/norra-olumpiakeskust-kulastanud-fusioterapeut-edu-taga-ei-ole-raha-vaid-koostoo
* https://kultuur.err.ee/1608584812/ardo-ran-varres-draama-on-tinglik-aga-ooper-on-hupertinglik
* https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96519729/eesti-suurim-koogiviljakasvataja-sagro-lopetas-tegevuse
* https://arvamus.postimees.ee/7511902/jaak-kilmi-tegi-filmi
* https://www.theguardian.com/science/2021/oct/20/jane-goodall-on-fires-floods-frugality-and-the-good-fight-people-have-to-change-from-within
* file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/teater_muusika_kino_2000_07_0001.pdf
* https://www.err.ee/1608565138/ellen-valter-toronto-uus-eesti-maja-sumboliseerib-meie-avatust
* https://sport.err.ee/1608566341/jurgen-rooba-meil-on-meeskond-kes-suuteline-koiki-voitma
* https://www.err.ee/1608577933/merlin-liis-toomela-uudisteportaalid-kui-uued-kohtusaalid
* https://kultuur.err.ee/1608577609/kirjandusfestivalil-headread-esinevad-teiste-seas-herve-le-tellier-ja-antti-tuomainen
* https://kultuur.err.ee/1608577987/kontserdiarvustus-noor-olla-on-kevadet-rinna-sees-kanda
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/loovuuringute-doktorantuuri-ja-audiovisuaalkunsti-voimalused-ja-vastutus/ Elen Lotman, intervjuu
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/saa-ise-kah-nii-vanaks/ SIRLE SALMISTU
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/suured-siirded-ehk-kuidas-toostusuhiskonda-tema-enda-kaest-paasta/ LAUR KANGER
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kureerimise-poliitiline-potentsiaal-kriisiajal/ Liisa Kaljula, Anu Allas, int
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/autoripositsioon-ja-selle-sonastamise-vajalikkus/ Piret Karro, int
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kirst-tordil/ MARIS JOHANNES
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ilmar-trulli-veereb-kartul-pollu-veerel/ JÜRI KOLK
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/andmise-puhitsus/ MEETA MOROZOV
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/haprust-mitte-peletada/ MERLIN KIRIKAL
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/koik-see-on-elu-osa/ LIIS RULL
* https://kultuur.err.ee/1608583924/juhan-liivi-luuleauhinna-palvis-mirjam-parve
* https://kultuur.err.ee/1608583933/arvustus-mustrastas-haavatud-sulelised-sumbolistlikus-linnupuuris
* https://novaator.err.ee/1608583903/osoon-uurib-kuidas-saab-puhas-joogivesi-meie-kraanidesse
* https://kultuur.err.ee/1608583828/kristiina-alliksaar-eesti-vajab-kvaliteetset-kultuurijuhtimist
* https://www.err.ee/1608583780/euroopa-komisjon-lukkas-leedu-erameedia-kaebuse-tagasi
* https://novaator.err.ee/1608583777/uhe-minuti-loeng-mida-tahendab-hariduse-dekoloniseerimine
* https://novaator.err.ee/1608583732/jutt-paabeli-tornist-oli-oma-ajast-aastatuhandete-vorra-ees
* https://novaator.err.ee/1608583606/primatoloog-frans-de-waal-soo-tuhistamise-asemel-tuleb-tegeleda-ebavordsusega
* https://menu.err.ee/1608583237/kadri-valner-iga-inimene-vaarib-veidrusi-kuni-ta-ei-hairi-teisi
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ellujaamisstrateegiad-autoritaarsuse-kursil-euroopas/
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp19910628.1.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp, nr. 26, 28 juuni 1991
* https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKakadeemia202004.2.7&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Akadeemia aprill 2020
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kui-me-ei-raagi-armastusest-pole-see-riik-mulle/
* http://poliitikalabor.ee/artiklid/arvamus/laura-vilbiks-uks-nagemus-globaalsest-oiglusest/
* http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48553/soonberg_maarja.pdf Maarja Soonberg LINDA HOGANI “PÄIKESETORMID”: ÖKOFEMINISTLIK ANALÜÜS Magistritöö 2015
* https://epl.delfi.ee/artikkel/79845910/anna-maria-penu-nagime-et-voim-hindab-maha-vaikimist-ja-rohutu-alistumist
* https://kultuur.err.ee/588015/egge-kulbok-lattik-solidaarsus-muut-voi-vajadus
* https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/01/ariadne_long.pdf 1/2, 2015
* https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82322392/kuidas-saada-edukaks-luisa-roivas-anu-saagim-kriss-soonik-ja-teised-eesti-staarid-annavad-karjaarinou
* https://jhiblog.org/2022/04/20/a-very-english-story-the-transition-between-feudalism-and-capitalism-in-merrie-olde-englande/
* https://jhiblog.org/2022/04/18/history-as-practical-aesthesis-an-interview-with-d-graham-burnett/
* https://jhiblog.org/2022/04/29/april-reading-recommendations-3/
* https://jhiblog.org/2022/04/25/trans-intellectual-history-a-methodologico-liberation-manifesto/
* https://jhiblog.org/2022/04/27/laboratory-life-juri-lotman-on-scientific-revolutions/
* https://www.npr.org/transcripts/1034751793?t=1650881049778 'Poet Warrior' Joy Harjo Wants Native Peoples To Be Seen As Human, NPR, September 7, 2021
* https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson
* https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson
* https://et.wikipedia.org/wiki/Loodus_(Ralph_Waldo_Emersoni_essee)
* https://et.wikipedia.org/wiki/Ralph_Waldo_Emerson
* https://en.wikipedia.org/wiki/The_Conduct_of_Life#Fate
* https://en.wikipedia.org/wiki/Double_consciousness
* https://en.wikipedia.org/wiki/The_Sport_of_the_Gods
* https://en.wikipedia.org/wiki/We_Wear_the_Mask
* https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Laurence_Dunbar
* https://www.poetryfoundation.org/poets/paul-laurence-dunbar
* https://www.poetryfoundation.org/poets/nikki-giovanni
* https://bookriot.com/most-famous-poems/
* https://www.loc.gov/programs/poetry-and-literature/poet-laureate/poet-laureate-projects/poetry-180/all-poems/
* https://lithub.com/the-32-most-iconic-poems-in-the-english-language/
* https://www.poetryfoundation.org/poems/48985/phenomenal-woman
* https://antigravitymagazine.com/column/poetry-4/
* https://poets.org/poem/refuge-1 Jackie Wang
* https://www.bookfinder.com/search/?ref=sre&amp;lang=en&amp;mode=basic&amp;destination=ee&amp;new_used=%2A&amp;currency=USD&amp;title=The%20Sunflower%20Cast%20a%20Spell%20to%20Save%20Us&amp;st=sr&amp;ac=qr
* https://poets.org/poem/life-place-where-its-forbidden-live
* https://poets.org/poem/masochism-knees
* https://poets.org/poet/jackie-wang
* file:///C:/oop/0%20-%20raamatud,%20tmp/0%20-%20poliitika/Jackie%20Wang/(Intervention%20Series%2021)%20Jackie%20Wang%20-%20Carceral%20Capitalism-Semiotext(e)%20(2018).pdf
* https://entropymag.org/you-make-me-feel-2-jackie-wang/
* https://www.wikidata.org/wiki/Q6046166
* https://blog.bestamericanpoetry.com/the_best_american_poetry/2015/04/10-poets-for-the-revolution-by-christopher-soto.html
* https://poets.org/text/poets-laureate-fellows-interview-luisa-igloria
* https://poets.org/poem/ode-tired-bumblebees-who-fall-asleep-inside-flowers-pollen-their-butts
* https://poets.org/poet/luisa-igloria
* https://en.wikipedia.org/wiki/Luisa_Igloria
* https://diggingpress.com/2021/04/28/walter-benjamins-warning-alina-stefanescu/
* https://diggingpress.com/poetry-series-april_2021/
* https://www.google.com/search?q=Helene+Cixous%2C+Three+Steps+on+the+Ladder+of+Writing&amp;sourceid=chrome&amp;ie=UTF-8
* https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2020/09/To%CC%83lkijaHa%CC%88a%CC%88l_II.pdf
* https://menu.err.ee/1608560167/randur-artur-vorontsov-vaikselt-on-tekkimas-vajadus-stabiilsuse-jarele
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maailm-kui-arm-ja-surm/
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hobi-kaassoltuvuses/
* https://tartu.postimees.ee/7494629/toomas-kiho-lodja-paastmine-riia-alt
* https://tartu.postimees.ee/7495709/stepan-karja-kuulsus-kohustab-meid-suurelt-motlema
* https://tartu.postimees.ee/7495701/teadlased-votsid-ahvena-luubi-alla
* https://tartu.postimees.ee/7495708/olumpiavoit-ei-ole-toonud-vehklemishuviliste-plahvatuslikku-kasvu-lootust-annab-uue-saali-tulek
* https://tartu.postimees.ee/7495715/reedene-room-olletehase-juht-puhkab-koigepealt-aasta-ning-alles-siis-motleb-mis-edasi
* https://leht.postimees.ee/7495632/ulo-vihma-sojapogenike-toitmine-unustati-sootuks-ara (lugu on ära kaotatud)
* https://tervis.postimees.ee/7496086/ossinovski-meeste-tervise-ebavordsus-tuleb-suurest-sotsiaalsest-ebavordsusest
* https://kultuur.postimees.ee/7495811/kultuur-kui-on-vaja-parukas-pahe-panna-siis-pole-muusika-ajatu
* https://kultuur.err.ee/1608559060/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-soome-krimkast-norra-koomiksini
* https://kultuur.postimees.ee/7494885/kultuur-peeter-mudisti-suureparane-naitus-postimehe-majas
* https://arvamus.postimees.ee/7494685/keskkond-rein-kuresoo-kevad-saabub-koigele-vaatamata
* https://arvamus.postimees.ee/7494695/keskkond-karl-adami-linnud-kuulutavad-kevadet
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juuresoleku-joud/ 
* https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/uppumine-ilusse/
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/v-rtsi-v-gi/ India ookean
** https://novaator.err.ee/881113/rahvarahutused-hoiavad-eesti-teadlasi-india-ookeani-saarel-loksus India ookean
* https://novaator.err.ee/1157563/polaar-ja-maestikujaa-sulades-soojeneks-maailm-tublisti Põhja-Jäämeri
** https://novaator.err.ee/1608238245/arktika-merejaa-sulab-varem-arvatust-kaks-korda-kiiremini
** https://novaator.err.ee/1608071881/arktika-mikroplast-parineb-suuresti-riietest
** https://www.err.ee/637697/mihkelsoni-hinnangul-voidab-eesti-transiit-kliima-soojenemisest
** https://novaator.err.ee/1081070/uuring-pohja-jaameri-jaab-sajandi-keskpaigaks-suviti-jaata
** https://novaator.err.ee/1608129274/pohja-jaameri-vois-kunagi-olla-mage
** https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/soome-ugri-kulm/
** https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ksnes-seiklusjanust/
** https://sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/elu-tundras-ja-pohja-jaeaemere-aeaeres-eesti-kunstiakadeemia-soome-ugri-uurimisreiside-fotod-muenchenis/
** https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kliimamuutused-ja-meie/
** https://sirp.ee/s1-artiklid/film/unistuste-meistrid-ja-viis-pluss-ueks-elementi/
** https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/unistusest-lahutas-vaid-v-in/
** https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/tants-mammuti-umber/
** https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/emakese-maa-seedekulglas/ Põhja-Jäämeri
* https://novaator.err.ee/1608562453/hubriidtoo-populaarsus-voib-viia-koosolekulaua-valjasuremiseni
* https://novaator.err.ee/1608562714/aasta-lind-metskurvits-naitas-keskaegsel-toidulaual-pererahva-joukust
* https://kultuur.err.ee/1608562903/muba-juht-timo-steiner-hoone-peamine-wow-efekt-on-kuus-suurt-saali
* https://menu.err.ee/1608563119/ester-kuntu-olen-tanulik-toode-eest-mis-nouavad-sugavale-minemist
* https://tartu.postimees.ee/7490422/reedene-room-kulliki-saldre-peegeldab-loviisas-iseennast
* https://tartu.postimees.ee/7494629/toomas-kiho-lodja-paastmine-riia-alt
* https://tartu.postimees.ee/7497468/nadala-starter-abakhani-akende-moelooming-noor-noelad-ja-kangas-mida-loigata-ei-tohi
* https://www.ypsilon.ee/7496336/seks-ja-linn-miks-mulle-koolis-ei-opetatud-eesti-feminismist
* https://arvamus.postimees.ee/7495728/ajalugu-kuidas-napoleon-moskvas-kais
* https://arvamus.postimees.ee/7497369/arvamus-juri-allik-kuidas-havitada-eesti-teadust
* https://kultuur.postimees.ee/7497391/kultuur-armastusest-ja-andestusest-ballettides-kratt-ja-giselle
* https://investor.postimees.ee/7496546/amazon-hakkab-oma-tootajaid-tsenseerima
* https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed
* https://teadus.postimees.ee/7497284/intervjuu-andi-hektoriga-maailma-vapustab-ulekaaluliseks-saanud-osake
* https://menu.err.ee/1608561667/kristjan-karis-kui-isa-midagi-ei-oelnud-teadsime-et-jama-on-kaelas
* https://kultuur.err.ee/1608561706/hans-christian-aavik-nielseni-konkursist-paremat-atmosfaari-ma-pole-kohanudki
* https://kultuur.err.ee/1608561778/olle-mirme-apteeker-melchiorist-selge-on-see-et-me-ei-saa-teha-dokfilmi
* https://sport.err.ee/1608561592/kristjan-kalkun-hokikultuur-ja-meie-etniline-parand
* https://kultuur.err.ee/1608561361/egle-heinsar-miks-lugeda-raamatuid
* https://kultuur.err.ee/1608561370/sten-lassmann-puudub-tegevusplaan-eesti-muusikaparandiga-tegelemiseks
* https://kultuur.err.ee/1608561619/mutso-aeg-on-kups-et-panna-alus-uuele-senisest-kestlikumale-eluviisile
* https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68995723/milleks-on-vaja-naisajalugu
* https://lithub.com/how-to-resist-late-stage-capitalism-and-other-lessons-from-charlottes-web/
* https://www.europeana.eu/en/blog/audre-lorde-james-baldwin-and-astrid-roemer
* https://poets.org/poem/life-2
* https://www.cbc.ca/music/how-angela-hewitt-gets-the-most-out-of-her-recording-sessions-1.6333981
* https://www.klasikaplus.cz/rozhovor-2/item/6300-angela-hewitt-s-bachem-jsme-dobri-pratele
* https://lithub.com/was-george-eliot-wrong-to-think-books-could-make-people-better/
* https://lithub.com/the-real-life-heroines-of-an-outrageous-era-a-gilded-age-reading-list/
* https://lithub.com/everything-you-think-you-know-about-chekhov-is-wrong/
* https://www.nlib.ee/et/uudised/digiriiulile-v%C3%B5ib-j%C3%B5uda-%C3%BCha-rohkem-unustatud-lugemishitte
* https://lithub.com/taking-the-ick-out-of-sick-lit-a-reading-list/
* https://www.theguardian.com/books/2021/feb/17/ts-eliot-winner-bhanu-kapil-its-hard-to-study-something-by-standing-in-front-of-it
* https://www.err.ee/1608134635/mari-liis-jakobson-joulupuu-ja-naistepaevalilled
* https://lithub.com/jane-austens-most-widely-mocked-character-is-also-her-most-subversive/
* https://www.theguardian.com/books/booksblog/2021/feb/22/poem-of-the-week-a-grey-day-by-william-vaughn-moody
* https://www.techdirt.com/2021/03/22/end-citation-as-we-know-it-i-feel-fine/
* https://culture.pl/en/artist/helena-modrzejewska-modjeska
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/abdulrazak-gurnahi-vaikused-tode-ja-ornus/
* https://loterii.blogspot.com/2022/04/marsha-mehran-granaatounasupp.html?m=1
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-naised-ei-oska-enam-luuletada/
* https://lithub.com/how-do-you-keep-a-novel-alive-when-it-keeps-trying-to-die/
* https://poets.org/poem/song-second-april
* https://www.telegraph.co.uk/books/what-to-read/discover-greatest-writer-sex-english-language/
* https://epl.delfi.ee/artikkel/96336029/lydia-koidula-portree-joudis-kummalisel-kombel-itaalias-malestusmargile
* https://arvamus.postimees.ee/7515411/maarja-pild-kas-ajakirjanike-trahvimise-oigust-on-uldse-vaja
* https://arvamus.postimees.ee/7515409/tonu-kurissoo-vihmaussideta-pole-viljakat-mulda
* https://arvamus.postimees.ee/7515537/rein-kuresoo-ei-mullast-sul-olegi-enam-suurt-lugu
* https://naine.postimees.ee/7517200/emade-lood-alles-emaks-saamine-vedas-mind-rularampidele-ja-seitsmemeetrisesse-huppetorni
* https://tmw.postimees.ee/7514605/estyr-miski-ei-uleta-publikut-kes-soovib-artistiga-suhelda
* https://arvamus.postimees.ee/7516418/ak-fookus-anestesioloog-iga-uksiku-uldnarkoosi-moju-on-sama-kordumatu-nagu-lennukisoit
* https://arvamus.postimees.ee/7517303/tarmo-soomere-tapne-ja-selge-keel-on-teadusliku-motlemise-alus
* https://arvamus.postimees.ee/7515540/tanel-vahter-seente-abita-jaaks-polluvili-kangu
* https://arvamus.postimees.ee/7517793/president-alar-karis-kui-saaksin-annaksin-praegu-aasta-ema-tiitli-koikidele-emadele
* https://elu24.postimees.ee/7517767/kolme-lapse-ema-sandra-roost-on-olnud-paris-mitmeid-hetki-kui-murdun-ja-tunnen-et-lihtsalt-enam-ei-jaksa
* https://arvamus.postimees.ee/7516403/ak-fookus-labimurre-aju-uuringutes-voi-siiski-mitte
* https://www.postimees.ee/7517792/aasta-ema-aage-ounap-vanemate-hool-ja-armastus-annab-lapsele-jaksu-suureks-saada
* https://teadus.postimees.ee/7516366/5-naist-kelle-teadussaavutused-on-kirjutatud-meeste-nimele
* https://lithub.com/the-case-for-teaching-depressing-books/
* https://poets.org/poem/big-dawn
* https://god.dailydot.com/great-resignation-american-dream/
* https://publicdomainreview.org/essay/o-excellent-air-bag-humphry-davy-and-nitrous-oxide
* https://medium.com/@merlis.nogene/ajakirjandus-ja-%C3%B5iguskaitse-stseenid-%C3%BChest-abielust-da8cc8cdc516
* https://poets.org/poem/battlegrounds
* https://lithub.com/how-to-fictionalize-new-technology-even-as-its-constantly-changing/
* https://lithub.com/how-the-book-industry-turns-its-own-racism-into-a-marketable-product/
* https://lithub.com/15-great-books-that-speak-to-the-lives-of-middle-aged-women/
* https://whoseknowledge.org/resource/dti-structured-data-report/
* https://poets.org/poem/hymn-time
* https://muusikaelu.ee/klassikust-huligaan-kristiina-rokashevich/
* https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96563525/fotod-ja-video-olime-orgasmilisest-maailmast-nii-vaimustuses-et-polnud-muud-varianti-kui-kohe-kliitori-kallale-minna-eestlannad-avasid-uhe-tootega-sekspoe
* https://poets.org/poem/signals
* https://poets.org/poem/hours-days-years-unmoor-their-orbits
* https://www.gocomics.com/frazz/2022/05/08
* https://kultuur.postimees.ee/7516762/tartu-kunstimajas-avatakse-kolm-uut-naitust
* https://arvamus.postimees.ee/7512152/valter-lang-isamaa-on-hadaohus-meie-ajalugu-havitatakse
* https://novaator.err.ee/1608591403/tarkvaratootjate-suur-kolmik-tahab-saata-salasonad-ajaloo-prugikasti
* https://menu.err.ee/1608590857/riina-uibo-toomas-jai-alati-iseendaks
* https://arvamus.postimees.ee/7517927/urve-laanemets-kelle-fookuses-peaks-olema-opetajate-leht
* https://culture.pl/pl/artykul/czy-mickiewicz-wymyslil-internet
*

==Sõjaaegne==
* https://www.err.ee/1608517466/kristi-raik-ukrainale-tuleb-anda-el-i-kandidaatriigi-staatus
* https://menu.err.ee/1608522539/oleg-gross-too-on-uks-parimaid-asju-millega-inimene-saab-end-tasakaalus-hoida
* https://www.err.ee/1608520499/alexander-lott-vene-agressioon-ja-mere-soja-oigus
* https://www.err.ee/1608518864/astrid-kannel-see-pogenikelaine-on-taiesti-teistsugune
* https://www.err.ee/1608519059/deripaska-venemaad-ootab-ees-julmim-kriis
* https://www.err.ee/1608518075/pealtnagija-kuidas-alternatiivtegelased-uleoo-moskva-meelseks-muutusid
* https://kultuur.err.ee/1608522026/juri-luik-venemaa-kultuurielu-on-olnud-alati-uks-osa-sealsest-poliitilisest-elust
* https://www.err.ee/1608520823/venemaal-trukitud-raamatud-jaavad-eesti-kaupluste-lettidele-edasi
* https://kultuur.err.ee/1608521102/tauno-vahteri-soovitused-ukraina-kirjandusest-gogol-kurkov-lewycka-jt
* https://www.err.ee/1608516701/martti-kalda-maailma-muutmine-algab-vaikestest-asjadest
* https://www.err.ee/1608516638/juri-saar-kuidas-kohelda-kurja
* https://www.err.ee/1608516407/venemaal-elab-alaliselt-20-000-eesti-kodanikku
* https://www.err.ee/1608516212/maasikas-laas-alahindas-ukraina-tahtsust-vene-imperiaalsele-motlemisele
* https://kultuur.err.ee/1608516224/berk-vaher-puhastame-meediaruumi-netikommentaaridest
* https://www.err.ee/1608516941/kolonelleitnant-toniste-venemaa-on-muutnud-sojakasitlust
* https://www.err.ee/1608516854/meelis-oidsalu-nato-korvulukustav-vaikus
* https://kultuur.err.ee/1608522554/helen-sildna-kriisides-on-kultuuri-roll-hoida-lootust
* https://www.err.ee/1608515981/zelenski-tuhistas-ukraina-eest-voitlema-minna-soovivate-valismaalaste-viisanoude
* https://www.err.ee/1608514784/rainer-saks-venemaa-vajab-valgevenet-et-runnata-ukrainat-lvivi-suunal
* https://www.err.ee/1608515093/raul-rebane-donbassist-haagi-millal
* https://www.err.ee/1608515435/helsingi-poliitik-tahab-lenini-pargi-umber-nimetada-zelenski-jargi
* https://www.err.ee/1608514823/oidsalu-biden-tegi-vea-kui-utles-et-ukraina-konflikti-ei-sekkuta
* https://www.err.ee/1608515165/euroopa-liit-alustab-arutelu-ukrainale-liitumisperspektiivi-andmiseks
* https://www.err.ee/1608514871/ren-vark-putini-vastutusele-votmise-voimalikkusest-rahvusvahelisel-tasandil
* https://www.err.ee/1608528415/saadik-loodan-et-soomlased-moistavad-et-nato-ga-liitumiseks-aega-napib
* http://www.vikerkaar.ee/archives/28201 Stephen Kotkin, David Remnick, Despoodi nõrkus, märts 2022
* https://www.err.ee/1608511160/kallas-putini-haagi-tribunali-alla-saatmisest-eks-meil-tuleb-see-jutuks
* https://www.err.ee/1608510764/putin-teatas-sojategevuse-alustamisest-ukrainas
* https://www.err.ee/1608510995/grosberg-venemaa-sihtis-ukraina-lennuvalju-ja-laskemoonaladusid
* https://www.err.ee/1608510857/eesti-suursaadik-kiievis-putini-puhul-peaks-olema-ammu-selge-et-ta-valetab
* https://www.err.ee/1608511115/lauri-propagandakanalitest-sojaohutamine-on-kriminaalkorras-karistatav
* https://www.err.ee/1608510836/karis-moskva-vagivaldne-hoolimatus-on-jahmatav
* https://www.err.ee/1608510926/kaljurand-vaja-on-tugevamat-survet-sest-ainult-raakimisse-putin-ei-usu
* https://www.err.ee/1608511100/toom-venemaad-sanktsioonidega-ei-heiduta
* https://www.err.ee/1608510815/kallas-koige-hullemad-ennustused-on-taide-lainud
* https://www.err.ee/1608510767/biden-putin-on-valinud-ettekavatsetud-soja
* https://www.err.ee/1608510788/laanet-teeme-ettepaneku-nato-artikkel-4-rakendamiseks
* https://www.err.ee/1608510875/toomas-hendrik-ilves-tanukiri-eesti-vabariigile
* https://kultuur.err.ee/1608542692/maimu-berg-enam-pole-vaja-selliseid-kivinagusid-ja-mangu-machosid-nagu-putin
* https://www.err.ee/1608543925/meelis-kiili-mida-teha-ja-kes-on-suudi
* https://www.err.ee/1608542347/vello-loemaa-soja-kaalukeel
* https://kultuur.err.ee/1608534424/sveta-grigorjeva-ma-tahan-seista-sinuga-oigel-pool-ajalugu
* https://kultuur.err.ee/1608534418/heinz-valk-meil-tuleb-oppida-elama-stressi-ning-haireseisundis
* https://kultuur.err.ee/1608534415/david-vseviov-pole-voimalik-elada-maailmas-kus-valitseb-hirm
* https://www.err.ee/1608538831/soja-26-paev-jatkus-mariupoli-kaitsmine-kiiev-valmistus-runnakuteks
* https://www.err.ee/1608539287/kaupo-meiel-tanavanime-muutmine-sodurit-ega-pogenikku-ei-aita
* https://www.err.ee/1608538201/soja-25-paev-labimurre-izjumi-all-nurjus-vene-tankid-rundasid-hooldekodu
* https://kultuur.err.ee/1608531598/loe-leelo-tungal-tolkis-eesti-keelde-eino-leino-luuletuse-joudu-ukraina
* https://eestielu.com/en/life/126-notebook-markmik/12668-maerkmik-lydia-ja-lesja
* https://www.err.ee/1608548599/mihkelson-neutraliteet-venemaa-naabruses-on-kutse-sojale
* https://www.err.ee/1608548275/marran-putin-valdib-viimase-voimaluseni-kohtumist-zelenskiga
* https://www.err.ee/1608548551/err-ukrainas-inimesed-siin-ei-uskunud-et-soda-tuleb-neile-koju
* https://www.err.ee/1608548221/stoicescu-ukrainal-oleks-praegu-ennatlik-teha-venemaale-jareleandmisi
* https://www.err.ee/1608548704/julia-laffranque-sumboli-joud-ja-norkus
* https://kultuur.err.ee/1608547504/andrei-liimets-haldjate-maailm-ja-piinlik-palagan-teatriauhindadel
* https://www.err.ee/1608545875/paavst-peatage-ukraina-soda-enne-kui-see-puhib-inimese-ajaloost
* https://sport.err.ee/1608545743/robert-rooba-viimane-sonum-kohalikelt-oli-et-khl-i-ei-pruugi-uuel-hooajal-olemas-olla
* https://sport.err.ee/1608545893/vesik-ei-kujuta-ette-mis-juhtuks-kui-jatkaksin-vene-poiste-treenimist
* https://menu.err.ee/1608547075/surzikova-teeb-dokfilmi-ukraina-pogenikest-mind-huvitas-inimlik-kusimus
* https://www.err.ee/1608546352/peaprokuror-venemaa-riigipea-suhtes-on-pohjust-kriminaalmenetlus-labi-viia
* https://www.err.ee/1608546310/agressioonisumboleid-keelav-eelnou-voib-jouda-riigikogusse-jargmisel-nadalal
* https://www.err.ee/1608546808/novaja-gazeta-peatab-tegevuse
* https://www.err.ee/1608547537/vello-loemaa-puust-ja-punaseks-rauast-ja-tuliseks
* https://www.err.ee/1608546466/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju
* https://www.err.ee/1608547132/valisilm-ukrainas-sooritatud-sojakuritegude-toendite-kogumisega-on-kiire
* https://www.err.ee/1608547615/saks-ukrainale-tuleks-anda-rundavat-relvastust
* https://novaator.err.ee/1608547483/google-hoiatas-oma-tolkijaid-venemaal-toe-raakimise-eest
* https://www.err.ee/1608547138/terras-kuna-ukraina-sojas-on-patiseis-on-labiraakimisteks-voimalus
* https://www.err.ee/1608546919/ukraina-soja-tottu-voib-tekkida-mitmel-pool-maailmas-tosine-toidukriis
* https://www.err.ee/1608544060/saks-venemaal-kulub-sojaeelse-militaarvoimekuse-taastamiseks-aastaid
* https://www.err.ee/1608544162/raik-tundub-et-laas-hakkab-vasima
* https://www.err.ee/1608543979/psuhholoog-vene-inimestel-suutunde-tekkimiseks-peab-sundima-toeline-katastroof
* https://www.err.ee/1608543871/david-vseviov-putini-tostsid-voimule-klannid-kellele-tundus-ta-ohutu
* https://uk.wikiquote.org/wiki/%D0%86%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5 Ірина Вільде, Irõna Vilde
* https://www.wikidata.org/wiki/Q4203178 Irõna Vilde
* https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%86%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5 Irõna Vilde
* https://en.wikipedia.org/wiki/Iryna_Vilde
* https://novaator.err.ee/1608534904/menu-koguvad-jalgimisrakendused-kompavad-eesti-laste-privaatsuse-piire
* https://www.err.ee/1608534724/ilmar-raag-see-on-eesti-ja-mitte-vene-impeerium
* https://www.err.ee/1608534433/prantsusmaa-valisminister-venemaa-vaid-teeskleb-labiraakimist
* https://www.err.ee/1608534358/pealtnagija-vaatas-sisse-donetski-ja-luhanski-nn-vabariikide-lahiajalukku
* https://www.err.ee/1608533878/venemaa-ukrainast-voiks-saada-rootsi-sarnane-neutraalne-riik
* https://www.err.ee/1608533842/vene-valisluure-juht-riigi-saatus-otsustatakse-lahipaevade-jooksul
* https://www.err.ee/1608534217/putin-venemaa-oli-sunnitud-ukrainat-rundama
* https://www.err.ee/1608533407/soja-21-paev-venemaa-pole-saavutanud-uhtki-strateegilist-eesmarki
* https://novaator.err.ee/1608533710/kole-reaalsus-voi-meelerahu-mida-peaks-ajakirjandus-soja-puhul-naitama
* https://kultuur.err.ee/1608534238/anu-raud-andis-valja-jutukogu-kirjanikuks-ma-end-vast-ei-nimeta
* https://kultuur.err.ee/1608533944/argo-aadli-helene-vannarist-ta-pidas-end-ulimalt-tavaliseks-inimeseks
* https://www.err.ee/1608532525/harri-tiido-kas-venemaa-on-maaratud-olema-autoritaarne
* https://www.err.ee/1608532519/ilves-nato-vene-alusakt-tuleks-prugikasti-visata
* https://sirp.ee/kohanemise-ilu/ei-sada-aastat-paranda-mis-soda-riknu-tunniga/ Piret Voolaid
* https://sirp.ee/s1-artiklid/film/west-side-story-ja-ameerika-muusikal/ JAMES THURLOW
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/palun-vabandust-linnult-et-mind-ei-olnud-seal/ NELE MARIE TIIDELEPP
* https://sirp.ee/s1-artiklid/film/taluoue-marvel/ JOONAS OJAP
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kaugoppe-kujutamine-laustaudimeemides-huumor-kui-toimetulekuviis-ja-enesekaitsestrateegia/ PIRET VOOLAID
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/novelliauhind-2022/ PILLE-RIIN LARM
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/massumeelne-renessansimees-kes-ei-talunud-sildistamist/ SIRJE HELME (Leonhard Lapin)
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/roheline-tuli-punased-jooned-ja-hallid-alad-muudatused-riiklike-uurimistoetuste-eraldamises/ ANU NOORMA
* https://sirp.ee/s1-artiklid/lopulugu/usaldusvaarse-ajakirjanduse-uus-voimalus/ RAGNE KÕUTS-KLEMM
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/veebruar-helis-ja-sonas/ ANITA MAASALU
** Thomas Bernhardi sõnadega: „Kunst ühtekokku ei ole ju samuti midagi muud kui ellujäämiskunst, seda tõsiasja ei tohi me tähelepanu alt välja jätta, ühtekokku on see ju ikka ja jälle katse – tehtud koguni mõistust liigutaval viisil –, kuidas selle maailma ja tema vastikustega hakkama saada“
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/jaan-kross-luuletolkijana/ JÜRI TALVET
* https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/vaikekeel-kellele-ja-milleks-kas-ja-kuidas-paasta-haabuvat-keelt/ JÜRI VIIKBERG: arutlesid Sven-Erik Soosaare juhtimisel Øyvind Rangøy, Nikolai Kuznetsov, Jüvä Sullõv, Anna Verschik ja Indrek Park.
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/etalonmees-ja-teine-sugupool/ MIRT KRUUSMAA: Caroline Criado-Perez, Nähtamatud naised
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/monda-juhan-smuuli-mainest-soomes/ JAAN UNDUSK
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/vabatahtlik-kultuuridiplomaatia/ MERLE KARRO-KALBERG: arutavad Riin Alatalu, Triin Ojari ja Kai Lobjakas
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/voimust-ja-vaimust-spordis-tulipunktis-olumpiahoki/ REIN VAHISALU
* https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/aga-kui-meie-kass-on-akki-venelane/ JAAK ALLIK: R.A.A.A.Mi „Ema, kas meie kass on ka juut?“, autor-lavastaja Julia Aug
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/vorsete-volinik/ MERLE KARRO-KALBERG
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/sojajargsete-valikute-aeg/ KAAREL TARAND
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kultuurisuhted-eesti-ja-venemaa-vahel-kuidas-suhtuda/ ILONA MARTSON, tõlkija; JOOSEP SUSI, kirjandusteadlane ja spordiajakirjanik; MEELIS KUBITS, Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juhataja; HELEN SILDNA, Tallinn Music Week’i ja festivali „Station Narva“ juht
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/muinsuskaitse-all-arhitektoonid/ KARIN PAULUS
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-kui-seda-kevadet-ees-ei-oleks/ ENN LILLEMETS
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/viinavabriku-lugu/ Viinavabriku lugu
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/looduskaitse-tammsaare-park-ja-estonia-juurdeehitis/ HELDUR SANDER
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elm-ilmub-siiski/ PILLE-RIIN LARM: Annika Koppel
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/viinakuradi-mahhinatsioonid-laanemerel-ehk-lugu-salapiirituseveost-kahe-ilmasoja-vahel/ TÕNIS LIIBEK
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ohkab-asfalt-kuumab-linn/ MERLE KARRO-KALBERG: Mait Sepp
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/taiesti-uus-ingliskeelne-kunstiajakiri/ REET VARBLANE: Kaarin Kivirähk
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tavaparased-erijuhtumid/ KRISTA KUMBERG
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suured-teemad-vaikeses-kirjanduses/ JAANIKA PALM
* https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/latlased-eestlastest-ometi-ka-milleski-ees/ ILZE TĀLBERGA
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-uksindus/ HENT KALMO
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-valispoliitika-moraalsed-argumendid/ EVA PIIRIMÄE
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mida-arvab-hiina-vene-ukraina-sojast/ MÄRT LÄÄNEMETS
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ukraina-jagamine/ AHTO LOBJAKAS
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kasutagem-oma-ilusat-emakeelt-oigesti/ HELIN PUKSAND
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/toimetused-kus-on-teie-eetilised-pohimotted/ ENELI KINDSIKO
* https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/usk-ukraina-udus/ KAAREL TARAND
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/doktorikraadiga-laohoidja/ REET VARBLANE: Fideelia-Signe Roots
* https://arhiiv.err.ee/vaata/kohtumisi-ukraina-kirjanikega
* file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Vikerkaar_1986_04_0001.pdf
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19780721.1.2&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 29, 21 juuli 1978
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19710924&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 39, 24 september 1971
* https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19860718.1.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 29, 18 juuli 1986
* https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-kui-seda-kevadet-ees-ei-oleks/ ENN LILLEMETS
* https://www.looming.ee/arhiiv/luule-72/ Igor Kotjuh
* https://www.looming.ee/arhiiv/luule-71/ Halõna Kruk
* https://www.looming.ee/arhiiv/luule-70/ Sergi Žadan
* https://www.looming.ee/arhiiv/luule-69/ Julia Musakovska
* https://www.looming.ee/arhiiv/luule-68/ Artem Poležaka
* https://www.looming.ee/arhiiv/luule-67/ Leelo Tungal
* https://www.err.ee/1608547753/riho-terras-kaitsevagi-peab-saama-nii-palju-raha-kui-kusib
* https://www.err.ee/1608547687/harri-tiido-emigreerumisest-venemaalt-varem-ja-praegu
* https://kultuur.err.ee/1608547909/silvia-lotman-meie-korvad-ja-silmad-vajavad-looduses-olemise-tunnet
* Juri Lotman, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104119/162195/page/6 &quot;Mitte-memuaarid&quot;], Akadeemia 3/2007
* Juri Lotman, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104120/162201/page/30 &quot;Mitte-memuaarid&quot;], Akadeemia 4/2007
* https://www.err.ee/1608552868/major-toomse-ukraina-nato-st-eemal-hoidmine-voib-olla-venemaa-jaoks-voit
* https://kultuur.err.ee/1608531598/loe-leelo-tungal-tolkis-eesti-keelde-eino-leino-luuletuse-joudu-ukraina
* https://www.err.ee/1608555919/enn-tupp-mis-saab-siis-kui-tuleb-uheteistkumnes
* https://www.err.ee/1608586477/neeme-vali-olen-liberaalne-konservatiiv
* https://www.err.ee/1608586480/kalev-stoicescu-loputu-ouduse-oudne-lopp
* https://www.err.ee/1608586198/raul-rebane-mida-teha-9-mail
* https://sport.err.ee/1608586117/putinile-toetust-avaldanud-suusataja-kas-te-toesti-ootasite-minult-midagi-muud
* https://www.err.ee/1608585922/irpini-kulastanud-saksa-opositsiooniliider-neid-pilte-ei-saa-peast-valja
* https://www.err.ee/1608585631/kadri-simson-gazprom-pole-usaldusvaarne-tarnija
* https://www.err.ee/1608585634/sakkov-soome-ja-rootsi-liitumisel-nato-ga-suwalki-kitsuse-probleem-leeveneks
* https://kultuur.err.ee/1608586300/sildna-tallinn-music-weekil-pidanuks-tanavu-esinema-rekordarv-vene-artiste
* https://sport.err.ee/1608586495/usa-kahtleb-valijeva-dopingujuhtumi-uurimise-aususes
* https://www.err.ee/1608586105/mottekoda-putin-on-saastnud-varbamistest-moskva-ja-peterburi-mehi
* https://www.err.ee/1608585811/soja-70-paev-kiievi-teatel-kaivad-azovstalis-agedad-lahingud-ukraina-vaed-peavad-vastu
* https://www.err.ee/1608584662/soja-69-paev-zaporizzjasse-joudis-100-azovstalist-evakueeritut
* https://www.err.ee/1608584659/hodges-ukraina-surub-venemaa-24-veebruari-joonele-aasta-lopuks
* https://www.err.ee/1608584815/meelis-maripuu-kui-laanele-moistmine-kohale-joudis-oli-soda-ukrainas-juba
* https://www.err.ee/1608584416/sulev-kannike-moldova-edasine-suund-soltub-ukrainast
* https://www.err.ee/1608583477/soja-68-paev-ukraina-jatkab-kaitsesoda-odessat-tabas-taas-raketirunnak
* https://www.err.ee/1608585358/soda-ukraina-ohuruumi-parast
* https://www.err.ee/1608585289/ohusoda-ukrainas-esimesed-opikogemused
* https://www.err.ee/1608585019/harri-tiido-vene-fasismist-ehk-rasismist
* https://www.err.ee/1608585040/kristo-heinmaa-on-privileeg-et-meil-on-antonid-ja-astridid
* http://www.vikerkaar.ee/archives/28400 ANDRI KRASNJAŠTŠÕHH - Ema räägib; Pommide all, Mai, 2022
* https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96540059/intervjuu-ukraina-laulja-ivan-dorn-putinist-loodan-vaga-et-ta-sureb-peagi-ara
* http://www.vikerkaar.ee/archives/28456 Maarja Kangro - Ukraina päevik I, Mai, 2022
* https://www.err.ee/1608573688/insight-vene-sojavae-sodimistraditsioonide-pikast-ajaloost
* https://leht.postimees.ee/7329505/eestisse-asunud-babtsenko-tunneb-end-remarque-i-tegelasena
* http://www.vikerkaar.ee/archives/28420 Kas tõesti pole ilmas süüdlasi? Aprill, 2022 - Oksana Zabužko
* http://www.vikerkaar.ee/archives/28392 Joseph Conrad, 1905
* https://www.youtube.com/watch?v=41wft1daADg Guy Verhofstadt 06 April 2022 plenary speech on European Council
* https://www.err.ee/1608566503/err-kiievis-ukraina-pealinn-puuab-tasapisi-normaalsusse-naasta
* https://www.err.ee/1608566461/poliitikud-soome-ja-rootsi-liitumisel-nato-ga-oleks-eestile-otsustav-moju
* https://www.err.ee/1608566722/soja-52-paev-zelenski-sonul-on-olukord-mariupolis-vaga-keeruline
* https://www.err.ee/1608576763/soja-62-paev-zelenski-ukraina-voit-on-valtimatu
* https://menu.err.ee/1608577912/arun-tamm-venemaal-ei-julge-keegi-sinuga-kaasa-moelda
* https://kultuur.err.ee/1608577945/kirjanik-alexander-genis-mang-paastab-maailma-sellega-et-oigustab-tema-olemasolu
* https://www.err.ee/1608577837/harri-tiido-venemaa-ja-kolme-rahva-uhtsuse-idee
* https://kultuur.err.ee/1608577657/teadur-kalev-stoicescu-uro-on-labi-kukkunud-see-ei-taida-oma-pohirolli
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/fasism/ TIIT HENNOSTE
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/lopparve-peeter-esimesele/ KAAREL TARAND
* https://www.err.ee/1608583477/soja-68-paev-ukraina-jatkab-kaitsesoda-odessat-tabas-taas-raketirunnak
* https://www.err.ee/1608583822/kaarel-tarand-raige-vale-raadi-rannal
* https://www.err.ee/1608583870/wsj-venemaa-okupatsioon-laheb-louna-ukrainas-uha-julmemaks
* https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/ukraina-ehitaja/
* https://kultuur.err.ee/1608560071/kristina-norman-inimesi-ei-tohi-uhiskonnast-valja-lulitada-kuna-nad-tahavad-uskuda-midagi-muud
* https://kultuur.err.ee/1608560023/aivar-kulli-ajalootund-juri-vilms-ja-ukraina
* https://arvamus.postimees.ee/7496321/arvamus-rein-ruutsoo-miks-kaitseb-tallinna-linnapea-moskva-puiesteed
* https://www.err.ee/1608557326/saksa-analuutik-soda-ukrainas-lopetas-sakslaste-jaoks-uhe-ajastu
* https://www.postimees.ee/7494887/analuus-hiina-rundab-uha-teravamalt-laant-ja-natot-eesti-vaikib
* https://www.postimees.ee/7494816/intervjuu-hirmutunne-ajab-taga-ka-sojapogenikke
* https://arvamus.postimees.ee/7494466/arvamus-juri-kuuskemaa-pika-tanava-nime-ei-peaks-hakkama-poliitilistel-kaalutlustel-muutma
* https://leht.postimees.ee/7493981/reportaaz-butsas-leitakse-iga-paev-vene-sodurite-uusi-ohvreid
* https://maailm.postimees.ee/7493245/blogi-42-sojapaev-usa-butsa-veresaunas-osalenud-vaeosad-on-voimalik-tuvastada
* https://maailm.postimees.ee/7494219/blogi-43-sojapaev-zelenskoi-borodjanka-having-on-butsast-palju-oudsem
* https://maailm.postimees.ee/7494866/intervjuu-25-veebruarist-kutsub-nato-soome-saadikut-alatasa-laua-taha
* https://www.err.ee/1608562801/meelis-oidsalu-ukski-mtu-ei-saa-olla-ukraina-soja-pudelikael
* https://www.err.ee/1608562270/suursaadik-prikk-usa-abi-ukrainale-muutub-koos-soja-arenemisega
* https://www.err.ee/1608562966/eesti-kultuurivarad-viiakse-ohu-korral-peitu-salajastesse-varjenditesse
* https://www.err.ee/1608561562/kapo-julgeolekuohte-alahinnatakse-riigisaladuse-kaitseks-napib-ressursse
* https://www.err.ee/1608561412/kapo-uus-voimalik-oht-on-paremaarmuslik-terrorism
* https://www.err.ee/1608561835/kapo-majandussuhted-venemaaga-kahjustavad-eesti-julgeolekut
* https://www.err.ee/1608562345/arnold-sinisalu-kremli-poliitikat-imetlevad-inimesed-on-eestile-ohtlikud
* https://tartu.postimees.ee/7489547/urmas-kruuse-sojavaeline-kaitse-on-oluline-aga-toit-samuti
* https://tartu.postimees.ee/7490416/intervjuu-kliimaaktivist-peame-edukuse-sumbolid-umber-motestama
* https://tartu.postimees.ee/7497464/raul-toomla-ukraina-soja-mojust-rohepoordele
* https://leht.postimees.ee/7497579/maasikas-eli-kandidaatriigi-staatus-on-ukrainale-tohutu-samm
* https://leht.postimees.ee/7497582/kohalik-vaade-miks-euroopa-aarmuslased-venemaad-toetavad
* https://tarbija.postimees.ee/7497834/ukraina-soda-on-joudnud-ka-meie-kuberruumi
* https://maailm.postimees.ee/7497972/maasikas-kiievis-arutati-ukraina-eliga-liitumise-kusimustikku
* https://maailm.postimees.ee/7497211/postimees-kiievis-euroliidu-saadik-matti-maasikas-on-tagasi-kiievis-ja-utleb-millal-ukraina-saab-vastuse-liitumissoovile
* https://maailm.postimees.ee/7497360/postimees-tsernihivi-oblastis-oudused-jahidne-kulas-360-inimest-elasid-pea-kuu-vaikeses-keldris
* https://www.postimees.ee/7497619/postimees-ukrainas-vene-sodurid-panid-25-paevaks-keldrisse-vangi-360-inimest-neist-kumme-suri-seal
* https://www.postimees.ee/7497845/eesti-riigil-pole-veel-aimu-kui-palju-pogenike-kriis-maksma-laheb
* https://elu24.postimees.ee/7497769/fotod-ja-videod-eestiga-seotud-ukraina-firma-juht-rusudes-kontorist-igatsed-selle-atmosfaari-mitte-ruumi-ennast
* https://maailm.postimees.ee/7496573/luubi-all-inimkaubitsejad-loikavad-ukraina-sojast-kasu
* https://www.postimees.ee/7497503/meie-ukrainlased-kuidas-poisist-saab-mees
* https://www.postimees.ee/7497423/soja-jalust-pagemiseks-jai-otsustamisaega-viis-minutit
* https://arvamus.postimees.ee/7495659/ak-fookus-marju-lauristin-me-tunneme-end-ukraina-tagalana-ja-see-teeb-tugevaks
* https://kultuur.postimees.ee/7496801/nadala-persoon-elmo-nuganen-huvitav-kes-on-need-tanapaeva-surnud-hinged
* https://arvamus.postimees.ee/7496758/arvamus-erik-prozes-sojafotodega-harjumine-muudab-lugeja-kuuniliseks
* https://naine.postimees.ee/7497853/olena-zelenska-avaldas-millised-olid-presidendist-abikaasa-esimesed-sonad-parast-venemaa-runnakut
* https://arvamus.postimees.ee/7496798/arvamus-vladimir-juskin-sojaudu-voib-varjata-tegelikke-labiraakimisi
* https://arvamus.postimees.ee/7497439/arvamus-kersti-kaljulaid-ukrainlaste-aitamine-peab-olema-jatkusuutlik
* https://www.err.ee/1608561298/kaisa-esko-kelle-poole-eesti-rahvas-raskel-ajal-vaatab
* https://www.err.ee/1608560734/zelenski-venemaa-jahib-tervet-euroopat
* https://www.spiegel.de/international/world/ivan-krastev-on-russia-s-invasion-of-ukraine-putin-lives-in-historic-analogies-and-metaphors-a-1d043090-1111-4829-be90-c20fd5786288
* https://www.americamagazine.org/politics-society/2022/03/30/ukraine-putin-kirill-242725
* https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96323687/valisministeeriumi-asekantsler-rein-tammsaar-venemaa-laguneb
* https://www.delfi.ee/artikkel/96369441/video-arulageduse-tipp-vene-valisministeeriumi-esindaja-suudistab-ukrainlasi-natsismis-borsisupi-endale-hoidmise-tottu
* https://roskomsvoboda.org/post/doxa-martynova-interview/
* http://www.vikerkaar.ee/archives/28512 Ukraina päevik IV Mai, 2022 Maarja Kangro
* https://maailm.postimees.ee/7516444/ak-kas-isoleerimine-toukab-venemaalased-hoopis-tugevamini-putinit-toetama
* https://sport.postimees.ee/7517509/ukraina-jalgpallikoondislane-mulle-ei-mahu-pahe-et-uhele-mehele-tuli-idee-tappa-miljoneid-inimesi
* https://arvamus.postimees.ee/7515487/anti-selart-saksa-ordu-ja-nato-uhed-venemaa-polisvaenlased-koik
* https://arvamus.postimees.ee/7516355/haridus-ja-teadus-pole-selge-kas-venemaa-on-kaitsev-voi-agressiivne
* https://arvamus.postimees.ee/7515265/vladimir-juskin-eliit-koondub-sojas-kremli-taha
* https://arvamus.postimees.ee/7515253/siim-holvandus-inimesed-olge-valvsad
* https://arvamus.postimees.ee/7514449/iverson-ng-meie-aja-revolutsioon-hongkong-ja-ukraina
* https://arvamus.postimees.ee/7514655/susanna-veevo-eestlased-toetavad-riigi-sekkumist-rahu-tagamisse
* https://arvamus.postimees.ee/7514650/karmen-tornius-rassism-kui-rahvusliku-julgeoleku-kusimus
* https://arvamus.postimees.ee/7514285/andrzej-duda-arutelude-aeg-on-moodas-vajame-solidaarsust-ja-otsustavat-tegutsemist
* https://arvamus.postimees.ee/7513439/olev-remsu-mis-ootab-meid-9-mail
* https://arvamus.postimees.ee/7513652/rainer-kattel-kas-see-on-venemaa-lopu-algus
* https://arvamus.postimees.ee/7513608/erkki-bahovski-soome-pisaraid-ei-usu
* https://arvamus.postimees.ee/7513645/artemi-troitski-vene-muusikasse-naaseb-agitpropi-ajastu
* https://arvamus.postimees.ee/7513695/igor-eidman-venemaa-poolne-oht-ei-lope-putini-vaid-impeeriumi-enda-hukuga
* https://arvamus.postimees.ee/7512845/lavly-perling-relvade-ko-rval-eestilt-ka-tu-kike-o-iglust
* https://arvamus.postimees.ee/7512654/meelis-oidsalu-brittide-raport-venemaa-on-valmistunud-suureks-isamaasojaks
* https://arvamus.postimees.ee/7512649/meelis-oidsalu-fsb-valib-sobivat-varianti-nao-paastmiseks
* https://arvamus.postimees.ee/7511075/airi-varnik-kuidas-kujutada-putinit
* https://kultuur.postimees.ee/7516208/ak-kirjanik-ei-tohiks-lasta-ennast-sojal-kasutada
* https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96587331/euromundi-kavandanud-sojapogeniku-daria-titova-vanaisa-sundis-eestis-tal-on-vaga-hea-meel-et-ma-just-siin-olen
* https://www.err.ee/1608591397/marju-himma-emotsionaalses-pingeski-tuleks-sailitada-inimlikkus
* https://www.err.ee/1608591145/politseil-on-9-mai-tottu-korda-hoidma-kaasatud-600-lisainimest
* https://www.err.ee/1608591178/lauri-ounapuu-9-maist-ja-euroopa-paevast
* https://www.err.ee/1608591460/aasta-eurooplase-tiitli-palvis-slava-ukraini-eestvedaja
* https://arvamus.postimees.ee/7517776/richard-d-hooker-jr-laas-julgustab-venemaad-soda-eskaleerima
* https://www.postimees.ee/7518448/aasta-eurooplane-2022-on-johanna-maria-lehtme
* https://arvamus.postimees.ee/7517772/meelis-oidsalu-miks-andsime-venemaale-ukrainas-vabad-kaed
* https://arvamus.postimees.ee/7518300/raivo-vare-kahvatu-kone-ja-vana-tank-muutusi-ei-ennusta
* https://arvamus.postimees.ee/7518372/kalev-stoicescu-putini-kone-esitas-konspiratsiooniteooria
* https://leht.postimees.ee/7518005/intervjuu-teises-ilmasojas-surnuid-tuleb-malestada-vaenusumboliteta
* https://leht.postimees.ee/7517792/aasta-ema-aage-ounap-vanemate-hool-ja-armastus-annab-lapsele-jaksu-suureks-saada
* https://leht.postimees.ee/7518008/euroopa-paeval-on-tanavu-soja-tottu-eriline-tahendus
* https://leht.postimees.ee/7517936/intervjuu-urmas-vadi-oma-introvertse-poole-pealt-oleme-eestlastena-kirjarahvas
* https://leht.postimees.ee/7517941/woke-polvkonnal-puudub-uhisosa
* https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/kas-provokatsioonideta-9-mai-on-voimalik/
* https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96265057/ukraina-esileedi-olena-zelenska-emadepaeva-kusimus-venelannadele-mis-tunne-teil-on-kui-teie-pojad-tapavad-meie-lapsi
*</text>
      <sha1>nece0a4wfdcil7ejn1tsjnqbf6qr12y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5764</id>
    <revision>
      <id>88430</id>
      <parentid>88071</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:06:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12631" xml:space="preserve">[[Pilt:Helena_Scott04.jpg|pisi|Helena Forde Scott, värvitahvel 12 raamatust ''Snakes of Australia'', 1869]]
[[Pilt:William_Blake_Eve_Tempted_by_the_Serpent.jpg|pisi|William Blake. Eeva ja madu (~1800)]]
[[Pilt:Flemish_17th_century_Moses_and_the_Brass_Serpent.png|pisi|Vaskmadu. Tundmatu flaami kunstnik, 17. sajand]]
[[Pilt:Pietro_Manna,_médico_de_Cremona.jpg|pisi|Lucia Anguissola, &quot;Pietro Manna, Cremona arst&quot; (1557)]]
'''Maod''' ehk maolised (''Serpentes'' ehk ''Ophidia'') on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.  Leidub maa all, maa peal, puudel ja isegi vees elavaid liike. Madusid elab kõigis maailmajagudes peale Antarktika. 


==Piibel==

* Aga madu oli [[kavalus|kavalam]] kõigist [[loom]]adest väljal, kelle Issand [[Jumal]] oli teinud, ja ta ütles naisele: &quot;Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia [[puu]]st?&quot;
:2 Ja [[naine]] vastas maole: &quot;Me sööme küll rohuaia puude vilja,
:3 aga selle puu viljast, mis on keset [[aed]]a, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!&quot;
:4 Ja madu ütles naisele: &quot;Te ei sure, kindlasti mitte,
:5 aga Jumal teab, et [[päev]]al, mil te sellest sööte, lähevad teie [[silm]]ad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja [[kurjus|kurja]].&quot;
* [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 3, salmid 1-5


&lt;poem&gt;
Siis Issand Jumal ütles maole: 
&quot;Et sa seda tegid, siis ole sa neetud 
kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! 
Sa pead roomama oma kõhu peal 
ja põrmu sööma kogu eluaja!
Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, 
sinu seemne ja tema seemne vahele, 
kes purustab su [[pea]], 
aga kelle kanda sa salvad.&quot;
&lt;/poem&gt;
* Esimene Moosese raamat, peatükk 3, salmid 14-15


* Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja [[Mooses]]ele: &quot;Miks olete meid toonud Egiptusest [[kõrb]]e surema? Sest ei ole [[leib]]a ega [[vesi|vett]] ja meie [[hing]] tülkab seda viletsat [[toit]]u.&quot;
:6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.
:7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: &quot;Me tegime [[patt]]u, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!&quot; Ja Mooses palvetas rahva eest.
:8 Ja Issand ütles Moosesele: &quot;Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!&quot;
:9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.
* [[Neljas Moosese raamat]], peatükk 21, salmid 5-9


&lt;poem&gt;
Ära vaata [[vein]]i, 
kuidas see punetab, 
kuidas see karikas sädeleb, 
hõlpsasti sisse läheb: 
see salvab viimaks maona 
ja mürgitab otsekui rästik!
&lt;/poem&gt; 
* [[Õpetussõnad]], peatükk 23, salmid 31-32


&lt;poem&gt;
Kolm asja on mulle väga imelised, 
jah, neli on, mida ma ei mõista: 
[[kotkas|kotka]] tee taeva all, 
mao tee kalju peal, 
[[laev]]a tee keset [[meri|merd]]
ja mehe tee neitsi juurde. 
&lt;/poem&gt; 
* Õpetussõnad, peatükk 30, salmid 18-19


* Kes [[auk|augu]] kaevab, langeb ise sinna sisse, 
:ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu.
* [[Koguja raamat]], peatükk 10, salm 8


&lt;poem&gt;
Nad hauvad mürkmao [[muna|mune]] 
ja koovad [[ämblik]]uvõrku; 
kes sööb nende mune, see sureb, 
ja katkivajutatust poeb välja rästik.
&lt;/poem&gt; 
* [[Jesaja raamat]], peatükk 59, salm 5


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu [[tuvi]]d!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16

* Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja [[skorpion]]ide peal ja [[vaenlane|vaenlase]] kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju.
** [[Luuka evangeelium]], peatükk 10, salm 19

* Aga missugune [[isa]] teie seast, kellelt poeg palub [[kala]], annaks talle kala asemel mao?
** [[Luuka evangeelium]], peatükk 11, salm 11

* Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg,
:15 et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.
* [[Johannese evangeelium]], peatükk 3, salm 14-15


* Ja [[taevas]] tõusis [[sõda]]: Miikael ja tema [[ingel|inglid]] hakkasid sõdima [[lohe]]ga, ning lohe sõdis ja tema inglid.
:8 Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas.
:9 Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.
* [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 12, salmid 7-9

==Proosa==
* Madu on [[loodus]]e allkiri.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41


* Mis on [[aeg]]? See on madu, mis sööb oma [[saba]].
** [[Kurt Vonnegut]], &quot;Tšempionide eine&quot; (1973)


* &quot;Ouroboros,&quot; rõhutas dominikaanlane. &quot;Kas see pole sama, mis paradiisi madu, kes meelitas inimese sööma hea ja kurja tundmise puust? Madu, kes on nii Jumala kui ka inimese vaenlane.&quot;
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Nõiduse õpilane]]&quot;. Lund 1967, lk 144


* &quot;Se-seal sees on keegi,&quot; sosistas Jack. &quot;[[Hernes]] sees on madu!&quot; Piia kummardus vaatama. Vasaku herne seest piilus välja uudishimulik [[pea]] ja Piia hakkas naerma. &quot;[[Herneuss]]! Nad ei tee midagi. Näe, võta uus [[kaun]].&quot;
:Jack piidles kahtlustavalt kauna ja tegi selle siis ettevaatlikult lahti. &quot;Madu ei ole!&quot; hüüdis ta ja naeratas laialt.
:&quot;Muidugi, ega siis igas kaunas ussi pole. Noh, maitse!&quot; julgustas Piia. (lk 58)
* [[Kairi Look]], &quot;[[Piia Präänik kolib sisse]]&quot;, 2015


* Kui Angie esmakordselt madu nägi, sattus ta [[paanika]]sse ja hüüdis Tonyt appi. Mees oli jooksnud õue ja vaese mao meeleldi [[labidas|labidaga]] pooleks löönud. Angie'le oli tundunud, et teineteisest eraldatud maopooled olid terve igaviku vingerdanud. Veel palju kuid hiljem kummitas teda väänleva roomaja piinarikas surm. Nüüd, kui ta juhtus silmama mõnd madu, ükspuha missugust, ei maininudki ta seda Tonyle. Tegelikult soovis ta mõnikord, et terve aed oleks täis vingerdavaid madusid ja et Tony läheks paljajalu õue, kuid seda loomulikult ei juhtunud. (lk 85)
** [[J. A. Jance]], &quot;Kõrbelõõsk&quot;, tlk Karin Suursalu, 1994


* Ainult maod olid mulle vastumeelt. Täiskasvanud teadsid neist kohutavaid lugusid rääkida. Maod võivat inimest taga ajama hakata ja seejuures nii kiiresti edasi liikuda, et saavad kätte ka kõige väledama jooksja. Oma jõuliste lihastega suutvat maod ohvri puruks muljuda ja suu olevat neil nii suur, et nad võivat mitte ainult inimese, vaid isegi terve [[hobune|hobuse]] korraga alla kugistada. Neid hirmsaid loomi, keda pidi leiduma just meie kõige armsamal [[mänguplats]]il, ühel hiiglasuurel [[prügimägi|prügimäel]], kartsin ma väga. Aga ma ei tundnud mitte ainult hirmu, vaid ka [[uudishimu]], ja relvastatuna ema [[kööginuga|kööginoaga]] ootasin sageli kohtumist selle koletisega. Kahjuks ei näinud ma neid kunagi. Nad elasid ainult täiskasvanute [[fantaasia]]s, kes tahtsid meid nende õudusjuttudega mustast, aga lastele nii huvitavast mängupaigast eemal hoida. Maod on mulle kaua aega vastumeelsed olnud. Alles hiljem, kui ma koos oma mehega Moritzburgi tiikide piirkonnas Dresdeni loomaaia vabaõhuterraariumi jaoks [[nastik]]uid püüdsin, hakkasid nad mulle üsnagi meeldima. (lk 76)
* Muigega meenutan üht sündmust, mis juhtus mõne aasta eest. Meie korteri ukse taga helistatakse tormiliselt. Ma avan. Keegi mees teatab, et loomaaiast olevat põgenenud üks [[mürkmadu]], kes nüüd meie maja juures tänaval on kinni peetud. Madu olevat valmis iga hetk ründama ja mees palub mind helistada zooparki, et loomatalitajad kohale tuleksid ja ohtliku roomaja kinni püüaksid. Näen aknast kokku jooksnud rahvamurdu: uudishimulikke lapsi, kiljuvaid naisi ja kartmatuid mehi, kes ohule vapralt silma &lt;!--//--&gt;vaatavad ja hirmu välja ei näita. Luudade, keppide ja labidatega takistatakse madu põgenemast. Otsin ühe koti, lähen alla ja näen kohe, et tegemist on nastikuga. Kohkunult püüavad ümberseisjad mind tagasi hoida, kui tahan looma paljaste kätega kinni võtta ja ettevaatlikult kotti libistada. &quot;Asjata nägite vaeva,&quot; sähvan meestele vihaselt, sest nad on madu vigastanud. &quot;See on ju täiesti ohutu nastik.&quot; [[Imetlus]], mis vaprat naist ümbritses, muutub aga [[nördimus]]eks, sest labidad, kepid ja luuad pole nüüd mitte ainult tarbetud, vaid tekitavad isegi [[piinlikkus]]t, ning avalikult demonstreeritud [[vaprus]] mõjub naeruväärselt. (lk 76)
* Et näidata, kui erinevalt inimesed loomadega suhtlemisel võivad käituda, annan järgnevalt sõna ühele kirglikule suurte metsloomade [[kütt|kütile]], kes kirjeldab, kuidas tema peaaegu 70 aastat tagasi Tseilonil täpselt samas piirkonnas loodust nägi. Selle inimese nimi on Paul Niedieck. Raamatus, mis kannab pealkirja &quot;Püssiga viies maailmajaos&quot;, kõneleb ta tuhandeist mõrvadest, mis ta on toime pannud. Madusid tulistas Niedieck alati, niipea kui neid nägi, küsimata, kas neil trofeena väärtust on või mitte. Ühel pärastlõunal hävitas ta kaks niisugust &quot;vastikut elajat&quot;. &quot;Need olid ''rattlesnakes'' ja mu ''tracker'' väitis, et nende nahk olevat ''no good''. Tegelikult arvan, et ta ei tahtnud loomi puudutada, mida ma talle aga pahaks panna ei saa. Ka mina tundsin madude vastu vastikust, ja nii jäid loomad aasale lamama.&quot; (lk 77)
* On kahetsusväärne, et madudel on selline halb kuulsus. See takistab meid nende ilu nägemast. Missugune oleks ka psühholoogiline põhjus, mis ini&lt;!--//--&gt;mesi madude ees hirmu tundma sunnib, kuid kindlasti mängib seejuures oma osa ka kasvatus. Kujutlen, et teadlikul tulevikuinimesel ei tõuse enam mao nägemisel kananahk ihule, nii nagu tänapäeval paneb muigama, kui naine väikest [[hiir]]t nähes karjatab, kuigi alles generatsioon tagasi kuulus hea tooni juurde sellest isegi minestusse langeda. (lk 77-78)
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, &quot;Džungel tulevikuta?&quot;, tlk R. Aro, 1973


* Mine võta kinni, kas oli Rudolf oma nimega juba harjuda jõudnud või hakkas tal lihtsalt umbne, kuid igatahes sirutas ta nüüd oma pea Sammalhabeme [[tasku]]st üsna kaugele välja.
:Noorperenaise silmad olid korrapealt täiesti ümmargused.
:&quot;Sul on ju... madu... taskus,&quot; kogeles ta. &quot;Kujutle vaid!&quot;
:&quot;Ah madu või,&quot; pomises Sammalhabe ja heitis Rudolfi poole pealiskaudse pilgu. &quot;Jajah, tõsi küll, madu mis madu.&quot;
:Ning siis hakkas Rudolf nähtavasti värske koore lõhna tundma. Mõne hetke pärast oli ta juba poolest saadik taskust väljas ja keerutas oma piklikku pead iga ilmakaare suunas. Veel üks hetk, ning ta libistas enda õuemurule.
:&quot;No vaata aga vaata,&quot; pani noorperenaine käed risti rinnale. &quot;No mis sa mõistad ütelda!&quot;
:Piimamannerg seisis nüüd otse Rudolfi nina ees. Veel väike jõupingutus, ja juba oli uss peadpidi koores.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ega ta sedaviisi äkki koort ära ei mürgita?&quot; muretses noorperenaine. &quot;[[Rästik]]ul ju mürgine hammas suus.&quot;
:Aga Sammalhabe lõi hajameelselt käega.
:&quot;Pole midagi,&quot; ühmas ta.
:Kui Rudolf oli isu täis joonud, toppis Sammalhabe ta tagasi taskusse ja ütles hellalt:
:&quot;Jää nüüd ilusasti, tudule, Rudolfikene, [[uni]] leevendab kõiki hädasid ja haigusi.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; teritas noorperenaine kõrvu. &quot;Kuidaviisi sa teda kutsud?&quot;
:&quot;Rudolfiks,&quot; pomises Sammalhabe.
:Noorperenaine vaikis nüüd natuke aega, naeratas siis ja lausus:
:&quot;Sul on küll vist väga kuldne süda, et isegi uss sulle kurja ei tee. Ma ei imestaks põrmugi, kui sinust veel kunagi [[luuletaja]] saaks.&quot;
:Need sõnad läksid Sammalhabemele kõvasti südamesse ning liigutatult tänas ta noorperenaist nii rõõsa koore kui ka sõbraliku suhtumise eest. Seejärel võttis ta piimamannergu kätte - seal loksus koort veel paariks või kolmekski Rudolfi söögikorraks - ja asus tagasiteele sõprade juurde. (lk 108-109)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ja madu, laskuv tarkuspuust,
su näkku sülgab kahtlushapet...
Oo, lõõskav tõde Looja suust,
mis koltub meis kui vana tapet!
&lt;/poem&gt; 
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/T%C3%B5de &quot;Tõde&quot;] kogust &quot;Palavik&quot; (1934)

==Vanasõnad==
* Madu poetab naha, aga ei poeta paha.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

* Ka väikest madu on mõistlik lüüa pika kaikaga.
* Madu eritab ikka [[mürk]]i, isegi kui teda [[piim]]aga toita.
** [[India vanasõnad|India vanasõna]]
* Soojendad [[külm]]unud mao üles ja ta salvab sind.
** [[Armeenia vanasõnad|Armeenia vanasõna]]

* Soojendad [[külm]]unud mao üles ja ta salvab sind.
** [[Armeenia vanasõnad|Armeenia vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Roomajad]]</text>
      <sha1>be4kojs7i53jy5ok7qbvb8bokwm0vyx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuvi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5922</id>
    <revision>
      <id>88228</id>
      <parentid>86109</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:30:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4676" xml:space="preserve">[[File:Reboul-Two_Pigeons.jpg|thumb|Marie Thérèse Reboul, &quot;Kaks tuvi&quot; (1762)]]
[[Pilt:Marie-Victoire_Lemoine_-_Jeune_fille_tenant_une_colombe,_1793.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, &quot;Tüdruk tuviga&quot; (1793)]]
[[Pilt:Venere_che_scherza_con_due_colombe-Francesco_Hayez.jpg|pisi|Francesco Hayez, &quot;Veenus kahe tuviga&quot; (1830)]]
[[Pilt:Jan_Portielje_%26_Eugène_Remy_Maes_-_Feeding_the_birds.jpg|pisi|Jan Portielje ja  Eugène Remy Maes, &quot;Linde toitmas&quot;]]
[[Pilt:THE_MORNING_BATH_(c.1896)_by_Mildred_Anne_Butler.jpg|pisi|Mildred Anne Butler, &quot;Hommikune kümblus&quot; (1896)]]
[[Pilt:Marie_Oesterley_Study_of_doves_and_roses.jpg|pisi|Marie Oesterley, &quot;Etüüd tuvide ja roosidega&quot;]]


'''Tuvi''' (''Columba'') on perekond [[lind]]e sugukonnast tuvilased. Eestis elutseb neli tuviliiki: kaljutuvi, kodutuvi, õõnetuvi ja kaelustuvi ehk meigas.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Vaata, sa oled ilus, mu kullake, 
vaata, sa oled ilus! 
Su [[silm]]ad su loori taga on tuvid. 
Su juuksed on nagu [[kits]]ekari, 
kes laskub Gileadi mäelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Ülemlaul]], laul 4, salm 1


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[madu|maod]] ja tasased nagu tuvid!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16


==Luule==
&lt;poem&gt;
Mu [[pronks]]iks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui [[pisar]]aid,

Ja [[vangla]] tuvi las kudrutab veel
Ning vaikselt las laevu laeb [[Neeva]] veel. 
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis, tlk [[Doris Kareva]]


&lt;poem&gt;
Ja mere kurdis [[üksindus]]es
sureb see, kelle [[süda]] on [[leek]],
kelle [[laul]] on [[vabadus]],
kelle [[lend]] rikub [[riigipiir]]e.
Ainult taltsad tuvid söövad inimese pihust,
kus täna on [[leib]], homme lämmatav [[ling]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viljo Kajava]], &quot;Rändlinnud&quot;. Tõlkinud [[Ants Paikre]]. Rmt: &quot;Kui palju on maailmas värve: valik Soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud Endel Mallene. Loomingu Raamatukogu nr 40 1983, lk 6


&lt;poem&gt;
[[Sirel]]id möödas, [[jasmiin]]ides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm 
silmis kaks korda kaksteist sära.

Kolmekaupa nad lendavad ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Lumepilvede valge linnani&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 187


* Tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või [[kurg]]e.
** [[Jaan Tätte]] &quot;Tahan lennata&quot; (tuntud lauluna Tõnu Raadiku muusikaga ja ansambli Kukerpillid esituses)


&lt;poem&gt;
Iga kord kui [[öö]] on [[võim]]ul,
surub laotus ligi maad,
iga kord kui koidab uus [[päev]],
muutun valgeks tuviks ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Una paloma blanca&quot;, [[Heldur Karmo]] mugandus Johannes Bouwensi laulutekstist (esitanud George Baker Selection, Heidy Tamme, Mati Nuude jt; trükitud kogumikus &quot;Laulge kaasa&quot; 42, 1976)


* mu [[ema]] on see
:kelle ümber on alati tuvid
:sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u
:mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud
:teiste naiste kiuste
:kes teda selle eest vihkavad
:tuvid toovad ju [[viirus]]eid
:parasiite
:me kõik tahame olla nii terved terved
:elada kaua kaua kaua
* [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;], ERR, 10.09.2019


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab [[suvi]].
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. Tuvid.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Proosa==


* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. (lk 131)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007

==Vanasõnad==
* Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme tuvi katusel.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

==Vaata ka==
* &quot;[[Tuvikesed]]&quot;

[[Kategooria:Linnud]]</text>
      <sha1>16nfyeduemnn0uk09udr5tbcztjohyt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88231</id>
      <parentid>88228</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:31:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4722" xml:space="preserve">[[File:Reboul-Two_Pigeons.jpg|thumb|Marie Thérèse Reboul, &quot;Kaks tuvi&quot; (1762)]]
[[Pilt:Marie-Victoire_Lemoine_-_Jeune_fille_tenant_une_colombe,_1793.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, &quot;Tüdruk tuviga&quot; (1793)]]
[[Pilt:Venere_che_scherza_con_due_colombe-Francesco_Hayez.jpg|pisi|Francesco Hayez, &quot;Veenus kahe tuviga&quot; (1830)]]
[[Pilt:Jan_Portielje_%26_Eugène_Remy_Maes_-_Feeding_the_birds.jpg|pisi|Jan Portielje ja  Eugène Remy Maes, &quot;Linde toitmas&quot;]]
[[Pilt:THE_MORNING_BATH_(c.1896)_by_Mildred_Anne_Butler.jpg|pisi|Mildred Anne Butler, &quot;Hommikune kümblus&quot; (1896)]]
[[Pilt:Marie_Oesterley_Study_of_doves_and_roses.jpg|pisi|Marie Oesterley, &quot;Etüüd tuvide ja roosidega&quot;]]


'''Tuvi''' (''Columba'') on perekond [[lind]]e sugukonnast tuvilased. Eestis elutseb neli tuviliiki: kaljutuvi, kodutuvi, õõnetuvi ja kaelustuvi ehk meigas.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Vaata, sa oled ilus, mu kullake, 
vaata, sa oled ilus! 
Su [[silm]]ad su loori taga on tuvid. 
Su juuksed on nagu [[kits]]ekari, 
kes laskub Gileadi mäelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Ülemlaul]], laul 4, salm 1


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[madu|maod]] ja tasased nagu tuvid!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16


==Luule==
&lt;poem&gt;
Mu [[pronks]]iks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui [[pisar]]aid,

Ja [[vangla]] tuvi las kudrutab veel
Ning vaikselt las laevu laeb [[Neeva]] veel. 
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis, tlk [[Doris Kareva]]


&lt;poem&gt;
Ja mere kurdis [[üksindus]]es
sureb see, kelle [[süda]] on [[leek]],
kelle [[laul]] on [[vabadus]],
kelle [[lend]] rikub [[riigipiir]]e.
Ainult taltsad tuvid söövad inimese pihust,
kus täna on [[leib]], homme lämmatav [[ling]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viljo Kajava]], &quot;Rändlinnud&quot;. Tõlkinud [[Ants Paikre]]. Rmt: &quot;Kui palju on maailmas värve: valik Soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud Endel Mallene. Loomingu Raamatukogu nr 40 1983, lk 6


&lt;poem&gt;
[[Sirel]]id möödas, [[jasmiin]]ides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm 
silmis kaks korda kaksteist sära.

Kolmekaupa nad lendavad ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Lumepilvede valge linnani&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 187


* Tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või [[kurg]]e.
** [[Jaan Tätte]] &quot;Tahan lennata&quot; (tuntud lauluna Tõnu Raadiku muusikaga ja ansambli Kukerpillid esituses)


&lt;poem&gt;
Iga kord kui [[öö]] on [[võim]]ul,
surub laotus ligi maad,
iga kord kui koidab uus [[päev]],
muutun valgeks tuviks ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Una paloma blanca&quot;, [[Heldur Karmo]] mugandus Johannes Bouwensi laulutekstist (esitanud George Baker Selection, Heidy Tamme, Mati Nuude jt; trükitud kogumikus &quot;Laulge kaasa&quot; 42, 1976)


* mu [[ema]] on see
:kelle ümber on alati tuvid
:sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u
:mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud
:teiste naiste kiuste
:kes teda selle eest vihkavad
:tuvid toovad ju [[viirus]]eid
:parasiite
:me kõik tahame olla nii terved terved
:elada kaua kaua kaua
* [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;], ERR, 10.09.2019


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab [[suvi]].
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. Tuvid.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Proosa==


* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. (lk 131)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007

==Vanasõnad==
* Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme tuvi katusel.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

==Vaata ka==
* &quot;[[Tuvikesed]]&quot;

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>b39x8j9xdn288jyo7y8kgpu44f5i3kj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nõukogude Liit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5973</id>
    <revision>
      <id>88355</id>
      <parentid>84768</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:24:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9184" xml:space="preserve">[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|pisi|Nõukogude Liidu lipp]]
[[Pilt:Coat of arms of the Soviet Union 1.svg|pisi|Viimane Nõukogude Liidu vapp]]
'''Nõukogude Liit''' (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. 

==Proosa==

* Aastani 1939 õpetati Nõukogude koolides, et alles 1917. aastaga algas ajalugu. Sest enne ei olevat Venemaal üldse midagi olnud peale pimeduse ja segaduse. Kuid see ajaloo õpetamise ajajärk lõppes paar aastat tagasi ja nagu ajaleht &quot;Trud&quot; ütles, Stalini algatuse ja plaani järgi. Nimelt anti siis algkoolide jaoks uus ajaloo-õpperaamat välja. [---]
:Kuna varem õpikute järgi valitses täielik segadus, mis lõppes alles 1917. aastal, siis valgustatakse nüüd endiseid valitsejaid kõige jaatavamal viisil. Need endised valitsejad olid peaaegu kõik peaaegu otse jumalikud isiksused. Nende võimed olid erakordselt suured, nende tahe selge, tark ja tugev. Joann Julma ja Peeter Suure vägivallapoliitikat kiidetakse heaks, isegi Joann Julma &quot;opritshina&quot; verised teod loetakse vajalikkudeks, kuna nende sihiks oli valitsuse kindlustamine. Tsaari ennast kirjeldatakse suure riigimehena, kes &quot;vene keiserlikku autokraatiat kindlustas&quot; ja &quot;paljudest laialipuistatud provintsidest vägeva riigi rajas&quot;.
:See lugupidav hoiak vana Venemaa tsaaride suhtes on mõistetav. Nendele pidi vaadatama kui &quot;tänase rahvajuhi Stalini&quot; eelkäijatele. Ja kui vanad head tsaarid pidid alati võitlema ka raskustega, siis seisid need raskused ikka rumalate, halbade bojaaride, aadlikkude ja rikaste inimeste vastutöötamises. Need pahad inimesed ei teinud muud midagi, kui sepitsesid mässe ja salaplaane valitsejate vastu ja said siis ka oma teenitud karistuse. Millest koolilaps võis järeldada, et iga opositsioon ajaloos ja ka nüüdki on täielikult lubamata ja karistatakse karmilt.
* Kõik sõjad sunniti Venemaale peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa &quot;reetmise&quot; kaudu.
* Raamatust võib lugeda, et &quot;Lenin ja Stalin võidurikka revolutsiooni esimestest päevadest saadik pühendusid  Nõukogude riigi organiseerimisele&quot;, ja et &quot;Nõukogude Liit kinkis vene rahvale täieliku vabaduse, niisuguse vabaduse, nagu ta mitte ühelegi maailma rahvale osaks pole saanud&quot;. Päris õige jutt – niisugust vabadust pole nähtud ega kuuldud kusagil.
* Nõnda tegid enamlased ajalugu ja nõnda nad seda õpetasid. Kuid sellel on nüüd lõpp igavesest igavesti ja Ajalugu ise kirjutab peatüki aja merre vajunud hiigelpettusest.
** [[Karl August Hindrey]] &quot;Ajaloo-õpetus Venemaal&quot;, Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1


* Oleme praegu tunnistajaks sellele, millist hinda peab ühiskond maksma, kui see nõuab õigekspeetud, lihtsameelset ja loosunglikku mõtlemist - Nõukogude Liit, anakronistlik, saamatu, barbaarne ühiskond nagiseb, sest seda tüüpi kommunism põlustab paindliku mõtlemise. &quot;Elu ise&quot; - kui kasutada väljendit, mida kommunistidele kasutada meeldib - ״elu ise” näitab, mis juhtub ühiskondadega, mis lasevad endal tarduda surnud mõttem allidesse. (Uus valitseja Gorbatšov püüab seda parandada.)
** [[Doris Lessing]], &quot;Vanglad, milles me vabatahtlikult elame&quot;. Tõlkinud [[Krista Kaer]]. [[LR]] 11 2018, lk 57


* ... riigis, kus ma elasin kolmkümmend kaks aastat, on [[abielurikkumine]] ja [[kino]]skäimine ainsad vaba [[ettevõtlus]]e vormid. 
** [[Jossif Brodski]], &quot;Täiel määral mitte keegi&quot;. Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28, lk 16


* Jah, palvetagem kõigi nende pääsemise eest, kes elavad tolles totalitaarses pimeduses — palvetagem, et nad leiaks Jumala tundmise rõõmu. Kuid kuni nad seda teevad, olgem teadlikud, et kuni nad jutlustavad Riigi ülemvõimust, kuulutavad tolle kõikvõimsust üksikisiku üle ning ennustavad tolle viimaks saabuvat võimu kõigi maailma inimeste üle, on nad [[kurjus]]e keskmeks tänases maailmas. [...] Nõnda, te aruteludes tuumarelvastuse külmutamise lepete kohta, ma kehutan teid, et oleksite teadlikud uhkuse kiusatusest — kiusatusest muretult kuulutada iseend kõigest kõrgemal olevaks ning nimetada mõlemat poolt võrdselt süüdlaseks, eirates ajaloo tõsiasju ning kurjuse impeeriumi rünnakutunge, lihtsalt pidades võidurelvastumist suureks arusaamatuseks ning eemaldades end sellega õige ja väära, hea ja kurja heitlusest.
** {{halliga|Yes, let us pray for the salvation of all of those who live in that totalitarian darkness—pray they will discover the joy of knowing God. But until they do, let us be aware that while they preach the supremacy of the State, declare its omnipotence over individual man, and predict its eventual domination of all peoples on the earth, they are the focus of evil in the modern world .... So, in your discussions of the nuclear freeze proposals, I urge you to beware the temptation of pride—the temptation of blithely declaring yourselves above it all and label both sides equally at fault, to ignore the facts of history and the aggressive impulses of an evil empire, to simply call the arms race a giant misunderstanding and thereby remove yourself from the struggle between right and wrong and good and evil.}}
** [[Ronald Reagan]], [http://voicesofdemocracy.umd.edu/reagan-evil-empire-speech-text/ kõne National Association of Evangelicals'is], Orlandos Floridas, 8. märts 1983


* Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]]. 
** NSV Liidu põhiseaduse 6. paragrahv (1989. aasta seisuga)


* Kuigi ameeriklased tegid täiesti teistsugused kokkuvõtted. Nende jaoks on [[Nõukogude Liidu lagunemine]] ajalukku läinud [[20. sajand|sajandi]] tähtsaima sündmusena. Võimsat riiki enam pole. Maailm muutus ühepolaarseks. Ning neile on see kasulik.
** {{halliga|Хотя американцы написали совсем другие итоги. Для них крушение Советского Союза – вот главное событие ушедшего в историю столетия. Могущественного государства больше нет. Мир стал однополярным. И им это выгодно.}}
** [[Dmitri Jazov]], [https://nvo.ng.ru/realty/2010-04-30/1_yazov.html Дмитрий Язов: &quot;С фальсификаторами истории надо бороться...], ng.ru, 30. aprill 2010 


* Tasub vaadata, mis oli see, mis hoidis meid nõukogude ajal moraalselt traksis. Selleks oli minu hinnangul suuresti üleolekutunne liidu keskuse suhtes. Me olime &quot;kõige läänelikum liiduvabariik&quot;, mis väljendus avaramas silmaringis, heas teaduse ja kultuuri arengus, suuremas vabaduses ja julguses kriitiliselt mõelda ja kohati lausa süsteemi raamides asju siiski oma käe järgi teha.
** [[Martin Luiga]], [https://www.err.ee/1124078/martin-luiga-eesti-vabariigi-kaimata-rajad &quot;Eesti Vabariigi käimata rajad&quot;] ERR, 14. august 2020


* NSV Liit oli muidugi [[mäda]], selles on teil jumala õigus. Kahjuks [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšov]]i töö tulemusena see mädasus kogu aeg süvenes. Selle asemel, et leida väljapääs, olgu see [majandusteadlase] [[Grigori Javlinski]] &quot;500 päeva programm&quot;, ta nendest kinni ei võtnud ja sellega praktiliselt mitte midagi ära ei teinud. Olukorra parandamise viis läbi siiski [Venemaa president] [[Boriss Jeltsin]].
** [[Bruno Saul]] intervjuus: [[Toomas Sildam]], [https://err.ee/1142117/bruno-saul-see-ei-olnud-laulev-vaid-oli-mollav-revolutsioon &quot;Bruno Saul: see ei olnud laulev, vaid oli möllav revolutsioon&quot;] ERR, 02.10.2020


* Muidugi nõukogude ajal – nagu igas [[autokraatia]]s - oli lihtne: valikud olid juba teiste tehtud, jäi võimalus kiruda, sest [[vastutus]]t ju polnud, kuid polnud ka [[vabadus]]t, eriti mitte mingit vabadust. Ehk siis: kui me loobume mingist vastutusest, siis peame kaaluma, kas ära antud vabadus on ikka väärt ära andmist. Peame mõistma, et andes [[sõrm]]e, võidakse võtta [[käsi]] ja meid tervenisti.
:Vastutusest soovitakse loobuda teinegi kord, eristades vabaduse vastutusest. See on [[igatsus]] selle järgi, kus otsustamise teen &quot;[[mina]]&quot;, kuid, kui tagajärg on ebameeldiv või halb, siis on vastutajaks keegi teine. See on soov jätta endale au ja teistele süü. Neid teisi tuleb karistada nende edukuse eest, sest ei ole ju võimalik, et &quot;mina&quot; ei ole parim või &quot;mina&quot; eksib, seega on need teised oma edukuse saanud tänu [[süvariik|süvariigile]], sobingute või diilidega.
* [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest &quot;Vabadusest ja vastutusest&quot;] ERR, 14.09.2020

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:NSV Liit| ]]</text>
      <sha1>g0nx7dkovilcoq6mpk0vixyfuwaxvha</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88356</id>
      <parentid>88355</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:26:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9191" xml:space="preserve">[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|pisi|Nõukogude Liidu lipp]]
[[Pilt:Coat of arms of the Soviet Union 1.svg|pisi|Viimane Nõukogude Liidu vapp]]
'''Nõukogude Liit''' (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. 

==Proosa==

* Aastani 1939 õpetati Nõukogude koolides, et alles 1917. aastaga algas ajalugu. Sest enne ei olevat Venemaal üldse midagi olnud peale pimeduse ja segaduse. Kuid see ajaloo õpetamise ajajärk lõppes paar aastat tagasi ja nagu ajaleht &quot;Trud&quot; ütles, Stalini algatuse ja plaani järgi. Nimelt anti siis algkoolide jaoks uus ajaloo-õpperaamat välja. [---]
:Kuna varem õpikute järgi valitses täielik segadus, mis lõppes alles 1917. aastal, siis valgustatakse nüüd endiseid valitsejaid kõige jaatavamal viisil. Need endised valitsejad olid peaaegu kõik peaaegu otse jumalikud isiksused. Nende võimed olid erakordselt suured, nende tahe selge, tark ja tugev. Joann Julma ja Peeter Suure vägivallapoliitikat kiidetakse heaks, isegi Joann Julma &quot;opritshina&quot; verised teod loetakse vajalikkudeks, kuna nende sihiks oli valitsuse kindlustamine. Tsaari ennast kirjeldatakse suure riigimehena, kes &quot;vene keiserlikku autokraatiat kindlustas&quot; ja &quot;paljudest laialipuistatud provintsidest vägeva riigi rajas&quot;.
:See lugupidav hoiak vana Venemaa tsaaride suhtes on mõistetav. Nendele pidi vaadatama kui &quot;tänase rahvajuhi Stalini&quot; eelkäijatele. Ja kui vanad head tsaarid pidid alati võitlema ka raskustega, siis seisid need raskused ikka rumalate, halbade bojaaride, aadlikkude ja rikaste inimeste vastutöötamises. Need pahad inimesed ei teinud muud midagi, kui sepitsesid mässe ja salaplaane valitsejate vastu ja said siis ka oma teenitud karistuse. Millest koolilaps võis järeldada, et iga opositsioon ajaloos ja ka nüüdki on täielikult lubamata ja karistatakse karmilt.
* Kõik sõjad sunniti Venemaale peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa &quot;reetmise&quot; kaudu.
* Raamatust võib lugeda, et &quot;Lenin ja Stalin võidurikka revolutsiooni esimestest päevadest saadik pühendusid  Nõukogude riigi organiseerimisele&quot;, ja et &quot;Nõukogude Liit kinkis vene rahvale täieliku vabaduse, niisuguse vabaduse, nagu ta mitte ühelegi maailma rahvale osaks pole saanud&quot;. Päris õige jutt – niisugust vabadust pole nähtud ega kuuldud kusagil.
* Nõnda tegid enamlased ajalugu ja nõnda nad seda õpetasid. Kuid sellel on nüüd lõpp igavesest igavesti ja Ajalugu ise kirjutab peatüki aja merre vajunud hiigelpettusest.
** [[Karl August Hindrey]] &quot;Ajaloo-õpetus Venemaal&quot;, Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1


* Oleme praegu tunnistajaks sellele, millist hinda peab ühiskond maksma, kui see nõuab õigekspeetud, lihtsameelset ja loosunglikku mõtlemist - Nõukogude Liit, anakronistlik, saamatu, barbaarne ühiskond nagiseb, sest seda tüüpi kommunism põlustab paindliku mõtlemise. &quot;Elu ise&quot; - kui kasutada väljendit, mida kommunistidele kasutada meeldib - ״elu ise” näitab, mis juhtub ühiskondadega, mis lasevad endal tarduda surnud mõttem allidesse. (Uus valitseja Gorbatšov püüab seda parandada.)
** [[Doris Lessing]], &quot;Vanglad, milles me vabatahtlikult elame&quot; (1986). Tõlkinud [[Krista Kaer]]. [[LR]] 11 2018, lk 57


* ... riigis, kus ma elasin kolmkümmend kaks aastat, on [[abielurikkumine]] ja [[kino]]skäimine ainsad vaba [[ettevõtlus]]e vormid. 
** [[Jossif Brodski]], &quot;Täiel määral mitte keegi&quot;. Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28, lk 16


* Jah, palvetagem kõigi nende pääsemise eest, kes elavad tolles totalitaarses pimeduses — palvetagem, et nad leiaks Jumala tundmise rõõmu. Kuid kuni nad seda teevad, olgem teadlikud, et kuni nad jutlustavad Riigi ülemvõimust, kuulutavad tolle kõikvõimsust üksikisiku üle ning ennustavad tolle viimaks saabuvat võimu kõigi maailma inimeste üle, on nad [[kurjus]]e keskmeks tänases maailmas. [...] Nõnda, te aruteludes tuumarelvastuse külmutamise lepete kohta, ma kehutan teid, et oleksite teadlikud uhkuse kiusatusest — kiusatusest muretult kuulutada iseend kõigest kõrgemal olevaks ning nimetada mõlemat poolt võrdselt süüdlaseks, eirates ajaloo tõsiasju ning kurjuse impeeriumi rünnakutunge, lihtsalt pidades võidurelvastumist suureks arusaamatuseks ning eemaldades end sellega õige ja väära, hea ja kurja heitlusest.
** {{halliga|Yes, let us pray for the salvation of all of those who live in that totalitarian darkness—pray they will discover the joy of knowing God. But until they do, let us be aware that while they preach the supremacy of the State, declare its omnipotence over individual man, and predict its eventual domination of all peoples on the earth, they are the focus of evil in the modern world .... So, in your discussions of the nuclear freeze proposals, I urge you to beware the temptation of pride—the temptation of blithely declaring yourselves above it all and label both sides equally at fault, to ignore the facts of history and the aggressive impulses of an evil empire, to simply call the arms race a giant misunderstanding and thereby remove yourself from the struggle between right and wrong and good and evil.}}
** [[Ronald Reagan]], [http://voicesofdemocracy.umd.edu/reagan-evil-empire-speech-text/ kõne National Association of Evangelicals'is], Orlandos Floridas, 8. märts 1983


* Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]]. 
** NSV Liidu põhiseaduse 6. paragrahv (1989. aasta seisuga)


* Kuigi ameeriklased tegid täiesti teistsugused kokkuvõtted. Nende jaoks on [[Nõukogude Liidu lagunemine]] ajalukku läinud [[20. sajand|sajandi]] tähtsaima sündmusena. Võimsat riiki enam pole. Maailm muutus ühepolaarseks. Ning neile on see kasulik.
** {{halliga|Хотя американцы написали совсем другие итоги. Для них крушение Советского Союза – вот главное событие ушедшего в историю столетия. Могущественного государства больше нет. Мир стал однополярным. И им это выгодно.}}
** [[Dmitri Jazov]], [https://nvo.ng.ru/realty/2010-04-30/1_yazov.html Дмитрий Язов: &quot;С фальсификаторами истории надо бороться...], ng.ru, 30. aprill 2010 


* Tasub vaadata, mis oli see, mis hoidis meid nõukogude ajal moraalselt traksis. Selleks oli minu hinnangul suuresti üleolekutunne liidu keskuse suhtes. Me olime &quot;kõige läänelikum liiduvabariik&quot;, mis väljendus avaramas silmaringis, heas teaduse ja kultuuri arengus, suuremas vabaduses ja julguses kriitiliselt mõelda ja kohati lausa süsteemi raamides asju siiski oma käe järgi teha.
** [[Martin Luiga]], [https://www.err.ee/1124078/martin-luiga-eesti-vabariigi-kaimata-rajad &quot;Eesti Vabariigi käimata rajad&quot;] ERR, 14. august 2020


* NSV Liit oli muidugi [[mäda]], selles on teil jumala õigus. Kahjuks [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšov]]i töö tulemusena see mädasus kogu aeg süvenes. Selle asemel, et leida väljapääs, olgu see [majandusteadlase] [[Grigori Javlinski]] &quot;500 päeva programm&quot;, ta nendest kinni ei võtnud ja sellega praktiliselt mitte midagi ära ei teinud. Olukorra parandamise viis läbi siiski [Venemaa president] [[Boriss Jeltsin]].
** [[Bruno Saul]] intervjuus: [[Toomas Sildam]], [https://err.ee/1142117/bruno-saul-see-ei-olnud-laulev-vaid-oli-mollav-revolutsioon &quot;Bruno Saul: see ei olnud laulev, vaid oli möllav revolutsioon&quot;] ERR, 02.10.2020


* Muidugi nõukogude ajal – nagu igas [[autokraatia]]s - oli lihtne: valikud olid juba teiste tehtud, jäi võimalus kiruda, sest [[vastutus]]t ju polnud, kuid polnud ka [[vabadus]]t, eriti mitte mingit vabadust. Ehk siis: kui me loobume mingist vastutusest, siis peame kaaluma, kas ära antud vabadus on ikka väärt ära andmist. Peame mõistma, et andes [[sõrm]]e, võidakse võtta [[käsi]] ja meid tervenisti.
:Vastutusest soovitakse loobuda teinegi kord, eristades vabaduse vastutusest. See on [[igatsus]] selle järgi, kus otsustamise teen &quot;[[mina]]&quot;, kuid, kui tagajärg on ebameeldiv või halb, siis on vastutajaks keegi teine. See on soov jätta endale au ja teistele süü. Neid teisi tuleb karistada nende edukuse eest, sest ei ole ju võimalik, et &quot;mina&quot; ei ole parim või &quot;mina&quot; eksib, seega on need teised oma edukuse saanud tänu [[süvariik|süvariigile]], sobingute või diilidega.
* [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest &quot;Vabadusest ja vastutusest&quot;] ERR, 14.09.2020

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:NSV Liit| ]]</text>
      <sha1>phxxbi47b5vhv1zvqjzpt1ra0fi4bxm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõnepidamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6332</id>
    <revision>
      <id>88201</id>
      <parentid>35159</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T11:59:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1448" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Praegu on meil [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistumine, millega on seotud palju üritusi, kus tuleb pidada avakõnesid. Aga kuna mulle ei meeldi pidada avakõnesid stiilis, et &quot;Mul on tore, et te siin [[Tallinn]]as olete ja teil tuleb kindlasti sisutihe päev&quot;, siis pean süvenema valdkondadesse, millega ma muidu igapäevaselt ei tegelegi, aga mis on õpetlik sellepärast, et kui juba lähen ja teen suu lahti, siis peab sellel jutul olema alati mõte sees.
** [[Kersti Kaljulaid]], intervjuu: [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv &quot;Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv&quot;], Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)


* Sammalhabe oli aga millegipärast nihelema hakanud. Viimaks kummardus ta Muhvi kõrva juurde ja sosistas:
:&quot;Me peaksime vist omalt poolt ka midagi ütlema?&quot;
:Muhv noogutas. Ta tõusis ja kõlistas [[lusikas|lusikaga]] vastu kakaotassi. Sumin laua ümber vaibus.
:Aga et Muhv oli tugevasti erutatud ja kartis oma kõnega segamini minna, siis ütles ta ainult paar sõna, loomulikult ja lihtsalt:
:&quot;Kõik hea, [[lõpp]] hea.&quot; (lk 87)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Vaata ka==
* [[Retoorika]]

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>8tntthuxdt4hx6pcyrka3xnonkzwh8s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88202</id>
      <parentid>88201</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T11:59:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]; +[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1533" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Praegu on meil [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistumine, millega on seotud palju üritusi, kus tuleb pidada avakõnesid. Aga kuna mulle ei meeldi pidada avakõnesid stiilis, et &quot;Mul on tore, et te siin [[Tallinn]]as olete ja teil tuleb kindlasti sisutihe päev&quot;, siis pean süvenema valdkondadesse, millega ma muidu igapäevaselt ei tegelegi, aga mis on õpetlik sellepärast, et kui juba lähen ja teen suu lahti, siis peab sellel jutul olema alati mõte sees.
** [[Kersti Kaljulaid]], intervjuu: [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv &quot;Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv&quot;], Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)


* Sammalhabe oli aga millegipärast nihelema hakanud. Viimaks kummardus ta Muhvi kõrva juurde ja sosistas:
:&quot;Me peaksime vist omalt poolt ka midagi ütlema?&quot;
:Muhv noogutas. Ta tõusis ja kõlistas [[lusikas|lusikaga]] vastu kakaotassi. Sumin laua ümber vaibus.
:Aga et Muhv oli tugevasti erutatud ja kartis oma kõnega segamini minna, siis ütles ta ainult paar sõna, loomulikult ja lihtsalt:
:&quot;Kõik hea, [[lõpp]] hea.&quot; (lk 87)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Vaata ka==
* [[Retoorika]]

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>bh1phougj52af6djll34zlfbysk0rhz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Voodi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6351</id>
    <revision>
      <id>88219</id>
      <parentid>80956</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:17:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4287" xml:space="preserve">[[Pilt:Ein_fürstliches_Ruhebett._Aus_dem_Lustgarten_(Hortus_Delicarum)_der_Äbtissin_Herrad_von_Landsberg.jpg|pisi|Herrad von Landsberg, &quot;Vürstlik voodi&quot; raamatust &quot;Hortus delicarum&quot; (u 1165-1175)]]
[[Pilt:Lautrec_in_bed_1893.jpg|pisi|Henri de Toulouse-Lautrec. Voodis (1893)]]
[[Pilt:Bodarevsky_014.jpg|pisi|Nikolai Bodarevski. Lemmik (1905)]]

'''Voodi''' (lõunapoolses keelepruugis säng) on magamiseks või lebamiseks mõeldud mööbliese. 

==Piibel==

* Mu voodi peab mind trööstima, 
:mu magamisase mu kaebust kandma
* [[Iiobi raamat]], 7:3


* Ma otsisin [[öö]]siti oma voodis teda, 
:keda mu hing [[armastus|armastab]]. 
:Ma otsisin teda, aga ei leidnud.
* [[Ülemlaul]], 3:1


* Sest voodi on sirutuseks lühike 
:ja vaip katteks kitsas.
* [[Jesaja raamat]], 28:20


* Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald [[patt]]e andeks anda, siis - ütleb ta halvatule -
:11 ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma säng ja mine koju!&quot;
* [[Markuse evangeelium]], 2:10-11, 1968. aasta piiblitõlge

==Draama==

* Kuid elada&lt;br /&gt;ses rasvast räästund voodi vänges [[higi]]s&lt;br /&gt;end moorides ja mesiarmatseda&lt;br /&gt;sealaudas...
** [[William Shakespeare]], &quot;[[Hamlet]]&quot;, III vaatus, 4. stseen


==Proosa==

* See küsimus lahendatud, tuli Buckingham tagasi d'Artagnani juurde.
:&quot;Nüüd, mu noor [[sõber]],&quot; ütles ta, &quot;[[Inglismaa]] on meie kahe päralt: mida te soovite, mida ihaldate?&quot;
:&quot;Voodit,&quot; vastas d'Artagnan. &quot;Pean tunnistama, et praegusel [[hetk]]el on voodi see, mida kõige enam vajan.&quot;
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;Kolm musketäri&quot;. Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 206


* Lugesin [[retsept]]i läbi. Seal seisis:
:&quot;1 nael [[biifsteek]]i ja 
:1 pint [[õlu]]t
::iga kuue tunni järel.
:1 kümnemiiline jalutuskäik igal [[hommik]]ul.
:1 voodi igal õhtul kell 11.
:Ja ära koorma oma [[pea]]d asjadega, millest sa midagi ei taipa.&quot;
:Tegin nende nõuannete järgi ja tulemus oli suurepärane (vähemalt minu jaoks): päästsin oma [[elu]] ja elan siiamaani. (1. ptk, lk 9-10)
* [[Jerome K. Jerome]], &quot;[[Kolm meest paadis]]&quot; (1889)


* On hämmastav, kui vähe on inimesed teadlikud voodis pikutamise kunsti tähtsusest, ehkki minu arvates on üheksa kümnendikku maailma tähtsamatest [[avastus]]test, kas siis [[teadus]]likest või [[filosoofia|filosoofilistest]], sündinud kell kaks või kell viis hommikul, siis, kui [[teadlane]] või [[filosoof]] on end voodis kerra tõmmanud.
** [[Lin Yutang]], &quot;Elamise tähtsus&quot;, peatükk &quot;Voodis pikutamisest&quot;. Tõlkinud Mall Pöial. Tänapäev 2006, lk 233


* [[Prantsuse Akadeemia]]ga on see häda, et selleks ajaks, kui nad meile lõpuks [[tool]]i pakuvad, vajame juba voodit.
** [[Jean Cocteau]] enda valimise kohta Prantsuse Akadeemiasse (1955)


* Aga ennekõike puhastaksid [[puu]]d jäist [[õhk]]u kopsude jaoks ja [[kõrv]]u kostaks õrn sahin, kui lamad öösiti oma lumivalges voodis ja see uinutab su magama. 
**  [[Ray Bradbury]], &quot;[[Marsi kroonikad]]&quot;, &quot;Detsember 2001: Roheline hommik&quot;. Tõlkinud Linda Ariva. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 81


* Nägin öösel unes, et olin [[abielu|abiellumas]] ja sisustasin oma uut korterit. Magamistoas oli viis voodit - ja ühes teki peal puhas valge [[liiv]]. Mu tulevane [[naine]] - täiesti tundmatu - ütles, et ta oli ostnud 40 [[krokodill]]i! Mis veel see võib tähendada?
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Päevaraamat 1957-1968]]&quot;, 31.03.1964


* Kui positiivsest küljest vaadata, siis on [[surm|suremine]] üks neist vähestest asjadest, millega saab hakkama voodist tõusmata.
** [[Woody Allen]], &quot;Arveteklaarimine&quot;, 1972


==Luule==

&lt;poem&gt;
Heidan [[õhtu]]l,
väsind, voodi —
[[mure]] — tema enne sääl!
Vaovad vahest
silmad kinni —
tema istub [[kulm]]u pääl!
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], &quot;Mure&quot;. Rmt: J. Liiv, &quot;Luuletused&quot;, koostanud [[August Sang]]. Eesti Raamat 1969, lk 22-23


&lt;poem&gt;
Kui lahkudes said [[unenägu|unenäoks]],
jäi karistus mu voodi.
Mu [[üksindus]] on sama suur
kui siis, kui [[maailm]] loodi.
&lt;/poem&gt;
* [[Karl Ristikivi]], Fragmente &quot;Keelatud territooriumist&quot; II


==Vanasõnad==
* Kuigi su [[vaenlane]] võib olla sadade miilide kaugusel, käitu nii, nagu näeksid teda juba oma voodi kõrval.
** [[India vanasõnad|India vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Mööbel]]</text>
      <sha1>qme7ees7e8bzgeesrvnbgzqbrm0elqo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaastunne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6401</id>
    <revision>
      <id>88226</id>
      <parentid>87949</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:29:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7655" xml:space="preserve">

==Proosa==
* 503. [[Kiivus]] on suurim kõigist [[pahe]]dest, ning ühtlasi see, mis äratab vähim kaastunnet neis, kes teda põhjustavad.
** [[François de La Rochefoucauld]], &quot;Maksiimid&quot;, tlk [[Aleksander Aspel]], rmt &quot;Valik prantsuse esseid&quot;, 1938


* Mis puutus toast lahkumisse, siis nii palju ma täitsin käsku. Kuna ma ei teadnud, kuhu need kitsad koridorid viivad, jäin ma seisma ning olin tahtmatult tunnistajaks ühele stseenile, mida oli raske mu peremehe loomusega kokku viia. Ta ronis voodile ja kiskus akna lahti, purskudes seejuures ohjeldamatusse pisaratevoolu. &quot;Tule sisse, tule sisse!&quot; nuuksus ta. &quot;Cathy, tule ometi. Oh tule, ainult veel {{Sõrendus|üks kord}}! Oh mu kallis, kuule mind {{Sõrendus|seekord}}, Catherine, kuule mind ometi!&quot; [[Vaim]] ilmutas vaimu tavalist [[kapriis]]i ning ei andnud mingit märku oma olemasolust. Vaid tuul keerutas lund aknast sisse ja minuni jõudnud iil kustutas küünla.
:Heathcliffi karjeid saatvas valupurskes oli niisugune [[ahastus]], et kaastunde tõttu ma ei märganud selles peituvat [[naeruväärsus]]t, ning ma tõmbusin eemale, olles pooleldi vihane, et ma seda üldse kuulasin, ning pooleldi mures, et ma talle tollest idiootlikust [[luupainaja]]st rääkisin, kuna see oligi ta [[meeleheide|meeleheitele]] viinud; kuigi see oli mulle arusaamatu, {{Sõrendus|miks}}. (lk 30)
* [Mrs. Dean mr. Hindley naisest:] See naine polnud nende killast, kes enda pärast majarahu oleks häirinud. Sellest hetkest peale, kui ta üle läve astus, näis teda rõõmustavat iga asi, mida ta silmas, samuti kõik, mis ta ümber toimus, välja arvatud [[matus]]teks ettevalmistamine ja leinajate sealviibimine. Mulle jättis ta veidi lapsiku mulje, kui ma nägin, kuidas ta end matuste ajal ülal pidas. Ta jooksis oma tuppa ja tahtis, et ma kaasa tuleksin, kuigi ma oleksin pidanud lapsi riidesse panema. Ja seal ta istus ja värises, käed kokku surutud, ning küsis kogu aeg: &quot;Kas nad on juba läinud?&quot; Siis hakkas ta hüsteerilise erutusega kirjeldama, kuidas talle mõjus [[must]]a nägemine. Ta võbises ja vabises ja hakkas lõpuks nutma, ning kui ma küsisin, mis tal viga on, siis ta vastas, et ta ei tea, aga ta kartvat nii väga surma! Minu arvates oli tema [[surm]] niisama vähe tõenäoline kui mu enda surm. Ta oli üsna kõhn, kuid noor ja värske jumega ning tema silmad särasid nagu kalliskivid. Ma muidugi märkasin, et trepist ülestulek pani ta hingeldama, et kõige tühisemgi ootamatu häälekõla pani ta üle keha värisema ja et teda mõnikord vaevas [[köha]]. Kuid ma ei teadnud, mida need [[sümptom|sümptoomid]] tähendavad, ning mul polnud mingit soovi talle kaasa tunda. Meil siin, mr. Lockwood, ei ole kombeks võõraid armastada, kui just nemad meid esimesena armastama ei hakka. (lk 45)
* [Isabella kirjas Mrs. Deanile:] &quot;Ma tahan sinult küsida kahte asja: esiteks, kuidas sul õnnestus säilitada lihtsat inimlikku kaastunnet, kui sa siin elasid? Mina ei suuda leida ühtki tundeelamusi, mida need inimesed siin minu ümber minuga jagaksid.
:Teine küsimus, mis mind väga huvitab, on järgmine: kas mr. Heathcliff on [[inimene]]? Kui nii, kas ta on hull? Ja kui ta seda pole, kas ta on siis kurat? Ma ei hakka rääkima põhjustest, miks ma seda küsin, kuid kui sa saad, ma palun sind väga, et sa selgitaksid mulle, kellega ma olen [[abiellumine|abiellunud]] — see tähendab siis, kui sa mind vaatama tuled.&quot; (lk 136)
* [[Emily Brontë]], &quot;[[Vihurimäe]]&quot;, tlk Ester Jaigma, 1974


* Samaviisi avaldavad [[ausus]], [[heatahtlikkus]], kaastunne ja [[tasakaalukus]] soodsaimat mõju kogu inimesele; sära igas pilgus ja igas liigutuses võluga, mis võidab kõik südamed. (&quot;Tualett&quot;, 7. ptk, &quot;Mõistuse mõju ilule&quot;)
** [[Judith Montefiore]], &quot;Juudi käsiraamat&quot;, 1846


* Kaastunne on armastus, mis kannab negližeed.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007, lk 7


* Ta [Burrich] ei olnud seesama mees. Ja mitte ainult [[lonkamine]] ei olnud muutnud tema hoiakut ja seda, kuidas teised teda vaatasid. Teda tunnistati [[tall]]ides endiselt isandana ja siin ei seadnud keegi tema [[võim]]u kahtluse alla. Kuid ta ei olnud enam [[troonipärija]] parem käsi. Peale minu järele vaatamise ei olnud ta enam üldse Chivalry mees. Polnud ime, et ta ei suutnud mind ilma pahameeleta vaadata. Tema ei olnud sigitanud värdjat, kes oli talle selle [[õnnetus]]e kaela toonud. Esimest korda selle aja jooksul, mil ma teda olin tundnud, segunes minu [[ettevaatlikkus]]se tema suhtes kaastunne. (lk 98)
** [[Robin Hobb]], &quot;Salamõrtsuka õpilane&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000


* Nüüdisaja [[heaoluühiskond|heaoluühiskonnale]] on tervikuna tunnuslik [[vanadus]]est ja [[surm]]ast võõrandumine. Moodne linlik kultuur tõrjub surma kuhugi taamale, samas on surm kogu aeg kohal: laste [[arvutimäng]]udes, [[film]]ides, kollase [[ajakirjandus]]e esikülgedel. Surm müüb, ajab adrenaliini üles, aga kui ta lõpuks meid endid lähedalt puudutab, siis me ei oska käituda, ei oska lähedastele või kolleegidele kaastunnet avaldada. 
** [[Marju Kõivupuu]], intervjuu: [[Jaan Lahe]], [https://kjt.ee/2012/01/surmast-intervjuu-marju-koivupuuga/ Surmast: intervjuu Marju Kõivupuuga], Kirik ja Teoloogia, 20. jaanuar 2012


* Ma loodan, et ühel päeval on meil mitte ainult kõige efektiivsem, vaid ka kõige empaatilisem ravikorraldus kogu maailmas.
** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit &quot;Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit&quot;] ERR, 24.02.2021


* Miss Fairfax on oma tööeluks hoolega valmistunud, sellega leppinud ja ometi pälvib ta kõigi ümberolijate kaastunde ja [[haletsus]]e. Tänapäeva lugeja ehk ei pruugi näha iseseisvas rahateenimises midagi [[orjus]]elaadset, aga Austeni kaasaegsetele oli kohe selge, milline kukkumine neiut ees ootab. Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata.
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548


* &quot;[[Julmus]] levib, kas teile ei tundu? Võib-olla kandub see edasi põlvest põlve — geenidega, nagu sinised silmad,&quot; arutles Willow, võttes kahe käega teekruusi ümbert kinni. &quot;Või nagu kalduvus inimestele kaasa tunda.&quot; Ta oli alustanud küll tõsiselt, kuid viimaste sõnade juures vilksas ta pilk Perezile, Väike huumor, kerge klubinali, millele Sandy päris hästi pihta ei saanud. (lk 325)
** [[Ann Cleeves]], &quot;Kulutuli&quot;, tlk Lauri Vahtre, 2020


* Meesautorid, nagu jõulisemale poolele kohanegi, vaatavad maskide, eneselohutuse ja enesepettuseta vastu [[vanadus]]ele – seda ka siis, kui ise kaugeltki veel vana ei olda, ent teatav empaatiline [[kujutlusvõime]]liiasus on elujõulise [[kirjandus]]ega alati kaasas käinud.
** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ &quot;Nemad kaks&quot;], Sirp, 06.03.2009 

==Luule==
&lt;poem&gt;
Nüüd ta rapleb, rumal tuvi.
Roitjal [[kass]]il kerkib [[huvi]],
kaasatundvalt seisma jääb.

Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Tunded]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>k8milau9n8bcicwcllorhnxee0b5deb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pääsemine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6435</id>
    <revision>
      <id>88305</id>
      <parentid>35681</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:12:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1860" xml:space="preserve">
==Luule==

&lt;poem&gt;
Minagi olen peatselt [[kodutee]]l,
[[ajavahe]] on küll seitse tundi,
aga [[lennuk]]id üsnagi mugavad —
[[Eesti]]sse on nüüd lihtne pääseda.
Ja Eestis on kõikjale lihtne pääseda —
välja arvatud ehk metsatagused [[küla]]d,
kus [[buss]] peatub korra nädalas
ja kus elavad üksildased vanad emad;
külad, mille peagi lõikab maailma küljest lahti
[[suurlinn]]ade vaheline
[[Rail Baltic|hiiglaslik kiirraudtee]],
mille eest pole vist võimalik pääseda…
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-27/ &quot;Pääsemised&quot;], Looming 7/2017

==Proosa==
* Vaistlikult, midagi mõtlemata, ronis Kingpool teisele poole tüve. Ja siin nägi ta äkki ümarat avaust.
:[[Puuõõnsus]]!
:Ei mingit kõhklemist enam — sisse sealt! Kiiresti puuõõnde ja kõik!
:Kingpoolele lõi vastu kosutav [[jahedus]]. Ta kobas käsikaudu ringi, sest pärast eredat [[päikesepaiste]]t ei tahtnud silmad puuõõnsuses valitseva [[pimedus]]ega harjuda.
:Kuid palju ei olnud talle aega antud. Juba torkas [[rott]]ki oma koonu ümarast avausest sisse. Pimeduse tõttu ei võinud ta Kingpoolt näha, seda kiiremini liikudes aga vedasid ta sõõrmed õhku.
:Samal silmapilgul puudutas Kingpoole käsi mingit metallist eset. Ja vaata imet — sel esemel oli [[vars]]ki taga. Paras vars, millest kinni haarata. Ese meenutas [[kellu]]t, müürseppade tööriista, kuid Kingpoolel polnud praegu aega selle täpse otstarbe üle järele mõelda. Temal läks kellu moodi asja praegu vaid üheks otstarbeks vaja.
:Ta haaras varrest kahe käega kinni, tõstis eseme kõrgele õhku ja virutas sellega kõigest jõust rotile pähe. (lk 141)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>qrw2hfgll8jwy1ktvvml83aubksjcxk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Torn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6524</id>
    <revision>
      <id>88203</id>
      <parentid>88200</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T11:59:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5688" xml:space="preserve">[[File:Tigutorn ja ahhaa must.jpg|pisi|]]
[[File:Paris Eiffelturm.jpeg|thumb|Eiffeltorn]]
'''Torn''' on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 

==Piibel==
* Iga [[elevant|elevandi]] seljas oli tugev sõjariistadega varustatud puutorn, mis loomale oli selga seotud eriliste sidemetega, ja igas tornis oli neli sõjameest, kes sealt võitlesid, ja üks indialane, elevandijuht.
** [[Esimene Makkabite raamat]], peatükk 6, salm 37

==Proosa==

* Pean nüüd oma [[vaal|tsetoloogilise]] süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu [[Köln]]i suure [[katedraal]]i, mille pooliku torni otsas seisab ikka veel [[kraana]]. Esimesed [[arhitekt]]id viivad ainult väikesed hooned katuse alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku [[jumal]] mind midagi lõpetamast. Terve see [[raamat]] on ainult [[visand]], ei, ainult visandi visand. Oo [[Aeg]], [[Jaks]], [[Raha]] ja [[Kannatlikkus|Kannatlik Meel]]!
** [[Herman Melville]], &quot;[[Moby Dick]]&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172


* [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, tornid väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval.
** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust &quot;Ühe kirjaniku päevaraamatust&quot;], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18…


* [Juss:] &quot;Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui [[sõda|sõtta]] läevad. Nad panevad [[maja]]d ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele [[kivi|kiva]] ja [[puu|puid]].&quot;
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;Sõrmuste isand&quot;, teine osa &quot;Kaks kantsi&quot;. Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1997, lk 242


* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema.
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, 1961, V peatükk, lk 78-79


* Templivennad ja ilmalikud rüütlid, kes siia olid pääsenud, olid juba asunud oma kohale müüridel ja tornides. Tempel oli suletud ja valmis ennast kaitsema viimse veretilgani. Ja nende hulgas, kes siia olid päästetud — või vangistatud —, olin ka mina, üksik hospidalirüütel, oma võõras veripunases sõjamantlis.
** Karl Ristikivi, &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 275-276


* Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike&lt;!--//--&gt;vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud.
:Karlsson hakkas oma hautisest tegema torni ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.&lt;!--//--&gt;
:Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles.
:&quot;Mis sinuga on? Miks sa nutad?&quot;
:&quot;Mul... mul tuli midagi kurba meelde,&quot; kogeles Väikevend.
:&quot;Ah soo,&quot; tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. (lk 254-256)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008

==Luule==

&lt;poem&gt;
Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn.
All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn,
ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök,
ja küünte all võppub ta [[veri]]ne söök.
&lt;/poem&gt;
* [[Aleksandr Puškin]], &quot;Vang&quot;


&lt;poem&gt;
Siin tsaari[[loss]]i ruske sammastik,
kanal ja klaasist galerii -
seal, üle [[Neeva]], torni kullat pii
ja kindlusmüüri sünge hammastik.
&lt;/poem&gt;
* [[August Alle]], &quot;&quot;Poti daami&quot; dekoratsioon&quot;, rmt: &quot;August Alle. Väike Luuleraamat&quot;, 1964, lk 21


&lt;poem&gt;
Murti me [[lipp]] ja me  [[sulg|suled]], kuminal [[udu|uttu]]
veeti me kilgete torn.
&lt;/poem&gt;
* [[Jaan Undusk]], &quot;Kuum, oli kuum&quot; romaani &quot;Kuum&quot; tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990)


&lt;poem&gt;
iga [[ilus]] tütarlaps ei ole Maarja-Liis 
iga [[linn]] kus kõrge torn ei ole veel [[Pariis]]
&lt;/poem&gt;
* [[Contra]], &quot;Terminaator&quot;


&lt;poem&gt;
kui ma olen parasjagu [[saksamaa]]l ära
õppimas
ja vaid mu [[kass]] valvab mu torni
&lt;/poem&gt;
* [[Sveta Grigorjeva]] [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;] ERR, 10.09.2019

==Paabeli torn==
''Loe lähemalt artiklist [[Paabeli torn]].''

* Ja nad ütlesid: &quot;Tulge, ehitagem enestele [[linn]] ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele [[nimi]], et me ei hajuks üle kogu maailma!&quot;
: Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
:Ja Issand ütles: &quot;Vaata, [[rahvas]] on üks ja neil kõigil on üks [[keel]], ja see on alles nende tegude [[algus]]. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
:Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!&quot;
:Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
* [[Esimene Moosese raamat]], 11:4-8

==Kirjandus==
* [[Ene Mihkelson]], &quot;Torn&quot;. Tallinn: Varrak, 2010
* [[William Golding]], &quot;Torn&quot;. Tõlkinud Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1972

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hooned]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>62xikdtu4lgihyhi3zvyv63at8wo5o2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88207</id>
      <parentid>88203</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:04:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5791" xml:space="preserve">[[File:View_of_St_Mark’s_Campanile,_Venice).jpg|pisi|Antonietta Brandeis (1848-1926), &quot;Veneetsia vaade Püha Markuse kellatorniga&quot;, ''s.d.'']]
[[File:Paris Eiffelturm.jpeg|thumb|Eiffeltorn]]
'''Torn''' on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 

==Piibel==
* Iga [[elevant|elevandi]] seljas oli tugev sõjariistadega varustatud puutorn, mis loomale oli selga seotud eriliste sidemetega, ja igas tornis oli neli sõjameest, kes sealt võitlesid, ja üks indialane, elevandijuht.
** [[Esimene Makkabite raamat]], peatükk 6, salm 37

==Proosa==

* Pean nüüd oma [[vaal|tsetoloogilise]] süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu [[Köln]]i suure [[katedraal]]i, mille pooliku torni otsas seisab ikka veel [[kraana]]. Esimesed [[arhitekt]]id viivad ainult väikesed hooned katuse alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku [[jumal]] mind midagi lõpetamast. Terve see [[raamat]] on ainult [[visand]], ei, ainult visandi visand. Oo [[Aeg]], [[Jaks]], [[Raha]] ja [[Kannatlikkus|Kannatlik Meel]]!
** [[Herman Melville]], &quot;[[Moby Dick]]&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172


* [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, tornid väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval.
** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust &quot;Ühe kirjaniku päevaraamatust&quot;], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18…


* [Juss:] &quot;Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui [[sõda|sõtta]] läevad. Nad panevad [[maja]]d ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele [[kivi|kiva]] ja [[puu|puid]].&quot;
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;Sõrmuste isand&quot;, teine osa &quot;Kaks kantsi&quot;. Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1997, lk 242


* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema.
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, 1961, V peatükk, lk 78-79


* Templivennad ja ilmalikud rüütlid, kes siia olid pääsenud, olid juba asunud oma kohale müüridel ja tornides. Tempel oli suletud ja valmis ennast kaitsema viimse veretilgani. Ja nende hulgas, kes siia olid päästetud — või vangistatud —, olin ka mina, üksik hospidalirüütel, oma võõras veripunases sõjamantlis.
** Karl Ristikivi, &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 275-276


* Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike&lt;!--//--&gt;vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud.
:Karlsson hakkas oma hautisest tegema torni ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.&lt;!--//--&gt;
:Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles.
:&quot;Mis sinuga on? Miks sa nutad?&quot;
:&quot;Mul... mul tuli midagi kurba meelde,&quot; kogeles Väikevend.
:&quot;Ah soo,&quot; tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. (lk 254-256)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008

==Luule==

&lt;poem&gt;
Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn.
All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn,
ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök,
ja küünte all võppub ta [[veri]]ne söök.
&lt;/poem&gt;
* [[Aleksandr Puškin]], &quot;Vang&quot;


&lt;poem&gt;
Siin tsaari[[loss]]i ruske sammastik,
kanal ja klaasist galerii -
seal, üle [[Neeva]], torni kullat pii
ja kindlusmüüri sünge hammastik.
&lt;/poem&gt;
* [[August Alle]], &quot;&quot;Poti daami&quot; dekoratsioon&quot;, rmt: &quot;August Alle. Väike Luuleraamat&quot;, 1964, lk 21


&lt;poem&gt;
Murti me [[lipp]] ja me  [[sulg|suled]], kuminal [[udu|uttu]]
veeti me kilgete torn.
&lt;/poem&gt;
* [[Jaan Undusk]], &quot;Kuum, oli kuum&quot; romaani &quot;Kuum&quot; tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990)


&lt;poem&gt;
iga [[ilus]] tütarlaps ei ole Maarja-Liis 
iga [[linn]] kus kõrge torn ei ole veel [[Pariis]]
&lt;/poem&gt;
* [[Contra]], &quot;Terminaator&quot;


&lt;poem&gt;
kui ma olen parasjagu [[saksamaa]]l ära
õppimas
ja vaid mu [[kass]] valvab mu torni
&lt;/poem&gt;
* [[Sveta Grigorjeva]] [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;] ERR, 10.09.2019

==Paabeli torn==
''Loe lähemalt artiklist [[Paabeli torn]].''

* Ja nad ütlesid: &quot;Tulge, ehitagem enestele [[linn]] ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele [[nimi]], et me ei hajuks üle kogu maailma!&quot;
: Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
:Ja Issand ütles: &quot;Vaata, [[rahvas]] on üks ja neil kõigil on üks [[keel]], ja see on alles nende tegude [[algus]]. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
:Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!&quot;
:Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
* [[Esimene Moosese raamat]], 11:4-8

==Kirjandus==
* [[Ene Mihkelson]], &quot;Torn&quot;. Tallinn: Varrak, 2010
* [[William Golding]], &quot;Torn&quot;. Tõlkinud Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1972

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hooned]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>4h9s2mzndk4iwmird3zdvoi7dy1tb07</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88212</id>
      <parentid>88207</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:13:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5918" xml:space="preserve">[[Pilt:Vilnia,_Katedra._Вільня,_Катэдра_(M._Zaleski,_1850).jpg|pisi|Marcin Zaleski, &quot;Vilniuse katedraal&quot; (1850)]]
[[File:View_of_St_Mark’s_Campanile,_Venice).jpg|pisi|Antonietta Brandeis (1848-1926), &quot;Veneetsia vaade Püha Markuse kellatorniga&quot;, ''s.d.'']]
[[File:Paris Eiffelturm.jpeg|thumb|Eiffeltorn]]
'''Torn''' on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 

==Piibel==
* Iga [[elevant|elevandi]] seljas oli tugev sõjariistadega varustatud puutorn, mis loomale oli selga seotud eriliste sidemetega, ja igas tornis oli neli sõjameest, kes sealt võitlesid, ja üks indialane, elevandijuht.
** [[Esimene Makkabite raamat]], peatükk 6, salm 37

==Proosa==

* Pean nüüd oma [[vaal|tsetoloogilise]] süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu [[Köln]]i suure [[katedraal]]i, mille pooliku torni otsas seisab ikka veel [[kraana]]. Esimesed [[arhitekt]]id viivad ainult väikesed hooned katuse alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku [[jumal]] mind midagi lõpetamast. Terve see [[raamat]] on ainult [[visand]], ei, ainult visandi visand. Oo [[Aeg]], [[Jaks]], [[Raha]] ja [[Kannatlikkus|Kannatlik Meel]]!
** [[Herman Melville]], &quot;[[Moby Dick]]&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172


* [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, tornid väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval.
** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust &quot;Ühe kirjaniku päevaraamatust&quot;], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18…


* [Juss:] &quot;Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui [[sõda|sõtta]] läevad. Nad panevad [[maja]]d ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele [[kivi|kiva]] ja [[puu|puid]].&quot;
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;Sõrmuste isand&quot;, teine osa &quot;Kaks kantsi&quot;. Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1997, lk 242


* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema.
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, 1961, V peatükk, lk 78-79


* Templivennad ja ilmalikud rüütlid, kes siia olid pääsenud, olid juba asunud oma kohale müüridel ja tornides. Tempel oli suletud ja valmis ennast kaitsema viimse veretilgani. Ja nende hulgas, kes siia olid päästetud — või vangistatud —, olin ka mina, üksik hospidalirüütel, oma võõras veripunases sõjamantlis.
** Karl Ristikivi, &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 275-276


* Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike&lt;!--//--&gt;vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud.
:Karlsson hakkas oma hautisest tegema torni ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.&lt;!--//--&gt;
:Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles.
:&quot;Mis sinuga on? Miks sa nutad?&quot;
:&quot;Mul... mul tuli midagi kurba meelde,&quot; kogeles Väikevend.
:&quot;Ah soo,&quot; tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. (lk 254-256)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008

==Luule==

&lt;poem&gt;
Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn.
All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn,
ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök,
ja küünte all võppub ta [[veri]]ne söök.
&lt;/poem&gt;
* [[Aleksandr Puškin]], &quot;Vang&quot;


&lt;poem&gt;
Siin tsaari[[loss]]i ruske sammastik,
kanal ja klaasist galerii -
seal, üle [[Neeva]], torni kullat pii
ja kindlusmüüri sünge hammastik.
&lt;/poem&gt;
* [[August Alle]], &quot;&quot;Poti daami&quot; dekoratsioon&quot;, rmt: &quot;August Alle. Väike Luuleraamat&quot;, 1964, lk 21


&lt;poem&gt;
Murti me [[lipp]] ja me  [[sulg|suled]], kuminal [[udu|uttu]]
veeti me kilgete torn.
&lt;/poem&gt;
* [[Jaan Undusk]], &quot;Kuum, oli kuum&quot; romaani &quot;Kuum&quot; tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990)


&lt;poem&gt;
iga [[ilus]] tütarlaps ei ole Maarja-Liis 
iga [[linn]] kus kõrge torn ei ole veel [[Pariis]]
&lt;/poem&gt;
* [[Contra]], &quot;Terminaator&quot;


&lt;poem&gt;
kui ma olen parasjagu [[saksamaa]]l ära
õppimas
ja vaid mu [[kass]] valvab mu torni
&lt;/poem&gt;
* [[Sveta Grigorjeva]] [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;] ERR, 10.09.2019

==Paabeli torn==
''Loe lähemalt artiklist [[Paabeli torn]].''

* Ja nad ütlesid: &quot;Tulge, ehitagem enestele [[linn]] ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele [[nimi]], et me ei hajuks üle kogu maailma!&quot;
: Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
:Ja Issand ütles: &quot;Vaata, [[rahvas]] on üks ja neil kõigil on üks [[keel]], ja see on alles nende tegude [[algus]]. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
:Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!&quot;
:Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
* [[Esimene Moosese raamat]], 11:4-8

==Kirjandus==
* [[Ene Mihkelson]], &quot;Torn&quot;. Tallinn: Varrak, 2010
* [[William Golding]], &quot;Torn&quot;. Tõlkinud Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1972

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hooned]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>na8iybe09u8bp09t2rt9r7vn1tar3pe</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88214</id>
      <parentid>88212</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:53:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6090" xml:space="preserve">[[Pilt:Vilnia,_Katedra._Вільня,_Катэдра_(M._Zaleski,_1850).jpg|pisi|Marcin Zaleski, &quot;Vilniuse katedraal&quot; (1850)]]
[[File:View_of_St_Mark’s_Campanile,_Venice).jpg|pisi|Antonietta Brandeis (1848-1926), &quot;Veneetsia vaade Püha Markuse kellatorniga&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Bertha_von_Tarnoczy_–_View_of_the_Ursuline_Church_in_Linz.jpg|pisi|Bertha von Tarnoczy (1846-1936), &quot;Vaade ursuliinide püha Miikaeli kirikule Linzis&quot;, ''s.d.'']]
[[File:Paris Eiffelturm.jpeg|thumb|Eiffeltorn]]
'''Torn''' on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 

==Piibel==
* Iga [[elevant|elevandi]] seljas oli tugev sõjariistadega varustatud puutorn, mis loomale oli selga seotud eriliste sidemetega, ja igas tornis oli neli sõjameest, kes sealt võitlesid, ja üks indialane, elevandijuht.
** [[Esimene Makkabite raamat]], peatükk 6, salm 37

==Proosa==

* Pean nüüd oma [[vaal|tsetoloogilise]] süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu [[Köln]]i suure [[katedraal]]i, mille pooliku torni otsas seisab ikka veel [[kraana]]. Esimesed [[arhitekt]]id viivad ainult väikesed hooned katuse alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku [[jumal]] mind midagi lõpetamast. Terve see [[raamat]] on ainult [[visand]], ei, ainult visandi visand. Oo [[Aeg]], [[Jaks]], [[Raha]] ja [[Kannatlikkus|Kannatlik Meel]]!
** [[Herman Melville]], &quot;[[Moby Dick]]&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172


* [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, tornid väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval.
** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust &quot;Ühe kirjaniku päevaraamatust&quot;], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18…


* [Juss:] &quot;Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui [[sõda|sõtta]] läevad. Nad panevad [[maja]]d ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele [[kivi|kiva]] ja [[puu|puid]].&quot;
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;Sõrmuste isand&quot;, teine osa &quot;Kaks kantsi&quot;. Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1997, lk 242


* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema.
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, 1961, V peatükk, lk 78-79


* Templivennad ja ilmalikud rüütlid, kes siia olid pääsenud, olid juba asunud oma kohale müüridel ja tornides. Tempel oli suletud ja valmis ennast kaitsema viimse veretilgani. Ja nende hulgas, kes siia olid päästetud — või vangistatud —, olin ka mina, üksik hospidalirüütel, oma võõras veripunases sõjamantlis.
** Karl Ristikivi, &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 275-276


* Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike&lt;!--//--&gt;vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud.
:Karlsson hakkas oma hautisest tegema torni ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.&lt;!--//--&gt;
:Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles.
:&quot;Mis sinuga on? Miks sa nutad?&quot;
:&quot;Mul... mul tuli midagi kurba meelde,&quot; kogeles Väikevend.
:&quot;Ah soo,&quot; tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. (lk 254-256)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008

==Luule==

&lt;poem&gt;
Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn.
All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn,
ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök,
ja küünte all võppub ta [[veri]]ne söök.
&lt;/poem&gt;
* [[Aleksandr Puškin]], &quot;Vang&quot;


&lt;poem&gt;
Siin tsaari[[loss]]i ruske sammastik,
kanal ja klaasist galerii -
seal, üle [[Neeva]], torni kullat pii
ja kindlusmüüri sünge hammastik.
&lt;/poem&gt;
* [[August Alle]], &quot;&quot;Poti daami&quot; dekoratsioon&quot;, rmt: &quot;August Alle. Väike Luuleraamat&quot;, 1964, lk 21


&lt;poem&gt;
Murti me [[lipp]] ja me  [[sulg|suled]], kuminal [[udu|uttu]]
veeti me kilgete torn.
&lt;/poem&gt;
* [[Jaan Undusk]], &quot;Kuum, oli kuum&quot; romaani &quot;Kuum&quot; tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990)


&lt;poem&gt;
iga [[ilus]] tütarlaps ei ole Maarja-Liis 
iga [[linn]] kus kõrge torn ei ole veel [[Pariis]]
&lt;/poem&gt;
* [[Contra]], &quot;Terminaator&quot;


&lt;poem&gt;
kui ma olen parasjagu [[saksamaa]]l ära
õppimas
ja vaid mu [[kass]] valvab mu torni
&lt;/poem&gt;
* [[Sveta Grigorjeva]] [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;] ERR, 10.09.2019

==Paabeli torn==
''Loe lähemalt artiklist [[Paabeli torn]].''

* Ja nad ütlesid: &quot;Tulge, ehitagem enestele [[linn]] ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele [[nimi]], et me ei hajuks üle kogu maailma!&quot;
: Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
:Ja Issand ütles: &quot;Vaata, [[rahvas]] on üks ja neil kõigil on üks [[keel]], ja see on alles nende tegude [[algus]]. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
:Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!&quot;
:Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
* [[Esimene Moosese raamat]], 11:4-8

==Kirjandus==
* [[Ene Mihkelson]], &quot;Torn&quot;. Tallinn: Varrak, 2010
* [[William Golding]], &quot;Torn&quot;. Tõlkinud Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1972

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hooned]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>63ct3sqpm19zq6g2rz2hb87kpbq6u5m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Progress</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6658</id>
    <revision>
      <id>88354</id>
      <parentid>86584</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:19:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10410" xml:space="preserve">
'''Progress''' ehk '''areng''' on püsiv liikumine paremuse poole mingis valdkonnas. Tavaliselt kõneldakse progressist seoses teaduse, tehnika ja ühiskonna arenguga.

==Proosa==
* Kui ka [[maailm]] tervikuna edusamme teeb, peab [[noorus]] ometi alati otsast peale alustama ja indiviidina maailmakultuuri epohhid läbi tegema.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 56


* Tänapäeval, kui [[põllumajandus]]e on vallutanud [[masin]]ad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha [[kunst]]i üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes [[põld]]udel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred [[nuga]]dega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui [[vili]] on niidetud, saabuvad teised, [[aur]]u jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja [[laul]]udeta, ümber kivisöega köetava katla, keset [[tolm]]u ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg [[hirm]] nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne [[äke]], mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, [[teadus]]e ning hea ja kurja tundmise [[puu]] mõru vili.
** [[Frederi Mistral]], &quot;Noorusmälestused&quot;, Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124


* Lõpuks, arvestades neegrirassi madalat positsiooni Ühendriikides, kus neegrid elavad kõige tihedamas kokkupuutes moodsa tsivilisatsiooniga, ei tohi me unustada, et rassidevaheline vastuseis on lepitamatum kui iial varem ning et neegrirassi alaväärtuslikuks pidamine on [[dogma]] [---]. See on neegrite edule ja progressile kohutav takistus, isegi kui [[kool]]id ja [[ülikool]]id on neile avatud. Me võiksime pigem imestada, kui palju on lühikese ajaga kõigi raskuste kiuste korda saadetud. On võimatu ennustada, kui palju võiksid neegrid saavutada, kui neil oleks võimalik elada valgetega täiesti võrdsetes tingimustes.
** [[Franz Boas]], &quot;Primitiivne teadvus&quot;, tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 29


* Nad rääkisid saagist, mis tõotas saada erakordne, ületada kaugelt kõik endised. Ja et kakaohinnad pidevalt tõusid, siis tähendas see veelgi suuremat [[rikkus]]t, õitsengut, küllust. See tähendas kolonelide [[laps|laste]] õppima minekut suurte [[linn]]ade kõige kallimatesse kolledžitesse, uusi perekonnaelamuid uutes hiljuti rajatud [[tänav]]ais, Riost tellitud luksusmööblit, tiib[[klaver]]eid saalide ehteks, mitmesuguste [[kauplus]]te arvu suurenemist, [[äri]]tegevuse tõusu; tähendas, et [[kabaree]]des voolab ojadena [[viin]], et iga [[laev]]aga saabub naisi, et baarides ja [[hotell]]ides käib kõrge mäng, lühidalt, tähendas progressi, toda paljukõneldud [[tsivilisatsioon]]i.
** [[Jorge Amado]], &quot;Gabriela, nelk ja kaneel&quot;, tlk [[Aita Kurfeldt]], 1978, 2. tr, lk 15


* Kõigi nende pariislaste poolt ehitatud [[maamaja]]de ja [[telk]]idega, mis ulatusid kaugele nõlvakule, muutus küla igal suvel üha enam &quot;Saint-Germain-des-Prés' taoliseks&quot;, nagu tavatses sõnada kunagine pariislane proua Donzert. See [[iseloomustus]] ei selgitanud Martine'ile ega Cécile'ile midagi. Kuid nad teadsid ilma selgitamatagi paremini kui proua Donzert, et noored pariislased on halvasti kasvatatud, et nad on ülbed, rõvetsevad ja lärmakad ega oska eraldada [[oder|otra]] [[kaer]]ast. Noh, kui [[Pariis]]i noorukid on seesugused, siis küla noormehed on nendega võrreldes taltsad nagu [[koduloom]]ad! Ja Pariisi tütarlapsed! — Poolpaljad, sasis juukselised, palja jalu, lühidalt — peaaegu alasti, päikesest pruunistunud kehal vaid püksikesed ja [[rinnahoidja]]! Piisab kortsunud [[taskurätik]]u kaela sidumisest, et seda erilist muljet tekitada. Lühidalt, tänapäeva [[noorpõlv]] on oma vanematele vaid õnnetuseks, nagu ütles proua Donzert oma sõbratarile, apteekrinaisele, aga too vastas talle, et praegune noorpõlv ei valmista mitte põrmugi rohkem muret oma vanematele kui ükspuha missugune eelmine ja et leidub ju igasuguseid lapsi. Ja kui kõik need noored armastavad alasti ringi jalutada, siis võib seda seletada [[arstiteadus]]e progressiga, suvatsege neid vaid vaadata: kui terved, tugevad ja kui hea [[kehaehitus]]ega nad on... [[puuviljamahl]]ade ja [[vitamiin]]idega... (lk 40)
** [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


* Kui jääd progressile jalgu, lohuta end uuringutega, kas sel on olemas pea.
** [[Arvo Valton]], &quot;Märklaud kilbiks&quot;, 1980, lk 52


* Minu meelest kulgeb maailma kogu ponnistus, pürgimus ja areng keerulisema, paindlikuma, eelarvamustest vabama suhtumise poole ja võime poole kaaluda üheaegselt paljusid, mõnikord ka vastandlikke mõtteid.
** [[Doris Lessing]], &quot;Vanglad, milles me vabatahtlikult elame&quot;. Tõlkinud [[Krista Kaer]]. [[LR]] 11 2018, lk 57


* [[John Milton|Miltoni]] arutlusi tänapäevastega võrreldes ei näe, mida põhilist kogu [[teadus]]e ja tehnika progress õieti on suutnud tema probleemiasetusele lisada. &quot;[[Areopagitica]]&quot; argumentide igipüsivusest tuleneb lihtne vältimatu järeldus: [[demokraatia]] ja [[sõnavabadus]] ei ole mingid [[ideoloogia]]d, mingid õpetused teiste õpetuste hulgas, nagu tänapäevastes aruteludes tihtipeale välja tuleb. Nad on kahe peale kokku üksnes kõigi õpetuste [[sünd|sünni]] ja [[areng]]u tingimus ning talitsemise vahend. Sellistena seisavad nad kõigist õpetustest kõrgemal või vähemalt neist väljaspool. Nad on vorm, milleta [[elu]]l ei saa olla inimväärset sisu enamiku jaoks.
** [[Henno Rajandi]] saatesõna &quot;Areopagitica&quot; tõlkele, Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36, lk 47-49.


