Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 1661 88033 86443 2022-07-24T15:52:24Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:1873_Pierre_Auguste_Cot_-_Spring.jpg|pisi|Pierre Auguste Cot. Kevad (1873)]] [[Pilt:Salvatore_Postiglione_-_Dante_e_Beatrice.jpg|pisi|Salvatore Postiglione, "Dante ja Beatrice"]] [[Pilt:Amor_Vincet_Omnia.jpg|pisi|Caravaggio. Armastus võidab kõik (1602)]] [[Pilt:Anna_Lea_Merritt-Love_locked_out.jpg|pisi|Anna Lea Merritt, "Ukse taha jäetud armastus" (1890)]] '''Armastus''' on sügav kiindumus isiku, objekti või nähtuse suhtes, tundeline ja mõtteline side, positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. ==Luule== <poem> Külmand on maa - paks lumevaip sind katab, nii kaugel-kaugel külm sa mulla all! Kas [[unustus]] mu armastuse matab, kui lahutab meid aja kerkiv vall? </poem> * [[Emily Brontë]], "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180 <poem> Su armastuse väed [[maailm]]a juhivad, sa [[elu]] tood ja kõrgelt kõike näed, vaed, muudad, hoiad, lahustad ja lood ... </poem> * [[Emily Brontë]], "Arg pole hing mu sees", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 182-183 ==Proosa== * 18. Kui võtta ära võimalus näha, läbi käia ja kokku puutuda, lahustub armukirg. ** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * 70. Pole olemas [[mask]]i, mis võiks kaua varjata armastust seal, kus ta on, ega teeselda teda seal, kus teda pole. * 75. Tõelise armastusega on sama lugu kui vaimude ilmumisega: kõik kõnelevad sellest, kuid vähesed on seda näinud. * 136. On inimesi, kes poleks kunagi olnud armunud, kui nad poleks kuulnud kõneldavat armastusest. * 501. Armastus, nii meelepärane kui ta ongi, meeldib veelgi enam kommete tõttu, milles ta avaldub, kui iseenda tõttu. ** [[François de La Rochefoucauld]], "Maksiimid", tlk [[Aleksander Aspel]], rmt "Valik prantsuse esseid", 1938 * Vaid vähesed inimesed armastavad teises inimeses seda, mis ta on. Nad armastavad temas ainult seda, mis nad talle on laenanud, iseennast, oma ettekujutust temast. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 18 * Enamik inimesi vajab rohkem armastust, kui nad on ära teeninud. * Jõud annab võimu, armastus annab väe. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 * "[[Hispaania]] on ta [[kodumaa]]," vastas D'Artagnan, "ja on päris loomulik, et ta [kuninganna] armastab hispaanlasi, kes on sellesama maa lapsed kui ta isegi. Mis puutub aga teise etteheitesse, siis olen kuulnud, et ta ei armasta mitte [[inglased|inglasi]], vaid inglast." :"Ja peab [[tõde|tõele]] au andma," ütles Athos, "see inglane on väärt, et teda armastataks. Ma pole iialgi näinud suursugusema välimusega [[mees]]t." (lk 91) * Armastus on kõikidest [[kirg]]edest kõige egoistlikum. (lk 106) * Esimese armastuse puhul ei tohi veel nõuda diskreetsust. Esimese armastusega kaasub nii suur rõõm, et see peab üle ajama, sest vastasel korral ta lämmatab. (lk 107) * [Kuninganna:] "Te ei hoolinud minu piinadest, jäite kangekaelselt siia [[linn]]a, kus panete kaalule oma elu ja minu au. Ma tulin teiega kohtuma ja teile ütlema, et siin ilmas lahutab meid kõik - sügavad [[meri|mered]], vaen kuningriikide vahel, pühad tõotused. Nii paljude takistuste vastu võitlemine on jumalateotus, milord." (lk 123) * [Buckinghami hertsog:] "Mul ei ole midagi peale mälestuste. Nendes on minu [[õnn]], mu varandused, mu [[lootus]]ed. Iga kord, kui ma teid näen, panen jälle ühe teemandi oma [[süda]]me kalliskivide laekasse." (lk 124) * [Buckinghami hertsog:] Ma ei või teid enam [[nägemine|näha]], ''madame''. Olgu! Ma tahan, et te minust iga päev kuuleksite. Missugune eesmärk oli teie arvates Ré operatsioonil ja liidul La Rochelle'i [[protestant]]idega. Rõõm teid näha! Ma tean hästi, et mul pole lootust, [[relv]] käes, Pariisi tungida. [[Sõda]] aga toob kaasa [[rahu]], rahu vajab vahetalitajat ja see vahetalitaja olen mina. Siis ei öelda mulle enam ära, ma tulen tagasi Pariisi, näen teid ja olen hetkeks õnnelik. Tõsi, tuhanded inimesed maksavad minu õnne eest eluga, aga mis läheb see mulle korda, peaasi kui teid jälle näha saan!" (lk 125-126) * [Buckinghami hertsog:] "Kui teemandid ei ole juba teel [[Prantsusmaa]] poole, siis jõuavad nad sinna alles pärast teid." :"Kuidas nii?" :"Just praegu kehtestasin kõigi Tema Majesteedi sadamais olevate [[laev]]ade kohta väljasõidu keelu ja ilma eriloata ei julge ükski neist ankrut hiivata." :D'Artagnan vaatas jahmunult meest, kes kuninga poolt temale usaldatud piiramatut [[võim]]u oma armastuse huvides kasutas. Buckingham luges noormehe [[mõte|mõtteid]] ta näoilmest ja naeratas. :"Oo jaa," ütles ta, "Austria Anna on minu tõeline kuninganna. Ainus [[sõna]] tema poolt, ja ma reedan oma maa, ma reedan oma kuninga, ma reedan oma jumala." (lk 204) * Kuid kas tõelisele armastusele, tõelisele [[armukadedus]]ele on teist [[tõelisus]]t kui [[illusioon]]id ja [[viirastus]]ed? (lk 298) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk [[Tatjana Hallap]], Tallinn, 1977 * Ülimaks õnneks elus on veendumus, et ollakse armastatud, armastatud iseenda isiku pärast, ütleme õigemini: armastatud, hoolimata iseenda isikust. ** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]" * Armastus on kahe inimese vaheline müsteerium, mitte nende samastumine. ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]". Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Varrak 2005, lk 166 * See on veider, kuid ainult siis, kui näete mõnd inimest [[naeruväärsus|naeruväärses]] olukorras, saate aru, kui väga armas ta teile on! Igaüks võib inimest imetleda sellepärast, et ta on ilus või huvitav või võluv, kuid see seebimull läheb kohe lõhki, kui temas ilmneb midagi naeruväärset. Minu nõuanne kõigile noortele neiudele, kes kavatsevad abielluda: "Kujutage nüüd ette, et mehel on kohutav [[nohu]], ta räägib läbi [[nina]] segaselt hääldades, ta muudkui [[aevastus|aevastab]] ja silmad jooksevad vett. Mis tunded teil siis tema vastu on?" :Tegelikult on see hea proovikivi. Abikaasa armastuses peab minu arvates olema hellus, [[kiindumus]], mis ei hooli nohust ega käitumise iseärasustest. [[Kirg]]e võib pidada enesestmõistetavaks. (lk 67) * Täiesti ootamatult kukkus ta [matemaatikaõpetaja] ühel päeval (vist keset aritmeetikatundi) rääkima elust ja usust. "Kõik teie," ütles ta, "iga viimane kui üks teist — elate kunagi läbi ajajärgu, mil tunnete [[meeleheide]]t. Kui te kunagi meeleheidet ei tunne, siis te ei tea, mis tähendab olla [[kristlane]], te pole saanud kristlaseks ega elanud kristlikku elu. Et olla kristlane, peate olema valmis võtma vastu samasugust elu, mida [[Kristus]] elas; peate [[rõõm]]u tundma nii, nagu tema tundis rõõmu; olema niisama õnnelikud, nagu tema oli [[Kaana pulm]]as, saama tunda rahu ja õnne, mida toob [[allumine]] Jumalale ja Jumala tahtele. Aga te peate ka tunda saama, nagu temagi, mis tähendab olla üksinda [[Keetsemane aed|Keetsemane aias]], tundma, et kõik sõbrad on teid hüljanud, et need, keda te armastate ja usaldate, on teist ära pööranud, ja et ka Jumal ise on teid maha jätnud. Siis hoidke kinni usust, et see ei ole veel [[lõpp]]. Kui te armastate, siis saate kannatust tunda, ja kui te ei armasta, siis ei tunne te kristliku elu tähendust." :Seejärel pöördus ta oma tavalise tarmukusega uuesti [[liitintress]]i ülesannete juurde, kuid on imelik, et need vähesed laused on mulle meelde sööbinud rohkem kui ükski [[jutlus]], mida ma eales olen kuulnud. (lk 164) * Minu arvates ei hinda me iga kord seda teist [[voorus]]t, mida me nii harva mainime nende kolme hulgast — [[usk]], [[lootus]] ja armastus. Usku on meil olnud, ütleksin, isegi liiga palju — usk võib inimese muuta karmiks, kalgiks, lepitamatuks, usku saab kuritarvitada. Armastus on oluline, seda tunneme paratamatult oma südames. Kuid kui sageli unustame ära, et on olemas ka lootus, ja mõtleme lootusest haruharva? Liiga kergesti langeme [[meeleheide|meeleheitesse]], oleme valmis ütlema: "Mis mõtet on üldse midagi teha?" Lootus on just see voorus, mida tänapäeval kõige rohkem tuleks viljelda. (lk 565) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996 * Armastus saabub küllusest ning kaob, kui jõutakse instinktide tasandile - [[nälg|nälja]], [[uni|une]], turvatunde vajaduse juurde. (lk 373) ** [[Peter Høeg]] "Preili Smilla lumetaju", Varrak, 1997, tlk [[Arvo Alas]] * Pentti oli [[naine|naistest]] sõltuv, ta kiindus naistesse, hindas naisi ja sai nendega alati parema kontakti kui meestega. Ta ei oleks päevagi ilma naiseta elanud, ilma selle naiseta, kellega parasjagu elas. Oli tema enda armastamisvõimega kuidas oli, tema ei suutnud elada, olemata kindel, et keegi teda armastab. :Meestesse, ka nendesse, kes end tema [[sõber|sõpradeks]] pidasid, suhtus ta kuidagi külmalt ja ettevaatlikult, seljataga ülikriitiliselt ja pilklikult. Mehed määratlesid teda, naised mõistsid. Ta usaldas naisi, aga mehi minu arvates kartis. (lk 53) * Me lööme käed. Mina teen võimalikult vaheldusrikka ja toitva [[hommikueine]]. Tema sööb selle ära ega võta enne tilkagi. Tema teised söömakorrad püüan ma rahule jätta. :Eelmisel [[õhtu]]l pannakse külma vette sulama supilusikatäis [[mesi|mett]]. :Hommikul juuakse kõigepealt ära meevesi, kohe pärast [[oksendamine|oksendamist]]. :Siis süüakse ära kaks klopitud [[muna]], kuhu on segatud kahest [[apelsin]]ist pressitud mahl. :Klaas [[piim]]a. :Supitaldrikutäis [[puljong]]it. :Kruusitäis [[kakao]]d. :[[Kalamaksaõli]], B-vitamiini, [[C-vitamiin]]i, [[raud]]a, valgutablette. :See on Holy Breakfast. Püha Hommikusöömaaeg. :Pentti ütleb, et ma armastan teda seni, kuni teen talle Püha Hommikusöömaaega. Kuni ta nõustub selle ära sööma, armastab tema mind. (lk 94) * Selle käes, kes asjad korda ajab, on ka [[võim]]. Mida rohkem võimu koondub ebakindla ja kartliku inimese kätte, seda [[despoot]]likumaks võim muutub. Ma olin teinud suures armastuses Penttist tema enese [[abitus]]e vangi, kuigi tema tahtel ja tema abiga. Tema istus [[puur]]is ja mina olin tema puuri [[valvur]]. Aga puuri võtit ei leidnud ma ka veel siis üles, kui juba mõistsin, et puuriuks tuleb lahti teha. Ma lihtsalt ei suutnud tema asjade korraldamist lõpetada, lakata olemast see, kes kõike valitseb. (lk 172) ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * Unistus armastusest on tegevusetu elu vili, ja ometi saab ainult sellisest elust sündida kunst. Armastus petab meid alati. Mitte kunagi ei vii ta meid selle olendi poole, keda me ihaldame, keda me usume olevat oma armastuse objekti, kellele me oleme fikseerunud. Alati on tegemist perspektiiviveaga. Sest armastus on oma sihi fikseerinud meie armastatust alati kaugemale. Armastatu peab hävima nagu meiegi, sest armastuse eesmärk on uus. Kui mitte laps, siis midagi muud. Võib-olla. Võib-olla on see vaid eksitee, aga mis tähendab "eksitee”? Looduses, kus me oleme, ei ole olemas eksiteid, kõik teed viivad vääramatult kuhugi, kõik teed on õiged, keegi ei jää suremata, keegi ei pääse sellest veskist, igaühest tuleb õige jahvatus. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 425 * Pole midagi tobedamat kui unistada armastusest ja kui sa ei unista enam armastusest, ei unista sa millestki. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed", EKSA, 2017, lk 144 * Anno oli nii väga igatsenud. Nüüd tundis ta ent ärevust ja muret ning igatsus ei leevenenud sugugi. :Püsivad teineteisest eemal? Isegi ei kõnele tähtsatest asjadest? :Kuidas, kui neil mõlemal voolab soontes veri, mitte kollane kusi, kuidas, kui luude üdis taob vajadus teineteise järele? :Ja Leitari meeltes oli küsimus ''mida Anno teeks?'' madalaks vajunud kui tuli, mille all küte otsakorral. :Ta sees röökis, märatses ja mürgeldas nüüd ta enda veri ja küsimus, mida tema teeb. (lk 126) * Leitari silmad olid jäähallid, sinine küllap lambihämaruse tõttu nähtamatuks muutunud, ja nii pärani, et paistsid peaaegu ümmargused. Tema pilk ei vankunud Anno näolt kõrvale. "See ei ole laul ega mäng. Ükski laul ei räägi õigesti sellest, milline piin on igatseda armastatud naise järele. See näriks minu sees nagu aeglane surmatõbi, isegi kui sinul ei oleks teist meest, kes öösiti su sängi soojendab. Aga praegu - praegu tunnen ma, nagu oleks mu sisemusse näljane rott lastud!" Mehe hääl tõusis tooni võrra valjemaks kui tavaliselt ja pikk kõhn käsi tegi sõnade saateks raiuva liigutuse, otsekui ei valitseks kõneleja enam sugugi oma käitumise üle. :"Ma ei maga enam, Anno. Leban voodis ning tukun, aga ärkan uuesti, enne kui sügavalt uinuda saaksin. Mõtted tulevad. Hingan sügavalt, peaaegu magan juba - vahel algab isegi unenägu siis keeran end sinu poole, ja sind ei ole seal. Ja mina pean jälle mõtlema. Ma ei saa süüa. Ei oska puhata." Ta peaaegu lõrises. "Teen tööd nagu joodik veini joob, naudinguta, raevukalt. Muusikat võin ainult üksinda teha - kui keegi kuuleb, tuleb alastioleku tunne peale. Mina ei saa niimoodi elada. Mina ei ''taha'' niimoodi elada, Anno!" :Leitari suur kühmuga nina ja lai suu, kogu see ilus ergas tumedaks päevitunud nägu oli naise poole pööratud, avatud ja alasti ja elav nagu iõkkeleek. :Kui väga meelitav oli põhjustada sellist igatsust! Ja kuidas oleks naine ometi tahtnud öelda sõnu, mis selle valusa tule vaigistada suudaksid. (lk 128) * [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019 * Keegi poleks uskunud, et ka Jim kunagi vananeb. Ta on alati seisnud väljaspool [[aeg]]a ja elanud enda reeglite järgi nagu üks suur ohtlik juhitamatu [[laps]]. Ta on alati armastanud [[surm]]a selleks liiga palju, et keegi oleks ette kujutanud vananenud Jimi. Vahel mõtlen, et Jimil puuduvad kujutluspildid elust pärast [[noorus]]t, vananemisest, ta on alati oma tahtmist mööda toiminud, järginud kõiki tujusid ja mõttevälgatusi: valetanud, petnud, joonud, hüljanud. Ma ei usu, et ta oleks kunagi kedagi armastanud. Ei mind ega oma poolvendi, vahest isegi mitte Lonet. :"Ole nüüd, Jackie," ütleb ta, unustades, et saab järgmisel aastal seitsekümmend, ״mina ei saa kunagi vanaks. Ma olen selleks liiga tormiliselt elanud. Ja ma ei ole kunagi tahtnud elada. Mitte päriselt. Mitte nagu sina." (lk 14-15) * Lone on rohkem [[ajatus|ajatu]], vahel tundub ta minust noorem, iialgi pole ma kuulnud teda ei Jimi ega kellegi teise kohta halvasti ütlemas. Ma arvan, et tal on armastuse peale eriline [[anne]], Marioni tõmbab teda nagu [[lill]]e poole. (lk 17) * Siin mahajäetud [[haigla]] läheduses on Jim ja [[öö]], siin on midagi mõistetamatut, millega olen alati püüdnud distantsi hoida, sundus ja suur armastus. :"Ma ei saa aru," ütlen, "miks mõned inimesed ennast vähem kaitsta oskavad?" :Väävlipilv meie peade kohal taevas liigub rahutult nagu enne [[torm]]i. Vahel on mul tunne, nagu ei oleks elu Lonet päriselt puudutanud, et pärast Jimiga koos elatud aastaid tõmbus ta tagasi nagu haavatud [[loom]]. :"Mille vastu ta end kaitsma pidi?" :"Ma arvan, et [[elu]]." :Lone pahvatab naerma, tema mahe helisev [[naer]] mähib maailma [[loor]]idesse ja [[muinasjutt]]udesse ja siis on ta mu mõtetest kadunud. (lk 18-19) * [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * Olla [[surelikkus|surelik]] ja tulvil [[aisting]]uid tähendab meile ühtaegu [[paanika]]t ja [[privileeg]]i. Me elame oma [[meeled|meelte]] lõa otsas. Olgugi et nad meid arendavad, nad ka piiravad ja kitsendavad meid — aga kui ilusasti. Armastuski on ilus ike. (lk 16) * Armunud panevad suudeldes silmad kinni, sest kui nad seda ei teeks, oleks liiga palju visuaalseid hälvitajaid, mida vaadata ja analüüsida: ootamatu lähivaade armastatu [[ripsmed|ripsmetest]] ja juustest, [[tapeet]], [[kell]]a numbrilaud, valgusvihus hõljuvad [[tolm]]ukübemed. Armunud tahavad täielikult teineteisesse sulada, nii et miski neid ei häiriks. Sestap panevad nad silmad kinni, nagu paluksid kahel armsal sugulasel toast lahkuda. (lk 264) * Kui vahvalt vapustav oli avastada, et pooltel [[planeet]]idel on [[rõngad]]: mitte ainult [[Saturn]]il, vaid ka [[Jupiter (planeet)|Jupiter]]il, [[Uraan (planeet)|Uraan]]il, [[Neptuun]]il ja võib-olla isegi [[Pluuto]]l. Ja kõik rõngad on erinevad. Jupiteri tumedad kitsad rõngad vastanduvad Saturni eredatele laiade­le rõngastele. Uraani obsidiaanrõngastel on sabas pikergused kuud. [[Päikesesüsteem]] on tasapisi meie kõigi ümber ringid tõmmanud. Kui maagiline ja liigutav. Usust, [[poliitika]]st, vanusest ja soost hoolimata on vähesed [[sümbol]]id meile nii palju tähendanud kui rõngad. Me kingime rõngaid igavese armastuse ja kahe hinge suure kooskõla märgiks. (lk 320-321) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Hattie suunas pilgu üle segadiku [[silmapiir]]i poole. See oli kõige lagedam arheoloogiliste väljakaevamiste plats, kus ta iial oli töötanud. [[Shetland]] oli üksainus [[taevas]] ja [[tuul]]. Siin ei pakkunud varju ükski puu. :''Ma armastan seda kohta,'' mõtles ta äkki. ''Ma armastan seda rohkem kui ühtegi teist paika maailmas. Ma tahan siin veeta oma ülejäänud elu.'' (lk 11) * [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018 * Udulaam vajus lähemale, kuid kaugemal, neeme kõrgeimas punktis, võis Perez näha kangrut, mille ta oli Ravenswicki kividest kokku kuhjanud. [[Mälestusmärk]] naisele, keda ta armastas ja kelle surm endiselt tema [[südametunnistus]]t rõhus, teda maadligi surudes. (lk 9) ** [[Ann Cleeves]], "Surnud vesi", tlk Lauri Vahtre, 2019 * Kui ma ümber pöördusin, oli Line kadunud. Siis ma ütlesin talle: :"Line, ma armastan sind. Ma armastan sind tõesti, Line, aga mul pole aega sellele mõelda, ma pean mõtlema nii paljudele asjadele, sellele tuulele näiteks, ma peaksin praegu välja minema ja kõndima tuules. Mitte koos sinuga, Line, ära pane pahaks. Tuules saab kõndida ainult üksinda, sest on [[tiiger]] ja [[klaver]], mille helid tapavad linde, ja ainult tuul võib [[hirm]]u minema pühkida, seda teab igaüks, mina tean seda juba ammu." :Masinad minu ümber helistasid angelust. (lk 6) * "Ma tean, et ta on kusagil olemas. Ma olen alati teadnud, et olen maailma sündinud vaid selleks, et temaga kohtuda. Ja tema niisamuti. Ta on sündinud maailma ainult selleks, et minuga kohtuda. Tema nimi on Line, ta on minu [[naine]], minu armastus, minu elu. Ma pole teda kunagi näinud." (lk 10) * Ema küsis: :"Te ei armasta mind enam?" :Mees vastas: :"Ma pole sind kunagi armastanud. Sa nõidusid mu ära oma näo, silmade, suu ja kehaga. Sul oli mingi vägi minu üle. Aga Tobiast ma armastan. Ta kuulub mulle. Ma hakkan tema eest ise hoolitsema. Aga sina pead ära minema. Minu ja sinu vahel on kõik läbi. Ma armastan oma naist ja lapsi. Isegi seda, kes on sinust sündinud, teda armastan ma ka. Aga sind ei suuda ma enam taluda. Sa oled kõigest nooruseeksimus, kõige suurem [[viga]], mis ma elus olen teinud." (lk 19) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Armastus on väga paljude tahkude, varjundite ja värvidega emotsioon. ** [[Napoleon Hill]], "Mõtlemist muutes rikkaks", tlk Alvar Kuusmik, Virko Prits. Kirjastus ILO, 2009, lk 190 * Tom küsis vaikselt: "Kas sa armastad Marge'i, Dickie?" :"Ei, aga mul on temast kahju. Ma hoolin temast. Ta on minu vastu väga lahke olnud. Meil oli koos tore. Sina seda vist ei mõista." :"Mõistan küll. Ma arvasingi, et sinul on tema vastu sõbratunded, aga tema armastab sind." :"Armastab jah. Keegi ei taha haiget teha inimesele, kes on sinusse armu­nud." (lk 57) * [Marge kirjas Dickie'le:] ''Nüüd on päris selge, et Sa põgened minu eest ega taha mulle otsa vaadata. Tunnista ometi ausalt, et ei saa oma sõbrakeseta elada. Kahju, et Sul ei jätkunud varem julgust seda otsekoheselt öelda. Kas Sa pead mind naiivseks kolkaplikaks, kes ei tea ilmaelust midagi? Ise Sa oled kolkast! Igatahes loodan, et minu kiri võtab Su [[süümepiin]]u vähemaks ja lubab Sul pea jälle püsti hoida. Kõige parem on see, kui armastatu üle saab uhke olla, eks ole nii? Me ju rääkisime kunagi sellest.'' (lk 122) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Ma ei või ju kurta, et keegi Rummusaarel oleks mu vastu otse halb olnud. Aga ma ei mäleta ka, et keegi oleks seal mu pead silitanud. Minu [[sündimine]] polnud kedagi rõõmustanud ja mulle osutati ainult [[sallivus]]t ja [[hool]]t. Armastus ja [[õrnus]] olid mulle nii võõrad, et ma nende puudumistki ei tundnud. * Ma ei tea, milliste tunnetega vanaema kord minu und valvas. Armastust seal vist palju polnud, sest seda polnud mul talle tagasi anda. Minu hing on nagu tükike Rummusaare kehvast põllust: kõik, mis sinna on külvatud, kasvab [[umbrohi|umbrohu]] ja [[ohakas|ohakatega]] segi. Ja armastust on sinna üldse vähe külvatud. (lk 7) ** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Pärtel oli olnud ta esimene ja viimane armastus. Jete ei olnud iialgi unustanud seda uhket tunnet, kui Pärtel oli valinud tema. Valinud just tema, mitte aga klassiõde Hennat, kes poiste bändis laulis, ega ka kedagi teist, hoopis ilusamat kui Jete. Miks? Jete ei olnud tookord sellele mõelnud ja ka nüüd paljude aastate tagant tundus Pärtli valik kummaline. Pärtel oli lihtsalt tal käest kinni võtnud ja koolimaja keldrisse viinud, suudelnud, ja Jete kaotas oma süütuse vastu hakkamata. Naljakas, Pärtel polnud iialgi öelnud, et armastab Jetet, ta lihtsalt tahtis ja võttis. Ka Jete polnud Pärtlile armastust avaldanud. Ta ei julgenud, kuigi ise ootas neid kauneid sõnu, ja jäigi ootama. Kui Jete teatas Pärtlile, et on rase, vastas poiss: "Ju siis pean su ära võtma." (lk 30) * Moonika oli olnud väga pettunud ja Ivarilt aru pärinud. Ivari oli öelnud, et neid ühendas ainult [[kirg]], ei muud, nüüd on see läbi, sest armastust ei olnud. :"Jah, armastust ei olnud," tõdes nüüd ka Moonika. "Oli vaid meeletu kirg, nagu mängiks pioneeride luuremängu või peitust, ja ainus soov oli mitte vahele jääda." (lk 35) * "Sa pole siis õnnelik... oma mehega?" :[Hurme:] "Kust sa seda võtad? Me oleme kumbki õnnelikud, kuid omamoodi. Palju siis meie eas vaja on? Kui tervis korras, on kõik ju hästi. Mida sina silmas pead? Aina kestvat armastust läbi elu ei ole olemas. Või arvad sina teisiti?" :Ivari tahtis öelda, et arvab küll. Kui üks armastus otsa saab, tuleb uus leida ja nii kogu elu, muidu hakkab igav. (lk 102) * [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014 * President [[Lennart Meri|Meri]] mõistis paremini kui keegi teine, et [[ajalugu]] ei ole kindlasti lõppenud. Et [[Euroopa]] kontinenti läbistavad lõhed pole veel täidetud vennaliku armastuse [[betoon]]iga, nagu ta kunagi ütles. ** [[Alar Karis]] Lennart Meri konverentsi õhtusöögil, [https://www.err.ee/1608597871/alar-karis-kindlad-teod-on-ainus-heidutus-mis-toimib "Alar Karis: kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib"], ERR, 15.05.2022 * [Rose:] "Ma tunnen, et kõik, mida ma nüüd teen, on osa minust, need tööd on üksluised, jaa, ma tean, aga nad ei ole tüütud, nad meeldivad mulle, ma teen kõiki neid," — ta kõhkles viivu — "armastusega. Tõusen üles, tõmban [[kardin]]ad eest ära, käin poes, lähen magama. Te saate aru, mida ma mõtlen." :"Kuidas ma võin aru saada, mida te mõtlete," ütles Simon jahmatamapanevalt järsult, "kui ükski asi, mida ma teen, ei ole tehtud armastusega?" (lk 89) * [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987 * Olin mõelnud tema surmast, kuid nüüd, ihates teda karistada, mõistsin, et mina olin see, kes surema pidi. Siis ei saaks ta kunagi enam end peeglist vaadates öelda neid sõnu, mida ta armastusest küllastununa ikka ütles: ''Ma olen täiuslikumaks saanud.'' (lk 16) * Vahel valdab mind [[kahtlus]], et tal on lapsi: tema hääles kõlab summutatud [[hällilaul]]. Ka oskab ta inimesi magama panna. Kui me koos magame, tegelikult magame, tõmbab ta [[tekk|teki]] armastavalt mu paljaste õlgade ümber, ja see on isalik armastus. Siis mõistan, et samamoodi on ta tõmmanud teki ümber paljude õlgade, just samuti, niimoodi, sama armastusega... Ta on [[ebakindlus|ebakindel]] inimolend. (lk 19) * Kui teie armastatu talub teie tehtud [[ülekohus|ülekohut]], siis teid armastatakse. Selles suhtes peab mehi alati proovile panema. (lk 19) * Öösiti abikaasat [[embus]]es hoides valan ma [[pisar]]aid mehe pärast, keda mu käte vahel ei ole. Hoian üht meest kõvemini kujutlemaks teist. (lk 20) * Ema ütles mul targalt: "Kui sa kord juba [[abielu]]s oled, avastad, et parim, mis sa võid teha, on hoolitseda laste eest ning korraldada peoõhtuid. Tee inimestele head, toida neid, räägi nendega, hoia neid soojas. Kõik muu [[Unustamine|unusta]]." Ta mõtles selle all armastust, seda, et armastus tuli unustada. Ema püüdis mind aidata vabaneda [[ängistus]]est, mida tundsin abielule mõeldes. Mul oli aeg abielluda, tema rääkis mulle sellest, millele tuli mõelda ja mis tuli unustada. (lk 20) * Armastus —— see on [[proovilepanek]], pidev [[torkimine]] imepisikese terava [[nõel]]aga, lakkamatu mäng silmanärvidel, mida kraabivad nähtamatud [[küüned]]. Te süüdistate oma armastatu sõpru ja väidate, et nad ihkavad tema surma, sellal kui teie olete tema ainus sõber. Ja ometi olete tegelikult ainuke inimene, kes tõesti ta surma ihkab; teised tahavad temalt vaid [[raha]] laenata. (lk 21) * Äkki on kõik muutunud ja ma mõtlen: ''Ma ju tulin selle mehe juurde, miks ma siis nutan? Temale kuulub mu keha ja mu armastus — miks surub ta siis praegu oma laupa vastu ust?'' (lk 21) * Naine veedab väga palju aega [[peegel|peegli]] ees ning kusagil oma kõige tõelisema [[mina]] sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema [[keha]] ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned mehed, ja tema armastab neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega taldrikutelt ja pesukuivati tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, rätikute, aluspesu ja sokkide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad masinasse ning keerab nuppu. (lk 23) * Mu äraolekul [[Joonistamine|joonistas]] mu armsam mind pead ja õlgu. Ta peab mind [[ilu]]saks ning sellepärast armastabki mind, sellepärast laman ma praegu valutavate käsivartega tema all, [[kõht]] higist märg. Need pildid ei ole minust, kuid nad räägivad tema armastusest. Hoian neid laualaekas, kust mu mees ühel ilusal päeval nad leiab. (lk 24) * Mehed minu elus on [[süütu]]d. [[Süüdlane]] olen mina, sest nemad armastavad mind, mina aga lasen end armastada. Armastatud liiga paljudest meestest, olen andnud oma [[keha]] liiga paljudele meestele ning mu keha mässab nüüd ja ihkab surra. (lk 25) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [---] mu keha pakitseb, nagu hakkaks ta endast välja heitma meie armastuse õudset lõppu, mingit verist lapsetompu. Kui abielu otsa saab, kas jääb siis veel kedagi, kes seda mõistaks? [[Tunnistaja]]id ei ole. Ei ole mingit mustades sukkades tüdrukut, mingit noormeest, kõik tunnistajad on läinud, suureks kasvanud, edasi liikunud, kadunud. (lk 31) * Olen naine, kes on püütud armastuse [[lõks]]u, armastuse õuduse lõksu. Armastuse [[halvatus]]. Nagu raske, surmava kilbi all lõksus olev hiiglaslik [[kilpkonn]], keha jäljend, mis keha maad ligi surub... Katsusin temaga nädal aega mitte kohtuda. See katse kukkus läbi. (lk 32) * Ükski mees ei suuda oma naise armastust säilitada. Nii lähedki Sa välja [[tagahoov]]i, imetled lehti, taevast, kiviplaatidest [[terrass]]i. Sa oled mees, keda reetmine purustaks, ja ometi reetis Su sihilikult Su oma naine. (lk 32) * Miks ei saa ma teile rääkida oma mehe tööst, oma elust, millestki tõelisest? Minu mehe bossi kaela sajab [[skandaal]]e, [[ajaleht]]ede lugemine on piin, ja ometi tuleb mu mees koju ja räägib tõemeeli tulevikust, edusammudest, nagu ei ootakski ees [[kaos]]. Nagu ei olekski hooldust vajavate laste pikettivaid emasid, [[võidurelvastumine|võidurelvastumist]], parkidest leitud kägistatud neegrilapsi. Minu mees on keset kõike seda puhas ja puutumatu, süütu ja südamlik. Ta on pühendanud oma elu teiste aitamisele. Armastan teda, kuid ei saa hoiduda teda ikka ja jälle reetmast. Olen väitnud, et mu elu on miski, mida ma ise raisata, purustada, kaotada võin. Minu elu kuulub mulle. Ma elan edasi. (lk 33) * Su tütar saatis mulle imikupesu, Bostonis posti pandud. Mõistan tema vihkamist, tahan teada vaid üht: mida Sa oma naisele minust rääkisid? Seda, et ma lapsi tahan? Kas Sa rääkisid talle, et Sa ei armasta teda enam ega saa temaga koos elada, et Sa armastad teist naist, kes ei saa Sinuga abielluda, kuid... Kas Sa ütlesid talle, et sel teisel naisel ei ole lapsi. Mida Sa talle veel ütlesid? :Ükskord maksan Sulle kõige eest kätte. (lk 34) * Armastatud [[naised]] liiguvad, tantsivad lakkamatult. Meie tantsime ja [[mehed]] järgnevad meile [[hullumeelsus]]e ja [[surm]]a piirile, kuid mis saab meist, tantsijatest? Kui [[tants]] lõpeb, seisame jälle, [[kannad]] maas, uuesti kannad maas, [[segadus]]es ja haiget saanud. Meie reisi katva kuldse [[kangas|kanga]] all on [[liha]], ja see liha valutab. Mehi ei huvita [[keha]], mis [[valu]] tunneb, neid huvitab tantsiva naise keha [[rütm]], sellise naise keha, kes ei suuda tantsus peatuda. (lk 35) * Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu [[nägu]] oli teda vapustanud. Kas ta tõesti, uskus millessegi nii lapsikusse nagu [[armastus esimesest silmapilgust]]. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasest [[imelaps]]est. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda: ''Aga mina! Ära mind unusta!'' Kuueaastaselt kirjutas ta tütar [[luuletus]]i, keni väikesi [[Blake]]'i stiilis luuletusi. ''Blake'i stiilis?'' Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36) * Käisin eile uue arsti, naisarsti juures. Mul oli kokkulepe meesarstiga, kuid lõin araks ja ei ilmunud kohale. Naine on parem. Ta vaatas mu läbi, silmitses hindavalt ja ütles: "Miks te ennast näljutate?" ''Selleks, et mitte tunda armastust, mitte tunda iha, mitte midagi tunda!'' Vastasin, et ma ei näljuta ennast. Mul pole isu. Toit ajab mind iiveldama... kuidas saan ma süüa? Arst tegi mulle vitamiinisüsti, mis põletas nagu tuli. Kasulikud asjad põletavad nagu sinusse paisatud tuli, mille eest pole pääsu. (lk 40) * Elan kuidagiviisi, poolikult. Moonutatud [[valss|valsirütmis]]. Mind hoiab jalul vaid usk armastuse haprusse — tean, et see lõpeb kunagi. Olen seda lõppu juba aprillist peale <!--//-->uskunud ja oodanud. Armastus ei saa igavesti kesta. Isegi [[iha]] ei kesta igavesti. Armastasin kunagi oma meest ja nüüd ei armasta ma teda enam, me ei maga enam koos, meie vahel on kõik läbi. Kuna tema seda teile vaevalt ütlema hakkab, ütlen mina. (lk 40-41) * Kui me päevil, mil armukestena kohtusime, teineteisest lahkusime ja ma üksi Detroidi südalinnas jalutasin, hakkasin mõistma, mis on armastus. See tähendab hoida üht meest oma reite, põlvede, käte vahel, ühtainsat kogu sellest meestehulgast, sellest tohuvabohust, sellest lärmakast massist. Nii me valimegi kellegi ja keegi valib meid. Möönan, et kui ta ei oleks mind nii väga armastanud, ei oleks ma teda armastama hakanud. See läheb mööda. Kuid naisel pole valikut; kui mees teda armastab ja on küllalt tugev, peab ka naine teda armastama. (lk 42) * Kõnnime edasi. Olen oimetu. Tunnen rasket, inetut [[iha]] tema, ta keha järele. Tahan teda, nagu olen palju kordi enne tahtnud, kui meie elu tundus lihtsamana, kui me mõlemad eksisime selle suhtes, mida tegime... mõtlesime mõlemad, et meie armastus ei sega kedagi... ei minu meest, ei tema perekonda. Ma ei tea, miks see nii oli. Nüüd tahan temaga jumalaga jätta, kuid sellest ei tule midagi välja, mitte midagi. (lk 45) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Isa ajab klaasi täis valades õlut lauale. Tahaksin mujale vaadata. Usun, et armastan teda, kuid ei taha siin istuda. Kus ma siis tahaksin olla? Mariani ja Bettyga show'l või voodis pikali vahtimas [[filmitäht]]ede pilte oma toa seintel - neid ilusaid inimesi, kes iial midagi ei ütle. (lk 83) * Kui me tolmusest aknast möödume, näen sellel oma [[peegeldus]]t. Pikad, õlgadeni juuksed. Olen kena, kuid minu saladuseks on, et olen just samal viisil [[ilu|kena]] kui kõik teisedki. Minu mees küll armastab mind sellepärast, kuid ta ei tea seda. Mul on roosa suu, peeneks kitkutud tumedad kulmud, pehmed tukad laubal; ma tean kõike, mul pole enam vaja kelleltki midagi õppida. Olen nüüd üks neist, keda nooremad püüdlikult jäljendavad. Bussides ja kümnesendipoodides vaatavad kolmeteistkümneaastased tüdrukud mind ilmse andumusega, jätavad meelde. (lk 87) * Mõtlen pidevalt sellele [[laps]]ele, sest siis mu elu muutub, kõik saab teiseks. Nelja kuu pärast. Peaksin kartma, kuid minu üle on võtnud võimust mingi rahulik laiskus. Emal käis see nii kergesti... Minul on see aga teistmoodi, sest minu elu muutub; iial ei muutnud miski mu ema. Teda polnud võimalik muuta! Milleks pead murda? Milleks karta? Mu keha on täis armastust selle lapse vastu ja ma ei saa enam kunagi selleks kes enne. (lk 88) * Ma ei saa liigutada, mõtlemine peatub. Kas see on mees, keda ma suudlesin, või keegi teine? Mind haarab mingi tige [[kaotus]]etunne. Miks peaksin mina kõik kaotama? Kõik? Kas see on seesama mees ja kas ta mäletab mind? Mu [[süda]] häirib mind, see on narrus; siin ma istun, puuderdatud ja kena, õnnelikult abiellunud, rase, igati kindlustatud tüdruk. Mu abikaasa istub mu kõrval, ta armastab mind ikka veel. Meie armastus kestab veel. Ühel päeval lahtub see nagu minu vanemate armastuski, kuid mind ei üllata miski, sest olen kõik teada saanud. (lk 89) ** [[Joyce Carol Oates]], "Neli suve", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 72-90 * Kui armastus hakkab kulgema kolmandas grammatilises [[Grammatiline isik|isik]]us, on see märk tema kolmandasse [[vaatus]]esse jõudmisest. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Milline õnn on armastada ja olla armastatud, ja kui õudne on tunda, et hakkad sellest kõrgest [[torn]]ist alla kukkuma. Laenatud sõnad? Sõnad võivad olla, aga pisarad on õiged. (lk 73) ** [[Asta Põldmäe]], "Emajõe passioon", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Jumal ei olnud haavunud, kui me alles tüki aja pärast leidsime ta kolmandana ja mõistsime, et see [[hääl]], mis meile juba kaua, õieti algusest peale sõnu ette oli öelnud, oli tema hääl. Et need [[sõna]]d, millega juba kaua, õieti algusest peale olime kõnetanud teineteist, olid olnud tema sõnad. Siiamaani ma olin ainult jõudnud imestada, kuidas läbi sinu kõneles otsekui armastus ise, keeleks saanud armastus, mille jaoks enam üldse ei olnud öeldamatuid asju. Tema keel oli olnud meie öödes kolmandaks. (lk 10) ** [[Asta Põldmäe]], "Odavad kaubad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Draama== [[Pilt:Romeo and Juliet (watercolour) by Ford Maddox Brown.jpg|pisi|''Romeo ja Julia'', rõdustseen III vaatusest, Ford Madox Brown (1867)]] * Oo, raske kergus, tõsimeelne mänglus, :pealtnäha kena vormi maotu kaos, :sulgkerge tina, helge suits, külm leek, :erk uni, haige tervis, palav jää - :ma armastan, kuid armastust ei näe! * [[William Shakespeare]], "[[Romeo ja Julia]]", 1. vaatus, 1. stseen (Romeo). Tõlkinud Georg Meri ==Vastamata armastus== * Selle hetkeni ei teadnud ma, kui valus võib olla kaotada midagi, mida sul kunagi ei olnudki. ** Telesarjast "The Wonder Years" * Armastuse aritmeetikas võrdub üks pluss üks kõigega ning kaks miinus üks mitte millegagi. ** Mignon McLaughlin, "The Second Neurotic's Notebook", 1966 *Temata<br /> Muutub [[maailm]] mu ümber<br /> /.../<br /> Minuta<br /> pöörleb edasi ta maailm,<br /> täis õnne,<br /> millest osa ma ei saa * Herbert Kretzmer, muusikali "[[Hüljatud]]" sõnade autor == Vanasõnad == * Armastuse teed on kummalised. ** [[Hindustani vanasõnad|Hindustani]] * Armastus tapab kuldsete nooltega. ** [[Hispaania vanasõnad|Hispaania]] * Armastus saab toitu vaid armastusest. ** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia]] * Armastav süda jääb alati [[noor]]eks. ** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka]] * Armastatu [[kodu]] ei asu kunagi liiga kaugel. ** [[Rootsi vanasõnad|Rootsi]] * Armastus on nagu [[kuu|kuu]]: kui ta ei kasva, siis ta kahaneb. ** [[Portugali vanasõnad|Portugali]] * Arm mõjub enam kui [[hirm]]. * Armastus ei päri [[aasta]]id taga. * Armastus on pime. * Armastus sünnib armust. * Armastusel on kakskümmend paari [[silm]]i [[pea]]s. * Armu juurde ei aeta hirmuga. * Armul ei ole põhja. * [[Ema]] arm igaks ajaks. * Kes hirmuta kasvab, see armuta elab. * Kus ei ole hirmu, ei ole armu. * Kus haige, seal [[käsi]]; kus arm, seal [[silm]]. * Mida armsam laps, seda valusam vits. * Mida harvem näed (tuled), seda armsam oled. * Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas. * [[Vana]] arm ei hallita (roosteta). * Venna arm [[vesi]]ne, sõsara arm sõkline, [[isa]] arm erapooletu, ema arm igavene. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Seksuaalsus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] k90bu2ybv1u4j92yveuvs2qwrchbxim 0 2333 88175 86954 2022-07-25T11:32:15Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * ... [[kirg]] võib kummutada esialgsed [[kahtlus]]ed ja loomupärase ettevaatlikkuse majanduslikes küsimustes. Mõistlik ettevaatus neis asjus ainult kaunistab meest, aga et härra Elton ülemäära kaalutlev ei olnud, see oli Emma arvates samuti kindel. ** [[Jane Austen]], "[[Emma]]". Tõlkinud Urmas Rattus. Kupar 2002, lk 97 * Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ''ennui''. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat [[loidus]]t. Tõsiste [[meditatsioon]]ide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust [[kirjandus]]e kergematest harudest. [[Muusika]]ga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule") * [[Suhkur]] parandab peaaegu kõiki [[supp]]e, [[soust]]e ja kastmeid, samuti hautatud aedvilju, kuid muidugi peab seda tarvitama ettevaatusega. (Sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 * "Mul oli väga lai [[mantel]] seljas," ütles Aramis. :"Mis kurat, [[juuli]] keskel!" hüüdis Porthos. "Kas doktor kardab, et mõni su ära tunneb?" :"Ma saan veel aru, et [[nuhk]] laskis end hoiakust ära petta, aga [[nägu]]..." :"Mul oli suur [[kübar]]," ütles Aramis. :"Oh issand!" hüüdis Porthos. "Nõuab [[teoloogia]] alles ettevaatust!" * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 93 * [Teener Bunter lord Wimseyle:] "Tohin ma küsida, milord, kas tegemist on paljutõotava juhtumiga?" :"See pakub teatud teravust. Nagu [[okassiga]]gi. Tühja kah! Kao, igav ettevaatus! Bunter, püüa endas arendada [[erapooletus|erapooletut]] [[ellusuhtumine|ellusuhtumist]]. Võta eeskuju [[verekoer]]ast, kes järgib võrdse ja erapooletu innuga nii isatapja kui ka [[aniis]]ipudeli jälge." :"Ma jätan selle meelde, milord." (lk 24-25) * [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Ta [Burrich] ei olnud seesama mees. Ja mitte ainult [[lonkamine]] ei olnud muutnud tema hoiakut ja seda, kuidas teised teda vaatasid. Teda tunnistati [[tall]]ides endiselt isandana ja siin ei seadnud keegi tema [[võim]]u kahtluse alla. Kuid ta ei olnud enam [[troonipärija]] parem käsi. Peale minu järele vaatamise ei olnud ta enam üldse Chivalry mees. Polnud ime, et ta ei suutnud mind ilma pahameeleta vaadata. Tema ei olnud sigitanud värdjat, kes oli talle selle [[õnnetus]]e kaela toonud. Esimest korda selle aja jooksul, mil ma teda olin tundnud, segunes minu ettevaatlikkusse tema suhtes [[kaastunne]]. (lk 98) ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000 * Too rahutu hing Hallsilm oli rääkinud veidrat juttu. :Ta teatas, et [[mets]]a taga on [[mägi]], mis paksu [[suits]]u välja ajab ja [[tuhk]]a laiali raputab. Kord-korralt kostab maa sügavusest kõminat, nagu veeretataks [[kivi|kive]]. Hallsilm arvas, et kus suitsu, seal [[tuli|tuld]]. Äkki lendab mäe seest kõrvetavate leekide pilv välja? Võib-olla süütab tuli metsa ja levib [[meri|mere]] piirini? Mis saab, kui tondinahad lõõsale ette jäävad? Ärkvel olnud tondinahk sellepärast pahvataski naerma, et rumal Hallsilm esitas muudkui tobedaid küsimusi, ise ei teadnud midagi. Hallsilm nagu polnud kuulnudki, et helde maa anti loodritele tondinahkadele igaveseks ajaks. Päris häbi, et Hallsilm ei mäletanud maajagamise lugu — vastasel korral poleks talle niisugune rumal soovitus pähe tulnud, et tondinahad peavad teise paika elama minema. (lk 12-13) * [[Aimée Beekman]], "Tondinahad", 1977 * Hamish surus ohke alla. "Räägi mulle proua Bannermanist," ütles ta. "Ta ei ole saareelanik, ega ju?" :"Ei-ei, ta on [[Glasgow]]'st. Tuli seia vast umbes viis aastat tagasi." :"Aga miks siis vihkavad kõik proua Wetherbyd ja mitte teda?" :"Ta'i käi nende lühikeste [[seelik]]utega ringi," ütles Geordie. :"Pealegi, ta tunneb teelehti ja temasugustega piab ettevaatlik olema." (lk 66) * [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012 * Homoseksuaalil on ohtlik ennast minna lasta (''se laisser aller''), mine tea, mis purjus peaga ära teeb. Muutub äkki liiga julgeks. Igas olukorras tuleb säilitada [[kontroll]]. Tegelikult säilib see kontroll ka väga purjus olles (olen proovinud) ja ma ei usu eriti jutte [[mäluauk]]udest. Need on suhteliselt suhtelised ja peamiselt teenivad nad väljavabandamise eesmärki: ei mäleta, tähendab pole olnud, või kui ongi olnud, siis ei tähenda see midagi. Sellepärast ma üldiselt väldin ja põlgan ennast heteroseksuaalsetena identifitseerivate meeste purjus peaga tehtud lähenemiskatseid, kuigi ma usun, et need on täiesti siirad. Aga need on ka täiesti arad. Nad tahaksid selle asja ära proovida, aga nii, nagu seda polekski olnud. Mees, kes pärast midagi ei mäleta. Oleme näinud, täname, rohkem ei soovi. Võib-olla olen ma üldse liiga ettevaatlik. (lk 289) ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002 * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. (lk 254-255) ** [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 == Vanasõnad == * Kuivanud [[pilliroog]] ei otsi tule seltskonda. ** [[Araabia vanasõnad|Araabia vanasõna]] * [[Hiir]], kelle urul on vaid üks sissepääs, püütakse varsti kinni. ** [[Araabia vanasõnad|Araabia vanasõna]] * Miraaži nähes pole põhjust oma veetagavara maha valada. ** [[Araabia vanasõnad|Araabia vanasõna]] * Kes on kord kuuma [[piim]]aga [[suu]] kõrvetanud, puhub ka petipiimale. ** [[Hindustani vanasõnad|Hindustani vanasõna]] * Suurest [[jõgi|jõest]] võib leida suure [[kala]], aga sinna võib ka uppuda. ** [[Hispaania vanasõnad|Hispaania vanasõna]] * Ära kunagi siruta oma kätt nii kaugele, et sa seda enam tagasi tõmmata ei saa. ** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]] * Kui oled hoiatatud, oled relvastatud. ** [[Inglise vanasõnad|Inglise vanasõna]] * Parim [[soomusrüü]] on püsida laskeulatusest kaugemal. ** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia vanasõna]] * Usu [[jumal]]asse, aga [[kaamel]] seo siiski kinni. ** [[Pärsia vanasõnad|Pärsia vanasõna]] * Ettevaatamine on kõige [[tarkus]]e [[ema]]. * Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse [[silm]]ad peast. * Iga sammu vaata ette, enne kui astud. * [[meri|Merel]] silmad, [[mets]]al [[kõrv]]ad. * Metsal silmad, seinal kõrvad. * Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda. * Parem ette vaadata kui pärast oiata (õhata). * Parem oja suud sulgeda kui jõe suud. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 1yxvayo3w6jjher1kzsc7nixqj16v68 0 2343 88014 84025 2022-07-24T15:38:26Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Miss Bates kui [[kirikuõpetaja]] kaasavaratu [[tütar]] on lähemal kui ükski Austeni tegelaskuju oma looja tegelikule olukorrale. On kombeks kujutleda Jane'i kuulumas oma [[kangelanna]]de säravasse maailma, kuid tema oli seal ainult külaline. (lk 547) * [[Raamat]]uid kirjutas Jane [[vallalisus|vallalise]] [[tädi]] kohustuste kõrvalt ja kokku tõid nad tema eluajal sisse ainult veidi üle tuhande ühesaja naela. Kes teab, võib-olla andis just see äärealal paiknemine ja pidev oht libiseda välja sellest maailmast, mida Austen pidas kalliks ja omaseks, tema pilgule erilise teravuse, aga ka suure soojuse, nii et meie, kes me vaatleme seda maailma läbi tema silmade, leiame end ikka ja jälle pöördumas sinna tagasi kui oodatud külalised, ei jagada meile lähedaseks saanud tegelaste rõõme ja muresid. (lk 547) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * [[Uusaastaöö]]l kakskümmend minutit üks läbi. Magnus teadis aega tänu masajale [[kell]]ale — ema kellale, mis lösutas [[kamin]]a kohal riiulil. Nurgas vitspuuris pobises ja kraaksatas [[ronk]] läbi une. Magnus ootas. [[Tuba]] oli külaliste saabumiseks valmis: turbabriketile oli [[tuli]] alla tehtud, laual ootasid [[viski]]pudel ja ingverikook, mille ta oli viimati Lerwicki Safewayst ostnud. Tukk tuli peale, aga ta ei tahtnud [[voodi]]sse minna, sest äkki tuleb keegi külla. Kui aknast paistab [[valgus]]t, siis võib keegi - naerune, svipsis ja jutukas - ju tulla. [[Kaheksa]] aasta jooksul polnud küll mitte keegi talle head uut aastat soovima tulnud, aga Magnus ootas igaks juhuks siiski. (lk 5, romaani algus) ** [[Ann Cleeves]], "Ronkmust", tlk [[Karin Suursalu]], 2016 * [[Välisjalatsid]] on arad külalised, kes iial [[esik]]ust kaugemale ei saa. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Kell pool neli päeval tuleb minu [[tuba|tuppa]] [[kujund]], võtab [[palitu]] seljast ja riputab [[varn]]a. Ta ütleb: Ma tean, et sa pidasid kujundiks mind. Ma ei ole kujund. Ma ei ole [[eitamine]], [[jaatamine]], [[tahtmine]] ega [[tahtetus]]. Olen su külaline. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Keeran ennast näoga vastu ennast", ilmunud ajakirjas Looming 1980. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 443 <poem> Igaüks on ihuüksi [[sõda|sõjas]]. Kelle vastu? Enda. Kelle poolt? Üheaegselt kumbki oma [[maja]]s külaliste ootel klopib [[koor]]t. Arva, kas neid tuleb? Pole tähtis, nagu pole tähtis [[vahukoor]]. [[Rõdu]]lt näeme öösel samu [[täht]]i. Ikka nähakse, kui oled [[noor]]. </poem> * [[Doris Kareva]], "Hoia elust kinni hammastega" kogust "Päevapildid" (1978) <poem> VII Tuli kokku külalisi karwaseid ja sulelisi – lendas wares, harakas, kull ja kaaren nupukas; VIII wantsis uhkelt karuhärra, weeres siili okaskera, jänes nudisabaga, oraw kikkiskõrwaga; IX joostes tuli wäle põder, hiljaks jäi weel reinuwader. Siis kõik lauda istusid pidurooge maitsesid. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 == Allikata tsitaadid == * Lahket peremeest külaline ei unusta. ** [[Homeros]] (?) * [[Hea]]ks külaliseks olemise [[kunst]] seisneb teadmises, millal lahkuda. ** [[Prints Philip]] ==Vanasõnad== * Palju külalisi kustutavad leemepaja alt tule ära. * Peremehe hea sõna kutsub külalisi sisse. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] * Kahe maja külaline jääb [[nälg]]a. ** [[India vanasõnad|India vanasõna]] * Kedagi külla kutsudes võtame endale vastutuse külalise [[õnn]]e eest kogu selle aja jooksul, mis ta meie katuse all viibib. ** [[Prantsuse vanasõnad|Prantsuse vanasõna]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] fzlygi10pis0ffrn3cgz6i3azeznqd7 0 2344 88019 86492 2022-07-24T15:44:31Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anne-Geneviève_Greuze_-_Child_with_a_Doll.jpg|pisi|Anna-Geneviève Greuze (1762–1842), "Laps nukuga", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Elektrine_(Freifrau_von)_Freyberg(-Eisenberg)_-_Kinderportät_-_G_7339_-_Lenbachhaus.jpg|pisi|Maria Elektrine von Freyberg, "Lapse portree" (1826)]] [[Pilt:Cognac C.H.D. Enfants mariniers.jpg|pisi|Clémentine Hélène Dufau, "Praamimehe lapsed" (1898)]] [[Pilt:Auguste_Ludwig_Kinder_mit_Kätzchen_1865.jpg|pisi|Auguste Ludwig, "Lapsed kassipoegadega" (1865)]] [[Pilt:Emilie_Mundt,_“To_børn”._En_dreng_er_ved_at_åbne_en_lille_æske,_en_pige_følger_spændt_med,_1878.png|pisi|Emilie Mundt, "Kaks last" (1879)]] [[Pilt:Albert_Edelfelt_-_The_Luxembourg_Gardens,_Paris_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Albert Edelfelt, "Luxembourgi aiad Pariisis" (1887)]] [[Pilt:A_Sleeping_Child,_1880s,_by_Emma_Löwstädt-Chadwick._Nationalmuseum,_Stockholm,_Sweden.jpg|pisi|Emma Löwstädt-Chadwick, "Magav laps" (1880ndad)]] [[Pilt:Frosterus-Segerstråle,_Pyhäkoululapsia_hellan_nurkassa.jpg|pisi|Hanna Frosterus-Segerstråle, "Pühapäevakooli lapsed ahjunurgas" (1888)]] '''Laps''' on noor ja üldjuhul väike [[inimene]]. Laps olemise aega nimetatakse [[lapsepõlv]]eks. ==Piibel== * Ja [[Jeesus]] kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma :3 ja ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!" * [[Matteuse evangeelium]], peatükk 18, salmid 2–3 ==Proosa== [[Fail:Radaja Seto Festival (2016) - 117.jpg|pisi|Laps]] * Lapsed aimavad oma vanemate mõtteid paremini kui nood laste omi. (lk 31) * Miski pole lihtsam kui kasvatada lapsi nii, et nad kuulaksid sõna, meeldiksid, teeniksid ja teeksid kõike, mida vanemad ning teised täiskasvanud ihkavad. Muidugi ei saa lastest siis mitte kui midagi, igal juhul mitte midagi rohkemat kui nende vanemad. Raskem on aga ühendada [[kuulekus]] ja [[vabadus]], jätta alles jõud ning siiski suunata ja kasvatada endale parimat sorti vastane. (lk 50) * Kui õpetada laps [[viha|vihkama]] ühte inimest, kes ei ole talle midagi teinud, siis õpib ta selle toel vihkama ka kõiki ülejäänud inimesi. (lk 52) * Kui vähe vanemate jutt lastele korda läheb, saab selgeks tõsiasjast, et kogu [[hüpohondria|hüpohondriline]] tülgastus [[elu]] vastu, millest päevast päeva räägitakse, ei hävita ometi laste [[rõõmsameelsus]]t. (lk 64) ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004 * Vanematel on oma lastele kõige raskem andestada neid [[viga|vigu]], mis nad on neile ise sisse kasvatanud. * Küll kõik laabub, ütlevad nõrgad lapsevanemad oma laste vigade kohta. Oo ei, mitte midagi ei laabu, kõik aina areneb! ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 * Kuulutan kõigile, et lapsed ongi põhjus, miks ma üldse elan, kuigi tegelikult on ju minu elu nende olemasolu põhjuseks. ** [[Paulo Coelho]], "[[Veronika otsustab surra]]" * Algul armastavad lapsed vanemaid; vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut; mõnikord annavad nad neile lõpuks andeks. ** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]" * Sestpeale, kui lapsed ilmale tulevad, hakkavad nad vanematest eemalduma. Nad käänavad end [[rinnanibu]] poole. Aga kusagil sügaval oma närvisüsteemis sätivad nad juba kodunt lahkuma. ** [[Peter Høeg]], "Susani efekt". Tõlkinud Eva Velsker. Tallinn: Eesti Raamat 2016, lk 11 * Kaua aega on meil peetud "normaalseks" 2-lapse-perekonda. Me peame hakkama pidama normaalseks 3-lapse-perekonda. See ei tähenda, et kõik peaksid nii kaugele jõudma. Aga see peaks olema mõõdupuuks. See tähendab, et kirjanikud-[[kunstnik]]ud kujutaksid nii suuri [[pere]]sid oma loomingus. (Seni on nad teadmatult propageerinud ühe- ja kahelapselisust.) See tähendab ka, et kavandataks ja ehitataks rohkem mitmetoalisi [[elamu]]id ja [[korter]]eid ning rohkem [[lasteaed]]u. Ka beebi- ja lasteriided peavad olema saadavamal. Ja mis siis, kui "nemad" seda ei tee? Suurel määral oleme siiski ise need "nemad". * Põhiline on arusaam, et lapsed on täiskasvanu hingelisele tasakaalule üsna vajalikud. Muidu on tühjus, mida ei korva ka pikim [[kohvik]]us istumine ega viies sada grammi. Kiikav laps seljas on tänulikum ettekääne käpuli käimiseks. ** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39–45. * Vaja on loobuda möödahiilimise nõksudest ja tõdeda, et eesti rahva püsimine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Praegu on nii, nagu meilt küüditataks igal aastal 7000 last. On vaja [[meeleheide]]t selle pärast ja samal ajal ometi [[meelekindlus]]t uskumaks, et suudame, kui kätte võtame. :Mida kätte võtta? Avastada, et lastest saab rõõmu tunda, kui nendele ja endale ei tee elu mõruks ülearuse käskimise-keelamisega. Avastada, et elu on kergem, kui julgeda olla nõrk selles mõttes, et avada end pigem teisele inimesele kui pudelile. Avastada, et poisikesest saab mees mitte keppides, vaid laste kasvatamises osaledes. Kuus last kolme naisega ei anna mõõtu välja. Iga selline lause vajab lahtiseletamist ja tähendab murrangut paljude elus. Vähemast aga rahva säilimiseks ei piisa. Ega, muide, ka isikliku õnnetunde suurendamiseks. Kui tunned end küllalt õnnelikuna, naerata selle üle. Aga ära iseendale valeta. * [[Rein Taagepera]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/rein-taagepera-demograafiline-vetsupott?id=51018065 "Demograafiline vetsupott"] EPL, 30.08.2005 * Mul oli tore lapsepõlv ja mulle on meeldinud koos lastega oma lapsepõlve uuesti läbi elada. See on ehk lapsik, aga tegi asja meeldivaks. Muidugi on laste kasvatamisel ka tülikaid osi. Mõned inimesed oskavad vastu võtta kõige igavamad väljakutsed, selle asemel et rõõmsaid ära kasutada. * 24 tundi ööpäevas ei saa [[teadus]]t teha. Ei ole nii, et kui ühelt tegevuselt aega ära võtta, saad selle üle kanda teise tegevusse. Vastupidi, on vaja puhkust. [[Puhkus]] ei tarvitse tähendada kinno või kõrtsi minekut, selle asemel võib tegeleda lastega. Ma ei usu, et see mu teaduslikult tegevuselt aega ära võttis, pigem vältis see hoopis mõtlemise ülekuumenemist. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 * Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et [[ema]] ja laps ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla saladusi. (lk 4) * Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19) * Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on [[klaver]]i soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja [[hallitus]]seene rõõmus [[kolmainus]] klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõju[[võim]] selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28) ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * Kui kogu senise elu peale mõelda, siis on kõige rõõmsam aeg olnud laste ja lastelaste sünd. Kõige helgemad hetked on, kui üks uus inimene sünnib ilma, see on väga rõõmus sündmus. Hiljem võib nendega olla igasuguseid raskusi ja muresid, aga lastest on palju rõõmu. ** [[Ingrid Rüütel]], "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 27 * [M]inu arvates peab laps maast-madalast teadma, et [[teater|teatrit]] teevad inimesed: [[näitleja]]d, [[lavastaja]], [[kunstnik]] ja [[helilooja]]. Kui [[etendus]] haarab ja kõike muud unustama paneb, kui tegelastele kaasa elatakse, kui nende saatuse pärast kurvastatakse ja rõõmustatakse, siis jätab nähtu sügava jälje lapse tundemaailma, õpetab teda head ja halba mõistma, õiglust ja sõprust hindama ning rikastab last emotsionaalselt. Lavastuse vorm, selle kunstiline kujundus, nukud, värvid, valgustus, keele ilu ja muusika arendavad lapse esteetilist meelt. (lk 7) * [N]äitleja, kes nukule hinge sisse puhub, kes talle ainulaadse iseloomu kingib ja sirmil elama paneb, jääb ise [[sirm]]i taha. Mida suurem on nukunäitleja meisterlikkus, seda tugevam on tõelisuse illusioon sirmil. Mida paremini nukunäitleja mängib, seda märkamatumaks jääb tema ise, seda elavam on tema loodud kangelane — nukk. :"Suures" teatris on see lihtsam. Lapsele, kes mitu korda teatris käinud, jääb sama näitleja eri rollides meelde. Laps õpib kuju taga selle loojat nägema, õpib näitlejakunsti hindama ja armastama. Kuid alguse saab see armastus ikkagi nukuteatris, kus pärast etendust, lapse esimest teatrielamust, selle loojad — näitlejad —, nukk käes, eesriide ette tulevad. (lk 7) * [[Dagmar Normet]], "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973 * Ega tol ajal lapsi nii sageli teatrisse viidudki. Kuid 9-aastaselt tõi isa mu isegi Tallinnasse draamateatrisse, ka lasteetendusele. Mäletan selgesti, et istusime viimases reas, kummalgi pool vahekäiku oli seina ääres 2 kohta, vasakul pool istusime meie. Ma ei mäleta üldse, mida mängiti, mind vaevas kogu aeg ainult üks küsimus, kuidas saab mets olla laval, teatrimaja sees? Ja mitte keegi seda mulle selgeks ei teinud. Väga tark tegu muidugi, et ei teinud. Pole vaja lapsi vedada lava taha, olen alati selle vastu olnud. Milleks?! Las ta jääda, see mõistatus. Aga nüüd võetakse lastelt vägivaldselt ära see saladus, tullakse, et vaatame, mismoodi see kõik on. (lk 5) ** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16 * Keegi poleks uskunud, et ka Jim kunagi vananeb. Ta on alati seisnud väljaspool [[aeg]]a ja elanud enda reeglite järgi nagu üks suur ohtlik juhitamatu laps. Ta on alati armastanud [[surm]]a selleks liiga palju, et keegi oleks ette kujutanud vananenud Jimi. Vahel mõtlen, et Jimil puuduvad kujutluspildid elust pärast [[noorus]]t, vananemisest, ta on alati oma tahtmist mööda toiminud, järginud kõiki tujusid ja mõttevälgatusi: valetanud, petnud, joonud, hüljanud. Ma ei usu, et ta oleks kunagi kedagi [[armastus|armastanud]]. Ei mind ega oma poolvendi, vahest isegi mitte Lonet. :"Ole nüüd, Jackie," ütleb ta, unustades, et saab järgmisel aastal seitsekümmend, ״mina ei saa kunagi vanaks. Ma olen selleks liiga tormiliselt elanud. Ja ma ei ole kunagi tahtnud elada. Mitte päriselt. Mitte nagu sina." (lk 14-15) * Marion tuli minu juurde ühel tormiööl, [[kuus]] aastat tagasi ühel novembrihommikul istusin ma haiglas, [[veri]]ne pamp kätel. [[Poiss]] oli [[tekk]]ide ja vereplekiliste nartsude sisse mähitud ja toas oli looma ja reovee lõhn. Vere seest säras mulle vastu kaks selget sinist [[silm]]a ja hallika naha all, mis nägi välja, nagu oleks see number suurem, tuksus [[süda]]. Mäletan, et mõtlesin, kas tema silmad särasid niimoodi ka minu [[pimedus]]es. (lk 21) * "[[Haigla]]sse tulles ütlesid, et sul ei ole lapsi." :"Ütlesin või?" :"Jah. Ma küsisin." :Jim vaatab aknast välja. Piimvalge taevas, palavikukollased triibud. :"Mul ei olnud sellist [[tunne]]t, et mul oleks lapsi. Mulle tundus, et mul ei ole midagi." :"Ja nüüd?" :"Nüüd ma enam ei tea." (lk 28) * [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * Mul on nagu väikelapse [[mõtlemine]], et kui näen midagi põnevat, siis jätan eelmise tegevuse pooleli. See on [[mäng]]. [[Brikolaaž]]i vastand on ka insenerimõtlemine, kus on selge kalkulatsioon ja [[plaan]]. Brikolaaž on juhuslik ja kõrvalekalduv ning võib-olla ei viigi kuhugi. Ringiliikumine. * Laste jaoks on käegakatsutavatest esemetest millegi tegemine loomulik ja tavaline, kõik on võrdsed mängumaterjalid. Eks ka seda [[maailm]]a püütakse ette [[disain]]ida, aga vaba mänguvõimalust ja [[kulgemine|kulgemist]] pakuvad just juhuslikud esemed. [---] [[Vanemad|Vanemate]] roll on mitte halvustada, eemale lükata. Lapse maailmas on võimalik kõike muuta millekski muuks. * Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased [[lapsepõlv]]ekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute [[kogemus]]te eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * Neli poissi ja üks tüdrukuke istusid laua äärde. Laest rippuv [[petrooleumilamp]] kõikus ähvardavalt nende peade kohal. Hõõguvpunaseks köetud malmpliidil kees tasakesi [[supipott]], levitades [[suits]]u ja [[supp|supi]] lõhna. Laste vanus oli kolmest kuni viieteistkümne aastani, käed kõigil määrdunud ja külmamuhklikud, ninad tatised, juuksed punasevõitu. Neist kõige vanema, viieteistkümneaastase haiglase välimusega tüdruku allavajunud suunurgad sarnanesid gallialase rippuvate vurrudega. Kolm poissi, kes olid tüdrukust nooremad, meenutasid kolme rõõmsailmelist [[konn]]a ja ainult kõige noorem põngerjas sarnanes oma emaga. Võib-olla ainult temal üksi vedas. (lk 8-9) * Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja [[viisakus|üliviisakad]] ja nad ei unustanud kunagi öelda "Tere, proua," või "Tänan, härra!". Marie poleks sallinud [[ninakus]]t nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema [[käsk]]e täitma, teades, et kui [[nahatäis]] oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud koertele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkida [[nõel]]tega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nagu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt [[kool]]i, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma [[kodu]]st, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi [[saladus]]. (lk 20-21) * Küla lapsed võtsid kõiges eeskuju täiskasvanuilt. Tavaliselt olid just lapsed need, kes sakslaste ilmumisel või lähenemisel jooksid teatega ühe maja ukse juurest teise juurde... Tänavad tühjenesid silmapilkselt rahvast ja saksa sõdurid või nende [[patrull]]id jalutasid otsekui läbi mahajäetud küla... Ent sagedamini ilmusid nad külla [[auto]]dega kihutades ja elanikud ei jõudnud õigeaegselt majadesse peituda. Sel koledal ajal luusisid nad ka mööda metsi, lapsed ei julgenud sinna sellepärast enam minna ja nii polnud vajadustki neile seda keelata: püha [[hirm]] ise sundis lapsi [[koduõu]]edesse jääma. (lk 24-25) * Tulnud [[põõsas]]test välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi, sest ilm oli palav ja tee tolmune paljudest [[jalakäija]]test, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu järel, et rohkem [[tolm]]u üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja [[lapsevanker|lapsevankrit]] ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli [[pühapäev]]. (lk 42) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * — Ei tea, kas kodus kõik ikka korras on?! muretses Arutalu-ema. — Kas kingsepa-ema jõudis ikka kõigega toime tulla?! :— Noh, miks ta ei jõudnud, rahustas isa, — eks lapsed siis aidanud ka mõnda kerget asja toimetada. :— Lapsed ju alles noorukesed, mis nüüd nemad aidata saavad, arvas ema. (lk 63) * — Isa, sõida n ü ü d ruttu! ütles Arutalu-ema väriseva häälega. — Ei tea, mis meie seal kodus täna veel näha saame! :Ja isa kiirustas hobust nii et vanker auklikul põlluteel aina hüppas. Isagi oli kuuldud sõnumist väga kohkunud. Ega ole siis nali — kogu talu vara ja majapidamine terve pika päeva peaaegu maailma hooleks! Lapsed — noh, need olid ju alles väikesed ja neid ei maksa asjalisteks arvatagi. Ning kes teab, kas veel laste enestegagi midagi halba pole juhtunud, kõik omapead. (lk 64) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * Magnus vaatas aknal. Ta oli end sinna sättinud esimesest valgest saadik, varemgi. Ta polnud magada saanud. Ta nägi, kuidas naine läks mööda, last kelguga järel vedades, ja tundis [[kadedus]]kihvatust. Tema ise oli kasvanud teistsugusel ajal, mõtles ta. Kui tema oli väike, polnud emad oma laste eest niimoodi hoolitsenud. Mänguaega oli vähe olnud. (lk 27) ** [[Ann Cleeves]], "Ronkmust", tlk [[Karin Suursalu]], 2016 * "Kas hakkame talle süüa andma?" :Ronald oli nüüd täiesti ärkvel. Ta istus Anna kõrvale voodile [[ämmaemand]]a vastu. Ta sirutas sõrme ja vaatas, kuidas laps sellest kinni haaras. :Ämmaemand näitas Annale, kuidas on kõige parem last toita. "Võtke [[padi]] niimoodi sülle, hoidke selle käega tema pead ja suunake ta sedasi [[rinnanibu]] juurde..." Anna, kes oli tavaliselt praktilistes asjades väga pädev, tundis end kohmaka ja saamatuna. Siis haaras laps temast kinni ja hakkas imema ning Anna tundis lausa kõhuga, kuidas poiss tõmbab. :"Vaat nii," ütles ämmaemand. "Teil on loomulikku annet. Kui kõik läheb hästi, võite juba homme koju saada." (lk 17) * Jamesi [[Sünniaeg|sünniaeg]] oli [[planeerimine|planeeritud]], nagu oli planeeritud kõik Anna elus. Ta arvas, et [[kevad]] on lapse ilmaletoomiseks ideaalne aeg ning Whalsay on lapse kasvatamiseks imehea koht. [[Sünnitus]] oli olnud valusam ja verisem, kui ta oli ette kujutanud, kuid nüüd oli see möödas, ja polnud ühtki põhjust, miks nende pereelu poleks pidanud sujuma. (lk 18) ** [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018 * "Miks te soovite suve Fairi saarel veeta?" :Jane oli seda küsimust muidugi oodanud; ta oli inimressursside alal töötanud ja omal ajal ise lugematuid inimesi küsitlenud. Ta andis mingi ilmetu küsimust vääriva vastuse, et ta vajab katsumust ja aja mahavõttu, et oma elu eesmärgis selgusele jõuda. Lõpuks oli ju tegemist ajutise lepinguga ja ta mõistis, et inimene telefoni teises otsas on [[meeleheide|meeleheitel]]. Hooaeg algas juba paari nädala pärast ja kokk, kes oli juba tööle hakkamas, oli äkki peikaga Marokosse lennanud. Aus vastus oleks muidugi olnud märksa keerulisem: :''Minu elukaaslanna on otsustanud, et tahab lapsi. Mul on hirm. Miks talle minust ei piisa? Arvasin, et oleme teineteist leidnud ja õnnelikud, kuid ta ütleb, et ma tüütan teda.'' (lk 12) * [[Ann Cleeves]], "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018 * Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks laps, kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: "Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks." "[[Lollus]] puha," mõtleb laps ega lase end sundida. (lk 26) ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015 * [[Häbi]] on mulle üldse kõigist tunnetest kõige rohkem antud ja ma olin seda varem ja hiljemgi Rummusaarel tundnud. Aga mitte nii suurt kui see oli. Need teised olid kui [[nõges]]e kõrvetus: õhetasid pisut ja ununesid varsti. Aga see häbi jäi meelde. Ja kuigi mul on praegu [[mälestus]]es palju suuremaidki häbisid, pole see ikkagi veel muutunud eimillekski. Võib-olla sellepärast, et sellega koos tundsin ka oma esimest suurt [[pettumus]]t, sest hiljemgi on see nii olnud, et kui need kaks tunnet korraga mind haaravad, jätavad nad ikka kustumatu mälestuse. :Ent pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi [[tagajärjed]] peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud [[vili]], ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub [[lootus]]e juurest. :Ent laps, kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse [[marjad]] nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende [[kibedus]]t. (lk 14) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Lapsel peab olema tunne, et ta saab kodus õiget infot, et tekiks [[usaldus]] ja orientiir, mille põhjal ise järeldusi teha. ** [[Heidy Purga]], intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96273335/selle-maa-sool-on-ikka-vaga-vageva-energiaga-heidy-purga-kirglikult-ukraina-juurtest-perest-ja-poliitikast ""Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga." Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast"], Anne & Stiil, 01.04.2022 * Lapsena olid mu [[ambitsioon]]id lihtsad. Ma soovisin endale [[koer]]a. Tahtsin elada [[trepp|trepiga]] majas - ühe [[perekond|perekonna]] kahekordses [[maja]]s. Mingil põhjusel tahtsin, et meil oleks neljaukseline mahtuniversaal, [[isa]] au ja [[uhkus]]e - kaheukselise Buicki asemel. Mul oli kombeks inimestele rääkida, et kui suureks kasvan, saab minust laste[[arst]]. Miks? Sest mulle meeldis väikeste laste seltskond ning õppisin kiiresti selgeks, et täiskasvanutele meeldis mu vastus. ''Oh, arstiks! Väga hea valik!'' Tol ajal olid mu [[juuksed]] veel [[pats]]ides, mulle meeldis oma vanemat [[vend]]a kamandada ning kuidagi õnnestus mul alati, vaatamata kõigele, [[kool]]is viieline õpilane olla. Olin ambitsioonikas laps, teadmata isegi täpselt, kuhu sihin. Praegu tundub see kõige tobedama asjana, mida üks [[täiskasvanu]] võiks lapselt küsida - ''kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?'' Nagu kasvamine lõpeks. Justkui ühel hetkel sinust saaks miski ja see olekski kõik. (lk 9, raamatu algus) * Väiksele lapsele võib tunduda, et [[klaver]]il on [[tuhat]] klahvi. Vaatad neid mustvalgeid klahviridu, mis ulatavad kaugemale kui su enda käed. Peagi õppisin, et keskmine C ongi keskpunkt. See oli piir vasaku ja parema käe liikumiste vahel, kõrgete ja madalate nootide vahel. Kui suudad [[pöial|pöidla]] keskmisele C-le paigutada, siis läheb kõik ülejäänu justkui iseenesest paika. (lk 22) * Meie koduümbrus oli segu keskklassi kuuluvatest erinevate [[rass]]ide esindajatest. Lapsed leidsid sõbrad mitte vastavalt nahavärvile, vaid sellele, kes parasjagu õues mänguvalmis oli. Minu sõprade hulka kuulusid tüdruk nimega Rachel, kelle ema oli valge ja tugeva briti [[aktsent|aktsendiga]]; punaste juustega kräsupea nimega Susie; ja Mendozade lapselaps, kui too parasjagu külas oli. Perekonnanimede virrvarris esinesid Kansopant, Abuasef, Yacker, Robinson - tol ajal olime veel liiga noored mõistmaks, et käes oli kiirete [[muutus]]te aeg. 1950. aastal, viisteist aastat enne mu vanemate South Shore'i kolimist, oli naabruskond 96 protsenti valgetest koosnenud. Selleks ajaks, kui 1981. aastal [[ülikool]]i läksin, oli see umbes 96 protsenti mustanahaline. (lk 33) * Nüüd, täiskasvanuna, mõistan, et lapsed saavad väga varajases eas aru, kui neid ei väärtustata, kui täiskasvanud nende õpetamisele keskenduda ei viitsi. See pole laste süü. Nad ei ole "pahad lapsed", nad üritavad lihtsalt kehvades oludes toime tulla. (lk 34) * Iga [[katsumus]] on muidugi suhteline. Ma teadsin, et minu lapsed kasvavad üles, omades suuremaid eeliseid ja rikkust, mida enamik perekondi ei suuda ettegi kujutada. Meie tüdrukutel oli ilus kodu, toit laual, ümberringi kiindunud täiskasvanud ja mis puutus hariduse omandamisse, siis said neile osaks vaid julgustus ja rahalised võimalused. Panustasin kõik, mis mul oli, Maliasse ja Sashasse ja nende arengusse, ent esileedina olin teadlik ka suuremast kohustusest. Ma tundsin, et olen rohkem võlgu lastele üldiselt, eriti [[tüdruk]]utele. Osaliselt oli see tingitud sellest, kuidas inimesed kippusid reageerima minu eluloole - üllatusega, et mustanahaline linnatüdruk oli käinud läbi eliitülikoolid, olnud juhtivatel ametikohtadel ning jõudnud välja Valgesse Majja. Ma mõistsin, et minu [[teekond]] oli ebatavaline, kuid ei olnud ühtegi head põhjust, miks see peaks nii jääma. Minu elus oli ette tulnud nii palju kordi, mil olin leidnud end olevat ainuke mustanahaline naine - või lausa üldse ainuke [[naine]], punkt -, kes istub nõupidamiste laua taga, osaleb [[juhatus]]e koosolekul või suhtleb seltskondlikult ühel või teisel vippide kogunemisel. Kui ma olin mõnede nende asjade puhul esimene, siis tahtsin hoolitseda selle eest, et ma ei ole lõpuks ainuke - et minu järel tulevad teised. Nagu minu ema, kes on igasuguste liialduste vaenlane, ütleb jätkuvalt iga kord, kui keegi hakkab ülevoolavalt rääkima minust <!--//-->ja Craigist ja meie erinevaist [[saavutus]]test: "Ei ole nad nii erilised midagi. South Side on selliseid lapsi täis." Meil oli lihtsalt tarvis aidata neil neisse ruumidesse pääseda. (lk 363-364) * Me jätkasime koos Barackiga Valge Maja avamist inimestele, eriti lastele, lootuses panna selle [[suursugusus]]t tundma, segades formaalsuse ja traditsiooni sisse mõningast elavust. Iga kord, kui võõramaised aukandjad riigivisiidile tulid, kutsusime kohalikke koolilapsi osa saama ametliku tervitustseremoonia pidulikkusest ja maitsma toitu, mida pakutakse riiklikul õhtusöögil. Kui [[muusik]]ud olid tulemas õhtusele esinemisele, palusime neil varakult kohale ilmuda, et lüüa kaasa noorte töötoas. Me tahtsime rõhutada kunstiga kokkupuutumise olulisust lastele, näidates neile, et [[kunst]] ei ole [[luksus]], vaid kuulub nende üldise hariduskogemuse juurde. Ma nautisin seda, kui nägin keskkooliõpilasi seltsimas moodsate artistidega nagu John Legend, [[Justin Timberlake]] ja Alison Krauss, samuti legendidega nagu Smokey Robinson ja [[Patti LaBelle]]. Mulle tuletas see meelde, kuidas ma ise olin üles kasvanud - džäss Southside'i majas, klaverikontserdid ja [[operett|opereti]] õpitoad, mida mu vanatädi Robbie lavastas, minu perekonna käigud kesklinna [[muuseum]]idesse. Ma teadsin, mismoodi kunst ja [[kultuur]] lapse arengule kaasa aitavad. Ja see tekitas minus koduse tunde. Barack ja mina kiigutasime end igal kontserdil esireas muusikarütmis kaasa. Isegi minu ema, kes üldiselt hoidus avalikkuse ette ilmumisest, tuli iga kord, kui muusika mängis, alla riigikorrusele. (lk 366) * Pärast meie varaseid läbirääkimisi salateenistusega tegid Sasha ja Malia nüüd erinevaid asju, näiteks käisid sõprade ''bar mitzvah''<nowiki>'</nowiki>del, pesid koolile heategevuseks raha kogudes autosid ja isegi hängisid kaubanduskeskuses, agendid alati ja minu ema sageli neil kannul käimas, kuid nüüd olid nad vähemalt sama toimekad kui nende eakaaslased. Sasha agendid, nende seas Beth Celestini ja <!