* Nii kaua kui ta mäletas, oli tal olnud püsiv hirm suurte [[muudatus]]te ja lahkumiste ees, ja ta oli alati imeks pannud [[inimkond|inimkonna]] pidevat püüdlust [[uuendus]]te ja [[areng]]u poole. Kaua aega varjus ta selle mõtte taha, et elu, mida elatakse loomariigis - kus aasta saab mööduda aasta järel ilma nõudmise või igatsuseta edusammude ja muudatuste järele on see, milleks ka inimene tegelikult loodud on. Selle teooria kinnituseks oli vaja ainult üles lugeda [[enesetapud]] inimkonna hulgas ja siis võrrelda seda nende arvuga loomariigis. Aga praegu, tänapäeva ühiskonnas, on kõik sunnitud ikka ja jälle harjuma uue [[tehnika]] ja uue korraga kas või ainult selleks, et [[raamatukogu]]st raamatut laenutada või oma pangaasju ajada. Ja kogu teave maailma [[viletsus]]est ja [[ahastus]]est ujutab vahet tegemata üle igaühe ning valgub igasse soppi ja nurka ja täidab kõiki veel rohkem mure ja [[lootusetus]]ega. Kusagil pole sa kaitstud. Kõik aastasadu kehtinu on pea peale pööratud, ja ta mõtles, kas ongi õieti kedagi, kes säilitab kontrolli ja teab, kuhu nad minemas on. Ning ta mõtles, kas peale tema on veel keegi, kellel tuleb vahel tohutu tahtmine rongilt maha astuda.
:Jätta kõik, et natuke [[rahu]] saada. (lk 21)
* Miski ei saanud enam puutumata jääda. Kõik pidi pideva arengu eest kõrvale astuma. Neil, kes asju otsustavad, paistis olevat ühine hirm jätta kas või mõni üksik väike kohake planeerimata ja ebareeglipäraseks. [[Linn]]a ja selle lähiümbruse iga ruutmeeter tuli välja arendada ja lülitada linna planeerimisse. Tundus, et iga [[poliitik]]u unistus oli lammutada maha mingi vana tööstuspiirkond, et ehitada omaenda mälestuseks mõni [[pilvelõhkuja]]. Ta oli täiesti veendunud, et tulevaste poliitikute kõige kõrgemalt hinnatud omadus on [[sentimentaalsus]]e täielik puudumine ja totaalne [[huvipuudus]] mineviku vastu. (lk 21)
** [[Karin Alvtegen]], &quot;Võlg&quot;, tlk Mari Jesmin, 2004


* Ära arva, et progress on olemas. Ei ole. (lk 2203)
** [[Ron Padgett]], &quot;Kuidas olla täiuslik&quot;, tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


* [[Keel]] jaguneb [[kiri|kirjaks]] (nähtav sõna), [[kõne]]ks (kuuldav sõna) ja [[sisekõne]]ks (vaikne sõna). [[Inimkond|Inimkonna]] progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul.
** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ &quot;Eesti keele lummuse päev&quot;] Sirp, 13. märts 2014


* Enne suuri platvorme passiti nišifoorumites, mille sisu oli laiema avalikkuse eest peidetud ning peavoolul oli palju lihtsam uskuda, et naiste progress on indiviidis endas kinni, kui linnulennult vaadates paistsid ettevõtted ja riigivõim naisi aktsepteerivat. [[Koduvägivald]] ja seksuaalvähemuste probleemid olid 15 aastat tagasi üsna varjatud nende eest, kes seda ei kogenud, adekvaatne pilt oli vaid spetsialistidel. Inimestel polnud võimalik anonüümselt jagada oma lugusid, mida kogu maailm saab Redditist vabalt lugeda. Aga ka misogüünial põhinevatel kogukondadel polnud võimalik globaalselt organiseeruda nõnda nagu sellel kümnendil. Pärast seda, kui naised on pidanud end kaitsma nii kultuuritarbijatena kui ka -loojatena, on tarbimiskultuuris isiklikust taas poliitiline saanud. Tarbimiskultuur on näiteks mängukultuur, kus su identiteet mängijana on otseselt seotud sellega, milliseid mänge sa omad ja hindad ning millised poliitilisi signaale sa sellega kogukonnale saadad. Postfeministlik vaatepunkt paistab nüüd neljanda laine kontekstis üdini naiivne.
** [[Elise Rohtmets]], [https://feministeerium.ee/koduperenaised-karjaar-ja-seksuaalne-vabadus-postfeminismi-mitu-nagu/ &quot;Koduperenaised, karjäär ja seksuaalne vabadus. Postfeminismi mitu nägu&quot;] Feministeerium, 28.11.2019

==Draama==
* [Bakunin:] On viga pidada ideid tegudest tähtsamaks. Kõigepealt tegutse! Küll ideed tulevad järele, ja kui ei tule - noh, see on progress.
** [[Tom Stoppard]], &quot;Laevahukk&quot;, I vaatus

==Luule==
&lt;poem&gt;
Kui palju on meil [[aeg]]a?

Kas me jõuame [[andestus|andestada]]
[[kilekott|kilekotibuumi]] vallapäästjatele
ja neile, kes pidasid nailonsärki,
plasttopsi ning -kõrt arengu näitajaks,
kuigi igas [[Särk|särgis]], topsis, [[joogikõrs|kõrres]] ja kotis
oli [[lõks]], mida tassiti riigist [[riik]]i,
ilma et seda oleks märganud ükski [[toll]]?
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;Puhast leiba ja vett&quot;, rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 10-11

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Ühiskond]]
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>gngwz9iczwj0j6xmu0q5hww5uwyuoqx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Odüsseus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6731</id>
    <revision>
      <id>88413</id>
      <parentid>49631</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T23:33:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4435" xml:space="preserve">[[Pilt:Odysseus Sirens BM E440.jpg|pisi|Odysseus ja sireenid. Atika punasefiguuriline ''stamnos'', umbes 480-470 eKr (Briti Muuseum)]]

'''Odüsseus''' on tegelane vanakreeka mütoloogiast, [[Homeros]]e eepose &quot;[[Odüsseia]]&quot; nimitegelane. Eepos jutustab tema aastad kestnud eksirännakutest, kui ta püüab jõuda pärast [[Trooja sõda|Trooja sõjas]] kreeklaste poolel osalemist tagasi koju [[Ithaka]] saarele, kuid vaatamata Odüsseuse legendaarsele nutikusele eksitavad teda teelt jumalad, kelle ta on välja vihastanud. Odüsseusest on kirjutanud, tema legende töödelnud ja taaskasutanud paljud autorid; 20. sajandi üks tuntumaid näiteid on [[James Joyce]]'i romaan &quot;[[Ulysses]]&quot;.

==Eepika==
*Jutusta mulle, oh [[Muusa]], sest [[sangar]]ist, vaevades vaprast,
:kaua kes eksles [[tee]]l, püha [[Trooja]]t laastamast tulles!
* [[Homeros]]e eepose &quot;[[Odüsseia]]&quot; algus, tlk [[August Annist]]

==Proosa==
* [[Herkules]], Odüsseus ja teised — eks olnud nemadki [[rändavad rüütlid]]. Ja kui roomlastel neid ei olnud, pidi [[Vergilius]] ühe vähemalt välja mõtlema — ja nii sündis [[Aeneas]]. (17. mai)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Rooma päevik]]&quot;, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976


* [[Võõrustamine|Võõrustamiskommete]] kohaselt peab Odüsseus rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel [[lõpp]]u ei ole. Kuid Odüsseuse lugude [[ehedus]] ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad jutustajat, pikendades tema [[eksiil]]ipõlve ning tõkestades tema [[kodutee]]d. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
** [[Tiina Kirss]], &quot;Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast&quot;. Methis 13/2014


* Odysseust kummitanud [[kiusatus]]test - eriti Kirkest ja Kalypsost - saavad romantilises [[luule]]s [[loodus]]e enda salapärased vormid. [[Wordsworth]]i loodus ühes kõigi oma esindajatega - nagu Lucy, Margaret, lapsekuju - on nendest kiusatustest kõige keerukam ja positiivsem. [[Byron]]i, [[Shelley]] ja [[Keats]]i idealiseeritud kangelannad esinevad purgatooriumitegelastena - Moneta &quot;Hyperioni languses&quot; ja &quot;Valguse kuju&quot; Shelley &quot;Elu triumfis&quot; on neist kõige meeldejäävamad. Traagilise saatusega John Clare lausus: &quot;Ma armastasin, aga [[naine]] hülgas mu&quot; ja see on romantismi süngem aspekt, mille üle kurtis ka [[Coleridge]] ning mida põhjalikult analüüsis ja ründas [[Blake]]. Kuna otsija nõuab [[armastus]]t ja [[ilu]] rohkem, kui loodus anda (või pelgalt loomulik [[inimene]] vastu võtta) suudab, siis avastab romantiline kujutlus looduse ebaadekvaatsuse.
** [[Harold Bloom]], &quot;Romantiline luule&quot;, 1799, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 143


* [Doktor:] [[Elu]]s ei ole olemuslikult [[peategelane|pea]]- ja [[kõrvaltegelane|kõrvaltegelasi]]. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust valed. Igaüks on paratamatult omaenda [[elulugu|eluloo]] [[kangelane]]. [---] Või oletame, et sa oled [[pulm]]as [[uksehoidja]]. [[Peigmees|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi [[pruut]]. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise [[roll]]i'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi Odüsseus, kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema [[näitemäng]]us. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub.
** [[John Barth]], &quot;Tee lõpp&quot; (&quot;The End of the Road&quot;).

==Luule==
&lt;poem&gt;
Ma ei tüssanud Sind,
    Odysseus.
Ma olin, kes olen - [[nõid]].
    
Kõik on [[joomine|joonud]] sest
[[kuld]]sest peekrist.
Ainult Sina jäid,
    nagu jõid.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Odysseus&quot;

==Allikata==
* Igaüks meist on Odüsseus, kes tuleb tagasi oma [[Ithaka]] juurde.
** [[Leopold Staff]], poola luuletaja

==Kirjandus==
* [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Ithaka&quot;

[[Kategooria:Kirjandusteoste tegelased]]
[[Kategooria:Vanakreeka inimesed]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>lgxstte31cpw0nkv6as0ttc4swndequ</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88423</id>
      <parentid>88413</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T01:05:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4451" xml:space="preserve">[[Pilt:Odysseus Sirens BM E440.jpg|pisi|Odysseus ja sireenid. Atika punasefiguuriline ''stamnos'', umbes 480-470 eKr (Briti Muuseum)]]

'''Odüsseus''' on tegelane vanakreeka mütoloogiast, [[Homeros]]e eepose &quot;[[Odüsseia]]&quot; nimitegelane. Eepos jutustab tema aastad kestnud eksirännakutest, kui ta püüab jõuda pärast [[Trooja sõda|Trooja sõjas]] kreeklaste poolel osalemist tagasi koju [[Ithaka]] saarele, kuid vaatamata Odüsseuse legendaarsele nutikusele eksitavad teda teelt jumalad, kelle ta on välja vihastanud. Odüsseusest on kirjutanud, tema legende töödelnud ja taaskasutanud paljud autorid; 20. sajandi üks tuntumaid näiteid on [[James Joyce]]'i romaan &quot;[[Ulysses]]&quot;.

==Eepika==
*Jutusta mulle, oh [[Muusa]], sest [[sangar]]ist, vaevades vaprast,
:kaua kes eksles [[tee]]l, püha [[Trooja]]t laastamast tulles!
* [[Homeros]]e eepose &quot;[[Odüsseia]]&quot; algus, tlk [[August Annist]]

==Proosa==
* [[Herkules]], Odüsseus ja teised — eks olnud nemadki [[rändavad rüütlid]]. Ja kui roomlastel neid ei olnud, pidi [[Vergilius]] ühe vähemalt välja mõtlema — ja nii sündis [[Aeneas]]. (17. mai)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Rooma päevik]]&quot;, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976


* [[Võõrustamine|Võõrustamiskommete]] kohaselt peab Odüsseus rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel [[lõpp]]u ei ole. Kuid Odüsseuse lugude [[ehedus]] ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad jutustajat, pikendades tema [[eksiil]]ipõlve ning tõkestades tema [[kodutee]]d. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
** [[Tiina Kirss]], &quot;Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast&quot;. Methis 13/2014


* Odysseust kummitanud [[kiusatus]]test - eriti Kirkest ja Kalypsost - saavad romantilises [[luule]]s [[loodus]]e enda salapärased vormid. [[Wordsworth]]i loodus ühes kõigi oma esindajatega - nagu Lucy, Margaret, lapsekuju - on nendest kiusatustest kõige keerukam ja positiivsem. [[Byron]]i, [[Shelley]] ja [[Keats]]i idealiseeritud kangelannad esinevad purgatooriumitegelastena - Moneta &quot;Hyperioni languses&quot; ja &quot;Valguse kuju&quot; Shelley &quot;Elu triumfis&quot; on neist kõige meeldejäävamad. Traagilise saatusega John Clare lausus: &quot;Ma armastasin, aga [[naine]] hülgas mu&quot; ja see on romantismi süngem aspekt, mille üle kurtis ka [[Coleridge]] ning mida põhjalikult analüüsis ja ründas [[Blake]]. Kuna otsija nõuab [[armastus]]t ja [[ilu]] rohkem, kui loodus anda (või pelgalt loomulik [[inimene]] vastu võtta) suudab, siis avastab romantiline kujutlus looduse ebaadekvaatsuse.
** [[Harold Bloom]], &quot;Romantiline luule&quot;, 1799, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 143


* [Doktor:] [[Elu]]s ei ole olemuslikult [[peategelane|pea]]- ja [[kõrvaltegelane|kõrvaltegelasi]]. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust valed. Igaüks on paratamatult omaenda [[elulugu|eluloo]] [[kangelane]]. [---] Või oletame, et sa oled [[pulm]]as [[uksehoidja]]. [[Peigmees|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi [[pruut]]. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise [[roll]]i'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi Odüsseus, kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema [[näitemäng]]us. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub.
** [[John Barth]], &quot;Tee lõpp&quot; (&quot;The End of the Road&quot;).

==Luule==
&lt;poem&gt;
Ma ei tüssanud Sind,
    Odysseus.
Ma olin, kes olen - [[nõid]].
    
Kõik on [[joomine|joonud]] sest
[[kuld]]sest peekrist.
Ainult Sina jäid,
    nagu jõid.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Odysseus&quot;

==Allikata==
* Igaüks meist on Odüsseus, kes tuleb tagasi oma [[Ithaka]] juurde.
** [[Leopold Staff]], poola luuletaja

==Kirjandus==
* [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Ithaka&quot;

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kirjandusteoste tegelased]]
[[Kategooria:Vanakreeka inimesed]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>369vol352kcolktmddfstiu68gpal70</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ehitaja/Kalender</title>
    <ns>2</ns>
    <id>6911</id>
    <revision>
      <id>88218</id>
      <parentid>87890</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:11:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="303575" xml:space="preserve">Lisada tuleks kuupäevad siit:
* https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/
* https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/
* [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]]
* Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf
* https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/


Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures)

==Plaan==
Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi.

==Ümarnumbrid==

* 9500 - [[Bertha von Suttner]]
* 9600 - [[Florence Nightingale]]
* 9700 - [[Alice Munro]]
* 9800 - [[Nelly Sachs]]
* 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober
* 10 000 - [[Sappho]]

Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga.

Potentsiaalsed ümmargused:
* [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar
* [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar
* [[Lucy Lawless]], 29. märts
* [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill
* [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby)
* [[Dina Rubina]], 19. september
* [[bell hooks]], 25. september
* [[Nadežda Durova]], 30. september
* [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud)

==Jooksev tööjärg==

# juuli: [[Nasta Pino]], ok (&quot;Minu aeg ja selle lugu&quot;, &quot;Kopliperasoos on rahapada&quot;)
# juuli: [[Maarja Pärtna]], ok
# juuli: [[Johanna Venho]], ok
# juuli: [[Annika Widholm]], ok
# juuli: [[Mirjam Peil]], ok (&quot;Meie kodude kraam&quot;) ja veeb
# juuli: [[Kadi Estland]], ok ja digimisel (K. E. ja Netti Nüganen &quot;Oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde&quot;)
# juuli: [[Caroline Upcher]], digitud ja digimisel (&quot;Sosina kaugusel&quot;, tlk Hels Hinrikson, 2002)
# juuli: [[Selja Ahava]], digitud (&quot;Taevast pudeneb asju&quot;)
# juuli: [[Merike Õim]], digitud
# juuli: [[Mae Lender]] (Reelika Kasemägi), digitud
# juuli: [[Asta Tuusti]], veeb (Tlna loodusmuuseum) (tagavaraks [[Jhumpa Lahiri]], tõlkida)
# juuli: [[Ann Granger]], digitud
# juuli: [[Brigitta Davidjants]], veeb ja digimisel (&quot;Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia&quot;, &quot;Minu Armeenia&quot;, &quot;Armastuseta&quot;)
# juuli: [[Käbi Laretei]], ok
# juuli: [[Joanna Klink]], ok (USA luuletaja)
# juuli: [[Undinė Radzevičiūtė]], ok
# juuli: [[Elin Hilderbrand]], ok
# juuli: [[Liina Siib]], ok
# juuli: [[Aulikki Oksanen]], ok (&quot;Kirsivargad&quot; LR '78)
# juuli: [[Mare Müürsepp]], ok
# juuli: [[Brigitte Reimann]], digitud
# juuli: [[Agnès Martin-Lugand]], digitud (&quot;Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi&quot; punases sarjas)
# juuli: [[Lauren Groff]], digitud
# juuli: [[Madeline Miller]], digitud
# juuli: [[Nora Peets]], digimisel (&quot;Maroko taeva all&quot; M&amp;M)
# juuli: [[Madli Puhvel]], digimisel
# juuli: [[Maria Muuk]], valida ja täiendada (Siiliraamat - digimisel)
# juuli: [[Beatrix Potter]], digimisel (&quot;Kogutud lood&quot;)
# juuli: [[Reiu Tüür]], veeb
# juuli: [[Maja Lunde]], digimisel (&quot;Lumeõde&quot;, romaan &quot;Mesilaste ajalugu&quot;, &quot;Päikesevalvaja&quot;)
# juuli: [[Fleur Jaeggy]], valida (&quot;Vangipõlve õndsad aastad&quot; LR '03)


# august: [[Lilli Suburg]], digimisel (&quot;Kogutud kirjatööd&quot;)
# august: [[Aino Kallas]], rmtk ja digitud
# august: [[Ester Laos]], rmtk (&quot;Õhtuks koju. 1. raamat&quot; ja Ester Laos-Laus, &quot;101-aastase read&quot;) (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, &quot;Kata ta nägu&quot;, &quot;Naisterahvale sobimatu töö&quot;, &quot;Surilina ööbikule&quot;)
# august: [[JoJo Moyes]], rmtk (&quot;Mina enne sind&quot;, 408 lk)
# august: [[Kadri-Ann Sumera]], veeb ja rmtk (&quot;Seitsme aja raja taga&quot;)
# august: [[Pauliina Haasjoki]], veeb
# august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), rmtk (&quot;Leiud&quot;, &quot;Mere silmad&quot;, &quot;Rändav järv&quot;)
# august: [[Sara Teasdale]], tõlkida
# august: [[Inga Žolude]], rmtk (&quot;1904&quot;) ja digimisel (kogumikus &quot;Läti jutud&quot;)
# august: [[Barbara Erskine]], rmtk (&quot;Hay emand&quot;, 697 lk)
# august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem)
# august: [[Sue Monk Kidd]], rmtk (&quot;Mesilaste salajane elu&quot;)
# august: [[Amélie Nothomb]], digitud
# august: [[Sayaka Murata]], digitud (&quot;Inimene helendavast klaaskastist&quot; punases sarjas)
# august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida
# august: [[Valeria Luiselli]], rmtk (&quot;Minu hammaste lugu&quot;, ilm. 2022, Lutsust raske saada, TÜR töötluses)
# august: [[Herta Müller]], valida
# august: [[Nicole Krauss]], rmtk (&quot;Armastuse ajalugu&quot;, &quot;Suur koda&quot;, mõlemad &quot;Moodsa aja&quot; sarjas)
# august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), rmtk (F. D. &quot;Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane&quot;, 1935; R. M. &quot;Andekas parasiit&quot;, 2008, &quot;Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala&quot;, 2009, &quot;Kastreerit elu&quot;, 1929, &quot;Tee ja tõde&quot;, 2002)
# august: [[Mare Mikof]], veeb
# august: [[M. M. Kaye]], rmtk (&quot;Kauged telgid&quot; 1996, 862 lk, &quot;Kuu vari&quot; 1997, 718 lk)
# august: [[Diane Setterfield]], digimisel, rmtk 
# august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, rmtk (&quot;Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas&quot;, &quot;Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal&quot;)
# august: [[A. S. Byatt]], rmtk (&quot;Lumm&quot;), vt ka LG (&quot;Angels &amp; insects&quot; jpm)
# august: [[Katre Õim]], rmtk, aga pigem artiklid
# august: [[Paula Hawkins]], rmtk (&quot;Tüdruk rongis&quot;)
# august: [[Jeanette Winterson]], digitud
# august: [[Sheryl Sandberg]], rmtk (Sheryl Sandberg, Adam Grant &quot;Variant B: kuidas seista raskustega silmitsi, kasvatada sitkust ja leida rõõmu&quot;) v tõlkida LG (&quot;Lean In&quot;)
# august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG (&quot;My Story&quot;)
# august: [[Epp Annus]], rmtk (&quot;Auto ja põder&quot;, &quot;Eesti romaaninarratiivseid mudeleid&quot;, &quot;Elavad tähed&quot;, &quot;Jaak ja lumi&quot;, &quot;Kuidas kirjutada aega&quot;, &quot;&quot;Kõrboja peremees&quot; - romaan väikse tähega&quot; (järelsõna), &quot;Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad&quot;) ja veeb
# august: [[Dorrit Willumsen]], rmtk (&quot;Marie: romaan madam Tussaud' elust&quot;, &quot;Naine purpuris&quot;, &quot;Pruut Gentist&quot;)

==2022==

===Juuli===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] (&quot;Sometimes I Feel Like a Nut&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] (&quot;Star&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], &quot;Vaikelu&quot;, &quot;Tappev külm&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] (&quot;Humans Blues&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) (&quot;Ruunimärgid&quot;), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] (&quot;I Didn't Come Here to Make Friends&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] (&quot;One Life&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], &quot;Valetaja tüdruk&quot;), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] (&quot;Twintuition&quot; series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] (&quot;Playground&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) (&quot;Sosina kaugusel&quot;, tlk Hels Hinrikson, 2002; &quot;Võõrad õed&quot;, tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], &quot;Ühe skandaali märkmed&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' (&quot;Tõde&quot;), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) (&quot;Taevast pudeneb asju&quot;), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], &quot;Öötsirkus&quot; ilmub sügisel 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] (&quot;Ebaharilik šrift&quot;, tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' (&quot;Seitse valet&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] (&quot;Open Book&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], &quot;Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses&quot;, tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi &quot;Splendors of the Sky&quot;], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] (&quot;Auhind õigesti elatud elu eest&quot;, veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], &quot;Ääremaa&quot;), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; &quot;Elu ase: elava maailma vaimulugu&quot;, tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], &quot;Seltsidaam&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], &quot;Üksinda ookeanis&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], &quot;Tüdrukute linn&quot;), [[Eino Alt]],  [[Priyanka Chopra Jonas]] (&quot;Unfinished: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, &quot;Kogetud teosed&quot;), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], &quot;Esimene abikaasa&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], &quot;Kassandra ja hunt&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], &quot;Nähtamatu tüdruk&quot;), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; &quot;Good Behaviour&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], &quot;Osavnäpp&quot;=&quot;Fingersmith&quot;), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], &quot;Kojujõudmine&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar &quot;A Little Bit Wicked&quot;), [[Hannele Turu]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]], [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&amp;M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], &quot;Eksleja&quot;, &quot;Sekeldused sekvoiametsas&quot; jpt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&amp;M), [[Chris Harrison]] (&quot;The Perfect Letter&quot;; &quot;Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias&quot;, tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], &quot;Punane kuninganna&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], &quot;How To Kill Your Family&quot;), [[Benita Vomm]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] ([https://www.ohtuleht.ee/20174/irina-raud-sai-karuteene-medali 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-06-19-17-36-11/ 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50991546/arhitekt-irina-raud-taidaks-kesklinna-tuhimikud-korghoonetega 3], [https://kultuur.err.ee/587623/irina-raud-arengueesmargid-paika 4]), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]] (2022), [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], &quot;Madame Piaf ja armastuse laul&quot;, &quot;Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu&quot;, &quot;Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/20212/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; &quot;One More Thing; The Book With No Pictures&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] (&quot;Talon of God&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD])

===August===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] (&quot;Dear Mr. You&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' (&quot;Südametemurdja&quot;), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020), [[Barack Obama]] (&quot;Dreams From My Father&quot;; e.k ainult 1 kõne kogumikus &quot;50 kõnet&quot;), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) (&quot;Mina enne sind&quot; jpt), '''[[Helen Castor]]''' (&quot;Jeanne d'Arc&quot;), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], &quot;Mõelda ja tegutseda nagu kass&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' (&quot;Pariisi raamatukogu&quot;), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], &quot;Arulagedad asjad&quot; (2022))
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], &quot;Surnumatja tütar&quot;), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], &quot;Mees, kes nägi kõike&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] (&quot;Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; &quot;Õnnistatud laps&quot;), [[Teele Lember]] (s. 1986, &quot;Süstemaatiline unistaja&quot;), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], &quot;Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia&quot;), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] (&quot;Finding Me: A Memoir&quot;, ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] (&quot;Liivalossitüdrukud&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]], '''[[Amélie Nothomb]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], &quot;Armastuse sõda&quot;, &quot;Helge nostalgia&quot;, &quot;Jahmatus ja värinad&quot; (digitud), &quot;Jumala lapsepõlv&quot;, &quot;Sinihabe&quot;), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] (&quot;Kümme tuhat Einsteini&quot;), [[Tom Perrotta]] (&quot;Allesjäänud&quot;), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] (&quot;Shopgirl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] (&quot;The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]'''(2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; &quot;English Roses series&quot; - &quot;Inglise roosid&quot;, tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]'''  (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], &quot;Januse kivi&quot;, &quot;Kaarnakuningas&quot; (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775  WD], &quot;Isadora&quot;), [[Anna Tell]] (&quot;Vasta kurjale kurjaga&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], &quot;Suur koda&quot;), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]],  [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], &quot;Luupainaja allee&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye) (2022), [[Kristina Pai]], [[Bo Burnham]] (m, &quot;Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] (&quot;Hõbepõrsad&quot;), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]], [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' (&quot;Kohvikukompanii&quot;), [[Blair Underwood]] (m; &quot;Casanegra&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] (&quot;The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], &quot;Prussakad minu peas&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; &quot;Tüdruk rongis&quot;, &quot;Tuli miilab tuha all&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' (&quot;Henry VIII kuus naist&quot;, &quot;Armastus ja Louis XIV&quot;), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] (&quot;Men Who Hate Women&quot;), [[Faina Ranevskaja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], &quot;Ma lasen sul minna&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD])

===September===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] (&quot;Love, Loss, and What We Ate&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) (&quot;Arhivaar&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]), [[Ilpo Tiihonen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6001140 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; &quot;Helene&quot;), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' (&quot;Nooljate kuuskede maa&quot;, 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), [[Janet Biehl]], '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], Juliusz Słowacki, Antonin Artaud, [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), Ivan Illich, Clive Granger, [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], &quot;Õhtusöök&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2022), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', [[Edith Sitwell]], [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg), [[Arto Melleri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4801368 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Age Raa]]''' (2022), '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2022), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], &quot;Life in Motion&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], &quot;Vihkamismäng&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; &quot;Around the Way Girl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]], [[Maarja Ojamaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113252241 WD], [https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/ 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' (&quot;Minu Udmurdimaad&quot;), [[Lili Reinhart]] (&quot;Swimming Lessons&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; &quot;Me olime valetajad&quot;, &quot;Ehtne petis&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt &quot;Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris&quot;), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], &quot;Raamatu rahvas&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' (&quot;Suure karu pojad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus &quot;Soomerootsi novelle&quot; 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] (&quot;Yes Please&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], &quot;Õpetajad&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], ''''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], &quot;Kadunud küla&quot;, &quot;Pärija&quot;), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] (&quot;Your Baby's First Word Will Be Dada&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est &quot;Kaelkirjaku kael&quot;]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) (&quot;Inimesed puude võras&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] (&quot;Unprotected: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] (&quot;The Truth About Diamonds&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) (&quot;Vaarikalaevukesepõgenik&quot;, &quot;Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan&quot; (2022), &quot;Väike iluremont&quot; (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] (&quot;God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], &quot;Võiduaed&quot;), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp]), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, &quot;Will&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] (&quot;You Can’t Touch My Hair&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] (&quot;Elixir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]]. '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) (&quot;Apteeker&quot; jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], &quot;P.S. Ma armastan sind&quot;)

===Oktoober===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) (&quot;The Very Fairy Princess series&quot;; &quot;Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest&quot;, Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], &quot;Oopium ja absint&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' (&quot;Elu õhukesed vaheseinad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]],  ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]'''  ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], &quot;Mõrv Viirpuu villas&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] (&quot;Autumn Falls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] (&quot;Revenge&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' (&quot;Armuvalu&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; &quot;Truudus Eestile&quot;), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, &quot;Mutionu pidu&quot; algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] (&quot;Hingemurdja&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), [[Pentti Haanpää]], '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] (&quot;I.M.&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], &quot;Õhus on kevadet&quot;), [[Ocean Vuong]] (m) (&quot;On Earth We're Briefly Gorgeous&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' (&quot;Okas südames&quot;, Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], &quot;Nukuvabrik&quot;), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, &quot;Solitaire&quot; [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. &quot;Elusalt maetud&quot;, tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Nathanael West]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' (&quot;Navratilova&quot;/Martina Navratilova &amp; George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' (&quot;Kes on süüdi?&quot; e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) (&quot;Pulmatort&quot;, &quot;Lila K ballaad&quot;, &quot;Kivi kümme unelmat&quot;), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] (&quot;Eesti kuulsused&quot;), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) (&quot;Tütarlaps pärlkõrvarõngaga&quot;, &quot;Naine ja ükssarvik&quot;, &quot;Kirkas kumas&quot;), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983), '''[[Arja Tiainen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11852576 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est &quot;Adéle: &quot;Jane Eyre'i&quot; varjatud lugu&quot;] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' (&quot;Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, &quot;Nähtamatu tüdruk&quot;), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] (&quot;Postcards from the Edge&quot;, &quot;The Princess Diarist&quot;, &quot;Wishful Drinking&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' (&quot;Cranberry Point 44&quot; jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'')
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 (&quot;Koera mõõtmeteni suurendatud kiil&quot;, punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' (&quot;Tuba&quot;), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) (&quot;Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) (&quot;Arhitekti õpipoiss&quot;, &quot;Armastuse 40 reeglit&quot;), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) (&quot;Aastate redel&quot;, &quot;Hapu tüdruk&quot;, &quot;Taeva juhatusel&quot;, &quot;Perekonnalõuna &quot;Koduigatsuse&quot; restoranis&quot;), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] (&quot;Hundikoopas&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' (&quot;Kallokaiin&quot;), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]], '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' (&quot;Ematiigri võitlus&quot; (digitud), &quot;Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus&quot;), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' (&quot;Koos ööga läände&quot;, lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' (&quot;Kleopatra&quot;, &quot;Antoine de Saint-Exupéry&quot;'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' (&quot;Aeg ja elu&quot;), '''[[Hillary Clinton]]''' (&quot;Hirmu paine all&quot;/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]],  [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt &quot;Ristitud eestlane&quot;), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[John Hollander]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]'''
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&amp;FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&amp;1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] (&quot;We're Going to Need More Wine&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&amp;FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&amp;1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&amp;FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&amp;1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]], [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]]

===November===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, &quot;Karamo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]), [[Gánor Lükő]] (m) (&quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&amp;FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&amp;1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] (&quot;In Pieces&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] (&quot;Rules for a Knight&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] (&quot;Just the Funny Parts&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], &quot;Reis ümber oma toa&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, &quot;Piir&quot; tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], &quot;Sina&quot;), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Kalle Päätalo]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] (&quot;Maitsed: Minu elu läbi toidu&quot;, ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) (&quot;Pahupidi&quot;, tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' (&quot;Koduabilise käsiraamat&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], &quot;Mura. Leegitsevad mälestused&quot;), '''[[Lori Foster]]''' (&quot;Cooperi lummus&quot;) (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], &quot;Südametud&quot;), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; &quot;Ratsutada ükssarvikutel&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; &quot;Veri mäletab&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' (&quot;Igamees enda eest&quot;), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' (&quot;The Vanity Fair Diaries&quot;; &quot;Diana ajaraamat&quot;, tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - [[Barbara Juliane von Krüdener]], [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], &quot;Iga mängitud noot&quot;), '''[[María Mañeru]]''' (&quot;Kuidas toimib inimkeha?&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; &quot;A Shore Thing&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]],  [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], &quot;Teine Einstein&quot;, &quot;Agatha Christie kadumine&quot;, &quot;Leedi Clementine&quot; (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian &quot;The PErsonal Librarian&quot;] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] -  [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp) (2022 ?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' (&quot;Vastu pidada või alla vanduda&quot;), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) (&quot;Armastus&quot;), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) (&quot;Essexi siug&quot;), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], &quot;Monogaamia&quot;), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, &quot;Roheliste Viilkatuste Anne&quot; jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], &quot;Joséphine&quot;, &quot;Inglismaa armuke&quot;) (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja)

===Detsember===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) (&quot;Seks ja linn&quot;, &quot;4 blondi&quot;), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) (&quot;Avatud kodu&quot;, &quot;Arthur Truluvi lugu&quot;), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' (&quot;Ootus&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] (&quot;Freckleface Strawberry&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] (&quot;The Last Black Unicorn&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] (&quot;Modelland&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] (&quot;Decoded&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' (&quot;Must jää&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] (&quot;Surnute lühiajalugu&quot;), [[Sylvia Townsend Warner]] (&quot;Lolly Willowes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], &quot;Tüdruk, kes jõi kuud&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, &quot;Christine Falls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] (&quot;Laibalill&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] (&quot;Suur tuba&quot;) (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] (&quot;Mul hakkasid päevad&quot;), [[Mo'Nique]] (&quot;Beacon Hills High&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] (&quot;Make It Nice&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) (&quot;Siil ja kuu&quot;, &quot;Kolks-puu ja Käbipoiss&quot;, A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q153008 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] (&quot;Bonfire&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], &quot;Põgenemine Kreetale&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] (&quot;Elu&quot;, koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] (&quot;Billie Eilish&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] (&quot;Just as I Am: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], &quot;Puhkus&quot;), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; &quot;Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima&quot;), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] (&quot;Seven Husbands of Evelyn Hugo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] (&quot;My Life So Far&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali &quot;Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet&quot;]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&amp;n=11&amp;t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=noovalla20160801.2.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' (&quot;Machiavelli naistele&quot;) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], &quot;Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia&quot;), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt &quot;Varemed&quot; kogumikus &quot;Hirmu planeet&quot;, [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], &quot;Vaikusesse maetud&quot; jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], &quot;Vangistatud taevas&quot;), [[Pentti Saaritsa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3374966 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: &quot;Pühendumus&quot;, tlk Paula Taberland; &quot;Kõigest lapsed&quot;, tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus &quot;Aphra&quot;), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], &quot;Hiilgav häving&quot;)

==2023==


===Jaanuar===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2023), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2024), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], &quot;Shakespeare oravatele&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; &quot;Naine aknal&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] (&quot;Let's Just Say It Wasn't Pretty&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' (&quot;Arminuta&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], &quot;Pimedusega löödud&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] (&quot;Going There&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]], [[Sándor Karácsony]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1105060 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]], [[György Kádár]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q728074 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; &quot;The Misadventures of Awkward Black Girl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], &quot;Kokkumäng&quot;, &quot;Ettepanek&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; &quot;Year of Yes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, &quot;Imekummaline&quot;), [[Inessa Josing]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] (&quot;Anna lood&quot;, 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' (&quot;Save Me the Plums&quot;; &quot;Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu&quot;, tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] (&quot;If You Ask Me: (And of Course You Won't)&quot; [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] (&quot;Sinisilmselt unistuse poole&quot;), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' (&quot;Sinine villa&quot;), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] (&quot;Välk ja pauk&quot;), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], &quot;Raevukas lesk&quot;, &quot;Surm Õhtuhiies&quot;), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) (&quot;Ei ole olemas lihtsat tööd&quot;), [[Elvira Lindo]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] (&quot;Seriously… I’m Kidding&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' (&quot;Naised, kes jooksevad huntidega&quot;) (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' (&quot;Soome lahe kahel kaldal: mälestused&quot; 2 trükis) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024), [[Väino Kirstinä]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3742337 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], &quot;Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] (&quot;You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD])


===Veebruar===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] (&quot;I Might Regret This&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] (&quot;L.A. Candy&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), '''[[Sirkka Turkka]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q455651 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] (&quot;Marge in Charge&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' (&quot;Crescendo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], &quot;Kadunud maa&quot;; nimekaim 7. aprillil)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' (&quot;[[Väike maja preerias]]&quot;) (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], [[Rudolf Hansson]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], &quot;Virgumine&quot;) (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], &quot;Linnukohus&quot;, &quot;Seitse ust&quot;), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] (&quot;This Will All Be Over Soon: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' (&quot;Mis kaob&quot;, tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], &quot;Võidupilet&quot;), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&amp;M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, &quot;Viimane rong Moskvasse&quot;, tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' (&quot;Kahtlustava prantslase ettepanek&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], &quot;Mõrvari portree&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] (&quot;Getting the Pretty Back; When It Happens to You&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], &quot;Köögijumala naine&quot;), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] (&quot;Born a Crime&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] (&quot;Montaro Caine&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] (&quot;Wildflower&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], &quot;Salute to Spring&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli (&quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' (&quot;Life Will Be the Death of Me&quot;; &quot;Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!&quot;, tlk Nele Sillaots, 2011; &quot;Minu lustlik elu&quot;, tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]'''
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&amp;M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] (&quot;Mida kala teab&quot;)


* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], &quot;Virvavesi&quot;, &quot;Ohvriraba&quot; (2022))

===Märts===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] (&quot;Fresh Off the Boat&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&amp;M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], &quot;Võõrad maal&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] (&quot;A Life in Parts&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] (&quot;The Witches Are Coming&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] (&quot;Hispaania päevik&quot; jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]]  (&quot;Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love &amp; So Much More&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus &quot;Paljajalu pilvedel&quot;, kogumikus &quot;Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele&quot;, kogumikus &quot;Neli komilannat&quot;), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' (&quot;Südame õige kuju&quot;, &quot;Tähtedest võlutud&quot;), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], &quot;Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia&quot;), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], &quot;Alasti&quot;, &quot;Jäätunud liblikas&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=esmaspaev19380528.2.39&amp;e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=esmaspaev19290218.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] (&quot;Courage to Soar&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' (&quot;Iiri kangelane Cuchulain&quot;), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' (&quot;Kaotatud õigused&quot;, e.k 1909; &quot;Võitlus tuleviku eest&quot;, 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] (&quot;Someday, Someday, Maybe&quot;, &quot;Talking as Fast as I Can&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], &quot;Nõusolek&quot;), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) (&quot;Juukselõikaja-tüdruk&quot;), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] (&quot;Stories I Only Tell My Friends&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]), [[Jarkko Laine]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6160283 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], &quot;Minu vanaema majas&quot;, &quot;Kartulilapsed&quot;), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) (&quot;Armastusjutt ja teisi jutte&quot;, LR)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' (&quot;Pärast&quot;, 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) (&quot;Koduloom&quot; jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; &quot;Kahuriliha&quot;, &quot;Reisisiht Marss&quot;), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], &quot;Kõige tähtsam on armastus&quot;, &quot;Kõik, mida hing ihaldas&quot;(
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est &quot;Hädaohtlikud eluaastad&quot;, 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], &quot;Testament&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; (&quot;Whiskey in a Teacup&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' (&quot;Ootamatu tõde loomadest&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], &quot;Sõber&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' (&quot;Kahtlased kujud öises rongis&quot;) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83326 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], &quot;Taltsutamatu&quot;), [[Elton John]] (&quot;Mina&quot;, tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, &quot;Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu&quot;) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] (&quot;The Meaning of Mariah Carey&quot; with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' (&quot;Öölaulik&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] (&quot;Over the Top&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' (&quot;Härra Malcolmi nimekiri&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]], [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] (&quot;Ei iial üksi&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' (&quot;Kustunud mälestuste saar&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]]

===Aprill===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], &quot;Superkoomik&quot; jt), [[Tanja Dibou]] (&quot;Minu Süüria&quot;, 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] (&quot;You'll Never Eat Lunch in This Town Again&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&amp;M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], &quot;Prussakad minu peas&quot;), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], &quot;Sinine laguun&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (&amp; Michaela Blaney &quot;Bliss&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq]), [[Taavi Tulev]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; &quot;Võitlus mineviku varjudega&quot;) (2023), [[Svea Raidna]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] (&quot;Yearbook&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) &quot;Sügissurmad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (&amp; Anna Waterhouse, &quot;Mycroft Holmes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] (&quot;Horror Stories&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, &quot;Hull elu&quot;) (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], &quot;Varjumäng&quot;, &quot;Pealtnägija&quot;), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], &quot;Kui ma su leidsin&quot;, &quot;Ega sa Luis Velezt pole näinud?&quot;, &quot;Vapper tüdruk, vaikne tüdruk&quot;), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], &quot;Kadunud tüdrukud&quot;, &quot;9. maantee&quot; jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, &quot;Dear Girls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' (&quot;Õhtute äng&quot;), [[Tan France]] (&quot;Naturally Tan&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], &quot;Tagasi&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], &quot;Kui Emma kadus&quot;; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], &quot;Mayday&quot;), '''[[Carol Drinkwater]]''' (&quot;Oliiviteekond&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], &quot;Pihtimused 19.45 rongis&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] (&quot;If Roast Beef Could Fly&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]]  (&quot;Avatult&quot;, tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], &quot;Tähtsad eluplaanid&quot;, &quot;Toscana õed&quot;)

===Mai===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, &quot;Klakk! Klakk! Klakk!&quot;), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; &quot;Minu sõber Natalia&quot;, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], &quot;Sellised me oleme&quot;), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], &quot;Uuesti alustades&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]], '''[[Helen Schreider]]''' (M&amp;M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]], [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022),  [[Jelena Tšižova]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) (&quot;Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga&quot;), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; &quot;This Is Just My Face&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) (&quot;Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad&quot;, &quot;Paigad, kus olen avalikult nutnud&quot;), [[Triinu Laane]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' (&quot;Langenud naise päevik&quot;, 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) (&quot;Märkmed minu ämmale&quot;), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], &quot;Õlleromaan&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], &quot;Vaikiv mets&quot;, &quot;Peegelpilt&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], [[Kathleen Jamie]], [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], &quot;Ada BlackJack&quot;, e.k pole)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], &quot;Pale Horse, Pale Rider&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], &quot;Oo, kaunis maikuu&quot;), [[Danny Trejo]] (&quot;Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood&quot;, Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]], [[Jyrki Pellinen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6319527 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] -  [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], &quot;Bossypants&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], &quot;This Much Is True&quot;), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], &quot;Võlg&quot; (2022))
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], &quot;Väljavalitu&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' (&quot;Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], &quot;Sõber meriröövel&quot; (2022), &quot;Tera siit ja teine sealt&quot; 1968, &quot;Vanaema maja&quot; 1946, 1980, &quot;Vares keedab hernesuppi&quot; 2009, &quot;Vikerkaar&quot; 1978, &quot;Seitse pastlapaari&quot; 1974, &quot;Peremees ja sulane&quot; 1989, &quot;Palun seda härrat...&quot; 2015 (järels. Ülo Tonts), &quot;Orav Pikkhamba söökla&quot; 2010, &quot;Mina oskan paremini&quot; 1952, &quot;Metsatalu vahvad loomad&quot; 1946, &quot;Lugu kahest laisast varesest&quot; 2003, &quot;Kelleks ma tahan saada&quot; 1948, &quot;Jutte lastele&quot; 1955, &quot;Hunt ja kutsikas&quot; 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], &quot;Kõik mu mured mannetud&quot;), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], &quot;Ebatäiuslik minevik&quot;), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]) 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; &quot;Uue aja õpetaja – Maria Montessori&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, &quot;Vagiina monoloogid&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&amp;FF=alindstrom+merethe+++++1963&amp;1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, &quot;Hamnet&quot;), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] (&quot;Land of Stories&quot; series; &quot;Muinasjutumaa: sooviloits&quot;, tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; &quot;Haldjate elu&quot;) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&amp;FF=abarbery+muriel+++++1969&amp;1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], &quot;Manifesto: On Never Giving Up&quot;), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]], [[Arville Puström-Uus]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] (&quot;Ammuu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD])

===Juuni===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] (&quot;The Girl with the Lower Back Tattoo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, &quot;Most Talkative&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; &quot;Hoian sind südames&quot; w/Kiti Szalai)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] (&quot;My Body&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] (&quot;The Beautiful Ones&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], &quot;Elizabeth, kuninganna&quot;), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], &quot;Kibe pill&quot;, &quot;Ainult hüvitis&quot;, &quot;Tapmiskäsud&quot; (2022))
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] (&quot;The Gun Seller&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], &quot;Vajalikud inimesed&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], &quot;Öömets&quot;, eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], &quot;Belfry salalugu&quot;, &quot;Tuli õlgkatuses&quot;), [[Caj Westerberg]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5017960 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] (&quot;Troublemaker&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]'''
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] (&quot;Gastrofüüsika&quot;, [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, &quot;Soovide sosinaid kuulates&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] (&quot;Kaagjärve Veenus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] (&quot;Why Not Me?&quot;, &quot;Is Everyone Hanging Out Without Me?&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; &quot;This Will Only Hurt a Little&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] (&quot;Touched by the Sun: My Friendship With Jackie&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021),  [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], &quot;Eksisamm&quot;), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' (&quot;Juhulasud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]], [[Kari Aronpuro]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3739903 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)

==Sünnipäevata daamid==
* [[Helen DeWitt]]
* [[Catherine Belton]]
* [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974)
* [[Hrotsvitha Gandersheimist]]
* [[María Dueñas]], &quot;Õmblejanna Madriidist&quot;
* [[Jennifer Clement]], &quot;Palved röövitud tüdrukute eest&quot;
* [[Donika Kelly]], luulekogu &quot;Bestiaarium&quot;
* [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est]
* [[Karin Erlandsson]]
* [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/]
* [[Natalie Jenner]]
* [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog
* [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata
* [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], &quot;Meie igapäevane elu&quot;)
* [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958
* [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik
* [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) 
* [[Kassia St. Clair]]
* [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog
* [[Michèle Albrand]]
* [[Annette Hohberg]] (1960)
* [[Anna Sam]] (kassapidaja)
* [[Frédérique Molay]] (1968)
* [[Karen Sandler]]
* [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], &quot;Lihavõttesaar&quot;)
* [[Sei Shōnagon]]
* [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en])
* [[Kärt Vaarmari]]
* [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks)
* [[Kristel Zilmer]] (1974)
* [[Ene Vainik]] (1964)
* [[Claire-Louise Bennett]]
* [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en])
* [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en])
* [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq])
* [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en])
* [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it])
* [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en])
* [[Nadia Murad]] (rahu 2018)
* [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine)
* [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en])
* [[Kristi Piiper]] (1983-)
* [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica])
* [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp])
* [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm)
* [[Christina Dalcher]]
* [[Colleen Oakley]]
* [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969)
* [[Merilin Paas-Loeza]]
* [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], &quot;Minu sünge Vanessa&quot;)
* [[Laura Evisalu]] (1995)
* [[Susan Luitsalu]] (1983)
* [[Eha Veem]]
* [[Helen Tootsi]] (1984)
* [[Nicola May]] (1966)
* [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], &quot;Nad ei leia sind iial&quot; jt)
* [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; &quot;Väike Prantsuse külalismaja&quot; jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1])
* [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp])
* [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] &quot;Annabelle&quot; jt)
* [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1])
* [[Eliina Korts]] (1982)
* [[Mariliin Vassenin]] (1980)
* [[Anna Hints]] (1982)
* [[Ingel Undusk]] (1988)
* [[Mirt Kruusmaa]] (1992)
* [[Hanna Kangro]] (1986)
* [[Anniina Ljokkoi]] (1984)
* [[Leila Holts]] (1981)
* [[Kristel Algvere]] (1989)
* [[Kelly Turk]] (1993)
* [[Talvike Mändla]]
* [[Sandra Heidov]] (1976)
* [[Marje Ernits]] (1948)
* [[Ele Arakas]]
* [[Aile Alavee]]
* [[Madli Lippur]] (1984)
* [[Karen Orlau]] (1975)
* [[Lille Roomets]] (1977)
* [[Larissa Joonas]] (1960)
* [[Ludmila Kazarjan]] (1961)
* [[Lembe Lokk]] (1975)
* [[Miramii Maarja Vaher]]
* [[Margit Tõnson]] (1978)
* [[Kadri Veermäe]]
* [[Ilze Tālberga]]
* [[Riina Pauklin]]
* [[Imogen Robertson]] (1973)
* [[Helen Bryan]]
* [[Marian Võsumets]]
* [[Susanna Veevo]] (1994)
* [[Laura Mallene]]
* [[Gaby Zipfel]] (1951–2021)
* [[Ann Väljataga]]
* [[Sabine Durrant]]
* [[Aurelia Aasa]]
* [[Helgi Öpik]] (1936)
* [[Kadi Kõiv]]
* [[Le Vallikivi]]
* [[Liina Metsküla]]
* [[Miia Muuga]]
* [[Milvi Martina Piir]]
* [[Cynthia Swanson]]
* [[Silja Vaher]]
* [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold)
* [[Barbara Trapido]] (1941)
* [[Janice Law]] (1941)
* [[Alison Moore]] (1971)
* [[Sigrid MacRae]] (1942)
* [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?)
* [[Anne Griffin]]
* [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901)
* [[Adelaida García Morales]] (1945)
* [[Petra Oelker]] (1947)
* [[Maeve Haran]] (1950)
* [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947)
* [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&amp;M)
* [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&amp;M)
* [[Renate Germer]] (1946, M&amp;M)
* [[Christina Cerny]] (1946, M&amp;M)
* [[Andrea Wulf]] (1972, M&amp;M)
* [[Ulvi Kullerkupp]]
* [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950)
* [[Nina LaCour]]
* [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974)
* [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], &quot;Rannaraamat&quot;, &quot;Miljon juunit&quot;)
* [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], &quot;Aitäh, monsieur Dior&quot;)
* [[Liz Fenwick]] (&quot;Maja Cornwallis&quot; jmt)
* [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, &quot;Summertime&quot;)
* [[Tracy Rees]] (1972, &quot;Väikese maakiriku lood&quot;)
* [[Ann O'Loughlin]] (&quot;Ballisaali kohvik&quot;, &quot;Kohtuniku naine&quot;, &quot;Ludlow' daamide ühing&quot;)
* [[Kathryn Hughes]] (1959)
* [[Kathryn Hughes]] (1964, &quot;Kiri&quot;, &quot;Saladus&quot;)
* [[Virginie Grimaldi]] (1977, &quot;Küll sa suuremana aru saad&quot;, &quot;Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata&quot;)
* [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], &quot;Korterikaaslane&quot;, &quot;Vahetus&quot;)
* [[Nikola Scott]] (&quot;Minu ema vari&quot;, &quot;Saladuste suvi&quot;)
* [[Jane Harper]] (1980, &quot;Kadunud mees&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD])
* [[Jessica Fellowes]] (1974, &quot;Skandaal&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD])
* [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist)
* [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist)
* [[Madlen Ziege]] (1983, &quot;Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad&quot;)
* [[Pille Kant]] (&quot;Naaskli lood&quot;)
* [[Marina Laikjõe]] (&quot;Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis&quot;)
* [[Clare Pooley]] (1970, &quot;Tõeprojekt&quot;)
* [[Cristina Alger]] (1980, &quot;Pankuri naine&quot;)
* [[Dorothy Koomson]] (1971, &quot;Vahukommid hommikusöögiks&quot;)
* [[Elizabeth Palmer]] (1942, &quot;Päikese varjupool&quot;)
* [[Fiona Neill]] (1966, &quot;Noore ema pihtimused&quot;)
* [[Fiona Walker]] (1969, &quot;Suudlusejaht&quot;)
* [[Gin Phillips]] (&quot;Karm kuningriik&quot;)
* [[Carolyn Keene]] (&quot;Roim kuninganna õukonnas&quot; jpt)
* [[Paullina Simons]] (1963, &quot;Bellagrand&quot;, &quot;Tatjana ja Aleksander&quot; (2 kd), &quot;Vaskratsanik&quot; (2 kd), &quot;Üksildane täht&quot;)
* [[Kaie Talviste]] (1952)
* [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), &quot;Loo algus&quot;)
* [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole)
* [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane
* [[Jennifer Hillier]] (1974, &quot;Purgitäis südameid&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD])
* [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], &quot;Mõrv viskivabrikus&quot;)
* [[Jenny Offill]] (1968, &quot;Ilm&quot;)
* [[Delia Sherman]] (1951)
* [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], &quot;Sind päästes&quot;)
* [[Karen M. McManus]] (&quot;Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud&quot; jt)
* [[Maisey Yates]] (&quot;Õnneliku abielu saladused&quot;, &quot;Lapitööringi pihtimused&quot;)
* [[Marianne Calmann]] (&quot;Avignon&quot;)
* [[Susanna Jones]] (1967, &quot;Maavärinalind&quot;)
* [[Gena Showalter]] (1975, e.k &quot;Püüa mees võrku!&quot;)
* [[Molly McAdams]]
* [[Lauren Blakely]]
* [[Kadi Viik]]
* [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD])
* [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], &quot;Kahtlus&quot;)
* [[Eve Laur]] (&quot;Õmblejanna&quot;)
* [[Cathy Bramley]] (&quot;Seltsis segasem&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD])
* [[Jodi Taylor]] (&quot;Üks neetud jama teise otsa&quot;)
* [[Berit Petolai]] (1985)
* [[Anna Kaare]]
* [[Natalja Nekramatnaja]]
* [[Kamille Saabre]]
* [[Sophie Heawood]] (&quot;Pohmellimängud&quot;)
* [[Jaana Davidjants]]
* [[Liis Sein]] (1983)
* [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?)
* [[Maarja Jaanits]]
* [[Francesca Zappia]]
* [[Magdalena Hai]] (1978)
* [[Anja Portin]] (1971)
* [[Barbara Freethy]]
* [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], &quot;Särisev side&quot;)
* [[Katie Kirby]]
* [[Susanna Leonard]] (&quot;Madame Curie ja unistuse jõud&quot;, [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1])
* [[Ashley Farley]] (&quot;Magnooliaööd&quot;, &quot;Elu laenuks&quot;, 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF])
* [[Silke Wolfrum]]
* [[Wendy Francis]]
* [[Trudy Trueit]]
* [[Megan Miranda]]
* [[Genevieve Cogman]]
* [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], &quot;Meie maja&quot;, &quot;Need naabrid&quot;)
* [[Marje Ernits]]
* [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes)
* [[Heli Kendra]] (1964)
* [[Urve Tinnuri]] (1953)
* [[Ronetta Garber]] (&quot;ameerika kirjanik&quot;, aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles)
* [[Maria Metsalu]] (1990)
* [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik)
* [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws])
* [[Evelin Banhard]] (1978)
* [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], &quot;Kui inimene läheb ära&quot;)
* [[Heli Kendra]] (1964, &quot;Kärkä&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD])
* [[Helen Pärk]]
* [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena )
* [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?)
* [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?)
* [[Rachel Turner]] ? (&quot;Ohtlik maagia&quot;=&quot;Dangerous magic&quot;, inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?)
* [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], &quot;Kuninganna Kristiina&quot;)
* [[Ruth Rajamaa]] (1939; &quot;Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607&quot;)
* [[Mary W. Craig]] (&quot;Mata Hari&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD])
* [[Kiiri Saar]] (1972; &quot;Punamütsike kakssada aastat hiljem&quot; jpm)
* [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], &quot;Lucrezia Borgia&quot;)
* [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], &quot;Pimeduse aja algus&quot;)
* [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], &quot;Kuningannade mäng&quot;)
* [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], &quot;Seiklused antropotseenis&quot;)
* [[Alla Jakobson]]
* [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja)
* [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD])
* [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess)
* [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp])
* [[Marta Galewska-Kustra]]
* [[Julia Holewińska]]
* [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k &quot;Hüljatud kuningriik&quot;, 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp])
* [[Jessica Bruder]] (&quot;Nomaadimaa&quot;, e.k 2022)
* [[Meg Mason]] (&quot;Sorrow and Bliss&quot;)
* [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp])
* [[Imbolo Mbue]]
* [[Jessica A. Fox]] (&quot;Three Things You Need to Know About Rockets&quot;, 2012, Shaun Bythelli eks)
* [[Kate Baer]]
* [[Laura Imai Messina]]
* [[Laura Maylene Walter]]
* [[Morowa Yejidé]]
* [[Stephanie Dray]]
* [[Vanessa Lafaye]]
* [[Rosa Voigt]]
* [[Daphne De Marneffe]] (1959)
* [[Briallen Hopper]] (1978)
* [[Sarah Hepola]]
* [[Tara Allmen]] (e.k)
* [[Judith A. Houck]]
* [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k &quot;Viie aasta pärast&quot;)
* [[Lizzy Dent]] (e.k &quot;Suvetöö&quot;)
* [[Liina Vagula]] (1982; &quot;Täiusliku elu hind&quot;)
* [[Rory Power]] (&quot;Raxteri tüdrukud&quot;)
* [[Ene Timmusk]] (&quot;Minu Kanada&quot;)
* [[Kate Lister]] (&quot;Seksi kummaline ajalugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981)
* [[Sallie Bissell]] (e.k &quot;Saatanast vaevatud&quot;)
* [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022)
* [[Helen Prins]] (s.1989, &quot;Pargimõrvad&quot;)
* [[Geidi Raud]] (s.1992 &quot;Ümber ahju paremale. Võrumaagia&quot;)
* [[Sanna Kartau]]
* [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2])
* [[Laura Ertimo]] (1977; &quot;Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest&quot;, tlk Kadri Jaanits, 2020; &quot;Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest&quot;, tlk Kadri Jaanits, 2021)
* [[Mia Kankimäki]] (1971; &quot;Naised, kellest ma öösiti mõtlen&quot;, &quot;Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma&quot;; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2])
* [[Anari Koppel]]
* [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik)
* [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik)
* [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik)
* [[Liis Mure]] (s. 1981, &quot;Popa otsib kodu&quot;, julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik)
* [[Catriona Ward]] (&quot;Needless Streeti viimane maja&quot;, [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022)
* [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988)
* [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik)
* [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik)
* [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert)
* [[Johanna Jolen Kuzmenko]]
* [[Sonia Shah]] (&quot;Pandeemia&quot;, 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD])
* [[Katja Pantzar]] (&quot;Leides sisu&quot;, Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas])
* [[Megan Goldin]] (&quot;Saatuslik suplus&quot;, [https://www.megangoldin.com/ kodukas])
* [[Steena Holmes]] (&quot;Patsient&quot;, [https://www.steenaholmes.com/ kodukas])
* [[Sandie Jones]] (&quot;Teine naine&quot;, [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD])
* [[Alexandra Andrews]] (&quot;Kes on Maud Dixon?&quot;, [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1])
* [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] (&quot;Windsori sõlm&quot;, 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD])
* [[Barbara Davis]] (&quot;Viimane kuutüdruk&quot;, [https://barbaradavis-author.com/ kodukas])
* [[Eloísa Díaz]] (&quot;Patukahetsus&quot;, 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD])
* [[Tarryn Fisher]] (&quot;Vale perekond&quot;, 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD])
* [[Angela Marsons]] (&quot;Murtud luud&quot;, 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD])
* [[Marguerite Kaye]] (&quot;Keelatud armusuhe preili Grantiga&quot; jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega)
* [[Laura Suburg]] (&quot;Eksiteelt peasnud&quot;, &quot;Kasuema päewaraamat&quot;)
* [[Anna Nicholas]] (&quot;Sisalik pagasis&quot;, &quot;Kass kuumal kivikatusel&quot;, 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD])
* [[Shelly Alexander]] (&quot;Sügaval südames&quot;)
* [[Bette Lee Crosby]] (&quot;Emily, kadunud&quot;, &quot;Aasta täis erilisi hetki&quot;)
* [[Jessica Barry]] (&quot;Vaba langemine&quot;)
* [[Chloe Benjamin]] (&quot;Surmapõlgurid&quot;, s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD])
* [[Melanie Blake]] (&quot;Armutud naised&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976)
* [[Shalini Boland]] (&quot;Abikaasa&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD])
* [[Victoria Connelly]] (&quot;Katkiste asjade ilu&quot;, s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD])
* [[Marianne Cronin]] (&quot;Lenni ja Margoti sada aastat&quot;, s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD])
* [[Paula Treick DeBoard]] (&quot;Valede võrgus&quot;, s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF])
* [[Elissa Grossell Dickey]] (&quot;Valguse kiirusel&quot;, [https://elissadickey.com/about/ kodukas])
* [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], &quot;Majakas tähtede all&quot;, &quot;Veinimeistri saladus&quot;, &quot;Mõrkjasmagus üllatus&quot;)
* [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] (&quot;Hea lesk&quot;, Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF])
* [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) (&quot;Kadunud muuseum Mistrali tänaval&quot;, 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD])
* [[Anni Kytömäki]] (&quot;Margarita&quot;, s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD])
* [[Martta Kaukonen]] (&quot;Liblika kannul&quot;, s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2])
* [[Lesley Kara]] (&quot;Kuulujutt&quot;)
* [[Carole Johnstone]] (&quot;Peeglimaa&quot;)
* [[Linda Holmes]] (&quot;Evvie Drake'i uus algus&quot;, [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD])
* [[Leah Hazard]] (&quot;Rasked rõõmud&quot;, s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas])
* [[Christine Mangan]] (&quot;Tangerlanna&quot;, s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas])
* [[Nicola Marsh]] (&quot;Skandaal&quot;, [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas])
* [[Charlotte McConaghy]] (&quot;Ränded&quot;, s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD])
* [[Lauren McLaughlin]] (&quot;Saada pilte&quot;, [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas])
* [[Sara Medberg]] (&quot;Kammerneitsi&quot;, s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas])
* [[Holly Miller]] (&quot;Sina mu unedes&quot;, s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas])
* [[Loretta Nyhan]] (&quot;Labidas maasse&quot;, [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1])
* [[Camille Pagán]] (&quot;Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt&quot;, [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], &quot;Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.&quot;, &quot;This Won’t End Well&quot;, incipit  [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1])
* [[Eveliina Talvitie]] (&quot;Käisin vaid ujumas, õde&quot;, s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD])
* [[Sue Teddern]] (&quot;Annie Stanley, omadega merel&quot;, s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF])
* [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] (&quot;Need hämarad tunded&quot;, &quot;Ma jälgin sind&quot;)
* [[Rachel Lynn Solomon]] (&quot;Täna. Õhtul. Homme&quot;, [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas])
* [[Monique Roffey]] (&quot;Black Conchi näkk&quot;, s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Kate Riordan]] (&quot;Sanditon&quot;, London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- )
* [[Suzanne Redfearn]] (&quot;Silmapilk&quot;, arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1])
* [[Emmi Pesonen]] (&quot;Maailma kauneim sõna&quot;, s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD])
* [[Caroline Louise Walker]] (&quot;Peidus su silme all&quot;, USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas])
* [[Abbi Waxman]] (&quot;Nina Hilli raamatulik elu&quot;, s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD])
* [[Joan Elizabeth Lloyd]] (&quot;Täiesti privaatne&quot;, New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1])
* [[Kate Kirkpatrick]] (&quot;Becoming Beauvoir&quot;, s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF])
* [[Rebeka Põldsam]], s.1989
* [[Rosie Walsh]] (&quot;Ilma ainsagi sõnata&quot;, &quot;Päev, mil me kadusime&quot;, &quot;Minu elu armastus&quot;; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas])
* [[Claire Douglas]] (&quot;Paar majast nr 9&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD])
* [[Kimi Cunningham Grant]] (&quot;Need vaiksed laaned&quot;)
* [[Clare Chambers]], s.1966 (&quot;Väikesed naudingud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD])
* [[Riikka Jäntti]], s. 1972 (&quot;Väikese hiire suvi&quot; ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas])
* [[Bronwyn Jameson]] (&quot;Majapidajannast südamedaamiks&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD])
* [[Lee Wilkinson]] (n) (&quot;Armuafäär sekretäriga&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD])
* [[Yvonne Lindsay]] (&quot;Trotslik armuke ja halastamatu miljonär&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD])
* [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Maria Netti Nüganen]], s.1995
* [[Airi Triisberg]], s.1982
* [[Keiu Krikmann]], s.1988
* [[Triin Tulgiste]], s.1987
* [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1])
* [[Camille Aubray]] (&quot;Ristiemad&quot;, [http://www.camilleaubray.com/ 1])
* [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], &quot;Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu&quot;)
* [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud)
* [[Natalie Mets]]
* [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, &quot;Üksildane uitaja&quot;, A-64451)
* [[Margit Saluste]], s.1965
* [[Vally Ojavere]], s.1941
* [[Katri Merikallio]] (&quot;Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD])
* [[Caroline Bird]] (s.1986, &quot;Rookie&quot;, &quot;The Hat-Stand Union&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD])
* [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD])
* [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], &quot;One Language&quot;)
* [[Lila Matsumoto]]
* [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD])
* [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n)
* [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978)
* [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984)
* [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972)
* [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978)
* [[Susan Paris]]
* [[Sloane Tanen]] (n) (&quot;There's a Word For That&quot;)
* [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD])
* [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972])
* [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit])
* [[Isabel Kaplan]]
* [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968])
* [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954])
* [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD])
* [[Carribean Fragoza]] (n)
* [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD])
* [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], &quot;Tüdrukud&quot;, 301 lk)
* [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985)
* [[Rebecca Birrell]] (&quot;This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century&quot;, 2021)
* [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], &quot;Lessons in Chemistry&quot;)
* [[Jane Harper]] (&quot;Looduse jõud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980)
* [[Samia Shariff]] (n) (&quot;Hirmu loor&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959)
* [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; &quot;Hoian sind südames&quot; w/Maami Snellmann)
* [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] &quot;Mõrv Mallowan Hallis&quot; (2022))
* [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], &quot;Inglise romanss&quot;)
* [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], &quot;Aria ratastel raamatupood&quot; (2022))
* [[Amanda Prowse]] (&quot;Kolm ja pool südamelööki&quot; (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1])
* [[Margit Mägi]] (&quot;Valikud&quot; (2022))
* [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], &quot;Kevade esimene päev&quot;)
* [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], &quot;Koos kootud jõulud&quot; jt)
* [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], &quot;Hõimlased&quot;)
* [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], &quot;Huntide tarkus&quot;, &quot;Vanade koerte tarkus&quot;)
* [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], &quot;Saarel&quot;, &quot;Tüdruk, keda ta kunagi tundis&quot;)
* [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], &quot;Kadunud&quot;, &quot;Mina, vaatleja&quot;)
* [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], &quot;Kellamäng&quot;)
* [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], &quot;Südamega&quot;)
* [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], &quot;Kurjus südames&quot;)
* [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], &quot;Toateenija&quot;)
* [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], &quot;Kehakeel&quot;)
* [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], &quot;Head uut aastat&quot; (2022))
* [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], &quot;Täitunud unistused&quot;, &quot;Mõrv Iiri külas&quot;, &quot;Mõrv Iiri pulmas&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD])
* [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], &quot;Sanatoorium&quot;)
* [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], &quot;Mõrv pastoraadis&quot;, &quot;Elusaatused&quot; jt)
* [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], &quot;Suletud uste taga&quot; jt)
* [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], &quot;Teine naine&quot;)
* [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], &quot;Ma jälgin sind&quot;, &quot;Täiuslik sõber&quot;)
* [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], &quot;Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas&quot;)
* [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], &quot;Hunditalv&quot;)
* [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], &quot;Mineviku taak&quot;)
* [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], &quot;Mõnikord ma valetan&quot;)
* [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], &quot;Teadmata kadunud&quot; jt)
* [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], &quot;Jahiseltskond&quot; jt)
* [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], &quot;Mõrv šokolaadiküpsistega&quot; (466 lk), &quot;Mõrv mustikamuffiniga&quot; (380 lk), &quot;Mõrv maasika-vahukooretordiga&quot; (347 lk), &quot;Mõrv sidrunibeseekoogiga&quot; (384 lk), &quot;Mõrv šokolaadiste muffinitega&quot; (343 lk), &quot;Mõrv suhkruküpsistega&quot; (379 lk), &quot;Mõrv virsikuvormiga&quot; (335 lk))
* [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], &quot;Surmapatt&quot;)
* [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], &quot;Naine meie vahel&quot;,&quot;Nimetu tüdruk&quot;/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen)
* [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], &quot;Vaikiv abielunaine&quot; jt)
* [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, &quot;Jahimehe karistus&quot;)
* [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], &quot;Kui kuningas sureb&quot;)
* [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], &quot;Täiuslik laps&quot;)
* [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], &quot;Õed kogu eluks&quot;)
* [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], &quot;Võlutult sinu&quot;)
* [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], &quot;Armastus jõuluturult&quot;)
* [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], &quot;Kolm naist&quot;)
* [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], &quot;Meie keemilised südamed&quot;, &quot;Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri&quot;)
* [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], &quot;Kolm ja pool südamelööki&quot;, &quot;Valgus aknas&quot;)
* [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], &quot;Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst&quot;)
* [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], &quot;Unistuste jahtimise suvi&quot;)
* [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], &quot;Ära unusta mind&quot;, &quot;Mulle piisas terest&quot;)
* [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], &quot;Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood&quot;)
* [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], &quot;Aleppo linna mesinik&quot;)
* [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], &quot;Naine valges kimonos&quot;)
* [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], &quot;Talisman&quot;, &quot;Saatuslik kohtumine&quot;)
* [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], &quot;Paberloss&quot;)
* [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], &quot;Vahepealne õnn&quot;, &quot;Mälestus liblikatest&quot;)
* [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], &quot;Üle kõige&quot;, &quot;Ainult seda&quot;)
* [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], &quot;Vaimumõrsja&quot;)
* [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], &quot;Pelgupaik&quot;, &quot;Suvemaja&quot;)
* [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], &quot;Edenbrooke&quot;, &quot;Blackmoore&quot;)
* [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], &quot;Maja mere ääres&quot;, &quot;Tulipunane kleit&quot;)
* [[Brit Bennett]] (&quot;Varjul pool&quot;, 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD])
* [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], &quot;Vabandamisprojekt&quot;)
* [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], &quot;Päikese poole&quot;, &quot;Valguse poole&quot; jt)
* [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], &quot;Tüdruk A&quot;)
* [[Sophie Benedict]] (&quot;Grace Kelly ja armastuse hurm&quot;)
* [[Anne Mahler]] (&quot;Peeglikoletis&quot;)
* [[Megan Hunter]] (&quot;Harpüia&quot;, 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD])
* [[Anna E. Collins]] (&quot;Parim kättemaks on armastus&quot;, [https://www.aecollinsbooks.com/ 1])
* [[Anna Claybourne]] (&quot;Kuidas kõik muutub&quot; (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD])
* [[Anna Maria Tammesaar]] (&quot;Oskar nivhide maal&quot;, &quot;Jutukogu&quot;, &quot;Printsess Rasmus&quot;)
* [[Anna Snoekstra]] (&quot;Väikesed saladused&quot;, 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1])
* [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas])
* [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], &quot;The Love Hypothesis&quot;)
* [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], &quot;Caraval&quot;)
* [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], &quot;Marion Lane and the Midnight Murder&quot;)
* [[Loretta Marion]] (&quot;Storm Of Secrets&quot;, [https://www.lorettamarion.com/ kodukas])
* [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD])
* [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD])
* [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD])
* [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas])
* [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1])
* [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1])
* [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas])
* [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1])
* [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas])
* [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], &quot;Ilus tõbras&quot;, &quot;Ilus mõrd&quot;)
* [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas])
* [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas])
* [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas])
* [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas])
* [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], &quot;Such a fun age&quot;)
* [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], &quot;Daughter of the Moon Goddess&quot;)
* [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], &quot;Saatana tütar&quot;)
* [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas])
* [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas])
* [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD])
* [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], &quot;To kill a kingdom&quot;)
* [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas])
* [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas])
* [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD])
* [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD])
* [[Anneli Sammel]]
* [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas])
* [[T. J. Newman]], (n) (&quot;Ultimaatum&quot;, [https://tjnewmanauthor.com/ kodukas])
* [[Sarah Penner]], (&quot;Kadunud apteeker&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107708602 WD])
* 

==Sünnipäevata mehed==
* [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], &quot;Kummalised sõnum;d&quot; (sic!))
* [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], &quot;Kaevandus&quot;, &quot;Jänesefaktor&quot;, &quot;Põdravalem&quot;)
* [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], &quot;Hõivatud haud&quot;)
* [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], &quot;Armu toit&quot;, &quot;Eelmine tüdruk&quot;, &quot;Usu mind&quot;)
* [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], &quot;Nukumäng&quot;, &quot;Võõras veri&quot;, &quot;Kuraator&quot;)
* [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], &quot;Viimased tüdrukud&quot; jt)
* [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], &quot;Külmakaksikud&quot; jt)
* [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 &quot;Caterina de' Medici pihtimused&quot; jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD])
* [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) (&quot;Talumatu tõde&quot;)
* [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, &quot;Kõigest inimesed&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD])
* [[Sandeep Jauhar]] (m), (&quot;Inimsüda: ajalugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q94488349 WD], s.1968)
* [[Merlin Sheldrake]] (m) (&quot;Läbipõimunud elu: Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku&quot;, s.1987, [https://en.wikipedia.org/wiki/Entangled_Life &quot;Entangled Life&quot; en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q89428526 WD])</text>
      <sha1>a5g16ew61wbldyq6aqo2msgwy10f4so</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heinputk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6930</id>
    <revision>
      <id>88462</id>
      <parentid>75595</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T09:34:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1337" xml:space="preserve">[[Pilt:Akseli_Gallen-Kallela_-_Wild_Angelica_-_Google_Art_Project.jpg|thumb|Akseli Gallen-Kallela, &quot;Heinputk&quot; (1889)]]

'''Heinputk''' (''Angelica L.'') on [[taim]]ede perekond sarikaliste sugukonnas. 


==Proosa==

* Kui sain teadma nimetust ''Angelica archangelica'', siis mulle sugenes pähe [[mõte]], et Johannese taeva asemel on [[paradiis]] [[Peetrus]]e soovi järgi suur [[aas]], millel kasvab ülikõrgeid heinputki ja [[õhk]] on täis nende [[lõhn]]a. Võibolla ülikõrgena nad polegi nii ilusad, sest sarikad laguneksid üksikõiteks ega meenutaks enam nii neid tutte, mida tavatsevad haista india jumalused. 
** [[Uku Masing]], &quot;Mälestusi taimedest&quot;. Ilmamaa 1996, lk 31


==Luule==

&lt;poem&gt;
Heinputked [[õis]]i on loonud,
[[kalmus]]ed kasvanud [[taevas|taeva]].
Avali [[silm]]i sa joonud
[[maailm]]a kummalist vaeva.
&lt;/poem&gt;
* [[Viivi Luik]], &quot;Heinputked õisi on loonud&quot; [1964]


&lt;poem&gt;
Juba kaugelt kõrge puude rivi
viipab sõbralikult mulle vastu:
tule! Tule, pilguks puurist lastu!
Ongi aed ja mulk ja mulgust veerend [[kivi]].

Ka see kivi, samblapadjast pehme,
kutsub lahkelt; istu, puhka puhu.
[[Vaarikas]] poeb varrelt ise suhu.
Heinputk poetab sülle valge ehme.
&lt;/poem&gt;
* [[Muia Veetamm]], &quot;Rohuaed tee veeres&quot;, rmt: &quot;Vee ja liiva joonel&quot;, 1974 (lk 46)


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Taimed]]</text>
      <sha1>lfw8douc8izzmjxfmtku2zjb2f6rpnf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naeratus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6980</id>
    <revision>
      <id>88271</id>
      <parentid>80734</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:06:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8680" xml:space="preserve">[[Pilt:MCA_os_39_AUTORRETRATOVICTORIAMARTIN(20181)_lg.jpg|pisi|Victoria Martín de Campo, autoportree, (u 1860 )]]

==Proosa==
* [[Ilu]] kaunistab ka neid, kes teda vaatlevad; kõik ta varjundid ja helgid kutsuvad esile endaga sarnanevaid [[tunne|tundeid]], kõik see koos vaimustab ja teeb [[õnn]]elikuks. Kuid veelgi vastupandamatumalt mõjub [[täiuslikkus]], kui ta on relvastatud [[teadmine|teadmisega]] oma jõust. Ainult eemaldudes on võimalik tema vastu võidelda, ent ka siis on talle kindlustatud osaline võit — mõtlik naeratus.
** [[Aleksandr Grin]], &quot;Sädelev maailm&quot;, tlk M. Käbrik, 1972, lk 33


* Kohutavatel ježovštšina [[aasta]]tel veetsin ma seitseteist kuud vanglajärjekordades [[Leningrad]]is. Kord &quot;tundis&quot; keegi mind kuidagi &quot;ära&quot;. Siis ärkas minu järel seisev [[naine]], kes ei olnud minu [[nimi|nime]] muidugi kunagi kuulnud, meile kõigile omasest tardumisest ja küsis minult [[kõrv]]a sisse (seal rääkisid kõik sosinal): &quot;Aga kas te seda suudate kirjeldada?&quot; Ja mina ütlesin: &quot;Suudan.&quot; Siis libises üle selle, mis oli olnud tema [[nägu]], midagi naeratuse taolist.
** [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Eessõna asemel&quot;, tlk Doris Kareva, Vikerkaar 3/1988, lk 21-27


* &quot;Eva-Lotta, mulle tuleb vahel ette, et sa võiksid püüda olla veidi naiselikum,&quot; sõnas konstaabel Björk ja vaatas murelikult kõhna [[päike]]sest põlenud amatsooni, kes seisis rentslis ja katsus püüda suure varba otsa tühja [[sigaret]]ikarpi. See läks tal lõpuks korda ja tugev jalahoop paiskas sigaretikarbi alla [[jõgi|jõkke]]. &quot;Naiselikum? Jaa, [[esmaspäev]]iti,&quot; kinnitas Eva-Lotta ja naeratas leebelt kogu oma armsa [[nägu|näolapikesega]].
** [[Astrid Lindgren]], &quot;[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], ptk 2


* Nõukaajal suheldi füüsilises mõttes tõesti lähemalt ja vahetumalt (isegi telefoniautomaat tänavanurgal oli tihti rikkis, nii et pidi ise kohale minema.) Küsimus on aga selles, kas säärase suhtlusega kaasnes tingimata helget sooja [[meeleolu]], kas &quot;inimlahkuse [[piim]]anired&quot; voolasid? Tundub, et nõnda seda vahel vaikimisi kujutletakse. Ent kui see tõepoolest nii oleks olnud, siis miks üllatas [[turist]]e läänest, kui vähe meie inimesed naeratasid, kui sünged olid [[nägu|näod]] tänaval?
** [[Mihkel Mutt]], &quot;Millest jutustab meile ühistransport&quot; Postimees, 6. oktoober 2018


* Naeratage... [[homme]] on veel hullem.
** [[Arthur Bloch]], &quot;Murphy seaduste täielik kogu&quot;. Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999, lk 14


* Naeratus on Raskustele nagu [[pühitsetud vesi]] kuradile. Nad hakkavad vingerdama ja muutuvad siis siniseks [[suits]]uks, mille Lõpmatuse alati abivalmis tuul kohe minema kannab. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 48


* D'Artagnan sammus ees. Ta [[küünarnukk]], [[ranne]] ja [[õlg]] moodustasid talva, mille ta oskas inimmassi suruda ja seda lõhestada ning osadeks lõhkuda nagu puuhalu. Tihti võttis ta abiks oma raudse mõõgapideme. Selle torkas ta kõige mässulisemate vastaste [[ribi]]de vahele ja kasutas seda hoovana või kangina, eraldades vajaduse korral mehe naisest, onu vennapojast, venna vennast. Ja kõike seda tegi ta nii loomulikult, nii meeldiva naeratusega, et oleks tarvis olnud pronksist ribisid, et mitte karjatada, kui mõõgapide oma tööd tegi, ja teemandist südameid, et mitte lasta end võluda naeratusest, mis lehvis musketäri huulil.
:Sõbrale järgnedes hoolitses Raoul naiste eest, kes imetlesid ta ilu, ja hoidis vaos mehi, kes said tunda ta lihaste kõvadust, ning sellise manöövri abil lõhestasid nad pisut liiga paksu ja räpast rahvavoogu. (lk 439)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]&quot;. I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959


* Samas jäävad sõnumid tihti vastukäivaiks. Elame ajal, mil osaliselt on veel käibel endised [[stereotüüp]]sed väärtused, aga paralleelselt on pildil ''femvertising'', mis tekitab teatavat [[kakofoonia]]t. Ole [[võimestamine|võimestatud]] – milleks piisab &quot;sina ise&quot; olemisest –, aga osta see toode, milleks on näiteks Dove'i nahka pinguldav [[kreem]] või hoopis Pantene'i [[šampoon]]. Aga kui me saame olla meie ise, kaob ka müügiargument. Rääkimata sellest, et Pantene'i &quot;Sorry, Not Sorry&quot; õpetab, et nüüd peaksid naised olema ''sorry'' ka selle eest, et nad on ''sorry''. Ehk siis pane see feministisärk selga (kusjuures, pluss-suuruses sõbranna ütleb, et tema neisse kirjaga &quot;love yourself&quot; ja &quot;feminist&quot; T-särkidesse ei mahu), aga ole pigem ikka see enda eest hoolitsev feminist, mitte see tüütu, kes aina [[võrdõiguslikkus]]est jaurab. Ole ''bossy'', enesekindel, läikivate juustega, pingul nahaga, naerata rohkem – ei oot, ära naerata rohkem, see on ju see vana sõnum –, ''don't be sorry''!
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/femvertising-ehk-feministlikus-t-sargis-klaaslae-vastu/ &quot;''Femvertising'' ehk Feministlikus T-särgis klaaslae vastu&quot;], Müürileht, 9. november 2020


* &quot;''Smile''&quot;, käratas mulle tagatipuks eile täiesti võõras tüüp tänaval, minust parajasti möödudes. Naeratada ma talle ei tahtnud. Selle asemel mõtlesin, kust tuleb sel võhivõõral mehel üldse [[eeldus]], et ma peaksin talle (ja ilmselt peale tema ka teistele) muudkui aga naeratama.
** [[Jaana Davidjants]], [https://feministeerium.ee/head-tudrukud-halbadel-deitidel/ &quot;Head tüdrukud halbadel deitidel&quot;], Feministeerium, 04.10.2016


* Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava imidž on kleebitud igale mõeldavale pinnale. [[Õunakook]] kutsub esile õndsalikkuse voolu, [[pesumasin]] põhjustab kärarikast lõbusust, odav [[šokolaad]]ikarp toob kaasa sulavrõõmsa [[tänulikkus]]e, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut [[plaaster|plaastrit]] tervitab [[rahulolu]]ümin. Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad [[fotograaf]]id: Tema peab oma abikaasa filmi[[esilinastus]]ele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe [[ebaedu]]st. [[Playboy]]-Jänku olemise [[kutsehaigus]] on kohustuslike naeratuste tõttu valutavad näomusklid.
** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html &quot;Stereotüüp&quot;], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar &quot;VTK-raamat&quot;], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust &quot;A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice&quot;, London, 1995; katkendid Greeri teosest &quot;The Female Eunuch&quot;, 1970)


* Kingpool oli parajasti kolmanda kausitäiega toime tulnud ja teatas nüüd rahulolevalt:
:&quot;Kui Muhv vanavanaema pilti nägi, siis tegi ta otsekohe ühe täitsa talutava [[luuletus]]e.&quot;
:&quot;Oo!&quot; ütles noorperenaine. &quot;Seda luuletust tahan ma küll ilmtingimata kuulda!&quot;
:Kõigi pilgud pöördusid Muhvi poole ja Muhv [[kohmetus]] lõplikult ära. Kuid ta võttis ennast siiski kokku ja luges pominal:
:''&quot;Sa naeratad, su [[hambad]] on nii valged''
:''ja õrnalt õhetavad roosad palged.&quot;''
:Noorperenaine naeratas tõepoolest ja ühtlasi ilmus ta palgetele õrn õhetus. (lk 160)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Kuulete, kuidas nüüd märatseb [[torm|maru]] ja murrab,
mühistes [[mets]]asid mööda ja vilistes ladvus, /---/

Tõuseb kui salane [[nutt]] siis säält saledast salust,
kaebades kohavad [[kuusk|kuused]] ja [[kask|kased]] ja [[mänd|männid]]:
võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni.
Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle,
naeratab kurjalt ja kõlistab kannukseid karmilt,
kolistab [[känd]]usid mööda ja vilistab ladvus:
raudsete [[käed|kätega]] [[kuningas]] – sügisemaru.
&lt;/poem&gt;
* [[Marie Under]], &quot;Sügisemaru&quot; kogust &quot;Eelõitseng&quot;. Tartu: Odamees 1918


&lt;poem&gt;
Me sööme [[saepuru]] kui keegi ei näe me naeratame
Meie lapsed söövad saepuru
võimalik on et nad on saepuru enne näind
...
Me räägime saepuru meil on revolver kuklas;
eks need kel ole kõrvad saa saepuru kõrvadesse -
kui neist pole veel suppi keedet.
Meie südamed aga teavad, me kiidame saepuru
me mõtted on liimist lahti
ja me pole midagi ütelnd.
&lt;/poem&gt;
* [[Ilona Laaman]], &quot;Saepurusööjad&quot;, rmt: &quot;Mis need sipelgad ka ära ei ole&quot;, 1970, lk 8

==Allikata==

&lt;poem&gt;
[[Sõna]]d on [[hõbe]],
naeratus [[kuld]],
[[noorus]] on [[tõde]],
vanadus [[muld]].
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]] 

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>b9813cmzzivjoi4pm77w6gxfrx921cm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Statistika</title>
    <ns>4</ns>
    <id>6985</id>
    <revision>
      <id>88318</id>
      <parentid>86751</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:37:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6243" xml:space="preserve">{|class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;right&quot;
!Tsitaadilehekülgede arv!!Kuupäev!!Lehekülg
|-
|1000 || 6. märts 2020 || [[Greta Thunberg]]
|-
|1500 || 6. august 2020  || [[Marju Lauristin]]
|-
|1900 || 22. september 2020 || [[1900]]
|-
|2000 || 4. oktoober 2020 || [[Doris Lessing]]
|-
|2100 || 14. oktoober 2020 || [[Lili Milani]]
|-
|2200 || 24. oktoober 2020 || [[Marie Curie]]
|-
|2300 || 1. november 2020 || [[Chimamanda Ngozi Adichie]]
|-
|2400 || 21. november 2020 || [[Julia Reda]]
|-
|2500 || 30. november 2020 || [[Hilda Taba]]
|-
|2600 || 3. detsember 2020 || [[Liv Ullmann]]
|-
|2700 || 9. detsember 2020 || [[Jessikka Aro]]
|-
|2800 ||27. detsember 2020 || [[Kaisa Ling]]
|-
|2900 ||1. jaanuar 2021 || [[Triinu Meres]]
|-
|3000 ||2. jaanuar 2021 || [[Virginia Woolf]]
|-
|3100 ||8. jaanuar 2021 || [[Simone de Beauvoir]]
|-
|3200 ||11. jaanuar 2021 || [[Mari Tarand]]
|-
|3300 ||13. jaanuar 2021 || [[Ernestine Rose]]
|-
|3400 ||17. jaanuar 2021 || [[Anne Brontë]]
|-
|3500 ||17. jaanuar 2021 || [[Olga Tokarczuk]]
|-
|3600 ||26. jaanuar 2021 || [[Angela Davis]]
|-
|3700 ||29. jaanuar 2021 || [[Ilse Lehiste]]
|-
|3800 ||31. jaanuar 2021 || [[Muriel Spark]]
|-
|3900 ||7. veebruar 2021 || [[Laura Ingalls Wilder]]
|-
|4000 ||7. veebruar 2021 || [[Toni Morrison]]
|-
|4100 ||9. veebruar 2021 || [[Ilona Laaman]]
|-
|4200 ||11. veebruar 2021 || [[Helen Fielding]]
|-
|4300 ||13. veebruar 2021 || [[Dagmar Normet]]
|-
|4400 ||15. veebruar 2021 || [[Salme Reek]]
|-
|4500 ||18. veebruar 2021 || [[Liisi Ojamaa]]
|-
|4600 ||20. veebruar 2021 || [[Ljudmila Ulitskaja]]
|-
|4700 ||21. veebruar 2021 || [[Helena Tulve]]
|-
|4800 ||23. veebruar 2021 || [[Lesja Ukrajinka]]
|-
|4900 ||27. veebruar 2021 || [[Ene-Reet Soovik]]
|-
|5000 ||28. veebruar 2021 || [[Elinor Ostrom]]
|-
|5100 ||28. veebruar 2021 || [[Astrid Reinla]]
|-
|5200 ||2. märts 2021 || [[Robin Hobb]]
|-
|5300 ||5. märts 2021 || [[Lynn Margulis]]
|-
|5400 ||6. märts 2021 || [[Elizabeth Barrett Browning]]
|-
|5500 ||9. märts 2021 || [[Sigrid Undset]]
|-
|5600 ||12. märts 2021 || [[Epi Tohvri]]
|-
|5700 ||17. märts 2021 || [[Christa Wolf]]
|-
|5800 ||24. märts 2021 || [[Louise Labé]]
|-
|5900 ||25. märts 2021 || [[Vera Poska-Grünthal]]
|-
|6000 ||2. aprill 2021 || [[Marguerite Duras]]
|-
|6100 ||10. aprill 2021 || [[Katja Kettu]]
|-
|6200 ||17. aprill 2021 || [[Karen Blixen]]
|-
|6300 ||23. aprill 2021 || [[Éva Janikovszky]]
|-
|6400 ||22. mai 2021 || [[Rachel Carson]]
|-
|6500 ||31. mai 2021 || [[Sviatlana Aliaksijevič]]
|-
|6600 ||5. juuni 2021 || [[Ruth Benedict]]
|-
|6700 ||11. juuni 2021 || [[Marguerite Yourcenar]]
|-
|6800 ||25. juuni 2021 || [[Pearl S. Buck]]
|-
|6900 ||4. juuli 2021 || [[Viiu Härm]]
|-
|7000 ||8. august 2021 || [[Wisława Szymborska]]
|-
|7100 ||2. september 2021 || [[George Sand]]
|-
|7200 ||8. september 2021 || [[Margaret Mead]]
|-
|7300 ||15. september 2021 || [[Alma Ostra-Oinas]]
|-
|7400 ||22. september 2021 || [[Els Oksaar]]
|-
|7500 ||26. september 2021 || [[Grazia Deledda]]
|-
|7600 ||3. oktoober 2021 || [[Leïla Slimani]]
|-
|7700 ||7. oktoober 2021 || [[Māra Svīre]]
|-
|7800 ||15. oktoober 2021 || [[Helmi Neggo]]
|-
|7900 ||25. oktoober 2021 || [[Fanny de Sivers‎]]
|-
|8000 ||5. november 2021 || [[Emily Brontë‎]]
|-
|8100 ||14. november 2021 || [[Mary Douglas]]
|-
|8200 ||18. november 2021 || [[Anna Seghers]]
|-
|8300 ||19. november 2021 || [[Lucy Worsley]]
|-
|8400 ||21. november 2021 || [[Ngaio Marsh]]
|-
|8500 ||25. november 2021 || [[Selma Lagerlöf‎]]
|-
|8600 ||25. november 2021 || [[Lea Tormis‎]]
|-
|8700 ||26. detsember 2021 || [[Ester Mägi‎]]
|-
|8800 ||31. detsember 2021 || [[Sofi Oksanen‎]]
|-
|8900 ||2. jaanuar 2022 || [[Narine Abgarjan‎]]
|-
|9000 ||8. jaanuar 2022 || [[Herta Müller‎]]
|-
|9100 ||24. jaanuar 2022 || [[Undinė Radzevičiūtė‎]]
|-
|9200 ||9. veebruar 2022 || [[Carolina Pihelgas‎]]
|-
|9300 ||2. aprill 2022 || [[Gabriela Mistral]]
|-
|9400 ||16. aprill 2022 || [[Enheduanna]]
|-
|9500 ||3. mai 2022 || [[Bertha von Suttner]]
|-
|9600 ||18. mai 2022 || [[Florence Nightingale]]
|-
|9700 ||14. juuni 2022 || [[Alice Munro]]
|-
|9800 ||29. juuni 2022 || [[Nelly Sachs‎]]
|-
|9900 ||25. juuli 2022 || [[Edith Stein]]
|}

See lehekülg on loodud, pakkumaks mõningast [[Statistika|statistilist]] ülevaadet eestikeelsest Vikitsitaatide projektist.

Hetkeseisuga on tsitaadilehekülgi {{NUMBEROFARTICLES}}. Meediafaile on lisatud {{NUMBEROFFILES:R}}. [[:Kategooria:Toimetamist ootavad|Toimetamist ootab]] {{PAGESINCATEGORY:Toimetamist ootavad}} lehekülge.

2021. aasta keskpaiga seisuga on üle tuhande muudatuse teinud neli kasutajat, kelle arvele langeb ligi 70% projektis tehtud muudatustest.

== [[Progress]] ==
Seisuga 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehekülgi 564, millega oli eestikeelne keeleversioon artiklite arvult Vikitsitaatide keeleversioonide seas 37. kohal.

Esimesed 1000 tsitaadilehekülge täitusid 6. märtsil 2020. 4. oktoobril 2020 ületas tsitaadilehekülgede arv 2000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt tõusnud Vikitsitaatide keeleversioonide seas 27. kohale. 2500 piir ületati sama aasta 30. novembril.

2. jaanuaril 2021 ületas tsitaadilehekülgede arv 3000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt tõusnud 89 keeleversiooni seas 18. kohale. 3500 piir ületati kõigest kaks nädalat hiljem (17. jaanuar).

7. veebruaril 2021 ületas tsitaadilehekülgede arv 4000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt keeleversioonide seas 16. kohal. Kuu lõpuks jõudis lehekülgede arv 5000-ni ning keeleversioonide seas tõusti veel kolm kohta.

2. aprillil 2021 valmis 6000. tsitaadilehekülg, mistap olime tol hetkel keeleversioonide üldarvestuses 12. kohal.

8. augustil 2021 valmis 7000. tsitaadilehekülg, mistap olime tol hetkel keeleversioonide üldarvestuses 11. kohal.

2021. aasta lõpuks oli eestikeelses Vikitsitaatide projektis 8870 sisulehekülge, millega see oli tõusnud eri keeleversioonide seas 6. kohale.

== Vaata ka ==
* [[:et:w:Vikipeedia:Statistika|Eestikeelse Vikipeedia statistika]]
* [[:meta:Wikiquote#Statistics|Vikitsitaatide keeleversioonid suuruse järgi]]

== Välislingid ==
* [https://etwikiquote.wikiscan.org/ Eestikeelsed Vikitsitaadid] Wikiscan

[[Kategooria:Vikitsitaadid| ]]</text>
      <sha1>kyy3ustdkphfqxhw25ltnfcy4wdv439</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88319</id>
      <parentid>88318</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:38:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Progress */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6323" xml:space="preserve">{|class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;right&quot;
!Tsitaadilehekülgede arv!!Kuupäev!!Lehekülg
|-
|1000 || 6. märts 2020 || [[Greta Thunberg]]
|-
|1500 || 6. august 2020  || [[Marju Lauristin]]
|-
|1900 || 22. september 2020 || [[1900]]
|-
|2000 || 4. oktoober 2020 || [[Doris Lessing]]
|-
|2100 || 14. oktoober 2020 || [[Lili Milani]]
|-
|2200 || 24. oktoober 2020 || [[Marie Curie]]
|-
|2300 || 1. november 2020 || [[Chimamanda Ngozi Adichie]]
|-
|2400 || 21. november 2020 || [[Julia Reda]]
|-
|2500 || 30. november 2020 || [[Hilda Taba]]
|-
|2600 || 3. detsember 2020 || [[Liv Ullmann]]
|-
|2700 || 9. detsember 2020 || [[Jessikka Aro]]
|-
|2800 ||27. detsember 2020 || [[Kaisa Ling]]
|-
|2900 ||1. jaanuar 2021 || [[Triinu Meres]]
|-
|3000 ||2. jaanuar 2021 || [[Virginia Woolf]]
|-
|3100 ||8. jaanuar 2021 || [[Simone de Beauvoir]]
|-
|3200 ||11. jaanuar 2021 || [[Mari Tarand]]
|-
|3300 ||13. jaanuar 2021 || [[Ernestine Rose]]
|-
|3400 ||17. jaanuar 2021 || [[Anne Brontë]]
|-
|3500 ||17. jaanuar 2021 || [[Olga Tokarczuk]]
|-
|3600 ||26. jaanuar 2021 || [[Angela Davis]]
|-
|3700 ||29. jaanuar 2021 || [[Ilse Lehiste]]
|-
|3800 ||31. jaanuar 2021 || [[Muriel Spark]]
|-
|3900 ||7. veebruar 2021 || [[Laura Ingalls Wilder]]
|-
|4000 ||7. veebruar 2021 || [[Toni Morrison]]
|-
|4100 ||9. veebruar 2021 || [[Ilona Laaman]]
|-
|4200 ||11. veebruar 2021 || [[Helen Fielding]]
|-
|4300 ||13. veebruar 2021 || [[Dagmar Normet]]
|-
|4400 ||15. veebruar 2021 || [[Salme Reek]]
|-
|4500 ||18. veebruar 2021 || [[Liisi Ojamaa]]
|-
|4600 ||20. veebruar 2021 || [[Ljudmila Ulitskaja]]
|-
|4700 ||21. veebruar 2021 || [[Helena Tulve]]
|-
|4800 ||23. veebruar 2021 || [[Lesja Ukrajinka]]
|-
|4900 ||27. veebruar 2021 || [[Ene-Reet Soovik]]
|-
|5000 ||28. veebruar 2021 || [[Elinor Ostrom]]
|-
|5100 ||28. veebruar 2021 || [[Astrid Reinla]]
|-
|5200 ||2. märts 2021 || [[Robin Hobb]]
|-
|5300 ||5. märts 2021 || [[Lynn Margulis]]
|-
|5400 ||6. märts 2021 || [[Elizabeth Barrett Browning]]
|-
|5500 ||9. märts 2021 || [[Sigrid Undset]]
|-
|5600 ||12. märts 2021 || [[Epi Tohvri]]
|-
|5700 ||17. märts 2021 || [[Christa Wolf]]
|-
|5800 ||24. märts 2021 || [[Louise Labé]]
|-
|5900 ||25. märts 2021 || [[Vera Poska-Grünthal]]
|-
|6000 ||2. aprill 2021 || [[Marguerite Duras]]
|-
|6100 ||10. aprill 2021 || [[Katja Kettu]]
|-
|6200 ||17. aprill 2021 || [[Karen Blixen]]
|-
|6300 ||23. aprill 2021 || [[Éva Janikovszky]]
|-
|6400 ||22. mai 2021 || [[Rachel Carson]]
|-
|6500 ||31. mai 2021 || [[Sviatlana Aliaksijevič]]
|-
|6600 ||5. juuni 2021 || [[Ruth Benedict]]
|-
|6700 ||11. juuni 2021 || [[Marguerite Yourcenar]]
|-
|6800 ||25. juuni 2021 || [[Pearl S. Buck]]
|-
|6900 ||4. juuli 2021 || [[Viiu Härm]]
|-
|7000 ||8. august 2021 || [[Wisława Szymborska]]
|-
|7100 ||2. september 2021 || [[George Sand]]
|-
|7200 ||8. september 2021 || [[Margaret Mead]]
|-
|7300 ||15. september 2021 || [[Alma Ostra-Oinas]]
|-
|7400 ||22. september 2021 || [[Els Oksaar]]
|-
|7500 ||26. september 2021 || [[Grazia Deledda]]
|-
|7600 ||3. oktoober 2021 || [[Leïla Slimani]]
|-
|7700 ||7. oktoober 2021 || [[Māra Svīre]]
|-
|7800 ||15. oktoober 2021 || [[Helmi Neggo]]
|-
|7900 ||25. oktoober 2021 || [[Fanny de Sivers‎]]
|-
|8000 ||5. november 2021 || [[Emily Brontë‎]]
|-
|8100 ||14. november 2021 || [[Mary Douglas]]
|-
|8200 ||18. november 2021 || [[Anna Seghers]]
|-
|8300 ||19. november 2021 || [[Lucy Worsley]]
|-
|8400 ||21. november 2021 || [[Ngaio Marsh]]
|-
|8500 ||25. november 2021 || [[Selma Lagerlöf‎]]
|-
|8600 ||25. november 2021 || [[Lea Tormis‎]]
|-
|8700 ||26. detsember 2021 || [[Ester Mägi‎]]
|-
|8800 ||31. detsember 2021 || [[Sofi Oksanen‎]]
|-
|8900 ||2. jaanuar 2022 || [[Narine Abgarjan‎]]
|-
|9000 ||8. jaanuar 2022 || [[Herta Müller‎]]
|-
|9100 ||24. jaanuar 2022 || [[Undinė Radzevičiūtė‎]]
|-
|9200 ||9. veebruar 2022 || [[Carolina Pihelgas‎]]
|-
|9300 ||2. aprill 2022 || [[Gabriela Mistral]]
|-
|9400 ||16. aprill 2022 || [[Enheduanna]]
|-
|9500 ||3. mai 2022 || [[Bertha von Suttner]]
|-
|9600 ||18. mai 2022 || [[Florence Nightingale]]
|-
|9700 ||14. juuni 2022 || [[Alice Munro]]
|-
|9800 ||29. juuni 2022 || [[Nelly Sachs‎]]
|-
|9900 ||25. juuli 2022 || [[Edith Stein]]
|}

See lehekülg on loodud, pakkumaks mõningast [[Statistika|statistilist]] ülevaadet eestikeelsest Vikitsitaatide projektist.

Hetkeseisuga on tsitaadilehekülgi {{NUMBEROFARTICLES}}. Meediafaile on lisatud {{NUMBEROFFILES:R}}. [[:Kategooria:Toimetamist ootavad|Toimetamist ootab]] {{PAGESINCATEGORY:Toimetamist ootavad}} lehekülge.

2021. aasta keskpaiga seisuga on üle tuhande muudatuse teinud neli kasutajat, kelle arvele langeb ligi 70% projektis tehtud muudatustest.

== [[Progress]] ==
Seisuga 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehekülgi 564, millega oli eestikeelne keeleversioon artiklite arvult Vikitsitaatide keeleversioonide seas 37. kohal.

Esimesed 1000 tsitaadilehekülge täitusid 6. märtsil 2020. 4. oktoobril 2020 ületas tsitaadilehekülgede arv 2000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt tõusnud Vikitsitaatide keeleversioonide seas 27. kohale. 2500 piir ületati sama aasta 30. novembril.

2. jaanuaril 2021 ületas tsitaadilehekülgede arv 3000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt tõusnud 89 keeleversiooni seas 18. kohale. 3500 piir ületati kõigest kaks nädalat hiljem (17. jaanuar).

7. veebruaril 2021 ületas tsitaadilehekülgede arv 4000 piiri ning sellega oli eestikeelne projekt keeleversioonide seas 16. kohal. Kuu lõpuks jõudis lehekülgede arv 5000-ni ning keeleversioonide seas tõusti veel kolm kohta.

2. aprillil 2021 valmis 6000. tsitaadilehekülg, mistap olime tol hetkel keeleversioonide üldarvestuses 12. kohal.

8. augustil 2021 valmis 7000. tsitaadilehekülg, mistap olime tol hetkel keeleversioonide üldarvestuses 11. kohal.

8000 lehte täitus 5. novembril 2021.

2021. aasta lõpuks oli eestikeelses Vikitsitaatide projektis 8870 sisulehekülge, millega see oli tõusnud eri keeleversioonide seas 6. kohale.

9000 lehte sai kokku 8. jaanuaril 2022.

== Vaata ka ==
* [[:et:w:Vikipeedia:Statistika|Eestikeelse Vikipeedia statistika]]
* [[:meta:Wikiquote#Statistics|Vikitsitaatide keeleversioonid suuruse järgi]]

== Välislingid ==
* [https://etwikiquote.wikiscan.org/ Eestikeelsed Vikitsitaadid] Wikiscan

[[Kategooria:Vikitsitaadid| ]]</text>
      <sha1>acq6gl68pnyyvvx8r4j6wjhmtsebxsu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lõpp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7027</id>
    <revision>
      <id>88204</id>
      <parentid>86277</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:00:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6848" xml:space="preserve">[[File:Pirner, Maxmilian - Konec vsech veci (1887).jpg|thumb|Kõigi asjade lõpp (Maxmilian Pirner, 1887)]]

==Piibel==
* Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende [[süda]]messe pannud ka igaviku, ometi ilma et [[inimene]] mõistaks Jumala tehtud [[töö]]d algusest lõpuni.
** [[Koguja raamat]], peatükk 3, salm 11 


* Ja ta ütles mulle: &quot;See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan [[janu]]sele ilma tasuta eluvee [[allikas]]t.&quot;
** [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 21, salm 6

==Proosa==

* Oleme öelnud, et [[tragöödia]] on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel on mingi [[suurus]], sest on olemas [[tervik]]uid, millel pole mingit &lt;nimetamisväärset&gt; suurust. Tervik aga on see, millel on [[algus]], [[keskkoht]] ja lõpp. Algus on see, mis ise ei asu paratamatult pärast midagi muud, kuid pärast teda on või tekib loomulikuna mingi teine; lõpp on vastupidi see, mis ise on loomulikul viisil pärast midagi muud, kas siis paratamatult või enamasti, pärast teda pole aga midagi muud; keskkoht aga on see, mis on ise pärast midagi muud ja pärast teda on miski teine. Niisiis ei pea hästi kokku seatud lood algama mitte sealt, kus juhtub, ega lõppema seal, kus juhtub, vaid kasutama nimetatud vorme. 
** [[Aristoteles]], &quot;Luulekunstist&quot; (&quot;Poeetika&quot;). Tõlkinud [[Jaan Unt]], 2003, 7. ptk, lk 27


* Juhani. Ma nutaksin [[veri|verd]], kui võiksin; sest me oleme ju elanud nagu [[koerakoonlased]], joonud [[viin]]a nagu [[Muhameedlane|muhameedid]] ja [[türklased]]. Kuid nüüd tulgu sellele laulule lõpp, teist laadi [[elu]] peab algama, muidu langeb taeva hirmus [[viha]] meie peale nagu raske Tundramägi ning pressib meid [[põrgu]]ni alla. Jaa, jaa, poisse on hoiatatud [[ennustus]]te ja [[ime]]dega, ning me peame ootama kõige hullemat, kui me õigel ajal [[märk]]idest õppust ei võta. 
** [[Aleksis Kivi]], &quot;[[Seitse venda]]&quot;. Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 235


* Sest ainult mõelda, et sinu ees on põhjatu [[kuristik]] ja sinu ümber [[tühjus]] — Karin tundis, nagu oleks see mõni kivikõva aine, mille peale ei hakka miski, sest ta on tulekindel ja purunematu — sinu ümber on tühjus, nagu elevandiluust müür, sile, läikiv ja libe, võid liuelda seda mööda niipalju kui süda kutsub, aga lõppu ei tule, lõpp läheks nagu aina kaugemale.
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot; IV, 16. peatükk


* [Teele:] &quot;Hea küll, olgu siis pealegi lõpp; aga teadke, et teie selles süüdlane olete, mitte mina.&quot; 
:&quot;Lõpp?&quot; ehmatab [[rätsep]]meister. &quot;Mis lõpp? Mis lõpp?&quot; 
:&quot;Lõpp,&quot; kordab Teele tasa seda lühikest, aga Kiirele nii koledat [[sõna]].
:&quot;Oh Teele, Teele, kui kalk ja südameta inimene te olete!&quot; ohkab Kiir. &quot;Ka mina olin teist teises arvamises enne [[Venemaa]]le minekut.&quot;
:&quot;Noh,&quot; vastab Raja peretütar rahulikult naeratades, &quot;siis tänage [[õnn]]e, et mind enne täiesti tundma saite, kui hilja oleks olnud.&quot;
* [[Oskar Luts]], &quot;[[Suvi (Luts)|Suvi]]&quot;, rmt: &quot;Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 253


* Ka happy end on ikkagi lõpp.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977, lk 30


* Agnes sulges silmad, surus käed rusikasse, avas suu ja hakkas [[karjumine|karjuma]]. See algas madalalt. Laest pudenes [[krohv]]itolmu. [[Kroonlühter|Kroonlühtri]] ripatsid helisesid tasakesi võbeldes.
:Siis [[heli]] tõusis, läbides kiirelt müstilise kõrguse, kus toimub neliteist võnget sekundis ja kus inimvaim hakkab end tundma väga ebamugavalt, mõeldes [[universum]]ist ja oma [[seedeelundkond|seedeelundite]] kohast selles. Kõikjal Ooperimajas põrusid väikesed esemed riiulitelt maha ja kukkusid põrandale kildudeks.
:[[Noot]] ronis kõrgemale, helises kellana, ronis veel. Orkestriaugus naksatasid kõik [[viiulikeel]]ed üksteise järel pooleks. Tooni veelgi tõustes hakkasid kristallripatsid kroonlühtri küljes värisema.
:[[Baar]]is andsid [[šampus]]ekorgid [[kogupauk|kogupaugu]]. [[Jää]] kõlises ja purunes oma ämbris kildudeks. Rida [[veiniklaas]]e lõi kooris kaasa, võbeles ääre ümbert ähmaseks ja lendas siis [[kild]]udeks nagu ohtlik ohakavill, millel on asjadest oma [[arvamus]].
:Kostis veidrate tagajärgedega [[harmoonia]]id ja [[kaja]]sid. [[Garderoob]]ides sulas üles [[grimm]] nr. 3. [[Peeglid]] mõranesid, täites [[balletikool]]i miljoni killustatud pildiga.
:[[Tolm]] tõusis, [[putukad]] langesid. Ooperimaja kivide sees lõid tillukesed [[kvarts]]iosakesed hetkeks tantsisklema...
:Valitses [[vaikus]], mida katkestas üksnes puhutine põnts või kiiks.
:Nanny naeratas.
:&quot;Ah,&quot; ütles ta, &quot;n ü ü d on see [[ooper]] lõppenud.&quot; (lk 278-279)
* [[Terry Pratchett]], &quot;Maskeraad&quot;, tlk [[Triinu Pakk-Allmann]], 2005


* Võõrustamiskommete kohaselt peab [[Odüsseus]] rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel lõppu ei ole. Kuid Odüsseuse lugude ehedus ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad jutustajat, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema koduteed. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
** [[Tiina Kirss]], &quot;Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast&quot;. Methis 13/2014


* Olen [[laps]]est peale kohutavalt palju [[lugemine|lugenud]] ja ilmselt on sellest midagi külge jäänud – samamoodi kui [[kakskeelsus|kakskeelsetele]] jääb külge mõlema vanema [[keel]]. Kui hakkad varakult lugema, kinnistub loo [[struktuur]], viis, kuidas rääkida, kus peab olema algus, lõpp ja keskpaik.
** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ &quot;Vastused kõikidele küsimustele&quot;] Sirp, 11.09.2020


* [[Tunnel]]i lõpus on [[algus]]. (lk 25)
** [[Keiti Vilms]], &quot;@keitivilms&quot;, Tänapäev, 2017


* Sammalhabe oli aga millegipärast nihelema hakanud. Viimaks kummardus ta Muhvi kõrva juurde ja sosistas:
:&quot;Me peaksime vist omalt poolt ka midagi ütlema?&quot;
:Muhv noogutas. Ta tõusis ja kõlistas [[lusikas|lusikaga]] vastu kakaotassi. Sumin laua ümber vaibus.
:Aga et Muhv oli tugevasti erutatud ja kartis oma [[Kõnepidamine|kõnega]] segamini minna, siis ütles ta ainult paar sõna, loomulikult ja lihtsalt:
:&quot;Kõik hea, lõpp hea.&quot; (lk 87)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Film==
* [Kloostrivend:] Kas see on lõpp? 
:[Kloostriülem:] See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle [[tulekahju]] pärast ei lõpe veel meie püha [[üritus]].
* Filmist &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot;, 1969


[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Filosoofia]]</text>
      <sha1>dd0hk9grg9h72gjby2qlcxgg2honsfu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88481</id>
      <parentid>88204</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:26:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7688" xml:space="preserve">[[File:Pirner, Maxmilian - Konec vsech veci (1887).jpg|thumb|Kõigi asjade lõpp (Maxmilian Pirner, 1887)]]

==Piibel==
* Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende [[süda]]messe pannud ka igaviku, ometi ilma et [[inimene]] mõistaks Jumala tehtud [[töö]]d algusest lõpuni.
** [[Koguja raamat]], peatükk 3, salm 11 


* Ja ta ütles mulle: &quot;See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan [[janu]]sele ilma tasuta eluvee [[allikas]]t.&quot;
** [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 21, salm 6

==Proosa==

* Oleme öelnud, et [[tragöödia]] on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel on mingi [[suurus]], sest on olemas [[tervik]]uid, millel pole mingit &lt;nimetamisväärset&gt; suurust. Tervik aga on see, millel on [[algus]], [[keskkoht]] ja lõpp. Algus on see, mis ise ei asu paratamatult pärast midagi muud, kuid pärast teda on või tekib loomulikuna mingi teine; lõpp on vastupidi see, mis ise on loomulikul viisil pärast midagi muud, kas siis paratamatult või enamasti, pärast teda pole aga midagi muud; keskkoht aga on see, mis on ise pärast midagi muud ja pärast teda on miski teine. Niisiis ei pea hästi kokku seatud lood algama mitte sealt, kus juhtub, ega lõppema seal, kus juhtub, vaid kasutama nimetatud vorme. 
** [[Aristoteles]], &quot;Luulekunstist&quot; (&quot;Poeetika&quot;). Tõlkinud [[Jaan Unt]], 2003, 7. ptk, lk 27


* Juhani. Ma nutaksin [[veri|verd]], kui võiksin; sest me oleme ju elanud nagu [[koerakoonlased]], joonud [[viin]]a nagu [[Muhameedlane|muhameedid]] ja [[türklased]]. Kuid nüüd tulgu sellele laulule lõpp, teist laadi [[elu]] peab algama, muidu langeb taeva hirmus [[viha]] meie peale nagu raske Tundramägi ning pressib meid [[põrgu]]ni alla. Jaa, jaa, poisse on hoiatatud [[ennustus]]te ja [[ime]]dega, ning me peame ootama kõige hullemat, kui me õigel ajal [[märk]]idest õppust ei võta. 
** [[Aleksis Kivi]], &quot;[[Seitse venda]]&quot;. Tõlkinud [[Friedebert Tuglas]]. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 235


* Sest ainult mõelda, et sinu ees on põhjatu [[kuristik]] ja sinu ümber [[tühjus]] — Karin tundis, nagu oleks see mõni kivikõva aine, mille peale ei hakka miski, sest ta on tulekindel ja purunematu — sinu ümber on tühjus, nagu elevandiluust müür, sile, läikiv ja libe, võid liuelda seda mööda niipalju kui süda kutsub, aga lõppu ei tule, lõpp läheks nagu aina kaugemale.
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot; IV, 16. peatükk


* [Teele:] &quot;Hea küll, olgu siis pealegi lõpp; aga teadke, et teie selles süüdlane olete, mitte mina.&quot; 
:&quot;Lõpp?&quot; ehmatab [[rätsep]]meister. &quot;Mis lõpp? Mis lõpp?&quot; 
:&quot;Lõpp,&quot; kordab Teele tasa seda lühikest, aga Kiirele nii koledat [[sõna]].
:&quot;Oh Teele, Teele, kui kalk ja südameta inimene te olete!&quot; ohkab Kiir. &quot;Ka mina olin teist teises arvamises enne [[Venemaa]]le minekut.&quot;
:&quot;Noh,&quot; vastab Raja peretütar rahulikult naeratades, &quot;siis tänage [[õnn]]e, et mind enne täiesti tundma saite, kui hilja oleks olnud.&quot;
* [[Oskar Luts]], &quot;[[Suvi (Luts)|Suvi]]&quot;, rmt: &quot;Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 253


* Ka happy end on ikkagi lõpp.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977, lk 30


* Agnes sulges silmad, surus käed rusikasse, avas suu ja hakkas [[karjumine|karjuma]]. See algas madalalt. Laest pudenes [[krohv]]itolmu. [[Kroonlühter|Kroonlühtri]] ripatsid helisesid tasakesi võbeldes.
:Siis [[heli]] tõusis, läbides kiirelt müstilise kõrguse, kus toimub neliteist võnget sekundis ja kus inimvaim hakkab end tundma väga ebamugavalt, mõeldes [[universum]]ist ja oma [[seedeelundkond|seedeelundite]] kohast selles. Kõikjal Ooperimajas põrusid väikesed esemed riiulitelt maha ja kukkusid põrandale kildudeks.
:[[Noot]] ronis kõrgemale, helises kellana, ronis veel. Orkestriaugus naksatasid kõik [[viiulikeel]]ed üksteise järel pooleks. Tooni veelgi tõustes hakkasid kristallripatsid kroonlühtri küljes värisema.
:[[Baar]]is andsid [[šampus]]ekorgid [[kogupauk|kogupaugu]]. [[Jää]] kõlises ja purunes oma ämbris kildudeks. Rida [[veiniklaas]]e lõi kooris kaasa, võbeles ääre ümbert ähmaseks ja lendas siis [[kild]]udeks nagu ohtlik ohakavill, millel on asjadest oma [[arvamus]].
:Kostis veidrate tagajärgedega [[harmoonia]]id ja [[kaja]]sid. [[Garderoob]]ides sulas üles [[grimm]] nr. 3. [[Peeglid]] mõranesid, täites [[balletikool]]i miljoni killustatud pildiga.
:[[Tolm]] tõusis, [[putukad]] langesid. Ooperimaja kivide sees lõid tillukesed [[kvarts]]iosakesed hetkeks tantsisklema...
:Valitses [[vaikus]], mida katkestas üksnes puhutine põnts või kiiks.
:Nanny naeratas.
:&quot;Ah,&quot; ütles ta, &quot;n ü ü d on see [[ooper]] lõppenud.&quot; (lk 278-279)
* [[Terry Pratchett]], &quot;Maskeraad&quot;, tlk [[Triinu Pakk-Allmann]], 2005


* Võõrustamiskommete kohaselt peab [[Odüsseus]] rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel lõppu ei ole. Kuid Odüsseuse lugude ehedus ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad jutustajat, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema koduteed. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
** [[Tiina Kirss]], &quot;Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast&quot;. Methis 13/2014


* Olen [[laps]]est peale kohutavalt palju [[lugemine|lugenud]] ja ilmselt on sellest midagi külge jäänud – samamoodi kui [[kakskeelsus|kakskeelsetele]] jääb külge mõlema vanema [[keel]]. Kui hakkad varakult lugema, kinnistub loo [[struktuur]], viis, kuidas rääkida, kus peab olema algus, lõpp ja keskpaik.
** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ &quot;Vastused kõikidele küsimustele&quot;] Sirp, 11.09.2020


* [[Tunnel]]i lõpus on [[algus]]. (lk 25)
** [[Keiti Vilms]], &quot;@keitivilms&quot;, Tänapäev, 2017


* Sammalhabe oli aga millegipärast nihelema hakanud. Viimaks kummardus ta Muhvi kõrva juurde ja sosistas:
:&quot;Me peaksime vist omalt poolt ka midagi ütlema?&quot;
:Muhv noogutas. Ta tõusis ja kõlistas [[lusikas|lusikaga]] vastu kakaotassi. Sumin laua ümber vaibus.
:Aga et Muhv oli tugevasti erutatud ja kartis oma [[Kõnepidamine|kõnega]] segamini minna, siis ütles ta ainult paar sõna, loomulikult ja lihtsalt:
:&quot;Kõik hea, lõpp hea.&quot; (lk 87)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* &quot;Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;[[teietamine|teie]]&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see [[gaas]] kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot;
:&quot;Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja [[tuli]] kustub? Ja et on nii nagu [[gaasiballoon]]iga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?&quot;
:&quot;Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam [[päike]]st, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?&quot;
:&quot;Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja nüüd minge mängima.&quot; (lk 81)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

==Film==
* [Kloostrivend:] Kas see on lõpp? 
:[Kloostriülem:] See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle [[tulekahju]] pärast ei lõpe veel meie püha [[üritus]].
* Filmist &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot;, 1969


[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Filosoofia]]</text>
      <sha1>3yzof8o27mv9tqrc8we222uetn85ti3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Üksikvanem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7112</id>
    <revision>
      <id>88500</id>
      <parentid>71533</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:48:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2547" xml:space="preserve">{{toimeta}}

[[Pilt:Eugen_von_Blaas_In_der_Sakristei_1877.jpg|pisi|Eugen von Blaas, &quot;Sakristias&quot; (1877)]]

==Proosa==

* Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta [[ema]]ks [[naine|naise]], kel on küll, tõesti, jah, palju [[laps]]i, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut [[isa]].
** [[Siiri Oviir]], [https://www.err.ee/590819/oviir-aasta-emaks-ei-sobi-naine-kes-igal-aastal-lastele-uut-isa-tutvustab &quot;Oviir: aasta emaks ei sobi naine, kes igal aastal lastele uut isa tutvustab&quot;] ERR, 19.04.2017 


* Mina ise arvan, et sellel lool on aastasadade taust, et see üldse selliseid tundeid tekitab. Alates [[Kihnu]] vallasemadest, kes on lükatud [[paat|paadiga]] [[meri|merele]], võetud [[aer]]ud ära, seda on teinud külarahvas. Me ei taha näha, et 19. sajandi patriarhaalne häbistus või kõrvalejäetus tuleks tänapäeva.
* Ma iga kord mõtlen tohutu [[austus]]ega nende peale, kes siiamaani niimoodi elavad. Ilma igasuguse väljavaateta, et nad saaksid anda tita isa sülle, et natuke puhata. Ma kunagi ei unusta seda, minu jaoks üksikemad ja -isad on [[kangelased]].
** [[Kristiina Ehin]], [https://menu.err.ee/592836/kristiina-ehin-minu-jaoks-on-uksikemad-kangelased &quot;Kristiina Ehin: minu jaoks on üksikemad kangelased&quot;] ERR, 30.04.2017


==Luule==

&lt;poem&gt;
Tahtsin ennast esitada Aasta Emaks
Läksin [[komisjon]]i ette, tegin ennast kenaks
Ütlesin, et ema olen olnud pikka aega
Kuid üks [[Tädi]] seal laua taga lõikas nagu saega
Mis nimi? Kui vana? Mitu last ja kellega?
Ühed tegin sellega ja teised tegin tollega
[[Kolm]] on poisid, [[viis]] on plikad. Isad [[joomine|jõid]] end põhja
Võtsin lapsed kaasa ja kolisime [[Puhja]]

[[Lehm]]i on mul kolm, [[kits]]i aga [[kuus]]
Linnaelust siiani on sitamaitse [[suu]]s
Ise [[künd|künnan]] [[põld]]u, keeran traktorirooli
Teen tasuta [[takso]]t, trenni ja [[kool]]i
Kärus on mul kolmikud Maret, Siiri ja Sandra
Süles ei jaksagi neid enam kanda
...
Tädi teatas põlastavalt: Oh sa jeerum
Aasta Emaks teie küll ei kvalifitseeru
Ütles nii, ütles naa, ütles: Matke see ootus
Kui ei ole [[abielu]]s, siis ei ole [[lootus]]t
...
Soovisin, et mulle antaks Aasta Ema tiitel
Tädi ei saand aru, millega ma kiitlen
Vastasin, et vaata, mul on lapsi terve parv
Kõik on hästi hoitud, kõigil läigib karv
Kui lisasin, et tulevikus veel ma lapsi tahan
Jäi Tädil kinni hing, ta langes minestunult maha
&lt;/poem&gt;
* Kristiina Ehin, &quot;Aasta ema&quot; (ansambli [[Naised Köögis]] laul)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>70ybzwbnviuefua6m374snjde8j584m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seep</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7367</id>
    <revision>
      <id>88464</id>
      <parentid>81290</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T09:57:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3745" xml:space="preserve">[[Pilt:2016_-_Germany_(27960951282).jpg|pisi|Erinevaid seepe.]]
[[Pilt:Karl_Jensen-Hjell_Interiør_fra_Numedal_1884.png|pisi|Karl Jensen-Hjell, &quot;Interjöör Numedalist&quot; (1884)]]
'''Seep''' on pesemisvahend, mida valmistati alguses [[tuhk|tuhast]] ja [[rasv]]ast, hiljem [[sooda]]st ja rasvast ning mille pesev efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 

==Proosa==
* Kõige raskemini püütav [[kala]] on [[vann]]i lipsanud seep.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 1974/2, lk 34


* [[Juuksur]] proua Donzert ei nõustunud sellega hoobilt, et tema tütar hakkaks suhtlema Marie Vénini tütrega, ehkki ta tundis sümpaatiat väikese metsa-kadunud-Martine'i vastu juba enne sõda, kui Martine üsna väiksekesena oli kord tulnud juuksuri juurde, et osta endale seepi maikellukeste müügist saadud raha eest. Ja proua Donzert oligi talle kinkinud tükikese [[kannike]]selõhnalist seepi, mida Martine valis nii kaua: oma kolme suu eest, mis ta juuksurile ulatas, poleks ta kuidagi saanud seda osta, kuid viia seep Marie Vénini hurtsikusse — see oli proua Donzert'i arvates ju püha toiming! (lk 27)
** [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


* Ainult [[küünal|küünlad]] ja seep olid Saksa päritolu. Neil oli omavahel mingi viirastuslik, küütlev sarnasus. [[Inglased]] seda ei teadnud, kuid küünlad ja seep olid tehtud [[juudid|juutide]] ja [[mustlased|mustlaste]], [[haldjas|haldjate]] ja kommunistide ning muude Saksa riigi [[vaenlane|vaenlaste]] rasvast.
** [[Kurt Vonnegut]], &quot;[[Tapamaja, korpus viis]]&quot;, 5. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]].


* Tegelikku [[tõde]] ei ole kerge [[paber]]ile püüda. [[Ajalugu|Ajaloo]] pesuvannis on tõtt raskem hoida kui seepi, ja veelgi raskem on seda leida...
** [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak 2001, lk 175


* [Rehepapp:] &quot;... Mida sa, lambapea, siis sõid?&quot;
:[Sulane Jaan:] &quot;/.../ Noh, [[vorst]]i sõin, [[sink]]i sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu [[roos]]. Seda pole ma varem saanudki, [[valge]] justkui pekk ja pehme!&quot; /---/
:[Rehepapp:] &quot;See idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas [[mürk]].&quot; (lk 4)
* Jaan läks [[sahver|sahvrisse]]. Ta võttis [[riiul]]ilt seepi ja sõi. Täna ei mõjunud see tema nõiutud [[keha]]le mitte mingil moel. Ta sõi ära kogu seebi ning veel paar [[küünal]]tki peale. Täna võis ta kõike.
:Siis istus ta sinnasamasse sahvri [[põrand]]ale maha ja jäi mõttesse. Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kõik tema [[unistus]]ed olid täitunud. Mis veel? (lk 200)
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Rehepapp&quot;. Varrak 2000


* Pole tähtis, kas see on hea või viletsamapoolne [[hotell]], odav või kallis. Lähed oma numbrituppa, näed seal ühekordseks kasutamiseks mõeldud seepi, ühekordseid joogitopse ja saad aru, et ka sina ise oled siin ühekordne. Noh, maksimaalselt kahekordne.
** [[Jevgeni Griškovets]], aforisme, tõlkinud Sven Karja

==Luule==
&lt;poem&gt;
pinni ja panni
meie lähme vanni
mis me seal teeme
seebivahtu sööme
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;*Pinni ja panni...&quot; Täheke 9/1971, lk 8


==Vanasõnad==
* Saada [[siga]] [[Saksamaa]]le, pese siga seebiga, siga tuleb koju, siga jääb siga.
** [[Eberhard Gutsleff]]i grammatikas ära toodud vanasõna (nr 386), hiljem ära trükitud [[Karl August Hermann]]i teoses &quot;[https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_kirjanduse_ajalugu_(Hermann)/Eberhard_Gutsleff_ja_tema_w%C3%A4lja_antud_grammatik Eesti kirjanduse ajalugu]&quot; (1898)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hügieen]]
[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Ained]]</text>
      <sha1>csmkymq5njnfo00wgcntcelqjc8coxu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prussakas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7711</id>
    <revision>
      <id>88484</id>
      <parentid>43565</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:28:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1524" xml:space="preserve">[[File:Blattodea. Cascuda. Santiago de Compostela 1.jpg|thumb|Harilik prussakas (''Blattella germanica'')]]
[[File:Metsprussakas.JPG|thumb|Metsprussakas (''Ectobius lapponicus'') kestub]]

==Luule==
&lt;poem&gt;
[[Must]] [[lagi]] on meie [[tuba|toal]],
on must ja [[suits]]uga,
sääl [[ämblikuvõrk|ämbliku võrku]], sääl nõge,
on [[ritsikas|ritsikaid]], prussakaid ka.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Must_lagi_on_meie_toal &quot;Must lagi  on meie toal&quot;]

==Proosa==
* Prussakatest. Teada on, et prussakad toodi meile sisse [[Saksamaa]]lt, mistõttu on täiesti õigustatud taotleda administratiivkorras nende sünnikohta tagasi saatmist.
* {{halliga|От прусаков. Известно, что прусаки завезены к нам из Германии, а потому вполне законно и основательно ходатайствовать о высылке их административным порядком на место родины.}}
** [[Anton Tšehhov]], «Домашние средства», 1885
** Чехов А. П. Сочинения в 18 томах, Полное собрание сочинений и писем в 30 томах. — М.: Наука, 1974 год — том 4. (Рассказы. Юморески), 1885—1886. — стр.185

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Putukad]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>ni61gdhppckio9ez9znqn5xywbxssgw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88486</id>
      <parentid>88484</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:32:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2213" xml:space="preserve">[[File:Blattodea. Cascuda. Santiago de Compostela 1.jpg|thumb|Harilik prussakas (''Blattella germanica'')]]
[[File:Metsprussakas.JPG|thumb|Metsprussakas (''Ectobius lapponicus'') kestub]]

==Luule==
&lt;poem&gt;
[[Must]] [[lagi]] on meie [[tuba|toal]],
on must ja [[suits]]uga,
sääl [[ämblikuvõrk|ämbliku võrku]], sääl nõge,
on [[ritsikas|ritsikaid]], prussakaid ka.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Must_lagi_on_meie_toal &quot;Must lagi  on meie toal&quot;]

==Proosa==
* Prussakatest. Teada on, et prussakad toodi meile sisse [[Saksamaa]]lt, mistõttu on täiesti õigustatud taotleda administratiivkorras nende sünnikohta tagasi saatmist.
* {{halliga|От прусаков. Известно, что прусаки завезены к нам из Германии, а потому вполне законно и основательно ходатайствовать о высылке их административным порядком на место родины.}}
** [[Anton Tšehhov]], «Домашние средства», 1885
** Чехов А. П. Сочинения в 18 томах, Полное собрание сочинений и писем в 30 томах. — М.: Наука, 1974 год — том 4. (Рассказы. Юморески), 1885—1886. — стр.185


* [Laste arutelu pioneerilaagri arstisabas:] &quot;Aga meil on kodus [[lutikad]]!&quot;
:&quot;Mõni ime! Kellel neid ei ole!&quot;
:&quot;Meil küll pole, meil on [[prussakad]]!&quot;
:&quot;Kui prussakad on peas, siis ka ei saa laagrisse!&quot;
:&quot;Uhh, jõle vastik, mis sa räägid niimoodi! Prussakad ei käi peas!&quot;
:&quot;Aga võib-olla mõni kogemata juhtub? Ega tema ei tea, et see pea on!&quot;
:&quot;[[Kohver|Kohvrisse]] võib küll mõni prussakas minna, kui sa asju pakid ja sul kodus prussakad on.&quot;
:&quot;Siis mine kuhugi metsa oma kohvriga ja löö see prussakas välja, enne kui sa teiste hulka tuled!&quot;
:&quot;Hull, ega minul siis ei ole, ma räägin, et mõnel võib-olla on!&quot; (lk 5)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Putukad]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>hoqx5s56hgxizm5xadj2vffk61in16e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rästik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7784</id>
    <revision>
      <id>88424</id>
      <parentid>54340</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T01:57:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7259" xml:space="preserve">[[File:Kreuzotter (Skagen, Denmark).jpg|thumb]]

'''Rästik''' (''Vipera'') on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond. Eestis elab harilik rästik (''Vipera berus''), meie ainus mürkmadu.

==Piibel==

&lt;poem&gt;
Ära vaata [[vein]]i, 
kuidas see punetab, 
kuidas see [[karikas]] sädeleb, 
hõlpsasti sisse läheb: 
see salvab viimaks maona 
ja mürgitab otsekui rästik!
&lt;/poem&gt; 
* [[Õpetussõnad]], 23:31-32


&lt;poem&gt;
Ükski ei süüdista õiglaselt 
ja keegi ei lähe kohtusse [[tõde|tõe]] nimel: 
loodetakse tühja peale 
ja räägitakse [[vale]]t, 
sigitatakse pahandust 
ja sünnitatakse [[kurjus]]t. 
5 Nad hauvad mürkmao [[muna|mune]] 
ja koovad [[ämblikuvõrk]]u; 
kes sööb nende mune, see sureb, 
ja katkivajutatust poeb välja rästik. 
&lt;/poem&gt; 
Jesaja raamat 59:4-5


* Johannes ütles nüüd rahvale, kes oli tulnud, et lasta ennast temal ristida: &quot;Rästikute sugu, kes teid on hoiatanud põgenema tulevase [[viha]] eest?&quot;
** [[Luuka evangeelium]], 3:7

==Luule==

&lt;poem&gt;
Booraksis, valges arseentrioksüüdis, 
[[lubi|lubjas]], mis kustutamata, ja [[pigi]]s,
sulanud [[tina]]s, arseendisulfiidis, 
[[rasv]]as, [[tõrv]]as ja varvaste [[higi]]s, 
saastas ja solgis, roisus ja rögas, 
[[pidalitõbi]]ste [[jalg]]ade uhtmes, 
[[hunt]]ide, [[rebane|rebaste]] sapilögas, 
kõõmas ja kaapeis, taldade pühkmeis, 
rästiku [[veri|veres]] ja [[mürk|mürgiski]] veel 
keegu kadeda laimaja keel!
&lt;/poem&gt;
* [[François Villon]], &quot;Ballaad kadedaist keeltest&quot;. Tõlkinud Johannes Semper. Rmt: Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia. Eesti Riiklik Kirjastus 1962, lk 471-472; F. Villon, &quot;Testament&quot;. Vagabund 1997, lk 45-47


&lt;poem&gt;
[[Talv]]ise närvetusvoo
meis katkestab vürstlik [[ristik]].
[[Naer]]u, me [[loits]]u eest [[soo]]
poole põgeneb rästik.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Aas&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 181


&lt;poem&gt;
ma ei kirjuta vastikuid ridu
ma ei kirjuta [[nastik]]uid ridu
ma kirjutan rästikuid ridu
suuri rästikuid ridu
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Ma ei kirjuta vastikuid ridu&quot; kogus &quot;Aastalaat&quot; (1971)

==Proosa==
* Muhv nihkus vargsi Kingpoole kõrvale ja küsis sosinal:
:&quot;Kas rästik hammustas sind?&quot;
:&quot;Ei hammustanud,&quot; sosistas Kingpool vastu. &quot;Aga palju ei puudunud. Kõige viimasel hetkel jõudsin õhku hüpata.&quot;
:&quot;Õnneseen,&quot; ütles Muhv kergendatult, samas aga laskus ta näole õudusevari. &quot;Vaata, mis Sammalhabe teeb!&quot;
:&quot;Oh häda!&quot; hüüdis Kingpool.
:&quot;Hoia ennast, Sammalhabe!&quot; karjus Muhv.
:Sammalhabe oli rästiku kätte võtnud ja hakanud talle peale puhuma. Sõprade ärevusele mingit tähelepanu pööramata pomises ta vaikselt:
:&quot;Varesele valu, harakale haigus, meie Rudolf saab ilusti-kenasti terveks.&quot;
:&quot;Miks sa teda Rudolfiks nimetad?&quot; küsis Muhv, kui oli ennast kuidagiviisi koguda suutnud.
:&quot;Aga kas ta pole siis Rudolfi nägu?&quot; naeratas Sammalhabe. &quot;Minu meelest on ta küll Rudolf mis Rudolf.&quot;
:Ja nende sõnade juures pistis ta rästiku endale rahulikult [[tasku]]sse.
:&quot;No kuule,&quot; kahvatas Kingpool. &quot;Sa ei kavatse teda ometi kaasa võtta?&quot;
:&quot;Ja mispärast mitte?&quot; kortsutas Sammalhabe kulmu. &quot;Kui [[loodus]] ise rästikuid oma rinnal soojendab, miks ei võiks siis üks nende hulgast ka paar [[nädal]]at minu taskus elada?&quot;
:&quot;Paar nädalat?&quot; kogeles Muhv.
:&quot;Jajaa,&quot; ütles Sammalhabe otsustavalt. &quot;Umbes paar nädalat, kuni ta kosub ning täiesti terveks saab.&quot; (lk 100)
* Alles siis tundsid Muhv ja Kingpool esimest korda pisikest kergendust, kui Sammalhabe autost piimamannergu võttis ja teatas, et läheb küla pealt [[piim]]a otsima.
:&quot;Ah nii,&quot; ütles Muhv nõrgalt naeratades. &quot;Muidu oled ikka rohkem teega ja marjamahlaga läbi ajanud, aga nüüd tuleb välja, et...&quot;
:&quot;Et sa oled ka väikselt piimatüüp,&quot; lõpetas Kingpool Muhvi poolelijäänud lause.
:Sammalhabe mühatas.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Te ise olete tüübid,&quot; ütles ta poolpahaselt. &quot;Ega ma enda jaoks piima ei lähe muretsema.&quot;
:&quot;Kelle jaoks siis?&quot; päris Kingpool.
:&quot;Aga Rudolfi jaoks muidugi,&quot; kõrgendas Sammalhabe häält. &quot;Või on see ehk sinu meelest kuidagi ebakohane, et haige Rudolf mõne lonksu korralikku lehmapiima joob?&quot; (lk 101-102)
* &quot;Ära nüüd [[liialdus|liialda]],&quot; pomises Muhv.
:Kuid Kingpool oli juba hoogu sattunud.
:&quot;Ma ei liialda mitte põrmugi!&quot; hüüatas ta. &quot;See, kes liialdab, on hoopis Sammalhabe! Või pole see sinu meelest liialdamine, kui endale rästikuid taskusse topitakse? Võib-olla on see sinu meelest täiesti loomulik asi?!&quot; (lk 102)
* Mine võta kinni, kas oli Rudolf oma nimega juba harjuda jõudnud või hakkas tal lihtsalt umbne, kuid igatahes sirutas ta nüüd oma pea Sammalhabeme taskust üsna kaugele välja.
:Noorperenaise silmad olid korrapealt täiesti ümmargused.
:&quot;Sul on ju... [[madu]]... taskus,&quot; kogeles ta. &quot;Kujutle vaid!&quot;
:&quot;Ah madu või,&quot; pomises Sammalhabe ja heitis Rudolfi poole pealiskaudse pilgu. &quot;Jajah, tõsi küll, madu mis madu.&quot;
:Ning siis hakkas Rudolf nähtavasti värske [[koor]]e lõhna tundma. Mõne hetke pärast oli ta juba poolest saadik taskust väljas ja keerutas oma piklikku pead iga ilmakaare suunas. Veel üks hetk, ning ta libistas enda õuemurule.
:&quot;No vaata aga vaata,&quot; pani noorperenaine käed risti rinnale. &quot;No mis sa mõistad ütelda!&quot;
:Piimamannerg seisis nüüd otse Rudolfi nina ees. Veel väike jõupingutus, ja juba oli uss peadpidi koores.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ega ta sedaviisi äkki koort ära ei mürgita?&quot; muretses noorperenaine. &quot;Rästikul ju mürgine [[hammas]] suus.&quot;
:Aga Sammalhabe lõi hajameelselt käega.
:&quot;Pole midagi,&quot; ühmas ta.
:Kui Rudolf oli isu täis joonud, toppis Sammalhabe ta tagasi taskusse ja ütles hellalt:
:&quot;Jää nüüd ilusasti, tudule, Rudolfikene, [[uni]] leevendab kõiki hädasid ja haigusi.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; teritas noorperenaine kõrvu. &quot;Kuidaviisi sa teda kutsud?&quot;
:&quot;Rudolfiks,&quot; pomises Sammalhabe.
:Noorperenaine vaikis nüüd natuke aega, naeratas siis ja lausus:
:&quot;Sul on küll vist väga kuldne [[süda]], et isegi uss sulle kurja ei tee. Ma ei imestaks põrmugi, kui sinust veel kunagi [[luuletaja]] saaks.&quot;
:Need sõnad läksid Sammalhabemele kõvasti südamesse ning liigutatult tänas ta noorperenaist nii rõõsa koore kui ka sõbraliku suhtumise eest. Seejärel võttis ta piimamannergu kätte - seal loksus koort veel paariks või kolmekski Rudolfi söögikorraks - ja asus tagasiteele sõprade juurde. (lk 108-109)
* Kingpool oleks heameelega tahtnud silmi kinni pigistada, kuid [[rott|roti]] pilgust kiirgav seletamatu kuri jõud takistas tal seda tegemast. Lummatult vahtis ta oma piinajale otsa, jälgis, kuidas see hambaid irevile ajas ja kuklakarvu turritas.
:&quot;See on lõpp,&quot; mõtles Kingpool oma ainukest mõtet. &quot;See on nüüd tõepoolest [[lõpp]].&quot;
:Samas kuulis ta rohu kerget sahinat otse oma külje all. Midagi jahedat ja libedat vingerdas temast mööda ning suundus otse roti poole.
:Rästik! Rästik Rudolf!
:Uskumatul Kas tõesti oli Rudolf puu otsast alla laskunud, et temale, Kingpoolele, appi tulla?!
:Üllatusega märkas Kingpool, et ta suudab äkki jälle mõelda ka muust kui oma lõpust.
:&quot;Milline suurepärane rästik,&quot; mõtles ta. (lk 140)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


==Välislingid==
{{Vikipeedia|Rästik (perekond)}}

[[Kategooria:Roomajad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>kj0zbl5tggdv8sbartxxb6v33czk3ad</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lahkus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7942</id>
    <revision>
      <id>88429</id>
      <parentid>80924</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:05:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7689" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Minu tõeline [[religioon]] on lahkus.
** [[Tenzin Gyatso]], &quot;Kindness, Clarity, and Insight&quot; (1984)


* See on minu lihtne religioon. Ei ole vaja [[tempel|templeid]], ei ole vaja keerulist [[filosoofia]]t. Meie enda [[aju]], meie enda [[süda]] on meie templiks; [[filosoofia]]ks on lahkus.
** Tenzin Gyatso, &quot;Kindness and Compassion&quot;, rmt: The Dalai Lama: A Policy of Kindness (1990), lk 52


* &quot;On olemas selline asi nagu [[uhkus]],&quot; seletas ta mulle. &quot;Uhkus selle üle, kuidas sa kaupled. Võin teile kinnitada, et keegi teine ei ajaks seda [[äri]] sel kombel nagu mina. Tänapäeva maailmas pole üldse mingeid kombeid, noormees. Ei ole lahkust. Ega vastutulelikkust. Mitte keegi ei mõtle ligimesest kõige paremat. [[Äri]]maailm on muutunud raamatupidamistehteks, mida sooritavad masinad ja mehed, kes on väga masina moodi, kuna neil pole hinge. Ei ole enam [[au]] ega [[usaldus]]t ja kehtima on hakanud hundikarjaeetika.&quot; (lk 39)
** [[Clifford D. Simak]], &quot;[[Libainimesed]]&quot;, tlk [[Krista Kaer]], rmt: &quot;Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala&quot;, 1989


* Meil kõigil peab jaguma n-ö kriisiametite pidajate vastu [[empaatia]]t ja lahkust. [---] Kui väsinud pereõde palub oodata, siis ei ole mõtet teda süüdistada pikkades [[järjekord]]ades. Kui klienditeenindaja ei [[naeratus|naerata]] toidupoes, siis tõenäoliselt on tal tulnud [[kassa]]st läbi lüüa juba rekordilised kogused [[toit]]u ja ta enam ei jaksa. [---] [[Piirivalvur]] ei ole süüdi, et sa pead ankeeti täitma ja [[aeg]]a kulub rohkem kui tavaliselt. Kõik need inimesed hoiavad ka eriolukorras meie [[ühiskond]]a toimimas. Oleme mõistvad ja heatahtlikud.
** [[Riina Sikkut]], [https://www.err.ee/1064200/riina-sikkut-eriolukord-nouab-ka-erakordset-empaatiat &quot;Eriolukord nõuab ka erakordset empaatiat&quot;] ERR, 15.03.2020


* [[Tont]] võtaks seda [[maainimesed|maainimeste]] lahket meelt ja [[heldus]]t. Hea, et mul Petrovi Peetri poole asja ei ole, parandatud värvi[[televiisor]]it või [[triikraud]]a viima, muidu Peeter ütleb viimati:
:&quot;Ah viimast päeva oled? Siis ma sind küll palja käega ära ei lase.&quot; Ja kingib mulle mesipaku koos [[mesilased|mesilasperega]].
* [[Asta Kass]], &quot;Pahupidi puhkus&quot;, 2. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2006, lk 88


* Nõukaajal suheldi füüsilises mõttes tõesti lähemalt ja vahetumalt (isegi telefoniautomaat tänavanurgal oli tihti rikkis, nii et pidi ise kohale minema.) Küsimus on aga selles, kas säärase suhtlusega kaasnes tingimata helget sooja [[meeleolu]], kas &quot;inimlahkuse [[piim]]anired&quot; voolasid? Tundub, et nõnda seda vahel vaikimisi kujutletakse. Ent kui see tõepoolest nii oleks olnud, siis miks üllatas [[turist]]e läänest, kui vähe meie inimesed naeratasid, kui sünged olid [[nägu|näod]] tänaval?
** [[Mihkel Mutt]], &quot;Millest jutustab meile ühistransport&quot; Postimees, 6. oktoober 2018


&lt;poem&gt;
[Mõistus:] [[Viha|Vihkamist]] leevendatakse lahkusega, [[kadedus]]t [[tagasihoidlikkus]]ega, põlgust [[kuulsus|kuulsate]] [[sõber|sõpradega]], auväärsete [[teadus]]tega ja [[voorus]]ega. [[Rooma]]s polnud algul keegi põlatum kui [[Brutus]], pärast oli ta sellest kaugemal kui keegi teine. Saada ka sina midagi head ja suurt korda, nii et sind ei oleks võimalik põlata!
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]], &quot;Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks&quot;, II raamat, dialoog XXXVI &quot;Põlgusest&quot;, tlk [[Ülo Torpats]]; rmt: &quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, 1984, lk 34


* Vormi [[sümmeetria]] on haruldane ja hinnaline and, kuid on teisigi omadusi, mis on ilule samavõrd hädatarvilikud. Olgu naise võlud ka vägagi mõõdukad, ent kui tema näoilme väljendab säravat mõistust ja lahkeid tundeid, tema kuju hiilgab tervisest ja tema rõivastus paistab silma maitseka lihtsuse poolest, mõjub ta vältimatult ülimalt ligitõmbavana, samas kui kehv tervis, tobe või [[ebasõbralikkus|ebasõbralik]] näoilme ja [[vulgaarsus|vulgaarne]] maitse rikuvad ka kõige sümmeetrilisema vormi ja joone mõju. (&quot;Tualett&quot;, 7. ptk, &quot;Mõistuse mõju ilule&quot;)
** [[Judith Montefiore]], &quot;Juudi käsiraamat&quot;, 1846


* Ole [[vanadus|vanade inimeste]] vastu lahke, isegi kui nad on vastikud. Kui vanaks jääd, ole noorte inimeste vastu lahke. Ära viska neid kepiga, kui nad kutsuvad sind vanaisaks. Nad on sinu [[lapselaps]]ed! (lk 2202)
* Ole [[Asi|füüsiliste esemete]] vastu lahke. (lk 2206)
** [[Ron Padgett]], &quot;Kuidas olla täiuslik&quot;, tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


* [[Talv]]iti oli mu maailm hoopis kitsas, sest oma esimesed [[jalats]]id sain alles Rummusaarelt lahkumiseks. Talvedel aga olid siiski oma võlud. Kuskil mujal pole ma näinud nii ilusaid [[jäälill]]i kui pakane neid Rummusaare vanatare suitsunud aknaklaasidele maalis. Aga peaasi oli ikkagi see, et talvel käis tee otse Rummusaare aida tagant läbi ja siis sai näha hoopis rohkem võõraid inimesi kui suvel. Vahel juhtus ka, et mõni tuttavam teesõitja astus sisse sooja. Enamasti oli neil minu jaoks ikka lahke sõna ja mõnel isegi närtsinud [[õun]] või hapu [[kompvek]]. Nii hea sõna kui hea asi olid mulle ühtemoodi suureks külakostiks. (lk 6)
** [[Alma Teder]], &quot;Elu õpilane&quot;, 1. osa, 1995


* Hoopis teistsuguse näo tegi aga noorperenaine, kelle õuele Sammalhabe peatselt sisse keeras, et Rudolfi jaoks piima paluda. See noorperenaine ei olnud oma elus veel ühtegi naksitralli näinud ja vahtis nüüd Sammalhabet lausa ebaviisaka imestusega.&lt;!--//--&gt;
:Sellest hoolimata kummardus Sammalhabe aupaklikult ja kergitas [[kübar]]at.
:&quot;Tere päevast ja head karjaõnne,&quot; ütles ta kombekalt.
:Täiesti sobimatult tõmbus noorperenaise ümmargune roosa nägu laiale naerule.
:&quot;Oh armas taevas, sa oskad isegi rääkida!&quot;
:&quot;See tagasihoidlik oskus on mul tõesti olemas,&quot; jätkas Sammalhabe endise viisakusega. &quot;Aga paraku valdan ma ainult igapäevast kõnekeelt. Kui ma oskaksin ka luuletada nagu näiteks mu sõber Muhv, siis kirjutaksin teile heameelega mõne väikese värsi.&quot;
:Viimaste sõnade mõjul muutus noorperenaise suhtumine Sammalhabemesse korrapealt hoopis teistsuguseks.
:&quot;Oh sind küll!&quot; hüüatas ta mahedal häälel. &quot;Või kirjutaksid mulle värsi! Ja kuigi sa luuletada ei oska, mu väike, ikkagi oled sa esimene, kellele niisugune asi üldse pähe tuleb, - senini pole veel keegi mulle värssidest rääkinud. Kas ma saan ehk sinu heaks midagi teha?&quot;
:Sammalhabe osutas oma tühjale piimamannergule.
:&quot;Kui ma haige jaoks veidikese rõõska piima saaksin, siis...&quot;
:Noorperenaine katkestas teda.
:&quot;Ah haige jaoks? Ah rõõska piima? Oh ei, oh ei! Mitte rõõska piima ei anna ma sulle, vaid rõõska koort! Sest haige peab ennast ju ometigi kosutama. Või mis sa ise arvad?&quot;
:Vastust ära ootamata haaras ta Sammalhabeme käest mannergu ja ruttas jooksujalu maja poole. Uksel ta seisatas korraks ja vaatas tagasi.
:&quot;On see haige sulle sugulane?&quot;
:&quot;Seda just mitte,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Ta on piltlikult öeldes rohkem nagu sõber.&quot;
:Noorperenaine noogutas mõistvalt ja kadus tuppa, et sealt varsti uuesti välja ilmuda, endal piimamannerg pilgeni värsket koort täis. Nüüd pidi ta astuma väga ettevaatlikult, et koor maha ei loksuks. (lk 106-107)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Draama==
* [Leedi Macbeth:] Su [[nägu]], taan, on nii kui [[raamat]] lahti:&lt;br /&gt;sealt paistab veidraid asju. Aja petteks&lt;br /&gt;näi nii kui [[aeg]]. Sa kanna lahkust silmis&lt;br /&gt;ja käes ja keelel. Näi kui süütu [[lill]],&lt;br /&gt;kuid ole [[uss]] seal all.
** [[William Shakespeare]], &quot;[[Macbeth]]&quot;, esimene vaatus, viies stseen

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>nkb1y5jd6ewt7adw0h2cb8jse5zvs9e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8032</id>
    <revision>
      <id>88296</id>
      <parentid>81927</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:03:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15588" xml:space="preserve">[[Pilt:Vesilennukite angaar 1.jpg|pisi|Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar]]
'''Muuseum''' on koht, kus on asjad rahvale näitamiseks. Vahel neid ka uuritakse.

Muuseumi ladestatud vanu esemeid nimetakse museaalideks.

==Proosa==

* [[Oxfordi ülikool]]i muuseum polnud tollal eriti kütkestav ega hästi korraldatud muuseum. Ülikooli traditsiooni kohaselt oli muuseum selleks, et teenida tõsiseid [[tudeng]]eid, ja seal ei tahetud kuuldagi litsakatest ameerika [[idee]]dest, kuidas avalikkust ligi tõmmata ja üldsuses huvi äratada. Kas polnud see lõppeks üks Vana Maailma vanimaid muuseume? (lk 233)
** [[Robertson Davies]], &quot;[[Mis on lihas ja luus]]&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999


* Mind tõmbavad ligi [[ellipsis]], ütlemata jäetu, vihje, sõnaosav tahtlik [[vaikimine]]. Minu silmis on ütlematajäetul suur vägi: tihti soovin ma, et terve [[luuletus]] piirduks selle [[sõnavara]]ga. See sarnaneb nägematule: näiteks [[varemed|varemete]] väele, kahjustatud või lõpetamata [[kunstiteos]]tele. Sellised teosed viitavad paratamatult laiemale [[kontekst]]ile; nad jäävad kummitama, sest nad pole tervikud, ehkki terviklikkusele on vihjatud: vihjatakse teisele [[aeg|ajale]], [[maailm]]ale, milles nad olid terved või oleksid terved olnud. Pole olemas [[hetk]]e, mil nende esimene [[kodu]] tunduks olevat muuseum.
** [[Louise Glück]], &quot;Disruption, Hesitation, Silence&quot;, American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 30


* [[Autor]] kaitseb &quot;professionaalsust&quot;, viidates spetsiifilistele oskustele &quot;puhta kunsti&quot; ainesega ümberkäimisel. Rosalind Krauss aga viitab Washingtonis National Gallerys toimunud Rodini kõigi aegade suurimale [[näitus]]ele, kus oli teostatud tema hiigelkavand &quot;Põrguväravad&quot;. [[Rodin]] pärandas kõik oma [[looming]]uga seotud õigused Prantsuse riigile. &quot;Põrguväravad&quot; jäid 1918. aastal surnud [[skulptor]]i ateljeesse sadade laialipillatud kipskavanditena, millest näituse korraldajad tegid pronksivalu ning ehitasid väravad üles oma suva järgi. Kes on autor? Tartu muuseum leidis üles Vabbe puulõikeklotsid ning tegi nendest tõmmised. Raivo Kelomehe ja Jaan Maliniga teostasime pärast Ilmar Malini surma jooniste põhjal tema installatsiooni &quot;Organon&quot;. Rotermanni soolalaos on väljas sajandialguse klaasnegatiividest praegu tehtud suurendused. Maailmas on pärast [[arhitekt]]i surma projekti järgi valmis ehitatud terveid maju. Kes ja kus on autor?
** [[Ants Juske]], [https://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Kunst/kunst1-1.html &quot;Surnud Autor ja tema õigused&quot;], Sirp, 8. mai 1998


* Palju [[vaidlus]]i on esile kutsunud Läti punaste küttide muuseum, kus juba kümme aastat eksponeeritakse ka rahva [[kannatused|kannatuste]]te dokumente. Nimelt leidis seal koha ka Okupatsioonide Muuseum. Nüüd, kus on alustatud Raekoja taasehitust, on küsimus, kas küttide muuseum lammutada või alles jätta. Selle asukoht Mustpeade maja lähedal tekitab suure [[kontrast]]i. Nagu [[päev]] ja [[öö]], nagu [[valgus]] ja [[vari]]. Nagu [[rõõm]] ja [[mure]]. 
** Anna Žīgure, &quot;Läti maa ja taevas&quot;. %õlkinud Kalev Kalkun; [[LR]] 29/30, 2001, lk 45


* Tänapäeva kunstimaailm, kunstiajalugu kui teadus ja tänapäeva muuseum ei ole enam nii šedöövrikesksed kui varem. Küllap koguneb külastajaid endiselt &quot;Mona Lisa&quot; ette Louvre’is ja &quot;Sixtuse madonna&quot; ette Dresdenis, ent sellist massilist vaimustumist ühtedest ja samadest iidolitest nagu 19. sajandil, enam pole.
** [[Mai Levin]], [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&amp;l=et&amp;t=mai-levin-mis-on-sedoover&amp;id=316 &quot;Mis on šedööver?&quot;] Kunst.ee, 1/2000


* Mingis mõttes on see sama asi, mis alati võlub ja haarab [[teater|teatri]] puhul: et see kõik toimub füüsiliselt siin koha peal ja et põhimõtteliselt on võimalik alati [[etendus]] hävitada, sellesse sekkuda, aga ometi mingi imeliku kokkuleppe tõttu hoiavad [[näitleja]]d ja vaatajad etendust ülal, nii nagu mitme tuhande aasta taguseid vormitud [[mateeria]] tükke hoitakse muuseumis alal. Kohtumine mosaiigiga muuseumis on nagu osasaamine mingist põlvkondade eluiga ületavast etendusest, mis on tähelepanuväärne juba ainuüksi oma kestuse poolest, st selle aja poolest, mille jooksul on suudetud etendust tavaelust lahus hoida, ehk siis - kunagi väga vanasti kokku säetud mosaiiki hoida lagunemast suvalisteks ainetükikesteks. Ülev püüe füüsilist kaduvat olemasolu kadumatusesfääris hoida - see on ühine nii heale teatrietendusele kui ka kohtumisele iidse mosaiigiga kuskil muuseumis. Ilma selle [[kaduvus]]e-teadvuseta kaotaks nii üks kui teine oma olemusliku mõtte. 
** [[Aare Pilv]], &quot;Ramadaan&quot;. Tuum, 2010, lk 36-37


* Teatud mõttes on [[mets]] ainus tõeline [[Eesti Rahva Muuseum]] - püha [[kiri]], milles on kõik sees. Mets võiks olla [[eestlased|eestlase]] kolmas [[kirjaoskus]], [[mitmiktaju]] kiirendi. Meie vana [[kultuur]] on [[puu]]st ette tehtud ja niivõrd massiivne, et võib-olla just seetõttu pole me osanud seda lihtsalt tähele panna. (lk 35)
** [[Valdur Mikita]], &quot;[[Lingvistiline mets]]&quot;. Välgi metsad, 2013


* Väikeses muuseumis töötamine eeldab laiemat profiili ning mitmete tegevussuundade ühitamist: seal on koguhoidja ka kuraator, kunsti populariseerija ja uurija ühes isikus. See põhjustab kohati siiski ka stressi, kuna ootused muuseumile on suured nii külastajatel, sama valdkonna spetsialistidel kui ka ametnikel ning piiratud inimressursiga, mis pigem näitab kahanemise kui kasvamise tendentsi, on raske kõigi nõudmistega toime tulla. Kahjuks vilksatab siin-seal ikka veel arusaam alakoormatud muuseumitöötajast, kelle turjale peaks panema üha rohkem ülesandeid. Seejuures eeldatakse tema ametikoha n-ö vabatahtlikkuse alusel täitmist, kuna palk ei näita antud vallas kasvutendentsi, vähemalt mitte igas muuseumis, boonuseks peetakse ju haigekassakaardi olemasolu ja sooje tööruume.
** [[Tiiu Talvistu]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-viltusest-majast-ja-kunstimuuseumist/ &quot;Tartu viltusest majast ja kunstimuuseumist&quot;], Sirp, 12.09.2013


* Millegipärast ei saa ma lahti kujutluspildist, et praegune kaldus [[maja]] on uue kunstimuuseumi [[makett]]. Arhitektid ja skulptorid teevad makette enamasti ettepaneku peale või proovitööna. Makett on suurema [[idee]] vähendatud teostus: see ei ole nii kallis ja peenelt viimistletud kui valmishoone, selle tugevus seisneb pigem [[idee]]s kui teostuses.
* Võib-olla on [[Tartu kunstimuuseum]] üks esimesi Eesti riiklikke muuseume, kus kitsas eelarveolukord on pööratud nagu auguline [[vooder]] uhkelt väljapoole ja loodud sellega omalaadne, kriitiline [[esteetika]].
** [[Liisa Kaljula]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-uue-kunstimuuseumi-makett/ &quot;Tartu uue kunstimuuseumi makett&quot;] Sirp, 15.05.2014


* Ning ikkagi jääb kogu komplekti vaadates mulje, et võistluse formaadis on ekstravertsematel kunstnikupositsioonidel introvertsemate ees eelis. Ei ole midagi teha, kui [[Jass Kaselaan]] prantsatab oma mõjuvate monumentaalsete teostega keset [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum]]i, nii et ümberringi väriseb ja langeb [[krohv]]i. Peale sellist prantsatust on praktiliselt võimatu olla tundlik sealsamas kõrval asuva [[Kärt Ojavee]] minimalistliku ekspositsiooni suhtes, kus vaataja saab pooltaktiilselt, poolvirtuaalselt hoolitseda loodusesse viidud tehiskivi või muuseumisse toodud [[sammal]]dunud [[kivi]] eest.
** [[Liisa Kaljula]], [http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&amp;l=et&amp;t=koler-prize-igakevadine-hobukaarikute-voiduajamine&amp;id=976 &quot;Köler Prize, igakevadine hobukaarikute võiduajamine&quot;] KUNST.EE, 2014


* Sõda ja selle tagajärjed Lääne-Aasia arheoloogia jaoks on olnud viimase 25 aasta jooksul praktiliselt kõikjal. [[Iraak|Iraagi]] sissetungile [[Kuveit]]i 1990. aastal ja Kuveidi Muuseumi eksponaatide rüüstamisele järgnes kahju ja rüüstamine Iraagi arheoloogilistes leiukohtades, mis toimus pärast USA juhitud maismaasissetungi, ja sissetungi järel Buddhade dünamiidiga õhkimine [[Afganistan]]is Bamiyanis [[Taliban]]i poolt 2001. aasta kevadel ja inimesekujutiste purustamine Kabuli Muuseumis, kahju USA juhitud sissetungi ja okupatsiooni ajal Iraagis 2003. aastal, kõige kurikuulsamalt Iraagi Muuseumis, kuid ka järgneva leiukohtade rüüstamise jooksul, [[Süüria]] ja Põhja-Iraagi mälestusmärkide ja leiukohtade hävitamine Islamiriigi poolt alates 2014. aastast, mis leidis intensiivset meediakajastust, samuti kui sõdivate osapoolte rüüstetegevus ja muististe müük, kahju Sanaa vanalinnale [[Jeemen]]is Saudi pommitamise tulemusel ning jätkuvad konfliktid [[Jordani jõgi|Jordani]] läänekaldal ja Gazas, mille tagajärjel on lakanud hool leiukohtade eest.
** [[Susan Pollock]], &quot;[https://www.law.upenn.edu/live/files/6410-pollock-susan-2016-archaeology-and-contemporary Archaeology and Contemporary Warfare]&quot;, Annu. Rev. Anthropol. 2016. 45:215–31, lk 216


* Muuseumide panus DIY esteetikas valmistatud tööde päästmisel on erakordne, paljud tööd, mida ei ole muuseumikogus, on hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Möödas on ajad, kui [[kuraator]]id pööningutelt-kuuridest ise tööd kokku otsisid. Kaasaegne kunst, vähemalt selle otsingulisem osa, läheb kas muuseumisse või [[taaskasutus]]se. Nii lihtne see ongi, sest vähesed erakogujad, kes meil on, eelistavad valdavalt traditsioonilisi ja turvalisi formaate.
** [[Eha Komissarov]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/minevik-on-arhiiv/ &quot;Minevik on arhiiv&quot;], Sirp, 25.11.2016


* Kõik majamuuseumid on [[Pettus]]e Majad. Sest inimese hingeõhk hajub. [---] Sest [asjade] alleshoidmine ja eriti veel nende näitamine [[luuletaja]] asjadena, [[reliikvia]]tena, mida peaks kummardama, on läbini vale. On [[blasfeemia]]. Luuletaja pole iial neis ega seal. Ta on mujal. (lk 63-64)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus. (Esimene kevad)&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2019


* Avalikkusele tuli üllatusena, et tegelikult on pealkirjastamine suuresti olnud koguhoidjate tavapraktika. Muuseumikogud on täis kunstiteoseid, millele autorid pole pidanud vajalikuks nime panna, sest need pole algselt olnud ehk mõeldudki väljapanemiseks – nagu [[Marge Monko]] esile tõstis, polnud 20. sajandi alguses neid [[institutsioon]]egi, mis tänapäeval meie iseenesestmõistetava kunstimaastiku moodustavad. Kogutud materjalide pealkirju ja [[kirjeldus]]i uuendatakse pidevalt, sedamööda, kuidas üht-teist nende kohta välja uuritakse (nt kui saadakse kinnitust, et varasem &quot;järvevaade&quot; kujutab konkreetset [[järv]]e). &quot;Erinevuste esteetika&quot; oli esimene [[Kumu]] näitus, mis selle protsessi kulisside tagant lavale tõi – ehk andis märku, et ka muuseumi roll selgete narratiivide esitajana on illusoorne.
* [[Maria Muuk]], [https://kultuur.err.ee/1608428384/maria-muuk-kolonialismikeskustelu-jatkuks &quot;Kolonialismikeskustelu jätkuks&quot;], ERR, 08.12.2021


* Muuseumi olemust kirjeldatakse kui templit, haridusasutust, kogukonnakeskust või mausoleumi, aga neid on võrreldud ka kaupluse ja laadaga. Muuseumid on piiritlemata, need moodustavad eriilmelistest üksustest koosneva ülemaailmse võrgustiku. Muuseumid ei ole ainult hooned, mille sees on esemed, vaid muuseumi näo kujundavad inimesed – väljaõppinud töötajad, külastajad, annetajad, vabatahtlikud ja muuseumipidajad. Muuseumide arengule on kaasa aidanud nii mehed kui naised, kuid naiste osa on suurenenud samm-sammult, kuni võime juba rääkida teatud ametite feminiseerumisest.
* Euroopas oli XIX sajandi keskpaigas muuseumide külastamine uudne tegevus ja seetõttu tekitas naistele sissepääsu võimaldamine väitlusi. Kuigi juba XVIII sajandil tundsid nii mehed kui naised huvi teadusajaloo ja kogumise vastu, põrkuti ometi küsimusele, kas muuseumid peaksid olema naistele avatud. Mitte kõik muuseumid ja galeriid ei avanud naistele ust, ja kui nad seda tegid, siis mitte samadel tingimustel. Kate Hill on uurinud naiste ja muuseumide suhteid aastatel 1850–1914. Naiste ligipääsu ja osalemist püüdis algul kontrollida meestest koosnev juhtkond. Mida &quot;tõsisem&quot; muuseum, seda vähem tõenäoliselt koheldi naisi teretulnud külastajana. Naiskülastajad olid kui märguanne, et seal ei tutvustata džentelmenide teadmisi, ja naiste muuseumi lubamist võis pidada märgiks, et pakutakse kergemat meelelahutust. Välja oli kujunenud arusaam, et mehed on tõsiteadlased ja eestseisjad-muuseumipidajad, naised aga kergemeelsed ja moekad külastajad.
* Erinevalt eliidist olid töölisklassist pärit naiskülastajad muuseumipidajate mureallikas kogu XIX sajandi vältel. Neisse suhtuti eelarvamusega. Kardeti, et tegemist võib olla prostituutidega, kes kasutavad muuseumi oma äri ajamiseks. Muuseumis ei soovitud näha ka rinnalapsega emasid, kel võis pähe tulla oma last varjamatult imetada. Tööinimeste räpasust ning galeriis piknike pidamist peeti ohtlikuks kunstiteostele, selles nähti galerii saastumise ohtu. Iseäranis aktuaalsed olid need probleemid Londoni kesklinnas asuvas Rahvusgaleriis (avati 1824), kuna sinna oli lihtne tänavalt sisse astuda.
:Suurt muret põhjustasid ka väikelastega naised. Arutleti, kas lapsed üldse peaksid muuseumis käima. Alla kaheksa-aastased ei olnud Briti Muuseumi (avati 1759) lubatud kuni 1879. aastani. Ka Rahvusgalerii ei lubanud väikesi lapsi muuseumi, kus võis juhtuda &quot;väikesi õnnetusi&quot;.
** [[Jaanika Anderson]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/naised-tungivad-muuseumi/ &quot;Naised tungivad muuseumi&quot;], Sirp, 26.03.2021


* Muuseum. Muuseum pole kolikamber, muuseum on elav asutus keset pulbitsevat tänapäeva. Kaitseväe [[orkester]] leidis varjupaiga Sõja­muuseumis. Kui vabariigile otsiti uut [[president]]i, kes poleks [[Kersti Kaljulaid|Kersti]], [[Jüri Luik|Jüri]] ega [[Tarmo Soomere|Tarmo]], leiti sobiv [[ekspo­naat]] Eesti Rahva Muuseumist. Eesti tänab!
** [[Mart Juur]], [https://kultuur.postimees.ee/7457596/juurikas-eesti-tanab-2022 &quot;Eesti tänab 2022&quot;], Postimees, 18. veebruar 2022


* &quot;Tohutult palju on vanaaegseid asju,&quot; leidis Sammalhabe. &quot;Nähtavasti on siin koos päris mitme harakapõlvkonna saak.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; noogutas Kingpool. &quot;Ja vanaaegsete [[asjad]]e omanikud pole arvatavasti üldse enam elus. Mina küll ette ei kujuta, kuidas Muhv kogu selle kraami mõtleb õigetele omanikkudele kätte toimetada.&quot;
:&quot;Kerge see muidugi ei ole,&quot; nõustus Muhv.
:Ning seepeale ütles Sammalhabe:
:&quot;Aga kuidas oleks muuseumiga, mu sõbrad? Kui me [[varandus]]e mõnele muuseumile üle annaksime?&quot;
:&quot;Oh taevas!&quot; hüüatas Muhv. &quot;See on ju minu ammune [[unistus]] - mõnele muuseumile omanimeline [[annetus]] teha!&quot;
:&quot;Ka mina pole muuseumi vastu,&quot; ütles Kingpool. &quot;Ainult et meil tuleks vist ajaloolise väärtusega asjad teiste hulgast välja valida. Me ei hakka ju ometi [[nööp]]e või [[kompvekipaber]]eid muuseumile pakkuma.&quot;
:Kuid Sammalhabe oli teistsugusel arvamusel.
:&quot;Muuseumile tuleb siiski üle anda kogu [[tervik]],&quot; ütles ta. &quot;Ja mitte ajaloo-, vaid hoopiski loodusteaduse muuseumile. Ajaloomuuseumides on igasugust vana kraami nagunii küll ja küll. Aga loodusteaduse muuseumis oleks see haruldane ja väga väärtuslik väljapanek - ühe harakasuguvõsa poolt varastatud asjad.&quot; (lk 146)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Kui palju jääb aega,
enne kui rahvahulk
asub ründama muuseumiuksi,
et kätte saada puust [[hapupiim]]apütsik
ja kasetohust leivakarp —
me [[reliikvia]]d?
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;Puhast leiba ja vett&quot;, rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 10-11


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Muuseumid| ]]</text>
      <sha1>0puy6n0oht433furphhqkm53covzkrm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88297</id>
      <parentid>88296</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:04:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15587" xml:space="preserve">[[Pilt:Vesilennukite angaar 1.jpg|pisi|Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar]]
'''Muuseum''' on koht, kus on asjad rahvale näitamiseks. Vahel neid ka uuritakse.

Muuseumi ladestatud vanu esemeid nimetakse museaalideks.

==Proosa==

* [[Oxfordi ülikool]]i muuseum polnud tollal eriti kütkestav ega hästi korraldatud muuseum. Ülikooli traditsiooni kohaselt oli muuseum selleks, et teenida tõsiseid [[tudeng]]eid, ja seal ei tahetud kuuldagi litsakatest ameerika [[idee]]dest, kuidas avalikkust ligi tõmmata ja üldsuses huvi äratada. Kas polnud see lõppeks üks Vana Maailma vanimaid muuseume? (lk 233)
** [[Robertson Davies]], &quot;[[Mis on lihas ja luus]]&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999


* Mind tõmbavad ligi [[ellipsis]], ütlemata jäetu, vihje, sõnaosav tahtlik [[vaikimine]]. Minu silmis on ütlematajäetul suur vägi: tihti soovin ma, et terve [[luuletus]] piirduks selle [[sõnavara]]ga. See sarnaneb nägematule: näiteks [[varemed|varemete]] väele, kahjustatud või lõpetamata [[kunstiteos]]tele. Sellised teosed viitavad paratamatult laiemale [[kontekst]]ile; nad jäävad kummitama, sest nad pole tervikud, ehkki terviklikkusele on vihjatud: vihjatakse teisele [[aeg|ajale]], [[maailm]]ale, milles nad olid terved või oleksid terved olnud. Pole olemas [[hetk]]e, mil nende esimene [[kodu]] tunduks olevat muuseum.
** [[Louise Glück]], &quot;Disruption, Hesitation, Silence&quot;, American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 30


* [[Autor]] kaitseb &quot;professionaalsust&quot;, viidates spetsiifilistele oskustele &quot;puhta kunsti&quot; ainesega ümberkäimisel. Rosalind Krauss aga viitab Washingtonis National Gallerys toimunud Rodini kõigi aegade suurimale [[näitus]]ele, kus oli teostatud tema hiigelkavand &quot;Põrguväravad&quot;. [[Rodin]] pärandas kõik oma [[looming]]uga seotud õigused Prantsuse riigile. &quot;Põrguväravad&quot; jäid 1918. aastal surnud [[skulptor]]i ateljeesse sadade laialipillatud kipskavanditena, millest näituse korraldajad tegid pronksivalu ning ehitasid väravad üles oma suva järgi. Kes on autor? Tartu muuseum leidis üles Vabbe puulõikeklotsid ning tegi nendest tõmmised. Raivo Kelomehe ja Jaan Maliniga teostasime pärast Ilmar Malini surma jooniste põhjal tema installatsiooni &quot;Organon&quot;. Rotermanni soolalaos on väljas sajandialguse klaasnegatiividest praegu tehtud suurendused. Maailmas on pärast [[arhitekt]]i surma projekti järgi valmis ehitatud terveid maju. Kes ja kus on autor?
** [[Ants Juske]], [https://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Kunst/kunst1-1.html &quot;Surnud Autor ja tema õigused&quot;], Sirp, 8. mai 1998


* Palju [[vaidlus]]i on esile kutsunud Läti punaste küttide muuseum, kus juba kümme aastat eksponeeritakse ka rahva [[kannatused|kannatuste]]te dokumente. Nimelt leidis seal koha ka Okupatsioonide Muuseum. Nüüd, kus on alustatud Raekoja taasehitust, on küsimus, kas küttide muuseum lammutada või alles jätta. Selle asukoht Mustpeade maja lähedal tekitab suure [[kontrast]]i. Nagu [[päev]] ja [[öö]], nagu [[valgus]] ja [[vari]]. Nagu [[rõõm]] ja [[mure]]. 
** Anna Žīgure, &quot;Läti maa ja taevas&quot;. %õlkinud Kalev Kalkun; [[LR]] 29/30, 2001, lk 45


* Tänapäeva kunstimaailm, kunstiajalugu kui teadus ja tänapäeva muuseum ei ole enam nii šedöövrikesksed kui varem. Küllap koguneb külastajaid endiselt &quot;Mona Lisa&quot; ette Louvre’is ja &quot;Sixtuse madonna&quot; ette Dresdenis, ent sellist massilist vaimustumist ühtedest ja samadest iidolitest nagu 19. sajandil, enam pole.
** [[Mai Levin]], [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&amp;l=et&amp;t=mai-levin-mis-on-sedoover&amp;id=316 &quot;Mis on šedööver?&quot;] Kunst.ee, 1/2000


* Mingis mõttes on see sama asi, mis alati võlub ja haarab [[teater|teatri]] puhul: et see kõik toimub füüsiliselt siin koha peal ja et põhimõtteliselt on võimalik alati [[etendus]] hävitada, sellesse sekkuda, aga ometi mingi imeliku kokkuleppe tõttu hoiavad [[näitleja]]d ja vaatajad etendust ülal, nii nagu mitme tuhande aasta taguseid vormitud [[mateeria]] tükke hoitakse muuseumis alal. Kohtumine mosaiigiga muuseumis on nagu osasaamine mingist põlvkondade eluiga ületavast etendusest, mis on tähelepanuväärne juba ainuüksi oma kestuse poolest, st selle aja poolest, mille jooksul on suudetud etendust tavaelust lahus hoida, ehk siis - kunagi väga vanasti kokku säetud mosaiiki hoida lagunemast suvalisteks ainetükikesteks. Ülev püüe füüsilist kaduvat olemasolu kadumatusesfääris hoida - see on ühine nii heale teatrietendusele kui ka kohtumisele iidse mosaiigiga kuskil muuseumis. Ilma selle [[kaduvus]]e-teadvuseta kaotaks nii üks kui teine oma olemusliku mõtte. 
** [[Aare Pilv]], &quot;Ramadaan&quot;. Tuum, 2010, lk 36-37


* Teatud mõttes on [[mets]] ainus tõeline [[Eesti Rahva Muuseum]] - püha [[kiri]], milles on kõik sees. Mets võiks olla [[eestlased|eestlase]] kolmas [[kirjaoskus]], [[mitmiktaju]] kiirendi. Meie vana [[kultuur]] on [[puu]]st ette tehtud ja niivõrd massiivne, et võib-olla just seetõttu pole me osanud seda lihtsalt tähele panna. (lk 35)
** [[Valdur Mikita]], &quot;[[Lingvistiline mets]]&quot;. Välgi metsad, 2013


* Väikeses muuseumis töötamine eeldab laiemat profiili ning mitmete tegevussuundade ühitamist: seal on koguhoidja ka kuraator, kunsti populariseerija ja uurija ühes isikus. See põhjustab kohati siiski ka stressi, kuna ootused muuseumile on suured nii külastajatel, sama valdkonna spetsialistidel kui ka ametnikel ning piiratud inimressursiga, mis pigem näitab kahanemise kui kasvamise tendentsi, on raske kõigi nõudmistega toime tulla. Kahjuks vilksatab siin-seal ikka veel arusaam alakoormatud muuseumitöötajast, kelle turjale peaks panema üha rohkem ülesandeid. Seejuures eeldatakse tema ametikoha n-ö vabatahtlikkuse alusel täitmist, kuna palk ei näita antud vallas kasvutendentsi, vähemalt mitte igas muuseumis, boonuseks peetakse ju haigekassakaardi olemasolu ja sooje tööruume.
** [[Tiiu Talvistu]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-viltusest-majast-ja-kunstimuuseumist/ &quot;Tartu viltusest majast ja kunstimuuseumist&quot;], Sirp, 12.09.2013


* Millegipärast ei saa ma lahti kujutluspildist, et praegune kaldus [[maja]] on uue kunstimuuseumi [[makett]]. Arhitektid ja skulptorid teevad makette enamasti ettepaneku peale või proovitööna. Makett on suurema [[idee]] vähendatud teostus: see ei ole nii kallis ja peenelt viimistletud kui valmishoone, selle tugevus seisneb pigem [[idee]]s kui teostuses.
* Võib-olla on [[Tartu kunstimuuseum]] üks esimesi Eesti riiklikke muuseume, kus kitsas eelarveolukord on pööratud nagu auguline [[vooder]] uhkelt väljapoole ja loodud sellega omalaadne, kriitiline [[esteetika]].
** [[Liisa Kaljula]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-uue-kunstimuuseumi-makett/ &quot;Tartu uue kunstimuuseumi makett&quot;] Sirp, 15.05.2014


* Ning ikkagi jääb kogu komplekti vaadates mulje, et võistluse formaadis on ekstravertsematel kunstnikupositsioonidel introvertsemate ees eelis. Ei ole midagi teha, kui [[Jass Kaselaan]] prantsatab oma mõjuvate monumentaalsete teostega keset [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum]]i, nii et ümberringi väriseb ja langeb [[krohv]]i. Peale sellist prantsatust on praktiliselt võimatu olla tundlik sealsamas kõrval asuva [[Kärt Ojavee]] minimalistliku ekspositsiooni suhtes, kus vaataja saab pooltaktiilselt, poolvirtuaalselt hoolitseda loodusesse viidud tehiskivi või muuseumisse toodud [[sammal]]dunud [[kivi]] eest.
** [[Liisa Kaljula]], [http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&amp;l=et&amp;t=koler-prize-igakevadine-hobukaarikute-voiduajamine&amp;id=976 &quot;Köler Prize, igakevadine hobukaarikute võiduajamine&quot;] KUNST.EE, 2014


* Sõda ja selle tagajärjed Lääne-Aasia arheoloogia jaoks on olnud viimase 25 aasta jooksul praktiliselt kõikjal. [[Iraak|Iraagi]] sissetungile [[Kuveit]]i 1990. aastal ja Kuveidi Muuseumi eksponaatide rüüstamisele järgnes kahju ja rüüstamine Iraagi arheoloogilistes leiukohtades, mis toimus pärast USA juhitud maismaasissetungi, ja sissetungi järel Buddhade dünamiidiga õhkimine [[Afganistan]]is Bamiyanis [[Taliban]]i poolt 2001. aasta kevadel ja inimesekujutiste purustamine Kabuli Muuseumis, kahju USA juhitud sissetungi ja okupatsiooni ajal Iraagis 2003. aastal, kõige kurikuulsamalt Iraagi Muuseumis, kuid ka järgneva leiukohtade rüüstamise jooksul, [[Süüria]] ja Põhja-Iraagi mälestusmärkide ja leiukohtade hävitamine Islamiriigi poolt alates 2014. aastast, mis leidis intensiivset meediakajastust, samuti kui sõdivate osapoolte rüüstetegevus ja muististe müük, kahju Sanaa vanalinnale [[Jeemen]]is Saudi pommitamise tulemusel ning jätkuvad konfliktid [[Jordani jõgi|Jordani]] läänekaldal ja Gazas, mille tagajärjel on lakanud hool leiukohtade eest.
** [[Susan Pollock]], &quot;[https://www.law.upenn.edu/live/files/6410-pollock-susan-2016-archaeology-and-contemporary Archaeology and Contemporary Warfare]&quot;, Annu. Rev. Anthropol. 2016. 45:215–31, lk 216


* Muuseumide panus DIY esteetikas valmistatud tööde päästmisel on erakordne, paljud tööd, mida ei ole muuseumikogus, on hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Möödas on ajad, kui [[kuraator]]id pööningutelt-kuuridest ise tööd kokku otsisid. Kaasaegne kunst, vähemalt selle otsingulisem osa, läheb kas muuseumisse või [[taaskasutus]]se. Nii lihtne see ongi, sest vähesed erakogujad, kes meil on, eelistavad valdavalt traditsioonilisi ja turvalisi formaate.
** [[Eha Komissarov]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/minevik-on-arhiiv/ &quot;Minevik on arhiiv&quot;], Sirp, 25.11.2016


* Kõik majamuuseumid on [[Pettus]]e Majad. Sest inimese hingeõhk hajub. [---] Sest [asjade] alleshoidmine ja eriti veel nende näitamine [[luuletaja]] asjadena, [[reliikvia]]tena, mida peaks kummardama, on läbini vale. On [[blasfeemia]]. Luuletaja pole iial neis ega seal. Ta on mujal. (lk 63-64)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus. (Esimene kevad)&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2019


* Avalikkusele tuli üllatusena, et tegelikult on pealkirjastamine suuresti olnud koguhoidjate tavapraktika. Muuseumikogud on täis kunstiteoseid, millele autorid pole pidanud vajalikuks nime panna, sest need pole algselt olnud ehk mõeldudki väljapanemiseks – nagu [[Marge Monko]] esile tõstis, polnud 20. sajandi alguses neid [[institutsioon]]egi, mis tänapäeval meie iseenesestmõistetava kunstimaastiku moodustavad. Kogutud materjalide pealkirju ja [[kirjeldus]]i uuendatakse pidevalt, sedamööda, kuidas üht-teist nende kohta välja uuritakse (nt kui saadakse kinnitust, et varasem &quot;järvevaade&quot; kujutab konkreetset [[järv]]e). &quot;Erinevuste esteetika&quot; oli esimene [[Kumu]] näitus, mis selle protsessi kulisside tagant lavale tõi – ehk andis märku, et ka muuseumi roll selgete narratiivide esitajana on illusoorne.
* [[Maria Muuk]], [https://kultuur.err.ee/1608428384/maria-muuk-kolonialismikeskustelu-jatkuks &quot;Kolonialismikeskustelu jätkuks&quot;], ERR, 08.12.2021


* Muuseumi olemust kirjeldatakse kui templit, haridusasutust, kogukonnakeskust või mausoleumi, aga neid on võrreldud ka kaupluse ja laadaga. Muuseumid on piiritlemata, need moodustavad eriilmelistest üksustest koosneva ülemaailmse võrgustiku. Muuseumid ei ole ainult hooned, mille sees on esemed, vaid muuseumi näo kujundavad inimesed – väljaõppinud töötajad, külastajad, annetajad, vabatahtlikud ja muuseumipidajad. Muuseumide arengule on kaasa aidanud nii mehed kui naised, kuid naiste osa on suurenenud samm-sammult, kuni võime juba rääkida teatud ametite feminiseerumisest.
* Euroopas oli XIX sajandi keskpaigas muuseumide külastamine uudne tegevus ja seetõttu tekitas naistele sissepääsu võimaldamine väitlusi. Kuigi juba XVIII sajandil tundsid nii mehed kui naised huvi teadusajaloo ja kogumise vastu, põrkuti ometi küsimusele, kas muuseumid peaksid olema naistele avatud. Mitte kõik muuseumid ja galeriid ei avanud naistele ust, ja kui nad seda tegid, siis mitte samadel tingimustel. Kate Hill on uurinud naiste ja muuseumide suhteid aastatel 1850–1914. Naiste ligipääsu ja osalemist püüdis algul kontrollida meestest koosnev juhtkond. Mida &quot;tõsisem&quot; muuseum, seda vähem tõenäoliselt koheldi naisi teretulnud külastajana. Naiskülastajad olid kui märguanne, et seal ei tutvustata džentelmenide teadmisi, ja naiste muuseumi lubamist võis pidada märgiks, et pakutakse kergemat meelelahutust. Välja oli kujunenud arusaam, et mehed on tõsiteadlased ja eestseisjad-muuseumipidajad, naised aga kergemeelsed ja moekad külastajad.
* Erinevalt eliidist olid töölisklassist pärit naiskülastajad muuseumipidajate mureallikas kogu XIX sajandi vältel. Neisse suhtuti eelarvamusega. Kardeti, et tegemist võib olla prostituutidega, kes kasutavad muuseumi oma äri ajamiseks. Muuseumis ei soovitud näha ka rinnalapsega emasid, kel võis pähe tulla oma last varjamatult imetada. Tööinimeste räpasust ning galeriis piknike pidamist peeti ohtlikuks kunstiteostele, selles nähti galerii saastumise ohtu. Iseäranis aktuaalsed olid need probleemid Londoni kesklinnas asuvas Rahvusgaleriis (avati 1824), kuna sinna oli lihtne tänavalt sisse astuda.
:Suurt muret põhjustasid ka väikelastega naised. Arutleti, kas lapsed üldse peaksid muuseumis käima. Alla kaheksa-aastased ei olnud Briti Muuseumi (avati 1759) lubatud kuni 1879. aastani. Ka Rahvusgalerii ei lubanud väikesi lapsi muuseumi, kus võis juhtuda &quot;väikesi õnnetusi&quot;.
* [[Jaanika Anderson]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/naised-tungivad-muuseumi/ &quot;Naised tungivad muuseumi&quot;], Sirp, 26.03.2021


* Muuseum. Muuseum pole kolikamber, muuseum on elav asutus keset pulbitsevat tänapäeva. Kaitseväe [[orkester]] leidis varjupaiga Sõja­muuseumis. Kui vabariigile otsiti uut [[president]]i, kes poleks [[Kersti Kaljulaid|Kersti]], [[Jüri Luik|Jüri]] ega [[Tarmo Soomere|Tarmo]], leiti sobiv [[ekspo­naat]] Eesti Rahva Muuseumist. Eesti tänab!
** [[Mart Juur]], [https://kultuur.postimees.ee/7457596/juurikas-eesti-tanab-2022 &quot;Eesti tänab 2022&quot;], Postimees, 18. veebruar 2022


* &quot;Tohutult palju on vanaaegseid asju,&quot; leidis Sammalhabe. &quot;Nähtavasti on siin koos päris mitme harakapõlvkonna saak.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; noogutas Kingpool. &quot;Ja vanaaegsete [[asjad]]e omanikud pole arvatavasti üldse enam elus. Mina küll ette ei kujuta, kuidas Muhv kogu selle kraami mõtleb õigetele omanikkudele kätte toimetada.&quot;
:&quot;Kerge see muidugi ei ole,&quot; nõustus Muhv.
:Ning seepeale ütles Sammalhabe:
:&quot;Aga kuidas oleks muuseumiga, mu sõbrad? Kui me [[varandus]]e mõnele muuseumile üle annaksime?&quot;
:&quot;Oh taevas!&quot; hüüatas Muhv. &quot;See on ju minu ammune [[unistus]] - mõnele muuseumile omanimeline [[annetus]] teha!&quot;
:&quot;Ka mina pole muuseumi vastu,&quot; ütles Kingpool. &quot;Ainult et meil tuleks vist ajaloolise väärtusega asjad teiste hulgast välja valida. Me ei hakka ju ometi [[nööp]]e või [[kompvekipaber]]eid muuseumile pakkuma.&quot;
:Kuid Sammalhabe oli teistsugusel arvamusel.
:&quot;Muuseumile tuleb siiski üle anda kogu [[tervik]],&quot; ütles ta. &quot;Ja mitte ajaloo-, vaid hoopiski loodusteaduse muuseumile. Ajaloomuuseumides on igasugust vana kraami nagunii küll ja küll. Aga loodusteaduse muuseumis oleks see haruldane ja väga väärtuslik väljapanek - ühe harakasuguvõsa poolt varastatud asjad.&quot; (lk 146)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Kui palju jääb aega,
enne kui rahvahulk
asub ründama muuseumiuksi,
et kätte saada puust [[hapupiim]]apütsik
ja kasetohust leivakarp —
me [[reliikvia]]d?
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;Puhast leiba ja vett&quot;, rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 10-11


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Muuseumid| ]]</text>
      <sha1>5n69s1mp59ztis9gv3ibfbk7ywsjsso</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jutlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8240</id>
    <revision>
      <id>88237</id>
      <parentid>85499</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T14:53:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10038" xml:space="preserve">[[File:A_field_sermon,_by_Anna_Ancher,_with_frame.jpg|thumb|Anna Ancher, &quot;Vabaõhujutlus&quot; (1903)]]
[[Pilt:Sermon in the Deer Park depicted at Wat Chedi Liem-KayEss-1.jpeg|pisi|[[Buddha]] jutlustamas]]
[[Pilt:Franziskus_mosaic_by_Annie_Eisenmenger,_Zoo_Schönbrunn.jpg|pisi|Püha Franciscus lindudele jutlustamas. Annie Eisenmengeri klaasmosaiik Schönbrunni loomaaias]]

==Proosa==

* Jutlustage aga alati kenasti [[kannatlikkus]]t, ja ongi teil [[orjapõlv]] käes! Sest kannatlikkuse juurest [[tõestus]]eni, et te peate kõik ära kannatama, on [[kelmus]]el lihtne üle minna. (lk 22)
** [[Johann Gottfried Seume]], &quot;Apokrüüfid&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2005, nr 13-14


* Mul hakkas selle ähmase kirja lugemisel tukastus peale tulema, pilk rändas [[käsikiri|käsikirjalt]] trükitud [[tekst]]ile. Nägin punast, [[ornament|ornamendiga]] kaunistatud [[pealkiri|pealkirja]] &quot;Seitsekümmend korda seitse ja esimene seitsmekümne esimesest. Püha jutlus, mille on pidanud kõrgeauline Jabes Branderham Gimmerden Sough' kirikus&quot;. Ja kui ma poolunes vaevasin oma pead sellega, mida Jabes Branderham oma [[teema]]st võiks arvata, vajusin ma tagasi asemele ja jäin magama. Mis see muud võis olla kui halb tee ja halb tuju, mis pani mind mööda saatma niisugust koledat [[öö]]d! Tollest ajast peale, kui ma üldse kannatusi mäletan, ei tea ma ühtki teist selletaolist. [---]
:Siis sähvatas mul peast läbi uus [[mõte]]. Ma polnudki teel koju — me rändasime kuulama kuulsa Jabes Branderhami jutlust &quot;Seitsekümmend korda seitse&quot; ja kas Joseph või [[jutlustaja]] või mina olime eksinud &quot;Esimese seitsmekümne esimesest&quot; vastu ning ühte meist pidi avalikult häbistatama ning [[kirik]]ust välja heidetama. [---]
:Siiski oli Jabesil mu [[unenägu|unenäos]] suur ning kuulekas [[kogudus]] ja ta pidas — jumal hoidku! — missuguse jutluse: see oli jagatud neljasaja üheksakümnesse ossa, kusjuures igaüks neist oli niisama pikk kui tavaline jutlus ning igaüks käsitles eri [[patt]]u! Ei tea, kust ta need võttis. Ta tõlgendas selle sõna [[tähendus]]t omal viisil ning tema arvates pidi ligimene alatasa mitmel viisil patustama. Need olid kõige kummalisema iseloomuga, imelikud üleastumised, millest mul varem aimugi ei olnud. Oh kuidas see mind väsitas! Kuidas ma piinlesin ning haigutasin ja tukkusin ja jälle ärkasin! Kuidas ma ennast näpistasin ja torkisin, [[silm]]i hõõrusin ja püsti tõusin ja jälle istusin ning Josephit müksasin, et ta mulle ütleks, kas jutlustaja kunagi lõpetab. Minu [[saatus]]eks oli kõik ära kuulata. Lõpuks jõudis ta &quot;Esimese seitsmekümne esimesest&quot; juurde. Sel otsustaval momendil käis mul järsku üks mõte peast läbi. Miski pani mind tõusma ning andma üles Jabes Branderhami kui selle patu sooritaja, mida ükski [[kristlane]] ei tohi andestada:
:&quot;Sir,&quot; hüüdsin ma, &quot;Istudes siin kogu aeg nende nelja [[sein]]a vahel, olen ma välja kannatanud ja andnud teile andeks jutluse nelisada üheksakümmend osa. Seitsekümmend korda seitse korda olen ma võtnud oma [[kübar]]a ja kavatsenud lahkuda. Seitsekümmend korda seitse korda olete te mind tobedalt istuma sundinud. Neljasaja üheksakümne esimene on liig. Võtke ta kinni, kaaskannatajad! Tirige ta alla ja tehke ta pihuks ja põrmuks, nii et see paik, kus teda tuntakse, temast enam midagi ei teaks!&quot;
:&quot;Sina oledki see mees!&quot; hüüdis Jabes pärast pühalikku pausi üle kantsliääre kummardudes. &quot;Seitsekümmend korda seitse korda moonutas su palet [[haigutus]], seitsekümmend korda seitse korda küsisin ma nõu oma hingelt, ja ennäe — see on inimlik [[nõrkus]], ka seda võib andeks anda! Esimene seitsmekümne esimesest on tulnud. Vennad, viige tema peal täide kirjutatud [[kohtuotsus]]. Olgu niisugune au kõikidel issanda [[pühak]]utel!&quot;
:Nende lõppsõnade saatel tormas terve kogudus palverändurikeppe üles tõstes minu peale. Mina, kellel polnud mingit [[relv]]a [[enesekaitse]]ks, hakkasin Josephiga, oma lähima ning kõige tapahimulisema kallaletungijaga tema kepi pärast maadlema. Selles rüseluses ristusid mitmed malakad, ning löögid, mis olid määratud minule, sadasid teistele pähe. Varsti kõmas kogu [[kirik]] hoopidest ja vastuhoopidest. Igaühe käsi tõusis oma [[naaber|naabri]] vastu ja Branderham, kes ei tahtnud jääda tegevusetuks, ilmutas oma agarust kõva koputusterahega vastu kantslilaudu, mis kõlas nii läbilõikavalt, et see lõpuks minu kirjeldamatuks kergenduseks mind äratas. (lk 24-26)
* [[Emily Brontë]], &quot;[[Vihurimäe]]&quot;, tlk Ester Jaigma, 1974


* Peeti parajasti jutlust, mistõttu kirik oli rahvast täis. Porthos kasutas [[juhus]]t, et naisi silmitseda: tänu Mousquetoni hoolitsusele ei võinud sisemist häda välimusest sugugi märgata. Ta kübar oli küll natuke kulunud, [[sulg]] veidi pleekinud, [[tikand]]id pisut luitunud ja [[pits]]id rebenenud, kuid poolhämaruses kadusid kõik need [[pisiasi|pisiasjad]] ja Porthos oli ikka endine ilus Porthos. (lk 297)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)

* D'Artagnan tegi endale oma käega moodsa [[soeng]]u, mis oli väga sarnane mõnele [[bareljeef]]ile François I või Charles IX aegsel [[medaljon]]il.
:&quot;Me näeme hirmsad välja,&quot; leidis Athos.
:&quot;Minu arvates lõhname me nii [[Puritaanlus|puritaanlikult]], et ajab lausa judinad peale.&quot;
:&quot;Minu pea külmetab!&quot; hüüdis Porthos.
:&quot;Minul on kiusatus hakata jutlust pidama,&quot; lisas d'Artagnan. (lk 634)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Lauri. /---/ Ei nüüd midagi muud sedapuhku, ainult et [[lammas]] on lahke [[loom]], ei ta puse ega poksi, aga vaat kui [[härg]] рääseb valla, ta puseb [[puu]]d ja kaabib [[maapind|maad]] ning purskab tulipalavat raba vastu karjase [[nägu]] ning naba. Ja siis on jällegi aamen karmauhti! igaüks mingu oma [[säng]]i, mina lähen [[vangla|vangikongi]]. — See oli jutlus.
** [[Aleksis Kivi]], &quot;[[Seitse venda]]&quot;, tlk [[Friedebert Tuglas]], 1955, lk 180-181


* Kord ütles Püha [[Assisi Franciscus]] noorele mungale: &quot;Vend, mingem ja jutlustagem [[linn]]as.&quot; Ja nii nad lahkusid kloostrist ja, kõneldes üllatest asjadest, läksid nad läbi kogu linna ning tulid tagasi kloostrisse. Noor munk küsis imestunult: &quot;Isa, aga millal me jutlustama hakkame?&quot; Ja Püha Franciscus vastas: &quot;Vend, kas sa ei märganud, et me jutlustasime kogu aeg? Me kõndisime väärikalt, me arutasime kõige üllamaid asju, möödujad vaatasid meid ning said tunda [[rahu]] ja [[lohutus]]t. Tõesti, jutlus ei koosne üksipäini [[sõna]]dest, vaid kogu ülalpidamisest.&quot;
** [[Jelena Roerich]], kiri 10. detsembrist 1936 (&quot;Letters of Helena Roerich Volume II&quot;)


* Leppisime [[Ingmar Bergman|Ingmariga]] kokku, et tema [[matus]]tele tulen ma pikas mustas [[kleit|kleidis]]. Ja kuna tema oli [[abielu]]s kellegi teisega, siis istun ma [[kirik]]us kõige taha, kui kõik teised on kohal, minestan jutluse ajal ja mind kantakse laulu ajal välja. (lk 78)
** [[Liv Ullmann]], &quot;Muutumine&quot;, tõlkinud [[Anu Saluäär]], [[Loomingu Raamatukogu]] 16-18/1986


* Täiesti ootamatult kukkus ta [matemaatikaõpetaja] ühel päeval (vist keset aritmeetikatundi) rääkima elust ja usust. &quot;Kõik teie,&quot; ütles ta, &quot;iga viimane kui üks teist — elate kunagi läbi ajajärgu, mil tunnete [[meeleheide]]t. Kui te kunagi meeleheidet ei tunne, siis te ei tea, mis tähendab olla [[kristlane]], te pole saanud kristlaseks ega elanud kristlikku elu. Et olla kristlane, peate olema valmis võtma vastu samasugust elu, mida [[Kristus]] elas; peate [[rõõm]]u tundma nii, nagu tema tundis rõõmu; olema niisama õnnelikud, nagu tema oli [[Kaana pulm]]as, saama tunda rahu ja õnne, mida toob [[allumine]] Jumalale ja Jumala tahtele. Aga te peate ka tunda saama, nagu temagi, mis tähendab olla üksinda [[Keetsemane aed|Keetsemane aias]], tundma, et kõik sõbrad on teid hüljanud, et need, keda te armastate ja usaldate, on teist ära pööranud, ja et ka Jumal ise on teid maha jätnud. Siis hoidke kinni usust, et see ei ole veel [[lõpp]]. Kui te armastate, siis saate kannatust tunda, ja kui te ei armasta, siis ei tunne te kristliku elu tähendust.&quot;
:Seejärel pöördus ta oma tavalise tarmukusega uuesti [[liitintress]]i ülesannete juurde, kuid on imelik, et need vähesed laused on mulle meelde sööbinud rohkem kui ükski jutlus, mida ma eales olen kuulnud. (lk 164)
* [[Agatha Christie]], &quot;Minu elu lugu&quot;. Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996


* [Rose:] Ja ühel päeval, kui ta mu [[kirik]]usse viis, siis oli seal jutlus sellest, et kergem on [[kaamel]]il läbi Nõelasilma minna kui rikkal taevariiki pääseda, ja see oli täiesti absurdne jutlus, kõik sellest, et [[Kristus]] ei olnud seda tegelikult nii mõtelnud, ja et Nõelasilm ei olnud tegelik [[nõelasilm]], vaid heebreakeelne [[nimi]], millega mõeldi [[värav]]at [[Jeruusalemm]]a müüris, ja kaamelid said sellest muidugi läbi, või väikesed igal juhul, kuigi see pisut pigistas — tegelikult oli see [[kasuistika]], aga minu meelest nagu tee [[Damaskus]]esse, mu peale paistis kohutav taevalik valgus ja ma teadsin, missugune on [[elu]] — üks lõputu tõeväänamine ja põiklemine ja pitsitamine ja enese väljavabandamine ning püüd lasta endale vägisi [[armulikkus]]t osaks saada, midagi tee peal kaotamata. (lk 67)
** [[Margaret Drabble]], &quot;Nõelasilm&quot;, tlk Vilma Jürisalu, 1987

==Luule==

&lt;poem&gt;
Peab Jumal jutlust — tuntud [[mees]] —
ta [[jutt]] ei ole pikk.
Ei oota [[igavik]] mind Ees —
mu Ümber — Igavik!
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Käib mõni Pühal Kirikus...&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]], kogust &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988)


&lt;poem&gt;
Ei [[Vaimulik|vaimulik]]ku taha
Ma kaasaks omale:
Tal raske jutlustada,
Kui talvel köhime.
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Haava]], &quot;Siis lugu teine on&quot;, rmt: &quot;Laulan oma Eesti laulu&quot;, Tallinn, 1996, lk lk 38-39

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Religioon]]</text>
      <sha1>lxwrvcs04pgl29vr2pbvk2n5qhs2qh6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tasakaal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8247</id>
    <revision>
      <id>88240</id>
      <parentid>81120</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:20:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7282" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Laudalakast ronis redelit mööda ettevaatlikult alla talu suur hallivöödiline [[kass]]. Õie pidi naeratama, nii naljakas oli see kassi Hintsu allatulek. Kass hoidis küüntega kõvasti redelipuust kinni ja igakord, kui edasi libises, vääratas ja näis peaaegu kukkuvat. Tasakaalu saavutamiseks udises [[saba]] ja tagupool kord ühele, kord teisele poole. Viimaks jõudis Hintsuke maapinnale nii lähedale, et usaldas alla hüpata.
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944, lk 11-12


* Tuleb ette olukordi, kus [[lohutus]] üksnes ohustab [[aeg]]ade vältel kujunenud tasakaalu.
** [[John Fowles]], &quot;[[Maag (Fowles)|Maag]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]]. Varrak 2005, lk 346


* Nüüd kihutas [[paadisild]] talle mööda mäenõlva vastu. [[Muumitroll]] tõstis tasakaalu hoidmiseks ühe jala õhku. Teine [[jalg]] üksi sõitis omapead. Külalised hüüdsid hurraa ja neile paistis, et [[elu]] hakkab jälle lõbusamaks minema. Enam polnud ülemist ega alumist otsa. Ainult [[lumi]] ja häda ja õnnetus. Kõige lõpuks kõlkus Muumitroll jõeäärse [[paju]]põõsa küljes, [[saba]] jäises [[vesi|vees]], ja terve maailm oli täis suuski, suusakeppe ning seninägemata vaenulikke vaateid. 
* [[Tove Jansson]]. &quot;Trollitalv&quot;. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 61


* [Kurremkarmerruk:] [[Maag]] suudab kontrollida ainult seda, mis on tema lähedal, mida ta saab täpselt ja ammendavalt nimetada. Ja see on hea. Kui asi poleks nõnda, oleks vägevate [[kurjus]] või tarkade narrus ammu püüdnud muuta seda, mida muuta ei tohi, ning Tasakaalu oleks rikutud. Tasakaalust välja viidud [[meri]] mataks enda alla [[saar]]ed, kus me pidevas ohus elame, ning kõik [[hääl]]ed ja kõik [[nimi|nimed]] kaoksid ürgvaikusse. (lk 42)
* Varjupaik, [[sadam]], [[rahu]], [[turvalisus]] - see kõik oli seljataha jäänud. Nad olid sellele selja keeranud. Nüüd olid nad teel, kus kõik juhtumused tõid hukatust ning igal teol oli [[tähendus]]. Sellel kursil, millele nemad olid asunud, võis kõige tühisemagi [[loits]]u lausumine [[juhus]]t muuta ning väe ja hävingu tasakaalu kallutada, sest nüüd liikusid nad selle tasakaalu keskme poole, paiga poole, kus saavad kokku [[valgus]] ja [[pimedus]]. Säärasel retkel olijad ei lausu ühtki ettevaatamatut [[sõna]]. (lk 144)
** [[Ursula Le Guin]], &quot;[[Meremaa võlur]]&quot;, tlk Krista Kaer, 1994


* Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset [[elutuba]] olev [[kiiktool]] saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning [[eesmärk]] ongi [[kiikumine]].
** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ &quot;Uduse teekonna tõde ja õigus&quot;], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i &quot;Pikk päevatee kaob öösse&quot; lavastusele Tallinna Draamateatris)


* Tänapäeval on jutuks [[kliimamuutus]]. Paari miljardi aasta pikkuse maailma ajaloo kestel võis muidugi tekkida kliimamuutusi. Ilma kliima soojenemisteta poleks inimesi ülepea olemas. Juba see talumatu toon [[ökoloogia]]peatükis. Nii süüdlaslik. Ainult selle peal väljas, et tekitada süümepiinu. [[Maailma lõpp]] saabub ülehomme. Nagu kirikus. Ainult ilma [[paradiis]]ita. [[Moraal]]il oli bioloogiasse sama vähe asja kui [[poliitika]]sse. Nagu oleks inimene ainus elusolend, kes oma [[keskkond]]a hävitab. Kõik [[organism]]id tegid seda. Iga isend kasutas ruumi ja ressursse ning jättis endast maha jäätmed. Iga elusolend võttis teiselt eluruumi ära. Kus oli juba keha, seal ei saanud olla teist keha. [[Linnud]] ehitasid [[pesa|pesi]], [[mesilased]] [[kärg]]i, inimesed maju. Looduslikku tasakaalu polnud olemas. Ainete ringlus, mis kõike elus hoidis, tekkis ainult [[tasakaalutus]]est. Päike, mis iga päev tõusis. Võimas energiavoog, mis meid elus hoidis. Tasakaal oli lõpp, surm. (lk 127)
** [[Judith Schalansky]], &quot;Kaelkirjaku kael&quot;, tlk Eve Sooneste, 2012


* [[Minevik]]ku on võimalik taastada teatud mahus ja teatud ulatuses. Kui lugeda [[ajalooline romaan|ajaloolisi romaane]] või vaadata õnnestunud [[mängufilm]]e, siis seal on stseenid, lõigud, kus vaatajal jääb mulje, et nii see võiski olla. Kui nüüd ajalooromaani autor või ajaloolise filmi stsenarist on sügavalt veendunud, et see, mida ta kirjutab, ongi nii nagu see kunagi oli, siis sellisele inimesele... tuleb kiirabi kutsuda või vähemalt ta loomingulisest kollektiivist eemaldada.
:Tasakaalu küsimus. Kirjutades on praegune aeg alati kohal, aga niipalju kui olen ise [[ajalugu|ajaloo]] tekste kirjutanud, olen püüdnud neid kõiki vaadata lähtuvalt just sellest ajahetkest, kus tegevus aset leiab ja lähtuvalt teadmisest, mis tegelastel võis olla.
* [[Tiit Aleksejev]] intervjuus: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;] ERR, 09.10.2020


* Muidugi peab eri pooluste vahel valitsema mõistlik tasakaal, kuid üks on kindel — [[muusik]], kes keskendub vaid soolomängule ja enda presenteerimisele, on oma olemuselt poolik, ükskõik kui hea ta ka ei oleks. Olgu see siis intiimne kammermuusika või sümfooniaorkestri stiihias osalemine. Teiste inimestega koos töötamine on parim viis enesearenguks, kuna tihtipeale oled sunnitud laskma lahti kinnistunud eelarvamustest ja maneeridest, luues seeläbi ruumi uutele mõtetele ja tunnetele. Kasulik on suuta ümber häälestuda erinevates keskkondades, ka kammeransamblis tuleb ette soololõike, ja [[orkester|orkestris]] samamoodi. Kui orkestris keegi mängib soolot ja teeb seda halvas mõttes nagu orkestrant, siis on see ebaprofessionaalne. Sellepärast peab olema võimalust ennast erinevates olukordades hästi väljendada.
** [[Theodor Sink]], intervjuu: Merje Mändla, [https://kultuur.err.ee/1149428/theodor-sink-kui-keskenduda-ainult-sellele-kuidas-teised-mangivad-ei-saa-ise-kupseks &quot;Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks&quot;] ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020


* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:[[Loodus|LOODUS]]ES PEAB VALITSEMA TASAKAAL!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
Siit on su rahu ja tasakaal.
    
Munamägi on pilvepiir.
Pilv on madal ja hall nagu hiir.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Siin oled kasvanud. Tasasel maal&quot;. Rmt: Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 61


&lt;poem&gt;
aga ainus [[linn]], kus [[kuu]] ja [[päike]]se tasakaalu narrides
halluse nõiaringist äkki vabaneb teine [[kevad]] - 
[[vaher|vahtrate]] kuldse soojusega, õitsvate neidude
                             [[lõhn]]ava [[aed|aiaga]].
Norgunud [[Eesti]] ajab end püsti
sinu septembrikuus, [[Tartu]].
&lt;/poem&gt;
* [[Jüri Talvet]], &quot;Tartu visioon, teise kevadega&quot; kogus &quot;Hinge kulg ja kliima üllatused&quot; (1990)


[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
[[Kategooria:Keemia]]</text>
      <sha1>ie5ulukm1t39iwdn8z13dajxs5r4nww</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88252</id>
      <parentid>88240</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:39:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8364" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Laudalakast ronis redelit mööda ettevaatlikult alla talu suur hallivöödiline [[kass]]. Õie pidi naeratama, nii naljakas oli see kassi Hintsu allatulek. Kass hoidis küüntega kõvasti redelipuust kinni ja igakord, kui edasi libises, vääratas ja näis peaaegu kukkuvat. Tasakaalu saavutamiseks udises [[saba]] ja tagupool kord ühele, kord teisele poole. Viimaks jõudis Hintsuke maapinnale nii lähedale, et usaldas alla hüpata.
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944, lk 11-12


* Tuleb ette olukordi, kus [[lohutus]] üksnes ohustab [[aeg]]ade vältel kujunenud tasakaalu.
** [[John Fowles]], &quot;[[Maag (Fowles)|Maag]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]]. Varrak 2005, lk 346


* Nüüd kihutas [[paadisild]] talle mööda mäenõlva vastu. [[Muumitroll]] tõstis tasakaalu hoidmiseks ühe jala õhku. Teine [[jalg]] üksi sõitis omapead. Külalised hüüdsid hurraa ja neile paistis, et [[elu]] hakkab jälle lõbusamaks minema. Enam polnud ülemist ega alumist otsa. Ainult [[lumi]] ja häda ja õnnetus. Kõige lõpuks kõlkus Muumitroll jõeäärse [[paju]]põõsa küljes, [[saba]] jäises [[vesi|vees]], ja terve maailm oli täis suuski, suusakeppe ning seninägemata vaenulikke vaateid. 
* [[Tove Jansson]]. &quot;Trollitalv&quot;. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 61


* [Kurremkarmerruk:] [[Maag]] suudab kontrollida ainult seda, mis on tema lähedal, mida ta saab täpselt ja ammendavalt nimetada. Ja see on hea. Kui asi poleks nõnda, oleks vägevate [[kurjus]] või tarkade narrus ammu püüdnud muuta seda, mida muuta ei tohi, ning Tasakaalu oleks rikutud. Tasakaalust välja viidud [[meri]] mataks enda alla [[saar]]ed, kus me pidevas ohus elame, ning kõik [[hääl]]ed ja kõik [[nimi|nimed]] kaoksid ürgvaikusse. (lk 42)
* Varjupaik, [[sadam]], [[rahu]], [[turvalisus]] - see kõik oli seljataha jäänud. Nad olid sellele selja keeranud. Nüüd olid nad teel, kus kõik juhtumused tõid hukatust ning igal teol oli [[tähendus]]. Sellel kursil, millele nemad olid asunud, võis kõige tühisemagi [[loits]]u lausumine [[juhus]]t muuta ning väe ja hävingu tasakaalu kallutada, sest nüüd liikusid nad selle tasakaalu keskme poole, paiga poole, kus saavad kokku [[valgus]] ja [[pimedus]]. Säärasel retkel olijad ei lausu ühtki ettevaatamatut [[sõna]]. (lk 144)
** [[Ursula Le Guin]], &quot;[[Meremaa võlur]]&quot;, tlk Krista Kaer, 1994


* Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset [[elutuba]] olev [[kiiktool]] saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning [[eesmärk]] ongi [[kiikumine]].
** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ &quot;Uduse teekonna tõde ja õigus&quot;], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i &quot;Pikk päevatee kaob öösse&quot; lavastusele Tallinna Draamateatris)


* Tänapäeval on jutuks [[kliimamuutus]]. Paari miljardi aasta pikkuse maailma ajaloo kestel võis muidugi tekkida kliimamuutusi. Ilma kliima soojenemisteta poleks inimesi ülepea olemas. Juba see talumatu toon [[ökoloogia]]peatükis. Nii süüdlaslik. Ainult selle peal väljas, et tekitada süümepiinu. [[Maailma lõpp]] saabub ülehomme. Nagu kirikus. Ainult ilma [[paradiis]]ita. [[Moraal]]il oli bioloogiasse sama vähe asja kui [[poliitika]]sse. Nagu oleks inimene ainus elusolend, kes oma [[keskkond]]a hävitab. Kõik [[organism]]id tegid seda. Iga isend kasutas ruumi ja ressursse ning jättis endast maha jäätmed. Iga elusolend võttis teiselt eluruumi ära. Kus oli juba keha, seal ei saanud olla teist keha. [[Linnud]] ehitasid [[pesa|pesi]], [[mesilased]] [[kärg]]i, inimesed maju. Looduslikku tasakaalu polnud olemas. Ainete ringlus, mis kõike elus hoidis, tekkis ainult [[tasakaalutus]]est. Päike, mis iga päev tõusis. Võimas energiavoog, mis meid elus hoidis. Tasakaal oli lõpp, surm. (lk 127)
** [[Judith Schalansky]], &quot;Kaelkirjaku kael&quot;, tlk Eve Sooneste, 2012


* [[Minevik]]ku on võimalik taastada teatud mahus ja teatud ulatuses. Kui lugeda [[ajalooline romaan|ajaloolisi romaane]] või vaadata õnnestunud [[mängufilm]]e, siis seal on stseenid, lõigud, kus vaatajal jääb mulje, et nii see võiski olla. Kui nüüd ajalooromaani autor või ajaloolise filmi stsenarist on sügavalt veendunud, et see, mida ta kirjutab, ongi nii nagu see kunagi oli, siis sellisele inimesele... tuleb kiirabi kutsuda või vähemalt ta loomingulisest kollektiivist eemaldada.
:Tasakaalu küsimus. Kirjutades on praegune aeg alati kohal, aga niipalju kui olen ise [[ajalugu|ajaloo]] tekste kirjutanud, olen püüdnud neid kõiki vaadata lähtuvalt just sellest ajahetkest, kus tegevus aset leiab ja lähtuvalt teadmisest, mis tegelastel võis olla.
* [[Tiit Aleksejev]] intervjuus: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;] ERR, 09.10.2020


* Muidugi peab eri pooluste vahel valitsema mõistlik tasakaal, kuid üks on kindel — [[muusik]], kes keskendub vaid soolomängule ja enda presenteerimisele, on oma olemuselt poolik, ükskõik kui hea ta ka ei oleks. Olgu see siis intiimne kammermuusika või sümfooniaorkestri stiihias osalemine. Teiste inimestega koos töötamine on parim viis enesearenguks, kuna tihtipeale oled sunnitud laskma lahti kinnistunud eelarvamustest ja maneeridest, luues seeläbi ruumi uutele mõtetele ja tunnetele. Kasulik on suuta ümber häälestuda erinevates keskkondades, ka kammeransamblis tuleb ette soololõike, ja [[orkester|orkestris]] samamoodi. Kui orkestris keegi mängib soolot ja teeb seda halvas mõttes nagu orkestrant, siis on see ebaprofessionaalne. Sellepärast peab olema võimalust ennast erinevates olukordades hästi väljendada.
** [[Theodor Sink]], intervjuu: Merje Mändla, [https://kultuur.err.ee/1149428/theodor-sink-kui-keskenduda-ainult-sellele-kuidas-teised-mangivad-ei-saa-ise-kupseks &quot;Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks&quot;] ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020


* Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari.
:&quot;Selge,&quot; ütles ta siis. &quot;Puulehed... No muidugi!&quot;
:Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab.
:&quot;Vaadake seda,&quot; ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. &quot;See on [[röövik]]uid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. [[Loodus]]e tasakaal on rikutud.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; imestas Kingpool. &quot;Missugune tasakaal?&quot;
:&quot;Looduses on ju kõik omavahel seotud,&quot; rääkis Sammalhabe edasi. &quot;[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid.&quot; (lk 176)
* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:[[Loodus|LOODUS]]ES PEAB VALITSEMA TASAKAAL!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
Siit on su rahu ja tasakaal.
    
Munamägi on pilvepiir.
Pilv on madal ja hall nagu hiir.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Siin oled kasvanud. Tasasel maal&quot;. Rmt: Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 61


&lt;poem&gt;
aga ainus [[linn]], kus [[kuu]] ja [[päike]]se tasakaalu narrides
halluse nõiaringist äkki vabaneb teine [[kevad]] - 
[[vaher|vahtrate]] kuldse soojusega, õitsvate neidude
                             [[lõhn]]ava [[aed|aiaga]].
Norgunud [[Eesti]] ajab end püsti
sinu septembrikuus, [[Tartu]].
&lt;/poem&gt;
* [[Jüri Talvet]], &quot;Tartu visioon, teise kevadega&quot; kogus &quot;Hinge kulg ja kliima üllatused&quot; (1990)


[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
[[Kategooria:Keemia]]</text>
      <sha1>rjy5gy1y69dzqn72yvqch16ndh6peue</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88279</id>
      <parentid>88252</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:43:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8365" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Laudalakast ronis redelit mööda ettevaatlikult alla talu suur hallivöödiline [[kass]]. Õie pidi naeratama, nii naljakas oli see kassi Hintsu allatulek. Kass hoidis küüntega kõvasti redelipuust kinni ja igakord, kui edasi libises, vääratas ja näis peaaegu kukkuvat. Tasakaalu saavutamiseks udises [[saba]] ja tagupool kord ühele, kord teisele poole. Viimaks jõudis Hintsuke maapinnale nii lähedale, et usaldas alla hüpata.
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944, lk 11-12


* Tuleb ette olukordi, kus [[lohutus]] üksnes ohustab [[aeg]]ade vältel kujunenud tasakaalu.
** [[John Fowles]], &quot;[[Maag (Fowles)|Maag]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]]. Varrak 2005, lk 346


* Nüüd kihutas [[paadisild]] talle mööda mäenõlva vastu. [[Muumitroll]] tõstis tasakaalu hoidmiseks ühe jala õhku. Teine [[jalg]] üksi sõitis omapead. Külalised hüüdsid hurraa ja neile paistis, et [[elu]] hakkab jälle lõbusamaks minema. Enam polnud ülemist ega alumist otsa. Ainult [[lumi]] ja häda ja õnnetus. Kõige lõpuks kõlkus Muumitroll jõeäärse [[paju]]põõsa küljes, [[saba]] jäises [[vesi|vees]], ja terve maailm oli täis suuski, suusakeppe ning seninägemata vaenulikke vaateid. 
* [[Tove Jansson]]. &quot;Trollitalv&quot;. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 61


* Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari.
:&quot;Selge,&quot; ütles ta siis. &quot;Puulehed... No muidugi!&quot;
:Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab.
:&quot;Vaadake seda,&quot; ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. &quot;See on [[röövik]]uid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. [[Loodus]]e tasakaal on rikutud.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; imestas Kingpool. &quot;Missugune tasakaal?&quot;
:&quot;Looduses on ju kõik omavahel seotud,&quot; rääkis Sammalhabe edasi. &quot;[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid.&quot; (lk 176)
* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:[[Loodus|LOODUS]]ES PEAB VALITSEMA TASAKAAL!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


* [Kurremkarmerruk:] [[Maag]] suudab kontrollida ainult seda, mis on tema lähedal, mida ta saab täpselt ja ammendavalt nimetada. Ja see on hea. Kui asi poleks nõnda, oleks vägevate [[kurjus]] või tarkade narrus ammu püüdnud muuta seda, mida muuta ei tohi, ning Tasakaalu oleks rikutud. Tasakaalust välja viidud [[meri]] mataks enda alla [[saar]]ed, kus me pidevas ohus elame, ning kõik [[hääl]]ed ja kõik [[nimi|nimed]] kaoksid ürgvaikusse. (lk 42)
* Varjupaik, [[sadam]], [[rahu]], [[turvalisus]] - see kõik oli seljataha jäänud. Nad olid sellele selja keeranud. Nüüd olid nad teel, kus kõik juhtumused tõid hukatust ning igal teol oli [[tähendus]]. Sellel kursil, millele nemad olid asunud, võis kõige tühisemagi [[loits]]u lausumine [[juhus]]t muuta ning väe ja hävingu tasakaalu kallutada, sest nüüd liikusid nad selle tasakaalu keskme poole, paiga poole, kus saavad kokku [[valgus]] ja [[pimedus]]. Säärasel retkel olijad ei lausu ühtki ettevaatamatut [[sõna]]. (lk 144)
** [[Ursula Le Guin]], &quot;[[Meremaa võlur]]&quot;, tlk Krista Kaer, 1994


* Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset [[elutuba]] olev [[kiiktool]] saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning [[eesmärk]] ongi [[kiikumine]].
** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ &quot;Uduse teekonna tõde ja õigus&quot;], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i &quot;Pikk päevatee kaob öösse&quot; lavastusele Tallinna Draamateatris)


* Tänapäeval on jutuks [[kliimamuutus]]. Paari miljardi aasta pikkuse maailma ajaloo kestel võis muidugi tekkida kliimamuutusi. Ilma kliima soojenemisteta poleks inimesi ülepea olemas. Juba see talumatu toon [[ökoloogia]]peatükis. Nii süüdlaslik. Ainult selle peal väljas, et tekitada süümepiinu. [[Maailma lõpp]] saabub ülehomme. Nagu kirikus. Ainult ilma [[paradiis]]ita. [[Moraal]]il oli bioloogiasse sama vähe asja kui [[poliitika]]sse. Nagu oleks inimene ainus elusolend, kes oma [[keskkond]]a hävitab. Kõik [[organism]]id tegid seda. Iga isend kasutas ruumi ja ressursse ning jättis endast maha jäätmed. Iga elusolend võttis teiselt eluruumi ära. Kus oli juba keha, seal ei saanud olla teist keha. [[Linnud]] ehitasid [[pesa|pesi]], [[mesilased]] [[kärg]]i, inimesed maju. Looduslikku tasakaalu polnud olemas. Ainete ringlus, mis kõike elus hoidis, tekkis ainult [[tasakaalutus]]est. Päike, mis iga päev tõusis. Võimas energiavoog, mis meid elus hoidis. Tasakaal oli lõpp, surm. (lk 127)
** [[Judith Schalansky]], &quot;Kaelkirjaku kael&quot;, tlk Eve Sooneste, 2012


* [[Minevik]]ku on võimalik taastada teatud mahus ja teatud ulatuses. Kui lugeda [[ajalooline romaan|ajaloolisi romaane]] või vaadata õnnestunud [[mängufilm]]e, siis seal on stseenid, lõigud, kus vaatajal jääb mulje, et nii see võiski olla. Kui nüüd ajalooromaani autor või ajaloolise filmi stsenarist on sügavalt veendunud, et see, mida ta kirjutab, ongi nii nagu see kunagi oli, siis sellisele inimesele... tuleb kiirabi kutsuda või vähemalt ta loomingulisest kollektiivist eemaldada.
:Tasakaalu küsimus. Kirjutades on praegune aeg alati kohal, aga niipalju kui olen ise [[ajalugu|ajaloo]] tekste kirjutanud, olen püüdnud neid kõiki vaadata lähtuvalt just sellest ajahetkest, kus tegevus aset leiab ja lähtuvalt teadmisest, mis tegelastel võis olla.
* [[Tiit Aleksejev]] intervjuus: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;] ERR, 09.10.2020


* Muidugi peab eri pooluste vahel valitsema mõistlik tasakaal, kuid üks on kindel — [[muusik]], kes keskendub vaid soolomängule ja enda presenteerimisele, on oma olemuselt poolik, ükskõik kui hea ta ka ei oleks. Olgu see siis intiimne kammermuusika või sümfooniaorkestri stiihias osalemine. Teiste inimestega koos töötamine on parim viis enesearenguks, kuna tihtipeale oled sunnitud laskma lahti kinnistunud eelarvamustest ja maneeridest, luues seeläbi ruumi uutele mõtetele ja tunnetele. Kasulik on suuta ümber häälestuda erinevates keskkondades, ka kammeransamblis tuleb ette soololõike, ja [[orkester|orkestris]] samamoodi. Kui orkestris keegi mängib soolot ja teeb seda halvas mõttes nagu orkestrant, siis on see ebaprofessionaalne. Sellepärast peab olema võimalust ennast erinevates olukordades hästi väljendada.
** [[Theodor Sink]], intervjuu: Merje Mändla, [https://kultuur.err.ee/1149428/theodor-sink-kui-keskenduda-ainult-sellele-kuidas-teised-mangivad-ei-saa-ise-kupseks &quot;Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks&quot;] ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020

==Luule==

&lt;poem&gt;
Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
Siit on su rahu ja tasakaal.
    
Munamägi on pilvepiir.
Pilv on madal ja hall nagu hiir.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Siin oled kasvanud. Tasasel maal&quot;. Rmt: Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 61


&lt;poem&gt;
aga ainus [[linn]], kus [[kuu]] ja [[päike]]se tasakaalu narrides
halluse nõiaringist äkki vabaneb teine [[kevad]] - 
[[vaher|vahtrate]] kuldse soojusega, õitsvate neidude
                             [[lõhn]]ava [[aed|aiaga]].
Norgunud [[Eesti]] ajab end püsti
sinu septembrikuus, [[Tartu]].
&lt;/poem&gt;
* [[Jüri Talvet]], &quot;Tartu visioon, teise kevadega&quot; kogus &quot;Hinge kulg ja kliima üllatused&quot; (1990)


[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
[[Kategooria:Keemia]]</text>
      <sha1>j5y1mulzakd1i7gfyb7c1n7d2e9yl3q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Enesekindlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8458</id>
    <revision>
      <id>88438</id>
      <parentid>86281</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:13:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4488" xml:space="preserve">[[Pilt:Lucia_Casalini_Torelli_Selfportrait.jpg|pisi|Lucia Casalini Torelli (1677-1762), autoportree, ''s.d.'']]
==Proosa==
* Eks [[teooria]]s ongi tugevad need, kel puudub [[praktika]]. Nii kui tuleb praktika, siis hakkab teoreetiline enesekindlus tükk-tüki haaval maha pudenema, ära sulama või siis suure kaarega kokku kortsutatult [[prügikast]]i poole lendama.
** [[Maarja Merivoo-Parro]], [https://kultuur.err.ee/1088498/maarja-merivoo-parro-omad-loorberid-peksavad &quot;Omad loorberid peksavad&quot;] ERR, 11.05.2020 (Raadio 2 saate &quot;Maarja varia&quot; tekst)


* Hea Eesti rahvas, jõuamegi tagasi rahvustunde ja rahvusliku enesekindluse juurde. Kas pole väikerahva kestmine mitte kindel siis, kui tema elujärg on naabritega enam-vähem võrreldav? Kas mitte liitlaste olemasolu pole see, mis eesti kultuuri ja keele kestmisele lisatagatise annab?
** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit &quot;Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit&quot;] ERR, 24.02.2021


* [[Võõrkeel|Võõra keele]] õppimine on seikluslik retk uude keelde ja kultuuri, aga ka iseendasse. Uus keel ei pane proovile ainult meie kognitiivsed oskused, vaid ka enesekindluse: kas ma oskan, kas julgen?
** [[Heidi Iivari]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/eesti-keele-aasta/heidi-iivari/ &quot;Keelele tuleb kasuks. Heidi Iivari&quot;], Sirp, 08.02.2019


* Cassie oli viieaastane ja oskas ennast niisama hästi maksma panna nagu ema. Fran oli ta enne kooli [[lugemine|lugema]] õpetanud - aga õpetaja Henryle oli ka see vastukarva olnud. Tüdruk võis olla lärmakas ja [[põikpäisus|põikpäine]] ning mõnikord mõtles isegi Fran, samas end hirmsa kahtluse pärast põlates, kas ta oli loonud [[ninatark|ninatarga]] [[koletis]]e.
:&quot;Oleks tore,&quot; oli õpetaja Henry esimesel lastevanemate koosolekul jäiselt öelnud, &quot;kui Cassie kuulaks vahel kohe esimesel korral sõna. Ilma et ma peaksin üksikasjalikult seletama, miks ma midagi teha palun.&quot;
:Fran, kes oli oodanud [[kiitus]]t, et tema tütar on [[geenius]], keda on rõõm õpetada, tundis [[alandus]]t. Ta oli varjanud [[pettumus]]t, kaitstes südikalt oma kasvatuspõhimõtteid. Lastel peab olema enesekindlust ise otsustada ja [[autoriteet]]e trotsida, oli ta öelnud. Kõige vähem tahtis ta, et tema laps oleks [[alandlikkus|alandlik]] muganduja. (lk 23)
* [[Ann Cleeves]], &quot;Ronkmust&quot;, tlk [[Karin Suursalu]], 2016


* [[Psühholoogia]] seletab ebauskude püsivust [[ärevus]]ega. Inimesed pöörduvad ebausklike rituaalide poole siis, kui stressitase on kõrge ning nad tunnevad, et ei kontrolli toimuvat. Isegi kui me teame, et ebausk ei aita, on rituaalid emotsionaalselt kasulikud – need loovad näilise korra, muudavad meid enesekindlamaks ja toetavad seeläbi meie sooritust. Ebauskudel on väidetavalt ka [[evolutsioon]]iline roll. Inimesed on [[mustrituvastus|mustreid otsivad]] olendid. Ja need, kes olid kõige osavamad mustreid leidma ja neist [[järeldus]]i tegema, jäid ellu.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ &quot;Meie igapäevast ebausku&quot;], Müürileht, 11. detsember 2019


* Kui Sammalhabe küla vahele jõudis, hakkasid [[koer]]ad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte [[hingeelu]] üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan [[kringel|sünnipäevakringlit]], ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid segadusse. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav [[loodusnähtus]], mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>m12e75w4vzmgxplbx8vks576ohtlol1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elurõõm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8486</id>
    <revision>
      <id>88227</id>
      <parentid>86755</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:30:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2394" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Siiski ma päriselt ei usu, et elutreenerite särava pealispinna taga on elurõõm, pigem rahaarmastus, kuid asi seegi, [[armastus]] on armastus.
** [[Kaupo Meiel]], [https://www.err.ee/1128608/kaupo-meiel-voimatu-missioon-elada-ule-me-tusameele-sugis &quot;Võimatu missioon - elada üle me tusameele sügis&quot;] ERR, 28.08.2020


* [[Pidu]]tsemine ei lõpe isegi [[katk]]u ajal, pigemini võib see elurõõm [[lõke]]t suuremale leegile õhutada, kui keegi ei tea, mis homne päev toob.
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 77


* Võib-olla ei lähe ta enam kunagi Ameerikasse tagasi. Seda soovi olid temas tekitanud rahulikud üksildased [[õhtu]]d Venezias ja Roomas. Õhtud omaette, kui ta uuris maakaarte või lamas sohval ja lehitses reisijuhte. Õhtud, kui ta vaatas oma rõivaid — oma ja Dickie rõivaid —, katsus Dickie sõrmuseid, silitas antiloobinahast kohvrit, mille oli Guccist ostnud. Ta oli määrinud kohvrit erilise Inglise nahktoodete hooldusvahendiga, et nahk kauem vastu peaks. Tomile meeldisid kallid [[asjad]], neid ei pidanud tal olema palju, aga neid väheseid, mis tal oli, ta käest ei andnud. Need sisendasid [[eneseväärikus]]t. Tomil polnud [[suurushullustus]]t, ta armastas [[kvaliteet]]i. Kallid asjad meenutasid talle, et ta on olemas, ja aitasid tal elust rõõmu tunda. Nii lihtne see oligi. Juba see üksi oli midagi väärt. Tom tundis elust rõõmu. Seda oskavad vähesed, isegi kui neil on raha. Et elust rõõmu tunda, pole raha õieti vajagi, vähemalt mitte kuigi palju, selleks oli vaja hoopis [[kindlustunne]]t. (lk 165)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Doktor Vlach räägib alati, et [[hajameelsus]]e kõige karistusväärsem vorm on see, kui inimesed unustavad [[elu]]st [[rõõm]]u tunda, kui nad võtavad [[saatus]]e kuninglikke [[kingitus|kinke]] vastu veendumuses, et see on enesestmõistetav. 
** [[Zdeněk Jirotka]], &quot;Saturnin&quot;, tlk [[Leo Metsar]], 1961, lk 34

==Luule==
&lt;poem&gt;
Lõkkab-lokkab ürgne [[suvi]],
elulust ja eluhuvi.
[[Kass]] sööb õrnul hambul [[tuvi]].
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

[[Kategooria:Tunded]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>ngq8hfkk8ejvtebsyy0zlr9t6h5fdt6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punastamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8640</id>
    <revision>
      <id>88269</id>
      <parentid>83414</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:05:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5538" xml:space="preserve">[[Pilt:Blushing girl 0001.jpg|pisi|Punastaja.]]

==Proosa==

* Ja ma olen tähele pannud, et eksivad väga [[inimesed]], kes selle peale naeravad, kui öeldakse, et mustanahaline värvi võib muuta, sest mina olen näinud neid niisama sagedasti punastamas ja kahvatamas, ja niisama nähtavalt kui kõige kaunimad valged inimesed. (lk 18)
** [[Aphra Behn]], &quot;Oroonoko&quot;, tõlkinud Kätlin Kaldmaa, 2009


* &quot;Ja nüüd,&quot; lausus Buckingham noormehele ainiti otsa vaadates, &quot;kas suudan ma teile iial kuidagi tasuda?&quot;
:D'Artagnan punastas kuni juuksejuurteni. Ta sai aru, et [[hertsog]] otsis sobivat viisi, kuidas sundida teda midagi vastu võtma. Mõte, et tema ja ta sõprade [[veri|vere]] eest tasutakse inglise [[kuld|kullaga]], oli talle imelikult vastumeelne. (lk 207)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk Tatjana Hallap, 1977


* [Maria:] Nii ma siis kutsusingi professor Darcourti teiseks jõulupühaks perelõunale. Ta läks näost üpris imelikuks, kui ma end piisavalt üles olin soojendanud, et sellest lõpuks juttu teha - roosatus algas kaeluseservast ja levis seejärel järjest ülespoole, nagu täidaks keegi veiniklaasi. Ma ehmusin. Kas ta oli kuulnud, et ma elan mustlasperes? Kas ta kartis, et peab istuma [[põrand]]al ja sööma küpsetatud [[siil]]i, ainsat asja, mida ''gadjo'''d enamasti [[mustlased|mustlaste]] söögikaardist teavad? (lk 212)
** [[Robertson Davies]], &quot;Mässajad inglid&quot;. Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997


* Ja nüüd lõpuks sain ma aru, et meie toolikandjad, kes meid [[vein]]i ja [[kook]]idega tervitasid, polnud mitte [[teenija]]d, vaid kuningliku perekonna naised, Verity kihlatu [[vanaema]]d, [[tädi]]d ja nõod, kes kõik pidasid kinni Jhaampe tavast ning teenisid oma rahvast. Mõte sellest, et ma olin nendega nii sundimatult ja õdusalt lobisenud, ajas mulle hirmujudinad peale ning ma kirusin uuesti mõttes Regalit, kes selle asemel, et saata meile teavet nende inimeste [[komme]]te kohta, läkitas pika [[nimekiri|nimekirja]] [[riided|riietest]] ja ehetest, mida me pidime talle kaasa viima. Minu kõrval seisev vana naine oli seega kuninga enda [[õde]]. Ta ilmselt märkas minu segadust, sest ta patsutas mulle mõistvalt õlale ning [[naeratus|naeratas]], kui ma püüdsin näost punaseks minnes ja [[kogelemine|kogeldes]] oma vabandust esitada.
:&quot;Sest te ei ole ennast millegagi häbistanud,&quot; teatas ta mulle ning palus mul siis kutsuda teda mitte &quot;kõrgeauliseks emandaks&quot;, vaid Jonquiks. (lk 421)
* [[Robin Hobb]], &quot;Salamõrtsuka õpilane&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000


* Ma ei tahaks vahetada oma kohta söögisaalis ühegi teise koha vastu. Minu vastas istub pealetükkimatu välimuse ja valitud kommetega pime noormees. Kauni õiglusmeelega sööb ta oma lõunaid. Teenindavaid [[kelner]]eid tänab ta naeratusega, mis teeb ta näo valla, kelnerid punastavad kõrvuni. Ärge punastage, ütleb ta, mul on jumala tõsi taga. Ta pöörab oma valged silmamunad akna poole ja voldib suuräti kokku, enne kui tõuseb lauast ja lahkub meist kerge peanoogutusega. 
** [[Felicitas Hoppe]], &quot;Refektoorium&quot; kogumikus &quot;Juuksurite piknik&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]; [[LR]] 33/2001, lk 23


* [Seth:] &quot;Abby on üheksa-aastane ja see on tüdrukute puhul kõige jubedam [[vanus]]. Tal pole aimugi, kui ohtlik maailm on, aga ta arvab, et on [[James Bond]] ja suudab kõik New Yorgi probleemid ära lahendada.&quot;
:&quot;Ja et ta võib sulle tüdruksõbra sebida.&quot;
:Kohe soovin, et ma poleks midagi öelnud, sest ta põs­kedelt oli punetus just kaduma hakanud. (lk 36)
* [[Anna Woltz]], &quot;Sada tundi ööd&quot;, tlk  Kristel Halman, 2018


* Henna solvus. Nägu värvus punaseks nagu ta loomulik juuksevärvgi.
:Eveli palus vabandust. Tal oli lapsepõlvest veel meeles, et puna ema põskedel ei tähendanud midagi head. Põsepunale järgnes tavaliselt torm. (lk 24)
* [[Helju Pets]], &quot;Klassikokkutulek Kassaris&quot;, 2014


* Pisut aega valitses vaikus. Siis sosistas noorperenaine vapustatult:
:&quot;See medaljon on meie [[perekond|perekonna]] aare ja seal sees on minu [[vanavanaema]] pilt. Ma kandsin medaljoni alati kaelas, kuni see ühel õnnetul päeval salapäraselt kaduma läks.&quot;
:&quot;Ja tänasel õnnelikul päeval saate te oma aarde jälle kätte,&quot; ütles Muhv ning ulatas medaljoni noorperenaisele. &quot;Te olete oma vanavanaemaga muide äärmiselt sarnane.&quot;
:Kingpool oli parajasti kolmanda kausitäiega toime tulnud ja teatas nüüd rahulolevalt:
:&quot;Kui Muhv vanavanaema pilti nägi, siis tegi ta otsekohe ühe täitsa talutava [[luuletus]]e.&quot;
:&quot;Oo!&quot; ütles noorperenaine. &quot;Seda luuletust tahan ma küll ilmtingimata kuulda!&quot;
:Kõigi pilgud pöördusid Muhvi poole ja Muhv [[kohmetus]] lõplikult ära. Kuid ta võttis ennast siiski kokku ja luges pominal:
:''&quot;Sa [[naeratus|naeratad]], su [[hambad]] on nii valged''
:''ja õrnalt õhetavad roosad palged.&quot;''
:Noorperenaine naeratas tõepoolest ja ühtlasi ilmus ta palgetele õrn õhetus.
:&quot;Ma tänan sind,&quot; ütles ta. &quot;Ma tänan sind enda ja samuti oma &lt;!--//--&gt;väikese tütrekese nimel, kes praegu küll veel [[häll]]is lebab, kuid kes ükskord hakkab seda medaljoni kandma.&quot;
:&quot;Ma pühendan selle luuletuse teile,&quot; ütles Muhv.
:Nüüd haaras noorperenaine Muhvi kaenlasse ja [[kallistus|kallistas]] teda nii kõvasti, et ka Muhvil palged õhetama hakkasid, veel hoopis tugevamini kui noorperenaisel endal. (lk 160-161)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>qp9i16jk4y9hkxttp317koydcrtc5wh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Süütus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8645</id>
    <revision>
      <id>88258</id>
      <parentid>85924</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:45:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3166" xml:space="preserve">[[Pilt:Innocentia._Maria_Wiik._1900.jpg|pisi|Maria Wiik, &quot;Innocentia&quot; (1900)]]
==Proosa==

* Mehe süütust nimetatakse auks; naise au nimetatakse süütuseks.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] nr 30 2007, lk 31


* Ühel järjekordsel [[ülekuulamine|ülekuulamisel]] avastas sama [[uurija]] mu toimikut lehitsedes [[kolm]] minu Joosep Tootsi vestet, mis kandsid tookordse Kunstide Valitsuse juhataja [[Johannes Semper]]i allkirja. Nägin selle leiu puhul uurija näoilmes äkilist suurt muutust. Ta haaras toimiku ja kadus [[kaks|kaheks]] tunniks, jättes mind ootama. Tagasi tulles ütles ta mulle: &quot;Nüüd tuleb teil kanda ainult pool [[karistus]]t.&quot; Küsisin: &quot;Miks pool karistust, kuna olen süütu inimene ja pean saama vabaks.&quot; Ta vastas, et vabaks mind lasta ei saa, siis peaks ta ise istuma minema, kuna ei tohtivat arreteerida ühtegi inimest, enne kui tema [[süü]] pole tõestatud. (lk 412)
** [[Mari Möldre]], &quot;Eesriie avaneb&quot;, 2. trükk, Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010.


* [[Abielu|Abielluvad]] nad või mitte? Ma ei tea veel, tean vaid, et nad olid mingis mõttes ilmsüütud ja heitsid [[maapind|maapinnale]] vähe [[vari|varju]].
:Ei, ma valetasin, nüüd näen ma kõike: noormees ei olnud sugugi nii ilmsüütu, mis sellest, et ka tema oli olnud tavaline maailma [[ohver]]. (lk 35)
* [[Clarice Lispector]], &quot;Tähetund&quot;. Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017


* Ei ole mingit kahtlust, mõtles Nanny uduse pilguga ja naeratades: süütus on Lancre'i kuumadel suvedel just see seisund, milles süütus kaotatakse. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Maskeraad&quot;. Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 12


* Mehed minu elus on süütud. [[Süüdlane]] olen mina, sest nemad armastavad mind, mina aga lasen end armastada. Armastatud liiga paljudest meestest, olen andnud oma [[keha]] liiga paljudele meestele ning mu keha mässab nüüd ja ihkab surra. (lk 25)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* &quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike süütu hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija. (lk 167)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


[[Kategooria:Eetika]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Õigus]]</text>
      <sha1>gpu01d1wmkd12wkdq2kuo7xor8u2vfl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8724</id>
    <revision>
      <id>88361</id>
      <parentid>61438</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T19:52:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3229" xml:space="preserve">[[Pilt:Hau._Interiors_of_the_Winter_Palace._The_Alexander_Hall._1861.jpg|pisi|Eduard Hau, &quot;Aleksandri saal Talvepalees&quot;. Akvarell, 1861]]
==Proosa==

* [Sutt:] &quot;...viimasel ajal on [[Eesti]]s peeneks kombeks, et [[laps]]ed on köögis teenijatega ja [[koer]]ad saalis härrastega. Ümbrus mõjub.“ 
** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/VI &quot;Tõde ja õigus&quot; IV], 6. peatükk


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee saali olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137

* Kui ma siiski [[uks]]e avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes saalis, mis pealegi [[lõhn]]as nagu [[kevad]]ine [[aas]]. Marmor[[pink]]idel piki [[sein]]a istusid [[mees|mehed]], kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja [[naer]]sid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha,  et [[marmor]]pingis olid [[auk|augud]] sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne [[rahvas]] ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja [[inimene|inimest]] igal pool [[ilu]]ga ümbritseda.
* Karl Ristikivi, &quot;[[Imede saar]]&quot;, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80-81


* Pärast kaheksandat klassi korraldasime klassi[[ekskursioon]]i Kihnu saarele. Siis nägin ma esimest korda Kihnu kultuuri ehtsas situatsioonis. [---] Koos tollase Kihnu koolidirektori Theodor Saarega otsustati, et me võiksime anda Kihnu rahvale väikese [[kontsert|kontserdi]]. Tollal, 1950. aastatel, oli see veel väga haruldane, et keegi tuli Kihnu ja andis kontserdi. Saal oli rahvast täis, oli väga vahva, meil tekkis väga hea kontakt kohaliku rahvaga. Pärast, nagu ikka, oli tants ja siis ma tantsisin esimest korda tõeliselt ehtsaid Kihnu [[rahvatants]]e. (lk 19)
** [[Ingrid Rüütel]], &quot;Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935&quot;, rmt: &quot;Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi&quot; Tallinn: TEA Kirjastus, 2010

==Luule==

&lt;poem&gt;
Köögis seisab - ootab, ootab
meie armas [[emakeel]]...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa [[eesti keel]].

Laske tema lausa saali,
paluge ta [[laud]]agi –
imelikud eesti saksad,
võtke [[mõistus]]t vähegi!
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Haava]], &quot;Köögis seisab...&quot; (1900)


&lt;poem&gt;
Keskaegses [[kelder|keldris]] hämar saal, kus istub [[Jaan Ehlvest|Ehlvest Jaan]],
Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub [[baaridaam]]
Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar,
Ja leti juurde astub, see Malemaja star.
&lt;/poem&gt;
* [[Tõnu Trubetsky]], &quot;Malemaja star&quot;

[[Kategooria:Ruumid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>f1lvjql7z5iq70tqb2y924knxag3x31</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ratas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8763</id>
    <revision>
      <id>88257</id>
      <parentid>77864</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:45:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2539" xml:space="preserve">[[Pilt:Wheel Iran.jpg|pisi|Puust ratas 2. aastatuhandest eKr]]
[[Pilt:Roma flag.svg|pisi|Ratas lipul 1971. aastast.]]

==Laozi==
&lt;poem&gt;
kolmkümmend [[kodar]]at koondame ainsasse [[Rattarumm|rummu]]
see mida pole
    teeb ratta kasutatavaks
&lt;/poem&gt;
* [[Laozi]], &quot;Kulgemise raamat&quot; XI, &quot;[[Daodejing]]&quot;, tlk [[Linnart Mäll]], 1979

==Proosa==
* Näiteks planeedil [[Maa (planeet)|Maa]] on [[inimene]] alati pidanud ennast [[delfiin]]idest targemaks, kuna ta on saavutanud nii palju - ratas, [[New York]], [[sõjad]] ja nii edasi - samal ajal, kui delfiinid pole teinud midagi muud kui [[vesi|vees]] ringi hullanud. Teistpidi võttes, delfiinid on alati pidanud ennast targemaks kui inimene - just selsamal põhjusel.
** [[Douglas Adams]], &quot;The Hitchhiker's Guide to the Galaxy&quot;, 1979, 23. ptk


* Kahtlemata on [[õlu]] inimkonna ajaloo silmapaistvaim [[leiutis]]. Oh, muidugi on ka ratas väga kena leiutis, aga [[pitsa]]ga ei sobi see pooltki nii hästi.
** [[Dave Barry]], &quot;Dave Barry saab 40&quot; (1990)


* &quot;Mida teie arvate,&quot; küsin, &quot;kas me ei peaks internetist täiesti lahti ütlema?&quot;
:Abby võtab oma [[telefon]]i. &quot;''Smile''!&quot;
:Hoiame päid lähestikku ja naeratame foto jaoks.
:&quot;Internetist lahti ütlema?&quot; küsib Seth.
:&quot;Jaa! Kes ütleb, et me peame kõike seda kasutama, mida meist juhuslikult varem elanud inimesed on välja mõelnud?&quot;
:&quot;Täpselt,&quot; ütleb Jim. &quot;Me ei taha nende [[aatompomm]]e ja [[tapjarobot]]eid ja haletsusväärseid koole.&quot;
:Seth pistab suhu tüki parti. &quot;Ratas mulle iseenesest muidu täitsa meeldib.&quot; (lk 194)
* [[Anna Woltz]], &quot;Sada tundi ööd&quot;, tlk  Kristel Halman, 2018


* &quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi rattad all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot; (lk 167)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Vanasõnad==
* Ega määritud ratas karju.
* Valmista [[talv]]el rattaid, siis võid [[suvi|suvel]] sõita.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Vikipeedia==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Transport]]
[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>brsc6idfyo1mlqomx1zpcrfdb4q09ua</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaardimäng</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8766</id>
    <revision>
      <id>88453</id>
      <parentid>67016</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T08:35:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2043" xml:space="preserve">[[Pilt:LAN_TOWN_BURGM_paoil14.jpg|pisi|Margaret Deborah Cookesley, &quot;Mänguri naine&quot; (1897)]]
==Proosa==

* [[Richelieu|Kardinal]] oli tõepoolest maruvihane. Ta [[viha]] kestis nii kaua, et kogu [[nädal]]a ei ilmunud ta kaardimängu ajaks [[Louis XIII|kuninga]] juurde. (lk 73)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)


* [Francis kirjas Jack Copplestone'ile] Elu koos emaga, vanaemaga ja vanavanaemaga on mulle kaardimängust nii mõndagi õpetanud, ja esimene reegel on: säilita rahu, ära ''ihka'' võitu, sest kaardid või jumalad või mingid muud kaardilauda valitsevad jõud panevad sind naeruks ning võtavad su viimse penni. Võidule viib vaid see, mida mu ema nimetab &quot;targaks ja teraseks ükskõiksuseks. 
** [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 227


* Emma on kuulutanud, et ta ei soovi abielluda, ja tõesti, abieluga oleks tal ka palju kaotada, eelkõige [[sõltumatus]]. Kuna abielludes läks tollal naise vara automaatselt mehe käsutusse ja ka sündivad lapsed olid mehe ainuomand, tuleks abielludes Emmal anda end ja oma vara täielikult mehe meelevalda, kes võiks vara maha prassida, kaardilauas maha mängida, viletsalt majandades [[pankrot]]ti ajada ja naise ja tulevased lapsed peavarjuta jätta. Et Emmat pole kaitsmas ei südikaid vendi ega elukogenud onusid, tuleb tal enda eest ise hoolt kanda. (lk 532-533)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548


==Luule==

&lt;poem&gt;
''Homo ludus''
ma mäletan aega [[lapsepõlv]]es
kui tagusin hommikust õhtuni kaarte
kas [[kaardimäng]] käib
inimeseks kasvamise juurde
sest nüüd tahab mu poeg
muudkui linnu põletada
ja ma ei tea
kust ta seda õppinud on
ilmselt on see [[geen]]ides
juba [[Sigtuna]]-ajast
...
&lt;/poem&gt;
* Veronika Kivisilla, &quot;***''Homo ludus''&quot; kogus &quot;Veronica officinalis&quot;, 2012, lk 30

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>96zvvsiy7f1yvhk2tfonp62wak4li02</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88454</id>
      <parentid>88453</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T08:38:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2090" xml:space="preserve">[[Pilt:LAN_TOWN_BURGM_paoil14.jpg|pisi|Margaret Deborah Cookesley, &quot;Mänguri naine&quot; (1897)]]
==Proosa==

* [[Richelieu|Kardinal]] oli tõepoolest maruvihane. Ta [[viha]] kestis nii kaua, et kogu [[nädal]]a ei ilmunud ta kaardimängu ajaks [[Louis XIII|kuninga]] juurde. (lk 73)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)


* [Francis kirjas Jack Copplestone'ile] Elu koos emaga, vanaemaga ja vanavanaemaga on mulle kaardimängust nii mõndagi õpetanud, ja esimene [[reegel]] on: säilita rahu, ära ''ihka'' [[võit]]u, sest [[mängukaart|kaardid]] või [[jumal]]ad või mingid muud kaardilauda valitsevad jõud panevad sind naeruks ning võtavad su viimse penni. Võidule viib vaid see, mida mu ema nimetab &quot;targaks ja teraseks [[ükskõiksus]]eks. 
** [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 227


* Emma on kuulutanud, et ta ei soovi abielluda, ja tõesti, [[abielu]]ga oleks tal ka palju kaotada, eelkõige [[sõltumatus]]. Kuna abielludes läks tollal naise vara automaatselt mehe käsutusse ja ka sündivad [[laps]]ed olid mehe ainuomand, tuleks abielludes Emmal anda end ja oma vara täielikult mehe meelevalda, kes võiks vara maha prassida, kaardilauas maha mängida, viletsalt majandades [[pankrot]]ti ajada ja naise ja tulevased lapsed peavarjuta jätta. Et Emmat pole kaitsmas ei südikaid [[vend]]i ega elukogenud [[onu]]sid, tuleb tal enda eest ise hoolt kanda. (lk 532-533)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

==Luule==

&lt;poem&gt;
''Homo ludus''
ma mäletan aega [[lapsepõlv]]es
kui tagusin hommikust õhtuni kaarte
kas [[kaardimäng]] käib
inimeseks kasvamise juurde
sest nüüd tahab mu poeg
muudkui linnu põletada
ja ma ei tea
kust ta seda õppinud on
ilmselt on see [[geen]]ides
juba [[Sigtuna]]-ajast
...
&lt;/poem&gt;
* Veronika Kivisilla, &quot;***''Homo ludus''&quot; kogus &quot;Veronica officinalis&quot;, 2012, lk 30

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>m2lyekapfesdejpb4ymqn08gru381jo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88455</id>
      <parentid>88454</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T08:38:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2086" xml:space="preserve">[[Pilt:LAN_TOWN_BURGM_paoil14.jpg|pisi|Margaret Deborah Cookesley, &quot;Mänguri naine&quot; (1897)]]
==Proosa==

* [[Richelieu|Kardinal]] oli tõepoolest maruvihane. Ta [[viha]] kestis nii kaua, et kogu [[nädal]]a ei ilmunud ta kaardimängu ajaks [[Louis XIII|kuninga]] juurde. (lk 73)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)


* [Francis kirjas Jack Copplestone'ile] Elu koos emaga, vanaemaga ja vanavanaemaga on mulle kaardimängust nii mõndagi õpetanud, ja esimene [[reegel]] on: säilita rahu, ära ''ihka'' [[võit]]u, sest [[mängukaart|kaardid]] või [[jumal]]ad või mingid muud kaardilauda valitsevad jõud panevad sind naeruks ning võtavad su viimse penni. Võidule viib vaid see, mida mu ema nimetab &quot;targaks ja teraseks [[ükskõiksus]]eks. 
** [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 227


* Emma on kuulutanud, et ta ei soovi abielluda, ja tõesti, [[abielu]]ga oleks tal ka palju kaotada, eelkõige [[sõltumatus]]. Kuna abielludes läks tollal naise vara automaatselt mehe käsutusse ja ka sündivad [[laps]]ed olid mehe ainuomand, tuleks abielludes Emmal anda end ja oma vara täielikult mehe meelevalda, kes võiks vara maha prassida, kaardilauas maha mängida, viletsalt majandades [[pankrot]]ti ajada ja naise ja tulevased lapsed peavarjuta jätta. Et Emmat pole kaitsmas ei südikaid [[vend]]i ega elukogenud [[onu]]sid, tuleb tal enda eest ise hoolt kanda. (lk 532-533)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

==Luule==

&lt;poem&gt;
''Homo ludus''
ma mäletan aega [[lapsepõlv]]es
kui tagusin hommikust õhtuni kaarte
kas kaardimäng käib
inimeseks kasvamise juurde
sest nüüd tahab mu poeg
muudkui linnu põletada
ja ma ei tea
kust ta seda õppinud on
ilmselt on see [[geen]]ides
juba [[Sigtuna]]-ajast
...
&lt;/poem&gt;
* Veronika Kivisilla, &quot;***''Homo ludus''&quot; kogus &quot;Veronica officinalis&quot;, 2012, lk 30

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>padb0p1i975ssohra2mqtecdba6hkli</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88456</id>
      <parentid>88455</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T08:40:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2183" xml:space="preserve">[[Pilt:LAN_TOWN_BURGM_paoil14.jpg|pisi|Margaret Deborah Cookesley, &quot;Mänguri naine&quot; (1897)]]
[[Pilt:Mary_Cameron_Card_players_1907.jpg|pisi|Mary Margaret Cameron, &quot;Kaardimängijad&quot; (1907)]]
==Proosa==

* [[Richelieu|Kardinal]] oli tõepoolest maruvihane. Ta [[viha]] kestis nii kaua, et kogu [[nädal]]a ei ilmunud ta kaardimängu ajaks [[Louis XIII|kuninga]] juurde. (lk 73)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)


* [Francis kirjas Jack Copplestone'ile] Elu koos emaga, vanaemaga ja vanavanaemaga on mulle kaardimängust nii mõndagi õpetanud, ja esimene [[reegel]] on: säilita rahu, ära ''ihka'' [[võit]]u, sest [[mängukaart|kaardid]] või [[jumal]]ad või mingid muud kaardilauda valitsevad jõud panevad sind naeruks ning võtavad su viimse penni. Võidule viib vaid see, mida mu ema nimetab &quot;targaks ja teraseks [[ükskõiksus]]eks. 
** [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 227


* Emma on kuulutanud, et ta ei soovi abielluda, ja tõesti, [[abielu]]ga oleks tal ka palju kaotada, eelkõige [[sõltumatus]]. Kuna abielludes läks tollal naise vara automaatselt mehe käsutusse ja ka sündivad [[laps]]ed olid mehe ainuomand, tuleks abielludes Emmal anda end ja oma vara täielikult mehe meelevalda, kes võiks vara maha prassida, kaardilauas maha mängida, viletsalt majandades [[pankrot]]ti ajada ja naise ja tulevased lapsed peavarjuta jätta. Et Emmat pole kaitsmas ei südikaid [[vend]]i ega elukogenud [[onu]]sid, tuleb tal enda eest ise hoolt kanda. (lk 532-533)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

==Luule==

&lt;poem&gt;
''Homo ludus''
ma mäletan aega [[lapsepõlv]]es
kui tagusin hommikust õhtuni kaarte
kas kaardimäng käib
inimeseks kasvamise juurde
sest nüüd tahab mu poeg
muudkui linnu põletada
ja ma ei tea
kust ta seda õppinud on
ilmselt on see [[geen]]ides
juba [[Sigtuna]]-ajast
...
&lt;/poem&gt;
* Veronika Kivisilla, &quot;***''Homo ludus''&quot; kogus &quot;Veronica officinalis&quot;, 2012, lk 30

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>firwvhownp2qjf9dt5i7dwwfgd9hfwf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88459</id>
      <parentid>88456</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T09:21:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3735" xml:space="preserve">[[Pilt:LAN_TOWN_BURGM_paoil14.jpg|pisi|Margaret Deborah Cookesley, &quot;Mänguri naine&quot; (1897)]]
[[Pilt:Mary_Cameron_Card_players_1907.jpg|pisi|Mary Margaret Cameron, &quot;Kaardimängijad&quot; (1907)]]
==Proosa==

* [[Richelieu|Kardinal]] oli tõepoolest maruvihane. Ta [[viha]] kestis nii kaua, et kogu [[nädal]]a ei ilmunud ta kaardimängu ajaks [[Louis XIII|kuninga]] juurde. (lk 73)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)


* [Arthur Cornish ja Simon Darcourt:] &quot;Meile kõigile jagatakse sünnihetkel [[mängukaart|kaardid]] kätte; kui keegi saab ainult klibakad, puha kahed ja kolmed, ei ühtegi viiest kõrgemat kaarti, mis šansse on tal siis selle vastu, kellel on käes [[äss]]ad? Ja ära tule mulle ütlema, et loeb see, kuidas ta mängib. Sina, Simon, ei mängi ei [[pokker]]it ega [[bridž]]i, sa lihtsalt ei tea sellest midagi.&quot;
:&quot;Möönan, et kaarte ma ei mängi, ent ma olen [[teoloog]], pealegi hea teoloog. Seega on mul teistsugune ettekujutus [[panus]]test, mille peale mängitakse, kui on sinul, va [[pankur]]. Muidugi jagatakse igaühele kaardid, ent aeg-ajalt on inimesel [[võimalus]] uus kaart võtta, ja just võetud kaardiga avaneb võimalus midagi muuta. Ja mis määrab, millise kaardi ta võtab? Francis sai sündides kaasa head kaardid, aga paar-kolm korda oli tal võimalus uut kaarti võtta ja paistab, et iga kord võttis ta jokkeri.&quot; (lk 18)
* [Simon Darcourt Mariale:] Muidugi tead sa, keda [[Hesiodos]] daimoniteks nimetab: Kuldse Ajastu vaime, kes surelikele kaitset pakuvad. Need pole [[südametunnistus]]e tülikad avaldused, nagu on [[kaitseingel|kaitseinglid]], kes ikka [[pühapäevakool]]i [[ausus]]t ja [[viisakus]]t peale suruvad. Ei, vaid [[kunstnik]]u süüme avaldused, mis annavad [[energia]]t, kui vaja, ja head nõu, kui asjad ei lähe nii, nagu minema peaksid. Neid ei huvita see, mida [[kristlased]] õigeks peavad, vaid sinu [[saatus]]. See on sinu jokker kaardipakis. Sinu kõige tugevam [[trump]], mis lööb kõiki teisi kaarte.&quot; (lk 23)
* [Francis kirjas Jack Copplestone'ile] Elu koos emaga, vanaemaga ja vanavanaemaga on mulle kaardimängust nii mõndagi õpetanud, ja esimene [[reegel]] on: säilita rahu, ära ''ihka'' [[võit]]u, sest kaardid või [[jumal]]ad või mingid muud kaardilauda valitsevad jõud panevad sind naeruks ning võtavad su viimse penni. Võidule viib vaid see, mida mu ema nimetab &quot;targaks ja teraseks [[ükskõiksus]]eks. 
** [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 227


* Emma on kuulutanud, et ta ei soovi abielluda, ja tõesti, [[abielu]]ga oleks tal ka palju kaotada, eelkõige [[sõltumatus]]. Kuna abielludes läks tollal naise vara automaatselt mehe käsutusse ja ka sündivad [[laps]]ed olid mehe ainuomand, tuleks abielludes Emmal anda end ja oma vara täielikult mehe meelevalda, kes võiks vara maha prassida, kaardilauas maha mängida, viletsalt majandades [[pankrot]]ti ajada ja naise ja tulevased lapsed peavarjuta jätta. Et Emmat pole kaitsmas ei südikaid [[vend]]i ega elukogenud [[onu]]sid, tuleb tal enda eest ise hoolt kanda. (lk 532-533)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

==Luule==

&lt;poem&gt;
''Homo ludus''
ma mäletan aega [[lapsepõlv]]es
kui tagusin hommikust õhtuni kaarte
kas kaardimäng käib
inimeseks kasvamise juurde
sest nüüd tahab mu poeg
muudkui linnu põletada
ja ma ei tea
kust ta seda õppinud on
ilmselt on see [[geen]]ides
juba [[Sigtuna]]-ajast
...
&lt;/poem&gt;
* Veronika Kivisilla, &quot;***''Homo ludus''&quot; kogus &quot;Veronica officinalis&quot;, 2012, lk 30

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>oewzzpecgfe0x4yeakj9w0bb2zddmkt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88460</id>
      <parentid>88459</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T09:28:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3964" xml:space="preserve">[[Pilt:LAN_TOWN_BURGM_paoil14.jpg|pisi|Margaret Deborah Cookesley, &quot;Mänguri naine&quot; (1897)]]
[[Pilt:Mary_Cameron_Card_players_1907.jpg|pisi|Mary Margaret Cameron, &quot;Kaardimängijad&quot; (1907)]]
==Proosa==

* [[Richelieu|Kardinal]] oli tõepoolest maruvihane. Ta [[viha]] kestis nii kaua, et kogu [[nädal]]a ei ilmunud ta kaardimängu ajaks [[Louis XIII|kuninga]] juurde. (lk 73)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kolm musketäri]]&quot;, tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)


* [[Saatus]] segab [[mängukaart|kaarte]] ning meie mängime.
** {{värvi|hall|Das Schicksal mischt die Karten, und wir spielen.}}
** [[Arthur Schopenhauer]], &quot;Aphorismen zur Lebensweisheit&quot;, Insel Verlag, Frankfurt/M., Leipzig, 1976, lk 198


* [Arthur Cornish ja Simon Darcourt:] &quot;Meile kõigile jagatakse sünnihetkel kaardid kätte; kui keegi saab ainult klibakad, puha kahed ja kolmed, ei ühtegi viiest kõrgemat kaarti, mis šansse on tal siis selle vastu, kellel on käes [[äss]]ad? Ja ära tule mulle ütlema, et loeb see, kuidas ta mängib. Sina, Simon, ei mängi ei [[pokker]]it ega [[bridž]]i, sa lihtsalt ei tea sellest midagi.&quot;
:&quot;Möönan, et kaarte ma ei mängi, ent ma olen [[teoloog]], pealegi hea teoloog. Seega on mul teistsugune ettekujutus [[panus]]test, mille peale mängitakse, kui on sinul, va [[pankur]]. Muidugi jagatakse igaühele kaardid, ent aeg-ajalt on inimesel [[võimalus]] uus kaart võtta, ja just võetud kaardiga avaneb võimalus midagi muuta. Ja mis määrab, millise kaardi ta võtab? Francis sai sündides kaasa head kaardid, aga paar-kolm korda oli tal võimalus uut kaarti võtta ja paistab, et iga kord võttis ta jokkeri.&quot; (lk 18)
* [Simon Darcourt Mariale:] Muidugi tead sa, keda [[Hesiodos]] daimoniteks nimetab: Kuldse Ajastu vaime, kes surelikele kaitset pakuvad. Need pole [[südametunnistus]]e tülikad avaldused, nagu on [[kaitseingel|kaitseinglid]], kes ikka [[pühapäevakool]]i [[ausus]]t ja [[viisakus]]t peale suruvad. Ei, vaid [[kunstnik]]u süüme avaldused, mis annavad [[energia]]t, kui vaja, ja head nõu, kui asjad ei lähe nii, nagu minema peaksid. Neid ei huvita see, mida [[kristlased]] õigeks peavad, vaid sinu [[saatus]]. See on sinu jokker kaardipakis. Sinu kõige tugevam [[trump]], mis lööb kõiki teisi kaarte.&quot; (lk 23)
* [Francis kirjas Jack Copplestone'ile] Elu koos emaga, vanaemaga ja vanavanaemaga on mulle kaardimängust nii mõndagi õpetanud, ja esimene [[reegel]] on: säilita rahu, ära ''ihka'' [[võit]]u, sest kaardid või [[jumal]]ad või mingid muud kaardilauda valitsevad jõud panevad sind naeruks ning võtavad su viimse penni. Võidule viib vaid see, mida mu ema nimetab &quot;targaks ja teraseks [[ükskõiksus]]eks. 
** [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 227


* Emma on kuulutanud, et ta ei soovi abielluda, ja tõesti, [[abielu]]ga oleks tal ka palju kaotada, eelkõige [[sõltumatus]]. Kuna abielludes läks tollal naise vara automaatselt mehe käsutusse ja ka sündivad [[laps]]ed olid mehe ainuomand, tuleks abielludes Emmal anda end ja oma vara täielikult mehe meelevalda, kes võiks vara maha prassida, kaardilauas maha mängida, viletsalt majandades [[pankrot]]ti ajada ja naise ja tulevased lapsed peavarjuta jätta. Et Emmat pole kaitsmas ei südikaid [[vend]]i ega elukogenud [[onu]]sid, tuleb tal enda eest ise hoolt kanda. (lk 532-533)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

==Luule==

&lt;poem&gt;
''Homo ludus''
ma mäletan aega [[lapsepõlv]]es
kui tagusin hommikust õhtuni kaarte
kas kaardimäng käib
inimeseks kasvamise juurde
sest nüüd tahab mu poeg
muudkui linnu põletada
ja ma ei tea
kust ta seda õppinud on
ilmselt on see [[geen]]ides
juba [[Sigtuna]]-ajast
...
&lt;/poem&gt;
* Veronika Kivisilla, &quot;***''Homo ludus''&quot; kogus &quot;Veronica officinalis&quot;, 2012, lk 30

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>ecdb3p2g0inygn1qkel9lfmdky2vyz0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trauma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8784</id>
    <revision>
      <id>88431</id>
      <parentid>84786</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:07:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3539" xml:space="preserve">

==Proosa==
* [[Narva jõgi]] on ilus ja ohtlik, jutukas ja toitev, muutlik ning vahel vahutav. Ta on kogenud inimkäe all mitmeid traumasid. Ometi on ta miski, mis elab oma [[elu]], sõltumata sellest, mida [[inimene]] parasjagu toimetab. Vahest sai [[linn]] just temalt oma näo?
** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 &quot;Killustatud kogemuste Narva&quot;] Vikerkaar, mai 2020


* C-osakond on [[luumurd|murdusid]] täis - jalad, pahkluud, käsivarred. Vanad kukuvad treppidest alla, komistavad kõnniteeservadele; noored pudenevad oma jalgratastelt või treenivad liiga hooletult. Inimesed on siia maandunud ja hunnikusse kuhjatud — suvaline valik [[õnnetus]]i: keskealine Maureen, kes oma uute kardinate ülesriputamiseks laenas naabrilt treppredeli ja sellel olid katastroofilised tagajärjed; noor Karen, kes püüdis oma tõukerattal bussist ette jõuda; vana Pat, kes vapralt astus jäätunud kõnniteele, seda poleks ta pidanud tegema. C-osakond on väsitav — kärarikas ja rahutu; palju siin magada ei saa —, kuid ühtlasi ehk mingis mõttes ka kasulik tähelepanu kõrvalejuhtija. Sa ei [[kurtmine|kurda]] oma [[häda]]de üle nii palju, kui sind ümbritsevad teiste omad. Sa kannatad ära, kuid vaatled samal ajal; sinust saab teravsilm, kes oskab etendust hinnata.
:&quot;Nagu vaataks telekast &quot;Traumaosakonda&quot;,&quot; ütleb Rose. &quot;Ainult et sina oled ka seal sees.&quot; (lk 18)
* [[Penelope Lively]], &quot;Kuidas see kõik algas&quot;, tlk Kati Karu, 2017


* Avastasin, et inimeste sõjalugusid kuulates oli mul raske distantsi hoida. Samas on distants [[intervjueerija]] ja intervjueeritava vahel vajalik, et mitte ise ohtralt [[pisar]]aid valades juba niigi traumeeritud inimesi veel rohkem traumeerida.
** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud &quot;Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud&quot;], Delfi, 06.08.2020


* Minu [[sümpaatia]] Vene psühholoogilise trauma osas, mis tekkis seoses [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemisega]], ütleme nii, on piiratud. Nemad ei ole [[ohvrid]]. Nemad olid agressoriks. Me peame meeles pidama, kuidas ja milliste vahenditega nad allutasid Ida-Euroopa oma [[impeerium]]ile. Seda pole vaja rääkida eestlastele, eestlased teavad, nagu ka poolakad, leedulased ja lätlased.
** [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest &quot;USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest&quot;], ERR, 13.05.2022


* &quot;Ja mis [[haigus]] see õieti on sinu [[sõber|sõbral]]?&quot; usutles noorperenaine edasi.
:&quot;Talle astuti peale,&quot; ütles Sammalhabe.
:Noorperenaine jahmus.
:&quot;Astuti peale? Kuidas astuti peale?&quot;
:&quot;Päris tavaliselt,&quot; selgitas Sammalhabe. &quot;Ja peaaegu keskpaika. See on kaunis tõsine lugu.&quot;
:&quot;Aga muidugi,&quot; sosistas noorperenaine.
:Ta oli niivõrd vapustatud, et pidi ennast üsna tükk aega koguma, enne kui jätkata suutis.
:&quot;Sa armas taevas,&quot; ütles ta siis. &quot;Mis imeasju küll tänapäeval kõik ei juhtu. Sulle astutakse lihtsalt peale. Ja peaaegu keskpaika kohe. No juhtub ikka alles asju! Sa tervita minu poolt oma sõpra ja soovi talle head paranemist. Kuidas ta nimi nüüd oligi?&quot;
:&quot;Rudolf.&quot;
:&quot;Ah Rudolf...&quot; (lk 108)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Meditsiin]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>0c254kcogtthfgmofmx7078h5t9gp2y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9021</id>
    <revision>
      <id>88433</id>
      <parentid>68504</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:09:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3258" xml:space="preserve">''See artikkel räägib rammusast piimatootest; puu osa kohta loe artiklist [[Puukoor]], pähkli osa kohta artiklist [[Pähklikoor]], vahu osa kohta artiklist [[Vahukoor]], laulu osa kohta artiklist [[Laulukoor]].''

==Proosa==
* Taewataat tegi [[inimene|inimese]] [[muld|mullast]], aga [[taanlased|daanlase]] tegi ta [[suhkur|suhkrust]]. Ja Hans Kaspar Jebbeseni oli ta iseäranis [[magus]]ast suhkrust teinud, sõtkudes [[alkohol]]i käekasteks tarwitades. Kui magusad peawad weel Daani [[naine|Eewad]] olema! olen ma sagedaste mõelnud, sest need on suhkrust ja rõõsast koorest tehtud.
** [[Eduard Vilde]], &quot;Lunastus&quot;, 6. peatükk


* Olgugi et olin Devonshire'i elama asumisest saadik tarbinud tohutus koguses Devonshire'i koort, oli keetmata koor tegelikult veelgi maitsvam. Kui Nan oli minu juures Torquays külas, oli meil kombeks külastada üht linna meiereidest, kus jõime kumbki klaasitäie piimaga pooleks tembitud koort. Kui mina tema juures Abneys külas olin, tavatsesime käia kodufarmis ja juua poolepindiste kannude kaupa koort. Neid joomatuure jätkasime kogu elu ja mul on veel praegugi meeles, kuidas Sunningdale'is ostsime endale papist koorepakid, mille me golfiklubi hoone ees istudes tühjendasime, oodates, millal meie abikaasad oma partiid lõpetavad. 
** [[Agatha Christie]], &quot;Minu elu lugu&quot;. Tõlkinud Laine Hone, toimetanud ja luuletused tõlkinud Helve Võsamäe. Sinisukk, 1996, lk 149


* Sammalhabe osutas oma tühjale [[piimamannerg]]ule.
:&quot;Kui ma haige jaoks veidikese rõõska [[piim]]a saaksin, siis...&quot;
:Noorperenaine katkestas teda.
:&quot;Ah haige jaoks? Ah rõõska piima? Oh ei, oh ei! Mitte rõõska piima ei anna ma sulle, vaid rõõska koort! Sest haige peab ennast ju ometigi kosutama. Või mis sa ise arvad?&quot;
:Vastust ära ootamata haaras ta Sammalhabeme käest mannergu ja ruttas jooksujalu maja poole. Uksel ta seisatas korraks ja vaatas tagasi.
:&quot;On see haige sulle sugulane?&quot;
:&quot;Seda just mitte,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Ta on piltlikult öeldes rohkem nagu sõber.&quot;
:Noorperenaine noogutas mõistvalt ja kadus tuppa, et sealt varsti uuesti välja ilmuda, endal piimamannerg pilgeni värsket koort täis. Nüüd pidi ta astuma väga ettevaatlikult, et koor maha ei loksuks. (lk 107)
* &quot;Siis kosuta teda hästi,&quot; ütles noorperenaine mannergut Sammalhabeme jalge ette maha pannes. &quot;Koorega kosutamine on iga haiguse vastu hea.&quot; (lk 108)
** [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
Igaüks on ihuüksi [[sõda|sõjas]].
Kelle vastu? Enda. Kelle poolt?
Üheaegselt kumbki oma [[maja]]s
[[külaline|külaliste]] ootel klopib koort.
    