--//-->Lawrence Tucker - keda kõik kutsusid LT-ks - olid muutunud Sidwellis armastatud püsiasukateks. Lapsed anusid, et LT vahetunni ajal nende kiigele hoogu lükkaks. Kui klassis tähistati kellegi sünnipäeva, andsid perekonnad sageli kooli kaasa mõne muffini ka agentide jaoks. :Me kõik saime aja jooksul oma agentidega lähedaseks. Toona juhtis minu turvameeskonda Preston Fairlamb ja hiljem võttis tema koha üle Allen Taylor, kes oli olnud minuga kampaania ajal. Avalikes kohtades viibides olid nad vaiksed ja üliärksad, ent iga kord, kui olime lava taga või lendasime lennukis, lasid nad end lõdvemaks, rääkisid lugusid ja viskasid nalja. "Kivinäoga pehmod," kutsusin neid narritades. Kõigi nende koosveedetud tundide ja paljude ühes reisitud miilide jooksul saime tõelisteks sõpradeks. Ma kurvastasin nende kaotuste üle ja hõiskasin, kui nende lapsed jõudsid oluliste teetähisteni. Olin alati teadlik nende kohustuse tõsidusest, sellest, mida nad olid valmis minu kaitsmiseks ohverdama, ega võtnud seda kunagi iseenesestmõistetavana. (lk 367-368) * Ühel hetkel hüüatas üks sotsiaaltöötaja vahele, öeldes rühmale: "26 kraadi ja [[päikesepaiste]]!" Kõik ringis istujad noogutasid nukralt. Ma ei saanud päris hästi aru, miks. "Rääkige pr Obamale," ütles ta, "mis mõtted läbivad teie pead, kui ärkate hommikul ja kuulete ilmateatest: 26 kraadi ja päikesepaiste?" :Tema ilmselgelt teadis vastust, kuid tahtis, et ka mina seda kuuleksin.<!--//-->Selline päev, olid kõik Harperi õpilased ühel nõul, ei ole hea. Kui oli ilus ilm, muutusid jõugud aktiivsemaks ja tulistamine hullemaks. :Need lapsed olid kohanenud pahupidi loogikaga, mida dikteeris nende keskkond - nad püsisid ilusa ilma korral toas ja muutsid iga päev oma koolitee marsruuti, vastavalt sellele, kuidas olid muutunud [[jõuk]]ude territooriumid ja lojaalsus. Nad rääkisid mulle, et mõnikord oli kõige turvalisem viis minna koju, kui kõndida keset tänavat, samal ajal kui kummaltki poolt kihutasid mööda autod. Selline teguviis võimaldas neil paremini märgata iga eskaleeruvat lahingut või võimalikku tulistajat. Ja see andis neile ärajooksmiseks rohkem aega. :Ameerika ei ole lihtne paik. Selle [[vastuolu]]d panid pea ringi käima. Leidsin end Manhattani katusekorterites korraldatud demokraatide rahakogumise üritustelt, kus rüüpasin veini koos rikaste naistega, kes väitsid, et tunnevad kirglikku huvi hariduse ja lastega seotud teemade vastu, ning nõjatusid seejärel vandeseltslaslikult lähemale ja ütlesid, et nende [[Wall Street]]i mees ei hääletaks iial inimese poolt, kes julgeb isegi mõelda tema maksude tõstmise peale. :Ja nüüd ma olin Harperis, kuulates lapsi rääkimas sellest, mismoodi [[ellujäämine|ellu jääda]]. Ma imetlesin nende vintskust ja soovisin meeleheitlikult, et neil ei oleks seda nii palju vaja. :Üks neist vaatas mulle seejärel siira pilguga otsa. "See on tore, et te olete siin ja puha," ütles ta õlgu kehitades, "aga mida te tegelikult selle kõigega peale hakkate?" (lk 395-396) * Ma ei väida iial, et esileedi sõnad või kallistused üksi võiksid kellegi elu ümber pöörata või et oleks olemas lihtsat teed õpilastele, kes püüavad läbida kõike seda, millega need Harperi kooli lapsed pidid toime tulema. Ükski lugu ei ole nii lihtne. Ja loomulikult me kõik, kes me tol päeval raamatukogus istusime, teadsime seda. Kuid ma olin seal selleks, et võidelda vana ja neetud looga mustanahalisest linnalapsest Ameerikas, mis ennustab põrumist ja seejärel kiirendab selle saabumist. Kui mul on võimalik osutada nende õpilaste tugevusele ja anda neile pisut aimu võimalusest edasi liikuda, siis ma teen seda alati. See oli väikene muutus, mida sain teha. (lk 397) * Malia oli kaheksane, kui Barack istus Chicagos tema voodiservale ja küsis, kas tema arvates sobib, kui ta kandideerib presidendiks. Praegu ma mõtlen, kui vähe ta toona teadis, kui vähe keegi meist saigi teada. Üks asi on olla Valges Majas laps. Hoopis teine asi oli püüda sealt väljuda täiskasvanuna. Kuidas oleks Malia võinud arvata, et ühel päeval järgnevad talle koolilõpuballile relvastatud mehed? Või et inimesed teevad pilte sellest, kuidas ta salaja sigaretti tõmbab ja müüvad need kõmuveebilehtedele? :Meie lapsed sirgusid suureks ainulaadsena näival ajal. [[Apple]] asus [[iPhone]]'i müüma 2007. aasta juunis, umbes neli kuud pärast seda, kui Barack teatas presidendiks kandideerimisest. Vähem kui kolme kuuga müüdi neid miljon. Enne Baracki teise ametiaja lõppu oli neid müüdud miljard. Tema oli esimene president uuel ajastul, mis tõi kaasa kõigi [[privaatsus]]t puudutavate normide katkemise ja lammutamise - seifid, andmete häkkimise, snapchatid ja kardashianid. Meie tütred elasid selles sügavamalt sees kui meie, osalt seetõttu, et teismeliste elu valitseb [[sotsiaalmeedia]], ja osalt seetõttu, et nende tavapärased toimetamised seadsid neid avalikkusega lähemasse kokkupuutesse kui meie omad. Kui Malia ja Sasha käisid pärast kooli või nädalavahetustel koos sõpradega mööda [[Washington]]i ringi, märkasid nad võõraid inimesi [[mobiiltelefon]]e nende poole suunamas või võitlesid täiskasvanud meeste ja naistega, kes palusid - lausa nõudsid -, et nad saaksid [[selfi]]t teha. "Te ju teate, et ma olen laps, kas pole nii?" küsis Malia vahel kellelegi ära öeldes. (lk 400) * Minu [[lugu]] ei ole minu jaoks kuhugi kohale jõudmine või kindla [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamine. Ma näen selles hoopis edasiliikumist, arenemise vahendit, vahetpidamatult parema mina poole sirutumist. Rännak ei lõpe. Minust sai ema, kuid ma pean endiselt oma lastelt palju õppima ja neile andma. (lk 429) * Lapsed ärkavad igal hommikul uskudes asjade [[headus]]se, kõige selle maagiasse, mis on võimalik. Nad ei ole küünilised, nad on südamest usklikud. Meil on nende ees kohustus jääda tugevaks ja teha tööd selle nimel, et luua õiglasem ja inimlikum maailm. Me peame jääma nende pärast nii sitkeks kui ka lootusrikkaks ja tunnistama, et tuleb veel edasi kasvada. (lk 430) ** [[Michelle Obama]], "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018 * Laps heitis end järsult ettepoole ja lõi peaga vastu [[tuuleklaas]]i. Lõi üha uuesti ja uuesti, nagu ihkaks klaasist läbi paiskuda. Rebisin ta kraedpidi tagasi istmele. Me [[Karjumine|karjusime]] teineteise peale. Karjusime mõttetusi. Ta rebis end lahti ja haaras autoukse järele, see oli lukus, ta tahtis [[lukk]]u lahti saada, tõmmates üles väikese julgestusnupu — nii äge oli ta iha surra! — ja sellal kui mina kisendasin ning teda kuuest rebisin, avas Bobby autoukse. Lapse [[jõud]] käis minu omast üle. Ta heitis end [[auto]]st välja. :Auto libises küljetsi. Miski prantsatas vastu selle esiotsa. Olin nagu [[lõbusõit|lõbusõidul]]: paiskusin kord üles, kord kõrvale. Roomates verd tilkuvana üle istme, mõtlesin, kui vaikseks kõik oli äkki jäänud: auto ise, paks õhk autos, katkematu signaal just mu pea juures... Mul on veel paar sekundit aega, enne kui ma välja rooman, end verest nõretavana jalule ajan ning tagasi vaatan, et näha, mis on saanud minu pojast. (lk 26) * [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Sa oled ainult kümneaastane ning liiga noor õelate mõtete jaoks — kas Sa vaatad oma varaküpsesse südamesse ning näed seal vaid rususid, jäänuseid, lapse moonutatud varju? (lk 28) * Su tütar saatis mulle imiku[[pesu]], [[Boston]]is posti pandud. Mõistan tema vihkamist, tahan teada vaid üht: mida Sa oma naisele minust rääkisid? Seda, et ma lapsi tahan? Kas Sa rääkisid talle, et Sa ei armasta teda enam ega saa temaga koos elada, et Sa armastad teist naist, kes ei saa Sinuga abielluda, kuid... Kas Sa ütlesid talle, et sel teisel naisel ei ole lapsi. Mida Sa talle veel ütlesid? :Ükskord [[kättemaks|maksan]] Sulle kõige eest kätte. (lk 34) * Kõnnin segaselt nagu unes mööda maja. Vajun aeglaselt läbi selle luksusliku maja põranda, [[abielunaine]], kelle keha on muutunud kergeks nagu kest, tühjaks nagu kest. Minu kehas on ainult tema enda elu. Sina ei äratanud minus mitte elu, vaid [[meeleheide]]t. Mäletan, kunagi ammu oli mu kehas elu. See näis trikina, vägitükina, millel oli niisama vähe lootust õnnestumisele kui katsel hoida vedelikku pilliroos ka siis, kui see ümber pöörata. Arst ütles: "Lapsed pole probleem. Kõik on korras." Kuid vedelik voolas välja. Minust voolab kõik välja. Sel esimesel õhtul, kui ma Sind Statleri pool nägin, voolas kõik nagu veri minust välja. Ma tekitasin Sinus [[ärevus]]t, Sinus, Sinu haiglase saatusetajuga, hirmuga vähi ees, närvivapustuse ees. Panin Su kogelema: Mis siis saab, kui Sa rasedaks jääd? Ma ei ole [[rasedus|rase]], kuid tunnen kummalist elupakitsust, kauge elu tuksatust, nagu oleks Sinu tütre vaim mingil moel minusse asunud. Ta imeb verd janunedes oma kokkusurutud armukadedate huultega mu [[sisikond]]a. Mu keha ihkab temast ükskõik mis moel vabaneda. (lk 34) * Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu [[nägu]] oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse nagu [[armastus esimesest silmapilgust]]. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasest [[imelaps]]est. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda: ''Aga mina! Ära mind unusta!'' Kuueaastaselt kirjutas ta tütar [[luuletus]]i, keni väikesi [[Blake]]'i stiilis luuletusi. ''Blake'i stiilis?'' Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36) * Kas mäletate Lloydi? Kas te mäletate meist kedagi? Mina olen teie [[tütar]]. Kas te kahetsete, et teil on tütar? Mina küll ei kahetse, et mul lapsi ei ole, praegu enam mitte. Lapsed, üha rohkem lapsi, lapsed laste seljas, [[protoplasma]] protoplasma otsas... Kord mõtlesin, et ei talu elu lasteta, nüüd ei talu ma mingisugust elu. Pean olema naine mehele, keda ma kunagi endale ei saa, ma ei taha temalt isegi lapsi. Istun siin, oma toas, pea ja keha tuikavad ihast, mis on muutunud abstraktseks, kaheldavaks ja kibedaks, elan edasi kuust kuusse, mu rakud paljunevad ja eritavad soojust lõputult. Ma ei kahetse, et mul lapsi pole. Ma ei täna teid selle eest, et ma teil olemas olen. Minus pole raasugi tänulikkust, pole üldse midagi. Ei, ma ei ole põrmugi tänulik. Ma ei suuda tänulik olla. (lk 41) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Ühe paadi juures on [[musträstas]] risu sisse kinni jäänud. Ta ei saa lendu tõusta. Üks lastest, räpases kleidis pikakoivaline tüdruk, torgib teda kepiga. :Lind peksleb tiibadega, kuid ei suuda välja rabelda. Kui ta vabaks saaks, lendaks ta ära ja oleks pääsenud, kuid see risu hoiab teda kinni. :Üks laps viskab lindu [[kivi]]ga. "Pagana loll lind," ütleb keegi. Frank viskab kiviga. Nad kõik loobivad kive. Lind ei taipa kõrvale pöörata. Tema suled on märjad ja määrdunud. Kivi tabab linnu pead. "Säh!" hüüab Frank suurt kivi visates. See kukub plartsatades vette ja mõned tüdrukud kiljuvad. :Vaatan, kuidas nad kive loobivad. Seisan eemal. Mõtlen, et kui see lind sureb, pole enam miski tähtis. Baaris mängib [[muusikaautomaat]]. (lk 78) * Mõtlen pidevalt sellele lapsele, sest siis mu elu muutub, kõik saab teiseks. Nelja kuu pärast. Peaksin kartma, kuid minu üle on võtnud võimust mingi rahulik laiskus. Emal käis see nii kergesti... Minul on see aga teistmoodi, sest minu elu muutub; iial ei muutnud miski mu ema. Teda polnud võimalik muuta! Milleks pead murda? Milleks karta? Mu keha on täis armastust selle lapse vastu ja ma ei saa enam kunagi selleks kes enne. (lk 88) ** [[Joyce Carol Oates]], "Neli suve", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 72-90 * [[Suvi]] aias on laps, kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120) * [[Koerus]]e ja [[jooks]]uga hüvitavad lapsed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121) * Lapsed ammendaksid meid ka siis, kui nad piirduksid vaid väikeolemisega. Aga peale selle on neil veel ka [[iseloom]]. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> On lapsel [[pruut]] ja plaanid kindlad, et oma [[kodu]] rajada. On hoiukarp ja kummi[[kindad]]. Laps mõistab asju ajada. </poem> * [[Joel Sang]], "Lapse laul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991) == Allikata tsitaadid == * Me muretseme selle üle, kelleks saab laps homme. Me unustame, et ta on keegi ka täna. ** [[Stacia Tauscher]] * Lapsed on üks kolmandik rahvastikust ja kogu tulevik. ** Laste tervisekaitseorganisatsiooni reklaamiplakat * Nagu [[puuvili|puuviljad]], on lapsed kõige paremad just enne seda, kui nad halvaks lähevad. ** [[Dena Groquet]] * Lapse [[silm]]is ei ole seitset [[maailmaime]]t – neid on [[seitse]] miljonit. ** [[Walt Streightiff]] * Suured [[inimesed]] ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama. ** [[Antoine de Saint-Exupéry]] * Kas tead, mida tähendab olla laps?... See tähendab uskuda [[armastus]]se, [[usk]]uda ilusse, uskuda uskumisse; olla nii väike, et päkapikud ulatavad kõrva sisse sosistama, võluda kõrvitsaist tõldu, hiirtest hobuseid, alatusest õilsust, mitte millestki kõike, sest elab ju iga lapse hinges tema haldjast ristiema. ** [[Francis Thompson]] * Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda. ** [[Antoine de Saint-Exupery]] == Vanasõnad == * Et mõista oma vanemate [[armastus]]t, tuleb sul oma lapsed üles kasvatada. ** [[Hiina vanasõnad|Hiina]] * Kasvata ja toida lapsi heldelt, aga nuhtle rangelt. ** [[Hindustani vanasõnad|Hindustani]] * Tellistest ja mördist tehakse maja, aga [[naer]] ja lapsed teevad sellest [[kodu]]. ** [[Iiri vanasõnad|Iiri]] * Kasvaval [[noor]]el oleks kui [[hunt]] kõhus. ** [[Inglise vanasõnad|Inglise]] * Sa kurdad naabri laste üle. Kuidas su oma lastega on? ** [[Lääne-Aafrika vanasõnad|Lääne-Aafrika]] * Kui laps ei nuta, ei tea [[ema]] tema soove. ** [[Vene vanasõnad|Vene]] * Annab [[Jumal]] lapsi, annab ka lastele [[leib]]a (osa). * Armas laps, kibe vits. * Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga. * Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale. * Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene. * Ei saa puust [[poeg]]a ega laastust last. * Enneaegsed lapsed ei jää elama. * Haige (vigane) laps emale kõige armsam. * Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita. * [[Hea]] laps hända vaja, – muidu läheb [[mets]]a hundiks. * Hea laps kasvab vitsata. * Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. * Head last nähakse ukse taha, [[paha]] ei põlve ettegi. * Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid). * Kelle laps, selle [[nimi]]. * Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi. * Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma. * Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber. * Kui last karistad, siis ära pärast kahetse. * Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid. * Kuulsam laps [[kodu]]s (kolde ees), ausam ahju peal. * Laps ikka enam kui laast. * Laps, kes kasvab üles [[hirm]]uta, sureb auta. * Laps narmus, [[siga]] karvus. * Laps noorem, [[jalg]] kärmem. * Lapse kümnes on kerge maksta. * Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 [[aasta]]le otsa ei saa. * Lapsel valutab sõrm, emal [[süda]]. * Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku. * Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem. * [[Liha]] ei kõlba soolata ega laps vitsata. * [[Mees]] nägusam, kui [[piip]] [[suu]]s, naine nägusam, kui laps süles. * Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema. * Mida armsam laps, seda valusam vits. * Nutused [[vihm]]a lapsed, ei nuta kuiva lapsed. * [[Oma]] laps on lapsukene, [[võõras]] laps laastukene. * [[Palju]] lapsi, laiad silmad. * Parem elav väeti laps kui surnud kuningas. * Pisikesed lapsed, pisikesed [[mure]]d, suured lapsed, suured mured. * Pisut lapsi, palju [[leib]]a. * Rikkal [[raha]], vaesel lapsed. * Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse. * [[Tuul]] kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore. * [[Tühi]] toob [[tüli]] [[maja]]sse, [[nälg]] ajab lapsed vargile. * [[Uni]] maitseb lapsel magusam kui [[vana]]l. * [[Vaene]] tihti virka lasta, [[rikas]] laiska lasta. * [[Virk]] ema, laisad lapsed. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Perekond]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[pt:Infância]] [[ru:Дети]] 36pqnqyvjqdo16wjkf5ijc3feox9nsg 0 2394 88010 73771 2022-07-24T15:37:14Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Brueghel_-_Sieben_Laster_-_Superbia.jpg|pisi|Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558)]] '''Patt''' on religioosses tähenduses üleastumine või vastuhakk [[Jumal]]ale. Patt kõnekeelses tähenduses on sagedasti seostatud seksuaalsusega, vale või eksimuse, seaduserikkumise või muu sarnasega. ==Proosa== * Suure patustamise järel teeb igaüks ilma vähimagi kõhkluseta väikest pattu, mis suurt varjab. (lk 11) * Kui inimestel oleks kogu aeg kiusatus teha suuri patte, jääksid nad headeks; kuid igapäevane võitlus väikeste pattudega harjutab ära lüüasaamistega. (lk 21) * Me peame kergust patustada loaks seda teha. (lk 28) ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004 * Olla [[pühak]] on erand, olla [[õiglane]] on reegel. Eksige, olge nõrgad, patustage, kuid olge õiglased. Võimalikult vähe patte, see on inimeste [[seadus]]. Üldse mitte patte, see on [[ingel|ingli]] [[unistus]]. Kõik maapealne on alistatud patule. Patt, see on [[külgetõmbejõud]]. ** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]" * On patte, mille võlu seisneb pigem nende meenutamises kui nende tegemises, on imelikke võite, mis rahuldavad rohkem [[uhkus]]t kui [[iha]]sid ja sünnitavad teritatud intellektuaalset rõõmu; see aga on suurem kui ükski [[rõõm]], mida patt [[meeled|meeltele]] pakub või iial pakkuda suudab. ** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]" * Kiir kergitab püksisäärt, laseb enese põlvili ja loeb ruttu ja posinal meieisapalvet, kusjuures ta huuled naljakasti toruli ajab, otsekui tahaks ta [[jumal]]ale selgeks teha, et asi tema pattudega pole sugugi nii paha, nagu see vahest esialgu näib. Ühe silmanurgaga mõõdab ta enda kõrval seisvat Tootsi ja jõuab otsusele, et kui juba keegi Paunverest igavest piina peab kannatama, siis paharetil ja tema sellidel igatahes pole tarvis seda isikut kaugemalt otsida. Siin tema kõrval seisab igavene koogumees, kelle küljes arvatavasti juba kohtki on valmis vaadatud, kuhu talle kord [[kahvel|kahvliga]] torgatakse. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 93 * [[Kaplan]] oli patustanud ja see oli hea. Kaine [[mõistus]] ütles talle, et [[valetamine]] ja kohustest kõrvalehoidmine on patt. Teisalt teadsid kõik, et patt on kurjast ja kurjast ei saa tulla head. Aga tema tundis end hästi; ta tundis enda lausa oivaliselt. Seetõttu tuli loogiliselt järeldada, et valetamine ja kohustest kõrvalehoidmine ei saa olla patt. Kaplan oli jumaliku [[intuitsioon]]i hetkel suutnud omandada kasuliku kaitsva ratsionaliseerimise oskuse ning see [[avastus]] vaimustas teda. See oli imepärane. Ta nägi, et pole peaaegu üldse mingi raskus muuta pahe [[voorus]]eks ja [[vale]] tõeks, [[impotentsus]] [[karskus]]eks, [[ülbus]] [[alandlikkus]]eks, rüüstamine [[filantroopia]]ks, [[vargus]] [[au]]ks, [[jumalateotus]] [[tarkus]]eks, [[jõhkrus]] [[patriotism]]iks ja [[sadism]] õigluseks. Seda suudab igaüks; selleks polnud üldse arukust tarvis. See nõudis lihtsalt [[iseloom]]u puudumist. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 467 * Siiski oli Jabesil mu unenäos suur ning kuulekas [[kogudus]] ja ta pidas — jumal hoidku! — missuguse [[jutlus]]e: see oli jagatud neljasaja üheksakümnesse ossa, kusjuures igaüks neist oli niisama pikk kui tavaline jutlus ning igaüks käsitles eri pattu! Ei tea, kust ta need võttis. Ta tõlgendas selle sõna [[tähendus]]t omal viisil ning tema arvates pidi ligimene alatasa mitmel viisil patustama. Need olid kõige kummalisema iseloomuga, imelikud üleastumised, millest mul varem aimugi ei olnud. Oh kuidas see mind väsitas! Kuidas ma piinlesin ning haigutasin ja tukkusin ja jälle ärkasin! Kuidas ma ennast näpistasin ja torkisin, silmi hõõrusin ja püsti tõusin ja jälle istusin ning Josephit müksasin, et ta mulle ütleks, kas jutlustaja kunagi lõpetab. Minu saatuseks oli kõik ära kuulata. Lõpuks jõudis ta "Esimese seitsmekümne esimesest" juurde. Sel otsustaval momendil käis mul järsku üks mõte peast läbi. Miski pani mind tõusma ning andma üles Jabes Branderhami kui selle patu sooritaja, mida ükski [[kristlane]] ei tohi andestada: :"Sir," hüüdsin ma, "Istudes siin kogu aeg nende nelja seina vahel, olen ma välja kannatanud ja andnud teile andeks jutluse nelisada üheksakümmend osa. Seitsekümmend korda seitse korda olen ma võtnud oma [[kübar]]a ja kavatsenud lahkuda. Seitsekümmend korda seitse korda olete te mind tobedalt istuma sundinud. Neljasaja üheksakümne esimene on liig. Võtke ta kinni, kaaskannatajad! Tirige ta alla ja tehke ta pihuks ja põrmuks, nii et see paik, kus teda tuntakse, temast enam midagi ei teaks!" :"Sina oledki see mees!" hüüdis Jabes pärast pühalikku pausi üle kantsliääre kummardudes. "Seitsekümmend korda seitse korda moonutas su palet [[haigutus]], seitsekümmend korda seitse korda küsisin ma nõu oma hingelt, ja ennäe — see on inimlik [[nõrkus]], ka seda võib andeks anda! Esimene seitsmekümne esimesest on tulnud. Vennad, viige tema peal täide kirjutatud [[kohtuotsus]]. Olgu niisugune au kõikidel issanda [[pühak]]utel!" * [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 (lk 25-26) * [[Toomingas|Toominga]] valge patt tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui [[suvi]] [[latv|ladvast]] endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Ka voorusel ei puudu eeldus patuks — ta tihti kõrgiks teeb ja sallimatuks. Ning patulgi on omad pärlid sees — ta teeb meid alandlikuks Looja ees. </poem> * [[Heiti Talvik]], "*** Ka voorusel ei puudu eeldus patuks". Rmt: Heiti Talvik, "Legendaarne". Koostanud Karl Muru ja Hando Runnel. Ilmamaa 2004, lk 110 <poem> Ma veel ei teadnud, et see oli patt, kui teada sain, oli hilja, sest hea ja kurja tundmise [[puu]]st ma sõin liig küpse vilja. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "Varjumäng" IV ==Vanasõnad== * Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küll. * Patt lõikab [[õigus]]e kaela maha, [[viin]] murrab õiguse [[pea]] otsast. * Patt on [[hing]]e [[peremees]]. * Patt papile, [[ülekohus]] köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele). * [[Süü]] ühte, patt pooleks. * Üks patt otsib teist taga. * Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} ==Vaata ka== * [[Pahe]] * [[Kuritegu]] [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 20jhd8kkf102kunn966q863ju3h1mo6 0 2580 88174 86484 2022-07-25T11:31:49Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Naine aastal 1900 oli [[märter]], kes kangelaslikult naeratades talus ja varjas kannatusi. Kõige tähtsam tollal oli "[[talje]]"; ideaalsest keskkohast pidi saama kahe normaalsuuruses käega ümbert kinni võtta. See keskkoht saavutati järgmiselt: lahtine [[korsett]] pandi ümber, siis suruti käed külgedele, hoiti hinge kinni ja kammerneitsi hakkas täie jõuga korsetinööridest tirima. Järgnes väike paus, tõmmati hinge, kammerneitsi kogus jõudu. [[Protseduur]]i korrati ning siis tõmmati hulga fišbeiniga varustatud [[kleit]] selga. Vöökoha ümber käis tugev [[pael]] haakide ja aasadega. Enamasti ei saadud seda kinni ning siis algas uus tirimine korsetinööridest, kuni kleit kinni saadi. :[[Soeng]]u tegemine kestis umbes tunni. Loendamatud suured ja väikesed [[juuksenõel]]ad hoidsid naturaalseid ja võlts[[lokk]]e ja [[pats|palmikuid]] kinni. Siis pandi pähe hiigel[[kübar]] ning torgati [[kübaranõel]]ad sisse. Sageli olid kübarad ainult ühel küljel [[lill]]ede ja [[lind]]udega kaunistatud ning kogu [[raskus]] vajus ühele kohale. Kümne minuti pärast hakkas [[pea]] valutama, korsett ei lasknud hingata, kraekõvendid puurisid [[kael]]a, hiiglaslikud puhv[[käis]]ed takistasid igat liigutust. Nõndamoodi kõndisid naised [[kangelaslikkus|kangelaslikult]] naeratades [[promenaad]]il ja hoidsid kiiresti väsivas käes [[vedik]]ut. (lk 20) * Ema kannatas niigi mu olemasolu kurva tõiga tõttu, kuigi isa tema säästmiseks ja ta nooruslikkuse päästmiseks tutvustas mind võõrastele: "Mu tütar esimesest abielust." Sel moel tekitas ta inimestes arvamuse, et ma olen ema võõrastütar, ja seejuures ta ei valetanud, nagu ta alati [[uhkus]]ega rõhutas. Täieliku [[illusioon]]i saavutamiseks pidin ema kõnetama [[eesnimi|eesnime]] pidi. (lk 83) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Naised lasevad oma [[säär]]i vahatada, kuna [[mood]] seda nõuab, ja on seda teinud aastasadu. Kui mina ühes Manhattani ilusalongis hiljuti oma sääri vahatada lasksin, oli [[valu]], mis algas tundega, nagu nõelaksid mind ühekorraga 10 000 [[mesilane|mesilast]], piinav. Pange rumeenlannast [[kosmeetik]]u asemele [[Gestapo]] agent. Pange ilusalongi boksi asemele [[vangikong]]. Hoidke valu täpselt samal tasemel, ja sellest saab hõlpsasti piin. Me kaldume [[ilu]] nimel piinlemist vanaaja inimeste meeletuseks pidama, kuid on ka tänapäevaseid nuhtlemissalonge. (lk 126) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Kui Rebeca paljastab Lucale sellest loost neid raasukesi, mida ta teab, hakkab poiss aru saama, et see on see üks asi, mis on kõikidel migrantidel ühist, just selles seisneb nende vahel olev [[solidaarsus]], et kuigi nad kõik tulevad eri kohtadest ja eri tingimustest, mõned on linnast, mõned maalt, mõned keskklassist, mõned vaesed, mõned hästi haritud, mõned [[kirjaoskamatus|kirjaoskamatud]], salvadorlased, honduraslased, guatemalalased, mehhiklased, indiaanlased, kannab viimne kui üks neist sellel rongikatusel kaasas mõnda kannatuste [[lugu]], ja viib selle ka ''el norte''<nowiki>'</nowiki>sse. Mõned, nagu Rebeca, jagavad oma lugusid ettevaatlikult, valivalt, leiavad ustava kõrva ja laulasklevad siis oma sõnu nagu [[palve]]t. Teised migrandid on aga nagu [[Plahvatus|plahvatanud]] [[granaadid]] ja sunnivad oma [[ängistus]]t peale igaühele, keda kohtavad, paisates oma [[valu]] [[šrapnell]]idena laiali, et nad võiksid ühel päeval ärgata ja märgata, et nende taagad on muutunud kergemaks. Luca mõtleb, mis tunne see võiks olla, kui niimoodi plahvatada. Aga esiti jääb ta detoneerimata, [[õudus]]ed kindlalt sisemusse suletud, [[splint]] tihkelt paigal. (lk 213) ** [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 * Esimesel õhtul, kui me kohtusime, uskuge või mitte, rääkis ta mulle oma ''kannatustest'': inimestest, kes olid talle rängalt haiget teinud! "Mida kõrgemale sa ametiredelil jõuad, seda enam inimesi sinu langust soovides sind jälgib," ütles ta mulle. Ja kuulake: "Kõige rängem hoop tabas mind siis, kui mu esimene raamat avaldati ning mu vana õpetaja, mees, keda ma Columbias olin endale eeskujuks seadnud, seda retsenseeris. Ta alustas lausega: ''Meid pommitatakse pidevalt ettekuulutustega tõsise ajaloolise uurimuse maski all...'' ja mu süda purunes." Olime ühel koosviibimisel, kuid teistest eraldi, sõime, ta jõi, mängisime mängu, <!--//-->mis pani mu pulsi taguma ja muidugi tegi mu pulss hüppe, kuulates meest, üht võõrast meest rääkivat sellest, kuidas ta süda purustati — seal, kust mina pärit olen, ei räägi mehed nii! Rääkisin talle ühest oma löögist, millest ma enne kellelegi polnud rääkinud: "Kui ema esimest korda mu meest nägi, kutsus ta mu kõrvale ja ütles: ''Kas sa ei saaks talle öelda, et ta sirgem alt seisaks?'' ja mu süda purunes..." :Ja nii olin juba nende sõnadega [[Abielurikkumine|abielu rikkunud]], [[reetmine|reetnud]] oma mehe ühele võõrale. (lk 39-40) * [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema [[torn]]i ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.<!--//--> :Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles. :"Mis sinuga on? Miks sa nutad?" :"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend. :"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. Ent niipea kui ta esimese suutäie alla oli kugistanud, röögatas ta ja temagi silmad valgusid pisaraid täis. :"Mis on?" küsis preili Sokk. :"Arvatavasti [[rebasemürk]]... aga eks sa ise tea kõige paremini, mida sa kokku oled keetnud," kostis Karlsson. "Ruttu, tooge siia suur tuletõrjeprits, mu kõris on [[tuli]] lahti!" :Ta kuivatas pisarad silmist. :"Miks sina nutad?" küsis Väikevend. :"Mulle tuli ka midagi kurba meelde," vastas Karlsson. :"Mis kurb asi see siis oli?" küsis Väikevend. :"See hautis siin," ütles Karlsson. (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Jah, inimese põlv on vaadata nii paha, et seda nähes [[kurat]]ki ei taha neid enam kiusata. </poem> * [[Mefistofeles]] [[Goethe]] näidendis "[[Faust]]". Tõlkinud August Sang. Tallinn: Eesti Raamat 1972, 2. trükk, lk 12, "Proloog taevas" ==Allikata== * Vanasti oli mul palju muresid ja mul polnud kunagi [[igavus|igav]]. [[Mure]]d on [[hea]] meelelahutus. ** [[Anatole France]] <poem> Mu elupõlv – nii sapine ja viha, täis [[kihvt]]i, valurikkaid [[pisar]]aid. Kus nurja läinud püüdeid pühamaid, Ja surnud ilutseva hinge iha... </poem> * [[Jakob Liiv]] ==Vanasõnad== * Ega muidu [[taevas]]se saa, kui vaeva ei näe. * Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal. * [[Hull]]ul [[pea]]l ([[joodik]]ul) on palju vaeva. * [[Häbi]] rääkida, vaev vait olla. * Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi. * [[Kõht]] vaevab kehva enam kui [[rikas]]t. * Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva. * [[Rumal]] näeb palju vaeva. * Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist. * [[Vaene]] peab vaeva nägema, rikkale jookseb [[ise]] suhu. * Vaev on [[vana]]ks saada, vanana [[hea]] põli elada. * Vaev teeb vanaks ja [[mure]] mustaks. * Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas. * Vaevaga teenitud [[leib]] teeb paled punaseks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Vaata ka== * [[Hiiobi raamat]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] gknqun1prismvykc7mmnuhpltcuwqte 0 2642 88047 86433 2022-07-24T16:22:57Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Clothes.jpg|pisi|Riietus läbi ajaloo.]] [[Pilt:Carlo_Manieri_Stilleben_mit_Kleidung.jpg|pisi|Carlo Manieri, "Vaikelu riideesemetega punasel laudlinal" (17. saj 2. pool)]] '''Riided''' ehk '''rõivad''' ehk '''riietus''' ehk '''rõivastus''' on inimeste mitmesugused kehakatted. Riiete kujundamisega tegelevad [[moekunst]] ja rätsepakunst, riiete valmistamisega üksikisiku tasandil [[rätsep]] ja massiliselt [[rõivatööstus]]. ==Proosa== * [[Riietus]]es tuleks eelistada [[lihtsus]]t suursugususele. Kindlasti on palju rahuldustpakkuvam saada imetletud [[hea maitse|peene maitse]] tõttu kui keeruka ja sädeleva hiilguse pärast; esimene neist jätab alati meeldiva mulje, teine aga kutsub üldiselt esile vaid [[kriitika]]t. * Liiga kulukas rõivastus moodustab naise ümber omalaadse kaitseehitise, mis hoiab eemal imetluse, mida ta muidu võiks pälvida. Tõeline riietumiskunst seisneb rõivaste seadmises nii täiuslikku kooskõlla välimuse ja [[figuur]]iga, et see samastub kandja [[iseloom]]uga. * Kõikvõimalikke kaunistusi tuleks kasutada säästlikult. Iluasjakesi ja [[ehted|ehteid]] tuleks harva kanda silmatorkavalt pelga kaunistusena; need peaksid olema valitud ja seatud nii, et näiksid vajalikena, olgu siis riietuse mõne osa õigeks kohandamiseks või meeldivate [[kooskõla]]de pärast. * [[Mood]]i ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast [[stiil]]ist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga [[daam]] peaks kaaluma [[värv]]ide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust [[otsustusvõime]]st. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 * Tom pakkis edasi. Dickie Greenleafi lõpp on kätte jõudnud, teadis ta. Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune null olla, vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis igavust tuntakse, kui ta just tola ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud ka vanu musti kortsus räbalaid jälle selga tõmmata. Ta poetas [[pisar]]aid, need tilkusid Dickie sinise-valgetriibulisele päevasärgile, mis oli kohvris kõige peal; [[särk]] oli tärgeldatud, puhas ja uhiuus, nagu ta oli selle Mongibellos Dickie sahtlist võtnud. Paraku olid rinnataskule tikitud Dickie pisikesed punased [[nimetähed]]. (lk 129) * Lorenzo Franchettil oli seljas roosa tikitud [[vest]], ''all inglese'', [[Inglismaa]]l õmmeldud [[ülikond]] ning jalas tugeva kontsaga Inglise kingad. Tema vend oli samamoodi riides. Seevastu Peter oli pealaest jalatallani Itaalia riietes. Tom oli juba ammugi pidudel ja teatris tähele pannud, et Inglise rõivaste kandja on [[itaallane]], ja vastupidi. (lk 153) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Jumala poolt riietamata inimene on nagu [[alastus|alasti]]. ** [[Laine Villenthal]], [https://kjt.ee/2017/07/telkhoonest-igavesse-eluasemesse-votad-sa-vastu-voi-lukkad-tagasi-2kr-51-10/ "Telkhoonest igavesse eluasemesse – võtad sa vastu või lükkad tagasi? (2Kr 5:1–10)"], Kirik & Teoloogia, 7. juuli 2017, peetud introduktsioonijumalateenistusel 19. novembril 1967 Pindi kirikus * Kui ma lähen kapi juurde ja avan ukse, ütlevad Sinu rõivad mulle niisama palju kui Sina ise. Sa oled hea mees. Truu [[abikaasa]]. Tasane ja suurepärane abikaasa. Juba üksi see, kuidas Sa mu vanemaid kohtlesid, näitab, kui hea Sa oled, kui suurepärane... (lk 29) * [[Raamatukogu]] oli täis vanu mehi, riietatud [[must]]a ja [[valge]]sse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi. (lk 35) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Nagu ma juba ütlesin, algas see lugu kuus aastat tagasi. Ma olin siis kaksteist. Pubekas ja puha. Ja ma olin [[armumine|armunud]]. See oli mu elu esimene [[armastus]] ja kui see vähegi minust sõltub, siis ka viimane. Ma ei taha enam kunagi uuesti armuda. Mitte kunagi. :See poiss oli minust kolm aastat vanem ja käis minuga samas [[kool]]is. Ma nägin teda igal [[vahetund|vahetunnil]]. Ma jälgisin teda kõikjal. Igal hommikul ruttasin ma kooli ainult selleks, et tema lähedal olla.<!--//-->Sa kujutad ju kindlasti ette seda väikese plika esimest armastust. Tagantjärele mõeldes tundub see suhteliselt tobedana, ma ei vaidle vastu. Aga tookord ma nii ei mõelnud. See poisinolk oli kõik, millele ma teoreetiliselt üldse mõelda suutsin. Ta oli nii armas ja nii julge ja nii populaarne. Ta meeldis kõikidele meie klassi tüdrukutele. Ta oli kooli korvpallivõistkonna kapten ja tal olid nähtavasti suht rikkad vanemad. Seda oli näha ta riietusest. Ma pole iial näinud poissi, kellel oleks rohkem riideid kui temal. Ta ei olnud kunagi kaks päeva järjest ühtmoodi riides. Ja veel millised riided! Täiega šefid. Kõik igast ässade [[firma]]de omad ja puha. (lk 6-7) * [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 * Ma ei osta eriti disaineriasju. Mul on mõned kenad asjad, aga mul pole tegelikult väga sageli võimalust [[kõrgmood]]i kanda. Kui ma olen olukorras, kus tuleks peenemalt riietuda, mulle tavaliselt laenatakse midagi - mis tähendab, et ma pean selle keskööl tagasi andma nagu [[Tuhkatriinu]]. ** [[Emma Watson]], 7.-8. Potteri-filmi võtete aegne intervjuu: Derek Blasberg, [https://www.interviewmagazine.com/film/emma-watson "Emma Watson"], Interview, 16. aprill 2009 * Ma mõtlesin, et kui inimesed niikuinii kirjutavad sellest, mida ma seljas kannan, siis ma kannan parem noorte Briti [[disainer]]ite asju, kes vajavad kajastust. ** Emma Watson, intervjuu: Amanda Foreman, [https://www.vogue.com/article/emma-watsons-new-day "Emma Watson's New Day"], Vogue, 12. juuni 2011 * Ma mäletan, et kui ma olin noorem, siis öeldi mulle, et "[[ilu]] nõuab ohvreid", aga viimasel ajal on mul väga vähe tahtmist kanda midagi, milles ma külmetan või ei saa kõndida. Ma tahan tunda, et ma säran ja mul on mugav ja ma olen seksikas ja tugev ja ilus. Ja kui sul on ebamugav, siis ära seda tee. On väga kurb, kui sa pead koju minema lihtsalt sellepärast, et sa tahad maha istuda! Ma liigun edasi ja panen rõhu sellele, et olla lihtsalt äge. * Minu meelest on moe kasutamine eneseväljenduseks suurepärane mõte. Üks põhjus, miks ma ÜRO naisorganisatsiooni hea tahte saadikuks sain, oli minu huvi moe vastu [[õiglane kaubandus|õiglases kaubanduses]]. Kuna meie rõivaid disainivad ja valmistavad paljud naised, mõjutavad meie valikud eelkõige naiste töötingimusi, nii et [[mood]] on feministlik teema. ** Emma Watson, intervjuu: Porter, talv 2015 * Paigatud [[sokk]] oli tõenäoliselt [[inimene|inimese]] viimane ponnistus teha oma kehakatted isikupäraseks, luua [[muster|mustreid]]. [[Eesti kultuur]]i [[metafoor]] võiks olla lugu mehest, kes kukkus [[neljapäev]]a õhtul oma sokiauku ja jäigi kadunuks. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]: Tsibihärblase paradigma, teadvuse kiirendi", Välgi metsad: Grenader, 2013, lk 192 * Käi riides nii, et see meeldiks sulle ja ka neile, kes sind ümbritsevad. ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2202 * Samal hetkel astub tuppa mu ainus toakaaslane. Tema on Pepe (30) — nagu Lolo sõber tollest pingviinimultikast. Poiss võttis nädala puhkust, et üks väike lõik palveteest läbi teha. Tema on tänapäevane [[mugavus|mugav]] [[matkaja]], kelle [[seljakott]]i tassib [[pakikandja]]. See on teenus, mida on võimalik osta igaühel, kes kotti ise tassida ei viitsi. Mõne arvates ei ole kotita palverändur päris palverändur. :"Mida suurt oli sul nädalaks kaasa tarida?" uurin mehelt, kelle kott on veidi raskem kui minu oma. :"Riideid! Mulle meeldib, kui iga päev on uued riided seljas," vastab autotööstuses töötav noorsand. [[Ilus]] on olla ilus! (lk 15) * [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 * ''Femvertising''<nowiki>'</nowiki>u esmane [[kriitika]] on seotud selle [[eesmärk|eesmärgiga]], milleks on vajadus meile midagi [[müümine|müüa]]. On arvatud, et [[feminism|feministlike]] ideede kasutamine toodete müümiseks õõnestab liikumist seda depolitiseerides. [[Kapitalism]] inkorporeerib [[subkultuur]]id ja liikumised, pehmendab ja mugandab neid, müües need edasi [[peavool]]u. Nii on paljude meediauurijate sõnul turusõbralikust feminismist eemaldatud kõik ebameeldiv ja keeruline, et teha ruumi n-ö hea-tunde-feminismile, ning on oht, et individuaalne [[elustiil]]ivalik, nagu T-särgi [[ostmine]] ja kandmine, hakkab asendama [[tänav]]al protestimist ja tegelike [[muutus]]te esilekutsumist. * Kui riietusega väljendatakse näiteks seda, et oled [[punkar]] või sulle meeldib ''[[techno]]'', või seda, et oled [[tuumaenergia]] vastu või [[loomaõigused|loomade õiguste]] poolt, siis miks mitte signaliseerida riiete abiga ka feministlikke tõekspidamisi. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/femvertising-ehk-feministlikus-t-sargis-klaaslae-vastu/ "''Femvertising'' ehk Feministlikus T-särgis klaaslae vastu"], Müürileht, 9. november 2020 ==Allikata== * Hästi on riides see [[inimene]], kelle riietusele te ei pööra tähelepanu. ** [[William Maugham]] ==Vanasõnad== * Ei riie meest ehi, [[mees]] ehib riiet. * Hilbud [[naer]]avad, nartsud nutavad. * Hilp ees lööb taluka taga surnuks. * Hilp ees, talukas taga, [[saapad]] jalas, [[varbad]] väljas. * Kuidas rahvas, nõnda [[riie]]. * [[Lihunik]] vahib [[rätsep]]a aknast välja. * Parem [[oma]] riide soe kui teise mehe [[töö]] soe. * Parem paar pastlaid kui üks saabas. * Parem paar viiske kui paljajalu. * Parem paigatud riie kui ilus [[ihu]]. * Parem [[vana]] [[king]] kui paljas [[jalg]]. * Riided teevad mehe meheks. * Riie ei riku meest. * [[Rätsep]]al ei ole [[kuub]]e ega kingsepal saabast. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Riietus| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] jvsrswu3y81avxtkag4dfxn196644cf 0 2989 88187 27716 2022-07-25T11:44:34Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Jerome K. Jerome.jpg|thumb|250px|Once we discover how to appreciate the timeless values in our daily experiences, we can enjoy the best things in life.]] '''Jerome K. Jerome''' (2. mai 1859 – 14. juuni 1927) oli inglise [[kirjanik]] ning humorist, tänapäeval tuntud peamiselt raamatu "[[Kolm meest paadis]]" autorina. =="Nemad ja mina"== * Sa ei tohi mitte sülle langeda sellisele [[mees|mehele]], kes tuleb sinu ette ja laulab Kaukaasia mehena ilusat laulu, ilusaid [[sõna|sõnu]] ning sa lähed temaga kaasa. Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss minevikus: metsik džunglielanik, kellele [[moraal]] ja komplimendid olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need püksid ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see ürginimene ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse. Ja teie, [[naine|naised]], kaotate iga [[päev]]aga ikka enam ja enam seda algelementi, teid huvitavad enam välimus ja sõnad kui ürgelement. Ja see on suur viga. ** Jerome Klapka Jerome, "Nemad ja mina". Tõlkinud Arno Raudsalu ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Jerome, Jerome Klapka}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia näitekirjanikud]] dl0m70m05nhmtoaisp0gcywp4yux49s 88194 88187 2022-07-25T11:48:45Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Picture_of_Jerome_K._Jerome.jpg|thumb|250px|]] '''Jerome K. Jerome''' (2. mai 1859 – 14. juuni 1927) oli inglise [[kirjanik]] ning humorist, tänapäeval tuntud peamiselt raamatu "[[Kolm meest paadis]]" autorina. =="Nemad ja mina"== * Sa ei tohi mitte sülle langeda sellisele [[mees|mehele]], kes tuleb sinu ette ja laulab Kaukaasia mehena ilusat laulu, ilusaid [[sõna|sõnu]] ning sa lähed temaga kaasa. Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss minevikus: metsik džunglielanik, kellele [[moraal]] ja komplimendid olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need püksid ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see ürginimene ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse. Ja teie, [[naine|naised]], kaotate iga [[päev]]aga ikka enam ja enam seda algelementi, teid huvitavad enam välimus ja sõnad kui ürgelement. Ja see on suur viga. ** Jerome Klapka Jerome, "Nemad ja mina". Tõlkinud Arno Raudsalu ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Jerome, Jerome Klapka}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia näitekirjanikud]] j7bjuvpxb2p0p8k4r94n3jrva9hhxq0 0 3299 87906 87568 2022-07-24T14:15:42Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|pisi|Teisendatud värvidega kujutis Päikesest, mida vaadeldi ultravioletse spektri äärealal. NASA (2010)]] [[File:Solvognen DO-6865 2000.jpg|thumb|Päikest vedav hobune Trundholmi soost (vanem pronksiaeg umbes 1350 eKr)]] '''Päike''' on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim [[Maa (planeet)|Maa]]lt nähtav täht. ==Draama== Romeo: <poem> Kuid vagusi! Mis valgus aknas helgib? On ida seal — ning Julia on päike! Hea päike, tõuse, tapa kade kuu, kes ärritusest haige on ja kaame, et sina, tema neitsi, oled kaunim. </poem> * [[William Shakespeare]], "Romeo ja Julia", II vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" V, (1966), lk 129 ==Proosa== * Astu päikese eest kõrvale. ** Vanakreeka [[filosoof]] [[Diogenes]] Sinopest [[Aleksander Suur]]ele, kes lubas täita filosoofi ühe soovi ([[Plutarchos]], Aleksandri elulugu, 14) * Päike paistab kõigile. ** [[Petronius]], "Satyricon", 100 * Tee [[hein]]a, kuni päike paistab. ** [[Miguel de Cervantes]], "[[Don Quijote]]" (1605-15), I osa, III raamat, ptk 11 * Päike ei kahetse kunagi head, mida ta teeb, ega nõua iialgi tasu. ** [[Benjamin Franklin]], "Poor Richard's Almanack" (1735) * [[Naer]] on päike, mis hajutab [[talv]]e inimese näolt. ** [[Victor Hugo]], "Hüljatud" * [[Taevas]] nende kohal tumenes ja päike uppus [[horisont]]i, ja siis, just enne täielikku [[pimedus]]t, Jane peatus ja näitas [[lääs|lääne]] suunas. See oli võimas vaatepilt. Nad olid peaaegu saare keskpunktis. See oli merepinnast madalamal. Läände vaadates tundus, justkui hakkaks kogu [[Atlandi ookean]] neile kaela sadama. "Nii jube on vaadata [[meri|merele]] üles," ütles Harriet. (lk 68) ** [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012 * Spänga [[raudteejaam]]a [[raadiomast]] 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma [[valgus]]. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] päike, hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba. (lk 7) * Minu akna taga küünitab valge ilmetu talvepäike männilatvade järele ja kuldab need üle, enne kui Hedvig Eleonora taha kaob. Korraks tundub, nagu oleksid suured [[puu]]d leekides. [[Juur]]ed ja paljad [[tüvi|tüved]] helendavad videvikus nagu tuli, ent peagi upub nõrk kuldne [[valgus]] varjudesse. Juuda[[talv]], reetlikult pehme. (lk 16) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * Aga nii nagu [[nunn]] omistab tähtsust meelevaldsetele [[tõotus]]tele, nii omistas Rose tähtsust ka sellele kohale, kus ta elas. Nagu nunn oli ta endale mõtlematult selle kohustuse võtnud, midagi eriti lootmata, teades, et [[kahtlus]]ed ja isegi [[meeleheide]] jäävad püsima, aga [[tasu]] selle usu eest oli kuulunud talle, päike, mille olemasolu ta ainult oli oletanud läbi usu (sest kui seda ei oleks, milleks siis elada?), oli paistnud ta peale täies hiilguses, valgustanud teda ja ta suhteid, mille kohta ta teoreetiliselt oli arvanud, et need on olemas. Need olid olemas, nii säravad, nii valgustatud, et ta ei saanud arvata, et ta need välja on mõelnud. (lk 130) ** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987 * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse astronoomideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. Päike Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.<!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021 ==Luule== <poem> Õhtupoolikul satun sektsiooni, kus kuldsete näpits[[prillid]]ega meesteadlase ja noore naisteadlase vahel on puhkenud diskussioon ersa ja mokša [[jumal]]ate arvu üle. Kuldsete näpitsprillidega meesteadlane kaotab viimaks kannatuse ning kõmistab naisteadlasele: "Kus on allikas, et Päike on jumal! Tooge tõend!" Naine avab suu, kuid enne veel, kui ta midagi jõuab vastata, valgustab ruumi pilvekardina tagant väljasööstev päikesekiirtevihk, moodustades naise pea ümber [[nimbus]]e. Auditoorium vakatab. </poem> * [[Livia Viitol]], "5 x soome-ugri" 3., rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 18 <poem> [[Kesköö]] haarab [[tasku]]st lumise [[revolver|revolvri]] [[meri|mere]] kohal tiirleb [[peer]]etavaid päikesi </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 ==Vanasõnad== * Parem päeva [[kuumus]] kui [[vihm]]a vilu. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * [[Kukk]] talupoja [[kell]], päike peremehe [[kubjas]], lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * Ühe [[putukas|sitika]] sumisemise pärast ei lähe päike looja. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] [[Kategooria:Tähed]] [[Kategooria:Päikesesüsteem]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 7ez4dkc2g1ommo51jeqnc6tx0zq506y 4 3676 88059 86749 2022-07-24T21:10:11Z Kruusamägi 873 /* 10 000 sisulehekülge */ uus alaosa wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ <div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele [[Vikitsitaadid:Teated|Teated]].<br />Teemad, mis pole olnud viimase kahe kuu jooksul aktiivsed, teisaldatakse arhiividesse. </div></div> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; "> [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Vikitsitaadid:Üldine_arutelu/Arhiiv|<span style="color:white;">Arhiiv</span>]] • [[Vikitsitaadid:Teated|<span style="color:white;">Teated</span>]] • [[Vikitsitaadid:Hääletused|<span style="color:white;">Hääletused</span>]] • [{{fullurl:{{ns:4}}:Üldine arutelu|action=edit&section=new&preloadtitle=Kirjuta&nbsp;siia&nbsp;uue&nbsp;teema&nbsp;pealkiri}} <span style="color:white;">Alusta uut teemat] • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 1|<span style="color:white;">Arhiiv 1</span>]]''' (2006–2019) • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 2|<span style="color:white;">Arhiiv 2</span>]]''' (2020–2022)</span></div> </div> {{Sisukord paremale}} ==2900 artiklit== 2900. artikkel on [[Triinu Meres]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:04 (EET) == 3000 artiklit == 3000. artikkel on [[Virginia Woolf]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 21:08 (EET) :3100. artikkel on [[Simone de Beauvoir]]. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 23:03 (EET) :3200. artikkel on [[Mari Tarand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. jaanuar 2021, kell 22:42 (EET) :3300. artikkel on [[Ernestine Rose]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 00:02 (EET) :3400. artikkel on [[Anne Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. jaanuar 2021, kell 00:14 (EET) :3500 [[Olga Tokarczuk]], 3600 [[Angela Davis]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. jaanuar 2021, kell 02:06 (EET) :3700 [[Ilse Lehiste]], 3800 [[Muriel Spark]], 3900 [[Laura Ingalls Wilder]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 01:56 (EET) == 4000 artiklit == 4000. artikkel on [[Toni Morrison]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 22:18 (EET) :4100. artikkel on [[Ilona Laaman]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. veebruar 2021, kell 09:20 (EET) :4200. artikkel on [[Helen Fielding]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4300. artikkel on [[Dagmar Normet]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4400. artikkel on [[Salme Reek]]. :4500. artikkel on [[Liisi Ojamaa]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. veebruar 2021, kell 23:54 (EET) :4600. artikkel on [[Ljudmila Ulitskaja]]. :4700. artikkel on [[Helena Tulve]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. veebruar 2021, kell 15:19 (EET) :4800. artikkel on [[Lesja Ukrajinka]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 00:22 (EET) :4900. artikkel on [[Ene-Reet Soovik]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 02:00 (EET) == ETISe mall == Kas keegi oskab ja viitsib ETISe malli tööle panna? Mõni ikka vahel üritab seda kasutada, ähk lähäb taris. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 12:47 (EET) == 5000 artiklit == 5000. artikkel on [[Elinor Ostrom]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 02:49 (EET) :5100. artikkel on [[Astrid Reinla]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 23:49 (EET) :5200. artikkel on [[Robin Hobb]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2021, kell 14:24 (EET) :5300. artikkel on [[Lynn Margulis]]. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. märts 2021, kell 09:02 (EET) :5400. artikkel on [[Elizabeth Barrett Browning]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2021, kell 15:59 (EET) Kui täpselt muidu seda ümmarguste numbrite täitumist jälgitakse? Nt minu meelest oli täna 5600. artikkel [[Tuum]]. Enne seda loodi "[[Kirjeldus‎]]" ning enne seda "[[Epi Tohvri‎]]". Samas oli just Tohvri artikkel nähtavasti mõeldud ümmarguse artiklina. Märkusena: [[Eri:Arvandmestik|hetkel näitab]] süsteem 5611 sisulehekülge ning kui minna [[:Eri:Uued_leheküljed|uute lehekülgede]] seas tagasi vastav arv kohti, siis jõuab artiklini "Tuum". [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 09:08 (EET) :Nii täpselt kui saab, aga vahel näitab loendur küll aiateibaid. Ma olen korduvalt näinud, kuidas andmeleht ütleb 99, teen ühe lehe veel ja too näitab ikka 99. Mõnikord on muid segadusi ka, kui rohkem kui üks inimene tegutseb või on mingid brauseriläägid (sirvikuvenimused on kerged tekkima, kui korraga on lahti mitukümmend artiklit ning hakkad kõiki järjest salvestama) või ümbersuunamiste artikliks tegemist arvesse ei võeti. Kustutamine kerib ka numbreid tagasi. Enamasti üritame ikka nii hoolikalt loendada, kui annab. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:32 (EET) 5500. artikkel oli [[Sigrid Undset]], 5600. [[Epi Tohvri]], 5700. [[Christa Wolf]]. Nüüd saab tagasi lugedes jälle mingi muu asja vist, sest midagi kustutati vms. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:35 (EET) :5800. artikkel on [[Louise Labé]], 5900. [[Vera Poska-Grünthal]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. märts 2021, kell 02:47 (EET) == Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kuna lähiajal Pseudacoruse administaatus lõpeb, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab nädal aega, 16. märtsi südaööni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 00:03 (EET) :Olen valmis jätkama. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:37 (EET) *{{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) *{{poolt}} (kuigi võiks juba ükskord selle adminstaatuse püsivaks saada; pidevad hääletamised on pehmelt öeldes arusaamatu väiksemate projektide kiusamine) [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:38 (EET) :Igati poolt, aga meie arvamus selles konkreetses nüansis pakub neile, kes neid asju otsustavad, palju vähem huvi kui meie arvame, et see neid huvitada võiks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:47 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 12:36 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 00:32 (EET) Kokkuvõte: 4 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Lähen otsin selle koha üles, kus kobisema pidi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:13 (EET) == policy == Hääletan selle poolt, et adminnide õigused kehtiksid tähtajatult. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 10:13 (EET) :"Neil seal" (tolles inglise viki nurgakeses, kus seda asja aetakse) on reeglid niisugused, et sisuliselt on neil õigus anda ükskõik kui pikki tähtaegu ükskõik mille alusel, meie hääletused ei ole neile kuidagi siduvad ja nad ei ole kohustatud midagi kuidagi põhjendama, st täielik voli ja null vastutust. Seega määrab reaalsed reeglid praktika ning praktika on selline, et üldjuhul antakse 3, 6, 9, 12 kuud selles järjestuses... kui kellelegi parasjagu midagi muud pähe ei tule. (Ja praktika näitab, et ka niisuguse asjakorralduse kritiseerimine on rangelt keelatud, "või muidu".) Nii et me võime siin igasuguseid hääletusi omatahtsi teha, ent sisulise efekti mõttes võiksime siin ka USA presidenti valida, tagajärjekus oleks umbes sama. Ma oleks kah tähtajatuse poolt, aga... --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 15:57 (EET) == Poliitika == Ma olen päris pikka aega kaalunud Eesti erakondade kohta lehtede tegemist ja kogu aeg leidnud, et ehk ei ole hea mõte. Isegi isikute alla ei ole tahtnud erakondade teemalisi tsitaate väga panna. Ja Eesti parteipoliitikute lehed mulle iseenesest ka ei meeldi, ehkki neid on juba tasapisi tekkinud, ei ole palju parata. See on mitte hambapastatuubi või Pandora laeka avamine, pigem on tegu prügikastiga, kus toksilised jäätmed on olmejäätmetega segi - liiga suur on šanss, et ühel hetkel avastavad võimalused mingid parteivõitlejad ja hakkavad siin omavahelist sõda pidama ning kõike parteilise tekstipildujaga üle laskma nagu pärast kaheksanda õllekasti väljatoomist assenisaatorite suvepäevadel. Jube kerge on leida iga erakonna kohta 60 000 tähemärki sarkasmi ja teine 60 000 panegüürikat. Poliitikat tervikuna vältida ei saa ja ma ei arvagi, et peaks, praktiliselt iga asi on kellegi jaoks poliitika, kuid mulle isiklikult tundub, et võiks proovida hoida maas mingid jooned parteilise päevapoliitika vastu, millele saaks vajaduse korral osutada, kui peaks tekkima mingi kahtlane invasioon või infektsioon. Tõhusaid reegleid on väga raske formuleerida ning ma ei tea, et meil oleks võimalik teistest vikidest häid eeskujusid leida (inglis on kindlasti negatiivne eeskuju), ent näiteks olemasolevate erakondade välistamine võiks ehk olla üks reegel. Ivo nüüd ühe tegi ja ma ei tea, kas ta võimalikud pikaajalised tagajärjed või probleemid läbi mõtles. Võib-olla on mingeid häid vastuväiteid, mis mulle pähe ei tulnud. Arvamusi? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 16:08 (EET) :Ma just vastupidi leian, et selle vältimine on täiesti tarbetu ja hoiab hoopis projekti arengut tagasi. Selle analoogia oleks see, kui me keelaks Vikipeedias artiklid tegevpoliitikutest, sest "nad ju niikuinii tulevad muidu surkima" [ja tulevad tõesti, aga mis meil sellest -- paneme aga neile vastu näppe, kui liiga ülbeks muutuvad]. See materjal on pealegi just selline asi, mida on vahel vaja taga otsida (igasugu hanerasva soovitusi jms). Mida keegi 19. sajandi kirjamees millegist arvas on valdaval enamusel juhtudest märkimisväärselt vähem huvipakkuv. Pealegi on meil siin administraatorid olemas ja blokeerimine ei ole nüüd küll midagi keerulist. Vikipeedia on ikka märkimisväärselt enam külastatav ja muudatav. Ei tea kuidas ja kust peaks siia järku suuremad hordid saabuma. :Küll on mulle siin kohati silma jäänud selliseid tsitaate, mille pigem välja praagiks. Eks teost lugedes võib see [äkki] jah olla väga vinge koht, kuid eraldivõetuna jääb asi arusaamatuks [ehk mida sellega öelda tahetakse või miks see just sellise teema alla paigutati, kus vastavat mõistet on mainitud ainult möödaminnes, või mõlemat]. Seega sellist Vikitsitaatide lehekülgede sisupoliitikat võiks arendada küll. Oleks vast aeg paika panna mingit printsiibid, et mille alusel mingeid tsitaate välja visata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 17:21 (EET) == 6000 artiklit == Nüüd sai 6000 täis artikliga [[Marguerite Duras]]. Järgmiste keeleversioonideni üldarvestuses on umbes tuhatkond artiklit (ukraina 6908, prantsus 7036), heebrea on jupp maad tagapool (5385). Sestap on esialgne plaan võtta vahepeal aeg maha ja tegelda kvaliteediga: viitamine, definitsioonid, pildid, artiklisisene liigendus, märksõnastamine ja olemaolevate lühiartiklite pikendamine. Küllap selle käigus täituvad ka mingid lüngad ja numbrid kasvavad, ent mitte sugugi nii kiirelt kui viimasel ajal. Kui korrastustöödega kuhugimaale jõuame ja tahtmist jätkub, küll siis saab jälle kvantiteedi üles võtta, esikümnesse jõudmine pole iseenesest mingi probleem. Aga eks näe, mis sest kavast välja tuleb. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 18:09 (EEST) :6100 - [[Katja Kettu]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. aprill 2021, kell 18:24 (EEST) :6200 - [[Karen Blixen]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. aprill 2021, kell 00:40 (EEST) :6300 - [[Éva Janikovszky]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 00:58 (EEST) :6400 - [[Rachel Carson]] :6500 [[Sviatlana Aliaksijevič]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. mai 2021, kell 01:42 (EEST) :6600 - [[Ruth Benedict]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. juuni 2021, kell 02:10 (EEST) :6700 - [[Marguerite Yourcenar]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 00:16 (EEST) :6800 [[Pearl S. Buck]], 6900 [[Viiu Härm]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:45 (EEST) == Geopoliitilised nihked Vikiuniversumis == Veider, varem on Sealt Ülevalt meile ikka kogu õnnistus inglise keeles saabunud, aga nüüd on ilmselt kuskil mingeid mõjusfääre ümber jagatud: [[Vikitsitaadid:Teated#Универсальный Кодекс Поведения]]. Positiivne on, et hiina keeles ei ole. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. aprill 2021, kell 22:05 (EEST) == Malli tahaks == Inglise vikis on leiutatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wikitext#Retaining_newlines_and_spaces viis, kuidas poem-sildi abil panna kenasti kõrvuti teksti algupärand ja tõlge]. Tahaks ka, aga selleks on vaja Clear-malli. Proovisin toda eesti vikist kopeerida, ei paista töötavat. Äkki keegi oskab paremini. <poem lang="fr" style="float:left;">Frère Jacques, frère Jacques, Dormez-vous? Dormez-vous? Sonnez les matines! Sonnez les matines! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> <poem style="margin-left:2em; float:left;">Are you sleeping? Are you sleeping? Brother John, Brother John, Morning bells are ringing! Morning bells are ringing! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> {{Clear}} :Ühtlasi: kas meil on mingi silt, millega saab tähti vasak-paremteljel peegelpildis näidata? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. mai 2021, kell 11:37 (EEST) ::Veel üks ühtlasi: kas saaks selle poem-sildi ka artiklitegemise juures olevate tööriistade juurde panna? Seda läheb siin sageli tarvis, võiks olla käepärast. Aitäh. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 16. mai 2021, kell 14:46 (EEST) :{{ae|Kaniivel}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 09:32 (EEST) :: Lisasin poem-sildi redigeerimise kasti. :: Tundub, et Ehitaja küsitu juba töötab, või ma eksin? Malli loomisel võib minna aega tunde või isegi päevi, kuni muutus vikis aktiivseks läheb, sest vana kood on veel puhvris. :: Kas selle tähtede peegelpildis näitamise kohta on mõnd näidet tuua? :: [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 12:35 (EEST) ::: Minu meelest see Clear siis ei töötanud, kui ma küsisin, aga ma hetkel ei viitsi ka kaevata. Kui praegu töötab, on hästi. Peegelpildis tähtede kohta: kui Karupoeg Puhh luuletas "Mäletan, siin oli mesi,/ hoidsin teda salakesi/purgi peale kirjutatud oli: MESI", siis viimases sõnas MESI oli S peegelpildis. Ma ei tea, kuidas nad nõukogude trükitehnikas sellega hakkama said, küllap vaevaliselt. Aga teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes võiks meie ka saada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:43 (EEST) :::: ME<span style="{{PeeglisH}}">S</span>I. :::: Nii saab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 22:42 (EEST) ::::: Vinge, aitäh. Ei tea, kas oleks mõtet see ka toimetuskasti alla lisad või on liiga eksootiline? Jube harva läheb vaja, aga siis ei tule jälle niikuinii meelde. Kuhugi juhendisse peaks küll lisama. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:08 (EEST) :::::: Juhend: [[Mall:PeeglisH]]. Süntaks on pikk ja lohisev ja seepärast ma teda toimetuskasti alla pigem ei paneks. Põhimõtteliselt on see nagu HTML-i lisamine tekstile. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 11. august 2021, kell 22:11 (EEST) == Kas tsitaadid või maailma kõigi tõeste väidete kogum? == Mul on nüüd juba paar korda ([[Arutelu:Arnold_Rüütel|siin]] ja [[Arutelu:Arnold_Matteus|siin]]) olnud probleem, et läheb vaidluseks, kas Postimehes avaldatud tsitaat on Vikitsitaatide vääriline. Lahendaks selle küsimuse äkki ära ja otsustaks, kas on või pole. Tundub, et on ka mõningane segadus küsimusega, et kas tsiteerimine on teadus või kunst. Juhin tähelepanu, et tsitaat on väljavõte tervikust ja seega alati esitab tervikut tsiteerija/lugeja piiratud perspektiivist. Alati võib küsida, kas peaks olema tsitaadi osa ka eelmine lause või järgmine lause, kui on tegu suulise kõne tsiteerimisega, siis on küsimus veel segasem, nt kas peavad olema sisse arvatud kõik mõminad, parandused, ümbersõnastused -- kus üldse lause algab või lõppeb. Üldiselt tsiteeritakse igasugu inimesi, et anda edasi mingit olulist mõtet, mida see inimene on lugeja/kuulaja arvates väljendanud. Pikemate tsitaatide puhul kasutatakse mõtte väljatoomiseks väljajätteid ehk ellipsist, mõned tsitaadid on refereeringu ja sõna-sõnalise tsitaadi vahepealsed, nt juhul, kui samast ütlusest on säilinud eri mälestusi või eri tsiteeringuid jmt. Lõpuks võib alati tsitaadis räägitu autor või mõni ekspert ütelda, et lugeja sai valesti aru ja tsiteerib valesti, aga kui järgitakse tsiteerimisel elementaarseid reegleid, st ei lisata sinna midagi täiesti uut või lõigata lauset enne lõppjäreldust ilma põhjuseta ära -- siis üldiselt on tsiteerimine oma olemuselt minu meelest küllalt subjektiivne tegevus ja isegi teatud mõttes ekslikud tsitaadid on tsitaadid (ajaloos on nende kohta näiteid küllaga, mh on ekslikud tsitaadid/refereeringud samuti Vikitsitaatide osa). Ehk minu küsimus -- kui tsitaat on tsitaadina või isikule omistatud ütlusena juba leidnud avaldamist nt Postimehes vm toimetusega allikas, minu pärast kasvõi Objektiivis, siis kas on mingit alust selle äratoomist Vikitsitaatides kuidagi muul moel piirata, kui et tuua tsitaat ära, allikat viidata ja kui kellegi arvates on olemas täielikum tsitaat, siis pakkuda see sinna kontekstiks kõrvale? Sest muidu jääb mulje, et Vikitsitaadid tahaks olla kõigi maailmas esinevate tõeste väidete kogum, kust kõik kellegi meelest kahtlased tsitaadid eemaldatakse -- kui me isegi Eesti suurimas päevalehes avaldatut piisavalt usaldusväärseks tsitaadi allikaks ei pea, siis mida üldse? Kunagi varem tõin juba selle näite -- kas hakkame Kanti kategoorilise imperatiivi kolme sõnastust ka omavahel klapitama ja omalt poolt ära otsustama, milline neist lõpuks ikkagi õige on ja tõmbame ülejäänud maha -- või sõnastame kolme peale kokku õige versiooni? --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 15:09 (EEST) :Nagu oodata võis, läks kohe esimeses lauses demagoogiaks kätte ära, kuna kontekst lükati joonelt vaiba alla, et jutt parem välja näeks. Veel kord: ajalehe kirjade rubriigis avaldatu tõelevastavust ei kontrolli ükski toimetus, Eestis kohe kindlasti mitte, seega lasub kogu tõenduskoormus kirja autoril. Kui see ei ole keegi avalikkuses tuntud isik, võib tema lugejakirjas kellelegi omistatud tsitaat olla õige või mitte olla, sisuliselt on selle tõesus garanteeritud sama palju kui veebifoorumite või kommentaariumite kirjutistes. Ajalehtedest teeb aktsepteeritava faktiallika asjaolu, et nende sisu on toimetuse poolt kontrollitud ja kureeritud ning toimetus vastutav selle eest oma renomeega; ajalehti, mis sellise protsessiga kvaliteeti ei taga, on eri vikides ka ebausaldusväärseks kvalifitseeritud. Seegi garantii kehtib aga üksnes sellele osale ajalehe sisust, mille eest toimetus otseselt vastutab, mitte sisuosadele, mille koostab keegi kolmas ning mis avaldatakse üldjoontes muutmata kujul nagu arvamuslood, reklaamid ja lugejakirjad. Reklaame Vikipeedias üldjuhul usaldusväärseks allikaks ei peeta, välja arvatud reklaami enda kohta, ning arvamuslood kõlbavad üksnes tõestuseks, et X midagi ütles või arvas, mis võib iseenesest olla oluline, kui autor on tähelepanuväärne. Lugejakirjad on sisuliselt arvamusrubriigi väikevend ning kui lugejal pole renomeed, mis tema väiteid kuidagi garanteeriks (kui Tarmo Soomere väidab midagi lugejakirjas, on see teise kaaluga kui arvamus, mida avaldab Ants Kägu Kükametsast), ning ei ole ka mingit viidet peale "X ütles kunagi mulle", siis seda ei saa isegi mitte kuidagi kontrollida. Teesklus, justkui oleks iga Postimehes avaldatud fraas ühtviisi püha tõe allikas, on puhas jura. Kogu ülejäänud heietus näitab lihtsalt, et heietaja ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe on tsiteerimisel ja folklooril. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:40 (EEST) == 7000 artiklit == Täna sai 7000. artikliks [[Wisława Szymborska]]. Veel sadakond ja oleme esikümnes, möödudes ukrainlastest. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:10 (EEST) :7100, [[George Sand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. september 2021, kell 23:13 (EEST) :Eile, muide, liikusime artiklite arvult mööda ukraina Vikitsitaatidest ja jõudsime keeleversioonide seas 10. kohale. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 4. september 2021, kell 16:02 (EEST) :7200, [[Margaret Mead]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2021, kell 01:23 (EEST) :7300, [[Alma Ostra-Oinas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2021, kell 23:55 (EEST) :7400, [[Els Oksaar]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2021, kell 01:16 (EEST) :7500, [[Grazia Deledda]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. september 2021, kell 19:50 (EEST) :7600, [[Leïla Slimani]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 19:49 (EEST) :7700, [[Māra Svīre]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 01:59 (EEST) ::Ja muide, artiklite arvult oleme 8. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 23:58 (EEST) :7800, [[Helmi Neggo]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 18:23 (EEST) :7900, [[Fanny de Sivers‎]]. Ühtlasi, tänasest artiklite arvult 7. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 00:14 (EEST) == Järjekordne hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kevad tõi [[rändlinnud]] [[Egiptus|Egiptimaalt]], nood omakorda hirmsa ja palava [[Suvi (Luts)|suve]], nüüd on käes [[sügis]]t ettevalmistavad [[vihm]]ad, [[seen]]e- ja [[kool]]iaeg ning [[jõulud]]ki pole enam kaugel. Taas on aastaring, karm ja halastamatu nagu taline [[unnapüük]], veeretanud meie kaela selle aja, mil toimub hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks. {{ping|Kaniivel}} {{ping|WikedKentaur}} {{ping|Kruusamägi}} {{ping|Sillerkiil}} - astuge ligi, astuge ligi, ärge häbenege! Iga hääl võidab, võidab ka Projekt. (No ei ole meil seda permanentsi, mis parata, tuleb muudkui aga otsast jatkata.) Hääletus kestab 13. septembril kella 00.30ni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2), sest ma olen unine ja ei viitsi arvutada, kui pikk on nädal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) :Võin edesi administreerida, kui austatud kolleegid nõus on. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:31 (EEST) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:44 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. september 2021, kell 07:26 (EEST) * Ma olen {{poolt}}. Aga hääletuse tingimused võtavad pisut kukalt kratsima. Eesti vööndiaeg on praegu EEST (UTC+03:00), peale kellakeeramist (mis toimub oktoobri viimase laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00) on EET (UTC+02:00). Kui nüüd kohaliku aja järgi 13. septembril kell 01:29 hääletaks hulk kasutajaid vastu, siis oleksime kohe protseduurilise probleemi ees: kas hääled loevad või ei ole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:58 (EEST) :No vaatame tol hommikul, kas oled need vastuhääled kokku saanud või ei. Ega hääletuse lõpu määratlemine "nädala pärast" ei oleks palju parem olnud, kindlasti oleks keegi tulnud lagedale teadega, et eri kalendrites on eri pikkusega nädalad vms. Kui vikipedistid milleski üldse head on, siis tähenärimises. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 22:30 (EEST) ::Nii, nüüd on küll kõik tähtajad möödas. Ei tulnud protseduurilisi probleeme ega post-C-duurilisi postbleeme. Seis on 4:0, lähen ja kobisen. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. september 2021, kell 00:21 (EEST) == Linkimise eelvaade == Viimasel ajal on artiklilehtede toimetamise käigus linkimisse tekkinud eelvaade, mis pakub hunniku sodi, laiutab ees ega lase normaalselt tööd teha. Otsisin eelistustest, aga ei leidnud - kas seda saab kuidagi välja lülitada? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 17:16 (EEST) : Proovisin ja uurisin, kuid midagi välja ei uurinud. Mul ei õnnestunud sellist olukorda saavutada, millest kõneled. Kas pead silmas seda, et kui lingi peale lähed kursoriga, siis näitab pisikeses modalis lingi all oleva artkli eelvaadet? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 21:58 (EEST) :: Ma pean silmas seda, et kui võtta tekstirežiimis toimetades sõna blokki ja klõpsida lingilisamisnuppu, siis näidatakse pärast mõningast mõtlemist pikka rivi linke, enamjaolt asjassepuutumatuid, koos vist artiklist võetud esimese pildi ja WD määratlusega. Varem oli vaid rivi linke, mis tekkis märksa rutem, nii et kui oli kiiresti vaja lisada palju linke, sai klõpsida hiirega sõnal, nupul, hüpata TABiga alumisse lahtrisse ja lüüa Enter - kõik. Praegu valitakse TABi peale mingi suvaline mõttetu artikkel pikast nimekirjast ning kogu protsess on vähemalt kaks korda aeganõudvam. Kasutajamugavuse nimel on tehtud mõttetu eelvaade kohta, kus see tõstab tublisti kasutajaebamugavust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 20. oktoober 2021, kell 21:30 (EEST) ::: Nüüd saan aru, mida silmas pead. Ma ise pole seda nuppu varem kasutanud. Seda ei saa tõesti eelistustest välja lülitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. november 2021, kell 23:50 (EET) == 8000 artiklit == 8000. artikkel: [[Emily Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. november 2021, kell 21:56 (EET) :8100: [[Mary Douglas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. november 2021, kell 22:50 (EET) :8200: [[Anna Seghers]]; 8300: [[Lucy Worsley]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. november 2021, kell 23:37 (EET) :8400: [[Ngaio Marsh]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 21. november 2021, kell 21:33 (EET) :8500: [[Selma Lagerlöf‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. november 2021, kell 15:26 (EET) :8600: [[Lea Tormis]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. detsember 2021, kell 17:46 (EET) :8700: [[Ester Mägi]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 26. detsember 2021, kell 14:44 (EET) :8800: [[Sofi Oksanen]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. detsember 2021, kell 17:38 (EET) :8900: [[Narine Abgarjan]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 20:49 (EET) == Teemaartiklid == Ma kordan üht tähelepanekut, mille tegin eespool ka seoses soomlase varasema kaastööga. Nimelt, kas teemaartiklis ei peaks siiski olema tsitaadid vastava teema kohta? Vähemasti algsetest teemaartiklitest, mis siin olid, ja näiteks inglise viki omadest jäi mulle mulje, et nii võiks olla. Samas praegune tsitaadivalik artiklites nagu [[Jokker]] või [[Lööve]] meenutab rohkem sõna kasutusnäiteid. Seal on üks tsitaat, mis on selles sisalduvate sõnade alusel kopeeritud kuude uude artiklisse. Kasutusnäidetena võiks need sobida paremini Vikisõnastikku (lühemal kujul küll). Inglise vikist ma otsest juhtnööri selle kohta praegu ei leidnud, aga lehel [[:en:Wikiquote:Theme pages]] on märgitud, et tsitaatide valikul võiks tähelepanu pöörata sellele, kas tsitaadi põhiteema on ühtlasi artikli teema või kas artikli teemat mainitakse tsitaadis vaid möödaminnes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. november 2021, kell 15:52 (EET) :Ühest küljest võib nõus olla, teisest küljest: mis on olemas, seda saab parandada ja täiendada, ja mida pole, seda paraku üldse ei saa parandada ega täiendada. See siin ei ole Vikipeedia, kus leht vedeleb mitme toimetamismärkusega kümme aastat ja midagi ei juhtu. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 23. november 2021, kell 21:22 (EET) ::Ka mind häirib, et kohati on ülespandud tsitaadid pigem sõna kasutusnäited, sest asjast endast ei räägi nad vähematki. Olemasolevat asja saab jah parandada ja täiendada, aga kui on juba ette teada, et lisatu vajab hiljem väljatoimetamist, siis näiks mõistlik seda topelttööd vältida ja asju mitte lisada kohadesse, kuhu nad hästi sobida ei taha. ::See ei ole siin tõesti eestikeelne Vikipeedia, kus mõned lehed vedelevad vahel mitme toimetamismärkusega kümme aastat. Siis pole nimelt neid malle kasutusel ja toimetamise ressurss on niipalju madalam, et kümne aasta asemel peaksime rääkima väljavaatest mõnel lehel sadakond aastat toimetajakätt oodata. Seepärast võiks olla ka ekstra ettevaatlik, et mitte tööd juurde tekitada. ::Seni on selgelt olnud prioriteet ronida rahvusvahelises arvestuses (ehk mida rohkem tsitaadilehekülgi, seda parem). See toob aga kaasa selle, et toimetamisvajadus kasvab samuti rekordkiirusel ja tegelikult peaks mingi hetk uute lehekülgede loomises pausi pidama ja vahelduseks tegelema olemasolevate järgiaitamisega. Muidu läheb sebu Vikipeediaks kätte ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 22:12 (EET) :::Siin ei ole toimetamismalle, vaid peitkategooriad - täiendamist vajavate, pilte või definitsioone ootavate ja viitamisprobleemidega lehtede kohta. Asjaga tegeldakse. Vana mees ei ole ometi kiirrong. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 3. jaanuar 2022, kell 00:34 (EET) :Mõnes mõttes jah, mõnes mõttes ei. Esiteks: mis on kasutusnäide, mis teema sisuline kasutus, on isiklik hinnang. Praktika näitab, et seda mõistetakse väga erinevalt. Teiseks: aga miks, muide, ei tohi Vikitsitaatides olla kasutusnäited? Näited selle kohta, kuidas mingit terminit või mõistet kasutatud on, mille metafoor ta keelekõnelejate jaoks on, millega teda kõrvutatakse, ütlevad ta kohta rohkem kui ükski definitsioon suudaks. Tähendus ongi ju kasutus. Kui näiteid on piisav kogus, hakkavad ilmnema eri tähendused, diakroonilised muutused ja palju muudki. Samas ei ole eesti Tsitaatides kuskil sellist reeglit, et kasutusnäiteid olla ei tohi (ja kuidas seda üldse rakendada saabki, vt punkt 1?) ning inglise reeglid meil automaatselt ei kehti. Kolmandaks: jutt kasutust kajastavate tsitaatide kogumisest Vikisõnastikku on, vabandust, jama. Ei ole keegi siiani ilmutanud kalduvust koguda ühtegi keeleversiooni kasutusnäiteid rohkem kui paar (erandiks inglise vikis ladina ja vanakreeka sõnad, kuna sisu kopeeritakse vanadest sõnastikest ja nois oli kombeks esitada suhteliselt väikese klassikakorpuse peaaegu lausaline läbilõige), eesti omas pole seda praktiliselt üldse tehtud ning enamikus vikisõnastikes on viitamine allpool igasugust arvestust. Seega ei ole seal tegelikust kasutusest võimalik ülevaadet saada. Muid projekte (osalt) autoriõigusega kaitstud materjali kogumiseks meil ei ole. :Niisiis: ehkki mingil määral saab "kasutusnäiteid" "sisulistest" tsitaatidest eristada, st on tuumjuhtumid, mis langevad selgelt ühte või teise, jääb suur osa materjali siiski kuhugi kahe piirimaile. Samas ei ole selliseks sikkude ja lammaste lahutamiseks tegelikult väga head ratsionaalset põhjendust ega ka formaalset alust. Kogu protseduuri saab läbi viia ainult kellegi isikliku maitse ilmeksimatuks kuulutamise teel ja siis ei kajasta tulemus midagi muud. Ei tundu väga praktiline ettevõtmine. :Minu isiklik nägemus on olnud, et kui me kasvatame kiirelt mõistebaasi mingi tingliku piirini (hinnanguliselt võiks selleks võtta 10 000, aga põhimõtteliselt on see käes juba praegu), selituvad selle käigus mõistete eritlemise metoodika ja vajalik kategooriasüsteem, kujuneb ülevaade allikatest ja struktuuridest. Mulle tundub, et nii on enam-vähem läinud. Nüüd, kui on natuke juba visandatud nädala artiklite ja piltide süsteemi, mis võiks esilehele uues kujunduses minna, tuleb neist alustada artiklite läbitöötamist. Tulemuseks võiks olla nende laienemine pigem süvitsi, nii et ideaalis oleks artiklis tuumik enam-vähem üheselt "teemakesksetest" tsitaatidest ja selle ümber pilv vähem üheselt "õigustatud" materjali, mis laiendab tuumiku konteksti. Samuti peaks peidetud kategooriate abil saama viia enamiku artikleist vastavusse formaalsete kriteeriumitega (definitsioon, pildid, viitamine, ülesehitus). :Isiklikult häirib mind kõige rohkem hoopis viitamata või viletsalt viidatud sisu. Samas tahaks ma seda võimaluse korral parandada või asendada, mitte tuimalt välja visata. Ja see võtab aega. Teine probleem on isiku- ja teoseartiklitega, kus kiire töö käigus on materjali jäänud liiga suur kogus ootama laialijaotamist. Nüüd saab selle ära teha. Eks artiklite laiendamise ja tihendamise käigus näeb, milliste uute raskustega me kokku puutume - rangelt võttes on võimalused ühe teema kohta eestikeelsest kirjandusest asjakohaseid tsitaate leida suhteliselt piiratud, kuna selle jaoks see projekt siin ongi, enamiku teiste kvaliteet on talumatult vilets. Tuleb lihtsalt edasi töötada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:07 (EET) ==Järjekordne administraatorihääletus== 29. detsembril lõpevad [[User:Ehitaja|Ehitaja]] adminnivolitused. Kutsun üles tema jätkamise poolt hääletama. Hääletuse lõpptähtaeg on südaöö vastu 27. detsembrit. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:14 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:36 (EET) == 9000 artiklit == 9000. artikkel oli [[Herta Müller‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:09 (EET) :9100 - [[Undinė Radzevičiūtė‎]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 24. jaanuar 2022, kell 00:59 (EET) :9200 - [[Carolina Pihelgas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 21:59 (EET) :9300 - [[Gabriela Mistral]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:50 (EEST) :9400 - [[Enheduanna]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 04:56 (EEST) :9500 - [[Bertha von Suttner]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 15:38 (EEST) :9600 - [[Florence Nightingale]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. mai 2022, kell 00:35 (EEST) :9700 - [[Alice Munro]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 17:26 (EEST) :9800 - [[Nelly Sachs‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2022, kell 00:29 (EEST) == [[Julia Reda]] == Hi! Coult you move the page to [[Felix Reda]]? The person changed their gender. [[Kasutaja:Wikisaurus|Wikisaurus]] ([[Kasutaja arutelu:Wikisaurus|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 17:36 (EET) == Värskendatud logo == Kuna senine logo on tehtud ammu, tegijat kätte ei saa, šrift on teadmata, svg-faili ei ole ega saa olemasoleva põhjal valmistada, tekitas Toomas Loide uue logoversiooni. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:EE_Vikitsitaadid_logo.svg Väike png ka: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vikitsitaadid_150x150.png Pole selge, kas - kuna meil hetkel liidese administraatorit ei ole - me saame selle vahetuse ise ära teha. On siin kedagi, kes aidata saab? :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:44 (EET) : Seda ei saa ka liidese admin muuta. Logo muutmine käib MediaWiki konfi failis. Konfi muutmiseks tuleb teha Phabricatorisse task. Võtke heaks: [[phab:T302683]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 21:02 (EET) ::Aitüma. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 22:22 (EET) ::Keegi kinnitas justkui fabrikaatoris, et teeb, nüüd siis mitu päeva juba fabritseerib. Ei tea, kuidas saab ühe pildi väljavahetamine nii vaevarikas olla, aga ju vaeseke rügab hommikust õhtuni, higipull otsa ees. Peaasi, et sõda enne läbi ei saa. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 16:17 (EET) :::It only took me a few minutes to upload the patch. But we need to make sure that there is a consensus by (at least no opposition from) the local community, and that requires the passage of time. As simple as this. Let's behave like professionals, please. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 10:40 (EET) ::::There are professional Wikipedians?! Then where the heck is my paycheck for 17 years? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:54 (EET) :::::Seems you have difficulty understanding the word "like". [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:59 (EET) ::::::No liking whatsoever. This ain't no Facebook. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 03:12 (EET) == 10 000 sisulehekülge == [[Pilt:Vikitsitaadid 10 000.svg|150px|right]] Valminud on erilogo, mida kasutada 10 000 sisulehekülje täitumisel. Kuna nad seal kaugemal tahaksid näha natuke arutelu, siis seega olge head ning avaldage on poolehoidu (või vastumeelsust logo vahetamisele). Väljavahetatud logo näeks ise välja [https://logo-test.toolforge.org/test?wiki=et.wikiquote.org&logo=File:Vikitsitaadid%2010%20000.svg&useskin=vector nii] (kui midagi ei meeldi, siis jõuab veel kohendada). Mõni küsimus ka lisaks: * prognoositav 10 000 lehekülje täitumise kuupäev võiks olla? * logo jääks üles nt täpselt kuuks ajaks? : [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:10 (EEST) qge4pjx00xmucfkulehpbuuij3yo7wn 88072 88059 2022-07-24T21:44:30Z Pseudacorus 2604 /* 10 000 sisulehekülge */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ <div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele [[Vikitsitaadid:Teated|Teated]].<br />Teemad, mis pole olnud viimase kahe kuu jooksul aktiivsed, teisaldatakse arhiividesse. </div></div> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; "> [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Vikitsitaadid:Üldine_arutelu/Arhiiv|<span style="color:white;">Arhiiv</span>]] • [[Vikitsitaadid:Teated|<span style="color:white;">Teated</span>]] • [[Vikitsitaadid:Hääletused|<span style="color:white;">Hääletused</span>]] • [{{fullurl:{{ns:4}}:Üldine arutelu|action=edit&section=new&preloadtitle=Kirjuta&nbsp;siia&nbsp;uue&nbsp;teema&nbsp;pealkiri}} <span style="color:white;">Alusta uut teemat] • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 1|<span style="color:white;">Arhiiv 1</span>]]''' (2006–2019) • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 2|<span style="color:white;">Arhiiv 2</span>]]''' (2020–2022)</span></div> </div> {{Sisukord paremale}} ==2900 artiklit== 2900. artikkel on [[Triinu Meres]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:04 (EET) == 3000 artiklit == 3000. artikkel on [[Virginia Woolf]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 21:08 (EET) :3100. artikkel on [[Simone de Beauvoir]]. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 23:03 (EET) :3200. artikkel on [[Mari Tarand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. jaanuar 2021, kell 22:42 (EET) :3300. artikkel on [[Ernestine Rose]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 00:02 (EET) :3400. artikkel on [[Anne Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. jaanuar 2021, kell 00:14 (EET) :3500 [[Olga Tokarczuk]], 3600 [[Angela Davis]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. jaanuar 2021, kell 02:06 (EET) :3700 [[Ilse Lehiste]], 3800 [[Muriel Spark]], 3900 [[Laura Ingalls Wilder]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 01:56 (EET) == 4000 artiklit == 4000. artikkel on [[Toni Morrison]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 22:18 (EET) :4100. artikkel on [[Ilona Laaman]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. veebruar 2021, kell 09:20 (EET) :4200. artikkel on [[Helen Fielding]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4300. artikkel on [[Dagmar Normet]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4400. artikkel on [[Salme Reek]]. :4500. artikkel on [[Liisi Ojamaa]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. veebruar 2021, kell 23:54 (EET) :4600. artikkel on [[Ljudmila Ulitskaja]]. :4700. artikkel on [[Helena Tulve]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. veebruar 2021, kell 15:19 (EET) :4800. artikkel on [[Lesja Ukrajinka]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 00:22 (EET) :4900. artikkel on [[Ene-Reet Soovik]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 02:00 (EET) == ETISe mall == Kas keegi oskab ja viitsib ETISe malli tööle panna? Mõni ikka vahel üritab seda kasutada, ähk lähäb taris. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 12:47 (EET) == 5000 artiklit == 5000. artikkel on [[Elinor Ostrom]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 02:49 (EET) :5100. artikkel on [[Astrid Reinla]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 23:49 (EET) :5200. artikkel on [[Robin Hobb]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2021, kell 14:24 (EET) :5300. artikkel on [[Lynn Margulis]]. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. märts 2021, kell 09:02 (EET) :5400. artikkel on [[Elizabeth Barrett Browning]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2021, kell 15:59 (EET) Kui täpselt muidu seda ümmarguste numbrite täitumist jälgitakse? Nt minu meelest oli täna 5600. artikkel [[Tuum]]. Enne seda loodi "[[Kirjeldus‎]]" ning enne seda "[[Epi Tohvri‎]]". Samas oli just Tohvri artikkel nähtavasti mõeldud ümmarguse artiklina. Märkusena: [[Eri:Arvandmestik|hetkel näitab]] süsteem 5611 sisulehekülge ning kui minna [[:Eri:Uued_leheküljed|uute lehekülgede]] seas tagasi vastav arv kohti, siis jõuab artiklini "Tuum". [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 09:08 (EET) :Nii täpselt kui saab, aga vahel näitab loendur küll aiateibaid. Ma olen korduvalt näinud, kuidas andmeleht ütleb 99, teen ühe lehe veel ja too näitab ikka 99. Mõnikord on muid segadusi ka, kui rohkem kui üks inimene tegutseb või on mingid brauseriläägid (sirvikuvenimused on kerged tekkima, kui korraga on lahti mitukümmend artiklit ning hakkad kõiki järjest salvestama) või ümbersuunamiste artikliks tegemist arvesse ei võeti. Kustutamine kerib ka numbreid tagasi. Enamasti üritame ikka nii hoolikalt loendada, kui annab. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:32 (EET) 5500. artikkel oli [[Sigrid Undset]], 5600. [[Epi Tohvri]], 5700. [[Christa Wolf]]. Nüüd saab tagasi lugedes jälle mingi muu asja vist, sest midagi kustutati vms. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:35 (EET) :5800. artikkel on [[Louise Labé]], 5900. [[Vera Poska-Grünthal]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. märts 2021, kell 02:47 (EET) == Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kuna lähiajal Pseudacoruse administaatus lõpeb, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab nädal aega, 16. märtsi südaööni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 00:03 (EET) :Olen valmis jätkama. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:37 (EET) *{{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) *{{poolt}} (kuigi võiks juba ükskord selle adminstaatuse püsivaks saada; pidevad hääletamised on pehmelt öeldes arusaamatu väiksemate projektide kiusamine) [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:38 (EET) :Igati poolt, aga meie arvamus selles konkreetses nüansis pakub neile, kes neid asju otsustavad, palju vähem huvi kui meie arvame, et see neid huvitada võiks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:47 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 12:36 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 00:32 (EET) Kokkuvõte: 4 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Lähen otsin selle koha üles, kus kobisema pidi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:13 (EET) == policy == Hääletan selle poolt, et adminnide õigused kehtiksid tähtajatult. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 10:13 (EET) :"Neil seal" (tolles inglise viki nurgakeses, kus seda asja aetakse) on reeglid niisugused, et sisuliselt on neil õigus anda ükskõik kui pikki tähtaegu ükskõik mille alusel, meie hääletused ei ole neile kuidagi siduvad ja nad ei ole kohustatud midagi kuidagi põhjendama, st täielik voli ja null vastutust. Seega määrab reaalsed reeglid praktika ning praktika on selline, et üldjuhul antakse 3, 6, 9, 12 kuud selles järjestuses... kui kellelegi parasjagu midagi muud pähe ei tule. (Ja praktika näitab, et ka niisuguse asjakorralduse kritiseerimine on rangelt keelatud, "või muidu".) Nii et me võime siin igasuguseid hääletusi omatahtsi teha, ent sisulise efekti mõttes võiksime siin ka USA presidenti valida, tagajärjekus oleks umbes sama. Ma oleks kah tähtajatuse poolt, aga... --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 15:57 (EET) == Poliitika == Ma olen päris pikka aega kaalunud Eesti erakondade kohta lehtede tegemist ja kogu aeg leidnud, et ehk ei ole hea mõte. Isegi isikute alla ei ole tahtnud erakondade teemalisi tsitaate väga panna. Ja Eesti parteipoliitikute lehed mulle iseenesest ka ei meeldi, ehkki neid on juba tasapisi tekkinud, ei ole palju parata. See on mitte hambapastatuubi või Pandora laeka avamine, pigem on tegu prügikastiga, kus toksilised jäätmed on olmejäätmetega segi - liiga suur on šanss, et ühel hetkel avastavad võimalused mingid parteivõitlejad ja hakkavad siin omavahelist sõda pidama ning kõike parteilise tekstipildujaga üle laskma nagu pärast kaheksanda õllekasti väljatoomist assenisaatorite suvepäevadel. Jube kerge on leida iga erakonna kohta 60 000 tähemärki sarkasmi ja teine 60 000 panegüürikat. Poliitikat tervikuna vältida ei saa ja ma ei arvagi, et peaks, praktiliselt iga asi on kellegi jaoks poliitika, kuid mulle isiklikult tundub, et võiks proovida hoida maas mingid jooned parteilise päevapoliitika vastu, millele saaks vajaduse korral osutada, kui peaks tekkima mingi kahtlane invasioon või infektsioon. Tõhusaid reegleid on väga raske formuleerida ning ma ei tea, et meil oleks võimalik teistest vikidest häid eeskujusid leida (inglis on kindlasti negatiivne eeskuju), ent näiteks olemasolevate erakondade välistamine võiks ehk olla üks reegel. Ivo nüüd ühe tegi ja ma ei tea, kas ta võimalikud pikaajalised tagajärjed või probleemid läbi mõtles. Võib-olla on mingeid häid vastuväiteid, mis mulle pähe ei tulnud. Arvamusi? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 16:08 (EET) :Ma just vastupidi leian, et selle vältimine on täiesti tarbetu ja hoiab hoopis projekti arengut tagasi. Selle analoogia oleks see, kui me keelaks Vikipeedias artiklid tegevpoliitikutest, sest "nad ju niikuinii tulevad muidu surkima" [ja tulevad tõesti, aga mis meil sellest -- paneme aga neile vastu näppe, kui liiga ülbeks muutuvad]. See materjal on pealegi just selline asi, mida on vahel vaja taga otsida (igasugu hanerasva soovitusi jms). Mida keegi 19. sajandi kirjamees millegist arvas on valdaval enamusel juhtudest märkimisväärselt vähem huvipakkuv. Pealegi on meil siin administraatorid olemas ja blokeerimine ei ole nüüd küll midagi keerulist. Vikipeedia on ikka märkimisväärselt enam külastatav ja muudatav. Ei tea kuidas ja kust peaks siia järku suuremad hordid saabuma. :Küll on mulle siin kohati silma jäänud selliseid tsitaate, mille pigem välja praagiks. Eks teost lugedes võib see [äkki] jah olla väga vinge koht, kuid eraldivõetuna jääb asi arusaamatuks [ehk mida sellega öelda tahetakse või miks see just sellise teema alla paigutati, kus vastavat mõistet on mainitud ainult möödaminnes, või mõlemat]. Seega sellist Vikitsitaatide lehekülgede sisupoliitikat võiks arendada küll. Oleks vast aeg paika panna mingit printsiibid, et mille alusel mingeid tsitaate välja visata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 17:21 (EET) == 6000 artiklit == Nüüd sai 6000 täis artikliga [[Marguerite Duras]]. Järgmiste keeleversioonideni üldarvestuses on umbes tuhatkond artiklit (ukraina 6908, prantsus 7036), heebrea on jupp maad tagapool (5385). Sestap on esialgne plaan võtta vahepeal aeg maha ja tegelda kvaliteediga: viitamine, definitsioonid, pildid, artiklisisene liigendus, märksõnastamine ja olemaolevate lühiartiklite pikendamine. Küllap selle käigus täituvad ka mingid lüngad ja numbrid kasvavad, ent mitte sugugi nii kiirelt kui viimasel ajal. Kui korrastustöödega kuhugimaale jõuame ja tahtmist jätkub, küll siis saab jälle kvantiteedi üles võtta, esikümnesse jõudmine pole iseenesest mingi probleem. Aga eks näe, mis sest kavast välja tuleb. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 18:09 (EEST) :6100 - [[Katja Kettu]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. aprill 2021, kell 18:24 (EEST) :6200 - [[Karen Blixen]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. aprill 2021, kell 00:40 (EEST) :6300 - [[Éva Janikovszky]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 00:58 (EEST) :6400 - [[Rachel Carson]] :6500 [[Sviatlana Aliaksijevič]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. mai 2021, kell 01:42 (EEST) :6600 - [[Ruth Benedict]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. juuni 2021, kell 02:10 (EEST) :6700 - [[Marguerite Yourcenar]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 00:16 (EEST) :6800 [[Pearl S. Buck]], 6900 [[Viiu Härm]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:45 (EEST) == Geopoliitilised nihked Vikiuniversumis == Veider, varem on Sealt Ülevalt meile ikka kogu õnnistus inglise keeles saabunud, aga nüüd on ilmselt kuskil mingeid mõjusfääre ümber jagatud: [[Vikitsitaadid:Teated#Универсальный Кодекс Поведения]]. Positiivne on, et hiina keeles ei ole. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. aprill 2021, kell 22:05 (EEST) == Malli tahaks == Inglise vikis on leiutatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wikitext#Retaining_newlines_and_spaces viis, kuidas poem-sildi abil panna kenasti kõrvuti teksti algupärand ja tõlge]. Tahaks ka, aga selleks on vaja Clear-malli. Proovisin toda eesti vikist kopeerida, ei paista töötavat. Äkki keegi oskab paremini. <poem lang="fr" style="float:left;">Frère Jacques, frère Jacques, Dormez-vous? Dormez-vous? Sonnez les matines! Sonnez les matines! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> <poem style="margin-left:2em; float:left;">Are you sleeping? Are you sleeping? Brother John, Brother John, Morning bells are ringing! Morning bells are ringing! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> {{Clear}} :Ühtlasi: kas meil on mingi silt, millega saab tähti vasak-paremteljel peegelpildis näidata? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. mai 2021, kell 11:37 (EEST) ::Veel üks ühtlasi: kas saaks selle poem-sildi ka artiklitegemise juures olevate tööriistade juurde panna? Seda läheb siin sageli tarvis, võiks olla käepärast. Aitäh. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 16. mai 2021, kell 14:46 (EEST) :{{ae|Kaniivel}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 09:32 (EEST) :: Lisasin poem-sildi redigeerimise kasti. :: Tundub, et Ehitaja küsitu juba töötab, või ma eksin? Malli loomisel võib minna aega tunde või isegi päevi, kuni muutus vikis aktiivseks läheb, sest vana kood on veel puhvris. :: Kas selle tähtede peegelpildis näitamise kohta on mõnd näidet tuua? :: [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 12:35 (EEST) ::: Minu meelest see Clear siis ei töötanud, kui ma küsisin, aga ma hetkel ei viitsi ka kaevata. Kui praegu töötab, on hästi. Peegelpildis tähtede kohta: kui Karupoeg Puhh luuletas "Mäletan, siin oli mesi,/ hoidsin teda salakesi/purgi peale kirjutatud oli: MESI", siis viimases sõnas MESI oli S peegelpildis. Ma ei tea, kuidas nad nõukogude trükitehnikas sellega hakkama said, küllap vaevaliselt. Aga teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes võiks meie ka saada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:43 (EEST) :::: ME<span style="{{PeeglisH}}">S</span>I. :::: Nii saab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 22:42 (EEST) ::::: Vinge, aitäh. Ei tea, kas oleks mõtet see ka toimetuskasti alla lisad või on liiga eksootiline? Jube harva läheb vaja, aga siis ei tule jälle niikuinii meelde. Kuhugi juhendisse peaks küll lisama. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:08 (EEST) :::::: Juhend: [[Mall:PeeglisH]]. Süntaks on pikk ja lohisev ja seepärast ma teda toimetuskasti alla pigem ei paneks. Põhimõtteliselt on see nagu HTML-i lisamine tekstile. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 11. august 2021, kell 22:11 (EEST) == Kas tsitaadid või maailma kõigi tõeste väidete kogum? == Mul on nüüd juba paar korda ([[Arutelu:Arnold_Rüütel|siin]] ja [[Arutelu:Arnold_Matteus|siin]]) olnud probleem, et läheb vaidluseks, kas Postimehes avaldatud tsitaat on Vikitsitaatide vääriline. Lahendaks selle küsimuse äkki ära ja otsustaks, kas on või pole. Tundub, et on ka mõningane segadus küsimusega, et kas tsiteerimine on teadus või kunst. Juhin tähelepanu, et tsitaat on väljavõte tervikust ja seega alati esitab tervikut tsiteerija/lugeja piiratud perspektiivist. Alati võib küsida, kas peaks olema tsitaadi osa ka eelmine lause või järgmine lause, kui on tegu suulise kõne tsiteerimisega, siis on küsimus veel segasem, nt kas peavad olema sisse arvatud kõik mõminad, parandused, ümbersõnastused -- kus üldse lause algab või lõppeb. Üldiselt tsiteeritakse igasugu inimesi, et anda edasi mingit olulist mõtet, mida see inimene on lugeja/kuulaja arvates väljendanud. Pikemate tsitaatide puhul kasutatakse mõtte väljatoomiseks väljajätteid ehk ellipsist, mõned tsitaadid on refereeringu ja sõna-sõnalise tsitaadi vahepealsed, nt juhul, kui samast ütlusest on säilinud eri mälestusi või eri tsiteeringuid jmt. Lõpuks võib alati tsitaadis räägitu autor või mõni ekspert ütelda, et lugeja sai valesti aru ja tsiteerib valesti, aga kui järgitakse tsiteerimisel elementaarseid reegleid, st ei lisata sinna midagi täiesti uut või lõigata lauset enne lõppjäreldust ilma põhjuseta ära -- siis üldiselt on tsiteerimine oma olemuselt minu meelest küllalt subjektiivne tegevus ja isegi teatud mõttes ekslikud tsitaadid on tsitaadid (ajaloos on nende kohta näiteid küllaga, mh on ekslikud tsitaadid/refereeringud samuti Vikitsitaatide osa). Ehk minu küsimus -- kui tsitaat on tsitaadina või isikule omistatud ütlusena juba leidnud avaldamist nt Postimehes vm toimetusega allikas, minu pärast kasvõi Objektiivis, siis kas on mingit alust selle äratoomist Vikitsitaatides kuidagi muul moel piirata, kui et tuua tsitaat ära, allikat viidata ja kui kellegi arvates on olemas täielikum tsitaat, siis pakkuda see sinna kontekstiks kõrvale? Sest muidu jääb mulje, et Vikitsitaadid tahaks olla kõigi maailmas esinevate tõeste väidete kogum, kust kõik kellegi meelest kahtlased tsitaadid eemaldatakse -- kui me isegi Eesti suurimas päevalehes avaldatut piisavalt usaldusväärseks tsitaadi allikaks ei pea, siis mida üldse? Kunagi varem tõin juba selle näite -- kas hakkame Kanti kategoorilise imperatiivi kolme sõnastust ka omavahel klapitama ja omalt poolt ära otsustama, milline neist lõpuks ikkagi õige on ja tõmbame ülejäänud maha -- või sõnastame kolme peale kokku õige versiooni? --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 15:09 (EEST) :Nagu oodata võis, läks kohe esimeses lauses demagoogiaks kätte ära, kuna kontekst lükati joonelt vaiba alla, et jutt parem välja näeks. Veel kord: ajalehe kirjade rubriigis avaldatu tõelevastavust ei kontrolli ükski toimetus, Eestis kohe kindlasti mitte, seega lasub kogu tõenduskoormus kirja autoril. Kui see ei ole keegi avalikkuses tuntud isik, võib tema lugejakirjas kellelegi omistatud tsitaat olla õige või mitte olla, sisuliselt on selle tõesus garanteeritud sama palju kui veebifoorumite või kommentaariumite kirjutistes. Ajalehtedest teeb aktsepteeritava faktiallika asjaolu, et nende sisu on toimetuse poolt kontrollitud ja kureeritud ning toimetus vastutav selle eest oma renomeega; ajalehti, mis sellise protsessiga kvaliteeti ei taga, on eri vikides ka ebausaldusväärseks kvalifitseeritud. Seegi garantii kehtib aga üksnes sellele osale ajalehe sisust, mille eest toimetus otseselt vastutab, mitte sisuosadele, mille koostab keegi kolmas ning mis avaldatakse üldjoontes muutmata kujul nagu arvamuslood, reklaamid ja lugejakirjad. Reklaame Vikipeedias üldjuhul usaldusväärseks allikaks ei peeta, välja arvatud reklaami enda kohta, ning arvamuslood kõlbavad üksnes tõestuseks, et X midagi ütles või arvas, mis võib iseenesest olla oluline, kui autor on tähelepanuväärne. Lugejakirjad on sisuliselt arvamusrubriigi väikevend ning kui lugejal pole renomeed, mis tema väiteid kuidagi garanteeriks (kui Tarmo Soomere väidab midagi lugejakirjas, on see teise kaaluga kui arvamus, mida avaldab Ants Kägu Kükametsast), ning ei ole ka mingit viidet peale "X ütles kunagi mulle", siis seda ei saa isegi mitte kuidagi kontrollida. Teesklus, justkui oleks iga Postimehes avaldatud fraas ühtviisi püha tõe allikas, on puhas jura. Kogu ülejäänud heietus näitab lihtsalt, et heietaja ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe on tsiteerimisel ja folklooril. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:40 (EEST) == 7000 artiklit == Täna sai 7000. artikliks [[Wisława Szymborska]]. Veel sadakond ja oleme esikümnes, möödudes ukrainlastest. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:10 (EEST) :7100, [[George Sand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. september 2021, kell 23:13 (EEST) :Eile, muide, liikusime artiklite arvult mööda ukraina Vikitsitaatidest ja jõudsime keeleversioonide seas 10. kohale. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 4. september 2021, kell 16:02 (EEST) :7200, [[Margaret Mead]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2021, kell 01:23 (EEST) :7300, [[Alma Ostra-Oinas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2021, kell 23:55 (EEST) :7400, [[Els Oksaar]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2021, kell 01:16 (EEST) :7500, [[Grazia Deledda]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. september 2021, kell 19:50 (EEST) :7600, [[Leïla Slimani]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 19:49 (EEST) :7700, [[Māra Svīre]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 01:59 (EEST) ::Ja muide, artiklite arvult oleme 8. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 23:58 (EEST) :7800, [[Helmi Neggo]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 18:23 (EEST) :7900, [[Fanny de Sivers‎]]. Ühtlasi, tänasest artiklite arvult 7. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 00:14 (EEST) == Järjekordne hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kevad tõi [[rändlinnud]] [[Egiptus|Egiptimaalt]], nood omakorda hirmsa ja palava [[Suvi (Luts)|suve]], nüüd on käes [[sügis]]t ettevalmistavad [[vihm]]ad, [[seen]]e- ja [[kool]]iaeg ning [[jõulud]]ki pole enam kaugel. Taas on aastaring, karm ja halastamatu nagu taline [[unnapüük]], veeretanud meie kaela selle aja, mil toimub hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks. {{ping|Kaniivel}} {{ping|WikedKentaur}} {{ping|Kruusamägi}} {{ping|Sillerkiil}} - astuge ligi, astuge ligi, ärge häbenege! Iga hääl võidab, võidab ka Projekt. (No ei ole meil seda permanentsi, mis parata, tuleb muudkui aga otsast jatkata.) Hääletus kestab 13. septembril kella 00.30ni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2), sest ma olen unine ja ei viitsi arvutada, kui pikk on nädal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) :Võin edesi administreerida, kui austatud kolleegid nõus on. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:31 (EEST) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:44 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. september 2021, kell 07:26 (EEST) * Ma olen {{poolt}}. Aga hääletuse tingimused võtavad pisut kukalt kratsima. Eesti vööndiaeg on praegu EEST (UTC+03:00), peale kellakeeramist (mis toimub oktoobri viimase laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00) on EET (UTC+02:00). Kui nüüd kohaliku aja järgi 13. septembril kell 01:29 hääletaks hulk kasutajaid vastu, siis oleksime kohe protseduurilise probleemi ees: kas hääled loevad või ei ole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:58 (EEST) :No vaatame tol hommikul, kas oled need vastuhääled kokku saanud või ei. Ega hääletuse lõpu määratlemine "nädala pärast" ei oleks palju parem olnud, kindlasti oleks keegi tulnud lagedale teadega, et eri kalendrites on eri pikkusega nädalad vms. Kui vikipedistid milleski üldse head on, siis tähenärimises. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 22:30 (EEST) ::Nii, nüüd on küll kõik tähtajad möödas. Ei tulnud protseduurilisi probleeme ega post-C-duurilisi postbleeme. Seis on 4:0, lähen ja kobisen. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. september 2021, kell 00:21 (EEST) == Linkimise eelvaade == Viimasel ajal on artiklilehtede toimetamise käigus linkimisse tekkinud eelvaade, mis pakub hunniku sodi, laiutab ees ega lase normaalselt tööd teha. Otsisin eelistustest, aga ei leidnud - kas seda saab kuidagi välja lülitada? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 17:16 (EEST) : Proovisin ja uurisin, kuid midagi välja ei uurinud. Mul ei õnnestunud sellist olukorda saavutada, millest kõneled. Kas pead silmas seda, et kui lingi peale lähed kursoriga, siis näitab pisikeses modalis lingi all oleva artkli eelvaadet? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 21:58 (EEST) :: Ma pean silmas seda, et kui võtta tekstirežiimis toimetades sõna blokki ja klõpsida lingilisamisnuppu, siis näidatakse pärast mõningast mõtlemist pikka rivi linke, enamjaolt asjassepuutumatuid, koos vist artiklist võetud esimese pildi ja WD määratlusega. Varem oli vaid rivi linke, mis tekkis märksa rutem, nii et kui oli kiiresti vaja lisada palju linke, sai klõpsida hiirega sõnal, nupul, hüpata TABiga alumisse lahtrisse ja lüüa Enter - kõik. Praegu valitakse TABi peale mingi suvaline mõttetu artikkel pikast nimekirjast ning kogu protsess on vähemalt kaks korda aeganõudvam. Kasutajamugavuse nimel on tehtud mõttetu eelvaade kohta, kus see tõstab tublisti kasutajaebamugavust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 20. oktoober 2021, kell 21:30 (EEST) ::: Nüüd saan aru, mida silmas pead. Ma ise pole seda nuppu varem kasutanud. Seda ei saa tõesti eelistustest välja lülitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. november 2021, kell 23:50 (EET) == 8000 artiklit == 8000. artikkel: [[Emily Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. november 2021, kell 21:56 (EET) :8100: [[Mary Douglas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. november 2021, kell 22:50 (EET) :8200: [[Anna Seghers]]; 8300: [[Lucy Worsley]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. november 2021, kell 23:37 (EET) :8400: [[Ngaio Marsh]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 21. november 2021, kell 21:33 (EET) :8500: [[Selma Lagerlöf‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. november 2021, kell 15:26 (EET) :8600: [[Lea Tormis]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. detsember 2021, kell 17:46 (EET) :8700: [[Ester Mägi]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 26. detsember 2021, kell 14:44 (EET) :8800: [[Sofi Oksanen]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. detsember 2021, kell 17:38 (EET) :8900: [[Narine Abgarjan]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 20:49 (EET) == Teemaartiklid == Ma kordan üht tähelepanekut, mille tegin eespool ka seoses soomlase varasema kaastööga. Nimelt, kas teemaartiklis ei peaks siiski olema tsitaadid vastava teema kohta? Vähemasti algsetest teemaartiklitest, mis siin olid, ja näiteks inglise viki omadest jäi mulle mulje, et nii võiks olla. Samas praegune tsitaadivalik artiklites nagu [[Jokker]] või [[Lööve]] meenutab rohkem sõna kasutusnäiteid. Seal on üks tsitaat, mis on selles sisalduvate sõnade alusel kopeeritud kuude uude artiklisse. Kasutusnäidetena võiks need sobida paremini Vikisõnastikku (lühemal kujul küll). Inglise vikist ma otsest juhtnööri selle kohta praegu ei leidnud, aga lehel [[:en:Wikiquote:Theme pages]] on märgitud, et tsitaatide valikul võiks tähelepanu pöörata sellele, kas tsitaadi põhiteema on ühtlasi artikli teema või kas artikli teemat mainitakse tsitaadis vaid möödaminnes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. november 2021, kell 15:52 (EET) :Ühest küljest võib nõus olla, teisest küljest: mis on olemas, seda saab parandada ja täiendada, ja mida pole, seda paraku üldse ei saa parandada ega täiendada. See siin ei ole Vikipeedia, kus leht vedeleb mitme toimetamismärkusega kümme aastat ja midagi ei juhtu. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 23. november 2021, kell 21:22 (EET) ::Ka mind häirib, et kohati on ülespandud tsitaadid pigem sõna kasutusnäited, sest asjast endast ei räägi nad vähematki. Olemasolevat asja saab jah parandada ja täiendada, aga kui on juba ette teada, et lisatu vajab hiljem väljatoimetamist, siis näiks mõistlik seda topelttööd vältida ja asju mitte lisada kohadesse, kuhu nad hästi sobida ei taha. ::See ei ole siin tõesti eestikeelne Vikipeedia, kus mõned lehed vedelevad vahel mitme toimetamismärkusega kümme aastat. Siis pole nimelt neid malle kasutusel ja toimetamise ressurss on niipalju madalam, et kümne aasta asemel peaksime rääkima väljavaatest mõnel lehel sadakond aastat toimetajakätt oodata. Seepärast võiks olla ka ekstra ettevaatlik, et mitte tööd juurde tekitada. ::Seni on selgelt olnud prioriteet ronida rahvusvahelises arvestuses (ehk mida rohkem tsitaadilehekülgi, seda parem). See toob aga kaasa selle, et toimetamisvajadus kasvab samuti rekordkiirusel ja tegelikult peaks mingi hetk uute lehekülgede loomises pausi pidama ja vahelduseks tegelema olemasolevate järgiaitamisega. Muidu läheb sebu Vikipeediaks kätte ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 22:12 (EET) :::Siin ei ole toimetamismalle, vaid peitkategooriad - täiendamist vajavate, pilte või definitsioone ootavate ja viitamisprobleemidega lehtede kohta. Asjaga tegeldakse. Vana mees ei ole ometi kiirrong. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 3. jaanuar 2022, kell 00:34 (EET) :Mõnes mõttes jah, mõnes mõttes ei. Esiteks: mis on kasutusnäide, mis teema sisuline kasutus, on isiklik hinnang. Praktika näitab, et seda mõistetakse väga erinevalt. Teiseks: aga miks, muide, ei tohi Vikitsitaatides olla kasutusnäited? Näited selle kohta, kuidas mingit terminit või mõistet kasutatud on, mille metafoor ta keelekõnelejate jaoks on, millega teda kõrvutatakse, ütlevad ta kohta rohkem kui ükski definitsioon suudaks. Tähendus ongi ju kasutus. Kui näiteid on piisav kogus, hakkavad ilmnema eri tähendused, diakroonilised muutused ja palju muudki. Samas ei ole eesti Tsitaatides kuskil sellist reeglit, et kasutusnäiteid olla ei tohi (ja kuidas seda üldse rakendada saabki, vt punkt 1?) ning inglise reeglid meil automaatselt ei kehti. Kolmandaks: jutt kasutust kajastavate tsitaatide kogumisest Vikisõnastikku on, vabandust, jama. Ei ole keegi siiani ilmutanud kalduvust koguda ühtegi keeleversiooni kasutusnäiteid rohkem kui paar (erandiks inglise vikis ladina ja vanakreeka sõnad, kuna sisu kopeeritakse vanadest sõnastikest ja nois oli kombeks esitada suhteliselt väikese klassikakorpuse peaaegu lausaline läbilõige), eesti omas pole seda praktiliselt üldse tehtud ning enamikus vikisõnastikes on viitamine allpool igasugust arvestust. Seega ei ole seal tegelikust kasutusest võimalik ülevaadet saada. Muid projekte (osalt) autoriõigusega kaitstud materjali kogumiseks meil ei ole. :Niisiis: ehkki mingil määral saab "kasutusnäiteid" "sisulistest" tsitaatidest eristada, st on tuumjuhtumid, mis langevad selgelt ühte või teise, jääb suur osa materjali siiski kuhugi kahe piirimaile. Samas ei ole selliseks sikkude ja lammaste lahutamiseks tegelikult väga head ratsionaalset põhjendust ega ka formaalset alust. Kogu protseduuri saab läbi viia ainult kellegi isikliku maitse ilmeksimatuks kuulutamise teel ja siis ei kajasta tulemus midagi muud. Ei tundu väga praktiline ettevõtmine. :Minu isiklik nägemus on olnud, et kui me kasvatame kiirelt mõistebaasi mingi tingliku piirini (hinnanguliselt võiks selleks võtta 10 000, aga põhimõtteliselt on see käes juba praegu), selituvad selle käigus mõistete eritlemise metoodika ja vajalik kategooriasüsteem, kujuneb ülevaade allikatest ja struktuuridest. Mulle tundub, et nii on enam-vähem läinud. Nüüd, kui on natuke juba visandatud nädala artiklite ja piltide süsteemi, mis võiks esilehele uues kujunduses minna, tuleb neist alustada artiklite läbitöötamist. Tulemuseks võiks olla nende laienemine pigem süvitsi, nii et ideaalis oleks artiklis tuumik enam-vähem üheselt "teemakesksetest" tsitaatidest ja selle ümber pilv vähem üheselt "õigustatud" materjali, mis laiendab tuumiku konteksti. Samuti peaks peidetud kategooriate abil saama viia enamiku artikleist vastavusse formaalsete kriteeriumitega (definitsioon, pildid, viitamine, ülesehitus). :Isiklikult häirib mind kõige rohkem hoopis viitamata või viletsalt viidatud sisu. Samas tahaks ma seda võimaluse korral parandada või asendada, mitte tuimalt välja visata. Ja see võtab aega. Teine probleem on isiku- ja teoseartiklitega, kus kiire töö käigus on materjali jäänud liiga suur kogus ootama laialijaotamist. Nüüd saab selle ära teha. Eks artiklite laiendamise ja tihendamise käigus näeb, milliste uute raskustega me kokku puutume - rangelt võttes on võimalused ühe teema kohta eestikeelsest kirjandusest asjakohaseid tsitaate leida suhteliselt piiratud, kuna selle jaoks see projekt siin ongi, enamiku teiste kvaliteet on talumatult vilets. Tuleb lihtsalt edasi töötada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:07 (EET) ==Järjekordne administraatorihääletus== 29. detsembril lõpevad [[User:Ehitaja|Ehitaja]] adminnivolitused. Kutsun üles tema jätkamise poolt hääletama. Hääletuse lõpptähtaeg on südaöö vastu 27. detsembrit. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:14 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:36 (EET) == 9000 artiklit == 9000. artikkel oli [[Herta Müller‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:09 (EET) :9100 - [[Undinė Radzevičiūtė‎]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 24. jaanuar 2022, kell 00:59 (EET) :9200 - [[Carolina Pihelgas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 21:59 (EET) :9300 - [[Gabriela Mistral]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:50 (EEST) :9400 - [[Enheduanna]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 04:56 (EEST) :9500 - [[Bertha von Suttner]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 15:38 (EEST) :9600 - [[Florence Nightingale]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. mai 2022, kell 00:35 (EEST) :9700 - [[Alice Munro]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 17:26 (EEST) :9800 - [[Nelly Sachs‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2022, kell 00:29 (EEST) == [[Julia Reda]] == Hi! Coult you move the page to [[Felix Reda]]? The person changed their gender. [[Kasutaja:Wikisaurus|Wikisaurus]] ([[Kasutaja arutelu:Wikisaurus|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 17:36 (EET) == Värskendatud logo == Kuna senine logo on tehtud ammu, tegijat kätte ei saa, šrift on teadmata, svg-faili ei ole ega saa olemasoleva põhjal valmistada, tekitas Toomas Loide uue logoversiooni. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:EE_Vikitsitaadid_logo.svg Väike png ka: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vikitsitaadid_150x150.png Pole selge, kas - kuna meil hetkel liidese administraatorit ei ole - me saame selle vahetuse ise ära teha. On siin kedagi, kes aidata saab? :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:44 (EET) : Seda ei saa ka liidese admin muuta. Logo muutmine käib MediaWiki konfi failis. Konfi muutmiseks tuleb teha Phabricatorisse task. Võtke heaks: [[phab:T302683]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 21:02 (EET) ::Aitüma. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 22:22 (EET) ::Keegi kinnitas justkui fabrikaatoris, et teeb, nüüd siis mitu päeva juba fabritseerib. Ei tea, kuidas saab ühe pildi väljavahetamine nii vaevarikas olla, aga ju vaeseke rügab hommikust õhtuni, higipull otsa ees. Peaasi, et sõda enne läbi ei saa. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 16:17 (EET) :::It only took me a few minutes to upload the patch. But we need to make sure that there is a consensus by (at least no opposition from) the local community, and that requires the passage of time. As simple as this. Let's behave like professionals, please. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 10:40 (EET) ::::There are professional Wikipedians?! Then where the heck is my paycheck for 17 years? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:54 (EET) :::::Seems you have difficulty understanding the word "like". [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:59 (EET) ::::::No liking whatsoever. This ain't no Facebook. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 03:12 (EET) == 10 000 sisulehekülge == [[Pilt:Vikitsitaadid 10 000.svg|150px|right]] Valminud on erilogo, mida kasutada 10 000 sisulehekülje täitumisel. Kuna nad seal kaugemal tahaksid näha natuke arutelu, siis seega olge head ning avaldage on poolehoidu (või vastumeelsust logo vahetamisele). Väljavahetatud logo näeks ise välja [https://logo-test.toolforge.org/test?wiki=et.wikiquote.org&logo=File:Vikitsitaadid%2010%20000.svg&useskin=vector nii] (kui midagi ei meeldi, siis jõuab veel kohendada). Mõni küsimus ka lisaks: * prognoositav 10 000 lehekülje täitumise kuupäev võiks olla? * logo jääks üles nt täpselt kuuks ajaks? : [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:10 (EEST) ::Eks me vaikselt nokitseme mõne päevaga ära. Minu poolest võib see seal ka veidi pikemalt olla. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:44 (EEST) mm1ooc1c3phkcryzktdia7os4diwpi2 88074 88072 2022-07-24T21:48:19Z Kruusamägi 873 /* 10 000 sisulehekülge */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ <div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele [[Vikitsitaadid:Teated|Teated]].<br />Teemad, mis pole olnud viimase kahe kuu jooksul aktiivsed, teisaldatakse arhiividesse. </div></div> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; "> [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Vikitsitaadid:Üldine_arutelu/Arhiiv|<span style="color:white;">Arhiiv</span>]] • [[Vikitsitaadid:Teated|<span style="color:white;">Teated</span>]] • [[Vikitsitaadid:Hääletused|<span style="color:white;">Hääletused</span>]] • [{{fullurl:{{ns:4}}:Üldine arutelu|action=edit&section=new&preloadtitle=Kirjuta&nbsp;siia&nbsp;uue&nbsp;teema&nbsp;pealkiri}} <span style="color:white;">Alusta uut teemat] • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 1|<span style="color:white;">Arhiiv 1</span>]]''' (2006–2019) • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 2|<span style="color:white;">Arhiiv 2</span>]]''' (2020–2022)</span></div> </div> {{Sisukord paremale}} ==2900 artiklit== 2900. artikkel on [[Triinu Meres]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:04 (EET) == 3000 artiklit == 3000. artikkel on [[Virginia Woolf]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 21:08 (EET) :3100. artikkel on [[Simone de Beauvoir]]. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 23:03 (EET) :3200. artikkel on [[Mari Tarand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. jaanuar 2021, kell 22:42 (EET) :3300. artikkel on [[Ernestine Rose]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 00:02 (EET) :3400. artikkel on [[Anne Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. jaanuar 2021, kell 00:14 (EET) :3500 [[Olga Tokarczuk]], 3600 [[Angela Davis]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. jaanuar 2021, kell 02:06 (EET) :3700 [[Ilse Lehiste]], 3800 [[Muriel Spark]], 3900 [[Laura Ingalls Wilder]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 01:56 (EET) == 4000 artiklit == 4000. artikkel on [[Toni Morrison]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 22:18 (EET) :4100. artikkel on [[Ilona Laaman]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. veebruar 2021, kell 09:20 (EET) :4200. artikkel on [[Helen Fielding]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4300. artikkel on [[Dagmar Normet]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4400. artikkel on [[Salme Reek]]. :4500. artikkel on [[Liisi Ojamaa]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. veebruar 2021, kell 23:54 (EET) :4600. artikkel on [[Ljudmila Ulitskaja]]. :4700. artikkel on [[Helena Tulve]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. veebruar 2021, kell 15:19 (EET) :4800. artikkel on [[Lesja Ukrajinka]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 00:22 (EET) :4900. artikkel on [[Ene-Reet Soovik]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 02:00 (EET) == ETISe mall == Kas keegi oskab ja viitsib ETISe malli tööle panna? Mõni ikka vahel üritab seda kasutada, ähk lähäb taris. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 12:47 (EET) == 5000 artiklit == 5000. artikkel on [[Elinor Ostrom]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 02:49 (EET) :5100. artikkel on [[Astrid Reinla]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 23:49 (EET) :5200. artikkel on [[Robin Hobb]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2021, kell 14:24 (EET) :5300. artikkel on [[Lynn Margulis]]. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. märts 2021, kell 09:02 (EET) :5400. artikkel on [[Elizabeth Barrett Browning]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2021, kell 15:59 (EET) Kui täpselt muidu seda ümmarguste numbrite täitumist jälgitakse? Nt minu meelest oli täna 5600. artikkel [[Tuum]]. Enne seda loodi "[[Kirjeldus‎]]" ning enne seda "[[Epi Tohvri‎]]". Samas oli just Tohvri artikkel nähtavasti mõeldud ümmarguse artiklina. Märkusena: [[Eri:Arvandmestik|hetkel näitab]] süsteem 5611 sisulehekülge ning kui minna [[:Eri:Uued_leheküljed|uute lehekülgede]] seas tagasi vastav arv kohti, siis jõuab artiklini "Tuum". [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 09:08 (EET) :Nii täpselt kui saab, aga vahel näitab loendur küll aiateibaid. Ma olen korduvalt näinud, kuidas andmeleht ütleb 99, teen ühe lehe veel ja too näitab ikka 99. Mõnikord on muid segadusi ka, kui rohkem kui üks inimene tegutseb või on mingid brauseriläägid (sirvikuvenimused on kerged tekkima, kui korraga on lahti mitukümmend artiklit ning hakkad kõiki järjest salvestama) või ümbersuunamiste artikliks tegemist arvesse ei võeti. Kustutamine kerib ka numbreid tagasi. Enamasti üritame ikka nii hoolikalt loendada, kui annab. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:32 (EET) 5500. artikkel oli [[Sigrid Undset]], 5600. [[Epi Tohvri]], 5700. [[Christa Wolf]]. Nüüd saab tagasi lugedes jälle mingi muu asja vist, sest midagi kustutati vms. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:35 (EET) :5800. artikkel on [[Louise Labé]], 5900. [[Vera Poska-Grünthal]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. märts 2021, kell 02:47 (EET) == Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kuna lähiajal Pseudacoruse administaatus lõpeb, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab nädal aega, 16. märtsi südaööni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 00:03 (EET) :Olen valmis jätkama. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:37 (EET) *{{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) *{{poolt}} (kuigi võiks juba ükskord selle adminstaatuse püsivaks saada; pidevad hääletamised on pehmelt öeldes arusaamatu väiksemate projektide kiusamine) [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:38 (EET) :Igati poolt, aga meie arvamus selles konkreetses nüansis pakub neile, kes neid asju otsustavad, palju vähem huvi kui meie arvame, et see neid huvitada võiks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:47 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 12:36 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 00:32 (EET) Kokkuvõte: 4 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Lähen otsin selle koha üles, kus kobisema pidi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:13 (EET) == policy == Hääletan selle poolt, et adminnide õigused kehtiksid tähtajatult. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 10:13 (EET) :"Neil seal" (tolles inglise viki nurgakeses, kus seda asja aetakse) on reeglid niisugused, et sisuliselt on neil õigus anda ükskõik kui pikki tähtaegu ükskõik mille alusel, meie hääletused ei ole neile kuidagi siduvad ja nad ei ole kohustatud midagi kuidagi põhjendama, st täielik voli ja null vastutust. Seega määrab reaalsed reeglid praktika ning praktika on selline, et üldjuhul antakse 3, 6, 9, 12 kuud selles järjestuses... kui kellelegi parasjagu midagi muud pähe ei tule. (Ja praktika näitab, et ka niisuguse asjakorralduse kritiseerimine on rangelt keelatud, "või muidu".) Nii et me võime siin igasuguseid hääletusi omatahtsi teha, ent sisulise efekti mõttes võiksime siin ka USA presidenti valida, tagajärjekus oleks umbes sama. Ma oleks kah tähtajatuse poolt, aga... --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 15:57 (EET) == Poliitika == Ma olen päris pikka aega kaalunud Eesti erakondade kohta lehtede tegemist ja kogu aeg leidnud, et ehk ei ole hea mõte. Isegi isikute alla ei ole tahtnud erakondade teemalisi tsitaate väga panna. Ja Eesti parteipoliitikute lehed mulle iseenesest ka ei meeldi, ehkki neid on juba tasapisi tekkinud, ei ole palju parata. See on mitte hambapastatuubi või Pandora laeka avamine, pigem on tegu prügikastiga, kus toksilised jäätmed on olmejäätmetega segi - liiga suur on šanss, et ühel hetkel avastavad võimalused mingid parteivõitlejad ja hakkavad siin omavahelist sõda pidama ning kõike parteilise tekstipildujaga üle laskma nagu pärast kaheksanda õllekasti väljatoomist assenisaatorite suvepäevadel. Jube kerge on leida iga erakonna kohta 60 000 tähemärki sarkasmi ja teine 60 000 panegüürikat. Poliitikat tervikuna vältida ei saa ja ma ei arvagi, et peaks, praktiliselt iga asi on kellegi jaoks poliitika, kuid mulle isiklikult tundub, et võiks proovida hoida maas mingid jooned parteilise päevapoliitika vastu, millele saaks vajaduse korral osutada, kui peaks tekkima mingi kahtlane invasioon või infektsioon. Tõhusaid reegleid on väga raske formuleerida ning ma ei tea, et meil oleks võimalik teistest vikidest häid eeskujusid leida (inglis on kindlasti negatiivne eeskuju), ent näiteks olemasolevate erakondade välistamine võiks ehk olla üks reegel. Ivo nüüd ühe tegi ja ma ei tea, kas ta võimalikud pikaajalised tagajärjed või probleemid läbi mõtles. Võib-olla on mingeid häid vastuväiteid, mis mulle pähe ei tulnud. Arvamusi? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 16:08 (EET) :Ma just vastupidi leian, et selle vältimine on täiesti tarbetu ja hoiab hoopis projekti arengut tagasi. Selle analoogia oleks see, kui me keelaks Vikipeedias artiklid tegevpoliitikutest, sest "nad ju niikuinii tulevad muidu surkima" [ja tulevad tõesti, aga mis meil sellest -- paneme aga neile vastu näppe, kui liiga ülbeks muutuvad]. See materjal on pealegi just selline asi, mida on vahel vaja taga otsida (igasugu hanerasva soovitusi jms). Mida keegi 19. sajandi kirjamees millegist arvas on valdaval enamusel juhtudest märkimisväärselt vähem huvipakkuv. Pealegi on meil siin administraatorid olemas ja blokeerimine ei ole nüüd küll midagi keerulist. Vikipeedia on ikka märkimisväärselt enam külastatav ja muudatav. Ei tea kuidas ja kust peaks siia järku suuremad hordid saabuma. :Küll on mulle siin kohati silma jäänud selliseid tsitaate, mille pigem välja praagiks. Eks teost lugedes võib see [äkki] jah olla väga vinge koht, kuid eraldivõetuna jääb asi arusaamatuks [ehk mida sellega öelda tahetakse või miks see just sellise teema alla paigutati, kus vastavat mõistet on mainitud ainult möödaminnes, või mõlemat]. Seega sellist Vikitsitaatide lehekülgede sisupoliitikat võiks arendada küll. Oleks vast aeg paika panna mingit printsiibid, et mille alusel mingeid tsitaate välja visata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 17:21 (EET) == 6000 artiklit == Nüüd sai 6000 täis artikliga [[Marguerite Duras]]. Järgmiste keeleversioonideni üldarvestuses on umbes tuhatkond artiklit (ukraina 6908, prantsus 7036), heebrea on jupp maad tagapool (5385). Sestap on esialgne plaan võtta vahepeal aeg maha ja tegelda kvaliteediga: viitamine, definitsioonid, pildid, artiklisisene liigendus, märksõnastamine ja olemaolevate lühiartiklite pikendamine. Küllap selle käigus täituvad ka mingid lüngad ja numbrid kasvavad, ent mitte sugugi nii kiirelt kui viimasel ajal. Kui korrastustöödega kuhugimaale jõuame ja tahtmist jätkub, küll siis saab jälle kvantiteedi üles võtta, esikümnesse jõudmine pole iseenesest mingi probleem. Aga eks näe, mis sest kavast välja tuleb. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 18:09 (EEST) :6100 - [[Katja Kettu]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. aprill 2021, kell 18:24 (EEST) :6200 - [[Karen Blixen]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. aprill 2021, kell 00:40 (EEST) :6300 - [[Éva Janikovszky]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 00:58 (EEST) :6400 - [[Rachel Carson]] :6500 [[Sviatlana Aliaksijevič]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. mai 2021, kell 01:42 (EEST) :6600 - [[Ruth Benedict]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. juuni 2021, kell 02:10 (EEST) :6700 - [[Marguerite Yourcenar]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 00:16 (EEST) :6800 [[Pearl S. Buck]], 6900 [[Viiu Härm]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:45 (EEST) == Geopoliitilised nihked Vikiuniversumis == Veider, varem on Sealt Ülevalt meile ikka kogu õnnistus inglise keeles saabunud, aga nüüd on ilmselt kuskil mingeid mõjusfääre ümber jagatud: [[Vikitsitaadid:Teated#Универсальный Кодекс Поведения]]. Positiivne on, et hiina keeles ei ole. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. aprill 2021, kell 22:05 (EEST) == Malli tahaks == Inglise vikis on leiutatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wikitext#Retaining_newlines_and_spaces viis, kuidas poem-sildi abil panna kenasti kõrvuti teksti algupärand ja tõlge]. Tahaks ka, aga selleks on vaja Clear-malli. Proovisin toda eesti vikist kopeerida, ei paista töötavat. Äkki keegi oskab paremini. <poem lang="fr" style="float:left;">Frère Jacques, frère Jacques, Dormez-vous? Dormez-vous? Sonnez les matines! Sonnez les matines! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> <poem style="margin-left:2em; float:left;">Are you sleeping? Are you sleeping? Brother John, Brother John, Morning bells are ringing! Morning bells are ringing! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> {{Clear}} :Ühtlasi: kas meil on mingi silt, millega saab tähti vasak-paremteljel peegelpildis näidata? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. mai 2021, kell 11:37 (EEST) ::Veel üks ühtlasi: kas saaks selle poem-sildi ka artiklitegemise juures olevate tööriistade juurde panna? Seda läheb siin sageli tarvis, võiks olla käepärast. Aitäh. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 16. mai 2021, kell 14:46 (EEST) :{{ae|Kaniivel}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 09:32 (EEST) :: Lisasin poem-sildi redigeerimise kasti. :: Tundub, et Ehitaja küsitu juba töötab, või ma eksin? Malli loomisel võib minna aega tunde või isegi päevi, kuni muutus vikis aktiivseks läheb, sest vana kood on veel puhvris. :: Kas selle tähtede peegelpildis näitamise kohta on mõnd näidet tuua? :: [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 12:35 (EEST) ::: Minu meelest see Clear siis ei töötanud, kui ma küsisin, aga ma hetkel ei viitsi ka kaevata. Kui praegu töötab, on hästi. Peegelpildis tähtede kohta: kui Karupoeg Puhh luuletas "Mäletan, siin oli mesi,/ hoidsin teda salakesi/purgi peale kirjutatud oli: MESI", siis viimases sõnas MESI oli S peegelpildis. Ma ei tea, kuidas nad nõukogude trükitehnikas sellega hakkama said, küllap vaevaliselt. Aga teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes võiks meie ka saada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:43 (EEST) :::: ME<span style="{{PeeglisH}}">S</span>I. :::: Nii saab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 22:42 (EEST) ::::: Vinge, aitäh. Ei tea, kas oleks mõtet see ka toimetuskasti alla lisad või on liiga eksootiline? Jube harva läheb vaja, aga siis ei tule jälle niikuinii meelde. Kuhugi juhendisse peaks küll lisama. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:08 (EEST) :::::: Juhend: [[Mall:PeeglisH]]. Süntaks on pikk ja lohisev ja seepärast ma teda toimetuskasti alla pigem ei paneks. Põhimõtteliselt on see nagu HTML-i lisamine tekstile. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 11. august 2021, kell 22:11 (EEST) == Kas tsitaadid või maailma kõigi tõeste väidete kogum? == Mul on nüüd juba paar korda ([[Arutelu:Arnold_Rüütel|siin]] ja [[Arutelu:Arnold_Matteus|siin]]) olnud probleem, et läheb vaidluseks, kas Postimehes avaldatud tsitaat on Vikitsitaatide vääriline. Lahendaks selle küsimuse äkki ära ja otsustaks, kas on või pole. Tundub, et on ka mõningane segadus küsimusega, et kas tsiteerimine on teadus või kunst. Juhin tähelepanu, et tsitaat on väljavõte tervikust ja seega alati esitab tervikut tsiteerija/lugeja piiratud perspektiivist. Alati võib küsida, kas peaks olema tsitaadi osa ka eelmine lause või järgmine lause, kui on tegu suulise kõne tsiteerimisega, siis on küsimus veel segasem, nt kas peavad olema sisse arvatud kõik mõminad, parandused, ümbersõnastused -- kus üldse lause algab või lõppeb. Üldiselt tsiteeritakse igasugu inimesi, et anda edasi mingit olulist mõtet, mida see inimene on lugeja/kuulaja arvates väljendanud. Pikemate tsitaatide puhul kasutatakse mõtte väljatoomiseks väljajätteid ehk ellipsist, mõned tsitaadid on refereeringu ja sõna-sõnalise tsitaadi vahepealsed, nt juhul, kui samast ütlusest on säilinud eri mälestusi või eri tsiteeringuid jmt. Lõpuks võib alati tsitaadis räägitu autor või mõni ekspert ütelda, et lugeja sai valesti aru ja tsiteerib valesti, aga kui järgitakse tsiteerimisel elementaarseid reegleid, st ei lisata sinna midagi täiesti uut või lõigata lauset enne lõppjäreldust ilma põhjuseta ära -- siis üldiselt on tsiteerimine oma olemuselt minu meelest küllalt subjektiivne tegevus ja isegi teatud mõttes ekslikud tsitaadid on tsitaadid (ajaloos on nende kohta näiteid küllaga, mh on ekslikud tsitaadid/refereeringud samuti Vikitsitaatide osa). Ehk minu küsimus -- kui tsitaat on tsitaadina või isikule omistatud ütlusena juba leidnud avaldamist nt Postimehes vm toimetusega allikas, minu pärast kasvõi Objektiivis, siis kas on mingit alust selle äratoomist Vikitsitaatides kuidagi muul moel piirata, kui et tuua tsitaat ära, allikat viidata ja kui kellegi arvates on olemas täielikum tsitaat, siis pakkuda see sinna kontekstiks kõrvale? Sest muidu jääb mulje, et Vikitsitaadid tahaks olla kõigi maailmas esinevate tõeste väidete kogum, kust kõik kellegi meelest kahtlased tsitaadid eemaldatakse -- kui me isegi Eesti suurimas päevalehes avaldatut piisavalt usaldusväärseks tsitaadi allikaks ei pea, siis mida üldse? Kunagi varem tõin juba selle näite -- kas hakkame Kanti kategoorilise imperatiivi kolme sõnastust ka omavahel klapitama ja omalt poolt ära otsustama, milline neist lõpuks ikkagi õige on ja tõmbame ülejäänud maha -- või sõnastame kolme peale kokku õige versiooni? --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 15:09 (EEST) :Nagu oodata võis, läks kohe esimeses lauses demagoogiaks kätte ära, kuna kontekst lükati joonelt vaiba alla, et jutt parem välja näeks. Veel kord: ajalehe kirjade rubriigis avaldatu tõelevastavust ei kontrolli ükski toimetus, Eestis kohe kindlasti mitte, seega lasub kogu tõenduskoormus kirja autoril. Kui see ei ole keegi avalikkuses tuntud isik, võib tema lugejakirjas kellelegi omistatud tsitaat olla õige või mitte olla, sisuliselt on selle tõesus garanteeritud sama palju kui veebifoorumite või kommentaariumite kirjutistes. Ajalehtedest teeb aktsepteeritava faktiallika asjaolu, et nende sisu on toimetuse poolt kontrollitud ja kureeritud ning toimetus vastutav selle eest oma renomeega; ajalehti, mis sellise protsessiga kvaliteeti ei taga, on eri vikides ka ebausaldusväärseks kvalifitseeritud. Seegi garantii kehtib aga üksnes sellele osale ajalehe sisust, mille eest toimetus otseselt vastutab, mitte sisuosadele, mille koostab keegi kolmas ning mis avaldatakse üldjoontes muutmata kujul nagu arvamuslood, reklaamid ja lugejakirjad. Reklaame Vikipeedias üldjuhul usaldusväärseks allikaks ei peeta, välja arvatud reklaami enda kohta, ning arvamuslood kõlbavad üksnes tõestuseks, et X midagi ütles või arvas, mis võib iseenesest olla oluline, kui autor on tähelepanuväärne. Lugejakirjad on sisuliselt arvamusrubriigi väikevend ning kui lugejal pole renomeed, mis tema väiteid kuidagi garanteeriks (kui Tarmo Soomere väidab midagi lugejakirjas, on see teise kaaluga kui arvamus, mida avaldab Ants Kägu Kükametsast), ning ei ole ka mingit viidet peale "X ütles kunagi mulle", siis seda ei saa isegi mitte kuidagi kontrollida. Teesklus, justkui oleks iga Postimehes avaldatud fraas ühtviisi püha tõe allikas, on puhas jura. Kogu ülejäänud heietus näitab lihtsalt, et heietaja ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe on tsiteerimisel ja folklooril. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:40 (EEST) == 7000 artiklit == Täna sai 7000. artikliks [[Wisława Szymborska]]. Veel sadakond ja oleme esikümnes, möödudes ukrainlastest. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:10 (EEST) :7100, [[George Sand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. september 2021, kell 23:13 (EEST) :Eile, muide, liikusime artiklite arvult mööda ukraina Vikitsitaatidest ja jõudsime keeleversioonide seas 10. kohale. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 4. september 2021, kell 16:02 (EEST) :7200, [[Margaret Mead]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2021, kell 01:23 (EEST) :7300, [[Alma Ostra-Oinas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2021, kell 23:55 (EEST) :7400, [[Els Oksaar]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2021, kell 01:16 (EEST) :7500, [[Grazia Deledda]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. september 2021, kell 19:50 (EEST) :7600, [[Leïla Slimani]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 19:49 (EEST) :7700, [[Māra Svīre]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 01:59 (EEST) ::Ja muide, artiklite arvult oleme 8. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 23:58 (EEST) :7800, [[Helmi Neggo]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 18:23 (EEST) :7900, [[Fanny de Sivers‎]]. Ühtlasi, tänasest artiklite arvult 7. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 00:14 (EEST) == Järjekordne hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kevad tõi [[rändlinnud]] [[Egiptus|Egiptimaalt]], nood omakorda hirmsa ja palava [[Suvi (Luts)|suve]], nüüd on käes [[sügis]]t ettevalmistavad [[vihm]]ad, [[seen]]e- ja [[kool]]iaeg ning [[jõulud]]ki pole enam kaugel. Taas on aastaring, karm ja halastamatu nagu taline [[unnapüük]], veeretanud meie kaela selle aja, mil toimub hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks. {{ping|Kaniivel}} {{ping|WikedKentaur}} {{ping|Kruusamägi}} {{ping|Sillerkiil}} - astuge ligi, astuge ligi, ärge häbenege! Iga hääl võidab, võidab ka Projekt. (No ei ole meil seda permanentsi, mis parata, tuleb muudkui aga otsast jatkata.) Hääletus kestab 13. septembril kella 00.30ni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2), sest ma olen unine ja ei viitsi arvutada, kui pikk on nädal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) :Võin edesi administreerida, kui austatud kolleegid nõus on. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:31 (EEST) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:44 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. september 2021, kell 07:26 (EEST) * Ma olen {{poolt}}. Aga hääletuse tingimused võtavad pisut kukalt kratsima. Eesti vööndiaeg on praegu EEST (UTC+03:00), peale kellakeeramist (mis toimub oktoobri viimase laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00) on EET (UTC+02:00). Kui nüüd kohaliku aja järgi 13. septembril kell 01:29 hääletaks hulk kasutajaid vastu, siis oleksime kohe protseduurilise probleemi ees: kas hääled loevad või ei ole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:58 (EEST) :No vaatame tol hommikul, kas oled need vastuhääled kokku saanud või ei. Ega hääletuse lõpu määratlemine "nädala pärast" ei oleks palju parem olnud, kindlasti oleks keegi tulnud lagedale teadega, et eri kalendrites on eri pikkusega nädalad vms. Kui vikipedistid milleski üldse head on, siis tähenärimises. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 22:30 (EEST) ::Nii, nüüd on küll kõik tähtajad möödas. Ei tulnud protseduurilisi probleeme ega post-C-duurilisi postbleeme. Seis on 4:0, lähen ja kobisen. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. september 2021, kell 00:21 (EEST) == Linkimise eelvaade == Viimasel ajal on artiklilehtede toimetamise käigus linkimisse tekkinud eelvaade, mis pakub hunniku sodi, laiutab ees ega lase normaalselt tööd teha. Otsisin eelistustest, aga ei leidnud - kas seda saab kuidagi välja lülitada? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 17:16 (EEST) : Proovisin ja uurisin, kuid midagi välja ei uurinud. Mul ei õnnestunud sellist olukorda saavutada, millest kõneled. Kas pead silmas seda, et kui lingi peale lähed kursoriga, siis näitab pisikeses modalis lingi all oleva artkli eelvaadet? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 21:58 (EEST) :: Ma pean silmas seda, et kui võtta tekstirežiimis toimetades sõna blokki ja klõpsida lingilisamisnuppu, siis näidatakse pärast mõningast mõtlemist pikka rivi linke, enamjaolt asjassepuutumatuid, koos vist artiklist võetud esimese pildi ja WD määratlusega. Varem oli vaid rivi linke, mis tekkis märksa rutem, nii et kui oli kiiresti vaja lisada palju linke, sai klõpsida hiirega sõnal, nupul, hüpata TABiga alumisse lahtrisse ja lüüa Enter - kõik. Praegu valitakse TABi peale mingi suvaline mõttetu artikkel pikast nimekirjast ning kogu protsess on vähemalt kaks korda aeganõudvam. Kasutajamugavuse nimel on tehtud mõttetu eelvaade kohta, kus see tõstab tublisti kasutajaebamugavust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 20. oktoober 2021, kell 21:30 (EEST) ::: Nüüd saan aru, mida silmas pead. Ma ise pole seda nuppu varem kasutanud. Seda ei saa tõesti eelistustest välja lülitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. november 2021, kell 23:50 (EET) == 8000 artiklit == 8000. artikkel: [[Emily Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. november 2021, kell 21:56 (EET) :8100: [[Mary Douglas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. november 2021, kell 22:50 (EET) :8200: [[Anna Seghers]]; 8300: [[Lucy Worsley]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. november 2021, kell 23:37 (EET) :8400: [[Ngaio Marsh]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 21. november 2021, kell 21:33 (EET) :8500: [[Selma Lagerlöf‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. november 2021, kell 15:26 (EET) :8600: [[Lea Tormis]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. detsember 2021, kell 17:46 (EET) :8700: [[Ester Mägi]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 26. detsember 2021, kell 14:44 (EET) :8800: [[Sofi Oksanen]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. detsember 2021, kell 17:38 (EET) :8900: [[Narine Abgarjan]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 20:49 (EET) == Teemaartiklid == Ma kordan üht tähelepanekut, mille tegin eespool ka seoses soomlase varasema kaastööga. Nimelt, kas teemaartiklis ei peaks siiski olema tsitaadid vastava teema kohta? Vähemasti algsetest teemaartiklitest, mis siin olid, ja näiteks inglise viki omadest jäi mulle mulje, et nii võiks olla. Samas praegune tsitaadivalik artiklites nagu [[Jokker]] või [[Lööve]] meenutab rohkem sõna kasutusnäiteid. Seal on üks tsitaat, mis on selles sisalduvate sõnade alusel kopeeritud kuude uude artiklisse. Kasutusnäidetena võiks need sobida paremini Vikisõnastikku (lühemal kujul küll). Inglise vikist ma otsest juhtnööri selle kohta praegu ei leidnud, aga lehel [[:en:Wikiquote:Theme pages]] on märgitud, et tsitaatide valikul võiks tähelepanu pöörata sellele, kas tsitaadi põhiteema on ühtlasi artikli teema või kas artikli teemat mainitakse tsitaadis vaid möödaminnes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. november 2021, kell 15:52 (EET) :Ühest küljest võib nõus olla, teisest küljest: mis on olemas, seda saab parandada ja täiendada, ja mida pole, seda paraku üldse ei saa parandada ega täiendada. See siin ei ole Vikipeedia, kus leht vedeleb mitme toimetamismärkusega kümme aastat ja midagi ei juhtu. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 23. november 2021, kell 21:22 (EET) ::Ka mind häirib, et kohati on ülespandud tsitaadid pigem sõna kasutusnäited, sest asjast endast ei räägi nad vähematki. Olemasolevat asja saab jah parandada ja täiendada, aga kui on juba ette teada, et lisatu vajab hiljem väljatoimetamist, siis näiks mõistlik seda topelttööd vältida ja asju mitte lisada kohadesse, kuhu nad hästi sobida ei taha. ::See ei ole siin tõesti eestikeelne Vikipeedia, kus mõned lehed vedelevad vahel mitme toimetamismärkusega kümme aastat. Siis pole nimelt neid malle kasutusel ja toimetamise ressurss on niipalju madalam, et kümne aasta asemel peaksime rääkima väljavaatest mõnel lehel sadakond aastat toimetajakätt oodata. Seepärast võiks olla ka ekstra ettevaatlik, et mitte tööd juurde tekitada. ::Seni on selgelt olnud prioriteet ronida rahvusvahelises arvestuses (ehk mida rohkem tsitaadilehekülgi, seda parem). See toob aga kaasa selle, et toimetamisvajadus kasvab samuti rekordkiirusel ja tegelikult peaks mingi hetk uute lehekülgede loomises pausi pidama ja vahelduseks tegelema olemasolevate järgiaitamisega. Muidu läheb sebu Vikipeediaks kätte ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 22:12 (EET) :::Siin ei ole toimetamismalle, vaid peitkategooriad - täiendamist vajavate, pilte või definitsioone ootavate ja viitamisprobleemidega lehtede kohta. Asjaga tegeldakse. Vana mees ei ole ometi kiirrong. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 3. jaanuar 2022, kell 00:34 (EET) :Mõnes mõttes jah, mõnes mõttes ei. Esiteks: mis on kasutusnäide, mis teema sisuline kasutus, on isiklik hinnang. Praktika näitab, et seda mõistetakse väga erinevalt. Teiseks: aga miks, muide, ei tohi Vikitsitaatides olla kasutusnäited? Näited selle kohta, kuidas mingit terminit või mõistet kasutatud on, mille metafoor ta keelekõnelejate jaoks on, millega teda kõrvutatakse, ütlevad ta kohta rohkem kui ükski definitsioon suudaks. Tähendus ongi ju kasutus. Kui näiteid on piisav kogus, hakkavad ilmnema eri tähendused, diakroonilised muutused ja palju muudki. Samas ei ole eesti Tsitaatides kuskil sellist reeglit, et kasutusnäiteid olla ei tohi (ja kuidas seda üldse rakendada saabki, vt punkt 1?) ning inglise reeglid meil automaatselt ei kehti. Kolmandaks: jutt kasutust kajastavate tsitaatide kogumisest Vikisõnastikku on, vabandust, jama. Ei ole keegi siiani ilmutanud kalduvust koguda ühtegi keeleversiooni kasutusnäiteid rohkem kui paar (erandiks inglise vikis ladina ja vanakreeka sõnad, kuna sisu kopeeritakse vanadest sõnastikest ja nois oli kombeks esitada suhteliselt väikese klassikakorpuse peaaegu lausaline läbilõige), eesti omas pole seda praktiliselt üldse tehtud ning enamikus vikisõnastikes on viitamine allpool igasugust arvestust. Seega ei ole seal tegelikust kasutusest võimalik ülevaadet saada. Muid projekte (osalt) autoriõigusega kaitstud materjali kogumiseks meil ei ole. :Niisiis: ehkki mingil määral saab "kasutusnäiteid" "sisulistest" tsitaatidest eristada, st on tuumjuhtumid, mis langevad selgelt ühte või teise, jääb suur osa materjali siiski kuhugi kahe piirimaile. Samas ei ole selliseks sikkude ja lammaste lahutamiseks tegelikult väga head ratsionaalset põhjendust ega ka formaalset alust. Kogu protseduuri saab läbi viia ainult kellegi isikliku maitse ilmeksimatuks kuulutamise teel ja siis ei kajasta tulemus midagi muud. Ei tundu väga praktiline ettevõtmine. :Minu isiklik nägemus on olnud, et kui me kasvatame kiirelt mõistebaasi mingi tingliku piirini (hinnanguliselt võiks selleks võtta 10 000, aga põhimõtteliselt on see käes juba praegu), selituvad selle käigus mõistete eritlemise metoodika ja vajalik kategooriasüsteem, kujuneb ülevaade allikatest ja struktuuridest. Mulle tundub, et nii on enam-vähem läinud. Nüüd, kui on natuke juba visandatud nädala artiklite ja piltide süsteemi, mis võiks esilehele uues kujunduses minna, tuleb neist alustada artiklite läbitöötamist. Tulemuseks võiks olla nende laienemine pigem süvitsi, nii et ideaalis oleks artiklis tuumik enam-vähem üheselt "teemakesksetest" tsitaatidest ja selle ümber pilv vähem üheselt "õigustatud" materjali, mis laiendab tuumiku konteksti. Samuti peaks peidetud kategooriate abil saama viia enamiku artikleist vastavusse formaalsete kriteeriumitega (definitsioon, pildid, viitamine, ülesehitus). :Isiklikult häirib mind kõige rohkem hoopis viitamata või viletsalt viidatud sisu. Samas tahaks ma seda võimaluse korral parandada või asendada, mitte tuimalt välja visata. Ja see võtab aega. Teine probleem on isiku- ja teoseartiklitega, kus kiire töö käigus on materjali jäänud liiga suur kogus ootama laialijaotamist. Nüüd saab selle ära teha. Eks artiklite laiendamise ja tihendamise käigus näeb, milliste uute raskustega me kokku puutume - rangelt võttes on võimalused ühe teema kohta eestikeelsest kirjandusest asjakohaseid tsitaate leida suhteliselt piiratud, kuna selle jaoks see projekt siin ongi, enamiku teiste kvaliteet on talumatult vilets. Tuleb lihtsalt edasi töötada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:07 (EET) ==Järjekordne administraatorihääletus== 29. detsembril lõpevad [[User:Ehitaja|Ehitaja]] adminnivolitused. Kutsun üles tema jätkamise poolt hääletama. Hääletuse lõpptähtaeg on südaöö vastu 27. detsembrit. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:14 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:36 (EET) == 9000 artiklit == 9000. artikkel oli [[Herta Müller‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:09 (EET) :9100 - [[Undinė Radzevičiūtė‎]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 24. jaanuar 2022, kell 00:59 (EET) :9200 - [[Carolina Pihelgas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 21:59 (EET) :9300 - [[Gabriela Mistral]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:50 (EEST) :9400 - [[Enheduanna]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 04:56 (EEST) :9500 - [[Bertha von Suttner]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 15:38 (EEST) :9600 - [[Florence Nightingale]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. mai 2022, kell 00:35 (EEST) :9700 - [[Alice Munro]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 17:26 (EEST) :9800 - [[Nelly Sachs‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2022, kell 00:29 (EEST) == [[Julia Reda]] == Hi! Coult you move the page to [[Felix Reda]]? The person changed their gender. [[Kasutaja:Wikisaurus|Wikisaurus]] ([[Kasutaja arutelu:Wikisaurus|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 17:36 (EET) == Värskendatud logo == Kuna senine logo on tehtud ammu, tegijat kätte ei saa, šrift on teadmata, svg-faili ei ole ega saa olemasoleva põhjal valmistada, tekitas Toomas Loide uue logoversiooni. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:EE_Vikitsitaadid_logo.svg Väike png ka: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vikitsitaadid_150x150.png Pole selge, kas - kuna meil hetkel liidese administraatorit ei ole - me saame selle vahetuse ise ära teha. On siin kedagi, kes aidata saab? :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:44 (EET) : Seda ei saa ka liidese admin muuta. Logo muutmine käib MediaWiki konfi failis. Konfi muutmiseks tuleb teha Phabricatorisse task. Võtke heaks: [[phab:T302683]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 21:02 (EET) ::Aitüma. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 22:22 (EET) ::Keegi kinnitas justkui fabrikaatoris, et teeb, nüüd siis mitu päeva juba fabritseerib. Ei tea, kuidas saab ühe pildi väljavahetamine nii vaevarikas olla, aga ju vaeseke rügab hommikust õhtuni, higipull otsa ees. Peaasi, et sõda enne läbi ei saa. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 16:17 (EET) :::It only took me a few minutes to upload the patch. But we need to make sure that there is a consensus by (at least no opposition from) the local community, and that requires the passage of time. As simple as this. Let's behave like professionals, please. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 10:40 (EET) ::::There are professional Wikipedians?! Then where the heck is my paycheck for 17 years? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:54 (EET) :::::Seems you have difficulty understanding the word "like". [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:59 (EET) ::::::No liking whatsoever. This ain't no Facebook. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 03:12 (EET) == 10 000 sisulehekülge == [[Pilt:Vikitsitaadid 10 000.svg|150px|right]] Valminud on erilogo, mida kasutada 10 000 sisulehekülje täitumisel. Kuna nad seal kaugemal tahaksid näha natuke arutelu, siis seega olge head ning avaldage on poolehoidu (või vastumeelsust logo vahetamisele). Väljavahetatud logo näeks ise välja [https://logo-test.toolforge.org/test?wiki=et.wikiquote.org&logo=File:Vikitsitaadid%2010%20000.svg&useskin=vector nii] (kui midagi ei meeldi, siis jõuab veel kohendada). Mõni küsimus ka lisaks: * prognoositav 10 000 lehekülje täitumise kuupäev võiks olla? * logo jääks üles nt täpselt kuuks ajaks? : [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:10 (EEST) ::Eks me vaikselt nokitseme mõne päevaga ära. Minu poolest võib see seal ka veidi pikemalt olla. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:44 (EEST) :::Hetkel on sinna jäänud veel 125 lehekülge. Ma ise enne 1. augusti ei julgeks nagu ühtegi kuupäeva pakkuda või on nüüd oodata ühte kiiret lõpuspurti? [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:48 (EEST) rwg67wescn78xkbjaqreppyapiy3wm7 88095 88074 2022-07-25T04:48:38Z Kruusamägi 873 /* 10 000 sisulehekülge */ wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ <div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele [[Vikitsitaadid:Teated|Teated]].<br />Teemad, mis pole olnud viimase kahe kuu jooksul aktiivsed, teisaldatakse arhiividesse. </div></div> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; "> [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Vikitsitaadid:Üldine_arutelu/Arhiiv|<span style="color:white;">Arhiiv</span>]] • [[Vikitsitaadid:Teated|<span style="color:white;">Teated</span>]] • [[Vikitsitaadid:Hääletused|<span style="color:white;">Hääletused</span>]] • [{{fullurl:{{ns:4}}:Üldine arutelu|action=edit&section=new&preloadtitle=Kirjuta&nbsp;siia&nbsp;uue&nbsp;teema&nbsp;pealkiri}} <span style="color:white;">Alusta uut teemat] • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 1|<span style="color:white;">Arhiiv 1</span>]]''' (2006–2019) • '''[[Vikitsitaadid:Üldine arutelu/Arhiiv 2|<span style="color:white;">Arhiiv 2</span>]]''' (2020–2022)</span></div> </div> {{Sisukord paremale}} ==2900 artiklit== 2900. artikkel on [[Triinu Meres]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:04 (EET) == 3000 artiklit == 3000. artikkel on [[Virginia Woolf]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 21:08 (EET) :3100. artikkel on [[Simone de Beauvoir]]. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. jaanuar 2021, kell 23:03 (EET) :3200. artikkel on [[Mari Tarand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. jaanuar 2021, kell 22:42 (EET) :3300. artikkel on [[Ernestine Rose]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 00:02 (EET) :3400. artikkel on [[Anne Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. jaanuar 2021, kell 00:14 (EET) :3500 [[Olga Tokarczuk]], 3600 [[Angela Davis]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. jaanuar 2021, kell 02:06 (EET) :3700 [[Ilse Lehiste]], 3800 [[Muriel Spark]], 3900 [[Laura Ingalls Wilder]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 01:56 (EET) == 4000 artiklit == 4000. artikkel on [[Toni Morrison]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. veebruar 2021, kell 22:18 (EET) :4100. artikkel on [[Ilona Laaman]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. veebruar 2021, kell 09:20 (EET) :4200. artikkel on [[Helen Fielding]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4300. artikkel on [[Dagmar Normet]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. veebruar 2021, kell 23:26 (EET) :4400. artikkel on [[Salme Reek]]. :4500. artikkel on [[Liisi Ojamaa]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. veebruar 2021, kell 23:54 (EET) :4600. artikkel on [[Ljudmila Ulitskaja]]. :4700. artikkel on [[Helena Tulve]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. veebruar 2021, kell 15:19 (EET) :4800. artikkel on [[Lesja Ukrajinka]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 00:22 (EET) :4900. artikkel on [[Ene-Reet Soovik]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 02:00 (EET) == ETISe mall == Kas keegi oskab ja viitsib ETISe malli tööle panna? Mõni ikka vahel üritab seda kasutada, ähk lähäb taris. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 12:47 (EET) == 5000 artiklit == 5000. artikkel on [[Elinor Ostrom]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 02:49 (EET) :5100. artikkel on [[Astrid Reinla]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 28. veebruar 2021, kell 23:49 (EET) :5200. artikkel on [[Robin Hobb]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2021, kell 14:24 (EET) :5300. artikkel on [[Lynn Margulis]]. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. märts 2021, kell 09:02 (EET) :5400. artikkel on [[Elizabeth Barrett Browning]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2021, kell 15:59 (EET) Kui täpselt muidu seda ümmarguste numbrite täitumist jälgitakse? Nt minu meelest oli täna 5600. artikkel [[Tuum]]. Enne seda loodi "[[Kirjeldus‎]]" ning enne seda "[[Epi Tohvri‎]]". Samas oli just Tohvri artikkel nähtavasti mõeldud ümmarguse artiklina. Märkusena: [[Eri:Arvandmestik|hetkel näitab]] süsteem 5611 sisulehekülge ning kui minna [[:Eri:Uued_leheküljed|uute lehekülgede]] seas tagasi vastav arv kohti, siis jõuab artiklini "Tuum". [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 09:08 (EET) :Nii täpselt kui saab, aga vahel näitab loendur küll aiateibaid. Ma olen korduvalt näinud, kuidas andmeleht ütleb 99, teen ühe lehe veel ja too näitab ikka 99. Mõnikord on muid segadusi ka, kui rohkem kui üks inimene tegutseb või on mingid brauseriläägid (sirvikuvenimused on kerged tekkima, kui korraga on lahti mitukümmend artiklit ning hakkad kõiki järjest salvestama) või ümbersuunamiste artikliks tegemist arvesse ei võeti. Kustutamine kerib ka numbreid tagasi. Enamasti üritame ikka nii hoolikalt loendada, kui annab. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:32 (EET) 5500. artikkel oli [[Sigrid Undset]], 5600. [[Epi Tohvri]], 5700. [[Christa Wolf]]. Nüüd saab tagasi lugedes jälle mingi muu asja vist, sest midagi kustutati vms. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 23:35 (EET) :5800. artikkel on [[Louise Labé]], 5900. [[Vera Poska-Grünthal]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. märts 2021, kell 02:47 (EET) == Hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kuna lähiajal Pseudacoruse administaatus lõpeb, avan hääletuse selle järjekordseks pikendamiseks. Hääletus kestab nädal aega, 16. märtsi südaööni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 00:03 (EET) :Olen valmis jätkama. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:37 (EET) *{{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:29 (EET) *{{poolt}} (kuigi võiks juba ükskord selle adminstaatuse püsivaks saada; pidevad hääletamised on pehmelt öeldes arusaamatu väiksemate projektide kiusamine) [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:38 (EET) :Igati poolt, aga meie arvamus selles konkreetses nüansis pakub neile, kes neid asju otsustavad, palju vähem huvi kui meie arvame, et see neid huvitada võiks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:47 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 12:36 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 00:32 (EET) Kokkuvõte: 4 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Lähen otsin selle koha üles, kus kobisema pidi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:13 (EET) == policy == Hääletan selle poolt, et adminnide õigused kehtiksid tähtajatult. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 10:13 (EET) :"Neil seal" (tolles inglise viki nurgakeses, kus seda asja aetakse) on reeglid niisugused, et sisuliselt on neil õigus anda ükskõik kui pikki tähtaegu ükskõik mille alusel, meie hääletused ei ole neile kuidagi siduvad ja nad ei ole kohustatud midagi kuidagi põhjendama, st täielik voli ja null vastutust. Seega määrab reaalsed reeglid praktika ning praktika on selline, et üldjuhul antakse 3, 6, 9, 12 kuud selles järjestuses... kui kellelegi parasjagu midagi muud pähe ei tule. (Ja praktika näitab, et ka niisuguse asjakorralduse kritiseerimine on rangelt keelatud, "või muidu".) Nii et me võime siin igasuguseid hääletusi omatahtsi teha, ent sisulise efekti mõttes võiksime siin ka USA presidenti valida, tagajärjekus oleks umbes sama. Ma oleks kah tähtajatuse poolt, aga... --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 15:57 (EET) == Poliitika == Ma olen päris pikka aega kaalunud Eesti erakondade kohta lehtede tegemist ja kogu aeg leidnud, et ehk ei ole hea mõte. Isegi isikute alla ei ole tahtnud erakondade teemalisi tsitaate väga panna. Ja Eesti parteipoliitikute lehed mulle iseenesest ka ei meeldi, ehkki neid on juba tasapisi tekkinud, ei ole palju parata. See on mitte hambapastatuubi või Pandora laeka avamine, pigem on tegu prügikastiga, kus toksilised jäätmed on olmejäätmetega segi - liiga suur on šanss, et ühel hetkel avastavad võimalused mingid parteivõitlejad ja hakkavad siin omavahelist sõda pidama ning kõike parteilise tekstipildujaga üle laskma nagu pärast kaheksanda õllekasti väljatoomist assenisaatorite suvepäevadel. Jube kerge on leida iga erakonna kohta 60 000 tähemärki sarkasmi ja teine 60 000 panegüürikat. Poliitikat tervikuna vältida ei saa ja ma ei arvagi, et peaks, praktiliselt iga asi on kellegi jaoks poliitika, kuid mulle isiklikult tundub, et võiks proovida hoida maas mingid jooned parteilise päevapoliitika vastu, millele saaks vajaduse korral osutada, kui peaks tekkima mingi kahtlane invasioon või infektsioon. Tõhusaid reegleid on väga raske formuleerida ning ma ei tea, et meil oleks võimalik teistest vikidest häid eeskujusid leida (inglis on kindlasti negatiivne eeskuju), ent näiteks olemasolevate erakondade välistamine võiks ehk olla üks reegel. Ivo nüüd ühe tegi ja ma ei tea, kas ta võimalikud pikaajalised tagajärjed või probleemid läbi mõtles. Võib-olla on mingeid häid vastuväiteid, mis mulle pähe ei tulnud. Arvamusi? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 16:08 (EET) :Ma just vastupidi leian, et selle vältimine on täiesti tarbetu ja hoiab hoopis projekti arengut tagasi. Selle analoogia oleks see, kui me keelaks Vikipeedias artiklid tegevpoliitikutest, sest "nad ju niikuinii tulevad muidu surkima" [ja tulevad tõesti, aga mis meil sellest -- paneme aga neile vastu näppe, kui liiga ülbeks muutuvad]. See materjal on pealegi just selline asi, mida on vahel vaja taga otsida (igasugu hanerasva soovitusi jms). Mida keegi 19. sajandi kirjamees millegist arvas on valdaval enamusel juhtudest märkimisväärselt vähem huvipakkuv. Pealegi on meil siin administraatorid olemas ja blokeerimine ei ole nüüd küll midagi keerulist. Vikipeedia on ikka märkimisväärselt enam külastatav ja muudatav. Ei tea kuidas ja kust peaks siia järku suuremad hordid saabuma. :Küll on mulle siin kohati silma jäänud selliseid tsitaate, mille pigem välja praagiks. Eks teost lugedes võib see [äkki] jah olla väga vinge koht, kuid eraldivõetuna jääb asi arusaamatuks [ehk mida sellega öelda tahetakse või miks see just sellise teema alla paigutati, kus vastavat mõistet on mainitud ainult möödaminnes, või mõlemat]. Seega sellist Vikitsitaatide lehekülgede sisupoliitikat võiks arendada küll. Oleks vast aeg paika panna mingit printsiibid, et mille alusel mingeid tsitaate välja visata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. märts 2021, kell 17:21 (EET) == 6000 artiklit == Nüüd sai 6000 täis artikliga [[Marguerite Duras]]. Järgmiste keeleversioonideni üldarvestuses on umbes tuhatkond artiklit (ukraina 6908, prantsus 7036), heebrea on jupp maad tagapool (5385). Sestap on esialgne plaan võtta vahepeal aeg maha ja tegelda kvaliteediga: viitamine, definitsioonid, pildid, artiklisisene liigendus, märksõnastamine ja olemaolevate lühiartiklite pikendamine. Küllap selle käigus täituvad ka mingid lüngad ja numbrid kasvavad, ent mitte sugugi nii kiirelt kui viimasel ajal. Kui korrastustöödega kuhugimaale jõuame ja tahtmist jätkub, küll siis saab jälle kvantiteedi üles võtta, esikümnesse jõudmine pole iseenesest mingi probleem. Aga eks näe, mis sest kavast välja tuleb. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 18:09 (EEST) :6100 - [[Katja Kettu]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. aprill 2021, kell 18:24 (EEST) :6200 - [[Karen Blixen]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. aprill 2021, kell 00:40 (EEST) :6300 - [[Éva Janikovszky]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 00:58 (EEST) :6400 - [[Rachel Carson]] :6500 [[Sviatlana Aliaksijevič]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. mai 2021, kell 01:42 (EEST) :6600 - [[Ruth Benedict]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. juuni 2021, kell 02:10 (EEST) :6700 - [[Marguerite Yourcenar]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 00:16 (EEST) :6800 [[Pearl S. Buck]], 6900 [[Viiu Härm]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:45 (EEST) == Geopoliitilised nihked Vikiuniversumis == Veider, varem on Sealt Ülevalt meile ikka kogu õnnistus inglise keeles saabunud, aga nüüd on ilmselt kuskil mingeid mõjusfääre ümber jagatud: [[Vikitsitaadid:Teated#Универсальный Кодекс Поведения]]. Positiivne on, et hiina keeles ei ole. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. aprill 2021, kell 22:05 (EEST) == Malli tahaks == Inglise vikis on leiutatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wikitext#Retaining_newlines_and_spaces viis, kuidas poem-sildi abil panna kenasti kõrvuti teksti algupärand ja tõlge]. Tahaks ka, aga selleks on vaja Clear-malli. Proovisin toda eesti vikist kopeerida, ei paista töötavat. Äkki keegi oskab paremini. <poem lang="fr" style="float:left;">Frère Jacques, frère Jacques, Dormez-vous? Dormez-vous? Sonnez les matines! Sonnez les matines! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> <poem style="margin-left:2em; float:left;">Are you sleeping? Are you sleeping? Brother John, Brother John, Morning bells are ringing! Morning bells are ringing! Ding, dang, dong. Ding, dang, dong.</poem> {{Clear}} :Ühtlasi: kas meil on mingi silt, millega saab tähti vasak-paremteljel peegelpildis näidata? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. mai 2021, kell 11:37 (EEST) ::Veel üks ühtlasi: kas saaks selle poem-sildi ka artiklitegemise juures olevate tööriistade juurde panna? Seda läheb siin sageli tarvis, võiks olla käepärast. Aitäh. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 16. mai 2021, kell 14:46 (EEST) :{{ae|Kaniivel}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 09:32 (EEST) :: Lisasin poem-sildi redigeerimise kasti. :: Tundub, et Ehitaja küsitu juba töötab, või ma eksin? Malli loomisel võib minna aega tunde või isegi päevi, kuni muutus vikis aktiivseks läheb, sest vana kood on veel puhvris. :: Kas selle tähtede peegelpildis näitamise kohta on mõnd näidet tuua? :: [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 12:35 (EEST) ::: Minu meelest see Clear siis ei töötanud, kui ma küsisin, aga ma hetkel ei viitsi ka kaevata. Kui praegu töötab, on hästi. Peegelpildis tähtede kohta: kui Karupoeg Puhh luuletas "Mäletan, siin oli mesi,/ hoidsin teda salakesi/purgi peale kirjutatud oli: MESI", siis viimases sõnas MESI oli S peegelpildis. Ma ei tea, kuidas nad nõukogude trükitehnikas sellega hakkama said, küllap vaevaliselt. Aga teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes võiks meie ka saada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:43 (EEST) :::: ME<span style="{{PeeglisH}}">S</span>I. :::: Nii saab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 22:42 (EEST) ::::: Vinge, aitäh. Ei tea, kas oleks mõtet see ka toimetuskasti alla lisad või on liiga eksootiline? Jube harva läheb vaja, aga siis ei tule jälle niikuinii meelde. Kuhugi juhendisse peaks küll lisama. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:08 (EEST) :::::: Juhend: [[Mall:PeeglisH]]. Süntaks on pikk ja lohisev ja seepärast ma teda toimetuskasti alla pigem ei paneks. Põhimõtteliselt on see nagu HTML-i lisamine tekstile. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 11. august 2021, kell 22:11 (EEST) == Kas tsitaadid või maailma kõigi tõeste väidete kogum? == Mul on nüüd juba paar korda ([[Arutelu:Arnold_Rüütel|siin]] ja [[Arutelu:Arnold_Matteus|siin]]) olnud probleem, et läheb vaidluseks, kas Postimehes avaldatud tsitaat on Vikitsitaatide vääriline. Lahendaks selle küsimuse äkki ära ja otsustaks, kas on või pole. Tundub, et on ka mõningane segadus küsimusega, et kas tsiteerimine on teadus või kunst. Juhin tähelepanu, et tsitaat on väljavõte tervikust ja seega alati esitab tervikut tsiteerija/lugeja piiratud perspektiivist. Alati võib küsida, kas peaks olema tsitaadi osa ka eelmine lause või järgmine lause, kui on tegu suulise kõne tsiteerimisega, siis on küsimus veel segasem, nt kas peavad olema sisse arvatud kõik mõminad, parandused, ümbersõnastused -- kus üldse lause algab või lõppeb. Üldiselt tsiteeritakse igasugu inimesi, et anda edasi mingit olulist mõtet, mida see inimene on lugeja/kuulaja arvates väljendanud. Pikemate tsitaatide puhul kasutatakse mõtte väljatoomiseks väljajätteid ehk ellipsist, mõned tsitaadid on refereeringu ja sõna-sõnalise tsitaadi vahepealsed, nt juhul, kui samast ütlusest on säilinud eri mälestusi või eri tsiteeringuid jmt. Lõpuks võib alati tsitaadis räägitu autor või mõni ekspert ütelda, et lugeja sai valesti aru ja tsiteerib valesti, aga kui järgitakse tsiteerimisel elementaarseid reegleid, st ei lisata sinna midagi täiesti uut või lõigata lauset enne lõppjäreldust ilma põhjuseta ära -- siis üldiselt on tsiteerimine oma olemuselt minu meelest küllalt subjektiivne tegevus ja isegi teatud mõttes ekslikud tsitaadid on tsitaadid (ajaloos on nende kohta näiteid küllaga, mh on ekslikud tsitaadid/refereeringud samuti Vikitsitaatide osa). Ehk minu küsimus -- kui tsitaat on tsitaadina või isikule omistatud ütlusena juba leidnud avaldamist nt Postimehes vm toimetusega allikas, minu pärast kasvõi Objektiivis, siis kas on mingit alust selle äratoomist Vikitsitaatides kuidagi muul moel piirata, kui et tuua tsitaat ära, allikat viidata ja kui kellegi arvates on olemas täielikum tsitaat, siis pakkuda see sinna kontekstiks kõrvale? Sest muidu jääb mulje, et Vikitsitaadid tahaks olla kõigi maailmas esinevate tõeste väidete kogum, kust kõik kellegi meelest kahtlased tsitaadid eemaldatakse -- kui me isegi Eesti suurimas päevalehes avaldatut piisavalt usaldusväärseks tsitaadi allikaks ei pea, siis mida üldse? Kunagi varem tõin juba selle näite -- kas hakkame Kanti kategoorilise imperatiivi kolme sõnastust ka omavahel klapitama ja omalt poolt ära otsustama, milline neist lõpuks ikkagi õige on ja tõmbame ülejäänud maha -- või sõnastame kolme peale kokku õige versiooni? --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 15:09 (EEST) :Nagu oodata võis, läks kohe esimeses lauses demagoogiaks kätte ära, kuna kontekst lükati joonelt vaiba alla, et jutt parem välja näeks. Veel kord: ajalehe kirjade rubriigis avaldatu tõelevastavust ei kontrolli ükski toimetus, Eestis kohe kindlasti mitte, seega lasub kogu tõenduskoormus kirja autoril. Kui see ei ole keegi avalikkuses tuntud isik, võib tema lugejakirjas kellelegi omistatud tsitaat olla õige või mitte olla, sisuliselt on selle tõesus garanteeritud sama palju kui veebifoorumite või kommentaariumite kirjutistes. Ajalehtedest teeb aktsepteeritava faktiallika asjaolu, et nende sisu on toimetuse poolt kontrollitud ja kureeritud ning toimetus vastutav selle eest oma renomeega; ajalehti, mis sellise protsessiga kvaliteeti ei taga, on eri vikides ka ebausaldusväärseks kvalifitseeritud. Seegi garantii kehtib aga üksnes sellele osale ajalehe sisust, mille eest toimetus otseselt vastutab, mitte sisuosadele, mille koostab keegi kolmas ning mis avaldatakse üldjoontes muutmata kujul nagu arvamuslood, reklaamid ja lugejakirjad. Reklaame Vikipeedias üldjuhul usaldusväärseks allikaks ei peeta, välja arvatud reklaami enda kohta, ning arvamuslood kõlbavad üksnes tõestuseks, et X midagi ütles või arvas, mis võib iseenesest olla oluline, kui autor on tähelepanuväärne. Lugejakirjad on sisuliselt arvamusrubriigi väikevend ning kui lugejal pole renomeed, mis tema väiteid kuidagi garanteeriks (kui Tarmo Soomere väidab midagi lugejakirjas, on see teise kaaluga kui arvamus, mida avaldab Ants Kägu Kükametsast), ning ei ole ka mingit viidet peale "X ütles kunagi mulle", siis seda ei saa isegi mitte kuidagi kontrollida. Teesklus, justkui oleks iga Postimehes avaldatud fraas ühtviisi püha tõe allikas, on puhas jura. Kogu ülejäänud heietus näitab lihtsalt, et heietaja ei ole siiamaani aru saanud, mis vahe on tsiteerimisel ja folklooril. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. juuli 2021, kell 17:40 (EEST) == 7000 artiklit == Täna sai 7000. artikliks [[Wisława Szymborska]]. Veel sadakond ja oleme esikümnes, möödudes ukrainlastest. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. august 2021, kell 15:10 (EEST) :7100, [[George Sand]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. september 2021, kell 23:13 (EEST) :Eile, muide, liikusime artiklite arvult mööda ukraina Vikitsitaatidest ja jõudsime keeleversioonide seas 10. kohale. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 4. september 2021, kell 16:02 (EEST) :7200, [[Margaret Mead]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2021, kell 01:23 (EEST) :7300, [[Alma Ostra-Oinas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2021, kell 23:55 (EEST) :7400, [[Els Oksaar]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2021, kell 01:16 (EEST) :7500, [[Grazia Deledda]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. september 2021, kell 19:50 (EEST) :7600, [[Leïla Slimani]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. oktoober 2021, kell 19:49 (EEST) :7700, [[Māra Svīre]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 01:59 (EEST) ::Ja muide, artiklite arvult oleme 8. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 23:58 (EEST) :7800, [[Helmi Neggo]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 18:23 (EEST) :7900, [[Fanny de Sivers‎]]. Ühtlasi, tänasest artiklite arvult 7. kohal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 00:14 (EEST) == Järjekordne hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks == Kevad tõi [[rändlinnud]] [[Egiptus|Egiptimaalt]], nood omakorda hirmsa ja palava [[Suvi (Luts)|suve]], nüüd on käes [[sügis]]t ettevalmistavad [[vihm]]ad, [[seen]]e- ja [[kool]]iaeg ning [[jõulud]]ki pole enam kaugel. Taas on aastaring, karm ja halastamatu nagu taline [[unnapüük]], veeretanud meie kaela selle aja, mil toimub hääletus Pseudacoruse administaatuse pikendamiseks. {{ping|Kaniivel}} {{ping|WikedKentaur}} {{ping|Kruusamägi}} {{ping|Sillerkiil}} - astuge ligi, astuge ligi, ärge häbenege! Iga hääl võidab, võidab ka Projekt. (No ei ole meil seda permanentsi, mis parata, tuleb muudkui aga otsast jatkata.) Hääletus kestab 13. septembril kella 00.30ni Eesti vööndiaja järgi (EET ehk GMT+2), sest ma olen unine ja ei viitsi arvutada, kui pikk on nädal. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) :Võin edesi administreerida, kui austatud kolleegid nõus on. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:31 (EEST) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:28 (EEST) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2021, kell 00:44 (EEST) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. september 2021, kell 07:26 (EEST) * Ma olen {{poolt}}. Aga hääletuse tingimused võtavad pisut kukalt kratsima. Eesti vööndiaeg on praegu EEST (UTC+03:00), peale kellakeeramist (mis toimub oktoobri viimase laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00) on EET (UTC+02:00). Kui nüüd kohaliku aja järgi 13. septembril kell 01:29 hääletaks hulk kasutajaid vastu, siis oleksime kohe protseduurilise probleemi ees: kas hääled loevad või ei ole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:58 (EEST) :No vaatame tol hommikul, kas oled need vastuhääled kokku saanud või ei. Ega hääletuse lõpu määratlemine "nädala pärast" ei oleks palju parem olnud, kindlasti oleks keegi tulnud lagedale teadega, et eri kalendrites on eri pikkusega nädalad vms. Kui vikipedistid milleski üldse head on, siis tähenärimises. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. september 2021, kell 22:30 (EEST) ::Nii, nüüd on küll kõik tähtajad möödas. Ei tulnud protseduurilisi probleeme ega post-C-duurilisi postbleeme. Seis on 4:0, lähen ja kobisen. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. september 2021, kell 00:21 (EEST) == Linkimise eelvaade == Viimasel ajal on artiklilehtede toimetamise käigus linkimisse tekkinud eelvaade, mis pakub hunniku sodi, laiutab ees ega lase normaalselt tööd teha. Otsisin eelistustest, aga ei leidnud - kas seda saab kuidagi välja lülitada? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 17:16 (EEST) : Proovisin ja uurisin, kuid midagi välja ei uurinud. Mul ei õnnestunud sellist olukorda saavutada, millest kõneled. Kas pead silmas seda, et kui lingi peale lähed kursoriga, siis näitab pisikeses modalis lingi all oleva artkli eelvaadet? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 21:58 (EEST) :: Ma pean silmas seda, et kui võtta tekstirežiimis toimetades sõna blokki ja klõpsida lingilisamisnuppu, siis näidatakse pärast mõningast mõtlemist pikka rivi linke, enamjaolt asjassepuutumatuid, koos vist artiklist võetud esimese pildi ja WD määratlusega. Varem oli vaid rivi linke, mis tekkis märksa rutem, nii et kui oli kiiresti vaja lisada palju linke, sai klõpsida hiirega sõnal, nupul, hüpata TABiga alumisse lahtrisse ja lüüa Enter - kõik. Praegu valitakse TABi peale mingi suvaline mõttetu artikkel pikast nimekirjast ning kogu protsess on vähemalt kaks korda aeganõudvam. Kasutajamugavuse nimel on tehtud mõttetu eelvaade kohta, kus see tõstab tublisti kasutajaebamugavust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 20. oktoober 2021, kell 21:30 (EEST) ::: Nüüd saan aru, mida silmas pead. Ma ise pole seda nuppu varem kasutanud. Seda ei saa tõesti eelistustest välja lülitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. november 2021, kell 23:50 (EET) == 8000 artiklit == 8000. artikkel: [[Emily Brontë]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 5. november 2021, kell 21:56 (EET) :8100: [[Mary Douglas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. november 2021, kell 22:50 (EET) :8200: [[Anna Seghers]]; 8300: [[Lucy Worsley]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. november 2021, kell 23:37 (EET) :8400: [[Ngaio Marsh]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 21. november 2021, kell 21:33 (EET) :8500: [[Selma Lagerlöf‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. november 2021, kell 15:26 (EET) :8600: [[Lea Tormis]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. detsember 2021, kell 17:46 (EET) :8700: [[Ester Mägi]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 26. detsember 2021, kell 14:44 (EET) :8800: [[Sofi Oksanen]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. detsember 2021, kell 17:38 (EET) :8900: [[Narine Abgarjan]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 20:49 (EET) == Teemaartiklid == Ma kordan üht tähelepanekut, mille tegin eespool ka seoses soomlase varasema kaastööga. Nimelt, kas teemaartiklis ei peaks siiski olema tsitaadid vastava teema kohta? Vähemasti algsetest teemaartiklitest, mis siin olid, ja näiteks inglise viki omadest jäi mulle mulje, et nii võiks olla. Samas praegune tsitaadivalik artiklites nagu [[Jokker]] või [[Lööve]] meenutab rohkem sõna kasutusnäiteid. Seal on üks tsitaat, mis on selles sisalduvate sõnade alusel kopeeritud kuude uude artiklisse. Kasutusnäidetena võiks need sobida paremini Vikisõnastikku (lühemal kujul küll). Inglise vikist ma otsest juhtnööri selle kohta praegu ei leidnud, aga lehel [[:en:Wikiquote:Theme pages]] on märgitud, et tsitaatide valikul võiks tähelepanu pöörata sellele, kas tsitaadi põhiteema on ühtlasi artikli teema või kas artikli teemat mainitakse tsitaadis vaid möödaminnes. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. november 2021, kell 15:52 (EET) :Ühest küljest võib nõus olla, teisest küljest: mis on olemas, seda saab parandada ja täiendada, ja mida pole, seda paraku üldse ei saa parandada ega täiendada. See siin ei ole Vikipeedia, kus leht vedeleb mitme toimetamismärkusega kümme aastat ja midagi ei juhtu. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 23. november 2021, kell 21:22 (EET) ::Ka mind häirib, et kohati on ülespandud tsitaadid pigem sõna kasutusnäited, sest asjast endast ei räägi nad vähematki. Olemasolevat asja saab jah parandada ja täiendada, aga kui on juba ette teada, et lisatu vajab hiljem väljatoimetamist, siis näiks mõistlik seda topelttööd vältida ja asju mitte lisada kohadesse, kuhu nad hästi sobida ei taha. ::See ei ole siin tõesti eestikeelne Vikipeedia, kus mõned lehed vedelevad vahel mitme toimetamismärkusega kümme aastat. Siis pole nimelt neid malle kasutusel ja toimetamise ressurss on niipalju madalam, et kümne aasta asemel peaksime rääkima väljavaatest mõnel lehel sadakond aastat toimetajakätt oodata. Seepärast võiks olla ka ekstra ettevaatlik, et mitte tööd juurde tekitada. ::Seni on selgelt olnud prioriteet ronida rahvusvahelises arvestuses (ehk mida rohkem tsitaadilehekülgi, seda parem). See toob aga kaasa selle, et toimetamisvajadus kasvab samuti rekordkiirusel ja tegelikult peaks mingi hetk uute lehekülgede loomises pausi pidama ja vahelduseks tegelema olemasolevate järgiaitamisega. Muidu läheb sebu Vikipeediaks kätte ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 22:12 (EET) :::Siin ei ole toimetamismalle, vaid peitkategooriad - täiendamist vajavate, pilte või definitsioone ootavate ja viitamisprobleemidega lehtede kohta. Asjaga tegeldakse. Vana mees ei ole ometi kiirrong. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 3. jaanuar 2022, kell 00:34 (EET) :Mõnes mõttes jah, mõnes mõttes ei. Esiteks: mis on kasutusnäide, mis teema sisuline kasutus, on isiklik hinnang. Praktika näitab, et seda mõistetakse väga erinevalt. Teiseks: aga miks, muide, ei tohi Vikitsitaatides olla kasutusnäited? Näited selle kohta, kuidas mingit terminit või mõistet kasutatud on, mille metafoor ta keelekõnelejate jaoks on, millega teda kõrvutatakse, ütlevad ta kohta rohkem kui ükski definitsioon suudaks. Tähendus ongi ju kasutus. Kui näiteid on piisav kogus, hakkavad ilmnema eri tähendused, diakroonilised muutused ja palju muudki. Samas ei ole eesti Tsitaatides kuskil sellist reeglit, et kasutusnäiteid olla ei tohi (ja kuidas seda üldse rakendada saabki, vt punkt 1?) ning inglise reeglid meil automaatselt ei kehti. Kolmandaks: jutt kasutust kajastavate tsitaatide kogumisest Vikisõnastikku on, vabandust, jama. Ei ole keegi siiani ilmutanud kalduvust koguda ühtegi keeleversiooni kasutusnäiteid rohkem kui paar (erandiks inglise vikis ladina ja vanakreeka sõnad, kuna sisu kopeeritakse vanadest sõnastikest ja nois oli kombeks esitada suhteliselt väikese klassikakorpuse peaaegu lausaline läbilõige), eesti omas pole seda praktiliselt üldse tehtud ning enamikus vikisõnastikes on viitamine allpool igasugust arvestust. Seega ei ole seal tegelikust kasutusest võimalik ülevaadet saada. Muid projekte (osalt) autoriõigusega kaitstud materjali kogumiseks meil ei ole. :Niisiis: ehkki mingil määral saab "kasutusnäiteid" "sisulistest" tsitaatidest eristada, st on tuumjuhtumid, mis langevad selgelt ühte või teise, jääb suur osa materjali siiski kuhugi kahe piirimaile. Samas ei ole selliseks sikkude ja lammaste lahutamiseks tegelikult väga head ratsionaalset põhjendust ega ka formaalset alust. Kogu protseduuri saab läbi viia ainult kellegi isikliku maitse ilmeksimatuks kuulutamise teel ja siis ei kajasta tulemus midagi muud. Ei tundu väga praktiline ettevõtmine. :Minu isiklik nägemus on olnud, et kui me kasvatame kiirelt mõistebaasi mingi tingliku piirini (hinnanguliselt võiks selleks võtta 10 000, aga põhimõtteliselt on see käes juba praegu), selituvad selle käigus mõistete eritlemise metoodika ja vajalik kategooriasüsteem, kujuneb ülevaade allikatest ja struktuuridest. Mulle tundub, et nii on enam-vähem läinud. Nüüd, kui on natuke juba visandatud nädala artiklite ja piltide süsteemi, mis võiks esilehele uues kujunduses minna, tuleb neist alustada artiklite läbitöötamist. Tulemuseks võiks olla nende laienemine pigem süvitsi, nii et ideaalis oleks artiklis tuumik enam-vähem üheselt "teemakesksetest" tsitaatidest ja selle ümber pilv vähem üheselt "õigustatud" materjali, mis laiendab tuumiku konteksti. Samuti peaks peidetud kategooriate abil saama viia enamiku artikleist vastavusse formaalsete kriteeriumitega (definitsioon, pildid, viitamine, ülesehitus). :Isiklikult häirib mind kõige rohkem hoopis viitamata või viletsalt viidatud sisu. Samas tahaks ma seda võimaluse korral parandada või asendada, mitte tuimalt välja visata. Ja see võtab aega. Teine probleem on isiku- ja teoseartiklitega, kus kiire töö käigus on materjali jäänud liiga suur kogus ootama laialijaotamist. Nüüd saab selle ära teha. Eks artiklite laiendamise ja tihendamise käigus näeb, milliste uute raskustega me kokku puutume - rangelt võttes on võimalused ühe teema kohta eestikeelsest kirjandusest asjakohaseid tsitaate leida suhteliselt piiratud, kuna selle jaoks see projekt siin ongi, enamiku teiste kvaliteet on talumatult vilets. Tuleb lihtsalt edasi töötada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:07 (EET) ==Järjekordne administraatorihääletus== 29. detsembril lõpevad [[User:Ehitaja|Ehitaja]] adminnivolitused. Kutsun üles tema jätkamise poolt hääletama. Hääletuse lõpptähtaeg on südaöö vastu 27. detsembrit. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}}. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 00:54 (EET) * {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:14 (EET) * {{poolt}} --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 19. detsember 2021, kell 14:36 (EET) == 9000 artiklit == 9000. artikkel oli [[Herta Müller‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. jaanuar 2022, kell 23:09 (EET) :9100 - [[Undinė Radzevičiūtė‎]] --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 24. jaanuar 2022, kell 00:59 (EET) :9200 - [[Carolina Pihelgas]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 21:59 (EET) :9300 - [[Gabriela Mistral]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:50 (EEST) :9400 - [[Enheduanna]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 04:56 (EEST) :9500 - [[Bertha von Suttner]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 15:38 (EEST) :9600 - [[Florence Nightingale]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 18. mai 2022, kell 00:35 (EEST) :9700 - [[Alice Munro]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 17:26 (EEST) :9800 - [[Nelly Sachs‎]]. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2022, kell 00:29 (EEST) == [[Julia Reda]] == Hi! Coult you move the page to [[Felix Reda]]? The person changed their gender. [[Kasutaja:Wikisaurus|Wikisaurus]] ([[Kasutaja arutelu:Wikisaurus|arutelu]]) 5. veebruar 2022, kell 17:36 (EET) == Värskendatud logo == Kuna senine logo on tehtud ammu, tegijat kätte ei saa, šrift on teadmata, svg-faili ei ole ega saa olemasoleva põhjal valmistada, tekitas Toomas Loide uue logoversiooni. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:EE_Vikitsitaadid_logo.svg Väike png ka: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vikitsitaadid_150x150.png Pole selge, kas - kuna meil hetkel liidese administraatorit ei ole - me saame selle vahetuse ise ära teha. On siin kedagi, kes aidata saab? :{{ping|Kaniivel}}, {{ping|WikedKentaur}}? --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:44 (EET) : Seda ei saa ka liidese admin muuta. Logo muutmine käib MediaWiki konfi failis. Konfi muutmiseks tuleb teha Phabricatorisse task. Võtke heaks: [[phab:T302683]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 21:02 (EET) ::Aitüma. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 22:22 (EET) ::Keegi kinnitas justkui fabrikaatoris, et teeb, nüüd siis mitu päeva juba fabritseerib. Ei tea, kuidas saab ühe pildi väljavahetamine nii vaevarikas olla, aga ju vaeseke rügab hommikust õhtuni, higipull otsa ees. Peaasi, et sõda enne läbi ei saa. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 16:17 (EET) :::It only took me a few minutes to upload the patch. But we need to make sure that there is a consensus by (at least no opposition from) the local community, and that requires the passage of time. As simple as this. Let's behave like professionals, please. [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 10:40 (EET) ::::There are professional Wikipedians?! Then where the heck is my paycheck for 17 years? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:54 (EET) :::::Seems you have difficulty understanding the word "like". [[Kasutaja:4nn1l2|4nn1l2]] ([[Kasutaja arutelu:4nn1l2|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 22:59 (EET) ::::::No liking whatsoever. This ain't no Facebook. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 03:12 (EET) == 10 000 sisulehekülge == [[Pilt:Vikitsitaadid 10 000.svg|150px|right]] Valminud on erilogo, mida kasutada 10 000 sisulehekülje täitumisel. Kuna nad seal kaugemal tahaksid näha natuke arutelu, siis seega olge head ning avaldage on poolehoidu (või vastumeelsust logo vahetamisele). Väljavahetatud logo näeks ise välja [https://logo-test.toolforge.org/test?wiki=et.wikiquote.org&logo=File:Vikitsitaadid%2010%20000.svg&useskin=vector nii] (kui midagi ei meeldi, siis jõuab veel kohendada). Mõni küsimus ka lisaks: * prognoositav 10 000 lehekülje täitumise kuupäev võiks olla? * logo jääks üles nt täpselt kuuks ajaks? : [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:10 (EEST) ::Eks me vaikselt nokitseme mõne päevaga ära. Minu poolest võib see seal ka veidi pikemalt olla. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:44 (EEST) :::Hetkel on sinna jäänud veel 125 lehekülge. Ma ise enne 1. augusti ei julgeks nagu ühtegi kuupäeva pakkuda või on nüüd oodata ühte kiiret lõpuspurti? [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 00:48 (EEST) ::::Phabricatori ''task'' on muidu leitav [https://phabricator.wikimedia.org/T313698 siit] [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 07:48 (EEST) kblh7ebr9a12pa7lo4aca7j2k0qp4li 0 3820 88003 86736 2022-07-24T15:34:57Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bertha_Wegmann,Sommerdag_på_Taarbæk_strand,_1889,_Øregaard_Museum.jpg|pisi|Bertha Wegmann, "Suvepäev Taarbæki rannas" (1889)]] [[Pilt:Elin_Danielson-Gambogi_-_Girl_with_cats_in_a_summer_landscape_(1892).jpg|pisi|Elin Danielson-Gambogi, "Neiu kassidega suvises maastikus" (1892)]] [[Pilt:Ida_Gisiko_Summer_Landscape.jpg|pisi|Ida Gisiko-Spärck, "Suvemaastik" (1892)]] [[Pilt:Fanny_Hjelm_Sommarblommor_1928.jpg|pisi|Fanny Hjelm, "Suvelilled" (1928)]] '''Suvi''' on soe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Suvele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid ja see, et sajab [[vihm]]a. ==Proosa== * [[Jõulud]] ja [[jaanipäev]] on [[põhjamaa]] rahvaste suuremaid pühi [---]. Pigemini võiks jaanipäeva nimetada [[päike]]sepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; [[pimedus]] kaob [[valgus]]e eest isegi öösi, eriti põhjamail, kus [[öö]] täiesti kaotanud oma iseloomu. ** [[Matthias Johann Eisen]], "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]", 1931 * Teistes Euroopa pealinnades on [[rikkus]] ja [[vaesus]], elegantsed linnaosad ja tööliskvartalid rangelt üksteisest eraldatud, [[Peterburi]]s seevastu oli kõik läbisegi. Uhke [[palee]] kõrval seisis väike, armetu ja madal puulobudik, luksusrestorani kõrval räpane [[kõrts]]. Suvi polnud Peterburi jaoks õige aeg, "[[seltskond]]" viibis suuremalt jaolt oma [[mõis]]ates või suvituskohtades. Sellegipärast pani "saartel" asuvate suurte [[restoran]]ide õhtune [[luksus]] imestama: naiste [[dekoltee]]d ulatusid peaaegu nabani ning väärtuslikke ehteid võis näha tohutul hulgal. Oli ka [[kaupmees|kaupmehi]] [[Nižni Novgorod]]ist ja teistest sisemaa linnadest. Need olid suurt kasvu kandilised räpased habemikud, kes tulid restorani, säärsaapad ja ratsapüksid jalas, jõid palju, lärmasid, möirgasid, [[sülitamine|sülitasid]] avalikult põrandale ning jätsid [[kelner]]ile sada rubla [[jootraha]]. Õhtuti mängisid "saartel" vene [[mustlased]], kelle muusika erutas veel rohkem kui ungari mustlaste oma. Ka siin vajutasid [[valged ööd]] kõigele ebamaisuse pitseri, kõik mõjus peaproovina päevavalgusega täidetud teatris, mitte aga [[tragöödia]] viimase vaatusena, mis aeglaselt, ent kindlalt lõpule lähenes. (lk 98-99) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Iga inimene teeb omaenda suve. Sel aastaajal pole omaenda iseloomu, kui sa pole just põllumees, kel on elukutseline huvi [[ilm]]a vastu. ** [[Robertson Davies]], "Three Worlds, Three Summers — But Not the Summer Just Past" * Minu suved lõppesid alati umbes viieteistkümnenda [[juuni]] paiku, kui sai otsa õnnis ajapragu [[kartulipanek]]u ja [[hein]]ateo vahel, mil sai rahulikult [[raamat]]uid lugeda. Kui [[heinategu]] lõppes, tuli [[kartulivõtt]], mis kestis vähemasti kaks kuud. Viimased kartulid [[maja]] taga hunnikus võttis [[külm]], siis teadsime, et [[november]] on saabunud. Külmavõetud kartulid loobiti [[sõnnik]]uhunnikusse, kus neist mõned mingi [[ime]] läbi [[kevad]]el siiski idanema hakkasid, moodustades seal omaette võiduka ''Homo sapiens''<nowiki>'</nowiki>i poolt hüljatud generatsiooni. (lk 180) ** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad, 2015 * Valgeripsmelistel on alati suvi. (lk 118) * Suvi võtab [[lastehoidmine|lastehoidmise]] vabatahtlikult enda peale, jagades selle ära maa ja taeva vahel. (lk 119) * [[Vikerkaar]] on suve [[lillekorv]]i [[sang]]. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita? Kuid sul on armsam, püsilikum laad. Torm võib maikuus puudelt pungad niita ja suvi ainult viivu ehib maad. Liig kuumalt paistab vahel taeva silm ja tihti tuhmub tema kuldne jume: kui loodus tujutseb, kui muutub ilm, on helge ilu ilutu ja tume. Kuid sinu suvele ei tule kadu ja iluga sa ühte jääma pead, ei hoople surm, et rändad varjuradu, - sind igaveseks teevad värsiread. </poem> * [[William Shakespeare]], sonett 18. Tõlkinud Harald Rajamets. - W. Shakespeare, "Sonetid". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 23 <poem> Ma tean: su jaoks ma olen suvi vaid, täit aastaringi minus sa ei näe, ja otsima pead tundeid üllamaid, mu armas, mõne muu kui minu käest. Mul pole kuldseid vilju pakkuda ja talvist tarkust pole omandand; et kevadkõrgel rinnal hoobelda, liig kaua olen sind ma armastand. </poem> * [[Edna St. Vincent Millay]], "*Ma tean: su jaoks ma olen suvi vaid...", tlk [[Maria-Kristiina Lotman]], Vikerkaar 6/2015, lk 44-45 <poem> Oli suvi, oli soe, [[mets]]a all [[sipelgas|sipelgaid]] siples. Leidsin üles [[Emajõgi|Emajõe]], selles jões minu ema suples. </poem> * [[Ott Arder]], "[https://teele.luts.ee/node/5733 Emajõgi]" <poem> Siis jõuab kätte suve lõppjaam august. [[Õhk]] päikseleilis köeb. On kõiges veel suurt südasuvist suigutavat raugust ja endeid [[sügis]]est, mis juba teel. </poem> * [[Kalju Kangur]], "August" (1975) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 108 <poem> meie suve üks-ja-sama skeem kõrget rohtu marjaõisi heina maasikaid ja vihma vastu seina kuuseriisikaid siis talikrüsanteem </poem> * [[Viiu Härm]], "*meie suve uks־ja ־sama skeem...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 32 <poem> kased kummardusid sügavalt arvasin et mulle ma ei märganud et samal päeval ümberringi kahvatasid puud keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis päev vajus ära ja otsa jäi päike enam rõõmsalt ringi ei käi suvi kõndis välja selle päeva seest sügis ajab mindki tee pealt eest </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37-38 ==Vanasõnad== * [[Jänes]] teeb [[öö]]si rohkem jälgi kui [[lammas]] kogu suvel. * Kehv suvi, lahja [[sügis]]. * Suvel hauguvad suured [[koer]]ad, sügisel pole kutsikaidki kuulda. * Suvel [[silm]]ad, talvel [[hambad]]. * Suvi ja [[talv]] taplevad teineteisega. * Suvi kogub, talv sööb. * Suvi soeb, [[jaanipäev]] teeb jalad alla. * Suvine [[rand]] ei pea kaua [[jää]]d. * Suvine [[tund]] enam kui talvine [[päev]]. * Ära kiida suve enne sügist! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Aastaajad]] lcl7syzuj4tvrxl01fervalpejds2ai 88009 88003 2022-07-24T15:36:59Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bertha_Wegmann,Sommerdag_på_Taarbæk_strand,_1889,_Øregaard_Museum.jpg|pisi|Bertha Wegmann, "Suvepäev Taarbæki rannas" (1889)]] [[Pilt:Elin_Danielson-Gambogi_-_Girl_with_cats_in_a_summer_landscape_(1892).jpg|pisi|Elin Danielson-Gambogi, "Neiu kassidega suvises maastikus" (1892)]] [[Pilt:Ida_Gisiko_Summer_Landscape.jpg|pisi|Ida Gisiko-Spärck, "Suvemaastik" (1892)]] [[Pilt:Fanny_Hjelm_Sommarblommor_1928.jpg|pisi|Fanny Hjelm, "Suvelilled" (1928)]] '''Suvi''' on soe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Suvele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid ja see, et sajab [[vihm]]a. ==Proosa== * [[Jõulud]] ja [[jaanipäev]] on [[põhjamaa]] rahvaste suuremaid pühi [---]. Pigemini võiks jaanipäeva nimetada [[päike]]sepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; [[pimedus]] kaob [[valgus]]e eest isegi öösi, eriti põhjamail, kus [[öö]] täiesti kaotanud oma iseloomu. ** [[Matthias Johann Eisen]], "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]", 1931 * Teistes Euroopa pealinnades on [[rikkus]] ja [[vaesus]], elegantsed linnaosad ja tööliskvartalid rangelt üksteisest eraldatud, [[Peterburi]]s seevastu oli kõik läbisegi. Uhke [[palee]] kõrval seisis väike, armetu ja madal puulobudik, luksusrestorani kõrval räpane [[kõrts]]. Suvi polnud Peterburi jaoks õige aeg, "[[seltskond]]" viibis suuremalt jaolt oma [[mõis]]ates või suvituskohtades. Sellegipärast pani "saartel" asuvate suurte [[restoran]]ide õhtune [[luksus]] imestama: naiste [[dekoltee]]d ulatusid peaaegu nabani ning väärtuslikke ehteid võis näha tohutul hulgal. Oli ka [[kaupmees|kaupmehi]] [[Nižni Novgorod]]ist ja teistest sisemaa linnadest. Need olid suurt kasvu kandilised räpased habemikud, kes tulid restorani, säärsaapad ja ratsapüksid jalas, jõid palju, lärmasid, möirgasid, [[sülitamine|sülitasid]] avalikult põrandale ning jätsid [[kelner]]ile sada rubla [[jootraha]]. Õhtuti mängisid "saartel" vene [[mustlased]], kelle muusika erutas veel rohkem kui ungari mustlaste oma. Ka siin vajutasid [[valged ööd]] kõigele ebamaisuse pitseri, kõik mõjus peaproovina päevavalgusega täidetud teatris, mitte aga [[tragöödia]] viimase vaatusena, mis aeglaselt, ent kindlalt lõpule lähenes. (lk 98-99) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Iga inimene teeb omaenda suve. Sel aastaajal pole omaenda iseloomu, kui sa pole just põllumees, kel on elukutseline huvi [[ilm]]a vastu. ** [[Robertson Davies]], "Three Worlds, Three Summers — But Not the Summer Just Past" * Minu suved lõppesid alati umbes viieteistkümnenda [[juuni]] paiku, kui sai otsa õnnis ajapragu [[kartulipanek]]u ja [[hein]]ateo vahel, mil sai rahulikult [[raamat]]uid lugeda. Kui [[heinategu]] lõppes, tuli [[kartulivõtt]], mis kestis vähemasti kaks kuud. Viimased kartulid [[maja]] taga hunnikus võttis [[külm]], siis teadsime, et [[november]] on saabunud. Külmavõetud kartulid loobiti [[sõnnik]]uhunnikusse, kus neist mõned mingi [[ime]] läbi [[kevad]]el siiski idanema hakkasid, moodustades seal omaette võiduka ''Homo sapiens''<nowiki>'</nowiki>i poolt hüljatud generatsiooni. (lk 180) ** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad, 2015 * Valgeripsmelistel on alati suvi. (lk 118) * Suvi võtab [[lastehoidmine|lastehoidmise]] vabatahtlikult enda peale, jagades selle ära maa ja taeva vahel. (lk 119) * [[Vikerkaar]] on suve [[lillekorv]]i [[sang]]. (lk 120) * [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui suvi [[latv|ladvast]] endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita? Kuid sul on armsam, püsilikum laad. Torm võib maikuus puudelt pungad niita ja suvi ainult viivu ehib maad. Liig kuumalt paistab vahel taeva silm ja tihti tuhmub tema kuldne jume: kui loodus tujutseb, kui muutub ilm, on helge ilu ilutu ja tume. Kuid sinu suvele ei tule kadu ja iluga sa ühte jääma pead, ei hoople surm, et rändad varjuradu, - sind igaveseks teevad värsiread. </poem> * [[William Shakespeare]], sonett 18. Tõlkinud Harald Rajamets. - W. Shakespeare, "Sonetid". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 23 <poem> Ma tean: su jaoks ma olen suvi vaid, täit aastaringi minus sa ei näe, ja otsima pead tundeid üllamaid, mu armas, mõne muu kui minu käest. Mul pole kuldseid vilju pakkuda ja talvist tarkust pole omandand; et kevadkõrgel rinnal hoobelda, liig kaua olen sind ma armastand. </poem> * [[Edna St. Vincent Millay]], "*Ma tean: su jaoks ma olen suvi vaid...", tlk [[Maria-Kristiina Lotman]], Vikerkaar 6/2015, lk 44-45 <poem> Oli suvi, oli soe, [[mets]]a all [[sipelgas|sipelgaid]] siples. Leidsin üles [[Emajõgi|Emajõe]], selles jões minu ema suples. </poem> * [[Ott Arder]], "[https://teele.luts.ee/node/5733 Emajõgi]" <poem> Siis jõuab kätte suve lõppjaam august. [[Õhk]] päikseleilis köeb. On kõiges veel suurt südasuvist suigutavat raugust ja endeid [[sügis]]est, mis juba teel. </poem> * [[Kalju Kangur]], "August" (1975) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 108 <poem> meie suve üks-ja-sama skeem kõrget rohtu marjaõisi heina maasikaid ja vihma vastu seina kuuseriisikaid siis talikrüsanteem </poem> * [[Viiu Härm]], "*meie suve uks־ja ־sama skeem...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 32 <poem> kased kummardusid sügavalt arvasin et mulle ma ei märganud et samal päeval ümberringi kahvatasid puud keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis päev vajus ära ja otsa jäi päike enam rõõmsalt ringi ei käi suvi kõndis välja selle päeva seest sügis ajab mindki tee pealt eest </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37-38 ==Vanasõnad== * [[Jänes]] teeb [[öö]]si rohkem jälgi kui [[lammas]] kogu suvel. * Kehv suvi, lahja [[sügis]]. * Suvel hauguvad suured [[koer]]ad, sügisel pole kutsikaidki kuulda. * Suvel [[silm]]ad, talvel [[hambad]]. * Suvi ja [[talv]] taplevad teineteisega. * Suvi kogub, talv sööb. * Suvi soeb, [[jaanipäev]] teeb jalad alla. * Suvine [[rand]] ei pea kaua [[jää]]d. * Suvine [[tund]] enam kui talvine [[päev]]. * Ära kiida suve enne sügist! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Aastaajad]] qh6dz58plf4yhdv3wr7qy2z9ebviymr 0 3856 88116 68748 2022-07-25T07:41:55Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki '''Peremees''' on isik, kes on kinnisvara või muu omandi omanik või valdaja, näiteks talu- või majaperemees. ==Proosa== * Kindlasti uuris Liine sind seal jutukäigus pealaest jalatallani, kuigi vist juba varemgi oli vargsi vaadanud. Pikkust jätkus sul temasuguse matsaka jaoks rohked kui vaja, käed-jalad olid jah terved ja jõudu-oidu piisavalt — seda olid sa juba näidanud. Ja pikemalt kaalumata tõi tüdruk oma või ema [[soov]]i lagedale: :"Ehk jääksidki Tollimäele!" :"On seda sulaseleiba juba küllalt söödud," vastasid sa külmalt. :"Aga kui peremeheks?" pahvatas Liine ja veri viskus talle näkku. Niiviisi õhetavana-häbelikuna tundus ta sulle vist küll päris sobiva suutäiena. Aga sa ei kiirustanud [[ogalikk]]u alla neelama. Lasksid tüdrukut [[rahunemine|rahuneda]], rahunesid ka ise ja laususid siis: :"Ju see tähendaks seda, et peaksin peremehe nime eest hakkama palgata [[sulane|sulaseks]]. Paberiteta peremehel pole just suurt väärtust." :Liine [[punastamine|punastas]] veelgi sügavamalt, kui ütles: :"Paberid saad siis, kui sünnib esimene [[poeg]]." :Küllap sa nüüd astusid tüdrukule üsna lähedale ja küllap su häälgi kõlas soojalt, kui teatasid oma otsuse: :"Kui nii, siis ei lähe ma täna öösel enam heintesse." (lk 52) * Aga siis, kui sa olid ära kandnud juba mitu paari neid Liine tehtud halle pükse, kui sa olid pannud tarele uue katuse ja hakkasid põllukraave soo poole pikendama, siis sõitis ühel pühapäeval Tollimäe õue [[vanker]] naise ja mehega ja paari tunni pärast teine samasugune ja siis veel kolmaski. Kõigile kolmele õele oli korraga pähe turgatanud, et nad olid kodust läinud tühjade kätega, ja nende mehedki kinnitasid, et naiste [[kaasavara]]kirstud olid olnud hoopis kerged. Ehkki neil kõigil oli juba oma elamine siinsamas või teises-kolmandas külas, leidsid nad nüüd ometi, et on juba küllalt kaua kannatanud ja et nad tahavad oma osa saada. See ei tähendanud muud, kui et Tollimäe oleks tulnud neljaks lüüa ja igaühele üks tükk vankri peale visata. Aga siis vihastasid sa nii, et keerasid külalistele selja, tõstsid jala üles ja lasksid paugu peeru! :"Nii palju te siit saate!" teatasid sa tahtjaile. :Küllap pool sellest andmisest jäi su oma hallidesse pükstesse pidama, sest külalised tõstsid ennekuulmatut kisa. Sina aga naersid ja soovitasid, et võtku nad sealt, kust võtta on ja kust neil õigus saada — sinu Tollimäega pole neil pistmist. Ja võib-olla just siis saadigi kindlalt teada, kes on Tollimäe õige peremees ja kelle peos on kohapaberid. (lk 54-55) * Vanim, see, kes oli saanud poisikesena labidavarrega vopsu kubemesse, kasvas küll pikaks ning sihvakaks ja paistis mitmeti sinu enese noorpõlvepildiga sarnanevat. Heledavõitu juuksedki olid tal nagu sul enesel ja mitmeti lahtine mõistus, aga ometi ei osanud sa teda Tollimäe peremehena kujutleda. Midagi liiga õrna oli temas, tema välimuses ja tema hinges. Ei puutunud ta [[lehm]]a vitsaga ega löönud [[kass]]i jalaga, ei kraagelnud külapoistega ega hakanud koduski õigust nõudma. Nagu mõni tütarlaps armastas ta [[lill]]i: neid istutas ta maja ette ja maja taha, neid ta kastis ja kaitses, kobestas nende mulda, korjas ja kuivatas seemneid ja oli õhevil, kui kuskilt mõne uue lilletaime leidis. (lk 57) * Jah, ajalooratas tegi pöörde, ja nagu paljud säärasel korral ikka, jäid ka sina selle vahele nii, et su kondid ragisesid. : Esialgsed muutused sind suuremat ei puutunud. Laiemate maade peremehi küll natuke näpistati, aga sina polnud jõudnud oma põldusid soo poole veel niipalju pikendada, et sealt midagi oleks olnud ära võtta. Valla täitevkomiteesse sind küll kutsuti, kuid seal nõuti ainult seda, kui kaua sa Tollimäed oled pidanud. Kui sa seletades rõhutasid, et oled juba sest ja sest aastast seaduslik Tollimäe peremees, mis on paberite ja pitsatitega korralikult kinnitatud, teatati sulle, et sa võid nende paberitega tuld süüdata. Kõik maa ja mets, soo ja need kraavijupidki, mis sa olid kaevanud, kuulusid nüüd riigile. Ja samas lohutati sind lubadusega, et nõukogude võim annab Tollimäe sulle eluks ajaks kasutada, sa võid seal edasi elada, hooneid kohendada, kraave kaevata ja oma poisse ekspluateerida. Ja ühtlasi teatati rõõmusõnumit, et kõik kohavõlad on kustutatud, nii et kui see sinu võimuses seisab, võid sa oma hobuse vanuse nüüd meelde tuletada ja tema silma terveks arstida. Ja kõige lõpuks torgati sulle paber pihku, kus pitserid ja allkirjad kinnitasid, et kõik on tõepoolest nii ja sa oled jällegi Tollimäe peremees. Nüüd pidid sa end küll kindlal põhjal tundma, sest taskus olid sul ju kahed dokumendid, mis su peremeheõigusi tõendasid. (lk 60) * Laudad ja aidad olid juba lagedad, põrsaaiad tühjad ja kanaõrred hõredad. Paar kondist lehmakiitsakat kõndis veel karjamaal ja jalust kange Ükssilm hulkus söötijäänud põldudel. Otsekui pilkeks kutsuti sind uute võimumeeste ette, nõuti aru su elust ja tööst, sellest, palju sa sööd ja palju jood ja palju "panuseks" viid, ning pisteti taas uued uhkete pitseritega paberid sulle pihku. [[Suur-Saksamaa]] kinnitas sind Tollimäe "põliseks" peremeheks, et sa võiksid kõik "kohustused" Suur-Saksamaa vastu täita ja temale võid ja mune anda. Niiviisi olid sa nüüd juba kolmekordselt paberite ja pitsatitega kinnitatud peremees, aga vaesem ja viletsam kui iialgi varem. (lk 64) * On tõsi seegi, et sa ometi ei saanud lahti iganditest oma mõttelaadis ja et sa hoidsid neid hobuseid ning hoolitsesid nende eest, otsekui kuuluksid need üksnes sulle. Sa sõimasid läbi [[karjak]]u, kui see jättis hobuse konutama lauda juurde, rangid kaelas; sa hurjutasid [[brigadir]]i, kes kihutas hobuse vahule ja unustas selle siis kontori ukse taha mitmeks tunniks seisma; sa haugutasid agronoomi, kes laskis vankrile laduda nii suured [[koormad]] rasket [[mineraalväetis]]t, et hobune end pehmel põllul sirgeks pidi venitama, ja sa ei unustanud esimehelegi ütlemata, niis öelda oli tarvis. Ja kõike seda ei teinud sa mitte üks ega kaks korda, sa tegid seda nii tihti, kui pidasid tarvilikuks ja ikka niisugusel moel, nagu oleksid su sahtlis alles nüüd tõelised peremehepaberid. (lk 69-70) * [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70 ==Luule== <poem> Juss oli väike peremees [[talu]] liivaaugu sees [[ader|adraks]] kõver [[kapsaraud]] [[äke|äkkeks]] silgupüti laud </poem> * [[Ernst Enno]], "Juss oli väike peremees", luulekogust "Üks rohutirts läks kõndima" (1957) <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... Seisab peremees vait, umbusklik. Sügaks [[habe]]t, kui oleks see. Mis [[kaev]] too seal on mõistatuslik? Kuhu juhite [[solk|solgivee]]? </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 == Eesti vanasõnad == * [[Heinamaa]] on põllu peremees ([[ema]]). * Kui peremees kottu ärä, siis viis vaja. * Kuidas peremees, nõnda [[sulane]]. * Parem [[hea]] sulane kui halb peremees. * Parem hea [[sõber]] kui halb peremees. * Parem [[pisike]] peremees kui suur sulane. * Peremees ees, sulane järel. * Peremees hulgub, [[ori]] magab väsimust. * Peremees, kes [[põhk]]u müüb, sandikoti kaela viib. * Peremees sööb [[piim]]a, [[leib]]a, sulane sööb [[sool]]a, leiba. * Peremees tüves, sulane ladvas. * Peremehe hea [[sõna]] kutsub külalisi sisse. * Peremehe [[jäljed]] väetavad [[põld]]u. * Peremehe nüri [[kirves]] lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. * Peremehe [[silm]] teeb loomad rammusaks. * Peremehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt. * [[Raha]] hea sulane, aga [[paha]] peremees. * [[Rukis]] [[maja]] peremees. * Truu sulane, [[õnn]]elik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine. * [[Kõht]] isand, sina ta [[sulane]]. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 9yfyfc7t688xyasvmqdnh496n98k5s7 0 3883 87892 86794 2022-07-24T13:54:57Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Old_Woman_by_Wada_Eisaku_(National_Museum_of_Modern_Art,_Tokyo).jpg|pisi|Wada Eisaku, "Vana naine" (1908)]] [[Pilt:Vana_daami_portree,_Lucie_Buchmeister,_EKM_j_7915_M_3427.jpg|pisi|Lucie Buchmeister, "Vana daami portree", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ma kuulsin raukade vestlust: "Kaob iga asi ja kauaks meilgi kestvust." </poem> * [[William Butler Yeats]], "Raugad imetlemas ennast veepeeglist", 1904 (tlk Märt Väljataga; W. B. Yeats, "Luulet", Tln: Eesti Raamat 1990, lk 59) <poem> Ära mine vagusalt sinna lahkesse öösse, vanadus leegitsegu ja möiraku päeva sulgudes; märatse, märatse valguse surmale vastu. </poem> * [[Dylan Thomas]], "Ära mine vagusalt sinna lahkesse öösse", tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 131 <poem> kuigi maalitud on kolle, annab sooja [[tuli]] – jaa! Tean, mu elutööd nüüd jätkab [[poeg]], mu järeltulija. ... Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt. Peagi lõpetamas olen oma elurännakut. Ära pahanda, kui [[laul]] on liiga lihtne, õpetlik. Kuula ära, sest me [[elu]] selles ilmas pole pikk. </poem> * [[Juhan Viiding]] "Vana mehe laul". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna [[Olav Ehala]] viisil. ==Draama== * [Dorine:] Vanaks jäädes just nii toimib iga kokett:<br />kui kaovad austajad, siis oma tuska peites<br />[[auväärsus]]t teesklema ta hakkab meeleheites.<br />Silma temale muud ei paistagi kui vead.<br />Ta laidab igaüht, ei leia kuskil head.<br />Küll [[patt]]e paljastab ta harda õhinaga,<br />kuid ainult [[kadedus]] on [[vaga]] [[mask]]i taga.<br />Et ise vana on, ka teiste juures neab<br />[[rõõm]]e, milleta nüüd läbi ajama peab. ** [[Molière]], "Tartuffe", I vaatuse 1. stseen. Tõlkinud [[August Sang]]. Rmt: Molière, "Tartuffe ehk Petis". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961, lk 13 ==Proosa== * 19. Sellest, kes unustab talle osaks saanud hea, on juba täna rauk saanud. ** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Vanadus on seiklus selles mõttes, et miski ei ole absoluutselt kindel. Kui sa oled noorem, siis kujutad ette, et sa tead umbes, mis see tähendab, sest vanu inimesi on ümber, üks komberdab kepiga üle tee, mis kuulub asja juurde. Üks läheb peast segaseks ja teine tigedaks. See ei ole üldse kindel, vaid igaühel isemoodi. ** [[Fanny de Sivers]], "Vananemine on seiklus", intervjuu Indrek Treufeldtile, rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III". Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 507 * Iga paneb igale asjale oma pitseri. Ei maksa arvata, et [[vanus]] kedagi targaks teeb. Samas tajun enese pealt, et vanus annab teatud [[vabadus]]i. Keda on mul nii kangesti karta? Et võtavad [[pension]]i ära või saadavad [[Kihnu]] saarele asumisele? ** [[Enn Tarvel]], intervjuu: [[Alvar Loog]], [http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb "Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb"] Postimees, 1. august 2017 * Vanaduse poole minek on minek läbi [[lein]]a kardinate. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA 2019, lk 172 * Ah, vanadus. Videvikuaastad - see delikaatne nimetus. Videvik on käes - uue elu möirgav koidik, tõenäoliselt selline, millest sa midagi ei tea. Me kõik pöörame silmad ära ja siis — piraki! — oledki ise selle keskel, imestades, kuidas pagan see võis küll juhtuda, ja võib-olla on see põrgu kõige välimine ring ja juba jooksevadki lähemale lustakad kuradikesed oma kolmharkidega, suskides ja torkides. (lk 17) * Saanud tuge poolest pudelitäiest Virgin Trainsi punasest [[vein]]ist ("Mis hirmus kraam see on?"), muutus Henry ilukõneliseks. "Las ma räägin sulle midagi, kallis. Vanadus on [[solvang]]. Vanadus on [[kõrvakiil]]. See kahjustab helget [[mõistus]]t — ehkki ma ise seda ütlen —, kuni sa paistad nii võhiklik ja kõneoskuseta nagu mõni... mõni [[polütehnikum]]i abilektor." Henry ignoreeris fakti, et polütehnikumid olid juba ammu ära kaotatud - need jäid ikkagi sõimusõnaks. "Tekib justkui mingi ajuhalvatus. Nagu oleksid sa... oleksid tõugatud kott[[pimedus]]se ega suudaks kuradima ust leida, kuigi tead, et see on seal. Pitt, Kristus hoidku! Mulle ei tulnud Pitti nimi meelde. Ma ei mäletanud midagi [[Lõunamere aktsiamull|Lõunamere mullist]]. See on intellekti [[lämbumine]]. Inimese mõistus - inimese helge mõistus, kui tohin nõnda öelda - muutub ebakompetentseks. [[Impotentsus|Impotentseks]]. Jah, impotentseks." Henry jõllitas pinevalt Marioni, nagu arvaks, et too ei jälgi tema mõttekäiku. "Ta ei suuda esineda. Ta on [[kohitsemine|kohitsetud]]. Ta..." Ehk oli see mõttearendus juba piisavalt pikale veninud. "Ühesõnaga - sa ei suuda, kuradi päralt, meelde tuletada, mida kavatsesid järgmiseks öelda, kuigi tead väga hästi, mis see oli." (lk 36-37) * Päevad, mil vaene ülalpeetav vanur tuli [[kamin]]a kõrvale istuma panna ja sööta, tema üle nurisedes ja haua poole nügides, on ammu möödas. Nüüd on see ära korraldatud riiklike vahenditega. (lk 47) * Vanas eas libised sa alalisse [[ebakindlus]]se, väljaütlemata [[vabandus]]te seisundisse. Sa kõnnid ülejäänud inimestest [[aeglus|aeglasemalt]], pead liiga tihti "Mida?" ütlema, teised peavad [[buss]]is sulle oma koha loovutama ja rongisõidul oled sa sunnitud oma absurdselt väikese ja kerge [[kohver|kohvriga]] abi paluma. Kuskil su peas on tühimik, millesse pudenevad kõige tuttavamad [[nimed]]; eile kukkus sinna tervelt viieks minutiks president [[Barack Obama|Obama]] koos selle naisega, kes elab Charlotte'i kodust üle tee ja oli just saatnud talle terveks saamist sooviva kaardi allkirjaga "Sue", aga mis ometi on tema [[perekonnanimi]]? Sa oskad kuidagiviisi kasutada [[arvuti]]t ja saad hakkama [[mobiiltelefon]]iga, aga nii aeglaselt reageerides, et pealt vaatavad noored nägu krimpsutavad. (lk 79) * Praegu oled sa kõige [[piir]]ini jõudnud, klammerdudes elu välimise [[serv]]a külge. Sinu taga lohiseb äraelatud [[elu]] [[komeedisaba]], mille [[säde]]med jõuavad sulle pähe kogu aeg, tahad sa seda või mitte - elu on küll ära elatud, kuid kõik see kestab mõttes edasi, nii hea kui ka halb. Kuid ära kujutle, et keegi teine tahab sellest midagi teada; sinu [[jutustus]] on personaalne ja hoia see [[fakt]] meeles. (lk 80) ** [[Penelope Lively]], "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017 * Mäletan, kui mu isa sai nelikümmend ja ma istusin Kurista küla mõisas juubelilauas, mõeldes, et isa on raukvana. Ma olin lausa kurb, et isa sellisesse ikka oli jõudnud. :Nüüd saab äsja leitud sõber kolmkümmend kaheksa ja mulle tundub, et ta on päris noor! Palju mul endalgi neljakümnest enam puudu on. Aga mu õepoeg Rainer ütles kord veendunult: "Kui sajaseks elad, on sul päris palju aega veel." Küllap elangi sajaseks. (lk 50) * [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 * Ole vanade inimeste vastu [[lahke]], isegi kui nad on vastikud. Kui vanaks jääd, ole noorte inimeste vastu lahke. Ära viska neid kepiga, kui nad kutsuvad sind [[vanaisa]]ks. Nad on sinu [[lapselaps]]ed! (lk 2202) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Jah, [[elu]] teisel poolel tuleb moment, kus inimene klammerdub elu külge, nagu tahtes selle kulgu peatada. Aastail, mis tulevad pärast seda, ei soovi nad enam ümberkorraldusi, isegi [[kärbsepaber]]it ei taha [[aerosool]]i vastu vahetada. Lidija küsis endalt, kui kaugel on temal see aeg, kui hakkab vanadus. (lk 7) ** [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23 * Tuttavad ikka küsivad, mis tunne on olla 90-aastane. Vastan siis, et nagu 18, ainult [[peegel|peeglisse]] ei tohi vaadata! ** [[Nora Kutti]], intervjuu: Vilja Kohler, [https://tartu.postimees.ee/1022626/nora-kutti-soovitab-alati-edasi-elada "Nora Kutti soovitab alati edasi elada"]. Tartu Postimees, 29. oktoober 2012 * Oeh, mis [[saladus]] mul ikka on! Ega minu vanuseklassis neid [[sportlane|sportlasi]] just väga palju ole. ** Nora Kutti, intervjuu: Ann Hiiemaa, [https://leht.postimees.ee/266190/veteranidest-maailmameistrid-murravad-muute "Veteranidest maailmameistrid murravad müüte"]. Postimees, 22. mai 2010 * Kahekümne kahe aastasena oli Angie Kellogg oma töö jaoks juba liiga vana. Mõnes suhtes oli ta elutark, teises suhtes naiivne. Tal vedas, et ta oli endiselt [[ilu]]s. Aga ta oli ikkagi liiga vana ning käis ühe kupeldaja käest teise katte, kuni lõpetas tüübi juures, kes polnud üksnes kupeldaja, vaid [[psühhopaat]]iline kupeldaja. Mees tabas Angie ühel vabal päeval naabruses asuvas [[baar]]is "musta otsa" tegemas ning oleks ta tapnud, kui mitte Tony Vargas poleks sekkunud ja tütarlapse päästnud. (lk 88) ** [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994 * Vanadus on [[seiklus]] selles mõttes, et miski ei ole absoluutselt kindel. Kui sa oled noorem, siis kujutad ette, et sa tead umbes, mis see tähendab, sest vanu inimesi on ümber, üks komberdab kepiga üle tee, mis kuulub asja juurde. Üks läheb peast segaseks ja teine tigedaks. See ei ole üldse kindel, vaid igaühel isemoodi. (lk 507) ** [[Fanny de Sivers]], "Vananemine on seiklus", intervjuu Indrek Treufeldtile, rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III", 2020 * "Kraamilaegas!" hüüdis järsku Seenevana, kes oli naasnud äädikavabrikust, mis asus otse nende selja taga. Nii nimetasid vanaeite kõik inimesed Westhofenis, sest terve eluaeg oli ta vedanud endaga kaasas igasugust rämpsu, nii vajalikku kui ka mittevajalikku — mida iganes võis soovida — haavaplaastrit, nöörijuppe, köhakompvekke. Vanaeit hakkas oma kuivetanud käega lehvitama teisel pool teed seisva Seenevana suunas, kellega ta oma kauges nooruses oli tantsinud, ja palju ei puudunud, et oleks ka abiellunud, ning ta hambutu suu ümber ning kortsus põskedel tekkis see jubedustäratav elavus, mis on omane väga vanade inimeste naljatlustele — paratamatult kostev kondiklõbin tantsimisel. (lk 25) ** [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982 * [Yossarian:] Ja ära tule ütlema, et [[jumal]]a teed on [[salapära]]sed. Seal pole midagi salapärast. Ta ei tööta üldse. Ta mängib. Või siis on meid ära unustanud. Sellisest jumalast te kõik räägitegi – maakas, kohmakas, kohmitsev, ajudeta, ennasttäis, harimata [[mats]]. Helde jumal, kui suurt [[aukartus]]t saab tunda ülima olendi ees, kes peab vajalikuks kaasata oma pühasse loomissüsteemi sellised nähtused nagu [[röga]] ja [[hambakaaries]]? Mis ometi mõlkus tema väärakas, kurjas, skatoloogilises peas, kui ta röövis [[vanainimesed|vanainimestelt]] võime juhtida omaenda [[soolestik]]u tööd? (lk 233) ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020 * Mis minusse puutub, siis pidasin tantast kui kunagisest saksateenijast ja ilusais riideis linnainimesest ka lugu, aga seejuures ei meeldinud ta mulle ometi hästi. Sellepärast, et ta minuga porises: "Mis sa käid, tagumik torus, just nagu vana eit"; või: "Mis sa seisad, käed kõhu peal ristis, just nagu vana eit." Ja tema nõudis, et ma pean teretades "niksu" tegema, ega olnud kunagi minu "niksuga" päris rahul. :Küllap Amandal oli [[märkus]]te tegemiseks põhjustki. Kasvades vanade inimeste seas olin isegi muutunud väikeseks vanainimeseks. (lk 13) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Minu kõige suurem hirm vanaduse ees on see, et ma ei saa loovat inimest endas peatada, sest see ei ole enam kellelegi vajalik. Nii et, jah, minu jaoks on [[loomine]] igapäevane protsess. Kui ma ei loo iga päev paar tundi, siis see päev ei oleks nagu üldse elatud. Muidugi ei pea see tähendama praktilist tööd proovisaalis, see võib tähendada ka lihtsalt [[mõtlemine|mõtlemist]], teatud meditatiivses seisundis viibimist. Vajan midagi, mis viiks mind realiteedist välja. ** [[Mai Murdmaa]], intervjuu: Sven Karja, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69033653/vangis-traditsiooni-ja-avangardi-vahel-mai-murdmaa Vangis traditsiooni ja avangardi vahel – Mai Murdmaa], Eesti Ekspress, 3. aprill 2003 * Vanadus pöördub sellepärast nii sageli tagasi vaatama, et ta on unustanud oma [[kalender|pildikalendri]] [[noorus]]e esiku[[nagi]]sse. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Vanasõnad== * [[Aasta]] teeb mehe vanaks, [[kaks]] lapse kavalaks. * Enam vana [[kasukas]] kui [[uus]] [[kuub]]. * [[Hall]] [[pea]] kisub [[haud|haua]] poole. * Halli pead austa, kulupead kummarda! * Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. * [[Inimene]] läheb [[aasta]] vanemaks, kaks targemaks. * Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa. * [[Kuri]] [[mees]] vananeb paremaks, kuri [[naine]] pahemaks. * Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad. * Ole nobe noorena, siis saad vanana vaadata! * Parem vana [[habe]]me all kui [[noor]]e [[piits]]a all. * Parem vana varjul kui noore [[ilu]]l. * Sina vanaks, mina nooreks, [[kuu]] kullakarvaline! * [[Uni]] maitseb lapsel magusam kui vanal. * [[Vaev]] on vanaks saada, vanana [[hea]] põli elada. * Vaev teeb vanaks ja [[mure]] mustaks. * Vana arm ei hallita (roosteta). * Vana arm vana karm. * Vana [[hobune]] valjaste tõttu, vana [[inimene]] riiete tõttu ilus. * Vana [[hunt]], kõva kont. * Vana inimene ja heinakoorem on üks. * Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. * Vana [[karu]] ei õpi [[tants]]ima. * Vana kasukas on külma vastu parem kui uus kuub. * Vana [[koer]] valet ei haugu. * Vana mees [[vares]]te roog, musta linnu leivakakk, [[hakk]]ide nina-alune. * Vana mees, varsa aru (mõtted). * Vana nähtud, uus nägemata. * Vana peab [[oma]] luudega enam kui noor oma lihaga. * Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab. * Vana [[sõber]] nagu [[kuld]], mis ei roosteta. * Vana [[tee]], vana sõber. * Vana vits ei kõlba enam väädiks. * Vanad nõule, noored teole. * Vanad [[päev]]ad, [[vaev]]a päevad. * Vanal on sitkem [[hing]] kui [[kass]]il. * Vanal valus [[hammas]]. * Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam. * Vanal varese, noorel [[nugis]]e [[silm]]ad. * Vanal [[õigus]] (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna. * Vananeb [[härg]] [[vasikas|vasikata]], miks ei [[naine]] lastega. * Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana. * Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab. * Võta noores põlves [[nõel]]a otsast, siis võtad vanast peast [[väits]]ega. * Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese [[süda]]nt! * Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke. * Õpi noores eas, kui tahad vanas eas [[tark]] olla! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Inimene]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] msw434q5lfk6vh0r2thrwrcce6ipqzb 87893 87892 2022-07-24T13:56:57Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Old_Woman_by_Wada_Eisaku_(National_Museum_of_Modern_Art,_Tokyo).jpg|pisi|Wada Eisaku, "Vana naine" (1908)]] [[Pilt:Vana_daami_portree,_Lucie_Buchmeister,_EKM_j_7915_M_3427.jpg|pisi|Lucie Buchmeister, "Vana daami portree", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ma kuulsin raukade vestlust: "Kaob iga asi ja kauaks meilgi kestvust." </poem> * [[William Butler Yeats]], "Raugad imetlemas ennast veepeeglist", 1904 (tlk Märt Väljataga; W. B. Yeats, "Luulet", Tln: Eesti Raamat 1990, lk 59) <poem> Ära mine vagusalt sinna lahkesse öösse, vanadus leegitsegu ja möiraku päeva sulgudes; märatse, märatse valguse surmale vastu. </poem> * [[Dylan Thomas]], "Ära mine vagusalt sinna lahkesse öösse", tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 131 <poem> kuigi maalitud on kolle, annab sooja [[tuli]] – jaa! Tean, mu elutööd nüüd jätkab [[poeg]], mu järeltulija. ... Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt. Peagi lõpetamas olen oma elurännakut. Ära pahanda, kui [[laul]] on liiga lihtne, õpetlik. Kuula ära, sest me [[elu]] selles ilmas pole pikk. </poem> * [[Juhan Viiding]] "Vana mehe laul". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna [[Olav Ehala]] viisil. ==Draama== * [Dorine:] Vanaks jäädes just nii toimib iga kokett:<br />kui kaovad austajad, siis oma tuska peites<br />[[auväärsus]]t teesklema ta hakkab meeleheites.<br />Silma temale muud ei paistagi kui vead.<br />Ta laidab igaüht, ei leia kuskil head.<br />Küll [[patt]]e paljastab ta harda õhinaga,<br />kuid ainult [[kadedus]] on [[vaga]] [[mask]]i taga.<br />Et ise vana on, ka teiste juures neab<br />[[rõõm]]e, milleta nüüd läbi ajama peab. ** [[Molière]], "Tartuffe", I vaatuse 1. stseen. Tõlkinud [[August Sang]]. Rmt: Molière, "Tartuffe ehk Petis". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961, lk 13 ==Proosa== * 19. Sellest, kes unustab talle osaks saanud hea, on juba täna rauk saanud. ** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Vanadus on seiklus selles mõttes, et miski ei ole absoluutselt kindel. Kui sa oled noorem, siis kujutad ette, et sa tead umbes, mis see tähendab, sest vanu inimesi on ümber, üks komberdab kepiga üle tee, mis kuulub asja juurde. Üks läheb peast segaseks ja teine tigedaks. See ei ole üldse kindel, vaid igaühel isemoodi. ** [[Fanny de Sivers]], "Vananemine on seiklus", intervjuu Indrek Treufeldtile, rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III". Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 507 * Iga paneb igale asjale oma pitseri. Ei maksa arvata, et [[vanus]] kedagi targaks teeb. Samas tajun enese pealt, et vanus annab teatud [[vabadus]]i. Keda on mul nii kangesti karta? Et võtavad [[pension]]i ära või saadavad [[Kihnu]] saarele asumisele? ** [[Enn Tarvel]], intervjuu: [[Alvar Loog]], [http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb "Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb"] Postimees, 1. august 2017 * Vanaduse poole minek on minek läbi [[lein]]a kardinate. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA 2019, lk 172 * Ah, vanadus. Videvikuaastad - see delikaatne nimetus. Videvik on käes - uue elu möirgav koidik, tõenäoliselt selline, millest sa midagi ei tea. Me kõik pöörame silmad ära ja siis — piraki! — oledki ise selle keskel, imestades, kuidas pagan see võis küll juhtuda, ja võib-olla on see põrgu kõige välimine ring ja juba jooksevadki lähemale lustakad kuradikesed oma kolmharkidega, suskides ja torkides. (lk 17) * Saanud tuge poolest pudelitäiest Virgin Trainsi punasest [[vein]]ist ("Mis hirmus kraam see on?"), muutus Henry ilukõneliseks. "Las ma räägin sulle midagi, kallis. Vanadus on [[solvang]]. Vanadus on [[kõrvakiil]]. See kahjustab helget [[mõistus]]t — ehkki ma ise seda ütlen —, kuni sa paistad nii võhiklik ja kõneoskuseta nagu mõni... mõni [[polütehnikum]]i abilektor." Henry ignoreeris fakti, et polütehnikumid olid juba ammu ära kaotatud - need jäid ikkagi sõimusõnaks. "Tekib justkui mingi ajuhalvatus. Nagu oleksid sa... oleksid tõugatud kott[[pimedus]]se ega suudaks kuradima ust leida, kuigi tead, et see on seal. Pitt, Kristus hoidku! Mulle ei tulnud Pitti nimi meelde. Ma ei mäletanud midagi [[Lõunamere aktsiamull|Lõunamere mullist]]. See on intellekti [[lämbumine]]. Inimese mõistus - inimese helge mõistus, kui tohin nõnda öelda - muutub ebakompetentseks. [[Impotentsus|Impotentseks]]. Jah, impotentseks." Henry jõllitas pinevalt Marioni, nagu arvaks, et too ei jälgi tema mõttekäiku. "Ta ei suuda esineda. Ta on [[kohitsemine|kohitsetud]]. Ta..." Ehk oli see mõttearendus juba piisavalt pikale veninud. "Ühesõnaga - sa ei suuda, kuradi päralt, meelde tuletada, mida kavatsesid järgmiseks öelda, kuigi tead väga hästi, mis see oli." (lk 36-37) * Päevad, mil vaene ülalpeetav vanur tuli [[kamin]]a kõrvale istuma panna ja sööta, tema üle nurisedes ja haua poole nügides, on ammu möödas. Nüüd on see ära korraldatud riiklike vahenditega. (lk 47) * Vanas eas libised sa alalisse [[ebakindlus]]se, väljaütlemata [[vabandus]]te seisundisse. Sa kõnnid ülejäänud inimestest [[aeglus|aeglasemalt]], pead liiga tihti "Mida?" ütlema, teised peavad [[buss]]is sulle oma koha loovutama ja rongisõidul oled sa sunnitud oma absurdselt väikese ja kerge [[kohver|kohvriga]] abi paluma. Kuskil su peas on tühimik, millesse pudenevad kõige tuttavamad [[nimed]]; eile kukkus sinna tervelt viieks minutiks president [[Barack Obama|Obama]] koos selle naisega, kes elab Charlotte'i kodust üle tee ja oli just saatnud talle terveks saamist sooviva kaardi allkirjaga "Sue", aga mis ometi on tema [[perekonnanimi]]? Sa oskad kuidagiviisi kasutada [[arvuti]]t ja saad hakkama [[mobiiltelefon]]iga, aga nii aeglaselt reageerides, et pealt vaatavad noored nägu krimpsutavad. (lk 79) * Praegu oled sa kõige [[piir]]ini jõudnud, klammerdudes elu välimise [[serv]]a külge. Sinu taga lohiseb äraelatud [[elu]] [[komeedisaba]], mille [[säde]]med jõuavad sulle pähe kogu aeg, tahad sa seda või mitte - elu on küll ära elatud, kuid kõik see kestab mõttes edasi, nii hea kui ka halb. Kuid ära kujutle, et keegi teine tahab sellest midagi teada; sinu [[jutustus]] on personaalne ja hoia see [[fakt]] meeles. (lk 80) ** [[Penelope Lively]], "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017 * Mäletan, kui mu isa sai nelikümmend ja ma istusin Kurista küla mõisas juubelilauas, mõeldes, et isa on raukvana. Ma olin lausa kurb, et isa sellisesse ikka oli jõudnud. :Nüüd saab äsja leitud sõber kolmkümmend kaheksa ja mulle tundub, et ta on päris noor! Palju mul endalgi neljakümnest enam puudu on. Aga mu õepoeg Rainer ütles kord veendunult: "Kui sajaseks elad, on sul päris palju aega veel." Küllap elangi sajaseks. (lk 50) * [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 * Ole vanade inimeste vastu [[lahke]], isegi kui nad on vastikud. Kui vanaks jääd, ole noorte inimeste vastu lahke. Ära viska neid kepiga, kui nad kutsuvad sind [[vanaisa]]ks. Nad on sinu [[lapselaps]]ed! (lk 2202) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Jah, [[elu]] teisel poolel tuleb moment, kus inimene klammerdub elu külge, nagu tahtes selle kulgu peatada. Aastail, mis tulevad pärast seda, ei soovi nad enam ümberkorraldusi, isegi [[kärbsepaber]]it ei taha [[aerosool]]i vastu vahetada. Lidija küsis endalt, kui kaugel on temal see aeg, kui hakkab vanadus. (lk 7) ** [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23 * Tuttavad ikka küsivad, mis tunne on olla 90-aastane. Vastan siis, et nagu 18, ainult [[peegel|peeglisse]] ei tohi vaadata! ** [[Nora Kutti]], intervjuu: Vilja Kohler, [https://tartu.postimees.ee/1022626/nora-kutti-soovitab-alati-edasi-elada "Nora Kutti soovitab alati edasi elada"]. Tartu Postimees, 29. oktoober 2012 * Oeh, mis [[saladus]] mul ikka on! Ega minu vanuseklassis neid [[sportlane|sportlasi]] just väga palju ole. ** Nora Kutti, intervjuu: Ann Hiiemaa, [https://leht.postimees.ee/266190/veteranidest-maailmameistrid-murravad-muute "Veteranidest maailmameistrid murravad müüte"]. Postimees, 22. mai 2010 * Kahekümne kahe aastasena oli Angie Kellogg oma töö jaoks juba liiga vana. Mõnes suhtes oli ta elutark, teises suhtes naiivne. Tal vedas, et ta oli endiselt [[ilu]]s. Aga ta oli ikkagi liiga vana ning käis ühe kupeldaja käest teise katte, kuni lõpetas tüübi juures, kes polnud üksnes kupeldaja, vaid [[psühhopaat]]iline kupeldaja. Mees tabas Angie ühel vabal päeval naabruses asuvas [[baar]]is "musta otsa" tegemas ning oleks ta tapnud, kui mitte Tony Vargas poleks sekkunud ja tütarlapse päästnud. (lk 88) ** [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994 * Vanadus on [[seiklus]] selles mõttes, et miski ei ole absoluutselt kindel. Kui sa oled noorem, siis kujutad ette, et sa tead umbes, mis see tähendab, sest vanu inimesi on ümber, üks komberdab kepiga üle tee, mis kuulub asja juurde. Üks läheb peast segaseks ja teine tigedaks. See ei ole üldse kindel, vaid igaühel isemoodi. (lk 507) ** [[Fanny de Sivers]], "Vananemine on seiklus", intervjuu Indrek Treufeldtile, rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III", 2020 * "Kraamilaegas!" hüüdis järsku Seenevana, kes oli naasnud äädikavabrikust, mis asus otse nende selja taga. Nii nimetasid vanaeite kõik inimesed Westhofenis, sest terve eluaeg oli ta vedanud endaga kaasas igasugust rämpsu, nii vajalikku kui ka mittevajalikku — mida iganes võis soovida — haavaplaastrit, nöörijuppe, köhakompvekke. Vanaeit hakkas oma kuivetanud käega lehvitama teisel pool teed seisva Seenevana suunas, kellega ta oma kauges nooruses oli tantsinud, ja palju ei puudunud, et oleks ka abiellunud, ning ta hambutu suu ümber ning kortsus põskedel tekkis see jubedustäratav elavus, mis on omane väga vanade inimeste naljatlustele — paratamatult kostev kondiklõbin tantsimisel. (lk 25) ** [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982 * [Yossarian:] Ja ära tule ütlema, et [[jumal]]a teed on [[salapära]]sed. Seal pole midagi salapärast. Ta ei tööta üldse. Ta mängib. Või siis on meid ära unustanud. Sellisest jumalast te kõik räägitegi – maakas, kohmakas, kohmitsev, ajudeta, ennasttäis, harimata [[mats]]. Helde jumal, kui suurt [[aukartus]]t saab tunda ülima olendi ees, kes peab vajalikuks kaasata oma pühasse loomissüsteemi sellised nähtused nagu [[röga]] ja [[hambakaaries]]? Mis ometi mõlkus tema väärakas, kurjas, skatoloogilises peas, kui ta röövis [[vanainimesed|vanainimestelt]] võime juhtida omaenda [[soolestik]]u tööd? (lk 233) ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020 * Mis minusse puutub, siis pidasin tantast kui kunagisest saksateenijast ja ilusais riideis linnainimesest ka lugu, aga seejuures ei meeldinud ta mulle ometi hästi. Sellepärast, et ta minuga porises: "Mis sa käid, tagumik torus, just nagu vana eit"; või: "Mis sa seisad, käed kõhu peal ristis, just nagu vana eit." Ja tema nõudis, et ma pean teretades "niksu" tegema, ega olnud kunagi minu "niksuga" päris rahul. :Küllap Amandal oli [[märkus]]te tegemiseks põhjustki. Kasvades vanade inimeste seas olin isegi muutunud väikeseks vanainimeseks. (lk 13) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Minu kõige suurem hirm vanaduse ees on see, et ma ei saa loovat inimest endas peatada, sest see ei ole enam kellelegi vajalik. Nii et, jah, minu jaoks on [[loomine]] igapäevane protsess. Kui ma ei loo iga päev paar tundi, siis see päev ei oleks nagu üldse elatud. Muidugi ei pea see tähendama praktilist tööd proovisaalis, see võib tähendada ka lihtsalt [[mõtlemine|mõtlemist]], teatud meditatiivses seisundis viibimist. Vajan midagi, mis viiks mind realiteedist välja. ** [[Mai Murdmaa]], intervjuu: Sven Karja, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69033653/vangis-traditsiooni-ja-avangardi-vahel-mai-murdmaa Vangis traditsiooni ja avangardi vahel – Mai Murdmaa], Eesti Ekspress, 3. aprill 2003 * Vanadus pöördub sellepärast nii sageli tagasi vaatama, et ta on unustanud oma [[kalender|pildikalendri]] [[noorus]]e esiku[[nagi]]sse. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Meesautorid, nagu jõulisemale poolele kohanegi, vaatavad maskide, eneselohutuse ja enesepettuseta vastu vanadusele – seda ka siis, kui ise kaugeltki veel vana ei olda, ent teatav empaatiline kujutlusvõimeliiasus on elujõulise kirjandusega alati kaasas käinud. ** Asta Põldmäe, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"] Sirp, 06.03.2009 ==Vanasõnad== * [[Aasta]] teeb mehe vanaks, [[kaks]] lapse kavalaks. * Enam vana [[kasukas]] kui [[uus]] [[kuub]]. * [[Hall]] [[pea]] kisub [[haud|haua]] poole. * Halli pead austa, kulupead kummarda! * Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. * [[Inimene]] läheb [[aasta]] vanemaks, kaks targemaks. * Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa. * [[Kuri]] [[mees]] vananeb paremaks, kuri [[naine]] pahemaks. * Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad. * Ole nobe noorena, siis saad vanana vaadata! * Parem vana [[habe]]me all kui [[noor]]e [[piits]]a all. * Parem vana varjul kui noore [[ilu]]l. * Sina vanaks, mina nooreks, [[kuu]] kullakarvaline! * [[Uni]] maitseb lapsel magusam kui vanal. * [[Vaev]] on vanaks saada, vanana [[hea]] põli elada. * Vaev teeb vanaks ja [[mure]] mustaks. * Vana arm ei hallita (roosteta). * Vana arm vana karm. * Vana [[hobune]] valjaste tõttu, vana [[inimene]] riiete tõttu ilus. * Vana [[hunt]], kõva kont. * Vana inimene ja heinakoorem on üks. * Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. * Vana [[karu]] ei õpi [[tants]]ima. * Vana kasukas on külma vastu parem kui uus kuub. * Vana [[koer]] valet ei haugu. * Vana mees [[vares]]te roog, musta linnu leivakakk, [[hakk]]ide nina-alune. * Vana mees, varsa aru (mõtted). * Vana nähtud, uus nägemata. * Vana peab [[oma]] luudega enam kui noor oma lihaga. * Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab. * Vana [[sõber]] nagu [[kuld]], mis ei roosteta. * Vana [[tee]], vana sõber. * Vana vits ei kõlba enam väädiks. * Vanad nõule, noored teole. * Vanad [[päev]]ad, [[vaev]]a päevad. * Vanal on sitkem [[hing]] kui [[kass]]il. * Vanal valus [[hammas]]. * Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam. * Vanal varese, noorel [[nugis]]e [[silm]]ad. * Vanal [[õigus]] (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna. * Vananeb [[härg]] [[vasikas|vasikata]], miks ei [[naine]] lastega. * Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana. * Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab. * Võta noores põlves [[nõel]]a otsast, siis võtad vanast peast [[väits]]ega. * Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese [[süda]]nt! * Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke. * Õpi noores eas, kui tahad vanas eas [[tark]] olla! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Inimene]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] k4rq0vgq63enb2347cwkazowcxqg5d2 0 3970 87951 79639 2022-07-24T14:53:40Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Printing3 Walk of Ideas Berlin.JPG|pisi|Berliinis asuv skulptuur, kus raamatud virnas kannavad suurte saksa kirjanike nimesid.]] '''Kirjandus''' ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. See on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja [[keel]]t. Eesti keeles peetakse kirjandusest kõneldes tavaliselt silmas ilukirjandust. ==Proosa== * Nii, nagu kõigis asjades, nõnda kirjanduseski mõõdutuses vaevleme: õpime mitte elu, vaid kooli jaoks. * ''Quemadmodum omnium rerum, sic litterarum quoque intemperantia laboramus: non vitae sed scholae discimus.'' ** [[Seneca noorem]], "Moraalikirjad Luciliusele", "CVI kiri: vooruse kehalisusest"<!--vt eestikeelne väljaanne--> * Mood armastada [[Racine]]'i möödub nagu [[kohv]]imoodki. * ''La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.'' ** [[Marie de Rabutin-Chantal]], markiis de Sévigné, ''cit. via'' [[Voltaire]]'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). [[La Harpe]] tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?" * [[Luule]] vastand on õigupoolest mitte proosa, vaid [[teadus]]. Luule vastandub teadusele ja proosa värsimõõdule. Teaduse õige ja vahetu objekt on [[tõde|tõe]] omandamine või edastamine; luule õige ja vahetu objekt on vahetu naudingu edastamine. ** ''Poetry is not the proper antithesis to prose, but to science. Poetry is opposed to science, and prose to metre. The proper and immediate object of science is the acquirement, or communication, of truth; the proper and immediate object of poetry is the communication of immediate pleasure.'' ** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Luule määratlused" (1811) * Ma tahaksin, et meie noored nutikad poeedid peaksid meeles mu lihtsakoelist proosa ja luule määratlust, mille järgi proosa = [[sõna]]d parimas järjestuses, luule = parimad sõnad parimas järjestuses. * ''I wish our clever young poets would remember my homely definitions of prose and poetry; that is, prose = words in their best order; poetry = the best words in their best order.'' ** Samuel Taylor Coleridge, "Lauakõned (1821–1834)", 12. juuli 1827 * Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab [[luuletaja|poeedi]] tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", sissejuhatus, tõlkinud Tatjana Hallap * Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ''ennui''. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat [[loidus]]t. Tõsiste [[meditatsioon]]ide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust kirjanduse kergematest harudest. [[Muusika]]ga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 * Head kirjanikud hoiavad [[keel]]e tõhusa. See tähendab: hoia see täpne, hoia see selge. (3. ptk) * ''Good writers are those who keep the language efficient. That is to say, keep it accurate, keep it clear.'' * Kirjandus on [[uudis]], mis uudiseks jääbki. (8. ptk) * ''Literature is news that stays news.'' ** Ezra Pound, "Lugemise aabits" (1934)<!-- vt eestikeelne väljaanne--> * Ebamoraalne hea kirjandus on vastuolu mõistetes. Kui väidetakse, et mingi teos on küll kirjanduslikult hea, kuid moraalselt laostav, siis enamasti tõlgendatakse moraali mõistet küll väga kitsalt, inimkonna kaugemaid ja sügavamaid huvisid unustades. Või siis mõistetakse kirjanduslikkust kuidagi puhtornamentaalselt. ** [[Paul-Eerik Rummo]], [[Märt Väljataga]],[http://www.vikerkaar.ee/archives/27998 Vestlus Paul-Eerik Rummoga], Vikerkaar 1/1992 * Vanamoodsast härraskäitumisest hoolimata on Popescu vägagi lõbus ja hea huumorimeelega mees. Tal on lugemata arv lugusid oma kodumaa haritlastest kommunistliku süsteemi küüsis. Ta jutustab näiteks, mis tehnikaid kasutades [[rumeenlased]] välismaiste raamatute [[näitus]]elt raamatuid varastavad, röövides vahel ära kogu näituse. Popescu arvates on [[varastamine]] igati sünnis tegevus. Välismaist kirjandust ei näegi mujal kui näitustel. Hea kirjanduse hankimine on Popescu arvates üks põhilisi [[inimõigus]]i. Kui ostmisõigust ei anta, siis on kõik vahendid lubatud. (lk 128) ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * Kirjutamist nimetatakse ka sisuloomiseks, aga kui juba hakkad "sisu looma", ei saa sealt tulla midagi orgaanilist. Ükski [[luuletaja]] ei ütle ju, et mul ilmuvad järgmisel aastal kaaned, pean hakkama sisu looma. Sisuloomine tähendab seda, et kuskil on mingi kest või platvorm, mida üritatakse elu eest täita, et inimesed sinna läheksid ja vaataksid [[reklaam]]i. Mina tahan kirjutada, mitte kaasi täita. ** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 * Meesautorid, nagu jõulisemale poolele kohanegi, vaatavad maskide, eneselohutuse ja enesepettuseta vastu [[vanadus]]ele – seda ka siis, kui ise kaugeltki veel vana ei olda, ent teatav [[empaatia|empaatiline]] [[kujutlusvõime]]liiasus on elujõulise kirjandusega alati kaasas käinud. ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus| ]] 7uwe48iregmrp3uqg5l4s01jm496fgx 0 4025 88004 64893 2022-07-24T15:35:12Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Still Life with a Glass of Beer and Nuts (Georg Hainz) - Nationalmuseum - 22275.tif|pisi|Georg Hainz, "Vaikelu õlleklaasi ja pähklitega" (1645)]] [[Pilt:Stilleven_met_hoog_bierglas_Rijksmuseum_SK-A-2362.jpeg|pisi|Jan Jansz van de Velde, "Vaikelu kõrge õlleklaasiga" (1647)]] [[Pilt:Johann_Wilhelm_Preyer_-_Münchner_Bockstilleben.jpg|pisi|Johann Wilhelm Preyer, "Vaikelu Müncheni bockiga" (1839)]] [[File:Edouard Manet, Corner of a Café-Concert, ca. 1878-80.jpg|thumb|Edouard Manet, "Kohvikunurk" (u 1880)]] '''Õlu''' on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi. ==Proosa== * "Me laseme ennast seal tappa," ütles Aramis. "Ma vihkan [[inglased|inglasi]]. Nad on [[Labasus|labased]] nagu kõik need, kes joovad õlut." (lk 409) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Kahtlemata on õlu inimkonna ajaloo silmapaistvaim leiutis. Oh, muidugi on ka [[ratas]] väga kena leiutis, aga [[pitsa]]ga ei sobi see pooltki nii hästi. ** [[Dave Barry]], "Dave Barry saab 40" (1990) * [[Seltskond]]liku ajaveetmisena kuulus tingimata ja täiesti vältimatult kokku alkoholitarbimine, mis Eesti puhul tähendas ennekõike mehist õllejoomist. Koos kaaslasega kannu õlle võtmine oli [[keskaeg|kesk]]- ja [[varauusaeg|varauusajal]] igapäevaellu sügavalt juurdunud komme, tollase suhtlemiskultuuri lahutamatu osa. ** [[Inna Põltsam-Jürjo]] "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal" Tallinn: Argo, 2020, lk 175 * Uus [[põlvkond]] on oma [[maitse]]-eelistuselt teistsugune. Kui varem kehtis see reegel, et alkoholivabale õllele mindi üle siis, kui oldi juba õllejooja, siis uus põlvkond võtab esimese õllena alkoholivaba õlle. On märgata mustri muutumist. ** [[Tarmo Noop]] ([[Joosep Värk]], [https://www.err.ee/1125034/alkovabade-alkoholijookide-menu-peavad-tootjad-positiivseks-trendiks "Alkovabade alkoholijookide menu peavad tootjad positiivseks trendiks"] ERR, 19.08.2020) ==Film== * Õlu... Mu ainus nõrkus. Kui soovite, minu [[Achilleuse kand]]. * [[Naised]] on nagu õlu: nad näevad head välja, lõhnavad hästi ja sa oled valmis astuma üle omaenda ema, et neid ainult endale saada. ** [[Homer Simpson]] * Morse: Ei, see ei ole Morse'i seadus. Morse'i seadus on, et alati on aega veel ühe õlle jaoks... aga praegu ei ole. ** "[[Inspektor Morse]]", osa 2, 1. hooaeg, "The Silent World Of Nicholas Quinn" * Morse: Õlu on toit. : Lewis: Teie jaoks küll! * "Inspektor Morse", osa 6, 2. hooaeg, "The Settling Of The Sun" ==Õlu eesti luules== <poem> Kõige tähtsam on meile vahva [[heaolu]]. Kõige tähtsam on meile [[sült|süldine]] [[hüve]]. See on kõige õlulisem. </poem> * [[Andres Ehin]], "Kõige tähtsam" <poem> ÕLU OLI HEA. Kus on mu [[püksid]]? </poem> * [[Jan Kaus]] ==Välislingid== * [[Agan]] [[leib|leiva]] jätk, [[humal]] õle jätk. * [[Hea]] õlu näitäb oma [[au]] välja. * Rikka [[haigus]] ja vaese õlu on kuulsad. * Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele. * [[Sai]]a süüakse isuta, õlut juuakse januta. * Õlu tehtud [[mees]]tel juua, [[kali]] naistel kallutada. * Ühes vaadis ei või kahesugust õlut olla. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Õlu peab nii rammus olema, et [[kass]] võib [[poeg]]adega peal istuda. ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] o64urnm8q4ncsrzvua5a1qv4zzcenvo 0 4391 87920 72129 2022-07-24T14:27:59Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan [[priimus]]t," ütles [[kass]] pahuralt, "ja pean oma kohuseks hoiatada, et kass on iidsest ajast puutumatu [[loom]]." ** [[Mihhail Bulgakov]], "[[Meister ja Margarita]]". Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa. Tallinn: Perioodika, 1995, Europeia sari nr 32, lk 287 * Selle tütarlapse ema, Rõisle Leena, oli surnud kiriku juurest häbipostist saadud tõppe. Oli olnud tubaseks teenijaks saksa soost kirikhärra perekonnas. "Minu proua oma," nimetas Leenat kirikhärra. Õpetajaproua oli lihav ja punetav, naisterahvas nagu lihamägi, nii rääkisid — muidugi sosinal — kihelkonna naised. Aga see oma oli kõrge kasvuga ja laia kondiga, väga tõsise silmavaatega inimene, kelle suust ei kuuldud kunagi ühtki ülearust sõna. Ta oli ka väga [[äkilisus|äkilise]] meelega ja võis nagu põlema karata. Oligi siis teine ühel jõulupüha varahommikul nii põlema karanud, et andnud õpetajaprouale oma kindla ning tugeva käega õige mitu [[kõrvakiil]]u. Ju oli temasse kõigi nende aastate jooksul kuuldud irisemiste pärast kuhjunud viha ja eks see ajanudki üle ääre. Mis hirmus ja ennekuulmata juhtumine, nagu nimetas seda hiljem Tallinnas ilmuv "Ristirahva Pühapäevaleht". Et õpetaja ja tema kannatada saanud proua olid kristliku meelega inimesed, ei nõudnud nad süüdlasele suuremat karistust kui kiriku ees [[häbipost]]is seismist. Ägedaloomulistele maainimestele edaspidiseks hoiatuseks... Nii seisiski kõrge ja kondine tüdruk kiriku ees, seisis küünlakuu pakase käes palja peaga — katmata peaga kogu kihelkonna ees! Sealt ta endale hirmsa ja vaevava [[köha]] saigi. Mehele läks varsti, raius aina edasi seda köha, palged peas nagu roosililled. "Õitsev [[Tiisikus|tiisik]]," ütlesid naised, kes rohkem teadsid. Raius aina köha, sünnitas tütarlapsukese ja siis raius köha tema maha, järsku kui viljakandva puu, otse jalalt. (lk 8-9) ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986 * Pleekinud hoiatussildid [[raudtee]]l kuulutavad, et tegelikult on [[rongiõnnetus]]ed juba [[aegumine|aegunud]]. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Vanasõnad== * Mida enam [[pori]] puutud, seda laiemale laguneb. * Mine [[vihm]]a käest ära, satud räästä alla. * Pane [[kits]] kärneriks, küll siis palju [[kapsas|kapsaid]] saad! * Ära aja kõiki [[Püksid|püksa]] korraga jalga, muidu lähevad kõik katki! * Ära aja tühja [[tuul]]t rusikaga ilmaaegu taga! * Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! * Ära anna [[nõu]] teisele: tark ei taha ja [[rumal]] ei oska nõu järele teha! * Ära arva piigat palest, vaid viisist! * Ära enne hurjuta kui [[hunt]]i polegi! * Ära hakka [[lootsik]]ut tegema, kui [[vesi]] p-e külge puutub! * Ära hõiska enne, kui oled üle [[mägi|mäe]] saanud! * Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle [[oja]]! * Ära hüüa [[hunt]]i, hunt tuleb kutsumata! * Ära kanna vett [[meri|merre]]! * Ära katsu [[koer]]a karvust, vaid hambust! * Ära keeda mune, mis [[kana]] veel pole munenud! * Ära kiida enne [[Hobune|hoost]], kui oled katsunud! * Ära kiida hunti karja[[koer]]aks ega ullakut heaks lapseks! * Ära kiida iseennast, lase teised kiita! * Ära kiida [[päev]]a enne, kui ta juba looja läinud! * Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! * Ära kiida suve enne [[sügis]]t! * Ära kiida vilja enne [[jaanipäev|jaani]]! * Ära kõnele teistele seda, mis kõik [[inimesed]] ei pea teadma! * Ära kõnele [[tuul]]e poole! * Ära laida [[leib]]a ega kiida kõhtu! * Ära lase juttu võita tööd, lase [[töö]] juttu võita! * Ära mehi loe, vaid kaalu! * Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! * Ära mine üle vee vett otsima! * Ära müü enne karu nahka kui karu käes! * Ära [[naer]]a, [[ise]] sööd ehk sülitatud kapsad ära! * Ära peksa [[härg]]a, härg läheb pekstes [[hull]]emaks! * Ära poo vana [[koer]]a enne üles, kui noor hakkab haukuma! * Ära põlga esimest [[õnn]]e ära! * Ära [[sulg]]i enne nopi, kui [[lind]] käes! * Ära sülita enne vanasse [[kaev]]u kui [[uus]] valmis! * Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)! * Ära [[tants]]i enne kui veel [[pulm]]as pole! * Ära tõsta nina [[pilv]]ini ega kummarda kukrut maani! * Ära unusta [[turg|turule]] minnes [[silm]]i koju! * Ära usu hundi juttu, hundil on [[hull]]ud jutud, karul kõned kavalad! * Ära usu ilma, [[ilm]] ajab puru silma! * Ära usu suure [[saks]] [[suu]]d! * Ära [[vana]] kaevu enne kinni aja kui uus valmis! * Ära võta võõra vara! * Ära õmble jämedat kotti [[siid]]iga! * Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] o45ncsl28ku0av3gpecuc6j184hruv0 88122 87920 2022-07-25T07:45:03Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan [[priimus]]t," ütles [[kass]] pahuralt, "ja pean oma kohuseks hoiatada, et kass on iidsest ajast puutumatu [[loom]]." ** [[Mihhail Bulgakov]], "[[Meister ja Margarita]]". Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa. Tallinn: Perioodika, 1995, Europeia sari nr 32, lk 287 * Selle tütarlapse ema, Rõisle Leena, oli surnud kiriku juurest häbipostist saadud tõppe. Oli olnud tubaseks teenijaks saksa soost kirikhärra perekonnas. "Minu proua oma," nimetas Leenat kirikhärra. Õpetajaproua oli lihav ja punetav, naisterahvas nagu lihamägi, nii rääkisid — muidugi sosinal — kihelkonna naised. Aga see oma oli kõrge kasvuga ja laia kondiga, väga tõsise silmavaatega inimene, kelle suust ei kuuldud kunagi ühtki ülearust sõna. Ta oli ka väga [[äkilisus|äkilise]] meelega ja võis nagu põlema karata. Oligi siis teine ühel jõulupüha varahommikul nii põlema karanud, et andnud õpetajaprouale oma kindla ning tugeva käega õige mitu [[kõrvakiil]]u. Ju oli temasse kõigi nende aastate jooksul kuuldud irisemiste pärast kuhjunud viha ja eks see ajanudki üle ääre. Mis hirmus ja ennekuulmata juhtumine, nagu nimetas seda hiljem Tallinnas ilmuv "Ristirahva Pühapäevaleht". Et õpetaja ja tema kannatada saanud proua olid kristliku meelega inimesed, ei nõudnud nad süüdlasele suuremat karistust kui kiriku ees [[häbipost]]is seismist. Ägedaloomulistele maainimestele edaspidiseks hoiatuseks... Nii seisiski kõrge ja kondine tüdruk kiriku ees, seisis küünlakuu pakase käes palja peaga — katmata peaga kogu kihelkonna ees! Sealt ta endale hirmsa ja vaevava [[köha]] saigi. Mehele läks varsti, raius aina edasi seda köha, palged peas nagu roosililled. "Õitsev [[Tiisikus|tiisik]]," ütlesid naised, kes rohkem teadsid. Raius aina köha, sünnitas tütarlapsukese ja siis raius köha tema maha, järsku kui viljakandva puu, otse jalalt. (lk 8-9) ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986 * Pleekinud hoiatussildid [[raudtee]]l kuulutavad, et tegelikult on [[rongiõnnetus]]ed juba [[aegumine|aegunud]]. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... On ju räägitud: see ei lähe, [[norm]] ei luba, [[eeskirjad]], eks? Vastu ei võeta, saate pähe!... See [[projekt]]is jääb segaseks... Mis? Ei, kui seal on, jäägu nõnda! Kinnitatud on? Olgu siis! Hoiatasime täna mõnda. Neli meetrit, noh, parem viis!... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 ==Vanasõnad== * Mida enam [[pori]] puutud, seda laiemale laguneb. * Mine [[vihm]]a käest ära, satud räästä alla. * Pane [[kits]] kärneriks, küll siis palju [[kapsas|kapsaid]] saad! * Ära aja kõiki [[Püksid|püksa]] korraga jalga, muidu lähevad kõik katki! * Ära aja tühja [[tuul]]t rusikaga ilmaaegu taga! * Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! * Ära anna [[nõu]] teisele: tark ei taha ja [[rumal]] ei oska nõu järele teha! * Ära arva piigat palest, vaid viisist! * Ära enne hurjuta kui [[hunt]]i polegi! * Ära hakka [[lootsik]]ut tegema, kui [[vesi]] p-e külge puutub! * Ära hõiska enne, kui oled üle [[mägi|mäe]] saanud! * Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle [[oja]]! * Ära hüüa [[hunt]]i, hunt tuleb kutsumata! * Ära kanna vett [[meri|merre]]! * Ära katsu [[koer]]a karvust, vaid hambust! * Ära keeda mune, mis [[kana]] veel pole munenud! * Ära kiida enne [[Hobune|hoost]], kui oled katsunud! * Ära kiida hunti karja[[koer]]aks ega ullakut heaks lapseks! * Ära kiida iseennast, lase teised kiita! * Ära kiida [[päev]]a enne, kui ta juba looja läinud! * Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! * Ära kiida suve enne [[sügis]]t! * Ära kiida vilja enne [[jaanipäev|jaani]]! * Ära kõnele teistele seda, mis kõik [[inimesed]] ei pea teadma! * Ära kõnele [[tuul]]e poole! * Ära laida [[leib]]a ega kiida kõhtu! * Ära lase juttu võita tööd, lase [[töö]] juttu võita! * Ära mehi loe, vaid kaalu! * Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! * Ära mine üle vee vett otsima! * Ära müü enne karu nahka kui karu käes! * Ära [[naer]]a, [[ise]] sööd ehk sülitatud kapsad ära! * Ära peksa [[härg]]a, härg läheb pekstes [[hull]]emaks! * Ära poo vana [[koer]]a enne üles, kui noor hakkab haukuma! * Ära põlga esimest [[õnn]]e ära! * Ära [[sulg]]i enne nopi, kui [[lind]] käes! * Ära sülita enne vanasse [[kaev]]u kui [[uus]] valmis! * Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)! * Ära [[tants]]i enne kui veel [[pulm]]as pole! * Ära tõsta nina [[pilv]]ini ega kummarda kukrut maani! * Ära unusta [[turg|turule]] minnes [[silm]]i koju! * Ära usu hundi juttu, hundil on [[hull]]ud jutud, karul kõned kavalad! * Ära usu ilma, [[ilm]] ajab puru silma! * Ära usu suure [[saks]] [[suu]]d! * Ära [[vana]] kaevu enne kinni aja kui uus valmis! * Ära võta võõra vara! * Ära õmble jämedat kotti [[siid]]iga! * Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8l53novgy3pqhn9vyi568t8gxpburg4 88131 88122 2022-07-25T09:27:42Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan [[priimus]]t," ütles [[kass]] pahuralt, "ja pean oma kohuseks hoiatada, et kass on iidsest ajast puutumatu [[loom]]." ** [[Mihhail Bulgakov]], "[[Meister ja Margarita]]". Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa. Tallinn: Perioodika, 1995, Europeia sari nr 32, lk 287 * Selle tütarlapse ema, Rõisle Leena, oli surnud [[kirik]]u juurest [[häbipost]]ist saadud [[haigus|tõppe]]. Oli olnud tubaseks [[teenija]]ks saksa soost kirikhärra perekonnas. "Minu proua oma," nimetas Leenat kirikhärra. Õpetajaproua oli lihav ja punetav, naisterahvas nagu lihamägi, nii rääkisid — muidugi sosinal — kihelkonna naised. Aga see oma oli kõrge kasvuga ja laia kondiga, väga tõsise silmavaatega inimene, kelle suust ei kuuldud kunagi ühtki ülearust sõna. Ta oli ka väga [[äkilisus|äkilise]] meelega ja võis nagu põlema karata. Oligi siis teine ühel [[jõulud|jõulupüha]] varahommikul nii põlema karanud, et andnud õpetajaprouale oma kindla ning tugeva käega õige mitu [[kõrvakiil]]u. Ju oli temasse kõigi nende aastate jooksul kuuldud irisemiste pärast kuhjunud [[viha]] ja eks see ajanudki üle ääre. Mis hirmus ja ennekuulmata juhtumine, nagu nimetas seda hiljem [[Tallinn]]as ilmuv "Ristirahva Pühapäevaleht". Et õpetaja ja tema kannatada saanud proua olid kristliku meelega inimesed, ei nõudnud nad süüdlasele suuremat karistust kui kiriku ees [[häbipost]]is seismist. Ägedaloomulistele maainimestele edaspidiseks hoiatuseks... Nii seisiski kõrge ja kondine tüdruk kiriku ees, seisis [[veebruar|küünlakuu]] pakase käes palja peaga — katmata peaga kogu kihelkonna ees! Sealt ta endale hirmsa ja vaevava [[köha]] saigi. Mehele läks varsti, raius aina edasi seda köha, palged peas nagu roosililled. "Õitsev [[Tiisikus|tiisik]]," ütlesid naised, kes rohkem teadsid. Raius aina [[köha]], sünnitas tütarlapsukese ja siis raius köha tema maha, järsku kui viljakandva puu, otse jalalt. (lk 8-9) ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986 * Pleekinud hoiatussildid [[raudtee]]l kuulutavad, et tegelikult on [[rongiõnnetus]]ed juba [[aegumine|aegunud]]. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... On ju räägitud: see ei lähe, [[norm]] ei luba, [[eeskirjad]], eks? Vastu ei võeta, saate pähe!... See [[projekt]]is jääb segaseks... Mis? Ei, kui seal on, jäägu nõnda! Kinnitatud on? Olgu siis! Hoiatasime täna mõnda. Neli meetrit, noh, parem viis!... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 ==Vanasõnad== * Mida enam [[pori]] puutud, seda laiemale laguneb. * Mine [[vihm]]a käest ära, satud räästä alla. * Pane [[kits]] kärneriks, küll siis palju [[kapsas|kapsaid]] saad! * Ära aja kõiki [[Püksid|püksa]] korraga jalga, muidu lähevad kõik katki! * Ära aja tühja [[tuul]]t rusikaga ilmaaegu taga! * Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! * Ära anna [[nõu]] teisele: tark ei taha ja [[rumal]] ei oska nõu järele teha! * Ära arva piigat palest, vaid viisist! * Ära enne hurjuta kui [[hunt]]i polegi! * Ära hakka [[lootsik]]ut tegema, kui [[vesi]] p-e külge puutub! * Ära hõiska enne, kui oled üle [[mägi|mäe]] saanud! * Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle [[oja]]! * Ära hüüa [[hunt]]i, hunt tuleb kutsumata! * Ära kanna vett [[meri|merre]]! * Ära katsu [[koer]]a karvust, vaid hambust! * Ära keeda mune, mis [[kana]] veel pole munenud! * Ära kiida enne [[Hobune|hoost]], kui oled katsunud! * Ära kiida hunti karja[[koer]]aks ega ullakut heaks lapseks! * Ära kiida iseennast, lase teised kiita! * Ära kiida [[päev]]a enne, kui ta juba looja läinud! * Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! * Ära kiida suve enne [[sügis]]t! * Ära kiida vilja enne [[jaanipäev|jaani]]! * Ära kõnele teistele seda, mis kõik [[inimesed]] ei pea teadma! * Ära kõnele [[tuul]]e poole! * Ära laida [[leib]]a ega kiida kõhtu! * Ära lase juttu võita tööd, lase [[töö]] juttu võita! * Ära mehi loe, vaid kaalu! * Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! * Ära mine üle vee vett otsima! * Ära müü enne karu nahka kui karu käes! * Ära [[naer]]a, [[ise]] sööd ehk sülitatud kapsad ära! * Ära peksa [[härg]]a, härg läheb pekstes [[hull]]emaks! * Ära poo vana [[koer]]a enne üles, kui noor hakkab haukuma! * Ära põlga esimest [[õnn]]e ära! * Ära [[sulg]]i enne nopi, kui [[lind]] käes! * Ära sülita enne vanasse [[kaev]]u kui [[uus]] valmis! * Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)! * Ära [[tants]]i enne kui veel [[pulm]]as pole! * Ära tõsta nina [[pilv]]ini ega kummarda kukrut maani! * Ära unusta [[turg|turule]] minnes [[silm]]i koju! * Ära usu hundi juttu, hundil on [[hull]]ud jutud, karul kõned kavalad! * Ära usu ilma, [[ilm]] ajab puru silma! * Ära usu suure [[saks]] [[suu]]d! * Ära [[vana]] kaevu enne kinni aja kui uus valmis! * Ära võta võõra vara! * Ära õmble jämedat kotti [[siid]]iga! * Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] gwey6yci7lhzh4wvmp6shaazlwedjpe 0 4417 87918 86340 2022-07-24T14:24:55Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:01_Slava_Raskaj_Zuti_pjetao_i_bijela_kokos.jpg|pisi|Slava Raškaj, "Kollane kukk ja valge kana" (u 1896)]] [[Pilt:Elise_Konstantin-Hansen_-_Hønsene_på_morgenudflugt.jpg|pisi|Elise Konstantin-Hansen, "Kanad hommikul" (1898)]] [[Pilt:Therese-marthe-francoise_cotard-dupre_sous_les_arbres_060232).jpg|pisi|Thérèse-Marthe-Françoise Dupré (1877-1921), "Puude vilus", ''s.d.'']] [[Pilt:Hoppe_001.JPG|pisi|Jenny Hoppe (1870-1934), "Kanapere", ''s.d.'']] '''Kana''' ehk '''kodukana''' (''Gallus gallus domesticus'') on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on [[mets]]ik puna-džunglikana ehk bankiva kana. ==Proosa== * [[Kokk]] oskas mulle selgeks teha, et faasanite ja kanade [[ristamine]] on võimalik, ning siis püüdis metsavaht mulle ilusa faasanikuke, kubjas istutas kanaaeda terve metsatuka, et faasan ennast hästi tunneks. Ristamine ei läinud korda, kanad olid küll asjaga päri, ent [[faasan]] keeldus. Metsatukk haljendas veel kaua minu rõõmuks, näidates mulle, et inimesed, keda siiralt armastasin, ei pidanud mind oma vaenlaseks. (lk 115-116) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Kanad on nii lahedad! Kui olin 12, oli mul üks koduloomaks. [[Sovhoos]]id ja [[kolhoos]]id suleti ja [[loterii]]ga anti vanu kanu ära. Mu onu võitis ka, aga tal polnud linnuga midagi peale hakata. Lunisin emalt 25 rubla. Tal polnud muidugi aimugi, millega tagasi tulen. Kana oli nii vana, et ei munenud enam. Ta oli mul justkui [[koer]]a asemel, käis mul järel. ** [[Maria Faust]], intervjuu: Kais Allkivi, [https://elu.ohtuleht.ee/491484/maria-faust-loobusin-laulmisest-sest-saksofon-on-minu-kodu-ja-kindlus "Maria Faust: loobusin laulmisest, sest saksofon on minu kodu ja kindlus"], Õhtuleht, 8. september 2012 * Teadaolevalt on [[eestlased]] ainuke [[rahvas]], kelle loomisloos toimetab kana. Just kana haub Linda välja tedremunast. ** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 76 * Risk, et [[leivalabidas|leivalabidaga]] [[mesipuu]]sse löödav kana lähiajal enam efektiivselt ei mune, on üsna suur. ** [[Jüri Lember]], Postimees, 20.06.2020 * Kitkutud kanal on peamiselt [[kaenlaalused]]. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== :Restorani sildil istub kana, :keda maaler kukeks kavatses. * [[Karl Ristikivi]], Hårsfjärden, fantaasia g-moll VIII <poem> Kui tibud lõhuvad koored ja pagevad kanalast siis [[supp|supiks]] keedetud kana see tõuseb manalast </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Orfeuse taastulek" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 10985, lk 23 ==Vanasõnad== * [[Kadedus]] katkub [[oma]] kana. * Kana otsid, [[muna]] kaotad. * Kui enne [[maarjapäev]]a [[härg]] räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta. * Kui [[rebane]] räägib usaldusest, vii kanad varjule. * Kuidas kana, nõnda muna. * [[Lehm]] lüpsab [[suu]]st, kana muneb nokast. * Naiste tahk ja kana [[ninarätik]] - need kaks [[vanapagan]]al teadmata. * [[Nüüd]] on kõik kanad õrrel. * Pime kana leiab ka tera. * Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad kana. * Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta riid! * [[Uhkus]] ajab upakile, [[ahnus]] kanagi käpakile. * Usin läheb [[siga]]dega magama, tõuseb kanadega üles. * Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud! * Ükski [[rebane]] unes kana kinni ei võta. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Põllumajandus]] hsy3ltocb5o5kjaqdca6phnedvgscsm 0 4427 88158 87580 2022-07-25T11:06:38Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:TÜRKA Kihnus.JPG|pisi|Rahvatantsijad Kihnu rahvamajas.]] [[Pilt:Delapoer_Downing_Ballroom.jpg|pisi|Delapoer Downing, "Ballisaal"]] [[Pilt:Le_caprice_des_belles_by_Alice_Bailly.jpg|pisi|Alice Bailly, "Le caprice des belles" (1918)]] [[Pilt:Eugenie_Breithut-Munk_-_Kindertanz_-_726_-_Österreichische_Galerie_Belvedere.jpg|pisi|Eugenie Breithut-Munk, "Tantsiv laps" (1905)]] [[Pilt:Sargent_John_Singer_Spanish_Dancer.jpg|pisi|John Singer Sargent, "Hispaania tantsijatar" (u 1880)]] '''Tants''' on musikaalne liikumine tagajäsemetel (mõningate eranditega). ==Piibel== * [On] aeg [[nutt]]a ja aeg [[naer]]da, aeg [[lein]]ata ja aeg tantsida. ** [[Koguja raamat]] 3:4 ==Proosa== [[Pilt:Artgate_Fondazione_Cariplo_-_Giuliano_Bartolomeo,_Le_Villi.jpg|pisi|Itaalia kunstniku Bartolomeo Giuliano maalil (1906) tantsivad slaavi vetevaimud.]] * Keegi ei hakka kainena tantsima, kui ta pole [[hull]]. * ''Nemo enim fere saltat sobrius, nisi forte insanit.'' ** [[Cicero]], "Pro Murena", 6. ptk. 13. lõik. * Kus on tants, seal on [[kurat]]. ** [[Johannes Chrysostomos]], jutlus [[Matteuse evangeelium|Matteuse]] 48:3 teemal * TANTSIMA, v. Piniseva muusika saatel ringi hüppama, soovitavat hoides käte vahel naabri naist või tütart. Tantse on palju liike, kuid kõigil neil, mis nõuavad mõlema sugupoole osalust, on kaks ühist joont: nad on kahtlustäratavalt süütud ja patused armastavad neid palavalt. ** [[Ambrose Bierce]], "The Cynic's Dictionary" (1906), kordustrükk "The Devil's Dictionary" (1911) * Peenike läbilõikav kurguhääl kordas seda meloodiat ikka ja jälle, see voolas nagu veenire üle kuivanud jõesängi libedate [[kivi]]de. [[Sõna]]d keerlesid ja peatusid, põrkasid kokku ja voolasid kartlikult edasi, kui tütarlapse [[hääl]] alanes [[sosin]]aks, otsekui oleksid teda hirmutanud [[känguru]]d, kes tulid üle mäeaheliku ja tantsisid videvikus metsikut tantsu oma väikestel jalgadel, enne kui nad sööma hakkasid: :''Towera chinima poodinya,'' :''Towera jinner mulbeena,'' :''Poodinyoober mulbeena.'' :(Kängurud tulevad videvikus üle mäeaheliku ja tantsivad oma väikestel jalgadel metsikut tantsu, enne kui sööma hakkavad.) (lk 5) * Kõige rohkem meeldis talle valge kakaduu tants. Kord rääkis ta sellest Mumaele: :"Valge kakaduu oli kunagi must mees, laulis ja tantsis alati," seletas Coonardoo. "Aga teine must mees — ''moviagar''* — varastas ta ära ja muutis musta mehe, kes alati laulis ja tantsis, valgeks kakaduuks. Nüüd tantsivad kõik mustad mehed valge kakaduu tantsu." :Mrs. Bessie oli pärismaalaste sõjatantse näinud. Ta oli vaadanud, kuidas Chitali, kes oli alati esitantsijaks, ilmus põõsaste vahelt välja, keha üleni valge saviga täis joonistatud ja udusulgedega kleebitud, ning tuli tantsides alla tule äärde. Ta tippis graatsiliselt ja kiiresti ühelt jalalt teisele või laskus kükki, ajades põlved laiali. Julgelt ja lõbusalt kujutas ta noort meest, kes "laulab ja tantsib alati". :Vana Joey Koonarra, tutt emusulgi sabaks, kepsutas uhkelt1 Chitali selja taga. Ta vehkis kätega ja väristas ennast kogu kehast, liikudes edasi väikeste tippivate sammudega, kuni Chitali lõpuks põõsaste mustava seina taha põgenes. :Mõne hetke pärast tulid kõik ülejäänud mehed Chitaliga eesotsas põõsaste varjust välja. Nad olid üleni udusulgi täis kleebitud, kakaduusuled juustes. Nad keerlesid tule ees nagu parv ülevalt alla laskuvaid kakaduusid aimates järele tiibade sahinat, sel ajal kui naised kordasid ikka ja jälle refrääni, mis meenutas kakaduude karedat tervitushüüet: ''"Pee-taerda! Pee-taerda!"'' Mehed kükitasid tule ääres, ajasid käed laiali ja keerlesid ringi. Siis taganesid nad ikka veel pööreldes pimedusse. Nad vehkisid kätega, aimates järele tiibade sahinat. Naised laulsid kriiskava häälega: ''"Pee-taerda! Pee-taerda!"'' * ''* Nõid.'' (lk 26-27) * Ühel ööl, kui ta tahtis parast tuletantsu ära minna, palus Warieda teda jääda ja vaadata tantsu, mida tema suguharus ei olnud veel kunagi lubatud naistel näha. Mõistes, kuivõrd suurt [[au]] talle sellega osutati, istus Mumae uuesti tule juurde maha. :Istudes seal varjus ja otsekui [[pimedus]]ega ühte sulades heitis ta pilgu hoopis teistsugusesse maailma — müstilisse, raskesti mõistetavasse, meelelisse ja vitaalsesse maailma, mille oli loonud selle primitiivse rahva [[fantaasia]]. Mõtte, et ka tema on osa öö varjudest, ebamäärastest kaugustest tema ümber ja sellest [[rituaal]]sest tantsust, peletas ta otsustavalt eemale. (lk 31) * Naised tantsisid ja laulsid, tantsisid ja laulsid, kuni Coonardoo oli [[väsimus]]est maha kukkumas; aga Bandogera, kes tantsis, käed puusas, tõukas teda edasi, andes talle väikseid lakse selga. Kui Bandogera ta lõpuks minna laskis, kukkus Coonardoo oma tuleaseme juurde maha ja uinus silmapilkselt. Naiste kaeblik laul äratas ta jälle üles ja jälle tantsis ta nende pika rea ees tähistaeva all hõõguvate tuleasemete ümber. Coonardoo oli täis aukartust ja ka pisut rahutu, aga ta ei tahtnud oma hirmu näidata. Ta püüdis laulda ja tantsida niisama hästi kui teised. Tema teadvusse hakkas tungima ähmane eelaimus sellest, mis on toimumas. Temast hakkab saama [[naine]] ja ta ei tohi näidata ennast nõrgana, ta peab olema oma [[suguharu]] niisama vääriline esindaja nagu tüdrukud Britte-Brittest ja Nuniewarrast. :Coonardoole tundus, et ta ei ole tantsinud mitte ühe päeva ja ühe öö, vaid palju päevi ja öid. Ta oli kohutavalt väsinud ja ülevalolekust poolsurnud, aga ta teadis, et varsti on hommik, tähed taevas olid juba nii nõrgad, kui mehed istusid ringis ümber tema ja tema lebas nende ees maas. Talle tüli meelde päev, kui mehed istusid tema ümber ja laulsid tema [[rinnad|rindadest]]. Siis käis äkiline valusähvatus temast läbi ja ta kuulis oma karjatust, läbilõikavat ja jubedat nagu linnu hädakisa. (lk 32) * [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * Ma olen alati pidanud tantsimist sündsusetuks, aga see ei saa olla tõsi, sest ma ise tantsin. ** Punane Lehm [[P. L. Travers]]i raamatus "[[Mary Poppins]]" (1934), 5. ptk "Tantsiv lehm" * Mul pole mingit soovi sellega midagi tõestada. Ma pole kunagi kasutanud seda väljundina või eneseväljenduseks. Ma lihtsalt tantsin. ** [[Fred Astaire]], "Steps in Time" (1959), lk. 325 * Kuidas hoidis vana kala tantsu ajal oma võõbatud Fifit! Selles oli midagi lohakat, lõtva ja samal ajal tugevat. Ta heitis teda käelt käele nagu karjapoiss tulist kartulit, surus enda vastu, tõukas eemale, tegi temaga igasuguseid surmanumbreid. Ja sammud, missugused sammud! Aeglased, rauged, vahel lühikesed, vahel pikad; üks jalg joonistab kaateteid, teine hüpotenuuse. Neisse on pandud nii lõnguse kõnnak kui muusika loid rütm. Ja kui sinna juurde lisada ilmed, kus on üheaegselt rasket katset teostava teadlase tähtsustunnet; inimeste ükskõiksust, kes on kõigist üle; hauakaevaja skepsist; vintis voorimehe laia joont; kuskil kõige muu all peituvat kuu tardunud valgust — üldse, seda kummalist varjundite ja ilmete segu, mis väljendab varaalanud vanadust —, siis ongi meil pilt ühest kõige harukordsemast elu grimassist. * [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 88-89 * Läksin tänavale päris uimasena. Seal nägin üht oma elu kõige kummalisemaist vaatepiltidest — tõepoolest, mäletan seda tänapäevani mingi hirmutundega. Igal pool tänaval oli tantsivaid naisi. Inglise naistel pole kombeks avalikus kohas tantsima hakata, niisugune reageering on omasem [[Pariis]]ile ja [[prantslased|prantslastele]]. Kuid seal nad olid, naersid, hõiskasid, siiberdasid, isegi hüppasid meeletus rõõmuorgias — peaaegu loomalikus [[nauding]]us. See oli jube. Oli tunne, et kui seal oleks juhtunud olema mõni [[sakslane]], oleksid [[naised]] talle kallale sööstnud ja ta tükkideks kiskunud. Arvatavasti mõned naised olidki purjus, kuid nad kõik nägid sedamoodi välja. Nad tuikusid, vaarusid ja röökisid. (lk 292-293, Esimese maailmasõja lõpp) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164 * Mõned tantsivad, et meenutada, mõned tantsivad, et unustada. ** [[Glenn Frey]], "Hotel California" (1976) * Võisin olla siis nii umbes 13-aastane, kui Pärnus esines Sent M'Ahesa, tol ajal Euroopas üsna kuulus eesti päritoluga tantsijanna. Ja tantsis [[tuletants]]u — tule ja mõõkadega. Sain sellest niisuguse elamuse, et pidin lausa hulluks minema. See nagu pööras midagi sees. Kui nüüd tagantjärele mõelda, kui vähe tol ajal üldse midagi näha sai, provintsilaps eriti! Kui palju vähem oli igasugust informatsiooni — ei olnud sellist uputust nagu praegu — televisioon, raadio, kino. Nüüd ma mõistan vägagi tollaseid vapustusi. Hakkasin ju kodus seda tantsijannat järele tegema. See oli esimene kord, kus ma i s e hakkasin midagi tegema. [[Elia Ilbak]] käis ka esinemas — plastilise tantsuga. Kodus panin tädi, õe ja ema publikuks. Kujutlesin endale saatemuusika, ise lõin mingi süžee, ema suurräti võtsin ümber ja esinesin. Ei häbenenud sugugi. Nüüd on 13-aastased juba täiskasvanud inimesed, meie olime siis alles lapsed. Olin pealegi väikest kasvu, ikka laps mis laps! Minu arengumaailm oli ju pisike. Seepärast oli selle tantsu mõju rabav. ** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16 * [[Karen Blixen|Karen]] pöördus tema poole: :"Ja teie, proua, kuhu teie meid viiksite?" :Kõhklemata vastas [[Vita Sackville-West|Vita]]: :"Oma [[aed]]a. Oma alati toredasse aeda lookas [[viljapuud]]e ja lillemere keskele Sissinghursti, ühel hilissuvisel päeval. Näitaksin teile ka seda osa aiast, kus on ainult [[valge]]d lilled, oma valget aeda, kuupaisteaeda. Jah, ma viiksin teid [[jalutuskäik|jalutuskäigule]] [[Eedeni aed]]a." :"Ja võtaksid meid seal ükshaaval riidest lahti," ütles Virginia. :"Jah, me tantsiksime alasti viljapuude all!" ütles Vita. :"Jube!" võdistas Virginia õlgu. (lk 13) * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 * Kui inimesed seisavad küllalt kaua ringis, hakkavad nad lõpuks tantsima. ** [[George Carlin]], "Napalm and Silly Putty" (2001) * Võtame kas või alasti tantsimise. Tavalises [[parasvööde|parasvöötmekliimas]] tuleb ette väga vähe öid, kus keegi tahaks ilma riieteta tantsida, rääkimata veel probleemist, mida kujutavad [[kivi]]d, [[ohakas|karuohakad]] ja mõni juhuslik [[siil]]. ** [[Terry Pratchett]], "Nõiad võõrsil". Tõlkinud Avo Reinvald. Varrak, 2003, lk 17 * Tants on kõige vanem [[kunst]]ivorm. Küllap on sellel auväärsel seisusel erinevaid põhjusi, kuid üks on kindel - tants on teatud vaatenurgast kõige vahetum ja ausam vaimne praktika, tantsimiseks pole tarvis mitte midagi peale inimese [[keha]]. Keha on tantsu [[tempel]]. ** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 220 * Mulle meeldivad kõik tantsutrendid. Need on nii lõbusad! Ma ei ole kunagi tantsimist õppinud või kuskil tantsimas käinud, aga nende tantsude õppimine on omamoodi sõltuvus. :Kui ma sõpradega väljas käin ning kuulen mõnda laulu, millega on mingi tants seotud, siis mu keha reageerib sellele peaaegu automaatselt. Need selgeks õpitud tantsud oleks nagu sisse kodeeritud juba. * [[Arija Helmvee]], intervjuu: Tuuli Põhjakas, [https://kultuur.postimees.ee/7362181/tiktokker-roosabanaanike-ma-ei-pea-taluma-kui-mulle-halvasti-oeldakse "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!"], Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25 * Võiks ju arvata, et suhtumine teise kunagisse suurde kiriklikku ja ühiskondlikku [[tabu]]sse ehk [[menstruatsioon]]i on nüüdseks muutunud. Ometi on seegi vaid teisenenud ja võtnud moodsamaid vorme. Nii on päevade jälgimisteenus Clue kogunud kokku tänapäevaseid mensesega seotud ebauske üle maailma. [---] [[Mehhiko]]s arvatakse, et menstrueeriv naine peab vältima väga [[rütm]]ilise muusika järgi tantsimist. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 * Naine vaatab uuesti ekraanile. :"Tõesti ei saa aru, mismoodi nad tantsupõrandal üksteisega kokku ei põrka," lausub ta. :"Seda küll." :"Kas sina saad sellest aru?" pärib ta. :Raputan pead. :"Ei saa. See on kummaline." :"Jah, kes sellest küll aru saab?" (lk 10) * [[Helle Helle]], "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000 * [[Armastus|Armastatud]] [[naised]] liiguvad, tantsivad lakkamatult. Meie tantsime ja [[mehed]] järgnevad meile [[hullumeelsus]]e ja [[surm]]a piirile, kuid mis saab meist, tantsijatest? Kui tants lõpeb, seisame jälle, [[kannad]] maas, uuesti kannad maas, [[segadus]]es ja haiget saanud. Meie reisi katva kuldse [[kangas|kanga]] all on [[liha]], ja see liha valutab. Mehi ei huvita [[keha]], mis [[valu]] tunneb, neid huvitab tantsiva naise keha [[rütm]], sellise naise keha, kes ei suuda tantsus peatuda. (lk 35) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Nüüd tuli preili Sokule elu sisse. :"Naljakas plika? Oh ei, see on kõige koledam väike poisinolk, keda ma elus olen kohanud. Kao siit, paha [[poiss]]!" Ent Karlsson ei kuulanud teda. :"Üllas [[neitsi]] tantsib ja on nõnda rõõmus," lausus ta. :Ning ta alustas tantsu, mille taolist polnud veel kunagi näinud Väikevend ja arvatavasti ka mitte härra Peck. :Karlsson hõljus põlvi nõtkutades mööda [[köök]]i ringi. Vahetevahel tegi ta väikesi [[hüpe|hüppeid]] ja lehvitas loore. (lk 263) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Film== * Ära kunagi usalda usujuhti, kes ei oska tantsida. ** Mr. Miyagi (Pat Morita) filmis "The Next Karate Kid" ==Luule== <poem> Nüüd mähib maa end jälle musta rüüsse. See on [[torm]], öötaarnaist see tõuseb ja üksinda tantsib oma kummitustantsu kogu maailma kohal. Jälle sõdivad inimesed — [[viirastus]] viirastuse vastu. Mida nad tahavad, mida nad teavad? Otsekui karja neid aetakse oma pimedaist kolkaist, ei rebi nad end lahti sündmuste ahelast: suured ideed ajavad oma sõjasaaki ees. [[Aated]] sirutavad [[torm]]is asjatult oma anuvaid käsi, tema, kes tantsib, teab, et on ainus isand maailmas. </poem> * [[Edith Södergran]], "Torm", rmt: "Tuleviku vari", [[Debora Vaarandi]], 1986, lk 61 <poem> XIII Jänes tantsis, õlletujus siili käpa peale vajus. Siilikene kiljatas – linnupere ehmatas. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> Ma olen [[noor]]. Mul mängulust on veres, suu isub laulu, jalad tantsimist. </poem> * [[Muia Veetamm]], "*Ma olen noor", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 5) <poem> Ses tantsus peitub wäljapääs sest musast algab kõik nyyd tantsin sest mu aeg on käes on enda yle wõit & see mis kaasa kisub mind on haaramatu hääl on ainult elu tantsu hind ma maxan kergel käel </poem> * [[Liisi Ojamaa]], "MU ARM ANARHIA", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 43 <poem> Ma olen [[lein]]ava [[ema]] rõve tants ma olen [[kevad]]e viiludekssaetud [[käepide]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 ==Draama== <poem> ''Proktofantasmist:'' Oh narrid, et teid sarvik viigu! Kas aru endale te andsite, et kahel jalal ükski vaim ei liigu? Te surelike kombel tantsite. ''Kaunitar (tantsides):'' Mis otsib meie peolt see mees? ''Faust (tantsides):'' Ah, ta on igas paigas ees. Ta teiste tantsu hindab heaks või halvaks. Teed sammu, ilma et ta juures valvaks, on see ta silmis sama hea kui null. Kui lähed edasi, on asi hoopis hull. Vaid see ei saa talt materdada, kes teeb, mis tema õpetas, ja viitsib paigal paterdada, kus tema ükskord lõpetas. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]", I osa, tlk August Sang, 1972, lk 112 ==Allikata== * [[Sport]] ja fitness pole ainsad füüsilise kogemuse viisid, mis kasutavad [[keha]] naudinguallikana, sest kulgemisseisundisse viib lai valik tegevusi, mis põhinevad rütmilistel või harmoonilistel liikumistel. Vanim ja tähtsaim neist on tõenäoliselt tants, nii selle üleüldise ligitõmbavuse tõttu kui ka selle võimaliku keerukuse pärast... Kuid just nagu atletismis, võib siingi ilma elukutseliseks hakkamata nautida keha väljendusrikkuse võimalusi. ** [[Mihaly Csikszentmihalyi]] * [[Jumal]] on tants ja tants on tee [[vabadus]]ele ja vabadus on meie püha töö. ** [[Gabrielle Roth]] ==Vanasõnad== * [[Ema]] [[pill]]i tantsib pere. * [[Hea]] on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. * Iga pilli järele ei saa tantsida. * Kes jõuab ilma pilli tantsida? * Kui juhmi [[käsi]] hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima). * Pillimehed lähevad [[põrgu]], tantsijad takka järele. * Tantsib ikka täis [[kõht]], ei hüppa [[uus]] särk. * Tantsib täna, küll homme puhub pilli! ** "Eesti vanasõnad: suurest korjandusest kokku põiminud M.J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tants| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] mi3711bchhgohu3hg4077o03cjwpszg 0 4429 87929 85225 2022-07-24T14:36:55Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:AldusManutius.jpg|pisi|Delfiin ja ankur sententsi "Kiirusta aeglaselt!" sümbolina oli ka varauusaja ühe kuulsama trükkali Aldus Manutiuse märk.]] '''Kiirustamine''' ehk '''rutt''' on püüd mahutada vähese aja sisse võimalikult ohtralt tegevust. ==Piibel== * See jünger nõjatus siis [[Jeesus]]e rinnale ja ütles talle: "Issand, kes see on?" :26 Siis vastas Jeesus: "Seesama, kelle jaoks ma kastan palakese ja annan talle." Siis ta kastis palakese ja andis Juudas Iskariotile, Siimona pojale. :27 Ja palakese järel läks saatan temasse. Jeesus ütles talle nüüd: "Mida sa teed, tee kiiresti!" * [[Johannese evangeelium]], 13:25-27 ==Proosa== * Kiirusta aeglaselt! * Ladina ''Festina lente'', vanakreeka σπεῦδε βραδέως (''speũde bradéos''). ** Rooma ajaloolase [[Suetonius]]e teatel ("De vita Caesarum") oli see juba tollal tuntud sentents Rooma esimese keisri [[Augustus]]e üks lemmikütlusi. Augustuse kuldmüntidel kasutati selle sümbolina krabi ja liblikat, kuid levinud motiivid olid ka jänes teokarbis, kameeleon ja kala, teemantsõrmus lehestikus ning levinuim variant: ankru ümber keerdunud delfiin. Samasisuline on Eesti vanasõna "Rutta, aga pikkamööda". * — Isa, sõida n ü ü d ruttu! ütles Arutalu-ema väriseva häälega. — Ei tea, mis meie seal kodus täna veel näha saame! :Ja isa kiirustas hobust nii et vanker auklikul põlluteel aina hüppas. Isagi oli kuuldud sõnumist väga kohkunud. Ega ole siis nali — kogu talu vara ja majapidamine terve pika päeva peaaegu maailma hooleks! Lapsed — noh, need olid ju alles väikesed ja neid ei maksa asjalisteks arvatagi. Ning kes teab, kas veel laste enestegagi midagi halba pole juhtunud, kõik omapead. (lk 64) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * [Simon Darcourt:] [[Arst]]id ja kogudusevaimulikud on kiireloomuliste juhtumite alal vanad kalad ja teavad, et harva on millegagi nii põletavalt kiire, et poleks aega korralikult riidesse panna ning juua seda tehes tassi lahustuvat [[kohv]]i. Autoriteetsed isikud peavad neid ootava inimliku [[õnnetus]]e toimumispaigale jõudes [[külmaverelisus|külmaverelised]] välja nägema. (lk 257) ** [[Robertson Davies]], "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997 * Kavanda oma päeva nii, et sul ei tuleks kunagi kiirustada. (lk 2202) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Kui [[kiirus]]e ja jõudmatuse tunne on eriti akuutne, heita pikali. Oodata, kuni üle läheb. Sest varem või hiljem ta läheb. Enne mitte tõusta. See ei võta üldse aega. Vastupidi: annab. Ja täiesti lõpmatult. Sest nii see on: meile kuulub kogu meie Aeg ja muud aega polegi olemas. (lk 202) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Võib mõelda nii: meil, tänastel inimestel peaks olema rohkem [[vaba aeg]]a, kui inimestel, kes elasid sada aastat tagasi. Loogiliselt võiks ju olla nii, et tehnoloogia arenguga on inimestel aega vabanenud, kuid realsus on ilmselt hoopis vastupidine. Me kulutame või pudistame end erinevate sahmimiste või asendustegevuste (nt [[sotsiaalmeedia]] läbikammimine) peale ära. Kuid õnneks on see, kuidas me oma elu elame, meie endi teha. Meil on võimalus valida. Me saame valida oma elus muudatusi teha. Teha teisi valikuid. Me saame teadlikult oma elu aeglustada. Sest kuhu meil on õigupoolest kiire? Kuhu tegelikult? ** [[Aija Sakova]], [https://kultuur.err.ee/889053/aija-sakova-aeglustuda-milleks-ja-kuidas "Aeglustuda – milleks ja kuidas?"], ERR, 02.01.2019 * [[Tänav]], mis tõttab pärimäge, soovides meid kõikjale kohale toimetada esimestena, on pettunud, kui alla jõudes jääme ostma [[ajaleht]]e. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Siit üle meid jooksutab kiirustav [[päev]]: hetke ehk kleepume vastu vitriine kus risti on väänatud džemprite käed ja kirjapood pleegitab siledaid [[riim]]e. ... Kuhugi jõudma ja midagi leidma väikeses [[linn]]aski kihutab [[aeg]]... – Pilkavalt meestepoe kepiga [[keigar]] tühi-kõik-näoga ruttajaid kaeb. </poem> * [[Milvi Seping]], "Raekoja plats", kogus "Külmamailane" (1981), lk 16 ==Vanasõnad== * Hilja on [[saks]]a rutt. * Laps noorem, jalg kärmem. * Mida rutem [[ratas|rattad]] jooksevad, seda kergem koorm. * Mul rutt ees, sul taga. * Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema. * Pisikesed pajad keevad ruttu üle. * Rutt rattal, rutt kodaral, [[vaene]] [[naine]] vankril. * Rutta, aga pikkamööda. * Rutta, et õigel ajal valmis saad! * Ruttu tehtud [[rumal]] [[töö]]! * Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma. * [[Tuul]] ja meel pööravad ruttu. * Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi. * Vile (kärme) nutma, vile [[naer]]ma, veel viledam [[viha]]le saama. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Aeg]] dfo9vyj08fn2whemy6dkc2yo26o5stx 0 4471 87901 83457 2022-07-24T14:10:50Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:House crow Bangalore India wb.jpg|thumb|Õuevares]] [[Pilt:Елена_Дмитриевна_Поленова_Пейзаж_с_воронами_.1880.jpg|pisi|Jelena Polenova, "Maastik varestega" (1880)]] [[Pilt:Bruno_Liljefors_-_Hooded_Crows.jpg|pisi|Bruno Liljefors, "Varesed" (1891)]] '''Vares''' (''Corvus'') on lindude perekond vareslaste sugukonnast. Eestis elab neli varese perekonna liiki: hakk (''Corvus monedula''), künnivares (''Corvus frugilegus''), hallvares (''Corvus cornix'') ja [[ronk]] ehk kaaren (''Corvus corax''). ==Proosa== * Vares on [[tiivad|tiivuline]] [[sõim]]. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 54 * Otsijate kätte jäi ainult vana salmialbum. Sellest oli välja rebitud kolmveerand osa lehti. Kaante vahele oli kuidagi jäänud ka käsitsi maalitud pilt. Sellel pildil oli näidatud supi[[pada]], mille all lõõskas kõrgele punane tuli, pajal aga oli sangade asemel kummalgi pool küljes [[kotkas|kotka]] või muidu röövlinnu moodi kujutis. Risti üle paja oli kirjutatud salm: : :Nüüd võtkem ilmal kuulutada: :see [[supp]] on õel ja must ja mäda. :Meil, mehed, kätte jõudnud ajad — :kõmm, kummuli kõik supipajad! : :Pilditegija ja laululooja oli oma käegi alla pannud ja nõnda kirjutanud: "Pea vastu, veli Juhan! Sinu truu Reinmetsa Aadu ehk [[Ado Reinvald]]. Kirjutatud Meeril, sel üheksasada viiendamal aastal." :Noorparun luges, lõi silmnäost punetama ja küsis käheda häälega: :"Mis see on, ah? Üks bombe ja kaks kullid, was? Mis supet siin keedetakse?" — ja ise vehkis lehekesega just raseda naise silmade ees. Naise otsaesisel liikusid lühikesed juuksed saksa poolt tekitatud tuules. Otsaesine läks küll natuke valkjamaks, aga naine vastas veel rahulikuma häälega kui enne: :"Mehed purjus peaga sehkendanud seal Meeri kõrtsi man. Nemad olid puha [[koerus]]e pärast kahest varesest suppi keetnud, aga supp oli trehvanud must ja õela haisuga. Purjus meeste koerustükid, muud ei midagi." :"Ja kellele peab vastu panema see veli Johann?" norskas küsija. :"Eks ikka oma naisele... kui purjus peaga koju tuleb... ja kui naine võtab [[ahjuroop|ahjuroobi]]," naeratas kostja. Kostjal oli õieti laiade põsenukkidega nägu ja näis sedamoodi, nagu oleks tema naeratus suu ligiduses üsna lahke, aga kõrvade poole laienedes läheks kavalamaks ja isegi inetumaks. :Seekord ei leidnud - need, kes otsisid. Põrandale jäi vedelema isegi mõnitus varesesupi kohta... Mis seal teha, kui kotkas on juba nii närbunud olekus, et teda võib üsna varesetaoliseks sehkendada... (lk 17-18) * [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986 * Punane [[maja]] oli suur ja vana ning täis kägisevaid [[trepp]]e ja kiivas uksi. :[[Talv]]el elasid maja [[kelder|keldris]] [[hiir]]ed ja suvel elasid korstnas varesed. :Ülejäänud osa [[aasta]]st oli maja täis suuri [[inimene|inimesi]], [[laps]]i ja vöödilisi [[kass]]ipoegi. * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982 * Sest mis on [[maja]]? Üks vihmavari ja tuulevari, üks ulualune, mis peab küllalt [[ilm]]a ja [[tuul]]t, et saaks seal oodata, kuni väljas jälle valgeks läheb; kuni tuleb talvehommiku Esimene Vares; kuni tuleb Kevad; kuni tuleb [[Talv]]; kuni elu saab otsa ja sa võid seal oma [[Surivoodi]]le heita. See on maja. (lk 64) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Sihvakate palmide otsas istuvad varesed. Neid kükitab ka rohul, ootavalt, luuravalt. Indias ja Tseilonil on vareseid niisama arvukalt nagu meil kodus varblasi. Nende kähisev kraa-kraa äratab meid juba varahommikul. Alles keskpäeval, kui kuum päike piinama hakkab, vaikib nende kisa. Nokad palavusest avali, hoiavad nad end suurte puude varju. Nad kuuluvad jäätmehävitajate hulka, kes topivad oma magudesse igasugust roiskuvat kraami. Nagu kõrgel majakatuste kohal tiirutavad harksabakullidki, toituvad nad jäänustest. Kui kohmakad, musta sulestikuga linnud oma jõulistel jalgadel üle muru astuvad, ei jää nende pilgu eest varjatuks külaliste ükski liigutus. Kui keegi korraks kõrvale pöörab, et kelnerit kutsuda, või ajalehe lugemisse süveneb, löövad nad tiivad valla, laskuvad valgele laudlinale ja näppavad, mis nokka jääb. Kui külastaja tahab seejärel oma röstitud saiale võid määrida, leiab ta tühjalt hõbenõult ainult isupeletavad raasud. Võib-olla kütsüb tä nüüd vihasena kelneri, kes vaid pilguga vareste pooie osutab, need on aga juba valmis järgmiseks varguseks. Lauanaabrite naeratuses ei puudu kahjurõõm, sest nad kõik on seda juba omal nahal tunda saanud ega hoiata nüüd ka uustulnukaid. See süütu nali on ainus asi, mida kalli hotelli külastajatele serveeritakse tasuta. (lk 7) * [[Äratuskell]]a me oma uhkes mereäärses hotellis ei vaja. Varsti pärast päikesetõusu algab vareste kraaksuv vada, mis kestab õhtuni ja vaikib ainult päeva kõige kuumematel tundidel. Kaks mustasulelist lärmitsejat on eriti jultunud. Nad laskuvad aknaraamile ja tervitavad meid kähiseva kraa-kraaga. Me ei liiguta end. Üks vares kergitab tiibu, hüppab aknalauale, paterdab tugevatel jalgadel üle laua otse suure kandekoti juurde, kust ta loodab leida midagi söödavat. Teine kutsumata külaline, kes, pea viltu, tähelepanelikult oma kaaslase aktsioone on jälginud, valmistub pikeeringuks ja hüppab koti käepidemele. Kostab paberi krabinat. Aga seal on ainult fototarbeid, mida isegi kõige näljasem vares kasutada ei saa. Veel paar tagajärjetut nokahaaret ja pettunud varas ronib kotipõhjast lauale tagasi. Ta pistab oma paksu noka veeklaasi, tõstab pea üles ja laseb joogil kurku voolata. Plaksutame käsi, mispeale linnud kärmesti akna juurde sibavad ja karedalt kraaksudes hüvasti jätavad, et mõnes teises hotellitoas õnne katsuda. Me oleme neid armastama hakanud, neid linde pidulikus mustas, kel aga on tänavapoiste kombed. (lk 20) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 * Ennistatava [[kirik]]u [[katus]]el istub noorte katusepanijate hulgas alati üks vana mees, kes [[restaureerimine|restaureerib]] viissada aastat tagasi surnud vareseid. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> No kuis siis mitte naerda, mis kasu silmaveest: on vareseid meil palju, kuid pole püssimeest. </poem> * [[Janka Kupala]], "No kuis siis mitte naerda...", tlk [[Helvi Jürisson]] ja [[Muia Veetamm]], luulevalimikust "Aga kukulind see kukkus...", 1966 <poem> Pilvi all iga vares ju kraaksub aegade lõppu, kuid [[Eesti luule]]tares pole kuulda ei kippu-kõppu. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Dies_irae "Dies irae"] 10 kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Mõte, nälgind vares! jälle priiska: näe, mis aknast heitis helde kokk! Raiskamata ühtki punast piiska suru sügavale vilja terav nokk! Neela, noki, jultund kerjus, kuni purjus väsimus saab viimaks jagu sust, ning su kähe laulja sügav uni täis on mõistmatut ja rasket magusust! </poem> * [[Betti Alver]], "Palju vist see süda küll ei vääri" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&table=Books&book_id=365&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tähetund"] <poem> Täna on [[Valentinipäev|Valentini päev]]. Maa on krõbe. [[Lumikelluke]]sed on saanud kolki. [[Rästad]] putravad. [[Tuvi]]d hõõruvad Näpistavas [[pakane|pakases]] pepsilt hääli vastamisi. Varesed krigisevad ja ragisevad Kohmakalt lendu. </poem> * [[Ted Hughes]], "Päev mil ta suri", tlk [[Märt Väljataga]], rmt: "Luuletused" (2001) <poem> Aga ma mõtlen vahest et ei tea ehk istub üks vares minu aiateibal mitte teades et see aiateivas on minu oma ja külmetab. Ei aimagi et nii [[külm]]ast [[Lumi|lumest]] võib minna [[süda]] nii soojaks. </poem> * [[Ilona Laaman]], "Järelkiindumus", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 6 <poem> [[Kivi]] [[igatsus]]est [[sipelgas|sipelgate]] [[jumal]]ast ei tea ma midagi. Su silmad minu kohal ma ei tea nende jumalat, sinu suu võibolla igatsusest väsind ja üle. Võibolla kivi tahaks olla vares. Ma tõesti midagi ei tea. ... Võibolla vares tahaks olla kivi. Tõesti tõesti kuidas võiks ma teada sipelga imestust kui [[ilm]] on ilus? </poem> * [[Ilona Laaman]], "Armastades", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 7 <poem> VII Tuli kokku külalisi karwaseid ja sulelisi – lendas wares, harakas, kull ja kaaren nupukas; ... X Karu imes mesijooki jänes rüüpas õllejooki, wares mune krõbistas, harak sülti lobistas. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 ==Vanasõnad== [[Fail:Künnivares (Corvus frugilegus) 09.jpg|pisi|Künnivares]] * Ega surnud vares enam lenda. * Harva harak [[siga|sea]] seljas, [[vana]] vares igapäev. * [[Vaene]] vaestega, vares varestega. * [[Vana]] [[mees]] vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune. * Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka). * Vares ei lähe [[valge]]ks, kui palju ka pesed. * Vares vaagub ise oma pesa üles. * Vares vaagub vahetaja värava [[suu]]s. * Vares vara [[sadu]] vaagub, [[õhtu]] [[hilja]] [[hea]]d [[ilm]]a. * Vares varese [[silm]]a ei noki. * Vares varesega, [[harakas]] harakaga. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] oob5vairj9q7j6vx4mctq7c2oy2z0ae 0 4478 87896 86792 2022-07-24T14:05:28Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:House_Sparrows_mating_I_IMG_0066.jpg|pisi|Koduvarblaste paar]] [[Pilt:Martinus Røerbye Still life with two sparrows, primrose and a cat (1823).jpg|pisi|Martinus Røerbye, "Vaikelu varblaste, priimulapoti ja kassiga" (1823)]] [[Pilt:Sparrows in a Cherry Tree. Five studies in one frame, NM 2223-2227 (Bruno Liljefors) - Nationalmuseum - 19286.tif|pisi|Bruno Liljefors, "Varblased kirsipuus" (1885)]] '''Varblane''' (''Passer'') on [[lind]]ude perekond varblaslaste (''Passeridae'') sugukonnast. ==Piibel== * Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud [[Jumal]]a ees. :7 Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi! * [[Luuka evangeelium]], peatükk 12, salmid 6-7 ==Proosa== * Inimene ei õpi mitte kunagi mööda katuseid kõndima ega keksima. Varblane oskab seda. Varblane oskab kohe kõike. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 78 * [[Lendamine|Lennul]] võtab varblane terve maa oma [[tiib|tiiva]] alla. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Pahinal pageb klaasi tagant mütsak varblasi, kes on seal kogu aeg pealt vaadanud. Jultunult, häbitult, põnevusega. [[Tuul]]e külvatud [[salakuulaja]]d, terved piilurite salgad! Vurtsti! õhku ja tulevad uued. Vurtsti! õhku ja uued. Lärmakalt paiskavad nad üle valge talvetaeva oma delikaatse teate. (lk 8) ** [[Asta Põldmäe]], "Demiurg", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Oh mind, eblast eluvarblast, sirgukest sasissulelist! Keksind maha ma kevade, sirtsund maha ma sügise, tantsind talvegi tõsise. ... Ikka näppan [[hernes|eluherneid]], korjan, kerjan kesvakesi kas või kadula kojastki. </poem> * [[Muia Veetamm]], "*Oh mind, eblast eluvarblast", rmt: "Tunamull'ne", 1992 (lk 4) ==Vanasõnad== * Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde. * Parem varblane peos kui [[kümme]] katusel. * Parem üks varblane pihus kui kümme [[tuvi]] katusel. * Varblased pühivad nokka selle [[oks]]a vastu, kus seisavad. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[Jordan Radičkov]]. "[[Meie, varblased]]". Tõlkinud Mare Zaneva. Tallinn: Eesti Raamat, 1984 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Linnud]] a4ging4gh4c276lz6rsvezxn5bgdoql 0 4498 88137 73544 2022-07-25T09:59:42Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fialka,_Olga_-_The_Fialka_Family_(1874).jpg|pisi|Olga Fialka, "Fialka perekond" (1874)]] '''Perekonda''' on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas [[abielu]] või põlvnemine. Samas on alati esinenud hulgaliselt perekondi, kus puudub neist üks, teine või mõlemad. ==Draama== MARIA: Meie papal-mammal on õnnelik, truu, vooruslik [[abielu]], aga sisuliselt on ema palgata koristaja ja labori öövalve.<br> ABRAHAM: Ma pole teda iialgi millekski sundinud.<br> MARIA: See just jube ongi... Räägitakse, et [[teadus]] peab olema inimkonna teener, meie peres ollakse just tema orjad.<br> ABRAHAM (''rohkem endale''): Minu arvates oleme meie emaga küll õnnelikud... * [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 25 ==Proosa== * Söögilauas nimetas Pfaff ennast perekonnaelu pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui töölt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel öö tänaval mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff [[õnn]]elik. ** [[Elias Canetti]] "Maailm peas", tlk Toivo Tasa (1983), lk 5 * Perekonnas saab alati kedagi süüdistada. Selleks perekonnad ongi olemas. :Kodust tuleks ära joosta, niipea kui jalad kannavad. Muidugi, kui tahad. Miljonite jaoks on perekond pääsetee, võib-olla üks ja ainus. Aga kui sa tead, et sinu jaoks ei ole, mida sa siis veel ootad? (lk 19) * Süsteem on nii turvaline, et väiksemad kõrvalekalded on sinna sisse arvestatud. Truudusemurdmised, lahutused, pankrotid. Haigused, õnnetused, surm. Perekond on surematu. Kuskilt mineviku kändudest ajab ikka mõni võsu ennast välja. Patt ja needus peavad saama käia etteantud teed. Samuti õnnistus. (lk 20) * Ka perekond on tõde, üks elu kandvamaid. Aga sinu tõde on alati hullus, alati perekonna-, alati korravastane. Vale on normaalolek, tõde võib tajuda vaid kas halvatuse või valgustusena, aga kummalgi pole mingit kohta ühis- ega perekonnas. Kummagi pead sa ise välja kandma. (lk 22) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017 * Ma pakun nüüd [[abielu]]nõustamise teenust. Kui kõik on hästi, kutsuge mind kohale. Seitsme sekundi pärast on kõik perses! * Mulle tundub, et ma kuulun igasse soome perekonda. ** [[Matti Nykänen]] (''cit. via'': [[Tauno Vahter]] [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019) * Kaua aega on meil peetud "normaalseks" 2-lapse-perekonda. Me peame hakkama pidama normaalseks 3-lapse-perekonda. See ei tähenda, et kõik peaksid nii kaugele jõudma. Aga see peaks olema mõõdupuuks. See tähendab, et kirjanikud-kunstnikud kujutaksid nii suuri peresid oma loomingus. (Seni on nad teadmatult propageerinud ühe- ja kahelapselisust.) See tähendab ka, et kavandataks ja ehitataks rohkem mitmetoalisi elamuid ja kortereid ning rohkem lasteaedu. Ka beebi- ja lasteriided peavad olema saadavamal. Ja mis siis, kui "nemad" seda ei tee? Suurel määral oleme siiski ise need "nemad". * Põhiline on arusaam, et lapsed on täiskasvanu hingelisele tasakaalule üsna vajalikud. Muidu on tühjus, mida ei korva ka pikim kohvikus istumine ega viies sada grammi. Kiikav laps seljas on tänulikum ettekääne käpuli käimiseks. ** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45. * Tavaline on see, et [tütre] Salmega räägime [[eesti keel]]t, aga kui tema abikaasa tuleb, siis läheme kohe üle [[inglise keel]]ele. Kui ta ära läheb, jätkame eesti keeles. See nähtus šokeeris mind, kui seda esimest korda [[pagulased|pagulaste]] juures 1960. aastatel täheldasin. Nagu kolhoosikoosolek, kus minnakse [[vene keel]]e peale üle, sest üks osaleja on [[venelane]]. Mõned pered saavad sellega hakkama, et ei kohanda end alati selle ühega, kes aru ei saa. Ent enamasti peetakse keelevahetust viisakuseks. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 * Üks võtab auhinna ära, teised viskuvad traditsioonilise pere kaitsele. Naljakas, et nende viimaste seas on inimesi, kelle pereelu korraldus on [[traditsioon]]ist väga kauge. Sest mis on "traditsiooniline pere"? :Monogaamne heteroseksuaalne ja soovitavalt paljulapseline [[abielu]]. Kas endast pea 20 aastat noorema naisega teist korda abieluranda sõudnud Helme või vabaabielus lapse saanud Madison ikka iseloomustavad seda, mida kaitsevad? * Jah, iga pere on püha ning iga [[armastus]] on väärtus [---]. Aga kui teie enda pereelu pole see, mida te justkui kaitsete, siis taandub ju kogu asi sellele, kuidas keegi tehniliselt [[seks]]ib. Ja see on haige. ** [[Yana Toom]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/poliitkolumnist-yana-toom-on-erakordselt-rove-kui-taiskasvanud-inimesi-vaevab-uudishimu-selle-kohta-kuidas-naaber-seksib?id=91020995 "On erakordselt rõve, kui täiskasvanud inimesi vaevab uudishimu selle kohta, kuidas naaber seksib"] EPL, 12.09.2020 * [[Indiviid]] soovib stabiilset [[suguelu]] ja järelkasvu ning [[ühiskond]] nõuab temalt panust [[elu]] jätkumisele. Ent mitte [[naine|naise]] poole ei pea [[mees]] oma [[ettepanek]]uga pöörduma: loa [[eneseteostus]]eks [[abikaasa]] ja [[isa]]na saab ta meeste ühiskonnalt; naist, kes [[ori|orja]] või [[vasall]]ina kuulub isade ja [[vend]]ade valitsetud perekonda, on alati ühed isased teistega paari pannud. [[Ürgühiskond|Ürgühiskonnas]] kohtles [[klann]], isa suguselts, naist otsekui [[ese]]t: naine oli omavahel sõlmitud [[tehing]]ute üks [[objekt]]e. (Abielu, lk 283) * Naine püüab luua jäävuse ja jätkuvuse universumit, mees ja lapsed püüavad tema loodust, mis neile on pelk enesestmõistetavas, välja pääseda. Keeldudes tunnistamast, et tegevus, millele ta on pühendanud kogu oma elu, ei loo midagi jäävat, tuleb naisel oma teeneid perekonnale väevõimuga peale suruda: emast ja perenaisest saab kiusukiskuja ja tülinorija. (Abielu, lk 315) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * "Ega see [[vanaema]] ei olnud," katkestas teda Mati. "See oli emme. Meie perekonna pea ja süda, nagu isa ütleb." :"Ükskõik," jätkas Une-Mati oma pooleli jäänud mõtet, "olgu [[ema]] või vanaema, aga mina oleksin ikkagi viisakuse pärast pidanud..." :"Ei ole sugugi ükskõik!" täpsustas Mati. "Vanaema pole kodus, sest vanaema on [[Buratino]] ja Buratino mängib täna õhtul. Ja minu ema on praegu koos isaga Tartus. Aga see oli hoopis emme. Ja emme on ju mu [[vanavanaema]]! Seda teab igaüks." :Nii keerulise perekonnaseisu kohta ei osanud Une-Mati midagi ütelda. (lk 22-23) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Martine kasvas suuremaks, kuid ei suutnud anda endale aru sellest miks räpased [[voodilina]]d, tatitilgad, rotid ja [[väljaheited]] teda oksendama ajasid. Tema pikad retked metsa seletusidki sellega, et Martine tundis end hurtsikus perekonna keskel alati halvasti — ja seda juba tol ajal, kui olukord polnud veel kõige halvem, kus lapsi oli alles vähem ja Pierre Peigner tuli igal õhtul koju, tõi ämbritäie vett, seadis üles [[rotilõks]]ud... Aga juba tol ajal oskas Martine öelda: "See [[hais]]eb!" Ja see tundus Mariele ja Pierre'ile nii naljakana ja lõbusana, et nad sundisid tüdrukukest kordama: "See haiseb!" (lk 22) * Francine oskas väikeste pükstele [[nööp]]e ette ajada, nende nina [[nuuskamine|nuusata]] ja nendele ka lakse jagada — nagu tõeline ema, ehkki ta iialgi lugema ja kirjutama ei õppinud. Martine omandas koolis kõik otse lennult, ta [[mälu]] oli harukordne, kuid oleks olnud asjatu tema käest nõuda [[imik]]u toitmist sel ajal, kui emal oli tarvis poes käia: ta oleks unustanud nii [[puder|pudru]] kui imiku... Ja tõepoolest, see aasta, mil Francine läks kooli ja Marie lootis saada Martine'ist vanema õe asendaja väiksemate hooldamisel, kujunes otse hukatuslikuks. Martine'il polnud põrmugi rohkem [[vastutustunne]]t kui tema kõige nooremal vennal, kes oli alles mähkmeis: tema silma all põletasid lapsed end ära keeva veega, lasksid ketist lahti [[koer]]a, kes ei tulnudki enam tagasi, ning uputasid [[kass]]i [[kaev]]u... Tõtt-öelda, ema jõudis vaevalt selja keerata, kui Martine juba kodust minema lipsas. Tal puudus nii [[ematunne]] kui ka perekonnatunne. Marie oleks võinud ta kas või surnuks lüüa — miski poleks aidanud. Ei tasunud vaeva. (lk 23-24) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * [[Kodu]]s olid kah asjad nüüd hoopis teisiti. Mitte et seal midagi kolossaalselt muutunud oleks. Seda mitte. Asi oli [[pisiasjad]]es. Näiteks ilmus korraga [[külmkapp|külmkapi]] uksele [[graafik]], kus oli kirjas, millal keegi peab [[Nõudepesu|nõusid pesema]], [[prügi]] välja viima või tuba [[koristamine|koristama]]. Ja näiteks siis, kui kogu pere kogunes õhtuti [[telekas]]t mingit tobedat [[film]]i vaatama, ei julgenud mitte keegi jalgu laua peale panna. Kõik istusid viisakalt, [[naer]]sid kohusetundlikult iga nalja peale, pidasid täpselt nõudepesemise graafikust kinni ning üritasid iga hinna eest eeskujulikult kodu mängida. Minu arvates oli see totaalselt nõme. Minu jaoks ei seostunud perekond üliviisaka käitumise ja nõudepesugraafikuga. Kogu oma senise elu olin arvanud, et õige perekond tähendabki jalgu laual, vales kohas naermist ning nõude pesemist siis, kui selleks parasjagu tahtmist on. See siin ei olnud aga kodu ja perekond, vaid ülihästi [[distsipliin|distsiplineeritud]] [[sõdur]]ite kompanii. Selline värk võib üsna masendav olla. Ausõna. Mina näiteks sattusin lausa [[depressioon]]i. (lk 11) * Meie kodune elu oleks väljastpoolt vaadates tundunud ütlemata imelik. Me olime perekond. Vähemalt teoreetiliselt. Praktiliselt ei saanud meid küll perekonnaks nimetada. Kodumängimine ei olnud just meie tugevamaid külgi. Me elasime ühes majas, aga me ei suhelnud omavahel. Vähemalt mina ja Alex mitte. Me rääkisime ja tegelesime küll mõlemad Karoli ja Kareliga, kuid me viibisime harva ühes ruumis. Ma arvan, et sellel ajal me isegi vihkasime teineteist. Ja me kumbki ei teinud katsetki seda varjata. (lk 32) ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 ==Luule== <poem> Paljudes perekondades ei kirjuta keegi [[luuletus]]i, aga kui - siis enamasti rohkem kui üks. Vahel voogab [[luule]] [[põlvkond]]ade kaskaadina, mis tekitab ähvardavaid keeriseid perekondlikes tunnetes. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Õe kiituseks", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 20 ==Vanasõnad== * [[Ema]] [[pill]]i tantsib pere. * [[Maja]] ilma naiseta kui pere ilma [[kass]]ita. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Perekond| ]] 3xea3ok1vtvwk6ar4000zds5713adpt 0 4631 88089 68743 2022-07-25T04:29:24Z Kruusamägi 873 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ernst Enno.jpg|pisi|Ernst Enno]] '''Ernst Enno''' (8. juuni (vkj 27. mai) 1875 Valguta, Rannu kihelkond Liivimaa – 7. märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Tema tuntuim luuletus on "Nii vaikseks kõik on jäänud". Mitmeid tema luuletusi on viisistatud. ==Luule== <poem> Ma kõnnin hallil lõpmata [[tee]]l kesk nurmi, täis valmivat vilja, ma kõnnin ja kõnnin otsata teel kui teede [[laul]], tee helisev meel, ja kõik on nii õhtu hilja. </poem> * "[[Rändaja]] õhtulaul" <poem> Nii [[Vaikus|vaikseks]] kõik on jäänud su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. </poem> * "Nii vaikseks kõik on jäänud..." <poem> Nii pehme on valge öö hämaram tund. Nii pehme ja sügav ta meel - üks ööbik on siin ja teine on sääl, ja kolmas on enese südame hääl, - kel sõnu siin leiaks veel keel. ... Käi tasa ja [[laul]]a ja unusta kõik; las magada [[udu]] ja ilm – üks [[ööbik]] on siin ja teine on sääl ja kolmas on enese [[süda]]me hääl – las särada õnnelik [[silm]]. </poem> * "Öö valge on õnn..." <poem> Ma tulen [[hilja]], viimne teiste seltsis, – Ma unistaja nagu [[muinasjutt]]. </poem> * "Ma tulen hilja" <poem> Igavesti vulisev [[oja]] olen ma, Igavesti igatsev laulja, [[rändaja]]. </poem> * "Mina" <poem> Sa ainult [[juur]]i sügavamalt a'a, Et liiguks kord, mis meil nii kaua tukkus - See [[vabadus]], see vabastab ka maa. </poem> * "Ja vabadus" <poem> "[[Öö]], ütle, kas nägid mu [[süda]]nt, ehk sinagi sõnumi said, - öö, ütle, kas nägid mu südant?" - Öö kandis [[ahel]]aid. Öö seisis ja vaatas mu [[silm]]i - ööd hoidsivad tunnetest keed - öö seisis ja vaatas mu silmi, ma läksin oma teed. ... Ma läksin ja vaatasin silmi siis iseenesele - ja leidisin, et [[jäljed]] kõik viisid mu oma hingesse. </poem> * "Ta tuli..." <poem> Juss oli väike [[peremees]] [[talu]] liivaaugu sees [[ader|adraks]] kõver [[kapsaraud]] [[äke|äkkeks]] silgupüti laud </poem> * "Juss oli väike peremees", luulekogust "Üks rohutirts läks kõndima" (1957) <poem> Üks [[rohutirts]] läks kõndima; ei saanud aga kõndida: kaks [[jalg]]a liiga pikad tal ja teised lühikesed all </poem> * "Üks rohutirts läks kõndima", luulekogust "Üks rohutirts läks kõndima" (1957) ==Tema kohta== ===Luule=== <poem> ...Oli kord siin nõudlik koolinõunik, olid [[postijaam]] ja [[voorimees]]. Sõitis [[voorimees|voorimehel]] koolinõunik, sõiduk peatus väikse [[kool]]i ees. Ja siis "kooli katsuma" ta astus, hallis [[ülikond|ülikonnas]] mees, [[pedant]]. [[Päike]] rannakõrkjatesse laskus ja jäid vaikseks lossipark ja [[rand]]. ... Aastad läinud märkamatult, lennult, õitsend juba mitmes [[ristikhein]]. Siin sa seisad, koolinõunik Enno. Ja nii nõudlikult sa vaatad meid. </poem> * [[Helgi Muller]], "Koolinõunik Ernst Enno", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 9 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Enno, Ernst}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 7tr07plk8hf86ydmx5kqatso12tv9xa 0 4705 87894 87080 2022-07-24T13:58:52Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kose raamatukogu, 2015.JPG|pisi|Kose raamatukogu]] [[Pilt:Bibliothek_St._Florian.jpg|pisi|Püha Floriani kloostri raamatukogu Austrias]] [[Pilt:Henry_Grattan_MP,_in_a_library.jpg|pisi|Maria Spilsbury, "Parlamendiliige Henry Grattan raamatukogus" (u 1817)]] [[File:Charlotte_Bosanquet_-_The_Library_at_Dingestow_-_Google_Art_Project.jpg|thumb|right|Charlotte Bosanquet, "Raamatukogu" (1840ndad)]] [[Pilt:Harriet_Backer_-_The_Library_of_Thorvald_Boeck_-_NG.M.03504_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Harriet Backer, "Thorvald Boecki raamatukogu" (1902)]] [[Pilt:"Dig"_-_Sadie_Wendell_Mitchell._LCCN2007683268.jpg|pisi|Sadie Wendell Mitchell, "Dig" (1909)]] [[Pilt:Edouard_John_Mentha_Lesendes_Dienstmädchen_in_einer_Bibliothek.jpg|pisi|Édouard John Menta, "Raamatukoguinterjöör lugeva teenijapiigaga"]] '''Raamatukogu''' on koht, kus hoitakse suurt hulka [[raamat]]uid. Sageli saab neid seal lugeda, vahel isegi laenutada. Raamatukogude üle valvavad [[raamatukoguhoidja]]d. ==Proosa== * Hämar, tolmune ruum, kõrgetelt raamatu[[riiul]]itelt tardunult allavaatavad [[büst|rinnakujud]], [[tugitool]]id, [[gloobus]]ed ja — mis kõige toredam — raamaturiiulite rägastik, milles ta võis oma tahtel rännata — kõik see muutis Jole raamatukogu õnnistatud paigaks. Kohe, kui tädi March uinus või ajas juttu [[külaline|külalisega]], ruttas Jo raamatukokku, tõmbas end suurele [[tool]]ile kerra ja neelas [[luuletus]]i, [[romaan]]e, [[ajalugu]], reisikirjeldusi ja [[pilt]]e nagu ehtne raamatukoi. (lk 36) * Nii jõudsid nad lõpuks raamatukoguni. Jo plaksutas käsi ja hüppas, nagu ta alati tegi, kui talle midagi eriti meeldis. Raamatud, pildid, kujud ja huvitavad väikesed [[kapp|kapid]] täis haruldusi ja münte, mugavad uinumameelitavad tugitoolid, kummalised [[laud|lauad]] ja pronksasjad, ja kõigest ilusam — suur, lahtine, vanamoeliste [[kivi]]dega raamitud [[kamin]]. :"Milline [[rikkus]]!" ohkas Jo, vajudes samettooli sügavusse. "Theodore Laurence, olete õnnelikem poiss maailmas," lisas ta veendunult. :"Ega raamatutest üksi elada saa," vastas Laurie, noogutades peaga. (lk 49) * [[Louisa May Alcott]], "Väikesed naised", tlk Tanni Grüntal, 2. trükk, 1995 * "Need seal on vist need [[varemed]], millest meile juba kihelkonnakoolis kõneldi?" :"Just needsamad. Lähme lähemale ja vaatame neid. Teises otsas on [[Tartu ülikool|ülikooli]] raamatukogu või biblioteek." :"Ahah, ja seal ongi see seitsmes Moosese raamat. Seda tahtsin ma juba ammugi näha. Minu vanatoi rääkis sellest juba siis, kui ma alles pisike olin." :"Ära usu, Toots. See on rahva jutt, seal põle ühtegi seitsmendat Moosese raamatut." :"On, on," vaidleb valitseja. "Ma tean, et on. Ta on [[ahel|kettidega]] [[põrand]]a küljes kinni, et..." :"Et?" :"Noh, et ära ei [[vargus|varastataks]], või... et ta sealt ka ise minekut ei teeks." :"Toots, Toots!" naerab Lesta. "Kas sa ikka veel niisuguseid asju usud? Varastada võib raamatut — see on õigus, aga et raamat ise ära läheks... Ma ei tea... see võib ainult [[muinasjutt|muinasjutus]] ette tulla.“ :"Nojaa," annab koolivend järele, "see võib ju olla, nii kudas ta on, aga {{Sõrendus|оlemas}} ta on — see on [[fakt]]." * [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 316 * Bellona klubi raamatukogus polnud kunagi kedagi. See oli suur, vaikne ja meeldiv ruum, raamaturiiulid moodustasid nišid, milles seisid [[kirjutuslaud]] ja kolm-neli [[tool]]i. Aeg-ajalt astus keegi sisse, et kontrollida midagi The Timesi atlasest või mingist [[strateegia]] ja taktika alasest tööst või otsida välja mõni vana teenistusnimekiri, kuid suurema osa ajast oli raamatukogu tühi. :Kõige tagumises nišis, ümbritsetuna raamatute ja [[vaikus]]e müürist, võis usalduslik jutuajamine niisama suureks [[saladus]]eks jääda nagu [[pihitool]]is. (lk 32) * [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Kõik: [[tulevik]]u ajalugu viimsete pisiasjadeni, peainglite autobiograafiad, Raamatukogu tõeline [[kataloog]], tuhanded ja tuhanded valekataloogid, tõestused, et need kataloogid on valed, samuti ka tõestus, et tõeline kataloog on vale, Basileidese gnostiline [[evangeelium]], selle evangeeliumi kommentaar, selle evangeeliumi kommentaari kommentaar, tõestisündinud lugu sinu [[surm]]ast, kõikide raamatute [[tõlkimine|tõlked]] kõikidesse [[keel]]tesse, interpolatsioonid igast raamatust igasse raamatusse. (lk 62) * [[Universum]], (mida mõned nimetavad Raamatukoguks) koosneb määramatust ja võib-olla ka lõpmatust arvust kuusnurkseist kambreist, mille keskel on suured madala rinnatisega ümbritsetud ventilatsiooniavad. Igast niisugusest kuusnurgast paistab lõpmata palju ülemisi ja alumisi korruseid. (lk 59) ** [[Jorge Luis Borges|J. L. Borges]], "Paabeli raamatukogu". Rmt: "Hargnevate teede aed", tõlkinud Ott Ojamaa, Loomingu Raamatukogu 1972, nr 5/6 * Tõsi on see, et isegi tavaliste raamatute suured kogumid väänavad [[ruum]]i, nagu võib kõhklemata kinnitada igaüks, kes on käinud mõnes tõeliselt vanas antikvariaadis, sellises, mis näeb välja, nagu oleks selle kavandanud [[M. Escher]] mõnel halval päeval, ja millel on rohkem [[trepp]]e kui korruseid ja säärased riiuliread, mis lõppevad väikeste ustega, mis on ühele normaalmõõdus inimolendile kasutamiseks ilmselgelt liiga väikesed. Raamatukogudes valitsevaid seoseid väljendav võrrand oleks: [[teadmine]]=[[jõud]]=[[energia]]=[[aine]]=[[mass]]; korralik raamatupood on lihtsalt üks peenemat sorti [[must auk]], mis oskab lugeda. ** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", Varrak, 2002, lk 6. Tõlkinud Allan Eichenbaum * "Vaata, Une-Mati, mis see seal on?" osutas ta puude vahel mustavale suurele [[ehitis]]ele, mis sarnanes [[loss]]i või koguni [[kindlus]]ega. :"Need on [[Tartu toomkirik|Toome varemed]]," ütles Une-Mati. "Seal asubki [[Tartu Ülikooli raamatukogu|ülikooli raamatukogu]]." :Nad olid üsna varemete külje alla jõudnud, ning nüüd märkas Mati, et hoonel puudus [[katus]] — kõrgete tühjade aknaavade taga sädelesid taevatähed! Alles olid ainult [[müür]]id — tugevad punastest [[tellis]]test laotud [[sein]]ad. :"Kuussada aastat tagasi seisis siin loss, ja see oli lossikirik," jutustas Une-Mati. "Kuid need põlesid maha juba mitusada aastat tagasi." :"Aga siin pidi ju ülikooli raamatukogu olema?" püüdis Mati vastu vaielda. :Poisi meel läks üpris kurvaks. Mis puutusid temasse lossid, mis juba mitusada aastat tagasi maha olid põlenud, mis puutusid temasse mingisugused sünged, tühjad varemed! Tema tahtis oma isa ja ema näha, kes õppisid [[lastearst]]ideks ning istusid sel hilisel tunnil veel raamatukogus. :Aga raamatukogu polnud mitte kusagil! :"On küll!" kostis Une-Mati rõõmus hääl. Huvitav, kas ta oskas peale kõige muu ka veel mõtteid lugeda? :"Vaata, varemete teisel osal on [[katus]] peal. Seal asubki Eesti kõige suurem raamatukogu — Tartu Ülikooli raamatukogu!" (lk 30) * "Kallis laps!" ütles vana heasüdamlik [[valvur]]itädi. "[[Koer]]aga raamatukogusse ei tulda! Siin on [[vaikus]]e [[riik]]! Siin on raamatute riik!" (lk 30–31) * Nüüd pani Une-Mati oma [[müts]]i tagurpidi pähe, nii et ta jälle nähtavaks muutus, ning nad hakkasid Matiga raamatukogu uudistama. Siin oli veel vaiksem ja veel salapärasem kui Toomemäe [[park|pargis]]. Aina riiulid — maast laeni, otsast otsani raamatuid täis. [[Raamaturiiul]]id jagasid kõrged ruumid kitsasteks [[koridor]]ideks. :Raamatuid oli siin tohutult, lihtsalt uskumatult palju! :"[[Musttuhat]]!" ütles Une-Mati. :"Valgetuhat!" ütles Päris-Mati. :"See on justkui raamatute [[tänav]]!" arvas Une-Mati. :"See on raamatute [[linn]]!" imetles Mati. :"Valvuritädil oli õigus," ütles Une-Mati. "See on raamatute riik!" (lk 31) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Raamatukokku on peaaegu miili jagu maad, ja nad kõnnivad sinna koos [[laupäev]]ahommikuti. Kolmandal korral soovitab [[raamatukoguhoidja]] neil [[lugejakaart]]e taotleda, ja kui Lydia sellest pakkumisest ära ütleb, hakkab naine [[hispaania keel]]es rääkima ning ütleb Lydiale, et see ei kujuta neile mingit [[hädaoht]]u, et neil on õigus lugejakaartidele hoolimata oma immigrandistaatusest. Lydia kõhkleb esiti, aga keda siis veel usaldada kui mitte raamatukoguhoidjat? Nad mõlemad Lucaga saavad kaardid, ja see on imeline, kosutav, elumuutev. (lk 472) ** [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 * [Välismaine paberiteadlane:] Kui mina suren - ja see juhtub varsti, ma olen kindel -, siis ma olen juba kogu oma raamatukogu lubanud Calase [[klooster|kloostrile]] [[Hispaania]]s. Kui võimalik, siis ma tahaksin ise ka seal surra. Raamatukogud põlevad maha, kogud digiteeritakse ja müüakse siis rahapuuduse tõttu laiali. Ainult kloostrid on hoidnud raamatuid [[keskaeg|keskajast]] saadik, nemad teavad, mida raamatutega teha." (lk 9) ** [[Meelis Friedenthal]], "Inglite keel", 2016 * Kujutlege [[mees]]t, kes istub [[päev]]ade viisi oma raamatukogus, suhteliselt ilmetut väikest meest. /---/ [[Naaber|Naabreid]] kohtab ta kaks-kolm korda veerandaastas, sest tegemist on ju [[Inglismaa]]ga, kus naabrid ei lase kunagi ühel mehel päris ilma [[seltskond|seltskonnata]] elada, olgu ta nii kuivik ja hapu [[nägu|näoga]] kui tahes. (lk 55) ** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007 * "Kas teil [[Henry James]]i "Saadikud" on?" küsis Tom esimese klassi raamatu­kogu valveohvitserilt. Riiulil seda polnud. :"Kahjuks ei ole, härra," vastas ohvitser. :Tom oli pettunud. Selle raamatu kohta oligi härra Greenleaf küsinud. Tom tundis, et peaks seda lugema. Ta läks teise klassi raamatukokku. Ta leidiski otsitava, aga kui ta tahtis seda laenutada ja ütles kajutinumbri, teatas ametnik vabandavalt, et esimese klassi reisijad ei tohi teise klassi raamatukogust raamatuid võtta. Seda oligi Tom kartnud. Ta pani köite alandlikult tagasi, ehkki oleks olnud kerge, nii kerge riiulist mööda minnes raamat hõlma alla pista. (lk 26-27) * [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk [[Karin Suursalu]], 2007 * Raamatukogud on [[jõud|jõu]], [[graatsia]] ja [[vaimukus]]e varamud, korra, meelerahu ja [[pidevus]]e meenutajad, [[vaimujõud|vaimujõu]] järved, mis pole ei soojad ega külmad, eredad ega hämarad. Nende pakutav [[nauding]] on püsiv, orgasmitu, usaldusväärne, sügav ja kauakestev. Igas raamatukogus üle kogu maailma olen ma [[kodu]]s, eneseteadvusetu, tüüne ja süüviv. ** [[Germaine Greer]], "Daddy, We Hardly Knew You", Ballantine, 1989 * Grigori veetis veel hulga aega stende ja korralikult [[riiul]]itele pandud [[raamat]]uid uurides ja luges köidete selgadelt [[autor]]ite nimesid. Aga aeg-ajal vaatas ta mujale, pidades silmas Dollyt, keda lugejad ikka veel ründasid. Ning ükskord kohtas tütarlapse temale suunatud pilku. :Tütarlaps mäletas, et ta on siin! Tänaseks piisas Grigorile sellest. Ta mäletas teda! See tegi talle heameelt, ja lisaks veel asjaolu, et ta oli nüüd äkki sattunud hoopis teise, varem täiesti tundmatusse maailma — [[kirjandus]]e [[pühamu]]sse, raamatuvaramusse, mis ühendab kogu inimkonna [[minevik]]ku [[tänapäev]]aga, meie kaasajaga. Ja nagu pühakojas tekib siingi tahtmine ainult vaikselt rääkida ja kummardada [[vestaal]]ide ees — nende naiste ees, kes valitsevad raamatute [[saladus]]i, saladuste saladusi. (lk 23) * [[Agnia Kuznetsova]], "Dolly", tlk Evi Puskar, 1996 * Tahtsin proovida üksi olla. Läksin linna raamatukogusse, vanasse raamatukogusse. Möödusin hotellist, kus me kohtume, minu armuke ja mina, kuid sel päeval ei pidanud me kohtuma, ning ma olin üksi. Proovisin, mida <!--//-->tähendab olla üksik naine, üksik inimene. Raamatukogu oli täis vanu mehi, riietatud musta ja valgesse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi. :Istusin üksi laua taha. Mõned vanamehed vaatasid mind. Nagu unes hakkasin üht [[ajakiri|ajakirja]] lehitsema, mõeldes sealjuures: Nüüd lehitsen ma ajakirja, seda mult oodataksegi. (lk 34-35) * [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Pidamata oluliseks raamaturidade [[ilu]] — oma värviliste selgade sooja lõkendusega kaunistasid nad rangevõitu toakest niikuinii —, oli Tarvel [[riiul]]id täitnud otstarbekuse põhimõttel, ühe ja sama autori mitmekeelsed tõlked koondatud, sarjad hajutatud, paljud teosed varustatud põhjalike kribukirjaliste remarkidega, mille tarvis ta lõikas pikki kitsaid sedeleid rohelisest kangest jõupaberist. Riiulil polnud peaaegu ühtki läbilugemata teost. Tema senine elu — peaaegu üleni vaimuelu — oli säilitanud läbi kõigi aja-, ea- ja olumuutuste oma püsiva põhikoloriidi: südasuvelgi ei lahkunud väikesest toast vanade raamatukogude leige kollakashall lõhn. (lk 51) ** [[Asta Põldmäe]], "Inglite mäss", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Raamatukogu. Kohutav [[mets]]. Kasvab kiiresti, mädaneb aeglaselt, peidab ei tea mida, kuhu silm ei ulatu. </poem> * [[Maarja Kangro]], "Raamatukogu. Kohutav mets" luulekogust "Tule mu koopasse, mateeria" (2007) ==Aimekirjandus ja publitsistika== * Raamatute laenutamise vastu seisis Bodley kaljukindlalt ning siin on tema reegel kestma jäänud. Valdavalt on see tark. Avalike raamatukogude raamatute varastamine, nagu ka kaotamine, on selletaoliste asutuste ajaloo kurblik ja muistne peatükk; õigupoolest on liigagi palju alust uskuda, et Bodley' raamatukoguski pole just vähe neid raamatuid, mis olid algselt varastatud. Kuid pikaajaline kuulumine niisugusele asutusele on kahtlemata algse [[kuritegu|kuriteo]] maha pesnud. [[Pariis]]i Rahvusraamatukogus leidub vähemalt üks kallihinnaline käsikiri, mis on varastatud Escurialist. Briti Muuseumis on köiteid, mida Bodley kahtlustavalt piidleb, ja vastupidi. Kuid jäägu need asjad, nagu on. Bodley ei andnud isegi [[vaimulik|jumalasulastele]], kes rügasid tema raamatukogust veel suuremagi töö kallal - tõlkides [[Piibel|piiblit]] sellesse võrratusse [[inglise keel]]de, mis teeb [[Kuningas Jamesi piibel|kuningas Jamesi piiblist]] meie suurima kirjanduspärandi - luba laenata "paari raamatut", mida nad näha tahtsid. ** [[Augustine Birrell]], "Bodley' raamatukogu nimel", rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/12244/12244-h/12244-h.htm "Bodley' raamatukogu nimel ja teisi esseid"], 1906 * Mina isiklikult olen surmkindlalt raamatute põletamise vastu. Oma nurjatuse tõttu veel palju hullemgi toiming oli skandaalselt õõvastav [[saatus]], mis sai osaks kloostriraamatukogudele meie jälestusväärselt korraldatud, ehkki üldiselt tululiku [[reformatsioon]]i käigus. Ahne aadelkond ja maaomanikest väikeaadel, kes krabas vana usu muistsete aluste järele, ei hoolinud karvavõrdki raamatuist, mille nad leidsid seinte äärde kuhjunult, ning kas tarvitasid need jälkideks otstarveteks koduses majapidamises või müüsid need laevatäite kaupa meretagustesse maadesse. Võib ju olla, et [[munk|mungad]] - toredad lustlikud sellid - hoolisid rohkem oma kalatiikide sisust kui enda raamatukogude omast, kuid igal juhul jätsid nad raamatud omapäi saatuse hoolde, mitte ei pühkinud nendega [[saabas|saapaid]] ega müünud neid vanapaberi hinnaga. Peab olema väga kerglane loomus, et mitte kaotada [[enesevalitsus]]t meie õndsa reformatsiooni asjus. ** Augustine Birrell, "Raamatukoid", rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/12244/12244-h/12244-h.htm "Bodley' raamatukogu nimel ja teisi esseid"], 1906 * Raamatukogusid ei rajata, need [[kasvamine|kasvavad]]. Esimesed kaks tuhat köidet ei valmista sulle mingit raskust ja maksavad hämmastavalt vähe [[raha]]. 400 naela ja viie aastaga võib tavaline inimene tavalise elu käigus ilma erilise kiirustamiseta ja oma maitset kuidagi survestamata ümbritseda end selle koguse raamatutega, kõik tema enda [[emakeel]]es, ja sestpeale omada maailmas vähemalt üht kohta, kus ta võib olla [[õnn]]elik. Kuid [[uhkus]]eni on veel palju maad. Oleks absurdne tunda uhkust kahe tuhande raamatu üle. Samahästi võiks olla uhke, et sul on kaks [[mantel|mantlit]]. Pärast su esimest kaht tuhandet algavad raskused, aga kuni kümne tuhande köiteni on parem oma raamatukogu teemal suud mitte lahti teha. ''Siis'' võid sa rääkima hakata. ** Augustine Birrell, "Raamatuostmine", rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/21793/21793-h/21793-h.htm "Obiter dicta"], 1896 * [[Internet]] on [[George Orwell|Orwelli]] raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest [[unustamine|unustada]]. (lk 110; ''Minevikumasinaks'' on tõlgitud Internet Archive'i veebiarhiiv Wayback Machine) * Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast [[Aleksandria raamatukogu]] on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud [[kultuur]]i terviklikku [[arhiiv]]i. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud [[raamat]]ute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja [[heli]]de arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka "arhiivideks" kutsuda ei soovi, nii südantsoojendav kui "raamatukogu" [[mõte]] meile ka ei tundu, on sellesse digitaalruumi talletatud "sisu" ühtlasi ka kellegi "[[omand]]". (lk 114–115) * Nüüd, kus tehnoloogia lubab [[Aleksandria raamatukogu]] taastada, takistab seda [[seadus]]. Ning see ei sega meid autoriõiguste ühegi vajaliku eesmärgi huvides, sest autoriõiguste [[eesmärk]] on toetada [[kultuur]]i levikut äriturul. Me räägime kultuurist pärast seda, kui ta on oma ärielu lõpetanud. Selles kontekstis ei ole autoriõigustel mitte mingisugust teadmiste levitamist toetavat otstarvet. Selles kontekstis ei ole autoriõigus vaba väljenduse [[mootor]]. Autoriõigusest on kujunenud [[pidur]]. (lk 213) ** [[Lawrence Lessig]], "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017. * Igal Ameerika [[laps]]el peaks olema ligipääs hästi varustatud kooliraamatukogule. [---] Investeering raamatukogudesse on investeering meie laste [[tulevik]]ku. (lk 34) ** [[Laura Bush]], intervjuu: ''cit. via'': "The Gift of Books", rmt: Joanne Mattern, "Laura Bush", 2003, sari "Biography Today: Profiles of People of Interest to Young Readers", Vol. 12, Issue 2, lk 17 * Kahekümnendates eluaastates olin ma raamatukoi - ma veetsin 12 tundi [[päev]]as raamatukogus. Ma ei saa iial teada, kuidas ma George'iga kohtusin. ** Laura Bush, ''cit. via'': Ginger Lapid-Bogda, "Bringing Out the Best in Everyone You Coach: Use the Enneagram System for Exceptional Results", 2009, lk 123 * Raamatukogud lubavad lastel küsida maailma kohta [[küsimus]]i ja saada [[vastus]]ed. Ja on imeline, et kui laps õpib kord raamatukogu kasutama, on [[uks]] [[õppimine|õppimise]] juurde alati valla. ** Laura Bush, ''cit. via'': Carl A. Harvey, "The 21st Century Elementary Library Media Program", 2009, lk 3 * Kõik, mis ma olen, tuleb sellest üksildase [[muruplats]]iga koledast hoonest, mis on talvepimeduses valgustatud ja avatud keset paduvihma, mis lubas tüdrukul, kes oli nii vaene, et tal polnud isegi [[rahakott]]i, tulla kaks korda päevas ja kogeda päris [[maagia]]t: reisida ajas, suhelda surnutega – [[Dorothy Parker]]iga, [[Stella Gibbons]]iga, [[Charlotte Brontë]]ga, [[Spike Milligan]]iga. :Naabruskonna keskel asuv raamatukogu on [[avariiväljapääs]]u, [[päästeparve]] ja [[festival]]i ristand. Raamatukogud on vaimukatedraalid, hingehaiglad, [[kujutlusvõime]] [[lõbustuspargid]]. Külmal ja vihmasel [[saar]]el on nad ainsad avalikud varjualused, kus sa oled mitte [[tarbija]], vaid [[kodanik]]. [[Inimene]], kel on [[aju]] ja [[süda]] ja [[igatsus]] tõusta kõrgemale, mitte [[klient]], kel on [[krediitkaart]] ja algeline "[[vajadus]]" mingi "nodi" järele. [[Kaubanduskeskus]]ed – [[pood|poed]] – on kohad, kus sinu [[raha]] teeb [[rikas|rikkad]] rikkamaks. Aga raamatukogu on koht, kus rikaste [[maksud]]e eest saad sina ise natuke imepärasemaks. See on rahulduspakkuv pööre. [[Võim]]u vastukaal. * Riiulid pidid olema täis raamatuid, aga tegelikult olid seal muidugi [[uks]]ed: iga avanev raamatukaas oli sama [[erutus|erutav]] kui [[lukk]]u avav kuldvõti [[Alice Imedemaal|Alice'i]] jaoks. Ma veetsin päevi, joostes teistest [[maailm]]adest sisse-välja nagu ajabandiit või [[spioon]]. Tolles raamatukogus olin ma nii erutatud, nagu ma elus harva olnud olen: lapates uusi raamatuid kohe, kui nad saabusid; tellides raamatuid, millest kuulnud olin, ja neid siis palavikuliselt oodates, just nagu oleks nad sõnajõulud. ** [[Caitlin Moran]], "Moranthology", Ebury Press, 2012 * Ma ei kavatsenud seda – olin vaid vana kodulinna külastamas –, kuid jõudsin ikkagi oma kohalikku raamatukokku: kohta, kus ma elasin viiendast viieteistkümnenda eluaastani. Ja seal, selles raamatukogus, valitses nüüd [[kokkuhoiupoliitika]]. Silmnähtavalt. Sa oleks saanud selle [[nööpnõel]]aga kaardile märkida. :Olen sellest raamatukogust varem kirjutanud. Kuidas see koht oli mu elu [[valgus]] – oma puberteedieelses antropomorfilises faasis oleksin võinud sellega [[abiellumine|abielluda]]. Oleksin olnud õnnelik nagu [[põrsas]] poris ja, kui jumalad oleksid meid õnnistanud, oleksin sellest raamatukogust [[rasestumine|rasedaks jäänud]] ja me oleksime kasvatanud üheskoos üles mõned väikesed rändraamatukogud. * Kuid siis saabus 21. sajandi kokkuhoiupoliitika. Ma teadsin, mida [[eelarvekärped]] olid raamatukogudega teinud – olin näinud müüdavaid raamatukuhje raamatukogude ees Swindonis ja Barnetis. Kuid need polnud minu raamatukogud, nii et ma ei saanud aru, mis välja visati ja mis alles jäi. Kuid ma sain sellest aru, kui läksin tagasi Wolverhamptonisse, sest see raamatukogu oli minu peas. Ma tean selle kohta kõike. :Ja see kõik oli läinud – või nii palju, et see oligi praktiliselt kõik. Läinud oli ka enamik riiuleid; järele olid jäänud vaid hunnikud Andy McNabi ja viitkümmet halli varjundit ning selle haledaid koopiaid. Nii vähe raamatuid. Nutmaajavalt vähe raamatuid. * Kui võtta raamatukogust ära [[intelligentsus]] ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära. :Mitte keegi ei võitle selle eest – mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id? * Caitlin Moran, [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ "What have they done to my library?"], Nosy Crow, 21. aprill 2015 * "Ema, vaata! Loss!" hüüatas väikemees [[trollibuss|trollis]], kui [[rahvusraamatukogu]] külg Endla tänavalt paistma hakkas. Paksud [[paekivi]]st [[sein]]ad, romantilised kaared ja laskeavade moodi [[aken|aknad]] – [[poiss]] oli eksimatult tajunud rahvusraamatukogu arhitektuuri erilisust tavaliste linnamajade keskel. ** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ "Raine Karp kaante vahel"] Sirp, 22.07.2016 * Võimatu on uurida [[Eesti]]t – seda maad ja rahvast -, kui ei ole olemas Eestis ilmunud väljaannete võimalikult ammendavaid kogusid. ** [[Janne Andresoo]], [https://leht.postimees.ee/3701869/janne-andresoo-rahvusraamatukogu-teenib-teadust "Rahvusraamatukogu teenib teadust"] Postimees, 22. mai 2016 * On väga oluline, et juba väikestel [[laps|lastel]] tekiks raamatukogus käimise [[harjumus]], sest raamatukogud on tõelised varasalved terveks eluks. ** Janne Andresoo, [https://kultuur.err.ee/311204/rahvusraamatukogu-avas-lasteala "Rahvusraamatukogu avas lasteala"] ERR, 22.03.2016 * Rahvusraamatukogud ei saa enam olla üksnes [[kultuuripärand]]i säilitajad. Selleks et olla ühiskonnas olulised, peavad nad ikkagi olema üha rohkem avatud. ** Janne Andresoo, [https://foto.err.ee/vaata/keelesaade-tuleviku-rahvusraamatukogud/latest "KEELESAADE. Tuleviku rahvusraamatukogud"] Vikerraadio, 13.10.2019 * [[Viivis]] moodustab raamatukogu [[tulu]]dest kaduvväikese osa ning samas mõjutab ebaproportsionaalselt just madalama sissetulekuga inimesi nagu [[tudeng]]id või [[pensionär]]id. Küsimus on ka maailmavaateline – kas raamatukogu peaks olema asutus, kelle esmane reaktsioon ekslikule käitumisele on sanktsioneerimine. * Praktika näitab, et tagastamisega [[hilinemine]] on suhteliselt haruldane – eriti kui räägime mitmekuusest või lausa mitmeaastasest hilinemisest. Näiteks eelmisest aastast on õigeks ajaks tagastamata 52 raamatut. Võrdluseks – ainuüksi mai keskpaiga seisuga oli rahvusraamatukogust välja laenutatud enam kui 9000 teavikut. Seetõttu me ei usu, et inimesed tagastavad raamatuid vaid [[trahv]]i ähvardusel – see on eelkõige ikkagi sotsiaalne norm ehk õige asi, mida teha. ** Janne Andresoo, [https://kultuur.err.ee/1100134/rahvusraamatukogu-lopetab-viiviste-votmise "Rahvusraamatukogu lõpetab viiviste võtmise"] ERR, 10.06.2020 * Raamatukogudel on tõesti hästi oluline roll siduda ühiskonna erinevaid gruppe. ** Janne Andresoo, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608459116/janne-andresoo-raamatukogude-roll-on-siduda-uhiskonna-erinevaid-gruppe "Janne Andresoo: raamatukogude roll on siduda ühiskonna erinevaid gruppe"], ERR, 07.01.2022 * Struktuuri, korrapära, siia paigutatavate väärtuste ja siit saadavate intresside (küll vaimsete) poolest sarnaneb raamatukogu [[pank|pangaga]]. Raamatukokku kogutakse ideid ja mõtteid, teadmist ja tarkust, lõbu ja meelelahutust. Ja kui kellelgi on millestki mainitust puudus, võib ta tulla siit lisa võtma. Kuid erinevalt pangast, kus igasugune asjaõiendamine algab isiku kontrollimisest, on toimetamine raamatukogus vaba. Igaüks võib siin sirutada käe ka selle järele, mille saamisel ja loomisel pole ta üldse osalenud, millesse ta pole panustanud. * [[Pank]] kontrollib, valib ja allutab oma reeglitele isegi siis, kui sa pangale iseenda teenitud raha viid. Raamatukoguga on vastupidi: raamatukogu kogub ja koondab, loob süsteemi ja korrapära, et anda. Raamatukogu korrapära ei ole bürokraatlik, vaid vastupidi – demokraatlik. Keegi ei küsi sinult, miks sa siia tuled, miks tahad just seda raamatut ja mitte teist. * Inimene ise teab, miks ta raamatukokku tuleb, mida ta siit tahab leida ning mis ta selle kõigega pärast peale hakkab. Raamatukogu usaldab lugejat ja ootab ka oma lugejatelt usaldust. See on ilus ja raamatukogule vahel ka väga valus … kui tuleb tunnistada, et raamatukogu raamatud unustatakse oma kodu riiulisse. Aga raamatukogu usaldab ikka, sest teisiti ei saa raamatukogu töötadagi. Ning just raamatukogu läbinisti demokraatliku olemuse tõttu ei iseloomusta raamatukogud enam ammu ainult riigi ja rahva hariduslembust, vaid ennekõike ühiskonnas omaks võetud väärtusi ja püüdeid. * Eestis on suurepärane ja hästi arenenud raamatukoguvõrk. Tänapäevaste rahvaraamatukogude eelkäijad on 20. sajandi alguse seltside raamatukogud, mille najal püüti täita lünki rahva hariduses, sest tähtis oli lükata talutare uksed valla, et maailm saaks sisse tulla. Tingimuste piires ja võimatuste kiuste püüti elu juhtida Jakob Hurda sõnastatud aate sihis: haritus on väikerahva võimalus. * Raamatukogus on vana ja uus kõrvuti ja koos, igast vanast võib siin kooruda midagi, mis on kellelegi uus. See tõsiasi on täpselt niisama loomulik kui asjaolu, et raamatukogus on iga inimene üksinda, aga samas ka pole üksinda. 21. sajandi raamatukogu on eelkõige keskkond, kuhu tulla ja kust ammutada midagi iseendale. Selle keskkonna arendamine tähendab vajadust täiendada ja lihtsustada üha enam erinevate andmete ja materjalide kättesaadavust, aga samas ka eeldust, et siin oleks hea olla. Kusjuures «hea» hinnanguna on rohkem kui kunagi enne isiklik ning selle mõistmiseks ei piisa enam lihtsalt külastajate küsitlemisest, vaid selleks on vaja teada inimeste ootusi, võimalusi, valmisolekut ehk kogu elu enda ümber. * Neid raamatukogule nii iseloomulikke pooluseid, kus kohtuvad kogumine ja jagamine, uus ja vana, üksindus ja seltskond, vanus ja noorus, ühendavad tervikuks inimesed. Nii need, kes raamatukogus töötavad, kui ka need, kes raamatukogusse tulevad. * Morgenstern ise on seda kõige täpsemalt öelnud: "Ülikooli esimese raamatukoguhoidjana lõin ma talle kõigil aladel valitud raamatukogu, mõjutasin raamatute valikuga osaliselt selle paiga kultuuri, kus ma elasin." :Need Morgensterni sõnad, lausutud pea kakssada aastat tagasi, kõlavad meie kaasajas Mogens Vestergaardi, Roskilde rahvaraamatukogu juhi jutus raamatukogust kui viiendast võimust. Võimust, mis saab mõjutada oma asupaiga kultuuri. Tahtmise ja oskuse korral, lähtudes püüetest, mis on priid igapäevaste askelduste kammitsatest, suudab aga raamatukogu mõjutada ka kogu ühiskonda. * [[Krista Aru]], [https://tartu.postimees.ee/7426990/krista-aru-morgensterni-parand-ja-uue-aja-noudmised-raamatukogu-pakub-heitlikku-maailma-stabiilsust-ja-kindlust "Morgensterni pärand ja uue aja nõudmised. Raamatukogu pakub heitlikku maailma stabiilsust ja kindlust"], Tartu Postimees, 11. jaanuar 2022 * Raamatukogud on muutunud lisaks lihtsalt raamatute laenutuskohtadest ka [[kogukonnakeskus]]teks, raamatukogudele on läbi aastate tulnud juurde uusi ülesandeid. * Näiteks [[e-riik|e-riigiga]] suhtlemisel on raamatukogudel väga oluline roll. Raamatukogud tagavad ligipääsu väga erinevatele [[andmebaas]]idele. See ring, mida raamatukogus teha saab, on oluliselt laienenud ja seda me tahamegi erinevate teema-aasta fookusteemade kaudu inimestele näidata. ** [[Liina Valdre]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608463565/raamatukogude-aasta-projektijuht-raamatukogud-on-palju-muudki-kui-raamatud-ja-laenutamine "Raamatukogude aasta projektijuht: raamatukogud on palju muudki kui raamatud ja laenutamine"], ERR, 12.01.2022 * Aga alustavad sõnakunstiarmastajad, kes te maksate, et iga teie uitmõte ja hingeliigahtus trükivormi valataks, et teid raamatuks tehtaks ja nõnda surematuks muudetaks (vähemalt DIGARis ja sundeksemplare koguvate raamatukogude hoidlates), siis makske vähemalt hästi, et kellelgi sellest midagi tolku oleks. Kasvõi trükitöölisel, kuigi vast saab temagi leiva mõne mõistlikuma tööga lauale. ** [[Rauno Alliksaar]], [https://va.ee/kes-tasub-trukitoolise-vaeva/ "Kes tasub trükitöölise vaeva?"], Värske Rõhk, 26.04.2021 * Ma tahtsin ka ise saada kord raamatukoguhoidjaks. Just maapiirkonda, kus on vaikne, lähed tööle, oled raamatute keskel ja tunned ennast mõnusalt. Üksvahe oli raamatukoguhoidja töö ka selline, aga nullindate alguses see muutus, raamatukogud pandi kinni, nende majad jäid väiksemaks, tulid uued nõudmised. Ma arvan, et sellist külaraamatukogu praegu polegi, kus saaks lihtsalt niisama olla, tegelik raamatukoguhoidja töö on ilmselt tüütum ja igavam. ** [[Andrus Kasemaa]], intervjuu: [[Piret Põldver]], [https://kultuur.err.ee/1108212/andrus-kasemaa-kord-viskasin-koik-kasikirjad-ahju-ja-arvasin-et-ei-kirjuta-enam-kunagi "Andrus Kasemaa: kord viskasin kõik käsikirjad ahju ja arvasin, et ei kirjuta enam kunagi"], ERR 02.07.2020, Looming 6/2020 * Raamatukogu on müstiline paik, sest keeruline on sealt väljuda midagi kaasa võtmata. Olgu kaasavõetavaks siis väljaanded või loetust juba omandatud teadmised. Väiksema kogukonna raamatukogus võivad selleks olla ka kohalikud uudised või lihtsalt rõõm inimestega suhtlemisest. * Rahvaraamatukogudel on rahvusluse ja keele arengu ning identiteedi kujunemisloos väga oluline osa. Võib öelda, et raamatukogu on kui ühiskonna instrument, mille kaudu tehakse informatsioon, kultuur ja teadmised kättesaadavaks. Raamatukogu on ka teejuht, mis aitab infokülluses õigeid valikuid teha, sest tõuseb raamatukogu kui meediapädevuste kasvataja tähtsus. * Tuleviku globaalseid arenguid silmas pidades võib arvata, et raamatukogud ei kao, kuna omamise, sealhulgas informatsiooni omamise soov väheneb, kuid taaskasutus üha laieneb. * Vaatamata Eesti e-riigi kuvandile ei ole siiski kõigil inimestel kodus internetti, arvutit või nutitelefone. Uuem ja ka väärtuslik info levib endiselt maksumüüri taga, sest ka loojad peavad töö eest tasu saama, kuid taas – appi tuleb raamatukogu. * Raamatukogu pole ammu ainult raamatute kogu, vaid raamatukogu on ennekõike inimesed. ** [[Ülle Talihärm]], [https://kultuur.err.ee/1608164128/ulle-taliharm-tuleviku-rahvaraamatukogu-kui-info-ja-kogukonnakeskus "Tuleviku rahvaraamatukogu kui info- ja kogukonnakeskus"], ERR, 02.04.2021 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Raamatukogundus| ]] fd5gonf93ibpzlf1vs6bnl4109lraeu 0 4710 87914 87585 2022-07-24T14:21:20Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Otepää linnavalitsuse hoone 03.JPG|pisi|Kell Otepää linnavalitsuse hoonel]] [[Pilt:Emil_Czech_Stillleben_mit_antiker_Uhr_1917.jpg|pisi|Emil Czech, "Vaikelu vanaaegse kellaga" (1917)]] '''Kell''' on seadeldis, mis ütleb [[inimene|inimesele]], millal viimane võib midagi teha. ==Proosa== * Omapärane ajamõõtmisvahend [[leivaküpsetamine|leivaküpsetamisel]] oli kakukell. Perenaine voolis leivanõu kraabetest väikese, umbes kanamunasuuruse munakese ja pistis selle kaussi vee sisse. Kui see vee peale kerkis, oli paras aeg [[leib]]ade ahjust välja võtmiseks. Kakukella kohta on andmeid üle terve Eesti. (lk 44) ** [[Hella Keem]], "Leivakünast ahjuluuani: Leivavalmistamisest ja sellega seotud esemetest". EKSA, 2020 * Me räägime kellast kui ajamõõtmise riistast. Platoni ja Aristotelese asjakorralduses oli [[aeg]] (χρόνος) ise omalaadi kell. ...Ühes kohas märgib Platon: "...inimesed mõistavad harva, et nende planeetide rändamine ongi aeg." ...sisuliselt tuleb aega pidada samaks kui planeetide liikumist. ** [[W. K. C. Guthrie]], "Kreeka filosoofia ajalugu", I köide, "Varased presokraatikud ja pütagoorlased" (1962) * Neljakandilises hallis [[kellatorn]]is lõi päikesest kullatud kell aeglaselt ja kiirustamata. Kuus lööki langesid orus asetsevasse külla nagu [[kast]]i, sulades metsaga kaetud mäenõlvakute rüppe. (lk 41) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * Soovist puhata, jäävad meie kellad [[pühapäev]]iti seisma. (lk 120) * [[Õun]], mis jääb talveks puu otsa, meenutab [[aednik]]ule, et ta kell käib taha. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> seal aga tiksusid ainult [[onu]] paigatud kellad [[hobune|hobuste]] vanust mõõta enam ei saakski need need olid igivanad nüüd neid lihtsalt ei ole [[maja]]gi pole ja onu mujal vanemaks saab </poem> * [[Viiu Härm]], "*hobusekoppel tolmuse kruusatee ääres...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 28 <poem> ma olen [[Peipsi]]st [[mull]]ina tõusnud kell mille [[Osuti|osuteiks]] on [[haug]] ja pussiga jälitav [[Tint (kala)|tint]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 ==Allikata== * Kellad tapavad aega. Aeg on surnud niikaua, kuni seda tiksuvad väikesed rattad; alles siis, kui kell seisma jääb, ärkab aeg ellu. ** [[William Faulkner]] ==Vanasõnad== * [[Kahju]] ei tule, kell kaelas. * Kahju ja [[õnnetus]] ei sõida kellaga. * [[Kukk]] talupoja kell, [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. * [[Kõht]] teab paremini kui kell oma [[aeg]]a. {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Mõõteriistad]] [[Kategooria:Pillid]] enr3fo9r0dupturqel1gvzmxbv3ctem 0 4937 88037 83052 2022-07-24T15:53:54Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nicolas Dipre. Le songe de Jacob. c.1500 Avignon, Petit Palais..jpg|pisi|Nicolas Dipre, "Jaakobi unenägu", u 1500.]] [[Pilt:Antonio de Pereda - El sueño del caballero - Google Art Project.jpg|pisi|Antonio de Pereda, "Rüütli unenägu", 1655.]] [[Pilt:Joan_Brull_-_Dream_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Joan Brull, "Unenägu" (u 1905)]] [[Pilt:Ilyés_Márta_álmodó-2001.jpg|pisi|Márta Ilyés, "Unenägija"]] '''Unenägu''' on film, mis jookseb silmadetaguses kinos. ==Draama== <poem> [Segismundo:] Mis on [[elu]]? Eks narrimäng vaid. Mis on elu? Eks lumm ja hägu, [[vari]] ja meelepett, ja napp on ülim hüve, sest kogu elu on vaid unenägu, ja unenäod on unenäod ka ise. </poem> * [[Pedro Calderón de la Barca]], näidend "Elu on unenägu", II vaatuse 19. pilt * LEENA: Sina, Kai, ära naera, kaardid näitavad inime<!--//-->sele kõik ette. Paremini veel kui unenäod. Kui meil siin see [[kolhoos]]i asutamine oli, siis ma panin kaarte. Tulid välja risti üheksa, padaäss ja risti kümme. Ja läkski kõik täide. :KAI: Mis need kaardid siis tähendasid? :LEENA: Kas sa siis aru ei saa? Pada oli kahe risti vahel. Ja näe, nüüd polegi midagi patta panna, kogu aja üks rist ja viletsus. (lk 79-80) * [[Mai Talvest]], "Varrud", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969 * NOOBEL: Sinu unenäod, kallis Aadam, mind ei huvita. :JANUNE: Sa ei usu unenägusid? :NOOBEL: Kui ise näen, siis usun. Ja mina nägin täna öösel, et sa andsid mulle suure pataka [[raha]] ja ütlesid: "Võta, see on sinu oma, ja kui vähe on, annan juurde, sinu jaoks pole mul millestki kahju." :JANUNE: Lihtsalt [[sigadus]] - niisuguseid unenägusid vahtida. (lk 294) * [[Mai Talvest]], "Seltsimees Telefon", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969 ==Luule== <poem> Teist saagu taas figuurid unenäos või [[mask]]ilaadsed kujud [[vaas]]i peal. </poem> * [[John Keats]], "Ood viitsimatusest" ("Ode on Indolence"), 1819, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 65 <poem> On tiine [[hirm]]ust sellel’ järgnev uni. Ma kuulen kooljaist nagisemas [[trepp]]i, Või surnud öös mind jälgib [[hommik]]uni Tumm kordnik, vibutades kummikeppi. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Paaria" <poem> Kõik möödunu saab unenäoks. See oli kaunis, kuni sa läksid öeldes: Ma ei tea... Nüüd oled ainult uni. /---/ Kui lahkudes said unenäoks, jäi karistus mu [[voodi]]. Mu [[üksindus]] on sama suur kui siis, kui [[maailm]] loodi. </poem> * [[Karl Ristikivi]], Fragmente "Keelatud territooriumist" II <poem> üks mu meeltesse vajutab marju ja unenäo sisse kaob kuu jättes järele mitu varju nii suurt nagu pihlakapuu </poem> * [[Viiu Härm]], "*üks mu meeltesse vajutab marju...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 36 ==Proosa== * 24. Unenägudel ei ole jumalikku loomust ega ettekuulutavat väge, vaid need sünnivad kujutluspiltide mõjust. ** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * D'Artagnan magas veel ja nägi unes, et taevasse tõusis kollane [[pilv]], millest hakkas sadama kullavihma, tema, d'Artagnan, aga hoidis oma kübarat [[vihmaveetoru]] all. :Ent Porthos nägi und, nagu oleks tema tõllauks olnud liiga kitsas, et mahutada kõiki [[vapp]]e, mis ta sinna maalida laskis. :Kella seitsme ajal äratas neid [[livree]]ta toapoiss, kes tõi d'Artagnanile kirja. :"Kellelt?" küsis gaskoonlane. :"Kuninganna käest," vastas teener. (lk 493) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * [[Lill]]e unenägu on ta [[õis]]. ** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_VII/Proosakilde "Proosakilde"] 29 * Nägin unes [[tegelikkus]]t. Millise [[kergendus]]tundega ma ärkasin! * Ärge jutustage oma unenägusid. Äkki tulevad [[freudism|freudistid]] [[võim]]ule. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48 * See pole [[rutt|kiirustamine]], mis teeb inimese närviliseks. Seda teeb olukord, kui tead, et on kiire, et aeg kaob, ja ometi ei saa midagi teha. See on nagu unenäos, kui katsud joosta, aga [[jalg|jalad]] on nagu [[maapind|maa]] külge aheldatud. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]", lk 212 * Nägin öösel unes, et olin [[abielu|abiellumas]] ja sisustasin oma uut korterit. Magamistoas oli viis voodit - ja ühes teki peal puhas valge [[liiv]]. Mu tulevane [[naine]] - täiesti tundmatu - ütles, et ta oli ostnud 40 [[krokodill]]i! Mis veel see võib tähendada? ** Karl Ristikivi, päevik, 31.03.1964 * Maie ei saanud enam ennast ööst kätte. Ta oli kadunud erinevate [[pimedus]]te vahele — imelik, et ka pimedused erinesid varjunditelt nagu rohelised puud — ja teadmine, et ta peab sealt välja sumama nagu padrikust või soost, oli äkki teisejärguline. Ta pigem tahtiski jääda hetkeliste unenägude keskele. Nendes oli ähmane valguskiir ja liikumine, milles hoog oli küll talitsetud, aga mis võimaldas siiski seguneda võõraste eludega nagu omaga. (lk 8) * Tavaliselt ei teadnud Maie midagi oma mehe unenägudest. Neil polnud kombeks teineteisele oma öiseid unepilte tutvustada. Abielu alguses oli Iigo küll üritanud rääkida mõnd seikluslikuma iseloomuga unenägu, kuid Maie armastas silmavalgeid pilduvat Iigot rohkem, kui toda unesse rändavat, ja iga kord, kui Iigo alustas uneseiklust, sasis Maie ta juukseid juuksed olid Iigol natuke harjas ning erutasid Maie peopesa, nii et ta kohe tahtis Iigot sasida — ja Iigo jättis jutustamise katki. (lk 12) * Maie tahtis magada. Ainult magada, kas või koos rabelevate ja rabedate unenägudega, kuid uni ei läinud Iigo poolele. Just nagu kahele poleks jätkunud und. (lk 14) * Varsti pärast pulmi ütles Iigo talle ühel hommikul: tead, ma nägin unes, et sõin [[tort]]i. Maie veel imestas, et üks mees niisugusest tühisest asjast räägib. Ta nagu polekski sattunud uude keskkonda, vaid jäänud endist viisi agulisse, kus ema ja vanaema vahetasid unenägusid. Nende omad olid küll seoses ennetega, aga mõnu, kuidas nad teineteisele oma ööpildid teatavaks tegid, oli sarnane Iigoga. Maie vaatas hämmastunult Iigole ja naeris vastu: mina sõin ka. Ainult enne sai tort otsa, kui taldrik minuni jõudis. Iigo oli ta ümbert kinni võtnud, ikka nende samade kätega, millel oli Maie suhtes raviv toime, ja naisele naljatades ette heitnud: miks sa siis kärme ei olnud? Ja Maie oli tunnistanud süüdlaslikult: ühel taldrikul oli hammustatud tükk ja ma sõin selle salaja ära. Nii et abielu algul olid olnud neil ühised unenäod — ja ikkagi hammustas Maie keti katki. Nagu loom naksab oma saba, et lõksust pääseda. (lk 14) ** [[Heljo Mänd]], "Metsseanahk", 1993 * [[Mälestus]]ed on nagu unenäod, mille kooslus on ebaloomulik ja kus sa viibid vales ajas ja vales kohas, ning alles [[ärkamine]] toob maa peale tagasi. (lk 5-6) ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Unenägu ja [[järelehüüe]] üheskoos tekitasid minus veendumuse, et [[vanaema]] on sisenenud mingisse teise elementi, mille kohal hõljub meie [[elu]], [[kaalutus|kaalutu]], kombitamatu, hajumatu ja hävimatu nagu veepeegeldus. Mu vanaema oli laskunud sügavustesse, eristamatusse [[minevik]]ku, ja tema kamm ei kiiranud inimkäe soojust rohkem kui [[Trooja Helena]] oma. (lk 41) * Nähtumus ilmub heledatele ja lihkuvatele pindadele, nagu näiteks [[mälu]] ja unenäod. (lk 121) * Mida muud on lõppeks [[mõte]], mida muud on unenägemine, kui mitte [[ujumine]] ja vool ja kujutluspildid, mis näivad elavad. (lk 149-150) * Ma pole kunagi mõtlemisel ja unenägemisel selget vahet teinud. Ma tean, et mu elu oleks sootuks teistsugune, kui oleksin kunagi suutnud öelda: seda tajusin oma meeltega, aga toda vaid kujutasin ette. Ma üritan teile sulatõtt rääkida. (lk 196-197) ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007 * Üksik [[valge]] merelind hõljub läbi Beckomberga [[vaimuhaigla]] Meeste Maja koridoride. Ta on suur ja helendav ning unenäos jooksen talle järele, et ta kinni püüda, aga enne kui temani jõuan, lendab ta läbi katkise [[aken|akna]] välja ja kaob [[öö]]sse. (lk 6, romaani algus) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * "Ma nägin huvitavat und!" jutustas [[August Jakobson|Jakobson]] ise kangesti elevil olles. "Ma panen selle kohe oma [[raamat]]usse kirja." :Ta haaras kahe käega [[pliiats]]i ja kirjutas valjusti veerides: :"[[Vaskuss]] roomas Vanataadi juurde. [[Ööbik]], reo, oli juba seal!" (lk 98) * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008 * Lapsena nägi ta unes, et seisab mingi [[kirik]]u ees; liivakivist keskaegse [[katedraal]]i ees, sai ta ajapikku aru. See unenägu oli tal ikka veel üksikasjadeni meeles. Kirik sarnanes tema lapsepõlve kodulinna toomkirikuga, aga samas polnud üldsegi selline nagu too. Kui proovisid sellele ringi peale teha, siis said aru, et see on mõõtmatult suur. Ühtegi ust leidmata kõndis ta mööda seinaääri, kõndis, kuni väsis, kuid ei jõudnud kunagi algpunkti tagasi. Kirikule ei saanud ringi peale teha. Ühtegi sissepääsu ei paistnud olevat. :Kiriku ümber asus [[park]], sama väike kui tegelikkuseski, üldsegi mitte nii suur, et säherdune ehitis sinna ära mahuks. Unenäos pani üks hääl teda end süüdlasena tundma, kui ta enam käia ei suutnud ja seisma jäi: :"Sa ütled, et oled püüdnud nii hästi kui suudad, aga sa oleksid suutnud edasi minna. Sa suudad alati edasi minna! Jaksad küll!" :Kusagil siin ärkas ta tavaliselt üles. (lk 12) * [[Maria Küchen]], "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002 * Öised [[ärkamine|ärkamised]] on unenäorongi [[teivasjaam]]ad. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Vanasõnad== * Hea on uneski hea. * [[Kukk|Kuked]] puule, laisad [[töö]]le, usinad und nägema. * Ükski [[rebane]] unes [[kana]] kinni ei võta. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] jems4pz4rsw2mk3ronmp2yu8jeqtbd2 0 5092 88162 35017 2022-07-25T11:18:35Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''"Asum"''' (inglise keeles "Foundation") on Ameerika ulmekirjaniku [[Isaac Asimov]]i ulmeromaan, Asumi-sarja esimene raamat. Romaan koosneb viiest temaatiliselt seotud lühiloost, mis anti esmakordselt tervikteosena välja 1951. aastal. Eesti keeles ilmus "Asum" kirjastuse Eesti Raamat väljaandena sarjas [[Mirabilia]] 1985. aastal [[Linda Ariva]] tõlkes. ==Tsitaadid== Tsitaadid väljaandest: [[Isaac Asimov]], "Asum", tlk [[Linda Ariva]], 1985. * [Hari Seldon:] [[Auahnus|Auahned]] mehed ei hakka ootama ja [[südametunnistus|südametunnistuseta]] mehed ei pea enam piiri. (lk 25) * [Salvor Hardin:] Minul kui Terminus City linnapeal on just täpselt nii palju [[võimu]], et võin oma [[nina]] nuusata ja võib-olla ka aevastada, kui teie annate oma allkirja korraldusele, mis mulle selleks loa annab. (lk 30-31) * Istudes laua otsas, juurdles Hardin laisalt selle kallal, mis tegi [[teadlane|teadlastest]] nii viletsad administraatorid. See võis olla lihtsalt tingitud sellest, et nad olid liiga harjunud paindumatute [[fakt]]idega ja liialt harjumatud painutatavate inimestega. (lk 38) * [Pirenne:] Me oleme teadlased. :[Salvor Hardin:] Kas te ikka olete? See on ilus [[hallutsinatsioon]], kas pole? Teie punt siin on ideaalne näide sellest, mis terve Galaktikaga on valesti juba tuhandeid aastaid. Mis [[teadus]] see on, mille nimel te siin pärapõrgus sajandeid kükitate, klassifitseerides möödunud aastatuhandete teadlaste tööd? Kas te olete kunagi mõelnud edasipürgimisest, nende teadmiste avaradamisest ja selle alusel millegi parem loomisest? Ei! Te olete lausa õnnelikud oma [[stagnatsioon]]is. (lk 41) * [Salvor Hardin:] [[Vägivald]] on asjatundmatule viimane väljapääs. (lk 50) * [Salvor Hardin:] Tasub olla silmanähtavalt mõistetav, eriti, kui teid peetakse [[kaval]]aks. (lk 67) * Kuid [[õukondlased]] ei [[kihlvedu|vea kihla]] [[kuningas|kuninga]] [[osavus]]e peale. On olemas surmatoov [[oht]] võita. (lk 73) * [Salvor Hardin:] [[Tuleneelaja]] peab [[tuli|tuld]] neelama, isegi kui tal tuleb seda ise sütitada. Ja sina, Lee, pead [[mure]]tsema, isegi kui sul tuleks ennast tappa, et leiutada midagi, mis sind muretsema paneks. (lk 99) * [Salvor Hardin:] Ärge kunagi laske end oma [[moraal]]ikoodeksist segada, kui teete seda, mida peate õigeks! (lk 101) * [Limmar Ponyets:] Sellises [[vagadus|vagas]] mehes nagu tema, peitub midagi. Ta lõikab rõõmsa meelega sul kõri läbi, kui see on talle kasulik, kuid ta kõhkleb ohustamast sinu mittemateriaalse ja problemaatilise [[hing]]e heaolu. (lk 106) * [Limmar Ponyets:] [[Roos]] võib kasvada [[muda]]st, teie kõrgeausus. Oma tehinguis naabritega ostate te kõikvõimalikke materjale pärimata, kust nad seda hangivad, kas tavalisest õigeusklikust masinast, mida on õnnistanud teie lahked [[esivanemad]], või mõnest kosmoses sündinud värdjast. Lõpuks ei paku ma teile masinat. Ma pakun [[kuld]]a. [---] Ja kindlasti, kui kuld oleks kurjast, siis oleks [[kurjus]] sunnitud lahkuma, kui seda metalli kasutatakse nii vagadel eesmärkidel. (lk 111) * [Pherl:] Kuid mis siis, kui kuld osutub ebapuhtaks? : [Limmar Ponyets:] Kui hinnang puhtuse kohta sõltub neist, kes on enim huvitatud, et see oleks ehe? (lk 112) * [Salvor Hardin:] Edu saavutamiseks ei piisa plaanide tegemisest, tuleb osata ka improviseerida. (lk 125) ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjandusteosed]] 8r325qycujje798gtmmv1vkh0197hx0 0 5570 87980 74191 2022-07-24T15:23:56Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Goya Caprichos3.jpg|pisi|[[Francisco de Goya]], "[[Uinuv mõistus sünnitab koletisi]]" ("El sueño de la razón produce monstruos"), u 1797]] '''Mõistus''' ehk '''aru''' on võime [[mõtlemine|mõtlemist]] rakendades ilmaasjust aru saada. ''[[Terve mõistus|Terve]]'' ehk ''[[kaine mõistus]]'' (vahel ka ''[[talupojamõistus]]'') on mõistuse eriline alamliik, mis ülejäänud mõistuse tervisele kahtlust heidab. ==Proosa== * Seda, et mõistus tuleb alles aastatega, ei tunnistata endale enne, kui mõistus ja aastad on käes. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 17 * Aru pähe võtta ei saa see, kel seda juba peas ei ole. * Mõistmine ulatub mõnikord märksa kaugemale kui mõistus. * Mõistus, mis ei takista meil siin-seal mõnd [[suuremeelsus|suuremeelset]] [[rumalus|lollust]] teha, on tubli mõistus. * Mõistus lõpeb seal, kus algab [[edevus]]. * Leidub särava mõistusega inimesi ja hiilgava mõistusega inimesi. Esimesed valgustavad oma ümbrust, teised varjutavad seda. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 * [Iiah:] "Sest neil pole ju mõistuse raasugi, mitte ühelgi neist, paljalt [[saepuru]] on neil peas ja seegi on sinna vist eksikombel sattunud." (lk 122) * "Jänes on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult. :"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." :"Ja mõistust on tal kah." :"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." :Tükk aega vaikisid mõlemad. :"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204) * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 * Valutav [[südametunnistus]] seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab [[ideaal]]e, mõistus otsib teed nende poole. See ongi mõistuse funktsioon - otsida teed. Ilma südametunnistuseta tegutseb mõistus vaid enda huvides, seega tühjalt. ** [[Boriss Strugatski|Boriss]] ja [[Arkadi Strugatski]], "[[Asustatud saar]]" * [[Sõna]]d - nagu ma sageli kujutlen - on väikesed [[maja]]d oma [[kelder|keldri]] ja [[pööning]]uga. Terve mõistus elab esimesel korrusel, alati avatuna "väliskaubandusele", samal tasapinnal teistega, möödujatega, kes kunagi ei unista. Minna sõna majas trepist üles, see tähendab eralduda aste astmelt. Laskuda keldrisse, see tähendab unelda, eksida ebakindla [[etümoloogia]] kaugetesse koridoridesse, otsida sõnadest aardeid, mida sealt pole võimalik leida. [[Luuletaja|Poeedi]] elu - see on tõusmine ja laskumine sõnades. Tõusta liiga kõrgele või laskuda liiga madalale on lubatud poeedile, kes ühendab maise taevasega. Kas üksnes [[filosoof]]i on teised temasugused mõistnud elama alati esimesel korrusel? ** [[Gaston Bachelard]], "Ruumipoeetika". Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund 1999, lk 216 * [[Teadus]] on esmaklassiline mööblitükk [[inimene|inimese]] ülakorruse kambris, kui tal on allkorrusel terve mõistus.<ref>Henry O. Dorman "Tsitaate kõnepidajaile", lk 218. Ersen 2008 ISBN 978-9949-12-589-0</ref> ** [[Oliver Wendell Holmes]] "The Poet at the Breakfast Table", 1872 * Teadku igaüks, kuhu ta läheb, kust tuli, mis on talle hea, mis halb, mida ta otsib ja millest tuleb hoiduda, et tal on mõistus, mis teeb vahet, mille poole tuleb püüelda ja mille eest põgeneda, mis taltsutab meeletuid soove ja rahustab [[hirm]]ude halastamatust. ** [[Seneca]], 82. kiri * Mõistus ja [[fantaasia]] elasid tal väga õnnetus [[abielu]]s. ** [[Georg Lichtenberg]] "Sudelbücher", Heft E (215) * [[Arv]]ud eksisteerivad üksnes meie mõistuses. Ei ole olemas füüsilist objekti, mis oleks number 1. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 imetluse ja aukartusega vahiksid. ** [[John B. Fraleigh]], [[Raymond A. Beauregard]], "Linear Algebra" (1995). * [[Matemaatika]]teadus on hiilgavaim näide, kuidas puhas mõistus võib edukalt laiendada oma valitsusala ilma kogemuse abita. ** [[Immanuel Kant]], "Puhta mõistuse kriitika" (1781) * [Kirk:] Mida keerukam mõistus, seda suurem on vajadus [[mäng]]u lihtsuse järele. ** [[Theodore Sturgeon]], "Shore Leave", episood telesarjas "Star Trek: The Original Series" (29. detsember 1966). * Kui [[Jumal]] andis [[Aadam]]ale mõistuse, siis andis ta talle ka [[Vaba tahe|valikuvabaduse]], sest mõistus polegi muud kui valimine. (lk 22) ** [[John Milton]]. "Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata [[trükivabadus]]e kaitseks". Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36 * [[Terve mõistus]] ei ole statistiline suurus. ** [[George Orwell]], "[[1984]]", II osa * 42. Meil pole küllalt [[jõud]]u, et järgida kogu oma mõistust. * 154. [[Saatus]] parandab meis palju puudusi, mida mõistus ei saaks parandada. ** [[François de La Rochefoucauld]], "Maksiimid" * On asju, milles valitseb terve mõistus: see, et nööbid pannakse pluusi ette, on loogika küsimus, sest väga raske oleks neid külje pealt lahti nööpida, selja tagant aga päris võimatu.<br />Mõni asi jälle on nii nagu ta on sellepärast, et järjest rohkem inimesi on hakanud uskuma, et just nii see peabki olema. ** [[Paulo Coelho]] "[[Veronika otsustab surra]]" * Jah, mõistus ja [[mõistlikkus]] - miks ta neid Leitarile lubada ei tahtnud? Vaid lihtinimesed võisid lasta endal puhtalt [[tunne]]te järgi käia ning ka nendest paljud ei käinud. Mõistus seisis Kuuevallas omaenda mõttevägevusele toetudes tähtsal kohal. :Aga Leitarile need nagu ei - ''sobinud'', oli vastus. (lk 102) * [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019 * Kõik [[kired]] avaldavad [[näoilme]]le vastavat mõju; sagedasti esinedes märgistavad nad selle sama lahutamatute joontega nagu need, mis tulevad vanusest, kuid paistavad veelgi vähem võluvad. Järelikult on [[ilu]]le väga tähtis need korralikult ''vaos'' hoida. Loodus on korraldanud nii, et kired on meie mõistuses vaid põgusalt ning toimivad looduslike ergutajatena, kiirendades [[vereringe|vere ringlemist]] ja suurendades eluenergiaid. Seetõttu mõjuvad need mõistuse poolt talitsetute ja allutatutena nii ilule kui ka [[tervis]]ele palju soodsamalt kui muidu. * Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et "nägu on hinge peegel". Mõistuse harjutamine ja [[õilsus|õilsate]] [[tunne]]te arendamine on mõlema [[täiuslikkus]]e jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''. * Vormi [[sümmeetria]] on haruldane ja hinnaline and, kuid on teisigi omadusi, mis on ilule samavõrd hädatarvilikud. Olgu naise võlud ka vägagi mõõdukad, ent kui tema näoilme väljendab säravat mõistust ja [[lahkus|lahkeid]] tundeid, tema kuju hiilgab tervisest ja tema rõivastus paistab silma maitseka lihtsuse poolest, mõjub ta vältimatult ülimalt ligitõmbavana, samas kui kehv tervis, tobe või [[ebasõbralikkus|ebasõbralik]] näoilme ja [[vulgaarsus|vulgaarne]] maitse rikuvad ka kõige sümmeetrilisema vormi ja joone mõju. * Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ''ennui''. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat [[loidus]]t. Tõsiste [[meditatsioon]]ide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust [[kirjandus]]e kergematest harudest. [[Muusik]]aga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame. * [[Joonistamine]] sobib ülimalt hästi naiseliku ilu arendamiseks. Mõtted, mida see sünnitab, on rahustavad ja tõsised, selle nauditava tegevuse vältel tuntav leebe ind mitte üksnes hajutab [[melanhoolia]] ja morbiidsed tundmused, vaid arendab ka otsustusvõimet ja [[tundepeenus]]t, andes palge väljanägemisele kõrgema loomutooni. :[[Laiskus|Laisad]] inimesed kalduvad uskuma, et neile niisugused või naasugused taotlused "ei [[meeldimine|meeldi]]", unustades, et meeldivaks võib saada niihästi mõistuse kui ka maitse teel ning see vajab vaid kindlameelset juhatust. * [[Kergemeelsus|Kergemeelne]] [[ajaviide]] ja mürgised tunded rikuvad kauneimagi näo, mis eales loodud. Õigupoolest on keha ja mõistus nii tihedalt seotud, et on asjatu püüda kaunistada üht, jättes teise hooletusse, eriti kuna kõigist ilu liikidest kõrgeim on ''mõistuse ilu''. ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846, "Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule" * [[Muskaatpähkel|Muskaatpähklis]] on [[kulinaaria]] [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> [[Inimene|Maa pisijumal]] elab endistmoodi — on sama kentsakas kui siis, kui loodi. Tal pisut kergem oleks kiratseda, kui mõistus tema [[tee]]d ei valgustaks. See [[loom]]adest peab eraldama teda, kuid teeb ta loomadestki hullemaks. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]". Tõlkinud [[August Sang]]. Tallinn: Eesti Raamat 1972, 2. trükk. Proloog taevas, Mefistofeles, lk 12 <poem> VALGE [[pulber|PULBER]] veel enam [[valge]]ga segada — see mu [[töö]] on. Terveks teeb sante ja jalutuid ja [[unetus|unetuid]] ravib, kui [[öö]] on. Kellel mõistus ei ole korras, ükspuha, mis vahekorras [[kaalumine|kaalun]] — valge veel enam valgega — [[loll]]id targaks teeb, osavaks äpud. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "VALGE PULBER", Looming 11/2007, lk 1606 ==Allikata== * 95% [[majandusteadus]]est on kaine mõistus, mis on meelega keeruliseks aetud. ** [[Ha-Joon Chang]] * [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Partei]] on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus. ** [[Vladimir Lenin]] * Kuid [[geenius]]te tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse [[keel]], millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub ''igasse asja'' nõnda, nagu seda nõuab ''asja enda olemus''. ** [[Karl Marx]] * Kas sinu meelest on mõistlik avaldada oma pahameelt inimesele sellepärast, et teda vaevab mingi eemaletõukav [[haigus|tõbi]]? On ta siis süüdi selles, et ta lähedus on sulle vastik? Täpselt samamoodi peaksid sa suhtuma ka kõlbelistesse puudustesse. "Siiski," ütled sina, "selleks on inimesel mõistus, et endale teadvustada oma pahesid." Tõsi. Järelikult on ka sul mõistus, nii et sa võid aruka kohtlemisega suunata ligimest oma puuduste teadvustamisele; kasuta oma mõistust, oska äratada inimeses südametunnistust ja paranda ta nägemisvõimetust, ilmutamata raevu, kannatamatust ja kõrkust. ** [[Marcus Aurelius]] * Mõni suurepärane mõistus on küllalt, et varustada [[inimkond]]a koletusliku jõuga, kuid vaid mõnest suurepärasest [[süda]]mest jääb väheks, et teha meid selle kasutamise vääriliseks. ** [[Jean Rostand]] ==Vanasõnad== * [[Habe]] kasvab kärmemini kui aru. * Kellele [[Jumal]] [[amet]]i annab, sellele annab ta mõistust. * Meest mõõdetakse mõistusest. * Mõistlik mõistab, aruline saab aru, [[rumalus|rumal]] katsub käpuga. * Mõistus mehe [[pea]]s, aga mitte mehe [[käsi|käes]] (rammu mehe peos). * Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel. * Vaesel ikka vaese aru. * Vana mees, [[hobune|varsa]] aru (mõtted). ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Aleksandr Gribojedov]] "[[Häda mõistuse pärast]]" * [[Enn Vetemaa]] "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" ==Vaata ka== {{Vikipeedia}} * [[Jaan Aru]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] jjaixybv4kg9xinqpy15dz1yl5vx9tk 87982 87980 2022-07-24T15:24:41Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Goya Caprichos3.jpg|pisi|[[Francisco de Goya]], "[[Uinuv mõistus sünnitab koletisi]]" ("El sueño de la razón produce monstruos"), u 1797]] '''Mõistus''' ehk '''aru''' on võime [[mõtlemine|mõtlemist]] rakendades ilmaasjust aru saada. ''[[Terve mõistus|Terve]]'' ehk ''[[kaine mõistus]]'' (vahel ka ''[[talupojamõistus]]'') on mõistuse eriline alamliik, mis ülejäänud mõistuse tervisele kahtlust heidab. ==Proosa== * Seda, et mõistus tuleb alles aastatega, ei tunnistata endale enne, kui mõistus ja aastad on käes. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 17 * Aru pähe võtta ei saa see, kel seda juba peas ei ole. * Mõistmine ulatub mõnikord märksa kaugemale kui mõistus. * Mõistus, mis ei takista meil siin-seal mõnd [[suuremeelsus|suuremeelset]] [[rumalus|lollust]] teha, on tubli mõistus. * Mõistus lõpeb seal, kus algab [[edevus]]. * Leidub särava mõistusega inimesi ja hiilgava mõistusega inimesi. Esimesed valgustavad oma ümbrust, teised varjutavad seda. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 * [Iiah:] "Sest neil pole ju mõistuse raasugi, mitte ühelgi neist, paljalt [[saepuru]] on neil peas ja seegi on sinna vist eksikombel sattunud." (lk 122) * "Jänes on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult. :"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." :"Ja mõistust on tal kah." :"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." :Tükk aega vaikisid mõlemad. :"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204) * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 * Valutav [[südametunnistus]] seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab [[ideaal]]e, mõistus otsib teed nende poole. See ongi mõistuse funktsioon - otsida teed. Ilma südametunnistuseta tegutseb mõistus vaid enda huvides, seega tühjalt. ** [[Boriss Strugatski|Boriss]] ja [[Arkadi Strugatski]], "[[Asustatud saar]]" * [[Sõna]]d - nagu ma sageli kujutlen - on väikesed [[maja]]d oma [[kelder|keldri]] ja [[pööning]]uga. Terve mõistus elab esimesel korrusel, alati avatuna "väliskaubandusele", samal tasapinnal teistega, möödujatega, kes kunagi ei unista. Minna sõna majas trepist üles, see tähendab eralduda aste astmelt. Laskuda keldrisse, see tähendab unelda, eksida ebakindla [[etümoloogia]] kaugetesse koridoridesse, otsida sõnadest aardeid, mida sealt pole võimalik leida. [[Luuletaja|Poeedi]] elu - see on tõusmine ja laskumine sõnades. Tõusta liiga kõrgele või laskuda liiga madalale on lubatud poeedile, kes ühendab maise taevasega. Kas üksnes [[filosoof]]i on teised temasugused mõistnud elama alati esimesel korrusel? ** [[Gaston Bachelard]], "Ruumipoeetika". Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund 1999, lk 216 * [[Teadus]] on esmaklassiline mööblitükk [[inimene|inimese]] ülakorruse kambris, kui tal on allkorrusel terve mõistus.<ref>Henry O. Dorman "Tsitaate kõnepidajaile", lk 218. Ersen 2008 ISBN 978-9949-12-589-0</ref> ** [[Oliver Wendell Holmes]] "The Poet at the Breakfast Table", 1872 * Teadku igaüks, kuhu ta läheb, kust tuli, mis on talle hea, mis halb, mida ta otsib ja millest tuleb hoiduda, et tal on mõistus, mis teeb vahet, mille poole tuleb püüelda ja mille eest põgeneda, mis taltsutab meeletuid soove ja rahustab [[hirm]]ude halastamatust. ** [[Seneca]], 82. kiri * Mõistus ja [[fantaasia]] elasid tal väga õnnetus [[abielu]]s. ** [[Georg Lichtenberg]] "Sudelbücher", Heft E (215) * [[Arv]]ud eksisteerivad üksnes meie mõistuses. Ei ole olemas füüsilist objekti, mis oleks number 1. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 imetluse ja aukartusega vahiksid. ** [[John B. Fraleigh]], [[Raymond A. Beauregard]], "Linear Algebra" (1995). * [[Matemaatika]]teadus on hiilgavaim näide, kuidas puhas mõistus võib edukalt laiendada oma valitsusala ilma kogemuse abita. ** [[Immanuel Kant]], "Puhta mõistuse kriitika" (1781) * Kui [[Jumal]] andis [[Aadam]]ale mõistuse, siis andis ta talle ka [[Vaba tahe|valikuvabaduse]], sest mõistus polegi muud kui valimine. (lk 22) ** [[John Milton]]. "Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata [[trükivabadus]]e kaitseks". Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36 * [[Terve mõistus]] ei ole statistiline suurus. ** [[George Orwell]], "[[1984]]", II osa * 42. Meil pole küllalt [[jõud]]u, et järgida kogu oma mõistust. * 154. [[Saatus]] parandab meis palju puudusi, mida mõistus ei saaks parandada. ** [[François de La Rochefoucauld]], "Maksiimid" * On asju, milles valitseb terve mõistus: see, et nööbid pannakse pluusi ette, on loogika küsimus, sest väga raske oleks neid külje pealt lahti nööpida, selja tagant aga päris võimatu.<br />Mõni asi jälle on nii nagu ta on sellepärast, et järjest rohkem inimesi on hakanud uskuma, et just nii see peabki olema. ** [[Paulo Coelho]] "[[Veronika otsustab surra]]" * Jah, mõistus ja [[mõistlikkus]] - miks ta neid Leitarile lubada ei tahtnud? Vaid lihtinimesed võisid lasta endal puhtalt [[tunne]]te järgi käia ning ka nendest paljud ei käinud. Mõistus seisis Kuuevallas omaenda mõttevägevusele toetudes tähtsal kohal. :Aga Leitarile need nagu ei - ''sobinud'', oli vastus. (lk 102) * [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019 * Kõik [[kired]] avaldavad [[näoilme]]le vastavat mõju; sagedasti esinedes märgistavad nad selle sama lahutamatute joontega nagu need, mis tulevad vanusest, kuid paistavad veelgi vähem võluvad. Järelikult on [[ilu]]le väga tähtis need korralikult ''vaos'' hoida. Loodus on korraldanud nii, et kired on meie mõistuses vaid põgusalt ning toimivad looduslike ergutajatena, kiirendades [[vereringe|vere ringlemist]] ja suurendades eluenergiaid. Seetõttu mõjuvad need mõistuse poolt talitsetute ja allutatutena nii ilule kui ka [[tervis]]ele palju soodsamalt kui muidu. * Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et "nägu on hinge peegel". Mõistuse harjutamine ja [[õilsus|õilsate]] [[tunne]]te arendamine on mõlema [[täiuslikkus]]e jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''. * Vormi [[sümmeetria]] on haruldane ja hinnaline and, kuid on teisigi omadusi, mis on ilule samavõrd hädatarvilikud. Olgu naise võlud ka vägagi mõõdukad, ent kui tema näoilme väljendab säravat mõistust ja [[lahkus|lahkeid]] tundeid, tema kuju hiilgab tervisest ja tema rõivastus paistab silma maitseka lihtsuse poolest, mõjub ta vältimatult ülimalt ligitõmbavana, samas kui kehv tervis, tobe või [[ebasõbralikkus|ebasõbralik]] näoilme ja [[vulgaarsus|vulgaarne]] maitse rikuvad ka kõige sümmeetrilisema vormi ja joone mõju. * Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ''ennui''. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat [[loidus]]t. Tõsiste [[meditatsioon]]ide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust [[kirjandus]]e kergematest harudest. [[Muusik]]aga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame. * [[Joonistamine]] sobib ülimalt hästi naiseliku ilu arendamiseks. Mõtted, mida see sünnitab, on rahustavad ja tõsised, selle nauditava tegevuse vältel tuntav leebe ind mitte üksnes hajutab [[melanhoolia]] ja morbiidsed tundmused, vaid arendab ka otsustusvõimet ja [[tundepeenus]]t, andes palge väljanägemisele kõrgema loomutooni. :[[Laiskus|Laisad]] inimesed kalduvad uskuma, et neile niisugused või naasugused taotlused "ei [[meeldimine|meeldi]]", unustades, et meeldivaks võib saada niihästi mõistuse kui ka maitse teel ning see vajab vaid kindlameelset juhatust. * [[Kergemeelsus|Kergemeelne]] [[ajaviide]] ja mürgised tunded rikuvad kauneimagi näo, mis eales loodud. Õigupoolest on keha ja mõistus nii tihedalt seotud, et on asjatu püüda kaunistada üht, jättes teise hooletusse, eriti kuna kõigist ilu liikidest kõrgeim on ''mõistuse ilu''. ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846, "Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule" * [[Muskaatpähkel|Muskaatpähklis]] on [[kulinaaria]] [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> [[Inimene|Maa pisijumal]] elab endistmoodi — on sama kentsakas kui siis, kui loodi. Tal pisut kergem oleks kiratseda, kui mõistus tema [[tee]]d ei valgustaks. See [[loom]]adest peab eraldama teda, kuid teeb ta loomadestki hullemaks. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]". Tõlkinud [[August Sang]]. Tallinn: Eesti Raamat 1972, 2. trükk. Proloog taevas, Mefistofeles, lk 12 <poem> VALGE [[pulber|PULBER]] veel enam [[valge]]ga segada — see mu [[töö]] on. Terveks teeb sante ja jalutuid ja [[unetus|unetuid]] ravib, kui [[öö]] on. Kellel mõistus ei ole korras, ükspuha, mis vahekorras [[kaalumine|kaalun]] — valge veel enam valgega — [[loll]]id targaks teeb, osavaks äpud. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "VALGE PULBER", Looming 11/2007, lk 1606 ==Film== * [Kirk:] Mida keerukam mõistus, seda suurem on vajadus [[mäng]]u lihtsuse järele. ** [[Theodore Sturgeon]], "Shore Leave", episood telesarjas "Star Trek: The Original Series" (29. detsember 1966). ==Allikata== * 95% [[majandusteadus]]est on kaine mõistus, mis on meelega keeruliseks aetud. ** [[Ha-Joon Chang]] * [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Partei]] on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus. ** [[Vladimir Lenin]] * Kuid [[geenius]]te tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse [[keel]], millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub ''igasse asja'' nõnda, nagu seda nõuab ''asja enda olemus''. ** [[Karl Marx]] * Kas sinu meelest on mõistlik avaldada oma pahameelt inimesele sellepärast, et teda vaevab mingi eemaletõukav [[haigus|tõbi]]? On ta siis süüdi selles, et ta lähedus on sulle vastik? Täpselt samamoodi peaksid sa suhtuma ka kõlbelistesse puudustesse. "Siiski," ütled sina, "selleks on inimesel mõistus, et endale teadvustada oma pahesid." Tõsi. Järelikult on ka sul mõistus, nii et sa võid aruka kohtlemisega suunata ligimest oma puuduste teadvustamisele; kasuta oma mõistust, oska äratada inimeses südametunnistust ja paranda ta nägemisvõimetust, ilmutamata raevu, kannatamatust ja kõrkust. ** [[Marcus Aurelius]] * Mõni suurepärane mõistus on küllalt, et varustada [[inimkond]]a koletusliku jõuga, kuid vaid mõnest suurepärasest [[süda]]mest jääb väheks, et teha meid selle kasutamise vääriliseks. ** [[Jean Rostand]] ==Vanasõnad== * [[Habe]] kasvab kärmemini kui aru. * Kellele [[Jumal]] [[amet]]i annab, sellele annab ta mõistust. * Meest mõõdetakse mõistusest. * Mõistlik mõistab, aruline saab aru, [[rumalus|rumal]] katsub käpuga. * Mõistus mehe [[pea]]s, aga mitte mehe [[käsi|käes]] (rammu mehe peos). * Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel. * Vaesel ikka vaese aru. * Vana mees, [[hobune|varsa]] aru (mõtted). ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Aleksandr Gribojedov]] "[[Häda mõistuse pärast]]" * [[Enn Vetemaa]] "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" ==Vaata ka== {{Vikipeedia}} * [[Jaan Aru]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ob5j6a4so61x8mvfqbgt4cq6als0kgf 0 5588 88165 80631 2022-07-25T11:19:54Z Pseudacorus 2604 /* Maailma proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rosa_canina_flower_Luc_Viatour.JPG|pisi|Koer-kibuvits (''Rosa canina'')]] [[Pilt:Wild_Rose_Rosa_parviflora.jpg|pisi|Clarissa Munger Badger, ''Rosa parviflora'' raamatust ''Wild flowers drawn and colored from nature''. New York, 1859]] [[Pilt:Fidelia_Bridges_Wild_roses.jpg|pisi|Fidelia Bridges, "Kibuvits rukkipõllu ääres" (1874)]] [[Pilt:Illustration_Rosa_majalis0.jpg|pisi|Mets-kibuvits (''Rosa majalis'' ehk ''Rosa cinnamomea'') üleval ja näärmekas kibuvits (''Rosa rubiginosa'') all. Värvitahvel raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885)]] [[Pilt:Codex_Manesse_Hartmann_von_Aue.jpg|pisi|Saksa rüütlist laulik Hartmann von Aue. ''Codex Manesse'' kujutab laulikut roosilises või pigemini kibuvitsalises õhkkonnas, sest täidisõielised roosid alustasid Euroopas võidukäiku alles pärast ristisõdu.]] [[Pilt:Hildesheim_Rosenstock.jpg|pisi|Hildesheimi katedraali najal ronivat koer-kibuvitsa peetakse tuhandeaastaseks.]] [[Pilt:'Still_Life_with_Wild_Roses%2C_Peonies_and_Other_Flowers_in_a_White_Earthenware_Vase'_by_Ludger_tom_Ring_the_Younger.jpg|pisi|Ludger Tom Ring noorem. Vaikelu kibuvitste, pojengide ja teiste lilledega. (1580)]] [[Pilt:Nicoline_Tuxen_-_Opstilling_med_en_vase_med_hybenroser_i_en_vindueskarm_-_1893.png|pisi|Nicoline Tuxen, "Kibuvitsad aknal" (1893)]] [[Pilt:Wild_Briar_Roses_(Anna_Munthe-Norstedt)_-_Nationalmuseum_-_18696.tif|pisi|Anna Munthe-Norstedt, "Kibuvitsad vaasis" (1908)]] [[Pilt:Heade_Martin_Johnson_Cherokee_Roses_On_A_Light_Gray_Cloth.jpg|pisi|Martin Johnson Heade, "Sile kibuvits hallil kangal"]] [[Pilt:Keramic_studio_(1912)_(14763720572).jpg|pisi|Kathryn E. Cherry, sile kibuvits (''Rosa laevigata'') ajakirjast "Keramic Studio" (1899)]] [[Pilt:Mary_Vaux_Walcott_-_Bourgeau_Rose_(Rosa_bourgeauiana)_-_1970.355.681_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Mary Vaux Walcott, ''Rosa bourgeauiana'' (1920)]] [[Pilt:Wilhelm_Andersen_-_Hybengrene_i_blå_vase_ved_et_vindue.png|pisi|Wilhelm Andersen, "Vaikelu kibuvitsaokstega"]] '''Kibuvits''' (''Rosa'') on roosõieliste sugukonda kuuluvate põõsaste perekond. Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse [[roos]]iks. Taimel on ilusad ja meeldiva lõhnaga õied ning teravad okkad, mis sigitab rohkelt ambivalentset suhtumist. Rahvasuu nimetab kibuvitsa ka orjavitsaks. ==Piibel== <poem> Aga [[Aadam]]ale ta ütles: Et sa kuulasid oma [[naine|naise]] [[sõna]] ja sõid [[puu]]st, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest [[söömine|süüa]], siis olgu [[maapind]] neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu [[elu]]aja! 18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja [[ohakas|ohakaid]], ja põllutaimed olgu sulle [[toit|toiduks]]! </poem> * [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 3, salmid 17-18 <poem> Nõnda ma hävitan ta. Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ja ma keelan [[pilv]]i temale [[vihm]]a andmast. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 5, salm 6 <poem> Sel päeval jääb iga paik, kus oli tuhat [[viinapuu]]d, [[tuhat]] hõbeseeklit väärt, kibuvitstele ja ohakaile. 24 Sinna minnakse [[nool]]te ja [[amb]]udega, sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid. 25 Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]], mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse, ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast: need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks ja [[lammas]]te tallermaaks. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 7, salmid 23-25 <poem> Sest [[ülekohus]] põleb otsekui [[tuli]], mis põletab kibuvitsu ja ohakaid ning süütab [[mets]]arägastikud kerkiva [[suits]]una haihtuma. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 9, salm 17 * Te tunnete nad ära nende viljast. Ega [[viinamari|viinamarju]] korjata kibuvitstelt ega [[viigimari|viigimarju]] ohakailt? :17 Nõnda siis kannab iga hea [[puu]] head vilja, aga halb puu halba vilja. * [[Matteuse evangeelium]], peatükk 7, salmid 16-17 * Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja [[pilliroog|pilliroo]] ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide [[kuningas]]!" ** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 27, salm 29 ==Eesti proosa== * Rändaja, kes mõnesugustel põhjustel [[Napoli]]st Foggiasse viivalt suurelt [[tee]]lt kõrvale kallab, võib Benevento linna lähedal leida enda üleni metsroosidesse uppuva [[küngas|künka]] ees, mis kannabki nime Rocca delle Rose — Rooside kalju. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]], Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 7 * David nägi naist esimest korda [[kirik]]us. [---] See oli üllatus, kui naine [[pea]]d pööras ja David nägi, et selle [[nägu]] oli veel üsna noor ja ilus. Veidi kahvatu ja kurb, aga see kõik võis nii paista pikkade mustade ripsmete tõttu, mis näisid varju heitvat kogu näole. Ta vaatas sellest mööda, sest ta [[pilk]] jäi kinni naise huultele, mis olid [[roosa]]d nagu kibuvitsaõied. (lk 164) * Seda igatsust oli ta katsunud [[laul]]uks luua. See polnud laul roosist lossiaias, mida noor rüütel püüdis, vaid kibuvitsaõiest metsaserval, mis oli äratanud lihtsa karjuse [[armastus]]e. Öelgu Touraine'i hertsog mistahes, aga uhke roos oli vaevalt ilusam äsjapuhkenud, kastevärskest õiest, mille [[ilu]] ei varjanud kadedad [[müür]]id. (lk 169-170) ** Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966 * [Eeva:] "Ma olen mõtelnud: võib-olla tohin siis ka mina – tahta, et ma oleksin – kas te teate, kuidas seda põõsast [[eesti keel]]i kutsutakse? See on orjavits – ''Sklavenrute'' – jaa – et ma oleksin orjavits [[impeerium]]i põues – nii kaua kui ma elan…" ** [[Jaan Kross]], "[[Keisri hull]]", Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 306 * Nägin rannas ka [[Tuglas]]t. Ta oli juba [[paat|paadis]], kui talle korraga nagu midagi meelde tuli. :"Ma pean Eestimaaga jumalaga jätma!" hüüdis ta ja tormas tagasi kaldale. "Head aega, [[muld]]! Head aega, [[muru]]! Oo, [[kivi]]d! Ma emban teid!" Siis jooksis ta kibuvitsapõõsa juurde. "Oo, põõsas!" hüüdis ta. "Jää jumalaga!" :Ta [[embus|kallistas]] põõsast ning jäi [[oks]]tesse kinni. "Mis see küll on?" porises ta. "Ei saa enam lahti. Vaata kuradit!" :Sel ajal, kui ta seal sahmerdas, sõitsid viimasedki paadid minema ja Tuglas jäi Eestisse. Olime vaid kahekesi siinpoolsel kaldal. :"Minu tee viib metsa," ütlesin ma. "Võtan [[püss]]i kätte ja võitlen, kuni jõudu jätkub." :"Mina hakkan Loomingut toimetama," ohkas Tuglas. :Andsime teineteisele kätt ja läksime lahku. * [[Andrus Kivirähk]], "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed". Varrak 2008, lk 78 ==Maailma proosa== * Taipasin, et me läheneme Kibuvitsaorule. Ometigi suutsin vaevalt oma silmi uskuda, kui nägin äkitselt orgu otse enda ees — see oli niisama kaunis kui Kirsiorg, kui ta seal hommikupäikeses laius oma majakeste ja talude, oma haljendavate nõlvade ning õitsvate kibuvitsavõsadega. Kibuvitsaõied moodustasid lausa tohutuid hangi. Ülevalt nägi see hirmus vahva välja peaaegu nagu meri roosa vahuga laineharjadel, jah Kibuvitsaorule oli tema nimi päris õigesti pandud. ** [[Astrid Lindgren]], "Vennad Lõvisüdamed". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja", 1986, lk 78 * Algul läks see [teerada] ümber kartuliroosipõõsa, mis oli suur ja kuulus ning kandis nime ''Rosa rugosa''. Kui see kattus hiiglasuurte lihtsate roosidega, mis pidasid [[torm]]ile vastu, kuid kukkusid maha siis, kui heaks arvasid, tuli külarahvas teda vaatama. Roosipõõsal olid pikad ja [[laine]]te poolt puhtaks uhutud [[juur]]ed ning tema varte küljes oli [[adru]]t. Iga seitsme aasta tagant suri ''Rosa rugosa'' [[sool]]a ja toidupuuduse kätte, kuid siis kerkis läheduses tema [[laps]] [[liiv]]a seest välja ja kõik oli nagu ennegi. ** [[Tove Jansson]], "Suveraamat". Tõlkinud Tõnis Arnover. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 79 ==Eesti luule== <poem> [[Kadakas|Katai]], kibuvits nink kivi kõmiseval kamaral, mõni kakut [[kuusk|kuusetüvi]] lõpmatumal lausikmaal. </poem> * [[Artur Adson]], "Katai, kibuvits nink kivi". Rmt: Artur Adson, "Varjuliste puie all". Koostanud Õnne Kepp. EKSA 2014, lk 207 <poem> Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas [[käed]], paremal ahistas laini pais, vasemal surusid [[mäed]]. </poem> * [[Marie Under]], "Põgenik" (1954). Rmt: Marie Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 515 <poem> Kõrd, [[talv]]el, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi --- see [[mälestus|mälestüs]] om mulle hell. So [[haud|havva]] päitsin orjavitsa nüüt kate [[puu]] all häitsevä. So poja tee om ollu kitsa, vast laja küll na näitsevä. </poem> * [[Gustav Suits]], "Kerkokell". Rmt: G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 143-145 <poem> Mu [[veri|veres]] rusked õitsvad kibuvitsad, neis praksub leek, neis küpseb õel [[aroom]]. On punalaike täis mu [[põsed]] kitsad ja minu laules rõkkab hullund [[loom]]. Nii mõnda lummutand mu õite rohkus, neil okkais eksind sajad kinnaskäed. Kuid iga käsi lõpuks eemal' kohkus: julmtiirane [[kentaur]] sääl tõstis pääd. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Neli_pilti "Neli pilti" 3] luulekogust "Palavik" (1934) <poem> Ma Sinus takerdun kui kibuvitsus ja vermeisse mind rebivad Su okkad. Kuid verest, mida kihk mu [[haav]]ust litsus, Sa üha kutsuvamas kumas lokkad. </poem> * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Luziferi_laulud "Luziferi laulud" 2] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas leeklakkamatult yksik kibuvitsapõõsas, jääd seisma sambana, et endas hirmsat [[tõde]] tunda - kas hetkegi ma suutnud loita samas lõõsas? </poem> * [[Märt Laarman]], XIX "*** Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas" kogus "Kylmad rubaiid", Vagabund 1996 <poem> Aina kasvatab okaskrooni me maast meile kibuvits, [[valu]] peidetud roosasse tooni, okkaid varjamas lehepits. </poem> * [[Ellen Niit]], "Kibuvits". Rmt: E. Niit, "Paekivi laul". 3. trükk. EKSA 2008, lk 325 <poem> [[Põldmari|Põldmarja]] tume pilk, [[liivatee]] kume lõõm. Orjavits, ergav tilk, segi valu ja [[rõõm]]. </poem> * Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija", Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 17 <poem> Luhaserval teeveeres roosipõõsas õites. [[Karikakar|Karikakrad]], [[tulikas|tulikad]], tee pääl savised loigud. Kust ma tulnud, isegi ei tea. /---/ Juba läinud [[mesilane|mesilased]] magama. [[Liblikas|Liblikad]] ka. Nüüd on niidud omavahel. Õitsemine, meelõhn, õõtsumine. Meeleheldus. Roosipõõsas maailmas, [[loojang]]us, õites. Ekslejast saanud korraks ekselnu. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Põõsas ning rändaja said kokku", luulekogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 186 <poem> [[Tarkus]]t armastanud, aga liiga. Läinud jalgsi mitte [[Rooma]], mitte [[Riia|Riiga]]. Tundnud teid ja teede tuhat [[oht]]u, vareme- ja vereurmarohtu. Ometi ka orjavitsa. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "[https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/27/1995-mari-vallisoo-tarkust-armastanud/ Tarkust armastanud...]", Juhan Liivi luuleauhind 1995 <poem> Orjavits südame ligi, Eestimaa, taevasse tõusev kivi, [[meri]] ja mets ja maa, maa milles kumiseb valu, maa mille pärast Sa palud, Eestimaa, Eestimaa, Eestimaa. </poem> * [[Doris Kareva]], "Valgusemaastikud". Lauluna ansambli [[Ruja]] albumil "Kivi veereb", Jaanus Nõgisto muusikaga <poem> kibuvitsa roosa õitekuhi jõudis punasesse leekimisse [[maasikas|maasikate]] marjavärv on läinud tema lehe roostepuna sisse </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 ==Maailma luule== <poem> Ma läksin kord armastusaeda, kus ma sageli mängimas käinud; oli kerkinud [[kabel]] sinna, mida varem ei olnud ma näinud. /---/ Nägin hauarive ja -kive seal, kus [[aed]] oli varemalt õites. Üll ronkmustad rüüd, [[vaimulik|papid]] käisid seal nüüd kibuvitstesse rõõmsaid mu ihasid köites. </poem> * [[William Blake]], "Armastuse aed" (The Garden of Love, 1794). Tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7/8 2004, lk 10-11 ==Vanasõnad== * Orjavitsal on ka õis. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] 6mhhwmmyp0mvgsf16ni38d2xiuyskv8 88166 88165 2022-07-25T11:20:07Z Pseudacorus 2604 /* Maailma proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rosa_canina_flower_Luc_Viatour.JPG|pisi|Koer-kibuvits (''Rosa canina'')]] [[Pilt:Wild_Rose_Rosa_parviflora.jpg|pisi|Clarissa Munger Badger, ''Rosa parviflora'' raamatust ''Wild flowers drawn and colored from nature''. New York, 1859]] [[Pilt:Fidelia_Bridges_Wild_roses.jpg|pisi|Fidelia Bridges, "Kibuvits rukkipõllu ääres" (1874)]] [[Pilt:Illustration_Rosa_majalis0.jpg|pisi|Mets-kibuvits (''Rosa majalis'' ehk ''Rosa cinnamomea'') üleval ja näärmekas kibuvits (''Rosa rubiginosa'') all. Värvitahvel raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885)]] [[Pilt:Codex_Manesse_Hartmann_von_Aue.jpg|pisi|Saksa rüütlist laulik Hartmann von Aue. ''Codex Manesse'' kujutab laulikut roosilises või pigemini kibuvitsalises õhkkonnas, sest täidisõielised roosid alustasid Euroopas võidukäiku alles pärast ristisõdu.]] [[Pilt:Hildesheim_Rosenstock.jpg|pisi|Hildesheimi katedraali najal ronivat koer-kibuvitsa peetakse tuhandeaastaseks.]] [[Pilt:'Still_Life_with_Wild_Roses%2C_Peonies_and_Other_Flowers_in_a_White_Earthenware_Vase'_by_Ludger_tom_Ring_the_Younger.jpg|pisi|Ludger Tom Ring noorem. Vaikelu kibuvitste, pojengide ja teiste lilledega. (1580)]] [[Pilt:Nicoline_Tuxen_-_Opstilling_med_en_vase_med_hybenroser_i_en_vindueskarm_-_1893.png|pisi|Nicoline Tuxen, "Kibuvitsad aknal" (1893)]] [[Pilt:Wild_Briar_Roses_(Anna_Munthe-Norstedt)_-_Nationalmuseum_-_18696.tif|pisi|Anna Munthe-Norstedt, "Kibuvitsad vaasis" (1908)]] [[Pilt:Heade_Martin_Johnson_Cherokee_Roses_On_A_Light_Gray_Cloth.jpg|pisi|Martin Johnson Heade, "Sile kibuvits hallil kangal"]] [[Pilt:Keramic_studio_(1912)_(14763720572).jpg|pisi|Kathryn E. Cherry, sile kibuvits (''Rosa laevigata'') ajakirjast "Keramic Studio" (1899)]] [[Pilt:Mary_Vaux_Walcott_-_Bourgeau_Rose_(Rosa_bourgeauiana)_-_1970.355.681_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Mary Vaux Walcott, ''Rosa bourgeauiana'' (1920)]] [[Pilt:Wilhelm_Andersen_-_Hybengrene_i_blå_vase_ved_et_vindue.png|pisi|Wilhelm Andersen, "Vaikelu kibuvitsaokstega"]] '''Kibuvits''' (''Rosa'') on roosõieliste sugukonda kuuluvate põõsaste perekond. Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse [[roos]]iks. Taimel on ilusad ja meeldiva lõhnaga õied ning teravad okkad, mis sigitab rohkelt ambivalentset suhtumist. Rahvasuu nimetab kibuvitsa ka orjavitsaks. ==Piibel== <poem> Aga [[Aadam]]ale ta ütles: Et sa kuulasid oma [[naine|naise]] [[sõna]] ja sõid [[puu]]st, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest [[söömine|süüa]], siis olgu [[maapind]] neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu [[elu]]aja! 18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja [[ohakas|ohakaid]], ja põllutaimed olgu sulle [[toit|toiduks]]! </poem> * [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 3, salmid 17-18 <poem> Nõnda ma hävitan ta. Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ja ma keelan [[pilv]]i temale [[vihm]]a andmast. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 5, salm 6 <poem> Sel päeval jääb iga paik, kus oli tuhat [[viinapuu]]d, [[tuhat]] hõbeseeklit väärt, kibuvitstele ja ohakaile. 24 Sinna minnakse [[nool]]te ja [[amb]]udega, sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid. 25 Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]], mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse, ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast: need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks ja [[lammas]]te tallermaaks. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 7, salmid 23-25 <poem> Sest [[ülekohus]] põleb otsekui [[tuli]], mis põletab kibuvitsu ja ohakaid ning süütab [[mets]]arägastikud kerkiva [[suits]]una haihtuma. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 9, salm 17 * Te tunnete nad ära nende viljast. Ega [[viinamari|viinamarju]] korjata kibuvitstelt ega [[viigimari|viigimarju]] ohakailt? :17 Nõnda siis kannab iga hea [[puu]] head vilja, aga halb puu halba vilja. * [[Matteuse evangeelium]], peatükk 7, salmid 16-17 * Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja [[pilliroog|pilliroo]] ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide [[kuningas]]!" ** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 27, salm 29 ==Eesti proosa== * Rändaja, kes mõnesugustel põhjustel [[Napoli]]st Foggiasse viivalt suurelt [[tee]]lt kõrvale kallab, võib Benevento linna lähedal leida enda üleni metsroosidesse uppuva [[küngas|künka]] ees, mis kannabki nime Rocca delle Rose — Rooside kalju. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]], Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 7 * David nägi naist esimest korda [[kirik]]us. [---] See oli üllatus, kui naine [[pea]]d pööras ja David nägi, et selle [[nägu]] oli veel üsna noor ja ilus. Veidi kahvatu ja kurb, aga see kõik võis nii paista pikkade mustade ripsmete tõttu, mis näisid varju heitvat kogu näole. Ta vaatas sellest mööda, sest ta [[pilk]] jäi kinni naise huultele, mis olid [[roosa]]d nagu kibuvitsaõied. (lk 164) * Seda igatsust oli ta katsunud [[laul]]uks luua. See polnud laul roosist lossiaias, mida noor rüütel püüdis, vaid kibuvitsaõiest metsaserval, mis oli äratanud lihtsa karjuse [[armastus]]e. Öelgu Touraine'i hertsog mistahes, aga uhke roos oli vaevalt ilusam äsjapuhkenud, kastevärskest õiest, mille [[ilu]] ei varjanud kadedad [[müür]]id. (lk 169-170) ** Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966 * [Eeva:] "Ma olen mõtelnud: võib-olla tohin siis ka mina – tahta, et ma oleksin – kas te teate, kuidas seda põõsast [[eesti keel]]i kutsutakse? See on orjavits – ''Sklavenrute'' – jaa – et ma oleksin orjavits [[impeerium]]i põues – nii kaua kui ma elan…" ** [[Jaan Kross]], "[[Keisri hull]]", Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 306 * Nägin rannas ka [[Tuglas]]t. Ta oli juba [[paat|paadis]], kui talle korraga nagu midagi meelde tuli. :"Ma pean Eestimaaga jumalaga jätma!" hüüdis ta ja tormas tagasi kaldale. "Head aega, [[muld]]! Head aega, [[muru]]! Oo, [[kivi]]d! Ma emban teid!" Siis jooksis ta kibuvitsapõõsa juurde. "Oo, põõsas!" hüüdis ta. "Jää jumalaga!" :Ta [[embus|kallistas]] põõsast ning jäi [[oks]]tesse kinni. "Mis see küll on?" porises ta. "Ei saa enam lahti. Vaata kuradit!" :Sel ajal, kui ta seal sahmerdas, sõitsid viimasedki paadid minema ja Tuglas jäi Eestisse. Olime vaid kahekesi siinpoolsel kaldal. :"Minu tee viib metsa," ütlesin ma. "Võtan [[püss]]i kätte ja võitlen, kuni jõudu jätkub." :"Mina hakkan Loomingut toimetama," ohkas Tuglas. :Andsime teineteisele kätt ja läksime lahku. * [[Andrus Kivirähk]], "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed". Varrak 2008, lk 78 ==Maailma proosa== * Taipasin, et me läheneme Kibuvitsaorule. Ometigi suutsin vaevalt oma silmi uskuda, kui nägin äkitselt orgu otse enda ees — see oli niisama kaunis kui Kirsiorg, kui ta seal hommikupäikeses laius oma majakeste ja talude, oma haljendavate nõlvade ning õitsvate kibuvitsavõsadega. Kibuvitsaõied moodustasid lausa tohutuid hangi. Ülevalt nägi see hirmus vahva välja peaaegu nagu meri roosa vahuga laineharjadel, jah Kibuvitsaorule oli tema nimi päris õigesti pandud. ** [[Astrid Lindgren]], "Vennad Lõvisüdamed". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja", 1986, lk 78 * Algul läks see [teerada] ümber kartuliroosipõõsa, mis oli suur ja kuulus ning kandis nime ''Rosa rugosa''. Kui see kattus hiiglasuurte lihtsate roosidega, mis pidasid [[torm]]ile vastu, kuid kukkusid maha siis, kui heaks arvasid, tuli külarahvas teda vaatama. Roosipõõsal olid pikad ja [[laine]]te poolt puhtaks uhutud [[juur]]ed ning tema varte küljes oli [[adru]]t. Iga seitsme aasta tagant suri ''Rosa rugosa'' [[sool]]a ja toidupuuduse kätte, kuid siis kerkis läheduses tema [[laps]] [[liiv]]a seest välja ja kõik oli nagu ennegi. ** [[Tove Jansson]], "Suveraamat". Tõlkinud Tõnis Arnover. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 79 ==Eesti luule== <poem> [[Kadakas|Katai]], kibuvits nink kivi kõmiseval kamaral, mõni kakut [[kuusk|kuusetüvi]] lõpmatumal lausikmaal. </poem> * [[Artur Adson]], "Katai, kibuvits nink kivi". Rmt: Artur Adson, "Varjuliste puie all". Koostanud Õnne Kepp. EKSA 2014, lk 207 <poem> Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas [[käed]], paremal ahistas laini pais, vasemal surusid [[mäed]]. </poem> * [[Marie Under]], "Põgenik" (1954). Rmt: Marie Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 515 <poem> Kõrd, [[talv]]el, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi --- see [[mälestus|mälestüs]] om mulle hell. So [[haud|havva]] päitsin orjavitsa nüüt kate [[puu]] all häitsevä. So poja tee om ollu kitsa, vast laja küll na näitsevä. </poem> * [[Gustav Suits]], "Kerkokell". Rmt: G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 143-145 <poem> Mu [[veri|veres]] rusked õitsvad kibuvitsad, neis praksub leek, neis küpseb õel [[aroom]]. On punalaike täis mu [[põsed]] kitsad ja minu laules rõkkab hullund [[loom]]. Nii mõnda lummutand mu õite rohkus, neil okkais eksind sajad kinnaskäed. Kuid iga käsi lõpuks eemal' kohkus: julmtiirane [[kentaur]] sääl tõstis pääd. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Neli_pilti "Neli pilti" 3] luulekogust "Palavik" (1934) <poem> Ma Sinus takerdun kui kibuvitsus ja vermeisse mind rebivad Su okkad. Kuid verest, mida kihk mu [[haav]]ust litsus, Sa üha kutsuvamas kumas lokkad. </poem> * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Luziferi_laulud "Luziferi laulud" 2] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas leeklakkamatult yksik kibuvitsapõõsas, jääd seisma sambana, et endas hirmsat [[tõde]] tunda - kas hetkegi ma suutnud loita samas lõõsas? </poem> * [[Märt Laarman]], XIX "*** Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas" kogus "Kylmad rubaiid", Vagabund 1996 <poem> Aina kasvatab okaskrooni me maast meile kibuvits, [[valu]] peidetud roosasse tooni, okkaid varjamas lehepits. </poem> * [[Ellen Niit]], "Kibuvits". Rmt: E. Niit, "Paekivi laul". 3. trükk. EKSA 2008, lk 325 <poem> [[Põldmari|Põldmarja]] tume pilk, [[liivatee]] kume lõõm. Orjavits, ergav tilk, segi valu ja [[rõõm]]. </poem> * Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija", Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 17 <poem> Luhaserval teeveeres roosipõõsas õites. [[Karikakar|Karikakrad]], [[tulikas|tulikad]], tee pääl savised loigud. Kust ma tulnud, isegi ei tea. /---/ Juba läinud [[mesilane|mesilased]] magama. [[Liblikas|Liblikad]] ka. Nüüd on niidud omavahel. Õitsemine, meelõhn, õõtsumine. Meeleheldus. Roosipõõsas maailmas, [[loojang]]us, õites. Ekslejast saanud korraks ekselnu. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Põõsas ning rändaja said kokku", luulekogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 186 <poem> [[Tarkus]]t armastanud, aga liiga. Läinud jalgsi mitte [[Rooma]], mitte [[Riia|Riiga]]. Tundnud teid ja teede tuhat [[oht]]u, vareme- ja vereurmarohtu. Ometi ka orjavitsa. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "[https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/27/1995-mari-vallisoo-tarkust-armastanud/ Tarkust armastanud...]", Juhan Liivi luuleauhind 1995 <poem> Orjavits südame ligi, Eestimaa, taevasse tõusev kivi, [[meri]] ja mets ja maa, maa milles kumiseb valu, maa mille pärast Sa palud, Eestimaa, Eestimaa, Eestimaa. </poem> * [[Doris Kareva]], "Valgusemaastikud". Lauluna ansambli [[Ruja]] albumil "Kivi veereb", Jaanus Nõgisto muusikaga <poem> kibuvitsa roosa õitekuhi jõudis punasesse leekimisse [[maasikas|maasikate]] marjavärv on läinud tema lehe roostepuna sisse </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 ==Maailma luule== <poem> Ma läksin kord armastusaeda, kus ma sageli mängimas käinud; oli kerkinud [[kabel]] sinna, mida varem ei olnud ma näinud. /---/ Nägin hauarive ja -kive seal, kus [[aed]] oli varemalt õites. Üll ronkmustad rüüd, [[vaimulik|papid]] käisid seal nüüd kibuvitstesse rõõmsaid mu ihasid köites. </poem> * [[William Blake]], "Armastuse aed" (The Garden of Love, 1794). Tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7/8 2004, lk 10-11 ==Vanasõnad== * Orjavitsal on ka õis. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] kt8on2inzq4v5xlqgxogbg7mead9z8p 0 5693 88145 71949 2022-07-25T10:45:33Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Wedding-ghana.jpg|pisi|Ghana pulm (2016)]] [[File:Marriage of Cana Washington Octber 2016-1.jpg|pisi|Tundmatu hispaania kunstnik. Kaana pulm (u 1495/1497)]] [[Pilt:Clara_Peeters_Stillleben.jpg|pisi|Clara Peeters, "Pulmade allegooria (vaikelu maiustuste, rosmariini, juveelide ja veiniga)" (1607)]] '''Pulm''' on [[abielu|abiellu]] astumist tähistav pidustus. ==Proosa== * Kogu oma neiupõlve aja kudus tüdruk [[sukk]]i ja säärepaelu, valmistas [[vöö]]sid ja pussakaid, tikkis [[särk]]e ja kirjas [[kindad|kindaid]], ning [[sugulased]] aitasid heldel käel kaasa. Ja kõik see aastate töö vili, [[kirst]]udes ja vakkades varjul peetud [[varandus]] raisati ühel ainsal päeval ära: pulmas. Iga ainuke pulmavõõras pidi [[kingitus]]e saama, ükski ei tohtinud tühjal käel pidumajast lahkuda. Sel ühel päeval pidi igaühele ulatama, sel päeval oldi rikkad! Hõissa, pulmad! ** [[Helmi Neggo]], "Pulmakann". Postimees, 9. september 1916, tsiteeritud väljaandest Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013, lk 144 * [Pierre-Marie:] Café de Flore on nagu [[Kaana pulm]], kus ka kõige [[vesi]]semad [[sõna]]d [[vein|viinaks]] saavad. (lk 105) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Lohe hambad]]", Lund, 1970 * Aga preili Sokk käis ringi ja muutus järjest rõõmsamaks, mida enam ta pulmadele mõtles. :"Sina, Väikevend, hakkad peiupoisiks," lubas ta ja patsutas Väikevenda põsele. "Ma õmblen sulle musta sametülikonna, kujuta ette, kui armas sa siis oled!" :Väikevennal käis judin üle selja. Must samet[[ülikond]] - selle peale naeravad Krister ja Gunilla ennast surnuks!<!--//--> :Kuid Karlsson ei naernud, tema sai vihaseks. :"Mina siis ei mängi, kui mina ka peiupoiss ei saa olla," teatas ta. "Ma tahan ka musta sametülikonda ja armas olla, muidu mina lihtsalt ei mängi!" :Nüüd oli naerujärg preili Soku käes. :"Jaa, sellest tuleksid küll vahvad pulmad, kui me sinu [[kirik]]usse sisse laseksime." :"Seda arvan mina ka," nõustus Karlsson õhinal. "Ma seisaksin oma mustas sametülikonnas sinu selja tagaja liigutaksin kogu aeg [[kõrv]]u ja laseksin vahetevahel [[aupauk]]u, sest pulmade ajal peab [[saluut]]i tegema!" :Onu Julius oli kole õnnelik ja tahtis, et kõik oleksid rõõmsad, ta ütles, et Karlsson tohib muidugi ka tulla. Aga sellepeale teatas preili Sokk, et kui ta Karlssoni endale peiupoisiks saab, jätab ta parem [[abiellumine|abiellumise]] hoopis katki. (lk 427-428) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Mul olid kastanpruunid [[juuksed]] ja sale [[piht]], ma meeldisin paljudele, ent kõige rohkem siiski Udu peremehele, kes tuli [[suvistepüha]] [[õhtu]]l minu juurde aita; [[sink]] lõhnas ja aida all krõbistasid [[hiir]]ed. [[Perenaine]] oli raskesti haige, ja kui ta [[mihklipäev]]al ära suri, tegime usupuhastuse päeval [[pulmad]]; oodata enam ei võinud, ma olin peremehest käima peal. ''Matka boska'', kui ilusa [[laps]]e ma ilmale tõin! </poem> * [[Mats Traat]], "Jadwiga Purre". "Harala elulood" (1976) ==Vanasõnad== * Ega [[mees]]t pulma kutsuta, [[kukkur]] kutsutakse. * Ega puust pulma tehta ega [[au]] aiateibast. * [[Hull]]u [[laps|last]] ei paluta pulma. * Kes [[vaeslaps|vaeslast]] varrule kutsub ehk puujalga pulma. * Mees pulmas, [[hobune|hobu]] [[põrgu]]s * Ära [[tants]]i enne kui veel pulmas pole! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[Oskar Luts]], "Tootsi pulm" [[Kategooria:Sündmused]] [[Kategooria:Perekond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] hd2jqcykm0x3qbrvnipcl17peqyctg3 0 5760 87930 86665 2022-07-24T14:37:17Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Francis_Luis_Mora_-_Subway_riders_in_NYC.jpg|pisi|Francis Luis Mora. Metrooreisijad New Yorkis (1914)]] '''Ajaleht''' on perioodiline väljaanne, millel on ajakirjanduslik sisu, sh uudised, intervjuud, artiklid jmt. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberil, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. ==Proosa== * Ajalehtede maailm äratab minus õudu - lisaks ''kõigele'' sellele, mis paneb vihkama ajalehte, seda inimliku labasuse stiihiat! - vihkan ma ajalehte tema ''salakavaluse'' pärast, õeluse pärast, mis peitub neis sirgetes trükiridades. ** [[Marina Tsvetajeva]] kirjas Aleksandr Bahrahile 27. juuli 1923, rmt: "Elu tules. Pihtimused", tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 203 * [Švejk:] "Meie [[ooberst|oberst]] keelas [[sõdur]]itel [[lugemine|lugemise]] üldse ära, olgu või "Pražské Úredni Noviny", [[kantiin]]is ei tohtinud isegi [[viiner]]eid ega [[juust]]u ajalehe sisse pakkida. Sellest ajast peale hakkasid sõdurid lugema ja meie [[rügement]] sai kõige haritumaks rügemendiks." (lk 73) ** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975 * Kui näiteks [[Chicago]]s variseks kokku kahekümne kahe korruseline [[maja]] ja see meile teatavaks tehtaks, võpataksime oma sisemuses, kuid üsna varsti ei mõtleks enam sellele. Et see nii on, et [[fakt]]id kui faktid, isegi siis, kui nad on läbi imbunud publitsistlike ja [[partei|erakondlike]] tuleriitade hingematvast suitsust, ei kõiguta mingil määral meie elu- ja mõttelaadi, kinnitab ka see, kui meenutame külmaverelist tähelepanu, millega me ajalehe läbi vaatame, [[mälu|mäletamata]] järgmisel [[päev]]al, mida me täna lugesime, kuigi see, mida me käes hoidsime, polnud midagi muud kui maailma [[süda]]metukse, võitlus ja [[elu]], mis esitati meile samal kombel kui restoraniarve. ** [[Aleksandr Grin]], "Sädelev maailm" (tlk M. Käbrik, Tallinn 1972, lk 77) * Aga miski pole vanem kui eilne ajaleht ja miski pole aegunum kui äsja läbielatud [[ajalugu]]. Muuta saab seda niisama vähe kui tuhande aasta eest sündinud asju. Aga samal ajal pole meil sest ka mingit ülevaadet, kõige vähem erapooletut ülevaadet. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Lohe hambad]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 195 * Paraku oli mõningaid ajalehti täiesti võimatu lugeda, sest need olid otsast otsani [[vale]]sid täis. Siis võttis kodanik Koni pliiatsi kätte ning asus parandusi tegema. Ta muutis nimisõnu, määrsõnu ja omadussõnu, lühendas või pikendas [[lause]]id, kirjutas sageli artiklitele uued pealkirjad ja mõtles peaaegu alati välja uued lõpud. Ta võis ühe lehe kallal päev läbi ränka vaeva näha, ent kui kõik vead viimaks parandatud olid, luges ta lehe uuesti läbi ja saigi jälle palju targemaks. ** [[Luigi Malerba]], "Kodanik Koni". Tõlkinud Tiina Laats. Tallinn: Eesti Raamat, 1984 * Kuivõrd ehedalt tajus ta ajuti ajalehe meelelahutuslikku toimet, just siis, kui elu oli jälle kord pingule tõmmatud ja vaim vajumas omaenese sügavikesse, väga ehedalt! Ajaleht ei käinud tõelise eluga kokku, see oli elust väljaronimise paber. ** [[Jaan Undusk]], "Kuum". Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 8-9 * Ajalehtede ja demokraatia aeg saab läbi. Aeg, mis tuleb, on kirjas juba mujal, mitte enam lehes. Tõejärgne ajastu ongi ajalehejärgne. Kui tõde enam ei trükita, kui ta igal hommikul ei ilmu, kust teda siis veel leida? Ja mida õhtul minema visata? ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 12 * Paberleht on digisisu täiendav väljund, mis on eelkõige mõeldud firmade puhkenurkadesse ja klienditsoonidesse­. ** [[Meelis Mandel]] ([https://www.err.ee/1125276/ajaleht-aripaev-jaabki-ilmuma-uhel-korral-nadalas "Ajaleht Äripäev jääbki ilmuma ühel korral nädalas"] ERR, 19.08.2020) * Ajaleht ju peegeldab tegelikku [[elu]]. Ma ei saa midagi muud eesti kultuuriellu välja mõelda või kirjeldada, hinnata ja arvustada kui seda, mis seal minust sõltumata toimub. Ma ei saa öelda [[teater|teatritele]], et mängige nüüd neid näitemänge, sest ajalehel on nii vaja. ** [[Kaarel Tarand]], intervjuu: Rebekka Lotman, [https://kultuur.postimees.ee/42930/tarand-enne-muneb-kui-kaagutab "Tarand enne muneb, kui kaagutab"] Postimees, 23. oktoober 2008 * Ära loe ajalehte sagedamini kui korra aastas. (lk 2206) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Et midagi ikkagi teha, hakkan lugema ajalehte, mis on juba mõnda aega, täpsemalt selle ostmisest saadik, laual lebanud. Muidugi mõista ei vaevu ma ajalehte kätte võtma. Jättan selle sinnasamasse lauale ja loen eemalt, aga pähe ei jõua midagi. Siis ma enam ei püüa ka. :Tean selletagi, et teisel leheküljel on [[pilt]] [[noormees|noormehest]], kes pole enam väga noor, ta on täpselt sama vana kui mina, ja kes loeb sama ajalehte ümmarguses, nurgaorvas asuvas ja plaatidega kaunistatud [[vann]]is, ta silmitseb [[kuulutus]]i, börsikursse; tal on täiesti lõdvestunud ilme ja vanniäärel käeulatuses klaas head marki [[viski]]t. Tal on ilus elav intelligentne ja kõigega kursis oleva inimese nägu. :Sellele pildile mõeldes olen sunnitud püsti tõusma ja oksendama [[kraanikauss]]i, mis ei asu seinaorvas ega ole kaunistatud, vaid on kõige labasemal moel köögiseinale kinnitatud. Ja kõik see, mis minu suust tuleb, ummistab selle õnnetu kraanikausi. (lk 23) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * [[Tänav]], mis [[kiirustamine|tõttab]] pärimäge, soovides meid kõikjale kohale toimetada esimestena, on [[pettumus|pettunud]], kui alla jõudes jääme ostma ajalehte. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Mu isa loeb ajalehest uudiseid Aafrikast, Rotschildist, rikkast mehest ja inglite kuningast. Sa mine hulluks või halliks, kuid palgaga läbi ei saa. Kõik aetakse kole kalliks. Ja Türgis väriseb maa. Sa tellid lehte ja vaatad - üks kõmu ja keelepeks! Ja suurtel on suured saapad. Ma parem jään väikeseks. </poem> * [[Betti Alver]], [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&table=Books&book_id=365&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Lähen müüjaks"] kogus "Tähetund" <poem> [[inimesed]] käivad poes ning loevad ajalehti ja on nõmedad ja [[ükskõiksus|ükskõiksed]] nii paljude asjade suhtes ja [[luule]] mis ju tahab väljendada väljendamatut sobib hästi kokku [[surm]]aga ja ka [[elu]]ga — ma usun </poem> * [[Ilona Laaman]], "*sa ei tule enam mu juurde ei unes ega ilmsi", rmt: "Maakulgur on maandunud", 2003, lk 13 ==Allikata== * Ajaleht on vahend [[rumalus|rumalate]] muutmiseks veel rumalamaks ja [[hull]]ude ajamiseks veel hullemaks. ** [[Henry Louis Mencken]] ==Kirjandus== * [[Terry Pratchett]], "Tõde" ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kommunikatsioon]] 2oaz0e6mmf7p9kvlxmwctrrzvpaiyu1 0 5764 88071 83556 2022-07-24T21:42:13Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helena_Scott04.jpg|pisi|Helena Forde Scott, värvitahvel 12 raamatust ''Snakes of Australia'', 1869]] [[Pilt:William_Blake_Eve_Tempted_by_the_Serpent.jpg|pisi|William Blake. Eeva ja madu (~1800)]] [[Pilt:Flemish_17th_century_Moses_and_the_Brass_Serpent.png|pisi|Vaskmadu. Tundmatu flaami kunstnik, 17. sajand]] [[Pilt:Pietro_Manna,_médico_de_Cremona.jpg|pisi|Lucia Anguissola, "Pietro Manna, Cremona arst" (1557)]] '''Maod''' ehk maolised (''Serpentes'' ehk ''Ophidia'') on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts. Leidub maa all, maa peal, puudel ja isegi vees elavaid liike. Madusid elab kõigis maailmajagudes peale Antarktika. ==Piibel== * Aga madu oli [[kavalus|kavalam]] kõigist [[loom]]adest väljal, kelle Issand [[Jumal]] oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia [[puu]]st?" :2 Ja [[naine]] vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja, :3 aga selle puu viljast, mis on keset [[aed]]a, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!" :4 Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte, :5 aga Jumal teab, et [[päev]]al, mil te sellest sööte, lähevad teie [[silm]]ad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja [[kurjus|kurja]]." * [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 3, salmid 1-5 <poem> Siis Issand Jumal ütles maole: "Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja! Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su [[pea]], aga kelle kanda sa salvad." </poem> * Esimene Moosese raamat, peatükk 3, salmid 14-15 * Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja [[Mooses]]ele: "Miks olete meid toonud Egiptusest [[kõrb]]e surema? Sest ei ole [[leib]]a ega [[vesi|vett]] ja meie [[hing]] tülkab seda viletsat [[toit]]u." :6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast. :7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: "Me tegime [[patt]]u, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palvetas rahva eest. :8 Ja Issand ütles Moosesele: "Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!" :9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. * [[Neljas Moosese raamat]], peatükk 21, salmid 5-9 <poem> Ära vaata [[vein]]i, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb, hõlpsasti sisse läheb: see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik! </poem> * [[Õpetussõnad]], peatükk 23, salmid 31-32 <poem> Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista: [[kotkas|kotka]] tee taeva all, mao tee kalju peal, [[laev]]a tee keset [[meri|merd]] ja mehe tee neitsi juurde. </poem> * Õpetussõnad, peatükk 30, salmid 18-19 * Kes [[auk|augu]] kaevab, langeb ise sinna sisse, :ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu. * [[Koguja raamat]], peatükk 10, salm 8 <poem> Nad hauvad mürkmao [[muna|mune]] ja koovad [[ämblik]]uvõrku; kes sööb nende mune, see sureb, ja katkivajutatust poeb välja rästik. </poem> * [[Jesaja raamat]], peatükk 59, salm 5 * Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu [[tuvi]]d! ** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16 * Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja [[skorpion]]ide peal ja [[vaenlane|vaenlase]] kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju. ** [[Luuka evangeelium]], peatükk 10, salm 19 * Aga missugune [[isa]] teie seast, kellelt poeg palub [[kala]], annaks talle kala asemel mao? ** [[Luuka evangeelium]], peatükk 11, salm 11 * Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, :15 et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. * [[Johannese evangeelium]], peatükk 3, salm 14-15 * Ja [[taevas]] tõusis [[sõda]]: Miikael ja tema [[ingel|inglid]] hakkasid sõdima [[lohe]]ga, ning lohe sõdis ja tema inglid. :8 Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas. :9 Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga. * [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 12, salmid 7-9 ==Proosa== * Madu on [[loodus]]e allkiri. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Mis on [[aeg]]? See on madu, mis sööb oma [[saba]]. ** [[Kurt Vonnegut]], "Tšempionide eine" (1973) * "Ouroboros," rõhutas dominikaanlane. "Kas see pole sama, mis paradiisi madu, kes meelitas inimese sööma hea ja kurja tundmise puust? Madu, kes on nii Jumala kui ka inimese vaenlane." ** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]". Lund 1967, lk 144 * "Se-seal sees on keegi," sosistas Jack. "[[Hernes]] sees on madu!" Piia kummardus vaatama. Vasaku herne seest piilus välja uudishimulik [[pea]] ja Piia hakkas naerma. "[[Herneuss]]! Nad ei tee midagi. Näe, võta uus [[kaun]]." :Jack piidles kahtlustavalt kauna ja tegi selle siis ettevaatlikult lahti. "Madu ei ole!" hüüdis ta ja naeratas laialt. :"Muidugi, ega siis igas kaunas ussi pole. Noh, maitse!" julgustas Piia. (lk 58) * [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", 2015 * Kui Angie esmakordselt madu nägi, sattus ta [[paanika]]sse ja hüüdis Tonyt appi. Mees oli jooksnud õue ja vaese mao meeleldi [[labidas|labidaga]] pooleks löönud. Angie'le oli tundunud, et teineteisest eraldatud maopooled olid terve igaviku vingerdanud. Veel palju kuid hiljem kummitas teda väänleva roomaja piinarikas surm. Nüüd, kui ta juhtus silmama mõnd madu, ükspuha missugust, ei maininudki ta seda Tonyle. Tegelikult soovis ta mõnikord, et terve aed oleks täis vingerdavaid madusid ja et Tony läheks paljajalu õue, kuid seda loomulikult ei juhtunud. (lk 85) ** [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994 * Ainult maod olid mulle vastumeelt. Täiskasvanud teadsid neist kohutavaid lugusid rääkida. Maod võivat inimest taga ajama hakata ja seejuures nii kiiresti edasi liikuda, et saavad kätte ka kõige väledama jooksja. Oma jõuliste lihastega suutvat maod ohvri puruks muljuda ja suu olevat neil nii suur, et nad võivat mitte ainult inimese, vaid isegi terve [[hobune|hobuse]] korraga alla kugistada. Neid hirmsaid loomi, keda pidi leiduma just meie kõige armsamal [[mänguplats]]il, ühel hiiglasuurel [[prügimägi|prügimäel]], kartsin ma väga. Aga ma ei tundnud mitte ainult hirmu, vaid ka [[uudishimu]], ja relvastatuna ema [[kööginuga|kööginoaga]] ootasin sageli kohtumist selle koletisega. Kahjuks ei näinud ma neid kunagi. Nad elasid ainult täiskasvanute [[fantaasia]]s, kes tahtsid meid nende õudusjuttudega mustast, aga lastele nii huvitavast mängupaigast eemal hoida. Maod on mulle kaua aega vastumeelsed olnud. Alles hiljem, kui ma koos oma mehega Moritzburgi tiikide piirkonnas Dresdeni loomaaia vabaõhuterraariumi jaoks [[nastik]]uid püüdsin, hakkasid nad mulle üsnagi meeldima. (lk 76) * Muigega meenutan üht sündmust, mis juhtus mõne aasta eest. Meie korteri ukse taga helistatakse tormiliselt. Ma avan. Keegi mees teatab, et loomaaiast olevat põgenenud üks [[mürkmadu]], kes nüüd meie maja juures tänaval on kinni peetud. Madu olevat valmis iga hetk ründama ja mees palub mind helistada zooparki, et loomatalitajad kohale tuleksid ja ohtliku roomaja kinni püüaksid. Näen aknast kokku jooksnud rahvamurdu: uudishimulikke lapsi, kiljuvaid naisi ja kartmatuid mehi, kes ohule vapralt silma <!