Arva, kas neid tuleb? Pole tähtis,
nagu pole tähtis [[vahukoor]].
[[Rõdu]]lt näeme öösel samu [[täht]]i.
Ikka nähakse, kui oled noor.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Hoia elust kinni hammastega&quot; kogust &quot;Päevapildid&quot; (1978)

==Vanasõnad==
* Kel hool, sel koor.
* [[Kook]] tahab koort, [[sepik]] selget, kakk [[ilu|kaunist]], [[puder]] parast.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Toiduained]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>mspkelyh87fq3ks73er0znmuh2p60ry</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9296</id>
    <revision>
      <id>88275</id>
      <parentid>80715</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:09:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3886" xml:space="preserve">[[Pilt:Preserving-jam-frederick-daniel-hardy.jpg|pisi|Frederick Daniel Hardy, &quot;Moositegu&quot; (1864)]]
==Luule==

&lt;poem&gt;
[[Põhjanael]] sirab ja särab.
Ning [[öö]] on kui ploomimoos.
Jõel nii soliidne ja suur
kui [[Lenini preemia]] [[laureaat]]
mõnuleb [[kuu]].
&lt;/poem&gt;
* [[Helgi Muller]], &quot;Kuusupp ja sirtsu serenaad&quot;, rmt: Helgi Muller, &quot;Laulud ratastel&quot;, 1966, lk 13-14


&lt;poem&gt;
[[Mardikas]] kord marjul käis, 
[[Maasikas|maasikaid]] sai korvitäis. 
[[Kodu]]s rõõmsalt maigutas, 
[[marjad]] kotti paigutas, 
[[pliit|pliidi]] ääres aega veetis, 
maasikatest [[Moosikeetmine|moosi keetis]].
&lt;/poem&gt;
* [[Erika Esop]], &quot;Moosikeetja&quot; kogus &quot;Lõbus tuul&quot; (1988), lk 66


&lt;poem&gt;
Kuulsite! [[Sügis]] peab sünnipäeva!
Ah et millal? Täna, just praegu!
Läheme külla, sest kõik on palutud, 
ärge nüüd kahelge ilmaaegu!
[[Lauad]] on laiad ja küllaga kaetud,
Sügis kostitab [[külaline|külalisi]].
[[Pähkel|Pähklite]] põsed on [[päike]]se praetud, 
uudse[[sepik]]ul sädeleb [[mesi]].
Virnade viisi on [[tomat]]eid toodud, 
kuhjade kaupa [[kurk]]e.
[[Köök|Köögist]] ent kantakse kümnel [[kandik]]ul 
kogukaid keedisepurke.
&lt;/poem&gt;
* [[Maimu Linnamägi]], &quot;Sügise sünnipäev&quot;, rmt: &quot;Sügise sünnipäev&quot;, 1973, lk 43

==Proosa==

* Ka [[unistus]]test võib valmistada moosi. Kuid tuleb lisada puuvilja ja [[suhkur|suhkrut]].
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 1977 nr 48, lk 22


* Aga [[kelder]]. Jah. Ma polnud seal peaaegu üldse käinud, vast paar korda ainult. Me ei hoia ju keldris mingeid talvekartuleid või moose. Ema vist ei oska üldse moosi keeta ja [[kartul]]it ostetakse paari kilo kaupa poest. Nii et meie keldriboks on lihtsalt üks õudne vanakraamiladu. (lk 12)
** [[Aidi Vallik]], &quot;Kuidas elad, Ann?&quot;, Tänapäev, 2001


* &quot;Austerlanna&quot; muutus peagi tublide &quot;balti perenaiste&quot; hirmuks.
:Kui ma esimese [[hommikusöök|hommikusöögi]] ajal uues kodus võõrastusega küsisin, kus on džemm, vaatas mees mulle veel suurema [[võõrastus]]ega otsa ja teatas siis: &quot;Aga džemmi söövad ju ainult [[libu]]d.&quot;
:Ning vaene [[ämm]] küsis kohkunult: &quot;Sa kümbled kaks korda päevas? Seda ei tee ju ükski korralik naisterahvas!&quot; (lk 86)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* Nad astusid õuele ja sattusid siin täielikult [[lõhn]]a võimusesse.
:Noorperenaine tuli [[naksitrallid]]ele majatrepil vastu, nähtavasti oli ta neid juba läbi akna märganud. Tol oli [[põll]] ees. Moosine põll!
:Ja nüüd said naksitrallid lõppude lõpuks aru, mis asi see nii isuäratavalt lõhnas. Sulaselge maasikamoos! Noorperenaisel oli [[moosikeetmine]] käsil!
:&quot;Tere hommikust ja head marjaõnne!&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Juhtusime siit mööda sõitma ja mõtlesime, et astume hetkeks sisse.&quot;
:&quot;Täpselt,&quot; lisas Kingpool. &quot;Leidsime teid nii-ütelda lõhna järgi üles.&quot;
:&quot;Minu nimi on Muhv,&quot; ütles Muhv ja tegi krampliku [[kummardus]]e.
:&quot;Küll on kena,&quot; naeratas noorperenaine. &quot;Nii et tulite siis seekord kohe kolmekesi mind vaatama.&quot;
:&quot;Kolmekesi jah,&quot; kinnitas Kingpool. &quot;Kui juba, siis juba.&quot;
:Noorperenaine palus külalistel edasi astuda ja juhtis nad [[köök]]i, kus moosipotid [[pliit|pliidi]] peal hubaselt podisesid.
:&quot;Võib-olla soovite ehk kausikese moosi maitsta?&quot; küsis ta siis lahkelt.
:Kingpool noogutas innukalt.
:&quot;Niisugust pakkumist ei kõlba juba kas või [[viisakus]]e pärast tagasi lükata,&quot; kuulutas ta. &quot;Mina maitseksin küll kausikese või äärmisel juhul kaks.&quot;
:Naksitrallid istusid üksteise kõrvale laua taha ja noorperenaine tõstis igaühele kausitäie värsket maasikamoosi ette. Ise jäi ta pliidi juurde toimetama ja moosi pealt [[vaht]]u riisuma. (lk 157)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Toit]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>2fwkolebzspxmhivocuticyktawdutw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tantsupõrand</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9377</id>
    <revision>
      <id>88360</id>
      <parentid>50032</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T19:35:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1223" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Hiljem olid moejalatsid [[tennis]]ed, valgendasime neid [[hambapulber|hambapulbriga]] ning käies tähistas pulbririda tennisekandja liikumisteed, tantsupõrand aga muutus mõne hetkega valgeks nagu lumelagendik, see oli tõeline hambapulbriajastu. (lk 112)
** [[Olivia Saar]], &quot;Rohetav raiesmik&quot;, rmt: Olivia Saar, &quot;Humalapuu&quot;, 2005


* Selleks ajaks, kui ma [[palee]]sse jõudsin, säras nurmede kohal ere päike. Möödusin siseõuest, mida olin märganud juba päev varem, ja peatusin nüüd, et seda lähemalt silmitseda. Keset õue oli suur sõõrjas tantsuplats, mida ümbritsesid ringina tammed ja loorberipuud, pakkudes varju lõõskava päikese eest. Olin arvanud, et tantsupõrand on kivist, aga nüüd nägin, et see oli ehitatud tuhandest puuplaadikesest, nõnda lihvitud ja võõbatud, et tundus, nagu oleks põrand ühes tükis. Plaatidele olid maalitud keeritsad, mis rullusid sõõri keskelt väljapoole nagu vahused laineharjad. [[Daidalos]]e kätetöö, see ei saanud olla keegi muu.
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Tants]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>el8f3xeskiycd2gxcimpalqr6dpqniv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88399</id>
      <parentid>88360</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:40:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1868" xml:space="preserve">==Luule==


&lt;poem&gt;
Tule ja [[tants]]i, põrand on kuum,
[[aeg]] on lühike, [[lõpmatus|lõpmatu]] [[ruum]].
&lt;/poem&gt;
* [[Karl Ristikivi]], &quot;Mängivad pillid, kuu on vees&quot; luulekogust &quot;Inimese teekond&quot;


&lt;poem&gt;
päevad laevad tihti elu tundub kibe
aga tantsupõrand ikka püsib libe
sest me sinuga ei unustada saa
seda valget ööd mil õpetasid sa:

sa võta kallim 2 kilo steariini
3 kilo talki 5 kilo parafiini
see pulber puista tantsupõrandale maha
seda asendab ka mesilasevaha
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Läikpulber tantsupõrandale&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 411


==Proosa==
* Hiljem olid moejalatsid [[tennis]]ed, valgendasime neid [[hambapulber|hambapulbriga]] ning käies tähistas pulbririda tennisekandja liikumisteed, tantsupõrand aga muutus mõne hetkega valgeks nagu lumelagendik, see oli tõeline hambapulbriajastu. (lk 112)
** [[Olivia Saar]], &quot;Rohetav raiesmik&quot;, rmt: Olivia Saar, &quot;Humalapuu&quot;, 2005


* Selleks ajaks, kui ma [[palee]]sse jõudsin, säras nurmede kohal ere päike. Möödusin siseõuest, mida olin märganud juba päev varem, ja peatusin nüüd, et seda lähemalt silmitseda. Keset õue oli suur sõõrjas tantsuplats, mida ümbritsesid ringina tammed ja loorberipuud, pakkudes varju lõõskava päikese eest. Olin arvanud, et tantsupõrand on kivist, aga nüüd nägin, et see oli ehitatud tuhandest puuplaadikesest, nõnda lihvitud ja võõbatud, et tundus, nagu oleks põrand ühes tükis. Plaatidele olid maalitud keeritsad, mis rullusid sõõri keskelt väljapoole nagu vahused laineharjad. [[Daidalos]]e kätetöö, see ei saanud olla keegi muu.
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Tants]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>icbkvq4prguifhwyn8mvy76fa65oo1d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88400</id>
      <parentid>88399</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:41:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1868" xml:space="preserve">==Luule==


&lt;poem&gt;
Tule ja [[tants]]i, põrand on kuum,
[[aeg]] on lühike, [[lõpmatus|lõpmatu]] [[ruum]].
&lt;/poem&gt;
* [[Karl Ristikivi]], &quot;Mängivad pillid, kuu on vees&quot; luulekogust &quot;Inimese teekond&quot;


&lt;poem&gt;
päevad läevad tihti elu tundub kibe
aga tantsupõrand ikka püsib libe
sest me sinuga ei unustada saa
seda valget ööd mil õpetasid sa:

sa võta kallim 2 kilo steariini
3 kilo talki 5 kilo parafiini
see pulber puista tantsupõrandale maha
seda asendab ka mesilasevaha
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Läikpulber tantsupõrandale&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 411

==Proosa==
* Hiljem olid moejalatsid [[tennis]]ed, valgendasime neid [[hambapulber|hambapulbriga]] ning käies tähistas pulbririda tennisekandja liikumisteed, tantsupõrand aga muutus mõne hetkega valgeks nagu lumelagendik, see oli tõeline hambapulbriajastu. (lk 112)
** [[Olivia Saar]], &quot;Rohetav raiesmik&quot;, rmt: Olivia Saar, &quot;Humalapuu&quot;, 2005


* Selleks ajaks, kui ma [[palee]]sse jõudsin, säras nurmede kohal ere päike. Möödusin siseõuest, mida olin märganud juba päev varem, ja peatusin nüüd, et seda lähemalt silmitseda. Keset õue oli suur sõõrjas tantsuplats, mida ümbritsesid ringina tammed ja loorberipuud, pakkudes varju lõõskava päikese eest. Olin arvanud, et tantsupõrand on kivist, aga nüüd nägin, et see oli ehitatud tuhandest puuplaadikesest, nõnda lihvitud ja võõbatud, et tundus, nagu oleks põrand ühes tükis. Plaatidele olid maalitud keeritsad, mis rullusid sõõri keskelt väljapoole nagu vahused laineharjad. [[Daidalos]]e kätetöö, see ei saanud olla keegi muu.
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Tants]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>0u8hk09rgxb7vfdjr3e6o6h45w0kdnu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hämarus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9426</id>
    <revision>
      <id>88304</id>
      <parentid>79779</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:10:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6127" xml:space="preserve">==Proosa==

* Üha enam kattis Georgi õhtune hämarus, mis oli nii sume ja vaikne, et talle näis, nagu ei võidaks teda iial siit leida. Igal sammul ütles ta enesele, et järgmine [[samm]] on kindlasti viimne. Aga iga uus samm oli siiski vaid eelviimane. 
** [[Anna Seghers]], &quot;Seitsmes rist&quot;. Tõlkinud Agnes Kerge. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 107


* Oli parajasti seesugune rõhuv [[eha]]hämaruse tund, kus enne kott[[pimedus]]e kättejõudmist [[silm]]ad seletavad halvasti ja lasevad end petta. Ühele küljele vajunud [[veoauto]] lösutas väikesel kõrvalteel, külmas ja niiskes vatthallis [[vaikus]]es viirastusena näiva hurtsiku juures. Hämarus muutis sopaseks taeva, valgus räpaselt laiali auklikul, veeloikudega kaetud teel, mida piiras looklev varbaed, mille vahelt paistis sasitud [[hekk]] nagu kammipiide külge jäänud hallid juuksed. Varbaia taga lohistas suur, ebamäärast tõugu puhmaskarvaline [[koer]] oma ketti [[üksildus]]es kaikuva kõlinaga. Koera pikk karv oli kleepunud [[pori]]ga — sellesama sitke poriga, millesse oli vajunud lapse [[king]], jalgratta kummita ratas, [[ämber]], [[ööpott]] ja veel mingid ebamäärased esemed... Taamal aga hurtsik, otsekui mingi suur vana ja määrdunud, lauaselgadest kokkuklopsitud [[kast]]. Ei paistnud aga vähimatki valgust aknast, mille klaasid selles purunenud maailmas olid imelikul kombel terved.
:Ammugi oleks olnud juba aeg süüdata tagatuled [[veoauto]]l, mis oli kokku sulamas ööpimedusega, ent iste juhikabiinis oli tühi. Ainsana andis siin praegu elumärki videvikuvärvi suitsujuga, mis tõusis hurtsiku roostest söödud plekk-katusest välja ulatuvast [[korsten|korstnast]]. 
** [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962, lk 7, romaani algus


* Seaduseroosk rabas alama, hämarama ilma asukaid, kuid hämarus oli ka omamoodi varjupaik: õngede, [[võrk]]ude ja tulelontide kiuste jätkab enamik [[kala|kalu]] pimedas vetesügavikus oma jäljetut [[tee]]d, põrmugi hoolimata veristena paadipäras visklevaist kaaslastest.
** [[Marguerite Yourcenar]], &quot;Opus nigrum&quot;. Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 162


* Kõrvaltvaatajast Staviale hakkas eriti silma valguse laad. Hämarus. Pilvede hall ja lehtede tuhmjas roheline. See valgus oli täpipealt õige - sobis hästi tüki meeleoluga. Nostalgiline. Melanhoolne, ilma täiesti masendavaks muutumata. Läänes murdsid läbi pilvede paar videviku päikesekiirt, pikka salapärast viirgu, nagu oleksid taevased helgiheitjad otsinud üht kadunud inglit, aga võib-olla hoopis mõnd Hadesest põgenenud hinge, kes püüab meeleheitlikult leida paradiisiteed. Või valgustasid nad ümbrust, et otsida pimedal merel kaluripaati, kuigi Stavia ei suutnud kohe kujutleda põhjust, miks taevastel jõududel peaks kaluripaati vaja minema. 
** [[Sheri S. Tepper]], &quot;Värav naiste maale&quot;, tlk Viivi Verrev, 1999, lk 3-4


* Vahel on mul tunne, et me elame [[hauakamber|hauakambris]], suures, avaras ja ühises. Ma vaatasin [[hall]]i hämarusse mässitud [[maailm]]a, külma ja ebameeldivat. [[Vangla]] ei ole kusagil väljaspool, vaid see on igaühes meist. Võib-olla on nii, et me ei oska ilma selleta elada. (lk 35)
** [[Olga Tokarczuk]], &quot;Aja oma atra läbi koolnute kontide&quot;, tlk Hendrik Lindepuu, 2020


* Kui [[rott]] oli puu otsast alla kukkunud, jäi Kingpool otsekohe magama. Ning kui ta siis lõpuks pikast ja sügavast unest ärkama hakkas, olid Muhv ja Sammalhabe jõudnud [[puuõõnsus]]ega juba ammust-ilma põhjalikult tutvuda. See meenutas väikest mugavat kambrikest, ja igas kambrinurgas oli leidunud suurel hulgal igasuguseid läikivaid asju. Kõik need asjad olid nüüd keskpõrandale valgusesõõri hunnikusse laotud ning Muhv ja Sammalhabe uurisid neid huviga.
:&quot;Olen ma elus?&quot; küsis Kingpool uniselt silmi hõõrudes.
:&quot;Elus, elus,&quot; naeratas Muhv, kes läikivast kraamivirnast parajasti Kingpoole [[auraha]] välja sikutas.
:&quot;Ja teie?&quot; päris Kingpool edasi. &quot;Kas teie olete samuti elus või?&quot;
:&quot;Täiesti,&quot; nohises Sammalhabe.
:Kingpool polnud ikka veel päriselt ärkvel.
:&quot;Aga kallid sõbrad,&quot; ütles ta. &quot;Sel juhul lubage küsida, mispärast siin nii pime on?&quot;
:&quot;Me oleme [[harakas|haraka]] [[varakamber|varakambris]],&quot; selgitas Muhv. &quot;Ja varakambrites valitseb ju harilikult alati salapärane hämarus.&quot; (lk 143)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==


&lt;poem&gt;
Üks märtsihommik udune, 
soos puude all hämarus. 
Ja pooles ringis kaugele 
käib metsa palistus.· 
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], &quot;Üks märtsihommik udune&quot; kogus &quot;Sinuga ja sinuta&quot;. Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 77


&lt;poem&gt;
  Ja alla hurtsikusse
Laul asus elama;
Sääl madalusemajas
Ta tahtis puhata.

  Kuid hurtsikus on mure
Ja [[vaesus]] valvamas,
Ja hämarus ja häda
On silmi sidumas.
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Haava]], &quot;Üks kuningas kosis laulu&quot;, rmt: &quot;Laulan oma Eesti laulu&quot;, (1996), lk 94-96


&lt;poem&gt;
Su [[orb|vaenelaps]] vist olen mina, 
oh elu, [[must]] ja murelik!
Nii läbipääsemata sina 
ja otsata kui [[igavik]].
/---/
Vaid [[hing]]es eksib kauge [[kaja]] 
ja heljub [[valgus]], [[vabadus]] — 
kas purustan su [[udu]]raja, 
oh neetud [[öö]]de hämarus!
&lt;/poem&gt;
* [[Marie Heiberg]], &quot;Su vaenelaps vist olen mina&quot;. Rmt: &quot;Käisin üksi tähte valgel&quot; (1988), lk 21


&lt;poem&gt;
Oo [[elu]] kerjuslik, kus sõna hangub suule!
Külm hämarus. Ei [[tuul]]t, ei häält, ei [[tuli|tulekeelt]], 
ei valukarjatust, ei [[laul]]uhõiset kuule.
     Ei pilkast ööd, kiirt päevaleelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Konstantin Balmont]], &quot;Soo&quot;. Tõlkinud [[Kalju Kangur]], rmt &quot;Nii upuvad ööuttu laevad&quot;(1981), lk 50


&lt;poem&gt;
Fado tähendab [[saatus]]t: O muundub
U-ks mis pea alaspidi alla
[[hämarus]]se ripub Põhja aga ei olegi –
põhjast kostab hoopis [[Sibelius]]e kurba
valssi Fado's ei lõpe kogu kurbus
Todo'sse ei mahu ära kogu
[[kõiksus]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jüri Talvet]], &quot;*** Portugali sõnad väänlevad…&quot; kogust &quot;Eesti eleegia ja teisi luuletusi&quot; (2014)


[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>kzkjhyhi1qniwf5nlm6a76qloa0sgr6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuletõrjuja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9472</id>
    <revision>
      <id>88241</id>
      <parentid>88192</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:20:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4126" xml:space="preserve">[[Pilt:Erik_Henningsen_-_Kamp_mod_Ilden_-_1904.png|pisi|Erik Henningsen, &quot;Tuletõrjujad&quot; (1904)]]
==Proosa==

* Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal.
:&quot;Seisa paigal, nagu sa oled!&quot; hüüdis ta Väikevennale. &quot;Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla.&quot;
:See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha.
:&quot;Kas minu ema saatis sind mulle järele?&quot; küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus.
:&quot;Mis sina siis arvad!&quot; vastas tuletõrjuja. &quot;Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i...&quot;
:Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt:
:&quot;Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}.&quot; (lk 79)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008


* Tallinna Linna Vabatahtlikkude Tuletõrjujate Selts oli vanim Vene riigis. Freiwilliger Feuerwehri nime all oli selts tuntud mu lapsepõlve- ja noorpõlveaastail. Seltsi liikmeiks olid suuremalt jaolt [[sakslased]] ja saksastunud [[eestlased]]; ülemused olid kõik sakslased. Alles hiljem, kui &quot;Teataja&quot; hakkas ilmuma ja linnavalitsusesse tulid eesti soost kodanikud, hakkas seltsiliikmete hulka tekkima eestlasi, kes seltsi lõpuks üle võtsid. (lk 76)
* Oli mehi, kes hakkasid &quot;pritsumeesteks&quot; seepärast, et neid kord maetakse orkestrihelide saatel. Sellised [[matus]]ed, mis olid linnas suursündmuseks ja mitu päeva ette teada, toimusid enamasti [[pühapäev]]iti, sest siis olid ju kõik vabad. Juba [[hommik]]ust peale olid teeäärsed kõnniteed rahvast täis, kes ootasid [[matuserong]]i möödumist. [[Orkester]] mängis uhkesti, mehed sammusid sirgelt, säravad vaskkiivrid peas, nad teadsid ju, et nad on päevakangelased, ja üldpilt oli tõepoolest ilus. (lk 77)
** [[Elfriede Lender]], &quot;Minu lastele&quot;, Eesti Päevalehe AS, 2010


* ''Ajal enne'' elas ta [[Huskvarna]]s Faktorigatanil kolmekorruselises majas.
:Tema isa oli [[päästetöötaja]] ja tuletõrjuja ning hukkus [[tulekahju]]s 1965. aastal.
:Seal oligi [[murdepunkt]], mida ei saanud eluilmaski maha kustutada. Sellel kohal oligi kalendris eraldusjoon. Aga ta oli kõigest seitsmeaastane. Mida teadis tema mõistest &quot;ei iialgi&quot;, mis teda kogu ülejäänud elu jälitama jäi? Mitte miski, mis on nii iseenesestmõistetav, ei saa ju ühe sekundiga olemast lakata. Justkui poleks seda kunagi olnudki? Isa [[king]]ad olid ju ikka [[esik]]us, kuhu ta need jättis. Tema [[hambahari]] oli [[vannituba|vannitoas]] ja ootas teda. [[Raamat]], mida nad olid koos lugema hakanud, lebas lahtiselt öökapil. Oli ju selge, et ta peab olemas olema. Praegu on ta lihtsalt surnud, aga ta tuleb hiljem.
:Kuid aastad läksid ja kõik jäi hiljaks.
:Aga väike poiss oli ikka veel alles.
:Asjatult ootas ta, et kõik oleks jälle nii nagu ennegi. (lk 20)
* Seepärast oli isa Peteri jaoks üha rohkem [[legend]] kui inimene, ja iga [[omadus]], mis tema kujutluses isal oli olnud, oli tegelikult tema enda välja mõeldud.
:Aga ometi arvas ta teadvat, et kusagil sügaval on midagi. Midagi omast. Sügaval ajukäärudes ja -soppides oli mälestus - või pigem tunne kui mälestus - tõelisest, soojast armastusest, mida ta oli näinud oma isa näol, kui ta talle välisukse juurde vastu jooksis, ja [[turvatunne]]t sisendav tulekahjusuitsu lõhn ning lähedus, kui isa teda sülle võttis. (lk 50)
* [[Karin Alvtegen]], &quot;Võlg&quot;, tlk Mari Jesmin, 2004

==Luule==

&lt;poem&gt;
Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]]

Eile kuulasime seda naisega 
([[kontserdisaal]] oli rahvast täis 
Jankel ja Mari-Ann olid ka seal)

Üks tüse [[tädi]] kuulas ja läks härdaks
sest talle tuli meelde kadunud Voldemar
tubli pritsimees
״Tõepoolest huvitav jah
kuidas küll [[Bach]]...&quot; mõtles ta
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;Isemajandav komponist&quot;, kogust &quot;Lumesõda&quot;, 1966, lk 91-92

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>en7nu1f6ktfia7cajtzhytc7h0tpyaa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88245</id>
      <parentid>88241</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:26:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4164" xml:space="preserve">[[Pilt:Erik_Henningsen_-_Brandmand_redder_en_gammel_Dame_-_1902.png|pisi|Erik Henningsen, &quot;Tuletõrjuja vana naist päästmas&quot; (1902)]]
==Proosa==

* Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal.
:&quot;Seisa paigal, nagu sa oled!&quot; hüüdis ta Väikevennale. &quot;Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla.&quot;
:See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha.
:&quot;Kas minu ema saatis sind mulle järele?&quot; küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus.
:&quot;Mis sina siis arvad!&quot; vastas tuletõrjuja. &quot;Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i...&quot;
:Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt:
:&quot;Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}.&quot; (lk 79)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008


* Tallinna Linna Vabatahtlikkude Tuletõrjujate Selts oli vanim Vene riigis. Freiwilliger Feuerwehri nime all oli selts tuntud mu lapsepõlve- ja noorpõlveaastail. Seltsi liikmeiks olid suuremalt jaolt [[sakslased]] ja saksastunud [[eestlased]]; ülemused olid kõik sakslased. Alles hiljem, kui &quot;Teataja&quot; hakkas ilmuma ja linnavalitsusesse tulid eesti soost kodanikud, hakkas seltsiliikmete hulka tekkima eestlasi, kes seltsi lõpuks üle võtsid. (lk 76)
* Oli mehi, kes hakkasid &quot;pritsumeesteks&quot; seepärast, et neid kord maetakse orkestrihelide saatel. Sellised [[matus]]ed, mis olid linnas suursündmuseks ja mitu päeva ette teada, toimusid enamasti [[pühapäev]]iti, sest siis olid ju kõik vabad. Juba [[hommik]]ust peale olid teeäärsed kõnniteed rahvast täis, kes ootasid [[matuserong]]i möödumist. [[Orkester]] mängis uhkesti, mehed sammusid sirgelt, säravad vaskkiivrid peas, nad teadsid ju, et nad on päevakangelased, ja üldpilt oli tõepoolest ilus. (lk 77)
** [[Elfriede Lender]], &quot;Minu lastele&quot;, Eesti Päevalehe AS, 2010


* ''Ajal enne'' elas ta [[Huskvarna]]s Faktorigatanil kolmekorruselises majas.
:Tema isa oli [[päästetöötaja]] ja tuletõrjuja ning hukkus [[tulekahju]]s 1965. aastal.
:Seal oligi [[murdepunkt]], mida ei saanud eluilmaski maha kustutada. Sellel kohal oligi kalendris eraldusjoon. Aga ta oli kõigest seitsmeaastane. Mida teadis tema mõistest &quot;ei iialgi&quot;, mis teda kogu ülejäänud elu jälitama jäi? Mitte miski, mis on nii iseenesestmõistetav, ei saa ju ühe sekundiga olemast lakata. Justkui poleks seda kunagi olnudki? Isa [[king]]ad olid ju ikka [[esik]]us, kuhu ta need jättis. Tema [[hambahari]] oli [[vannituba|vannitoas]] ja ootas teda. [[Raamat]], mida nad olid koos lugema hakanud, lebas lahtiselt öökapil. Oli ju selge, et ta peab olemas olema. Praegu on ta lihtsalt surnud, aga ta tuleb hiljem.
:Kuid aastad läksid ja kõik jäi hiljaks.
:Aga väike poiss oli ikka veel alles.
:Asjatult ootas ta, et kõik oleks jälle nii nagu ennegi. (lk 20)
* Seepärast oli isa Peteri jaoks üha rohkem [[legend]] kui inimene, ja iga [[omadus]], mis tema kujutluses isal oli olnud, oli tegelikult tema enda välja mõeldud.
:Aga ometi arvas ta teadvat, et kusagil sügaval on midagi. Midagi omast. Sügaval ajukäärudes ja -soppides oli mälestus - või pigem tunne kui mälestus - tõelisest, soojast armastusest, mida ta oli näinud oma isa näol, kui ta talle välisukse juurde vastu jooksis, ja [[turvatunne]]t sisendav tulekahjusuitsu lõhn ning lähedus, kui isa teda sülle võttis. (lk 50)
* [[Karin Alvtegen]], &quot;Võlg&quot;, tlk Mari Jesmin, 2004

==Luule==

&lt;poem&gt;
Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]]

Eile kuulasime seda naisega 
([[kontserdisaal]] oli rahvast täis 
Jankel ja Mari-Ann olid ka seal)

Üks tüse [[tädi]] kuulas ja läks härdaks
sest talle tuli meelde kadunud Voldemar
tubli pritsimees
״Tõepoolest huvitav jah
kuidas küll [[Bach]]...&quot; mõtles ta
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;Isemajandav komponist&quot;, kogust &quot;Lumesõda&quot;, 1966, lk 91-92

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>8mic4d5ub3rb9dbaj0r4qwqyqb0ldkq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mänguasi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9618</id>
    <revision>
      <id>88261</id>
      <parentid>88064</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:47:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4784" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Kui siis [[aken|akna]] poolt sööstab teine vihmakeel, mis esimesega ühineb, kui mänguasjad kitsal veekeelel aegamisi akna alla ujuvad, siis on hea [[piibel|piiblist]] järele vaadata, kas tõesti anti [[tõotus]] enam mitte [[veeuputus]]t saata. Anti küll; võib süüdata järgmise küünla, järgmise [[sigaret]]i, võib jälle kaarte segada, jälle [[viski]]t kallata, jätta end [[vihm]]a trummeldamise, [[tuul]]e ulgumise, kudumisvarraste klõbina hoolde. Tõotus anti. 
** [[Heinrich Böll]], &quot;Iiri päevik&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Loomingu Raamatukogu 1987, nr 5/6, lk 37


* [Ron:] Et sa teaksid, kui ma olin kolmeaastane, muutis Fred mu - [[kaisukaru]] suureks vastikuks [[ämblik]]uks, sest ma tegin tema [[luud|mänguluua]] katki. Sulle ei meeldiks nad ka, kui sa hoiaksid oma kaisukaru süles ja äkki oleks sellel liiga palju [[jalg]]u ja... 
** [[J. K. Rowling]], &quot;Harry Potter ja saladuste kamber&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2000, lk 137


* Tekkis hetkeline paus, siis kostis lühike möiratus, [[lennuk]] põrises neist mööda ja tõusis taevasse. Juba paistis ta õbluke ja väike nagu mängukann, mida tormituul pillutab. Lennumasin tegi nende pea kohal kaare ja kadus nüüd juba stabiilsemal moel põhjasuunda. Fran tundis enda ümber kollektiivset [[kergendus]]t. Nähtavasti ei olnud ta lennukit varitsevaid ohte üle hinnanud. Tegemist ei olnud lõunast tulnud naisterahva hüsteeritsemisega. Siin olidki elutingimused rasked. (lk 10)
** [[Ann Cleeves]], &quot;Sinine välk&quot;, tlk Lauri Vahtre, 2018


* Mõned [[skeptik]]ud räägivad tänapäevani, et [[mustad augud]] on füüsikateoreetikute mänguasjad, millega võib kõiksugu trikke ette võtta – niikuinii ei saa midagi eksperimentaalselt kontrollida. [[Astronoomia]]s asendab [[eksperiment]]i [[vaatlus]]. Peaaegu kõik astrofüüsikud on kindlad, et suure massiga [[täht]]edest saavad elu lõpus mustad augud ja et kümneid selliseid on juba vaadeldud – viisil, mida Michell üle kahesaja aasta tagasi ette nägi.
** [[Laurits Leedjärv]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mustad-augud-ja-unustamatud-geeniused/ &quot;Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused&quot;] Sirp, 04.12.2020


* [[Suvi]] aias on [[laps]], kes oma mänguasju õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* &quot;Noh?&quot; küsis kontrollpunkti ülem. &quot;Kas leidsid midagi?“
:Läbiotsija irvitas.
:&quot;Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis,&quot; ütles ta. &quot;Täitsa kahtlane värk.&quot;
:&quot;Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad,&quot; ühmas ülem. &quot;Ja teiseks?&quot;
:&quot;Teiseks leidsin ma selle siin.&quot;
:Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire.
:&quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik mänguasi! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija.
:&quot;Oh taevas,&quot; püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli&lt;!--//--&gt;kuks sundida. &quot;Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!&quot;
:Ülem naeratas võidukalt.
:&quot;No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et...&quot;
:Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse:
:&quot;Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada.&quot; (lk 167-168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
  [[Jõgi]] must kui [[Toone jõgi]].
[[Lootsik]] valge — Toone [[luik]].
Ainsaiks hääliks tulli login,
koolelinnu kaeblik huik.

  Pingil istub [[argielu]],
aerutab, ent allavett.
Päras [[unelm]] — habras lelu,
hapram veel kui [[silmapett]].
&lt;/poem&gt;
* [[Muia Veetamm]], &quot;Jõgi&quot;, rmt: &quot;Vee ja liiva joonel&quot;, 1974 (lk 37)

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Mänguasjad| ]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>j74hsa5dansazesip3lw2vxwme8acip</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88268</id>
      <parentid>88261</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:57:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4785" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Kui siis [[aken|akna]] poolt sööstab teine vihmakeel, mis esimesega ühineb, kui mänguasjad kitsal veekeelel aegamisi akna alla ujuvad, siis on hea [[piibel|piiblist]] järele vaadata, kas tõesti anti [[tõotus]] enam mitte [[veeuputus]]t saata. Anti küll; võib süüdata järgmise küünla, järgmise [[sigaret]]i, võib jälle kaarte segada, jälle [[viski]]t kallata, jätta end [[vihm]]a trummeldamise, [[tuul]]e ulgumise, kudumisvarraste klõbina hoolde. Tõotus anti. 
** [[Heinrich Böll]], &quot;Iiri päevik&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Loomingu Raamatukogu 1987, nr 5/6, lk 37


* &quot;Noh?&quot; küsis kontrollpunkti ülem. &quot;Kas leidsid midagi?“
:Läbiotsija irvitas.
:&quot;Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis,&quot; ütles ta. &quot;Täitsa kahtlane värk.&quot;
:&quot;Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad,&quot; ühmas ülem. &quot;Ja teiseks?&quot;
:&quot;Teiseks leidsin ma selle siin.&quot;
:Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire.
:&quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik mänguasi! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija.
:&quot;Oh taevas,&quot; püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli&lt;!--//--&gt;kuks sundida. &quot;Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!&quot;
:Ülem naeratas võidukalt.
:&quot;No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et...&quot;
:Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse:
:&quot;Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada.&quot; (lk 167-168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


* [[Suvi]] aias on [[laps]], kes oma mänguasju õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* [Ron:] Et sa teaksid, kui ma olin kolmeaastane, muutis Fred mu - [[kaisukaru]] suureks vastikuks [[ämblik]]uks, sest ma tegin tema [[luud|mänguluua]] katki. Sulle ei meeldiks nad ka, kui sa hoiaksid oma kaisukaru süles ja äkki oleks sellel liiga palju [[jalg]]u ja... 
** [[J. K. Rowling]], &quot;Harry Potter ja saladuste kamber&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2000, lk 137


* Tekkis hetkeline paus, siis kostis lühike möiratus, [[lennuk]] põrises neist mööda ja tõusis taevasse. Juba paistis ta õbluke ja väike nagu mängukann, mida tormituul pillutab. Lennumasin tegi nende pea kohal kaare ja kadus nüüd juba stabiilsemal moel põhjasuunda. Fran tundis enda ümber kollektiivset [[kergendus]]t. Nähtavasti ei olnud ta lennukit varitsevaid ohte üle hinnanud. Tegemist ei olnud lõunast tulnud naisterahva hüsteeritsemisega. Siin olidki elutingimused rasked. (lk 10)
** [[Ann Cleeves]], &quot;Sinine välk&quot;, tlk Lauri Vahtre, 2018


* Mõned [[skeptik]]ud räägivad tänapäevani, et [[mustad augud]] on füüsikateoreetikute mänguasjad, millega võib kõiksugu trikke ette võtta – niikuinii ei saa midagi eksperimentaalselt kontrollida. [[Astronoomia]]s asendab [[eksperiment]]i [[vaatlus]]. Peaaegu kõik astrofüüsikud on kindlad, et suure massiga [[täht]]edest saavad elu lõpus mustad augud ja et kümneid selliseid on juba vaadeldud – viisil, mida Michell üle kahesaja aasta tagasi ette nägi.
** [[Laurits Leedjärv]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mustad-augud-ja-unustamatud-geeniused/ &quot;Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused&quot;] Sirp, 04.12.2020

==Luule==
&lt;poem&gt;
  [[Jõgi]] must kui [[Toone jõgi]].
[[Lootsik]] valge — Toone [[luik]].
Ainsaiks hääliks tulli login,
koolelinnu kaeblik huik.

  Pingil istub [[argielu]],
aerutab, ent allavett.
Päras [[unelm]] — habras lelu,
hapram veel kui [[silmapett]].
&lt;/poem&gt;
* [[Muia Veetamm]], &quot;Jõgi&quot;, rmt: &quot;Vee ja liiva joonel&quot;, 1974 (lk 37)

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Mänguasjad| ]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>bhnj38qe0j87m7or9y58oaeijt2ax69</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Huvi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9656</id>
    <revision>
      <id>88224</id>
      <parentid>50964</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:28:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1137" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Ilmne, et ühistest [[väärtus]]test [[Venemaa]]ga pole eriti mõtet rääkida. Küll aga saab rääkida ühistest huvidest teatud valdkondades. Esialgu saabki neile ühishuvidele keskenduda, sest solvunult Venemaad jalaga põtkida ei ole kah mõtet. [[Kätlemine|Kätlemise]] komme olevat tekkinud omal ajal soovist haarata vastase mõõgakäsi, et too ei saaks [[relv]]a tupest tõmmata.
** [[Harri Tiido]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/harri-tiido-ivanovid-ja-ida-laane-suhted?id=50976662 &quot;HARRI TIIDO: Ivanovid ja ida-lääne suhted&quot;] Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2004 ([https://vm.ee/ru/node/21128 koopia välisministeeriumi kodulehel])


==Luule==
&lt;poem&gt;
Nüüd ta rapleb, rumal tuvi.
Roitjal [[kass]]il kerkib huvi,
[[Kaastunne|kaasatundvalt]] seisma jääb.

Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52


[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>cn24metvg5lawsqosqvxa1e6hb2uh76</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põgenik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9727</id>
    <revision>
      <id>88225</id>
      <parentid>72190</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:29:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1575" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Siiski tegi tema, Juhan, tookord õieti, kui kandis oma kompsud künna ja kadus, just enne kasakate kohalejõudmist, vallakirjutaja aga, vääriti, jäi paigale ja hooples: &quot;Tõmban särgigi rinna eest lahti, las lasevad, sunnikud!&quot; Tõmbaski, ja sunnikud lasksid, ja jälle oli üks tubli mees vähem. Aga Juhan oli vastanud: &quot;Ei hakka mina oma elunatukest neile väljapigistamiseks jätma, lähen sinna, kus ainult halli [[kurg]]e näeb.&quot; Läkski. Hallide kurgede juures oli vaikne olla. Ta keetis libedast [[luts]]ukalast leent, ja vahel olid ööd juba nii vilud, et leem hangus [[sült|süldiks]]. Magas küna põhjas heintel ja ei tundnud kääride kriginat peas, nagu seda oli paari viimase aasta kestel pahatihti juhtunud. (lk 12-13)
** [[Leida Kibuvits]], &quot;Soomustüdruk&quot;, 1986


* &quot;Tere, [[Kolmapäev]]! Ole hea ja näita mulle teed Pühapäevamaale!&quot; Kolmapäeval oli aga kibekiire tegemine. Ta püüdis parajasti üht väikest [[vasikas|vasikat]], kes karjakoplist minema oli lipsanud ning nüüd omapead ringi hullata tahtis.
:&quot;Tule aita see väike vissi karja juurde ajada,&quot; sõnas Kolmapäev, &quot;siis on mul aega sinuga juttu vesta.&quot; Koos saidki nad väikese põgeniku kätte. Kolmapäev kiitis Jussikese väledust ja ütles:
:&quot;Pühapäevamaale on veel nelja päeva tee, aga mine [[Neljapäev]]a juurde, tema tunneb seda teed paremini.&quot; (lk 13)
* [[Silvi Väljal]], &quot;Jussikese seitse sõpra&quot;, 1999


[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>bm3lzcfumtmjor4aecyj11ttrc9qlqr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88232</id>
      <parentid>88225</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:37:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1849" xml:space="preserve">==Piibel==

* 50 Ja kõik [[põgenemine|põgenesid]], jättes ta maha.
:51 Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
:52 Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase [[särk|särgi]] ja põgenes alasti.
* [[Markuse evangeelium]], 14:48-52


==Proosa==

* Siiski tegi tema, Juhan, tookord õieti, kui kandis oma kompsud künna ja kadus, just enne kasakate kohalejõudmist, vallakirjutaja aga, vääriti, jäi paigale ja hooples: &quot;Tõmban särgigi rinna eest lahti, las lasevad, sunnikud!&quot; Tõmbaski, ja sunnikud lasksid, ja jälle oli üks tubli mees vähem. Aga Juhan oli vastanud: &quot;Ei hakka mina oma elunatukest neile väljapigistamiseks jätma, lähen sinna, kus ainult halli [[kurg]]e näeb.&quot; Läkski. Hallide kurgede juures oli vaikne olla. Ta keetis libedast [[luts]]ukalast leent, ja vahel olid ööd juba nii vilud, et leem hangus [[sült|süldiks]]. Magas küna põhjas heintel ja ei tundnud [[käärid]]e kriginat peas, nagu seda oli paari viimase aasta kestel pahatihti juhtunud. (lk 12-13)
** [[Leida Kibuvits]], &quot;Soomustüdruk&quot;, 1986


* &quot;Tere, [[Kolmapäev]]! Ole hea ja näita mulle teed Pühapäevamaale!&quot; Kolmapäeval oli aga kibekiire tegemine. Ta püüdis parajasti üht väikest [[vasikas|vasikat]], kes karjakoplist minema oli lipsanud ning nüüd omapead ringi hullata tahtis.
:&quot;Tule aita see väike vissi karja juurde ajada,&quot; sõnas Kolmapäev, &quot;siis on mul aega sinuga juttu vesta.&quot; Koos saidki nad väikese põgeniku kätte. Kolmapäev kiitis Jussikese väledust ja ütles:
:&quot;Pühapäevamaale on veel nelja päeva tee, aga mine [[Neljapäev]]a juurde, tema tunneb seda teed paremini.&quot; (lk 13)
* [[Silvi Väljal]], &quot;Jussikese seitse sõpra&quot;, 1999


[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>i8464crfd2v5a2kx2v6mfrbgqiwhi83</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88250</id>
      <parentid>88232</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:35:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2898" xml:space="preserve">==Piibel==

* 50 Ja kõik [[põgenemine|põgenesid]], jättes ta maha.
:51 Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
:52 Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase [[särk|särgi]] ja põgenes alasti.
* [[Markuse evangeelium]], 14:48-52


==Proosa==

* Siiski tegi tema, Juhan, tookord õieti, kui kandis oma kompsud künna ja kadus, just enne kasakate kohalejõudmist, vallakirjutaja aga, vääriti, jäi paigale ja hooples: &quot;Tõmban särgigi rinna eest lahti, las lasevad, sunnikud!&quot; Tõmbaski, ja sunnikud lasksid, ja jälle oli üks tubli mees vähem. Aga Juhan oli vastanud: &quot;Ei hakka mina oma elunatukest neile väljapigistamiseks jätma, lähen sinna, kus ainult halli [[kurg]]e näeb.&quot; Läkski. Hallide kurgede juures oli vaikne olla. Ta keetis libedast [[luts]]ukalast leent, ja vahel olid ööd juba nii vilud, et leem hangus [[sült|süldiks]]. Magas küna põhjas heintel ja ei tundnud [[käärid]]e kriginat peas, nagu seda oli paari viimase aasta kestel pahatihti juhtunud. (lk 12-13)
** [[Leida Kibuvits]], &quot;Soomustüdruk&quot;, 1986


* &quot;Tere, [[Kolmapäev]]! Ole hea ja näita mulle teed Pühapäevamaale!&quot; Kolmapäeval oli aga kibekiire tegemine. Ta püüdis parajasti üht väikest [[vasikas|vasikat]], kes karjakoplist minema oli lipsanud ning nüüd omapead ringi hullata tahtis.
:&quot;Tule aita see väike vissi karja juurde ajada,&quot; sõnas Kolmapäev, &quot;siis on mul aega sinuga juttu vesta.&quot; Koos saidki nad väikese põgeniku kätte. Kolmapäev kiitis Jussikese väledust ja ütles:
:&quot;Pühapäevamaale on veel nelja päeva tee, aga mine [[Neljapäev]]a juurde, tema tunneb seda teed paremini.&quot; (lk 13)
* [[Silvi Väljal]], &quot;Jussikese seitse sõpra&quot;, 1999


* Mida lähemale naksitrallid linnale jõudsid, seda tihedamaks muutus [[liiklus]]. Peamiselt hakkasid nüüd silma põgenikud, kes rotihirmu tõttu olid [[linn]]ast lahkunud. Küll üksikute perekondade, küll tervete vooride kaupa astusid nad vaevatuna mööda maanteed, kandes käe otsas või turjal igapäevaseid tarbeasju, mis kiiruga olid pampudesse kokku seotud. Paljud põgenikud olid väikeste lastega, paljud olid põgenemisähmis ka ebavajalikku kraami kaasa haaranud ja nägid nüüd vaeva oma põrandalampide, seinavaipade ja lillepottidega.
:Iga kord, kui auto põgenikest mõõdus, kõlas läbi lehtri Kingpoole võimukas hüüd:
:&quot;Tee vabaks [[kass]]idele!&quot;
:Tore oli vaadata, kuidas inimeste näod selle peale selginesid ja lausa särama lõid. Nii suured kui väikesed lehvitasid autole ja kassikarjale rõõmsalt järele ning enamik põgenikest otsustas sealsamas kohe linna tagasi pöörduda.
:&quot;Kui suurepärane on olla [[vabastaja]],&quot; õhkas Sammalhabe õndsalt. (lk 187)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>bmtpvqnfwhr2cnpw9dxzhq15wh1u7qd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alastus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9794</id>
    <revision>
      <id>88233</id>
      <parentid>85952</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:48:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7313" xml:space="preserve">[[File:Abreha and Atsbeha Church - Adam and Eve 01.jpg|thumb|Oma alastusest teadlikud Aadam ja Eeva (keskaegne Abreha ja Atsbeha kaljukirik, Etioopia, seinamaalingud 17.-18. sajandist)]]
[[Pilt:Marguerie Arosa Baigneuse.jpg|pisi|Marguerite Arosa, &quot;Supleja&quot; (1884)]]
[[Pilt:Christine_Deichmann,_Interiør_med_siddende_kvindelig_model,_1911_.png|pisi|Christine Deichmann, &quot;Interjöör istuva modelliga&quot; (1911)]]
[[Pilt:John Singer Sargent - Nude Study of Thomas E. McKeller.jpg|pisi|John Singer Sargent, &quot;Thomas E. McKelleri aktietüüd&quot; (u 1920)]]
[[File:Korb, Erzsébet - May (Human Couple, 1923).jpg|pisi|Erzsébet Korb, &quot;Mai&quot; (1923)]]


'''Alastus''' on negatiivne riietus. Kui riietust üldse ei ole, siis pole ka alastust.

==Piibel==

* Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: &quot;Kus sa oled?&quot;
:10 Ja tema vastas: &quot;Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.&quot;
:11 Siis ta küsis: &quot;Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?&quot;
* [[1. Moosese raamat]] 3:9-11


&lt;poem&gt;
Siis Iiob tõusis ja käristas oma [[kuub|kuue]] lõhki, ajas [[pea]] paljaks, heitis maha, kummardas
21 ja ütles: 
&quot;Alasti olen ma emaihust tulnud 
ja alasti pöördun ma tagasi. 
Issand on andnud ja Issand on võtnud; 
Issanda nimi olgu kiidetud!&quot; 
&lt;/poem&gt;
* [[Iiobi raamat]], 1:20-21


* 50 Ja kõik [[põgenemine|põgenesid]], jättes ta maha.
:51 Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
:52 Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase [[särk|särgi]] ja põgenes alasti.
* [[Markuse evangeelium]], 14:48-52

==Proosa==
* [Polkovnik Schröder:] &quot;Ei ole [[tänapäev]]al meie vahel enam õiget [[seltsimehelikkus]]t. Mul on meeles, kuidas ennemalt ikka iga [[ohvitser]] [[kasiino]]s omalt poolt elu lõbusamaks püüdis teha. Ma mäletan, et üks ohvitser, keegi [[ülemleitnant]] Dankl, kiskus enese alasti, viskas põrandale kõhuli, pistis endale [[heeringas]]aba [[tagumik]]ku ja etendas meile [[näkineid]]u.&quot; (lk 321)
** [[Jaroslav Hašek]], &quot;[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]&quot;, tlk [[Lembit Remmelgas]], 1975


* Kui tahad varjata oma nägu, tule alasti välja.
* Fakt jääb ka siis alasti, kui ta on rüütatud viimase moe järgi.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48


* Võtame kas või alasti tantsimise. Tavalises parasvöötmekliimas tuleb ette väga vähe öid, kus keegi tahaks ilma riieteta tantsida, rääkimata veel probleemist, mida kujutavad [[kivi]]d, [[ohakas|karuohakad]] ja mõni juhuslik [[siil]].
** [[Terry Pratchett]], &quot;Nõiad võõrsil&quot;. Tõlkinud Avo Reinvald. Varrak 2003, lk 17


* Jumala poolt riietamata inimene on nagu alasti.
** [[Laine Villenthal]], [https://kjt.ee/2017/07/telkhoonest-igavesse-eluasemesse-votad-sa-vastu-voi-lukkad-tagasi-2kr-51-10/ &quot;Telkhoonest igavesse eluasemesse – võtad sa vastu või lükkad tagasi? (2Kr 5:1–10)&quot;], Kirik &amp; Teoloogia, 7. juuli 2017, peetud introduktsioonijumalateenistusel 19. novembril 1967 Pindi kirikus


* Kõigi nende pariislaste poolt ehitatud [[maamaja]]de ja [[telk]]idega, mis ulatusid kaugele nõlvakule, muutus küla igal suvel üha enam &quot;Saint-Germain-des-Prés' taoliseks&quot;, nagu tavatses sõnada kunagine pariislane proua Donzert. See [[iseloomustus]] ei selgitanud Martine'ile ega Cécile'ile midagi. Kuid nad teadsid ilma selgitamatagi paremini kui proua Donzert, et noored pariislased on halvasti kasvatatud, et nad on ülbed, rõvetsevad ja lärmakad ega oska eraldada [[oder|otra]] [[kaer]]ast. Noh, kui [[Pariis]]i noorukid on seesugused, siis küla noormehed on nendega võrreldes taltsad nagu [[koduloom]]ad! Ja Pariisi tütarlapsed! — Poolpaljad, sasis juukselised, palja jalu, lühidalt — peaaegu alasti, päikesest pruunistunud kehal vaid püksikesed ja [[rinnahoidja]]! Piisab kortsunud [[taskurätik]]u kaela sidumisest, et seda erilist muljet tekitada. Lühidalt, tänapäeva [[noorpõlv]] on oma vanematele vaid õnnetuseks, nagu ütles proua Donzert oma sõbratarile, apteekrinaisele, aga too vastas talle, et praegune noorpõlv ei valmista mitte põrmugi rohkem muret oma vanematele kui ükspuha missugune eelmine ja et leidub ju igasuguseid lapsi. Ja kui kõik need noored armastavad alasti ringi jalutada, siis võib seda seletada [[arstiteadus]]e [[progress]]iga, suvatsege neid vaid vaadata: kui terved, tugevad ja kui hea [[kehaehitus]]ega nad on... [[puuviljamahl]]ade ja [[vitamiin]]idega... (lk 40)
* &quot;Selleks et vitamiine neelata, pole ennast vaja alasti kiskuda,&quot; ütles proua Donzert.
:[Apteekriproua:] &quot;Muidugi mitte, aga kui oled alasti, mõjuvad nad paremini.&quot; (lk 40)
* [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


* ... sinu &quot;Traktaat füüsilisest maailmast&quot; pani teda kindlasti nutma. Ta kukuks sinust kuradeid välja ajama, kui sa õnnetuseks [[Brugge]]sse satuksid.&quot;
:&quot;Ta teeks hullematki,&quot; ütles Zenon nägu krimpsutades. &quot;Ometi ma ju rüütasin oma [[mõte|mõtte]] hoolikalt igasugu tavakohastesse ümberütlemistesse. Ühte kohta torkasin suurtähe, teisale Jumala; soostusin isegi koormama oma [[lause]]t Atribuutide ja Substantside kohmaka koluga. See sõnapahn on nagu meie särgid-püksid: nad pakuvad kandjale kaitset, kuid ei takista teda nende all rahumeeli alasti olemast.&quot;
:&quot;Nad takistavad siiski,&quot; ütles seikleja. &quot;[[Paavst]]i aedades mõnd [[Apollon]]i kuju vaadates olen alati [[kadedus]]t tundnud, et temale on lubatud end näidata nii, nagu ta ema Leto ta ilmale tõi. Hea on olla ainult vabana, ja oma vaateid varjata on veel tülikam kui oma ihu peita.&quot; 
* [[Marguerite Yourcenar]], &quot;Opus nigrum&quot;. Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 76


* Miks ei saa ma muutuda millekski muuks: [[mask]]iks, kestaks, kujuks? Heitsin vargsi pilke ümberringi ja püüdsin mõista selle loo olemust, millesse ma olin sattunud. Kas see on traagiline või lihtsalt kurb? Kõik näitlejad selles näitemängus kannavad maske, isegi mina kannan maski, ma pole kunagi alasti. Armukese juures on minu alastus lihtsalt üks maskidest, miski, mida ta näeb, miski, millesse ma ise just eriti uskuda ei saa. (lk 35)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49

==Luule==

&lt;poem&gt;
Alasti naiste ning hoorte perrä
kisop mo himo; kõik tii viivä sinnä
värati mano, kon sivvo om kerrä
tõmmanu ennäst, et valvata linnä.
&lt;/poem&gt;
* [[Henrik Visnapuu]], &quot;Issand halesta&quot; (1912)


&lt;poem&gt;
Ju jalgel maas kui kähar vahulaine   
Mu kleidi valkjasroheline siid   
Ja kahisedes langevad kõik rüüd,   
Sest riidetult on siiski kaunim naine.
&lt;/poem&gt;
* [[Marie Under]], &quot;Ekstaas&quot; kogus &quot;Sonetid&quot;. Siuru 1917, lk 22


&lt;poem&gt;
Too laad sind päris alasti ei kisu,  
kui ära peidad krobedamad vead,  
ning ehkki värsil pole mingit sisu –  
[[luukere]] püsti hoiab [[riim]]is read.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Sütiste]], &quot;Sonett&quot; (1939, ajakiri &quot;Varamu&quot; nr 1)

==Vanasõnad==
* Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Riietus]]</text>
      <sha1>ksab761jh4p1k6pzvlhjvc57xvup7qk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Doktoritöö</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10115</id>
    <revision>
      <id>88249</id>
      <parentid>76056</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:34:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2398" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Praeguseks on kõik muutunud, hästi palju võimalusi on juurde tekkinud ja need, kes pole ise nullist alustanud, ei oska seda hinnata. Minul olid doktoritööd alustades kasutada enam-vähem vaid [[joonlaud]] ja [[Kaalumine|kaalud]]. (lk 128)
** [[Ülo Niinemets]], rmt: [[Virgo Siil]], &quot;Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti&quot;, Argo, 2019


* Väga laias laastus saigi Beirutis pesitsevad Lääne inimesed jagada kolme rühma: minusuguste doktorantide ja [[teadustöötaja]]te kõrval resideerusid seal veel [[MTÜ]] töötajad ning Lähis-Idale spetsialiseerunud [[ajakirjanik]]ud. See välismaalaste [[kogukond]], mis on Beirutisse kogunenud ühel või teisel viisil teiste [[kannatused|kannatusi]] analüüsima, eksisteerib aga tihti kohalikega võrreldes [[paralleelmaailm]]as. Kui [[projekt]] ja selle finantseering läbi saavad, suundutakse koju muude asjadega tegelema. &quot;Minule on see minu [[elu]], sinule doktoritöö,&quot; võttis üks minu intervjueeritav situatsiooni kokku.
** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud &quot;Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud&quot;], Delfi, 06.08.2020


* Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest rõõmust lausa poisikeselikult hüppama.
:&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis [[doktor]]!&quot;
:Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
:&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad [[muuseum]]is välja. Kuid peale selle on neil veel eriline tähendus minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt [[linnuteadlane]], mu pisikesed, ja kirjutan doktoritööd! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? &quot;Mõningatest [[harakas|harakate]] iseäralikest harjumustest.&quot; Nüüd te ehk mõistate, mida teie [[annetus]] mulle tähendab?&quot;
:Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
:&quot;Niisiis,&quot; ütles juhataja naeratades. &quot;Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema.&quot; (lk 190)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Teadus]]
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>j7g76gv05uu5cb5ezi9pr56a5zp03jk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88255</id>
      <parentid>88249</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:43:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2401" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest rõõmust lausa poisikeselikult hüppama.
:&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis [[doktor]]!&quot;
:Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
:&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad [[muuseum]]is välja. Kuid peale selle on neil veel eriline tähendus minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt [[linnuteadlane]], mu pisikesed, ja kirjutan doktoritööd! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? &quot;Mõningatest [[harakas|harakate]] iseäralikest harjumustest.&quot; Nüüd te ehk mõistate, mida teie [[annetus]] mulle tähendab?&quot;
:Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
:&quot;Niisiis,&quot; ütles juhataja naeratades. &quot;Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema.&quot; (lk 190)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


* Praeguseks on kõik muutunud, hästi palju võimalusi on juurde tekkinud ja need, kes pole ise nullist alustanud, ei oska seda hinnata. Minul olid doktoritööd alustades kasutada enam-vähem vaid [[joonlaud]] ja [[Kaalumine|kaalud]]. (lk 128)
** [[Ülo Niinemets]], rmt: [[Virgo Siil]], &quot;Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti&quot;, Argo, 2019


* Väga laias laastus saigi Beirutis pesitsevad Lääne inimesed jagada kolme rühma: minusuguste doktorantide ja [[teadustöötaja]]te kõrval resideerusid seal veel [[MTÜ]] töötajad ning Lähis-Idale spetsialiseerunud [[ajakirjanik]]ud. See välismaalaste [[kogukond]], mis on Beirutisse kogunenud ühel või teisel viisil teiste [[kannatused|kannatusi]] analüüsima, eksisteerib aga tihti kohalikega võrreldes [[paralleelmaailm]]as. Kui [[projekt]] ja selle finantseering läbi saavad, suundutakse koju muude asjadega tegelema. &quot;Minule on see minu [[elu]], sinule doktoritöö,&quot; võttis üks minu intervjueeritav situatsiooni kokku.
** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud &quot;Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud&quot;], Delfi, 06.08.2020


[[Kategooria:Teadus]]
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>3sizdzld9oyeaxhi0ycc7725x3oqhe8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Röövik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10141</id>
    <revision>
      <id>88254</id>
      <parentid>77725</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:39:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4354" xml:space="preserve">[[Fail:EL foto, Eimar Kull - PILT733666.jpg|pisi|Roheline ja vägagi ablas suur-harksaba röövik]]
'''Röövik''' on [[liblikas|liblikaliste]] vastne.

==Proosa==

* Öösel aga äratas mind kummaline hääl: midagi näriti, keegi matsutas valjult. Mul hakkas õudne, mis see võis olla? Süütasin küünla ja nägin, kuidas prao vahelt roomasid tuppa jälgid rasvased tõugud. Hüppasin voodist, avasin vaheukse — kõrvaltuba lausa kihas tõukudest. Nad närisid valjult [[mooruspuu]]lehti ja tundsid end ilmselt mõnusasti, igatahes mõnusamalt kui mina. Külavanem oli siinne suurim siidiussikasvataja. Olin rõõmus, et ei tarvitsenud teist ööd selles ebameeldivas naabruses viibida. (lk 76)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* Topper oli kollektsionäär.
:Ta kogus kõikvõimalikke [[asi|asju]] ja igasugu pudipadi. Peaasjalikult kogus ta niisuguseid asju, mida sai taskus kanda ja oma headele sõpradele kinkida.
:Talvel ta suurt midagi ei leidnud, aga [[suvi]] oli see-eest kollektsionäärile hea aeg.
:Suvel leidis Topper [[lind|linnupoegi]] ja õllekorgitõmbajaid ja ümmargusi valgeid [[kivi]]kesi.
:Ta leidis siniste tiibadega põrnikaid ja suuri pehmeid [[roheline|rohelisi]] röövikuid. Ja leidis kolme rattaga roostetanud lapsevankri.
:[[Lapsevanker]] oli Topperile üks suve paremaid leide. (lk 11)
* [[Ole Lund Kirkegaard]], &quot;On üks ninasarvik Otto&quot;, tlk [[Arvo Alas]], 1982


* Pan oli keskmist või lühemat kasvu, kõhukesega, natuke isegi lihtsameelse [[nägu|näoga]], kuhu ootamatult sugenes rõõmus kaval [[naeratus]]. Ta näis armastavat häid [[riided|riideid]] ja erksaid värve nagu üks tubli isas[[lind]] kunagi: mäletan, kuidas tal oli seljas [[oranž]] mohäärist [[džemper]], millega ta natuke meenutas ilusat päevakoera.
** [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]] kirjeldus [[Aleksander Kurtna]] kohta, &quot;Esimest korda &quot;Loomingusse&quot;&quot;, Looming 1/2011


* Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse [[liblikas]]. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. 
** [[Thomas Nagel]], &quot;Mis tunne on olla nahkhiir?&quot;. Tõlkinud [[Tiiu Hallap]]. Akadeemia 10/1996, lk 2104


* Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari.
:&quot;Selge,&quot; ütles ta siis. &quot;Puulehed... No muidugi!&quot;
:Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab.
:&quot;Vaadake seda,&quot; ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. &quot;See on röövikuid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. [[Loodus]]e [[tasakaal]] on rikutud.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; imestas Kingpool. &quot;Missugune tasakaal?&quot;
:&quot;Looduses on ju kõik omavahel seotud,&quot; rääkis Sammalhabe edasi. &quot;[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid.&quot; (lk 176)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ma tõrelesin kevad[[kannike]]st,
et miks ta, varas, oma lõhnamee
on näpanud mu sõbra hingusest;
ja tema pehme palge [[purpur]] - see
on veri minu armsa südamest!
Su kätt ma heitsin ette [[liilia]]le,
su juukseid [[majoraan]]is näha võis
ning ühes [[roos]]is punastas su pale,
su valget jumet näitas teise õis.
Ja kolmas, punavalkjas topelt-varas
sult lisaks oli võtnud hõngu ka.
kuid [[vargus]]e eest nuhtlus tuli paras:
tõuk õitseajal surnuks järas ta.
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], 99. sonett. Tõlkinud [[Harald Rajamets]], rmt: W. Shakespeare, &quot;Sonetid&quot;, 1987, lk 108

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Putukad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>97sb0wsoj9mw160vx57gbyceik58lfs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirjavahetus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10196</id>
    <revision>
      <id>88439</id>
      <parentid>65981</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:22:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3799" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Nüüd läheb Arno koju ja ütleb enesele minnes: &quot;Vahel on [[vaikimine]] huvitavam kui kirjavahetus. Ükskõik... võib-olla tuleb järgmise postiga mõni sõna.&quot; (lk 271)
** [[Oskar Luts]], &quot;[[Suvi (Luts)|Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest]]&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 220


* 2012. aastal võitis mononäidendite võistluse [[Tõnu Õnnepalu]] &quot;Vennas&quot; (Eesti Draamateater, 2014, lav [[Aleksander Eelmaa]]), kirjutatud kahe [[Hiiumaa]] venna autentse kirjavahetuse põhjal. Üks Ameerikas ja teine Kõrgessaares, peeti mitu aastakümmet kirja teel sidet — Ameerikast Hiiumaale saadetud kirjad sattusid Tõnu Õnnepalu kätte. Hiiu keelt tundva kirjaniku käes kõnelevad nad muu hulgas ka kui hämmastav tunnismärk sellest, kuidas [[keel]]e enda [[poeesia]]l on oma lugu rääkida. (lk 76)
** [[Ene Paaver]], &quot;Kohvi tuleb juua, mitte ära juua&quot;, rmt: &quot;Eesti näitekirjanduse 20 aastat&quot;, 2014, lk 67-88


* Nad hakkasid kuuldud [[hääl]]e suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid [[pisar]]atest märjad ning tal oli terve näputäis [[kiri|kirju]] käes.
:&quot;Mis sa siin ometi teed?&quot; küsis Sammalhabe kaastundlikult.
:Muhv hakkas uuesti nuuksuma.
:&quot;Ma olen nii [[üksindus|üksik]],&quot; luksus ta. &quot;Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud.&quot;
:&quot;Ah sina oled üksik!&quot; sai Kingpool vihaseks. &quot;Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja [[sõbrad]], või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!&quot;
:&quot;Palun vabandust,&quot; ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. &quot;Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all.&quot;
:&quot;Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!&quot; vangutas Sammalhabe pead.
:&quot;Eks kuulake ise,&quot; ohkas Muhv. &quot;Siis te ehk mõistate mind paremini!&quot;
:Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema.
:&quot;Kallis Muhv!&quot; luges ta. &quot;Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra...&quot;
:Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama.
:&quot;Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!&quot; ohkas Sammalhabe. &quot;Mis mõte sellel on?&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ei olegi mõtet,&quot; nuttis Muhv. &quot;Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama.&quot;
:&quot;Selle tobeda harjumuse me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. &quot;Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta [[luuletus]]i, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti lõkke juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega.&quot;
:&quot;Mulle meeldivad eriti [[loodusluule]]tused,&quot; ütles Sammalhabe.
:Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud.
:&quot;Ma tänan teid, sõbrad!&quot; hüüdis ta säravi silmi. &quot;Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan [[luuletaja]]ks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis [[magus]]at [[kurbus]]t ja [[valu]]!&quot;
:&quot;Mina eelistaksin siiski magusat [[kook]]i koos magusa [[kakao]]ga,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kõigepealt tuleb ikka [[kass]] vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub.&quot; (lk 80-81)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>prhpj14onl15bpn6x3m38o9eck17ld5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88466</id>
      <parentid>88439</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T10:40:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3803" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Nüüd läheb Arno koju ja ütleb enesele minnes: &quot;Vahel on [[vaikimine]] huvitavam kui kirjavahetus. Ükskõik... võib-olla tuleb järgmise postiga mõni sõna.&quot; (lk 271)
** [[Oskar Luts]], &quot;[[Suvi (Luts)|Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest]]&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 220


* Nad hakkasid kuuldud [[hääl]]e suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid [[pisar]]atest märjad ning tal oli terve näputäis [[kiri|kirju]] käes.
:&quot;Mis sa siin ometi teed?&quot; küsis Sammalhabe kaastundlikult.
:Muhv hakkas uuesti nuuksuma.
:&quot;Ma olen nii [[üksindus|üksik]],&quot; luksus ta. &quot;Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud.&quot;
:&quot;Ah sina oled üksik!&quot; sai Kingpool vihaseks. &quot;Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja [[sõbrad]], või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!&quot;
:&quot;Palun vabandust,&quot; ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. &quot;Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all.&quot;
:&quot;Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!&quot; vangutas Sammalhabe pead.
:&quot;Eks kuulake ise,&quot; ohkas Muhv. &quot;Siis te ehk mõistate mind paremini!&quot;
:Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema.
:&quot;Kallis Muhv!&quot; luges ta. &quot;Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra...&quot;
:Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama.
:&quot;Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!&quot; ohkas Sammalhabe. &quot;Mis mõte sellel on?&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ei olegi mõtet,&quot; nuttis Muhv. &quot;Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama.&quot;
:&quot;Selle tobeda harjumuse me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. &quot;Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta [[luuletus]]i, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti lõkke juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega.&quot;
:&quot;Mulle meeldivad eriti [[loodusluule]]tused,&quot; ütles Sammalhabe.
:Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud.
:&quot;Ma tänan teid, sõbrad!&quot; hüüdis ta säravi silmi. &quot;Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan [[luuletaja]]ks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis [[magus]]at [[kurbus]]t ja [[valu]]!&quot;
:&quot;Mina eelistaksin siiski magusat [[kook]]i koos magusa [[kakao]]ga,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kõigepealt tuleb ikka [[kass]] vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub.&quot; (lk 80-81)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* 2012. aastal võitis mononäidendite võistluse [[Tõnu Õnnepalu]] &quot;Vennas&quot; (Eesti Draamateater, 2014, lav [[Aleksander Eelmaa]]), kirjutatud kahe [[Hiiumaa]] venna autentse kirjavahetuse põhjal. Üks Ameerikas ja teine Kõrgessaares, peeti mitu aastakümmet kirja teel sidet — Ameerikast Hiiumaale saadetud kirjad sattusid Tõnu Õnnepalu kätte. Hiiu keelt tundva kirjaniku käes kõnelevad nad muu hulgas ka kui hämmastav tunnismärk sellest, kuidas [[keel]]e enda [[poeesia]]l on oma lugu rääkida. (lk 76)
** [[Ene Paaver]], &quot;Kohvi tuleb juua, mitte ära juua&quot;, rmt: &quot;Eesti näitekirjanduse 20 aastat&quot;, 2014, lk 67-88


[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>6gubxrd7aqz40zr6ezr3u6h6i9yuq9f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88467</id>
      <parentid>88466</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T10:42:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3817" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Nüüd läheb Arno koju ja ütleb enesele minnes: &quot;Vahel on [[vaikimine]] huvitavam kui kirjavahetus. Ükskõik... võib-olla tuleb järgmise postiga mõni sõna.&quot; (lk 271)
** [[Oskar Luts]], &quot;[[Suvi (Luts)|Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest]]&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 220


* Nad hakkasid kuuldud [[hääl]]e suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid [[pisar]]atest märjad ning tal oli terve näputäis [[kiri|kirju]] käes.
:&quot;Mis sa siin ometi teed?&quot; küsis Sammalhabe kaastundlikult.
:Muhv hakkas uuesti nuuksuma.
:&quot;Ma olen nii [[üksindus|üksik]],&quot; luksus ta. &quot;Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud.&quot;
:&quot;Ah sina oled üksik!&quot; sai Kingpool vihaseks. &quot;Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja [[sõbrad]], või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!&quot;
:&quot;Palun vabandust,&quot; ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. &quot;Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all.&quot;
:&quot;Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!&quot; vangutas Sammalhabe pead.
:&quot;Eks kuulake ise,&quot; ohkas Muhv. &quot;Siis te ehk mõistate mind paremini!&quot;
:Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema.
:&quot;Kallis Muhv!&quot; luges ta. &quot;Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra...&quot;
:Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama.
:&quot;Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!&quot; ohkas Sammalhabe. &quot;Mis mõte sellel on?&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ei olegi mõtet,&quot; nuttis Muhv. &quot;Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama.&quot;
:&quot;Selle tobeda [[harjumus]]e me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. &quot;Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta [[luuletus]]i, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti [[lõke|lõkke]] juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega.&quot;
:&quot;Mulle meeldivad eriti [[loodusluule]]tused,&quot; ütles Sammalhabe.
:Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud.
:&quot;Ma tänan teid, sõbrad!&quot; hüüdis ta säravi silmi. &quot;Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan [[luuletaja]]ks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis [[magus]]at [[kurbus]]t ja [[valu]]!&quot;
:&quot;Mina eelistaksin siiski magusat [[kook]]i koos magusa [[kakao]]ga,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kõigepealt tuleb ikka [[kass]] vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub.&quot; (lk 80-81)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* 2012. aastal võitis mononäidendite võistluse [[Tõnu Õnnepalu]] &quot;Vennas&quot; (Eesti Draamateater, 2014, lav [[Aleksander Eelmaa]]), kirjutatud kahe [[Hiiumaa]] venna autentse kirjavahetuse põhjal. Üks Ameerikas ja teine Kõrgessaares, peeti mitu aastakümmet kirja teel sidet — Ameerikast Hiiumaale saadetud kirjad sattusid Tõnu Õnnepalu kätte. Hiiu keelt tundva kirjaniku käes kõnelevad nad muu hulgas ka kui hämmastav tunnismärk sellest, kuidas [[keel]]e enda [[poeesia]]l on oma lugu rääkida. (lk 76)
** [[Ene Paaver]], &quot;Kohvi tuleb juua, mitte ära juua&quot;, rmt: &quot;Eesti näitekirjanduse 20 aastat&quot;, 2014, lk 67-88


[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>saaldlod4adzbyct86k253tp8umj5fh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88468</id>
      <parentid>88467</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T10:44:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4210" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Nüüd läheb Arno koju ja ütleb enesele minnes: &quot;Vahel on [[vaikimine]] huvitavam kui kirjavahetus. Ükskõik... võib-olla tuleb järgmise postiga mõni sõna.&quot; (lk 271)
** [[Oskar Luts]], &quot;[[Suvi (Luts)|Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest]]&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 220


* Nad hakkasid kuuldud [[hääl]]e suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid [[pisar]]atest märjad ning tal oli terve näputäis [[kiri|kirju]] käes.
:&quot;Mis sa siin ometi teed?&quot; küsis Sammalhabe kaastundlikult.
:Muhv hakkas uuesti nuuksuma.
:&quot;Ma olen nii [[üksindus|üksik]],&quot; luksus ta. &quot;Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud.&quot;
:&quot;Ah sina oled üksik!&quot; sai Kingpool vihaseks. &quot;Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja [[sõbrad]], või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!&quot;
:&quot;Palun vabandust,&quot; ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. &quot;Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all.&quot;
:&quot;Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!&quot; vangutas Sammalhabe pead.
:&quot;Eks kuulake ise,&quot; ohkas Muhv. &quot;Siis te ehk mõistate mind paremini!&quot;
:Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema.
:&quot;Kallis Muhv!&quot; luges ta. &quot;Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra...&quot;
:Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama.
:&quot;Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!&quot; ohkas Sammalhabe. &quot;Mis mõte sellel on?&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ei olegi mõtet,&quot; nuttis Muhv. &quot;Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama.&quot;
:&quot;Selle tobeda [[harjumus]]e me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. &quot;Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta [[luuletus]]i, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti [[lõke|lõkke]] juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega.&quot;
:&quot;Mulle meeldivad eriti [[loodusluule]]tused,&quot; ütles Sammalhabe.
:Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud.
:&quot;Ma tänan teid, sõbrad!&quot; hüüdis ta säravi silmi. &quot;Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan [[luuletaja]]ks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis [[magus]]at [[kurbus]]t ja [[valu]]!&quot;
:&quot;Mina eelistaksin siiski magusat [[kook]]i koos magusa [[kakao]]ga,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kõigepealt tuleb ikka [[kass]] vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub.&quot; (lk 80-81)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Meeletu kirjavahetus käis terve [[nädal]] otsa, kulmineerudes tema ettepanekuga kohtuda [[pühapäev]]a õhtul ja minu järelemõtlematult antud eufoorilise nõusolekuga. Mõnikord, kui me kõik klõbistame [[arvuti]]te taga, vaatan ma kontoris ringi ja mõtlen, kas keegi meist üldse [[töö]]d ka teeb. 
** [[Helen Fielding]], &quot;Bridget Jonesi päevik&quot;. Tlk Kersti Tarien, 1998, lk 35


* 2012. aastal võitis mononäidendite võistluse [[Tõnu Õnnepalu]] &quot;Vennas&quot; (Eesti Draamateater, 2014, lav [[Aleksander Eelmaa]]), kirjutatud kahe [[Hiiumaa]] venna autentse kirjavahetuse põhjal. Üks Ameerikas ja teine Kõrgessaares, peeti mitu aastakümmet kirja teel sidet — Ameerikast Hiiumaale saadetud kirjad sattusid Tõnu Õnnepalu kätte. Hiiu keelt tundva kirjaniku käes kõnelevad nad muu hulgas ka kui hämmastav tunnismärk sellest, kuidas [[keel]]e enda [[poeesia]]l on oma lugu rääkida. (lk 76)
** [[Ene Paaver]], &quot;Kohvi tuleb juua, mitte ära juua&quot;, rmt: &quot;Eesti näitekirjanduse 20 aastat&quot;, 2014, lk 67-88


[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>66xpuhr7u9aiuwtngoycyzoni15x0vj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Varakamber</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10338</id>
    <revision>
      <id>88303</id>
      <parentid>52755</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:09:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2703" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Ta kutsus Porthose käeviipega kohale ning näitas talle avaust ja [[trepp]]i. Mõlemad mehed vaatasid teineteisele kohkunult otsa.
:&quot;Kui me ihkaksime ainult [[kuld]]a,&quot; sosistas d'Artagnan tasakesi, &quot;siis oleksime nüüd eesmärgile jõudnud ning võiksime surmani [[rikkus]]t nautida.&quot;
:&quot;Kuidas nii?&quot;
:&quot;Kas te ei mõista siis, Porthos, et kõigi oletuste kohaselt viib see trepp [[kardinal]]i kuulsasse varakambrisse, millest nii palju kõneldakse, ja meil poleks vaja muud teha, kui [[trepp|trepist]] alla minna, mõni varakast tühjaks teha, kardinal luku taha panna ja kaduda, viies kaasa nii palju kulda kui jõuame. Lükkaksime selle apelsinipuu oma kohale tagasi ja keegi ei tuleks meilt iial küsima, kust me oma [[varandus]]e oleme saanud. Isegi mitte kardinal.&quot;
:&quot;See oleks ilus [[saak]] sulidele,&quot; ütles Porthos, &quot;kuid kahe [[aadlik]]u poolt oleks see minu arvates vääritu tegu.&quot;
:&quot;See on ka minu arvamine,&quot; ütles d'Artagnan, &quot;seepärast ma ütlesingi: &quot;Kui me ihkaksime ainult kulda.&quot; Kuid me ihkame siiski midagi muud.&quot; (lk 851)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Ruumis valitseva üüratu [[tühjus]]e põhjal võis kohe aru saada, et tegu on varakambriga. /---/ Tekkis lugupidav [[vaikus]] nagu alati, kui suurem kogus [[raha]] on kuhugi haihtunud. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]]. Varrak 2001, lk 187


* Kui [[rott]] oli puu otsast alla kukkunud, jäi Kingpool otsekohe magama. Ning kui ta siis lõpuks pikast ja sügavast unest ärkama hakkas, olid Muhv ja Sammalhabe jõudnud [[puuõõnsus]]ega juba ammust-ilma põhjalikult tutvuda. See meenutas väikest mugavat kambrikest, ja igas kambrinurgas oli leidunud suurel hulgal igasuguseid läikivaid asju. Kõik need asjad olid nüüd keskpõrandale valgusesõõri hunnikusse laotud ning Muhv ja Sammalhabe uurisid neid huviga.
:&quot;Olen ma elus?&quot; küsis Kingpool uniselt silmi hõõrudes.
:&quot;Elus, elus,&quot; naeratas Muhv, kes läikivast kraamivirnast parajasti Kingpoole [[auraha]] välja sikutas.
:&quot;Ja teie?&quot; päris Kingpool edasi. &quot;Kas teie olete samuti elus või?&quot;
:&quot;Täiesti,&quot; nohises Sammalhabe.
:Kingpool polnud ikka veel päriselt ärkvel.
:&quot;Aga kallid sõbrad,&quot; ütles ta. &quot;Sel juhul lubage küsida, mispärast siin nii pime on?&quot;
:&quot;Me oleme [[harakas|haraka]] varakambris,&quot; selgitas Muhv. &quot;Ja varakambrites valitseb ju harilikult alati salapärane [[hämarus]].&quot; (lk 143)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Ruumid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Majandus]]</text>
      <sha1>hm6orwrzche3wxkj7v3r9ldkqoyf337</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nööp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10378</id>
    <revision>
      <id>88299</id>
      <parentid>65088</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:05:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4526" xml:space="preserve">[[Pilt:Gerda_Rydberg_Tirén.jpg|pisi|Gerda Tirén, &quot;Sohval&quot;]]
==Proosa==
* &quot;Kas see härra polegi [[rüütel]]?&quot; küsis kuninganna lord Winterilt.
:&quot;See härra on abee d'Herblay,&quot; vastas küsitu.
:Aramis punastas.
:&quot;''Madame'',&quot; ütles ta, &quot;ma olen tõesti abee, kuid mitte omal soovil. Ma pole iial tundnud kutsumust kanda vaimulikurüüd. Minu [[sutaan]] käib kinni ainult ühe nööbiga ja ma olen iga hetk valmis uuesti musketäriks hakkama. Kuna ma ei teadnud, et mul on täna hommikul au näha Teie Majesteeti, ehtisin ma end nende riietega. Ent see ei takista mind sugugi olemast mees, kelle Teie Majesteet leiab olevat täiesti andunud enda teenimisele, mida iganes ta ka ei suvatseks käskida.&quot; (lk 406)
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Köster tuli. Nüüd sammus punapeaga mehike paljais sukis klassituppa, jäi vesiste silmadega köstri otsa vahtima ja sõnas läbi nutu:
:&quot;Nööbid on ära.&quot;
:&quot;Mis nööbid?&quot;
:&quot;Saapa nööbid. Õhta olid peal, Visak nägi kah, aga täna hommiku tahan jalga tõmmata, ja mitte ühte ei ole enam.&quot;
:&quot;Noo, mis see tähendab?&quot;
:Hirmus pilk nagu jumala välk taevast käis üle poistekarja.
:Surmavaikus.
:Viimati, kui juba piinlikuks hakkas minema, ütles Toots:
:&quot;Vahest viisid rotid ära. Rotid armastavad läikivaid asju. Meil viisid kapsaraua ära ja ei leidnudki üles.&quot;
* [[Oskar Luts]], &quot;Kevade&quot;, peatükk IX. Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 33


* Kõik olid väga elevil ning rahutud, sest kuuldused [[koduvana]] [[tädi]]st ja tema iseloomust olid juba jõudnud levida üle kogu maa. Peale selle tekitas põhjendatult [[hirm]]u ka arvamus, et [[pleektatsu]]d laostavad riigi ja söövad nahka Üllatuste aia. Ometigi ei öelnud keegi selle kohta sõnakestki noorpaarile, kes vahetas rahuliku südamega isekeskis nööpe.
** [[Tove Jansson]], &quot;Muumipapa memuaarid&quot;. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 201


* Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii [[aeg|ajas]] kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille [[vili|viljad]] küpsevad alles tuhandete [[aasta]]te pärast. Selle taustal õitseb aimdus teadvuse nähtamatust niidistikust, [[universum]]i mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)
* [[Valdur Mikita]], &quot;Lingvistiline mets&quot;, Välgi metsad 2013


* [Murbles:] &quot;Nojah, Felicity tüdis sellest, et teda nõelutud musliinkleitides ja puhastusest tulnud kinnastes seltskonnas ringi veeti — ja tal oli piisavalt iseloomu, et vihastada ema lõputute plaanide peale kosjasobitamise vallas. Üks kole, vanadusest nõder ning tõbedest ja liiderdamisest puretud vikont oleks hea meelega ilusa kaheksateistkümneaastase tütarlapse kõrval altari ette tudisenud ning ma pean kahetsustundega ütlema, et neiu isa ja ema tegid kõik, mis oli nende võimuses, et Felicity selle häbiväärse ettepaneku vaistu võtaks. Tegelikult kuulutati kihlus juba välja ning laulatuspäevgi oli kindlaks määratud, kui Felicity ühel hommikul perekonna ülimaks õuduseks rahulikult teatas, et ta oli enne hommikusööki kodust välja läinud ning äärmiselt sündsusetu rutu ja salatsemisega [[abiellumine|abiellunud]] kellegi keskealise mehega, kelle nimi oli Dormer ja kes oli väga aus, üpris jõukas ning, hirmus öelda — edukas [[vabrikant]]. Ja papjeemašeest või muust säärasest valmistatud ning patenditud purunematu kannaga nööbid kujutasidki endast jäledat tagapõhja, millega see põikpäine Victoria-aegne neiu oli end sidunud.&quot; (lk 15)
** [[Dorothy L. Sayers]], &quot;Korralagedus Bellona klubis&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2013


* &quot;Sa taevas küll,&quot; vangutas Kingpool pead. &quot;Milleks tal ometigi nii palju nööpe tarvis läheb!&quot;
:&quot;Harakale ei lähe kogu sellest varandusest mitte kui midagi tarvis,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Nüüd me alles näeme, kuhu [[ahnus|omandikirg]] võib välja viia.&quot; (lk 145)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
Käib [[tänav]]atel [[mure]]deta mehi,
[[Käed]] taskus, vile [[suu]]s, nööp puudu eest.
Nad liigse hoolega end eal ei ehi.
Käib tänavail ka [[kaabu]]deta mehi - 
Ei hooli [[lumi|lumest]] nad, ei [[vihm]]aveest.
&lt;/poem&gt;
* [[Rein Raud]], &quot;* Käib tänavatel muredeta mehi&quot; kogust &quot;Kaks küünalt&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 18

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Riietus]]</text>
      <sha1>0mvfm3r0zeru6b2wdjgahpnjcdcbbva</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vanavanaema</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10537</id>
    <revision>
      <id>88273</id>
      <parentid>53302</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:07:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2068" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Ega see [[vanaema]] ei olnud,&quot; katkestas teda Mati. &quot;See oli emme. Meie [[perekond|perekonna]] [[pea]] ja [[süda]], nagu isa ütleb.&quot;
:&quot;Ükskõik,&quot; jätkas Une-Mati oma pooleli jäänud mõtet, &quot;olgu ema või vanaema, aga mina oleksin ikkagi [[viisakus]]e pärast pidanud...&quot;
:&quot;Ei ole sugugi ükskõik!&quot; täpsustas Mati. &quot;Vanaema pole kodus, sest vanaema on Buratino ja Buratino mängib täna õhtul. Ja minu ema on praegu koos isaga [[Tartu]]s. Aga see oli hoopis emme. Ja emme on ju mu vanavanaema! Seda teab igaüks.&quot;
:Nii keerulise perekonnaseisu kohta ei osanud Une-Mati midagi ütelda. (lk 22-23)
* [[Dagmar Normet]], &quot;Une-Mati, Päris-Mati ja Tups&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1979


* Samas aga pahvatas Sammalhabe:
:&quot;Mis siin enam pingutada! [[Medaljon]]!“
:&quot;Õige!&quot; hüüatas Muhv. &quot;Medaljon! Muidugi medaljon!&quot;
:Ta hüppas laua tagant püsti ja tormas uksest välja, et [[harakas|haraka]] [[varakamber|varakambrist]] leitud medaljoni autost ära tuua.
:Noorperenaine vaatas tähelepanelikult Sammalhabemele otsa.
:&quot;Mis medaljonist te rääkisite?&quot; küsis ta tõsinedes.
:&quot;Üks hetk, palun,&quot; tegi Sammalhabe kelmika näo. &quot;Kohe selgub kõik.&quot;
:Ning vaevalt jõudis noorperenaine Kingpoole kausikese kolmandat korda [[moos]]i täis tõsta, kui Muhv oli juba tagasi. Ta kõigutas keti otsas rippuvat medaljoni tähendusrikkalt käes ja küsis võidukalt:
:&quot;Kes ütleb ära, mis [[pilt]] siin sees on?&quot;
:Pisut aega valitses vaikus. Siis sosistas noorperenaine vapustatult:
:&quot;See medaljon on meie [[perekond|perekonna]] aare ja seal sees on minu vanavanaema pilt. Ma kandsin medaljoni alati kaelas, kuni see ühel õnnetul päeval salapäraselt kaduma läks.&quot;
:&quot;Ja tänasel õnnelikul päeval saate te oma aarde jälle kätte,&quot; ütles Muhv ning ulatas medaljoni noorperenaisele. &quot;Te olete oma vanavanaemaga muide äärmiselt sarnane.&quot; (lk 160)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>gsejzg2f2iunkuhtn5r84x8rejcz3vy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roomamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10918</id>
    <revision>
      <id>88497</id>
      <parentid>74961</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:41:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3372" xml:space="preserve">==Luule==

&lt;poem&gt;
Kes meeldida tahab, peab roomama,
&quot;jah&quot; üteldes &quot;ei&quot; peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja — tänama!
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Kes_meeldida_tahab &quot;Kes meeldida tahab&quot;]

==Proosa==

* &quot;Rooma!&quot; oli talle soovitanud Wallau, kes oli osa võtnud sõjast, võitlustest Ruhris, võitlustest Kesk-Saksamaal, ja üldse kõigest, millest iganes oli võimalik osa võtta. &quot;Rooma alati edasi, Georg. Ja ära mõtle, et sind on avastatud. Nii mõnigi on just seetõttu tabatud, et pidas end avastatuks ja tegi siis mingi lolluse.&quot; (lk 22)
** [[Anna Seghers]], &quot;Seitsmes rist&quot;. Tõlkinud Agnes Kerge. Tallinn: Eesti Raamat, 1982


* Ja kuidas ma aastate kaupa võitlesin, et nõiaringist pääseda. Ometi olime teineteisesse armunud. Nüüd on tulemus käes. Mind on käsutatud, alguses mees, siis lapsed. On taltsutatud ja käsutatud. Nüüd mõtlen juba tõsiselt [[vaestemaja]] peale. On tunne, et ei jaksa enam teenida. Kuid ega ei ole vist kerge ka vaestemajja saada, kui on sugulasi. Tuleb roomata [[põrand]]ad ning teiste suitsutuhka ja sülge maha pesta. 
** [[Aino Suits]] 12. oktoobril 1947, &quot;Päevaraamat 1901-1964&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2014


* Meie aga roomasime edasi, käed-jalad [[muda]]s harali, et jagada oma raskust nii laiale pinnale kui võimalik. Ma oleksin otsekui ujunud siirupis, ainult et lisapiinaks see [[siirup]] lehkas ja sisaldas surnuid. (lk 73)
** [[Robertson Davies]], &quot;[[Viies osaline]]&quot;. Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1990


* Et teada saada, millest tegelikult [[laul]]di, tuli minna tagasi [[menhir]]i juurde, kustuva [[lõke|lõkke]] äärde, kus omavahel põrkuvad kajad ning ristuvad resonantsid koondusid väikest kasvu, vanemapoolsele naisterahvale, kes tühja [[pudel]]iga vehkis.
:&quot; ... või [[tigu]], kui sa vaevaks võtad veidi roomata, kuid [[siil]]ile sa iial...&quot;
* [[Terry Pratchett]], &quot;Õed nõiduses&quot;. Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Tallinn: Varrak, 2001, lk 314


* Sammalhabe oli kuulnud, et [[kiskja]] pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole roomama.
:&quot;Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita,&quot; mõtles ta sealjuures õnnetult. &quot;Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!&quot;
:Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi [[Enesetunne|enesetunde]] veelgi ebamugavamaks.
:&quot;Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele,&quot; arutas Sammalhabe edasi. &quot;Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda...&quot;
:Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk [[habe]] kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Kui alandav on oma elu viimaseid hetki roomates mööda saata,&quot; mõtles ta kibestunult. &quot;[[Surm]]ale peaks vastu minema kindlal sammul ja püstipäi, mina aga rooman siin just nagu mõni ussike.&quot; (lk 38-39)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>1iuixagdxybt08dn3ay7j6wpegfc5p5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88498</id>
      <parentid>88497</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:41:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Transport]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3397" xml:space="preserve">==Luule==

&lt;poem&gt;
Kes meeldida tahab, peab roomama,
&quot;jah&quot; üteldes &quot;ei&quot; peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja — tänama!
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Kes_meeldida_tahab &quot;Kes meeldida tahab&quot;]

==Proosa==

* &quot;Rooma!&quot; oli talle soovitanud Wallau, kes oli osa võtnud sõjast, võitlustest Ruhris, võitlustest Kesk-Saksamaal, ja üldse kõigest, millest iganes oli võimalik osa võtta. &quot;Rooma alati edasi, Georg. Ja ära mõtle, et sind on avastatud. Nii mõnigi on just seetõttu tabatud, et pidas end avastatuks ja tegi siis mingi lolluse.&quot; (lk 22)
** [[Anna Seghers]], &quot;Seitsmes rist&quot;. Tõlkinud Agnes Kerge. Tallinn: Eesti Raamat, 1982


* Ja kuidas ma aastate kaupa võitlesin, et nõiaringist pääseda. Ometi olime teineteisesse armunud. Nüüd on tulemus käes. Mind on käsutatud, alguses mees, siis lapsed. On taltsutatud ja käsutatud. Nüüd mõtlen juba tõsiselt [[vaestemaja]] peale. On tunne, et ei jaksa enam teenida. Kuid ega ei ole vist kerge ka vaestemajja saada, kui on sugulasi. Tuleb roomata [[põrand]]ad ning teiste suitsutuhka ja sülge maha pesta. 
** [[Aino Suits]] 12. oktoobril 1947, &quot;Päevaraamat 1901-1964&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2014


* Meie aga roomasime edasi, käed-jalad [[muda]]s harali, et jagada oma raskust nii laiale pinnale kui võimalik. Ma oleksin otsekui ujunud siirupis, ainult et lisapiinaks see [[siirup]] lehkas ja sisaldas surnuid. (lk 73)
** [[Robertson Davies]], &quot;[[Viies osaline]]&quot;. Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1990


* Et teada saada, millest tegelikult [[laul]]di, tuli minna tagasi [[menhir]]i juurde, kustuva [[lõke|lõkke]] äärde, kus omavahel põrkuvad kajad ning ristuvad resonantsid koondusid väikest kasvu, vanemapoolsele naisterahvale, kes tühja [[pudel]]iga vehkis.
:&quot; ... või [[tigu]], kui sa vaevaks võtad veidi roomata, kuid [[siil]]ile sa iial...&quot;
* [[Terry Pratchett]], &quot;Õed nõiduses&quot;. Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Tallinn: Varrak, 2001, lk 314


* Sammalhabe oli kuulnud, et [[kiskja]] pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole roomama.
:&quot;Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita,&quot; mõtles ta sealjuures õnnetult. &quot;Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!&quot;
:Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi [[Enesetunne|enesetunde]] veelgi ebamugavamaks.
:&quot;Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele,&quot; arutas Sammalhabe edasi. &quot;Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda...&quot;
:Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk [[habe]] kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Kui alandav on oma elu viimaseid hetki roomates mööda saata,&quot; mõtles ta kibestunult. &quot;[[Surm]]ale peaks vastu minema kindlal sammul ja püstipäi, mina aga rooman siin just nagu mõni ussike.&quot; (lk 38-39)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Transport]]</text>
      <sha1>b5b8hrrbbsqc04uxlvuzowwqym1kfnm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuleohutus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11022</id>
    <revision>
      <id>88492</id>
      <parentid>54984</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:37:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1966" xml:space="preserve">

==Piibel==
* Ei süüdata ka [[küünal]]t ega panda seda [[vakk|vaka]] alla, vaid [[küünlajalg|küünlajalale]] ja see paistab kõikidele, kes [[maja]]s on.
** [[Matteuse evangeelium]], 5:15, 1968. aasta piiblitõlge

==Proosa==
* Mamma istus oma [[kiiktool]]is, õmmeldes laual seisva lambi tule valguses. Lamp oli ere ja hiilgav. Koos [[petrooleum]]iga oli klaaskausi põhja asetatud veidi soola, et hoida petrooleumi plahvatamast. Samasse olid pistetud mõned punase flanellriide ribad, et [[lamp]] kenam välja näeks. See oli ilus.
:Laura armastas silmitseda lambi puhast ja sätendavat klaaskuplit, kollast ühtlaselt põlevat leeki ja klaaskaussi heleda petrooleumiga, mis oli flanellitükkidest värvunud punaseks. Talle meeldis jälgida ka võbelevat ja pidevalt muutuvat [[kamin]]atuld, mis hõõgus kollaselt ja punaselt ning sädeles puuhalgude lähedal rohekalt; kuldsete ja sügavpunaste süte kohal hõljus kerge sina. (lk 24)
* [[Laura Ingalls Wilder]], &quot;Väike maja Suures Metsas&quot;, tlk Tiu Viljamaa, 1994


* &quot;Aga minul on [[lõke|lõkke]] ääres alati väike kartus, et mu [[habe]] äkki põlema süttib,&quot; rääkis Sammalhabe. &quot;Selleks pole ju palju tarvis, aitab kõige pisemastki [[säde]]mest.&quot;
:&quot;Kui niisugune [[õnnetus]] peaks juhtuma, siis pista oma habe aga jälle kähku teevette,&quot; andis Kingpool nõu. &quot;Pole midagi, et [[Tee (jook)|tee]] selle tõttu ehk natuke mõrumaks muutub.&quot;
:Ning Muhv lisas:
:&quot;Sinu sammalhabe, kallis Sammalhabe, on meile kõigile tähtis. Sinu sammalhabeme nimel me võime juua ükskõik kui mõru teed.&quot;
:Sammalhabemele läksid need sõpruseavaldused tõsiselt südamesse.
:&quot;Ma tänan teid,&quot; ütles ta heldinult. &quot;Ning muidugi püüan ma sädemete eest kõrvale hoida. Loodame kõige paremat.&quot; (lk 34)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>lufq60tcvb69u69hqgl2kr7qc5naaza</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiskja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11026</id>
    <revision>
      <id>88493</id>
      <parentid>54678</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:39:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2498" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Tõsi küll — [[ilves]] on verejanuline kiskja ja küllalt tugev selleks, et kustutada täiskasvanud [[põder|põdra]] eluküünal, aga niisugune [[surmatunnistus]], kuhu oleks kirjutatud &quot;hukkus ebavõrdses võitluses ilvesega&quot;, on seniajani vähemalt [[eesti keel]]es välja andmata. (lk 13-14)
** [[Fred Jüssi]], &quot;Rebasetund&quot;, Tallinn, 1981


* Ning siis korraga nägi Sammalhabe [[silm]]i!
:Kaks salapärast silma hõõgusid ähvardavalt ja kurjalt, üsna siinsamas põõsaste varjus, otse laagriplatsi serval. Peale silmade ei näinud aga Sammalhabe midagi muud, sest see, kellele need silmad pidid kuuluma, jäi ise öises [[pimedus]]es nähtamatuks. Kahvatust [[kuuvalgus]]est oli liiga vähe, et tema piirjooni esile tuua.
:Jäine [[külmavärin]] jooksis mööda Sammalhabeme [[selgroog]]u ülevalt alla ning ta keha kattus silmapilkselt hirmuhigiga.
:&quot;See on kindlasti mõni [[kiskja]],&quot; mõtles Sammalhabe rabatult.
:&quot;Võib-olla hakkab ta mulle juba kallale hüppama!&quot;
:Ta vaatas [[auto]] poole. Auto oli praegu tema ainuke [[lootus]] — kui sinna ometi kuidagiviisi varjule pääseks! Aga autoni jäi oma paarkümmend mehesammu maad.
:Sammalhabe oli kuulnud, et kiskja pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole [[Roomamine|roomama]].
:&quot;Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita,&quot; mõtles ta sealjuures õnnetult. &quot;Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!&quot;
:Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi [[Enesetunne|enesetunde]] veelgi ebamugavamaks.
:&quot;Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele,&quot; arutas Sammalhabe edasi. &quot;Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda...&quot;
:Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk [[habe]] kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Kui alandav on oma elu viimaseid hetki roomates mööda saata,&quot; mõtles ta kibestunult. &quot;[[Surm]]ale peaks vastu minema kindlal sammul ja püstipäi, mina aga rooman siin just nagu mõni ussike.&quot; (lk 38-39)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

[[Kategooria:Loomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>p2pop4vervagkcqfiiv6jhhk6ef3mlq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88494</id>
      <parentid>88493</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:39:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2494" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Tõsi küll — [[ilves]] on verejanuline kiskja ja küllalt tugev selleks, et kustutada täiskasvanud [[põder|põdra]] eluküünal, aga niisugune [[surmatunnistus]], kuhu oleks kirjutatud &quot;hukkus ebavõrdses võitluses ilvesega&quot;, on seniajani vähemalt [[eesti keel]]es välja andmata. (lk 13-14)
** [[Fred Jüssi]], &quot;Rebasetund&quot;, Tallinn, 1981


* Ning siis korraga nägi Sammalhabe [[silm]]i!
:Kaks salapärast silma hõõgusid ähvardavalt ja kurjalt, üsna siinsamas põõsaste varjus, otse laagriplatsi serval. Peale silmade ei näinud aga Sammalhabe midagi muud, sest see, kellele need silmad pidid kuuluma, jäi ise öises [[pimedus]]es nähtamatuks. Kahvatust [[kuuvalgus]]est oli liiga vähe, et tema piirjooni esile tuua.
:Jäine [[külmavärin]] jooksis mööda Sammalhabeme [[selgroog]]u ülevalt alla ning ta keha kattus silmapilkselt hirmuhigiga.
:&quot;See on kindlasti mõni kiskja,&quot; mõtles Sammalhabe rabatult.
:&quot;Võib-olla hakkab ta mulle juba kallale hüppama!&quot;
:Ta vaatas [[auto]] poole. Auto oli praegu tema ainuke [[lootus]] — kui sinna ometi kuidagiviisi varjule pääseks! Aga autoni jäi oma paarkümmend mehesammu maad.
:Sammalhabe oli kuulnud, et kiskja pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole [[Roomamine|roomama]].
:&quot;Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita,&quot; mõtles ta sealjuures õnnetult. &quot;Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!&quot;
:Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi [[Enesetunne|enesetunde]] veelgi ebamugavamaks.
:&quot;Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele,&quot; arutas Sammalhabe edasi. &quot;Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda...&quot;
:Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk [[habe]] kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Kui alandav on oma elu viimaseid hetki roomates mööda saata,&quot; mõtles ta kibestunult. &quot;[[Surm]]ale peaks vastu minema kindlal sammul ja püstipäi, mina aga rooman siin just nagu mõni ussike.&quot; (lk 38-39)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

[[Kategooria:Loomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>kel9pt8ibu8pol7n982y9xv8xepqf2m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaunitar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11051</id>
    <revision>
      <id>88294</id>
      <parentid>71441</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:01:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4373" xml:space="preserve">[[Pilt:Alice_Mary_Havers_Belle_of_the_village_1883.jpg|pisi|Alice Mary Havers, &quot;Külakaunitar&quot; (1883)]]
[[Pilt:Katharine_Augusta_Carl_An_Oriental_beauty.jpg|pisi|Katharine Carl, &quot;Idamaine iludus&quot;]]

==Proosa==

* Sel vanal surnud kangelasel oli ainult üks tütar järel, iludus, kelle tõeliseks kirjeldamiseks piisab vaid sellest, et öelda, et ta oli naissoost vaste sellele üllale mehele, imeilus must [[Venus|Veenus]] meie noore Marsi kõrval, niisama võluv isiksus kui Oroonoko ja niisama voorusliku loomuga. Sadu valgeid mehi olen ma näinud tema järele ohkamas ja tuhat tõotust tema jalge ette jätmas, kõik asjata ja edutult, ning tema oli tõepoolest liiga hea kellelegi teisele jumaldamiseks kui omaenda rahva seast tulnud printsile. 
** [[Aphra Behn]], &quot;Oroonoko&quot;, tõlkinud Kätlin Kaldmaa, 2009, lk 12


* Tõtt-öelda on täiuslik ilu mõlema sugupoole juures kõikevõitvam, kui üldiselt arvatakse. Vaatamata sellele, et mõned meie hulgast on vähenõudlikumad ja tuubivad endale pähe, nii nagu [[lapsed]] arusaamatut salmi, et kõik väline tuleb ära põlata ning hinnata ainult sügavamaid [[väärtus]]i, olen ma alati märganud, et tõelise iluduse ilmudes kahvatavad need sügavamad väärtused samuti nagu [[tähed]] pärast [[päikesetõus]]u.
** [[Henry Fielding]], &quot;Tom Jones&quot;, XVI raamat, IX peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]].


* Kuulsaid inimesi, vürste ja iludusi õnnestub harva [[kiitus]]ega enda poole võita; küll aga ajab igasugune [[laitus]] neid vihale. 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 30


* Kuula siis, Jane Eyre, oma [[kohtuotsus]]t! Homme asetad sa enda ette [[peegel|peegli]] ja joonistad [[pliiats]]iga oma [[portree]], aga õiglaselt, ühtegi iluviga pehmendamata, ühtegi karmi näojoont vahele jätmata või ebameeldivat korrapäratust silumata. Siis kirjutad sa pildile alla: Üksiku, vaese ja inetu guvernandi portree.
:Seejärel võta [[elevandiluu]]st plaadike — sul on üks joonistusvahendite kastis —, sega [[palett|paletil]] kõige värskemad, ilusamad ning puhtamad värvid, vali kõige peenem kaamelikarvadest [[pintsel]] ja visanda hoolikalt kõige veetlevam [[nägu]], mida sa endale üldse oskad ette kujutada. Maali ta kõige õrnemates toonides ja pehmemates varjundites, vastavalt missis Fairfaxi [[kirjeldus]]ele miss Blanche Ingramist: ära unusta ronkmusti lokke ega idamaiseid [[silm]]i — mis! Sa mõtled siin mister Rochesteri omi [[modell]]ina kasutada! Jäta! Ei mingit nuuksatust! Ei ohkamist ega kahetsemist! Tahan tunnistada ainult [[mõistus]]t ja [[meelekindlus]]t. Tuleta meelde Blanche'i kreeka jumalannale omaseid [[kael]]a ja rinna ülevaid ning harmoonilisi piirjooni, näita ta ümarat, pimestavalt valget [[õlg]]a ja õrna kätt, ära unusta briljant[[sõrmus]]t ega kuldkäevõru. Kujuta täpselt ta riietust, õhulisi [[pits]]e ja säravat [[siid]]i, sujuvalt langevat [[sall]]i ja kullakarva [[roos]]i. Kirjuta pildile alla: Täiusliku kaunitari, kõrgestisündinud leedi Blanche'i portree.
* [[Charlotte Brontë]], &quot;Jane Eyre&quot;. Tõlkinud Elvi Kippasto. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 156-157


* &quot;Kui ilus [[pilt]] siin sees on!&quot; ütles Muhv [[medaljon]]i avades. &quot;Missugune kaunis noor naine!&quot;
:&quot;Ta sulges silmad ja hakkas äkilise tundepuhangu mõjul luuletama:
:
:''&quot;Sa naeratad, su hambad on nii valged''
:''ja õrnalt õhetavad roosad palged!&quot;''
:
:Nüüd kummardusid ka Sammalhabe ja Kingpool medaljonipilti lähemalt vaatama.
:&quot;Hm,&quot; tõmbas Sammalhabe otsaesise mõtlikult kurdu. &quot;Mul on niisugune tunne, nagu oleksin ma selle inimesega tuttav.&quot;
:Kuid Kingpool ütles:
:&quot;Sa vaata, missuguseid vanaaegseid riideid see naine kannab! Kui sa teda tõesti tunneksid, siis peaks sul oma paarsada aastat turjal olema!&quot;
:Nüüd nägi ka Sammalhabe, et naise [[riietus]] pidi kuuluma vähemalt eelmisse sajandisse ja sedasama võis öelda [[soeng]]u kohta. (lk 147)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
[[Märts]] laia pintslilöögiga
teeb [[kevad]]est [[portree]].
[[Talv]] armub kaunitarisse
ja seisab pildi ees.
&lt;/poem&gt;
* [[Heljo Mänd]], &quot;Meistriteos&quot;, rmt: Heljo Mänd, &quot;Rada viib maanteele&quot;, 1960, lk 21

[[Kategooria:Esteetika]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>3zua9ev8vtb182vmx1ydcg6kw4ocs6k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Etioopia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11066</id>
    <revision>
      <id>88310</id>
      <parentid>80387</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:24:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1458" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Vanemal neist on kahe ja poole aastase [[hobune|sälu]] kehakuju ning tema [[laup|laubal]] on sarv, ja see sarv on oma [[kolm]] küünart pikk. Teine ükssarvik sarnaneb aastase säluga ja tema sarv on umbes jalapikkune. Mainitud loom on tumekõrvi värvi ja tal on [[hirv]]esoku [[pea]], tema [[kael]] pole kuigi pikk ning ta ühel küljel kasvavad hõredad lühikesed [[karvad]]; tema [[jalad]] on saledad ja nõtked nagu [[kits]]el; labajala eesotsas on väike sõrg ning jalgade tagaosa on karvane. Kahtlemata on see koletis väga metsik ja üksildane. Need kaks looma, tänapäeva kõige iseäralikumad olendid ja kalleimad aarded, saatis Meka [[sultan]]ile kingituseks Etioopia [[kuningas]], ehk siis moorlaste valitseja. Ta kinkis nad selleks, et kindlustada liitu mainitud Meka sultaniga.
** Itaalia ränduri [[Ludovico di Varthema]] kirjeldus kahest ükssarvikust Meka templis, ilmus [[Richard Willes]]i 1577. aasta reisilugude antoloogias (Cit. via: [https://historymash.com/2016/08/02/of-the-unicorns-of-the-temple-of-mecca/ &quot;Of the Unicorns of the Temple of Mecca&quot;], History Mash, 2 Aug 2016; [http://www.strangehistory.net/2010/08/11/unicorns-in-sixteenth-century-arabia/ &quot;Unicorns in Sixteenth-Century Arabia?&quot;] Strange History, August 11, 2010)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Etioopia| ]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>manvswlou921k1mdco8r2qn7a5pvylc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väiklus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11272</id>
    <revision>
      <id>88260</id>
      <parentid>56417</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:47:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3701" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [[Rahvustunne]] on ülev tunne. Aga see võib kergesti muutuda väiklaseks, kui meil on kahtlusi oma rahva, keele ja kultuuri turvalise kestmise osas. Me kõik, kes me oleme üle elanud okupatsiooni, elame selle kestmisehirmuga kogu oma elu. Tunnistame seda endale ja teeme, mis oskame, et see hirm eales tõeks ei saaks.
** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit &quot;Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit&quot;] ERR, 24.02.2021


* Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on &quot;uue raha&quot; [[matslus]]e ja [[vulgaarsus]]e karikatuurne kehastus. Ta on pärit [[Bristol]]ist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja [[orjakaubandus]]est. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu [[uusrikas|uusrikkale]] kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi [[väärikus]]e. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise väiklusega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega [[ball]]il. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548


* &quot;Noh?&quot; küsis kontrollpunkti ülem. &quot;Kas leidsid midagi?“
:Läbiotsija irvitas.
:&quot;Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis,&quot; ütles ta. &quot;Täitsa kahtlane värk.&quot;
:&quot;Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad,&quot; ühmas ülem. &quot;Ja teiseks?&quot;
:&quot;Teiseks leidsin ma selle siin.&quot;
:Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire.
:&quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline väiklus!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija.
:&quot;Oh taevas,&quot; püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli&lt;!--//--&gt;kuks sundida. &quot;Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!&quot;
:Ülem naeratas võidukalt.
:&quot;No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et...&quot;
:Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse:
:&quot;Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada.&quot; (lk 167-168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>i71ahs555chivrqildzn9xowb5yxg9c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uuestisünd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11479</id>
    <revision>
      <id>88283</id>
      <parentid>55951</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:48:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1912" xml:space="preserve">
==Luule==

* Mu endasseusk muutub uuestisünniks
:Näeb [[Maailm]] nii naljakas välja
:Et kes seal ka elaks või sureks või [[sünd|sünniks]]
:Ma lähen ja [[naer]]an nad välja
* [[Tõnu Trubetsky]], &quot;Lähen ja naeran&quot;, laul ansambli [[Vennaskond]] plaadilt &quot;Ltn. Schmidti pojad&quot; (1991)

==Proosa==
* See oli tiibade sahin, mis neile kõrvu kostis, ja küüniste krabin, &lt;!--//--&gt;mis tegi nad tähelepanelikuks. Ning siis kukkus midagi nõrgalt potsatades [[varakamber|varakambri]] põrandale.
:[[Harakas]] oli tulnud [[varandus]]ele lisa tooma!
:Ta ei osanud arvatagi, et võib siin naksitralle kohata, ja märkas neid alles pärast seda, kui oli oma saagi noka vahelt lahti lasknud. Nüüd tõstis ta küll koletut kisa, aga sellest polnud enam mingit abi. Juba oli Sammalhabe jõudnud ennast püsti ajada ja kummardus vargasaaki lähemalt vaatama.
:&quot;[[Trühvelkompvek]]!&quot; hüüdis ta üllatatult.
:See sõna tegi nagu imeväel ka Muhvile ja Kingpoolele jalad alla.
:&quot;Või trühvelkömpvek,&quot; kordas Kingpool, ei saanud aga edasi enam midagi öeldud, sest hakkas vahetpidamata neelatama.
:&quot;Jagame kolmeks,&quot; ütles Muhv lühidalt.
:Rõõmsast erutusest värisevate kätega võttis Sammalhabe trühvelkompveki läikiva paberi seest välja ja lõikas selle Kingpoole [[Taskunuga|taskunoaga]] kolmeks võrdseks osaks. Ning siis lõi igaüks oma tükile hambad sisse.
:&quot;Trühvel teeb kohe teise tuju,&quot; mõmises Muhv.
:&quot;Jajah,&quot; nõustus Sammalhabe. &quot;Ja annab ikka jõudu ka.&quot;
:Trühvelkompvek mõjus naksitrallidele tõesti imepäraselt hästi. Nad tundsid, kuidas [[elujõud]] liikmetesse iga suutäiega tagasi tuli, ja kui magus söömaaeg lõpule jõudis, olid nad otsekui uuesti sündinud. (lk 150-151)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>knmw7fgrzqxacy06na82lw51q58z3jq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Palderjan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11572</id>
    <revision>
      <id>88471</id>
      <parentid>79446</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:16:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3305" xml:space="preserve">[[File:Valeriana officinalis - Niitvälja.jpg|thumb|240px|Valeriana officinalis]]
'''Harilik palderjan''' (''Valeriana officinalis'') on tuntud rahustav ravimtaim samanimelisest perekonnast.


==Luule==

&lt;poem&gt;
Kuis hiline palderjan hõngub, 
[[hobused]] hämarail heinamail!

Mis [[õis]]i siin kõik küll oli!
Küll pimedas helendasid 
ja lõhn eksis sõõrmetesse.
&lt;/poem&gt;
* [[Viivi Luik]], &quot;Hobused&quot;. Rmt: V. Luik, &quot;Kogutud luuletused 1962-1997&quot;, Tänapäev 2011, lk 147

==Proosa==

* Trummi kaenla alt ilmusid nähtavale [[paber]]isse pakitud lilled. Need olid viimased õrnad palderjaniõied. Trumm võttis paberi ära ja ulatas lilled kenasti kummardades Kunksmoorile.
:&quot;Noh,&quot; ütles Kunksmoor lilli vastu võttes. &quot;Seekord on sul küll viltu läinud. Palderjanil korjatakse [[juur]]i, mitte õisi.&quot;
:Trummi nägu muutus väga õnnetuks.
:&quot;Aga kas nad pole siis ilusad?&quot; küsis ta.
:&quot;Ah soo,&quot; ütles Kunksmoor. &quot;Seda küll.&quot;
* [[Aino Pervik]], &quot;Kunksmoor&quot; (2011), lk 52


* Ligi seitsekümmend aastat ühtejärge oli mu [[isa]] selle jõe [[õngemees]] olnud. Ja ikka seisis ta [[paat]] kraavisuus. See oli ta lapsepõlvejõgi, terve ta [[elu]] jõgi. Ta tundis iga kääru ja [[kärestik]]ku Raudna [[sild|sillast]] Tobrani välja. Tihtipeale läks ta [[hommik]]ul, kui [[ämblik]]uvõrgud sirasid kastetilkades, või tuli [[õhtu]]l läbi paksu [[udu]]piima. Ta kõndis oma tallatud [[rada]] mööda, [[angervaks]] vööni, palderjan põlvini. 
** [[Anu Raud]], rmt: Valda Raud, &quot;Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod&quot;. Tallinn: SE&amp;JS, 2020, lk 171


* &quot;Ah magasid ennast välja, mis?&quot; tänitas Vilma. &quot;Küll on hea, kui mõni inimene võib ilma mureta elada, samal ajal kui teine...&quot;
:Gusts oli juba lähemale jõudnud ja kui Vilma talle otsa vaatas, jäi ta poolelt sõnalt vait. Mehe [[nägu]] oli roosa, parem [[silm]] kinni, suu peas viltu, kõrvad lõkendasid nagu tulekahi.
:&quot;Kullakene!&quot; jooksis Vilma talle juurde. &quot;Mis sinuga juhtus, vana? See on ju [[insult|rabandus]]! Millal? Kas ise ka tundsid? Tule tuppa, teen otsekohe [[voodi]] üles! No ütle ometi mõni sõna, et ma teaksin, kas [[hääl]] on veel alles! Oh jumal, jumal, kurdiga oli raske, mis ma [[tumm]]aga peale hakkan!&quot;
:&quot;Heitsin pikali...&quot; seadis Gusts sõnu. &quot;Ärkasin... kange. [[Käsi]]...&quot;
:&quot;Käsi kah!&quot;
:Vilma tõstis käe üles, hõõrus, näpistas, küsis, kas on tunda. Ei olnud. Naine võttis pisikeseks jäänud raugal kaenla alt kinni, aitas tal tuppa komberdada, tegi aseme üles, kloppis padja kohevile ja pani mehe voodisse. Mis nüüd peaks tegema? [[ravim|Rohtu]]! Vilma võttis [[lusikas]]se vett, tilgutas kakskümmend tilka palderjani, järele mõelnud — veel kümme, ja läks voodi juurde. Gustsi viltuses näos peegeldus [[hirm]] ja hetkeks paistis Vilmale, et mees on juba surnud. (lk 17)
* [[Māra Svīre]], &quot;Kuni mina magama ei lähe ...&quot;, rmt: &quot;Õdus õhtu kahekesi&quot;, tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23


* Ning vaevalt jõudis Muhv hakata [[ubaleht|ubalehel]] lehti küljest ära noppima, kui Kingpool lausus:
:&quot;Mina tunnen väga paljusid metsataimi, aga nimepidi tean ma peamiselt [[võilill]]e ja palderjani. Palun väga, seal ongi teile palderjan.&quot; (lk 97)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


[[Kategooria:Taimed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>6716pw15zhdhveb6ekn34uenzk9px3z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88472</id>
      <parentid>88471</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:16:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3260" xml:space="preserve">[[File:Valeriana officinalis - Niitvälja.jpg|thumb|240px|Valeriana officinalis]]
'''Harilik palderjan''' (''Valeriana officinalis'') on tuntud rahustav ravimtaim samanimelisest perekonnast.


==Luule==

&lt;poem&gt;
Kuis hiline palderjan hõngub, 
[[hobused]] hämarail heinamail!

Mis [[õis]]i siin kõik küll oli!
Küll pimedas helendasid 
ja lõhn eksis sõõrmetesse.
&lt;/poem&gt;
* [[Viivi Luik]], &quot;Hobused&quot;. Rmt: V. Luik, &quot;Kogutud luuletused 1962-1997&quot;, Tänapäev 2011, lk 147

==Proosa==

* Trummi kaenla alt ilmusid nähtavale [[paber]]isse pakitud lilled. Need olid viimased õrnad palderjaniõied. Trumm võttis paberi ära ja ulatas lilled kenasti kummardades Kunksmoorile.
:&quot;Noh,&quot; ütles Kunksmoor lilli vastu võttes. &quot;Seekord on sul küll viltu läinud. Palderjanil korjatakse [[juur]]i, mitte õisi.&quot;
:Trummi nägu muutus väga õnnetuks.
:&quot;Aga kas nad pole siis ilusad?&quot; küsis ta.
:&quot;Ah soo,&quot; ütles Kunksmoor. &quot;Seda küll.&quot;
* [[Aino Pervik]], &quot;Kunksmoor&quot; (2011), lk 52


* Ligi seitsekümmend aastat ühtejärge oli mu [[isa]] selle jõe [[õngemees]] olnud. Ja ikka seisis ta [[paat]] kraavisuus. See oli ta lapsepõlvejõgi, terve ta [[elu]] jõgi. Ta tundis iga kääru ja [[kärestik]]ku Raudna [[sild|sillast]] Tobrani välja. Tihtipeale läks ta [[hommik]]ul, kui [[ämblik]]uvõrgud sirasid kastetilkades, või tuli [[õhtu]]l läbi paksu [[udu]]piima. Ta kõndis oma tallatud [[rada]] mööda, [[angervaks]] vööni, palderjan põlvini. 
** [[Anu Raud]], rmt: Valda Raud, &quot;Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod&quot;. Tallinn: SE&amp;JS, 2020, lk 171


* &quot;Ah magasid ennast välja, mis?&quot; tänitas Vilma. &quot;Küll on hea, kui mõni inimene võib ilma mureta elada, samal ajal kui teine...&quot;
:Gusts oli juba lähemale jõudnud ja kui Vilma talle otsa vaatas, jäi ta poolelt sõnalt vait. Mehe [[nägu]] oli roosa, parem [[silm]] kinni, suu peas viltu, kõrvad lõkendasid nagu tulekahi.
:&quot;Kullakene!&quot; jooksis Vilma talle juurde. &quot;Mis sinuga juhtus, vana? See on ju [[insult|rabandus]]! Millal? Kas ise ka tundsid? Tule tuppa, teen otsekohe [[voodi]] üles! No ütle ometi mõni sõna, et ma teaksin, kas [[hääl]] on veel alles! Oh jumal, jumal, kurdiga oli raske, mis ma [[tumm]]aga peale hakkan!&quot;
:&quot;Heitsin pikali...&quot; seadis Gusts sõnu. &quot;Ärkasin... kange. [[Käsi]]...&quot;
:&quot;Käsi kah!&quot;
:Vilma tõstis käe üles, hõõrus, näpistas, küsis, kas on tunda. Ei olnud. Naine võttis pisikeseks jäänud raugal kaenla alt kinni, aitas tal tuppa komberdada, tegi aseme üles, kloppis padja kohevile ja pani mehe voodisse. Mis nüüd peaks tegema? [[ravim|Rohtu]]! Vilma võttis [[lusikas]]se vett, tilgutas kakskümmend tilka palderjani, järele mõelnud — veel kümme, ja läks voodi juurde. Gustsi viltuses näos peegeldus [[hirm]] ja hetkeks paistis Vilmale, et mees on juba surnud. (lk 17)
* [[Māra Svīre]], &quot;Kuni mina magama ei lähe ...&quot;, rmt: &quot;Õdus õhtu kahekesi&quot;, tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23


* Ning vaevalt jõudis Muhv hakata [[ubaleht|ubalehel]] lehti küljest ära noppima, kui Kingpool lausus:
:&quot;Mina tunnen väga paljusid metsataimi, aga nimepidi tean ma peamiselt [[võilill]]e ja palderjani. Palun väga, seal ongi teile palderjan.&quot; (lk 97)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


[[Kategooria:Taimed]]</text>
      <sha1>2s078xdmw3uezfp2oxx1zic32x6llet</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hingeelu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12009</id>
    <revision>
      <id>88435</id>
      <parentid>57396</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:11:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1807" xml:space="preserve">

==Proosa==
* [Zadok:] Igat poissi ma Devinney juurde [palsameerimiskotta] ei viiks, aga Francisele on see [[haridus]]e osa. Asi pole selles, nagu oleks ta [[uudishimu]]lik; ta on [[vaatleja]] ning tähelepanija, ja seesugused pole päris tavalised inimesed. Francis on sügavate tundmustega, ja sügava hingeeluga inimesele tuleb anda ujumiseks midagi [[teetass]]ist sügavamat. See siin on sügavamõtteline [[olukord]]. (lk 142)
** [[Robertson Davies]], &quot;[[Mis on lihas ja luus]]&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999


* Kui Sammalhabe [[küla]] vahele jõudis, hakkasid [[koer]]ad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte hingeelu üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan sünnipäevakringlit, ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid [[segadus]]se. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav [[loodusnähtus]], mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>jmjjo9qr22kdcb13wkzjinimrixniql</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lobisemine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12241</id>
    <revision>
      <id>88499</id>
      <parentid>57911</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:45:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1253" xml:space="preserve">

[[Pilt:Eugen_von_Blaas_-_Plauderei_-_1905.jpg|pisi|Eugen von Blaas, &quot;Lobisemine&quot; (1905)]]
==Proosa==

* Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab uudishimu ja peletab [[igavus]]t: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks. (lk 15)
** [[Giacomo Leopardi]], &quot;Mõtted&quot;. Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008


* Paul ei olnud endast kunagi uskunud, et tal on kalduvust snobismiks, aga kui [[ämm]] rebeneda ähvardavast [[siid]]ist täisrelvastuses peale tungis, ja ründas kõiki, kes õigel ajal tema kõnevoolu eest ei põgenenud - jah, siis pani see teda judisema. (lk 319)
** [[Sigrid Undset]], &quot;Gymnadenia&quot;. Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Tegevused]]</text>
      <sha1>cksvypb51msqic75g9wc5tvnloa2cjd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88501</id>
      <parentid>88499</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:54:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1257" xml:space="preserve">

[[Pilt:Eugen_von_Blaas_-_Plauderei_-_1905.jpg|pisi|Eugen von Blaas, &quot;Lobisemine&quot; (1905)]]
==Proosa==

* Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab [[uudishimu]] ja peletab [[igavus]]t: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks. (lk 15)
** [[Giacomo Leopardi]], &quot;Mõtted&quot;. Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008


* Paul ei olnud endast kunagi uskunud, et tal on kalduvust snobismiks, aga kui [[ämm]] rebeneda ähvardavast [[siid]]ist täisrelvastuses peale tungis, ja ründas kõiki, kes õigel ajal tema kõnevoolu eest ei põgenenud - jah, siis pani see teda judisema. (lk 319)
** [[Sigrid Undset]], &quot;Gymnadenia&quot;. Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Tegevused]]</text>
      <sha1>cskv3ns8p32vh1rnpju0p90k4vcon3p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õndsakssaamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12652</id>
    <revision>
      <id>88490</id>
      <parentid>58940</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:35:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1441" xml:space="preserve">

==Proosa==

* Ei, sa ei kiitnud ikka veel oma poega tema usu pärast — see poleks olnud su loomule vastav. Sa üksnes möönsid, et igaühel peab olema õigus omal viisil õndsaks saada ja andsid sellega temale oma [[õnnistus]]e. Aga need sõnad käisid ka sinu enda kohta, need nõudsid õigust jätkata teed niisugusena, nagu sa olid. Ei mingit pettevarju ega pühapäevalaabrukit olnud sulle vaja. Sa ei mõelnud iial sellele, kas sinu kuub levitab [[viiruk]]it või lõhnab sandisti, ärritades mõne [[variser]]i ninasõõrmeid. Ei, sellele sa ei mõelnud ja nii juhtuski, et sa ei saanud enne surma selga uut puhast ürpi, vaid surid samasugusena, nagu olid elanud. (lk 70)
* [[Veera Saar]], &quot;Surnuist ei räägita...&quot;, rmt: &quot;Isa niinepuu&quot;, 1977, lk 47-70


* &quot;Aga mis häda pärast see vanainimene ometigi tervet kassikarja toidab?&quot; küsis Kingpool.
:[[Kalaauto]] juht kehitas õlgu.
:&quot;Võib-olla lihtsalt [[harjumus]]est,&quot; arvas [[piimaauto]] juht. &quot;Või mine sa seda vanainimest tea, eks igaüks saa omal viisil õndsaks.&quot;
:&quot;Niisugust õndsakssaamist tahaksin ma küll iseoma silmaga näha,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Käime seal ära, nagunii ei tule teekeetmisest praegu midagi välja.&quot; (lk 19)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Religioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>tnlci9k3clmhrbnenzsrr5lxesczej1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eeskiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12945</id>
    <revision>
      <id>88256</id>
      <parentid>88112</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:44:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4221" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Naiskirjanduse&quot; mõiste, mõeldagu selle all proosat, luulet või näitekirjandust, põhjustab ikka veel vaidlusi, ja mitte ainult meeste hulgas. Näiteks romaanikirjanik [[Doris Lessing]] teatas intervjuus: &quot;Ma ei ole kunagi kirjutanud kui naine. On suur vahe, kas öelda: nüüd ma kirjutan kui naine, või olla naiskirjanik. Sest eeskirjade järgi kirjutades ei saa kirjutada hästi.&quot;
:Nõutukstegev väide. Kui naiskirjanik ei kirjuta kui naine, mis siis (kui üldse miski) eristab teda meeskirjanikust? Kas naine, kes kirjutab &quot;kui naine&quot;, arvestab paratamatult &quot;eeskirjadega&quot;? (Kui ei, kas ta on siis mehelik, eeldades, et mehed ei arvesta mingeid eeskirju?) Mida üldse tähendab eeskirjade järgi kirjutamine — kas seisukohtade omamist? Sellisel juhul tahaks küsida — pidades silmas, kuidas Lessingi liitumine [[sufism]]iga on mõjutanud tema tööd —, miks ta ühtedel tõekspidamistel ja kogemustel laseb end silmanähtavalt mõjutada, teistel aga mitte?
:Muidugi tahaks iga kirjanik, et teda tunnustataks tema oskuste, mitte soo, nahavärvi või mõne muu sünnijuhuse pärast. Ja ometi on tõsi seegi, et kirjandus lähtub alati millestki, tunnistame me seda või mitte. Kirjandus, mis lähtub harjumatust allikast — sufismist, naisest kultuuris, kus tooni annavad mehed —, ei sõltu tõekspidamistest ja oludest rohkem, see sõltuvus on lihtsalt s i l m a t o r k a v a m. (lk 5)
* Piiride ületamise taktika avab kirjanduse ees tohutud vabadused — suure narratiivse ja tekstuaalse ruumi, kus on võimalik joonistada kaari, lennata läbi õhu, iseennast taga ajada, parodeerida. Piiride ületamise kirjandus on akrobaatiline, keeruline. See lubab avaldada lugupidamist väga erinevatele tunnetele ja tõekspidamistele, neid samas kahtluse alla seades. See on Lessingi &quot;eeskirjade järgi kirjutamisest&quot; nii kaugel kui üldse võimalik. Niisuguse kirjanduse mõte või läkitus ei ole niivõrd sisus, kuivõrd valitud taktikas, mis nagu akrobaaditrikk ei tunne mingeid piire. Carter, Maitland ja Winterson ei aja kirjanduslikku vabadust ometi segamini naise elu argipäevaga, pigem on nende kujutlusvõime muutuse keeruka protsessi teenistuses. &quot;On äärmiselt tähtis, et naine kirjutaks ilukirjandust kui naine,&quot; ütles Angela Carter enne oma viimase romaani &quot;Targad lapsed&quot; (''Wise Children'') alustamist. &quot;See on osa meie keele ja mõtteharjumuste dekoloniseerimise aeglasest protsessist.&quot; (lk 11)
** [[Kathy Page]], &quot;Naiskirjanikest kaasaegses inglise proosas&quot;, rmt: &quot;Vana siddalane&quot;, tlk Anne Allpere, 1994, lk 5–12


* Onu Percival viis nad jaama ja...
:Aga milleks kirjeldada [[rongisõit|raudteesõitu]]? Te teate täpselt, milline see on. Ütlen ainult, et see oli väga tolmune ja päike paistis otse [[vagun]]isse, nii et lapsed tahtsid aknaeesriideid alla lasta, kuid üks väga uhkes rätsepakostüümis daam, pahura väikese halli [[koer]]akesega, ütles &quot;ei&quot;. Ja te teate, kui räpaseks lähevad rongis käed, kui [[tolm]]used on padjad ja kui mustaks muutub ka [[nägu]], kuigi sa tead täiesti kindlalt, et pole seda kätega puudutanud. Seekord läks Charlesile puru silma. See juhtub alati kellegagi, sest ikka pistab keegi pea vaguniaknast välja, ükskõik, mis trükitud eeskirjad ütlevad. (lk 10)
* [[Edith Nesbit]], &quot;Imeline aed&quot;, tlk Anna Mägi, 2001


* &quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;Eeskirjades pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot; (lk 167)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
Ülevaatajaid [[insener]]e
jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]:
tere, kuidas siis on see pere,
miks teil lahti [[elektrikapp]]?
...
On ju räägitud: see ei lähe,
[[norm]] ei luba, eeskirjad, eks?
Vastu ei võeta, saate pähe!...
See [[projekt]]is jääb segaseks...
&lt;/poem&gt;
* [[Mats Traat]], &quot;Järelevalve&quot;, rmt: &quot;Septembrifuuga&quot;, 1980, lk 14-15

[[Kategooria:Dokumendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>70so7rl3wergzd8idnpmm4nlk2uh3uo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loodusnähtus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12952</id>
    <revision>
      <id>88436</id>
      <parentid>60142</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:11:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1930" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [[Pytheas]]e informatsioonist kumab läbi [[hämmeldus]], Põhjala suurejooneliste loodusnähtuste sügav tunnetamine. [[kreeklased|Kreeklastele]] nii tavalised mereretked [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Must meri|Musta merre]] ei muutnud [[täht]]ede asendit [[taevas]], [[päike]]se kulgu ega [[päev]]a [[pikkus]]t. Pythease reis lõunast põhja purustas tema staatilise maailmapildi. [[Loodus]] oli karm ja võõras, veelgi võõramaks osutus Põhjala taevalaotus. Valged ööd?! See oli vapustav [[avastus]]. Nimetagem seda Koidu-Hämariku fenomeniks. (lk 42)
** [[Lennart Meri]], &quot;[[Hõbevalge]]: Reisikiri tuulest ja muinasluulest&quot;, 1976


* Kui Sammalhabe [[küla]] vahele jõudis, hakkasid [[koer]]ad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte [[hingeelu]] üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan sünnipäevakringlit, ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid [[segadus]]se. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav loodusnähtus, mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>b87dhexi5bg5h27md7995tsxfaao9x9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuletõrje</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13142</id>
    <revision>
      <id>88208</id>
      <parentid>88197</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:05:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8818" xml:space="preserve">[[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|[[Tulekahju]] kustutamine [[Tallinn]]as]]
[[Pilt:2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg|pisi|Eesti Päästeameti maskott on tuletõrjekoer Nublu, kes oli varem [[Jaan Rannap]]i samanimelise raamatu peategelane ning nüüd teeb karjääri mõminaräpparina.]]
'''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad [[kass]]e puu otsast alla toomas ja [[tulekahju]]sid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani.

==Proosa==
* Meie külas oli pritsimeeste selts. Kõigil pritsimeestel olid ilusad kuldnööpidega kuued ja vaskkiivrid nagu vanaaegsete sõjameeste [[sõjakübar]]ad. Mõnel mehed oli puusa peal väike [[kirves]] ja kokkulapatud [[nöör]] üle õla; need olid ronijad. Teistel olid küll kirved, aga nööri ei olnud — need olid pumpajad. Vanemad mehed kuulusid korrapidajate komandosse; neil ei olnud kirveid ega [[kiiver|kiivreid]], nad pidid leppima punase äärega mütsiga ja pritsimehekuuega. (lk 43)
* Kõige huvitavam oli siis, kui prits välja toodi. Siis sõideti suure mürinaga Laugaste tiigi juurde ja hakati pumpama. Mehed pressisid aga pumbata, kuna veejuga tõusis puude ladvust kõrgemale. Kui mehed hakkasid väsima, lubati meidki pumba juurde jõudu proovima. (lk 44)
* Kord jõulu ajal sõitis kaupmees Peterburi ja tõi sealt pritsimeestele pillid — läikivad vaskpillid, trummi, vasktaldrikud, mis kokku lüües teevad -häält, ja mustast puust hõbenuppudega viled. Nüüd hakati pritsimeeste orkestrit asutama. Kogu küla oli ärevil ning erutatud, kes missuguse pilli saab. Orkestrijuhiks sai Looguse Peeter, kes oskas mitut pilli mängida ja oli kroonus olnud keisriproua: polgus muusikamees. (lk 44)
** [[Jüri Parijõgi]] &quot;Kui meie hakkasime pillimeesteks&quot;, lk 43-51, rmt: &quot;Kui isa kinkis raamatuid&quot;, 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981


* Samal ajal põles [[Ankh-Morpork]]is Narride gildi hoone.
:See oli probleem, sest gildi tuletõrjebrigaad koosnes peamiselt [[kloun]]idest.
:Ja s e e oli probleem sellepärast, et kui näidata klounile veeämbrit ja [[redel]]it, oskab ta reageerida ainult ühel viisil. Aastatepikkune väljaõpe nõuab oma ja võtab juhtimise üle. Käsklusi hakkab jagama punane [[nina]]. Kloun ise ei saa sinna midagi parata.
* [[Terry Pratchett]], &quot;Viies elevant&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 11


* Oli juba päris pime, Väikevend ja Karlsson võtsid käest kinni ja astusid üle [[katus]]e tagasi Karlssoni [[maja]] juurde, mis seisis Väikevenna [[kodu]] kohal. Kui nad sinna jõudsid, kuulsid nad, et mööda tänavat tuleb valjusti tuututades [[tuletõrjeauto]].
:&quot;Küll sa näed, et kuskil põleb,&quot; ütles Väikevend. &quot;Tuletõrje on kohal.&quot;
:&quot;Mõtleks, kui see äkki on meie maja!&quot; lausus Karlsson lootusrikkalt. &quot;Siis pruugib neil ainult mulle öelda ja ma aitan neid, sest ma olen maailma parim tulekustutaja.&quot;
:Nad nägid, et tuletõrjeauto peatus üsna nende all [[tänav]]al ja &lt;!--//--&gt;selle ümber kogunes hulk rahvast. Aga mingit tuld polnud kuskil märgata. Seevastu nägid nad korraga katuse poole tõusvat [[redel]]it, seesugust pikka lahtikäivat redelit, nagu tuletõrjel olemas on.
:Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks.
:&quot;Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!&quot; ütles ta.
:Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline.
:&quot;Aga miks siis ometi?&quot; imestas Karlsson. &quot;Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel.&quot;
:&quot;Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu,&quot; väitis Väikevend. &quot;Tal on nii palju [[närv]]e, et midagi koledat!&quot;
:Väikevennal hakkas väga kahju emast, kui ta sellele mõtles, ja igatsus ema järele tükkis ligi.
:&quot;Muidugi võiksime natuke [[tembutamine|tembutada]] tuletõrjega,&quot; pakkus Karlsson.
:Kuid Väikevend ei tahtnud enam tembutada. Ta seisis vaikselt paigal ja ootas redelit mööda lähenevat [[tuletõrjuja]]t.
:&quot;Nojah, eks ole minulgi paras aeg koju minna ja põhku pugeda. Me võtsime asja küll rahulikult ja kuigi palju ei tembutanud, aga mul oli hommikul igatahes oma kolm-nelikümmend kraadi [[palavik]]ku, seda ei maksa ometi unustada!&quot;
:Nende sõnadega keksis Karlsson üle katuse minema.
:&quot;Hei hopsti, Väikevend!&quot; hüüdis ta.
:&quot;Hei hopsti, Karlsson,&quot; vastas Väikevend.
:Ise aga ei pööranud ta pilku järjest lähemale jõudvalt tuletõrjujalt.
:&quot;Kuuled sa, Väikevend!&quot; hüüdis Karlsson veel enne kui &lt;!--//--&gt; [[korsten|korstna]] taha kadus. &quot;Ära sa tuletõrjele räägi, et ma siin olen. Sest ma olen maailma parim tulekustutaja, ja siis hakkavad nad muudkui mind appi kutsuma, niipea kui kuskil [[tuli]] lahti pääseb.&quot;
:Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal.
:&quot;Seisa paigal, nagu sa oled!&quot; hüüdis ta Väikevennale. &quot;Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla.&quot;
:See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha.
:&quot;Kas minu ema saatis sind mulle järele?&quot; küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus.
:&quot;Mis sina siis arvad!&quot; vastas tuletõrjuja. &quot;Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i...&quot;
:Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt:
:&quot;Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}.&quot; (lk 77-79)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008


* Ükski inimene ei tundnud poistele kaasa. [[Pealtvaata]]jaile paistis ainult imelikuna, et Prits ja Karla plehku ei pistnud. Isegi siis, kui [[kaarnad]] nad lõpuks rahule jätsid, kükitasid nad [[puu]] otsas edasi.
:&quot;Noh, eks ronige alla, [[kangelased]]!&quot; hüüdis rahvas.
:&quot;Me ei saa!&quot; hädaldas kingsepa Karla, ja rätsepa Prits ulgus: &quot;Uu-uu, me oleme kinni jäänud! Me ei saa alla!&quot;
:Loo lõpp oli see, et tuletõrje pidi kohale tulema. Tuletõrjujad ajasid oma suure [[redel]]i püsti ning tõid mõlemad hädavaresed alla. Tõsi küll, see läks tuletõrjelgi korda ainuüksi seetõttu, et väike nõid nõidus Pritsu ja Karla parajal silmapilgul jälle puu küljest lahti. (lk 76)
* [[Ottfried Preussler]], &quot;Väike nõid&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 1979


* &quot;Sellega on ametlik osa läbi,&quot; lisas tuletõrje ülem südamlikult.
:&quot;Aga võib-olla saan ma veel kuidagi kasulik olla?&quot;
:&quot;Minul oleks küll üks pisikene [[palve]],&quot; hüüatas vanainimene käbedalt. &quot;Kui te ehk kastaksite mu Alberti põhjalikult vooli&lt;!--//--&gt;kust üle! Albert on ennast [[mets]]as nii [[tolm]]useks püherdanud, et näeb välja rohkem [[hall]] kui [[valge]].&quot;
:&quot;No see on ju [[tuletõrjuja]]te käes tühiasi,&quot; naeratas ülem.
:Ta astus korraks auto juurde ja ütles midagi tuletõrjujatele. Kohe jooksid kaks tuletõrjujat [[voolik]]ut lahti kerides aeda. [[Kass]]ile suunati tugev veejuga ning mõne hetke pärast helkis ta karv puhtalt ja helevalgelt.
:&quot;Võimas,&quot; ütles Kingpool.
:&quot;Ongi Albert!&quot; imestas Muhv.
:&quot;Kas jooksite oma kaaslastega ehk tassikese [[kakao]]d?&quot; küsis vanainimene tuletõrje ülemalt. &quot;Tänase tähtsa päeva puhul?&quot;
:&quot;Suurima heameelega,&quot; ütles ülem ja tuletõrjujad ühinesid seltskonnaga. (lk 86-87)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
   Sest pole tolku mõnele, 
   kas kõnele või sõnele -
tihti tahaks päris käratada: 
   tratatataa! Tratatataa!
Kas seks, et sinusugust äratada, 
peaks põlema kõik ilmamaa?

On mitmeid muresid, kuid on ka rohtu,
mis abiks meil on kõrvaldamaks neid. 
   Et hoida ära igasugust [[oht]]u, 
   pea ikka meeles tõrjevahendeid!
&lt;/poem&gt;
* [[Ain Kaalep]], &quot;Pea korras tuletõrjevahendeid&quot;, rmt: &quot;Muusad ja maastikud&quot;, 2008, lk 517


&lt;poem&gt;
Kui pritsimeeste pasun kisendab, 
see kõikidele hirmu sisendab.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Tuletõrjuja laul&quot;, rmt: &quot;Loomariik&quot;, lk 38-39


&lt;poem&gt;
Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul,
laulab [[pihlakas]] isavint.
Ühel mehel on nina [[nohu]]l,
nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]].

Tuletõrje neil ees ja taga,
verev viirastub kõikjal kukk.
Ah sa kurat! üks meestest pragab —
talle jalgu jäänd pehkiv pukk.
&lt;/poem&gt;
* [[Mats Traat]], &quot;Järelevalve&quot;, rmt: &quot;Septembrifuuga&quot;, 1980, lk 14


&lt;poem&gt;
Ainult tuletõrje valvemeeskond
ärkvel püsib, lõhub [[bridž]]i -
[[ajaviide]] tõhus,
kuni [[häirekell]] ei kutsu,
kuni tarvis pole pritsi.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Vaikne öö&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 50

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Organisatsioonid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>0oppj1z61x3x657ckm3do35lv7uyufr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88243</id>
      <parentid>88208</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:24:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8916" xml:space="preserve">[[Pilt:Erik_Henningsen_-_Kamp_mod_Ilden_-_1904.png|pisi|Erik Henningsen, &quot;Tuletõrjujad&quot; (1904)]]
[[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|[[Tulekahju]] kustutamine [[Tallinn]]as]]
[[Pilt:2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg|pisi|Eesti Päästeameti maskott on tuletõrjekoer Nublu, kes oli varem [[Jaan Rannap]]i samanimelise raamatu peategelane ning nüüd teeb karjääri mõminaräpparina.]]
'''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad [[kass]]e puu otsast alla toomas ja [[tulekahju]]sid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani.

==Proosa==
* Meie külas oli pritsimeeste selts. Kõigil pritsimeestel olid ilusad kuldnööpidega kuued ja vaskkiivrid nagu vanaaegsete sõjameeste [[sõjakübar]]ad. Mõnel mehed oli puusa peal väike [[kirves]] ja kokkulapatud [[nöör]] üle õla; need olid ronijad. Teistel olid küll kirved, aga nööri ei olnud — need olid pumpajad. Vanemad mehed kuulusid korrapidajate komandosse; neil ei olnud kirveid ega [[kiiver|kiivreid]], nad pidid leppima punase äärega mütsiga ja pritsimehekuuega. (lk 43)
* Kõige huvitavam oli siis, kui prits välja toodi. Siis sõideti suure mürinaga Laugaste tiigi juurde ja hakati pumpama. Mehed pressisid aga pumbata, kuna veejuga tõusis puude ladvust kõrgemale. Kui mehed hakkasid väsima, lubati meidki pumba juurde jõudu proovima. (lk 44)
* Kord jõulu ajal sõitis kaupmees Peterburi ja tõi sealt pritsimeestele pillid — läikivad vaskpillid, trummi, vasktaldrikud, mis kokku lüües teevad -häält, ja mustast puust hõbenuppudega viled. Nüüd hakati pritsimeeste orkestrit asutama. Kogu küla oli ärevil ning erutatud, kes missuguse pilli saab. Orkestrijuhiks sai Looguse Peeter, kes oskas mitut pilli mängida ja oli kroonus olnud keisriproua: polgus muusikamees. (lk 44)
** [[Jüri Parijõgi]] &quot;Kui meie hakkasime pillimeesteks&quot;, lk 43-51, rmt: &quot;Kui isa kinkis raamatuid&quot;, 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981


* Samal ajal põles [[Ankh-Morpork]]is Narride gildi hoone.
:See oli probleem, sest gildi tuletõrjebrigaad koosnes peamiselt [[kloun]]idest.
:Ja s e e oli probleem sellepärast, et kui näidata klounile veeämbrit ja [[redel]]it, oskab ta reageerida ainult ühel viisil. Aastatepikkune väljaõpe nõuab oma ja võtab juhtimise üle. Käsklusi hakkab jagama punane [[nina]]. Kloun ise ei saa sinna midagi parata.
* [[Terry Pratchett]], &quot;Viies elevant&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 11


* Oli juba päris pime, Väikevend ja Karlsson võtsid käest kinni ja astusid üle [[katus]]e tagasi Karlssoni [[maja]] juurde, mis seisis Väikevenna [[kodu]] kohal. Kui nad sinna jõudsid, kuulsid nad, et mööda tänavat tuleb valjusti tuututades [[tuletõrjeauto]].
:&quot;Küll sa näed, et kuskil põleb,&quot; ütles Väikevend. &quot;Tuletõrje on kohal.&quot;
:&quot;Mõtleks, kui see äkki on meie maja!&quot; lausus Karlsson lootusrikkalt. &quot;Siis pruugib neil ainult mulle öelda ja ma aitan neid, sest ma olen maailma parim tulekustutaja.&quot;
:Nad nägid, et tuletõrjeauto peatus üsna nende all [[tänav]]al ja &lt;!--//--&gt;selle ümber kogunes hulk rahvast. Aga mingit tuld polnud kuskil märgata. Seevastu nägid nad korraga katuse poole tõusvat [[redel]]it, seesugust pikka lahtikäivat redelit, nagu tuletõrjel olemas on.
:Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks.
:&quot;Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!&quot; ütles ta.
:Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline.
:&quot;Aga miks siis ometi?&quot; imestas Karlsson. &quot;Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel.&quot;
:&quot;Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu,&quot; väitis Väikevend. &quot;Tal on nii palju [[närv]]e, et midagi koledat!&quot;
:Väikevennal hakkas väga kahju emast, kui ta sellele mõtles, ja igatsus ema järele tükkis ligi.
:&quot;Muidugi võiksime natuke [[tembutamine|tembutada]] tuletõrjega,&quot; pakkus Karlsson.
:Kuid Väikevend ei tahtnud enam tembutada. Ta seisis vaikselt paigal ja ootas redelit mööda lähenevat [[tuletõrjuja]]t.
:&quot;Nojah, eks ole minulgi paras aeg koju minna ja põhku pugeda. Me võtsime asja küll rahulikult ja kuigi palju ei tembutanud, aga mul oli hommikul igatahes oma kolm-nelikümmend kraadi [[palavik]]ku, seda ei maksa ometi unustada!&quot;
:Nende sõnadega keksis Karlsson üle katuse minema.
:&quot;Hei hopsti, Väikevend!&quot; hüüdis ta.
:&quot;Hei hopsti, Karlsson,&quot; vastas Väikevend.
:Ise aga ei pööranud ta pilku järjest lähemale jõudvalt tuletõrjujalt.
:&quot;Kuuled sa, Väikevend!&quot; hüüdis Karlsson veel enne kui &lt;!--//--&gt; [[korsten|korstna]] taha kadus. &quot;Ära sa tuletõrjele räägi, et ma siin olen. Sest ma olen maailma parim tulekustutaja, ja siis hakkavad nad muudkui mind appi kutsuma, niipea kui kuskil [[tuli]] lahti pääseb.&quot;
:Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal.
:&quot;Seisa paigal, nagu sa oled!&quot; hüüdis ta Väikevennale. &quot;Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla.&quot;
:See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha.
:&quot;Kas minu ema saatis sind mulle järele?&quot; küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus.
:&quot;Mis sina siis arvad!&quot; vastas tuletõrjuja. &quot;Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i...&quot;
:Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt:
:&quot;Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}.&quot; (lk 77-79)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008


* Ükski inimene ei tundnud poistele kaasa. [[Pealtvaata]]jaile paistis ainult imelikuna, et Prits ja Karla plehku ei pistnud. Isegi siis, kui [[kaarnad]] nad lõpuks rahule jätsid, kükitasid nad [[puu]] otsas edasi.
:&quot;Noh, eks ronige alla, [[kangelased]]!&quot; hüüdis rahvas.
:&quot;Me ei saa!&quot; hädaldas kingsepa Karla, ja rätsepa Prits ulgus: &quot;Uu-uu, me oleme kinni jäänud! Me ei saa alla!&quot;
:Loo lõpp oli see, et tuletõrje pidi kohale tulema. Tuletõrjujad ajasid oma suure [[redel]]i püsti ning tõid mõlemad hädavaresed alla. Tõsi küll, see läks tuletõrjelgi korda ainuüksi seetõttu, et väike nõid nõidus Pritsu ja Karla parajal silmapilgul jälle puu küljest lahti. (lk 76)
* [[Ottfried Preussler]], &quot;Väike nõid&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 1979


* &quot;Sellega on ametlik osa läbi,&quot; lisas tuletõrje ülem südamlikult.
:&quot;Aga võib-olla saan ma veel kuidagi kasulik olla?&quot;
:&quot;Minul oleks küll üks pisikene [[palve]],&quot; hüüatas vanainimene käbedalt. &quot;Kui te ehk kastaksite mu Alberti põhjalikult vooli&lt;!--//--&gt;kust üle! Albert on ennast [[mets]]as nii [[tolm]]useks püherdanud, et näeb välja rohkem [[hall]] kui [[valge]].&quot;
:&quot;No see on ju [[tuletõrjuja]]te käes tühiasi,&quot; naeratas ülem.
:Ta astus korraks auto juurde ja ütles midagi tuletõrjujatele. Kohe jooksid kaks tuletõrjujat [[voolik]]ut lahti kerides aeda. [[Kass]]ile suunati tugev veejuga ning mõne hetke pärast helkis ta karv puhtalt ja helevalgelt.
:&quot;Võimas,&quot; ütles Kingpool.
:&quot;Ongi Albert!&quot; imestas Muhv.
:&quot;Kas jooksite oma kaaslastega ehk tassikese [[kakao]]d?&quot; küsis vanainimene tuletõrje ülemalt. &quot;Tänase tähtsa päeva puhul?&quot;
:&quot;Suurima heameelega,&quot; ütles ülem ja tuletõrjujad ühinesid seltskonnaga. (lk 86-87)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Luule==
&lt;poem&gt;
   Sest pole tolku mõnele, 
   kas kõnele või sõnele -
tihti tahaks päris käratada: 
   tratatataa! Tratatataa!
Kas seks, et sinusugust äratada, 
peaks põlema kõik ilmamaa?

On mitmeid muresid, kuid on ka rohtu,
mis abiks meil on kõrvaldamaks neid. 
   Et hoida ära igasugust [[oht]]u, 
   pea ikka meeles tõrjevahendeid!
&lt;/poem&gt;
* [[Ain Kaalep]], &quot;Pea korras tuletõrjevahendeid&quot;, rmt: &quot;Muusad ja maastikud&quot;, 2008, lk 517


&lt;poem&gt;
Kui pritsimeeste pasun kisendab, 
see kõikidele hirmu sisendab.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Tuletõrjuja laul&quot;, rmt: &quot;Loomariik&quot;, lk 38-39


&lt;poem&gt;
Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul,
laulab [[pihlakas]] isavint.
Ühel mehel on nina [[nohu]]l,
nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]].

Tuletõrje neil ees ja taga,
verev viirastub kõikjal kukk.
Ah sa kurat! üks meestest pragab —
talle jalgu jäänd pehkiv pukk.
&lt;/poem&gt;
* [[Mats Traat]], &quot;Järelevalve&quot;, rmt: &quot;Septembrifuuga&quot;, 1980, lk 14


&lt;poem&gt;
Ainult tuletõrje valvemeeskond
ärkvel püsib, lõhub [[bridž]]i -
[[ajaviide]] tõhus,
kuni [[häirekell]] ei kutsu,
kuni tarvis pole pritsi.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Vaikne öö&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 50

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Organisatsioonid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>g8vc9a5xsew3ma5fwz3o53cuezd377l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88244</id>
      <parentid>88243</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:26:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8920" xml:space="preserve">[[Pilt:Erik_Henningsen_-_Kamp_mod_Ilden_-_1904.png|pisi|Erik Henningsen, &quot;Tuletõrjujad&quot; (1904)]]
[[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|[[Tulekahju]] kustutamine [[Tallinn]]as]]
[[Pilt:2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg|pisi|Eesti Päästeameti maskott on tuletõrjekoer Nublu, kes oli varem [[Jaan Rannap]]i samanimelise raamatu peategelane ning nüüd teeb karjääri mõminaräpparina.]]
'''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad [[kass]]e puu otsast alla toomas ja [[tulekahju]]sid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani.

==Proosa==
* Meie külas oli pritsimeeste selts. Kõigil pritsimeestel olid ilusad kuldnööpidega kuued ja vaskkiivrid nagu vanaaegsete sõjameeste [[sõjakübar]]ad. Mõnel mehed oli puusa peal väike [[kirves]] ja kokkulapatud [[nöör]] üle õla; need olid ronijad. Teistel olid küll kirved, aga nööri ei olnud — need olid pumpajad. Vanemad mehed kuulusid korrapidajate komandosse; neil ei olnud kirveid ega [[kiiver|kiivreid]], nad pidid leppima punase äärega mütsiga ja pritsimehekuuega. (lk 43)
* Kõige huvitavam oli siis, kui prits välja toodi. Siis sõideti suure mürinaga Laugaste tiigi juurde ja hakati pumpama. Mehed pressisid aga pumbata, kuna veejuga tõusis puude ladvust kõrgemale. Kui mehed hakkasid väsima, lubati meidki pumba juurde jõudu proovima. (lk 44)
* Kord jõulu ajal sõitis kaupmees Peterburi ja tõi sealt pritsimeestele pillid — läikivad vaskpillid, trummi, vasktaldrikud, mis kokku lüües teevad -häält, ja mustast puust hõbenuppudega viled. Nüüd hakati pritsimeeste orkestrit asutama. Kogu küla oli ärevil ning erutatud, kes missuguse pilli saab. Orkestrijuhiks sai Looguse Peeter, kes oskas mitut pilli mängida ja oli kroonus olnud keisriproua: polgus muusikamees. (lk 44)
** [[Jüri Parijõgi]] &quot;Kui meie hakkasime pillimeesteks&quot;, lk 43-51, rmt: &quot;Kui isa kinkis raamatuid&quot;, 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981


* Oli juba päris pime, Väikevend ja Karlsson võtsid käest kinni ja astusid üle [[katus]]e tagasi Karlssoni [[maja]] juurde, mis seisis Väikevenna [[kodu]] kohal. Kui nad sinna jõudsid, kuulsid nad, et mööda tänavat tuleb valjusti tuututades [[tuletõrjeauto]].
:&quot;Küll sa näed, et kuskil põleb,&quot; ütles Väikevend. &quot;Tuletõrje on kohal.&quot;
:&quot;Mõtleks, kui see äkki on meie maja!&quot; lausus Karlsson lootusrikkalt. &quot;Siis pruugib neil ainult mulle öelda ja ma aitan neid, sest ma olen maailma parim tulekustutaja.&quot;
:Nad nägid, et tuletõrjeauto peatus üsna nende all [[tänav]]al ja &lt;!--//--&gt;selle ümber kogunes hulk rahvast. Aga mingit tuld polnud kuskil märgata. Seevastu nägid nad korraga katuse poole tõusvat [[redel]]it, seesugust pikka lahtikäivat redelit, nagu tuletõrjel olemas on.
:Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks.
:&quot;Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!&quot; ütles ta.
:Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline.
:&quot;Aga miks siis ometi?&quot; imestas Karlsson. &quot;Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel.&quot;
:&quot;Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu,&quot; väitis Väikevend. &quot;Tal on nii palju [[närv]]e, et midagi koledat!&quot;
:Väikevennal hakkas väga kahju emast, kui ta sellele mõtles, ja igatsus ema järele tükkis ligi.
:&quot;Muidugi võiksime natuke [[tembutamine|tembutada]] tuletõrjega,&quot; pakkus Karlsson.
:Kuid Väikevend ei tahtnud enam tembutada. Ta seisis vaikselt paigal ja ootas redelit mööda lähenevat [[tuletõrjuja]]t.
:&quot;Nojah, eks ole minulgi paras aeg koju minna ja põhku pugeda. Me võtsime asja küll rahulikult ja kuigi palju ei tembutanud, aga mul oli hommikul igatahes oma kolm-nelikümmend kraadi [[palavik]]ku, seda ei maksa ometi unustada!&quot;
:Nende sõnadega keksis Karlsson üle katuse minema.
:&quot;Hei hopsti, Väikevend!&quot; hüüdis ta.
:&quot;Hei hopsti, Karlsson,&quot; vastas Väikevend.
:Ise aga ei pööranud ta pilku järjest lähemale jõudvalt tuletõrjujalt.
:&quot;Kuuled sa, Väikevend!&quot; hüüdis Karlsson veel enne kui &lt;!--//--&gt; [[korsten|korstna]] taha kadus. &quot;Ära sa tuletõrjele räägi, et ma siin olen. Sest ma olen maailma parim tulekustutaja, ja siis hakkavad nad muudkui mind appi kutsuma, niipea kui kuskil [[tuli]] lahti pääseb.&quot;
:Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal.
:&quot;Seisa paigal, nagu sa oled!&quot; hüüdis ta Väikevennale. &quot;Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla.&quot;
:See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha.
:&quot;Kas minu ema saatis sind mulle järele?&quot; küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus.
:&quot;Mis sina siis arvad!&quot; vastas tuletõrjuja. &quot;Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i...&quot;
:Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt:
:&quot;Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}.&quot; (lk 77-79)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008


* Ükski inimene ei tundnud poistele kaasa. [[Pealtvaata]]jaile paistis ainult imelikuna, et Prits ja Karla plehku ei pistnud. Isegi siis, kui [[kaarnad]] nad lõpuks rahule jätsid, kükitasid nad [[puu]] otsas edasi.
:&quot;Noh, eks ronige alla, [[kangelased]]!&quot; hüüdis rahvas.
:&quot;Me ei saa!&quot; hädaldas kingsepa Karla, ja rätsepa Prits ulgus: &quot;Uu-uu, me oleme kinni jäänud! Me ei saa alla!&quot;
:Loo lõpp oli see, et tuletõrje pidi kohale tulema. Tuletõrjujad ajasid oma suure [[redel]]i püsti ning tõid mõlemad hädavaresed alla. Tõsi küll, see läks tuletõrjelgi korda ainuüksi seetõttu, et väike nõid nõidus Pritsu ja Karla parajal silmapilgul jälle puu küljest lahti. (lk 76)
* [[Ottfried Preussler]], &quot;Väike nõid&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 1979


* &quot;Sellega on ametlik osa läbi,&quot; lisas tuletõrje ülem südamlikult.
:&quot;Aga võib-olla saan ma veel kuidagi kasulik olla?&quot;
:&quot;Minul oleks küll üks pisikene [[palve]],&quot; hüüatas vanainimene käbedalt. &quot;Kui te ehk kastaksite mu Alberti põhjalikult vooli&lt;!--//--&gt;kust üle! Albert on ennast [[mets]]as nii [[tolm]]useks püherdanud, et näeb välja rohkem [[hall]] kui [[valge]].&quot;
:&quot;No see on ju [[tuletõrjuja]]te käes tühiasi,&quot; naeratas ülem.
:Ta astus korraks auto juurde ja ütles midagi tuletõrjujatele. Kohe jooksid kaks tuletõrjujat [[voolik]]ut lahti kerides aeda. [[Kass]]ile suunati tugev veejuga ning mõne hetke pärast helkis ta karv puhtalt ja helevalgelt.
:&quot;Võimas,&quot; ütles Kingpool.
:&quot;Ongi Albert!&quot; imestas Muhv.
:&quot;Kas jooksite oma kaaslastega ehk tassikese [[kakao]]d?&quot; küsis vanainimene tuletõrje ülemalt. &quot;Tänase tähtsa päeva puhul?&quot;
:&quot;Suurima heameelega,&quot; ütles ülem ja tuletõrjujad ühinesid seltskonnaga. (lk 86-87)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Samal ajal põles [[Ankh-Morpork]]is Narride gildi hoone.
:See oli probleem, sest gildi tuletõrjebrigaad koosnes peamiselt [[kloun]]idest.
:Ja s e e oli probleem sellepärast, et kui näidata klounile veeämbrit ja [[redel]]it, oskab ta reageerida ainult ühel viisil. Aastatepikkune väljaõpe nõuab oma ja võtab juhtimise üle. Käsklusi hakkab jagama punane [[nina]]. Kloun ise ei saa sinna midagi parata.
* [[Terry Pratchett]], &quot;Viies elevant&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 11


==Luule==
&lt;poem&gt;
   Sest pole tolku mõnele, 
   kas kõnele või sõnele -
tihti tahaks päris käratada: 
   tratatataa! Tratatataa!
Kas seks, et sinusugust äratada, 
peaks põlema kõik ilmamaa?

On mitmeid muresid, kuid on ka rohtu,
mis abiks meil on kõrvaldamaks neid. 
   Et hoida ära igasugust [[oht]]u, 
   pea ikka meeles tõrjevahendeid!
&lt;/poem&gt;
* [[Ain Kaalep]], &quot;Pea korras tuletõrjevahendeid&quot;, rmt: &quot;Muusad ja maastikud&quot;, 2008, lk 517


&lt;poem&gt;
Kui pritsimeeste pasun kisendab, 
see kõikidele hirmu sisendab.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Tuletõrjuja laul&quot;, rmt: &quot;Loomariik&quot;, lk 38-39


&lt;poem&gt;
Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul,
laulab [[pihlakas]] isavint.
Ühel mehel on nina [[nohu]]l,
nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]].

Tuletõrje neil ees ja taga,
verev viirastub kõikjal kukk.
Ah sa kurat! üks meestest pragab —
talle jalgu jäänd pehkiv pukk.
&lt;/poem&gt;
* [[Mats Traat]], &quot;Järelevalve&quot;, rmt: &quot;Septembrifuuga&quot;, 1980, lk 14


&lt;poem&gt;
Ainult tuletõrje valvemeeskond
ärkvel püsib, lõhub [[bridž]]i -
[[ajaviide]] tõhus,
kuni [[häirekell]] ei kutsu,
kuni tarvis pole pritsi.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Vaikne öö&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 50

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Organisatsioonid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>1aggkzac0iw577tom4kcon811lr8nnb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Pseudacorus/Naisautorite illustratsioonidega lehed</title>
    <ns>2</ns>
    <id>13278</id>
    <revision>
      <id>88213</id>
      <parentid>88138</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:28:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59665" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] 
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] 
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>4o4ur4vv1ijy94pztlu0oha9vnt7wzp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88215</id>
      <parentid>88213</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T12:54:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59674" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] 
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] 
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>4fwmyzpf31k1blokh0tlx5ly1cgazcy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88221</id>
      <parentid>88215</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:22:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59740" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] 
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] 
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>l47fuwhmym7o8tzznalzlwh1nq9qcpf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88457</id>
      <parentid>88221</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T08:41:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59799" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] 
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] 
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>o2qbu9xtnzetul61kjtozxzddxohhal</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kujutlusvõimetus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13875</id>
    <revision>
      <id>88331</id>
      <parentid>65137</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:53:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1631" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [George Fentiman Peter Wimseyle:] &quot;Robert on tegelikult täitsamees, kuigi ta käib mulle hirmsasti närvidele.&quot;
:&quot;Kas tõesti?&quot;
:&quot;Ta on nii paksu nahaga; ehtne kujutlusvõimeta britt. Ma usun, et Robert võiks veel viis aastat rõõmsalt edasi sõdida ja pidada seda üheks vahvaks mürgliks. Robert oli tuntud selle poolest, et ta ei pilgutanud eales silmagi. Mäletan, et seal jubedas Carency mülkas, kus kogu maa oli lagunevate [[laip]]adega kaetud — uhh! — põmmutas Robert neid suuri punsunud [[rott]]e, penn tükk, ja naeris. Rotid. Roiskusid elusast peast sellest, mida nad olid söönud. Oo jaa! Robertit peeti paganama heaks [[sõdur]]iks.&quot; (lk 88—89)
* [[Dorothy L. Sayers]], &quot;Korralagedus Bellona klubis&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2013


* [Heliosest:] [[Isa]] koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus [[Okeanos]]e palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest [[marmor]]ist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas [[tuli]] veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>k76wv4tsn5od6caecfe18eyoycx9pk4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surelikkus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14194</id>
    <revision>
      <id>88326</id>
      <parentid>71096</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:47:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2054" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Surelikkuse küsimuses tuleb olla julge ja lähedastega aus. Me ei saa mööda minna tõsiasjast, et [[suremine]] on kohutav ja [[lein]] on hind, mida tuleb armastuse eest maksta. Me ei saa näha [[hea]]d, ilma et näeksime vastaspoolt. Selles on midagi transtsendentaalset ja [[ilu]]sat. Ka filmis näeme keerulist ja ilusat suhet, milles on armastust, [[usaldus]]t ja [[vaimukus]]t. On nii valgus kui vari, on surm, aga veelgi enam – on elu. Tusker tahab täiel määral elada ja see on ääretult ilus. Näha elu lõppemas on väga raske, aga üht teiseta ei saa.
** [[Harry Macqueen]], intervjuu filmi &quot;Supernoova&quot; teemal: Andrei Liimets, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/teelolek-kui-armastus-puhendumine-ja-kaotus/ &quot;Teelolek kui armastus, pühendumine ja kaotus&quot;], Sirp, 30.07.2021


* Olla surelik ja tulvil [[aisting]]uid tähendab meile ühtaegu [[paanika]]t ja [[privileeg]]i. Me elame oma [[meeled|meelte]] lõa otsas. Olgugi et nad meid arendavad, nad ka piiravad ja kitsendavad meid — aga kui ilusasti. [[Armastus]]ki on ilus ike. (lk 16)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* [Kirke:] &quot;Sa aitasid surelikke,&quot; ütlesin ma. &quot;Selle eest said karistada.&quot;
:[Prometheus:] &quot;Nii on.&quot;
:&quot;Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?&quot;
:See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. &quot;Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?&quot;
:&quot;Tean,&quot; ütlesin ma. &quot;Aga ma ei saa sellest aru.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest.&quot;
:Mu ihu raputas värin. &quot;Kuidas nad seda välja kannatavad?&quot;
:&quot;Nii hästi, kui suudavad.&quot; (lk 25-26)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>6m788izxilbc7ssrwpryki59d0ahnfl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alar Karis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14384</id>
    <revision>
      <id>88290</id>
      <parentid>84852</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:57:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9723" xml:space="preserve">[[Pilt:Alar Karis 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Alar Karis, 2021.]]
'''Alar Karis''' (sündinud 26. märtsil 1958 [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, endine riigikontrolör, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektor, 2018. aastast Eesti Rahva Muuseumi direktor.


* Neid pooldajaid, kes [[Patsutamine|patsutavad]] õlale ja lubavad toetada, on alati rohkem kui lõpuks hääli.
** Alar Karis, ''cit. via'': Joosep Tiks, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94450727/karis-tardus-pooras-pea-ja-kostis-esimesed-sonad-parast-kaotust-kust-ma-lahen-siin-valja &quot;Karis tardus, pööras pea ja kostis esimesed sõnad pärast kaotust: &quot;Kust ma lähen siin välja?&quot;&quot;], Eesti Ekspress, 30.08.2021

==Esinemised==
* President [[Lennart Meri|Meri]] mõistis paremini kui keegi teine, et [[ajalugu]] ei ole kindlasti lõppenud. Et [[Euroopa]] kontinenti läbistavad lõhed pole veel täidetud vennaliku armastuse [[betoon]]iga, nagu ta kunagi ütles.
* Kui ma aprillis [[Ukraina]]t külastasin, siis nägin oma silmaga, et [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõda aastal 2022]] ei erinegi kuigivõrd [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] piltidest. Tsiviil-infrastruktuuri sihilik hävitamine, kohalike elanike [[tapmine]] ja [[piinamine]], sõnulseletamatud kahjud [[linn]]ades ja [[küla]]des. Mis muide näevad välja samasugused, nagu linnad ja külad kõikjal Euroopas.
:Ehk ei peaks see olema nii šokeeriv pärast mitut kuud võikaid [[video]]sid Venemaa sõjast Ukrainast. Aga ikka veel on. [[Laps]]ed mängimas oma kodu [[varemed|varemetel]]. [[Päästetöötaja]]d otsimas ohvreid kokkuvarisenud naabermajadest. Vene [[tank]]ide poolt lömastatud ja põlenud [[auto]]d tee ääres.
* Kui ma räägin [[Eesti]] inimestega sõjast, ütlen ma alati seda, et Eesti on [[NATO]] liige. Ja NATO on maailma tugevaim sõjaline liit. Selliste tüüpidega ei taha mitte keegi [[Tülinorimine|tüli norida]]. On ju nii?
* Tol päeval, kui president [[Putin]] andis korralduse alustada niinimetatud erioperatsiooni Ukrainas, oli heidutus läbi kukkunud.
* Ma küsin veel – kas tõsiste, kuid konkreetsemalt määratlemata [[tagajärg]]edega [[ähvardamine]] suudab tavaliselt agressiivset ja ekspansionistlikku käitumist vaos hoida? Ma väidan, et ajaloost ei leia just kuigi palju näiteid, kus selline lähenemine oleks toiminud. [[Karistamine|Karistamisega]] [[heidutus|heidutamine]] pole kunagi olnud nii tõhus nagu tõkestamisega heidutamine.
* Meil siin, läänes, on raske tunnistada, et kui ülejäänud [[Euroopa]] on üles ehitanud demokraatliku, õiglase ja rahumeelse korra, siis Venemaa on jäänud pidama aastasse 1939. Et kusagil on uhkes üksinduses [[diktaator]], kes sepitseb ebainimlikku [[sõda]]. Diktaator, kes peaks kuuluma ajalooraamatutesse, on tegelikult võimul.
:Samal ajal kui meie, lääne inimesed tegeleme igapäevaselt sellega, et inimestel oleks tööd, et nad saaksid vaktsineeritud ega oleks suurte [[küttearve]]tega liigselt koormatud, on äkitselt [[genotsiid]] meil lausa ukse taga.
* Inimesed Euroopa riikides mõistavad olukorda hästi ja on valmis Ukrainat toetama. Nüüd peavad samasugust [[vaprus]]t üles näitama ka otsustajad. Ukraina inimesed näitavad selles võimsat eeskuju: [[vabadus]] ei ole tasuta.
* [P]raeguseks hetkeks peaks juba kõigile olema selge, et Euroopa [[julgeolek]], Euroopa [[demokraatia]] kaitsmine ei tule tasuta.
* Me peame oma [[hirm]]udele silma vaatama. Konkreetsemalt peame üle saama hirmust, et meie [[tegu|teod]] võivad Venemaad [[Provokatsioon|provotseerida]]. Tegelikult on asi vastupidi – kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib.
* President Putini ekspansionistlik [[unistus]] luua suur Novorossija ei saa jääda püsima. Kui kaua veel võime küsida: kes on järgmine? Me peame sellele lõpu tegema. Praegu kannab iga inimene [[vastutus]]t võitlemise eest selle Euroopale suunatud ohu vastu ja Euroopa väärtuste nimel.
** Alar Karis Lennart Meri konverentsi õhtusöögil, [https://www.err.ee/1608597871/alar-karis-kindlad-teod-on-ainus-heidutus-mis-toimib &quot;Alar Karis: kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib&quot;], ERR, 15.05.2022

==Intervjuud==
* Praegu võiks eputada, et ma ei kuulunud ka [[NLKP|komparteisse]]. Aga kui õigesti mäletan, siis keegi ei kutsunud ka.
* Asja, mida oskad teha [[hiir]]ega, oskad teha ka inimesega.
** Alar Karis, intervjuu: Joosep Tiks, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94387315/presidendikandidaat-karise-anomaalia-mojukas-tartlane-kes-ei-kuulu-reformierakonda &quot;Presidendikandidaat Karise anomaalia: mõjukas tartlane, kes ei kuulu Reformierakonda&quot;], Eesti Ekspress, 25.08.2021


* Ma nüüd ei tea, kas [[rumalus]] lammutab, aga rumalus kindlasti on [[oht]] meie riigi arengule, seetõttu ma olengi püüdnud õhutada meie [[rahvas]]t, võib-olla natuke naiivsena, aga siiski, et me võiksime saada targemaks ja haritumaks rahvaks.
* See ongi see oht, et kui [[tarkus]]t on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t.
* Kuna ei ole koroonahaiget lähedalt näinud, keegi lähedastest pole sügavasti haigeks jäänud, siis arvatakse, et see [[haigus]] on kellegi teise haigus, ei ole meie haigus. Näiteks [[rõuged|rõugetega]] oli sama lugu [[Tsaari-Venemaa]]l. Arvati ka, et see on lääne ühiskonna haigus, mitte ei ole Tsaari-Venemaa haigus. Ometigi jõudis ta ka sinna.
* Ühelt poolt me näeme võimalust oma [[arvamus]]t avaldada ja teiselt poolt me näeme ka seda, et meile meeldib olla [[võim]]ule vastu. See on meile natuke kaasa antud lähiminevikust. Naaberriikides see niimoodi ei ole: seal on tõesti nii, et kui valitsus soovitab midagi, siis seda pigem võetakse käsuna ja täpselt niimoodi käitutakse. Paljuski see tõenäoliselt nii on, sest see joon, see käitumismuster jookseb ju endist [[Ida-Euroopa]]t mööda.
* Kindlasti loeb [[poliitik]]ule rahva arvamine ju väga palju sellepärast, et seal on nende kõigi hääled. Eks see ongi võib-olla takistuseks ka mõnikord mõistlike otsuste tegemisel.
* [[Valitsus]]e [[tarkus]]t saab mõõta ainult selle järgi, kas [[otsus]]ed on mõistlikud või vähem mõistlikud. Ega siin muud võimalust ei ole. See, et püütakse rahvale meeldida, näitab teinekord ka mitte väga mõistlikku lähenemist.
* Täna ju valitsust ei moodusta [[peaminister]], valitsust moodustavad teatavasti [[erakonnad]].
* [[Eelarvekärped|Kärpeid]], kui neid teha, ei tule teha [[joonlaud|joonlauaga]], vaid tuleb ikka sügavuti sisse vaadata. Mõnel puhul ei pea isegi kärpima, vaid tuleb [[raha]] juurde panna. Ja nagu me näeme täna, [[kõrgharidus]] on üks valdkond, kus on raha juurde vaja. Seal me kärpimisest rääkida ei saa. Ja mõnel puhul tuleb kärpida kaks korda rohkem kui praegu. Mis need on, seda ma ei oska öelda, aga põhimõte peaks olema kindlasti selline, et seda vaadatakse ka selle järgi, kus on vaja kärpida, mitte et võtame ühe protsendi ja läheb lahti.
* Tarka [[rahvas]]t ei saa ootele panna.
* [[Haridus]] võikski olla meie [[prioriteet]] alates lasteaiast, õpetajatest, keda on vaja, kuni kõrghariduseni välja. Niimoodi panna ootele, et praegu ei ole raha – selgub, et raha meil ju on. Me ei saa öelda, et raha ei ole. Küsimus on valikutes. Ja kui [[valik]] on täna selline, et haridus ei ole prioriteet, siis ma arvan, et meil ongi riigina [[probleem]].
* [Ülemiste rongiterminalist:] Ilus terminal on ju ka mõnes mõttes kunstiväärtus.
* [Rohepöördest:] Arusaadavalt see [[rohepööre|pööre]], et me loobume [[fossiilkütus]]test, peab ühel hetkel toimuma. Mitte ainult siin Eestis [[põlevkivi]]st, me räägime ikka tervest maailmast. Täna tuleb ikkagi 70–80 protsenti fossiilkütustest. Ka see [[maagaas|gaas]], mida me tarbime, on iseenesest fossiilkütus. Aga see suund on minu meelest mõistlik ja seda tulebki sellisena näha. Mitte näha [[eurodirektiiv]]i täitmisena, vaid sellisena, et võimalikult kestlik oleks Eestimaa ja terve maakera.
* Me peame olema kindlasti ettevaatlikud. [[Kartus]] on väga tugev tunne. Ma arvan, et kartma ei peaks kedagi, tuleb lihtsalt tegeleda [[heidutus]]ega. Tuleb olla liitlastega ühel joonel ja mitte lasta ennast lõhestada, mis on arusaadavalt ka üks eesmärke täna [[Venemaa]]l – et meid siin omavahel tülli ajada, nii ida-läänt kui põhja-lõunat, tülli ajada ka [[USA]]-ga.
* Samal ajal, üks asi on füüsiline [[piir]], aga ega siis füüsilised piirid ei ole ju lõplikuks takistuseks. Nad hoiavad küll teatava aja eemale, aga me näeme ju väga hästi: ka [[Hiina]] ehitas oma [[Hiina müür|müüri]] tuhat aastat, aga temast väga palju abi ju lõpuks ei olnud.
* [[Kahetsus|Kahetseda]] ei ole mõtet elus midagi. Eks ma olen üllatanud ennast elus ka varem. Palju see teisi üllatab, on iseküsimus, aga endale on ikka vaja aeg-ajalt [[üllatus]]i teha.
** Alar Karis, intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab &quot;Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab&quot;], ERR, 25.12.2021

==Tema kohta==
* Muuseum pole [[kolikamber]], muuseum on elav asutus keset pulbitsevat tänapäeva. Kaitseväe [[orkester]] leidis varjupaiga Sõja­muuseumis. Kui vabariigile otsiti uut [[president]]i, kes poleks [[Kersti Kaljulaid|Kersti]], [[Jüri Luik|Jüri]] ega [[Tarmo Soomere|Tarmo]], leiti sobiv [[ekspo­naat]] [[Eesti Rahva Muuseum]]ist. Eesti tänab!
** [[Mart Juur]], [https://kultuur.postimees.ee/7457596/juurikas-eesti-tanab-2022 &quot;Eesti tänab 2022&quot;], Postimees, 18. veebruar 2022

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Karis, Alar}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Eesti presidendid]]</text>
      <sha1>6o8t818gfk0v24f01pywi1c3eurnpal</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88291</id>
      <parentid>88290</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:58:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tema kohta */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9721" xml:space="preserve">[[Pilt:Alar Karis 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Alar Karis, 2021.]]
'''Alar Karis''' (sündinud 26. märtsil 1958 [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, endine riigikontrolör, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektor, 2018. aastast Eesti Rahva Muuseumi direktor.


* Neid pooldajaid, kes [[Patsutamine|patsutavad]] õlale ja lubavad toetada, on alati rohkem kui lõpuks hääli.
** Alar Karis, ''cit. via'': Joosep Tiks, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94450727/karis-tardus-pooras-pea-ja-kostis-esimesed-sonad-parast-kaotust-kust-ma-lahen-siin-valja &quot;Karis tardus, pööras pea ja kostis esimesed sõnad pärast kaotust: &quot;Kust ma lähen siin välja?&quot;&quot;], Eesti Ekspress, 30.08.2021

==Esinemised==
* President [[Lennart Meri|Meri]] mõistis paremini kui keegi teine, et [[ajalugu]] ei ole kindlasti lõppenud. Et [[Euroopa]] kontinenti läbistavad lõhed pole veel täidetud vennaliku armastuse [[betoon]]iga, nagu ta kunagi ütles.
* Kui ma aprillis [[Ukraina]]t külastasin, siis nägin oma silmaga, et [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõda aastal 2022]] ei erinegi kuigivõrd [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] piltidest. Tsiviil-infrastruktuuri sihilik hävitamine, kohalike elanike [[tapmine]] ja [[piinamine]], sõnulseletamatud kahjud [[linn]]ades ja [[küla]]des. Mis muide näevad välja samasugused, nagu linnad ja külad kõikjal Euroopas.
:Ehk ei peaks see olema nii šokeeriv pärast mitut kuud võikaid [[video]]sid Venemaa sõjast Ukrainast. Aga ikka veel on. [[Laps]]ed mängimas oma kodu [[varemed|varemetel]]. [[Päästetöötaja]]d otsimas ohvreid kokkuvarisenud naabermajadest. Vene [[tank]]ide poolt lömastatud ja põlenud [[auto]]d tee ääres.
* Kui ma räägin [[Eesti]] inimestega sõjast, ütlen ma alati seda, et Eesti on [[NATO]] liige. Ja NATO on maailma tugevaim sõjaline liit. Selliste tüüpidega ei taha mitte keegi [[Tülinorimine|tüli norida]]. On ju nii?
* Tol päeval, kui president [[Putin]] andis korralduse alustada niinimetatud erioperatsiooni Ukrainas, oli heidutus läbi kukkunud.
* Ma küsin veel – kas tõsiste, kuid konkreetsemalt määratlemata [[tagajärg]]edega [[ähvardamine]] suudab tavaliselt agressiivset ja ekspansionistlikku käitumist vaos hoida? Ma väidan, et ajaloost ei leia just kuigi palju näiteid, kus selline lähenemine oleks toiminud. [[Karistamine|Karistamisega]] [[heidutus|heidutamine]] pole kunagi olnud nii tõhus nagu tõkestamisega heidutamine.
* Meil siin, läänes, on raske tunnistada, et kui ülejäänud [[Euroopa]] on üles ehitanud demokraatliku, õiglase ja rahumeelse korra, siis Venemaa on jäänud pidama aastasse 1939. Et kusagil on uhkes üksinduses [[diktaator]], kes sepitseb ebainimlikku [[sõda]]. Diktaator, kes peaks kuuluma ajalooraamatutesse, on tegelikult võimul.
:Samal ajal kui meie, lääne inimesed tegeleme igapäevaselt sellega, et inimestel oleks tööd, et nad saaksid vaktsineeritud ega oleks suurte [[küttearve]]tega liigselt koormatud, on äkitselt [[genotsiid]] meil lausa ukse taga.
* Inimesed Euroopa riikides mõistavad olukorda hästi ja on valmis Ukrainat toetama. Nüüd peavad samasugust [[vaprus]]t üles näitama ka otsustajad. Ukraina inimesed näitavad selles võimsat eeskuju: [[vabadus]] ei ole tasuta.
* [P]raeguseks hetkeks peaks juba kõigile olema selge, et Euroopa [[julgeolek]], Euroopa [[demokraatia]] kaitsmine ei tule tasuta.
* Me peame oma [[hirm]]udele silma vaatama. Konkreetsemalt peame üle saama hirmust, et meie [[tegu|teod]] võivad Venemaad [[Provokatsioon|provotseerida]]. Tegelikult on asi vastupidi – kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib.
* President Putini ekspansionistlik [[unistus]] luua suur Novorossija ei saa jääda püsima. Kui kaua veel võime küsida: kes on järgmine? Me peame sellele lõpu tegema. Praegu kannab iga inimene [[vastutus]]t võitlemise eest selle Euroopale suunatud ohu vastu ja Euroopa väärtuste nimel.
** Alar Karis Lennart Meri konverentsi õhtusöögil, [https://www.err.ee/1608597871/alar-karis-kindlad-teod-on-ainus-heidutus-mis-toimib &quot;Alar Karis: kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib&quot;], ERR, 15.05.2022

==Intervjuud==
* Praegu võiks eputada, et ma ei kuulunud ka [[NLKP|komparteisse]]. Aga kui õigesti mäletan, siis keegi ei kutsunud ka.
* Asja, mida oskad teha [[hiir]]ega, oskad teha ka inimesega.
** Alar Karis, intervjuu: Joosep Tiks, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94387315/presidendikandidaat-karise-anomaalia-mojukas-tartlane-kes-ei-kuulu-reformierakonda &quot;Presidendikandidaat Karise anomaalia: mõjukas tartlane, kes ei kuulu Reformierakonda&quot;], Eesti Ekspress, 25.08.2021


* Ma nüüd ei tea, kas [[rumalus]] lammutab, aga rumalus kindlasti on [[oht]] meie riigi arengule, seetõttu ma olengi püüdnud õhutada meie [[rahvas]]t, võib-olla natuke naiivsena, aga siiski, et me võiksime saada targemaks ja haritumaks rahvaks.
* See ongi see oht, et kui [[tarkus]]t on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t.
* Kuna ei ole koroonahaiget lähedalt näinud, keegi lähedastest pole sügavasti haigeks jäänud, siis arvatakse, et see [[haigus]] on kellegi teise haigus, ei ole meie haigus. Näiteks [[rõuged|rõugetega]] oli sama lugu [[Tsaari-Venemaa]]l. Arvati ka, et see on lääne ühiskonna haigus, mitte ei ole Tsaari-Venemaa haigus. Ometigi jõudis ta ka sinna.
* Ühelt poolt me näeme võimalust oma [[arvamus]]t avaldada ja teiselt poolt me näeme ka seda, et meile meeldib olla [[võim]]ule vastu. See on meile natuke kaasa antud lähiminevikust. Naaberriikides see niimoodi ei ole: seal on tõesti nii, et kui valitsus soovitab midagi, siis seda pigem võetakse käsuna ja täpselt niimoodi käitutakse. Paljuski see tõenäoliselt nii on, sest see joon, see käitumismuster jookseb ju endist [[Ida-Euroopa]]t mööda.
* Kindlasti loeb [[poliitik]]ule rahva arvamine ju väga palju sellepärast, et seal on nende kõigi hääled. Eks see ongi võib-olla takistuseks ka mõnikord mõistlike otsuste tegemisel.
* [[Valitsus]]e [[tarkus]]t saab mõõta ainult selle järgi, kas [[otsus]]ed on mõistlikud või vähem mõistlikud. Ega siin muud võimalust ei ole. See, et püütakse rahvale meeldida, näitab teinekord ka mitte väga mõistlikku lähenemist.
* Täna ju valitsust ei moodusta [[peaminister]], valitsust moodustavad teatavasti [[erakonnad]].
* [[Eelarvekärped|Kärpeid]], kui neid teha, ei tule teha [[joonlaud|joonlauaga]], vaid tuleb ikka sügavuti sisse vaadata. Mõnel puhul ei pea isegi kärpima, vaid tuleb [[raha]] juurde panna. Ja nagu me näeme täna, [[kõrgharidus]] on üks valdkond, kus on raha juurde vaja. Seal me kärpimisest rääkida ei saa. Ja mõnel puhul tuleb kärpida kaks korda rohkem kui praegu. Mis need on, seda ma ei oska öelda, aga põhimõte peaks olema kindlasti selline, et seda vaadatakse ka selle järgi, kus on vaja kärpida, mitte et võtame ühe protsendi ja läheb lahti.
* Tarka [[rahvas]]t ei saa ootele panna.
* [[Haridus]] võikski olla meie [[prioriteet]] alates lasteaiast, õpetajatest, keda on vaja, kuni kõrghariduseni välja. Niimoodi panna ootele, et praegu ei ole raha – selgub, et raha meil ju on. Me ei saa öelda, et raha ei ole. Küsimus on valikutes. Ja kui [[valik]] on täna selline, et haridus ei ole prioriteet, siis ma arvan, et meil ongi riigina [[probleem]].
* [Ülemiste rongiterminalist:] Ilus terminal on ju ka mõnes mõttes kunstiväärtus.
* [Rohepöördest:] Arusaadavalt see [[rohepööre|pööre]], et me loobume [[fossiilkütus]]test, peab ühel hetkel toimuma. Mitte ainult siin Eestis [[põlevkivi]]st, me räägime ikka tervest maailmast. Täna tuleb ikkagi 70–80 protsenti fossiilkütustest. Ka see [[maagaas|gaas]], mida me tarbime, on iseenesest fossiilkütus. Aga see suund on minu meelest mõistlik ja seda tulebki sellisena näha. Mitte näha [[eurodirektiiv]]i täitmisena, vaid sellisena, et võimalikult kestlik oleks Eestimaa ja terve maakera.
* Me peame olema kindlasti ettevaatlikud. [[Kartus]] on väga tugev tunne. Ma arvan, et kartma ei peaks kedagi, tuleb lihtsalt tegeleda [[heidutus]]ega. Tuleb olla liitlastega ühel joonel ja mitte lasta ennast lõhestada, mis on arusaadavalt ka üks eesmärke täna [[Venemaa]]l – et meid siin omavahel tülli ajada, nii ida-läänt kui põhja-lõunat, tülli ajada ka [[USA]]-ga.
* Samal ajal, üks asi on füüsiline [[piir]], aga ega siis füüsilised piirid ei ole ju lõplikuks takistuseks. Nad hoiavad küll teatava aja eemale, aga me näeme ju väga hästi: ka [[Hiina]] ehitas oma [[Hiina müür|müüri]] tuhat aastat, aga temast väga palju abi ju lõpuks ei olnud.
* [[Kahetsus|Kahetseda]] ei ole mõtet elus midagi. Eks ma olen üllatanud ennast elus ka varem. Palju see teisi üllatab, on iseküsimus, aga endale on ikka vaja aeg-ajalt [[üllatus]]i teha.
** Alar Karis, intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab &quot;Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab&quot;], ERR, 25.12.2021

==Tema kohta==
* Muuseum pole [[kolikamber]], muuseum on elav asutus keset pulbitsevat tänapäeva. Kaitseväe [[orkester]] leidis varjupaiga Sõja­muuseumis. Kui vabariigile otsiti uut [[president]]i, kes poleks [[Kersti Kaljulaid|Kersti]], [[Jüri Luik|Jüri]] ega [[Tarmo Soomere|Tarmo]], leiti sobiv [[eksponaat]] [[Eesti Rahva Muuseum]]ist. Eesti tänab!
** [[Mart Juur]], [https://kultuur.postimees.ee/7457596/juurikas-eesti-tanab-2022 &quot;Eesti tänab 2022&quot;], Postimees, 18. veebruar 2022

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Karis, Alar}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Eesti presidendid]]</text>
      <sha1>smcpeybgqefmq1ont5gmu2g6m7oaf87</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõnevõime</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14736</id>
    <revision>
      <id>88427</id>
      <parentid>69087</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:03:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1711" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Ta [Schwanneke] oli elav näide selle kohta, et inimest ei eristanud loomast mitte [[mõistus]], vaid ilmekas kõnevõime. (lk 126)
** [[Judith Schalansky]], &quot;Kaelkirjaku kael&quot;, tlk Eve Sooneste, 2012


* Tegelikult mind huvitaks, kas ma teiega rääkida saaks. Vaadake, kui vestluskaaslases on natukenegi [[ebasiirus]]t, kaob mul kõnevõime. Kui aga kaaslane on uuesti [[siirus|siiras]], tuleb hääl tagasi. Enamasti arvatakse, et mul on küll hea tunnetus, aga hääle äraminekut ma näitlen. Nagu ma jõuaks kogu aeg näidelda!
:Ja oleks see siis raskelt eripärane omadus. Isegi mu [[kass]]il on teatud selekteerimisvõime. Ta kuseb nõmedate [[külaline|külaliste]] [[voodi]]sse. (lk 10)
* [[Kadri Kõusaar]], &quot;Ego&quot;, 2001


* Hoopis teistsuguse näo tegi aga noorperenaine, kelle õuele Sammalhabe peatselt sisse keeras, et Rudolfi jaoks piima paluda. See noorperenaine ei olnud oma elus veel ühtegi naksitralli näinud ja vahtis nüüd Sammalhabet lausa ebaviisaka [[imestus]]ega.&lt;!--//--&gt;
:Sellest hoolimata kummardus Sammalhabe aupaklikult ja kergitas [[kübar]]at.
:&quot;Tere päevast ja head karjaõnne,&quot; ütles ta kombekalt.
:Täiesti sobimatult tõmbus noorperenaise ümmargune roosa nägu laiale naerule.
:&quot;Oh armas taevas, sa oskad isegi rääkida!&quot;
:&quot;See tagasihoidlik oskus on mul tõesti olemas,&quot; jätkas Sammalhabe endise [[viisakus]]ega. &quot;Aga paraku valdan ma ainult igapäevast kõnekeelt. Kui ma oskaksin ka luuletada nagu näiteks mu sõber Muhv, siis kirjutaksin teile heameelega mõne väikese värsi.&quot; (lk 106-107)

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>08zgzgwrirk12kbf5gvy1k3aplli1e2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88428</id>
      <parentid>88427</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:04:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1766" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Ta [Schwanneke] oli elav näide selle kohta, et inimest ei eristanud loomast mitte [[mõistus]], vaid ilmekas kõnevõime. (lk 126)
** [[Judith Schalansky]], &quot;Kaelkirjaku kael&quot;, tlk Eve Sooneste, 2012


* Tegelikult mind huvitaks, kas ma teiega rääkida saaks. Vaadake, kui vestluskaaslases on natukenegi [[ebasiirus]]t, kaob mul kõnevõime. Kui aga kaaslane on uuesti [[siirus|siiras]], tuleb hääl tagasi. Enamasti arvatakse, et mul on küll hea tunnetus, aga hääle äraminekut ma näitlen. Nagu ma jõuaks kogu aeg näidelda!
:Ja oleks see siis raskelt eripärane omadus. Isegi mu [[kass]]il on teatud selekteerimisvõime. Ta kuseb nõmedate [[külaline|külaliste]] [[voodi]]sse. (lk 10)
* [[Kadri Kõusaar]], &quot;Ego&quot;, 2001


* Hoopis teistsuguse näo tegi aga noorperenaine, kelle õuele Sammalhabe peatselt sisse keeras, et Rudolfi jaoks piima paluda. See noorperenaine ei olnud oma elus veel ühtegi naksitralli näinud ja vahtis nüüd Sammalhabet lausa ebaviisaka [[imestus]]ega.&lt;!--//--&gt;
:Sellest hoolimata kummardus Sammalhabe aupaklikult ja kergitas [[kübar]]at.
:&quot;Tere päevast ja head karjaõnne,&quot; ütles ta kombekalt.
:Täiesti sobimatult tõmbus noorperenaise ümmargune roosa nägu laiale naerule.
:&quot;Oh armas taevas, sa oskad isegi rääkida!&quot;
:&quot;See tagasihoidlik oskus on mul tõesti olemas,&quot; jätkas Sammalhabe endise [[viisakus]]ega. &quot;Aga paraku valdan ma ainult igapäevast kõnekeelt. Kui ma oskaksin ka luuletada nagu näiteks mu sõber Muhv, siis kirjutaksin teile heameelega mõne väikese värsi.&quot; (lk 106-107)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>idiouk73aayxj0g91o8nfp6vsq04n61</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ummik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14950</id>
    <revision>
      <id>88444</id>
      <parentid>83028</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:25:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1382" xml:space="preserve">
==Luule==
&lt;poem&gt;
Siht ees on nii sirge
ja selge
aina astu edasi.
[[Silmapiir]]il jooksevad
ta [[serv]]ad kokku.
Kas tekib ummik?
&lt;/poem&gt;
* [[Madli Morell]], &quot;Kokkujooks&quot;, rmt: &quot;Tõsimäng&quot;, 1983, lk 18

==Proosa==
* Kõik julgustasid teda - alates juhendajatest ja professoritest kuni kursusekaaslasteni, kellest said ajapikku konkurendid. Ta oli uus täht [[kirjandusteadus]]e taevas või pidi selleks saama, kui ta vaid usinasti tööd teeb - kuid sedamööda, kuidas tema uurimistöö edenes, kaotas ta sideme paikadega, mida armastas.
:Ta ei suutnud [[luule]]sse sisse elada, et lohutust ja keelelist [[rõõm]]u leida nagu varem. Kõik oli [[teesklus]], nii inimeste väidetav [[armastus]] [[kirjandus]]e vastu kui ka kirjandus ise. Tundus nii. Ta ei oleks üldse pidanud [[doktorantuur]]i astuma.&lt;!--//--&gt;
:Uute tekstide esitamine hakkas üha enam vastu, paistis olevat võimatu ja tarbetu üleüldse maha istuda ja neid kirja panna ning [[seminar]]id ajasid tal südame pahaks.
:Elu oli ummikusse jooksnud. Kõik [[uks]]ed näisid kinni olevat ning näis, et mõne avause tegemiseks pole muud teed kui see, et miski peab tema elusse [[auk|augu]] lõhkuma. (lk 20-21)
* [[Maria Küchen]], &quot;Õnnelik hoor&quot;, tlk Mari Jesmin, 2002

[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>c1x2kevzehcj3h8mry9l6o87bgjfq3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Titaanid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15183</id>
    <revision>
      <id>88404</id>
      <parentid>71016</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:55:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="868" xml:space="preserve">''See artikkel räägib vanakreeka hiidudest; keemilise elemendi kohta loe artiklist [[Titaan]].''
----
'''Titaanid''' on [[vanakreeka mütoloogia|kreeka mütoloogias]] [[Gaia]] (Maa) ja [[Uranos|Uranose]] (Taeva) liidust sündinud jumalasugu.

==Luule==

&lt;poem&gt;
Sääl kus maha jääb keerlev [[planeet]]ide [[lend]],
algab hiiglaste [[riik]] keset [[valgus]]e hangi,
aga küsiva inimeslapse [[legend]]
need titaanid toob jällegi maa pääle [[vangla|vangi]].
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Titaanid&quot; kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&amp;table=Books&amp;book_id=362&amp;action=booktext&amp;html=1&amp;hide_template=1 &quot;Tolm ja tuli&quot;], lk 90

== Vaata ka ==
* [[Titanomahhia]]

[[Kategooria:Väljamõeldud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]</text>
      <sha1>hwfod7v2hl4c1t9aacm4f76hsiuv4tv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moosikeetmine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15347</id>
    <revision>
      <id>88276</id>
      <parentid>71774</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:10:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2688" xml:space="preserve">[[Pilt:Lilly_Martin_Spencer_-_Kiss_Me_and_Youll_Kiss_the_Lasses_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Lilly Martin Spencer, ''Kiss me and you'll kiss the 'lasses'' (1856)]]
==Luule==

&lt;poem&gt;
[[Mardikas]] kord marjul käis, 
[[Maasikas|maasikaid]] sai korvitäis. 
[[Kodu]]s rõõmsalt maigutas, 
[[marjad]] kotti paigutas, 
[[pliit|pliidi]] ääres aega veetis, 
maasikatest [[moos]]i keetis.
&lt;/poem&gt;
* [[Erika Esop]], &quot;Moosikeetja&quot; kogus &quot;Lõbus tuul&quot; (1988), lk 66

==Proosa==

* Ka [[unistus]]test võib valmistada [[moos]]i. Kuid tuleb lisada puuvilja ja [[suhkur|suhkrut]].
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1977 nr 48


* Aga [[kelder]]. Jah. Ma polnud seal peaaegu üldse käinud, vast paar korda ainult. Me ei hoia ju keldris mingeid talvekartuleid või moose. Ema vist ei oska üldse moosi keeta ja [[kartul]]it ostetakse paari kilo kaupa poest. Nii et meie keldriboks on lihtsalt üks õudne vanakraamiladu. (lk 12)
** [[Aidi Vallik]], &quot;Kuidas elad, Ann?&quot;, Tänapäev, 2001


* Nad astusid õuele ja sattusid siin täielikult [[lõhn]]a võimusesse.
:Noorperenaine tuli [[naksitrallid]]ele majatrepil vastu, nähtavasti oli ta neid juba läbi akna märganud. Tol oli [[põll]] ees. [[Moos]]ine põll!
:Ja nüüd said naksitrallid lõppude lõpuks aru, mis asi see nii isuäratavalt lõhnas. Sulaselge maasikamoos! Noorperenaisel oli moosikeetmine käsil!
:&quot;Tere hommikust ja head marjaõnne!&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Juhtusime siit mööda sõitma ja mõtlesime, et astume hetkeks sisse.&quot;
:&quot;Täpselt,&quot; lisas Kingpool. &quot;Leidsime teid nii-ütelda lõhna järgi üles.&quot;
:&quot;Minu nimi on Muhv,&quot; ütles Muhv ja tegi krampliku [[kummardus]]e.
:&quot;Küll on kena,&quot; naeratas noorperenaine. &quot;Nii et tulite siis seekord kohe kolmekesi mind vaatama.&quot;
:&quot;Kolmekesi jah,&quot; kinnitas Kingpool. &quot;Kui juba, siis juba.&quot;
:Noorperenaine palus külalistel edasi astuda ja juhtis nad [[köök]]i, kus moosipotid [[pliit|pliidi]] peal hubaselt podisesid.
:&quot;Võib-olla soovite ehk kausikese moosi maitsta?&quot; küsis ta siis lahkelt.
:Kingpool noogutas innukalt.
:&quot;Niisugust pakkumist ei kõlba juba kas või [[viisakus]]e pärast tagasi lükata,&quot; kuulutas ta. &quot;Mina maitseksin küll kausikese või äärmisel juhul kaks.&quot;
:Naksitrallid istusid üksteise kõrvale laua taha ja noorperenaine tõstis igaühele kausitäie värsket maasikamoosi ette. Ise jäi ta pliidi juurde toimetama ja moosi pealt [[vaht]]u riisuma. (lk 157)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>aaj3pk29hcqvxtgqgg89ozot4h0d73f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Läbiotsimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15408</id>
    <revision>
      <id>88267</id>
      <parentid>85412</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:50:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6072" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kasakad lõid silmapilguks keset [[puhtus]]t ja [[pits]]e nagu kõhklema, aga noor [[parun]] andis neile head eeskuju. Tõmbas nurgast puupotist koos [[juur]]te ja mullaga välja [[kummipuu]] ja uuris tühja potipõhja. Lisaks [[muld|mullale]] puistati söögikapist [[põrand]]ale veel kott tatratangu ja pulbris maalrivärve [[rätsep]]a tööriistade kastist. Langes [[aknalaud|aknalaualt]] põrandale puruks ka [[toalill]], mida kutsutakse kristuse pisarateks ehk jeesuse silmaveeks. Punakaid pisaraid pudenes põrandale, ja see oli tõesti õige koht ja aeg, kus ja millal säärase nimega lill oma pisaraid valas. Otsiti neid pahu laule, kas või ühtki rätsepa käekirjaga paberile pandut (mees polnud küll tundigi koolipingis istunud, aga, tähed olid tal peened ja puhtad, nagu ritta valatud).
:&quot;Kus oleb need tema jägerivärgid?&quot; nõudis noorparun. Kui ei leita laule, peab leidma midagi muud, et külge hakata sellele mehele, kes pahatihti mõisa [[mets]]as kütib. &quot;Otsige, otsige,&quot; kamandas ta venelasi, kes polnud nii agaras otsimishoos, nagu see sakslasele meeldinud oleks. (lk 16)
* Otsijate kätte jäi ainult vana salmialbum. Sellest oli välja rebitud kolmveerand osa lehti. Kaante vahele oli kuidagi jäänud ka käsitsi maalitud pilt. Sellel pildil oli näidatud supi[[pada]], mille all lõõskas kõrgele punane [[tuli]], pajal aga oli sangade asemel kummalgi pool küljes [[kotkas|kotka]] või muidu röövlinnu moodi kujutis. Risti üle paja oli kirjutatud salm:
:
:Nüüd võtkem ilmal kuulutada:
:see [[supp]] on õel ja must ja mäda.
:Meil, mehed, kätte jõudnud ajad —
:kõmm, kummuli kõik supipajad!
:
:Pilditegija ja laululooja oli oma käegi alla pannud ja nõnda kirjutanud: &quot;Pea vastu, veli Juhan! Sinu truu Reinmetsa Aadu ehk [[Ado Reinvald]]. Kirjutatud Meeril, sel üheksasada viiendamal aastal.&quot;
:Noorparun luges, lõi silmnäost punetama ja küsis käheda häälega:
:&quot;Mis see on, ah? Üks bombe ja kaks kullid, was? Mis supet siin keedetakse?&quot; — ja ise vehkis lehekesega just raseda naise silmade ees. Naise otsaesisel liikusid lühikesed juuksed saksa poolt tekitatud tuules. Otsaesine läks küll natuke valkjamaks, aga naine vastas veel rahulikuma häälega kui enne:
:&quot;Mehed purjus peaga sehkendanud seal Meeri kõrtsi man. Nemad olid puha [[koerus]]e pärast kahest [[vares]]est suppi keetnud, aga supp oli trehvanud must ja õela haisuga. Purjus meeste koerustükid, muud ei midagi.&quot;
:&quot;Ja kellele peab vastu panema see veli Johann?&quot; norskas küsija.
:&quot;Eks ikka oma naisele... kui purjus peaga koju tuleb... ja kui naine võtab [[ahjuroop|ahjuroobi]],&quot; naeratas kostja. Kostjal oli õieti laiade põsenukkidega nägu ja näis sedamoodi, nagu oleks tema naeratus suu ligiduses üsna lahke, aga kõrvade poole laienedes läheks kavalamaks ja isegi inetumaks.
:Seekord ei leidnud - need, kes otsisid. Põrandale jäi vedelema isegi mõnitus varesesupi kohta... Mis seal teha, kui kotkas on juba nii närbunud olekus, et teda võib üsna varesetaoliseks sehkendada... (lk 17-18)
* [[Leida Kibuvits]], &quot;Soomustüdruk&quot;, 1986


* Tänavatel veetakse haavatuid, [[invaliid]]e. Kui muud vahendit ei ole, viiakse [[prügikonteiner]]ites. Nendelgi ju rattad all. Igas [[kontrollpunkt]]is peavad mehed oma keha näitama – ega sellel ei ole Azovi pataljonile viitavat [[tätoveering]]ut. Mõhhailol on õla peal tätoveering, mida ei leita. See ei ole Azovi oma, aga iga selline leid võib tähendada [[surm]]a.
* Mõhhailo ja Ljubov on [[ristimine|ristitud]] paarikümne aasta eest. Aga ristimistalitusel neile kingitud kaelaristid on juba 15 aastat varjul. Viimased ettevalmistused lahkumiseks. Ristid ilmuvad välja. Mõhhailo paneb enda oma kaela – Vene sõdurid on jumalakartlikud ja kaelaristi puudumine võib saada saatuslikuks, kui nad sind läbi otsivad ja leiavad, et oled ristita. &quot;Tulime teid metslaste käest päästma,&quot; kuuleb Mõhhailo Vene sõdureid ütlemas. Viisteist aastat varjul olnud [[rist]] on siiani Mõhhailo kaelas.
* Berdjansk, Melitopol. Uus legend kontrollijatele – viin need inimesed Jaltasse, Krimmi. 11 tundi Krimmi [[piiripunkt]]is. Kõik otsitakse läbi. Berdjanskis on keegi Mõhhailot hoiatanud, et piiri peal tuvastatakse spetsiaalse programmiga, millal ja kui palju infot on [[telefon]]ist kustutatud. Telefoni mälu ei tohi tühi olla. Mõhhailo pildistab suvalisi asju, kustutab vajaliku. Telefon ei jää tühjaks, ei ärata kontrollijates kahtlust. Piiril ei tohi rääkida sõjast. Selle eest võib armutult peksa saada. Tuleb öelda erioperatsioon. [[Pass]]id korjatakse ära kümneks tunniks. Kuus tundi ootamist aedikus, ühe koha peal. Jalge all on kivid, mis isegi läbi kingataldade põrgulikku valu hakkavad tegema. Lõpuks saab edasi sõita.
** [[Vahur Laiapea]], [https://www.postimees.ee/7535358/3000-kilomeetrit-mariupoli-porgust-eestisse &quot;3000 kilomeetrit Mariupoli põrgust Eestisse&quot;], Postimees, 1. juuni 2022


* &quot;Kujutage ette!&quot; karjus Muhv pahameelest väriseval häälel. &quot;See tunkedega kuju on meie [[auto]]sse roninud!&quot;
:Samas hüppas ta ukse juurde, et välja tormata, kuid [[kontrollpunkt]]i ülem astus talle teele ette.
:&quot;Rahunege,&quot; ütles ta. &quot;Tegemist on ainult väikese läbiotsimisega.&quot;
:&quot;Ja kes teile selleks õiguse andis?&quot; küsis Muhv vihaselt.
:&quot;Meile on antud korraldus, et kõik autod tuleb läbi otsida,&quot; ütles kontrollpunkti ülem, võttis lauanurgalt [[dokument]]ide kausta ja hakkas seda lehitsema, &quot;üks hetk, kohe loen teile ette.&quot;&lt;!--//--&gt;
:Veidi aega paberilehti lapanud, leidis ta otsitava koha üles ja hakkas lugema:
:&quot;Rotivastase võitluse kontrollpunktides tuleb kõik liiklusvahendid põhjalikult läbi otsida, kahjutuks teha liiklusvahenditest tabatud [[rotid]] ja eemaldada liiklusvahenditest kõik rotipärane...&quot;
:&quot;Sain aru,&quot; ütles Muhv kontrollpunkti ülemat katkestades. &quot;Olgu siis pealegi.&quot; (lk 165-166)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>gfr43nlakld7fo294c7mgf5z7i6bjbi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kohmetus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15937</id>
    <revision>
      <id>88272</id>
      <parentid>74843</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:06:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1985" xml:space="preserve">
==Luule==
&lt;poem&gt;
Öö kuu ja [[samet]]
moodustavad [[salong]]i
sisemise [[struktuur]]i
Näpuotsaga prantsuse [[laul]]e
kimbuke [[ebamugavus]]t liiga uutest kingadest
natuke kohmetust
kui ei tea mida sobivat järgmisel hetkel öelda
&lt;/poem&gt;
* [[Krista Ojasaar]], &quot;Öö kuu ja samet&quot;, rmt: &quot;Õhuookean&quot;, 2015, lk 16

==Proosa==
* Pisut aega valitses vaikus. Siis sosistas noorperenaine vapustatult:
:&quot;See medaljon on meie [[perekond|perekonna]] aare ja seal sees on minu [[vanavanaema]] pilt. Ma kandsin medaljoni alati kaelas, kuni see ühel õnnetul päeval salapäraselt kaduma läks.&quot;
:&quot;Ja tänasel õnnelikul päeval saate te oma aarde jälle kätte,&quot; ütles Muhv ning ulatas medaljoni noorperenaisele. &quot;Te olete oma vanavanaemaga muide äärmiselt sarnane.&quot;
:Kingpool oli parajasti kolmanda kausitäiega toime tulnud ja teatas nüüd rahulolevalt:
:&quot;Kui Muhv vanavanaema pilti nägi, siis tegi ta otsekohe ühe täitsa talutava [[luuletus]]e.&quot;
:&quot;Oo!&quot; ütles noorperenaine. &quot;Seda luuletust tahan ma küll ilmtingimata kuulda!&quot;
:Kõigi pilgud pöördusid Muhvi poole ja Muhv kohmetus lõplikult ära. Kuid ta võttis ennast siiski kokku ja luges pominal:
:''&quot;Sa [[naeratus|naeratad]], su [[hambad]] on nii valged''
:''ja õrnalt õhetavad roosad palged.&quot;''
:Noorperenaine naeratas tõepoolest ja ühtlasi ilmus ta palgetele õrn õhetus.
:&quot;Ma tänan sind,&quot; ütles ta. &quot;Ma tänan sind enda ja samuti oma &lt;!--//--&gt;väikese tütrekese nimel, kes praegu küll veel [[häll]]is lebab, kuid kes ükskord hakkab seda medaljoni kandma.&quot;
:&quot;Ma pühendan selle luuletuse teile,&quot; ütles Muhv.
:Nüüd haaras noorperenaine Muhvi kaenlasse ja [[kallistus|kallistas]] teda nii kõvasti, et ka Muhvil palged õhetama hakkasid, veel hoopis tugevamini kui noorperenaisel endal. (lk 160-161)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>stdhzlvd83r8c4f4jzn2baf7ajsy30r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teerajaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16310</id>
    <revision>
      <id>88300</id>
      <parentid>75735</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:06:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2535" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Anne-Mari pidas end teerajajaks uuele, iseseisvalt elutsevale naistüübile.
:Tema kõle-kuiv [[hääl]] sünnitas üllatava [[kontrast]]i lopsaka, kui ka tiheda välimusega.
:&quot;Arvad siis, Aino, et oma nõuetega mehele sünnid? Jooksed niisama pääga vastu seina, nagu mina ja mõni muu. Kui sul jõudu on, küll siis päästad mis võimalik.
:[[Abielu]] endisel kujul ei või püsida. [[Mees]] on ikka olnud [[polügaamia|poligaamiline]] ja [[naine]] hakkab [[perekond|perekonnast]] samuti võõrduma.
:Seni aga kuni uut abieluvormi veel loodud ei ole, katsugu meist igaüks end oma käe pääl aidata.&quot; (lk 17)
* [[Alma Ostra]], &quot;Aino&quot;, 1923


* [[Barbie]] ja [[Miki-Hiir]] on miniatuursed brändistamise teerajajad, sest nemad on alati soovinud oma [[bränd]]ile ikka ja jälle uusi laiendusi, ikka ja rohkem mis tahes [[monopol]]e. Viimasel kümnendil on aga ärimaailmas peaaegu kõik aru saanud, et vajadus pugeda ülistatud tarbekaupade (olgu nendeks mänguasjad, telesaated või tossud) ristreklaamitud maailma ei kao sugugi koos laste väljakasvamisega pudipõlleeast. Suur hulk laupäevahommikuse multifilmiga harjunud [[laps]]i on muutunud laupäevaõhtust klubikülastust normaalseks pidavateks noorukiteks, kes oma ihaluse plastikilma järele täidavad ülitõsiselt irooniliste Hello Kitty seljakottide ning jaapani [[manga]]’dest inspireeritud [[sinine|sinise]] juuksepahmakaga. 
** [[Naomi Klein]], &quot;No logo: sihikule on võetud brändihiiglased&quot;. Tõlkinud Marek Laane. Tänapäev, 2003, lk 143


*&quot;Või et meie siis oleme [[varakamber|varakambris]],&quot; vangutas Kingpool pead.
:Ta tõusis püsti ja vaatas imestunult metallist eset oma käes. Magadeski ei olnud ta selle varrest lahti lasknud. Ja alles nüüd ärkas ta lõplikult üles. Talle tuli kõik meelde ning ta hüüatas:&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ahaa, seesama [[kellu]], millega ma rotile vastu pead virutasin!&quot;
:&quot;Mitte kellu, vaid [[tordilabidas]],&quot; parandas Sammalhabe heatahtlikult muiates. &quot;Me ei teadnudki, et sa sellega rotile pihta andsid, nägime ainult, kuidas [[rott]] kukkus.&quot;
:Kingpool silmitses oma löögiriista nüüd pisut lähemalt.
:&quot;No muidugi tordilabidas!&quot; rõõmustas ta. &quot;Ma ei usu, et keegi oleks kunagi enne mind mõnele rotile tordilabidaga pähe virutanud. Selles suhtes olen ma siis nõnda-ütelda teerajaja!&quot; (lk 143-144)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Ühiskond]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>hjlt0lvnz5xb7j12kqtz3to396m1rm1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eksponaat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17131</id>
    <revision>
      <id>88292</id>
      <parentid>79666</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:58:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="920" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [Marge kirjas Dickie'le:] ''Suur tänu kõigi imeliste [[mälestus]]te eest. Need on nagu muuseumieksponaadid või merevaigukivistised, natuke isevärki. Küllap pead mindki niisuguseks.'' (lk 122)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Muuseum. Muuseum pole [[kolikamber]], muuseum on elav asutus keset pulbitsevat tänapäeva. Kaitseväe [[orkester]] leidis varjupaiga Sõja­muuseumis. Kui vabariigile otsiti uut [[president]]i, kes poleks [[Kersti Kaljulaid|Kersti]], [[Jüri Luik|Jüri]] ega [[Tarmo Soomere|Tarmo]], leiti sobiv ekspo­naat [[Eesti Rahva Muuseum]]ist. Eesti tänab!
** [[Mart Juur]], [https://kultuur.postimees.ee/7457596/juurikas-eesti-tanab-2022 &quot;Eesti tänab 2022&quot;], Postimees, 18. veebruar 2022

[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>2ofeir6ycjz353tqu15j2y0dc4asf8u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nimetähed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17132</id>
    <revision>
      <id>88285</id>
      <parentid>79668</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:51:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2948" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Tom [[pakkimine|pakkis]] edasi. Dickie Greenleafi lõpp on kätte jõudnud, teadis ta. Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune null olla, vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis igavust tuntakse, kui ta just tola ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud ka vanu musti kortsus räbalaid jälle selga tõmmata. Ta poetas [[pisar]]aid, need tilkusid Dickie sinise-valgetriibulisele päevasärgile, mis oli kohvris kõige peal; [[särk]] oli tärgeldatud, puhas ja uhiuus, nagu ta oli selle Mongibellos Dickie sahtlist võtnud. Paraku olid rinnataskule tikitud Dickie pisikesed punased nimetähed. (lk 128-129)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Lõpuks ütles Kingpool:
:&quot;[[Tõotus]] tuleks [[allkiri|allkirjadega]] kinnitada, et sellest ka mingi nähtav märk järele jääks. Ma arvan, et me võiksime oma nimetähed siia [[varakamber|varakambri]] seina sisse lõigata.&quot;
&quot;See ei kõlba,&quot; raputas Sammalhabe pead. &quot;Elavat puud ei tohi noaotsagagi puudutada.&quot;
:Kuid Muhv asus Kingpoolt toetama.
:&quot;[[Mänd|Männil]] on nagunii juba õõnsus sees,&quot; ütles ta. &quot;Need paar nimetähte ei tee suurele puule enam häda midagi. Ja asjal on ka veel teine külg. Kui me [[puuõõnsus]]est enam elavana välja ei pääse, jäävad nimetähed meile just nagu [[hauakiri|hauakirjaks]]. Võib-olla leitakse kunagi siit kuldrahade vahelt meie pehkinud luud ja siis on nimetähtede järgi võimalik meie isikuid kindlaks teha.&quot;&lt;!--//--&gt;
:Need olid sünged sõnad, mis meeleolu põrmugi helgemaks ei muutnud.
:&quot;Olgu siis pealegi,&quot; andis Sammalhabe järele. &quot;Seisku me nimetähed siin kambriseinas kõrvuti, just niisama nagu me ise oleme oma eluteel üksteise kõrval seisnud.&quot;
:Kingpool võttis oma tillukese [[taskunuga|taskunoa]], astus varakambri seina juurde ja hakkas lõikama. Ning umbes poole tunni pärast olidki nimetähed valmis, suured ja selgelt loetavad - KP.
:Sammalhabemel läks tunduvalt rohkem aega, sest esiteks ei mõistnud ta noaga nii osavalt ümber käia kui Kingpool ja teiseks oli kõverat S-tähte väga raske lõigata. Kuid töö tuli tal siiski täiesti korralikult välja - SH, mõlemad tähed täpselt ühesuurused.
:Viimasena asus nüüd Muhv asja juurde ning lõpuks seisid ka tema nimetähed Kingpoole ja Sammalhabeme omade kõrval - KM.
:&quot;KM?&quot; imestas Kingpool. &quot;Mida see tähendab? Karakullmuhvi või?&quot;
:Muhv naeratas nukralt.
:&quot;See tähendab - Kallis Muhv,&quot; ütles ta. &quot;Kui ma veel iseenda käest kirju sain, siis algas iga [[kiri]] täpselt niiviisi.&quot; (lk 149-150)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Keel]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>bdhv2g24seb92d306a4udfl6orvto7x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88286</id>
      <parentid>88285</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:51:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2949" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Tom [[pakkimine|pakkis]] edasi. Dickie Greenleafi lõpp on kätte jõudnud, teadis ta. Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune null olla, vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis igavust tuntakse, kui ta just tola ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud ka vanu musti kortsus räbalaid jälle selga tõmmata. Ta poetas [[pisar]]aid, need tilkusid Dickie sinise-valgetriibulisele päevasärgile, mis oli kohvris kõige peal; [[särk]] oli tärgeldatud, puhas ja uhiuus, nagu ta oli selle Mongibellos Dickie sahtlist võtnud. Paraku olid rinnataskule tikitud Dickie pisikesed punased nimetähed. (lk 128-129)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Lõpuks ütles Kingpool:
:&quot;[[Tõotus]] tuleks [[allkiri|allkirjadega]] kinnitada, et sellest ka mingi nähtav märk järele jääks. Ma arvan, et me võiksime oma nimetähed siia [[varakamber|varakambri]] seina sisse lõigata.&quot;
:&quot;See ei kõlba,&quot; raputas Sammalhabe pead. &quot;Elavat puud ei tohi noaotsagagi puudutada.&quot;
:Kuid Muhv asus Kingpoolt toetama.
:&quot;[[Mänd|Männil]] on nagunii juba õõnsus sees,&quot; ütles ta. &quot;Need paar nimetähte ei tee suurele puule enam häda midagi. Ja asjal on ka veel teine külg. Kui me [[puuõõnsus]]est enam elavana välja ei pääse, jäävad nimetähed meile just nagu [[hauakiri|hauakirjaks]]. Võib-olla leitakse kunagi siit kuldrahade vahelt meie pehkinud luud ja siis on nimetähtede järgi võimalik meie isikuid kindlaks teha.&quot;&lt;!--//--&gt;
:Need olid sünged sõnad, mis meeleolu põrmugi helgemaks ei muutnud.
:&quot;Olgu siis pealegi,&quot; andis Sammalhabe järele. &quot;Seisku me nimetähed siin kambriseinas kõrvuti, just niisama nagu me ise oleme oma eluteel üksteise kõrval seisnud.&quot;
:Kingpool võttis oma tillukese [[taskunuga|taskunoa]], astus varakambri seina juurde ja hakkas lõikama. Ning umbes poole tunni pärast olidki nimetähed valmis, suured ja selgelt loetavad - KP.
:Sammalhabemel läks tunduvalt rohkem aega, sest esiteks ei mõistnud ta noaga nii osavalt ümber käia kui Kingpool ja teiseks oli kõverat S-tähte väga raske lõigata. Kuid töö tuli tal siiski täiesti korralikult välja - SH, mõlemad tähed täpselt ühesuurused.
:Viimasena asus nüüd Muhv asja juurde ning lõpuks seisid ka tema nimetähed Kingpoole ja Sammalhabeme omade kõrval - KM.
:&quot;KM?&quot; imestas Kingpool. &quot;Mida see tähendab? Karakullmuhvi või?&quot;
:Muhv naeratas nukralt.
:&quot;See tähendab - Kallis Muhv,&quot; ütles ta. &quot;Kui ma veel iseenda käest kirju sain, siis algas iga [[kiri]] täpselt niiviisi.&quot; (lk 149-150)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Keel]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>fuxufofnmst2fruzuutpitz4ypafojw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88316</id>
      <parentid>88286</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:34:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2989" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Tom [[pakkimine|pakkis]] edasi. Dickie Greenleafi [[lõpp]] on kätte jõudnud, teadis ta. Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune [[null]] olla, vanade [[harjumus]]te juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis [[igavus]]t tuntakse, kui ta just [[tola]] ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud ka vanu musti kortsus räbalaid jälle selga tõmmata. Ta poetas [[pisar]]aid, need tilkusid Dickie sinise-valgetriibulisele päevasärgile, mis oli kohvris kõige peal; [[särk]] oli tärgeldatud, puhas ja uhiuus, nagu ta oli selle Mongibellos Dickie sahtlist võtnud. Paraku olid rinnataskule tikitud Dickie pisikesed punased nimetähed. (lk 128-129)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* Lõpuks ütles Kingpool:
:&quot;[[Tõotus]] tuleks [[allkiri|allkirjadega]] kinnitada, et sellest ka mingi nähtav märk järele jääks. Ma arvan, et me võiksime oma nimetähed siia [[varakamber|varakambri]] seina sisse lõigata.&quot;
:&quot;See ei kõlba,&quot; raputas Sammalhabe pead. &quot;Elavat [[puu]]d ei tohi noaotsagagi puudutada.&quot;
:Kuid Muhv asus Kingpoolt toetama.
:&quot;[[Mänd|Männil]] on nagunii juba õõnsus sees,&quot; ütles ta. &quot;Need paar nimetähte ei tee suurele puule enam häda midagi. Ja asjal on ka veel teine külg. Kui me [[puuõõnsus]]est enam elavana välja ei pääse, jäävad nimetähed meile just nagu [[hauakiri|hauakirjaks]]. Võib-olla leitakse kunagi siit kuldrahade vahelt meie pehkinud [[luu]]d ja siis on nimetähtede järgi võimalik meie isikuid kindlaks teha.&quot;&lt;!--//--&gt;
:Need olid sünged [[sõna]]d, mis [[meeleolu]] põrmugi helgemaks ei muutnud.
:&quot;Olgu siis pealegi,&quot; andis Sammalhabe järele. &quot;Seisku me nimetähed siin kambriseinas kõrvuti, just niisama nagu me ise oleme oma eluteel üksteise kõrval seisnud.&quot;
:Kingpool võttis oma tillukese [[taskunuga|taskunoa]], astus varakambri [[sein]]a juurde ja hakkas lõikama. Ning umbes poole tunni pärast olidki nimetähed valmis, suured ja selgelt loetavad - KP.
:Sammalhabemel läks tunduvalt rohkem aega, sest esiteks ei mõistnud ta noaga nii osavalt ümber käia kui Kingpool ja teiseks oli kõverat S-tähte väga raske lõigata. Kuid töö tuli tal siiski täiesti korralikult välja - SH, mõlemad tähed täpselt ühesuurused.
:Viimasena asus nüüd Muhv asja juurde ning lõpuks seisid ka tema nimetähed Kingpoole ja Sammalhabeme omade kõrval - KM.
:&quot;KM?&quot; imestas Kingpool. &quot;Mida see tähendab? Karakullmuhvi või?&quot;
:Muhv naeratas nukralt.
:&quot;See tähendab - Kallis Muhv,&quot; ütles ta. &quot;Kui ma veel iseenda käest kirju sain, siis algas iga [[kiri]] täpselt niiviisi.&quot; (lk 149-150)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Keel]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>lh0nayqhduzs5ww7ja2hdsy0caylk2p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Putk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17517</id>
    <revision>
      <id>88461</id>
      <parentid>81517</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T09:33:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="508" xml:space="preserve">[[Pilt:Georg_Achen_-_Landskab_med_grønne_buske_og_mælkebøtter_i_frø_-_1887.png|pisi|Georg Achen, &quot;Maastik põõsaste ja võilillenuttidega&quot; (1887)]]

==Luule==
&lt;poem&gt;
teeperves putked põlvini silmini
[[lõhn]]
peaaegu olematu
siduvam kui miski muu
&lt;/poem&gt;
* [[Elin Sütiste]], &quot;Bussijaama ja turu taga&quot;, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:291093/264369/page/70 Looming] 11/2016, lk 1573


[[Kategooria:Taimed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>bzpzhw72vkxsq9mzw4xcynv0n5rdxw5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annetus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17900</id>
    <revision>
      <id>88295</id>
      <parentid>83518</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:03:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3268" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [[Kuningas|Kuningale]] teeb muret munkade olukord. Nagu bikhud, nagu puupaljad [[kerjus]]ed, peavad nad lootma ainult ilmalike budistide annetustele, ja neil on õnne, kui kuningas nende heaks midagi ära teeb. Mis aga juhtuks siis, kui võõrad uuesti maale tungivad? Elara oli olnud eeskujulik oma leplikkuses võõra usu vastu. Kes kaitseb munki tulevase [[tagakiusamine|tagakiusamise]] eest? Kuningas teeb mungad [[sõltumatus|sõltumatuks]]. Ta pakub [[ordu]]le selle ülalpidamiseks suuri maavaldusi koos külade ja [[paisjärv]]edega. Üks munk poleks iial tohtinud neid annetusi vastu võtta, sest sel juhul oleks ta eksinud absoluutse [[omand]]ist loobumise [[tõotus]]e vastu. Mungakogudust tervikuna aga ei vaeva mingid [[südametunnistus]]e piinad. Mungad võtavad annetuse vastu. (lk 52)
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, &quot;Džungel tulevikuta?&quot;, tlk R. Aro, 1973


* &quot;Tohutult palju on vanaaegseid asju,&quot; leidis Sammalhabe. &quot;Nähtavasti on siin koos päris mitme harakapõlvkonna saak.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; noogutas Kingpool. &quot;Ja vanaaegsete [[asjad]]e omanikud pole arvatavasti üldse enam elus. Mina küll ette ei kujuta, kuidas Muhv kogu selle kraami mõtleb õigetele omanikkudele kätte toimetada.&quot;
:&quot;Kerge see muidugi ei ole,&quot; nõustus Muhv.
:Ning seepeale ütles Sammalhabe:
:&quot;Aga kuidas oleks [[muuseum]]iga, mu sõbrad? Kui me [[varandus]]e mõnele muuseumile üle annaksime?&quot;
:&quot;Oh taevas!&quot; hüüatas Muhv. &quot;See on ju minu ammune [[unistus]] - mõnele muuseumile omanimeline annetus teha!&quot;
:&quot;Ka mina pole muuseumi vastu,&quot; ütles Kingpool. &quot;Ainult et meil tuleks vist ajaloolise väärtusega asjad teiste hulgast välja valida. Me ei hakka ju ometi [[nööp]]e või [[kompvekipaber]]eid muuseumile pakkuma.&quot;
:Kuid Sammalhabe oli teistsugusel arvamusel.
:&quot;Muuseumile tuleb siiski üle anda kogu [[tervik]],&quot; ütles ta. &quot;Ja mitte ajaloo-, vaid hoopiski loodusteaduse muuseumile. Ajaloomuuseumides on igasugust vana kraami nagunii küll ja küll. Aga loodusteaduse muuseumis oleks see haruldane ja väga väärtuslik väljapanek - ühe harakasuguvõsa poolt varastatud asjad.&quot; (lk 146)
* Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest rõõmust lausa poisikeselikult hüppama.
:&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis [[doktor]]!&quot;
:Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
:&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad [[muuseum]]is välja. Kuid peale selle on neil veel eriline tähendus minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt [[linnuteadlane]], mu pisikesed, ja kirjutan [[doktoritöö]]d! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? &quot;Mõningatest [[harakas|harakate]] iseäralikest harjumustest.&quot; Nüüd te ehk mõistate, mida teie annetus mulle tähendab?&quot;
:Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
:&quot;Niisiis,&quot; ütles juhataja naeratades. &quot;Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema.&quot; (lk 190)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Kaubandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>tvoe4ax2esuzgydarr7glhimb6fsygi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Como järv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18206</id>
    <revision>
      <id>88236</id>
      <parentid>87831</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T14:36:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>151.21.151.19</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1575" xml:space="preserve">[[File:Poster Lake Como Luxury, 1930.png|thumb|Lierna Lake Como, 1930]]
[[Pilt:Anton_Hlavacek_Partie_am_Comer_See.jpg|pisi|Anton Hlávacek (1842–1926), &quot;Maastik Como järve ääres&quot;, ''s.d.'']]
'''Como järv''' on järv Põhja-Itaalias, mida ümbritseb Venemaa eliidi suvilakooperatiiv.

==Proosa==
*Varem ostsid rikkad maju ja villasid ainult Como järve küngastel, nagu Plinius tegi Villa Commediaga, et mitte kaotada nägemist ja vältida üleujutusi. &quot;Vaesed läksid kaldale, et lasta vesi jalgu lakkuda&quot;
** In passato i ricchi compravano le case e le ville solo sulle colline del Lago di Como, come fece Plinio con villa Commedia, per non perdersi la vista e per non avere allagamenti. &quot;In riva a farsi lambire i piedi dall'acqua ci andavano i poveri&quot;.
*** [https://amp.ilgiornale.it/news/c-hollywood-sul-lago-como.html Il Giornale, Giorgia Gandola, 7 march 2008]
* Suure [[aplaus]]i sai [[Ukraina]] julgeolekuprogrammide juht [[Hanna Šelest]]. Ta kirjeldas, kuidas üks [[Itaalia]] ajakirjanik küsis, et kas Ukraina ei tahaks siiski [[Putin]]ile mingit [[territoorium]]i ära anda, et ehk rahuneb maha. Šelest vastas, et loomulikult, las Putin võtab Como järve. See valus [[vastus]] näitab, kui palju on läänel õppida Ukraina [[tegelikkus]]est ja meeleoludest.
** [[Raul Rebane]], [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks &quot;Balti kaevikust Põhja kindluseks&quot;], ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist)

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Järved]]
[[Kategooria:Itaalia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>riynbfsjl1a8k0kveayh3yggys4tn05</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88277</id>
      <parentid>88236</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:12:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>151.21.151.19</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1694" xml:space="preserve">[[File:Poster Lake Como Luxury, 1930.png|thumb|Lierna Lake Como, 1930]]
[[Pilt:Anton_Hlavacek_Partie_am_Comer_See.jpg|pisi|Anton Hlávacek (1842–1926), &quot;Maastik Como järve ääres&quot;, ''s.d.'']]
[[File:Angela Londonio, Castello del Lago di Como, olio su tela, cm 59X44, 1927.png|thumb|Castle of Lierna Lake Como]]
'''Como järv''' on järv Põhja-Itaalias, mida ümbritseb Venemaa eliidi suvilakooperatiiv.

==Proosa==
*Varem ostsid rikkad maju ja villasid ainult Como järve küngastel, nagu Plinius tegi Villa Commediaga, et mitte kaotada nägemist ja vältida üleujutusi. &quot;Vaesed läksid kaldale, et lasta vesi jalgu lakkuda&quot;
** In passato i ricchi compravano le case e le ville solo sulle colline del Lago di Como, come fece Plinio con villa Commedia, per non perdersi la vista e per non avere allagamenti. &quot;In riva a farsi lambire i piedi dall'acqua ci andavano i poveri&quot;.
*** [https://amp.ilgiornale.it/news/c-hollywood-sul-lago-como.html Il Giornale, Giorgia Gandola, 7 march 2008]
* Suure [[aplaus]]i sai [[Ukraina]] julgeolekuprogrammide juht [[Hanna Šelest]]. Ta kirjeldas, kuidas üks [[Itaalia]] ajakirjanik küsis, et kas Ukraina ei tahaks siiski [[Putin]]ile mingit [[territoorium]]i ära anda, et ehk rahuneb maha. Šelest vastas, et loomulikult, las Putin võtab Como järve. See valus [[vastus]] näitab, kui palju on läänel õppida Ukraina [[tegelikkus]]est ja meeleoludest.
** [[Raul Rebane]], [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks &quot;Balti kaevikust Põhja kindluseks&quot;], ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist)

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Järved]]
[[Kategooria:Itaalia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>6mi5h00yu6u3t305aytoljuvi20adia</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88278</id>
      <parentid>88277</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T16:17:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1622" xml:space="preserve">[[Pilt:Anton_Hlavacek_Partie_am_Comer_See.jpg|pisi|Anton Hlávacek (1842–1926), &quot;Maastik Como järve ääres&quot;, ''s.d.'']]
[[File:Angela Londonio, Castello del Lago di Como, olio su tela, cm 59X44, 1927.png|thumb|Castle of Lierna Lake Como]]
'''Como järv''' on järv Põhja-Itaalias, mida ümbritseb Venemaa eliidi suvilakooperatiiv.

==Proosa==
*Varem ostsid rikkad maju ja villasid ainult Como järve küngastel, nagu Plinius tegi Villa Commediaga, et mitte kaotada nägemist ja vältida üleujutusi. &quot;Vaesed läksid kaldale, et lasta vesi jalgu lakkuda&quot;
** In passato i ricchi compravano le case e le ville solo sulle colline del Lago di Como, come fece Plinio con villa Commedia, per non perdersi la vista e per non avere allagamenti. &quot;In riva a farsi lambire i piedi dall'acqua ci andavano i poveri&quot;.
*** [https://amp.ilgiornale.it/news/c-hollywood-sul-lago-como.html Il Giornale, Giorgia Gandola, 7 march 2008]
* Suure [[aplaus]]i sai [[Ukraina]] julgeolekuprogrammide juht [[Hanna Šelest]]. Ta kirjeldas, kuidas üks [[Itaalia]] ajakirjanik küsis, et kas Ukraina ei tahaks siiski [[Putin]]ile mingit [[territoorium]]i ära anda, et ehk rahuneb maha. Šelest vastas, et loomulikult, las Putin võtab Como järve. See valus [[vastus]] näitab, kui palju on läänel õppida Ukraina [[tegelikkus]]est ja meeleoludest.
** [[Raul Rebane]], [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks &quot;Balti kaevikust Põhja kindluseks&quot;], ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist)

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Järved]]
[[Kategooria:Itaalia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>exgi8hsbe2en89umayn38k009uqcbnp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mare Müürsepp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18575</id>
    <revision>
      <id>88474</id>
      <parentid>87677</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:18:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23541" xml:space="preserve">[[Pilt:Müürsepp Mare.IMG 2998.JPG|pisi|Mare Müürsepp, 2010.]]
'''Mare Müürsepp''' (sündinud 20. juulil 1958) on eesti õpetaja, kasvatusteadlane, lastekirjanduse uurija ja praktiseerija.

==&quot;Lehmaga mere ääres&quot;==
Mare Müürsepp, &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987.


* Miski põntsus vastu Madise jalga. [[Kott]] hakkas pingi all viltu vajuma. Vist ehmus sellest, et [[buss]] pööras. Kott oli punane, servad ja sangad mustad. Kaks [[tasku]]t oli ühel pool. Sees oli veel üks tasku, hästi õhuke. Ühes välimises taskus pikutas [[hambahari]], tema otsas [[seebikarp]] ja hambapastatuub. Teise tasku lukk ei seinud kinni. Kui nüüd kott pikali lendas, võis väike auto taskust välja veereda. Madis koogutas ja nägi, et [[auto]] oli alles. Nina ja esimesed rattad paistsid kotitaskust välja. See oli sinise tsisterniga [[piimaauto]]. Ratastega piimatünn. Ega Madis mingi piimasõber polnud: lihtsalt selle auto rattad tegid väga mõnusat häält. (lk 3)
* Praegu pidi auto salajas ja kuss olema. Kodus rääkisid kõik, et pioneerilaagris suvitavad tegelikult suuremad lapsed. Kui just pole [[pioneer]]id, siis vähemalt koolilapsed. Madis oli kuuene ja käis seni [[Lasteaed|lasteaias]]. Aga ise ta tahtis väga ja isa arvas: &quot;Küll sa hakkama saad!&quot; Nüüd ta siis oligi selles bussis ja loksus mööda metsavahet laagrisse. Ja sellepärast ei julgenudki Madis oma autoga lagedale tulla. Äkki peetakse titeks. (lk 4)
* Madis oleks oma kohal istunud ja kõik teised mööda lasknud, et siis näeb, kuhu nad lähevad ja kõnnib neile järele, muidu ei tea, kus või mis. Aga [[ema]], kes oli kogu tee rahulik olnud, sikutas Madist püsti ja rabas kotisangade järele. Ju ta ikka pabistab veidi, mõtles Madis. Üldiselt oli tal emaga vedanud. Nende ees istus üks suurem poiss. Selle ema päris muudkui, kas sokid on kotis, ega hambaid ei unusta pesta, ega ujumispükse märjast peast kappi ei pane ja muid selliseid asju. (lk 4)
* Madis tahtis teada, mida [[arst]] nendega teeb. Tema ees seisis üks veidi paksem poiss, kes vahel käisega nina pühkis. Madis küsis temalt arsti kohta. See ei jõudnud üldse midagi vastata. Enne keeras üks teine poiss tükk maad eespool end ringi. &quot;Arst vaatab, kas [[täi]]sid on,&quot; ütles ta heleda häälega. Tal olid natuke punased juuksed ja ülespidi nina. Ta keerutas ja seletas kogu aeg.
:Poiss, kes nina pühkis, sõnas aeglaselt: &quot;Minul küll täisid pole.&quot;
:&quot;Aga ühel poisil eelmisel aastal olid!&quot; ütles seletaja. &quot;Ta saadeti kohe laagrist minema. Et pesku enne saunas täid maha.&quot;
:&quot;Kas sina tead, missugune täi on?&quot; küsis Madis poisilt, kes nina pühkis.
:&quot;Täi on niisuke väga väike,&quot; hüüdis seletaja. &quot;Ega palja silmaga hästi ei näegi.&quot;
:&quot;Aga kuidas siis arst näeb?&quot; küsis poiss, kes nina pühkis.
:&quot;Esiteks, ta on ülikoolis käinud, ja teiseks, ta võib [[mikroskoop|mikroskoobiga]] vaadata,&quot; rääkis seletaja. (lk 4)
* &quot;Täi on umbes niisugune nagu [[lutikas]],&quot; teadis üks tüdruk Madise selja taga.
:&quot;Täi ongi seesama mis lutikas,&quot; väitis üks krässus peaga poiss seletaja kõrval. Nüüd paisus lärm suureks.
:&quot;Võib-olla et siis [[hai]] on sama mis [[latikas]]!&quot;
:&quot;Esiteks, sa pole täid näinud, ja teiseks, sa pole lutikat näinud!&quot;
:&quot;Aga meil on kodus lutikad!&quot;
:&quot;Mõni ime! Kellel neid ei ole!&quot;
:&quot;Meil küll pole, meil on [[prussakad]]!&quot;
:&quot;Kui prussakad on peas, siis ka ei saa laagrisse!&quot;
:&quot;Uhh, jõle vastik, mis sa räägid niimoodi! Prussakad ei käi peas!&quot;
:&quot;Aga võib-olla mõni kogemata juhtub? Ega tema ei tea, et see pea on!&quot;
:&quot;Kohvrisse võib küll mõni prussakas minna, kui sa asju pakid ja sul kodus prussakad on.&quot;
:&quot;Siis mine kuhugi metsa oma kohvriga ja löö see prussakas välja, enne kui sa teiste hulka tuled!&quot;
:&quot;Hull, ega minul siis ei ole, ma räägin, et mõnel võib-olla on!&quot; (lk 5)
* &quot;Sinu [[voodi]] on see siin,&quot; näitas Reedik, &quot;ja üldse, tunne end nagu omas kodus. Me oleme kõik õiged [[mehed]]. Minul on sinuga kahe peale [[kapp]] ja vaata, et sa oma asjad korras hoiad, muidu läheb toa [[hinne]] kohe alla.&quot;
:&quot;Mis hinne? Kas siin on midagi nagu koolis või?&quot; ehmus Jaan.
:&quot;Jah, hindeid pannakse justkui koolis. Iga päev pannakse kolm hinnet. Esiteks, toa korra eest, noh et voodid oleks ilusasti tehtud ja asju ei tohi voodi peal vedelda ja kapis ei tohi sul näiteks olla [[sokid]] ja [[küpsis]]ed segamini. Teiseks pannakse hinne vaikse tunni eest, ja kolmandaks hinne [[öörahu]] eest.&quot;
:&quot;Magamise eest panevad hinde või?&quot;	muheles	Jaan.
:&quot;No sina mees oled küll eile sündinud! Missugune normaalne inimene siis kohe magama jääb, kui kästakse! Kõige lõbusam üldse ongi [[vaikne tund]]! Siin saab niisukest nalja, et oh, ma ei jõua rääkidagi kõike, mis me siin oleme teinud,&quot; hüüdis Reedik ja ta silmad särasid ja keel läks sõlme ja ta tõesti ei osanudki kohe öelda, mis nali just kõige toredam on olnud. (lk 8)
* &quot;Misuksed need [[ülemus]]ed on?&quot; segas Jaan vahele. &quot;[[Kuri|Tigedad]] või?&quot;
:&quot;No laagriülem on selline pikk mees. Tige muidugi, iseenesest mõista. Põder on ta nimi. Ja [[pioneerijuht]] on Emapõder.&quot;
:&quot;Uhked nimed,&quot; itsitas Jaan. &quot;Päriselt on neil ka sellised nimed või?&quot;
:&quot;Põder on jah päriselt Põder. Aga Emapõder on laste pandud nimi. Ta on ka nihuke pikk ja võimas, mõnikord on jõle tige. Aga vahel nad teevad nalja ka. Kui on mingi pidu või nii,&quot; seletas Reedik, ise askeldas aga kogu aeg oma koti kallal ja ladus riideid kapi alumisele riiulile. (lk 9)
* Lapsed seisid maja ees [[rivi]]s. Aga see oli uutmoodi, et Madise paariline Reedik ei seisnud mitte tema kõrval, vaid tema taga. Niisuguses rivis hakkavadki nad laagris olema, ütles pioneerijuht Salme, keda lapsed isekeskis Emapõdraks kutsusid. &quot;Rivis käite [[rivistus]]el,&quot; lisas kasvataja Piret. &quot;Mängida võib ikka ühekaupa ja omaette.&quot;
:Krässus peaga poiss pandi komandöriks. Janek oli ta nimi. Tal oli selge hääl. Ta jagas käsklusi: &quot;Joondu! Valvel!&quot;, siis läks rääkis midagi pioneerijuhile, tuli tagasi ja ütles: &quot;Vabalt!&quot; Teised lapsed pidid vahepeal koos hüüdma: &quot;Kõik, mis kästi, teeme hästi!&quot; Seda hõikasid nad mitu korda ja see oli naljakas. Reedik teadis edasi ka: &quot;Kõik, mis kästi, teeme hästi, risti-rästi, nagu kästi,&quot; aga nii pikalt nad ei õppinud.
:Siis küsis pioneerijuht Salme, kes hakkab lippuriks.
:Kasvataja Piret ütles: &quot;See, kes kõige sirgemini seisab.&quot; Kõik lapsed venisid äkki pikemaks, nagu oleks keegi neid tukast tirinud. Kasvataja Piret lükkas Madise ettepoole ja ütles: &quot;See poiss oli kogu aeg sirge. [[Lipukandja]]l ei sobi end lötakile lasta.&quot; (lk 11)
* Maja hakkas jooksumüdinast värisema. Madis püüdis kähku teha ja tõmbas [[dress]]i säuhti selga. Alles väljas sai ta aru, et miski on imelik. [[Püksid]] olid tagurpidi jalga läinud. Aga enam polnud aega sättida, sest juba jooksid kõik lapsed pikas rivis ümber nende maja, siis teisest majast mööda spordiplatsile. Ja seal oli vaja igasuguseid harjutusi teha, küll käpuli ja kükakil ja käest kinni ja lahti ja ühe jalaga ja teise jalaga ja veel kord ja veel kord ja veel mitu korda. Jaan ähkis ja puhkis ja jättis muist kordi tegemata. &quot;Ei mina jaksa,&quot; ütles ta ja istus maha, kui kasvataja Piret selja keeras. &quot;Ära mune siin midagi,&quot; ütles Jaanile Janek, see krässus peaga poiss ja komandör. Seepeale Jaan vihastas ja hakkas koos teistega jalga ette ja taha vibutama. (lk 12)
* Kui poisid lõõtsutades tuppa tagasi jõudsid, nägid nad, et Henri istus veel ikka oma voodis.
:&quot;No sina oled küll päris põrsas! Kükitad siin nagu ei tea mis!&quot; käratas Reedik talle.
:Henri oli nutnud. [[Lina]] oli tal puntras käes ja vist veidi niiske.
:&quot;Tegid alla?&quot; sai Reedik aru. Henri pööras näo kõrvale.
:&quot;No juhtub,&quot; ütles Reedik. &quot;Ainult et kasvatajatele ei tohi sellest rääkida.&quot;
:&quot;Miks?&quot; küsis Madis. &quot;Hakkavad õudselt riidlema või?&quot;
:&quot;Koju saadavad.&quot;
:&quot;Kuidas nad tohivad?&quot; jahmus Jaan.
:&quot;No nad ütlevad, et kes jõuab neid linu siin kogu aeg pesta. Nad helistavad vanematele ja ütlevad, et viige oma laps siit minema. Ta teeb muudkui alla ja niisuguse lapsega pole siin midagi peale hakata. Siis kukub see ema seal teises otsas ütlema, et esimest korda kuulen, et minu laps teeb alla. Ta pole seda ilmaski teinud, [[tuusik]]u raha on meil makstud ja kus ma ta nüüd siin kodus panen. Ma tean. Ma eelmisel aastal kuulsin, kui üks kasvataja niimoodi ühe emaga rääkis.&quot;
:&quot;Aga äkki sa tahadki koju minna?&quot; küsis Jaan Henrilt.
:&quot;Niimoodi ei taha,&quot; nuuksus Henri, &quot;niimoodi, et emale helistatakse.&quot;
:&quot;Siis pane oma lina rõdunurka. Vaikse tunni ajal kuivatad ära. Meie teised oleme vait nagu hiired,&quot; õpetas Reedik. (lk 14)
* Madis vaatas mõnda aega pealt, kuidas Reedik voodit teeb, ja asus siis ise ka asja kallale.
:Lina tuli sirgeks tõmmata ja ääred [[madrats]]i alla toppida. Madratsiga oli häda: see kippus voodist välja libisema. Lina ots jäi ikka kuidagi viltu. Siis tulid teine lina ja [[tekk]]. Teki servad pidi ka madratsi alla keerama. See oli igavene vilets töö. Nurkadest jäi ase punni ja ülespoole. Tagumine serv oli muhklik. Teki triibud oleksid pidanud otse jooksma, aga selle toppimisega läks kõik kiiva ja koledasti. Kui tagumist äärt korda panid, pidid esimese serva peale toetuma ja see vajus siis ripakile. Ja kui esimest serva hakkasid alla toppima, tahtis madrats jälle voodi taha lipata.
:&quot;Voodi peab täiesti sile olema,&quot; seletas Reedik. &quot;Kui &lt;!--//--&gt;kontrollid tulevad ja sul on voodi halvasti tehtud, siis tõmbavad nad selle&gt;lopsti segi ja sina hakka aga muudkui otsast peale.&quot;
:Kasvataja Piret ei tõmmanud lopsti segi. Ta tõstis serva üles ja sikutas teki sirgeks. Teise poolega tegi ta niisamuti.
:&quot;See käib päris lihtsalt,&quot; ütles ta Madisele. &quot;Ainult harjuta.&quot; (lk 14-15)
* &quot;Kasvataja, kas me läheme siis pärast sööki välja või?&quot; uuris Reedik.
:Kasvataja noogutas.
:&quot;Kuhu?&quot; küsisid poisid.
:&quot;[[Soo|Sohu]]. Või [[mets]]a. [[Känd|Kännu]] otsa.&quot;
:&quot;Ja kännu otsast hüppame ujuma!&quot; hüüdis Jaan ja näitas prügikastiga, kuidas ta kännu otsast hüppaks. (lk 15)
* Reedik ässitas poisse: &quot;Lähme küsime kasvatajalt, kas me lähme siis sohu või ei?&quot;
:&quot;Ah, ega ei lähe. Meil pole ju [[kummisäärik]]uid,&quot; arvas Madis. &quot;Soos peavad kindlasti kummisäärikud jalas olema. Ma tean. Me ükskord isaga käisime!&quot;
:&quot;Nojah, ikka kummisäärikud,&quot; kinnitas Jaan. &quot;Muidu igasugused vastikud putukad ja ussid tulevad ja hammustavad, kui sa [[sandalett]]idega lähed!&quot;
:&quot;Näita mulle, kes julgeb sind hammustada!&quot; ütles kasvataja Piret. Poisid pidid talle suure hooga otsa astuma, kui ta seal puujuurel istus.
:&quot;Noh, metsas igasugused [[rästik]]ud ja teised elukad,&quot; arvas Jaan.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Miks nad sind siis sööma tulevad? Kas sa oled nii magus või? Ei taha sind keegi. Võib-olla mõni sääseniruke. Ole päris mureta,&quot; lohutas kasvataja Piret. &quot;Ja üldse, kui niisugune lastevägi sohu kõnnib, teeb iga arukas rästik ja teinegi loom kiiresti minekut.&quot;
:&quot;Aga meie isaga nägime rästikut,&quot; ütles Madis, &quot;ja täitsa ligidalt!1 Ta läks kohe teeraja kõrvalt niimoodi siuh-siuh-siuh,&quot; ja Madis näitas käega, kuidas rästik oli siuelnud. &quot;1Isa ütles mulle enne, et vaata, kuhu sa astud ja ärgu olgu mingit ragistamist, ja siis me hiilisimegi nagu [[indiaanlased]]. Siis läks üks [[lind]] põõsastest lendu. Isa ütles, et tal oli seal vist pesa, aga mina ehmusin natuke.&quot;
:&quot;Räägi sa nüüd! Lindu kartsid, aga rästik oli hästi mõnus, eks ole!&quot; noris Janek,
:&quot;Ma ikka kartsin teda küll. Aga tead, ta oli tegelikult väga ilus, selline helesinine sakk läks üle selja!&quot; rääkis Madis. (lk 16-17)
* Kasvataja juurde silkas [[käterätik]]ut keerutades üks tumeda peaga poiss. Tal olid ainult trussikud jalas ja ta kilkas: &quot;Vaspitaatelnitsa, možna, mõi s Alikom kupatsa paidjom!&quot;
:Kasvataja Piret vangutas pead ja noomis: &quot;Ehh tõi, Saša! Bõstra adevaisja! Inoi ras vse vineste paidjom. Kupanie v lagere delo složnoje!&quot;
:&quot;I patstii nevasmosnoje!&quot; lisas Reedik.
:&quot;Mis sa ütlesid?&quot; küsis Madis, kui nad kahekesi kaldast alla lippasid.
:&quot;Et laagris peaaegu ei saagi [[ujumine|ujuma]].&quot;
:&quot;Miks ei saa?&quot;
:&quot;Noh saab, aga kole harva. Sellega on igavene jama: [[arst]] peab lubama ja ise juures olema ja vesi peab kangesti soe olema ja ainult viiekesi korraga lastakse sisse või vahel kümnekesi. Üldse ainult ujumiskohas tohibki käia, vaat seal ümber nurga, kus need poid meres on,&quot; ja Reedik viipas laagri poole. (lk 17)
* &quot;Miks nad siis nii teevad?&quot; imestas Madis. &quot;Merre saaks ju kõik lapsed korraga minna!&quot;
:&quot;Nojah, aga eks neil on muidugi oma väike mõte ka selle asja juures. Näiteks oletame, et mõni ei oska ujuda, või lööb kellelegi [[kramp]] jalga. Siis see oleks kadund mees. Kasvatajad ei jõua ju kogu aeg vaadata, kus keegi on, kui see sada või tuhat last korraga vees möllab või kui palju neid siin on.&quot; (lk 18)
* &quot;Vaata, Reedik! [[Lehm]] läheb ujuma!&quot; hüüatas Madis. Tõesti.
:Rannas oli punane lehm.
:&quot;Peab lehmalt küsima, kas arst lubas tal vette minna,&quot; ütles Reedik.
:Lehm oli seni vee poole sammunud. Nüüd tõstis ta pea, jäi seisma ja poisse seirama.
:&quot;Ta saab aru, et me tuleme kontrollima,&quot; arvas Reedik.
:&quot;Kuule, kas lehm oskab ujuda?&quot; küsis Madis.
:&quot;Mis sa siis mõtled? Mis ta muidu siia merre otsib? Kõik loomad oskavad. Koer ju ka ujub. Mida metsikum loom, seda paremini ujub.&quot;
:&quot;Lehm nüüd küll metsik loom pole,&quot; vaidles Madis.
:&quot;Kust sa nii kindel võid olla! Kodulehm on ketis. Või on traat ümber karjamaa. Aga see laseb siin vabalt ringi!&quot; ütles Reedik.
:&quot;Metsikuid lehmi pole olemas. Ja nad võivad ikka niisama ka ringi käia. Kui on niisugune kõrvaline kant, et kedagi ei liigu, autosid ega inimesi,&quot; arvas Madis.
:&quot;Pioneerilaager pole mingi kõrvaline kant! Siin keeb elu!&quot; raius Reedik vastu. (lk 18)
* &quot;Ta on siin kindla peale oma väikese [[plaan]]iga!&quot;
:&quot;Tuli jalgu pesema,&quot; oletas Madis.
:&quot;Teistele kodus ütles, et oh, ma pesen veidi jalgu, aga tegelikult läheb ujuma,&quot; ja Reedik näitas väga usutavalt, mis näoga lehm kodustele valetas. (lk 19)
* &quot;Aga äkki ta seisabki vee peal? Lihtsalt me pole kunagi näinud?&quot; lõi Madis kõhklema.
:&quot;Ega niisama lihtsalt ei seisa,&quot; seletas Reedik. &quot;Ta peab jalgu liigutama. Liigutab ja ujub, aga sabaga tüürib. Vaata, üle mere on ju mingi maa või midagi sellist. Võib-olla see lehm tahab sinna ujuda!&quot;
:&quot;Mis maa see seal on, sa tead või?&quot; küsis Madis.
:&quot;Minu meelest jääb Rootsimaa sinnapoole, [[Soome]] oleks seal, vaat natuke edasi,&quot; ütles Reedik.
:&quot;Aga misasja see lehm sinna Rootsimaale otsib?&quot;
:&quot;Tal on seal äkki [[sugulased]]. Meil on küll sugulased [[Rootsi]]s. Sul ei ole või?&quot; uuris Reedik. (lk 20)
* &quot;Aga ütle, kas rootsi lehmad on samasugused kui meil, ah?&quot; küsis Madis,
:&quot;Eks ikka! Ei tea, millised siis veel? Samasugused, ainult et rootsi lehmad.&quot;
:&quot;Aga [[auto]]d on kõvasti teistsugused!&quot; teadis Madis.
:&quot;Autod on autod. Autosid teevad inimesed. Aga lehmad on ju ise olemas. Ainult et võib-olla on seal lehmad väiksemad,&quot; arvas Reedik.
:&quot;Misjaoks?&quot;
:&quot;Vaata, noormees. Rootsi on põhja pool. Seal on taimkate kiduram, noh, [[puu]]d on tähendab väikesed ja viletsad ja [[rohi]] on madalam,&quot; seletas Reedik. &quot;Kui rohi on madalam, siis lehmad saavad järelikult vähem süüa ja ei kasva nii suureks.&quot;
:&quot;Kust sa seda võtad? Kas sa tead seda või sa mõtlesid välja?&quot; pinnis Madis.
:&quot;Noh, see on ju nii loogiline. Ja edasi on siis nii. Kui lehmad on väiksemad, siis nad järelikult annavad vähem [[piim]]a. Ja kui lehmad annavad vähem piima, siis ei saa inimesed nii palju piima juua ka kui meie.&quot;
:&quot;Siis mõni poiss pääseb kergemalt,&quot; arvas Madis, &quot;ema ei topi nii kangesti, et muudkui joo ja joo.&quot;
:&quot;Aga, mu väike sõber,&quot; ütles Reedik tähtsa häälega, &lt;!--//--&gt;&quot;piimast ju tehakse muid asju ka, nagu piima[[jäätis]]t ja [[kohuke|kohupiimajuustukesi]] ja [[vahukoor]]t ja [[või]]d ja [[juust]]u ja mis veel. Siis inimesed saavad neid asju ka vähem!&quot;
:&quot;Siis on inimesed äkki ka väiksemad kui meie omad?&quot; küsis Madis.
:&quot;Ja äkki ongi!&quot; hüüatas Reedik. &quot;Täpselt! Kindla peale on väiksemad! Vaat need rootsi sugulased saatsid isale ühed kuluvad, ja nendega oli nii, et...&quot;
:&quot;Miks nad kulund asju saatsid?&quot; segas Madis vahele.
:&quot;Soe peast! Kuluvad on [[püksid]], niisugused vänged [[teksad]], ja nendega oli nii, et need olid isale kitsad. Muidu parajad, aga kõhust kitsad. Tähendab, et ikka kindlalt on inimesed seal väiksemad, niisuksed peenikesed, ja kõik puha firmakates, noh välismaa riietes,&quot; seletas Reedik. (lk 20-21)
* &quot;Aga minu isa ütleb, et ühtesid väga kitsaid pükse saab [[seep|seebiga]] jalga panna,&quot; mainis Madis.
:&quot;Mismoodi seebiga?&quot;
:&quot;Noh, pidi nii saama, et määrid seebiga kokku, siis on libe. Tõmbad lupsti jalga,&quot; ja Madis näitas, kuidas lupsti tõmmata.
:&quot;Aga mõtle, kui [[vihm]]a kätte jääd, siis on äge,&quot; läks Reedik elevile. &quot;Püksid saavad sul märjaks, ja siis on nii, et kuhu sa istud, seal sa kõik seebiseks määrid. Näiteks istud [[buss]]is. Pärast on koht seebine. Siis tuleb mingi tüüp. Istub, plartsatab põrandale,&quot; ja Reedik näitas, kuidas üks tundmatu inimene halba aimamata tuleb, istub ja plartsatab. &quot;See on tegelikult vale jutt, see seebiga määrimine! Poiss, ära sa kunagi seebiste pükstega bussi mine!&quot; Reedik istus mättale, tegi nagu hoiaks bussirooli ja rääkis mikrofoni: &quot;Kodanikud reisijad! [[Jäätis]]ega ja seebiste pükstega bussi sisenemine rangelt keelatud!&quot; (lk 21)
* &quot;Ega [[julgus|julget]] meest ei löö keegi. [[Loom]] lööb seda, kes teda kardab,&quot; õpetas Reedik. &quot;[[Koer]]aga on ju ka nii. Kui kardad, siis ta just hammustab. Ja [[õpetaja]] on samasugune. Kui sa ei ole õppinud ja pabistad, siis ta just küsib. Aga õpid kõik ära, — palun, ole lahke, vehi käega, hüppa lakke, — õps nagu ei näekski. Sa ei käi veel koolis?&quot; päris Reedik.
:&quot;Ei. Aga meile lasteaias õpetati seda värki. Tähti ja numbreid ja nii. Ma loen juba ammu.&quot;
:Seepeale tõstis lehm nina üles, sirutas kaela välja ja tegi niisugust häält nagu jäme pasun: &quot;[[Ammuu|Ammuuu]]!&quot;
:See oli väga mõnus madal ümin. (lk 22)
* &quot;Kuule, mees! Jalad nagu põrsal!&quot; hõikas kasvataja Piret. Ta sai Jaanil just siis sabast kinni, kui see voodisse kargas. &quot;Pesed ise või peab aitama?&quot;
:&quot;Ah, läks meelest ära,&quot; kohinas Jaan ja keeras end voodist välja.
:&quot;Jajaa. [[Puhtus]] on laagris see esimene asi, teised võivad olematagi olla,&quot; kiitis Reedik kasvatajale järele. (lk 23)
* Jaan oli heast meelest keset tuba tulnud ja jäi kohati päris kõva saju kätte. Pea oli tal täiesti märg ja vesi nirises püksi.
:[[Lõbu]] on ikka lühem kui tahad.
:Järgmine, kes üle kasteti, oli kasvataja Piret. Alati pole kasulik vaikselt võõrasse tuppa siseneda.
:&quot;Uhh!&quot; hüüdis kasvataja. Muud on raske öelda, kui äkki oled märg nagu [[rääbis]]. (lk 25)
* Madis pööras näo seina poole. Laudseina peal oli [[nägu]]. Üks oksakoht — see oli üks silm. Teine oksakoht — see oli teine silm. Kaks lauda allpool oli kõver kriips puumustris selgesti näha. See oli suu. Imelik suu — vahel ei saanud aru, kas ta naerab või on tõsine. Praegu oli see nägu koguni tujust ära. (lk 30)
* &quot;Ei, vaadake, kui on kaks [[päike]]st, siis on nii, et üks on seal,&quot; Reedik näitas lepavõsa kohale, &quot;ja teine on seal,&quot; ja Reedik viipas ülemuste maja poole. &quot;Kui üks läheb looja, siis tõuseb teine üles, ja siis on nii, et päev ei lõpegi kunagi ära, kogu aeg on valge.&quot;
:&quot;Kuule, nii võib peast segi minna!&quot; ütles Jaan. &quot;Sa mõtle ise. Sööd õhtusöögi ära, siis aetakse pesema, siis kasvataja ütleb, kõik marss voodisse. Sellepeale tõuseb teine päike üles. Sa oled just saanud teki üle pea, juba kasvataja tuleb, tõmbab teki ära, ütleb, marss võimlema, kõik jälle vehivad nagu hullud, ise pole mitte minutit ka maganud. Ei, tead sa, see asi lõpeb küll halvasti,&quot; oli Jaan kindel. (lk 76)
* &quot;Mõtle, kui hea meil oleks praegu vees mürgeldada!&quot; hõiskas Reedik ja tegi, nagu ujuks koera.
:&quot;Mis sul siis seal üleval nii väga viga on?&quot; küsiti seepeale, aga mitte [[katus]]elt. Kasvataja Piret seisis poiste rõdu juures.
:Kõik tegid, et püsti said. Jaan hakkas alla ronima. See oli kuidagi raskem kui ülestulek. Päike oli pea kuumaks kütnud ja tasakaal kippus kaduma. Kohvrist ja prügikastist püramiid tundus väga madal olema. Jalg ei ulatunud kuhugi toetuma.
:&quot;Nüüd ripud nagu kurk varre küljes,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja siis kukud, käsi kõksti pooleks nagu [[kõrsik]].&quot;
:Jaani ajas naerma. Ta oleks tõesti maha sadanud, kui kasvataja Piret poleks teda kinni püüdnud. (lk 77)
* &quot;Tegelikult sa ei saaks nii kõrgele lennata, sest et kui sa päikesele ligemale saad, läheb hiiglama palavaks,&quot; rääkis Reedik.
:&quot;Siis võtad riided seljast ära. Paned trussikute väel edaa!&quot; arvas Henri.
:&quot;Hull, seal on nii palav, et sa lähed kärssama, need tiivad põlevad sul ära ja kukud potsaki maa peale!&quot; ähvardas Reedik. &quot;Ühe mehega oli nii, ma tean.&quot;
:&quot;Kuskil välismaal või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Kukud potsaki maa peale, käsi kõksti pooleks nagu kõrsik,&quot; kommenteeris Madis ja näitas, kuidas käsi siis ripub, kui ta pooleks on läinud.
:&quot;Nonoh, kes siin jälle laguneb?&quot; küsis kasvataja Piret.
:Ta oli toast rõdule tulnud.
:&quot;Eks ju, kasvataja, on ju selline jutt olemas, et üks mees tegi endale tiivad ja lendas kõrgele, peaaegu et päikese ligidale ja päike kõrvetas tal tiivad ära ja ta kukkus maha,&quot; otsis Reedik oma sõnadele kinnitust.
:&quot;Õigus on sul, poiss. [[Ikaros]] oli selle mehe nimi,&quot; ütles kasvataja Piret.&lt;!--//--&gt;
:Henri, Jaan ja Madis kukkusid lõkerdama: &quot;&quot;Ikarus&quot;-buss! Bussil olid tiivad! Ihihii! Ahahaa!&quot;
:Kasvataja Piret seletas neile asja ära:
:&quot;Sellega on niisugune lugu, et juba vanal-vanal ajal oli rahvajutus niisugune mees, kes lendas, ja Ikaros oli tema nimi. Aga hulk aega hiljem hakati busse tegema. Bussile pandi selle mehe nimi, mitte vastupidi.&quot; (lk 80-81)
* &quot;Aga kasvataja, kuidas see [[päike]] nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri.
:&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis.
:&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Kas ta põleb või?&quot; küsis Henri.
:&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Kas Päikese sees on puud ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb [[gaas]]idest,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Aga mille sees see gaas on?&quot; küsis Madis.
:&quot;Kas see gaas haiseb ka või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;teie&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot;
:&quot;Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja tuli kustub? Ja et on nii nagu gaasiballooniga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?&quot;
:&quot;Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?&quot;
:&quot;Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja nüüd minge mängima.&quot; (lk 81)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Müürsepp, Mare}}
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]</text>
      <sha1>kol4xhslrkdwq1rnklox49urbooz4h6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88482</id>
      <parentid>88474</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:27:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23540" xml:space="preserve">[[Pilt:Müürsepp Mare.IMG 2998.JPG|pisi|Mare Müürsepp, 2010.]]
'''Mare Müürsepp''' (sündinud 20. juulil 1958) on eesti õpetaja, kasvatusteadlane, lastekirjanduse uurija ja praktiseerija.

==&quot;Lehmaga mere ääres&quot;==
Mare Müürsepp, &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987.


* Miski põntsus vastu Madise jalga. [[Kott]] hakkas pingi all viltu vajuma. Vist ehmus sellest, et [[buss]] pööras. Kott oli punane, servad ja sangad mustad. Kaks [[tasku]]t oli ühel pool. Sees oli veel üks tasku, hästi õhuke. Ühes välimises taskus pikutas [[hambahari]], tema otsas [[seebikarp]] ja hambapastatuub. Teise tasku lukk ei seinud kinni. Kui nüüd kott pikali lendas, võis väike auto taskust välja veereda. Madis koogutas ja nägi, et [[auto]] oli alles. Nina ja esimesed rattad paistsid kotitaskust välja. See oli sinise tsisterniga [[piimaauto]]. Ratastega piimatünn. Ega Madis mingi piimasõber polnud: lihtsalt selle auto rattad tegid väga mõnusat häält. (lk 3)
* Praegu pidi auto salajas ja kuss olema. Kodus rääkisid kõik, et pioneerilaagris suvitavad tegelikult suuremad lapsed. Kui just pole [[pioneer]]id, siis vähemalt koolilapsed. Madis oli kuuene ja käis seni [[Lasteaed|lasteaias]]. Aga ise ta tahtis väga ja isa arvas: &quot;Küll sa hakkama saad!&quot; Nüüd ta siis oligi selles bussis ja loksus mööda metsavahet laagrisse. Ja sellepärast ei julgenudki Madis oma autoga lagedale tulla. Äkki peetakse titeks. (lk 4)
* Madis oleks oma kohal istunud ja kõik teised mööda lasknud, et siis näeb, kuhu nad lähevad ja kõnnib neile järele, muidu ei tea, kus või mis. Aga [[ema]], kes oli kogu tee rahulik olnud, sikutas Madist püsti ja rabas kotisangade järele. Ju ta ikka pabistab veidi, mõtles Madis. Üldiselt oli tal emaga vedanud. Nende ees istus üks suurem poiss. Selle ema päris muudkui, kas sokid on kotis, ega hambaid ei unusta pesta, ega ujumispükse märjast peast kappi ei pane ja muid selliseid asju. (lk 4)
* Madis tahtis teada, mida [[arst]] nendega teeb. Tema ees seisis üks veidi paksem poiss, kes vahel käisega nina pühkis. Madis küsis temalt arsti kohta. See ei jõudnud üldse midagi vastata. Enne keeras üks teine poiss tükk maad eespool end ringi. &quot;Arst vaatab, kas [[täi]]sid on,&quot; ütles ta heleda häälega. Tal olid natuke punased juuksed ja ülespidi nina. Ta keerutas ja seletas kogu aeg.
:Poiss, kes nina pühkis, sõnas aeglaselt: &quot;Minul küll täisid pole.&quot;
:&quot;Aga ühel poisil eelmisel aastal olid!&quot; ütles seletaja. &quot;Ta saadeti kohe laagrist minema. Et pesku enne saunas täid maha.&quot;
:&quot;Kas sina tead, missugune täi on?&quot; küsis Madis poisilt, kes nina pühkis.
:&quot;Täi on niisuke väga väike,&quot; hüüdis seletaja. &quot;Ega palja silmaga hästi ei näegi.&quot;
:&quot;Aga kuidas siis arst näeb?&quot; küsis poiss, kes nina pühkis.
:&quot;Esiteks, ta on ülikoolis käinud, ja teiseks, ta võib [[mikroskoop|mikroskoobiga]] vaadata,&quot; rääkis seletaja. (lk 4)
* &quot;Täi on umbes niisugune nagu [[lutikas]],&quot; teadis üks tüdruk Madise selja taga.
:&quot;Täi ongi seesama mis lutikas,&quot; väitis üks krässus peaga poiss seletaja kõrval. Nüüd paisus lärm suureks.
:&quot;Võib-olla et siis [[hai]] on sama mis [[latikas]]!&quot;
:&quot;Esiteks, sa pole täid näinud, ja teiseks, sa pole lutikat näinud!&quot;
:&quot;Aga meil on kodus lutikad!&quot;
:&quot;Mõni ime! Kellel neid ei ole!&quot;
:&quot;Meil küll pole, meil on [[prussakad]]!&quot;
:&quot;Kui prussakad on peas, siis ka ei saa laagrisse!&quot;
:&quot;Uhh, jõle vastik, mis sa räägid niimoodi! Prussakad ei käi peas!&quot;
:&quot;Aga võib-olla mõni kogemata juhtub? Ega tema ei tea, et see pea on!&quot;
:&quot;Kohvrisse võib küll mõni prussakas minna, kui sa asju pakid ja sul kodus prussakad on.&quot;
:&quot;Siis mine kuhugi metsa oma kohvriga ja löö see prussakas välja, enne kui sa teiste hulka tuled!&quot;
:&quot;Hull, ega minul siis ei ole, ma räägin, et mõnel võib-olla on!&quot; (lk 5)
* &quot;Sinu [[voodi]] on see siin,&quot; näitas Reedik, &quot;ja üldse, tunne end nagu omas kodus. Me oleme kõik õiged [[mehed]]. Minul on sinuga kahe peale [[kapp]] ja vaata, et sa oma asjad korras hoiad, muidu läheb toa [[hinne]] kohe alla.&quot;
:&quot;Mis hinne? Kas siin on midagi nagu koolis või?&quot; ehmus Jaan.
:&quot;Jah, hindeid pannakse justkui koolis. Iga päev pannakse kolm hinnet. Esiteks, toa korra eest, noh et voodid oleks ilusasti tehtud ja asju ei tohi voodi peal vedelda ja kapis ei tohi sul näiteks olla [[sokid]] ja [[küpsis]]ed segamini. Teiseks pannakse hinne vaikse tunni eest, ja kolmandaks hinne [[öörahu]] eest.&quot;
:&quot;Magamise eest panevad hinde või?&quot;	muheles	Jaan.
:&quot;No sina mees oled küll eile sündinud! Missugune normaalne inimene siis kohe magama jääb, kui kästakse! Kõige lõbusam üldse ongi [[vaikne tund]]! Siin saab niisukest nalja, et oh, ma ei jõua rääkidagi kõike, mis me siin oleme teinud,&quot; hüüdis Reedik ja ta silmad särasid ja keel läks sõlme ja ta tõesti ei osanudki kohe öelda, mis nali just kõige toredam on olnud. (lk 8)
* &quot;Misuksed need [[ülemus]]ed on?&quot; segas Jaan vahele. &quot;[[Kuri|Tigedad]] või?&quot;
:&quot;No laagriülem on selline pikk mees. Tige muidugi, iseenesest mõista. Põder on ta nimi. Ja [[pioneerijuht]] on Emapõder.&quot;
:&quot;Uhked nimed,&quot; itsitas Jaan. &quot;Päriselt on neil ka sellised nimed või?&quot;
:&quot;Põder on jah päriselt Põder. Aga Emapõder on laste pandud nimi. Ta on ka nihuke pikk ja võimas, mõnikord on jõle tige. Aga vahel nad teevad nalja ka. Kui on mingi pidu või nii,&quot; seletas Reedik, ise askeldas aga kogu aeg oma koti kallal ja ladus riideid kapi alumisele riiulile. (lk 9)
* Lapsed seisid maja ees [[rivi]]s. Aga see oli uutmoodi, et Madise paariline Reedik ei seisnud mitte tema kõrval, vaid tema taga. Niisuguses rivis hakkavadki nad laagris olema, ütles pioneerijuht Salme, keda lapsed isekeskis Emapõdraks kutsusid. &quot;Rivis käite [[rivistus]]el,&quot; lisas kasvataja Piret. &quot;Mängida võib ikka ühekaupa ja omaette.&quot;
:Krässus peaga poiss pandi komandöriks. Janek oli ta nimi. Tal oli selge hääl. Ta jagas käsklusi: &quot;Joondu! Valvel!&quot;, siis läks rääkis midagi pioneerijuhile, tuli tagasi ja ütles: &quot;Vabalt!&quot; Teised lapsed pidid vahepeal koos hüüdma: &quot;Kõik, mis kästi, teeme hästi!&quot; Seda hõikasid nad mitu korda ja see oli naljakas. Reedik teadis edasi ka: &quot;Kõik, mis kästi, teeme hästi, risti-rästi, nagu kästi,&quot; aga nii pikalt nad ei õppinud.
:Siis küsis pioneerijuht Salme, kes hakkab lippuriks.
:Kasvataja Piret ütles: &quot;See, kes kõige sirgemini seisab.&quot; Kõik lapsed venisid äkki pikemaks, nagu oleks keegi neid tukast tirinud. Kasvataja Piret lükkas Madise ettepoole ja ütles: &quot;See poiss oli kogu aeg sirge. [[Lipukandja]]l ei sobi end lötakile lasta.&quot; (lk 11)
* Maja hakkas jooksumüdinast värisema. Madis püüdis kähku teha ja tõmbas [[dress]]i säuhti selga. Alles väljas sai ta aru, et miski on imelik. [[Püksid]] olid tagurpidi jalga läinud. Aga enam polnud aega sättida, sest juba jooksid kõik lapsed pikas rivis ümber nende maja, siis teisest majast mööda spordiplatsile. Ja seal oli vaja igasuguseid harjutusi teha, küll käpuli ja kükakil ja käest kinni ja lahti ja ühe jalaga ja teise jalaga ja veel kord ja veel kord ja veel mitu korda. Jaan ähkis ja puhkis ja jättis muist kordi tegemata. &quot;Ei mina jaksa,&quot; ütles ta ja istus maha, kui kasvataja Piret selja keeras. &quot;Ära mune siin midagi,&quot; ütles Jaanile Janek, see krässus peaga poiss ja komandör. Seepeale Jaan vihastas ja hakkas koos teistega jalga ette ja taha vibutama. (lk 12)
* Kui poisid lõõtsutades tuppa tagasi jõudsid, nägid nad, et Henri istus veel ikka oma voodis.
:&quot;No sina oled küll päris põrsas! Kükitad siin nagu ei tea mis!&quot; käratas Reedik talle.
:Henri oli nutnud. [[Lina]] oli tal puntras käes ja vist veidi niiske.
:&quot;Tegid alla?&quot; sai Reedik aru. Henri pööras näo kõrvale.
:&quot;No juhtub,&quot; ütles Reedik. &quot;Ainult et kasvatajatele ei tohi sellest rääkida.&quot;
:&quot;Miks?&quot; küsis Madis. &quot;Hakkavad õudselt riidlema või?&quot;
:&quot;Koju saadavad.&quot;
:&quot;Kuidas nad tohivad?&quot; jahmus Jaan.
:&quot;No nad ütlevad, et kes jõuab neid linu siin kogu aeg pesta. Nad helistavad vanematele ja ütlevad, et viige oma laps siit minema. Ta teeb muudkui alla ja niisuguse lapsega pole siin midagi peale hakata. Siis kukub see ema seal teises otsas ütlema, et esimest korda kuulen, et minu laps teeb alla. Ta pole seda ilmaski teinud, [[tuusik]]u raha on meil makstud ja kus ma ta nüüd siin kodus panen. Ma tean. Ma eelmisel aastal kuulsin, kui üks kasvataja niimoodi ühe emaga rääkis.&quot;
:&quot;Aga äkki sa tahadki koju minna?&quot; küsis Jaan Henrilt.
:&quot;Niimoodi ei taha,&quot; nuuksus Henri, &quot;niimoodi, et emale helistatakse.&quot;
:&quot;Siis pane oma lina rõdunurka. Vaikse tunni ajal kuivatad ära. Meie teised oleme vait nagu hiired,&quot; õpetas Reedik. (lk 14)
* Madis vaatas mõnda aega pealt, kuidas Reedik voodit teeb, ja asus siis ise ka asja kallale.
:Lina tuli sirgeks tõmmata ja ääred [[madrats]]i alla toppida. Madratsiga oli häda: see kippus voodist välja libisema. Lina ots jäi ikka kuidagi viltu. Siis tulid teine lina ja [[tekk]]. Teki servad pidi ka madratsi alla keerama. See oli igavene vilets töö. Nurkadest jäi ase punni ja ülespoole. Tagumine serv oli muhklik. Teki triibud oleksid pidanud otse jooksma, aga selle toppimisega läks kõik kiiva ja koledasti. Kui tagumist äärt korda panid, pidid esimese serva peale toetuma ja see vajus siis ripakile. Ja kui esimest serva hakkasid alla toppima, tahtis madrats jälle voodi taha lipata.
:&quot;Voodi peab täiesti sile olema,&quot; seletas Reedik. &quot;Kui &lt;!--//--&gt;kontrollid tulevad ja sul on voodi halvasti tehtud, siis tõmbavad nad selle&gt;lopsti segi ja sina hakka aga muudkui otsast peale.&quot;
:Kasvataja Piret ei tõmmanud lopsti segi. Ta tõstis serva üles ja sikutas teki sirgeks. Teise poolega tegi ta niisamuti.
:&quot;See käib päris lihtsalt,&quot; ütles ta Madisele. &quot;Ainult harjuta.&quot; (lk 14-15)
* &quot;Kasvataja, kas me läheme siis pärast sööki välja või?&quot; uuris Reedik.
:Kasvataja noogutas.
:&quot;Kuhu?&quot; küsisid poisid.
:&quot;[[Soo|Sohu]]. Või [[mets]]a. [[Känd|Kännu]] otsa.&quot;
:&quot;Ja kännu otsast hüppame ujuma!&quot; hüüdis Jaan ja näitas prügikastiga, kuidas ta kännu otsast hüppaks. (lk 15)
* Reedik ässitas poisse: &quot;Lähme küsime kasvatajalt, kas me lähme siis sohu või ei?&quot;
:&quot;Ah, ega ei lähe. Meil pole ju [[kummisäärik]]uid,&quot; arvas Madis. &quot;Soos peavad kindlasti kummisäärikud jalas olema. Ma tean. Me ükskord isaga käisime!&quot;
:&quot;Nojah, ikka kummisäärikud,&quot; kinnitas Jaan. &quot;Muidu igasugused vastikud putukad ja ussid tulevad ja hammustavad, kui sa [[sandalett]]idega lähed!&quot;
:&quot;Näita mulle, kes julgeb sind hammustada!&quot; ütles kasvataja Piret. Poisid pidid talle suure hooga otsa astuma, kui ta seal puujuurel istus.
:&quot;Noh, metsas igasugused [[rästik]]ud ja teised elukad,&quot; arvas Jaan.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Miks nad sind siis sööma tulevad? Kas sa oled nii magus või? Ei taha sind keegi. Võib-olla mõni sääseniruke. Ole päris mureta,&quot; lohutas kasvataja Piret. &quot;Ja üldse, kui niisugune lastevägi sohu kõnnib, teeb iga arukas rästik ja teinegi loom kiiresti minekut.&quot;
:&quot;Aga meie isaga nägime rästikut,&quot; ütles Madis, &quot;ja täitsa ligidalt! Ta läks kohe teeraja kõrvalt niimoodi siuh-siuh-siuh,&quot; ja Madis näitas käega, kuidas rästik oli siuelnud. &quot;1Isa ütles mulle enne, et vaata, kuhu sa astud ja ärgu olgu mingit ragistamist, ja siis me hiilisimegi nagu [[indiaanlased]]. Siis läks üks [[lind]] põõsastest lendu. Isa ütles, et tal oli seal vist pesa, aga mina ehmusin natuke.&quot;
:&quot;Räägi sa nüüd! Lindu kartsid, aga rästik oli hästi mõnus, eks ole!&quot; noris Janek,
:&quot;Ma ikka kartsin teda küll. Aga tead, ta oli tegelikult väga ilus, selline helesinine sakk läks üle selja!&quot; rääkis Madis. (lk 16-17)
* Kasvataja juurde silkas [[käterätik]]ut keerutades üks tumeda peaga poiss. Tal olid ainult trussikud jalas ja ta kilkas: &quot;Vaspitaatelnitsa, možna, mõi s Alikom kupatsa paidjom!&quot;
:Kasvataja Piret vangutas pead ja noomis: &quot;Ehh tõi, Saša! Bõstra adevaisja! Inoi ras vse vineste paidjom. Kupanie v lagere delo složnoje!&quot;
:&quot;I patstii nevasmosnoje!&quot; lisas Reedik.
:&quot;Mis sa ütlesid?&quot; küsis Madis, kui nad kahekesi kaldast alla lippasid.
:&quot;Et laagris peaaegu ei saagi [[ujumine|ujuma]].&quot;
:&quot;Miks ei saa?&quot;
:&quot;Noh saab, aga kole harva. Sellega on igavene jama: [[arst]] peab lubama ja ise juures olema ja vesi peab kangesti soe olema ja ainult viiekesi korraga lastakse sisse või vahel kümnekesi. Üldse ainult ujumiskohas tohibki käia, vaat seal ümber nurga, kus need poid meres on,&quot; ja Reedik viipas laagri poole. (lk 17)
* &quot;Miks nad siis nii teevad?&quot; imestas Madis. &quot;Merre saaks ju kõik lapsed korraga minna!&quot;
:&quot;Nojah, aga eks neil on muidugi oma väike mõte ka selle asja juures. Näiteks oletame, et mõni ei oska ujuda, või lööb kellelegi [[kramp]] jalga. Siis see oleks kadund mees. Kasvatajad ei jõua ju kogu aeg vaadata, kus keegi on, kui see sada või tuhat last korraga vees möllab või kui palju neid siin on.&quot; (lk 18)
* &quot;Vaata, Reedik! [[Lehm]] läheb ujuma!&quot; hüüatas Madis. Tõesti.
:Rannas oli punane lehm.
:&quot;Peab lehmalt küsima, kas arst lubas tal vette minna,&quot; ütles Reedik.
:Lehm oli seni vee poole sammunud. Nüüd tõstis ta pea, jäi seisma ja poisse seirama.
:&quot;Ta saab aru, et me tuleme kontrollima,&quot; arvas Reedik.
:&quot;Kuule, kas lehm oskab ujuda?&quot; küsis Madis.
:&quot;Mis sa siis mõtled? Mis ta muidu siia merre otsib? Kõik loomad oskavad. Koer ju ka ujub. Mida metsikum loom, seda paremini ujub.&quot;
:&quot;Lehm nüüd küll metsik loom pole,&quot; vaidles Madis.
:&quot;Kust sa nii kindel võid olla! Kodulehm on ketis. Või on traat ümber karjamaa. Aga see laseb siin vabalt ringi!&quot; ütles Reedik.
:&quot;Metsikuid lehmi pole olemas. Ja nad võivad ikka niisama ka ringi käia. Kui on niisugune kõrvaline kant, et kedagi ei liigu, autosid ega inimesi,&quot; arvas Madis.
:&quot;Pioneerilaager pole mingi kõrvaline kant! Siin keeb elu!&quot; raius Reedik vastu. (lk 18)
* &quot;Ta on siin kindla peale oma väikese [[plaan]]iga!&quot;
:&quot;Tuli jalgu pesema,&quot; oletas Madis.
:&quot;Teistele kodus ütles, et oh, ma pesen veidi jalgu, aga tegelikult läheb ujuma,&quot; ja Reedik näitas väga usutavalt, mis näoga lehm kodustele valetas. (lk 19)
* &quot;Aga äkki ta seisabki vee peal? Lihtsalt me pole kunagi näinud?&quot; lõi Madis kõhklema.
:&quot;Ega niisama lihtsalt ei seisa,&quot; seletas Reedik. &quot;Ta peab jalgu liigutama. Liigutab ja ujub, aga sabaga tüürib. Vaata, üle mere on ju mingi maa või midagi sellist. Võib-olla see lehm tahab sinna ujuda!&quot;
:&quot;Mis maa see seal on, sa tead või?&quot; küsis Madis.
:&quot;Minu meelest jääb Rootsimaa sinnapoole, [[Soome]] oleks seal, vaat natuke edasi,&quot; ütles Reedik.
:&quot;Aga misasja see lehm sinna Rootsimaale otsib?&quot;
:&quot;Tal on seal äkki [[sugulased]]. Meil on küll sugulased [[Rootsi]]s. Sul ei ole või?&quot; uuris Reedik. (lk 20)
* &quot;Aga ütle, kas rootsi lehmad on samasugused kui meil, ah?&quot; küsis Madis,
:&quot;Eks ikka! Ei tea, millised siis veel? Samasugused, ainult et rootsi lehmad.&quot;
:&quot;Aga [[auto]]d on kõvasti teistsugused!&quot; teadis Madis.
:&quot;Autod on autod. Autosid teevad inimesed. Aga lehmad on ju ise olemas. Ainult et võib-olla on seal lehmad väiksemad,&quot; arvas Reedik.
:&quot;Misjaoks?&quot;
:&quot;Vaata, noormees. Rootsi on põhja pool. Seal on taimkate kiduram, noh, [[puu]]d on tähendab väikesed ja viletsad ja [[rohi]] on madalam,&quot; seletas Reedik. &quot;Kui rohi on madalam, siis lehmad saavad järelikult vähem süüa ja ei kasva nii suureks.&quot;
:&quot;Kust sa seda võtad? Kas sa tead seda või sa mõtlesid välja?&quot; pinnis Madis.
:&quot;Noh, see on ju nii loogiline. Ja edasi on siis nii. Kui lehmad on väiksemad, siis nad järelikult annavad vähem [[piim]]a. Ja kui lehmad annavad vähem piima, siis ei saa inimesed nii palju piima juua ka kui meie.&quot;
:&quot;Siis mõni poiss pääseb kergemalt,&quot; arvas Madis, &quot;ema ei topi nii kangesti, et muudkui joo ja joo.&quot;
:&quot;Aga, mu väike sõber,&quot; ütles Reedik tähtsa häälega, &lt;!--//--&gt;&quot;piimast ju tehakse muid asju ka, nagu piima[[jäätis]]t ja [[kohuke|kohupiimajuustukesi]] ja [[vahukoor]]t ja [[või]]d ja [[juust]]u ja mis veel. Siis inimesed saavad neid asju ka vähem!&quot;
:&quot;Siis on inimesed äkki ka väiksemad kui meie omad?&quot; küsis Madis.
:&quot;Ja äkki ongi!&quot; hüüatas Reedik. &quot;Täpselt! Kindla peale on väiksemad! Vaat need rootsi sugulased saatsid isale ühed kuluvad, ja nendega oli nii, et...&quot;
:&quot;Miks nad kulund asju saatsid?&quot; segas Madis vahele.
:&quot;Soe peast! Kuluvad on [[püksid]], niisugused vänged [[teksad]], ja nendega oli nii, et need olid isale kitsad. Muidu parajad, aga kõhust kitsad. Tähendab, et ikka kindlalt on inimesed seal väiksemad, niisuksed peenikesed, ja kõik puha firmakates, noh välismaa riietes,&quot; seletas Reedik. (lk 20-21)
* &quot;Aga minu isa ütleb, et ühtesid väga kitsaid pükse saab [[seep|seebiga]] jalga panna,&quot; mainis Madis.
:&quot;Mismoodi seebiga?&quot;
:&quot;Noh, pidi nii saama, et määrid seebiga kokku, siis on libe. Tõmbad lupsti jalga,&quot; ja Madis näitas, kuidas lupsti tõmmata.
:&quot;Aga mõtle, kui [[vihm]]a kätte jääd, siis on äge,&quot; läks Reedik elevile. &quot;Püksid saavad sul märjaks, ja siis on nii, et kuhu sa istud, seal sa kõik seebiseks määrid. Näiteks istud [[buss]]is. Pärast on koht seebine. Siis tuleb mingi tüüp. Istub, plartsatab põrandale,&quot; ja Reedik näitas, kuidas üks tundmatu inimene halba aimamata tuleb, istub ja plartsatab. &quot;See on tegelikult vale jutt, see seebiga määrimine! Poiss, ära sa kunagi seebiste pükstega bussi mine!&quot; Reedik istus mättale, tegi nagu hoiaks bussirooli ja rääkis mikrofoni: &quot;Kodanikud reisijad! [[Jäätis]]ega ja seebiste pükstega bussi sisenemine rangelt keelatud!&quot; (lk 21)
* &quot;Ega [[julgus|julget]] meest ei löö keegi. [[Loom]] lööb seda, kes teda kardab,&quot; õpetas Reedik. &quot;[[Koer]]aga on ju ka nii. Kui kardad, siis ta just hammustab. Ja [[õpetaja]] on samasugune. Kui sa ei ole õppinud ja pabistad, siis ta just küsib. Aga õpid kõik ära, — palun, ole lahke, vehi käega, hüppa lakke, — õps nagu ei näekski. Sa ei käi veel koolis?&quot; päris Reedik.
:&quot;Ei. Aga meile lasteaias õpetati seda värki. Tähti ja numbreid ja nii. Ma loen juba ammu.&quot;
:Seepeale tõstis lehm nina üles, sirutas kaela välja ja tegi niisugust häält nagu jäme pasun: &quot;[[Ammuu|Ammuuu]]!&quot;
:See oli väga mõnus madal ümin. (lk 22)
* &quot;Kuule, mees! Jalad nagu põrsal!&quot; hõikas kasvataja Piret. Ta sai Jaanil just siis sabast kinni, kui see voodisse kargas. &quot;Pesed ise või peab aitama?&quot;
:&quot;Ah, läks meelest ära,&quot; kohinas Jaan ja keeras end voodist välja.
:&quot;Jajaa. [[Puhtus]] on laagris see esimene asi, teised võivad olematagi olla,&quot; kiitis Reedik kasvatajale järele. (lk 23)
* Jaan oli heast meelest keset tuba tulnud ja jäi kohati päris kõva saju kätte. Pea oli tal täiesti märg ja vesi nirises püksi.
:[[Lõbu]] on ikka lühem kui tahad.
:Järgmine, kes üle kasteti, oli kasvataja Piret. Alati pole kasulik vaikselt võõrasse tuppa siseneda.
:&quot;Uhh!&quot; hüüdis kasvataja. Muud on raske öelda, kui äkki oled märg nagu [[rääbis]]. (lk 25)
* Madis pööras näo seina poole. Laudseina peal oli [[nägu]]. Üks oksakoht — see oli üks silm. Teine oksakoht — see oli teine silm. Kaks lauda allpool oli kõver kriips puumustris selgesti näha. See oli suu. Imelik suu — vahel ei saanud aru, kas ta naerab või on tõsine. Praegu oli see nägu koguni tujust ära. (lk 30)
* &quot;Ei, vaadake, kui on kaks [[päike]]st, siis on nii, et üks on seal,&quot; Reedik näitas lepavõsa kohale, &quot;ja teine on seal,&quot; ja Reedik viipas ülemuste maja poole. &quot;Kui üks läheb looja, siis tõuseb teine üles, ja siis on nii, et päev ei lõpegi kunagi ära, kogu aeg on valge.&quot;
:&quot;Kuule, nii võib peast segi minna!&quot; ütles Jaan. &quot;Sa mõtle ise. Sööd õhtusöögi ära, siis aetakse pesema, siis kasvataja ütleb, kõik marss voodisse. Sellepeale tõuseb teine päike üles. Sa oled just saanud teki üle pea, juba kasvataja tuleb, tõmbab teki ära, ütleb, marss võimlema, kõik jälle vehivad nagu hullud, ise pole mitte minutit ka maganud. Ei, tead sa, see asi lõpeb küll halvasti,&quot; oli Jaan kindel. (lk 76)
* &quot;Mõtle, kui hea meil oleks praegu vees mürgeldada!&quot; hõiskas Reedik ja tegi, nagu ujuks koera.
:&quot;Mis sul siis seal üleval nii väga viga on?&quot; küsiti seepeale, aga mitte [[katus]]elt. Kasvataja Piret seisis poiste rõdu juures.
:Kõik tegid, et püsti said. Jaan hakkas alla ronima. See oli kuidagi raskem kui ülestulek. Päike oli pea kuumaks kütnud ja tasakaal kippus kaduma. Kohvrist ja prügikastist püramiid tundus väga madal olema. Jalg ei ulatunud kuhugi toetuma.
:&quot;Nüüd ripud nagu kurk varre küljes,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja siis kukud, käsi kõksti pooleks nagu [[kõrsik]].&quot;
:Jaani ajas naerma. Ta oleks tõesti maha sadanud, kui kasvataja Piret poleks teda kinni püüdnud. (lk 77)
* &quot;Tegelikult sa ei saaks nii kõrgele lennata, sest et kui sa päikesele ligemale saad, läheb hiiglama palavaks,&quot; rääkis Reedik.
:&quot;Siis võtad riided seljast ära. Paned trussikute väel edaa!&quot; arvas Henri.
:&quot;Hull, seal on nii palav, et sa lähed kärssama, need tiivad põlevad sul ära ja kukud potsaki maa peale!&quot; ähvardas Reedik. &quot;Ühe mehega oli nii, ma tean.&quot;
:&quot;Kuskil välismaal või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Kukud potsaki maa peale, käsi kõksti pooleks nagu kõrsik,&quot; kommenteeris Madis ja näitas, kuidas käsi siis ripub, kui ta pooleks on läinud.
:&quot;Nonoh, kes siin jälle laguneb?&quot; küsis kasvataja Piret.
:Ta oli toast rõdule tulnud.
:&quot;Eks ju, kasvataja, on ju selline jutt olemas, et üks mees tegi endale tiivad ja lendas kõrgele, peaaegu et päikese ligidale ja päike kõrvetas tal tiivad ära ja ta kukkus maha,&quot; otsis Reedik oma sõnadele kinnitust.
:&quot;Õigus on sul, poiss. [[Ikaros]] oli selle mehe nimi,&quot; ütles kasvataja Piret.&lt;!--//--&gt;
:Henri, Jaan ja Madis kukkusid lõkerdama: &quot;&quot;Ikarus&quot;-buss! Bussil olid tiivad! Ihihii! Ahahaa!&quot;
:Kasvataja Piret seletas neile asja ära:
:&quot;Sellega on niisugune lugu, et juba vanal-vanal ajal oli rahvajutus niisugune mees, kes lendas, ja Ikaros oli tema nimi. Aga hulk aega hiljem hakati busse tegema. Bussile pandi selle mehe nimi, mitte vastupidi.&quot; (lk 80-81)
* &quot;Aga kasvataja, kuidas see [[päike]] nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri.
:&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis.
:&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Kas ta põleb või?&quot; küsis Henri.
:&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Kas Päikese sees on puud ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb [[gaas]]idest,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Aga mille sees see gaas on?&quot; küsis Madis.
:&quot;Kas see gaas haiseb ka või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;teie&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot;
:&quot;Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja tuli kustub? Ja et on nii nagu gaasiballooniga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?&quot;
:&quot;Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?&quot;
:&quot;Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja nüüd minge mängima.&quot; (lk 81)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Müürsepp, Mare}}
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]</text>
      <sha1>rynlaa4r7r6pyflhdukrry1p6p44dd6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madeline Miller</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18583</id>
    <revision>
      <id>88321</id>
      <parentid>87718</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:40:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38172" xml:space="preserve">[[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]]
'''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik.


==&quot;Kirke&quot;==
Madeline Miller, &quot;Kirke&quot;, tlk Hedda Maurer, 2021.


* Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime kaladega ja hoolitsesime lillede eest, meelitasime pilvedest välja veepiisku ja lainetest soola. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna &quot;nümf&quot; ise. Meie keeles ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7)
* [[Okeanos]]e [[palee]] oli imetabane ehitis, raiutud sügavale kaljupõue. Kõrged võlvid olid kullatud, sajanditega olid jumalate jalapaarid põranda siledaks lihvinud. Igas saalis oli aimata Okeanose jõe kohinat — see oli maailma mageda vee allikas, mille vesi oli &lt;!--//--&gt;nõnda tume, et ei saanud aru, kus see lõppes ja algas kivine jõepõhi. Kallastel kasvasid rohu sees kahvatuhallid lilled ja Okeanose lugematud lapsed, najaadid ja nümfid ja jõejumalad. Siugjad kui saarmad, naerusuised, näod hämaruses hiilgamas, lõid nad kokku kuldseid karikaid, katsusid rammu, mängisid armumänge. Nende keskel istus minu ema, kõige kaunim liiliaõis. (lk 7-8)
* Ma näen, kuidas ema kohendab oma rüüd, nii et see langeb täpselt õigesti õlgadele. Ma näen, kuidas veepind tema sõrmenipsu all virvendab. Ma olen tema väikesi [[kavalus]]i näinud tuhat korda. Isa läks iga kord õnge. Ta uskus, et maailm on korraldatud nõnda, et see oleks tema meele järele. (lk 8)
* Ema teadis, et ta tuleb. Ema oli habras, kuid leidlik, [[mõistus]] vahe kui teravahambuline [[angerjas]]. Ta mõistis väga hästi, kuidas temasugune [[võim]]u juurde pääseb - sohilapsed ja jõekaldal hullamised eksitaksid ta ainult teelt kõrvale. Kui isa täies hiilguses tema ees seisis, puhkes ema naerma. ''Sinuga ühte heita? Miks ma peaksin?''
:Muidugi oleks isa võinud võtta vägisi, mida tahtis. Ent [[Helios]]e [[uhkus]]t kõditas mõte, et kõik naised ihkavad tema sängi, nii orjatüdrukud kui ka jumalannad. Tõendusena suitsesid tema [[altar]]id, kuhu tõid ohvriande suure kõhuga emad ja õnnelikud juhukallimad. &lt;!--//--&gt;
:&quot;[[Abielu]],&quot; ütles ema isale, &quot;või üldse mitte midagi. Ja kui abielu, siis pea meeles: väljas võid sa lõbutseda kõikide tüdrukutega, aga koju ei tohi sa neist ühtegi tuua, sest sinu kojas maksab ainult minu sõna.&quot;
:[[Tingimus]]ed, piirangud. See oli isa jaoks midagi uut ja [[jumal]]ad ei armasta midagi rohkem kui [[uudsus]]e võlu. &quot;Ma teen soodsa [[tehing]]u,&quot; ütles isa ja andis kinnituseks emale [[kaelakee]], mille ta oli ise valmistanud, ajanud niidi otsa kõige haruldasemast [[merevaik|merevaigust]] helmeid. Hiljem, kui mina sündisin, andis isa emale järgmise kee, ja nii veel kolm korda, kui sündisid mu õde ja vennad. Ma ei tea, kummast ema rohkem rõõmu tundis: küütlevatest helmestest või sellest, et tema õed pidid kadedusest lõhki minema, kui ta neid kaelas kandis. Ma usun, et ta oleks keesid kogunud aegade lõpuni, kuni need oleksid rippunud tema kaela ümber nagu ike, kui vägevad jumalad ei oleks teda peatanud. Selleks ajaks olid jumalad teada saanud, kes me neljakesi olime. Sa võid veel lapsi saada, ütlesid nad emale, aga mitte temaga. Ent teised abikaasad ei kinkinud merevaigust helmeid. See oli ainuke kord, kui ma nägin ema nutmas. (lk 8-9)
* Kui olin ilmale tulnud, pesi ja mähkis mind üks [[tädi]]dest - ma ei meenuta teda nimepidi, sest minu loos on palju tädisid. Teine tädi hoolitses ema eest, värvis ta huuled taas punaseks, kammis elevandiluust kammiga tema juukseid. Kolmas tädi läks ukse juurde isa sisse laskma. (lk 9)
* &quot;Tüdruk,&quot; ütles ema isale ja kirtsutas nina.
:Ent isal ei olnud midagi [[tütar]]de vastu, kes olid leebe loomuga ja kuldsed nagu varasügisel pressitud värske [[oliiviõli]]. Inimesed ja jumalad maksid kallist hinda, et võiksid sigitada endile lapsi, ja räägiti, et isa [[varakamber]] on ehk rikkalikumgi kui jumalate valitseja enese oma. Isa asetas käe mu pealaele ja õnnistas mind.
:&quot;Ta leiab hea abikaasa,&quot; ütles isa. (lk 9)
* &quot;Valitseja poeg?&quot; lausus ema. &quot;Sa ei taha ometi öelda, et [[surelik]]?&quot;
:Ema ei üritanudki jälestust varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi [[surelikud]] välja näevad. Isa oli vastanud: &quot;Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult valaskala.&quot;
:Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10)
* [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole.
:Niisugustel puhkudel võisin ma teha, mida tahtsin: süüdata [[tõrvik]]u ja joosta, et näha, kuidas leegid minu kannul lippavad. Lebada siledal kaljupõrandal ja uuristada sellese sõrmega pisikesi auke. Ei olnud tõuke ega ussikesi ja ma ei osanud neid tagagi igatseda. Kojas ei elanud midagi, välja arvatud meie. (lk 11)
* Veini juues mängis isa [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist nupud paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11)
* Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult.
:&quot;Mis juhtuks,&quot; küsisin ma, &quot;kui keegi surelik näeks sind täies hiilguses?&quot;
:&quot;Ta põleks hetkega tuhaks.&quot;
:&quot;Mis siis, kui surelik näeks mind?&quot;
:Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. &quot;Too surelik oleks õnnega koos.&quot;
:&quot;Ma ei põletaks teda?&quot;
:&quot;Muidugi mitte,&quot; ütles isa.
:&quot;Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad.&quot;
:&quot;Ei ole,&quot; ütles ta. &quot;Vaata.&quot; Tema [[pilk]] tabas halgu kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. &quot;Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?&quot;
:Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12)
* Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12)
* &quot;Sina,&quot; ütles ta helendavale õele Pasiphaele, &quot;abiellud Zeusi igavese pojaga!&quot; Isa kasutas oma [[ettekuulutus]]te häält, mis kõneles asjust, mis tulevikus kindlasti sünnivad. Ema säras seda kuuldes õnnest, ta kujutas juba ette rüüsid, mida ta Zeusi pidusöökidel kannab.
:&quot;Ja sina,&quot; ütles isa vennale oma tavalise kõlava, suvehommikuna klaari häälega. &quot;Iga [[poeg]] on oma ema moodi.&quot; (lk 13)
* Vend ja õde olid nutikad ning taipasid kiiresti, kuidas asjalood on. Nad armastasid mind oma kärbikäppade tagant mõnitada. ''Ta silmad on kollased kui kusi. Ta kriiskab nagu öökull. Tema nimi on Haugas, aga peaks olema Kits, sest ta on nii kole.''
:Need olid esimesed katsed torgata, alles nürid, kuid muutusid päev-päevalt teravamaks. Ma õppisin neid vältima ning varsti leidsid nad rohkemgi lusti Okeanose kojas pisikeste najaadide ja jõejumalate seas. Kui ema läks õdede juurde, järgnesid nad talle ja panid oma mõjuvõimu maksma meie järeleandlike nõbude üle, kes olid neist lummatud kui kalamaimud havi lõugade ees. Õde-venda mõtlesid välja sada mängu, millega teisi [[kius]]ata. Tule siia, Melia! meelitasid nad. Olümpose komme on juuksed kuklapiirini maha lõigata. Kuidas sa küll mehele saad, kui sa meil seda teha ei luba? Kui Melia nägi, kuidas tema pügatud juuksed turritasid nagu siilikesel, ja nutma puhkes, naersid nemad, nii et koopad vastu kajasid. (lk 13)
* Ma eelistasin isa vaikset koda ja veetsin viimse kui võimaliku hetke isa jalge ees. Ühel päeval - ehk tasuks - pakkus ta välja, et ta võtab mu kaasa, kui läheb oma püha veisekarja vaatama. See oli suur au, sest see tähendas, et ma võisin sõita isa kuldses kaarikus ja näha elajaid, keda kadestasid kõik jumalad - viitkümmet lumivalget veist, kes paitasid isa silma iga &lt;!--//--&gt;äev, kui ta üle taevakaare rändas. Nõjatusin üle kaariku kalliskividega kaunistatud serva ja vaatasin maad, mis all mööda lippas: metsade rikkalikku rohelust, sakilisi mäeahelikke, silmapiirini laiuvat ookeanisina. Otsisin ka surelikke, kuid me olime luga kõrgel, et neid näha. (lk 13-14)
* Lampetia - ma arvasin, et see oli Lampetia - silitas mu juukseid. &quot;Kullakene, sa ei pea oma silmade pärast üldse muretsema. Mitte üks raas! Sinu ema on imekaunis, aga ta ei ole kunagi olnud tugev.&quot;
:&quot;Minu [[silm]]ad on samasugused kui teie silmad,&quot; ütlesin ma.
:&quot;Kui armas! Ei, kullake, meie omad on eredad kui tuli ja meie juuksed on nagu päikesesillerdus vees.&quot;
:&quot;Väga nutikas, et sa oled [[juuksed]] palmikusse põiminud,&quot; ütles Phaethousa. &quot;[[Pruun]]id salgud ei näegi niiviisi väga jubedad välja. Kahju, et sa oma [[hääl]]t samamoodi ära peita ei saa.&quot;
:&quot;Ta ei tohiks enam kunagi kõneleda. Sellest oleks abi, on ju, õde?&quot; (lk 14)
* Ma ei olnud eales varem ühtegi [[veis]]t näinud, aga sellest polnudki lugu: loomad olid nii silmanähtavalt kaunid, et mul polnud vaja neid kellegagi võrrelda. Nende karv oli valge kui liiliate õielehed ja silmad õrnad, pikkade ripsmetega. Sarved olid kullatud - seda olid teinud õed - ning kui nad kummardusid rohtu näsima, olid nende kaelad nõtked nagu tantsijatel. Õhtupäike maalis nende selgadele maheda läike. (lk 14)
* Mulle meenus, et isa oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur lugupidamine, nad töötasid paleedes kuningate nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati petistena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab. &lt;!--//--&gt;
:&quot;Isa,&quot; pärisin ma tol päeval, &quot;kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?&quot;
:&quot;Oleme küll,&quot; vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. Hobused sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid öö suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks.
:Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma troonidelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid kirved ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16)
* &quot;Ja kuidas isa kuldsed veised olid?&quot;
:&quot;Ilusad.&quot;
:Perses naeris. &quot;Ta ei tea! Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi võiks olla nii loll?&quot;
:&quot;Mitte kunagi,&quot; ütles õde.
:Ma ei oleks pidanud küsima, aga ma olin ikka veel oma mõtetes, nähes nende teineteisest lahutatud kehasid marmorpõrandal aelemas. &quot;Mida ma ei tea?&quot;
:Õe täiuslik nirginägu. &quot;Et ta paneb neid, muidugi mõista. Niimoodi teeb ta uusi juurde. Ta muudab ennast pulliks ja sigitab &lt;!--//--&gt;vasikad ja küpsetab need ära, kes on liiga vanaks jäänud. Sellepärast arvavad kõik, et nad on surematud.&quot;
:&quot;Ei ole nii!&quot;
:Nad huilgasid ja näitasid näpuga minu õhetavate põskede peale. Need helid meelitasid kohale ema. Ta jumaldas seda, kui õde ja vend mind [[pilge|pilkasid]].
:&quot;Me räägime Kirkele veistest,&quot; ütles vend emale. &quot;Ta ei teadnud.&quot;
:Ema naer kõlas hõbedasena kui allikas, mis üle kivide voolab. &quot;Rumal Kirke.&quot; (lk 16-17)
* Nõnda möödusid siis aastad. Mulle meeldiks öelda, et ma varitsesin kogu aeg hetke, et köidikutest priiks rabeleda, kuid kibe tõde on see, et kardetavasti hõljusin ma niisama, arvates, et polegi muud peale nüristavate [[kannatused|kannatuste]], nii kuni aegade lõpuni. (lk 17)
* Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu [[Zeus]]i tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18)
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud tänulikud olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta protestiks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* Möödunud olid sajandid. Maapinda löödud haavad olid paranenud ja rahu püsis. Ent jumalate [[vimm]] on niisama surematu kui nende ihu ja [[pidusöök]]idel kogunesid onud tihedasti isa ümber. Mulle meeldis, kuidas nad lõid silmad maha, kui temaga kõnelesid, kuidas nad jäid hiirvaikseks ja tähelepanelikuks isa iga vähimagi liigutuse peale. Veininõud tühjenesid ja tõrvikud põlesid lühemaks. Liigagi kaua oleme seda juba talunud, sosistasid onud. Me oleme taas tugevad. Mõtle, mida suudaks sinu tuli, kui sa selle valla päästaksid! Sina oled vana vere vägevaim, isegi Okeanosest vägevam. Isegi Zeusist vägevam, kui vaid tahad!
:Isa naeratas. &quot;Vennad,&quot; ütles ta, &quot;mis jutt see on? Kas pole siis kõigi jaoks piisavalt suitsu ja kõhutäidet? Zeusil pole väga vigagi.&quot;
:Zeus, kui ta oleks seda kuulnud, oleks rahule jäänud. Ent ta ei näinud, mida nägin mina, mida võis isa ilmest selgesti välja lugeda. Neid ütlemata, õhku rippuma jäänud sõnu.
:Zeusil pole väga vigagi, ''esialgu''.
:Onud hõõrusid käsi ja naeratasid vastu. Nad lahkusid lootusrikkana, mõeldes kannatamatult kõigele sellele, mida nad esimese asjana teevad, kui taas valitseb titaanide võim.
:See oli minu esimene [[õppetund]]. Sileda, tuttavliku pealispinna all pulbitseb midagi sootuks muud, mis võib maailma lõhki käristada. (lk 20)
* Nüüd tunglesid onud isa troonisaalis ja pööritasid [[hirm]]ust silmi. Prometheuse äkiline [[karistus]] on märk sellest, ütlesid nad, et Zeus ja tema hõimlased kavatsevad lõppude lõpuks meid ikkagi rünnata. Olümposlased ei jää rahule enne, kui on meid viimseni hävitanud. Me peaksime hoidma Prometheuse poole - või ei, me peaksime ta hukka mõistma, et Zeusi piksenooled ei tabaks meie eneste päid. (lk 20)
* Ma olin oma tavalises paigas isa jalge ees. Lebasin vaikselt, et nad mind ei märkaks ega minema saadaks, kuid hinges möllas torm &lt;!--//--&gt;pelgalt juba hirmuäratava võimaluse peale: taas [[sõda]]. Välgunooled purustavad meie koja. [[Athena]], Zeusi sõdalasest tütar, kihutab meie kannul, hall oda käes, kõrval lahutamatu kaaslane tapatalgutes, [[Ares]]. Meid pannakse ahelatesse ja heidetakse tuleleekidesse, kust ei ole pääsu. (lk 20-21)
* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''Karistus on avalik. See on solvang, õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* Jumalate karistamist tuli harva ette ning see oli midagi kohutavat, meie kojas ringlesid üha pöörasemad jutud. Prometheust ei olnud võimalik tappa, aga oli hulk põrgupiinu, ehk hullemadki kui [[surm]]. Kas lastakse käiku noad või mõõgad, rebitakse küljest käed ja jalad? Hõõguvad orad või tuleratas? Najaadid minestasid üksteise embuses. Jõejumalad ajasid selja sirgu, näod erutusest tumepunased. Seda ei kujuta ettegi, kuidas jumalad [[valu]] pelgavad! Miski ei ole nende jaoks võõram ning midagi ei soovi nad tulihingelisemalt pealt näha. (lk 21)
* Karistamine oli usaldatud [[fuuria]]le, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli Prometheus. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* Ma ei teadnud, kas ma olin [[lahkus|lahke]], mulle tundus, et ma ei teadnud üldse mitte midagi. Ta rääkis ettevaatlikult, peaaegu arglikultki, ometi oli tema reetmine olnud nõnda jultunud. Ma ei suutnud seda vastuolu hästi mõista. ''[[Söakus|Söakad]] teod ei tähenda veel tingimata söakaid sõnu.'' (lk 25)
* &quot;On sul kõht tühi?&quot; küsisin ma. &quot;Ma võiksin sulle süüa tuua.&quot;
:&quot;Ma arvan, et mul ei lähe enam kunagi kõht tühjaks.&quot;
:See ei mõjunud haletsusväärsena, nagu oleks võinud juhtuda sureliku puhul. Me jumalad sööme nagu me magame: sellepärast, et see on suurimaid [[nauding]]uid elus, mitte sellepärast, et meil oleks vaja. Me võime ühel päeval otsustada, et ei kuula enam kõhu sundi, kui oleme piisavalt tugevad. Ma ei kahelnudki, et Prometheus seda oli. Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. Prometheuse rohelise sambla hõng täitis kogu saali. (lk 25)
* &quot;Sa aitasid surelikke,&quot; ütlesin ma. &quot;Selle eest said karistada.&quot;
:&quot;Nii on.&quot;
:&quot;Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?&quot;
:See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. &quot;Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?&quot;
:&quot;Tean,&quot; ütlesin ma. &quot;Aga ma ei saa sellest aru.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest.&quot;
:Mu ihu raputas värin. &quot;Kuidas nad seda välja kannatavad?&quot;
:&quot;Nii hästi, kui suudavad.&quot; (lk 25-26)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* Minus tärkas kummaline tunne. Justkui ümin rinnus, justkui talvine mesitaru. Ma kõndisin isa varakambrisse, kus servast servani kiiskas varandus: härjapea kujuga kuldpeekrid, lasuriidist ja merevaigust kaelakeed, hõbedased kolmjalad ja kvartsist tahutud luigesangadega kausid. Minu lemmik oli alati olnud [[pistoda]], millel oli elevandiluust nikerdatud lõvipea. Selle oli isale kinkinud üks [[kuningas]], kes oli lootnud võita tema [[soosing]]ut.
:&quot;Ja kas ta võitis?&quot; olin kord isa käest küsinud.
:&quot;Ei võitnud,&quot; oli isa vastanud.
:Võtsin pistoda kaasa. Minu kambris säras tera küünlavalguses ja lõvi paljastas hambad. Nende all oli minu [[peopesa]], pehme ja vagudeta. Sinna ei jääks armi ega mädanevat haava. Iial ei ole näha ainsamatki [[vananemine|vananemise]] märki. Ma avastasin, et ei karda valu, mis mind ees ootas. Mind halvas sootuks muu hirm: tera ei lõikagi. Et see läheb minust läbi nagu suitsust.
:Ei läinud läbi. Ihu lõhenes noatera puudutuse all ning valu sähvatas hõbeja kuumava välgunoolena. Voolas punane veri, sest minul ei olnud onu väge. Haav immitses kaua, enne kui hakkas kokku tõmbama. Ma silmitsesin seda ning niimoodi silmitsedes tabasin end uuelt mõttelt. See oli nii lihtsakoeline, et peaaegu on häbi öeldagi, nagu laps oleks avastanud, et tema käsi on tema oma. Ent ma olingi siis laps.
:Mõte oli: kogu mu elu oli olnud nagu hämar sügavik, aga mina ei olnud osa tumedast veest. Mina olin olevus selle sees. (lk 27)
* Kui ma ärkasin, oli Prometheus läinud. Põrand oli kuldsest verest puhtaks pestud. Käeraudadest jäänud auk oli kinni kaetud. Uudiseid kuulsin ma ühe najaadist nõo käest: Prometheus oli viidud kõrgele Kaukasuse sakilisse mäetippu ja kalju külge aheldatud. Ühele kotkale oli antud käsk, et ta tuleks igal südapäeval, rebiks maksa Prometheuse ihust ning sööks selle veel auravana ära. Sõnulseletamatu karistus, ütles nõbu, nautides viimset kui üksikasja: verest nõretavat nokka, puruks kistud maksa, mis kasvas uuesti ainult selleks, et seda saaks taas välja rebida. ''Kujutad sa ette?'' (lk 28)
* &quot;Isa, pärisin ma, &quot;kas Zeus laseb kunagi Prometheuse vabaks?&quot;
:Isa vaatas silmi kissitades kabenuppe.
:&quot;Ta peaks midagi paremat vastu saama,&quot; ütles ta.
:&quot;Nagu näiteks?&quot;
:Isa ei vastanud. Kellegi tütar muudeti linnuks. Boreas ja Apollon tülitsesid armastatu pärast ja noormees suri. Boreas muigas salakavalalt oma lamamisasemelt. Tema hääle tuuline kõma pani tõrvikuleegid võbelema. &quot;Sa arvad, et ma oleksin lubanud, et Apollon ta endale saab? Ta ei vääri seesugust õit. Ma puhusin heiteketta poisi pea sisse kinni, paras Olümpose kehkatsile.&quot; Onude naer kõlas nagu kaos, nagu undaksid delfiinid, hauguksid hülged, lained lööksid raksatades vastu kive. Salgakesi möödusid meist nereiidid, valged kui angerja kõhualune - nad läksid tagasi oma soolakatesse kodadesse. (lk 29)
* Isa andis pojale nimeks Aietes. [[Kotkas]]. Tema ihu oli minu käsivarte vastas soe kui päikesest kuumaks köetud kivi ja kroonlehena sametpehme. Eales ei ole nähtud võluvamat last. Ta lõhnas kui mesi ja äsja lahvatanud tulekeel. Ta sõi minu sõrmede vahelt ega võpatanud mu käheda hääle peale. Ta ei tahtnud muud kui kerratõmbununa minu kaelaõnaruses magada ja kuulata lugusid, mida ma talle jutustasin. Iga temaga veedetud hetk võttis peaaegu hinge kinni - see [[armastus]], see oli mõnikord nii suur, et ma ei suutnud lausuda ainsatki sõna. (lk 30)
* Hiljem kõneldi, et Aietes oli [[Kummalisus|kummaline]] minu pärast. Ma ei suuda tõendada, et see nõnda ei olnud. Ent minu mälestustes oli ta kummaline algusest peale, ei meenutanud vähimalgi määral ühtegi teist jumalat, keda ma teadsin. Isegi kui ta alles laps oli, näis, nagu mõistaks ta mõnda, mida teised ei mõista. Ta oskas üles lugeda koletised, kes elasid kõige pimedamates meresügavikes. Ta teadis, et nende [[taim]]ede nimi, mille Zeus Kronose kõrist alla surus, oli ''pharmaka''. Need võisid korda saata imetegusid ja tärkasid jumalate valatud verest.
:Ma vangutasin pead. &quot;Kust sa selliseid asju kuulnud oled?&quot;
:&quot;Ma kuulan.&quot; (lk 31)
* Mina toetasin põse tema õlale ning tema küsis küsimusi, mille peale ma ei olnud kunagi mõelnud, millest ma vaevu arugi sain, nagu: ''mismoodi sa oma [[jumalikkus]]t tunned?''
:&quot;Mida sa silmas pead?&quot; küsisin ma.
:&quot;Näiteks,&quot; ütles ta, &quot;las ma räägin, mis tunne minu oma on. Nagu lõputuna voolav veesammas, klaar kuni kivise põhjani. Sinu kord.&quot;
:Ma üritasin vastata: nagu tuulehoog kaljurünga palgel. Nagu pesas kisendav kajakas.
:Ta raputas pead. &quot;Ei. Sa ütled seda ainult sellepärast, mida mina ütlesin. Mis tunne see päriselt on? Pane silmad kinni ja mõtle.&quot;
:Ma sulgesin silmad. Oleksin ma olnud surelik, oleksin kuulnud, kuidas süda rinnus taob. Ent jumalate veri soontes on loid, nii et tegelikult ei kuulnud ma mitte kui midagi. Aga ma ei suutnud taluda mõtet, et ta võiks minus pettuda. Ma surusin käe rinnale ning natukese aja pärast näis, nagu oleksingi midagi tundnud. &quot;Nagu [[merekarp]],&quot; ütlesin ma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ahaa!&quot; Ta vehkis sõrmega õhus. &quot;Lapik või koonus?&quot;
:&quot;Koonus.&quot;
:&quot;Ja mis karbi sees on? [[Tigu]]?&quot;
:&quot;Mitte midagi,&quot; ütlesin ma. &quot;[[Õhk]].&quot;
:&quot;See ei ole üks ja sama,&quot; ütles ta. &quot;Mitte midagi on [[tühjus]], aga õhk täidab kõik ülejäänu. See on hing ja hingus ja elu, sõnad, mida me kõneleme.&quot;
:Minu vend, [[filosoof]]. Kas sa tead, kui palju niisuguseid jumalaid oli? Mina olin kohanud vaid üht. (lk 31-32)
* [Aietes:] Kui ma olin lõpetanud, vaikis ta kaua. Viimaks ütles ta: &quot;Prometheus oli jumal, kes nägi tulevikku ette. Ta teadis, et ta saab karistada - ja kuidas. Ta tegi seda ikkagi.&quot;
:Ma ei olnud selle peale mõelnud. Et juba siis, kui Prometheus viis inimestele tule, teadis ta, et teekonna lõpus ootavad teda kotkas ja igavik kõledal kaljul.
:''Võiks ka hullem olla'', oli ta vastanud, kui ma küsisin, mis teda ees ootab. (lk 32)
* Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri.
:&quot;[[Minos]],&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot;
:&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot;
:&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot;
:Perses irvitas. &quot;Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?&quot;
:Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. &quot;Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud.&quot; (lk 33)
* [Surelikud:] Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. &lt;!--//--&gt;Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks.
:Nagu [[hirm]]u suur ahel, mõtlesin ma. Esimene lüli oli Zeus, minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu.
* Aietes võttis mu käevangu. &quot;Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased.&quot;
:Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35)
* &quot;Kas sa [[Athena]]t näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle mõistus oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-titaanidega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele nähtamatuks muutnud. Ta oli üks Olümpose kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
* [[Minos]], Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ca teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
* &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes.
:Ta osutas ühele surelikule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea Egiptuse moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema silmad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel.
:&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on [[Daidalos]]. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab kuningas, siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma.&quot; (lk 36)
* Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta üdes, et ta läheb itta, [[pärslased|pärslaste]] sekka elama. Nende nimi meenutab mulle enese oma, ütles ta kohdaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha.
:Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda Minose pärast pilganud. &quot;Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?&quot;
:Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37)
* Ma istusin kivile ja mõtlesin lugudele nümfidest, kes olid nutnud, kuni muutusid kaljurahnudeks või kriiskavateks lindudeks, tummadeks elajateks või sihvakateks puudeks, mõtted igaveseks koore sisse peidetud. Näis, et mina ei suutnud niigi palju. Elu müüris mu sisse kui graniidist seinad. Oleksin pidanud pulmas surelikega kõnelema, mõtlesin ma. Oleksin võinud anuda, et mõni nende seast hakkaks minu meheks. Ma olin Heliose tütar, kindlasti oleks üks neist kaltsukubudest mind ära võtnud. Kõik oleks parem kui see. (lk 38)
* Ma teadsin [[laev]]u piltide kaudu, olin kuulnud nende kohta lugusid. Need oli kuldsed ja hiigelsuured kui leviaatanid, servad nikerdatud sarvest ja elevandiluust. Neid vedasid naerusuised delfiinid ja pardal oli viiskümmend süsimustade juustega nereiidi, kelle nägudes kumas kuupaistehõbe.
:Selle laevukese mast oli peenike kui puuvõrse. Vildakas puri kippus koost lagunema, kere oli lapitud. Ma mäletan elevust, kui lõpuks nägin meremehe nägu. Ta oli higine ja päikesest põlenud. Surelik. (lk 39)
* Ah, kui jäik olin ma oma jumalikus [[auväärsus]]es, millest mul seni aimugi ei olnud. Ja tema oli veelgi jäigem. Ta värises, kui mu käis teda puudutas. Ta pööras kiiresti pilgu kõrvale iga kord, kui ma teda kõnetasin. Avastasin kohkumusega, et see kõik oli minu jaoks väga tuttav. Nõndasamuti olin end ise ka ülal pidanud tuhat korda - isa, vanaisa, kõigi vägevate jumalate ees, kes minu elust läbi loovisid. ''Hirmu koletu ahel.'' (lk 40)
* [Glaukos:] Ta ohkas. &quot;Vist on väga hea olla [[jumal]], nii et millestki ei jää ihule jälge.&quot;
:&quot;Mu vend ütles kunagi, et see tundub nagu [[vesi]].&quot;
:Ta pidas hetke aru. &quot;Jah. Kujutan ette. Nagu triiki täis kruus ajaks üle ääre.&quot; (lk 42)
* Tol päeval põlvitas ta rannaliival ja tegi lõunasöögi jaoks [[lõke]]t üles. Ikka veel oli see kõige armsamaid asju, mida vaadata, see lihtne surelike ime, mis sündis tulekivi ja tulehakatise abil. Glaukose juuksed langesid sulnilt silmadele ja põsed õhetasid leekide paistel. Ühtäkki meenus mulle onu, kelle kingitus see oli.
:&quot;Me kohtusime korra,&quot; ütlesin ma.
:Glaukos oli kala vardasse lükanud ja küpsetas seda. &quot;Kellega?&quot;
:&quot;Prometheusega,&quot; ütlesin ma. &quot;Kui Zeus teda karistas, viisin ma talle nektarit.&quot;
:Ta vaatas üles. &quot;Prometheus,&quot; ütles ta.
:&quot;Jah.&quot; Ta ei olnud tavaliselt nii pika taibuga. &quot;Tuletooja.&quot; (lk 43)

{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Miller, Madeline}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]]</text>
      <sha1>ountck5xf5n94dko8q2wq5sdq40v4dm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88352</id>
      <parentid>88321</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:11:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37516" xml:space="preserve">[[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]]
'''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik.


==&quot;Kirke&quot;==
Madeline Miller, &quot;Kirke&quot;, tlk Hedda Maurer, 2021.


* Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime kaladega ja hoolitsesime lillede eest, meelitasime pilvedest välja veepiisku ja lainetest soola. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna &quot;nümf&quot; ise. Meie keeles ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7)
* [[Okeanos]]e [[palee]] oli imetabane ehitis, raiutud sügavale kaljupõue. Kõrged võlvid olid kullatud, sajanditega olid jumalate jalapaarid põranda siledaks lihvinud. Igas saalis oli aimata Okeanose jõe kohinat — see oli maailma mageda vee allikas, mille vesi oli &lt;!--//--&gt;nõnda tume, et ei saanud aru, kus see lõppes ja algas kivine jõepõhi. Kallastel kasvasid rohu sees kahvatuhallid lilled ja Okeanose lugematud lapsed, najaadid ja nümfid ja jõejumalad. Siugjad kui saarmad, naerusuised, näod hämaruses hiilgamas, lõid nad kokku kuldseid karikaid, katsusid rammu, mängisid armumänge. Nende keskel istus minu ema, kõige kaunim liiliaõis. (lk 7-8)
* Ma näen, kuidas ema kohendab oma rüüd, nii et see langeb täpselt õigesti õlgadele. Ma näen, kuidas veepind tema sõrmenipsu all virvendab. Ma olen tema väikesi [[kavalus]]i näinud tuhat korda. Isa läks iga kord õnge. Ta uskus, et maailm on korraldatud nõnda, et see oleks tema meele järele. (lk 8)
* Ema teadis, et ta tuleb. Ema oli habras, kuid leidlik, [[mõistus]] vahe kui teravahambuline [[angerjas]]. Ta mõistis väga hästi, kuidas temasugune [[võim]]u juurde pääseb - sohilapsed ja jõekaldal hullamised eksitaksid ta ainult teelt kõrvale. Kui isa täies hiilguses tema ees seisis, puhkes ema naerma. ''Sinuga ühte heita? Miks ma peaksin?''
:Muidugi oleks isa võinud võtta vägisi, mida tahtis. Ent [[Helios]]e [[uhkus]]t kõditas mõte, et kõik naised ihkavad tema sängi, nii orjatüdrukud kui ka jumalannad. Tõendusena suitsesid tema [[altar]]id, kuhu tõid ohvriande suure kõhuga emad ja õnnelikud juhukallimad. &lt;!--//--&gt;
:&quot;[[Abielu]],&quot; ütles ema isale, &quot;või üldse mitte midagi. Ja kui abielu, siis pea meeles: väljas võid sa lõbutseda kõikide tüdrukutega, aga koju ei tohi sa neist ühtegi tuua, sest sinu kojas maksab ainult minu sõna.&quot;
:[[Tingimus]]ed, piirangud. See oli isa jaoks midagi uut ja [[jumal]]ad ei armasta midagi rohkem kui [[uudsus]]e võlu. &quot;Ma teen soodsa [[tehing]]u,&quot; ütles isa ja andis kinnituseks emale [[kaelakee]], mille ta oli ise valmistanud, ajanud niidi otsa kõige haruldasemast [[merevaik|merevaigust]] helmeid. Hiljem, kui mina sündisin, andis isa emale järgmise kee, ja nii veel kolm korda, kui sündisid mu õde ja vennad. Ma ei tea, kummast ema rohkem rõõmu tundis: küütlevatest helmestest või sellest, et tema õed pidid kadedusest lõhki minema, kui ta neid kaelas kandis. Ma usun, et ta oleks keesid kogunud aegade lõpuni, kuni need oleksid rippunud tema kaela ümber nagu ike, kui vägevad jumalad ei oleks teda peatanud. Selleks ajaks olid jumalad teada saanud, kes me neljakesi olime. Sa võid veel lapsi saada, ütlesid nad emale, aga mitte temaga. Ent teised abikaasad ei kinkinud merevaigust helmeid. See oli ainuke kord, kui ma nägin ema nutmas. (lk 8-9)
* Kui olin ilmale tulnud, pesi ja mähkis mind üks [[tädi]]dest - ma ei meenuta teda nimepidi, sest minu loos on palju tädisid. Teine tädi hoolitses ema eest, värvis ta huuled taas punaseks, kammis elevandiluust kammiga tema juukseid. Kolmas tädi läks ukse juurde isa sisse laskma. (lk 9)
* &quot;Tüdruk,&quot; ütles ema isale ja kirtsutas nina.
:Ent isal ei olnud midagi [[tütar]]de vastu, kes olid leebe loomuga ja kuldsed nagu varasügisel pressitud värske [[oliiviõli]]. Inimesed ja jumalad maksid kallist hinda, et võiksid sigitada endile lapsi, ja räägiti, et isa [[varakamber]] on ehk rikkalikumgi kui jumalate valitseja enese oma. Isa asetas käe mu pealaele ja õnnistas mind.
:&quot;Ta leiab hea abikaasa,&quot; ütles isa. (lk 9)
* &quot;Valitseja poeg?&quot; lausus ema. &quot;Sa ei taha ometi öelda, et [[surelik]]?&quot;
:Ema ei üritanudki jälestust varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi [[surelikud]] välja näevad. Isa oli vastanud: &quot;Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult valaskala.&quot;
:Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10)
* [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole.
:Niisugustel puhkudel võisin ma teha, mida tahtsin: süüdata [[tõrvik]]u ja joosta, et näha, kuidas leegid minu kannul lippavad. Lebada siledal kaljupõrandal ja uuristada sellese sõrmega pisikesi auke. Ei olnud tõuke ega ussikesi ja ma ei osanud neid tagagi igatseda. Kojas ei elanud midagi, välja arvatud meie. (lk 11)
* Veini juues mängis isa [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist nupud paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11)
* Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult.
:&quot;Mis juhtuks,&quot; küsisin ma, &quot;kui keegi surelik näeks sind täies hiilguses?&quot;
:&quot;Ta põleks hetkega tuhaks.&quot;
:&quot;Mis siis, kui surelik näeks mind?&quot;
:Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. &quot;Too surelik oleks õnnega koos.&quot;
:&quot;Ma ei põletaks teda?&quot;
:&quot;Muidugi mitte,&quot; ütles isa.
:&quot;Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad.&quot;
:&quot;Ei ole,&quot; ütles ta. &quot;Vaata.&quot; Tema [[pilk]] tabas halgu kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. &quot;Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?&quot;
:Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12)
* Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12)
* &quot;Sina,&quot; ütles ta helendavale õele Pasiphaele, &quot;[[abiellumine|abiellud]] [[Zeus]]i igavese pojaga!&quot; Isa kasutas oma [[ettekuulutus]]te häält, mis kõneles asjust, mis tulevikus kindlasti sünnivad. Ema säras seda kuuldes õnnest, ta kujutas juba ette rüüsid, mida ta Zeusi pidusöökidel kannab.
:&quot;Ja sina,&quot; ütles isa vennale oma tavalise kõlava, suvehommikuna klaari häälega. &quot;Iga [[poeg]] on oma ema moodi.&quot; (lk 13)
* Vend ja õde olid nutikad ning taipasid kiiresti, kuidas asjalood on. Nad armastasid mind oma kärbikäppade tagant mõnitada. ''Ta silmad on kollased kui kusi. Ta kriiskab nagu öökull. Tema nimi on Haugas, aga peaks olema Kits, sest ta on nii kole.''
:Need olid esimesed katsed torgata, alles nürid, kuid muutusid päev-päevalt teravamaks. Ma õppisin neid vältima ning varsti leidsid nad rohkemgi lusti Okeanose kojas pisikeste najaadide ja jõejumalate seas. Kui ema läks õdede juurde, järgnesid nad talle ja panid oma mõjuvõimu maksma meie järeleandlike nõbude üle, kes olid neist lummatud kui kalamaimud havi lõugade ees. Õde-venda mõtlesid välja sada mängu, millega teisi [[kius]]ata. Tule siia, Melia! meelitasid nad. Olümpose komme on juuksed kuklapiirini maha lõigata. Kuidas sa küll mehele saad, kui sa meil seda teha ei luba? Kui Melia nägi, kuidas tema pügatud juuksed turritasid nagu siilikesel, ja nutma puhkes, naersid nemad, nii et koopad vastu kajasid. (lk 13)
* Ma eelistasin isa vaikset koda ja veetsin viimse kui võimaliku hetke isa jalge ees. Ühel päeval - ehk tasuks - pakkus ta välja, et ta võtab mu kaasa, kui läheb oma püha veisekarja vaatama. See oli suur au, sest see tähendas, et ma võisin sõita isa kuldses kaarikus ja näha elajaid, keda kadestasid kõik jumalad - viitkümmet lumivalget veist, kes paitasid isa silma iga &lt;!--//--&gt;äev, kui ta üle taevakaare rändas. Nõjatusin üle kaariku kalliskividega kaunistatud serva ja vaatasin maad, mis all mööda lippas: metsade rikkalikku rohelust, sakilisi mäeahelikke, silmapiirini laiuvat ookeanisina. Otsisin ka surelikke, kuid me olime luga kõrgel, et neid näha. (lk 13-14)
* Lampetia - ma arvasin, et see oli Lampetia - silitas mu juukseid. &quot;Kullakene, sa ei pea oma silmade pärast üldse muretsema. Mitte üks raas! Sinu ema on imekaunis, aga ta ei ole kunagi olnud tugev.&quot;
:&quot;Minu [[silm]]ad on samasugused kui teie silmad,&quot; ütlesin ma.
:&quot;Kui armas! Ei, kullake, meie omad on eredad kui tuli ja meie juuksed on nagu päikesesillerdus vees.&quot;
:&quot;Väga nutikas, et sa oled [[juuksed]] palmikusse põiminud,&quot; ütles Phaethousa. &quot;[[Pruun]]id salgud ei näegi niiviisi väga jubedad välja. Kahju, et sa oma [[hää]]lt samamoodi ära peita ei saa.&quot;
:&quot;Ta ei tohiks enam kunagi kõneleda. Sellest oleks abi, on ju, õde?&quot; (lk 14)
* Ma ei olnud eales varem ühtegi [[veis]]t näinud, aga sellest polnudki lugu: loomad olid nii silmanähtavalt kaunid, et mul polnud vaja neid kellegagi võrrelda. Nende karv oli valge kui liiliate õielehed ja silmad õrnad, pikkade ripsmetega. Sarved olid kullatud - seda olid teinud õed - ning kui nad kummardusid rohtu näsima, olid nende kaelad nõtked nagu tantsijatel. Õhtupäike maalis nende selgadele maheda läike. (lk 14)
* Mulle meenus, et isa oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur lugupidamine, nad töötasid paleedes kuningate nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati petistena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab. &lt;!--//--&gt;
:&quot;Isa,&quot; pärisin ma tol päeval, &quot;kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?&quot;
:&quot;Oleme küll,&quot; vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. Hobused sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid öö suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks.
:Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma troonidelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid kirved ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16)
* &quot;Ja kuidas isa kuldsed veised olid?&quot;
:&quot;Ilusad.&quot;
:Perses naeris. &quot;Ta ei tea! Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi võiks olla nii loll?&quot;
:&quot;Mitte kunagi,&quot; ütles õde.
:Ma ei oleks pidanud küsima, aga ma olin ikka veel oma mõtetes, nähes nende teineteisest lahutatud kehasid marmorpõrandal aelemas. &quot;Mida ma ei tea?&quot;
:Õe täiuslik nirginägu. &quot;Et ta paneb neid, muidugi mõista. Niimoodi teeb ta uusi juurde. Ta muudab ennast pulliks ja sigitab &lt;!--//--&gt;vasikad ja küpsetab need ära, kes on liiga vanaks jäänud. Sellepärast arvavad kõik, et nad on surematud.&quot;
:&quot;Ei ole nii!&quot;
:Nad huilgasid ja näitasid näpuga minu õhetavate põskede peale. Need helid meelitasid kohale ema. Ta jumaldas seda, kui õde ja vend mind [[pilge|pilkasid]].
:&quot;Me räägime Kirkele veistest,&quot; ütles vend emale. &quot;Ta ei teadnud.&quot;
:Ema naer kõlas hõbedasena kui allikas, mis üle kivide voolab. &quot;Rumal Kirke.&quot; (lk 16-17)
* Nõnda möödusid siis aastad. Mulle meeldiks öelda, et ma varitsesin kogu aeg hetke, et köidikutest priiks rabeleda, kuid kibe tõde on see, et kardetavasti hõljusin ma niisama, arvates, et polegi muud peale nüristavate [[kannatused|kannatuste]], nii kuni aegade lõpuni. (lk 17)
* Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu [[Zeus]]i tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18)
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest [[välgunool]]e ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos [[Oksendamine|oksendas]] välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks [[Olümpos|mäe]] järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad [[jumalad]] jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat [[uhkus]]t; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas [[sõda]] lõpeb. [[Lahing]]ud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis [[ahel]]atesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud [[tänulikkus|tänulikud]] olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta [[protest]]iks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* Möödunud olid sajandid. Maapinda löödud haavad olid paranenud ja rahu püsis. Ent jumalate [[vimm]] on niisama surematu kui nende ihu ja [[pidusöök]]idel kogunesid onud tihedasti isa ümber. Mulle meeldis, kuidas nad lõid silmad maha, kui temaga kõnelesid, kuidas nad jäid hiirvaikseks ja tähelepanelikuks isa iga vähimagi liigutuse peale. Veininõud tühjenesid ja tõrvikud põlesid lühemaks. Liigagi kaua oleme seda juba talunud, sosistasid onud. Me oleme taas tugevad. Mõtle, mida suudaks sinu tuli, kui sa selle valla päästaksid! Sina oled vana vere vägevaim, isegi Okeanosest vägevam. Isegi Zeusist vägevam, kui vaid tahad!
:Isa naeratas. &quot;Vennad,&quot; ütles ta, &quot;mis jutt see on? Kas pole siis kõigi jaoks piisavalt suitsu ja kõhutäidet? Zeusil pole väga vigagi.&quot;
:Zeus, kui ta oleks seda kuulnud, oleks rahule jäänud. Ent ta ei näinud, mida nägin mina, mida võis isa ilmest selgesti välja lugeda. Neid ütlemata, õhku rippuma jäänud sõnu.
:Zeusil pole väga vigagi, ''esialgu''.
:Onud hõõrusid käsi ja naeratasid vastu. Nad lahkusid lootusrikkana, mõeldes kannatamatult kõigele sellele, mida nad esimese asjana teevad, kui taas valitseb titaanide võim.
:See oli minu esimene [[õppetund]]. Sileda, tuttavliku pealispinna all pulbitseb midagi sootuks muud, mis võib maailma lõhki käristada. (lk 20)
* Nüüd tunglesid onud isa troonisaalis ja pööritasid [[hirm]]ust silmi. Prometheuse äkiline [[karistus]] on märk sellest, ütlesid nad, et Zeus ja tema hõimlased kavatsevad lõppude lõpuks meid ikkagi rünnata. Olümposlased ei jää rahule enne, kui on meid viimseni hävitanud. Me peaksime hoidma Prometheuse poole - või ei, me peaksime ta hukka mõistma, et Zeusi piksenooled ei tabaks meie eneste päid. (lk 20)
* Ma olin oma tavalises paigas isa jalge ees. Lebasin vaikselt, et nad mind ei märkaks ega minema saadaks, kuid hinges möllas torm &lt;!--//--&gt;pelgalt juba hirmuäratava võimaluse peale: taas [[sõda]]. Välgunooled purustavad meie koja. [[Athena]], Zeusi sõdalasest tütar, kihutab meie kannul, hall [[oda]] käes, kõrval lahutamatu kaaslane tapatalgutes, [[Ares]]. Meid pannakse ahelatesse ja heidetakse tuleleekidesse, kust ei ole pääsu. (lk 20-21)
* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* Jumalate karistamist tuli harva ette ning see oli midagi kohutavat, meie kojas ringlesid üha pöörasemad jutud. Prometheust ei olnud võimalik tappa, aga oli hulk põrgupiinu, ehk hullemadki kui [[surm]]. Kas lastakse käiku noad või mõõgad, rebitakse küljest käed ja jalad? Hõõguvad orad või tuleratas? Najaadid minestasid üksteise embuses. Jõejumalad ajasid selja sirgu, näod erutusest tumepunased. Seda ei kujuta ettegi, kuidas jumalad [[valu]] pelgavad! Miski ei ole nende jaoks võõram ning midagi ei soovi nad tulihingelisemalt pealt näha. (lk 21)
* Karistamine oli usaldatud [[fuuria]]le, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli Prometheus. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* Ma ei teadnud, kas ma olin [[lahkus|lahke]], mulle tundus, et ma ei teadnud üldse mitte midagi. Ta rääkis ettevaatlikult, peaaegu arglikultki, ometi oli tema reetmine olnud nõnda jultunud. Ma ei suutnud seda vastuolu hästi mõista. ''[[Söakus|Söakad]] teod ei tähenda veel tingimata söakaid sõnu.'' (lk 25)
* &quot;On sul kõht tühi?&quot; küsisin ma. &quot;Ma võiksin sulle süüa tuua.&quot;
:&quot;Ma arvan, et mul ei lähe enam kunagi kõht tühjaks.&quot;
:See ei mõjunud haletsusväärsena, nagu oleks võinud juhtuda sureliku puhul. Me jumalad sööme nagu me magame: sellepärast, et see on suurimaid [[nauding]]uid elus, mitte sellepärast, et meil oleks vaja. Me võime ühel päeval otsustada, et ei kuula enam kõhu sundi, kui oleme piisavalt tugevad. Ma ei kahelnudki, et Prometheus seda oli. Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. Prometheuse rohelise sambla hõng täitis kogu saali. (lk 25)
* &quot;Sa aitasid surelikke,&quot; ütlesin ma. &quot;Selle eest said karistada.&quot;
:&quot;Nii on.&quot;
:&quot;Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?&quot;
:See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. &quot;Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?&quot;
:&quot;Tean,&quot; ütlesin ma. &quot;Aga ma ei saa sellest aru.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest.&quot;
:Mu ihu raputas värin. &quot;Kuidas nad seda välja kannatavad?&quot;
:&quot;Nii hästi, kui suudavad.&quot; (lk 25-26)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* Minus tärkas kummaline tunne. Justkui ümin rinnus, justkui talvine mesitaru. Ma kõndisin isa varakambrisse, kus servast servani kiiskas varandus: härjapea kujuga kuldpeekrid, lasuriidist ja merevaigust kaelakeed, hõbedased kolmjalad ja kvartsist tahutud luigesangadega kausid. Minu lemmik oli alati olnud [[pistoda]], millel oli elevandiluust nikerdatud lõvipea. Selle oli isale kinkinud üks [[kuningas]], kes oli lootnud võita tema [[soosing]]ut.
:&quot;Ja kas ta võitis?&quot; olin kord isa käest küsinud.
:&quot;Ei võitnud,&quot; oli isa vastanud.
:Võtsin pistoda kaasa. Minu kambris säras tera küünlavalguses ja lõvi paljastas hambad. Nende all oli minu [[peopesa]], pehme ja vagudeta. Sinna ei jääks armi ega mädanevat haava. Iial ei ole näha ainsamatki [[vananemine|vananemise]] märki. Ma avastasin, et ei karda valu, mis mind ees ootas. Mind halvas sootuks muu hirm: tera ei lõikagi. Et see läheb minust läbi nagu suitsust.
:Ei läinud läbi. Ihu lõhenes noatera puudutuse all ning valu sähvatas hõbeja kuumava välgunoolena. Voolas punane veri, sest minul ei olnud onu väge. Haav immitses kaua, enne kui hakkas kokku tõmbama. Ma silmitsesin seda ning niimoodi silmitsedes tabasin end uuelt mõttelt. See oli nii lihtsakoeline, et peaaegu on häbi öeldagi, nagu laps oleks avastanud, et tema käsi on tema oma. Ent ma olingi siis laps.
:Mõte oli: kogu mu elu oli olnud nagu hämar sügavik, aga mina ei olnud osa tumedast veest. Mina olin olevus selle sees. (lk 27)
* Kui ma ärkasin, oli Prometheus läinud. Põrand oli kuldsest verest puhtaks pestud. Käeraudadest jäänud auk oli kinni kaetud. Uudiseid kuulsin ma ühe najaadist nõo käest: Prometheus oli viidud kõrgele Kaukasuse sakilisse mäetippu ja kalju külge aheldatud. Ühele kotkale oli antud käsk, et ta tuleks igal südapäeval, rebiks maksa Prometheuse ihust ning sööks selle veel auravana ära. Sõnulseletamatu karistus, ütles nõbu, nautides viimset kui üksikasja: verest nõretavat nokka, puruks kistud maksa, mis kasvas uuesti ainult selleks, et seda saaks taas välja rebida. ''Kujutad sa ette?'' (lk 28)
* &quot;Isa, pärisin ma, &quot;kas Zeus laseb kunagi Prometheuse vabaks?&quot;
:Isa vaatas silmi kissitades kabenuppe.
:&quot;Ta peaks midagi paremat vastu saama,&quot; ütles ta.
:&quot;Nagu näiteks?&quot;
:Isa ei vastanud. Kellegi tütar muudeti linnuks. Boreas ja Apollon tülitsesid armastatu pärast ja noormees suri. Boreas muigas salakavalalt oma lamamisasemelt. Tema hääle tuuline kõma pani tõrvikuleegid võbelema. &quot;Sa arvad, et ma oleksin lubanud, et Apollon ta endale saab? Ta ei vääri seesugust õit. Ma puhusin heiteketta poisi pea sisse kinni, paras Olümpose kehkatsile.&quot; Onude naer kõlas nagu kaos, nagu undaksid delfiinid, hauguksid hülged, lained lööksid raksatades vastu kive. Salgakesi möödusid meist nereiidid, valged kui angerja kõhualune - nad läksid tagasi oma soolakatesse kodadesse. (lk 29)
* Isa andis pojale nimeks Aietes. [[Kotkas]]. Tema ihu oli minu käsivarte vastas soe kui päikesest kuumaks köetud kivi ja kroonlehena sametpehme. Eales ei ole nähtud võluvamat last. Ta lõhnas kui mesi ja äsja lahvatanud tulekeel. Ta sõi minu sõrmede vahelt ega võpatanud mu käheda hääle peale. Ta ei tahtnud muud kui kerratõmbununa minu kaelaõnaruses magada ja kuulata lugusid, mida ma talle jutustasin. Iga temaga veedetud hetk võttis peaaegu hinge kinni - see [[armastus]], see oli mõnikord nii suur, et ma ei suutnud lausuda ainsatki sõna. (lk 30)
* Hiljem kõneldi, et Aietes oli [[Kummalisus|kummaline]] minu pärast. Ma ei suuda tõendada, et see nõnda ei olnud. Ent minu mälestustes oli ta kummaline algusest peale, ei meenutanud vähimalgi määral ühtegi teist jumalat, keda ma teadsin. Isegi kui ta alles laps oli, näis, nagu mõistaks ta mõnda, mida teised ei mõista. Ta oskas üles lugeda koletised, kes elasid kõige pimedamates meresügavikes. Ta teadis, et nende [[taim]]ede nimi, mille Zeus Kronose kõrist alla surus, oli ''pharmaka''. Need võisid korda saata imetegusid ja tärkasid jumalate valatud verest.
:Ma vangutasin pead. &quot;Kust sa selliseid asju kuulnud oled?&quot;
:&quot;Ma kuulan.&quot; (lk 31)
* Mina toetasin põse tema õlale ning tema küsis küsimusi, mille peale ma ei olnud kunagi mõelnud, millest ma vaevu arugi sain, nagu: ''mismoodi sa oma [[jumalikkus]]t tunned?''
:&quot;Mida sa silmas pead?&quot; küsisin ma.
:&quot;Näiteks,&quot; ütles ta, &quot;las ma räägin, mis tunne minu oma on. Nagu lõputuna voolav veesammas, klaar kuni kivise põhjani. Sinu kord.&quot;
:Ma üritasin vastata: nagu tuulehoog kaljurünga palgel. Nagu pesas kisendav kajakas.
:Ta raputas pead. &quot;Ei. Sa ütled seda ainult sellepärast, mida mina ütlesin. Mis tunne see päriselt on? Pane silmad kinni ja mõtle.&quot;
:Ma sulgesin silmad. Oleksin ma olnud surelik, oleksin kuulnud, kuidas süda rinnus taob. Ent jumalate veri soontes on loid, nii et tegelikult ei kuulnud ma mitte kui midagi. Aga ma ei suutnud taluda mõtet, et ta võiks minus pettuda. Ma surusin käe rinnale ning natukese aja pärast näis, nagu oleksingi midagi tundnud. &quot;Nagu [[merekarp]],&quot; ütlesin ma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ahaa!&quot; Ta vehkis sõrmega õhus. &quot;Lapik või koonus?&quot;
:&quot;Koonus.&quot;
:&quot;Ja mis karbi sees on? [[Tigu]]?&quot;
:&quot;Mitte midagi,&quot; ütlesin ma. &quot;[[Õhk]].&quot;
:&quot;See ei ole üks ja sama,&quot; ütles ta. &quot;Mitte midagi on [[tühjus]], aga õhk täidab kõik ülejäänu. See on hing ja hingus ja elu, sõnad, mida me kõneleme.&quot;
:Minu vend, [[filosoof]]. Kas sa tead, kui palju niisuguseid jumalaid oli? Mina olin kohanud vaid üht. (lk 31-32)
* [Aietes:] Kui ma olin lõpetanud, vaikis ta kaua. Viimaks ütles ta: &quot;Prometheus oli jumal, kes nägi tulevikku ette. Ta teadis, et ta saab karistada - ja kuidas. Ta tegi seda ikkagi.&quot;
:Ma ei olnud selle peale mõelnud. Et juba siis, kui Prometheus viis inimestele tule, teadis ta, et teekonna lõpus ootavad teda kotkas ja igavik kõledal kaljul.
:''Võiks ka hullem olla'', oli ta vastanud, kui ma küsisin, mis teda ees ootab. (lk 32)
* Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri.
:&quot;[[Minos]],&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot;
:&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot;
:&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot;
:Perses irvitas. &quot;Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?&quot;
:Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. &quot;Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud.&quot; (lk 33)
* [Surelikud:] Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. &lt;!--//--&gt;Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks.
:Nagu [[hirm]]u suur ahel, mõtlesin ma. Esimene lüli oli Zeus, minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu. (lk 34)
Pooljumal
* &quot;Kas sa [[Athena]]t näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle mõistus oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-titaanidega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele nähtamatuks muutnud. Ta oli üks Olümpose kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
* [[Minos]], Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
* &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes.
:Ta osutas ühele surelikule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea Egiptuse moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema silmad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel.
:&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on [[Daidalos]]. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab kuningas, siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma.&quot; (lk 36)
* Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta ütles, et ta läheb itta, [[pärslased|pärslaste]] sekka elama. Nende nimi meenutab mulle enese oma, ütles ta kohtlaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha.
:Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda Minose pärast pilganud. &quot;Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?&quot;
:Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37)
* Ma istusin kivile ja mõtlesin lugudele nümfidest, kes olid nutnud, kuni muutusid kaljurahnudeks või kriiskavateks lindudeks, tummadeks elajateks või sihvakateks puudeks, mõtted igaveseks koore sisse peidetud. Näis, et mina ei suutnud niigi palju. Elu müüris mu sisse kui graniidist seinad. Oleksin pidanud pulmas surelikega kõnelema, mõtlesin ma. Oleksin võinud anuda, et mõni nende seast hakkaks minu meheks. Ma olin Heliose tütar, kindlasti oleks üks neist kaltsukubudest mind ära võtnud. Kõik oleks parem kui see. (lk 38)
* Ma teadsin [[laev]]u piltide kaudu, olin kuulnud nende kohta lugusid. Need oli kuldsed ja hiigelsuured kui leviaatanid, servad nikerdatud sarvest ja elevandiluust. Neid vedasid naerusuised delfiinid ja pardal oli viiskümmend süsimustade juustega nereiidi, kelle nägudes kumas kuupaistehõbe.
:Selle laevukese mast oli peenike kui puuvõrse. Vildakas puri kippus koost lagunema, kere oli lapitud. Ma mäletan elevust, kui lõpuks nägin meremehe nägu. Ta oli higine ja päikesest põlenud. Surelik. (lk 39)
* Ah, kui jäik olin ma oma jumalikus [[auväärsus]]es, millest mul seni aimugi ei olnud. Ja tema oli veelgi jäigem. Ta värises, kui mu käis teda puudutas. Ta pööras kiiresti pilgu kõrvale iga kord, kui ma teda kõnetasin. Avastasin kohkumusega, et see kõik oli minu jaoks väga tuttav. Nõndasamuti olin end ise ka ülal pidanud tuhat korda - isa, vanaisa, kõigi vägevate jumalate ees, kes minu elust läbi loovisid. ''Hirmu koletu ahel.'' (lk 40)
* [Glaukos:] Ta ohkas. &quot;Vist on väga hea olla [[jumal]], nii et millestki ei jää ihule jälge.&quot;
:&quot;Mu vend ütles kunagi, et see tundub nagu [[vesi]].&quot;
:Ta pidas hetke aru. &quot;Jah. Kujutan ette. Nagu triiki täis kruus ajaks üle ääre.&quot; (lk 42)
* Tol päeval põlvitas ta rannaliival ja tegi lõunasöögi jaoks [[lõke]]t üles. Ikka veel oli see kõige armsamaid asju, mida vaadata, see lihtne surelike ime, mis sündis tulekivi ja tulehakatise abil. Glaukose juuksed langesid sulnilt silmadele ja põsed õhetasid leekide paistel. Ühtäkki meenus mulle onu, kelle kingitus see oli.
:&quot;Me kohtusime korra,&quot; ütlesin ma.
:Glaukos oli kala vardasse lükanud ja küpsetas seda. &quot;Kellega?&quot;
:&quot;Prometheusega,&quot; ütlesin ma. &quot;Kui Zeus teda karistas, viisin ma talle nektarit.&quot;
:Ta vaatas üles. &quot;Prometheus,&quot; ütles ta.
:&quot;Jah.&quot; Ta ei olnud tavaliselt nii pika taibuga. &quot;Tuletooja.&quot; (lk 43)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Miller, Madeline}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]]</text>
      <sha1>arav48apzjya1wcoa2hl8ye9utg1ugi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88353</id>
      <parentid>88352</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:12:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38320" xml:space="preserve">[[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]]
'''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik.


==&quot;Kirke&quot;==
Madeline Miller, &quot;Kirke&quot;, tlk Hedda Maurer, 2021.


* Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime kaladega ja hoolitsesime lillede eest, meelitasime pilvedest välja veepiisku ja lainetest soola. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna &quot;nümf&quot; ise. Meie keeles ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7)
* [[Okeanos]]e [[palee]] oli imetabane ehitis, raiutud sügavale kaljupõue. Kõrged võlvid olid kullatud, sajanditega olid jumalate jalapaarid põranda siledaks lihvinud. Igas saalis oli aimata Okeanose jõe kohinat — see oli maailma mageda vee allikas, mille vesi oli &lt;!--//--&gt;nõnda tume, et ei saanud aru, kus see lõppes ja algas kivine jõepõhi. Kallastel kasvasid rohu sees kahvatuhallid lilled ja Okeanose lugematud lapsed, najaadid ja nümfid ja jõejumalad. Siugjad kui saarmad, naerusuised, näod hämaruses hiilgamas, lõid nad kokku kuldseid karikaid, katsusid rammu, mängisid armumänge. Nende keskel istus minu ema, kõige kaunim liiliaõis. (lk 7-8)
* Ma näen, kuidas ema kohendab oma rüüd, nii et see langeb täpselt õigesti õlgadele. Ma näen, kuidas veepind tema sõrmenipsu all virvendab. Ma olen tema väikesi [[kavalus]]i näinud tuhat korda. Isa läks iga kord õnge. Ta uskus, et maailm on korraldatud nõnda, et see oleks tema meele järele. (lk 8)
* Ema teadis, et ta tuleb. Ema oli habras, kuid leidlik, [[mõistus]] vahe kui teravahambuline [[angerjas]]. Ta mõistis väga hästi, kuidas temasugune [[võim]]u juurde pääseb - sohilapsed ja jõekaldal hullamised eksitaksid ta ainult teelt kõrvale. Kui isa täies hiilguses tema ees seisis, puhkes ema naerma. ''Sinuga ühte heita? Miks ma peaksin?''
:Muidugi oleks isa võinud võtta vägisi, mida tahtis. Ent [[Helios]]e [[uhkus]]t kõditas mõte, et kõik naised ihkavad tema sängi, nii orjatüdrukud kui ka jumalannad. Tõendusena suitsesid tema [[altar]]id, kuhu tõid ohvriande suure kõhuga emad ja õnnelikud juhukallimad. &lt;!--//--&gt;
:&quot;[[Abielu]],&quot; ütles ema isale, &quot;või üldse mitte midagi. Ja kui abielu, siis pea meeles: väljas võid sa lõbutseda kõikide tüdrukutega, aga koju ei tohi sa neist ühtegi tuua, sest sinu kojas maksab ainult minu sõna.&quot;
:[[Tingimus]]ed, piirangud. See oli isa jaoks midagi uut ja [[jumal]]ad ei armasta midagi rohkem kui [[uudsus]]e võlu. &quot;Ma teen soodsa [[tehing]]u,&quot; ütles isa ja andis kinnituseks emale [[kaelakee]], mille ta oli ise valmistanud, ajanud niidi otsa kõige haruldasemast [[merevaik|merevaigust]] helmeid. Hiljem, kui mina sündisin, andis isa emale järgmise kee, ja nii veel kolm korda, kui sündisid mu õde ja vennad. Ma ei tea, kummast ema rohkem rõõmu tundis: küütlevatest helmestest või sellest, et tema õed pidid kadedusest lõhki minema, kui ta neid kaelas kandis. Ma usun, et ta oleks keesid kogunud aegade lõpuni, kuni need oleksid rippunud tema kaela ümber nagu ike, kui vägevad jumalad ei oleks teda peatanud. Selleks ajaks olid jumalad teada saanud, kes me neljakesi olime. Sa võid veel lapsi saada, ütlesid nad emale, aga mitte temaga. Ent teised abikaasad ei kinkinud merevaigust helmeid. See oli ainuke kord, kui ma nägin ema nutmas. (lk 8-9)
* Kui olin ilmale tulnud, pesi ja mähkis mind üks [[tädi]]dest - ma ei meenuta teda nimepidi, sest minu loos on palju tädisid. Teine tädi hoolitses ema eest, värvis ta huuled taas punaseks, kammis elevandiluust kammiga tema juukseid. Kolmas tädi läks ukse juurde isa sisse laskma. (lk 9)
* &quot;Tüdruk,&quot; ütles ema isale ja kirtsutas nina.
:Ent isal ei olnud midagi [[tütar]]de vastu, kes olid leebe loomuga ja kuldsed nagu varasügisel pressitud värske [[oliiviõli]]. Inimesed ja jumalad maksid kallist hinda, et võiksid sigitada endile lapsi, ja räägiti, et isa [[varakamber]] on ehk rikkalikumgi kui jumalate valitseja enese oma. Isa asetas käe mu pealaele ja õnnistas mind.
:&quot;Ta leiab hea abikaasa,&quot; ütles isa. (lk 9)
* &quot;Valitseja poeg?&quot; lausus ema. &quot;Sa ei taha ometi öelda, et [[surelik]]?&quot;
:Ema ei üritanudki jälestust varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi [[surelikud]] välja näevad. Isa oli vastanud: &quot;Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult valaskala.&quot;
:Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10)
* [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole.
:Niisugustel puhkudel võisin ma teha, mida tahtsin: süüdata [[tõrvik]]u ja joosta, et näha, kuidas leegid minu kannul lippavad. Lebada siledal kaljupõrandal ja uuristada sellese sõrmega pisikesi auke. Ei olnud tõuke ega ussikesi ja ma ei osanud neid tagagi igatseda. Kojas ei elanud midagi, välja arvatud meie. (lk 11)
* Veini juues mängis isa [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist nupud paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11)
* Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult.
:&quot;Mis juhtuks,&quot; küsisin ma, &quot;kui keegi surelik näeks sind täies hiilguses?&quot;
:&quot;Ta põleks hetkega tuhaks.&quot;
:&quot;Mis siis, kui surelik näeks mind?&quot;
:Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. &quot;Too surelik oleks õnnega koos.&quot;
:&quot;Ma ei põletaks teda?&quot;
:&quot;Muidugi mitte,&quot; ütles isa.
:&quot;Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad.&quot;
:&quot;Ei ole,&quot; ütles ta. &quot;Vaata.&quot; Tema [[pilk]] tabas halgu kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. &quot;Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?&quot;
:Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12)
* Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12)
* &quot;Sina,&quot; ütles ta helendavale õele Pasiphaele, &quot;[[abiellumine|abiellud]] [[Zeus]]i igavese pojaga!&quot; Isa kasutas oma [[ettekuulutus]]te häält, mis kõneles asjust, mis tulevikus kindlasti sünnivad. Ema säras seda kuuldes õnnest, ta kujutas juba ette rüüsid, mida ta Zeusi pidusöökidel kannab.
:&quot;Ja sina,&quot; ütles isa vennale oma tavalise kõlava, suvehommikuna klaari häälega. &quot;Iga [[poeg]] on oma ema moodi.&quot; (lk 13)
* Vend ja õde olid nutikad ning taipasid kiiresti, kuidas asjalood on. Nad armastasid mind oma kärbikäppade tagant mõnitada. ''Ta silmad on kollased kui kusi. Ta kriiskab nagu öökull. Tema nimi on Haugas, aga peaks olema Kits, sest ta on nii kole.''
:Need olid esimesed katsed torgata, alles nürid, kuid muutusid päev-päevalt teravamaks. Ma õppisin neid vältima ning varsti leidsid nad rohkemgi lusti Okeanose kojas pisikeste najaadide ja jõejumalate seas. Kui ema läks õdede juurde, järgnesid nad talle ja panid oma mõjuvõimu maksma meie järeleandlike nõbude üle, kes olid neist lummatud kui kalamaimud havi lõugade ees. Õde-venda mõtlesid välja sada mängu, millega teisi [[kius]]ata. Tule siia, Melia! meelitasid nad. Olümpose komme on juuksed kuklapiirini maha lõigata. Kuidas sa küll mehele saad, kui sa meil seda teha ei luba? Kui Melia nägi, kuidas tema pügatud juuksed turritasid nagu siilikesel, ja nutma puhkes, naersid nemad, nii et koopad vastu kajasid. (lk 13)
* Ma eelistasin isa vaikset koda ja veetsin viimse kui võimaliku hetke isa jalge ees. Ühel päeval - ehk tasuks - pakkus ta välja, et ta võtab mu kaasa, kui läheb oma püha veisekarja vaatama. See oli suur au, sest see tähendas, et ma võisin sõita isa kuldses kaarikus ja näha elajaid, keda kadestasid kõik jumalad - viitkümmet lumivalget veist, kes paitasid isa silma iga &lt;!--//--&gt;äev, kui ta üle taevakaare rändas. Nõjatusin üle kaariku kalliskividega kaunistatud serva ja vaatasin maad, mis all mööda lippas: metsade rikkalikku rohelust, sakilisi mäeahelikke, silmapiirini laiuvat ookeanisina. Otsisin ka surelikke, kuid me olime luga kõrgel, et neid näha. (lk 13-14)
* Lampetia - ma arvasin, et see oli Lampetia - silitas mu juukseid. &quot;Kullakene, sa ei pea oma silmade pärast üldse muretsema. Mitte üks raas! Sinu ema on imekaunis, aga ta ei ole kunagi olnud tugev.&quot;
:&quot;Minu [[silm]]ad on samasugused kui teie silmad,&quot; ütlesin ma.
:&quot;Kui armas! Ei, kullake, meie omad on eredad kui tuli ja meie juuksed on nagu päikesesillerdus vees.&quot;
:&quot;Väga nutikas, et sa oled [[juuksed]] palmikusse põiminud,&quot; ütles Phaethousa. &quot;[[Pruun]]id salgud ei näegi niiviisi väga jubedad välja. Kahju, et sa oma [[hää]]lt samamoodi ära peita ei saa.&quot;
:&quot;Ta ei tohiks enam kunagi kõneleda. Sellest oleks abi, on ju, õde?&quot; (lk 14)
* Ma ei olnud eales varem ühtegi [[veis]]t näinud, aga sellest polnudki lugu: loomad olid nii silmanähtavalt kaunid, et mul polnud vaja neid kellegagi võrrelda. Nende karv oli valge kui liiliate õielehed ja silmad õrnad, pikkade ripsmetega. Sarved olid kullatud - seda olid teinud õed - ning kui nad kummardusid rohtu näsima, olid nende kaelad nõtked nagu tantsijatel. Õhtupäike maalis nende selgadele maheda läike. (lk 14)
* Mulle meenus, et isa oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur lugupidamine, nad töötasid paleedes kuningate nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati petistena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab. &lt;!--//--&gt;
:&quot;Isa,&quot; pärisin ma tol päeval, &quot;kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?&quot;
:&quot;Oleme küll,&quot; vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. Hobused sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid öö suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks.
:Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma troonidelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid kirved ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16)
* &quot;Ja kuidas isa kuldsed veised olid?&quot;
:&quot;Ilusad.&quot;
:Perses naeris. &quot;Ta ei tea! Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi võiks olla nii loll?&quot;
:&quot;Mitte kunagi,&quot; ütles õde.
:Ma ei oleks pidanud küsima, aga ma olin ikka veel oma mõtetes, nähes nende teineteisest lahutatud kehasid marmorpõrandal aelemas. &quot;Mida ma ei tea?&quot;
:Õe täiuslik nirginägu. &quot;Et ta paneb neid, muidugi mõista. Niimoodi teeb ta uusi juurde. Ta muudab ennast pulliks ja sigitab &lt;!--//--&gt;vasikad ja küpsetab need ära, kes on liiga vanaks jäänud. Sellepärast arvavad kõik, et nad on surematud.&quot;
:&quot;Ei ole nii!&quot;
:Nad huilgasid ja näitasid näpuga minu õhetavate põskede peale. Need helid meelitasid kohale ema. Ta jumaldas seda, kui õde ja vend mind [[pilge|pilkasid]].
:&quot;Me räägime Kirkele veistest,&quot; ütles vend emale. &quot;Ta ei teadnud.&quot;
:Ema naer kõlas hõbedasena kui allikas, mis üle kivide voolab. &quot;Rumal Kirke.&quot; (lk 16-17)
* Nõnda möödusid siis aastad. Mulle meeldiks öelda, et ma varitsesin kogu aeg hetke, et köidikutest priiks rabeleda, kuid kibe tõde on see, et kardetavasti hõljusin ma niisama, arvates, et polegi muud peale nüristavate [[kannatused|kannatuste]], nii kuni aegade lõpuni. (lk 17)
* Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu [[Zeus]]i tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18)
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest [[välgunool]]e ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos [[Oksendamine|oksendas]] välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks [[Olümpos|mäe]] järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad [[jumalad]] jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat [[uhkus]]t; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas [[sõda]] lõpeb. [[Lahing]]ud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis [[ahel]]atesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud [[tänulikkus|tänulikud]] olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta [[protest]]iks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* Möödunud olid sajandid. Maapinda löödud haavad olid paranenud ja rahu püsis. Ent jumalate [[vimm]] on niisama surematu kui nende ihu ja [[pidusöök]]idel kogunesid onud tihedasti isa ümber. Mulle meeldis, kuidas nad lõid silmad maha, kui temaga kõnelesid, kuidas nad jäid hiirvaikseks ja tähelepanelikuks isa iga vähimagi liigutuse peale. Veininõud tühjenesid ja tõrvikud põlesid lühemaks. Liigagi kaua oleme seda juba talunud, sosistasid onud. Me oleme taas tugevad. Mõtle, mida suudaks sinu tuli, kui sa selle valla päästaksid! Sina oled vana vere vägevaim, isegi Okeanosest vägevam. Isegi Zeusist vägevam, kui vaid tahad!
:Isa naeratas. &quot;Vennad,&quot; ütles ta, &quot;mis jutt see on? Kas pole siis kõigi jaoks piisavalt suitsu ja kõhutäidet? Zeusil pole väga vigagi.&quot;
:Zeus, kui ta oleks seda kuulnud, oleks rahule jäänud. Ent ta ei näinud, mida nägin mina, mida võis isa ilmest selgesti välja lugeda. Neid ütlemata, õhku rippuma jäänud sõnu.
:Zeusil pole väga vigagi, ''esialgu''.
:Onud hõõrusid käsi ja naeratasid vastu. Nad lahkusid lootusrikkana, mõeldes kannatamatult kõigele sellele, mida nad esimese asjana teevad, kui taas valitseb titaanide võim.
:See oli minu esimene [[õppetund]]. Sileda, tuttavliku pealispinna all pulbitseb midagi sootuks muud, mis võib maailma lõhki käristada. (lk 20)
* Nüüd tunglesid onud isa troonisaalis ja pööritasid [[hirm]]ust silmi. Prometheuse äkiline [[karistus]] on märk sellest, ütlesid nad, et Zeus ja tema hõimlased kavatsevad lõppude lõpuks meid ikkagi rünnata. Olümposlased ei jää rahule enne, kui on meid viimseni hävitanud. Me peaksime hoidma Prometheuse poole - või ei, me peaksime ta hukka mõistma, et Zeusi piksenooled ei tabaks meie eneste päid. (lk 20)
* Ma olin oma tavalises paigas isa jalge ees. Lebasin vaikselt, et nad mind ei märkaks ega minema saadaks, kuid hinges möllas torm &lt;!--//--&gt;pelgalt juba hirmuäratava võimaluse peale: taas [[sõda]]. Välgunooled purustavad meie koja. [[Athena]], Zeusi sõdalasest tütar, kihutab meie kannul, hall [[oda]] käes, kõrval lahutamatu kaaslane tapatalgutes, [[Ares]]. Meid pannakse ahelatesse ja heidetakse tuleleekidesse, kust ei ole pääsu. (lk 20-21)
* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* Jumalate karistamist tuli harva ette ning see oli midagi kohutavat, meie kojas ringlesid üha pöörasemad jutud. Prometheust ei olnud võimalik tappa, aga oli hulk põrgupiinu, ehk hullemadki kui [[surm]]. Kas lastakse käiku noad või mõõgad, rebitakse küljest käed ja jalad? Hõõguvad orad või tuleratas? Najaadid minestasid üksteise embuses. Jõejumalad ajasid selja sirgu, näod erutusest tumepunased. Seda ei kujuta ettegi, kuidas jumalad [[valu]] pelgavad! Miski ei ole nende jaoks võõram ning midagi ei soovi nad tulihingelisemalt pealt näha. (lk 21)
* Karistamine oli usaldatud [[fuuria]]le, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli Prometheus. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* Ma ei teadnud, kas ma olin [[lahkus|lahke]], mulle tundus, et ma ei teadnud üldse mitte midagi. Ta rääkis ettevaatlikult, peaaegu arglikultki, ometi oli tema reetmine olnud nõnda jultunud. Ma ei suutnud seda vastuolu hästi mõista. ''[[Söakus|Söakad]] teod ei tähenda veel tingimata söakaid sõnu.'' (lk 25)
* &quot;On sul kõht tühi?&quot; küsisin ma. &quot;Ma võiksin sulle süüa tuua.&quot;
:&quot;Ma arvan, et mul ei lähe enam kunagi kõht tühjaks.&quot;
:See ei mõjunud haletsusväärsena, nagu oleks võinud juhtuda sureliku puhul. Me jumalad sööme nagu me magame: sellepärast, et see on suurimaid [[nauding]]uid elus, mitte sellepärast, et meil oleks vaja. Me võime ühel päeval otsustada, et ei kuula enam kõhu sundi, kui oleme piisavalt tugevad. Ma ei kahelnudki, et Prometheus seda oli. Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. Prometheuse rohelise sambla hõng täitis kogu saali. (lk 25)
* &quot;Sa aitasid surelikke,&quot; ütlesin ma. &quot;Selle eest said karistada.&quot;
:&quot;Nii on.&quot;
:&quot;Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?&quot;
:See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. &quot;Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?&quot;
:&quot;Tean,&quot; ütlesin ma. &quot;Aga ma ei saa sellest aru.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest.&quot;
:Mu ihu raputas värin. &quot;Kuidas nad seda välja kannatavad?&quot;
:&quot;Nii hästi, kui suudavad.&quot; (lk 25-26)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* Minus tärkas kummaline tunne. Justkui ümin rinnus, justkui talvine mesitaru. Ma kõndisin isa varakambrisse, kus servast servani kiiskas varandus: härjapea kujuga kuldpeekrid, lasuriidist ja merevaigust kaelakeed, hõbedased kolmjalad ja kvartsist tahutud luigesangadega kausid. Minu lemmik oli alati olnud [[pistoda]], millel oli elevandiluust nikerdatud lõvipea. Selle oli isale kinkinud üks [[kuningas]], kes oli lootnud võita tema [[soosing]]ut.
:&quot;Ja kas ta võitis?&quot; olin kord isa käest küsinud.
:&quot;Ei võitnud,&quot; oli isa vastanud.
:Võtsin pistoda kaasa. Minu kambris säras tera küünlavalguses ja lõvi paljastas hambad. Nende all oli minu [[peopesa]], pehme ja vagudeta. Sinna ei jääks armi ega mädanevat haava. Iial ei ole näha ainsamatki [[vananemine|vananemise]] märki. Ma avastasin, et ei karda valu, mis mind ees ootas. Mind halvas sootuks muu hirm: tera ei lõikagi. Et see läheb minust läbi nagu suitsust.
:Ei läinud läbi. Ihu lõhenes noatera puudutuse all ning valu sähvatas hõbeja kuumava välgunoolena. Voolas punane veri, sest minul ei olnud onu väge. Haav immitses kaua, enne kui hakkas kokku tõmbama. Ma silmitsesin seda ning niimoodi silmitsedes tabasin end uuelt mõttelt. See oli nii lihtsakoeline, et peaaegu on häbi öeldagi, nagu laps oleks avastanud, et tema käsi on tema oma. Ent ma olingi siis laps.
:Mõte oli: kogu mu elu oli olnud nagu hämar sügavik, aga mina ei olnud osa tumedast veest. Mina olin olevus selle sees. (lk 27)
* Kui ma ärkasin, oli Prometheus läinud. Põrand oli kuldsest verest puhtaks pestud. Käeraudadest jäänud auk oli kinni kaetud. Uudiseid kuulsin ma ühe najaadist nõo käest: Prometheus oli viidud kõrgele Kaukasuse sakilisse mäetippu ja kalju külge aheldatud. Ühele kotkale oli antud käsk, et ta tuleks igal südapäeval, rebiks maksa Prometheuse ihust ning sööks selle veel auravana ära. Sõnulseletamatu karistus, ütles nõbu, nautides viimset kui üksikasja: verest nõretavat nokka, puruks kistud maksa, mis kasvas uuesti ainult selleks, et seda saaks taas välja rebida. ''Kujutad sa ette?'' (lk 28)
* &quot;Isa, pärisin ma, &quot;kas Zeus laseb kunagi Prometheuse vabaks?&quot;
:Isa vaatas silmi kissitades kabenuppe.
:&quot;Ta peaks midagi paremat vastu saama,&quot; ütles ta.
:&quot;Nagu näiteks?&quot;
:Isa ei vastanud. Kellegi tütar muudeti linnuks. Boreas ja Apollon tülitsesid armastatu pärast ja noormees suri. Boreas muigas salakavalalt oma lamamisasemelt. Tema hääle tuuline kõma pani tõrvikuleegid võbelema. &quot;Sa arvad, et ma oleksin lubanud, et Apollon ta endale saab? Ta ei vääri seesugust õit. Ma puhusin heiteketta poisi pea sisse kinni, paras Olümpose kehkatsile.&quot; Onude naer kõlas nagu kaos, nagu undaksid delfiinid, hauguksid hülged, lained lööksid raksatades vastu kive. Salgakesi möödusid meist nereiidid, valged kui angerja kõhualune - nad läksid tagasi oma soolakatesse kodadesse. (lk 29)
* Isa andis pojale nimeks Aietes. [[Kotkas]]. Tema ihu oli minu käsivarte vastas soe kui päikesest kuumaks köetud kivi ja kroonlehena sametpehme. Eales ei ole nähtud võluvamat last. Ta lõhnas kui mesi ja äsja lahvatanud tulekeel. Ta sõi minu sõrmede vahelt ega võpatanud mu käheda hääle peale. Ta ei tahtnud muud kui kerratõmbununa minu kaelaõnaruses magada ja kuulata lugusid, mida ma talle jutustasin. Iga temaga veedetud hetk võttis peaaegu hinge kinni - see [[armastus]], see oli mõnikord nii suur, et ma ei suutnud lausuda ainsatki sõna. (lk 30)
* Hiljem kõneldi, et Aietes oli [[Kummalisus|kummaline]] minu pärast. Ma ei suuda tõendada, et see nõnda ei olnud. Ent minu mälestustes oli ta kummaline algusest peale, ei meenutanud vähimalgi määral ühtegi teist jumalat, keda ma teadsin. Isegi kui ta alles laps oli, näis, nagu mõistaks ta mõnda, mida teised ei mõista. Ta oskas üles lugeda koletised, kes elasid kõige pimedamates meresügavikes. Ta teadis, et nende [[taim]]ede nimi, mille Zeus Kronose kõrist alla surus, oli ''pharmaka''. Need võisid korda saata imetegusid ja tärkasid jumalate valatud verest.
:Ma vangutasin pead. &quot;Kust sa selliseid asju kuulnud oled?&quot;
:&quot;Ma kuulan.&quot; (lk 31)
* Mina toetasin põse tema õlale ning tema küsis küsimusi, mille peale ma ei olnud kunagi mõelnud, millest ma vaevu arugi sain, nagu: ''mismoodi sa oma [[jumalikkus]]t tunned?''
:&quot;Mida sa silmas pead?&quot; küsisin ma.
:&quot;Näiteks,&quot; ütles ta, &quot;las ma räägin, mis tunne minu oma on. Nagu lõputuna voolav veesammas, klaar kuni kivise põhjani. Sinu kord.&quot;
:Ma üritasin vastata: nagu tuulehoog kaljurünga palgel. Nagu pesas kisendav kajakas.
:Ta raputas pead. &quot;Ei. Sa ütled seda ainult sellepärast, mida mina ütlesin. Mis tunne see päriselt on? Pane silmad kinni ja mõtle.&quot;
:Ma sulgesin silmad. Oleksin ma olnud surelik, oleksin kuulnud, kuidas süda rinnus taob. Ent jumalate veri soontes on loid, nii et tegelikult ei kuulnud ma mitte kui midagi. Aga ma ei suutnud taluda mõtet, et ta võiks minus pettuda. Ma surusin käe rinnale ning natukese aja pärast näis, nagu oleksingi midagi tundnud. &quot;Nagu [[merekarp]],&quot; ütlesin ma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ahaa!&quot; Ta vehkis sõrmega õhus. &quot;Lapik või koonus?&quot;
:&quot;Koonus.&quot;
:&quot;Ja mis karbi sees on? [[Tigu]]?&quot;
:&quot;Mitte midagi,&quot; ütlesin ma. &quot;[[Õhk]].&quot;
:&quot;See ei ole üks ja sama,&quot; ütles ta. &quot;Mitte midagi on [[tühjus]], aga õhk täidab kõik ülejäänu. See on hing ja hingus ja elu, sõnad, mida me kõneleme.&quot;
:Minu vend, [[filosoof]]. Kas sa tead, kui palju niisuguseid jumalaid oli? Mina olin kohanud vaid üht. (lk 31-32)
* [Aietes:] Kui ma olin lõpetanud, vaikis ta kaua. Viimaks ütles ta: &quot;Prometheus oli jumal, kes nägi tulevikku ette. Ta teadis, et ta saab karistada - ja kuidas. Ta tegi seda ikkagi.&quot;
:Ma ei olnud selle peale mõelnud. Et juba siis, kui Prometheus viis inimestele tule, teadis ta, et teekonna lõpus ootavad teda kotkas ja igavik kõledal kaljul.
:''Võiks ka hullem olla'', oli ta vastanud, kui ma küsisin, mis teda ees ootab. (lk 32)
* Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri.
:&quot;[[Minos]],&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot;
:&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot;
:&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot;
:Perses irvitas. &quot;Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?&quot;
:Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. &quot;Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud.&quot; (lk 33)
* [Surelikud:] Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. &lt;!--//--&gt;Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks.
:Nagu [[hirm]]u suur ahel, mõtlesin ma. Esimene lüli oli Zeus, minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu. (lk 34)
* Aietes võttis mu käevangu. &quot;Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased.&quot;
:Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35)
* &quot;Kas sa [[Athena]]t näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle mõistus oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-titaanidega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele nähtamatuks muutnud. Ta oli üks Olümpose kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
* [[Minos]], Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
* &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes.
:Ta osutas ühele surelikule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea Egiptuse moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema silmad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel.
:&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on [[Daidalos]]. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab kuningas, siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma.&quot; (lk 36)
* Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta ütles, et ta läheb itta, [[pärslased|pärslaste]] sekka elama. Nende nimi meenutab mulle enese oma, ütles ta kohtlaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha.
:Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda Minose pärast pilganud. &quot;Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?&quot;
:Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37)
* Ma istusin kivile ja mõtlesin lugudele nümfidest, kes olid nutnud, kuni muutusid kaljurahnudeks või kriiskavateks lindudeks, tummadeks elajateks või sihvakateks puudeks, mõtted igaveseks koore sisse peidetud. Näis, et mina ei suutnud niigi palju. Elu müüris mu sisse kui graniidist seinad. Oleksin pidanud pulmas surelikega kõnelema, mõtlesin ma. Oleksin võinud anuda, et mõni nende seast hakkaks minu meheks. Ma olin Heliose tütar, kindlasti oleks üks neist kaltsukubudest mind ära võtnud. Kõik oleks parem kui see. (lk 38)
* Ma teadsin [[laev]]u piltide kaudu, olin kuulnud nende kohta lugusid. Need oli kuldsed ja hiigelsuured kui leviaatanid, servad nikerdatud sarvest ja elevandiluust. Neid vedasid naerusuised delfiinid ja pardal oli viiskümmend süsimustade juustega nereiidi, kelle nägudes kumas kuupaistehõbe.
:Selle laevukese mast oli peenike kui puuvõrse. Vildakas puri kippus koost lagunema, kere oli lapitud. Ma mäletan elevust, kui lõpuks nägin meremehe nägu. Ta oli higine ja päikesest põlenud. Surelik. (lk 39)
* Ah, kui jäik olin ma oma jumalikus [[auväärsus]]es, millest mul seni aimugi ei olnud. Ja tema oli veelgi jäigem. Ta värises, kui mu käis teda puudutas. Ta pööras kiiresti pilgu kõrvale iga kord, kui ma teda kõnetasin. Avastasin kohkumusega, et see kõik oli minu jaoks väga tuttav. Nõndasamuti olin end ise ka ülal pidanud tuhat korda - isa, vanaisa, kõigi vägevate jumalate ees, kes minu elust läbi loovisid. ''Hirmu koletu ahel.'' (lk 40)
* [Glaukos:] Ta ohkas. &quot;Vist on väga hea olla [[jumal]], nii et millestki ei jää ihule jälge.&quot;
:&quot;Mu vend ütles kunagi, et see tundub nagu [[vesi]].&quot;
:Ta pidas hetke aru. &quot;Jah. Kujutan ette. Nagu triiki täis kruus ajaks üle ääre.&quot; (lk 42)
* Tol päeval põlvitas ta rannaliival ja tegi lõunasöögi jaoks [[lõke]]t üles. Ikka veel oli see kõige armsamaid asju, mida vaadata, see lihtne surelike ime, mis sündis tulekivi ja tulehakatise abil. Glaukose juuksed langesid sulnilt silmadele ja põsed õhetasid leekide paistel. Ühtäkki meenus mulle onu, kelle kingitus see oli.
:&quot;Me kohtusime korra,&quot; ütlesin ma.
:Glaukos oli kala vardasse lükanud ja küpsetas seda. &quot;Kellega?&quot;
:&quot;Prometheusega,&quot; ütlesin ma. &quot;Kui Zeus teda karistas, viisin ma talle nektarit.&quot;
:Ta vaatas üles. &quot;Prometheus,&quot; ütles ta.
:&quot;Jah.&quot; Ta ei olnud tavaliselt nii pika taibuga. &quot;Tuletooja.&quot; (lk 43)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Miller, Madeline}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]]</text>
      <sha1>qhrlycyr12lypegzmvmm2z3o98oaske</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88414</id>
      <parentid>88353</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T23:33:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57793" xml:space="preserve">[[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]]
'''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik.


==&quot;Kirke&quot;==
Madeline Miller, &quot;Kirke&quot;, tlk Hedda Maurer, 2021.


* Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime kaladega ja hoolitsesime lillede eest, meelitasime pilvedest välja veepiisku ja lainetest soola. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna &quot;nümf&quot; ise. Meie keeles ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7)
* [[Okeanos]]e [[palee]] oli imetabane ehitis, raiutud sügavale kaljupõue. Kõrged võlvid olid kullatud, sajanditega olid jumalate jalapaarid põranda siledaks lihvinud. Igas saalis oli aimata Okeanose jõe kohinat — see oli maailma mageda vee allikas, mille vesi oli &lt;!--//--&gt;nõnda tume, et ei saanud aru, kus see lõppes ja algas kivine jõepõhi. Kallastel kasvasid rohu sees kahvatuhallid lilled ja Okeanose lugematud lapsed, najaadid ja nümfid ja jõejumalad. Siugjad kui saarmad, naerusuised, näod hämaruses hiilgamas, lõid nad kokku kuldseid karikaid, katsusid rammu, mängisid armumänge. Nende keskel istus minu ema, kõige kaunim liiliaõis. (lk 7-8)
* Ma näen, kuidas ema kohendab oma rüüd, nii et see langeb täpselt õigesti õlgadele. Ma näen, kuidas veepind tema sõrmenipsu all virvendab. Ma olen tema väikesi [[kavalus]]i näinud tuhat korda. Isa läks iga kord õnge. Ta uskus, et maailm on korraldatud nõnda, et see oleks tema meele järele. (lk 8)
* Ema teadis, et ta tuleb. Ema oli habras, kuid leidlik, [[mõistus]] vahe kui teravahambuline [[angerjas]]. Ta mõistis väga hästi, kuidas temasugune [[võim]]u juurde pääseb - sohilapsed ja jõekaldal hullamised eksitaksid ta ainult teelt kõrvale. Kui isa täies hiilguses tema ees seisis, puhkes ema naerma. ''Sinuga ühte heita? Miks ma peaksin?''
:Muidugi oleks isa võinud võtta vägisi, mida tahtis. Ent [[Helios]]e [[uhkus]]t kõditas mõte, et kõik naised ihkavad tema sängi, nii orjatüdrukud kui ka jumalannad. Tõendusena suitsesid tema [[altar]]id, kuhu tõid ohvriande suure kõhuga emad ja õnnelikud juhukallimad. &lt;!--//--&gt;
:&quot;[[Abielu]],&quot; ütles ema isale, &quot;või üldse mitte midagi. Ja kui abielu, siis pea meeles: väljas võid sa lõbutseda kõikide tüdrukutega, aga koju ei tohi sa neist ühtegi tuua, sest sinu kojas maksab ainult minu sõna.&quot;
:[[Tingimus]]ed, piirangud. See oli isa jaoks midagi uut ja [[jumal]]ad ei armasta midagi rohkem kui [[uudsus]]e võlu. &quot;Ma teen soodsa [[tehing]]u,&quot; ütles isa ja andis kinnituseks emale [[kaelakee]], mille ta oli ise valmistanud, ajanud niidi otsa kõige haruldasemast [[merevaik|merevaigust]] helmeid. Hiljem, kui mina sündisin, andis isa emale järgmise kee, ja nii veel kolm korda, kui sündisid mu õde ja vennad. Ma ei tea, kummast ema rohkem rõõmu tundis: küütlevatest helmestest või sellest, et tema õed pidid kadedusest lõhki minema, kui ta neid kaelas kandis. Ma usun, et ta oleks keesid kogunud aegade lõpuni, kuni need oleksid rippunud tema kaela ümber nagu ike, kui vägevad jumalad ei oleks teda peatanud. Selleks ajaks olid jumalad teada saanud, kes me neljakesi olime. Sa võid veel lapsi saada, ütlesid nad emale, aga mitte temaga. Ent teised abikaasad ei kinkinud merevaigust helmeid. See oli ainuke kord, kui ma nägin ema nutmas. (lk 8-9)
* Kui olin ilmale tulnud, pesi ja mähkis mind üks [[tädi]]dest - ma ei meenuta teda nimepidi, sest minu loos on palju tädisid. Teine tädi hoolitses ema eest, värvis ta huuled taas punaseks, kammis elevandiluust kammiga tema juukseid. Kolmas tädi läks ukse juurde isa sisse laskma. (lk 9)
* &quot;Tüdruk,&quot; ütles ema isale ja kirtsutas nina.
:Ent isal ei olnud midagi [[tütar]]de vastu, kes olid leebe loomuga ja kuldsed nagu varasügisel pressitud värske [[oliiviõli]]. Inimesed ja jumalad maksid kallist hinda, et võiksid sigitada endile lapsi, ja räägiti, et isa [[varakamber]] on ehk rikkalikumgi kui jumalate valitseja enese oma. Isa asetas käe mu pealaele ja õnnistas mind.
:&quot;Ta leiab hea abikaasa,&quot; ütles isa. (lk 9)
* &quot;Valitseja poeg?&quot; lausus ema. &quot;Sa ei taha ometi öelda, et [[surelik]]?&quot;
:Ema ei üritanudki jälestust varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi [[surelikud]] välja näevad. Isa oli vastanud: &quot;Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult valaskala.&quot;
:Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10)
* [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole.
:Niisugustel puhkudel võisin ma teha, mida tahtsin: süüdata [[tõrvik]]u ja joosta, et näha, kuidas leegid minu kannul lippavad. Lebada siledal kaljupõrandal ja uuristada sellese sõrmega pisikesi auke. Ei olnud tõuke ega ussikesi ja ma ei osanud neid tagagi igatseda. Kojas ei elanud midagi, välja arvatud meie. (lk 11)
* Veini juues mängis isa [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist nupud paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11)
* Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult.
:&quot;Mis juhtuks,&quot; küsisin ma, &quot;kui keegi surelik näeks sind täies hiilguses?&quot;
:&quot;Ta põleks hetkega tuhaks.&quot;
:&quot;Mis siis, kui surelik näeks mind?&quot;
:Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. &quot;Too surelik oleks õnnega koos.&quot;
:&quot;Ma ei põletaks teda?&quot;
:&quot;Muidugi mitte,&quot; ütles isa.
:&quot;Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad.&quot;
:&quot;Ei ole,&quot; ütles ta. &quot;Vaata.&quot; Tema [[pilk]] tabas halgu kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. &quot;Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?&quot;
:Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12)
* Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12)
* &quot;Sina,&quot; ütles ta helendavale õele Pasiphaele, &quot;[[abiellumine|abiellud]] [[Zeus]]i igavese pojaga!&quot; Isa kasutas oma [[ettekuulutus]]te häält, mis kõneles asjust, mis tulevikus kindlasti sünnivad. Ema säras seda kuuldes õnnest, ta kujutas juba ette rüüsid, mida ta Zeusi pidusöökidel kannab.
:&quot;Ja sina,&quot; ütles isa vennale oma tavalise kõlava, suvehommikuna klaari häälega. &quot;Iga [[poeg]] on oma ema moodi.&quot; (lk 13)
* Vend ja õde olid nutikad ning taipasid kiiresti, kuidas asjalood on. Nad armastasid mind oma kärbikäppade tagant mõnitada. ''Ta silmad on kollased kui kusi. Ta kriiskab nagu öökull. Tema nimi on Haugas, aga peaks olema Kits, sest ta on nii kole.''
:Need olid esimesed katsed torgata, alles nürid, kuid muutusid päev-päevalt teravamaks. Ma õppisin neid vältima ning varsti leidsid nad rohkemgi lusti Okeanose kojas pisikeste najaadide ja jõejumalate seas. Kui ema läks õdede juurde, järgnesid nad talle ja panid oma mõjuvõimu maksma meie järeleandlike nõbude üle, kes olid neist lummatud kui kalamaimud havi lõugade ees. Õde-venda mõtlesid välja sada mängu, millega teisi [[kius]]ata. Tule siia, Melia! meelitasid nad. Olümpose komme on juuksed kuklapiirini maha lõigata. Kuidas sa küll mehele saad, kui sa meil seda teha ei luba? Kui Melia nägi, kuidas tema pügatud juuksed turritasid nagu siilikesel, ja nutma puhkes, naersid nemad, nii et koopad vastu kajasid. (lk 13)
* Ma eelistasin isa vaikset koda ja veetsin viimse kui võimaliku hetke isa jalge ees. Ühel päeval - ehk tasuks - pakkus ta välja, et ta võtab mu kaasa, kui läheb oma püha veisekarja vaatama. See oli suur au, sest see tähendas, et ma võisin sõita isa kuldses kaarikus ja näha elajaid, keda kadestasid kõik jumalad - viitkümmet lumivalget veist, kes paitasid isa silma iga &lt;!--//--&gt;äev, kui ta üle taevakaare rändas. Nõjatusin üle kaariku kalliskividega kaunistatud serva ja vaatasin maad, mis all mööda lippas: metsade rikkalikku rohelust, sakilisi mäeahelikke, silmapiirini laiuvat ookeanisina. Otsisin ka surelikke, kuid me olime luga kõrgel, et neid näha. (lk 13-14)
* Lampetia - ma arvasin, et see oli Lampetia - silitas mu juukseid. &quot;Kullakene, sa ei pea oma silmade pärast üldse muretsema. Mitte üks raas! Sinu ema on imekaunis, aga ta ei ole kunagi olnud tugev.&quot;
:&quot;Minu [[silm]]ad on samasugused kui teie silmad,&quot; ütlesin ma.
:&quot;Kui armas! Ei, kullake, meie omad on eredad kui tuli ja meie juuksed on nagu päikesesillerdus vees.&quot;
:&quot;Väga nutikas, et sa oled [[juuksed]] palmikusse põiminud,&quot; ütles Phaethousa. &quot;[[Pruun]]id salgud ei näegi niiviisi väga jubedad välja. Kahju, et sa oma [[hää]]lt samamoodi ära peita ei saa.&quot;
:&quot;Ta ei tohiks enam kunagi kõneleda. Sellest oleks abi, on ju, õde?&quot; (lk 14)
* Ma ei olnud eales varem ühtegi [[veis]]t näinud, aga sellest polnudki lugu: loomad olid nii silmanähtavalt kaunid, et mul polnud vaja neid kellegagi võrrelda. Nende karv oli valge kui liiliate õielehed ja silmad õrnad, pikkade ripsmetega. Sarved olid kullatud - seda olid teinud õed - ning kui nad kummardusid rohtu näsima, olid nende kaelad nõtked nagu tantsijatel. Õhtupäike maalis nende selgadele maheda läike. (lk 14)
* Mulle meenus, et isa oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur lugupidamine, nad töötasid paleedes kuningate nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati petistena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab. &lt;!--//--&gt;
:&quot;Isa,&quot; pärisin ma tol päeval, &quot;kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?&quot;
:&quot;Oleme küll,&quot; vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. Hobused sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid öö suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks.
:Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma troonidelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid kirved ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16)
* &quot;Ja kuidas isa kuldsed veised olid?&quot;
:&quot;Ilusad.&quot;
:Perses naeris. &quot;Ta ei tea! Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi võiks olla nii loll?&quot;
:&quot;Mitte kunagi,&quot; ütles õde.
:Ma ei oleks pidanud küsima, aga ma olin ikka veel oma mõtetes, nähes nende teineteisest lahutatud kehasid marmorpõrandal aelemas. &quot;Mida ma ei tea?&quot;
:Õe täiuslik nirginägu. &quot;Et ta paneb neid, muidugi mõista. Niimoodi teeb ta uusi juurde. Ta muudab ennast pulliks ja sigitab &lt;!--//--&gt;vasikad ja küpsetab need ära, kes on liiga vanaks jäänud. Sellepärast arvavad kõik, et nad on surematud.&quot;
:&quot;Ei ole nii!&quot;
:Nad huilgasid ja näitasid näpuga minu õhetavate põskede peale. Need helid meelitasid kohale ema. Ta jumaldas seda, kui õde ja vend mind [[pilge|pilkasid]].
:&quot;Me räägime Kirkele veistest,&quot; ütles vend emale. &quot;Ta ei teadnud.&quot;
:Ema naer kõlas hõbedasena kui allikas, mis üle kivide voolab. &quot;Rumal Kirke.&quot; (lk 16-17)
* Nõnda möödusid siis aastad. Mulle meeldiks öelda, et ma varitsesin kogu aeg hetke, et köidikutest priiks rabeleda, kuid kibe tõde on see, et kardetavasti hõljusin ma niisama, arvates, et polegi muud peale nüristavate [[kannatused|kannatuste]], nii kuni aegade lõpuni. (lk 17)
* Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu [[Zeus]]i tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18)
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest [[välgunool]]e ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos [[Oksendamine|oksendas]] välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks [[Olümpos|mäe]] järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad [[jumalad]] jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat [[uhkus]]t; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas [[sõda]] lõpeb. [[Lahing]]ud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis [[ahel]]atesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud [[tänulikkus|tänulikud]] olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta [[protest]]iks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* Möödunud olid sajandid. Maapinda löödud haavad olid paranenud ja rahu püsis. Ent jumalate [[vimm]] on niisama surematu kui nende ihu ja [[pidusöök]]idel kogunesid onud tihedasti isa ümber. Mulle meeldis, kuidas nad lõid silmad maha, kui temaga kõnelesid, kuidas nad jäid hiirvaikseks ja tähelepanelikuks isa iga vähimagi liigutuse peale. Veininõud tühjenesid ja tõrvikud põlesid lühemaks. Liigagi kaua oleme seda juba talunud, sosistasid onud. Me oleme taas tugevad. Mõtle, mida suudaks sinu tuli, kui sa selle valla päästaksid! Sina oled vana vere vägevaim, isegi Okeanosest vägevam. Isegi Zeusist vägevam, kui vaid tahad!
:Isa naeratas. &quot;Vennad,&quot; ütles ta, &quot;mis jutt see on? Kas pole siis kõigi jaoks piisavalt suitsu ja kõhutäidet? Zeusil pole väga vigagi.&quot;
:Zeus, kui ta oleks seda kuulnud, oleks rahule jäänud. Ent ta ei näinud, mida nägin mina, mida võis isa ilmest selgesti välja lugeda. Neid ütlemata, õhku rippuma jäänud sõnu.
:Zeusil pole väga vigagi, ''esialgu''.
:Onud hõõrusid käsi ja naeratasid vastu. Nad lahkusid lootusrikkana, mõeldes kannatamatult kõigele sellele, mida nad esimese asjana teevad, kui taas valitseb titaanide võim.
:See oli minu esimene [[õppetund]]. Sileda, tuttavliku pealispinna all pulbitseb midagi sootuks muud, mis võib maailma lõhki käristada. (lk 20)
* Nüüd tunglesid onud isa troonisaalis ja pööritasid [[hirm]]ust silmi. Prometheuse äkiline [[karistus]] on märk sellest, ütlesid nad, et Zeus ja tema hõimlased kavatsevad lõppude lõpuks meid ikkagi rünnata. Olümposlased ei jää rahule enne, kui on meid viimseni hävitanud. Me peaksime hoidma Prometheuse poole - või ei, me peaksime ta hukka mõistma, et Zeusi piksenooled ei tabaks meie eneste päid. (lk 20)
* Ma olin oma tavalises paigas isa jalge ees. Lebasin vaikselt, et nad mind ei märkaks ega minema saadaks, kuid hinges möllas torm &lt;!--//--&gt;pelgalt juba hirmuäratava võimaluse peale: taas [[sõda]]. Välgunooled purustavad meie koja. [[Athena]], Zeusi sõdalasest tütar, kihutab meie kannul, hall [[oda]] käes, kõrval lahutamatu kaaslane tapatalgutes, [[Ares]]. Meid pannakse ahelatesse ja heidetakse tuleleekidesse, kust ei ole pääsu. (lk 20-21)
* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* Jumalate karistamist tuli harva ette ning see oli midagi kohutavat, meie kojas ringlesid üha pöörasemad jutud. Prometheust ei olnud võimalik tappa, aga oli hulk põrgupiinu, ehk hullemadki kui [[surm]]. Kas lastakse käiku noad või mõõgad, rebitakse küljest käed ja jalad? Hõõguvad orad või tuleratas? Najaadid minestasid üksteise embuses. Jõejumalad ajasid selja sirgu, näod erutusest tumepunased. Seda ei kujuta ettegi, kuidas jumalad [[valu]] pelgavad! Miski ei ole nende jaoks võõram ning midagi ei soovi nad tulihingelisemalt pealt näha. (lk 21)
* Karistamine oli usaldatud [[fuuria]]le, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli Prometheus. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* Ma ei teadnud, kas ma olin [[lahkus|lahke]], mulle tundus, et ma ei teadnud üldse mitte midagi. Ta rääkis ettevaatlikult, peaaegu arglikultki, ometi oli tema reetmine olnud nõnda jultunud. Ma ei suutnud seda vastuolu hästi mõista. ''[[Söakus|Söakad]] teod ei tähenda veel tingimata söakaid sõnu.'' (lk 25)
* &quot;On sul kõht tühi?&quot; küsisin ma. &quot;Ma võiksin sulle süüa tuua.&quot;
:&quot;Ma arvan, et mul ei lähe enam kunagi kõht tühjaks.&quot;
:See ei mõjunud haletsusväärsena, nagu oleks võinud juhtuda sureliku puhul. Me jumalad sööme nagu me magame: sellepärast, et see on suurimaid [[nauding]]uid elus, mitte sellepärast, et meil oleks vaja. Me võime ühel päeval otsustada, et ei kuula enam kõhu sundi, kui oleme piisavalt tugevad. Ma ei kahelnudki, et Prometheus seda oli. Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. Prometheuse rohelise sambla hõng täitis kogu saali. (lk 25)
* &quot;Sa aitasid surelikke,&quot; ütlesin ma. &quot;Selle eest said karistada.&quot;
:&quot;Nii on.&quot;
:&quot;Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?&quot;
:See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. &quot;Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?&quot;
:&quot;Tean,&quot; ütlesin ma. &quot;Aga ma ei saa sellest aru.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest.&quot;
:Mu ihu raputas värin. &quot;Kuidas nad seda välja kannatavad?&quot;
:&quot;Nii hästi, kui suudavad.&quot; (lk 25-26)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* Minus tärkas kummaline tunne. Justkui ümin rinnus, justkui talvine mesitaru. Ma kõndisin isa varakambrisse, kus servast servani kiiskas varandus: härjapea kujuga kuldpeekrid, lasuriidist ja merevaigust kaelakeed, hõbedased kolmjalad ja kvartsist tahutud luigesangadega kausid. Minu lemmik oli alati olnud [[pistoda]], millel oli elevandiluust nikerdatud lõvipea. Selle oli isale kinkinud üks [[kuningas]], kes oli lootnud võita tema [[soosing]]ut.
:&quot;Ja kas ta võitis?&quot; olin kord isa käest küsinud.
:&quot;Ei võitnud,&quot; oli isa vastanud.
:Võtsin pistoda kaasa. Minu kambris säras tera küünlavalguses ja lõvi paljastas hambad. Nende all oli minu [[peopesa]], pehme ja vagudeta. Sinna ei jääks armi ega mädanevat haava. Iial ei ole näha ainsamatki [[vananemine|vananemise]] märki. Ma avastasin, et ei karda valu, mis mind ees ootas. Mind halvas sootuks muu hirm: tera ei lõikagi. Et see läheb minust läbi nagu suitsust.
:Ei läinud läbi. Ihu lõhenes noatera puudutuse all ning valu sähvatas hõbeja kuumava välgunoolena. Voolas punane veri, sest minul ei olnud onu väge. Haav immitses kaua, enne kui hakkas kokku tõmbama. Ma silmitsesin seda ning niimoodi silmitsedes tabasin end uuelt mõttelt. See oli nii lihtsakoeline, et peaaegu on häbi öeldagi, nagu laps oleks avastanud, et tema käsi on tema oma. Ent ma olingi siis laps.
:Mõte oli: kogu mu elu oli olnud nagu hämar sügavik, aga mina ei olnud osa tumedast veest. Mina olin olevus selle sees. (lk 27)
* Kui ma ärkasin, oli Prometheus läinud. Põrand oli kuldsest verest puhtaks pestud. Käeraudadest jäänud auk oli kinni kaetud. Uudiseid kuulsin ma ühe najaadist nõo käest: Prometheus oli viidud kõrgele Kaukasuse sakilisse mäetippu ja kalju külge aheldatud. Ühele kotkale oli antud käsk, et ta tuleks igal südapäeval, rebiks maksa Prometheuse ihust ning sööks selle veel auravana ära. Sõnulseletamatu karistus, ütles nõbu, nautides viimset kui üksikasja: verest nõretavat nokka, puruks kistud maksa, mis kasvas uuesti ainult selleks, et seda saaks taas välja rebida. ''Kujutad sa ette?'' (lk 28)
* &quot;Isa, pärisin ma, &quot;kas Zeus laseb kunagi Prometheuse vabaks?&quot;
:Isa vaatas silmi kissitades kabenuppe.
:&quot;Ta peaks midagi paremat vastu saama,&quot; ütles ta.
:&quot;Nagu näiteks?&quot;
:Isa ei vastanud. Kellegi tütar muudeti linnuks. Boreas ja Apollon tülitsesid armastatu pärast ja noormees suri. Boreas muigas salakavalalt oma lamamisasemelt. Tema hääle tuuline kõma pani tõrvikuleegid võbelema. &quot;Sa arvad, et ma oleksin lubanud, et Apollon ta endale saab? Ta ei vääri seesugust õit. Ma puhusin heiteketta poisi pea sisse kinni, paras Olümpose kehkatsile.&quot; Onude naer kõlas nagu kaos, nagu undaksid delfiinid, hauguksid hülged, lained lööksid raksatades vastu kive. Salgakesi möödusid meist nereiidid, valged kui angerja kõhualune - nad läksid tagasi oma soolakatesse kodadesse. (lk 29)
* Isa andis pojale nimeks Aietes. [[Kotkas]]. Tema ihu oli minu käsivarte vastas soe kui päikesest kuumaks köetud kivi ja kroonlehena sametpehme. Eales ei ole nähtud võluvamat last. Ta lõhnas kui mesi ja äsja lahvatanud tulekeel. Ta sõi minu sõrmede vahelt ega võpatanud mu käheda hääle peale. Ta ei tahtnud muud kui kerratõmbununa minu kaelaõnaruses magada ja kuulata lugusid, mida ma talle jutustasin. Iga temaga veedetud hetk võttis peaaegu hinge kinni - see [[armastus]], see oli mõnikord nii suur, et ma ei suutnud lausuda ainsatki sõna. (lk 30)
* Hiljem kõneldi, et Aietes oli [[Kummalisus|kummaline]] minu pärast. Ma ei suuda tõendada, et see nõnda ei olnud. Ent minu mälestustes oli ta kummaline algusest peale, ei meenutanud vähimalgi määral ühtegi teist jumalat, keda ma teadsin. Isegi kui ta alles laps oli, näis, nagu mõistaks ta mõnda, mida teised ei mõista. Ta oskas üles lugeda koletised, kes elasid kõige pimedamates meresügavikes. Ta teadis, et nende [[taim]]ede nimi, mille Zeus Kronose kõrist alla surus, oli ''pharmaka''. Need võisid korda saata imetegusid ja tärkasid jumalate valatud verest.
:Ma vangutasin pead. &quot;Kust sa selliseid asju kuulnud oled?&quot;
:&quot;Ma kuulan.&quot; (lk 31)
* Mina toetasin põse tema õlale ning tema küsis küsimusi, mille peale ma ei olnud kunagi mõelnud, millest ma vaevu arugi sain, nagu: ''mismoodi sa oma [[jumalikkus]]t tunned?''
:&quot;Mida sa silmas pead?&quot; küsisin ma.
:&quot;Näiteks,&quot; ütles ta, &quot;las ma räägin, mis tunne minu oma on. Nagu lõputuna voolav veesammas, klaar kuni kivise põhjani. Sinu kord.&quot;
:Ma üritasin vastata: nagu tuulehoog kaljurünga palgel. Nagu pesas kisendav kajakas.
:Ta raputas pead. &quot;Ei. Sa ütled seda ainult sellepärast, mida mina ütlesin. Mis tunne see päriselt on? Pane silmad kinni ja mõtle.&quot;
:Ma sulgesin silmad. Oleksin ma olnud surelik, oleksin kuulnud, kuidas süda rinnus taob. Ent jumalate veri soontes on loid, nii et tegelikult ei kuulnud ma mitte kui midagi. Aga ma ei suutnud taluda mõtet, et ta võiks minus pettuda. Ma surusin käe rinnale ning natukese aja pärast näis, nagu oleksingi midagi tundnud. &quot;Nagu [[merekarp]],&quot; ütlesin ma.&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ahaa!&quot; Ta vehkis sõrmega õhus. &quot;Lapik või koonus?&quot;
:&quot;Koonus.&quot;
:&quot;Ja mis karbi sees on? [[Tigu]]?&quot;
:&quot;Mitte midagi,&quot; ütlesin ma. &quot;[[Õhk]].&quot;
:&quot;See ei ole üks ja sama,&quot; ütles ta. &quot;Mitte midagi on [[tühjus]], aga õhk täidab kõik ülejäänu. See on hing ja hingus ja elu, sõnad, mida me kõneleme.&quot;
:Minu vend, [[filosoof]]. Kas sa tead, kui palju niisuguseid jumalaid oli? Mina olin kohanud vaid üht. (lk 31-32)
* [Aietes:] Kui ma olin lõpetanud, vaikis ta kaua. Viimaks ütles ta: &quot;Prometheus oli jumal, kes nägi tulevikku ette. Ta teadis, et ta saab karistada - ja kuidas. Ta tegi seda ikkagi.&quot;
:Ma ei olnud selle peale mõelnud. Et juba siis, kui Prometheus viis inimestele tule, teadis ta, et teekonna lõpus ootavad teda kotkas ja igavik kõledal kaljul.
:''Võiks ka hullem olla'', oli ta vastanud, kui ma küsisin, mis teda ees ootab. (lk 32)
* Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri.
:&quot;[[Minos]],&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot;
:&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot;
:&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot;
:Perses irvitas. &quot;Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?&quot;
:Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. &quot;Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud.&quot; (lk 33)
* [Surelikud:] Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. &lt;!--//--&gt;Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks.
:Nagu [[hirm]]u suur ahel, mõtlesin ma. Esimene lüli oli Zeus, minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu. (lk 34)
* Aietes võttis mu käevangu. &quot;Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased.&quot;
:Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35)
* &quot;Kas sa [[Athena]]t näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle mõistus oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-titaanidega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele nähtamatuks muutnud. Ta oli üks Olümpose kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
* [[Minos]], Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
* &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes.
:Ta osutas ühele surelikule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea Egiptuse moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema silmad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel.
:&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on [[Daidalos]]. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab kuningas, siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma.&quot; (lk 36)
* Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta ütles, et ta läheb itta, [[pärslased|pärslaste]] sekka elama. Nende nimi meenutab mulle enese oma, ütles ta kohtlaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha.
:Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda Minose pärast pilganud. &quot;Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?&quot;
:Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37)
* Ma istusin kivile ja mõtlesin lugudele nümfidest, kes olid nutnud, kuni muutusid kaljurahnudeks või kriiskavateks lindudeks, tummadeks elajateks või sihvakateks puudeks, mõtted igaveseks koore sisse peidetud. Näis, et mina ei suutnud niigi palju. Elu müüris mu sisse kui graniidist seinad. Oleksin pidanud pulmas surelikega kõnelema, mõtlesin ma. Oleksin võinud anuda, et mõni nende seast hakkaks minu meheks. Ma olin Heliose tütar, kindlasti oleks üks neist kaltsukubudest mind ära võtnud. Kõik oleks parem kui see. (lk 38)
* Ma teadsin [[laev]]u piltide kaudu, olin kuulnud nende kohta lugusid. Need oli kuldsed ja hiigelsuured kui leviaatanid, servad nikerdatud sarvest ja elevandiluust. Neid vedasid naerusuised delfiinid ja pardal oli viiskümmend süsimustade juustega nereiidi, kelle nägudes kumas kuupaistehõbe.
:Selle laevukese mast oli peenike kui puuvõrse. Vildakas puri kippus koost lagunema, kere oli lapitud. Ma mäletan elevust, kui lõpuks nägin meremehe nägu. Ta oli higine ja päikesest põlenud. Surelik. (lk 39)
* Ah, kui jäik olin ma oma jumalikus [[auväärsus]]es, millest mul seni aimugi ei olnud. Ja tema oli veelgi jäigem. Ta värises, kui mu käis teda puudutas. Ta pööras kiiresti pilgu kõrvale iga kord, kui ma teda kõnetasin. Avastasin kohkumusega, et see kõik oli minu jaoks väga tuttav. Nõndasamuti olin end ise ka ülal pidanud tuhat korda - isa, vanaisa, kõigi vägevate jumalate ees, kes minu elust läbi loovisid. ''Hirmu koletu ahel.'' (lk 40)
* [Glaukos:] Ta ohkas. &quot;Vist on väga hea olla [[jumal]], nii et millestki ei jää ihule jälge.&quot;
:&quot;Mu vend ütles kunagi, et see tundub nagu [[vesi]].&quot;
:Ta pidas hetke aru. &quot;Jah. Kujutan ette. Nagu triiki täis kruus ajaks üle ääre.&quot; (lk 42)
* Tol päeval põlvitas ta rannaliival ja tegi lõunasöögi jaoks [[lõke]]t üles. Ikka veel oli see kõige armsamaid asju, mida vaadata, see lihtne surelike ime, mis sündis tulekivi ja tulehakatise abil. Glaukose juuksed langesid sulnilt silmadele ja põsed õhetasid leekide paistel. Ühtäkki meenus mulle onu, kelle kingitus see oli.
:&quot;Me kohtusime korra,&quot; ütlesin ma.
:Glaukos oli kala vardasse lükanud ja küpsetas seda. &quot;Kellega?&quot;
:&quot;Prometheusega,&quot; ütlesin ma. &quot;Kui Zeus teda karistas, viisin ma talle nektarit.&quot;
:Ta vaatas üles. &quot;Prometheus,&quot; ütles ta.
:&quot;Jah.&quot; Ta ei olnud tavaliselt nii pika taibuga. &quot;Tuletooja.&quot; (lk 43)
* &quot;Kas sa oled kogu aeg nii umbusklik?&quot;
:&quot;Mis ma oskan öelda?&quot; Ta sirutas peopesad välja. &quot;Maailm on inetu paik. Me peame siin kuidagi toime tulema.&quot;
:&quot;Ma arvan, et sa oled [[Odysseus]].&quot; ütlesin ma. &quot;Sinu soontes voolab sama riukalik veri.&quot;
:Teda ei kummastanud, et ma olin tema nime ära arvanud. Ta oli mees, kes oli jumalatega harjunud. &quot;Ja sina oled jumalanna Kirke, päikese tütar.&quot;
:Minu nimi tema suus. See sütitas minus terava ja tugeva erutuse. Ta meenutab tõepoolest ookeanilaineid, mõtlesin ma. Sa vaatad üles, ja kallas on kadunud.
:&quot;Enamasti mehed ei tea, kes ma olen.&quot;
:&quot;Enamasti on mehed narrid, kõneleb minu kogemus.&quot; ütles ta. (lk 212)
* Tundsin end kui [[kotkas]] kaljunukil. Küünised hoidsid ikka veel kivist kinni, aga mõtted lendasid juba õhus. (lk 213)
* &quot;Ma olen kuulnud,&quot; ütlesin ma, &quot;et nii mõnigi hakkab usaldama seda, keda armastab.&quot;
:See üllatas teda; ja oi kuidas mulle meeldis [[punastamine|puna]] tema palgel, enne kui ta seda varjata jõudis!
:&quot;Emand, vaid narr ütleks sellest aust ära. Aga päris ausalt, ma usun, et ainult narr oleks nõus. Ma olen surelik. Selsamal hetkel, kui ma panen käest moolü ja tulen sinu sängi, võid sa põimida taiu.&quot; Ta vaikis hetke. &quot;Kui sa just ei annaks surnute jõe nimel vande[[tõotus]]e, et ei kavatse minu vastu kurja.&quot;
:Vandetõotus [[Styx]]i jõe nimel seoks ka Zeusi ennast. &quot;Sa oled [[ettevaatlikkus|ettevaatlik]],&quot; ütlesin ma.
:&quot;Tundub, et me mõlemad oleme.&quot;
:Ei, mõtlesin ma. Mina ei olnud. Ma olin hulljulge, tormasin pea ees. Tema oli teistsugune [[nuga]], ma tundsin seda. Teistsugune, aga ometi nuga. Ma ei hoolinud. Ma mõtlesin: ma tahan seda nuga. Mõni asi on valatud verd väärt.
:&quot;Ma tõotan,&quot; ütlesin ma. (lk 214)
* [Kirke ja Odysseus:] Hiljem, aastaid hiljem kuulsin ma [[laul]]u, mis meie [[kohtumine|kohtumisest]] sündis. Poiss, kes seda laulis, ei pidanud viisi, rohkem [[noot]]e läks mööda, kui ta pihta sai, ometi kumas sulnidus tema jorutamisestki läbi. Mind ei üllatanud pilt, mis minust maaliti: uhke [[nõid]], kes heitub kangelase mõõga ees, põlvitab ja palub armu. Mulle tundub, et naiste [[alandamine]] on [[luuletaja]]te kõige lemmikum [[ajaviide]]. Otsekui ei saakski lugu jutustada, kui ma ei rooma ega halise. (lk 215)
* Ta hõõrus sõrmenukke vastamisi. Ta oli nooruses olnud [[vibukütt]] ning miski ei kurna käsi enam kui [[vibunöör]]i pinguletõmbamine ja [[nool]]e teelesaatmine. Ta oli [[vibu]] sõtta minnes maha jätnud, ent [[valu]] oli temaga kaasa tulnud. Kord ütles ta mulle, et oleks ta vibu kaasa võtnud, siis oleks ta olnud parim laskja kahe sõjaväe peale kokku.
:&quot;Miks sa siis selle maha jätsid?&quot;
:[[Poliitika]], selgitas ta. Vibu oli [[Paris]]e relv. Paris, see nägus naisevaras. &quot;[[Kangelased]] pidasid teda [[argpüks]]iks. Vibukütist ei oleks iial saanud parimat kreeklaste hulgas, ükskõik kui osav ta ka poleks olnud.&quot;
:&quot;Kangelased on narrid,&quot; ütlesin ma.
:Ta naeris: &quot;Me oleme ühel nõul.&quot; (lk 229)
* Õhtuti istusime kolde ääres ja arutasime päevasündmusi. &quot;Mida sa arvad,&quot; küsisin ma, &quot;suurest [[tamm]]est, kuhu välk sisse lõi? Äkki see on seest mädanikku täis?&quot;
:&quot;Ma vaatan,&quot; ütles ta. &quot;Kui on, siis ei ole keeruline ta maha võtta. Heidan homme enne õhtusööki pilgu peale.&quot;
:Ta raius tamme maha ja mässas terve päeva pärast seda minu [[põldmarjad]]ega. &quot;Need olid igale poole läbi kasvanud. Päris ausalt, sul on vaja [[kits]]i. Neli kitse ajaks kuu ajaga asja joonde. Ja siis pole enam mingit muret.&quot;
:&quot;Ja kust ma need kitsed peaksin võtma?&quot;
:See sõna meie vahel - ''[[Ithaka]]'' - oleks nagu lõhkunud lummuse.
:&quot;Pole lugu,&quot; ütlesin ma. &quot;Ma moondan mõne lamba kitseks, siis on asi korras.&quot; (lk 230)
* Minu naine, oli ta alati öelnud, kui tema naine jutuks tuli. Need kaks sõna varjasid teda kilbina. Külarahvaski ei kutsunud kunagi surmajumalat nimepidi, nad kartsid, et siis nõuab ta enese juurde kellegi, kes on neile kõige kallim.
:Naise nimi oli Penelope. Kui Odysseus magas, laususin ma mõnikord pilkases pimeduses seda valjusti. See oli väljakutse või ehk tõendus. Näed? Ta ei tule. Tal ei ole väge, mida sa usud tal olevat.
:Ma hoidsin end tagasi, kuni suutsin, ent lõpuks sai tema naisest kärn, mille ma pidin maha kratsima. &quot;Missugune ta on?&quot;
:Odysseus kõneles oma naise hellast loomusest, sellest, kuidas tema leebed juhtnöörid panid mehed kiiremini liigutama kui ükskõik kui vali kärkimine. Ta oli suurepärane ujuja. Tema lemmiklill oli krookus ning ta kandis esimest kevadist õit juustes, sest uskus, et see toob talle õnne. Kuidagi õnnestus Odysseusel kõneleda oma naisest nõnda, nagu oleks ta kõrvaltoas, nagu neid ei lahutaks mitu merd ja kaksteist aastat.
:Ta on Helena nõbu, ütles Odysseus. Tuhat korda leidlikum ja arukam, ehkki Helenagi oli omal moel nutikas, aga jah, püsimatu. Ma olin juba kuulnud lugusid Helenast, Sparta kuningannast, Zeusi surelikust tütrest, maailma kõige ilusamast naisest. Trooja kuninga poeg Paris oli naise ära meelitanud tema mehe Menelaose juurest ja nii algas sõda.
:&quot;Kas ta läks Parisega kaasa vabast tahtest või viidi vägisi?&quot; küsisin ma.
:&quot;Kes seda teab. Me olime tema väravate all laagris kümme aastat ja ma ei kuulnud kordagi, et ta oleks üritanud põgeneda. Ent niipea, kui Menelaos oli linna vallutanud, viskus alasti Helena mehe kaela ja vandus, et oli terve aja ainult kannatanud, et ta ei tahtnud muud kui oma mehe juurde tagasi. Tal on niisama palju keerde kui maol ja üks silm alati valvel, kust aga kasu lõigata.&quot;&lt;!--//--&gt;
:Üsna sinu moodi, mõtlesin ma.
:&quot;Minu naine aga,&quot; ütles ta. &quot;Temas on püsi. Püsi kõigis asjus. Isegi arukad mehed eksivad vahel teelt, tema mitte kunagi. Ta on kindel nagu taevatäht, nagu osavaima meistri tehtud vibu.&quot; Ma tundsin tekkinud vaikuses, kuidas ta jõudis mälestustes üha sügavamate kihtideni. &quot;Ükski tema lausutud sõna ei tähenda ainult üht asja, ei täida ainult üht eesmärki, ometi võib tema peale kindel olla. Ta teab, kes ta on.&quot;
:Sõnad lõikasid mind nagu vahe nuga. Ma olin teadnud, et Odysseus armastab oma naist, sellest hetkest peale, kui mees oli kõnelenud tema kangakudumisest. Sellest hoolimata oli ta jäänud mitmeks kuuks ja mu valvsus oli uinunud. Nüüd nägin ma selgemini: kõik minu sängis mööda saadetud ööd ei olnud muud kui tema ränduritarkus. Egiptuses kummardad Isist, Anatoolias veristad lamba Kybele auks. See ei tähenda, et sa reedaksid Athena, kes ootab sind kodus.
:Ent juba siis, kui see mõte mulle pähe turgatas, teadsin ma, et see ei ole kogu tõde. Mulle meenusid kõik need Odysseuse sõjas veedetud tunnid, kui ta pidi toime tulema kuningate rabedate raevuhoogude ja nende poegade tusameelega, valvama, et ükski uhke sõdalane kaaslase kallale ei sööstaks. See oli niisama keeruline ülesanne, kui taltsutada Aietese leegitseva hingeõhuga härgasid, ainult et Odysseus võis loota üksnes iseenda nõksude peale. Ent kodus Ithakal ei ole enam tõrksaid kangelasi, nõupidamisi, südaöiseid rüüsteretki, ühtegi sõjakavalust pole vaja välja nuputada, muidu kaaslased sureks. Kuidas peaks selline mees tagasi koju minema, oma kolde ette, oma õlipuude juurde? Meie kodurahu oli tema jaoks otsekui harjutuseks, taipasin ma. Kolde ees istudes ja aias töötades püüdis ta meenutada, kuidas see käis. Mis tunne on, kui kirves tabab puud, mitte kellegi ihu. Kuidas ta peaks Penelopega taas koos elama, et nende suhe töötaks sujuvalt nagu Daidalose liigesed. (lk 231-232)
* Odysseus naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: &quot;Nad ei saanud Hektori vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi.&quot;
:&quot;Sina kaasa arvatud?&quot;
:&quot;Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult Achilleus võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid.&quot;
:See on tõsi, mõtlesin ma. Nii paljud pigistasid silmad kinni ja unistasid, et ongi nii tugevad, nagu nad oleksid tahtnud. Ent &lt;!--//--&gt;Odysseus tundis iseennast, ta oli klaari pilguga kõik läbi uurinud ja kaardistanud viimse kui künka ja kivikese. Ta teadis peensusteni, milles seisnevad tema anded.
:&quot;Ma olen Hektoriga korra kohtunud,&quot; ütles ta. &quot;See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks vaherahu võimalik. Ta istus oma isa Priamose kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine Andromache kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas Trooja all.&quot;
:Midagi tema hääles.
:&quot;Mis temast sai?&quot;
:&quot;See, mis saab kõigist poegadest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui Pyrrhos palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames vaen. Poja tähtsaim kohus on isa eest kätte maksta. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud.&quot;
:Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega.
:&quot;Kummaline, kuidas see mõte mind lohutab. Et kui mind tapetakse, läheb mu poeg meresid vallutama. Ta peab nii kaua jahti, kuni leiab mehed, kes mu surmasid. Ta jääb nende ette seisma ja ütleb: &quot;Teil jätkus jultumust valada Odysseuse verd ja nüüd hakkab voolama teie veri.&quot;&quot; (lk 233-234)
* Tal oli veel mälestusi. Telemachose esimene suutäis leiba, esimene sõna, kuidas ta armastas kitsi ja pinkide alla peitu pugeda ja lagistas naerda, kui ta üles leiti. Odysseusel oli oma poja kohta ühe aasta peale rohkem lugusid kui minu isal minu kohta terve igaviku jooksul. (lk 235)
* Luuletajad nimetavad und Surma Vennaks. Suuremale osale meestest meenutavad pimedad tunnid vaikust, mis saabub, kui nende päevad on loetud. Ent Odysseus magas niisamuti, nagu ta elas: ta viskles ja vähkres, pomises alatasa midagi läbi une, nii et hundid kikitasid kõrvu. Ma vaatasin teda pärlhallis koiduvalguses: tema näo võbelusi, pinges õlgu. Ta heitles linadega, nagu oleksid need vastased, kellest maadluses jagu saada. Ta oli minu seltsis veetnud aasta jagu rahupäevi ja ikkagi läks ta igal öösel sõtta. (lk 238)
* Jumal oli kadunud. Ma surusin otsaesise õlipuu krobelise tüve vastu. Ma hingeldasin. Värisesin raevust ja alandusest. Mitu korda veel, enne kui ma õppust võtan? Iga rahuhetk oli vale, pelgalt jumalate armust. Ükskõik kui kaua ma ka ei elanud, mida ma ka ei teinud, alati võis mõnel jumalal tulla tuju astuda Olümposelt alla ja teha minuga, mida tahab. (lk 240)
* Aias kiiskasid verivärsked rohelised lehed kui noaterad. Ma tõmbasin sõrmedega läbi mulla. Peagi oli käes niiske suvi ja ma pidin hakkama väätidele vaiasid panema. Eelmisel aastal oli Odysseus mind aidanud. Ma puudutasin seda mõtet, nagu oleks see verevalum, et näha, kui palju see haiget teeb. Kui ta sureb, kas ma olen siis nagu Achilleus, kes nuttis taga oma hukkunud armastatut Patroklost? Ma püüdsin ette kujutada, kuidas ma jooksen rannas edasi-tagasi, kitkun juukseid, surun vastu rinda vana tuunikaräbalat, mis temast maha oli jäänud. Kisendan valust, et olen kaotanud poole oma hingest.
:Ma ei suutnud seda ette kujutada. See teadmine tegi hoopis teistmoodi haiget. Ent ehk pidigi see nü minema. Üheski jutustatud loos ei jäänud jumalad ja surelikud kauaks kokku. (lk 243)
* Ma töötasin hoolikalt, sõrmed täpsed, tunnetamas viimsetki aistingut. Ravimtaimed jälgisid mind riiulitelt. Ridade kaupa rohtusid, mille väe ma olin omaenda kätega kokku kogunud. Mulle meeldis neid vaadata, neis kaussides ja pudelites: salvei ja roos, münt, sigur, metsloorber, kinni korgitud moolü. Ja kõige lõpuks, endiselt seedripuust karbis: uhmris tambitud koirohi ja vaigulill, millest keedetud tõmmist olin ma joonud iga kuu alates sellest, kui ma esimest korda Hermesega ühte heitsin. Iga kuu, välja arvatud kõige viimane. (lk 244)
* &quot;Kuula mind,&quot; ütlesin ma. &quot;Sa pead midagi teadma? Ma näitasin talle teekonna ette. Ükshaaval lugesin ma üles ohud, mida ta pidi vältima - madalikud, metslaste saared, sireenid, need naisepeaga linnud, kelle laul mehi hukutas. Lõpuks ei olnud seda enam kuhugi edasi lükata. &quot;Sa pead mööduma ka Skyllast. Kas sa tead, kes ta on?&quot;
:Ta teadis. Ma vaatasin, kuidas hoop teda tabas. Kuus meest, või ka kaksteist.
:&quot;Kuidagi peab saama teda takistada,&quot; ütles ta. &quot;Mõni relv, mille ma võin käiku lasta.&quot;&lt;!--//--&gt;
:Seda armastasin ma tema juures ehk kõige rohkem: kuidas ta kunagi võitluseta alla ei andnud. Ma pöörasin kõrvale, et mitte näha tema nägu, kui ma ütlesin: &quot;Ei. Mitte midagi ei saa teha. Isegi mitte niisugune surelik nagu sina. Mina seisin kord temaga silmitsi, see oli ammu, ja ma pääsesin põgenema ainult tänu nõiakunstile ja jumalikule päritolule. Ent sireenidega kavalus aitab. Topi meeste kõrvad vaiku täis, enda omad jäta puhtaks. Kui sa end masti külge kinni seod, oled sa ehk esimene mees, kes on kuulnud nende laulu ja võib sellest hiljem jutustada. Kas see ei oleks tore lugu, mida naisele ja pojale rääkida?&quot;
:&quot;Oleks küll.&quot; Ent tema hääl oli nüri kui täkitud noatera. (lk 246-247)
* Telegonose nägu oli rõõmus, kuni laeva veel näha oli. Siis kadus rõõm jäägitult.
:Ma tunnistan, et olin aastaid lootnud, et ta võiks olla nõid. Olin püüdnud õpetada teda taimi tundma, nende nimesid ja omadusi. Ma laususin tihti tema nähes vähemaid taidusid, lootes, et mõni neist võiks ehk tema pilku püüda. Ent ta ei näidanud eales üles vähimatki huvi. Nüüd nägin, miks. Nõiakunst muudab maailma. Tema tahtis ainult sellest osa saada.
:Ma üritasin midagi öelda. Ei teagi, mida. Ent ta oli juba mulle selja keeranud ja suundus metsa. (lk 277)
* Lõpuks oli kõik selge. Turvises Athena [[meeleheide]], tema jäik nägu, kui ta ütles, et me veel kahetseme, kui Telegonos elama jääb. Jumalanna kartis, et poiss teeb haiget kellelegi, keda ta armastab. Ja keda armastas Athena kõige rohkem?
:Surusin käe suule. &quot;Odysseus.&quot; (lk 304)
* Saatusejumalannad naersid minu, Athena, meie kõigi üle. Nõnda kibedat nalja armastasid nad üle kõige: kui keegi üritas ettekuulu&lt;!--//--&gt;tuse vastu võidelda, nööris silmus seda tihedamini tal kõri. (lk 304-305)
* &quot;Emand Penelope,&quot; ütles Telegonos, &quot;kas sa näed neid kangastelgi, millest sulle kõnelesin? Mul on kahju, et pidid enda omad maha jätma, aga neid võid iga kell kasutada, kui ema nõus on.&quot;
:Igal muul juhul oleksin naerma puhkenud. See oli vana ütlemine: kududa teise naise telgedega on nagu magada tema mehega. Ma vaatasin, kas Penelope võpatab. (lk 310)
* [Telemachos:] &quot;Kummaline mõelda, et jumalannal võiks sõpru vaja minna.&quot;
:[Kirke:] &quot;Neid läheb vaja kõigil elusolenditel, kes ei ole just meelemõistust kaotanud.&quot; (lk 337)
* [Kirke ja Penelope:] Me vaatasime teineteisele üle varjulise kambri otsa. Ohus oli aimata äikest. Ta ütles: &quot;Sa oled kõnelenud minu pojaga. Ta on mõista andnud, et tema isa läks sõjas kaotsi. Et ta oli tagasi koju jõudes teistsugune, näinud liiga palju surma ja kannatusi, et elada harilikku elu. Sõdalaste needus. Kas nii?&quot;
:&quot;Umbes nii, jah.&quot;
:&quot;Minu poeg on parem kui mina ja parem kui tema isa. Ometi ei näe ta kõike.&quot;
:&quot;Ja sina näed?&quot;
:&quot;Mina olen pärit [[Sparta]]st. Me teame, missugused on vanad sõjamehed. Nende käed värisevad ja nad ärkavad ehmatusega keset ööd üles. Vein loksub iga kord üle peekriääre, kui kaigub pasunahüüd. Minu mehe käed olid kindlad kui sepal ning kui pasunat puhuti, oli ta esimesena sadamas ja uuris silmapiiri. Sõda ei murdnud teda, ta läks ainult rohkem iseenda moodi. Trooja all võis ta viimaks ometi näidata, milleks ta võimeline oli. Alati mõni uus sõjakavalus, vandenõu, õnnetus, mida ära hoida.&quot; (lk 341)
* [Penelope:] &quot;Minu mees valetas iga hingetõmbega, nii samuti sulle kui ka iseendale. Tal oli alati mitu sihti.&quot;
:[Kirke:] &quot;Kord ütles ta sinu kohta sama.&quot;
:Ma olin tahtnud talle haiget teha, kuid ta noogutas. &quot;Me arvasime, et me oleme kõige targemad kogu ilmas. Kui me abiellusime, tegime tuhat [[plaan]]i, kuidas pöörame oma kasuks kõik, mida puudutame. Siis tuli sõda. Ta ütles, et [[Agamemnon]] on kõige nigelam väejuht, keda ta eales näinud on, aga uskus, et võib teda ära kasutada, et endale nime teha. Nii läkski. Tema sepitsused alistasid Trooja ja muutsid pool maailma teistsuguseks. Minagi tegin plaane. Milliseid kitsi milliste kitsedega paaritada, kuidas suuremat saaki saada, kus oleks kalameestel kõige targem võrgud vette lasta. Need olid Ithaka kõige suuremad mured. Sa oleksid pidanud nägema tema nägu, kui ta koju jõudis. Ta tappis kosilased, aga mis pärast seda järele jäi? Kalad ja kitsed. Hallineva peaga naine, kes ei olnud jumalanna, ja poeg, kellest ta ei saanud aru.&quot;
:Penelope hääl lõikas teravalt läbi õhu kui murdunud küpress.
:&quot;Keegi ei pidanud sõjanõu, ei olnud sõjaväge, mida võita või käsutada. Kõik mehed, keda ta oli tundnud, olid surnud - pooled olid olnud tema laevas ja teine pool olid kosilased. Ja tundus, nagu oleks iga päev saabunud sõnumeid kaugest aust ja hiilgusest. Menelaos oli ehitanud uhiuue kuldse palee, Diomedes vallutanud kuningriigi Itaalias. Isegi Aeneas, see Trooja põgenik, oli asutanud linna. Mu mees saatis sõna Orestesele, Agamemnoni pojale, pakkus ennast talle nõuandjaks. Orestes vastas, et tal juba on nii palju nõuandjaid kui vaja, pealegi ei tule talle mõttessegi suure kangelase väljateenitud puhkust segama hakata.&lt;!--//--&gt;Siis saatis ta sõna teistelegi, Nestori ja Idomeneuse ja teiste poegadele, aga kõik vastasid sama. Nad ei tahtnud teda. Ja tead, mida ma endale kinnitasin? Et tal on lihtsalt aega vaja. Et iga hetk meenuvad talle tagasihoidliku kodukolde lihtsad rõõmud. Minu kohalolu rõõmustab teda. Me hakkame taas üheskoos plaane pidama.&quot; Penelope suu tõmbus iseennast pilgates kõveraks.
:&quot;Aga ta ei tahtnud seda elu. Ta läks alla randa ja mõõtis seda sammudega. Ma vaatasin teda aknast ja mulle tuli meelde, kuidas ta oli jutustanud loo hiigelmaost, kellesse usuvad kõik põhjamaa mehed ja kes ihkab kugistada alla terve maailma.&quot;
:Minagi mäletasin seda lugu. Lõpuks hakkas [[madu]] sööma iseennast.
:&quot;Ja kõndides kõneles ta õhuga, mis mässis ta enese sisse, säras tema ihul kõige kirkama hõbedana!&quot;
:&quot;[[Athena]]!&quot;
:&quot;Kes muu!&quot; Tema naeratus oli külm ja kibe. &quot;Iga kord, kui ta maha rahunes, tuli jumalanna uuesti. Sosistas talle kõrva, sööstis pilvedelt alla, et täita tema meeled unistustega seiklustest, mida ta taga igatses.&quot;
:Athena, rahutu jumalanna, kelle sepitsustel ei olnud otsa ega äärt. Ta oli võidelnud selle nimel, et tema kangelane koju tagasi jõuaks, et rahvas võiks teda imetleda, mis oleks auks talle endale ja jumalannale. Et kuulata, kuidas ta jutustab lugusid võitudest, surmast, mida nad üheskoos Trooja all külvanud olid. Ent mulle meenus ahnus Athena näos, kui ta oli kõnelenud Odysseusest - nagu öökull, jahisaak küüniste vahel. Tema soosik ei tohtinud iialgi muutuda igavaks ja koduseks. Odysseus pidi elama sündmuste tulipunktis, särama, kiiskama, aina otsima, aina pingutama, aina rõõmustama jumalannat mõne uue riukaga, särava leidlikkusega, mis oleks otsekui sündinud eimillestki. (lk 342-343)


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Miller, Madeline}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]]</text>
      <sha1>6r6ckciiledu0bawf288t8apygo72t1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leonora Peets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18641</id>
    <revision>
      <id>88320</id>
      <parentid>88050</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:39:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15335" xml:space="preserve">'''Leonora Peets''' (ka Nora Peets, neiuna Leonora Erbak; 25. juuli 1898 Tallinn – 11. august 1995 Marignane, Prantsusmaa) oli eesti prosaist ja ajakirjanik.


==&quot;Maroko taeva all&quot;==
Leonora Peets, &quot;Maroko taeva all&quot;, 1997.


* On olnud palju päevi, mis on toonud mulle [[kingitus]]i. Sest kas pole suur kingitus [[eurooplane|eurooplasele]], kui talle avaneb jälle mõni uus uks, kui teda kutsutakse külla araabia majja! Sammun üle läve omapärasesse ja võõrasse [[maailm]]a, kus eluvormid on teised ning tihti arusaamatud ja kus [[mõtted]] inimeste laupade taga tunduvad keerukad nagu joonised nende vaipadel või kipsist lõigatud arabeskid seinal. Tunnid araabia kodudes on olnud mulle raamatuks — lehitsen, meenutan... (lk 8, sissejuhatuse algus)
* Meil pole [[araablased|araablastega]] ei ühist keelt ega meelt. [[Marokolased|Marokolase]] hingeelu mõistmiseks on tarvis aega. Ei astuta võõrausulise hinge nagu laadapoodi. Tuleb hoiduda pealiskaudsest vaatlemisest ja rutulisest [[arvamus]]est. Nagu kõik, mis väärtuslik, nii peidavad endid ka marokolase hingeavaldused igapäevaste kõneluste, käitumise ja [[viisakus]]e taha. Kes arvab, et on neist kähku aru saanud, petab end. Kes mõtleb, et pole enam midagi avastada, petab end samuti. (lk 8)
* Nende seltskondlik läbikäimine on peen, võluv ja täpne. Meid köidab ühel päeval nende viisakusvormelite [[peenetundelisus]], teisel tembeldame silmakirjalikuks selle, kes vaid tahtis olla viisakas. Meie silmis kõige harilikum ja tavalisem toiming on nende jaoks erilise tähendusega. (lk 8)
* Võõras ümbruses hakkavad vaatlejale paratamatult silma just erinevused, mis pole kooskõlas meie vaadetega või harjumustega. Olen ehk liigagi rõhutanud ja esile toonud jooni, mis meile näivad veidrana, leiavad aga seletuse ja mõistetava aluse maroko miljöös. (lk 9)
* [[Aeg]] on põgus ja kiiresti mööduv. Kadunud on aastad, mis kujundasid mu elupildikesi. [[Maroko]] suundub nüüd moodsa elulaadi poole. Tegutsevad koolid, suuremates linnades töötavad naised väljaspool kodu. Lõuna-Marokos püsib aga veel vana aeg.
:Päeval, mil Marokos ei nähta enam paksu tallaga tuhvleid ja mil maroko naine astub igal pool tänavale looritamata näoga, variseb lõplikult Maroko traditsioonide müür. Kaob arhailine [[arhitektuur]], müürid pööravad oma peidetud sisepoole tänava suunas. Muutuvad muuseumideks need vaikivad lossid, kahhelkivist siseaedade ja purskkaevudega. Villamadratseid asendab kaine tool, kipsist &quot;pitsi&quot; seintel odav tapeet. Kellel on enam [[aeg]]a lebada? Kellel on jaksu kuude viisi peitliga lupja nikerdada, või kellel sest kasu on?
:Ajakell on saanud üldiseks valitsejaks ning käsutajaks. Tema minutid ja sekundid ajavad inimesi taga. Ikka kiiremini ja kiiremini... (lk 9)
* [[Öö]] on poetunud tuppa. Luusis pisut aega videvikuna ringi ja ähmastas kiiresti kõik esemed. Neelas siis kähku toa ja linna minarettidega akna taga. (lk 10)
* [[Külalised]] järgnevad mulle õhinal ja uudishimulikult. Tummalt vaadatakse iga mööblitükki, aralt puudutatakse esemeid sõrmega. Vaevalt oleme astunud magamistuppa, kui mu selja tagant kostab kiljatus. Vanem tütar taandub hirmunult ukseni, &lt;!--//--&gt;ust väljasirutatud sõrmega juhib meie tähelepanu millelegi meie ees:
:&quot;Mis... mis see seal on? Allah tule appi, kui kole!&quot;
:&quot;See&quot; osutub [[tool]]iks, mille leenile tubib on oma pintsaku laotanud. Saan tüdrukust aru: tool jalge peal on iseenesest võõrapärane riistapuu ja kui sellele lisaks on sinna veel heidetud torukäistega rüü, kas siis pole tont valmis?
:&quot;Püha prohvet, missugused võikad asjad sul on,&quot; torises tüdruk, &quot;kükitab nagu lafiit! Kardan lausa su majas liikuda!&quot; (lk 11-12)
* Lahutan ärevaid meeli köögi näitamisega. Muidugi, võrreldes mošeedeülema maja keedukopliga on see ruum tibatilluke. Kuid siin on oma atraktsioon — [[veekraan]], millest võib üheainsa sõrmeliigutusega panna vett purskama, nii palju kui süda soovib! Iseküsimus on, kas kiidaks niisuguse uuenduse heaks Marrakeši veetassijate tsunfti liikmed, kes linna kaevust elumärjukest kitsenahast kottides majadesse toimetavad. Aga külalistele kraan meeldib, naerdes lastakse veejoal mängida ja kordamööda loputatakse käsi. Kui jõuame käimlasse, on proua imestus haripunktis. Ilmse huviga tõmbab ta korduvalt vett ega näi tahtvatki lahkuda nii huvitavast paigast. (lk 12)
* Tuppa poeb ängistav õhkkond. Vanem tütar nihutab end rahutult toolil, vaatab mulle paluvalt otsa ja lausub, värin hääles:
:&quot;Ega sa ometi ei ütle isale, et me siin käisime?&quot;
:Tõotan olla vait kui haud, mille peale ta lausub: &quot;Barakalaufik! Tänan.&quot;
:See tänu kõlab nii tänurikkalt, et taipan veel selgemini seisukorra tõsidust. Kõrges ametis härra naine on omavoliliselt öisel ajal kodust lahkunud, meelitades endaga kaasa ka tütred ja pojad — milline kuulmatu ja häbistav tegu... (lk 13)
* Kaval muie mängib nooriku näol.
:&quot;Sidi Mustafa viis lalla Raalia nädala eest maale. Sealt toodi sõnum, et ta isa olla suremas.&quot;
:Vaat siis, tuleb surmgi mõnikord kenasti parajal ajal... (lk 13)
* &quot;Kas ümmardajad ei lobise?&quot; usutlen edasi.
:Põlglikult kõverdab küsitletav huuli:
:&quot;Arvad sa, et nad piitsa ei karda? Ütlesin neile, et läheme palvetama pühak Abdelasiisi mausoleumi. Teel saime kätte takso ja kihutasime siia lähedale, poisid teadsid, kus sa elad. Ettevaatusest tulime viimase osa teest jala. Oo, mul oli see kaval plaan juba ammu valmis. Vihma tõttu oli meil täna eriti õnne — väljas pole inimesi!&quot;
:&quot;Kas sa pühaku hauale ei lähegi?&quot;
:&quot;Siit minnes astume läbi,&quot; seletab proua tasasema häälega, just nagu kardaks ta teha pühakule ülekohut, mis võiks tuua &lt;!--//--&gt;kaasa soovimatuid tagajärgi ja teha majast põgenemise avalikuks.
:&quot;Kas sinu aulik abikaasa sul mausoleumi lubaks minna?&quot;
:&quot;Ei.&quot; (lk 13-14)
* Koguni palvetama tuli minna salaja, teenijate saatel... Mida ütleks isand, kuuldes oma naise teost? Mu vaimusilme ette kerkib vanaldase härra Mustafa kõhn ja vali nägu... Kui äkki poisid mõne reetva sõna peaksid pillama... Pöördun poiste poole:
:&quot;Kas te suudate suud pidada?&quot;
:Imestan taas, väikemeeste vaade on surmtõsine ja peanoogutus kinnitab, et nende huuled ei avaneks mingil tingimusel. Minu ees on vandeselts — oleme maal, kus osatakse vaikida. (lk 14)
* Kui jutt poistega jälle pühakule kaldub, saab proua energiline iseloom võidu: veidi kogeledes, kuid autoritetselt võtab ta jutulõnga poistelt üle.
:&quot;Jah, pühaku haud on just seal, kus põiki üle tee on tõmmatud jäme kett. Kett takistab juute ja kristlasi pühale pinnale astumast. Ega see polegi sinna naljaks pandud. Kord puges üks prantsuse sõdur naerdes keti alt läbi — ja mis juhtus? Kukkus paugupealt surnult maha!&quot; (lk 15)
*&quot;Kas proua ei karda hilisel ajal tänaval liikuda?&quot; pärib tubib. Noorik on jälle endine külmavereline jõugujuht. Ei, tema ei karda kunagi! Tema oskab Koraani lugeda! Kord mehe äraoleku ajal olla katusel samme kuuldud. Võib-olla vargad? Ta oli kohe haaranud lambatapmise pussi ja tõtanud koos poistega terrassile. Polnud seal kedagi, kassid vist pillerkaaritasid... Teinekord olla ta igavusest veetnud pool ööd katusel, jälgides hili-seid möödujaid. Järgmisel päeval oli tal olnud küll kange peavalu. &quot;Seda sa said öistest vaimudest,&quot; olid teised öelnud. Tema aga polevat ühtegi vaimu näinud.
:Pead kuklasse heites, nii et kõrvarõngad ja kullast laubaehe tilisesid, deklareeris ta:
:&quot;Ma ei karda žnunne — vaime!&quot;
:&quot;Ütle silmapilk — besmellah rahman rahiim,&quot; hirmunud tüdrukud tõstavad hoiatavalt käed üles. &quot;Ütle kohe, kui sa ei taha, et meid Õnnetus tabaks.&quot;
:&quot;Armulise ja halastava Allahi nimel!&quot; pobiseb noorik vaimudevastase vormeli, lisab aga kohe üleolevalt: &quot;Ega ma neid siiski ei karda!&quot; (lk 15)
* Kui ma 1929. aastal Marokosse asusin ja mulle siin jutustati, et vanad naised kaevavat mõnikord kalmistul vargsi surnuid hauast välja, väga saladuslikuks otstarbeks, siis ma seda ei uskunud. Minu, Eestist tulnu, euroopalik mõtlemisviis ei julgenud niisugust tegu võimalikuks pidada. Suhtusin neisse juttudesse kui väljamõeldistesse, araabia aju fantaasia viljasse, mida rahvasuu küll laialt levitab, mis aga tegelikult on alusetud.
:Kord hiljem, aastal 1935, langes mu pilk rabavaile ridadele ajalehes, mu suust pääses hüüe: kas tõesti?! Ajaleht teatas kainelt, et politsei oli tabanud kalmistul kaks naist, kes olnud parajasti ametis laiba väljakoukimisega mulla alt.
:Need õudsed toimingud leidsid niisiis tõepoolest aset — see seisis trükitult must-valgel.
:Hakkasin asja vastu huvi tundma. Miks laipu välja kaevati? Milleks neid vajati? (lk 17)
* Silmitsesin surnuaedu hoolikamalt ja neist möödudes astusin mõnikord üle varisenud müüri haudade vahele. Need kal&lt;!--//--&gt;mistud olid ja on puude ning põõsasteta kõrbed. Klaasise taeva ja kuumava päikese all on nad kui prahihunnikute räga, kui muttidest ülestuhnitud räämas põld. Läbisegi, risti-rästi paiknevaid hauamügaraid ei kohenda kellegi käsi, neid ei ehi ükski lill, sest milleks mõelda põrmule, mille Allah on määranud kõdunema. Ainult mõne väiksema kääpa peatsis või jalutsis on viltu mulda torgatud telliskivi. Haudades, kõigest paari kämbla sügavuses, lebavad laibad tavaliselt kirstuta, nad on mähitud vaid odavasse kalingurriidesse. Mida väärtuslikku võiks neilt otsida ja leida? (lk 17-18)
* Kui olin pikapeale araabia keelega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid märkusi. Näiteks selliseid:
:&quot;Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!&quot;
:Või siis: &quot;Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peenekstambitud hamba neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!&quot;
:Sagedamini lausuti: &quot;See tuhk on küll väga mõjuv selle või mõne teise haiguse puhul, kuid paraku on see ka väga kallis!&quot; Kuulsin inimesi ka nõnda sosistavat: &quot;Kohe kui mees oli kuskusipudru söömise lõpetanud, kiskus kramp tema sooled keerdu. Ju ta kalmistul selle kõrvale läkski, kelle käsi oli pudrujahu seganud!&quot;
:Nagu ristsõnamõistatus laheneb üheainsa puuduva tähe leidmisel, nii selgus mullegi ühel päeval nende ütluste tagamõte. Sõnade &quot;hamba&quot;, &quot;kederluu&quot; ja &quot;tuha&quot; ette tuli panna lihtsalt sõna &quot;koolnu&quot; ja tõde oligi käes.
:Niisiis, koolnuilt käidi otsimas rohtu kehavalude ja hingehädade puhul. Surnuluud pidid peletama haiguse ja abistama nõidumisel, mis oli tol ajal Marokos laialt harrastatav kunst, mida praktiseeriti enamasti kahjutute, aga mõnikord ka kurjade tagajärgedega. Mitmenaisepidamine ja laste soetamine paljude naistega lõid soodsa pinna intriigidele ja tülidele. Mis ime siis, et kui muud abinõud meeleheite ja kire raevu puhul enam ei aidanud, mindi kalmistult tooma neid kõige tõhusamaid vahendeid. (lk 18)
* Kederluu lasi end reie- ja sääreluu vahelt hõlpsasti välja võtta, seda oli ka võrdlemisi lihtne uhmris pulbriks tampida. Kederluu oli hädaohutu. Tuhaks põletatuna kõlbas see tõve taltsutamiseks ja armuvahekordade korrastamiseks.
:Hambaga oli lugu hädaohtlikum. See tõi vahel ka surma. Tambi või ära tambi, glasuur ei tahtnud puruneda. Juba väikenegi allaneelatud osa võis tekitada valusid, sisemisi haavu ja lõpuks tappagi. (lk 19)
* Aga miks kustus rääkija hääl mõnikord minu juuresolekul sosinaks, kui räägiti maroko rahvustoidust [[kuskuss|kuskus]]ist? Miks nimetati rooga sellisel puhul &quot;surnu kuskusiks&quot;? Sõgedus! Mis on surnutel ühist selle maitsva ja omapärase pudruga, mida rullitakse külimitu põhjal peopesaga mannast ja jahust, sellele vähehaaval vett lisades?
:Ka sellele küsimusele leidus ükskord õige vastus. &quot;Koolnu kuskusi&quot; pidi hõõruma mitte elava inimese, vaid võrdlemisi värske laiba käsi. (lk 19)
* Juba tungib valgus rullkardina pragude vahelt tuppa. Kell on seitse. Peab kärmesti tõusma, uusaastapäev ei anna perenaisele armu. Kell kaheksa hakkab kostma pasunakoori hele ja järjest valjemaks muutuv tuututamine. Võõrleegioni orkester, suur neljasarveline oinas kõige ees kõpsutamas, rühib läbi Marrakeši euroopa linnaosa, soovides Maroko Prantsuse protektoraadi valitsuse poolt muusikahelidega head uut aastat.
:&quot;Bun anii! Bun santii!&quot; tervitab mind köögis Abuuš. See peab tema arvates olema õige prantsuse keel ja peab tähendama — head uut aastat, head tervist. (lk 32)
* Viimaseks jääb prantslasest kirjakandja, tema on juba suur härra. Eile pistis ta meie kirjakasti trükitud õnnesoovikaardi ja pildiga seinakalendri, millel on nii kristlaste kui ka juutide ja moslemite ajajaotus ridastikku. Selle ametimehe tulekut peab valvama, et talle viisakalt üle anda ümbrik rahaga. (lk 33)
* Peaks panema [[kohv]]isse [[kaneel]]i, [[kardemon]]i ja [[lõhnaõli]], oli Abuuš õhinal ettepaneku teinud, ja mulle meenus tuttava eurooplase arvamus pärast esmakordset kohvijoomist araablase kodus: &quot;Kui esimese lonksu olin alla neelanud, kohkusin. [[Perenaine]] oli vist lasknud kogemata [[seep|lõhnaseebi]] [[kohvikann]]u kukkuda!&quot; (lk 33)
* [[Velsker]] Muhamed jääb elutoa uksepiidale toetudes seisma nagu naelutatud. Moodsa mõttelaadiga mehena oli ta otsustanud sooritada uusaastavisiidi arstile koos [[abikaasa]]ga — oma ainukese naisega. Toas on aga hulk teisi mehi. Kuhu jätta või panna nüüd naine? Moodsusele vaatamata ei tahaks oma naist teistele meestele näidata.
:Õnneks on elutuba suur. Nagu ette aimates velskri praegust täbarat olukorda on [[arhitekt]] lasknud ruumi väikese madala vaheseina abil kaheks teha, jättes tagumise osa kaminanurgaks. Silmanud velskriprouat, kadusid mehed kiiruga sinna nurka. Muidugi ka poisid. Härra Saiid surub selja väga demonstratiivselt vastu vaheseina, nagu toonitades: &quot;Mul on omalgi naisi — pole mul vaja sinu naist piiluda.&quot; (lk 34)
* Sellel uusaastapäeval on saatus otsustanud lalla Fatiimat kiusata: tuppa tulevad kaks kristlasest noorhärrat, kes võtavad istet [[tugitool]]ides tema vastas. Noorik punastab, nihutab end tugitoolis edasi-tagasi ega tunne end tekkinud olukorras kuigi hästi. Eurooplaste eest ei tarvitse just lausa põgeneda, kuid eriskummaline ja närvekõditav on olukord siiski. Teadmine, et ta pole inetu ja võib-olla isegi meeldib härradele, paneb teda naeru kihistama. Samas ta tõsineb ja heidab vilksti pilgu kaminanurga poole — ega abikaasa seda ometi ei märganud? (lk 35)
* Vahepeal on kööki vaiksel ja tagasihoidlikul moel ilmunud minu ammune sõbratar lalla Leila, taldrik õlikookidega froteerätti mähitud. Otsustan kiiresti: viin mõlemad lallad meestest kaugemale, teisele korrusele, oma magamistuppa. Seal võivad nad omavahel segamatult vestelda.
:Kui veidi hiljem lähen üles, teatama, et mehed on end lahkuma asutamas, leian oma magamistoast kummalise pildi — mõlemad naised on jalad enda alla istmele kerinud ja andunud uinakule. Muidugi, kui teineteise riietus on hoolega läbi uuritud, tee ja kohv joodud, maiustused maitstud ja kui siis jutulõng otsa sai, suigutaski igavus nad unele. Minu lähenedes suudab lalla Leila oma raskeid laugusid küll kuidagi lahti kangutada, kuid velskri kaasa magab magusat und, pea ripakil. (lk 36)


==Välislingid==
{{vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Peets, Leonora}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]</text>
      <sha1>06joy8hv98xcnh9k8ywqjrgaki2s49j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Transvestiit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18656</id>
    <revision>
      <id>88396</id>
      <parentid>88161</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:35:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1527" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa &lt;!--//--&gt;armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist [[loor]]idega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda mõistvat, ta viipas ainult vastu... ja tuli ikkagi.
:&quot;Üllas neitsi astus pidu[[saal]]i,&quot; lausus Karlsson.
:Ning seal ta seisiski ukselävel kõigi oma looride ja muuga. See oli vaatepilt, mis sundis härra Pecki silmi pungitama.
:&quot;Kes ometi... mis väike naljakas plika see on?&quot; küsis ta.&lt;!--//--&gt;Nüüd tuli preili Sokule elu sisse.
:&quot;Naljakas plika? Oh ei, see on kõige koledam väike poisinolk, keda ma elus olen kohanud. Kao siit, paha [[poiss]]!&quot; Ent Karlsson ei kuulanud teda.
:&quot;Üllas neitsi tantsib ja on nõnda rõõmus,&quot; lausus ta.
:Ning ta alustas [[tants]]u, mille taolist polnud veel kunagi näinud Väikevend ja arvatavasti ka mitte härra Peck.
:Karlsson hõljus põlvi nõtkutades mööda [[köök]]i ringi. Vahetevahel tegi ta väikesi [[hüpe|hüppeid]] ja lehvitas loore. (lk 261-263)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;[[Karlsson katuselt]]&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Riietus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>psdpwinvnrydwaueij8ioivb7dft9ry</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuleneelaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18657</id>
    <revision>
      <id>88408</id>
      <parentid>88170</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T23:09:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1162" xml:space="preserve">[[Fail:Lucignolo fasti verulani.jpg|pisi|Tuld sülgav tuleneelaja]]

==Proosa==
* [Salvor Hardin:] Tuleneelaja peab [[tuli|tuld]] neelama, isegi kui tal tuleb seda ise sütitada. Ja sina, Lee, pead [[mure]]tsema, isegi kui sul tuleks ennast tappa, et leiutada midagi, mis sind muretsema paneks. (lk 99)
** [[Isaac Asimov]], &quot;Asum&quot;, tlk [[Linda Ariva]], 1985.


* Kuid see ei meeldinud preili Sokule sugugi.
:&quot;Et teil ka [[häbi]] ei ole, poisid! Maailmas on tuhandeid [[laps]]i, kes annaksid teab mida suutäie niisuguse toidu eest.&quot;
:Karlsson pistis käe [[tasku]]sse ning tiris sealt välja [[märkmik]]u ja [[pliiats]]i.
:&quot;Kas ma tohiksin paluda nendest kahe [[nimed]] ja [[aadress]]id?&quot; nõudis ta.
:Kuid preili Sokk üksnes torises ega tahtnud nimetada ühtki nime ega aadressi.
:&quot;Ma mõistan muidugi, et terve see punt koosneb väikestest tuleneelajate lastest,” ütles Karlsson, &quot;kes pole eluaeg teinud muud, kui söönud tuld ja [[väävel|väävlit]].&quot; (lk 254-256)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Karlsson katuselt&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], 2008

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>ps42nx2zjco9oin1opk43dvb1o719fa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pritsimehed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18664</id>
    <redirect title="Tuletõrjuja" />
    <revision>
      <id>88205</id>
      <timestamp>2022-07-25T12:01:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Tuletõrjuja]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" xml:space="preserve">#suuna [[Tuletõrjuja]]</text>
      <sha1>jo1fwl5kofleeu4yhutos6igee41y1b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Autasustamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18665</id>
    <revision>
      <id>88209</id>
      <timestamp>2022-07-25T12:06:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Seekord ei katkestanud teda aga enam vanainimene, vaid hoopis [[tuletõrjeauto]], mis huilates mööda tänavat lähenes. Siis kriiksusid [[pidur]]id, [[auto]] peatus ja [[värav]]ast astus sisse naaberlinna [[tuletõrje]] ülem. Tõsise ja piduliku näoga astus ta [[naksitrallid]]e juurde. :&quot;Lubage teid autasustada [[auraha]]dega kassivastases [[võitlus]]es ülesnäidatud [[vaprus]]e ja [[leidlikkus]]e eest,&quot; ütles ta. &quot;Aurahad on valmistanud meie kõige pa...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1044" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Seekord ei katkestanud teda aga enam vanainimene, vaid hoopis [[tuletõrjeauto]], mis huilates mööda tänavat lähenes. Siis kriiksusid [[pidur]]id, [[auto]] peatus ja [[värav]]ast astus sisse naaberlinna [[tuletõrje]] ülem. Tõsise ja piduliku näoga astus ta [[naksitrallid]]e juurde.
:&quot;Lubage teid autasustada [[auraha]]dega kassivastases [[võitlus]]es ülesnäidatud [[vaprus]]e ja [[leidlikkus]]e eest,&quot; ütles ta. &quot;Aurahad on valmistanud meie kõige parem [[kullassepp]] ja neil on [[kass]]i pilt peal, et oleks aru saada, millise [[kangelastegu|kangelasteo]] eest nad on välja antud. Soovin teile ka edaspidiseks [[edu]] ja tugevat [[tervis]]t.&quot;
:Nende sõnade juures surus ta kordamööda kõigi naksitrallide kätt ja kinnitas neile aurahad rinda.
:Naksitrallid [[Kummardus|kummardasid]] vaikides. (lk 86)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

[[Kategooria:Sündmused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>1f2z4vg64wzs1lbeqggrhhn961u7egy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mööduja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18666</id>
    <revision>
      <id>88229</id>
      <timestamp>2022-07-25T13:30:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Luule== &lt;poem&gt; Lõkkab-lokkab ürgne [[suvi]], elulust ja eluhuvi. [[Kass]] sööb õrnul hambul [[tuvi]]. Möödujad ei kuule-näe. &lt;/poem&gt; * [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52  [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="370" xml:space="preserve">
==Luule==
&lt;poem&gt;
Lõkkab-lokkab ürgne [[suvi]],
elulust ja eluhuvi.
[[Kass]] sööb õrnul hambul [[tuvi]].
Möödujad ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>lik1q1d2y3aka2905c0pzrtekufhjav</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88230</id>
      <parentid>88229</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T13:31:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="426" xml:space="preserve">
==Luule==
&lt;poem&gt;
Lõkkab-lokkab ürgne [[suvi]],
elulust ja eluhuvi.
[[Kass]] sööb õrnul hambul [[tuvi]].
Möödujad ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Kirjandus==
* [[Hando Runnel]], &quot;Mõru ja mööduja&quot;

[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>oh183jhc2trro6662hyy37foxk3gt0h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Külalisraamat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18667</id>
    <revision>
      <id>88242</id>
      <timestamp>2022-07-25T15:21:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Sammalhabe võttis külalisraamatu enda kätte ja vajus mõttesse. :Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne: :[[Loodus|LOODUS]]ES PEAB VALITSEMA [[Tasakaal|TASAKAAL]]! : :SAMMALHABE :KINGPOOL :MUHV (lk 191) * [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984  [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="473" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Sammalhabe võttis külalisraamatu enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:[[Loodus|LOODUS]]ES PEAB VALITSEMA [[Tasakaal|TASAKAAL]]!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>oc716jl1d5ip9d62645at2x620irrc6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Linnuteadlane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18668</id>
    <redirect title="Ornitoloog" />
    <revision>
      <id>88246</id>
      <timestamp>2022-07-25T15:32:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Ornitoloog]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" xml:space="preserve">#suuna [[Ornitoloog]]</text>
      <sha1>gqzr9q5je5jouumfs7jpbjpot9lg47l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ornitoloog</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18669</id>
    <revision>
      <id>88247</id>
      <timestamp>2022-07-25T15:32:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest rõõmust lausa poisikeselikult hüppama. :&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis doktor!&quot; :Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas: :&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad muuseumis välja. Kuid peale selle on neil veel eriline tähendus minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt linnutea...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1150" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest rõõmust lausa poisikeselikult hüppama.
:&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis doktor!&quot;
:Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
:&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad muuseumis välja. Kuid peale selle on neil veel eriline tähendus minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt linnuteadlane, mu pisikesed, ja kirjutan doktoritööd! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? &quot;Mõningatest harakate iseäralikest harjumustest.&quot; Nüüd te ehk mõistate, mida teie annetus mulle tähendab?&quot;
:Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
:&quot;Niisiis,&quot; ütles juhataja naeratades. &quot;Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema.&quot; (lk 190)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Bioloogid]]
[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>n0on90ncuoecbzicl53jmxo2wt70ia2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88248</id>
      <parentid>88247</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:33:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1178" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest rõõmust lausa poisikeselikult hüppama.
:&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis [[doktor]]!&quot;
:Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
:&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad [[muuseum]]is välja. Kuid peale selle on neil veel eriline tähendus minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt linnuteadlane, mu pisikesed, ja kirjutan [[doktoritöö]]d! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? &quot;Mõningatest [[harakas|harakate]] iseäralikest harjumustest.&quot; Nüüd te ehk mõistate, mida teie [[annetus]] mulle tähendab?&quot;
:Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
:&quot;Niisiis,&quot; ütles juhataja naeratades. &quot;Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema.&quot; (lk 190)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Bioloogid]]
[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>f1i0of0s77jqy61yu99jk2l0pd5nmyu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88311</id>
      <parentid>88248</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:28:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2065" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Igatahes nende loodusteadlastega ta kõnelda ei osanud. Nad kõnelesid kummaliselt. &quot;Aino, kas sulle meeldivad bioloogid?&quot; — &quot;Peavad ju meeldima.&quot; — &quot;Kas sulle meeldivad rohkem &lt;!--//--&gt;zooloogid või taimeteadlased?&quot; — &quot;Mulle igatahes meeldi­vad üle kõige {{Sõrendus|linnu}}teadlased.&quot; — &quot;Jaa, Maritale {{Sõrendus|meeldivad}} linnuteadlased. Viimati Antverpeni kongressil võttis ta õnge ühe argentiinlase, sel olid suured hambad ja suured prillid ja kütkestav naer. Nõnda, ja võimatult suur nina...&quot; — &quot;Ära räägi! Ja mis sai?&quot; — &quot;Mitte kui midagi, usu või ära usu, mitte kui midagi.&quot; — &quot;Ka mulle meeldi­vad ornitoloogid! Alati kui kohtad kuskil koosolekul tõega mõnusat inimest, tuleb välja, et ta on ornitoloog!&quot;
** [[Eila Pennanen]], &quot;Peata isasliblikad ehk Markku, see laps&quot; valimikust &quot;Saladus&quot;, tlk Luule Sirp, 1976, [[LR]], nr 43, lk 37-38


* Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest rõõmust lausa poisikeselikult hüppama.
:&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis [[doktor]]!&quot;
:Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
:&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad [[muuseum]]is välja. Kuid peale selle on neil veel eriline tähendus minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt linnuteadlane, mu pisikesed, ja kirjutan [[doktoritöö]]d! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? &quot;Mõningatest [[harakas|harakate]] iseäralikest harjumustest.&quot; Nüüd te ehk mõistate, mida teie [[annetus]] mulle tähendab?&quot;
:Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
:&quot;Niisiis,&quot; ütles juhataja naeratades. &quot;Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema.&quot; (lk 190)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Bioloogid]]
[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>jb03fj466anm2i753rt3gib7tl78lgj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88313</id>
      <parentid>88311</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:30:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2106" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Igatahes nende loodusteadlastega ta kõnelda ei osanud. Nad kõnelesid kummaliselt. &quot;Aino, kas sulle meeldivad [[bioloog]]id?&quot; — &quot;Peavad ju meeldima.&quot; — &quot;Kas sulle meeldivad rohkem &lt;!--//--&gt;zooloogid või [[botaanik|taimeteadlased]]?&quot; — &quot;Mulle igatahes meeldi­vad üle kõige {{Sõrendus|linnu}}teadlased.&quot; — &quot;Jaa, Maritale {{Sõrendus|meeldivad}} linnuteadlased. Viimati Antverpeni kongressil võttis ta õnge ühe argentiinlase, sel olid suured [[hambad]] ja suured [[prillid]] ja kütkestav [[naer]]. Nõnda, ja võimatult suur [[nina]]...&quot; — &quot;Ära räägi! Ja mis sai?&quot; — &quot;Mitte kui midagi, usu või ära usu, mitte kui midagi.&quot; — &quot;Ka mulle meeldi­vad ornitoloogid! Alati kui kohtad kuskil koosolekul tõega mõnusat inimest, tuleb välja, et ta on ornitoloog!&quot;
** [[Eila Pennanen]], &quot;Peata isasliblikad ehk Markku, see laps&quot; valimikust &quot;Saladus&quot;, tlk Luule Sirp, 1976, [[LR]], nr 43, lk 37-38


* Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest [[rõõm]]ust lausa poisikeselikult hüppama.
:&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis [[doktor]]!&quot;
:Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
:&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad [[muuseum]]is välja. Kuid peale selle on neil veel eriline [[tähendus]] minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt linnuteadlane, mu pisikesed, ja kirjutan [[doktoritöö]]d! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? &quot;Mõningatest [[harakas|harakate]] iseäralikest harjumustest.&quot; Nüüd te ehk mõistate, mida teie [[annetus]] mulle tähendab?&quot;
:Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
:&quot;Niisiis,&quot; ütles juhataja naeratades. &quot;Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema.&quot; (lk 190)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Bioloogid]]
[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>7ibztgvbslbiwbrxp7klvi9npfoqwdb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88409</id>
      <parentid>88313</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T23:14:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2174" xml:space="preserve">'''Ornitoloog''' ehk '''linnu-uurija''' on [[lind]]ude vaatlemise ja teadusliku uurimisega tegelev inimene.

==Proosa==

* Igatahes nende loodusteadlastega ta kõnelda ei osanud. Nad kõnelesid kummaliselt. &quot;Aino, kas sulle meeldivad [[bioloog]]id?&quot; — &quot;Peavad ju meeldima.&quot; — &quot;Kas sulle meeldivad rohkem &lt;!--//--&gt;zooloogid või [[botaanik|taimeteadlased]]?&quot; — &quot;Mulle igatahes meeldi­vad üle kõige {{Sõrendus|linnu}}teadlased.&quot; — &quot;Jaa, Maritale {{Sõrendus|meeldivad}} linnuteadlased. Viimati Antverpeni kongressil võttis ta õnge ühe argentiinlase, sel olid suured [[hambad]] ja suured [[prillid]] ja kütkestav [[naer]]. Nõnda, ja võimatult suur [[nina]]...&quot; — &quot;Ära räägi! Ja mis sai?&quot; — &quot;Mitte kui midagi, usu või ära usu, mitte kui midagi.&quot; — &quot;Ka mulle meeldi­vad ornitoloogid! Alati kui kohtad kuskil koosolekul tõega mõnusat inimest, tuleb välja, et ta on ornitoloog!&quot;
** [[Eila Pennanen]], &quot;Peata isasliblikad ehk Markku, see laps&quot; valimikust &quot;Saladus&quot;, tlk Luule Sirp, 1976, [[LR]], nr 43, lk 37-38


* Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest [[rõõm]]ust lausa poisikeselikult hüppama.
:&quot;Oh kullakesed!&quot; hüüdis ta. &quot;Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis [[doktor]]!&quot;
:Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
:&quot;Muidugi panen ma kõik need asjad [[muuseum]]is välja. Kuid peale selle on neil veel eriline [[tähendus]] minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt linnuteadlane, mu pisikesed, ja kirjutan [[doktoritöö]]d! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? &quot;Mõningatest [[harakas|harakate]] iseäralikest harjumustest.&quot; Nüüd te ehk mõistate, mida teie [[annetus]] mulle tähendab?&quot;
:Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
:&quot;Niisiis,&quot; ütles juhataja naeratades. &quot;Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema.&quot; (lk 190)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Bioloogid]]
[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>ovi8ak2f4s9hwy54159jeqes6e6w8s5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabastaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18670</id>
    <revision>
      <id>88251</id>
      <timestamp>2022-07-25T15:36:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mida lähemale naksitrallid linnale jõudsid, seda tihedamaks muutus [[liiklus]]. Peamiselt hakkasid nüüd silma [[põgenik]]ud, kes rotihirmu tõttu olid [[linn]]ast lahkunud. Küll üksikute perekondade, küll tervete vooride kaupa astusid nad vaevatuna mööda maanteed, kandes käe otsas või turjal igapäevaseid tarbeasju, mis kiiruga olid pampudesse kokku seotud. Paljud põgenikud olid väikeste lastega, paljud olid põgenemisähmis ka ebavajalikku kraam...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1210" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Mida lähemale naksitrallid linnale jõudsid, seda tihedamaks muutus [[liiklus]]. Peamiselt hakkasid nüüd silma [[põgenik]]ud, kes rotihirmu tõttu olid [[linn]]ast lahkunud. Küll üksikute perekondade, küll tervete vooride kaupa astusid nad vaevatuna mööda maanteed, kandes käe otsas või turjal igapäevaseid tarbeasju, mis kiiruga olid pampudesse kokku seotud. Paljud põgenikud olid väikeste lastega, paljud olid põgenemisähmis ka ebavajalikku kraami kaasa haaranud ja nägid nüüd vaeva oma põrandalampide, seinavaipade ja lillepottidega.
:Iga kord, kui auto põgenikest mõõdus, kõlas läbi lehtri Kingpoole võimukas hüüd:
:&quot;Tee vabaks [[kass]]idele!&quot;
:Tore oli vaadata, kuidas inimeste näod selle peale selginesid ja lausa särama lõid. Nii suured kui väikesed lehvitasid autole ja kassikarjale rõõmsalt järele ning enamik põgenikest otsustas sealsamas kohe linna tagasi pöörduda.
:&quot;Kui suurepärane on olla vabastaja,&quot; õhkas Sammalhabe õndsalt. (lk 187)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>901ot9noiyntc8nxkr5lv15i0xc9nul</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Enesekehtestamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18671</id>
    <revision>
      <id>88264</id>
      <timestamp>2022-07-25T15:48:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas: :&quot;[[Hiir]] siia!&quot; :Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma. :&quot;Noh!&quot; käratas Kingpool uuesti. &quot;Kaua ma ootan?&quot; :Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1466" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas:
:&quot;[[Hiir]] siia!&quot;
:Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma.
:&quot;Noh!&quot; käratas Kingpool uuesti. &quot;Kaua ma ootan?&quot;
:Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda.
:&quot;Teie juhmard!&quot; hüüdis ta. &quot;Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!&quot;
:Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid [[auraha]]sid rinnas kannavad.
:&quot;Ega siis mina midagi,&quot; pomises ta lepitavalt. &quot;Mina täidan ju ainult käsku.&quot;
:Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas:
:&quot;Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata...&quot;
:Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule.
:&quot;Õnnelikku reisi,&quot; ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>f8xpayq05ywc9wy6nqabr3k64e85y1c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88265</id>
      <parentid>88264</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T15:48:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Psühholoogia]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1495" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas:
:&quot;[[Hiir]] siia!&quot;
:Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma.
:&quot;Noh!&quot; käratas Kingpool uuesti. &quot;Kaua ma ootan?&quot;
:Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda.
:&quot;Teie juhmard!&quot; hüüdis ta. &quot;Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!&quot;
:Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid [[auraha]]sid rinnas kannavad.
:&quot;Ega siis mina midagi,&quot; pomises ta lepitavalt. &quot;Mina täidan ju ainult käsku.&quot;
:Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas:
:&quot;Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata...&quot;
:Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule.
:&quot;Õnnelikku reisi,&quot; ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]</text>
      <sha1>rzop8br4d40i1rbzoapnpad3spn4s9b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88415</id>
      <parentid>88265</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T00:14:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1689" xml:space="preserve">'''Enesekehtestamine''' on käitumisstiil, milles väljendatakse selgelt, soovitatavalt mina-sõnumina oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest, ühtlasi võimaldades suhtluse teisel osapoolel teha sedasama.

==Proosa==
* Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas:
:&quot;[[Hiir]] siia!&quot;
:Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma.
:&quot;Noh!&quot; käratas Kingpool uuesti. &quot;Kaua ma ootan?&quot;
:Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda.
:&quot;Teie juhmard!&quot; hüüdis ta. &quot;Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!&quot;
:Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid [[auraha]]sid rinnas kannavad.
:&quot;Ega siis mina midagi,&quot; pomises ta lepitavalt. &quot;Mina täidan ju ainult käsku.&quot;
:Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas:
:&quot;Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata...&quot;
:Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule.
:&quot;Õnnelikku reisi,&quot; ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]</text>
      <sha1>6boyjhhuirc164r32pdu1b2l0b49nc1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Auraha</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18672</id>
    <revision>
      <id>88266</id>
      <timestamp>2022-07-25T15:48:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas: :&quot;[[Hiir]] siia!&quot; :Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma. :&quot;Noh!&quot; käratas Kingpool uuesti. &quot;Kaua ma ootan?&quot; :Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1459" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas:
:&quot;[[Hiir]] siia!&quot;
:Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma.
:&quot;Noh!&quot; käratas Kingpool uuesti. &quot;Kaua ma ootan?&quot;
:Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda.
:&quot;Teie juhmard!&quot; hüüdis ta. &quot;Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!&quot;
:Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid aurahasid rinnas kannavad.
:&quot;Ega siis mina midagi,&quot; pomises ta lepitavalt. &quot;Mina täidan ju ainult käsku.&quot;
:Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas:
:&quot;Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata...&quot;
:Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule.
:&quot;Õnnelikku reisi,&quot; ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>116f6avfnvscbslvoysd2kihnm9s0hc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Medaljon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18673</id>
    <revision>
      <id>88274</id>
      <timestamp>2022-07-25T16:07:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Samas aga pahvatas Sammalhabe: :&quot;Mis siin enam pingutada! Medaljon!“ :&quot;Õige!&quot; hüüatas Muhv. &quot;Medaljon! Muidugi medaljon!&quot; :Ta hüppas laua tagant püsti ja tormas uksest välja, et [[harakas|haraka]] [[varakamber|varakambrist]] leitud medaljoni autost ära tuua. :Noorperenaine vaatas tähelepanelikult Sammalhabemele otsa. :&quot;Mis medaljonist te rääkisite?&quot; küsis ta tõsinedes. :&quot;Üks hetk, palun,&quot; tegi Sammalhabe kelmika näo. &quot;Kohe selgub kõik.&quot; :Ning...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1374" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Samas aga pahvatas Sammalhabe:
:&quot;Mis siin enam pingutada! Medaljon!“
:&quot;Õige!&quot; hüüatas Muhv. &quot;Medaljon! Muidugi medaljon!&quot;
:Ta hüppas laua tagant püsti ja tormas uksest välja, et [[harakas|haraka]] [[varakamber|varakambrist]] leitud medaljoni autost ära tuua.
:Noorperenaine vaatas tähelepanelikult Sammalhabemele otsa.
:&quot;Mis medaljonist te rääkisite?&quot; küsis ta tõsinedes.
:&quot;Üks hetk, palun,&quot; tegi Sammalhabe kelmika näo. &quot;Kohe selgub kõik.&quot;
:Ning vaevalt jõudis noorperenaine Kingpoole kausikese kolmandat korda [[moos]]i täis tõsta, kui Muhv oli juba tagasi. Ta kõigutas keti otsas rippuvat medaljoni tähendusrikkalt käes ja küsis võidukalt:
:&quot;Kes ütleb ära, mis [[pilt]] siin sees on?&quot;
:Pisut aega valitses vaikus. Siis sosistas noorperenaine vapustatult:
:&quot;See medaljon on meie [[perekond|perekonna]] aare ja seal sees on minu [[vanavanaema]] pilt. Ma kandsin medaljoni alati kaelas, kuni see ühel õnnetul päeval salapäraselt kaduma läks.&quot;
:&quot;Ja tänasel õnnelikul päeval saate te oma aarde jälle kätte,&quot; ütles Muhv ning ulatas medaljoni noorperenaisele. &quot;Te olete oma vanavanaemaga muide äärmiselt sarnane.&quot; (lk 160)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Ehted]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>42qzw2r69sq8yn0ttw4l5axu7la0qfz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88293</id>
      <parentid>88274</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:00:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2161" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Kui ilus [[pilt]] siin sees on!&quot; ütles Muhv medaljoni avades. &quot;Missugune kaunis noor [[naine]]!&quot;
:&quot;Ta sulges silmad ja hakkas äkilise tundepuhangu mõjul luuletama:
:
:''&quot;Sa [[naeratus|naeratad]], su [[hambad]] on nii valged''
:''ja õrnalt õhetavad roosad palged!&quot;''
:
:Nüüd kummardusid ka Sammalhabe ja Kingpool medaljonipilti lähemalt vaatama.
:&quot;Hm,&quot; tõmbas Sammalhabe otsaesise mõtlikult kurdu. &quot;Mul on niisugune tunne, nagu oleksin ma selle inimesega tuttav.&quot;
:Kuid Kingpool ütles:
:&quot;Sa vaata, missuguseid vanaaegseid riideid see naine kannab! Kui sa teda tõesti tunneksid, siis peaks sul oma paarsada aastat turjal olema!&quot;
:Nüüd nägi ka Sammalhabe, et naise [[riietus]] pidi kuuluma vähemalt eelmisse sajandisse ja sedasama võis öelda [[soeng]]u kohta. (lk 147)
* Samas aga pahvatas Sammalhabe:
:&quot;Mis siin enam pingutada! Medaljon!“
:&quot;Õige!&quot; hüüatas Muhv. &quot;Medaljon! Muidugi medaljon!&quot;
:Ta hüppas laua tagant püsti ja tormas uksest välja, et [[harakas|haraka]] [[varakamber|varakambrist]] leitud medaljoni autost ära tuua.
:Noorperenaine vaatas tähelepanelikult Sammalhabemele otsa.
:&quot;Mis medaljonist te rääkisite?&quot; küsis ta tõsinedes.
:&quot;Üks hetk, palun,&quot; tegi Sammalhabe kelmika näo. &quot;Kohe selgub kõik.&quot;
:Ning vaevalt jõudis noorperenaine Kingpoole kausikese kolmandat korda [[moos]]i täis tõsta, kui Muhv oli juba tagasi. Ta kõigutas keti otsas rippuvat medaljoni tähendusrikkalt käes ja küsis võidukalt:
:&quot;Kes ütleb ära, mis [[pilt]] siin sees on?&quot;
:Pisut aega valitses vaikus. Siis sosistas noorperenaine vapustatult:
:&quot;See medaljon on meie [[perekond|perekonna]] aare ja seal sees on minu [[vanavanaema]] pilt. Ma kandsin medaljoni alati kaelas, kuni see ühel õnnetul päeval salapäraselt kaduma läks.&quot;
:&quot;Ja tänasel õnnelikul päeval saate te oma aarde jälle kätte,&quot; ütles Muhv ning ulatas medaljoni noorperenaisele. &quot;Te olete oma vanavanaemaga muide äärmiselt sarnane.&quot; (lk 160)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Ehted]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>qg1oz0yram01djeonsy6crbh7s9i46t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taassünd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18674</id>
    <redirect title="Uuestisünd" />
    <revision>
      <id>88282</id>
      <timestamp>2022-07-25T16:48:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Uuestisünd]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" xml:space="preserve">#suuna [[Uuestisünd]]</text>
      <sha1>pkxm7f2f3ufu3yjufn956u3mhu8jkqa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trühvelkompvek</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18675</id>
    <revision>
      <id>88284</id>
      <timestamp>2022-07-25T16:49:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * See oli tiibade sahin, mis neile kõrvu kostis, ja küüniste krabin, &lt;!--//--&gt;mis tegi nad tähelepanelikuks. Ning siis kukkus midagi nõrgalt potsatades [[varakamber|varakambri]] põrandale. :[[Harakas]] oli tulnud [[varandus]]ele lisa tooma! :Ta ei osanud arvatagi, et võib siin naksitralle kohata, ja märkas neid alles pärast seda, kui oli oma saagi noka vahelt lahti lasknud. Nüüd tõstis ta küll koletut kisa, aga sellest polnud enam mingit abi. Juba o...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1617" xml:space="preserve">
==Proosa==
* See oli tiibade sahin, mis neile kõrvu kostis, ja küüniste krabin, &lt;!--//--&gt;mis tegi nad tähelepanelikuks. Ning siis kukkus midagi nõrgalt potsatades [[varakamber|varakambri]] põrandale.
:[[Harakas]] oli tulnud [[varandus]]ele lisa tooma!
:Ta ei osanud arvatagi, et võib siin naksitralle kohata, ja märkas neid alles pärast seda, kui oli oma saagi noka vahelt lahti lasknud. Nüüd tõstis ta küll koletut kisa, aga sellest polnud enam mingit abi. Juba oli Sammalhabe jõudnud ennast püsti ajada ja kummardus vargasaaki lähemalt vaatama.
:&quot;Trühvelkompvek!&quot; hüüdis ta üllatatult.
:See sõna tegi nagu imeväel ka Muhvile ja Kingpoolele jalad alla.
:&quot;Või trühvelkömpvek,&quot; kordas Kingpool, ei saanud aga edasi enam midagi öeldud, sest hakkas vahetpidamata neelatama.
:&quot;Jagame kolmeks,&quot; ütles Muhv lühidalt.
:Rõõmsast erutusest värisevate kätega võttis Sammalhabe trühvelkompveki läikiva paberi seest välja ja lõikas selle Kingpoole [[Taskunuga|taskunoaga]] kolmeks võrdseks osaks. Ning siis lõi igaüks oma tükile hambad sisse.
:&quot;Trühvel teeb kohe teise tuju,&quot; mõmises Muhv.
:&quot;Jajah,&quot; nõustus Sammalhabe. &quot;Ja annab ikka jõudu ka.&quot;
:Trühvelkompvek mõjus naksitrallidele tõesti imepäraselt hästi. Nad tundsid, kuidas [[elujõud]] liikmetesse iga suutäiega tagasi tuli, ja kui magus söömaaeg lõpule jõudis, olid nad otsekui uuesti sündinud. (lk 150-151)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Maiustused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>k9xc32s9fzj2ng69i2bon2hnkqb46q6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tordilabidas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18676</id>
    <revision>
      <id>88301</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:07:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== *&quot;Või et meie siis oleme [[varakamber|varakambris]],&quot; vangutas Kingpool pead. :Ta tõusis püsti ja vaatas imestunult metallist eset oma käes. Magadeski ei olnud ta selle varrest lahti lasknud. Ja alles nüüd ärkas ta lõplikult üles. Talle tuli kõik meelde ning ta hüüatas:&lt;!--//--&gt; :&quot;Ahaa, seesama [[kellu]], millega ma rotile vastu pead virutasin!&quot; :&quot;Mitte kellu, vaid tordilabidas,&quot; parandas Sammalhabe heatahtlikult muiates. &quot;Me ei teadnudki, et sa sell...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1017" xml:space="preserve">
==Proosa==
*&quot;Või et meie siis oleme [[varakamber|varakambris]],&quot; vangutas Kingpool pead.
:Ta tõusis püsti ja vaatas imestunult metallist eset oma käes. Magadeski ei olnud ta selle varrest lahti lasknud. Ja alles nüüd ärkas ta lõplikult üles. Talle tuli kõik meelde ning ta hüüatas:&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ahaa, seesama [[kellu]], millega ma rotile vastu pead virutasin!&quot;
:&quot;Mitte kellu, vaid tordilabidas,&quot; parandas Sammalhabe heatahtlikult muiates. &quot;Me ei teadnudki, et sa sellega rotile pihta andsid, nägime ainult, kuidas [[rott]] kukkus.&quot;
:Kingpool silmitses oma löögiriista nüüd pisut lähemalt.
:&quot;No muidugi tordilabidas!&quot; rõõmustas ta. &quot;Ma ei usu, et keegi oleks kunagi enne mind mõnele rotile tordilabidaga pähe virutanud. Selles suhtes olen ma siis nõnda-ütelda [[teerajaja]]!&quot; (lk 143-144)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Toidunõud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>8s18r0w4eiv1jave21iz5dqvhhznqh3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88302</id>
      <parentid>88301</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:07:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Toidunõud]]; lisatud [[Kategooria:Esemed]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1013" xml:space="preserve">
==Proosa==
*&quot;Või et meie siis oleme [[varakamber|varakambris]],&quot; vangutas Kingpool pead.
:Ta tõusis püsti ja vaatas imestunult metallist eset oma käes. Magadeski ei olnud ta selle varrest lahti lasknud. Ja alles nüüd ärkas ta lõplikult üles. Talle tuli kõik meelde ning ta hüüatas:&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ahaa, seesama [[kellu]], millega ma rotile vastu pead virutasin!&quot;
:&quot;Mitte kellu, vaid tordilabidas,&quot; parandas Sammalhabe heatahtlikult muiates. &quot;Me ei teadnudki, et sa sellega rotile pihta andsid, nägime ainult, kuidas [[rott]] kukkus.&quot;
:Kingpool silmitses oma löögiriista nüüd pisut lähemalt.
:&quot;No muidugi tordilabidas!&quot; rõõmustas ta. &quot;Ma ei usu, et keegi oleks kunagi enne mind mõnele rotile tordilabidaga pähe virutanud. Selles suhtes olen ma siis nõnda-ütelda [[teerajaja]]!&quot; (lk 143-144)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>p0guc4myoufw9rse8lfutwaylp9h9qh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Puuõõnsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18677</id>
    <revision>
      <id>88306</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:12:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Vaistlikult, midagi mõtlemata, ronis Kingpool teisele poole tüve. Ja siin nägi ta äkki ümarat avaust. :Puuõõnsus! :Ei mingit kõhklemist enam — sisse sealt! Kiiresti puuõõnde ja kõik! :Kingpoolele lõi vastu kosutav [[jahedus]]. Ta kobas käsikaudu ringi, sest pärast eredat [[päikesepaiste]]t ei tahtnud silmad puuõõnsuses valitseva [[pimedus]]ega harjuda. :Kuid palju ei olnud talle aega antud. Juba torkas [[rott]]ki oma koonu ümarast avausest...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1263" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Vaistlikult, midagi mõtlemata, ronis Kingpool teisele poole tüve. Ja siin nägi ta äkki ümarat avaust.
:Puuõõnsus!
:Ei mingit kõhklemist enam — sisse sealt! Kiiresti puuõõnde ja kõik!
:Kingpoolele lõi vastu kosutav [[jahedus]]. Ta kobas käsikaudu ringi, sest pärast eredat [[päikesepaiste]]t ei tahtnud silmad puuõõnsuses valitseva [[pimedus]]ega harjuda.
:Kuid palju ei olnud talle aega antud. Juba torkas [[rott]]ki oma koonu ümarast avausest sisse. Pimeduse tõttu ei võinud ta Kingpoolt näha, seda kiiremini liikudes aga vedasid ta sõõrmed õhku.
:Samal silmapilgul puudutas Kingpoole käsi mingit metallist eset. Ja vaata imet — sel esemel oli [[vars]]ki taga. Paras vars, millest kinni haarata. Ese meenutas [[kellu]]t, müürseppade tööriista, kuid Kingpoolel polnud praegu aega selle täpse otstarbe üle järele mõelda. Temal läks kellu moodi asja praegu vaid üheks otstarbeks vaja.
:Ta haaras varrest kahe käega kinni, tõstis eseme kõrgele õhku ja virutas sellega kõigest jõust rotile pähe. (lk 141)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Ruumid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>q47m5glc1egmncvcppyjldrk8vlmpkb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naksitrallid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18678</id>
    <revision>
      <id>88307</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:18:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Sammalhabe tänavakunstnik Edward von Lõnguse kujutatuna. 2018. aasta mai, Lossi 36, Riigikohtu vastas.jpg|pisi|Sammalhabe tänavakunstnik [[Edward von Lõngus]]e kujutatuna, 2018.]] '''&quot;Naksitrallid&quot;''' on [[Eno Raud|Eno Raua]] lastejutustus, mille esimene raamat ilmus 1972 ja teine 1975. Selle jätk on &quot;[[Jälle need naksitrallid]]&quot; (1979-1982). Teose peategelased ehk naksitrallid on ökoterroristid Muhv, Sammalhabe ja Kingpool.  ==Tsitaadid== Tsitaadid mõlemat r...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13042" xml:space="preserve">[[Pilt:Sammalhabe tänavakunstnik Edward von Lõnguse kujutatuna. 2018. aasta mai, Lossi 36, Riigikohtu vastas.jpg|pisi|Sammalhabe tänavakunstnik [[Edward von Lõngus]]e kujutatuna, 2018.]]
'''&quot;Naksitrallid&quot;''' on [[Eno Raud|Eno Raua]] lastejutustus, mille esimene raamat ilmus 1972 ja teine 1975. Selle jätk on &quot;[[Jälle need naksitrallid]]&quot; (1979-1982). Teose peategelased ehk naksitrallid on ökoterroristid Muhv, Sammalhabe ja Kingpool.

==Tsitaadid==
Tsitaadid mõlemat raamatut sisaldavast koondväljaandest: [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, 1984.

===Esimene raamat===

* &quot;Kodu, kodu ...&quot; sosistas Kingpool äraoleval ilmel. &quot;See sõna kõlab mu kõrvus veel magusamalt kui šokolaadijäätis. Lõpuks olen ma siis ometigi oma pikkadelt rännuteedelt koju jõudnud!&quot; (lk 10)
* &quot;No siis on meil ju kõik mured murtud!&quot; rõõmustas Kingpool.
:Aga vaevalt sai ta seda öelnud, kui teda tabas tugev köhahoog. Ta rappus köha käes päris tükk aega, enne kui sai viimaks jälle sõna suust.
:&quot;See köha tuleb külmetamisest,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Sa pead katsuma edaspidi vähem jäätist süüa.&quot;
:&quot;Täitsa õige,&quot; nõustus Kingpool ikka veel kõõksudes. &quot;Jäätis on kõige kurja juur. Iga kord, kui ma seda äraneetud jäätist maitsen, hakkab köhaga üks igavene jant peale.&quot;
:&quot;Aga miks sa siis jäätise tarvitamisest üldse ei loobu, kui see sulle nii halvasti mõjub?&quot; tundis Muhv huvi. &quot;On ju olemas ka mitmesuguseid teisi maiustusi.&quot;
:&quot;Nagu näiteks kissell,&quot; muigas Kingpool pilklikult. &quot;Ma ei saa ju ometi eluaeg ainult kisselli süüa.&quot; (lk 11)
* &quot;Kas see põdrasamblatee on väga mõru?&quot; küsis Kingpool vaikselt.
:&quot;Hirmus mõru,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Mõruduses ei pea sa pettuma. Kui järele mõelda, siis ma ei teagi ühtegi teist rohtu, mis oleks nii kosutavalt mõru kui põdrasamblatee.&quot; (lk 16)
* &quot;Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub,&quot; otsustas Muhv viimaks. &quot;Nii suurel liiklusummikul peab igatahes olema mingi põhjus.&quot;
:&quot;Põhjuseks pole muud kui eemaldumine loodusest,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad mugavaks. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam tänavatele üldse ära ei mahu.&quot; (lk 17)
* &quot;Ma palun teid mitte erutuda,&quot; ütles Muhv lepitavalt. &quot;Erutusest ei tule kunagi midagi head ja minul näiteks lähevad erutuse &lt;!--//--&gt;korral mitmesugused asjad väga kergesti segamini.&quot; (lk 17-18)
* &quot;Mina armastan samuti loomi,&quot; lisas Sammalhabe. &quot;Ning ma armastan neid isegi väga. Kuid ma leian ka, et isegi kõige palavamal armastusel peaks ikkagi olema mingisugune piir.&quot; (lk 18)
* Kõige esimesena hüppas aga autost välja Kingpool. Ta sidus oma mänguhiire auto tagant lahti, pühkis ta tolmust puhtaks ja hüüdis pidulikult:
:&quot;Kas teate, naksitrallid, mis tähendab õnn? õnn tähendab seda, et su mänguhiir on ikka ilusasti alles, olgugi ta rattad natuke rohkem kulunud!&quot; (lk 30)
* &quot;Kahtlemata,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kuid sina, Kingpool, tähistad tänast tähtsat päeva kõigepealt sellega, et jood ära põdrasamblatee, mis ma sinu jaoks hoole ja armastusega keetsin.&quot;
:&quot;Kas kõik?&quot; küsis Kingpool õnnetult
:&quot;Kõik,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Viimse tilgani.&quot;
:Ta läks ja tõi autost keedupoti ning surus selle otsustavalt Kingpoolele kätte.
:&quot;See pole õiglane,&quot; ajas Kingpool ikka veel vastu. &quot;Linnas on rinnalapsed ilma piimata, aga minusugune vana hulkur võib samal ajal juua õilsat põdrasamblateed nagu vett. Mu südametunnistus ei või niisugust asja lubada, minu meelest on see rinnalaste suhtes õudselt ülekohtune.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ära keeruta,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Esiteks on sul köha ja teiseks on põdrasamblatee niivõrd mõru, et ükski normaalne rinnalaps ei võtaks seda suu sissegi.&quot;
:Kingpool silmitses auravat põdrasamblateed suurima vastumeelsusega.
:&quot;Ah niivõrd mõru,&quot; kordas ta vaikselt ja hakkas siis köhima. (lk 31-32)
* &quot;Palav hakkab,&quot; ütles Muhv viimaks. &quot;Ja palavus teeb mu alati nagu veidi uniseks.&quot;
:&quot;Eks viska oma muhv seljast maha,&quot; soovitas Kingpool.
:Aga Muhv raputas pead.
:&quot;Paraku pole see võimalik,&quot; ütles ta. &quot;Mul on ju niisugune nimi. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv.&quot;
:Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34)
* &quot;Mina linnadest eriti ei hooli,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Minu meelest ei tasukski siin linnakivide vahel peatuda. Ilm on ilus ja loodus ju otsekui kutsub meid oma rüppe.&quot; (lk 42)
* &quot;Siin on tõepoolest hea ja rahulik,&quot; ütles Muhv, kui nad autost olid välja astunud. &quot;Ma hakkan üha rohkem aru saama, miks Sammalhabe nii väga loodust armastab. Isegi mure on sõbralikus looduses hoopiski kergem kanda.&quot; (lk 51)
* [Kingpool:] Linnulaulu nimel on mu armas hiireke valmis ükskõik missuguseks ohvriks. (lk 54)
* &quot;Ma arvan, et tänaseks on meil askeldustest küllalt,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Päev kaldub juba õhtusse ja pealegi on mu ristluud kaevamisest täitsa kanged.&quot;
:&quot;Raiumine jälle mõjub rohkem õlalihastele,” leidis Muhv. &quot;Ausalt öeldes ei jõuaks ma täna küll enam sõrmegi liigutada.&quot;
:&quot;Minul on sõrmede poolest kõik enam-vähem korras,&quot; ütles Kingpool. &quot;Aga varbaid ei liigutaks ma praegu küll miski hinna eest. Loodusel on see pisike viga, et ta kipub varbaid valusaks torkima.&quot; (lk 55)
* &quot;Mulle meeldivad hirmsasti igasugused uurimisretked,&quot; ütles Kingpool. &quot;See on hiigla vahva, kui saab midagi uurida.&quot;
:Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
:&quot;Tee peal on jäljed,&quot; ütles ta. &quot;Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; nõustus Kingpool. &quot;Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki.&quot; (lk 62)
* Nad hakkasid kuuldud hääle suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid pisaratest märjad ning tal oli terve näputäis kirju käes.
:&quot;Mis sa siin ometi teed?&quot; küsis Sammalhabe kaastundlikult.
:Muhv hakkas uuesti nuuksuma.
:&quot;Ma olen nii üksik,&quot; luksus ta. &quot;Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud.&quot;
:&quot;Ah sina oled üksik!&quot; sai Kingpool vihaseks. &quot;Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja sõbrad, või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!&quot;
:&quot;Palun vabandust,&quot; ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. &quot;Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all.&quot;
:&quot;Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!&quot; vangutas Sammalhabe pead.
:&quot;Eks kuulake ise,&quot; ohkas Muhv. „Siis te ehk mõistate mind paremini!&quot;
:Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema.
:&quot;Kallis Muhv!&quot; luges ta. &quot;Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra...&quot;
:Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama.
:&quot;Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!&quot; ohkas Sammalhabe. &quot;Mis mõte sellel on?&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ei olegi mõtet,&quot; nuttis Muhv. &quot;Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama.&quot;
:&quot;Selle tobeda harjumuse me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. &quot;Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta luuletusi, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti lõkke juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega.&quot;
:&quot;Mulle meeldivad eriti loodusluuletused,&quot; ütles Sammalhabe.
:Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud.
:&quot;Ma tänan teid, sõbrad!&quot; hüüdis ta säravi silmi. &quot;Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan luuletajaks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis magusat kurbust ja valu!&quot;
:&quot;Mina eelistaksin siiski magusat kooki koos magusa kakaoga,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kõigepealt tuleb ikka kass vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub.&quot; (lk 80-81)

===Teine raamat===

* Äraseletatud ilmel mõõtis Kingpool pilguga põõsaid ja puid, katsudes kindlaks teha, kui palju need tema lapsepõlvest saadik olid suuremaks sirgunud. See polnudki muuseas eriti lihtne, sest eks olnud ka tema ise ju vahepeal mõnevõrra kasvanud, kuigi just mitte hiiglaslikult. Mis puutub näiteks kividesse ja kändudesse, siis ei tundunud need talle enam hoopiski nii võimsad ja vägevad kui kaugetel lapsepõlveaegadel.
:&quot;Iga lapike maad on mulle siin tuttav,&quot; ütles Kingpool nukralt. &quot;Tuttav ja ühtlasi ka võõras.&quot;
:&quot;Kõik muutub,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Niisugune on kord juba looduse seadus. Ka tähed taevas ei ole igavesed.&quot; (lk 96)
* Sammalhabe tundis kergendusega, et hirm annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi.
:&quot;Jäta juba ükskord järele,&quot; manitses Sammalhabe Kingpoolt. &quot;Esiteks vähendab värisemine eneseväärikust ja teiseks paneb see mu habeme tudisema just nagu mõnel vanakesel.&quot;
:&quot;Aga see...&quot; läksid Kingpoole, häälepaelad lõpuks kuidagimoodi lahti. &quot;See-see-see on rästik, kes seal rohu sees vingerdab! Ma astusin talle peale, ausõna!&quot;
:Sammalhabeme hääl muutus korrapealt kalgiks.
:&quot;Sa astusid rästikulf peale!&quot; hüüatas ta etteheitvalt ja lükkas Kingpoole hoolimatu liigutusega oma habeme alt välja. &quot;Kus su silmad küll ometi olid, sa pimeloom!&quot;
:Ning juba tõttas Sammalhabe sinnapoole, kus rohi liikus. Mõne silmapilgu pärast kummardus ta rästiku kohale ja rääkis hellalt:
:&quot;Sa pisikene! Muidugi on see rumal Kingpool sulle peale astunud, sellepärast sa niiviisi sipledki. Oma koledate paljaste varvastega on see Kingpool sind sõtkunud! Ta on tõesti väga rumal. Aga ega ta siis meelega kah sulle häda ei teinud. Anname Kingpoolele andeks, eks ole?&quot; (lk 99)
* Kui Sammalhabe küla vahele jõudis, hakkasid koerad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte hingeelu üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust tähelepanu pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan sünnipäevakringlit, ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid segadusse. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav loodusnähtus, mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* Auto hakkas liikuma ja varsti jäid lossivaremed selja taha. Nüüd oli naksitrallidel viimane kui ängistuseraas rinnust kadunud.
:&quot;[[Vabadus]],&quot; ütles Sammalhabe hardalt. &quot;Ma mõistan alles praegu, mida see sõna tõeliselt tähendab.&quot;
:&quot;Ja kas te ka tunnete, kuidas vabadus [[lõhn]]ab,&quot; naeratas Kingpool ning liigutas seekord varvaste asemel ninasõõrmeid. &quot;Ma ei tea ühtegi teist asja, mis lõhnaks nii magusasti kui vabadus.&quot; (lk 156)
* Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari.
:&quot;Selge,&quot; ütles ta siis. &quot;Puulehed... No muidugi!&quot;
:Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab.
:&quot;Vaadake seda,&quot; ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. &quot;See on [[röövik]]uid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. [[Loodus]]e [[tasakaal]] on rikutud.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; imestas Kingpool. &quot;Missugune tasakaal?&quot;
:&quot;Looduses on ju kõik omavahel seotud,&quot; rääkis Sammalhabe edasi. &quot;[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid.&quot; (lk 176)
* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:LOODUSES PEAB VALITSEMA TASAKAAL!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)


[[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>0hp4mj33yd5fzjjgzlwl539826lz2t7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88308</id>
      <parentid>88307</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:18:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tsitaadid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13038" xml:space="preserve">[[Pilt:Sammalhabe tänavakunstnik Edward von Lõnguse kujutatuna. 2018. aasta mai, Lossi 36, Riigikohtu vastas.jpg|pisi|Sammalhabe tänavakunstnik [[Edward von Lõngus]]e kujutatuna, 2018.]]
'''&quot;Naksitrallid&quot;''' on [[Eno Raud|Eno Raua]] lastejutustus, mille esimene raamat ilmus 1972 ja teine 1975. Selle jätk on &quot;[[Jälle need naksitrallid]]&quot; (1979-1982). Teose peategelased ehk naksitrallid on ökoterroristid Muhv, Sammalhabe ja Kingpool.

==Tsitaadid==
Tsitaadid mõlemat raamatut sisaldavast koondväljaandest: [[Eno Raud]], &quot;Naksitrallid&quot;, 1984.

===Esimene raamat===

* &quot;Kodu, kodu ...&quot; sosistas Kingpool äraoleval ilmel. &quot;See sõna kõlab mu kõrvus veel magusamalt kui šokolaadijäätis. Lõpuks olen ma siis ometigi oma pikkadelt rännuteedelt koju jõudnud!&quot; (lk 10)
* &quot;No siis on meil ju kõik mured murtud!&quot; rõõmustas Kingpool.
:Aga vaevalt sai ta seda öelnud, kui teda tabas tugev köhahoog. Ta rappus köha käes päris tükk aega, enne kui sai viimaks jälle sõna suust.
:&quot;See köha tuleb külmetamisest,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Sa pead katsuma edaspidi vähem jäätist süüa.&quot;
:&quot;Täitsa õige,&quot; nõustus Kingpool ikka veel kõõksudes. &quot;Jäätis on kõige kurja juur. Iga kord, kui ma seda äraneetud jäätist maitsen, hakkab köhaga üks igavene jant peale.&quot;
:&quot;Aga miks sa siis jäätise tarvitamisest üldse ei loobu, kui see sulle nii halvasti mõjub?&quot; tundis Muhv huvi. &quot;On ju olemas ka mitmesuguseid teisi maiustusi.&quot;
:&quot;Nagu näiteks kissell,&quot; muigas Kingpool pilklikult. &quot;Ma ei saa ju ometi eluaeg ainult kisselli süüa.&quot; (lk 11)
* &quot;Kas see põdrasamblatee on väga mõru?&quot; küsis Kingpool vaikselt.
:&quot;Hirmus mõru,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Mõruduses ei pea sa pettuma. Kui järele mõelda, siis ma ei teagi ühtegi teist rohtu, mis oleks nii kosutavalt mõru kui põdrasamblatee.&quot; (lk 16)
* &quot;Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub,&quot; otsustas Muhv viimaks. &quot;Nii suurel liiklusummikul peab igatahes olema mingi põhjus.&quot;
:&quot;Põhjuseks pole muud kui eemaldumine loodusest,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad mugavaks. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam tänavatele üldse ära ei mahu.&quot; (lk 17)
* &quot;Ma palun teid mitte erutuda,&quot; ütles Muhv lepitavalt. &quot;Erutusest ei tule kunagi midagi head ja minul näiteks lähevad erutuse &lt;!--//--&gt;korral mitmesugused asjad väga kergesti segamini.&quot; (lk 17-18)
* &quot;Mina armastan samuti loomi,&quot; lisas Sammalhabe. &quot;Ning ma armastan neid isegi väga. Kuid ma leian ka, et isegi kõige palavamal armastusel peaks ikkagi olema mingisugune piir.&quot; (lk 18)
* Kõige esimesena hüppas aga autost välja Kingpool. Ta sidus oma mänguhiire auto tagant lahti, pühkis ta tolmust puhtaks ja hüüdis pidulikult:
:&quot;Kas teate, naksitrallid, mis tähendab õnn? õnn tähendab seda, et su mänguhiir on ikka ilusasti alles, olgugi ta rattad natuke rohkem kulunud!&quot; (lk 30)
* &quot;Kahtlemata,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kuid sina, Kingpool, tähistad tänast tähtsat päeva kõigepealt sellega, et jood ära põdrasamblatee, mis ma sinu jaoks hoole ja armastusega keetsin.&quot;
:&quot;Kas kõik?&quot; küsis Kingpool õnnetult
:&quot;Kõik,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Viimse tilgani.&quot;
:Ta läks ja tõi autost keedupoti ning surus selle otsustavalt Kingpoolele kätte.
:&quot;See pole õiglane,&quot; ajas Kingpool ikka veel vastu. &quot;Linnas on rinnalapsed ilma piimata, aga minusugune vana hulkur võib samal ajal juua õilsat põdrasamblateed nagu vett. Mu südametunnistus ei või niisugust asja lubada, minu meelest on see rinnalaste suhtes õudselt ülekohtune.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ära keeruta,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Esiteks on sul köha ja teiseks on põdrasamblatee niivõrd mõru, et ükski normaalne rinnalaps ei võtaks seda suu sissegi.&quot;
:Kingpool silmitses auravat põdrasamblateed suurima vastumeelsusega.
:&quot;Ah niivõrd mõru,&quot; kordas ta vaikselt ja hakkas siis köhima. (lk 31-32)
* &quot;Palav hakkab,&quot; ütles Muhv viimaks. &quot;Ja palavus teeb mu alati nagu veidi uniseks.&quot;
:&quot;Eks viska oma muhv seljast maha,&quot; soovitas Kingpool.
:Aga Muhv raputas pead.
:&quot;Paraku pole see võimalik,&quot; ütles ta. &quot;Mul on ju niisugune nimi. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv.&quot;
:Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34)
* &quot;Mina linnadest eriti ei hooli,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Minu meelest ei tasukski siin linnakivide vahel peatuda. Ilm on ilus ja loodus ju otsekui kutsub meid oma rüppe.&quot; (lk 42)
* &quot;Siin on tõepoolest hea ja rahulik,&quot; ütles Muhv, kui nad autost olid välja astunud. &quot;Ma hakkan üha rohkem aru saama, miks Sammalhabe nii väga loodust armastab. Isegi mure on sõbralikus looduses hoopiski kergem kanda.&quot; (lk 51)
* [Kingpool:] Linnulaulu nimel on mu armas hiireke valmis ükskõik missuguseks ohvriks. (lk 54)
* &quot;Ma arvan, et tänaseks on meil askeldustest küllalt,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Päev kaldub juba õhtusse ja pealegi on mu ristluud kaevamisest täitsa kanged.&quot;
:&quot;Raiumine jälle mõjub rohkem õlalihastele,” leidis Muhv. &quot;Ausalt öeldes ei jõuaks ma täna küll enam sõrmegi liigutada.&quot;
:&quot;Minul on sõrmede poolest kõik enam-vähem korras,&quot; ütles Kingpool. &quot;Aga varbaid ei liigutaks ma praegu küll miski hinna eest. Loodusel on see pisike viga, et ta kipub varbaid valusaks torkima.&quot; (lk 55)
* &quot;Mulle meeldivad hirmsasti igasugused uurimisretked,&quot; ütles Kingpool. &quot;See on hiigla vahva, kui saab midagi uurida.&quot;
:Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
:&quot;Tee peal on jäljed,&quot; ütles ta. &quot;Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; nõustus Kingpool. &quot;Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki.&quot; (lk 62)
* Nad hakkasid kuuldud hääle suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid pisaratest märjad ning tal oli terve näputäis kirju käes.
:&quot;Mis sa siin ometi teed?&quot; küsis Sammalhabe kaastundlikult.
:Muhv hakkas uuesti nuuksuma.
:&quot;Ma olen nii üksik,&quot; luksus ta. &quot;Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud.&quot;
:&quot;Ah sina oled üksik!&quot; sai Kingpool vihaseks. &quot;Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja sõbrad, või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!&quot;
:&quot;Palun vabandust,&quot; ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. &quot;Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all.&quot;
:&quot;Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!&quot; vangutas Sammalhabe pead.
:&quot;Eks kuulake ise,&quot; ohkas Muhv. „Siis te ehk mõistate mind paremini!&quot;
:Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema.
:&quot;Kallis Muhv!&quot; luges ta. &quot;Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra...&quot;
:Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama.
:&quot;Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!&quot; ohkas Sammalhabe. &quot;Mis mõte sellel on?&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ei olegi mõtet,&quot; nuttis Muhv. &quot;Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama.&quot;
:&quot;Selle tobeda harjumuse me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. &quot;Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta luuletusi, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti lõkke juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega.&quot;
:&quot;Mulle meeldivad eriti loodusluuletused,&quot; ütles Sammalhabe.
:Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud.
:&quot;Ma tänan teid, sõbrad!&quot; hüüdis ta säravi silmi. &quot;Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan luuletajaks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis magusat kurbust ja valu!&quot;
:&quot;Mina eelistaksin siiski magusat kooki koos magusa kakaoga,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kõigepealt tuleb ikka kass vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub.&quot; (lk 80-81)

===Teine raamat===

* Äraseletatud ilmel mõõtis Kingpool pilguga põõsaid ja puid, katsudes kindlaks teha, kui palju need tema lapsepõlvest saadik olid suuremaks sirgunud. See polnudki muuseas eriti lihtne, sest eks olnud ka tema ise ju vahepeal mõnevõrra kasvanud, kuigi just mitte hiiglaslikult. Mis puutub näiteks kividesse ja kändudesse, siis ei tundunud need talle enam hoopiski nii võimsad ja vägevad kui kaugetel lapsepõlveaegadel.
:&quot;Iga lapike maad on mulle siin tuttav,&quot; ütles Kingpool nukralt. &quot;Tuttav ja ühtlasi ka võõras.&quot;
:&quot;Kõik muutub,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Niisugune on kord juba looduse seadus. Ka tähed taevas ei ole igavesed.&quot; (lk 96)
* Sammalhabe tundis kergendusega, et hirm annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi.
:&quot;Jäta juba ükskord järele,&quot; manitses Sammalhabe Kingpoolt. &quot;Esiteks vähendab värisemine eneseväärikust ja teiseks paneb see mu habeme tudisema just nagu mõnel vanakesel.&quot;
:&quot;Aga see...&quot; läksid Kingpoole, häälepaelad lõpuks kuidagimoodi lahti. &quot;See-see-see on rästik, kes seal rohu sees vingerdab! Ma astusin talle peale, ausõna!&quot;
:Sammalhabeme hääl muutus korrapealt kalgiks.
:&quot;Sa astusid rästikulf peale!&quot; hüüatas ta etteheitvalt ja lükkas Kingpoole hoolimatu liigutusega oma habeme alt välja. &quot;Kus su silmad küll ometi olid, sa pimeloom!&quot;
:Ning juba tõttas Sammalhabe sinnapoole, kus rohi liikus. Mõne silmapilgu pärast kummardus ta rästiku kohale ja rääkis hellalt:
:&quot;Sa pisikene! Muidugi on see rumal Kingpool sulle peale astunud, sellepärast sa niiviisi sipledki. Oma koledate paljaste varvastega on see Kingpool sind sõtkunud! Ta on tõesti väga rumal. Aga ega ta siis meelega kah sulle häda ei teinud. Anname Kingpoolele andeks, eks ole?&quot; (lk 99)
* Kui Sammalhabe küla vahele jõudis, hakkasid koerad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte hingeelu üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust tähelepanu pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan sünnipäevakringlit, ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid segadusse. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav loodusnähtus, mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* Auto hakkas liikuma ja varsti jäid lossivaremed selja taha. Nüüd oli naksitrallidel viimane kui ängistuseraas rinnust kadunud.
:&quot;[[Vabadus]],&quot; ütles Sammalhabe hardalt. &quot;Ma mõistan alles praegu, mida see sõna tõeliselt tähendab.&quot;
:&quot;Ja kas te ka tunnete, kuidas vabadus [[lõhn]]ab,&quot; naeratas Kingpool ning liigutas seekord varvaste asemel ninasõõrmeid. &quot;Ma ei tea ühtegi teist asja, mis lõhnaks nii magusasti kui vabadus.&quot; (lk 156)
* Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari.
:&quot;Selge,&quot; ütles ta siis. &quot;Puulehed... No muidugi!&quot;
:Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab.
:&quot;Vaadake seda,&quot; ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. &quot;See on [[röövik]]uid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. [[Loodus]]e [[tasakaal]] on rikutud.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; imestas Kingpool. &quot;Missugune tasakaal?&quot;
:&quot;Looduses on ju kõik omavahel seotud,&quot; rääkis Sammalhabe edasi. &quot;[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid.&quot; (lk 176)
* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:LOODUSES PEAB VALITSEMA TASAKAAL!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)


[[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>qw9b3vbcj2mze1536afk3ty6g8rap0i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88416</id>
      <parentid>88308</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T00:15:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12958" xml:space="preserve">[[Pilt:Graffiti in Tartu 03.JPG|pisi|Sammalhabe tänavakunstnik [[Edward von Lõngus]]e kujutatuna]]
'''&quot;Naksitrallid&quot;''' on [[Eno Raud|Eno Raua]] lastejutustus, mille esimene raamat ilmus 1972 ja teine 1975. Selle jätk on &quot;[[Jälle need naksitrallid]]&quot; (1979–1982). Teose peategelased ehk naksitrallid on ökoterroristid Muhv, Sammalhabe ja Kingpool.

==Tsitaadid==
Tsitaadid mõlemat raamatut sisaldavast koondväljaandest: [[Eno Raud]], &quot;Naksitrallid&quot;, 1984.

===Esimene raamat===

* &quot;Kodu, kodu ...&quot; sosistas Kingpool äraoleval ilmel. &quot;See sõna kõlab mu kõrvus veel magusamalt kui šokolaadijäätis. Lõpuks olen ma siis ometigi oma pikkadelt rännuteedelt koju jõudnud!&quot; (lk 10)
* &quot;No siis on meil ju kõik mured murtud!&quot; rõõmustas Kingpool.
:Aga vaevalt sai ta seda öelnud, kui teda tabas tugev köhahoog. Ta rappus köha käes päris tükk aega, enne kui sai viimaks jälle sõna suust.
:&quot;See köha tuleb külmetamisest,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Sa pead katsuma edaspidi vähem jäätist süüa.&quot;
:&quot;Täitsa õige,&quot; nõustus Kingpool ikka veel kõõksudes. &quot;Jäätis on kõige kurja juur. Iga kord, kui ma seda äraneetud jäätist maitsen, hakkab köhaga üks igavene jant peale.&quot;
:&quot;Aga miks sa siis jäätise tarvitamisest üldse ei loobu, kui see sulle nii halvasti mõjub?&quot; tundis Muhv huvi. &quot;On ju olemas ka mitmesuguseid teisi maiustusi.&quot;
:&quot;Nagu näiteks kissell,&quot; muigas Kingpool pilklikult. &quot;Ma ei saa ju ometi eluaeg ainult kisselli süüa.&quot; (lk 11)
* &quot;Kas see põdrasamblatee on väga mõru?&quot; küsis Kingpool vaikselt.
:&quot;Hirmus mõru,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Mõruduses ei pea sa pettuma. Kui järele mõelda, siis ma ei teagi ühtegi teist rohtu, mis oleks nii kosutavalt mõru kui põdrasamblatee.&quot; (lk 16)
* &quot;Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub,&quot; otsustas Muhv viimaks. &quot;Nii suurel liiklusummikul peab igatahes olema mingi põhjus.&quot;
:&quot;Põhjuseks pole muud kui eemaldumine loodusest,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad mugavaks. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam tänavatele üldse ära ei mahu.&quot; (lk 17)
* &quot;Ma palun teid mitte erutuda,&quot; ütles Muhv lepitavalt. &quot;Erutusest ei tule kunagi midagi head ja minul näiteks lähevad erutuse &lt;!--//--&gt;korral mitmesugused asjad väga kergesti segamini.&quot; (lk 17–18)
* &quot;Mina armastan samuti loomi,&quot; lisas Sammalhabe. &quot;Ning ma armastan neid isegi väga. Kuid ma leian ka, et isegi kõige palavamal armastusel peaks ikkagi olema mingisugune piir.&quot; (lk 18)
* Kõige esimesena hüppas aga autost välja Kingpool. Ta sidus oma mänguhiire auto tagant lahti, pühkis ta tolmust puhtaks ja hüüdis pidulikult:
:&quot;Kas teate, naksitrallid, mis tähendab õnn? õnn tähendab seda, et su mänguhiir on ikka ilusasti alles, olgugi ta rattad natuke rohkem kulunud!&quot; (lk 30)
* &quot;Kahtlemata,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kuid sina, Kingpool, tähistad tänast tähtsat päeva kõigepealt sellega, et jood ära põdrasamblatee, mis ma sinu jaoks hoole ja armastusega keetsin.&quot;
:&quot;Kas kõik?&quot; küsis Kingpool õnnetult
:&quot;Kõik,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Viimse tilgani.&quot;
:Ta läks ja tõi autost keedupoti ning surus selle otsustavalt Kingpoolele kätte.
:&quot;See pole õiglane,&quot; ajas Kingpool ikka veel vastu. &quot;Linnas on rinnalapsed ilma piimata, aga minusugune vana hulkur võib samal ajal juua õilsat põdrasamblateed nagu vett. Mu südametunnistus ei või niisugust asja lubada, minu meelest on see rinnalaste suhtes õudselt ülekohtune.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ära keeruta,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Esiteks on sul köha ja teiseks on põdrasamblatee niivõrd mõru, et ükski normaalne rinnalaps ei võtaks seda suu sissegi.&quot;
:Kingpool silmitses auravat põdrasamblateed suurima vastumeelsusega.
:&quot;Ah niivõrd mõru,&quot; kordas ta vaikselt ja hakkas siis köhima. (lk 31–32)
* &quot;Palav hakkab,&quot; ütles Muhv viimaks. &quot;Ja palavus teeb mu alati nagu veidi uniseks.&quot;
:&quot;Eks viska oma muhv seljast maha,&quot; soovitas Kingpool.
:Aga Muhv raputas pead.
:&quot;Paraku pole see võimalik,&quot; ütles ta. &quot;Mul on ju niisugune nimi. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv.&quot;
:Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34)
* &quot;Mina linnadest eriti ei hooli,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Minu meelest ei tasukski siin linnakivide vahel peatuda. Ilm on ilus ja loodus ju otsekui kutsub meid oma rüppe.&quot; (lk 42)
* &quot;Siin on tõepoolest hea ja rahulik,&quot; ütles Muhv, kui nad autost olid välja astunud. &quot;Ma hakkan üha rohkem aru saama, miks Sammalhabe nii väga loodust armastab. Isegi mure on sõbralikus looduses hoopiski kergem kanda.&quot; (lk 51)
* [Kingpool:] Linnulaulu nimel on mu armas hiireke valmis ükskõik missuguseks ohvriks. (lk 54)
* &quot;Ma arvan, et tänaseks on meil askeldustest küllalt,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Päev kaldub juba õhtusse ja pealegi on mu ristluud kaevamisest täitsa kanged.&quot;
:&quot;Raiumine jälle mõjub rohkem õlalihastele,” leidis Muhv. &quot;Ausalt öeldes ei jõuaks ma täna küll enam sõrmegi liigutada.&quot;
:&quot;Minul on sõrmede poolest kõik enam-vähem korras,&quot; ütles Kingpool. &quot;Aga varbaid ei liigutaks ma praegu küll miski hinna eest. Loodusel on see pisike viga, et ta kipub varbaid valusaks torkima.&quot; (lk 55)
* &quot;Mulle meeldivad hirmsasti igasugused uurimisretked,&quot; ütles Kingpool. &quot;See on hiigla vahva, kui saab midagi uurida.&quot;
:Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
:&quot;Tee peal on jäljed,&quot; ütles ta. &quot;Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; nõustus Kingpool. &quot;Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki.&quot; (lk 62)
* Nad hakkasid kuuldud hääle suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid pisaratest märjad ning tal oli terve näputäis kirju käes.
:&quot;Mis sa siin ometi teed?&quot; küsis Sammalhabe kaastundlikult.
:Muhv hakkas uuesti nuuksuma.
:&quot;Ma olen nii üksik,&quot; luksus ta. &quot;Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud.&quot;
:&quot;Ah sina oled üksik!&quot; sai Kingpool vihaseks. &quot;Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja sõbrad, või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!&quot;
:&quot;Palun vabandust,&quot; ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. &quot;Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all.&quot;
:&quot;Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!&quot; vangutas Sammalhabe pead.
:&quot;Eks kuulake ise,&quot; ohkas Muhv. „Siis te ehk mõistate mind paremini!&quot;
:Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema.
:&quot;Kallis Muhv!&quot; luges ta. &quot;Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra...&quot;
:Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama.
:&quot;Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!&quot; ohkas Sammalhabe. &quot;Mis mõte sellel on?&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ei olegi mõtet,&quot; nuttis Muhv. &quot;Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama.&quot;
:&quot;Selle tobeda harjumuse me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. &quot;Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta luuletusi, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti lõkke juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega.&quot;
:&quot;Mulle meeldivad eriti loodusluuletused,&quot; ütles Sammalhabe.
:Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud.
:&quot;Ma tänan teid, sõbrad!&quot; hüüdis ta säravi silmi. &quot;Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan luuletajaks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis magusat kurbust ja valu!&quot;
:&quot;Mina eelistaksin siiski magusat kooki koos magusa kakaoga,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kõigepealt tuleb ikka kass vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub.&quot; (lk 80–81)

===Teine raamat===

* Äraseletatud ilmel mõõtis Kingpool pilguga põõsaid ja puid, katsudes kindlaks teha, kui palju need tema lapsepõlvest saadik olid suuremaks sirgunud. See polnudki muuseas eriti lihtne, sest eks olnud ka tema ise ju vahepeal mõnevõrra kasvanud, kuigi just mitte hiiglaslikult. Mis puutub näiteks kividesse ja kändudesse, siis ei tundunud need talle enam hoopiski nii võimsad ja vägevad kui kaugetel lapsepõlveaegadel.
:&quot;Iga lapike maad on mulle siin tuttav,&quot; ütles Kingpool nukralt. &quot;Tuttav ja ühtlasi ka võõras.&quot;
:&quot;Kõik muutub,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Niisugune on kord juba looduse seadus. Ka tähed taevas ei ole igavesed.&quot; (lk 96)
* Sammalhabe tundis kergendusega, et hirm annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi.
:&quot;Jäta juba ükskord järele,&quot; manitses Sammalhabe Kingpoolt. &quot;Esiteks vähendab värisemine eneseväärikust ja teiseks paneb see mu habeme tudisema just nagu mõnel vanakesel.&quot;
:&quot;Aga see...&quot; läksid Kingpoole, häälepaelad lõpuks kuidagimoodi lahti. &quot;See-see-see on rästik, kes seal rohu sees vingerdab! Ma astusin talle peale, ausõna!&quot;
:Sammalhabeme hääl muutus korrapealt kalgiks.
:&quot;Sa astusid rästikulf peale!&quot; hüüatas ta etteheitvalt ja lükkas Kingpoole hoolimatu liigutusega oma habeme alt välja. &quot;Kus su silmad küll ometi olid, sa pimeloom!&quot;
:Ning juba tõttas Sammalhabe sinnapoole, kus rohi liikus. Mõne silmapilgu pärast kummardus ta rästiku kohale ja rääkis hellalt:
:&quot;Sa pisikene! Muidugi on see rumal Kingpool sulle peale astunud, sellepärast sa niiviisi sipledki. Oma koledate paljaste varvastega on see Kingpool sind sõtkunud! Ta on tõesti väga rumal. Aga ega ta siis meelega kah sulle häda ei teinud. Anname Kingpoolele andeks, eks ole?&quot; (lk 99)
* Kui Sammalhabe küla vahele jõudis, hakkasid koerad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte hingeelu üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust tähelepanu pöörata – kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan sünnipäevakringlit, ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid segadusse. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav loodusnähtus, mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* Auto hakkas liikuma ja varsti jäid lossivaremed selja taha. Nüüd oli naksitrallidel viimane kui ängistuseraas rinnust kadunud.
:&quot;[[Vabadus]],&quot; ütles Sammalhabe hardalt. &quot;Ma mõistan alles praegu, mida see sõna tõeliselt tähendab.&quot;
:&quot;Ja kas te ka tunnete, kuidas vabadus [[lõhn]]ab,&quot; naeratas Kingpool ning liigutas seekord varvaste asemel ninasõõrmeid. &quot;Ma ei tea ühtegi teist asja, mis lõhnaks nii magusasti kui vabadus.&quot; (lk 156)
* Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari.
:&quot;Selge,&quot; ütles ta siis. &quot;Puulehed... No muidugi!&quot;
:Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab.
:&quot;Vaadake seda,&quot; ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. &quot;See on [[röövik]]uid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. [[Loodus]]e [[tasakaal]] on rikutud.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; imestas Kingpool. &quot;Missugune tasakaal?&quot;
:&quot;Looduses on ju kõik omavahel seotud,&quot; rääkis Sammalhabe edasi. &quot;[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid.&quot; (lk 176)
* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:LOODUSES PEAB VALITSEMA TASAKAAL!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)


[[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>tkjj2wzue6tpjrg847h73qtg0epcqw2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88452</id>
      <parentid>88416</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:34:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13305" xml:space="preserve">[[Pilt:Graffiti in Tartu 03.JPG|pisi|Sammalhabe tänavakunstnik [[Edward von Lõngus]]e kujutatuna]]
'''&quot;Naksitrallid&quot;''' on [[Eno Raud|Eno Raua]] lastejutustus, mille esimene raamat ilmus 1972 ja teine 1975. Selle jätk on &quot;[[Jälle need naksitrallid]]&quot; (1979–1982). Teose peategelased ehk naksitrallid on ökoterroristid Muhv, Sammalhabe ja Kingpool.

==Tsitaadid==
Tsitaadid mõlemat raamatut sisaldavast koondväljaandest: [[Eno Raud]], &quot;Naksitrallid&quot;, 1984.

===Esimene raamat===

* &quot;[[Kodu]], kodu ...&quot; sosistas Kingpool äraoleval ilmel. &quot;See sõna kõlab mu kõrvus veel magusamalt kui šokolaadijäätis. Lõpuks olen ma siis ometigi oma pikkadelt rännuteedelt koju jõudnud!&quot; (lk 10)
* &quot;No siis on meil ju kõik mured murtud!&quot; rõõmustas Kingpool.
:Aga vaevalt sai ta seda öelnud, kui teda tabas tugev köhahoog. Ta rappus [[köha]] käes päris tükk aega, enne kui sai viimaks jälle sõna suust.
:&quot;See köha tuleb [[külmetus|külmetamisest]],&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Sa pead katsuma edaspidi vähem [[jäätis]]t süüa.&quot;
:&quot;Täitsa õige,&quot; nõustus Kingpool ikka veel kõõksudes. &quot;Jäätis on kõige kurja juur. Iga kord, kui ma seda äraneetud jäätist maitsen, hakkab köhaga üks igavene jant peale.&quot;
:&quot;Aga miks sa siis jäätise tarvitamisest üldse ei loobu, kui see sulle nii halvasti mõjub?&quot; tundis Muhv huvi. &quot;On ju olemas ka mitmesuguseid teisi [[maiustus]]i.&quot;
:&quot;Nagu näiteks [[kissell]],&quot; muigas Kingpool pilklikult. &quot;Ma ei saa ju ometi eluaeg ainult kisselli süüa.&quot; (lk 11)
* &quot;Kas see [[põdrasamblatee]] on väga [[mõru]]?&quot; küsis Kingpool vaikselt.
:&quot;Hirmus mõru,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Mõruduses ei pea sa pettuma. Kui järele mõelda, siis ma ei teagi ühtegi teist rohtu, mis oleks nii kosutavalt mõru kui põdrasamblatee.&quot; (lk 16)
* &quot;Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub,&quot; otsustas Muhv viimaks. &quot;Nii suurel [[liiklusummik]]ul peab igatahes olema mingi põhjus.&quot;
:&quot;Põhjuseks pole muud kui eemaldumine loodusest,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad [[mugavus|mugavaks]]. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam tänavatele üldse ära ei mahu.&quot; (lk 17)
* &quot;Ma palun teid mitte erutuda,&quot; ütles Muhv lepitavalt. &quot;[[Erutus]]est ei tule kunagi midagi head ja minul näiteks lähevad erutuse &lt;!--//--&gt;korral mitmesugused asjad väga kergesti segamini.&quot; (lk 17-18)
* &quot;Mina armastan samuti [[loom]]i,&quot; lisas Sammalhabe. &quot;Ning ma armastan neid isegi väga. Kuid ma leian ka, et isegi kõige palavamal armastusel peaks ikkagi olema mingisugune [[piir]].&quot; (lk 18)
* Kõige esimesena hüppas aga autost välja Kingpool. Ta sidus oma mänguhiire auto tagant lahti, pühkis ta [[tolm]]ust puhtaks ja hüüdis pidulikult:
:&quot;Kas teate, naksitrallid, mis tähendab [[õnn]]? õnn tähendab seda, et su mänguhiir on ikka ilusasti alles, olgugi ta [[rattad]] natuke rohkem kulunud!&quot; (lk 30)
* &quot;Kahtlemata,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kuid sina, Kingpool, tähistad tänast tähtsat päeva kõigepealt sellega, et jood ära põdrasamblatee, mis ma sinu jaoks hoole ja armastusega keetsin.&quot;
:&quot;Kas kõik?&quot; küsis Kingpool õnnetult
:&quot;Kõik,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Viimse tilgani.&quot;
:Ta läks ja tõi autost keedupoti ning surus selle otsustavalt Kingpoolele kätte.
:&quot;See pole [[õiglus|õiglane]],&quot; ajas Kingpool ikka veel vastu. &quot;Linnas on rinnalapsed ilma [[piim]]ata, aga minusugune vana [[hulkur]] võib samal ajal juua õilsat põdrasamblateed nagu vett. Mu [[südametunnistus]] ei või niisugust asja lubada, minu meelest on see rinnalaste suhtes õudselt [[ülekohus|ülekohtune]].&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ära keeruta,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Esiteks on sul köha ja teiseks on põdrasamblatee niivõrd mõru, et ükski normaalne rinnalaps ei võtaks seda suu sissegi.&quot;
:Kingpool silmitses auravat [[põdrasamblatee]]d suurima vastumeelsusega.
:&quot;Ah niivõrd [[mõru]],&quot; kordas ta vaikselt ja hakkas siis köhima. (lk 31-32)
* &quot;Palav hakkab,&quot; ütles Muhv viimaks. &quot;Ja [[palavus]] teeb mu alati nagu veidi uniseks.&quot;
:&quot;Eks viska oma [[muhv]] seljast maha,&quot; soovitas Kingpool.
:Aga Muhv raputas pead.
:&quot;Paraku pole see võimalik,&quot; ütles ta. &quot;Mul on ju niisugune nimi. Kui ma muhvi seljast ära võtaksin, ei olekski ma enam üldse kellegi Muhv.&quot;
:Sellega tuli tahes-tahtmata nõustuda. (lk 34)
* &quot;Mina [[linn]]adest eriti ei hooli,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Minu meelest ei tasukski siin linnakivide vahel peatuda. Ilm on ilus ja [[loodus]] ju otsekui kutsub meid oma rüppe.&quot; (lk 42)
* &quot;Siin on tõepoolest hea ja rahulik,&quot; ütles Muhv, kui nad autost olid välja astunud. &quot;Ma hakkan üha rohkem aru saama, miks Sammalhabe nii väga loodust armastab. Isegi [[mure]] on sõbralikus looduses hoopiski kergem kanda.&quot; (lk 51)
* [Kingpool:] [[Linnulaul]]u nimel on mu armas hiireke valmis ükskõik missuguseks [[eneseohverdus|ohvriks]]. (lk 54)
* &quot;Ma arvan, et tänaseks on meil askeldustest küllalt,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Päev kaldub juba õhtusse ja pealegi on mu ristluud kaevamisest täitsa kanged.&quot;
:&quot;Raiumine jälle mõjub rohkem õlalihastele,&quot; leidis Muhv. &quot;Ausalt öeldes ei jõuaks ma täna küll enam [[sõrm]]egi liigutada.&quot;
:&quot;Minul on sõrmede poolest kõik enam-vähem korras,&quot; ütles Kingpool. &quot;Aga [[varbad|varbaid]] ei liigutaks ma praegu küll miski hinna eest. Loodusel on see pisike viga, et ta kipub varbaid valusaks torkima.&quot; (lk 55)
* &quot;Mulle meeldivad hirmsasti igasugused [[uurimisretk]]ed,&quot; ütles Kingpool. &quot;See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]].&quot;
:Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
:&quot;Tee peal on [[jäljed]],&quot; ütles ta. &quot;Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; nõustus Kingpool. &quot;Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki.&quot; (lk 62)
* Nad hakkasid kuuldud [[hääl]]e suunas minema ja leidsid varsti Muhvi ühe põõsa alt istumast. Ta põsed olid [[pisar]]atest märjad ning tal oli terve näputäis [[kiri|kirju]] käes.
:&quot;Mis sa siin ometi teed?&quot; küsis Sammalhabe kaastundlikult.
:Muhv hakkas uuesti nuuksuma.
:&quot;Ma olen nii [[üksindus|üksik]],&quot; luksus ta. &quot;Ma lugesin kirju. Ma ei olnud ju oma viimaseid kirju veel üldse lugenud.&quot;
:&quot;Ah sina oled üksik!&quot; sai Kingpool vihaseks. &quot;Aga kes siis meie Sammalhabemega oleme? Kas me pole mitte juhuslikult sinu seltsimehed ja [[sõbrad]], või kuidas? Ise sa ronisid siia üksindusse, mitte keegi pole sind sundinud!&quot;
:&quot;Palun vabandust,&quot; ütles Muhv ja püüdis rõõmsamat nägu teha. &quot;Te olete muidugi mu sõbrad, enesestki mõista. Ma rääkisin rumalusi, ma olen lihtsalt nii väga oma kirjade mõju all.&quot;
:&quot;Mis sa küll oled seal kokku kirjutanud, et see sind nii rööpast välja võib viia!&quot; vangutas Sammalhabe pead.
:&quot;Eks kuulake ise,&quot; ohkas Muhv. &quot;Siis te ehk mõistate mind paremini!&quot;
:Ta võttis esimese ettejuhtuva kirja ja hakkas seda valjusti lugema.
:&quot;Kallis Muhv!&quot; luges ta. &quot;Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra...&quot;
:Kuid kaugemale ta ei jõudnudki. Ta hääl murdus ja pisarad hakkasid ohjeldamatult voolama.
:&quot;Mispärast sa nende kirjadega ennast niiviisi kurvastad!&quot; ohkas Sammalhabe. &quot;Mis mõte sellel on?&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ei olegi mõtet,&quot; nuttis Muhv. &quot;Ma olen lihtsalt harjunud niisuguseid kirju saatma ja saama.&quot;
:&quot;Selle tobeda harjumuse me harjutame sul igatahes nagu naksti küljest ära, ütles Kingpool rangelt. &quot;Ei mingeid kirju enam! Aga kui sa just päris ilma kirjutamiseta olla ei saa, siis kirjuta [[luuletus]]i, palun väga. Neid võid sa näiteks õhtuti lõkke juures ette kanda. Ma usun, et ka Sammalhabe kuulab luuletusi täitsa hea meelega.&quot;
:&quot;Mulle meeldivad eriti [[loodusluule]]tused,&quot; ütles Sammalhabe.
:Muhvi pisarad olid nüüd korrapealt nagu käega pühitud.
:&quot;Ma tänan teid, sõbrad!&quot; hüüdis ta säravi silmi. &quot;Nüüdsest peale ei kirjuta ma endale enam ainsatki kirja, tõsijutt. Ma hakkan [[luuletaja]]ks, nii tõesti kui mu nimi on Muhv ja mitte Labakinnas! Ning ma kirjutan luuletusi, mis on täis [[magus]]at [[kurbus]]t ja [[valu]]!&quot;
:&quot;Mina eelistaksin siiski magusat [[kook]]i koos magusa [[kakao]]ga,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kõigepealt tuleb ikka [[kass]] vanainimesele ära viia, küll pärast võib siis Muhv luuletada nii palju kui süda kutsub.&quot; (lk 80-81)

===Teine raamat===

* Äraseletatud ilmel mõõtis Kingpool pilguga põõsaid ja puid, katsudes kindlaks teha, kui palju need tema [[lapsepõlv]]est saadik olid suuremaks sirgunud. See polnudki muuseas eriti lihtne, sest eks olnud ka tema ise ju vahepeal mõnevõrra kasvanud, kuigi just mitte hiiglaslikult. Mis puutub näiteks [[kivi]]desse ja [[känd]]udesse, siis ei tundunud need talle enam hoopiski nii võimsad ja vägevad kui kaugetel lapsepõlveaegadel.
:&quot;Iga lapike maad on mulle siin tuttav,&quot; ütles Kingpool nukralt. &quot;Tuttav ja ühtlasi ka võõras.&quot;
:&quot;Kõik [[Muutumine|muutub]],&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Niisugune on kord juba looduse seadus. Ka [[tähed]] taevas ei ole igavesed.&quot; (lk 96)
* Sammalhabe tundis kergendusega, et [[hirm]] annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi.
:&quot;Jäta juba ükskord järele,&quot; manitses Sammalhabe Kingpoolt. &quot;Esiteks vähendab [[värisemine]] [[eneseväärikus]]t ja teiseks paneb see mu [[habe]]me tudisema just nagu mõnel vanakesel.&quot;
:&quot;Aga see...&quot; läksid Kingpoole, häälepaelad lõpuks kuidagimoodi lahti. &quot;See-see-see on [[rästik]], kes seal rohu sees vingerdab! Ma astusin talle peale, ausõna!&quot;
:Sammalhabeme hääl muutus korrapealt kalgiks.
:&quot;Sa astusid rästikule peale!&quot; hüüatas ta etteheitvalt ja lükkas Kingpoole hoolimatu liigutusega oma habeme alt välja. &quot;Kus su silmad küll ometi olid, sa pimeloom!&quot;
:Ning juba tõttas Sammalhabe sinnapoole, kus rohi liikus. Mõne silmapilgu pärast kummardus ta rästiku kohale ja rääkis hellalt:
:&quot;Sa pisikene! Muidugi on see rumal Kingpool sulle peale astunud, sellepärast sa niiviisi sipledki. Oma koledate paljaste [[varvas]]tega on see Kingpool sind sõtkunud! Ta on tõesti väga rumal. Aga ega ta siis meelega kah sulle häda ei teinud. Anname Kingpoolele andeks, eks ole?&quot; (lk 99)
* Kui Sammalhabe küla vahele jõudis, hakkasid [[koer]]ad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte [[hingeelu]] üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan [[kringel|sünnipäevakringlit]], ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid segadusse. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav [[loodusnähtus]], mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* Auto hakkas liikuma ja varsti jäid lossivaremed selja taha. Nüüd oli naksitrallidel viimane kui ängistuseraas rinnust kadunud.
:&quot;[[Vabadus]],&quot; ütles Sammalhabe hardalt. &quot;Ma mõistan alles praegu, mida see sõna tõeliselt tähendab.&quot;
:&quot;Ja kas te ka tunnete, kuidas vabadus [[lõhn]]ab,&quot; naeratas Kingpool ning liigutas seekord varvaste asemel ninasõõrmeid. &quot;Ma ei tea ühtegi teist asja, mis lõhnaks nii magusasti kui vabadus.&quot; (lk 156)
* Samal ajal kui Muhv ja Kingpool [[puu]]de kummalise raagumise üle pead murdsid, kummardus Sammalhabe järve kaldast alla ja õngitses veest välja ühe murdunud [[puuoks]]a, mille [[tuul]] oli [[saar]]elt siia ajanud. Ning kui ta seda oksa lähemalt vaatas, langes ta näole murelik vari.
:&quot;Selge,&quot; ütles ta siis. &quot;Puulehed... No muidugi!&quot;
:Ta vaikis murelikult ning Muhv ja Kingpool jäid huviga ootama, mis seletuse Sammalhabe asja kohta annab.
:&quot;Vaadake seda,&quot; ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. &quot;See on [[röövik]]uid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu [[lehestik]]u nahka pannud. Teist seletust ei ole. [[Loodus]]e [[tasakaal]] on rikutud.&quot;
:&quot;Kuidas?&quot; imestas Kingpool. &quot;Missugune tasakaal?&quot;
:&quot;Looduses on ju kõik omavahel seotud,&quot; rääkis Sammalhabe edasi. &quot;[[Kass]]id asusid saarele, ja selle tagajärjel põgenesid [[linnud]]. Linnud põgenesid, ja selle tagajärjel võtsid puude otsas võimust röövikud, sest polnud enam linde, kes oleksid neid hävitanud. Linnas aga möllavad [[rotid]], sest seal pole kasse, kes neid vaos hoiaksid.&quot; (lk 176)
* Sammalhabe võttis [[külalisraamat]]u enda kätte ja vajus mõttesse.
:Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne:
:LOODUSES PEAB VALITSEMA TASAKAAL!
:
:SAMMALHABE
:KINGPOOL
:MUHV (lk 191)


[[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>2y77fry5xan8j62ckpcg6oz03scjyg0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuskuss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18679</id>
    <revision>
      <id>88312</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:29:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aga miks kustus rääkija hääl mõnikord minu juuresolekul [[sosin]]aks, kui räägiti [[maroko]] [[rahvustoit|rahvustoidust]] kuskusist? Miks nimetati rooga sellisel puhul &quot;surnu kuskusiks&quot;? Sõgedus! Mis on surnutel ühist selle maitsva ja omapärase [[puder|pudruga]], mida rullitakse külimitu põhjal peopesaga [[manna]]st ja [[jahu]]st, sellele vähehaaval vett lisades? :Ka sellele küsimusele leidus ükskord õige vastus. &quot;Koolnu kuskusi&quot; pidi hõõruma...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="785" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Aga miks kustus rääkija hääl mõnikord minu juuresolekul [[sosin]]aks, kui räägiti [[maroko]] [[rahvustoit|rahvustoidust]] kuskusist? Miks nimetati rooga sellisel puhul &quot;surnu kuskusiks&quot;? Sõgedus! Mis on surnutel ühist selle maitsva ja omapärase [[puder|pudruga]], mida rullitakse külimitu põhjal peopesaga [[manna]]st ja [[jahu]]st, sellele vähehaaval vett lisades?
:Ka sellele küsimusele leidus ükskord õige vastus. &quot;Koolnu kuskusi&quot; pidi hõõruma mitte elava inimese, vaid võrdlemisi värske [[laip|laiba]] [[käsi]]. (lk 19)
* [[Leonora Peets]], &quot;Maroko taeva all&quot;, 1997

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Toidud]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>qren0jxqaut1dnt2320djprezis6mbg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Edith Stein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18680</id>
    <revision>
      <id>88314</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:31:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Edith Stein (ca. 1938-1939).jpg|pisi|Edith Stein (u 1938-1939)]] '''Edith Stein''' (Püha Teresia Benedicta a Cruce, ka Püha Risti Teresa Benedicta; 12. oktoober 1891, Wrocław – 9. august 1942, Auschwitz II-Birkenau koonduslaager) juudi päritolu Saksa karmeliidi nunn, teoloog ja filosoof, katoliiklik märter ja pühak, üks Euroopa kaitsepühakuist.  === &quot;Esseed naisest&quot;=== Tõlgitud väljaandest: &quot;Essays on Woman&quot;. &quot;The Collected Works of Edith Stein&quot;, 2. köid...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11809" xml:space="preserve">[[Pilt:Edith Stein (ca. 1938-1939).jpg|pisi|Edith Stein (u 1938-1939)]]
'''Edith Stein''' (Püha Teresia Benedicta a Cruce, ka Püha Risti Teresa Benedicta; 12. oktoober 1891, Wrocław – 9. august 1942, Auschwitz II-Birkenau koonduslaager) juudi päritolu Saksa karmeliidi nunn, teoloog ja filosoof, katoliiklik märter ja pühak, üks Euroopa kaitsepühakuist.

=== &quot;Esseed naisest&quot;===
Tõlgitud väljaandest: &quot;Essays on Woman&quot;. &quot;The Collected Works of Edith Stein&quot;, 2. köide. 2. trükk, 1996. Tlk Freda Mary Oben. Washington: Institute of Carmelite Studies, 1996.


====&quot;Naiste elukutsete eetos&quot; (1930)====


* Sõna &quot;[[eetos]]&quot; otsest tähendust selle püsivas mõttes tuleb mõista seotuna inimtegevusega. Selle all ei pea ma silmas inimesele väljastpoolt pealesurutud [[käsk]]u, vaid pigem midagi, mis toimib tema sees, &quot;sisemist [[vorm]]i&quot;, püsivat &quot;vaimset [[hoiak]]ut&quot;, mida [[skolastik]]ud nimetavad ''habitus''. Sellised püsivad vaimsed hoiakud annavad muutuvatele käitumismallidele kindla ühtse [[iseloom]]u ja hoiakud avalduvad selle iseloomu kaudu välises tegevuses. Temperament on ''kaasasündinud habitus'', [[hing]]e loomupärane põhihoiak nagu [[rõõmsameelsus]] või [[melanhoolia]]. On loomulike [[kalduvus]]te alusel omandatud hoiakuid; siin on olulised kõik loomupärased [[oskus]]ed ja [[voorus]]ed. Lõpuks on olemas ka väljakujunenud ''habitus'': need on ennekõike jumalikud voorused, mis üheskoos moodustavad inimese [[pühadus]]e. Ja nii nagu neid voorusi saab omandada, nii võib neid ka kaotada; nad ei kuulu hingele püsivalt, kuna neid saab kergesti muuta.
:Koos eetosega saab selle üldise ''habitus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e kontseptsioon muuta spetsiifiliseks, keskendudes ''[[väärtused|väärtustele]]''. Rääkida eetosest tähendab määratleda üks või mitu ''habitus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t, millel on positiivne väärtus ja mis vastavad teatud objektiivsetele [[nõue]]tele või [[ettekirjutus]]tele.

* ''Professionaalse eetose'' all pean ma silmas püsivat vaimset hoiakut või ''habitus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;te kogumit, mis tekib inimese tööelus kujundava printsiibina seestpoolt. Sellisest eetosest saame rääkida alles siis, kui tööelu näitab objektiivselt kindlat ühtlast iseloomu.

* Ainult vaidluskirest pimestatud inimene võib eitada, et naine on nii hingelt kui ka kehalt loodud konkreetse eesmärgi tarbeks. Pühakirja selge ja pöördumatu maailm kuulutab seda, mida igapäevane kogemus maailma algusest peale on õpetanud: naine on määratud olema abikaasa ja ema.

* Muidugi jagab nainegi põhilist inimloomust, kuid tema võimed erinevad põhimõtteliselt meeste omadest; seetõttu peab eksisteerima ka teistsugust tüüpi hing.

* Kõik abstraktne on lõpuks osa konkreetsest. Kõik elutu teenib lõpuks elavaid. Seetõttu on iga abstraktsiooniga seotud tegevus lõpuks kasulik elavale tervikule.

* Religioosse elu motiiv, põhimõte ja siht on anda end ennastunustavas armastuses Jumalale absoluutse kingina, lõpetada oma elu, et teha ruumi Jumala elule.

* Iga elukutse, milles naise hing saab iseendaks ja mida naise hing kujundada võib, on autentne naise elukutse.

* Sugude terviklik koostöö tööelus on võimalik ainult siis, kui mõlemad saavutavad rahuliku ja objektiivse teadlikkuse oma olemusest ning teevad sellest praktilisi järeldusi.

==== &quot;Mehe ja naise erinevad kutsumused vastavalt loomusele ja armule&quot; (1932) ====


* Kuna naine oli esimene, keda kiusati, jõudis ka Jumala armusõnum naiseni esimesena ja iga kord määras naise nõusolek kogu inimkonna saatuse.

* Naissoo erinevus seisneb selles, et just naine oli see, kellel lubati aidata rajada Jumala uut kuningriiki; meessoo erinevus seisneb selles, et lunastus tuli Inimese Poja, uue Aadama kaudu.

* Kuna patt, mida naine meest tegema innustas, oli üsna tõenäoliselt meelelisuse patt, ähvardab naist tugevamalt naine oht langeda kõledasse lihalikkusse. Ja kui see juhtub, muutub ta alati taas õelaks võrgutajaks, samas kui paradoksaalsel kombel on Jumal just teda konkreetselt käskinud kurjusega võidelda.

* Kui arvestada Issanda enda suhtumist, siis mõistame, et Ta võttis vastu naiste tasuta armastava teenistuse enda ja oma apostlite heaks ning et naised olid Tema jüngrite ja kõige intiimsemate usaldusisikute hulgas. Ometi ei andnud Ta neile preesterlust, isegi mitte oma emale, Apostlite Kuningannale, kes oli inimliku täiuslikkuse ja armutäiuse poolest kõrgeim kogu inimkonnast.

* Kristus kehastab inimese täiuslikkuse ideaali: Temast on eemaldatud kõik eelarvamused ja puudused ning mehelikud ja naiselikud voorused on ühendatud ja nende nõrkused lunastatud; seetõttu tõusevad Tema tõelised järgijad järk-järgult üle oma loomupärastest piirangutest. Seepärast näemegi pühades meestes õrnust ja tõeliselt emalikku hoolitsust neile usaldatud hingede suhtes, pühades naistes aga mehist julgust, vilumust ja sihikindlust.

==== &quot;Kristliku naise vaimsus&quot; (1932) ====


* Oleme kohustatud pidama naise tähtsust ja tema olemasolu probleemiks. Me ei saa hiilida kõrvale küsimusest, millised me oleme ja millised me peaksime olema.

* Sügavaim naiselik igatsus on saavutada armastav liit, mis oma arengus seda küpsemist kinnitab ning samal ajal õhutab ja edendab teistes iha täiuslikkuse järele.

* Naise hing on kohal ja elab intensiivsemalt kõigis kehaosades ning kehaga toimuv mõjutab seda sisemiselt; seevastu meeste puhul on kehal rohkem tööriista iseloom, mis neid nende töös teenib ja millega kaasneb teatav eemalseis.

* Iga naine, kes elab igaviku valguses, saab täita oma kutsumust olenemata sellest, kas see seisneb abielus, usulises ordus või maises elukutses.

==== &quot;Naiste hariduse aluspõhimõtted&quot; (1931) ====


* Naise hing peab seetõttu olema ''avarduv'' ja avatud kõigile inimestele; see peab olema ''vaikne'', et tormituuled ei kustutaks väikest nõrka leeki; ''soe'', et mitte tuimastada hapraid pungi; ''selge'', et ükski kahjur ei asuks pimedatesse nurkadesse ja süvenditesse; ''iseseisev'', nii et ükski väljastpoolt tulev sissetung ei ohustaks sisemist elu; ''isetu'', et välisel elul oleks ruumi; lõpuks ''enda ja ka oma keha käskijanna'', nii et kogu isiksus on hõlpsasti kättesaadav iga kutse korral.

* Me ei saa ise midagi teha; Jumal peab seda tegema. Nõnda on Temaga kõnelemine naise jaoks loomult lihtsam kui mehe jaoks, sest naisess elab loomupärane soov end kellelegi täielikult anda.

* Töötava naise ainulaadne missioon on sulandada oma naiselik kutsumus elukutselise kutsumusega ning selle sulandumise abil anda oma elukutselisele kutsumusele naiselik loomus.

==== &quot;Naiste hariduse probleemid&quot; (1932) ====


* Naise vaimse olemusega arvestatakse sama vähe kui tema ajaloolise arengu põhimõtetega. Tema vaimu suhtes rakendavad vägivalda mitte üksnes bioloogiline väärtõlgendus ja tänapäeva majandussuundumused, vaid ka vastandlike rühmade materialistlikud ja fundamentalistlikud vaatepunktid.

* Kiriku häirimatus seisneb tema võimes ühildada igaveste tõdede tingimusteta säilitamine võrreldamatu paindlikkusega, kohanedes muutlike aegade olude ja väljakutsetega.

* [[Helene Lange]] rõhutas kogu oma elu, et naiseliku olemuse vabaks arenemiseks ja õigeks kujunemiseks tuleb rõhutada sugude erinevust. Alles siis võib see olemus saavutada oma kultuurilise täiuse, saavutus, mis on meie ajal tõepoolest vajalik meie &quot;maskuliinse&quot; lääne kultuuri ilmselgete mõjude sobivaks kompenseerimiseks; siis võib naiselik loomus olla võimeline inimese autentseks kujunemiseks ja armastust abistavaks tegevuseks.

* Arusaam, mis eeldab, et kirikus on kõik pöördumatult kõigi aegade jaoks paika seatud, näib mulle väär. Oleks naiivne jätta tähelepanuta, et kirikul on ajalugu; kirik on inimlik institutsioon ja nagu kõik inimlikud asjad, oli ta määratud muutuma ja arenema; samuti toimub selle areng sageli võitluste vormis. Enamik dogmade määratlusi on eelnevate, aastakümneid ja isegi sajandeid kestnud intellektuaalsete konfliktide lõpplahendused. Sama kehtib ka kirikuõiguse ja liturgiliste vormide kohta – eriti kõigi objektiivsete vormide kohta, mis peegeldavad meie vaimulikku elu.

* Olen veendunud, et liik ''inimkond'' hõlmab kaksikliiki ''mees'' ja ''naine''; et tervikliku inimese olemust iseloomustabki see kahesus; ja et olemuse kogu struktuur näitab seda eripära. Erinevus on mitte pelgalt keha struktuuris ja üksikutes füsioloogilistes funktsioonides, vaid kogu kehalises elus.

* Hinge ja keha suhe on mehel ja naisel erinev; hinge ja keha suhe on erinev nii nende psüühilises elus kui ka vaimsete võimete omavahelises suhtes. Naiselik liik väljendab kogu psühhosomaatilise isiksuse ühtsust ja terviklikkust ning võimete harmoonilist arengut. Meessoost liik püüab edendada individuaalseid võimeid, et jõuda oma kõrgeimate saavutusteni.

* Tõeline kristlane ei ole kohustatud selle maailma asjadest lahti ütlema ega oma loomupäraseid võimeid kahandama. Vastupidi, niivõrd, kuivõrd ta kaasab need distsiplineeritud viisil oma tavaellu, arendab ja täiustab ta neid; sellega õilistab ta loomulikku elu ennast, pakkudes sellele mitte ainult vaimse ja igavese maailma, vaid ka materiaalse ja maise maailma mõjusaid väärtusi.

* Ja kes eitaks tüdrukute mõistust ja tahtejõudu? See seaks kahtluse alla nende täieliku inimlikkuse. Keskeltläbi neile ''abstraktne'' ja ''üksipäini'' intellektuaalne tegevus ei sobi; nad tahavad mõista reaalsust täielikult ja nad tahavad seda mõista mitte üksnes intellekti, vaid ka südamega.

==== &quot;Naise sisemise väärtuse tähtsus rahvuslikus elus&quot; (1928) ====


* ''Emaks olla'' tähendab toita ja kaitsta tõelist inimsust ning suunata see arenema. Kuid see omakorda eeldab, et naisel endal on juba tõeline inimsus ja et talle on selge, mida see tähendab; vastasel juhul ei saa ta teisi selleni juhtida. Inimene võib saada selle topeltkohustuse täitmiseks sobivaks, kui tal on õige isiklik suhtumine.

* Liigne huvi nii enda kui ka võõra isiksuse vastu sulandub naiselikku allaandmisse, tungi iseennast teises inimeses täielikult kaotada; kuid seda tehes ei toimi naine õiglaselt ei iseenda ega teise inimsuse suhtes ning muutub ühtlasi kõlbmatuks muude kohustuste täitmiseks.
:Võltsi prestiiži püüdlemisega on seotud ka väärastunud iha totaalsuse ja kõikehõlmavuse järele, maania kõike teada, seeläbi kõige pealispinnal libiseda ning sügavuti eimiskisse sukelduda. Selline pealiskaudsus ei saa aga kunagi olla tõeline inimlikkus.

* ''Naise sisemine väärtus'' seisneb põhiliselt ''erakordses vastuvõtlikkuses Jumala töö suhtes hinges'' ja see väärtus jõuab häirimatu arenguni, kui me end enesekindlalt ja vastupanuta sellele tööle loovutame.

* Õpetaja vajab seega põhiharidust dogma ja askeesi alal. Kindlasti on ka apologeetika hea, kuid esimene tundub mulle olulisem: valmis argumendid, nii õiged kui nad ka poleks, ei oma sageli läbitungivat jõudu. Kuid see, kelle hing on kujunenud usutõdede kaudu – ja ma nimetan seda askeetlikuks kujunemiseks –, leiab sõnad, mis on kohased just ''selle'' inimese ja ''selle'' hetke jaoks.

* Kõikjal on vajadus emaliku kaastunde ja abi järele ning seega suudame ''ühe'' sõnaga ''emalikkus'' kokku võtta kõik, mille oleme naisele iseloomuliku väärtusena välja töötanud. Entt emalikkus peab olema selline, mis ei jää veresugulaste ega isiklike sõprade kitsasse ringi, vaid vastavalt Halastava Ema eeskujule peavad selle juured olema universaalses jumalikus armastuses kõigi olemasolijate vastu, kes on vaevatud ja koormatud.


{{JÄRJESTA:Stein, Edith}}
[[Kategooria:Saksamaa filosoofid]]
[[Kategooria:Saksamaa teoloogid]]
[[Kategooria:Saksamaa tõlkijad]]
[[Kategooria:Saksamaa keeleteadlased]]
[[Kategooria:Pühakud]]</text>
      <sha1>3tp66lo6i5z5do6potgu97imipfubs0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surelikud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18681</id>
    <redirect title="Surelik" />
    <revision>
      <id>88322</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:44:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Surelik]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Surelik]]</text>
      <sha1>afoo4fizwntf8xl5vtwaewdmsum2cbz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pidusöögid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18682</id>
    <redirect title="Pidusöök" />
    <revision>
      <id>88323</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:45:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Pidusöök]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" xml:space="preserve">#suuna [[Pidusöök]]</text>
      <sha1>nui5wbftqey8qv0wdu10nal9uvraqzt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Söakus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18683</id>
    <redirect title="Julgus" />
    <revision>
      <id>88324</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:45:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Julgus]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17" xml:space="preserve">#suuna [[Julgus]]</text>
      <sha1>4q5uf2fgpuvsk69cntdcrbcyik9aa4p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kummalisus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18684</id>
    <redirect title="Veidrus" />
    <revision>
      <id>88325</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:45:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Veidrus]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Veidrus]]</text>
      <sha1>m3cttko8ewj2x5frjei4jmz33j2fp87</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surelik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18685</id>
    <revision>
      <id>88327</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:51:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * &quot;Valitseja poeg?&quot; lausus ema. &quot;Sa ei taha ometi öelda, et surelik?&quot; :Ema ei üritanudki [[jälestus]]t varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi surelikud välja näevad. Isa oli vastanud: &quot;Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult [[valaskala]].&quot; :Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10) * Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjal...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4145" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Valitseja poeg?&quot; lausus ema. &quot;Sa ei taha ometi öelda, et surelik?&quot;
:Ema ei üritanudki [[jälestus]]t varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi surelikud välja näevad. Isa oli vastanud: &quot;Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult [[valaskala]].&quot;
:Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10)
* Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult.
:&quot;Mis juhtuks,&quot; küsisin ma, &quot;kui keegi surelik näeks sind täies [[hiilgus]]es?&quot;
:&quot;Ta põleks hetkega tuhaks.&quot;
:&quot;Mis siis, kui surelik näeks mind?&quot;
:Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. &quot;Too surelik oleks õnnega koos.&quot;
:&quot;Ma ei põletaks teda?&quot;
:&quot;Muidugi mitte,&quot; ütles isa.
:&quot;Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad.&quot;
:&quot;Ei ole,&quot; ütles ta. &quot;Vaata.&quot; Tema [[pilk]] tabas [[halg]]u kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. &quot;Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?&quot;
:Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12)
* Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12)
* [Kirke:] &quot;Sa aitasid surelikke,&quot; ütlesin ma. &quot;Selle eest said karistada.&quot;
:[Prometheus:] &quot;Nii on.&quot;
:&quot;Kas sa räägid mulle, millised surelikud on?&quot;
:See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. &quot;Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?&quot;
:&quot;Tean,&quot; ütlesin ma. &quot;Aga ma ei saa sellest aru.&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest.&quot;
:Mu ihu raputas värin. &quot;Kuidas nad seda välja kannatavad?&quot;
:&quot;Nii hästi, kui suudavad.&quot; (lk 25-26)
* Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. &lt;!--//--&gt;Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks.
:Nagu [[hirm]]u suur [[ahel]], mõtlesin ma. Esimene lüli oli [[Zeus]], minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu. (lk 34)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Loomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>jp5xooz4vydewhonbsivbjc31qynfb6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Obsidiaan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18686</id>
    <revision>
      <id>88328</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:52:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud obsidiaanist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arves...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="853" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud obsidiaanist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Mineraalid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>lgp6ut9ci3u4jb7wpmzelqrnrrp2yla</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88329</id>
      <parentid>88328</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:52:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Mineraalid]]; lisatud [[Kategooria:Kivimid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="850" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud obsidiaanist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Kivimid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>qd2tdxwuplpf2u6qn9uamg07aud3jjv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88330</id>
      <parentid>88329</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:53:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="866" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [Heliosest:] [[Isa]] koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus [[Okeanos]]e palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud obsidiaanist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest [[marmor]]ist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas [[tuli]] veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Kivimid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>o6ocds446htyur1vtsowx9j46xa9syi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88364</id>
      <parentid>88330</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T20:17:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="878" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [Heliosest:] [[Isa]] koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus [[Okeanos]]e palee kõrval, sügaval kaljupõues, [[sein]]ad olid lihvitud obsidiaanist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, [[Egiptus]]e veripunasest [[marmor]]ist või [[Araabia]] mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas [[tuli]] veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Kivimid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>l2726fv5r280zyue6ul4samg7c0qiwf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88390</id>
      <parentid>88364</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:29:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1010" xml:space="preserve">'''Obsidiaan''' ehk '''vulkaaniline klaas''' on ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Vanal ajal populaarne materjal terariistade valmistamiseks.

==Proosa==
* [Heliosest:] [[Isa]] koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus [[Okeanos]]e palee kõrval, sügaval kaljupõues, [[sein]]ad olid lihvitud obsidiaanist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, [[Egiptus]]e veripunasest [[marmor]]ist või [[Araabia]] mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas [[tuli]] veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Kivimid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>6f1vjrssafdkcn9qotiu05k407wvrtu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88394</id>
      <parentid>88390</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:33:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>+ pildid</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1175" xml:space="preserve">[[Fail:Gray obsidian-knapped arrowhead (Oregon, USA).jpg|pisi|Obsidaanist nooleots]]
[[Fail:Estonian Museum of Natural History Specimen No 178065 photo (g229 g229-428 jpg).jpg|pisi|Lihvitud lumiobsidaan]]
'''Obsidiaan''' ehk '''vulkaaniline klaas''' on ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Vanal ajal populaarne materjal terariistade valmistamiseks.

==Proosa==
* [Heliosest:] [[Isa]] koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus [[Okeanos]]e palee kõrval, sügaval kaljupõues, [[sein]]ad olid lihvitud obsidiaanist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, [[Egiptus]]e veripunasest [[marmor]]ist või [[Araabia]] mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas [[tuli]] veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Kivimid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>5l500xwjvfl8lbktt5m09t2krius19l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kabe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18687</id>
    <revision>
      <id>88332</id>
      <timestamp>2022-07-25T17:54:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Heliosest:] [[Vein]]i juues mängis [[isa]] [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist [[nupud]] paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11) ** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021  [[Kategooria:Mängud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="396" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [Heliosest:] [[Vein]]i juues mängis [[isa]] [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist [[nupud]] paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>el0zar3cb763lhm2ovlab0kgkb5rgft</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88333</id>
      <parentid>88332</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T17:55:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="392" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [Heliosest:] [[Vein]]i juues mängis [[isa]] kabet. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist [[nupud]] paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>g08l6kd09o9ne8x7yjh7wc9csqehah7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88397</id>
      <parentid>88333</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:35:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="440" xml:space="preserve">'''Kabe''' ehk '''kabemäng''' on mõttesport, kus võistlevad reeglina kaks osapoolt. 

==Proosa==
* [Heliosest:] [[Vein]]i juues mängis [[isa]] kabet. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist [[nupud]] paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>4yg8auen25g2bmtgu64uhwab9aggrwu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88398</id>
      <parentid>88397</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:40:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="458" xml:space="preserve">[[Fail:Vikipeedia suvepäevad 2010-2.JPG|pisi|Kabemäng]]
'''Kabe''' ehk '''kabemäng''' on mõttesport, kus võistlevad reeglina kaks osapoolt. 

==Proosa==
* [Heliosest:] [[Vein]]i juues mängis [[isa]] kabet. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist [[nupud]] paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Mängud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>8r6tof7pja9lyroq5czqnp6euyc841y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mässaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18688</id>
    <revision>
      <id>88334</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:00:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui [[Prometheus]] saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot; :Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!'' :Isa valgus pimestas silmi. &quot;[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus [[surelik]]esse viis Prometheuse eksit...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="872" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui [[Prometheus]] saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus [[surelik]]esse viis Prometheuse eksiteele. [[Titaanid]]el pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>n2j8z6oytbbv7pbblta0x6mjcl9soxt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88335</id>
      <parentid>88334</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:01:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="868" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui [[Prometheus]] saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;Mässaja kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus [[surelik]]esse viis Prometheuse eksiteele. [[Titaanid]]el pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>igvdzk5vs9sj1f8vt1apc6oz1u0qhf8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88357</id>
      <parentid>88335</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:36:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1160" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Proua О ei olnud jumalate vastu mässaja, proua О polnud üldse mässaja. Ka ei teadnud ta ühtegi jumalat, kelle vastu olnuks mõtet mässu tõsta. [[Jumal]]at, keda saanuks võtta nii tõsiselt, et temaga vaidlust alustada. 
** [[Aino Pervik]], &quot;Proua O imekspanemised&quot;, 2012, lk 24


* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui [[Prometheus]] saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;Mässaja kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus [[surelik]]esse viis Prometheuse eksiteele. [[Titaanid]]el pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>muov2qr6u4pqm12l6f1gv5fuwip6pza</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88358</id>
      <parentid>88357</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:40:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1950" xml:space="preserve">
==Proosa==

* [[Kõhedus]]tundega, mida [[Hullumeelsus|hullumeelsus]] tavaliselt esile kutsub, kuulati lugu [[Mesilane|mesilasest]], kellelt röövitakse tema [[vaha]], et valmistada [[küünal|küünlaid]], mida põletatakse asjatult surnute auks, kel puuduvad silmad, et näha, [[kõrv]]ad, et [[palve]]id kuulda, ja käed, et midagi anda. Isegi Bartholomeus Campanus kahvatas, kui tuli juttu [[Euroopa]] rahvaist ja valitsejaist, kes igal kevadisel [[pööripäev]]al nutavad ja halavad ennemuiste Hommikumaal hukatud mässaja pärast, ning pettureist ja narridest, kes ähvardavad või tõotavad nähtamatu ja tumma Isanda nimel, kelle volinikeks nad end nimetavad, toomata selle kinnituseks ühtki [[tõend]]it. 
** [[Marguerite Yourcenar]], &quot;Opus nigrum&quot;. Tõlkinud Merike Riives, 1982, lk 214


* Proua О ei olnud jumalate vastu mässaja, proua О polnud üldse mässaja. Ka ei teadnud ta ühtegi jumalat, kelle vastu olnuks mõtet mässu tõsta. [[Jumal]]at, keda saanuks võtta nii tõsiselt, et temaga vaidlust alustada. 
** [[Aino Pervik]], &quot;Proua O imekspanemised&quot;, 2012, lk 24


* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui [[Prometheus]] saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;Mässaja kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus [[surelik]]esse viis Prometheuse eksiteele. [[Titaanid]]el pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>agjm450ceaki6dih276nw7nnra47sno</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88359</id>
      <parentid>88358</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:46:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3556" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Asjatu on kinnitada, et inimene peab rahulduma vaikse olelemisega. Iga inimene vajab tegevusrohket elu, ja kui talle [[saatus]]est seda pole antud, siis otsib ta seda ise. Miljonitele inimestele on määratud veelgi üksluisem elu kui minu oma, ja miljonid inimesed on oma saatusega vaikses vastuolus. Keegi ei tea, kui palju apoliitilisi mässajaid igapäevane elu ise sünnitab. Naisi peetakse üldiselt väga tasasteks olenditeks, kuid naistel on samasugused tunded nagu meestelgi, nad tunnevad tarvidusi oma võimeid avaldada ja endale tegevusvälja leida nagu mehedki. Sunnitud elama liiga rangetes, vabadustkitsendavais piirides, liiga konservatiivses miljöös, kannatavad nad täpipealt niisamuti, nagu kannataksid mehed nende olukorras. Ja kui privilegeeritud meessugu väidab, et naiste tegevus peaks piirduma ainuüksi [[puding]]ite valmistamise ja sukakudumisega, klaverimängimise ja [[tasku]]keste tikkimisega, siis on see üpris kitsarinnaline seisukoht, pole mingit põhjust naisi hukka mõista ega naerda, kui nad tahavad teha ja õppida rohkem kui tavade kohaselt nende soole vajalikuks on peetud.
** [[Charlotte Brontë]], &quot;Jane Eyre&quot;. Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 106–107


* [[Kõhedus]]tundega, mida [[Hullumeelsus|hullumeelsus]] tavaliselt esile kutsub, kuulati lugu [[Mesilane|mesilasest]], kellelt röövitakse tema [[vaha]], et valmistada [[küünal|küünlaid]], mida põletatakse asjatult surnute auks, kel puuduvad silmad, et näha, [[kõrv]]ad, et [[palve]]id kuulda, ja käed, et midagi anda. Isegi Bartholomeus Campanus kahvatas, kui tuli juttu [[Euroopa]] rahvaist ja valitsejaist, kes igal kevadisel [[pööripäev]]al nutavad ja halavad ennemuiste Hommikumaal hukatud mässaja pärast, ning pettureist ja narridest, kes ähvardavad või tõotavad nähtamatu ja tumma Isanda nimel, kelle volinikeks nad end nimetavad, toomata selle kinnituseks ühtki [[tõend]]it. 
** [[Marguerite Yourcenar]], &quot;Opus nigrum&quot;. Tõlkinud Merike Riives, 1982, lk 214


* Proua О ei olnud jumalate vastu mässaja, proua О polnud üldse mässaja. Ka ei teadnud ta ühtegi jumalat, kelle vastu olnuks mõtet mässu tõsta. [[Jumal]]at, keda saanuks võtta nii tõsiselt, et temaga vaidlust alustada. 
** [[Aino Pervik]], &quot;Proua O imekspanemised&quot;, 2012, lk 24


* [[Ilmavaade|Ilmavaate]] muutumiseks on vaja kriitilist hulka [[mäss]]ajaid. Oleme ära unustanud selle vabastava jõu, mille annab irratsionaalne käitumine, kui inimene ei asu tegutsema mitte kasu, vaid maailmavaate nimel.
** [[Valdur Mikita]], &quot;[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]&quot; Postimees, 23.02.2018


* Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: &quot;Vennad, kui [[Prometheus]] saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]].&quot;
:Ent onud olid närvilised. ''[[Karistus]] on avalik. See on [[solvang]], õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!''
:Isa valgus pimestas silmi. &quot;Mässaja kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus [[surelik]]esse viis Prometheuse eksiteele. [[Titaanid]]el pole sellest midagi õppida. Saate aru?&quot;
:Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021


[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>c7fx1epkb2epd5vcr50bihfptu3b29x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kronos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18689</id>
    <revision>
      <id>88336</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:01:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu Kronos kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2141" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu Kronos kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. (lk 18-19)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>7fe89ebegp70oqdj44kvdhb11v8qsmt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88337</id>
      <parentid>88336</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:02:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2140" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu Kronos kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>39j2g15tkfq2m3upku0a1ri386w9t6k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88384</id>
      <parentid>88337</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:55:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2156" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu Kronos kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>ccav9io3exzr4p9mf606xvfnmkx1y19</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88385</id>
      <parentid>88384</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:56:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2307" xml:space="preserve">[[Pilt:Francisco de Goya, Saturno devorando a su hijo (1819-1823).jpg|pisi|[[Francisco de Goya]] kuulus maal &quot;Kronos sööb oma lapsi&quot; (1819–1823)]]

==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu Kronos kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>luq13ci2fexolu1dntbhuv1bfdqrfh7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88401</id>
      <parentid>88385</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:46:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2382" xml:space="preserve">[[Pilt:Francisco de Goya, Saturno devorando a su hijo (1819-1823).jpg|pisi|[[Francisco de Goya]] kuulus maal &quot;Kronos sööb oma lapsi&quot; (1819–1823)]]
'''Kronos''' on [[vanakreeka mütoloogia]]s [[titaanid|titaan]], lõikusejumal, [[Uranos]]e ja [[Gaia]] noorim poeg. Kohitses oma isa ja sõi oma lapsi.

==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu Kronos kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. (lk 18–19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>b2pyt8w7q8hwd9ynp2e9bd24xe8sr9j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fuuria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18690</id>
    <revision>
      <id>88338</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:03:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Karistamine oli usaldatud fuuriale, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.'' :Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3177" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Karistamine oli usaldatud fuuriale, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli [[Prometheus]]. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>k5gru01g3zeqp0iawj06scwkf385i0i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88339</id>
      <parentid>88338</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T18:03:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3215" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Karistamine oli usaldatud fuuriale, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli [[Prometheus]]. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]</text>
      <sha1>ngu665k7hnur9l8ujlllnuo0ultmgq2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88362</id>
      <parentid>88339</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T20:11:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3738" xml:space="preserve">
==Proosa==

* [Julian Morrow:] &quot;Meie oma mina teeb meid ütlemata õnnetuks, ja sellepärast me kibelemegi nii kangesti sellest vabanema, kas pole? Mäletate erinnüseid?&quot;
:&quot;Fuuriad,&quot; lausus Bunny, unelevat pilku varjamas juuksekahl.
:&quot;Täpselt. Ja kuidas nad inimesi hulluks ajasid? Nad keerasid sisemonoloogi volüümi põhja, võimendasid tohutult juba olemasolevaid omadusi, muutsid inimesed niivõrd ''neiks endiks'', et see muutus talumatuks.
* Donna Tartt, &quot;Salajane ajalugu&quot;, tlk Liina Viires, Tallinn: Pegasus, 2007, lk 38


* Karistamine oli usaldatud fuuriale, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli [[Prometheus]]. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]</text>
      <sha1>rj14ta1y4d8hxzgv15vkll3ip681to3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88363</id>
      <parentid>88362</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T20:16:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3803" xml:space="preserve">
==Proosa==

* [Julian Morrow:] &quot;Meie oma [[mina]] teeb meid ütlemata õnnetuks, ja sellepärast me kibelemegi nii kangesti sellest vabanema, kas pole? Mäletate erinnüseid?&quot;
:&quot;Fuuriad,&quot; lausus Bunny, unelevat [[pilk]]u varjamas juuksekahl.
:&quot;Täpselt. Ja kuidas nad inimesi [[hull]]uks ajasid? Nad keerasid [[sisemonoloog]]i volüümi põhja, võimendasid tohutult juba olemasolevaid [[omadus]]i, muutsid inimesed niivõrd ''neiks endiks'', et see muutus talumatuks.
* Donna Tartt, &quot;Salajane ajalugu&quot;, tlk Liina Viires, Tallinn: Pegasus, 2007, lk 38


* [[Karistamine]] oli usaldatud fuuriale, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud [[uks]]ele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel [[maod]]. Ei, hoopis [[skorpion]]id, ja tema [[silm]]ad voolavad [[veri|verd]].''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna [[nägu]] oli [[hall]] ja armutu nagu elusast [[kalju]]st raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas [[raisakotkas]]t. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli [[Prometheus]]. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]</text>
      <sha1>f1qwf5zssmoqhet7kp4daijbrmbej1c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88371</id>
      <parentid>88363</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:17:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4002" xml:space="preserve">[[Fail:Orestes Pursued by the Furies by William-Adolphe Bouguereau (1862) - Google Art Project.jpg|pisi|William Adolphe Bouguereau (1825-1905). &quot;Remorse erinnüste küüsis&quot; (1862)]]

==Proosa==

* [Julian Morrow:] &quot;Meie oma [[mina]] teeb meid ütlemata õnnetuks, ja sellepärast me kibelemegi nii kangesti sellest vabanema, kas pole? Mäletate erinnüseid?&quot;
:&quot;Fuuriad,&quot; lausus Bunny, unelevat [[pilk]]u varjamas juuksekahl.
:&quot;Täpselt. Ja kuidas nad inimesi [[hull]]uks ajasid? Nad keerasid [[sisemonoloog]]i volüümi põhja, võimendasid tohutult juba olemasolevaid [[omadus]]i, muutsid inimesed niivõrd ''neiks endiks'', et see muutus talumatuks.
* Donna Tartt, &quot;Salajane ajalugu&quot;, tlk Liina Viires, Tallinn: Pegasus, 2007, lk 38


* [[Karistamine]] oli usaldatud fuuriale, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud [[uks]]ele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel [[maod]]. Ei, hoopis [[skorpion]]id, ja tema [[silm]]ad voolavad [[veri|verd]].''
:Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna [[nägu]] oli [[hall]] ja armutu nagu elusast [[kalju]]st raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas [[raisakotkas]]t. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid.
:&quot;Ma toon vangi.&quot;
:Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli [[Prometheus]]. (lk 22)
* Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha.
:Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga.
:Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23)
* :&quot;Kõik jumalad ei pea olema ühesugused,&quot; ütles ta.
:Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige.
:&quot;Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma.&quot;
:See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]</text>
      <sha1>jatkygrj5x9mtr6tgkiwnzxqofpvijk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Titanomahhia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18691</id>
    <revision>
      <id>88340</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:03:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse k...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2645" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud tänulikud olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta protestiks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>p4imfigtryq9nv2q6t1pjjrril4mki0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88402</id>
      <parentid>88340</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:49:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2738" xml:space="preserve">'''Titanomahhia''' oli titaanidel võitlus Olümpose jumalatega, mille titaanid kaotasid ja mille järel heideti nad [[Tartaros]]se.

==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud tänulikud olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta protestiks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>qtbn1kk9mmvszure0eepis9t3z2yvv0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88403</id>
      <parentid>88402</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:53:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2846" xml:space="preserve">[[Fail:Cornelis Cornelisz. van Haarlem - The Fall of the Titans - Google Art Project.jpg|pisi| Cornelis van Haarlemi teos &quot;Titaanide langus&quot;]]
'''Titanomahhia''' oli [[titaanid]]e võitlus Olümpose jumalatega, mille titaanid kaotasid ja mille järel heideti nad [[Tartaros]]se.

==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud tänulikud olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta protestiks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18–19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>a3wt782me6d5ixrboozbh4zgxk9ycj2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nümf</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18692</id>
    <revision>
      <id>88341</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:05:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta [[nimi|nime]], mis ma olin. Mind kutsuti nümfiks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate [[jumalanna]]de hulgas. Meie [[vägi]] oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime [[kala]]dega ja hoolitsesime [[lill]]ede eest, meelitasime [[pilv]]edest välja veepiisku ja [[laine]]test [[sool]]a. Meie tulevikuväljavaat...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="827" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta [[nimi|nime]], mis ma olin. Mind kutsuti nümfiks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate [[jumalanna]]de hulgas. Meie [[vägi]] oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime [[kala]]dega ja hoolitsesime [[lill]]ede eest, meelitasime [[pilv]]edest välja veepiisku ja [[laine]]test [[sool]]a. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna &quot;nümf&quot; ise. Meie [[keel]]es ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>htafguctx5esdjs5mtvozdk293yz8zl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88382</id>
      <parentid>88341</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:49:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="843" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta [[nimi|nime]], mis ma olin. Mind kutsuti nümfiks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate [[jumalanna]]de hulgas. Meie [[vägi]] oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime [[kala]]dega ja hoolitsesime [[lill]]ede eest, meelitasime [[pilv]]edest välja veepiisku ja [[laine]]test [[sool]]a. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna &quot;nümf&quot; ise. Meie [[keel]]es ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>3l6ol3rfyvhfa6nmh4t2hmqnue8exnn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88383</id>
      <parentid>88382</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:54:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="929" xml:space="preserve">[[File:Faunnymphe.jpg|thumb|[[Wilhelm Neumann-Torborg]]: „Faun ja Nümf“ (1890)]]

==Proosa==
* Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta [[nimi|nime]], mis ma olin. Mind kutsuti nümfiks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate [[jumalanna]]de hulgas. Meie [[vägi]] oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime [[kala]]dega ja hoolitsesime [[lill]]ede eest, meelitasime [[pilv]]edest välja veepiisku ja [[laine]]test [[sool]]a. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna &quot;nümf&quot; ise. Meie [[keel]]es ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>oah14nmm2szmqejcq1sbjoiqt7n80ri</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88405</id>
      <parentid>88383</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:57:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1033" xml:space="preserve">[[File:Faunnymphe.jpg|thumb|[[Wilhelm Neumann-Torborg]]: „Faun ja Nümf“ (1890)]]
'''Nümfid''' on [[vanakreeka mütoloogia|kreeka mütoloogias]] väiksemad loodusjumalad. Neid on tavaliselt kujutatud kaunite noorte naistena.

==Proosa==
* Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta [[nimi|nime]], mis ma olin. Mind kutsuti nümfiks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate [[jumalanna]]de hulgas. Meie [[vägi]] oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime [[kala]]dega ja hoolitsesime [[lill]]ede eest, meelitasime [[pilv]]edest välja veepiisku ja [[laine]]test [[sool]]a. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna &quot;nümf&quot; ise. Meie [[keel]]es ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>97m8x7sa5qc872m72o66809bsginfkb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zeus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18693</id>
    <revision>
      <id>88342</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:05:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu Zeusi tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte e...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3411" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu Zeusi tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18)
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest [[välgunool]]e ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos [[Oksendamine|oksendas]] välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks [[Olümpos|mäe]] järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad [[jumalad]] jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat [[uhkus]]t; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas [[sõda]] lõpeb. [[Lahing]]ud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis [[ahel]]atesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud [[tänulikkus|tänulikud]] olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta [[protest]]iks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>rrtcmqhky82yymygxfrw688dvzft43n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88366</id>
      <parentid>88342</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T20:59:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3427" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu Zeusi tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18)
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest [[välgunool]]e ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos [[Oksendamine|oksendas]] välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks [[Olümpos|mäe]] järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad [[jumalad]] jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat [[uhkus]]t; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas [[sõda]] lõpeb. [[Lahing]]ud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis [[ahel]]atesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud [[tänulikkus|tänulikud]] olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta [[protest]]iks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>nnxg0ae9vwywybyyxwki56ngt62t4zz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88367</id>
      <parentid>88366</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:05:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3537" xml:space="preserve">[[File:Zeus Otricoli Pio-Clementino Inv257.jpg|thumb|Zeusi büst kreeka originaali rooma koopia (4. sajand)]]

==Proosa==
* Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu Zeusi tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18)
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest [[välgunool]]e ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos [[Oksendamine|oksendas]] välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks [[Olümpos|mäe]] järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad [[jumalad]] jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat [[uhkus]]t; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas [[sõda]] lõpeb. [[Lahing]]ud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis [[ahel]]atesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud [[tänulikkus|tänulikud]] olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta [[protest]]iks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>8crtcrs57z0j17vwdm3m4g989yucjzu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88406</id>
      <parentid>88367</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T23:02:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3664" xml:space="preserve">[[File:Zeus Otricoli Pio-Clementino Inv257.jpg|thumb|Zeusi büst kreeka originaali rooma koopia (4. sajand)]]
'''Zeus''' ehk '''Dias''' on [[vanakreeka mütoloogia]]s peajumal ning [[taevas|taeva]]- ja [[äike]]se[[jumalad|jumal]]. Tal oli palju armukesi ja veel rohkem lapsi.

==Proosa==
* Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu Zeusi tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18)
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest [[välgunool]]e ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos [[Oksendamine|oksendas]] välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks [[Olümpos|mäe]] järgi, mille tippu nad viisid oma troonid.
:Vanad [[jumalad]] jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat [[uhkus]]t; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas [[sõda]] lõpeb. [[Lahing]]ud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis [[ahel]]atesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse.
:Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud [[tänulikkus|tänulikud]] olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta [[protest]]iks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>kqdjif0lnbl4fj2wkb7gxjzw9weg5gz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Minos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18694</id>
    <revision>
      <id>88344</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:06:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri. :&quot;Minos,&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot; :&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot; :&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot; :Perse...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1651" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri.
:&quot;Minos,&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot;
:&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot;
:&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot;
:Perses irvitas. &quot;Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?&quot;
:Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. &quot;Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud.&quot; (lk 33)
* Minos, Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Kreeka kuningad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>e1y459n7rsq8v2w22re8lxu1dq3elc2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88380</id>
      <parentid>88344</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:45:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1667" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri.
:&quot;Minos,&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot;
:&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot;
:&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot;
:Perses irvitas. &quot;Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?&quot;
:Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. &quot;Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud.&quot; (lk 33)
* Minos, Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kreeka kuningad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>mw1yoetaau01echbsxad9jp27ukl880</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88381</id>
      <parentid>88380</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:47:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1723" xml:space="preserve">[[Image:Inferno Canto 5 line 4 Minos.jpg|250 px|thumb]]

==Proosa==
* Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri.
:&quot;Minos,&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot;
:&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot;
:&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot;
:Perses irvitas. &quot;Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?&quot;
:Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. &quot;Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud.&quot; (lk 33)
* Minos, Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kreeka kuningad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>tf9jsdcs0usor5ifp1mtadvu370oghq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88387</id>
      <parentid>88381</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:11:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1803" xml:space="preserve">[[Image:Inferno Canto 5 line 4 Minos.jpg|pisi|Gustave Doré' illustratsioon kuningas Minosest [[Dante]] teosele &quot;Põrgu&quot;]]
'''Minos''' oli [[vanakreeka mütoloogia]]s [[Kreeta]] kuningas, kes toitis [[Minotauros]]t.

==Proosa==
* Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri.
:&quot;Minos,&quot; ütles isa lamamisasemelt. &quot;Zeusi poeg ja Kreeta kuningas.&quot;
:&quot;Surelik?&quot; Ema ajas end istukile. &quot;Sa ütlesid, et see on jumal!&quot;
:&quot;Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on.&quot;
:Perses irvitas. &quot;Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?&quot;
:Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. &quot;Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud.&quot; (lk 33)
* Minos, Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kreeka kuningad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>9sawf25bvqro9gm8kzkedptlkn8tzcg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Athena</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18695</id>
    <revision>
      <id>88345</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:06:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * &quot;Kas sa Athenat näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle [[mõistus]] oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-[[titaanid]]ega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele [[nähtamatus|nähtamatuks]] muutnud. Ta oli üks O...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="801" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Kas sa Athenat näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle [[mõistus]] oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-[[titaanid]]ega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele [[nähtamatus|nähtamatuks]] muutnud. Ta oli üks [[Olümpos]]e kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>sxh62ukz3hszjc8lv17x0ea7iwv7q22</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88369</id>
      <parentid>88345</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:10:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="868" xml:space="preserve">[[Pilt:Acropole Musée Athéna pensante.JPG|pisi]]

==Proosa==
* &quot;Kas sa Athenat näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle [[mõistus]] oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-[[titaanid]]ega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele [[nähtamatus|nähtamatuks]] muutnud. Ta oli üks [[Olümpos]]e kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>1e82kiez9nhxip2676m92kpzj6sbsz8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88388</id>
      <parentid>88369</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:17:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7026" xml:space="preserve">[[Pilt:Acropole Musée Athéna pensante.JPG|pisi]]

==Proosa==
* &quot;Kas sa Athenat näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle [[mõistus]] oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-[[titaanid]]ega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele [[nähtamatus|nähtamatuks]] muutnud. Ta oli üks [[Olümpos]]e kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
* &quot;Pole mul mingeid varje vaja.&quot; Hääl lõhestas vaikuse. &quot;Ja pole sinusuguse asi minu kavatsusi kahtluse alla seada.&quot; Ta sähvatas tuppa nagu välgunool pilkases öös, pikk ja sirge, nii valge, et silmadel hakkas valus. Hobuselakaga kiiver puutus vastu lage. Kiiskav soomusrüü pildus sädemeid. Ta hoidis käes pikka peenikest oda, mille teral küütlesid leegid. Ta oli igikestev tuli, mis sundis maailma tühisuse kahvatuma. Zeusi särav lemmiklaps, Athena.
:&quot;Mida ihkan, see sünnib. Sellest ei pääse.&quot; Taas see hääl, metalne mürin. Ma olin ennegi kohtunud vägevate jumalatega, isa ja vanaisaga, Hermese ja Apolloniga. Ometi puuris jumalanna pilk minust läbi„ nagu keegi muu ei olnud suutnud. Odysseus oli kord rääkinud, et ta on nagu juuspeeneks ihutud mõõk, tera nõnda õhuke, et sa isegi ei saa aru, et oled haavatud, kuid iga südametuksega voolab veri põrandale. (lk 258)
* Tema silmades oli läbisegi hõbedat ja kivihalli. &quot;Sa julged mulle vastu hakata?&quot;
:Õhk oli paksem. Tundsin, et mul matab hinge. Jumalanna rinnal hiilgas kuulus aigis, kuldsete narmastega nahast turvis. Kõneldi, et see oh tehtud titaani nahast, mille jumalanna oli ise nülginud ja parkinud. Tema silmis sähvis ähvardus: nõndasamuti nülin sinu naha, kui sa ei heida end minu tahte alla ega anu halastust. Mu keel ei tahtnud sõna kuulata, ma värisesin üle kere. Ent kui ma selles ilmas üldse midagi teadsin, siis seda, et jumalad ei tunne halastust. Näpistasin end sõrmede vahelt. Terav valu rahustas.
:&quot;Julgen,&quot; ütlesin ma. &quot;Ehkki võitlus ei oleks õiglane, sina relvitu nümfi vastu.&quot; (lk 258)
* &quot;Suur jumalanna, terve elu olen kuulnud lugusid sinu väe kohta. Nii et see paneb mind imestama. Sa oled tahtnud minu lapse surma juba mõnda aega, ometi on ta elus. Kuidas nii?&quot;
:Athena ajas end puhevile nagu madu, aga ma ei jätnud jonni.
:&quot;Siis ei mõista ma mõelda muud, kui et sa ei tohi seda teha. Et midagi seisab su tee peal ees. Et saatusejumalannad, kellel on omad eesmärgid, ei luba sul teda niisama tappa.&quot;
:Sõna ''saatusejumalannad'' peale välkusid Athena silmad. Ta oli vaidluste jumalanna, sündinud Zeusi säravast, halastamatust mõistusest. Kui keegi keelaks talle midagi, isegi kui need oleksid kolm halli jumalannat, ei annaks ta niisama lihtsasti alla. Ta hekseldaks takistused aatomiteks ja saaks lõpuks ikkagi oma tahtmise, ükskõik kui keeruline see ka ei oleks.
:&quot;Nii et sellepärast sa oled toimetanud, nagu oled. Herilaste ja kukkuvate keedupottidega.&quot; Jäin teda silmitsema. &quot;Mis häbi, alandada oma sõdalasehinge nõnda labaste võtetega.&quot; (lk 259)
* Kui kaalul ei oleks olnud minu poja elu, oleksin ehk naerma puhkenud selle peale, mis välgatas tema silmis. Ükskõik kui tark Athena ka ei olnud, tundeid ei osanud ta sugugi varjata. Miks ta olekski pidanud? Kes söandaks rünnata vägevat Athenat tema mõtete pärast? Odysseus oli öelnud, et jumalanna oli tema peale vihane, aga ta ei tundnud jumalate tõelist loomust. Athena ei olnud vihane. Tema eemalehoidmine oli sama vana kavalus, millest oli kõnelenud Hermes: keera soosikule selg ja aja ta meeleheitele. Siis naase täies hiilguses ja naudi, kuidas ta sinu ees lömitab. (lk 261)
* &quot;Kui mitte selleks, et Odysseusele haiget teha, siis miks ihkad sa minu poja surma?&quot;
:&quot;See ei ole sinu asi teada. Ma olen näinud, mida toob tulevik, ja ütlen sulle, et see laps ei tohi elama jääda. Kui jääb, kahetsed sa seda oma elupäevade lõpuni. Sinu süda on lapse küljes kinni ja ma ei heida seda sulle ette. Ent ära lase emaarmastusel oma mõistust varjutada. Mõtle, Heliose tütar! Kas poleks arukam anda ta minu kätte nüüd, kui ta on ilmas olnud alles nii vähe aega, kui tema keha ja sinu kiindumus alles kasvavad?&quot; Jumalanna hääl mahenes. &quot;Kujuta ette, kui palju hullem oleks see sinu jaoks aasta, kahe või kümne pärast, kui armastus on küps. Parem saata ta kannatusteta hingede majja kohe praegu. Parem kanda ilmale veel üks laps ja lasta uutel rõõmudel varjutada kõik vana ja see unustusehõlma matta. Ükski ema ei peaks nägema oma lapse surma. Aga kui see siiski peab juhtuma, kui midagi muud üle ei jää, võib ometi leida valuraha.&quot;
:&quot;Valuraha?&quot;
:&quot;Enesest mõista.&quot; Athena pale kiirgas kui ääsituli. &quot;Sa ei arva ometi, et ma nõuaksin ohvriandi midagi vastu pakkumata? Sa võidad &lt;!--//--&gt;Pallas Athena soosingu, minu hea tahte igaveseks. Ma ehitan saarele sinu poja mälestuseks samba. Kui õige aeg käes, saadan sinu juurde veel ühe hea mehe, kes sigitab sulle poja. Ma õnnistan tema sündi ja kaitsen teda kõige kurja eest. Temast saab surelike juht, keda kardetakse lahinguväljal, kuulatakse nõupidamistel, austatakse kõikjal. Temast jäävad maha pärijad ja ta täidab kõik ema südamesoovid. See on minu kindel sõna.&quot;
:See oli rikkalikem tasu kogu ilma, haruldane kui hesperiidide kuldsed õunad: olümposlase vandetõotusega kinnitatud sõprus. Sa ei tunne kunagi millestki puudust. sinu osaks saavad kõik naudingud. Sa ei karda enam kunagi mitte midagi.
:Ma vaatasin tema säravhalle silmi, mis olid kui kalliskivid ja püüdsid tulekuma kinni. Ta naeratas, käsi välja sirutatud, valmis vastu võtma minu katt. Lastest oli ta kõnelenud peaaegu lauldes, nagu äiutaks omaenese pisikest. Ent Athenal ei olnud last, ta ei sünnita iialgi ühtegi järeltulijat. Tema ainus armastus oli mõistus. Ja tee pole kunagi olnud seesama, mis tarkus.
:''Lapsed ei ole viljakotid, et üht võiks teise vastu välja vahetada.''
:&quot;Sellest ma üldse ei räägigi, et sa arvad, et ma olen mära keda paaritada. Tõeline mõistatus on see, miks minu poja surm sinu jaoks nõnda tähtis on. Mida ta teeb, et vägev Athena on valmis maksma
nii kallist hinda, et seda vältida?&quot;
:Kogu mahedus oli hetkega kadunud. Käsi tõmbus tagasi, otsekui oleks uks paukudes kinni langenud. &quot;Sa hakkad siis mulle vastu? Sina oma umbrohu ja jumalikkuseebemega!&quot;
:Athena vägi uhtus minust üle, ent mul oli Telegonos ja temast ma ei loobunud, mitte mingi hinna eest.
:&quot;Nii on,&quot; laususin ma.
:Ta kõverdas huuled ja paljastas valged hambad. &quot;Sa ei saa teda kogu aeg valvata. Lõpuks saan ma ta kätte.&quot; (lk 261-262)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>dnvo251f33jxz8d61ec3gpoiii6u9mm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88389</id>
      <parentid>88388</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:17:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7026" xml:space="preserve">[[Pilt:Acropole Musée Athéna pensante.JPG|pisi]]

==Proosa==
* &quot;Kas sa Athenat näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle [[mõistus]] oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-[[titaanid]]ega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele [[nähtamatus|nähtamatuks]] muutnud. Ta oli üks [[Olümpos]]e kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
* &quot;Pole mul mingeid varje vaja.&quot; Hääl lõhestas vaikuse. &quot;Ja pole sinusuguse asi minu kavatsusi kahtluse alla seada.&quot; Ta sähvatas tuppa nagu välgunool pilkases öös, pikk ja sirge, nii valge, et silmadel hakkas valus. Hobuselakaga kiiver puutus vastu lage. Kiiskav soomusrüü pildus sädemeid. Ta hoidis käes pikka peenikest oda, mille teral küütlesid leegid. Ta oli igikestev tuli, mis sundis maailma tühisuse kahvatuma. Zeusi särav lemmiklaps, Athena.
:&quot;Mida ihkan, see sünnib. Sellest ei pääse.&quot; Taas see hääl, metalne mürin. Ma olin ennegi kohtunud vägevate jumalatega, isa ja vanaisaga, Hermese ja Apolloniga. Ometi puuris jumalanna pilk minust läbi„ nagu keegi muu ei olnud suutnud. Odysseus oli kord rääkinud, et ta on nagu juuspeeneks ihutud mõõk, tera nõnda õhuke, et sa isegi ei saa aru, et oled haavatud, kuid iga südametuksega voolab veri põrandale. (lk 258)
* Tema silmades oli läbisegi hõbedat ja kivihalli. &quot;Sa julged mulle vastu hakata?&quot;
:Õhk oli paksem. Tundsin, et mul matab hinge. Jumalanna rinnal hiilgas kuulus aigis, kuldsete narmastega nahast turvis. Kõneldi, et see oh tehtud titaani nahast, mille jumalanna oli ise nülginud ja parkinud. Tema silmis sähvis ähvardus: nõndasamuti nülin sinu naha, kui sa ei heida end minu tahte alla ega anu halastust. Mu keel ei tahtnud sõna kuulata, ma värisesin üle kere. Ent kui ma selles ilmas üldse midagi teadsin, siis seda, et jumalad ei tunne halastust. Näpistasin end sõrmede vahelt. Terav valu rahustas.
:&quot;Julgen,&quot; ütlesin ma. &quot;Ehkki võitlus ei oleks õiglane, sina relvitu nümfi vastu.&quot; (lk 258)
* &quot;Suur jumalanna, terve elu olen kuulnud lugusid sinu väe kohta. Nii et see paneb mind imestama. Sa oled tahtnud minu lapse surma juba mõnda aega, ometi on ta elus. Kuidas nii?&quot;
:Athena ajas end puhevile nagu madu, aga ma ei jätnud jonni.
:&quot;Siis ei mõista ma mõelda muud, kui et sa ei tohi seda teha. Et midagi seisab su tee peal ees. Et saatusejumalannad, kellel on omad eesmärgid, ei luba sul teda niisama tappa.&quot;
:Sõna ''saatusejumalannad'' peale välkusid Athena silmad. Ta oli vaidluste jumalanna, sündinud Zeusi säravast, halastamatust mõistusest. Kui keegi keelaks talle midagi, isegi kui need oleksid kolm halli jumalannat, ei annaks ta niisama lihtsasti alla. Ta hekseldaks takistused aatomiteks ja saaks lõpuks ikkagi oma tahtmise, ükskõik kui keeruline see ka ei oleks.
:&quot;Nii et sellepärast sa oled toimetanud, nagu oled. Herilaste ja kukkuvate keedupottidega.&quot; Jäin teda silmitsema. &quot;Mis häbi, alandada oma sõdalasehinge nõnda labaste võtetega.&quot; (lk 259)
* Kui kaalul ei oleks olnud minu poja elu, oleksin ehk naerma puhkenud selle peale, mis välgatas tema silmis. Ükskõik kui tark Athena ka ei olnud, tundeid ei osanud ta sugugi varjata. Miks ta olekski pidanud? Kes söandaks rünnata vägevat Athenat tema mõtete pärast? Odysseus oli öelnud, et jumalanna oli tema peale vihane, aga ta ei tundnud jumalate tõelist loomust. Athena ei olnud vihane. Tema eemalehoidmine oli sama vana kavalus, millest oli kõnelenud Hermes: keera soosikule selg ja aja ta meeleheitele. Siis naase täies hiilguses ja naudi, kuidas ta sinu ees lömitab. (lk 261)
* &quot;Kui mitte selleks, et Odysseusele haiget teha, siis miks ihkad sa minu poja surma?&quot;
:&quot;See ei ole sinu asi teada. Ma olen näinud, mida toob tulevik, ja ütlen sulle, et see laps ei tohi elama jääda. Kui jääb, kahetsed sa seda oma elupäevade lõpuni. Sinu süda on lapse küljes kinni ja ma ei heida seda sulle ette. Ent ära lase emaarmastusel oma mõistust varjutada. Mõtle, Heliose tütar! Kas poleks arukam anda ta minu kätte nüüd, kui ta on ilmas olnud alles nii vähe aega, kui tema keha ja sinu kiindumus alles kasvavad?&quot; Jumalanna hääl mahenes. &quot;Kujuta ette, kui palju hullem oleks see sinu jaoks aasta, kahe või kümne pärast, kui armastus on küps. Parem saata ta kannatusteta hingede majja kohe praegu. Parem kanda ilmale veel üks laps ja lasta uutel rõõmudel varjutada kõik vana ja see unustusehõlma matta. Ükski ema ei peaks nägema oma lapse surma. Aga kui see siiski peab juhtuma, kui midagi muud üle ei jää, võib ometi leida valuraha.&quot;
:&quot;Valuraha?&quot;
:&quot;Enesest mõista.&quot; Athena pale kiirgas kui ääsituli. &quot;Sa ei arva ometi, et ma nõuaksin ohvriandi midagi vastu pakkumata? Sa võidad &lt;!--//--&gt;Pallas Athena soosingu, minu hea tahte igaveseks. Ma ehitan saarele sinu poja mälestuseks samba. Kui õige aeg käes, saadan sinu juurde veel ühe hea mehe, kes sigitab sulle poja. Ma õnnistan tema sündi ja kaitsen teda kõige kurja eest. Temast saab surelike juht, keda kardetakse lahinguväljal, kuulatakse nõupidamistel, austatakse kõikjal. Temast jäävad maha pärijad ja ta täidab kõik ema südamesoovid. See on minu kindel sõna.&quot;
:See oli rikkalikem tasu kogu ilma, haruldane kui hesperiidide kuldsed õunad: olümposlase vandetõotusega kinnitatud sõprus. Sa ei tunne kunagi millestki puudust. sinu osaks saavad kõik naudingud. Sa ei karda enam kunagi mitte midagi.
:Ma vaatasin tema säravhalle silmi, mis olid kui kalliskivid ja püüdsid tulekuma kinni. Ta naeratas, käsi välja sirutatud, valmis vastu võtma minu katt. Lastest oli ta kõnelenud peaaegu lauldes, nagu äiutaks omaenese pisikest. Ent Athenal ei olnud last, ta ei sünnita iialgi ühtegi järeltulijat. Tema ainus armastus oli mõistus. Ja tee pole kunagi olnud seesama, mis tarkus.
:''Lapsed ei ole viljakotid, et üht võiks teise vastu välja vahetada.''
:&quot;Sellest ma üldse ei räägigi, et sa arvad, et ma olen mära keda paaritada. Tõeline mõistatus on see, miks minu poja surm sinu jaoks nõnda tähtis on. Mida ta teeb, et vägev Athena on valmis maksma nii kallist hinda, et seda vältida?&quot;
:Kogu mahedus oli hetkega kadunud. Käsi tõmbus tagasi, otsekui oleks uks paukudes kinni langenud. &quot;Sa hakkad siis mulle vastu? Sina oma umbrohu ja jumalikkuseebemega!&quot;
:Athena vägi uhtus minust üle, ent mul oli Telegonos ja temast ma ei loobunud, mitte mingi hinna eest.
:&quot;Nii on,&quot; laususin ma.
:Ta kõverdas huuled ja paljastas valged hambad. &quot;Sa ei saa teda kogu aeg valvata. Lõpuks saan ma ta kätte.&quot; (lk 261-262)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>tbx73pvmpr9v234lk2cgfiyylvj00xc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88407</id>
      <parentid>88389</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T23:05:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7081" xml:space="preserve">[[Pilt:Acropole Musée Athéna pensante.JPG|pisi]]
'''Athena''' on [[vanakreeka mütoloogia]]s tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.

==Proosa==
* &quot;Kas sa Athenat näed?&quot; sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle [[mõistus]] oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-[[titaanid]]ega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele [[nähtamatus|nähtamatuks]] muutnud. Ta oli üks [[Olümpos]]e kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35)
* &quot;Pole mul mingeid varje vaja.&quot; Hääl lõhestas vaikuse. &quot;Ja pole sinusuguse asi minu kavatsusi kahtluse alla seada.&quot; Ta sähvatas tuppa nagu välgunool pilkases öös, pikk ja sirge, nii valge, et silmadel hakkas valus. Hobuselakaga kiiver puutus vastu lage. Kiiskav soomusrüü pildus sädemeid. Ta hoidis käes pikka peenikest oda, mille teral küütlesid leegid. Ta oli igikestev tuli, mis sundis maailma tühisuse kahvatuma. Zeusi särav lemmiklaps, Athena.
:&quot;Mida ihkan, see sünnib. Sellest ei pääse.&quot; Taas see hääl, metalne mürin. Ma olin ennegi kohtunud vägevate jumalatega, isa ja vanaisaga, Hermese ja Apolloniga. Ometi puuris jumalanna pilk minust läbi„ nagu keegi muu ei olnud suutnud. Odysseus oli kord rääkinud, et ta on nagu juuspeeneks ihutud mõõk, tera nõnda õhuke, et sa isegi ei saa aru, et oled haavatud, kuid iga südametuksega voolab veri põrandale. (lk 258)
* Tema silmades oli läbisegi hõbedat ja kivihalli. &quot;Sa julged mulle vastu hakata?&quot;
:Õhk oli paksem. Tundsin, et mul matab hinge. Jumalanna rinnal hiilgas kuulus aigis, kuldsete narmastega nahast turvis. Kõneldi, et see oh tehtud titaani nahast, mille jumalanna oli ise nülginud ja parkinud. Tema silmis sähvis ähvardus: nõndasamuti nülin sinu naha, kui sa ei heida end minu tahte alla ega anu halastust. Mu keel ei tahtnud sõna kuulata, ma värisesin üle kere. Ent kui ma selles ilmas üldse midagi teadsin, siis seda, et jumalad ei tunne halastust. Näpistasin end sõrmede vahelt. Terav valu rahustas.
:&quot;Julgen,&quot; ütlesin ma. &quot;Ehkki võitlus ei oleks õiglane, sina relvitu nümfi vastu.&quot; (lk 258)
* &quot;Suur jumalanna, terve elu olen kuulnud lugusid sinu väe kohta. Nii et see paneb mind imestama. Sa oled tahtnud minu lapse surma juba mõnda aega, ometi on ta elus. Kuidas nii?&quot;
:Athena ajas end puhevile nagu madu, aga ma ei jätnud jonni.
:&quot;Siis ei mõista ma mõelda muud, kui et sa ei tohi seda teha. Et midagi seisab su tee peal ees. Et saatusejumalannad, kellel on omad eesmärgid, ei luba sul teda niisama tappa.&quot;
:Sõna ''saatusejumalannad'' peale välkusid Athena silmad. Ta oli vaidluste jumalanna, sündinud Zeusi säravast, halastamatust mõistusest. Kui keegi keelaks talle midagi, isegi kui need oleksid kolm halli jumalannat, ei annaks ta niisama lihtsasti alla. Ta hekseldaks takistused aatomiteks ja saaks lõpuks ikkagi oma tahtmise, ükskõik kui keeruline see ka ei oleks.
:&quot;Nii et sellepärast sa oled toimetanud, nagu oled. Herilaste ja kukkuvate keedupottidega.&quot; Jäin teda silmitsema. &quot;Mis häbi, alandada oma sõdalasehinge nõnda labaste võtetega.&quot; (lk 259)
* Kui kaalul ei oleks olnud minu poja elu, oleksin ehk naerma puhkenud selle peale, mis välgatas tema silmis. Ükskõik kui tark Athena ka ei olnud, tundeid ei osanud ta sugugi varjata. Miks ta olekski pidanud? Kes söandaks rünnata vägevat Athenat tema mõtete pärast? Odysseus oli öelnud, et jumalanna oli tema peale vihane, aga ta ei tundnud jumalate tõelist loomust. Athena ei olnud vihane. Tema eemalehoidmine oli sama vana kavalus, millest oli kõnelenud Hermes: keera soosikule selg ja aja ta meeleheitele. Siis naase täies hiilguses ja naudi, kuidas ta sinu ees lömitab. (lk 261)
* &quot;Kui mitte selleks, et Odysseusele haiget teha, siis miks ihkad sa minu poja surma?&quot;
:&quot;See ei ole sinu asi teada. Ma olen näinud, mida toob tulevik, ja ütlen sulle, et see laps ei tohi elama jääda. Kui jääb, kahetsed sa seda oma elupäevade lõpuni. Sinu süda on lapse küljes kinni ja ma ei heida seda sulle ette. Ent ära lase emaarmastusel oma mõistust varjutada. Mõtle, Heliose tütar! Kas poleks arukam anda ta minu kätte nüüd, kui ta on ilmas olnud alles nii vähe aega, kui tema keha ja sinu kiindumus alles kasvavad?&quot; Jumalanna hääl mahenes. &quot;Kujuta ette, kui palju hullem oleks see sinu jaoks aasta, kahe või kümne pärast, kui armastus on küps. Parem saata ta kannatusteta hingede majja kohe praegu. Parem kanda ilmale veel üks laps ja lasta uutel rõõmudel varjutada kõik vana ja see unustusehõlma matta. Ükski ema ei peaks nägema oma lapse surma. Aga kui see siiski peab juhtuma, kui midagi muud üle ei jää, võib ometi leida valuraha.&quot;
:&quot;Valuraha?&quot;
:&quot;Enesest mõista.&quot; Athena pale kiirgas kui ääsituli. &quot;Sa ei arva ometi, et ma nõuaksin ohvriandi midagi vastu pakkumata? Sa võidad &lt;!--//--&gt;Pallas Athena soosingu, minu hea tahte igaveseks. Ma ehitan saarele sinu poja mälestuseks samba. Kui õige aeg käes, saadan sinu juurde veel ühe hea mehe, kes sigitab sulle poja. Ma õnnistan tema sündi ja kaitsen teda kõige kurja eest. Temast saab surelike juht, keda kardetakse lahinguväljal, kuulatakse nõupidamistel, austatakse kõikjal. Temast jäävad maha pärijad ja ta täidab kõik ema südamesoovid. See on minu kindel sõna.&quot;
:See oli rikkalikem tasu kogu ilma, haruldane kui hesperiidide kuldsed õunad: olümposlase vandetõotusega kinnitatud sõprus. Sa ei tunne kunagi millestki puudust. sinu osaks saavad kõik naudingud. Sa ei karda enam kunagi mitte midagi.
:Ma vaatasin tema säravhalle silmi, mis olid kui kalliskivid ja püüdsid tulekuma kinni. Ta naeratas, käsi välja sirutatud, valmis vastu võtma minu katt. Lastest oli ta kõnelenud peaaegu lauldes, nagu äiutaks omaenese pisikest. Ent Athenal ei olnud last, ta ei sünnita iialgi ühtegi järeltulijat. Tema ainus armastus oli mõistus. Ja tee pole kunagi olnud seesama, mis tarkus.
:''Lapsed ei ole viljakotid, et üht võiks teise vastu välja vahetada.''
:&quot;Sellest ma üldse ei räägigi, et sa arvad, et ma olen mära keda paaritada. Tõeline mõistatus on see, miks minu poja surm sinu jaoks nõnda tähtis on. Mida ta teeb, et vägev Athena on valmis maksma nii kallist hinda, et seda vältida?&quot;
:Kogu mahedus oli hetkega kadunud. Käsi tõmbus tagasi, otsekui oleks uks paukudes kinni langenud. &quot;Sa hakkad siis mulle vastu? Sina oma umbrohu ja jumalikkuseebemega!&quot;
:Athena vägi uhtus minust üle, ent mul oli Telegonos ja temast ma ei loobunud, mitte mingi hinna eest.
:&quot;Nii on,&quot; laususin ma.
:Ta kõverdas huuled ja paljastas valged hambad. &quot;Sa ei saa teda kogu aeg valvata. Lõpuks saan ma ta kätte.&quot; (lk 261-262)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>6pj5oze9qyddbq4rrpbpan06icfa65x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sünniõigus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18696</id>
    <revision>
      <id>88347</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:07:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aietes võttis mu käevangu. &quot;Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased.&quot; :Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalat...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1028" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Aietes võttis mu käevangu. &quot;Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased.&quot;
:Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma sünniõiguseks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Õigus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>59lz2k1c5ct33yfjqavv3v9su3hr3zu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pooljumal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18697</id>
    <revision>
      <id>88349</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:08:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Minos]], [[Kreeta]] kuningas, [[Zeus]]i ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti pooljumalateks, sest nad olid küll [[surelik]]ud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa [[obsidiaan]]ist koda, need särasid tumedana kuldse [[kroon]]i all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="935" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [[Minos]], [[Kreeta]] kuningas, [[Zeus]]i ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti pooljumalateks, sest nad olid küll [[surelik]]ud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa [[obsidiaan]]ist koda, need särasid tumedana kuldse [[kroon]]i all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ta teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu [[õde]] veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>fczc6hzdjugo70dwfbflvrqz5t5pkej</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daidalos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18698</id>
    <revision>
      <id>88350</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:09:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes. :Ta osutas ühele [[surelik]]ule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea [[Egiptus]]e moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema [[silm]]ad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel. :&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on Daidalos. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]si...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="878" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes.
:Ta osutas ühele [[surelik]]ule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea [[Egiptus]]e moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema [[silm]]ad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel.
:&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on Daidalos. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab [[kuningas]], siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma.&quot; (lk 36)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Kreeka leiutajad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>e8x150n2wrrivii6u6fz6o8gk7lu91c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88375</id>
      <parentid>88350</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:35:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="894" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes.
:Ta osutas ühele [[surelik]]ule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea [[Egiptus]]e moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema [[silm]]ad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel.
:&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on Daidalos. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab [[kuningas]], siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma.&quot; (lk 36)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kreeka leiutajad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>bazwyuyi59psxy6qlownprsw2a3ymu2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88377</id>
      <parentid>88375</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:42:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="983" xml:space="preserve">[[File:Gaziantep Zeugma Museum Daedalus mosaic 1873.jpg|thumb|300px|Ikarus ja Daidalos]]

==Proosa==
* &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes.
:Ta osutas ühele [[surelik]]ule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea [[Egiptus]]e moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema [[silm]]ad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel.
:&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on Daidalos. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab [[kuningas]], siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma.&quot; (lk 36)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kreeka leiutajad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>g78ejktefkk01ndvcviq64lug9goios</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88418</id>
      <parentid>88377</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T00:26:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1240" xml:space="preserve">[[File:Gaziantep Zeugma Museum Daedalus mosaic 1873.jpg|thumb|300px|Ikarus ja Daidalos]]
'''Daidalos''' oli vanakreeka mütoloogias osav kunstnik, ehitusmeister, käsitööline ja leiutaja. Ta rajas ta kuningas [[Minos]]ele [[labürint|labürindi]]. Daidalos valmistas endale ja [[Ikaros|oma pojale]] ka linnusulgedest ja küünlavahast tiivad, kuid tema poeg ei kasutanud leiutist ohutusjuhendi kohaselt ning kukkus surnuks.

==Proosa==
* &quot;Vaata sinna,&quot; lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes.
:Ta osutas ühele [[surelik]]ule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea [[Egiptus]]e moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema [[silm]]ad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel.
:&quot;Muidugi ta meeldib sulle,&quot; ütles Aietes. &quot;See on Daidalos. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab [[kuningas]], siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma.&quot; (lk 36)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Kreeka leiutajad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>3fkggia6z8jex00lmehtwdjwfsiambg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärslased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18699</id>
    <revision>
      <id>88351</id>
      <timestamp>2022-07-25T18:11:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta ütles, et ta läheb itta, pärslaste sekka elama. Nende [[nimi]] meenutab mulle enese oma, ütles ta kohtlaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha. :Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda [[Minos]]e pärast pilganud. &quot;Miks peaksid seal o...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="846" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta ütles, et ta läheb itta, pärslaste sekka elama. Nende [[nimi]] meenutab mulle enese oma, ütles ta kohtlaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha.
:Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda [[Minos]]e pärast pilganud. &quot;Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?&quot;
:Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Iraan]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>879zj1i9d81b66xhd2pd3552gdkoiia</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88370</id>
      <parentid>88351</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:12:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="862" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta ütles, et ta läheb itta, pärslaste sekka elama. Nende [[nimi]] meenutab mulle enese oma, ütles ta kohtlaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha.
:Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda [[Minos]]e pärast pilganud. &quot;Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?&quot;
:Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Iraan]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>f6vzk24wc5661zoipkmp20fegs9v4gd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88417</id>
      <parentid>88370</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T00:20:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="897" xml:space="preserve">[[Fail:Persepolis 24.11.2009 11-45-28.jpg|pisi|Kivisse raiutud pärslased]]
'''Pärslased''' on [[Iraan]]i rahvas.

==Proosa==
* Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta ütles, et ta läheb itta, pärslaste sekka elama. Nende [[nimi]] meenutab mulle enese oma, ütles ta kohtlaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha.
:Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda [[Minos]]e pärast pilganud. &quot;Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?&quot;
:Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Iraan]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>7qlv6lqlg15lr2mp6eefd6vk3lshtlc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tethys</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18700</id>
    <revision>
      <id>88365</id>
      <timestamp>2022-07-25T20:48:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Siis läksin ma suisa pööraseks ja tormasin vanaisa kotta. Jooksin läbi võlvkäikude ja naiste kambrite, kus kõlksusid peekrid ja kedervarred ja randmetel kõrisesid käevõrud. Mööda [[najaad]]idest, mööda külla tulnud [[nereiid]]idest ja [[drüaad]]idest, kuni poodiumi ja tammepuust troonini, kus valitses minu [[vanaema]]. Tema nimi oli Tethys, maailma vete vägev amm, sündinud nagu tema meeski aegade koidikul ürgema [[Gaia]] rüpest. Vanaema rü...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1126" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Siis läksin ma suisa pööraseks ja tormasin vanaisa kotta. Jooksin läbi võlvkäikude ja naiste kambrite, kus kõlksusid peekrid ja kedervarred ja randmetel kõrisesid käevõrud. Mööda [[najaad]]idest, mööda külla tulnud [[nereiid]]idest ja [[drüaad]]idest, kuni poodiumi ja tammepuust troonini, kus valitses minu [[vanaema]]. Tema nimi oli Tethys, maailma vete vägev amm, sündinud nagu tema meeski aegade koidikul ürgema [[Gaia]] rüpest. Vanaema rüü lainetas sinisena tema jalgade ümber ning kaela ümber oli end sallina kerinud vesimadu. Kuldsetel telgedel tema ees oli pooleli kudumistöö. Nägu oli vana, kuid mitte närbunud. Tema üsast oli sündinud lugematu hulk poegi ja tütreid ning nende järeltulijaid toodi ikka veel talle õnnistada. Minagi olin kord tema ees põlvitanud. Ta oli pehmete sõrmeotstega puudutanud mu otsaesist. ''Tere tulemast, laps.'' (lk 45)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021


[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>r759q666wc8wqfxk3rfppdsepzfd31n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88368</id>
      <parentid>88365</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:08:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1279" xml:space="preserve">[[File:Tethys reclining in a giant shell chariot pulled by two sea creatures MET DP821115.jpg|pisi|Tethys, Hendrik Goltzius (1588-1590)]]

==Proosa==
* Siis läksin ma suisa pööraseks ja tormasin vanaisa kotta. Jooksin läbi võlvkäikude ja naiste kambrite, kus kõlksusid peekrid ja kedervarred ja randmetel kõrisesid käevõrud. Mööda [[najaad]]idest, mööda külla tulnud [[nereiid]]idest ja [[drüaad]]idest, kuni poodiumi ja tammepuust troonini, kus valitses minu [[vanaema]]. Tema nimi oli Tethys, maailma vete vägev amm, sündinud nagu tema meeski aegade koidikul ürgema [[Gaia]] rüpest. Vanaema rüü lainetas sinisena tema jalgade ümber ning kaela ümber oli end sallina kerinud vesimadu. Kuldsetel telgedel tema ees oli pooleli kudumistöö. Nägu oli vana, kuid mitte närbunud. Tema üsast oli sündinud lugematu hulk poegi ja tütreid ning nende järeltulijaid toodi ikka veel talle õnnistada. Minagi olin kord tema ees põlvitanud. Ta oli pehmete sõrmeotstega puudutanud mu otsaesist. ''Tere tulemast, laps.'' (lk 45)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>5zq46uju6h8hdux0cocnvtyaxszt4m5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88386</id>
      <parentid>88368</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T22:03:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1378" xml:space="preserve">[[File:Tethys reclining in a giant shell chariot pulled by two sea creatures MET DP821115.jpg|pisi|Tethys, Hendrik Goltzius (1588-1590)]]
'''Tethys''' on [[titaanid|titaan]], [[Uranos]]e ja [[Gaia]] tütar, [[Okeanos]]e õde ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed.

==Proosa==
* Siis läksin ma suisa pööraseks ja tormasin vanaisa kotta. Jooksin läbi võlvkäikude ja naiste kambrite, kus kõlksusid peekrid ja kedervarred ja randmetel kõrisesid käevõrud. Mööda [[najaad]]idest, mööda külla tulnud [[nereiid]]idest ja [[drüaad]]idest, kuni poodiumi ja tammepuust troonini, kus valitses minu [[vanaema]]. Tema nimi oli Tethys, maailma vete vägev amm, sündinud nagu tema meeski aegade koidikul ürgema [[Gaia]] rüpest. Vanaema rüü lainetas sinisena tema jalgade ümber ning kaela ümber oli end sallina kerinud vesimadu. Kuldsetel telgedel tema ees oli pooleli kudumistöö. Nägu oli vana, kuid mitte närbunud. Tema üsast oli sündinud lugematu hulk poegi ja tütreid ning nende järeltulijaid toodi ikka veel talle õnnistada. Minagi olin kord tema ees põlvitanud. Ta oli pehmete sõrmeotstega puudutanud mu otsaesist. ''Tere tulemast, laps.'' (lk 45)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>5ln83aunupc9gt3e09m797fv3rs9w4t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88441</id>
      <parentid>88386</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:23:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1395" xml:space="preserve">[[File:Tethys reclining in a giant shell chariot pulled by two sea creatures MET DP821115.jpg|pisi|Tethys, Hendrik Goltzius (1588-1590)]]
'''Tethys''' on [[titaanid|titaan]], [[Uranos]]e ja [[Gaia]] tütar, [[Okeanos]]e õde ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed.

==Proosa==
* Siis läksin ma suisa pööraseks ja tormasin vanaisa kotta. Jooksin läbi võlvkäikude ja naiste kambrite, kus kõlksusid peekrid ja kedervarred ja randmetel kõrisesid käevõrud. Mööda [[najaad]]idest, mööda külla tulnud [[nereiid]]idest ja [[drüaad]]idest, kuni poodiumi ja tammepuust troonini, kus valitses minu [[vanaema]]. Tema nimi oli Tethys, maailma vete vägev amm, sündinud nagu tema meeski aegade koidikul ürgema [[Gaia]] rüpest. Vanaema rüü lainetas sinisena tema jalgade ümber ning kaela ümber oli end sallina kerinud vesimadu. Kuldsetel telgedel tema ees oli pooleli kudumistöö. Nägu oli vana, kuid mitte närbunud. Tema üsast oli sündinud lugematu hulk poegi ja tütreid ning nende järeltulijaid toodi ikka veel talle õnnistada. Minagi olin kord tema ees põlvitanud. Ta oli pehmete sõrmeotstega puudutanud mu otsaesist. ''Tere tulemast, laps.'' (lk 45)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>ar5srwzogxjwcpevz56ndnnexhlxdp9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88442</id>
      <parentid>88441</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:23:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1355" xml:space="preserve">[[File:Tethys reclining in a giant shell chariot pulled by two sea creatures MET DP821115.jpg|pisi|Tethys, Hendrik Goltzius (1588-1590)]]
'''Tethys''' on [[titaanid|titaan]], [[Uranos]]e ja [[Gaia]] tütar, [[Okeanos]]e õde ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed.

==Proosa==
* Siis läksin ma suisa pööraseks ja tormasin vanaisa kotta. Jooksin läbi võlvkäikude ja naiste kambrite, kus kõlksusid peekrid ja kedervarred ja randmetel kõrisesid käevõrud. Mööda [[najaad]]idest, mööda külla tulnud [[nereiid]]idest ja [[drüaad]]idest, kuni poodiumi ja tammepuust troonini, kus valitses minu [[vanaema]]. Tema nimi oli Tethys, maailma vete vägev amm, sündinud nagu tema meeski aegade koidikul ürgema [[Gaia]] rüpest. Vanaema rüü lainetas sinisena tema jalgade ümber ning kaela ümber oli end sallina kerinud vesimadu. Kuldsetel telgedel tema ees oli pooleli kudumistöö. Nägu oli vana, kuid mitte närbunud. Tema üsast oli sündinud lugematu hulk poegi ja tütreid ning nende järeltulijaid toodi ikka veel talle õnnistada. Minagi olin kord tema ees põlvitanud. Ta oli pehmete sõrmeotstega puudutanud mu otsaesist. ''Tere tulemast, laps.'' (lk 45)
* [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>ibynkf8ojf6jmd8wxdv5twcrqhxy9dr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88443</id>
      <parentid>88442</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:24:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1356" xml:space="preserve">[[File:Tethys reclining in a giant shell chariot pulled by two sea creatures MET DP821115.jpg|pisi|Tethys, Hendrik Goltzius (1588-1590)]]
'''Tethys''' on [[titaanid|titaan]], [[Uranos]]e ja [[Gaia]] tütar, [[Okeanos]]e õde ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed.

==Proosa==
* Siis läksin ma suisa pööraseks ja tormasin vanaisa kotta. Jooksin läbi võlvkäikude ja naiste kambrite, kus kõlksusid peekrid ja kedervarred ja randmetel kõrisesid käevõrud. Mööda [[najaad]]idest, mööda külla tulnud [[nereiid]]idest ja [[drüaad]]idest, kuni poodiumi ja tammepuust troonini, kus valitses minu [[vanaema]]. Tema nimi oli Tethys, maailma vete vägev amm, sündinud nagu tema meeski aegade koidikul ürgema [[Gaia]] rüpest. Vanaema rüü lainetas sinisena tema jalgade ümber ning kaela ümber oli end sallina kerinud vesimadu. Kuldsetel telgedel tema ees oli pooleli kudumistöö. Nägu oli vana, kuid mitte närbunud. Tema üsast oli sündinud lugematu hulk poegi ja tütreid ning nende järeltulijaid toodi ikka veel talle õnnistada. Minagi olin kord tema ees põlvitanud. Ta oli pehmete sõrmeotstega puudutanud mu otsaesist. ''Tere tulemast, laps.'' (lk 45)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>pxi3m9kgox6v8626cche974krey40j2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/26</title>
    <ns>4</ns>
    <id>18701</id>
    <revision>
      <id>88372</id>
      <timestamp>2022-07-25T21:24:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '* Rõõm [[kevad]]e tulekust põhjamaises kliimas võib olla kirjeldamatu. Mida karmim on [[talv]], seda suurem on sellele järgnevatel kuudel [[loodus]]e taasärkamise [[ime]]. [[Koidula]]-sugusele ülitundlikule inimesele oli kevadine aeg alati otsekui elueliksiir, mis hajutas [[depressioon]]i ja tõi endaga kaasa [[eufooria|eufoorilise]] [[armastus]]e [[elu]] vastu. ** [[Madli Puhvel]], &quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;, tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk,...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="491" xml:space="preserve">* Rõõm [[kevad]]e tulekust põhjamaises kliimas võib olla kirjeldamatu. Mida karmim on [[talv]], seda suurem on sellele järgnevatel kuudel [[loodus]]e taasärkamise [[ime]]. [[Koidula]]-sugusele ülitundlikule inimesele oli kevadine aeg alati otsekui elueliksiir, mis hajutas [[depressioon]]i ja tõi endaga kaasa [[eufooria|eufoorilise]] [[armastus]]e [[elu]] vastu.
** [[Madli Puhvel]], &quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;, tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk, 2017, lk 104</text>
      <sha1>qhu67myy8u9mb32tl7dx7afy9sxlrzp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madli Puhvel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18702</id>
    <revision>
      <id>88373</id>
      <timestamp>2022-07-25T21:24:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Sirje Madli Puhvel''' (sündinud Sirje Madli Hansen, sündinud 26. juulil 1939 Tallinnas) on Eesti arstiteadlane ja mikrobioloog.  ==&quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;== Tsitaadid väljaandest: Madli Puhvel, &quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;, tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk, 2017. Algupärand: &quot;Symbol of Dawn: the life and times of the 19th-century Estonian poet Lydia Koidula&quot;, Tartu: TÜ Kirjastus, 1995, 2. trükk 1999.   * Rõõm [[kevad]]e tulekust põhjama...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="924" xml:space="preserve">'''Sirje Madli Puhvel''' (sündinud Sirje Madli Hansen, sündinud 26. juulil 1939 Tallinnas) on Eesti arstiteadlane ja mikrobioloog.

==&quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Madli Puhvel, &quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;, tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk, 2017. Algupärand: &quot;Symbol of Dawn: the life and times of the 19th-century Estonian poet Lydia Koidula&quot;, Tartu: TÜ Kirjastus, 1995, 2. trükk 1999.


* Rõõm [[kevad]]e tulekust põhjamaises kliimas võib olla kirjeldamatu. Mida karmim on [[talv]], seda suurem on sellele järgnevatel kuudel [[loodus]]e taasärkamise [[ime]]. [[Koidula]]-sugusele ülitundlikule inimesele oli kevadine aeg alati otsekui elueliksiir, mis hajutas [[depressioon]]i ja tõi endaga kaasa [[eufooria|eufoorilise]] [[armastus]]e [[elu]] vastu. (lk 104)


{{JÄRJESTA:Puhvel, Sirje Madli}}
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]</text>
      <sha1>3v5jwvvn0ivb6sx17s2g97sa6otj0do</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88374</id>
      <parentid>88373</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:33:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2307" xml:space="preserve">'''Sirje Madli Puhvel''' (sündinud Sirje Madli Hansen, sündinud 26. juulil 1939 Tallinnas) on Eesti arstiteadlane ja mikrobioloog.

==&quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Madli Puhvel, &quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;, tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk, 2017. Algupärand: &quot;Symbol of Dawn: the life and times of the 19th-century Estonian poet Lydia Koidula&quot;, Tartu: TÜ Kirjastus, 1995, 2. trükk 1999.


* Rõõm [[kevad]]e tulekust põhjamaises kliimas võib olla kirjeldamatu. Mida karmim on [[talv]], seda suurem on sellele järgnevatel kuudel [[loodus]]e taasärkamise [[ime]]. [[Koidula]]-sugusele ülitundlikule inimesele oli kevadine aeg alati otsekui elueliksiir, mis hajutas [[depressioon]]i ja tõi endaga kaasa [[eufooria|eufoorilise]] [[armastus]]e [[elu]] vastu. (lk 104)
* Oma esimesel [[Kroonlinn]]a aastal püüdis Koidula ühiskondlikest tegevustest osa võtta. Ta organiseeris [[käsitöö]]tunde tütarlastele teisipäeva ja reede õhtuti ja luges [[loeng]]uid Eesti naisseltsis laupäeva õhtul. Aga ta oli vastuvõtus pettunud. Algul tulid inimesed uudistama, sest olid Koidulast kuulnud. Aga kui [[uudishimu]] oli rahuldatud, siis kaotasid nad huvi. Kui mitte arvestada rahvuslikku kuuluvust, siis oli temal omakorda vähe ühist [[meremees]]te ja dokitööliste naistega, kes olid Eesti [[kogukond|kogukonna]] alustala. Nad käisid oma harjunud rada ja ei tundnud erilist [[vaimustus]]t Koidula püüetest neid harida. (lk 142)
* Võib-olla sellepärast, et ta püüdis oma vajakajäämisi majapidamises kompenseerida, oli ta üleliia nõudlik nende [[koduabiline|koduabiliste]] vastu, kelle palkamist ta endale lubada võis, ja tal oli alalõpmata ebameeldivaid sekeldusi [[toatüdruk]]ute, [[lapsehoidja]]te ja [[majapidajanna]]dega. Kroonlinnas oli eriti raske leida majapidamisse abilisi, sest neid saadi tavaliselt maapiirkondadest, aga [[saar]]el ei olnud maapiirkondadega otsest ühendust. Kogu abielu aja palus Koidula alalõpmata oma vanemaid ja vendi Tartus või õde Eugeniet Tallinnas otsida talle [[teenija]]id. Need olid talle lausa nuhtluseks, sest ta ei osanud elada koos nendega, aga ei saanud hakkama ka ilma nendeta. (lk 147)


{{JÄRJESTA:Puhvel, Sirje Madli}}
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]</text>
      <sha1>lcg6to5pmf4bm1flumxlp1k4z759kgk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88376</id>
      <parentid>88374</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:38:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3012" xml:space="preserve">'''Sirje Madli Puhvel''' (sündinud Sirje Madli Hansen, sündinud 26. juulil 1939 Tallinnas) on Eesti arstiteadlane ja mikrobioloog.

==&quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Madli Puhvel, &quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;, tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk, 2017. Algupärand: &quot;Symbol of Dawn: the life and times of the 19th-century Estonian poet Lydia Koidula&quot;, Tartu: TÜ Kirjastus, 1995, 2. trükk 1999.


* Rõõm [[kevad]]e tulekust põhjamaises kliimas võib olla kirjeldamatu. Mida karmim on [[talv]], seda suurem on sellele järgnevatel kuudel [[loodus]]e taasärkamise [[ime]]. [[Koidula]]-sugusele ülitundlikule inimesele oli kevadine aeg alati otsekui elueliksiir, mis hajutas [[depressioon]]i ja tõi endaga kaasa [[eufooria|eufoorilise]] [[armastus]]e [[elu]] vastu. (lk 104)
* Oma esimesel [[Kroonlinn]]a aastal püüdis Koidula ühiskondlikest tegevustest osa võtta. Ta organiseeris [[käsitöö]]tunde tütarlastele teisipäeva ja reede õhtuti ja luges [[loeng]]uid Eesti naisseltsis laupäeva õhtul. Aga ta oli vastuvõtus pettunud. Algul tulid inimesed uudistama, sest olid Koidulast kuulnud. Aga kui [[uudishimu]] oli rahuldatud, siis kaotasid nad huvi. Kui mitte arvestada rahvuslikku kuuluvust, siis oli temal omakorda vähe ühist [[meremees]]te ja dokitööliste naistega, kes olid Eesti [[kogukond|kogukonna]] alustala. Nad käisid oma harjunud rada ja ei tundnud erilist [[vaimustus]]t Koidula püüetest neid harida. (lk 142)
* Võib-olla sellepärast, et ta püüdis oma vajakajäämisi majapidamises kompenseerida, oli ta üleliia nõudlik nende [[koduabiline|koduabiliste]] vastu, kelle palkamist ta endale lubada võis, ja tal oli alalõpmata ebameeldivaid sekeldusi [[toatüdruk]]ute, [[lapsehoidja]]te ja [[majapidajanna]]dega. Kroonlinnas oli eriti raske leida majapidamisse abilisi, sest neid saadi tavaliselt maapiirkondadest, aga [[saar]]el ei olnud maapiirkondadega otsest ühendust. Kogu abielu aja palus Koidula alalõpmata oma vanemaid ja vendi Tartus või õde Eugeniet Tallinnas otsida talle [[teenija]]id. Need olid talle lausa nuhtluseks, sest ta ei osanud elada koos nendega, aga ei saanud hakkama ka ilma nendeta. (lk 147)
* Aastaid hiljem mõjutas ülejäänutest kauem elanud [Heinrich] Rosenthal kõige enam seda, mida [[ajalugu]] neist kõigist mäletab. Tema&lt;!--//--&gt; isiklikud mälestused olid põhiallikaks [[Aino Kallas]]e raamatule Koidulast ja tema oli arvatavasti ka peamine Michelsoni laimaja. Aino Kallasele saadetud isiklikes ülestähendustes vihjab just tema, et Michelson oli Koidulaga abiellunud [[kuulsus]]e pärast ja et see [[abielu]] ei olnud kunagi rajatud [[armastus]]ele. Kui aga toetuda Michelsonide allesjäänud abielueelsetele kirjadele, siis on selge, et Rosenthal, kes esitles ennast nende parima tundjana, ei olnud aru saanud nende tunnete sügavusest või moonutas neid tahtlikult. (lk 148-149)


{{JÄRJESTA:Puhvel, Sirje Madli}}
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]</text>
      <sha1>4a0x3l51cbvjcjhd9tnqsthrm4oif32</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88378</id>
      <parentid>88376</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:43:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3044" xml:space="preserve">'''Sirje Madli Puhvel''' (sündinud Sirje Madli Hansen, sündinud 26. juulil 1939 Tallinnas) on Eesti arstiteadlane ja mikrobioloog.

==&quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Madli Puhvel, &quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;, tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk, 2017. Algupärand: &quot;Symbol of Dawn: the life and times of the 19th-century Estonian poet Lydia Koidula&quot;, Tartu: TÜ Kirjastus, 1995, 2. trükk 1999.


* Rõõm [[kevad]]e tulekust põhjamaises kliimas võib olla kirjeldamatu. Mida karmim on [[talv]], seda suurem on sellele järgnevatel kuudel [[loodus]]e taasärkamise [[ime]]. [[Koidula]]-sugusele ülitundlikule inimesele oli kevadine aeg alati otsekui elueliksiir, mis hajutas [[depressioon]]i ja tõi endaga kaasa [[eufooria|eufoorilise]] [[armastus]]e [[elu]] vastu. (lk 104)
* Oma esimesel [[Kroonlinn]]a aastal püüdis Koidula ühiskondlikest tegevustest osa võtta. Ta organiseeris [[käsitöö]]tunde tütarlastele teisipäeva ja reede õhtuti ja luges [[loeng]]uid Eesti naisseltsis laupäeva õhtul. Aga ta oli vastuvõtus pettunud. Algul tulid inimesed uudistama, sest olid Koidulast kuulnud. Aga kui [[uudishimu]] oli rahuldatud, siis kaotasid nad huvi. Kui mitte arvestada rahvuslikku kuuluvust, siis oli temal omakorda vähe ühist [[meremees]]te ja dokitööliste naistega, kes olid Eesti [[kogukond|kogukonna]] alustala. Nad käisid oma harjunud rada ja ei tundnud erilist [[vaimustus]]t Koidula püüetest neid harida. (lk 142)
* Võib-olla sellepärast, et ta püüdis oma vajakajäämisi majapidamises kompenseerida, oli ta üleliia nõudlik nende [[koduabiline|koduabiliste]] vastu, kelle palkamist ta endale lubada võis, ja tal oli alalõpmata ebameeldivaid sekeldusi [[toatüdruk]]ute, [[lapsehoidja]]te ja [[majapidajanna]]dega. Kroonlinnas oli eriti raske leida majapidamisse abilisi, sest neid saadi tavaliselt maapiirkondadest, aga [[saar]]el ei olnud maapiirkondadega otsest ühendust. Kogu abielu aja palus Koidula alalõpmata oma vanemaid ja vendi Tartus või õde Eugeniet Tallinnas otsida talle [[teenija]]id. Need olid talle lausa nuhtluseks, sest ta ei osanud elada koos nendega, aga ei saanud hakkama ka ilma nendeta. (lk 147)
* Aastaid hiljem mõjutas ülejäänutest kauem elanud [Heinrich] Rosenthal kõige enam seda, mida [[ajalugu]] neist kõigist mäletab. Tema&lt;!--//--&gt; isiklikud mälestused olid põhiallikaks [[Aino Kallas]]e raamatule Koidulast ja tema oli arvatavasti ka peamine Michelsoni laimaja. Aino Kallasele saadetud isiklikes ülestähendustes vihjab just tema, et Michelson oli Koidulaga abiellunud [[kuulsus]]e pärast ja et see [[abielu]] ei olnud kunagi rajatud [[armastus]]ele. Kui aga toetuda Michelsonide allesjäänud abielueelsetele kirjadele, siis on selge, et Rosenthal, kes esitles ennast nende parima tundjana, ei olnud aru saanud nende tunnete sügavusest või moonutas neid tahtlikult. (lk 148-149)

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Puhvel, Sirje Madli}}
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]</text>
      <sha1>19w9j5x1r5f2l5nsptb7qogrsg8b8l0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88379</id>
      <parentid>88378</parentid>
      <timestamp>2022-07-25T21:43:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3102" xml:space="preserve">'''Sirje Madli Puhvel''' (sündinud Sirje Madli Hansen, sündinud 26. juulil 1939 Tallinnas) on Eesti arstiteadlane ja mikrobioloog. Tema abikaasa on mütoloog ja hetitoloog [[Jaan Puhvel]].

==&quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Madli Puhvel, &quot;Lydia Koidula: Elu ja aeg&quot;, tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk, 2017. Algupärand: &quot;Symbol of Dawn: the life and times of the 19th-century Estonian poet Lydia Koidula&quot;, Tartu: TÜ Kirjastus, 1995, 2. trükk 1999.


* Rõõm [[kevad]]e tulekust põhjamaises kliimas võib olla kirjeldamatu. Mida karmim on [[talv]], seda suurem on sellele järgnevatel kuudel [[loodus]]e taasärkamise [[ime]]. [[Koidula]]-sugusele ülitundlikule inimesele oli kevadine aeg alati otsekui elueliksiir, mis hajutas [[depressioon]]i ja tõi endaga kaasa [[eufooria|eufoorilise]] [[armastus]]e [[elu]] vastu. (lk 104)
* Oma esimesel [[Kroonlinn]]a aastal püüdis Koidula ühiskondlikest tegevustest osa võtta. Ta organiseeris [[käsitöö]]tunde tütarlastele teisipäeva ja reede õhtuti ja luges [[loeng]]uid Eesti naisseltsis laupäeva õhtul. Aga ta oli vastuvõtus pettunud. Algul tulid inimesed uudistama, sest olid Koidulast kuulnud. Aga kui [[uudishimu]] oli rahuldatud, siis kaotasid nad huvi. Kui mitte arvestada rahvuslikku kuuluvust, siis oli temal omakorda vähe ühist [[meremees]]te ja dokitööliste naistega, kes olid Eesti [[kogukond|kogukonna]] alustala. Nad käisid oma harjunud rada ja ei tundnud erilist [[vaimustus]]t Koidula püüetest neid harida. (lk 142)
* Võib-olla sellepärast, et ta püüdis oma vajakajäämisi majapidamises kompenseerida, oli ta üleliia nõudlik nende [[koduabiline|koduabiliste]] vastu, kelle palkamist ta endale lubada võis, ja tal oli alalõpmata ebameeldivaid sekeldusi [[toatüdruk]]ute, [[lapsehoidja]]te ja [[majapidajanna]]dega. Kroonlinnas oli eriti raske leida majapidamisse abilisi, sest neid saadi tavaliselt maapiirkondadest, aga [[saar]]el ei olnud maapiirkondadega otsest ühendust. Kogu abielu aja palus Koidula alalõpmata oma vanemaid ja vendi Tartus või õde Eugeniet Tallinnas otsida talle [[teenija]]id. Need olid talle lausa nuhtluseks, sest ta ei osanud elada koos nendega, aga ei saanud hakkama ka ilma nendeta. (lk 147)
* Aastaid hiljem mõjutas ülejäänutest kauem elanud [Heinrich] Rosenthal kõige enam seda, mida [[ajalugu]] neist kõigist mäletab. Tema&lt;!--//--&gt; isiklikud mälestused olid põhiallikaks [[Aino Kallas]]e raamatule Koidulast ja tema oli arvatavasti ka peamine Michelsoni laimaja. Aino Kallasele saadetud isiklikes ülestähendustes vihjab just tema, et Michelson oli Koidulaga abiellunud [[kuulsus]]e pärast ja et see [[abielu]] ei olnud kunagi rajatud [[armastus]]ele. Kui aga toetuda Michelsonide allesjäänud abielueelsetele kirjadele, siis on selge, et Rosenthal, kes esitles ennast nende parima tundjana, ei olnud aru saanud nende tunnete sügavusest või moonutas neid tahtlikult. (lk 148-149)

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Puhvel, Sirje Madli}}
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]</text>
      <sha1>g2lk7wjuv9cm8ly0lnj6zoea28lyyue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Okeanos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18703</id>
    <revision>
      <id>88391</id>
      <timestamp>2022-07-25T22:30:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Minu ema oli üks nende seast, najaad, allikate ja veekogude kaitsja. Ta oli isale silma jäänud, kui isa oli tulnud külastama minu ema isa Okeanost tema kojas. Nad olid nõod ja ühevanused, ehkki see nii ei tundunud. Isa kiiskas kui äsja alasilt tulnud pronks, Okeanose silmad olid sünnist saad rähmased ja tema valge habe ulatus vööni. Ometi olid nad mõlemad titaanid ning eelistasid teineteise seltskonda uutele Olümpose jumalatele, kes ei olnud näin...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="986" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Minu ema oli üks nende seast, najaad, allikate ja veekogude kaitsja. Ta oli isale silma jäänud, kui isa oli tulnud külastama minu ema isa Okeanost tema kojas. Nad olid nõod ja ühevanused, ehkki see nii ei tundunud. Isa kiiskas kui äsja alasilt tulnud pronks, Okeanose silmad olid sünnist saad rähmased ja tema valge habe ulatus vööni. Ometi olid nad mõlemad titaanid ning eelistasid teineteise seltskonda uutele Olümpose jumalatele, kes ei olnud näinud, kuidas maailm loodi. (lk 7)
* Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. (lk 25)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>iveqenai8rkt4bwh3k0lg1m4ycsjxrh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rhea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18704</id>
    <revision>
      <id>88392</id>
      <timestamp>2022-07-25T22:31:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine Rhea oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku s...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="879" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud [[ettekuulutus]]t, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta [[troon]]ilt. Kui tema naine Rhea oli ilmale kandnud &lt;!--//--&gt;esimese [[laps]]e, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. [[Pettus]] läks läbi ning päästetud vastsündinu [[Zeus]] viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. (lk 18-19)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>denudpgori9h6tv5spblcw0z753e2jg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ares</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18705</id>
    <revision>
      <id>88395</id>
      <timestamp>2022-07-25T22:33:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal Ares, kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. [[Hermes]]e lugudel ei paistnu...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="847" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal Ares, kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. [[Hermes]]e lugudel ei paistnud lõppu. Jaburatest pahedest, purjuspäi löömingutest, väiklastest tülinorimistest - kõigest jutustas ta ühtviisi lõbusalt irvitades. (lk 96)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>m1j0t3iub72xu2np7qs334zy0baf16r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88419</id>
      <parentid>88395</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T00:37:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>873</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>esmane def</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="860" xml:space="preserve">'''Ares''' oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal.

==Proosa==
* Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal Ares, kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. [[Hermes]]e lugudel ei paistnud lõppu. Jaburatest pahedest, purjuspäi löömingutest, väiklastest tülinorimistest – kõigest jutustas ta ühtviisi lõbusalt irvitades. (lk 96)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>np6js4gx8iwgd5eh9crbtens7vankux</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88420</id>
      <parentid>88419</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T01:00:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="876" xml:space="preserve">'''Ares''' oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal.

==Proosa==
* Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal Ares, kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. [[Hermes]]e lugudel ei paistnud lõppu. Jaburatest pahedest, purjuspäi löömingutest, väiklastest tülinorimistest – kõigest jutustas ta ühtviisi lõbusalt irvitades. (lk 96)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>hv9kctaaytfy4qcw4hxadd9j61t79mp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88421</id>
      <parentid>88420</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T01:01:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1083" xml:space="preserve">[[Pilt:Ares Ludovisi Altemps Inv8602 n2.jpg|pisi|Nn &quot;Ludovisi Ares&quot;, rooma koopia kreeka originaalist. [[Carrara marmor]]ist kuju restaureeris 1622. aastal kuulus itaalia skulptor [[Gianlorenzo Bernini]]]]

'''Ares''' oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal.

==Proosa==
* Tol ööl lõbustas ta mind lugematute lugudega jumalatest ja nende rumalusest. Tiirane [[Zeus]], kes muutis end härjaks, et võrgutada kena näitsikut. Sõjajumal Ares, kes pidi alla vanduma kahele hiiglasele, kes teda aasta aega kannu sees vangis hoidsid. [[Hephaistos]], kes seadis lõksu oma naisele [[Aphrodite]]le. Jumalanna jäigi kuldsesse võrku, olles alasti oma armukese Arese embuses, ja kõik jumalad nägid seda pealt. [[Hermes]]e lugudel ei paistnud lõppu. Jaburatest pahedest, purjuspäi löömingutest, väiklastest tülinorimistest – kõigest jutustas ta ühtviisi lõbusalt irvitades. (lk 96)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Vanakreeka jumalad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>l9c0hno69hgqu3naoqprkufzukoutgh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ithaka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18706</id>
    <revision>
      <id>88410</id>
      <timestamp>2022-07-25T23:28:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Odysseus:] &quot;Ma ei ole tegelikult Argoselt pärit,&quot; ütles ta. Tulevalgus veikles meie ihudel, heitis linadele pikki varje. &quot;Minu saar on Ithaka. See on [[veis]]te jaoks liiga kivine. [[Kits]]ed ja oliivisalud hoiavad meil hinge sees.&quot; (lk 36) * [Kirke Odysseusest:] &quot;Kas keegi kavatses teda reeta?&quot; :&quot;[[Mäss]] Ithakal?&quot; Telemachos raputas pead. &quot;Meil ei ole millegi seesuguse jaoks aega. [[Ülestõus]]ud on jõukate saarte lõbu &lt;!--//--&gt;või siis kui valitseja...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1399" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [Odysseus:] &quot;Ma ei ole tegelikult Argoselt pärit,&quot; ütles ta. Tulevalgus veikles meie ihudel, heitis linadele pikki varje. &quot;Minu saar on Ithaka. See on [[veis]]te jaoks liiga kivine. [[Kits]]ed ja oliivisalud hoiavad meil hinge sees.&quot; (lk 36)
* [Kirke Odysseusest:] &quot;Kas keegi kavatses teda reeta?&quot;
:&quot;[[Mäss]] Ithakal?&quot; Telemachos raputas pead. &quot;Meil ei ole millegi seesuguse jaoks aega. [[Ülestõus]]ud on jõukate saarte lõbu &lt;!--//--&gt;või siis kui valitseja on olnud alamate vastu nõnda karm, et midagi muud ei jää enam üle.&quot; (lk 319-320)
* [Penelope Odysseusest:] &quot;Tema sepitsused alistasid [[Trooja]] ja muutsid pool maailma teistsuguseks. Minagi tegin [[plaan]]e. Milliseid kitsi milliste kitsedega paaritada, kuidas suuremat saaki saada, kus oleks kalameestel kõige targem võrgud vette lasta. Need olid Ithaka kõige suuremad [[mure]]d. Sa oleksid pidanud nägema tema nägu, kui ta koju jõudis. Ta tappis kosilased, aga mis pärast seda järele jäi? [[Kala]]d ja kitsed. Hallineva peaga [[naine]], kes ei olnud [[jumalanna]], ja [[poeg]], kellest ta ei saanud aru.&quot;
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

==Kirjandus==
* [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Ithaka&quot;

[[Kategooria:Kreeka saared]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>01lug8egq5g4t0vw9ll1v7q8af9fy6z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trooja sõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18707</id>
    <revision>
      <id>88411</id>
      <timestamp>2022-07-25T23:32:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== *  Ma olin juba kuulnud lugusid [[Trooja Helena|Helena]]st, [[Sparta]] kuningannast, [[Zeus]]i surelikust tütrest, maailma kõige ilusamast naisest. Trooja kuninga poeg [[Paris]] oli naise ära meelitanud tema mehe Menelaose juurest ja nii algas [[sõda]]. (lk 231) * [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: &quot;Nad ei saanud [[Hektor]]i vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi.&quot; :&quot;Sina kaasa...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2526" xml:space="preserve">
==Proosa==
*  Ma olin juba kuulnud lugusid [[Trooja Helena|Helena]]st, [[Sparta]] kuningannast, [[Zeus]]i surelikust tütrest, maailma kõige ilusamast naisest. Trooja kuninga poeg [[Paris]] oli naise ära meelitanud tema mehe Menelaose juurest ja nii algas [[sõda]]. (lk 231)
* [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: &quot;Nad ei saanud [[Hektor]]i vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi.&quot;
:&quot;Sina kaasa arvatud?&quot;
:&quot;Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult [[Achilleus]] võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid.&quot; (lk 233)
*&quot;Ma olen Hektoriga korra kohtunud,&quot; ütles ta. &quot;See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks vaherahu võimalik. Ta istus oma isa [[Priamos]]e kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud [[troon]]il. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine Andromache kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas Trooja all.&quot;
:Midagi tema hääles.
:&quot;Mis temast sai?&quot;
:&quot;See, mis saab kõigist [[poeg]]adest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui [[Pyrrhos]] palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames vaen. Poja tähtsaim kohus on isa eest kätte maksta. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud.&quot; (lk 234)
* [Penelope Odysseusest:] &quot;Mina olen pärit [[Sparta]]st. Me teame, missugused on vanad [[sõjamehed]]. Nende käed värisevad ja nad ärkavad ehmatusega keset ööd üles. [[Vein]] loksub iga kord üle peekriääre, kui kaigub pasunahüüd. Minu mehe käed olid kindlad kui sepal ning kui pasunat puhuti, oli ta esimesena [[sadam]]as ja uuris [[silmapiir]]i. Sõda ei murdnud teda, ta läks ainult rohkem iseenda moodi. Trooja all võis ta viimaks ometi näidata, milleks ta võimeline oli. Alati mõni uus sõjakavalus, vandenõu, õnnetus, mida ära hoida.&quot; (lk 341)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>g60uc348bj21vbektplzyt51zuncwro</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88422</id>
      <parentid>88411</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T01:02:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ahti-Saku</username>
        <id>3690</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2542" xml:space="preserve">
==Proosa==
*  Ma olin juba kuulnud lugusid [[Trooja Helena|Helena]]st, [[Sparta]] kuningannast, [[Zeus]]i surelikust tütrest, maailma kõige ilusamast naisest. Trooja kuninga poeg [[Paris]] oli naise ära meelitanud tema mehe Menelaose juurest ja nii algas [[sõda]]. (lk 231)
* [[Odysseus]] naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: &quot;Nad ei saanud [[Hektor]]i vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi.&quot;
:&quot;Sina kaasa arvatud?&quot;
:&quot;Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult [[Achilleus]] võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid.&quot; (lk 233)
*&quot;Ma olen Hektoriga korra kohtunud,&quot; ütles ta. &quot;See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks vaherahu võimalik. Ta istus oma isa [[Priamos]]e kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud [[troon]]il. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine Andromache kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab ''linna valitsejat''. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas Trooja all.&quot;
:Midagi tema hääles.
:&quot;Mis temast sai?&quot;
:&quot;See, mis saab kõigist [[poeg]]adest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui [[Pyrrhos]] palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames vaen. Poja tähtsaim kohus on isa eest kätte maksta. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud.&quot; (lk 234)
* [Penelope Odysseusest:] &quot;Mina olen pärit [[Sparta]]st. Me teame, missugused on vanad [[sõjamehed]]. Nende käed värisevad ja nad ärkavad ehmatusega keset ööd üles. [[Vein]] loksub iga kord üle peekriääre, kui kaigub pasunahüüd. Minu mehe käed olid kindlad kui sepal ning kui pasunat puhuti, oli ta esimesena [[sadam]]as ja uuris [[silmapiir]]i. Sõda ei murdnud teda, ta läks ainult rohkem iseenda moodi. Trooja all võis ta viimaks ometi näidata, milleks ta võimeline oli. Alati mõni uus sõjakavalus, vandenõu, õnnetus, mida ära hoida.&quot; (lk 341)
** [[Madeline Miller]], &quot;Kirke&quot;, tlk [[Hedda Maurer]], 2021

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>gxbmod4q9ewvuycgrt71b23dzduvzy7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Odysseus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18708</id>
    <redirect title="Odüsseus" />
    <revision>
      <id>88412</id>
      <timestamp>2022-07-25T23:32:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Odüsseus]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" xml:space="preserve">#suuna [[Odüsseus]]</text>
      <sha1>j0k8wotp7ixc2jllnf5akkx8rdskbo0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kringel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18709</id>
    <revision>
      <id>88437</id>
      <timestamp>2022-07-26T02:12:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui Sammalhabe [[küla]] vahele jõudis, hakkasid [[koer]]ad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte [[hingeelu]] üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma t...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1291" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Kui Sammalhabe [[küla]] vahele jõudis, hakkasid [[koer]]ad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte [[hingeelu]] üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan sünnipäevakringlit, ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid [[segadus]]se. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav [[loodusnähtus]], mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Toidud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>fm86546f0vbt68a2uhay6vk8f7fktlk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88469</id>
      <parentid>88437</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:06:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1945" xml:space="preserve">
==Draama==

&lt;poem&gt;
ESIMENE PALUJA: Siinsamas
löödi lohiseva sammuga [[pagar]] Iisak
suhkrukringli pärast surnuks.
Tema poesildiks oli ju raudkringel,
laste [[pilgud]],
igatsevad pilgud
rippusid selle küljes,
sõid seda kringlit —
üks kukkus maha,
tema kõht sai täis.
Iisak mõtles:
küpsetan suhkrukringli,
teise ka veel, mitu kringlit,
et nad ennast surnuks ei sööks,
[[silm]]adega raudkringlit purres.
Ühe ta küpsetas, rohkem ei jõudnud.
Raudkringel hõõgus
nagu leivaahjus,»
kuni [[sõdur]] ta maha kiskus,
valas ümber järgmiseks [[surm]]aks.
&lt;/poem&gt;
* [[Nelly Sachs]], &quot;Eeli&quot;. Tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]. [[LR]] 52/1971, lk 23


==Proosa==

* Kui Sammalhabe [[küla]] vahele jõudis, hakkasid [[koer]]ad tema peale haukuma. Nii mõnigi neist tormas oma õueväravast välja, lõrises kurjakuulutavalt ja ajas kihvad irevile, õnneks aga tundis Sammalhabe külakoerte [[hingeelu]] üsnagi hästi. Ta teadis suurepäraselt, et kõige targem on koertele üldse mitte mingisugust [[tähelepanu]] pöörata - kui sa koerast välja ei tee, lõpetab see peagi igasuguse haukumise. Nõnda jätkaski Sammalhabe oma teed ega vaadanud koerte poolegi. Et rahulikuks jääda ja mõtteid koerte juurest eemale juhtida, pomises ta vaid tasakesi omaette: &quot;Ma tahan sünnipäevakringlit, ma tahan sünnipäevakringilt...&quot;
:Sammalhabeme tasakaalukas käitumine avaldas varsti koerte peale mõju. Nad lõid silmanähtavalt oma koeravägevuses kõhklema, kaotasid endasse usu ja sattusid [[segadus]]se. Nende haukumine muutus üha kõhklevamaks ja harvemaks, kuni vaikis hoopis. Ning lõpuks tegid nad näo, nagu oleks Sammalhabe lihtsalt mingi ebahuvitav [[loodusnähtus]], mis vähemalt koertele üldsegi mitte korda ei lähe. (lk 106)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Toidud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>0r0g2bjgli3iix8mj0dwlyedmbtt4se</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Puuoks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18710</id>
    <redirect title="Oks" />
    <revision>
      <id>88440</id>
      <timestamp>2022-07-26T02:23:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Oks]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14" xml:space="preserve">#suuna [[Oks]]</text>
      <sha1>i3ntackmpze0c0io9ywyej4ptx70qco</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liiklusummik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18711</id>
    <revision>
      <id>88445</id>
      <timestamp>2022-07-26T02:27:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Äkki aga kriiksatasid [[pidur]]id ja [[auto]] peatus. :&quot;Mis lahti?&quot; küsis Sammalhabe rahutult. :&quot;Liiklusummik,&quot; ütles Muhv. :Kingpool pistis kiiresti pea autoaknast välja. :&quot;Ja muuseas väga vahva liiklusummik,&quot; kihistas ta. &quot;Ma polegi veel üldse nii vahvat liiklusummikut näinud.&quot; (lk 16) * Nii kaugele kui silm võttis, oli kogu tänav tihedasti autosid täis. Üks auto teise järel. Auto auto kõrval. Auto autos kinni. Ning kõik need olid kas kala- võ...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1702" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Äkki aga kriiksatasid [[pidur]]id ja [[auto]] peatus.
:&quot;Mis lahti?&quot; küsis Sammalhabe rahutult.
:&quot;Liiklusummik,&quot; ütles Muhv.
:Kingpool pistis kiiresti pea autoaknast välja.
:&quot;Ja muuseas väga vahva liiklusummik,&quot; kihistas ta. &quot;Ma polegi veel üldse nii vahvat liiklusummikut näinud.&quot; (lk 16)
* Nii kaugele kui silm võttis, oli kogu tänav tihedasti autosid täis. Üks auto teise järel. Auto auto kõrval. Auto autos kinni. Ning kõik need olid kas kala- või [[piimaauto]]d, üks piimaauto teise järel. Kalaauto kalaauto kõrval. Piimaauto kalaautos kinni. Piimaauto ja kalaauto, kalaauto ja piimaauto. Piim ja kala, piim ja kala, kala ja piim... Autod nii ees kui selja taga. Täielik ummik. Ei saanud sõita ei edasi ega tagasi. (lk 17)
* &quot;Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub,&quot; otsustas Muhv viimaks. &quot;Nii suurel liiklusummikul peab igatahes olema mingi põhjus.&quot;
:&quot;Põhjuseks pole muud kui eemaldumine [[loodus]]est,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad [[mugavus|mugavaks]]. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam [[tänav]]atele üldse ära ei mahu.&quot; (lk 17)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


* Tänava lõpus on kuuerealine tee, mis lõikab põiki läbi linna. [[Liiklus]] seisab tohutus ummikus ja — otse loomuli­kult - kõik tuututavad vahetpidamata. Vähemalt pooled autodest on taksod. Mitte kuhugi minevad [[takso]]d. (lk 43)
** [[Anna Woltz]], &quot;Sada tundi ööd&quot;, tlk  Kristel Halman, 2018


[[Kategooria:Transport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>7o0k1rr0j5faxo6af2m5qv22b8ieaae</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88447</id>
      <parentid>88445</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:28:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1704" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Äkki aga kriiksatasid [[pidur]]id ja [[auto]] peatus.
:&quot;Mis lahti?&quot; küsis Sammalhabe rahutult.
:&quot;Liiklusummik,&quot; ütles Muhv.
:Kingpool pistis kiiresti pea autoaknast välja.
:&quot;Ja muuseas väga vahva liiklusummik,&quot; kihistas ta. &quot;Ma polegi veel üldse nii vahvat liiklusummikut näinud.&quot; (lk 16)
* Nii kaugele kui silm võttis, oli kogu tänav tihedasti autosid täis. Üks auto teise järel. Auto auto kõrval. Auto autos kinni. Ning kõik need olid kas kala- või [[piimaauto]]d, üks piimaauto teise järel. Kalaauto kalaauto kõrval. Piimaauto kalaautos kinni. Piimaauto ja kalaauto, kalaauto ja piimaauto. Piim ja kala, piim ja kala, kala ja piim... Autod nii ees kui selja taga. Täielik ummik. Ei saanud sõita ei edasi ega tagasi. (lk 17)
* &quot;Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub,&quot; otsustas Muhv viimaks. &quot;Nii suurel liiklusummikul peab igatahes olema mingi põhjus.&quot;
:&quot;Põhjuseks pole muud kui eemaldumine [[loodus]]est,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad [[mugavus|mugavaks]]. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam [[tänav]]atele üldse ära ei mahu.&quot; (lk 17)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Tänava lõpus on kuuerealine tee, mis lõikab põiki läbi linna. [[Liiklus]] seisab tohutus ummikus ja — otse loomuli­kult - kõik tuututavad vahetpidamata. Vähemalt pooled autodest on taksod. Mitte kuhugi minevad [[takso]]d. (lk 43)
** [[Anna Woltz]], &quot;Sada tundi ööd&quot;, tlk  Kristel Halman, 2018


[[Kategooria:Transport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>38gaysx607prjrnfv248onj8jejxpcq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88458</id>
      <parentid>88447</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T08:48:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1716" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Äkki aga kriiksatasid [[pidur]]id ja [[auto]] peatus.
:&quot;Mis lahti?&quot; küsis Sammalhabe rahutult.
:&quot;Liiklusummik,&quot; ütles Muhv.
:Kingpool pistis kiiresti pea autoaknast välja.
:&quot;Ja muuseas väga vahva liiklusummik,&quot; kihistas ta. &quot;Ma polegi veel üldse nii vahvat liiklusummikut näinud.&quot; (lk 16)
* Nii kaugele kui silm võttis, oli kogu [[tänav]] tihedasti autosid täis. Üks auto teise järel. Auto auto kõrval. Auto autos kinni. Ning kõik need olid kas kala- või [[piimaauto]]d, üks piimaauto teise järel. Kalaauto kalaauto kõrval. Piimaauto kalaautos kinni. Piimaauto ja kalaauto, kalaauto ja piimaauto. [[Piim]] ja [[kala]], piim ja kala, kala ja piim... Autod nii ees kui selja taga. Täielik ummik. Ei saanud sõita ei edasi ega tagasi. (lk 17)
* &quot;Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub,&quot; otsustas Muhv viimaks. &quot;Nii suurel liiklusummikul peab igatahes olema mingi põhjus.&quot;
:&quot;Põhjuseks pole muud kui eemaldumine [[loodus]]est,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad [[mugavus|mugavaks]]. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam [[tänav]]atele üldse ära ei mahu.&quot; (lk 17)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Tänava lõpus on kuuerealine tee, mis lõikab põiki läbi linna. [[Liiklus]] seisab tohutus ummikus ja — otse loomuli­kult - kõik tuututavad vahetpidamata. Vähemalt pooled autodest on taksod. Mitte kuhugi minevad [[takso]]d. (lk 43)
** [[Anna Woltz]], &quot;Sada tundi ööd&quot;, tlk  Kristel Halman, 2018


[[Kategooria:Transport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>01z0rshpk7w6pva4x8hkusbzoezm3us</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erutus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18712</id>
    <revision>
      <id>88446</id>
      <timestamp>2022-07-26T02:28:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * &quot;Ma palun teid mitte erutuda,&quot; ütles Muhv lepitavalt. &quot;Erutusest ei tule kunagi midagi head ja minul näiteks lähevad erutuse &lt;!--//--&gt;korral mitmesugused asjad väga kergesti [[segadus|segamini]].&quot; (lk 17-18) ** [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984  [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="429" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Ma palun teid mitte erutuda,&quot; ütles Muhv lepitavalt. &quot;Erutusest ei tule kunagi midagi head ja minul näiteks lähevad erutuse &lt;!--//--&gt;korral mitmesugused asjad väga kergesti [[segadus|segamini]].&quot; (lk 17-18)
** [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Tunded]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>ewdjlslv55kc428z4rwm3k56q7v2xb7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88448</id>
      <parentid>88446</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:29:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="431" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Ma palun teid mitte erutuda,&quot; ütles Muhv lepitavalt. &quot;Erutusest ei tule kunagi midagi head ja minul näiteks lähevad erutuse &lt;!--//--&gt;korral mitmesugused asjad väga kergesti [[segadus|segamini]].&quot; (lk 17-18)
** [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

[[Kategooria:Tunded]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>po6rnk48p9jleu61wcdqbau5iwky2v0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Värisemine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18713</id>
    <revision>
      <id>88449</id>
      <timestamp>2022-07-26T02:30:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Sammalhabe tundis kergendusega, et [[hirm]] annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi. :&quot;Jäta juba ükskord järele,&quot; manitses Sammalhabe Kingpoolt. &quot;Esiteks vähendab värisemine [[eneseväärikus]]t ja teiseks paneb see mu [[habe]]me tudisema just nagu mõnel vanakesel.&quot; :&quot;Aga see...&quot; läksid Kingpoole, häälepaelad lõpuks kuidagimoodi lahti. &quot;See-see-see on [[rästik]], kes seal rohu sees vingerdab! Ma astusin tal...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1349" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Sammalhabe tundis kergendusega, et [[hirm]] annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi.
:&quot;Jäta juba ükskord järele,&quot; manitses Sammalhabe Kingpoolt. &quot;Esiteks vähendab värisemine [[eneseväärikus]]t ja teiseks paneb see mu [[habe]]me tudisema just nagu mõnel vanakesel.&quot;
:&quot;Aga see...&quot; läksid Kingpoole, häälepaelad lõpuks kuidagimoodi lahti. &quot;See-see-see on [[rästik]], kes seal rohu sees vingerdab! Ma astusin talle peale, ausõna!&quot;
:Sammalhabeme hääl muutus korrapealt kalgiks.
:&quot;Sa astusid rästikule peale!&quot; hüüatas ta etteheitvalt ja lükkas Kingpoole hoolimatu liigutusega oma habeme alt välja. &quot;Kus su silmad küll ometi olid, sa pimeloom!&quot;
:Ning juba tõttas Sammalhabe sinnapoole, kus rohi liikus. Mõne silmapilgu pärast kummardus ta rästiku kohale ja rääkis hellalt:
:&quot;Sa pisikene! Muidugi on see rumal Kingpool sulle peale astunud, sellepärast sa niiviisi sipledki. Oma koledate paljaste [[varvas]]tega on see Kingpool sind sõtkunud! Ta on tõesti väga rumal. Aga ega ta siis meelega kah sulle häda ei teinud. Anname Kingpoolele andeks, eks ole?&quot; (lk 99)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>e8jhggv0wa69r3xab4w1fp4tqm7m2y5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põdrasamblatee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18714</id>
    <revision>
      <id>88450</id>
      <timestamp>2022-07-26T02:32:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * &quot;Võib-olla oleks meil kõige otstarbekohasem hoopis mõne apteegi juures kinni pidada,&quot; arvas Muhv rooli tagant. &quot;Apteekides ju müüakse mitmesuguseid [[tablett]]e ja tilkasid, mis [[köha]] vastu aitavad.&quot; :Kuid Sammalhabe tõrjus selle ettepaneku otsekohe tagasi. :&quot;Köha vastu aitab kõige paremini just põdrasamblatee,&quot; rääkis ta veendunult &quot;Mingisuguste kunstlike tablettide ja tilkadega ei maksa üldse mängima hakata. Milleks on meil siis olemas niisu...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2743" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Võib-olla oleks meil kõige otstarbekohasem hoopis mõne apteegi juures kinni pidada,&quot; arvas Muhv rooli tagant. &quot;Apteekides ju müüakse mitmesuguseid [[tablett]]e ja tilkasid, mis [[köha]] vastu aitavad.&quot;
:Kuid Sammalhabe tõrjus selle ettepaneku otsekohe tagasi.
:&quot;Köha vastu aitab kõige paremini just põdrasamblatee,&quot; rääkis ta veendunult &quot;Mingisuguste kunstlike tablettide ja tilkadega ei maksa üldse mängima hakata. Milleks on meil siis olemas niisugune külluslik varasalv nagu [[loodus]]? Milleks on olemas looduslikud rohud? Paljud hädad just sellest algavadki, et pööratakse loodusele selg ning hakatakse õiendama tablettide ja muu sellisega. Lõppude lõpuks ju oleme ka meie ise osakesed loodusest Kui nii võtta, siis on lõppude lõpuks ka köha nõnda-ütelda looduslik nähtus. Ja looduslikku köha tuleb ravida loodusliku põdrasamblateega.&quot; (lk 15)
* &quot;Kas see põdrasamblatee on väga [[mõru]]?&quot; küsis Kingpool vaikselt.
:&quot;Hirmus mõru,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Mõruduses ei pea sa pettuma. Kui järele mõelda, siis ma ei teagi ühtegi teist rohtu, mis oleks nii kosutavalt mõru kui põdrasamblatee.&quot; (lk 16)
* &quot;Kahtlemata,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kuid sina, Kingpool, tähistad tänast tähtsat päeva kõigepealt sellega, et jood ära põdrasamblatee, mis ma sinu jaoks hoole ja armastusega keetsin.&quot;
:&quot;Kas kõik?&quot; küsis Kingpool õnnetult
:&quot;Kõik,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Viimse tilgani.&quot;
:Ta läks ja tõi autost keedupoti ning surus selle otsustavalt Kingpoolele kätte.
:&quot;See pole [[õiglus|õiglane]],&quot; ajas Kingpool ikka veel vastu. &quot;Linnas on rinnalapsed ilma [[piim]]ata, aga minusugune vana [[hulkur]] võib samal ajal juua õilsat põdrasamblateed nagu vett. Mu [[südametunnistus]] ei või niisugust asja lubada, minu meelest on see rinnalaste suhtes õudselt [[ülekohus|ülekohtune]].&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ära keeruta,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Esiteks on sul köha ja teiseks on põdrasamblatee niivõrd mõru, et ükski normaalne rinnalaps ei võtaks seda suu sissegi.&quot;
:Kingpool silmitses auravat [[põdrasamblatee]]d suurima vastumeelsusega.
:&quot;Ah niivõrd [[mõru]],&quot; kordas ta vaikselt ja hakkas siis köhima. (lk 31-32)
* &quot;Valmis,&quot; ütles Kingpool. &quot;Potil on põhi peal.&quot;
:&quot;Sa olid väga tubli,&quot; kiitis Sammalhabe. &quot;Just niiviisi peabki põdrasamblateed jooma.&quot;
:Kingpoole pilgus helkis võidurõõm.
:&quot;Ja mis nüüd edasi?&quot; küsis ta reipalt. &quot;Kuidas me oma tähtsa päeva tähistamisi jätkame? Keedame ehk veel ühe laari põdrasamblateed, nii et teie saaksite kah keelt kasta?&quot; (lk 32)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Joogid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>3j50uof6g0hwrjqtkjbjq7davvjucd0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88451</id>
      <parentid>88450</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T02:32:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2739" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Võib-olla oleks meil kõige otstarbekohasem hoopis mõne apteegi juures kinni pidada,&quot; arvas Muhv rooli tagant. &quot;Apteekides ju müüakse mitmesuguseid [[tablett]]e ja tilkasid, mis [[köha]] vastu aitavad.&quot;
:Kuid Sammalhabe tõrjus selle ettepaneku otsekohe tagasi.
:&quot;Köha vastu aitab kõige paremini just põdrasamblatee,&quot; rääkis ta veendunult &quot;Mingisuguste kunstlike tablettide ja tilkadega ei maksa üldse mängima hakata. Milleks on meil siis olemas niisugune külluslik varasalv nagu [[loodus]]? Milleks on olemas looduslikud rohud? Paljud hädad just sellest algavadki, et pööratakse loodusele selg ning hakatakse õiendama tablettide ja muu sellisega. Lõppude lõpuks ju oleme ka meie ise osakesed loodusest Kui nii võtta, siis on lõppude lõpuks ka köha nõnda-ütelda looduslik nähtus. Ja looduslikku köha tuleb ravida loodusliku põdrasamblateega.&quot; (lk 15)
* &quot;Kas see põdrasamblatee on väga [[mõru]]?&quot; küsis Kingpool vaikselt.
:&quot;Hirmus mõru,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;Mõruduses ei pea sa pettuma. Kui järele mõelda, siis ma ei teagi ühtegi teist rohtu, mis oleks nii kosutavalt mõru kui põdrasamblatee.&quot; (lk 16)
* &quot;Kahtlemata,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Kuid sina, Kingpool, tähistad tänast tähtsat päeva kõigepealt sellega, et jood ära põdrasamblatee, mis ma sinu jaoks hoole ja armastusega keetsin.&quot;
:&quot;Kas kõik?&quot; küsis Kingpool õnnetult
:&quot;Kõik,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Viimse tilgani.&quot;
:Ta läks ja tõi autost keedupoti ning surus selle otsustavalt Kingpoolele kätte.
:&quot;See pole [[õiglus|õiglane]],&quot; ajas Kingpool ikka veel vastu. &quot;Linnas on rinnalapsed ilma [[piim]]ata, aga minusugune vana [[hulkur]] võib samal ajal juua õilsat põdrasamblateed nagu vett. Mu [[südametunnistus]] ei või niisugust asja lubada, minu meelest on see rinnalaste suhtes õudselt [[ülekohus|ülekohtune]].&quot;&lt;!--//--&gt;
:&quot;Ära keeruta,&quot; ütles Sammalhabe. &quot;Esiteks on sul köha ja teiseks on põdrasamblatee niivõrd mõru, et ükski normaalne rinnalaps ei võtaks seda suu sissegi.&quot;
:Kingpool silmitses auravat põdrasamblateed suurima vastumeelsusega.
:&quot;Ah niivõrd [[mõru]],&quot; kordas ta vaikselt ja hakkas siis köhima. (lk 31-32)
* &quot;Valmis,&quot; ütles Kingpool. &quot;Potil on põhi peal.&quot;
:&quot;Sa olid väga tubli,&quot; kiitis Sammalhabe. &quot;Just niiviisi peabki põdrasamblateed jooma.&quot;
:Kingpoole pilgus helkis võidurõõm.
:&quot;Ja mis nüüd edasi?&quot; küsis ta reipalt. &quot;Kuidas me oma tähtsa päeva tähistamisi jätkame? Keedame ehk veel ühe laari põdrasamblateed, nii et teie saaksite kah keelt kasta?&quot; (lk 32)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Joogid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>120jsukfrwybz0eqpidc7af3mb2vkxw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilgud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18715</id>
    <redirect title="Pilk" />
    <revision>
      <id>88470</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:07:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Pilk]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15" xml:space="preserve">#suuna [[Pilk]]</text>
      <sha1>607m3seu3omdmpgl3qzb1o9t8al1x3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ubaleht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18716</id>
    <revision>
      <id>88473</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:17:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * &quot;Ohoo!&quot; hüüatas korraga Muhv. &quot;Ma pole küll just loodusteaduse alal kuigi suur asjatundja, aga sisemine vaist ütleb mulle, et see roosade õitega taim seal kahe mätta vahel võiks ehk mingil määral ubaleht olla.&quot; :&quot;Väga õige,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;See on isegi täiel määral ubaleht. Sa nopi tal lehed küljest ära.&quot; (lk 97) * [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984  [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] K...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="554" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Ohoo!&quot; hüüatas korraga Muhv. &quot;Ma pole küll just loodusteaduse alal kuigi suur asjatundja, aga sisemine vaist ütleb mulle, et see roosade õitega taim seal kahe mätta vahel võiks ehk mingil määral ubaleht olla.&quot;
:&quot;Väga õige,&quot; noogutas Sammalhabe. &quot;See on isegi täiel määral ubaleht. Sa nopi tal lehed küljest ära.&quot; (lk 97)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984

[[Kategooria:Taimed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>nouk6bbga20wz2f7f1rcylavrt8cbc9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teietamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18717</id>
    <revision>
      <id>88475</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:21:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * &quot;Aga [[kasvataja]], kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale. :&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;teie&quot;,&quot; parandas Reedik. :&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see [[gaas]] kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot; (lk 81) * [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987  [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] Kategooria:Piltide lisamis...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="489" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Aga [[kasvataja]], kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;teie&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see [[gaas]] kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot; (lk 81)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>3975wv4brbk9k81cjv969qbmo5818xx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18718</id>
    <revision>
      <id>88476</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:22:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== &quot;Aga kasvataja, kuidas see [[päike]] nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri. :&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles [[kasvataja]]. :&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis. :&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja. :&quot;Kas ta [[põlemine|põleb]] või?&quot; küsis Henri. :&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja. :&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik. :&quot;Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan. :&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb gaasidest,&quot; ütles kasv...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1731" xml:space="preserve">
==Proosa==
&quot;Aga kasvataja, kuidas see [[päike]] nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri.
:&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles [[kasvataja]].
:&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis.
:&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Kas ta [[põlemine|põleb]] või?&quot; küsis Henri.
:&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb gaasidest,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Aga mille sees see gaas on?&quot; küsis Madis.
:&quot;Kas see gaas haiseb ka või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;[[teietamine|teie]]&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot;
:&quot;Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja [[tuli]] kustub? Ja et on nii nagu [[gaasiballoon]]iga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?&quot;
:&quot;Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?&quot;
:&quot;Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja nüüd minge mängima.&quot; (lk 81)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

[[Kategooria:Ained]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>r779kntty9nmqmzyrxljkpbm0t24mus</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88477</id>
      <parentid>88476</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:23:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1733" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Aga kasvataja, kuidas see [[päike]] nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri.
:&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles [[kasvataja]].
:&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis.
:&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Kas ta [[põlemine|põleb]] või?&quot; küsis Henri.
:&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb gaasidest,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Aga mille sees see gaas on?&quot; küsis Madis.
:&quot;Kas see gaas haiseb ka või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;[[teietamine|teie]]&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot;
:&quot;Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja [[tuli]] kustub? Ja et on nii nagu [[gaasiballoon]]iga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?&quot;
:&quot;Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?&quot;
:&quot;Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja nüüd minge mängima.&quot; (lk 81)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

[[Kategooria:Ained]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>a7onxrqmqjrkqttgv16etc41j8sjanx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88478</id>
      <parentid>88477</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:23:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Füüsika]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1758" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Aga kasvataja, kuidas see [[päike]] nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri.
:&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles [[kasvataja]].
:&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis.
:&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Kas ta [[põlemine|põleb]] või?&quot; küsis Henri.
:&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb gaasidest,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Aga mille sees see gaas on?&quot; küsis Madis.
:&quot;Kas see gaas haiseb ka või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;[[teietamine|teie]]&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot;
:&quot;Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja [[tuli]] kustub? Ja et on nii nagu [[gaasiballoon]]iga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?&quot;
:&quot;Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?&quot;
:&quot;Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja nüüd minge mängima.&quot; (lk 81)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

[[Kategooria:Ained]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Füüsika]]</text>
      <sha1>osxri2m8mr7ngycjujd1hmuwq8vxjfh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põlemine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18719</id>
    <revision>
      <id>88479</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:24:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * &quot;Aga kasvataja, kuidas see [[päike]] nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri. :&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles [[kasvataja]]. :&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis. :&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja. :&quot;Kas ta põleb või?&quot; küsis Henri. :&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja. :&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik. :&quot;Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan. :&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb [[gaas]]idest,&quot; ütles kasvataja. :...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1724" xml:space="preserve">
==Proosa==
* &quot;Aga kasvataja, kuidas see [[päike]] nii kuum saab olla?&quot; küsis Henri.
:&quot;Päike hõõgub kogu aeg,&quot; ütles [[kasvataja]].
:&quot;Mismoodi?&quot; küsis Madis.
:&quot;Niimoodi, et on tuline ja õhetab,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Kas ta põleb või?&quot; küsis Henri.
:&quot;Umbes nii,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis asi seal põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Kas Päikese sees on [[küttepuud|puud]] ja need põlevad või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Ei, puid ei ole. Päike koosneb [[gaas]]idest,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?&quot; küsis Reedik.
:&quot;Aga mille sees see gaas on?&quot; küsis Madis.
:&quot;Kas see gaas haiseb ka või?&quot; küsis Jaan.
:&quot;Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad,&quot; ütles kasvataja.
:&quot;Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida,&quot; Madis läks kasvatajale ligemale.
:&quot;Kasvatajale öeldakse &quot;[[teietamine|teie]]&quot;,&quot; parandas Reedik.
:&quot;Teie,&quot; ütles Madis, &quot;ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?&quot;
:&quot;Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja [[tuli]] kustub? Ja et on nii nagu [[gaasiballoon]]iga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?&quot;
:&quot;Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?&quot;
:&quot;Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa,&quot; ütles kasvataja Piret. &quot;Ja nüüd minge mängima.&quot; (lk 81)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>6x4t0mxrybg5l48hlh8rvuiv6pqa7ea</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prussakad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18720</id>
    <redirect title="Prussakalised" />
    <revision>
      <id>88483</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:27:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Prussakalised]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" xml:space="preserve">#suuna [[Prussakalised]]</text>
      <sha1>5t3fwu9zv2z4vghsnduwyyaem7gz11s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Prussakas</title>
    <ns>1</ns>
    <id>18721</id>
    <revision>
      <id>88485</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:28:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Äkki oleks ikkagi loogilisem teisaldada artikkel pealkirjale &quot;Prussakas&quot;, milline täiearuline inime otsiks siit &quot;Prussakalisi&quot;? --~~~~'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="233" xml:space="preserve">Äkki oleks ikkagi loogilisem teisaldada artikkel pealkirjale &quot;Prussakas&quot;, milline täiearuline inime otsiks siit &quot;Prussakalisi&quot;? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 14:28 (EEST)</text>
      <sha1>68khqvbpfb6rzcwz9b6cv5t91qabd8j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lutikad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18722</id>
    <redirect title="Lutikas" />
    <revision>
      <id>88487</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:32:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Lutikas]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Lutikas]]</text>
      <sha1>k6j3bwd09y339u8u5mvrh162fz5e46t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piimaauto</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18723</id>
    <revision>
      <id>88488</id>
      <timestamp>2022-07-26T11:33:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Miski põntsus vastu Madise jalga. [[Kott]] hakkas pingi all viltu vajuma. Vist ehmus sellest, et [[buss]] pööras. Kott oli punane, servad ja sangad mustad. Kaks [[tasku]]t oli ühel pool. Sees oli veel üks tasku, hästi õhuke. Ühes välimises taskus pikutas [[hambahari]], tema otsas [[seebikarp]] ja hambapastatuub. Teise tasku lukk ei seinud kinni. Kui nüüd kott pikali lendas, võis väike auto taskust välja veereda. Madis koogutas ja nägi, et auto...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1500" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Miski põntsus vastu Madise jalga. [[Kott]] hakkas pingi all viltu vajuma. Vist ehmus sellest, et [[buss]] pööras. Kott oli punane, servad ja sangad mustad. Kaks [[tasku]]t oli ühel pool. Sees oli veel üks tasku, hästi õhuke. Ühes välimises taskus pikutas [[hambahari]], tema otsas [[seebikarp]] ja hambapastatuub. Teise tasku lukk ei seinud kinni. Kui nüüd kott pikali lendas, võis väike auto taskust välja veereda. Madis koogutas ja nägi, et [[auto]] oli alles. Nina ja esimesed rattad paistsid kotitaskust välja. See oli sinise tsisterniga [[piimaauto]]. Ratastega piimatünn. Ega Madis mingi piimasõber polnud: lihtsalt selle auto rattad tegid väga mõnusat häält. (lk 3)
** [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987


* Nii kaugele kui silm võttis, oli kogu [[tänav]] tihedasti [[auto]]sid täis. Üks auto teise järel. Auto auto kõrval. Auto autos kinni. Ning kõik need olid kas kala- või piimaautod, üks piimaauto teise järel. [[Kalaauto]] kalaauto kõrval. Piimaauto kalaautos kinni. Piimaauto ja kalaauto, kalaauto ja piimaauto. [[Piim]] ja [[kala]], piim ja kala, kala ja piim... Autod nii ees kui selja taga. Täielik [[liiklusummik|ummik]]. Ei saanud sõita ei edasi ega tagasi. (lk 17)
** [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Kirjandus==
* &quot;Maiu on piimaauto&quot;

[[Kategooria:Organisatsioonid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>50v7clu0jh596ryht7ieihbqaf1a3af</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>88489</id>
      <parentid>88488</parentid>
      <timestamp>2022-07-26T11:34:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1498" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Miski põntsus vastu Madise jalga. [[Kott]] hakkas pingi all viltu vajuma. Vist ehmus sellest, et [[buss]] pööras. Kott oli punane, servad ja sangad mustad. Kaks [[tasku]]t oli ühel pool. Sees oli veel üks tasku, hästi õhuke. Ühes välimises taskus pikutas [[hambahari]], tema otsas [[seebikarp]] ja hambapastatuub. Teise tasku lukk ei seinud kinni. Kui nüüd kott pikali lendas, võis väike auto taskust välja veereda. Madis koogutas ja nägi, et [[auto]] oli alles. Nina ja esimesed rattad paistsid kotitaskust välja. See oli sinise tsisterniga piimaauto. Ratastega piimatünn. Ega Madis mingi piimasõber polnud: lihtsalt selle auto rattad tegid väga mõnusat häält. (lk 3)
** [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987


* Nii kaugele kui silm võttis, oli kogu [[tänav]] tihedasti [[auto]]sid täis. Üks auto teise järel. Auto auto kõrval. Auto autos kinni. Ning kõik need olid kas kala- või piimaautod, üks piimaauto teise järel. [[Kalaauto]] kalaauto kõrval. Piimaauto kalaautos kinni. Piimaauto ja kalaauto, kalaauto ja piimaauto. [[Piim]] ja [[kala]], piim ja kala, kala ja piim... Autod nii ees kui selja taga. Täielik [[liiklusummik|ummik]]. Ei saanud sõita ei edasi ega tagasi. (lk 17)
** [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Kirjandus==
* &quot;Maiu on piimaauto&quot;

[[Kategooria:Transpordivahendid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>igbyd8uhrb7ll33iq9cst9z9bjmunqz</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>