--//-->vaatavad ja hirmu välja ei näita. Luudade, keppide ja labidatega takistatakse madu põgenemast. Otsin ühe koti, lähen alla ja näen kohe, et tegemist on nastikuga. Kohkunult püüavad ümberseisjad mind tagasi hoida, kui tahan looma paljaste kätega kinni võtta ja ettevaatlikult kotti libistada. "Asjata nägite vaeva," sähvan meestele vihaselt, sest nad on madu vigastanud. "See on ju täiesti ohutu nastik." [[Imetlus]], mis vaprat naist ümbritses, muutub aga [[nördimus]]eks, sest labidad, kepid ja luuad pole nüüd mitte ainult tarbetud, vaid tekitavad isegi [[piinlikkus]]t, ning avalikult demonstreeritud [[vaprus]] mõjub naeruväärselt. (lk 76) * Et näidata, kui erinevalt inimesed loomadega suhtlemisel võivad käituda, annan järgnevalt sõna ühele kirglikule suurte metsloomade [[kütt|kütile]], kes kirjeldab, kuidas tema peaaegu 70 aastat tagasi Tseilonil täpselt samas piirkonnas loodust nägi. Selle inimese nimi on Paul Niedieck. Raamatus, mis kannab pealkirja "Püssiga viies maailmajaos", kõneleb ta tuhandeist mõrvadest, mis ta on toime pannud. Madusid tulistas Niedieck alati, niipea kui neid nägi, küsimata, kas neil trofeena väärtust on või mitte. Ühel pärastlõunal hävitas ta kaks niisugust "vastikut elajat". "Need olid ''rattlesnakes'' ja mu ''tracker'' väitis, et nende nahk olevat ''no good''. Tegelikult arvan, et ta ei tahtnud loomi puudutada, mida ma talle aga pahaks panna ei saa. Ka mina tundsin madude vastu vastikust, ja nii jäid loomad aasale lamama." (lk 77) * On kahetsusväärne, et madudel on selline halb kuulsus. See takistab meid nende ilu nägemast. Missugune oleks ka psühholoogiline põhjus, mis ini<!--//-->mesi madude ees hirmu tundma sunnib, kuid kindlasti mängib seejuures oma osa ka kasvatus. Kujutlen, et teadlikul tulevikuinimesel ei tõuse enam mao nägemisel kananahk ihule, nii nagu tänapäeval paneb muigama, kui naine väikest [[hiir]]t nähes karjatab, kuigi alles generatsioon tagasi kuulus hea tooni juurde sellest isegi minestusse langeda. (lk 77-78) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 ==Luule== <poem> Ja madu, laskuv tarkuspuust, su näkku sülgab kahtlushapet... Oo, lõõskav tõde Looja suust, mis koltub meis kui vana tapet! </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/T%C3%B5de "Tõde"] kogust "Palavik" (1934) ==Vanasõnad== * Madu poetab naha, aga ei poeta paha. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] * Ka väikest madu on mõistlik lüüa pika kaikaga. * Madu eritab ikka [[mürk]]i, isegi kui teda [[piim]]aga toita. ** [[India vanasõnad|India vanasõna]] * Soojendad [[külm]]unud mao üles ja ta salvab sind. ** [[Armeenia vanasõnad|Armeenia vanasõna]] * Soojendad [[külm]]unud mao üles ja ta salvab sind. ** [[Armeenia vanasõnad|Armeenia vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Roomajad]] tm24fqmr8jeicyskt9f111om317tc1n 0 5794 88023 85795 2022-07-24T15:46:36Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nuremberg_chronicles_-_f_7r.png|pisi|Pattulangemine ja paradiisiaiast väljaajamine. Nürnbergi kroonika (1493)]] [[Pilt:Upper_Rhenish_Master_-_The_little_Garden_of_Paradise_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Ülem-Reini meister, Madonna ja pühakud aias (u 1410-1420)]] [[Pilt:Johan_Krouthén,_Trädgårdsinteriör_från_Linköping.jpg|pisi|Johan Krouthén, "Aiavaade Linköpingist" (1887)]] [[Pilt:The_Enchanted_Garden_of_Messer_Ansaldo,_by_Marie_Spartali_Stillman.jpg|pisi|Marie Spartali Stillman, "Messer Ansaldo võluaed" (1889)]] [[Pilt:Nelly_Erichsen_The_Orchard.jpg|pisi|Nelly Erichsen (1862-1918), "Aed", ''s.d.'']] [[Pilt:M._Evelyn_McCormick_-_Cactus_Garden,_Del_Monte.jpg|pisi|M. Evelyn McCormick, "Kaktuseaed" (1894)]] [[Pilt:Edith_Corbet_A_London_garden.jpg|pisi|Edith Corbet, "Aed Londonis" (1911)]] [[Pilt:Matilda_Browne_-_In_the_Garden_1915.jpg|pisi|Matilda Browne, "Aias" (1915)]] [[File:Lillian Stannard the walled garden.jpg|thumb|Lillian Stannard (1884–1944), "Aed", ''s.d.'']] [[Pilt:A_Suburban_Garden,_Hampstead_By_Beatrice_Parsons.jpg|pisi|Beatrice Emma Parsons, "Äärelinnaaed Hampsteadis" (1922)]] [[Pilt:Lucie_Cousturier-Jardin.jpg|pisi|Lucie Cousturier (1876–1925), "Aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Helene_Cramer_-_Blossoming_Garden.jpg|pisi|Helene Cramer (1844–1916), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Mary_Fairchild_-_Blossoming_Time_in_Normandy.jpg|pisi|Mary Fairchild Low, "Õieaeg Normandias" (1901)]] [[Pilt:Klara_Zeidler_"Aias",_umbes_1924._Tartmus.tif|pisi|Klara Zeidler, "Aias" (u 1924)]] '''Aed''' on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Koht kust [[Aadam]] ja [[Eeva]] reeglite rikkumise pärast välja visati. Eriilmeliste taimede näitamiseks loodud aedu nimetakse tavaliselt [[botaanikaaed]]adeks. ==Piibel== * Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna [[inimene|inimese]], kelle ta oli valmistanud. :9 Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu [[puu|puid]], mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu. :10 Ja Eedenist sai alguse [[jõgi]], mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks. * [[1. Moosese raamat]], peatükk 2, salmid 8-10 * Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid; :5 ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid. * [[Koguja raamat]], peatükk 2, salmid 4-5 <poem> "Suletud rohuaed on mu õeke, mu [[pruut]]! Suletud rohuaed, [[pitser]]iga kinni pandud [[allikas]]. 13 Su väänded on [[granaatõun]]apuude aed valitud viljaga, hennapõõsaste ja nardidega - 14 nard ja [[safran]], [[kalmus]] ja [[kaneel]] koos igasugu [[viiruk]]ipuudega, [[mürr]] ja [[aaloe]] koos kõige paremate palsamitega. 15 Rohuaedade [[allikas]] on elava vee [[kaev]], mis Liibanonilt voolab." 16 "Ärka, põhja[[tuul]], ja tule, lõunatuul! Puhu läbi mu rohuaia, et selle palsamilõhnad hoovaksid! Mu kallim tulgu oma rohuaeda ja söögu selle valitud vilja." </poem> * [[Ülemlaul]], laul 4, salmid 12-16 ==Proosa== * "Ah jaa – peaasi! – selle lühikese aja jooksul, mis te (jälle "Teie", olgu siis pealegi lõpuni "Teie") kodus viibite, olete Ülesoo koha peris ilusaks muutnud. Nüüd puudub Teil veel nägus rohuaed. Siin olles puutus see mulle kohe silma; kas olete ise selle peale mõtelnud? Rajal on noori [[õunapuu|õunapuid]] küll – [[sügis]]el võite sealt võtta, niipalju kui tahate." ** [[Oskar Luts]], "Suvi". (Teele kiri Tootsile) * Aedu võib rajada mitmel viisil. Kõige parem on, kui selle [[töö]] võtab enda peale pärisaednik. [[Aednik]] istutab teil sinna igasuguseid toikaid, rootsikuid ja luuakontsusid, kinnitades, et need on [[vaher|vahtrad]], [[viirpuu]]d ja [[sirel]]id — kõrgetüvelised puud või muud taimeliigid. Siis kaevab ta [[maapind|maa]] üles, songib kõik pahupidi ja tambib jälle tasaseks, teeb söeräbust väikesed kõnniteed, torkab siin ja seal [[muld]]a mingeid tohletanud pealseid, seletades, et need on püsikud. Tulevasele [[muru]]platsile külvab ta [[seeme]]t, öeldes, et see on inglise raihein ja nurmikas, rebasesaba, sugapea ja timut, ning läheb siis ära, jättes aia maha mustana ja paljana, nagu ta oli esimesel päeval pärast [[maailm]]a loomist. Ta paneb teile ainult [[süda]]mele, et te seda mullast maad iga päev hoolikalt kastaksite, ja laseksite siis, kui [[rohi]] tärkab, kõnniteedele [[liiv]]a tuua. Heakene küll. ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Kuidas rajatakse aedu" * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed aiad nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased [[moon]]id ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 * Ühel päeval oli ta usaldanud minna käiku, mis viis [[loss]]i peahoonesse, ja toetus rinnatisele, et heita pilku lossi aeda. Seal polnud palju näha, sest [[lill]]ed olid juba õitsenud, peale mõne kahvatu sügislille. Ainult üksik suur [[vaher]] keset aeda leekis punaselt, nagu oleksid põlevad laternad selle okstele riputatud. :Korraga hoidis ta hinge tagasi ja tundis, kuidas kogu [[keha]] alguses külmaks ja siis kuumaks läks. Ta nägi aias kõige ilusamat tütarlast, keda ta silm kunagi oli tabanud. (lk 109) * Seda igatsust oli ta katsunud [[laul]]uks luua. See polnud laul [[roos]]ist lossiaias, mida noor rüütel püüdis, vaid [[kibuvits]]aõiest metsaserval, mis oli äratanud lihtsa karjuse [[armastus]]e. Öelgu Touraine’i hertsog mistahes, aga uhke roos oli vaevalt ilusam äsjapuhkenud kastevärskest [[õis|õiest]], mille [[ilu]] ei varjanud kadedad müürid. (lk 169-170) ** Karl Ristikivi, "Rõõmulaul", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966 * [[Ballett]] on puhtnaiselik: see on [[naine]], aed täis kauneid lilli, ja mees on [[aednik]]. ** [[George Balanchine]]; ''cit. via'': Ellen W. Goellner, Jacqueline Shea Murphy "[http://books.google.co.in/books?id=ZuwUCkwXhDsC&pg=PA36 Bodies of the Text: Dance as Theory, Literature as Dance]", Rutgers University Press, 1995, lk 36 * Rikas, julmast naisest lahutatud, üsna pikka kasvu Mark seisis, [[selg]] toa poole, ja uuris Alconburyde raamaturiiulite sisu: peamiselt nahkköites teosed kolmandast Saksa vabariigist, mida Reader's Digest Geoffreyle saadab. Mulle tundus üpris naeruväärne, et inimese [[nimi]] on mr. Darcy ja ta seisab omaette, teisi peolisi põlastades. :See teeb umbes sama välja, kui su nimi on Heathcliff ja sa tahad terve [[õhtu]] aias veeta, karjuda "Cathy!" ja peaga vastu [[puu]]d taguda. (lk 18) * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998 * Kuigi suuruke see "seekide" kapsamaalapp polnud ja selle alumine, allikapoolne äär oli nii niiske, et kasvatas ainult lopsakat seamaltsa. Kuid see serv, mis ulatus pinumaa taha, oli rammusaks väetatud tuha, solgi ja kõige sellega, mis igal hommikul madalatest ustest vanades ämbrites ja pottides välja tassiti. Seal luhtasid kartulipealsed alati nii lopsakalt, et vajusid maha, kapsapead kasvasid lõhki ja kaalikad kippusid seest õõnsaks jääma. Igal vanakesel oli oma vagu või kaks, mille ümber jätkus tegevust terveks suveks. Hommikust õhtuni kummardasid ja köögutasid kustuva silmavalgusega eidekesed ja halli habemega taadikesed oma maaraasukese kohal, põlvitasid vagude vahel, kastsid, kobestasid ja rohisid, urgitsesid vanade köntis sõrmedega porgandisabade ja peedipabulate ümber, imetlesid ja hellitasid oma viimast tööd. Ja talvelgi oli neil asja pinumaa taha. Sinna kandsid nad kõik, mis nende kehvast elust üle jäi; seal käisid nad vaatamas päikese tõusu ja kevade tulekut, seal ootasid lume sulamist ja aega, mil kündja jälle "põllule" võiks ilmuda. (lk 34) ** [[Veera Saar]], "Miks Tarumi Jaak läks turvast sööma", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 33-37 * "Kui kenad ja hästikasvatatud tüdrukud," kiitis Vita. :Äkki ütles Emily: :"Kas näete seal all [[nõmm]]e? Ja [[haud]]u?" :"Ei näe," ütles Charlotte. "Ärgem rääkigem praegu neist." :"Meie aed oli [[kalmistu]], meie puud olid hauakivid, meie Isa maja seisis surnuaial," jätkas Emily, Charlotte'ist välja tegemata. :"Aga meie oleme nüüd siin üleval," ütles Anne. "Kõrgemal kui [[Vihurimäe]]." (lk 12) * Karen pöördus tema poole: :"Ja teie, proua, kuhu teie meid viiksite?" :Kõhklemata vastas Vita: :"Oma aeda. Oma alati toredasse aeda lookas [[viljapuud]]e ja lillemere keskele Sissinghursti, ühel hilissuvisel päeval. Näitaksin teile ka seda osa aiast, kus on ainult [[valge]]d lilled, oma valget aeda, kuupaisteaeda. Jah, ma viiksin teid [[jalutuskäik|jalutuskäigule]] [[Eedeni aed]]a." :"Ja võtaksid meid seal ükshaaval riidest lahti," ütles Virginia. :"Jah, me [[tants]]iksime alasti viljapuude all!" ütles Vita. :"Jube!" võdistas Virginia õlgu. (lk 13) * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 * Direktori bangalo asub selle inimkätega hästi hooldatud troopikaparadiisi keskel. Tema aed moodustab sellest ühe osa. Väikese basseini veepinnal on puhkenud [[lootos]]lillede õietähed. Ilusad, budistidele pühade taimede viljaalged sarnanevad kõige kaunima kastekannusõelaga. Orhideed ehivad verandat ja lokkavad muinasjutulises külluses vanadel <!--//-->puudel maja ees. Templilillede magus ja uimastav lõhn täidab aeda. Usklikud nopivad nende õisi ja ohverdavad jumalatele, et neid selle imepärase [[lõhn]]aga rõõmustada. (lk 14-15) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 * Ma teadsin, mis on minu jaoks oluline. Ma ei tahtnud olla mingisugune hästiriietatud iluasi, keda näidatakse pidudel ja lindilõikamistel. Ma tahtsin teha asju, mis on otstarbekad ja kestvad. Otsustasin, et mu esimene tõeline pingutus on aed. :Ma ei olnud kunagi varem oma elus aeda pidanud, kuid tänu Sam Kassile ja oma perekonna pingutusele süüa kodus paremini teadsin, et [[maasikad]] on kõige mahlakamad juunis, et tumedalehelises aedsalatis on kõige rohkem toitaineid ja et ei olegi nii raske valmistada ahjus kapsakrõpse. Ma nägin, kuidas mu tütred sõid selliseid asju nagu hernesalat ning [[lillkapsas]] makaronide ja juustuga ning mõistsin, et veel hiljuti pärinesid meie toidualased teadmised [[toiduainetööstus]]e [[reklaam]]idest, kus kõik oli mugavuse nimel pakendatud, külmutatud või muud moodi töödeldud. Samal ajal edastati seda infot kas särtsakate telereklaamilaulukeste või kavalate [[pakend]]itega, mis pidid püüdma läbi toidupoe <!--//-->kiirustava lapsevanema tähelepanu. Keegi tegelikult ei reklaaminud värsket tervislikku kraami - värske [[porgand]]i mõnusat krõmpsumist või äsja varre küljest nopitud [[tomat]]i võrreldamatut magusust. :Aia rajamine Valgesse Majja oli minu vastus sellele probleemile ja ma lootsin, et see annab märku millegi suurema algusest. Baracki valitsus oli keskendunud sellele, et parandada ligipääsu taskukohasele [[Tervishoid|tervishoiule]] ja minu jaoks oli aed viis, kuidas edastada paralleelset sõnumit tervisliku elu kohta. Ma nägin selles esimest katset, [[proovikivi]], mis võiks aidata välja selgitada, mida mul on võimalik esileedina korda saata - see oli sõna otseses mõttes viis endale uues ametis juuri alla ajada. Ma kujutasin seda ette omamoodi õueklassiruumina, kohana, mida lapsed saaksid külastada ja kus õppida toitu kasvatama. Pealispinnal tundus aed elementaarse ja apoliitilisena, ohutu ja süütu ettevõtmisena naise poolt, kel on [[labidas]] peos - mis rõõmustab Baracki läänetiiva nõunikke, kes muretsesid pidevalt "näivuse" pärast, vaevates end sellega, mismoodi kõik avalikkusele paistab. :Kuid see oli enamat. Mul oli plaanis kasutada aiatööd selleks, et algatada avalikku keskustelu [[toitumine|toitumise]] kohta, eriti koolides ja lapsevanemate vahel. Ideaalis peaks see viima aruteludeni selle üle, kuidas toitu toodetakse, märgistatakse ja turustatakse ning mil moel see mõjutab üldsuse tervist. Ja rääkides neil teemadel Valgest Majast, esitaksin kaudselt väljakutse toidu- ja joogitööstuse hiiglaslikele korporatsioonidele ja viisile, kuidas nad olid oma äri aastakümneid ajanud. :Tõde oli, et tegelikult ma ei teadnud, kuidas see kõik võiks õnnestuda. Aga kui andsin Samile, kes oli liitunud Valge Maja personaliga, korralduse hakata tegema esimesi samme aia rajamiseks, siis teadsin, et saan selle varsti teada. (lk 318-319) * [[Michelle Obama]], "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018 * [[Suvi]] aias on [[laps]], kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== * Aed lehkab [[sõnnik]]u ja [[õis|õite]] [[lõhn]]ast, :muld [[must]] kui [[siid]]. * [[Juhan Liiv]], "Üks suve päev" <poem> Juba kaugelt kõrge puude rivi viipab sõbralikult mulle vastu: tule! Tule, pilguks puurist lastu! Ongi aed ja mulk ja mulgust veerend [[kivi]]. Ka see kivi, samblapadjast pehme, kutsub lahkelt; istu, puhka puhu. [[Vaarikas]] poeb varrelt ise suhu. [[Heinputk]] poetab sülle valge ehme. ... Istun. Vaatan, [[kukal]] [[pärn]]a najal, mille lehti läbib hooti kohin. Kas ma saan ja võin, kas julgen, tohin jääda siia aeda — [[pidu|peole]] [[katk]]u ajal? </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", 1942-1972, rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 46) <poem> Mängin pikalt selles hoolitsetud aias mille metsistumist nii pea pole karta Puid ei saeta maha mind ei jäeta üksi ja see oleneb kõik ainult ühest lapsest Aga temagi on juba ammu teadja ja ta oskab mind teab et on habras aed Mõni kogematus mõni lill ehk murdub aga harva murdub kasvatus </poem> * [[Juhan Viiding]], "*** Mängin pikalt selles hoolitsetud aias" kogust "Käekäik", lk 58 <poem> Aiapalsam katuseni kõrguv, tokkroos, valge maarjalill ja moon. Meelespeade silmi kaste nõrgub, päiksekirkaks puhkeb keisrikroon. Murtudsüda hilju õitses ära, liiliad ta üle lahti lõid. Tulles pane kinni aiavärav. Akna alla istet võtta võid. </poem> * [[Katrin Tammik]], "Vanaema aed" II kogus "Nõiutud armastus" (1990), lk 48 == [[Eesti vanasõnad]] == * Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka üks. **"[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Põllumajandus]] i0fcxo8y3bztpvfcdaj7e8dpbwinb8c 0 5798 88027 82428 2022-07-24T15:48:25Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ingeborg_Marie_Bang,_Udkanten_af_en_have_med_liljekonvaller_og_forglemmigej,_1864.png|pisi|Ingeborg Marie Bang, "Aianurk" (1864)]] [[Pilt:Louise_Garlieb,_Orange_Tree,_Streptocarpus,_Oleander,_A_Calla_Lily_and_Cactus_Flowers.jpg|pisi|Louise Garlieb, "Apelsinipuu, Streptocarpus, oleander, kalla ja kaktus" (1840ndad)]] [[Pilt:Flora_(Louise_Abbéma).jpg|pisi|Louise Abbéma, "Flora" (1913)]] [[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Herbaceous_Border.jpg|pisi|Helen Allingham, "Lillerohke tara"]] '''Taimed''' (''Plantae'') on valdavalt [[päike]]sest [[toitumine|toituvad]] kõrgemad eluvormid, mille hävitamisega tegelevad [[seen]]ed ja [[loom]]ad. Taimi uuriv [[bioloogia]] haru on [[botaanika]]. ==Proosa== * Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab [[juur]]ekese näol [[seeme|seemnest]] allapoole või siis jälle nagu [[kartul]]ipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile – hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu [[müts]]i peas kõrgemale. Kujutlege vaid, kui [[laps]]ed kasvaksid, kandes seejuures oma [[ema]] [[pea]] peal. See on lihtsalt [[loodus]]e ime, kuid säärase jõumehe trikiga saab hakkama peaaegu iga võrse. Tõstab seemnekest aina julgemalt kõrgemale, kuni ta selle ühel [[päev]]al maha pillab või kõrvale heidab ja seisabki teie ees – alasti ja habras, puntsakas või vibalik, ülal kaks naljakat [[leht|lehekest]], ja siis ilmub nende kahe lehe vahelt... :Aga mis ilmub, seda ma veel ei ütle; nii kaugel ma veel ei ole. Ainult kaks lehekest kahvatu varrekese küljes, kuid see on nii vaimustav, sellel on nii palju variatsioone, igal taimel omamoodi. * [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Seemned". * On selge, et Ligamaad on mõjutanud võlujõud, selle [[tulevik]]ku maailma võimaliku ravimivaramuna uurib Nähtamatu Ülikooli professor Rincewind. Ühest tema ettekandest selgub, et ühest seal kasvavast väikesest kollasest [[lill]]est pressitud [[mahl]] tekitab selle manustajas kuni viieteistkümneks minutiks kindlustunde. Milles kindel ollakse, seda ei oska patsient öelda, selle lühikese ajavahemiku vältel on ta lihtsalt ''kõiges'' täiesti kindel. Edasiste katsete käigus tuli välja, et ühe vesihüatsindi mahl tekitab inimeses pooleks tunniks täielikku ''eba''kindlust. [[Filosoof]]id on nende taimede kasutusvõimaluste pärast väga elevil, samal ajal jätkuvad taime otsingud, milles oleks ühendatud mõlemad omadused ja millest oleks seetõttu väga palju kasu [[teoloog]]idele. ** [[Terry Pratchett]], "Auru juurde", tlk Allan Eichenbaum * Taimed muundasid energiavaeseid aineid energiarikasteks. [[Loom]]adel oli vastupidi. Meie lihtsalt ei olnud [[autotroop|autotroobid]]. Igas väikeses lehes, igas tillukeses [[kloroplast]]is sündis iga päev [[ime]], mis hoidis meid kõiki elus. Epiderm, kutiikula, parenhüüm. Kui me oleksime [[rohelised]], poleks meil vaja enam süüa, poes käia, tööd teha. Poleks vaja üldse enam midagi teha. Piisaks, kui pisut [[päevitamine|päevitada]], vett juua, [[süsihappegaas]]i omastada, ja kõik, tõepoolest kõik oleks korras. Kloroplastid naha all. See oleks imeline! (lk 55) * Mõnel taimel oli rohkem [[geen]]e kui inimesel. Kõige paljulubavam võimuletulekustrateegia oli ikka veel olla [[alahinnatus|alahinnatud]]. Et siis õigel hetkel lajatada. Polnud võimalik märkamata jätta, et kogu taimestik oli valvel. Nad ootasid oma sekkumisaega [[haud]]adel, [[aed]]ades ja [[kasvuhoone]]kasarmutes. Juba varsti võtavad nad endale kõik tagasi. Võtavad oma [[hapnik]]ku tootvasse embusse väärkasutatud territooriumid, trotsivad ilmastikku, purustavad oma juurtega [[asfalt|asfaldi]] ja [[betoon]]i. Matavad kadunud [[tsivilisatsioo]]ni jäänused kinnise taimevaiba alla. Iidse [[omand]]i tagastamine oli vaid aja küsimus. (lk 56) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012 * Õitsev taimkate kujundab ebaproportsionaalselt tugevasti [[inimene|inimese]] [[mälu]] ja sellel on selge evolutsiooniline põhjendus. Kus on [[õis]]i, seal on tõenäoliselt mõne aja pärast ka vilju ja seega on [[maiasmokk|maiasmokast]] primaadil põhjust [[rõõm]]ustamiseks. ** [[Valdur Mikita]], "Kukeseene kuulamise kunst", 2017, lk 121 * Taimed on ainukesed elusolendid, kes valmistavad rohkem söödavat ainet, kui enese eluprotsessides ära kasutavad. * [[Loom]]a jaoks tähendab poolitamine [[surm]]a, paljude taimede jaoks aga paljunemist, taim ei käitu nagu organism, vaid nagu koloonia, ning mükoriisa abil juurestikke pidi ühendatuna võib ühe [[ökosüsteem]]i taimestik moodustada hiiglaslikke mitmekultuurilisi sootsiume. * Kui me [[Maa (planeet)|planeedi]] saastatuse ja eluruumi terviklikkusega üldse midagi ette võtta plaanime, siis tuleks alustada läbirääkimistest flooraga. Ilma taimedeta saaksid [[toit]] ja [[õhk]] otsa ning ülejäänud [[elu]] hingitseks veel mõne armetu [[nädal]]a. Kõige kauem kestaks raipesööjate ja lagundajate ''afterparty'', aga sellegi tulesid vilgutataks õige pea. * Meie [[kultuur]]i valdavalt röövellikust perspektiivist vaadates paistab, et kuna taimed ei ründa ega page, on nad pidevalt saadaval ning seega [[igavus|igavad]]. * Kui [[Noa]] hakkas esimest elustiku päästeoperatsiooni korraldama, siis tõi ta oma [[laev]]a küll kõigi [[loom]]ade paarid, aga ei ühtegi taime. * Kui osa taimest ära süüakse, jätkavad allesjäänud osad elutegevust ning hakkavad tervikorganismi kiiresti taastama. [[lammas|Lambakarja]] poolt lagedaks näsitud nurm haljendab paari nädala pärast endisest tihedamana. Ükski loom ei suuda allesjäänud [[jalg|jalale]] uut [[keha]] külge kasvatada, taimed suudavad. * Mida rohkem me taimede käitumisfüsioloogiat ja -ökoloogiat tundma õpime, seda enam märkame kõikvõimalikke üllatavaid koostöövorme ning altruistlikku käitumist. See on üsna ilmutuslik tõdemus, sest omakasupüüdmatust oleme harjunud omistama ainult "kõrgematele" eluvormidele, peamiselt iseendale. * Ilma taimsete koostööpartneriteta ei tule meil oma planeedi detox'ist ja taashaljastamisest mitte midagi välja. * Taimedega suhtlemise viiside osas maksab nõu küsida ka imekombel siiani ellu jäänud põlisrahvastelt. [[Šamanism|Šamanistlikel]] traditsioonidel pole loomade või taimedega jutule saamise osas ülearu palju probleeme olnud. * Skeptikud on minu käest korduvalt küsinud, mis huvi või motiiv peaks taimedel meiega suhtlemiseks üldse olema, mida nemad võiksid meilt vastu saada? Maksab märgata, et taimed [[suhtlemine|suhtlevadki]] meiega juba aastatuhandeid – päris [[algus]]est peale. Nad sünteesivad erinevaid [[molekul]]e, mis meid transsi viivad, ja teisi, mis meid ravivad. Küllap on sellel terve rida häid põhjusi. Suhtlemise pidur on praegu ilmselgelt inimesepoolses otsas. ** [[Peeter Laurits]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26384 "Vaimsed taimsed kulgejad"]. Vikerkaar, august 2020 * Muidugi võib öelda, et taim on eeskätt toidu [[toit]] ja nõnda on siingi päris jubedust tekitavaid retsepte, näiteks [[kaerahelbepuder|kaerahelbeputru]] inimtoiduks tunnistama ei paindu mu meel vist eales. ** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini"], ERR, 25.12.2021 * Üheaastaste taimede [[teadvus]] ja [[Rasedus|last ootava]] naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia|Taimed}} [[Kategooria:Taimed| ]] 29b70oyxfbh39leiki3bl7m8j5r64xq 0 5848 88026 70169 2022-07-24T15:48:15Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:RobertFuddBewusstsein17Jh.png|pisi|Teadvuse joonis inglise arsti [[Robert Fludd]]i raamatust "Utriusque cosmi maioris scilicet et minoris […] historia", II köide (1619).]] [[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - The Day Dream - Google Art Project.jpg|pisi|Dante Gabriel Rossetti, "Unelus" (1880).]] '''Teadvus''' on keerukate elusorganismide elutegevusega kaasnev spetsiifiline nähtus, võime kiiresti ja suures koguses vastu võtta ja töödelda informatsiooni nii väliskeskkonna kui organismi siseseisundi kohta ning sellele reageerida. Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus – teadlikkus oma teadvusest. ==Proosa== * Mäletan näiteks, kuidas ma umbes kümne- või üheteistkümneaastasena juhuslikult jõudsin [[mõte|mõttele]], et [[Karl Marx|Marxi]] väljendus, mille järgi "olemine määrab teadvuse", peab paika ainult niivõrd, kuivõrd teadvusel läheb aega [[võõrandumine|võõrandumise]] kunsti omandamiseks; pärast seda eksisteerib teadvus iseseisvalt ning võib hoopis olemist niihästi määrata kui ka eirata. (lk 5) * Teadvuse tõeline [[ajalugu]] algab esimesest [[vale]]st. (lk 7) ** [[Jossif Brodski]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28 * Ühelt poolt on [[Eesti]] tilluke sakilise servaga maatükk, mis on pressitud kusagile Prangli ja Ventspilsi vahele, teiselt poolt on see [[müüt]]iline Kaleva, teadvuse staap, kus nägemusliku ja müütilise jõu toel otsustatakse praegu ühe kohutavalt suure asja [[saatus]]. (lk 12) * Metsades on tallel samapalju hirmuäratavat [[jõud]]u nagu vanades [[müüt]]ides. Mets on perifeerse teadvuse reservuaar. Ugrilane on metsast toonud teadmisi tuhandeid aastaid. Mõni rahvas on toonud neid [[mägi|mägedest]], mõni [[kõrb]]est, mõni [[tundra]]st. [[Parasvööde|Parasvöötme]] inimene on toonud teadmisi alati metsast. /---/ :Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii [[aeg|ajas]] kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille [[vili|viljad]] küpsevad alles tuhandete [[aasta]]te pärast. Selle taustal õitseb aimdus teadvuse nähtamatust niidistikust, [[universum]]i mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67) * [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013 * Teadvus on [---] algusest peale [[ühiskond|ühiskonna]] produkt ja jääb selleks senikauaks, kuni [[inimkond]] üldse olemas on. ** [[Karl Marx]], "Saksa ideoloogia" (1846)<!--Mitteametlik tõlge--> * [[Loom]]ade teadvus on lihtne ja seetõttu teravapiiriline. Loomad ei raiska iial aega sellele, et oma [[kogemus]]t osadeks jagada ning juurelda kõikide nende osade üle, millest nad ilma on jäänud. Kogu [[universum]]i sõjavarustus on nende jaoks selgelt väljendunud [[objekt]]idena, (a) kellega paarituda, (b) keda või mida [[söömine|süüa]], (c) kelle eest ära joosta või (d) kes on [[kivi]]d. See vabastab teadvuse ülearustest mõtetest ja annab talle vajaliku teravuse seal, kus see on tarvilik. Kui järele mõelda, siis ei ürita normaalne loom iialgi samaaegselt ringi käia ja [[närimiskumm]]i järada. ** [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 81 * Meie ümber käib pidev infosõda ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus. [[Tänavakunst]] on teatavat sorti vastupanuvõitlus orjastatud teadvuse vabastamiseks. ** [[Edward von Lõngus]] (Iiris Viirpalu. [https://edasi.org/46621/edward-von-longus-tanavakunst-on-parim-viis-oma-sonumi-levitamiseks/ Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks]. Intervjuu Edward von Lõngusega. Edasi, 22. aprill 2020) * Saan aru inimeste vajadusest [[müstika]] järele, sest tunnen ka ise seda vajadust – et oleks midagi pärast [[surm]]a. Aga minu vajadus ei tähenda, et nii ka on. Mul ei ole selle kohta mingeid [[tõendeid]]. Kõik, mis ma näen, on see: teadvus asub [[aju]]s ja kui aju lakkab töötamast, siis on lõpp. Rikkiläinud arvutist võib kõvaketta välja tõsta ja kuskile mujale sisse torgata. Ajuga pole see võimalik. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 * [[Brikolaaž]] tähendab, et märkad asju ja [[võimalus]]i: kuskil on midagi võimalik teha või saadaval, näiteks polügoonteatri puhul koht. Brikolööri teadvuses on kogu aeg kasutada ulatuslik [[instrumentaarium]], talle teadaolev [[andmebaas]] erinevatest [[materjal]]idest. Kohe ei pruugi juhtuda, kuid kõrva taga on [[teadmine]], mida kuskilt saada. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * Üheaastaste [[taim]]ede teadvus ja [[Rasedus|last ootava]] naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] 96o5efz9h1p8qnvkjk7yfwnmgn5wtez 0 5925 88121 80011 2022-07-25T07:44:27Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[File:Mendel II 078 r.jpg|pisi|Kaev saksa raamatuillustratsioonil 1609. aastast.]] [[File:Alessandro Allori 002.jpg|pisi|Kaev (ülal paremal) Marta ja Maarja majapidamises (Alessandro Allori, 1605).]] [[Pilt:Carl_Thomsen,_En_gammel_gård_i_Stubbekøbing,_1874,_RKMm0237,_Ribe_Kunstmuseum.jpg|pisi|Carl Thomsen, "Vana talu Stubbekøbingis" (1874)]] [[Pilt:Kaev_faunidega,_Julie_Wilhelmine_Hagen-Schwarz,_TKM_TR_4382_M_731.jpg|pisi|Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, "Kaev faunidega" (1851-1854)]] '''Kaev''' on vee ammutamiseks maasse tehtud auk, mille kohal võivad olla turvarajatised (rakked) ja abivahendid vee kättesaadavuse parandamiseks (kaevukook, ämber, [[pump]] vms). ==Piibel== <poem> "Suletud rohuaed on mu õeke, mu [[pruut]]! Suletud rohuaed, [[pitser]]iga kinni pandud [[allikas]]. ... Rohuaedade [[allikas]] on elava vee kaev, mis Liibanonilt voolab." </poem> * [[Ülemlaul]], laul 4, salmid 12-15 ==Proosa== * Ta ei ole veel tähele pannud, kas nende kaevukook krigiseb või mitte, kui vett tõmmatakse. Peaks katsuma. :Toots läheb kaevule, tõmbab pangetäie vett raketele, joob suurte sõõmudega üle pange serva ja kuulatab, kuidas vesi kolksudes kõrist alla läheb. Silmapilguks tekib tas suur soov pange tühjaks juua, kusjuures ainsaks tõukejõuks on mõte: "kudas [[hobune|hobused]] võivad". * [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", Eesti Raamat 1987, lk 54 * Juba eemalt viipab külalislahkelt kaevuvinn, püüdes veenda iga teekäijat, et siin elavad inimesed, kes on rahul oma saatusega. Tihti kummardub kaevuvinn maadligi. Krigisedes tõstab ta kosutavat külma vett ja annab seda janustele. Meelsasti laskub ta sügaviku poole, lauldes kogu aeg ühte ja sedasama krigisevat laulu, end sirgu ajades ja teise otsaga vastu maad tümpsatades aga ohkab ta nagu vanake, kellel on küll raske end maani koolutada, aga kes teeb seda ikkagi heameelega. (lk 53) ** [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 * [[Kõrb]]e teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu. ** [[Antoine de Saint-Exupéry]], "[[Väike prints]]". Tõlkinud [[Ott Ojamaa]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 58 ==Luule== <poem> Kõik need kõrbend sisemaad läbi mina jooksin kõik need kaevud kuradid tühjaks nüüd jooksin, pahupidi pööraksin, tilgatuks pigistaksin, ikka veel hingehimus hambaid krigistaksin, (harva olen minagi kilki laulmas kuulnud, tihtimalt ise, kilk peas, laulnud) andke aga põhjavett, enne ma ei lähe, ahmin nagu uppuja, kuni hääl on kähe. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Joomalaul" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 183 <poem> [[Purskkaev]]u näkk. Ta [[saba]]le punakas [[sammal]] on kasvand. Mida ma tean, kui ka mul kaevud on kuivanud sees? </poem> * [[Juhan Viiding]], "Võõras maa". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 267 <poem> [[Johann Sebastian Bach|Johann Sebastian]] [[haigutus|haigutas]] täie suuga ja mõtles murelikult et täna tuleb kirjutada üks topelt[[fuuga]] kroonprintsi homsete [[pidu]]stuste jaoks Läks siis kaevule ja pesi end et roidumus kaoks </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... Seisab [[peremees]] vait, umbusklik. Sügaks [[habe]]t, kui oleks see. Mis kaev too seal on mõistatuslik? Kuhu juhite [[solk|solgivee]]? </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 ==Vanasõnad== * Enne ehita kaev, siis [[maja]]! * Häda ajab [[härg|härja]] kaevu, nälg [[hunt|hundi]] karja. * Kui [[laps]] kaevu langenud, tehakse rakked ümber. * Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa. * [[Vesi]] pikka [[piim]]a jätku, [[aganad]] [[leib|leiva]] jätku, kaevukook kalja jätku. * Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis! * Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Ära mine kaevust otsima seda, mille sa [[tiik]]i panid! ** [[India vanasõnad|India vanasõna]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ruddvvvyz5loatlt5qc5f2dug0e4qs4 0 6135 88154 86793 2022-07-25T11:00:23Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Black-tailed gull.jpg|pisi|Kajakal õnnestub lendamine silmapaistvalt hästi.]] [[File:Nordica, ES-ACD, Canadair CRJ-900ER (26076502426).jpg|pisi|Mõni on lendamises märksa kehvem kui kajakas.]] '''Lendamine''' on [[õhk|õhus]] või [[kosmos]]es soovitud suunas liikumine ilma soovimatult alla kukkumata. Enamik [[lind]]e ja paljud [[putukad]] on selles loomupäraselt andekad, kasutades lendamiseks [[tiib]]u, ülejäänud olevused (sh [[ämblik]]ud ja inimesed) peavad lennuks tarvitama muid abivahendeid nagu [[puri|purjed]], [[langevari|langevarjud]], [[õhupall]]id ja [[lennuk]]id. ==Proosa== * Sa võid langeda nii kiiresti, et usud end lendavat. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 <poem> [[Notsu]] aga samal ajal soovis, et [[Kängu]] üldse poleks seda hüppamiskunsti osanud. Varem küll, kui ta pikka teed läbi Metsa koju kõmpis, oli ta mõnigi kord igatsenud, et ta näiteks [[lind]] oleks, aga nüüd, Kängu [[tasku]] põhjas, [[hüppamine|hüppas]] tal peas hoopis niisugune [[mõte]]: "Kui&nbsp;see&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;nii&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;paku&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;min &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;lendam&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;moodi&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;siis&nbsp;ei&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;see&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;git &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;ine&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;käib,&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;küll&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;lõbu." "Uuuuuuu!" tuli vaese Notsu suust, kui ta üles õhku lendas, alla tulekul aga "auuuuu!". Ja kogu tee kuni Kängu majani ta aina korrutaski üht ja sedasama "uuuuu'd" ja auuuu'd". </poem> * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]", tõlkinud [[Valter Rummel]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]; Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 77 * Ühel õhtul, kui pidime hakkama [[kaardimäng|kaarte mängima]], jutustas [[inglane]] meile [[Mehhiko]]st ja sellest, kuidas üksildases mägifarmis elav muldvana [[hispaanlased|hispaanlanna]] oli võõra saabumisest kuuldes talle järele saatnud ja käskinud tal maailma [[uudis]]eid rääkida. "Noh, nüüd isegi lennatakse, proua," oli inglane naisele öelnud. :"Jah, olen kuulnud," vastas vana daam, "ja ma olen oma [[preester|preestriga]] selle üle palju vaielnud. Nüüd võite mind valgustada, sir. Kas inimestel on lennates [[jalad]] kõhu all nagu [[varblane|varblasel]] või sirgu nagu [[kurg|kurel]]?" * [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005, lk 196 * Doktor Daneeka vihkas lendamist. Ta tundis end lennukis kui [[vangla|vangis]]. Lennukis ei olnud ühtki kohta maailmas, kuhu minna, välja arvatud lennuki teise otsa. Doktor Daneeka oli kuulnud, et inimesed, kellele meeldib lennukisse ronida, väljendavad sellega tegelikult alateadlikku soovi ronida tagasi emaüssa. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 44 * On lennuk, reisijad ja meeskond ning nende eest tuleb vastutada. [[Piloot|Pilooditöö]] on selline, et sa ei saa maapinnal olevaid probleeme lennule kaasa võtta, tuleb keskenduda vaid lendamisele ja mõtted peast visata. Minu jaoks oli lendamine tegelikult [[puhkus]], mis nõudis [[keskendumine|keskendumist]]. ** Hollandi kuningas Willem-Alexander tööst piloodina lennufirmas KLM; Inna-Katrin Hein, [https://www.elu24.ee/4116589/hollandi-kuningas-tootas-poole-kohaga-piloodina "Hollandi kuningas töötas poole kohaga piloodina"], Postimees, 18. mai 2017 * Üksik [[valge]] merelind hõljub läbi Beckomberga [[vaimuhaigla]] Meeste Maja koridoride. Ta on suur ja helendav ning [[unenägu|unenäos]] jooksen talle järele, et ta kinni püüda, aga enne kui temani jõuan, lendab ta läbi katkise [[aken|akna]] välja ja kaob [[öö]]sse. (lk 6, romaani algus) * See pidi olema öösel, kui ta Beckombergasse viidi. Ta leiti maantee äärest lumest teel lennuväljale ja pärast [[maoloputus]]t Sabbatsbergis sõidutati ta sinna. Mõni tund enne seda oli ta võinud Norrtulli lähedal ühes [[hotell]]is toa ja neelanud pudeli [[konjak]]iga alla kõik oma [[unerohi|unerohutabletid]]. Siis läks ta välja ja hakkas mööda maanteed lennuvälja poole astuma, et istuda [[lennuk]]isse ja sõita ükskõik kuhu, [[Pariis]]i, [[Sankt Peterburg]]i, [[Moskva]]sse, ja olla sihtkohta jõudes juba surnud. Aga nii kaugele ta ei jõudnud. Ta uinus [[lumehang]]es mõnisada meetrit hotellist. (lk 23) * Aeg-ajalt kostab meie enamjaolt vaikusest koosneva kõne vältel, kuidas ühekroonine kukub kõlinal mündiautomaati. :"Kas sinu juures sajab ka lund?" küsin lõpuks. :"Ma ei tea," vastab Jim, "ma seisan [[koridor]]is ja siin ei ole ühtegi akent, aga teie ärasõidust peale sadas vahetpidamata." :"Mis haigus sul siis on?" esitan küsimuse toru sooja suhu. :"Mu [[tiivad]] läksid liiga suureks, ma ei saa enam lennata." :"Mida see tähendab?" :"Ma täpselt ei tea," ütleb Jim, "küsin doktori käest, kui ta tuleb, aga ma jään siia ilmselt kauemaks." (lk 30) * [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * Mul on kotis artikkel, mille eile öösel pähe õppisin. Lennuki kliimaseade filtreerib õhust välja lausa 99,97 prot­senti kõigist [[bakter]]itest ja [[viirus]]test. Kui pead Õhureiside Kümnest Kuldreeglist rangelt kinni, on sinuga kõik korras. :Niipea kui oma aknaäärsele kohale istun, asun ellu viima Reegel Number Ühte. Võtan kotist paki desin­fitseerivaid [[salvrätt]]e ja hakkan küürima. Plastist klapplauake, istme käetoed ja turvavöö kinnitus — kõik peab puhtaks saama. Õnneks on ümbritsevad inimesed hõi­vatud ajakirjade ja kõrvaklappidega ning sellega, et teiste inimeste [[pagas]]it pea kohal olevates kappides oma kotte jõuga sisse toppides lapikuks litsuda. Nad peaaegu ei vaa­tagi minu poole. (lk 18) * [[Anna Woltz]], "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018 * Tikutaja on väike hall soolind, valge ehmetutt kõhul, väga pika nokaga, pikkade jalgadega; tõusnud talle omase kisaga, lendab ta siksakiliselt, otsekui oleks ta enne lendutõusmist paarsada grammi hinge alla visanud. (lk 55) ** [[Ostap Võšnja]], "Tikutaja", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959 * Mis on lendamine, et see võib toimuda ööliblika habrastel tiibadel, kelle jõujaamaks on arvutikiibisuurune süda? Mis on lendamine, et see võib hiiglakraanal mürinaga läbi nelja ja poole miljoni naelase raskuse kõrgustesse tõusta? (lk 318) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Kui [[kirjutusmasin]] korraga mitu tähevahet edasi [[hüppamine|hüppab]], tõestab ta lihtsalt oma jõudsamat mõttelendu. (lk 120) * Lennul võtab [[varblane]] terve maa oma [[tiib|tiiva]] alla. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Korraga silmas Väikevend, et Karlsson hakkab starterinuppu kobama, talle tuli kohutav hirm — kas tõesti läheb kõik nüüd veel viimasel minutil nurja?! :"Ei, Karlsson... Ei, Karlsson!" sosistas Väikevend ärevalt. Kuid Karlsson otsis edasi starterinuppu. Tal polnud kerge seda kõigi looride alt üles leida. :Härra Peck seisis juba ukse vahel... siis hakkas Karlssoni [[mootor]] korraga surisema. :"Ma ei teadnudki, et Arlanda [[lennuväli|lennuvälja]] liinid käivad otse üle Vaasalinna," tähendas härra Peck. "Seda ei tarvitseks neil ometi teha. Nägemiseni, preili Sokk, me kohtume homme." :Nende sõnadega ta läks. Karlsson aga tõusis kõrgele lae alla. Ta tiirutas vaimustatult [[laelamp|laelambi]] ümber ja lehvitas [[loor]]idega preili Sokule. :"Üllas neitsi lendab ja sõuab, hoi, hoi!" hüüdis ta. (lk 264) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Lendamine, lidin ja [[laul]], taevasina, [[kevad]]e aul: [[päike]]seselge ilm, pääsusilm! </poem> * [[Juhan Liiv]], "Pääsukese silm" (1896) <poem> Mis sest, kui tühjaks kingid end, ei leia iial õiget vormi. Ma tean, et vaba linnu lend on ikka [[torm]]is, vastu tormi. </poem> * [[August Sang]], "Kevad"; postuumses koondkogus "Emajõe unisel veerel", Tallinn: Vagabund, 2003, lk 48 <poem> mu laps lendab üle mere silmad kinni ja näol õhklaines lennuki langus pärani nõrkus ja kangus vabaneb laugude alt mu laps lendab üle mere ... aastad lähvad meist üle kasvame kahaneme edasi-tagasi lendame mida sa võtad endale mida saad sina siit aastad lähvad meist üle võibolla lendamise ja ei midagi maast mille ma sulle andsin siis kui su siia kandsin ja ei midagi merest võibolla lendamise </poem> * [[Viiu Härm]], "*mu laps lendab üle mere...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 30-31 ==Vanasõnad== * Ega surnud [[vares]] enam lenda. * Unustad suu lahti, [[pääsuke]] lendab sisse. ** [[Eesti vanasõnad]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Transport]] lqo21ul5jjabt6p7hhi21ne0czodzm3 0 6162 88101 87430 2022-07-25T06:23:00Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:At_the_Piano,_1890,_by_Mina_Carlson-Bredberg._Nationalmuseum,_Stockholm,_Sweden.jpg|pisi|Mina Carlson-Bredberg, "Klaveri juures" (1890)]] [[File:De Pianoles door Henriëtte Ronner-Knip.jpg|pisi|Henriëtte Ronner-Knip, "Klaveritund" (1897).]] [[Pilt:Frances_Hodgkins_-_The_Piano_Lesson_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Frances Hodgkins, "Klaveritund" (u 1909)]] [[Pilt:Mariquita_Jenny_Moberly_-_The_Duet.jpg|pisi|Mariquita Jenny Moberly, "Duett"]] [[Pilt::Nerva Grand Piano.jpg|pisi|Nerva, "Grand Piano".]] '''Klaver''' on klahvpill, üks tänapäeval populaarsemaid muusikainstrumente kogu maailmas. Klaverdajat nimetatakse pianistiks. ==Proosa== * Mõnikord võin ma vaid oiata, kannatada ja valada oma [[meeleheide|meeleheite]] klaverisse! ** [[Frédéric Chopin]], ''cit. via'' Jorgensen, "Chopin and the Swedish Nightingale" (2003), lk 26 * Mis puutub klaverisse, siis mida kiiremini naise [[sõrmed]] üle selle lendasid, seda enam tundis mees imetlust. Ta lõi klahve hooga ja jooksis klaviatuuri ühest otsast teise hetkekski peatumata. ** [[Gustave Flaubert]], "Madame Bovary"<!--Tuleks otsida üles ilmunud tõlkest, inglased viitavad "1964 lk 61"--> * Klaveri eesmärk on asendada ühe esinejaga terve [[orkester]]. ** [[William Dean Howells]], "Modern Italian Poets" (1866), 1. köide, lk 373 * Klaver: võõrastetoas paiknev seade jumalavallatu [[külaline|külalise]] taltsutamiseks. Seadet juhitakse klahvide allavajutamise teel, misjärel kuulajate [[tuju]] langeb iseenesest. ** [[Ambrose Bierce]], "The Devil's Dictionary" * Tiibklaveris kergitab oma öömusta tiiba muusika langenud ingel, ihaldades uuesti lendu tõusta. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 30 * [[Elu]] on nagu klaver. Mis sa tast saad, sõltub sellest, kuidas sa mängid. * [[Tom Lehrer]], ''cit. via'' "Quotes about Life and Living", lk 45 * Klaveril ei ole valesid [[noot]]e. ** [[Thelonious Monk]] vastuseks eksperdile, kes ütles, et Monk loob imetabast [[muusika]]t, ehkki "mängib klaveril valesid noote" (1976. aasta märts); ''vit. via'' "Thelonious Monk: The Life and Times of an American Original" (Kelley, 2009), lk 444 * Klaver on ülim seltskondlik instrument. See on võõrastetoa[[mööbel]], märk kodanlikust heaolust, kõige massiivsem seadeldis, millega piinatakse noori [[haridus]]e ja täiskasvanuid [[meelelahutus]]e nimel. ** Jacques Barzun, "Critical Questions" (1984), lk 54 * Ma olin väike veider ja lärmakas [[laps]], kes võis istuda klaveri taha ja särada mõne [[Beethoven]]i palaga. * [[Lady Gaga]], intervjuu Jonathan Van Meteriga, Vogue, 2011. ''Cit. via'': James Lileks, [https://www.startribune.com/lady-gaga-s-new-single-is-out/115900789/ Lady Gaga's new single is out] Star Tribune, 11. veebruar 2011 * Ma pole kunagi klaverit põlema pannud. Ma tahaksin küll, et oleksin sellega hakkama saanud. Paar tükki olen ma [[jõgi|jõkke]] lükanud. Nad olid üsna viletsad. ** [[Jerry Lee Lewis]], ''cit. via'' Esquire (jaanuar 2010), lk 89 * Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on klaveri soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõjuvõim selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28) ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * [Risku:] Klaver oli [[must]], ilus ja päevinäinud. Eelmisel [[talv]]el oli see kolinud Pormestarinrintelt baaba juurest minu juurde Vyökatule. See oli oma elus palju kolinud ja iga [[kolimine]] oli olnud samm allapoole. [[Sõda|Sõja]] ajal oli klaver elanud pool aastat [[pandimaja]] tagatoas, kuni noor ja uhke leitnant, baaba tulevane [[väimees]] ja minu tulevane [[isa]], selle päästis. :Mõnikord olen kahtlustanud, et ema abielluski klaveri pärast. :Selle hääl oli kähe ja sentimentaalne, naeruväärne. See sobis hästi kokku vanade mustlasromansside ja slaavi rahvaviisidega, halvasti kõige muuga: [[Bach]]i, Griegi, [[Chopin]]i, isegi [[Brahms]]i või [[Tšaikovski]]ga. Klaveri keeled katkesid, see ei tahtnud hääles püsida, ja ma armastasin seda. * [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 10-11 * Klaver on tõesti mingis mõttes kuidagi omaette [[saar]]. Samas ei saa ilma klaverita ühegi teise pilli mängijad ka hakkama, ta on selline [[põhiharidus]]e pill - selleks ta on kujunenud ja selleks ta jääb. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 * Olin umbes neljane, kui võtsin vastu otsuse klaverit õppida. Craig, kes tookord juba esimeses klassis õppis, käis juba iga nädal harjutamas ning paistis Robbie korruselt vigastusteta naasvat. Ma eeldasin, et olen valmis. Olin suhteliselt veendunud, et tegelikult olingi juba klaverimängu õppinud, justkui [[osmoos]]i läbi - kuulates kõiki neid teisi lapsi oma laulukesi harjutamas. [[Muusika]] ise oli juba mu peas ees ootamas. Tahtsin lihtsalt alla korrusele jalutada ja oma perfektsionistist vanatädile näidata, missugune andekas tüdruk ma olen, kuidas minult ei nõuaks tema õpilaseks olemine mitte mingisuguseid jõupingutusi. (lk 22) * Väiksele lapsele võib tunduda, et klaveril on [[tuhat]] klahvi. Vaatad neid mustvalgeid klahviridu, mis ulatavad kaugemale kui su enda käed. Peagi õppisin, et keskmine C ongi keskpunkt. See oli piir vasaku ja parema käe liikumiste vahel, kõrgete ja madalate nootide vahel. Kui suudad [[pöial|pöidla]] keskmisele C-le paigutada, siis läheb kõik ülejäänu justkui iseenesest paika. (lk 22) ** [[Michelle Obama]], "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018 ==Luule== * Klaver on purjus, mitte mina. * ''The piano has been drinking, not me.'' ** [[Tom Waits]], "The piano has been drinking", plaadilt "Small Change" (1977) <poem> Ühes [[roheline|rohelises]] toas tean üht [[kollane|kollast]] klaverit. Ühes rohelises toas näen ma und ja klaverit. /---/ astun rohelisse tuppa, ütlen - klaver, ava kaas! Astun rohelisse tuppa, mis on avar nagu [[aas]]. /---/ ja mu pikist vilkaist sõrmist üha purskub [[tuli|sulatuld]]. Keeletuks jääb ilus klaver, kui on võetud lõppakord. Igal [[neljapäev]]a [[öö]]sel, igal öösel vastu [[reede]]t, mina, [[valge]]s [[frakk|frakis]] [[neeger]], mängin kollast klaverit. </poem> * [[Ott Arder]], "Tibukollane tiibklaver" kogust "Üks kõiksus". Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 11-12 <poem> [[Eebenipuu]] ja [[elevandiluu]] elavad täiuslikus [[harmoonia]]s Kõrvuti mu klaveril, jumal küll, miks ei võiks meiegi nii? ''Ebony and ivory live together in perfect harmony'' ''Side by side on my piano keyboard, oh lord why don't we?'' </poem> * [[Paul McCartney]], "Ebony And Ivory" (1982). <poem> Käib [[kontsert]]. Taldrikud sääl sätendavad ja [[viiul]] vilgatab, kui tõuseb poogen ja [[kontrabass]] küll kordab [[küsimus]]t. [[Trumm]] punast lisab, [[tšello]] [[pruun]]i tooni. Mis mõtleb metsasarv, kas tuulehooni jääb vait? Ja keskel klaver süsi[[must]]. Kiir valgust, peen kui pianisti ranne. Nii kestab kontsert. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Kontsert", rmt: "Mälestusi maailmast", 2015, lk 357 ==Allikata== * Mängides ära pööra tähelepanu sellele, kes sind kuulab. ** [[Robert Schumann]] ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 72jboblmivnjl5avorzysad6lag0qpr 88102 88101 2022-07-25T06:24:14Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:At_the_Piano,_1890,_by_Mina_Carlson-Bredberg._Nationalmuseum,_Stockholm,_Sweden.jpg|pisi|Mina Carlson-Bredberg, "Klaveri juures" (1890)]] [[File:De Pianoles door Henriëtte Ronner-Knip.jpg|pisi|Henriëtte Ronner-Knip, "Klaveritund" (1897).]] [[Pilt:Frances_Hodgkins_-_The_Piano_Lesson_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Frances Hodgkins, "Klaveritund" (u 1909)]] [[Pilt:Mariquita_Jenny_Moberly_-_The_Duet.jpg|pisi|Mariquita Jenny Moberly, "Duett"]] [[Pilt:Nerva Grand Piano.jpg|pisi|Nerva, "Grand Piano".]] '''Klaver''' on klahvpill, üks tänapäeval populaarsemaid muusikainstrumente kogu maailmas. Klaverdajat nimetatakse pianistiks. ==Proosa== * Mõnikord võin ma vaid oiata, kannatada ja valada oma [[meeleheide|meeleheite]] klaverisse! ** [[Frédéric Chopin]], ''cit. via'' Jorgensen, "Chopin and the Swedish Nightingale" (2003), lk 26 * Mis puutub klaverisse, siis mida kiiremini naise [[sõrmed]] üle selle lendasid, seda enam tundis mees imetlust. Ta lõi klahve hooga ja jooksis klaviatuuri ühest otsast teise hetkekski peatumata. ** [[Gustave Flaubert]], "Madame Bovary"<!--Tuleks otsida üles ilmunud tõlkest, inglased viitavad "1964 lk 61"--> * Klaveri eesmärk on asendada ühe esinejaga terve [[orkester]]. ** [[William Dean Howells]], "Modern Italian Poets" (1866), 1. köide, lk 373 * Klaver: võõrastetoas paiknev seade jumalavallatu [[külaline|külalise]] taltsutamiseks. Seadet juhitakse klahvide allavajutamise teel, misjärel kuulajate [[tuju]] langeb iseenesest. ** [[Ambrose Bierce]], "The Devil's Dictionary" * Tiibklaveris kergitab oma öömusta tiiba muusika langenud ingel, ihaldades uuesti lendu tõusta. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 30 * [[Elu]] on nagu klaver. Mis sa tast saad, sõltub sellest, kuidas sa mängid. * [[Tom Lehrer]], ''cit. via'' "Quotes about Life and Living", lk 45 * Klaveril ei ole valesid [[noot]]e. ** [[Thelonious Monk]] vastuseks eksperdile, kes ütles, et Monk loob imetabast [[muusika]]t, ehkki "mängib klaveril valesid noote" (1976. aasta märts); ''vit. via'' "Thelonious Monk: The Life and Times of an American Original" (Kelley, 2009), lk 444 * Klaver on ülim seltskondlik instrument. See on võõrastetoa[[mööbel]], märk kodanlikust heaolust, kõige massiivsem seadeldis, millega piinatakse noori [[haridus]]e ja täiskasvanuid [[meelelahutus]]e nimel. ** Jacques Barzun, "Critical Questions" (1984), lk 54 * Ma olin väike veider ja lärmakas [[laps]], kes võis istuda klaveri taha ja särada mõne [[Beethoven]]i palaga. * [[Lady Gaga]], intervjuu Jonathan Van Meteriga, Vogue, 2011. ''Cit. via'': James Lileks, [https://www.startribune.com/lady-gaga-s-new-single-is-out/115900789/ Lady Gaga's new single is out] Star Tribune, 11. veebruar 2011 * Ma pole kunagi klaverit põlema pannud. Ma tahaksin küll, et oleksin sellega hakkama saanud. Paar tükki olen ma [[jõgi|jõkke]] lükanud. Nad olid üsna viletsad. ** [[Jerry Lee Lewis]], ''cit. via'' Esquire (jaanuar 2010), lk 89 * Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on klaveri soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõjuvõim selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28) ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * [Risku:] Klaver oli [[must]], ilus ja päevinäinud. Eelmisel [[talv]]el oli see kolinud Pormestarinrintelt baaba juurest minu juurde Vyökatule. See oli oma elus palju kolinud ja iga [[kolimine]] oli olnud samm allapoole. [[Sõda|Sõja]] ajal oli klaver elanud pool aastat [[pandimaja]] tagatoas, kuni noor ja uhke leitnant, baaba tulevane [[väimees]] ja minu tulevane [[isa]], selle päästis. :Mõnikord olen kahtlustanud, et ema abielluski klaveri pärast. :Selle hääl oli kähe ja sentimentaalne, naeruväärne. See sobis hästi kokku vanade mustlasromansside ja slaavi rahvaviisidega, halvasti kõige muuga: [[Bach]]i, Griegi, [[Chopin]]i, isegi [[Brahms]]i või [[Tšaikovski]]ga. Klaveri keeled katkesid, see ei tahtnud hääles püsida, ja ma armastasin seda. * [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 10-11 * Klaver on tõesti mingis mõttes kuidagi omaette [[saar]]. Samas ei saa ilma klaverita ühegi teise pilli mängijad ka hakkama, ta on selline [[põhiharidus]]e pill - selleks ta on kujunenud ja selleks ta jääb. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 * Olin umbes neljane, kui võtsin vastu otsuse klaverit õppida. Craig, kes tookord juba esimeses klassis õppis, käis juba iga nädal harjutamas ning paistis Robbie korruselt vigastusteta naasvat. Ma eeldasin, et olen valmis. Olin suhteliselt veendunud, et tegelikult olingi juba klaverimängu õppinud, justkui [[osmoos]]i läbi - kuulates kõiki neid teisi lapsi oma laulukesi harjutamas. [[Muusika]] ise oli juba mu peas ees ootamas. Tahtsin lihtsalt alla korrusele jalutada ja oma perfektsionistist vanatädile näidata, missugune andekas tüdruk ma olen, kuidas minult ei nõuaks tema õpilaseks olemine mitte mingisuguseid jõupingutusi. (lk 22) * Väiksele lapsele võib tunduda, et klaveril on [[tuhat]] klahvi. Vaatad neid mustvalgeid klahviridu, mis ulatavad kaugemale kui su enda käed. Peagi õppisin, et keskmine C ongi keskpunkt. See oli piir vasaku ja parema käe liikumiste vahel, kõrgete ja madalate nootide vahel. Kui suudad [[pöial|pöidla]] keskmisele C-le paigutada, siis läheb kõik ülejäänu justkui iseenesest paika. (lk 22) ** [[Michelle Obama]], "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018 ==Luule== * Klaver on purjus, mitte mina. * ''The piano has been drinking, not me.'' ** [[Tom Waits]], "The piano has been drinking", plaadilt "Small Change" (1977) <poem> Ühes [[roheline|rohelises]] toas tean üht [[kollane|kollast]] klaverit. Ühes rohelises toas näen ma und ja klaverit. /---/ astun rohelisse tuppa, ütlen - klaver, ava kaas! Astun rohelisse tuppa, mis on avar nagu [[aas]]. /---/ ja mu pikist vilkaist sõrmist üha purskub [[tuli|sulatuld]]. Keeletuks jääb ilus klaver, kui on võetud lõppakord. Igal [[neljapäev]]a [[öö]]sel, igal öösel vastu [[reede]]t, mina, [[valge]]s [[frakk|frakis]] [[neeger]], mängin kollast klaverit. </poem> * [[Ott Arder]], "Tibukollane tiibklaver" kogust "Üks kõiksus". Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 11-12 <poem> [[Eebenipuu]] ja [[elevandiluu]] elavad täiuslikus [[harmoonia]]s Kõrvuti mu klaveril, jumal küll, miks ei võiks meiegi nii? ''Ebony and ivory live together in perfect harmony'' ''Side by side on my piano keyboard, oh lord why don't we?'' </poem> * [[Paul McCartney]], "Ebony And Ivory" (1982). <poem> Käib [[kontsert]]. Taldrikud sääl sätendavad ja [[viiul]] vilgatab, kui tõuseb poogen ja [[kontrabass]] küll kordab [[küsimus]]t. [[Trumm]] punast lisab, [[tšello]] [[pruun]]i tooni. Mis mõtleb metsasarv, kas tuulehooni jääb vait? Ja keskel klaver süsi[[must]]. Kiir valgust, peen kui pianisti ranne. Nii kestab kontsert. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Kontsert", rmt: "Mälestusi maailmast", 2015, lk 357 ==Allikata== * Mängides ära pööra tähelepanu sellele, kes sind kuulab. ** [[Robert Schumann]] ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Pillid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] bd44fxzwlrv7b9ch0ft1emmv1udvjpj 0 6206 88118 82052 2022-07-25T07:43:09Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alvan_Fisher_-_Coffee_clap.jpg|pisi|Alvan Fischer. Kohvijoomine. XIX sajand]] [[Pilt:Hier_können_Familien_Kaffee_kochen.jpg|pisi|Hans Baluschek. Siin mõistavad perekonnad kohvi keeta (1895)]] [[Pilt:Andrew_Stevovich_oil_painting,_Nadine_with_Espresso,_1998,_24"_x_17".jpg|pisi|Andrew Stevovich. Nadine espressoga (1998)]] [[Pilt:Van gogh orphan man with top hat, drinking coffee f1657 jh266.jpg|pisi|Vincent van Gogh, "Torukübaras mees kohvi joomas", 1882.]] '''Kohv''' (araabia قهوة ''qahwah'') on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. ==Luule== <poem> Me joome kohvi, sööme [[sai]]a, ja kanget [[kohus|kohut]] mõistame, ning rohkem [[suhkur|suhkrut]] kohvi sisse me pühas [[viha]]s paneme. </poem> * [[Anna Haava]], "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat) <poem> pesemata [[karahvin]] luitund [[laudlina|laualinal]] [[daam]] istus laua taga ootas kohvi see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Luule== <poem> Kipub vaidlema isekeskis auväärt ehituskomisjon. Köögis poriseb [[kohviveski]], [[perenaine]] seal tegev on. Viimaks astuvad [[maja|majja]] sisse. Võõras elus on olla rekk. Katik, väga hea! Paberisse, akti paneme: pliidiplekk. Silma järgi see pisut napib... Palun kohvile! kostab hüüd. Noorim — [[teksad]]es — suleb mapi. Tõrjub komisjon: mis te nüüd! Mitmes kohas meil veel on käia, teha omalgi aiamaa. Appi kutsuma peab vist [[äi]]a — Ah, tass kohvi? Kui just muidu ei saa... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 15 ==Proosa== * Mood armastada [[Racine]]'i möödub nagu kohvimoodki. * ''La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.'' ** [[Marie de Rabutin-Chantal]], markiis de Sévigné, ''cit. via'' [[Voltaire]]'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). [[La Harpe]] tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?" * Suur kohvikuivati pöörles ja pöörles, keerutas oma raudkõhus kohvi ja kõlises, nagu uhuks [[vesi]] rannikul [[kivi|kive]]. Vahel sai kohv kuivaks ja tuli kuivatist välja võtta keset [[öö]]d. See oli maaliline hetk: hulk tormi[[latern]]aid valgustas vabriku hiiglaruumi, kus kõikjal rippus [[ämblikuvõrk]]e ja kohvikestasid, ja lambivalgel paistsid ümber kuivati innukad mustad näod; tundus, nagu rippunuks vabrik suures Aafrika öös otsekui särav [[kalliskivi]] etiooplase [[kõrv]]as. (lk 8) ** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005 * Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! :Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil [[jõgi|metsajõe]] kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. * [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 26-27 * Lapsed olid kruusi üle imeõnnelikud, ja kui tädi ja Miku koju tulid, räägiti neilegi seda head uudist. Tädi vaatas kruusi. :— Väga ilus, imestas ta. — Ei tea, kuidas kohv siit seest maitseks? Mis sa arvad, Õie, kui teeksid meile õige kohvi? Minul on siin pakis mõndagi, mida teil meeldiks kohvi juurde hammustada. :— Kohvi! Õie, tee jah kohvi! kilkasid lapsed. :— Mina ei tohi tuld teha, ütles Õie. — Isa ja ema on meile kõvasti keelanud tuletikke puudutada või tuld teha siis, kui nemad ise kodus pole. :— Jah, ega meie tuld teha küll ei tohi, ütles ka Miku tõsiselt, — isa ütleb ikka, et tuli ei ole laste asi. :— Küll mina siis tule teen, ütles tädi, — teen tule ja keedan kohvi ka. Kuid teie toimetage muud asjad, Õie, sina võta laudlina ja laota pihlaka alla murule, Ants, Ott ja Kulla viigu sinna tassid ja muud vajalikud asjad, Miku aga lõhub mulle puid tuletegemiseks.<!--//--> :Peagi oli kohv valmis ja tassid-taldrikud linal [[pihlakas|pihlaka]] vilus. Oli tore asi, see söömine õuemurul! Suvine tuul kiigutas tasa pihlaka lehti, millest tekkis hulk libisevaid harulisi varje laudlinale ja sööjatelegi. Kohv ja saiad lõhnasid. Ja kuipalju ruumi oli kõigile, kui toaseinu piiramas ei olnud! :Ka Muri ja Hints olid jaol. Muri istus nagu suur känd Õie lähedal, napsas vahetevahel tugeva naksuga kärbseid ja kõrva üles-alla liigutades jälgis hoolikalt sööjaid. Lapsed andsid talle palakesi. Hints paitas seljaga Kulla kätt ja lõi oma magusamat nurru, kuni talle mõni meeldiv tükike suhu rändas. Kanadki tulid lähemale ja Antsu tutitibu, kes eriti julge ning tragi oli, naksas paar korda isegi tädi käest suutäie ja põgenes siis nokk õieli ja kogu kanakari ahnelt kannul vaiksesse paika oma saaki nosima. :Pisi-Kalju oli kõige rõõmsam, ta ei istunud minutitki paigal, vaid rändas ühe juurest teise juurde ja vadistas oma [[pudikeel]]t. :Oi, see oli väga lõbus kohvijoomine! (lk 60-61) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * "Sa kallis kohvikann, mis ma nüüd peale hakkan?" sosistas Kalle nõutult iseendale. ** [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", ptk 6, tlk [[Vladimir Beekman]] * "[[Lill]]ed on kõige ilusam, mis maailmas on," ütles proua Flora härra Holmile, kui see trepist alla tuli, et tänavat pühkida. :"Tõsi mis tõsi," ütles härra Holm oma [[piip|piibunosu]] popsutades. "Ei ole midagi paremat kui lilled. Ja tassike kohvi." :"Kuidas?" küsis proua Flora oma kollast kuuldetoru härra Holmi poole pöörates. :"Kohvi!" hüüdis härra Holm. :"Oh jaa! Kohv on ka üks hea asi," ütles proua Flora. "Võib-olla sooviksite tassi kohvi, härra Holm?" :Härra Holm noogutas. (lk 9-10) * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tõlkinud [[Arvo Alas]], 1982. * Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske [[vesi|veega]] täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise [[komme]] [[Euroopa]]s ja kõigepealt [[Viin (linn)|Viin]]is läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud [[vaenlane|vaenlase]] laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. [[Kaupmees]] oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks [[türklased]] neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese [[kohvik]]u ... ** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107 * Räägitakse, et [[indiaanlased]] pingutavad, et päike püsiks [[taevas]]. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene [[öö]]. Kui me ei pane [[kohvimasin]]at või [[pliit]]i tööle, ei saaks kohvi ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö. ** [[Mati Unt]], "Öös on asju" * Noor abielumees isapuhkusel, et [[naine]] saaks karjääri teha; mees mähkmeid vahetamas, saiatainast sõtkumas või koosolekul kohvi keetmas – nii käitub pehme [[mees]]. Eesti kontekstis on see muidugi veider, isegi koomiline. ** [[Barbi Pilvre]], "Alistatud mees", Looming 3/1990 * Klatšia kohvil on veelgi kainestavam mõju kui ootamatult maksuametilt saabunud pruunil ümbrikul. Kohvinautlejad joovad end tavaliselt ettevaatusabinõuna põhjalikult täis, sest Klatšia kohv kannab teid tagasi kainusesse, ja kui te pole ettevaatlikud, siis ka {{sõrendus|sellest kaugemale}}, kohta, kuhu inimese teadvus ei tohiks kunagi sattuda. ** [[Terry Pratchett]], "Relvis mehed". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak 2003, lk 188 * [[Matemaatik]] on seade kohvi muundamiseks [[teoreem]]ideks. ** {{värvi|hall|A mathematician is a device for turning coffee into theorems.}} ** [[Alfréd Rényi]], ''cit. via'': Jeff Suzuki, "A History of Mathematics", 2002, lk 731 * Kohv on siin igal pool väga hea. Meie muidugi pidime pidevalt americanot tellima, sest me olime harjunud kohvi juures venitama, mitte nii nagu itaallased, kelle jaoks kohv on hinge alla viskamise jook nagu meil pits [[viin]]a. ** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum, 2010, lk 21 * Karinile ei maitsenud [[limonaad]]. Tema lemmikjook oli kohvipära. Sellele ei olnud mõistlikku selgitust, ja kui oleks ka olnud, poleks Karin seda teada tahtnud. ** [[Eero Epner]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/harmooniline-onnelik-inimene/ "Harmooniline õnnelik inimene"] Sirp, 07.08.2020 ==Kirjandus== * Olga Relve, "Tass kohvi", Tallinn: Valgus, 1976 ==Välislingid== {{vikipeedia}} ==Vaata ka== * [[J. S. Bach]], "Kohvikantaat" * [[Indrek Koff]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 62czcaiwmqpnw2ypdlys1js1vzspdnp 88119 88118 2022-07-25T07:43:18Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alvan_Fisher_-_Coffee_clap.jpg|pisi|Alvan Fischer. Kohvijoomine. XIX sajand]] [[Pilt:Hier_können_Familien_Kaffee_kochen.jpg|pisi|Hans Baluschek. Siin mõistavad perekonnad kohvi keeta (1895)]] [[Pilt:Andrew_Stevovich_oil_painting,_Nadine_with_Espresso,_1998,_24"_x_17".jpg|pisi|Andrew Stevovich. Nadine espressoga (1998)]] [[Pilt:Van gogh orphan man with top hat, drinking coffee f1657 jh266.jpg|pisi|Vincent van Gogh, "Torukübaras mees kohvi joomas", 1882.]] '''Kohv''' (araabia قهوة ''qahwah'') on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. ==Luule== <poem> Me joome kohvi, sööme [[sai]]a, ja kanget [[kohus|kohut]] mõistame, ning rohkem [[suhkur|suhkrut]] kohvi sisse me pühas [[viha]]s paneme. </poem> * [[Anna Haava]], "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat) <poem> pesemata [[karahvin]] luitund [[laudlina|laualinal]] [[daam]] istus laua taga ootas kohvi see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 <poem> Kipub vaidlema isekeskis auväärt ehituskomisjon. Köögis poriseb [[kohviveski]], [[perenaine]] seal tegev on. Viimaks astuvad [[maja|majja]] sisse. Võõras elus on olla rekk. Katik, väga hea! Paberisse, akti paneme: pliidiplekk. Silma järgi see pisut napib... Palun kohvile! kostab hüüd. Noorim — [[teksad]]es — suleb mapi. Tõrjub komisjon: mis te nüüd! Mitmes kohas meil veel on käia, teha omalgi aiamaa. Appi kutsuma peab vist [[äi]]a — Ah, tass kohvi? Kui just muidu ei saa... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 15 ==Proosa== * Mood armastada [[Racine]]'i möödub nagu kohvimoodki. * ''La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.'' ** [[Marie de Rabutin-Chantal]], markiis de Sévigné, ''cit. via'' [[Voltaire]]'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). [[La Harpe]] tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?" * Suur kohvikuivati pöörles ja pöörles, keerutas oma raudkõhus kohvi ja kõlises, nagu uhuks [[vesi]] rannikul [[kivi|kive]]. Vahel sai kohv kuivaks ja tuli kuivatist välja võtta keset [[öö]]d. See oli maaliline hetk: hulk tormi[[latern]]aid valgustas vabriku hiiglaruumi, kus kõikjal rippus [[ämblikuvõrk]]e ja kohvikestasid, ja lambivalgel paistsid ümber kuivati innukad mustad näod; tundus, nagu rippunuks vabrik suures Aafrika öös otsekui särav [[kalliskivi]] etiooplase [[kõrv]]as. (lk 8) ** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005 * Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! :Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil [[jõgi|metsajõe]] kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. * [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 26-27 * Lapsed olid kruusi üle imeõnnelikud, ja kui tädi ja Miku koju tulid, räägiti neilegi seda head uudist. Tädi vaatas kruusi. :— Väga ilus, imestas ta. — Ei tea, kuidas kohv siit seest maitseks? Mis sa arvad, Õie, kui teeksid meile õige kohvi? Minul on siin pakis mõndagi, mida teil meeldiks kohvi juurde hammustada. :— Kohvi! Õie, tee jah kohvi! kilkasid lapsed. :— Mina ei tohi tuld teha, ütles Õie. — Isa ja ema on meile kõvasti keelanud tuletikke puudutada või tuld teha siis, kui nemad ise kodus pole. :— Jah, ega meie tuld teha küll ei tohi, ütles ka Miku tõsiselt, — isa ütleb ikka, et tuli ei ole laste asi. :— Küll mina siis tule teen, ütles tädi, — teen tule ja keedan kohvi ka. Kuid teie toimetage muud asjad, Õie, sina võta laudlina ja laota pihlaka alla murule, Ants, Ott ja Kulla viigu sinna tassid ja muud vajalikud asjad, Miku aga lõhub mulle puid tuletegemiseks.<!--//--> :Peagi oli kohv valmis ja tassid-taldrikud linal [[pihlakas|pihlaka]] vilus. Oli tore asi, see söömine õuemurul! Suvine tuul kiigutas tasa pihlaka lehti, millest tekkis hulk libisevaid harulisi varje laudlinale ja sööjatelegi. Kohv ja saiad lõhnasid. Ja kuipalju ruumi oli kõigile, kui toaseinu piiramas ei olnud! :Ka Muri ja Hints olid jaol. Muri istus nagu suur känd Õie lähedal, napsas vahetevahel tugeva naksuga kärbseid ja kõrva üles-alla liigutades jälgis hoolikalt sööjaid. Lapsed andsid talle palakesi. Hints paitas seljaga Kulla kätt ja lõi oma magusamat nurru, kuni talle mõni meeldiv tükike suhu rändas. Kanadki tulid lähemale ja Antsu tutitibu, kes eriti julge ning tragi oli, naksas paar korda isegi tädi käest suutäie ja põgenes siis nokk õieli ja kogu kanakari ahnelt kannul vaiksesse paika oma saaki nosima. :Pisi-Kalju oli kõige rõõmsam, ta ei istunud minutitki paigal, vaid rändas ühe juurest teise juurde ja vadistas oma [[pudikeel]]t. :Oi, see oli väga lõbus kohvijoomine! (lk 60-61) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * "Sa kallis kohvikann, mis ma nüüd peale hakkan?" sosistas Kalle nõutult iseendale. ** [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", ptk 6, tlk [[Vladimir Beekman]] * "[[Lill]]ed on kõige ilusam, mis maailmas on," ütles proua Flora härra Holmile, kui see trepist alla tuli, et tänavat pühkida. :"Tõsi mis tõsi," ütles härra Holm oma [[piip|piibunosu]] popsutades. "Ei ole midagi paremat kui lilled. Ja tassike kohvi." :"Kuidas?" küsis proua Flora oma kollast kuuldetoru härra Holmi poole pöörates. :"Kohvi!" hüüdis härra Holm. :"Oh jaa! Kohv on ka üks hea asi," ütles proua Flora. "Võib-olla sooviksite tassi kohvi, härra Holm?" :Härra Holm noogutas. (lk 9-10) * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tõlkinud [[Arvo Alas]], 1982. * Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske [[vesi|veega]] täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise [[komme]] [[Euroopa]]s ja kõigepealt [[Viin (linn)|Viin]]is läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud [[vaenlane|vaenlase]] laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. [[Kaupmees]] oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks [[türklased]] neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese [[kohvik]]u ... ** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107 * Räägitakse, et [[indiaanlased]] pingutavad, et päike püsiks [[taevas]]. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene [[öö]]. Kui me ei pane [[kohvimasin]]at või [[pliit]]i tööle, ei saaks kohvi ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö. ** [[Mati Unt]], "Öös on asju" * Noor abielumees isapuhkusel, et [[naine]] saaks karjääri teha; mees mähkmeid vahetamas, saiatainast sõtkumas või koosolekul kohvi keetmas – nii käitub pehme [[mees]]. Eesti kontekstis on see muidugi veider, isegi koomiline. ** [[Barbi Pilvre]], "Alistatud mees", Looming 3/1990 * Klatšia kohvil on veelgi kainestavam mõju kui ootamatult maksuametilt saabunud pruunil ümbrikul. Kohvinautlejad joovad end tavaliselt ettevaatusabinõuna põhjalikult täis, sest Klatšia kohv kannab teid tagasi kainusesse, ja kui te pole ettevaatlikud, siis ka {{sõrendus|sellest kaugemale}}, kohta, kuhu inimese teadvus ei tohiks kunagi sattuda. ** [[Terry Pratchett]], "Relvis mehed". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak 2003, lk 188 * [[Matemaatik]] on seade kohvi muundamiseks [[teoreem]]ideks. ** {{värvi|hall|A mathematician is a device for turning coffee into theorems.}} ** [[Alfréd Rényi]], ''cit. via'': Jeff Suzuki, "A History of Mathematics", 2002, lk 731 * Kohv on siin igal pool väga hea. Meie muidugi pidime pidevalt americanot tellima, sest me olime harjunud kohvi juures venitama, mitte nii nagu itaallased, kelle jaoks kohv on hinge alla viskamise jook nagu meil pits [[viin]]a. ** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum, 2010, lk 21 * Karinile ei maitsenud [[limonaad]]. Tema lemmikjook oli kohvipära. Sellele ei olnud mõistlikku selgitust, ja kui oleks ka olnud, poleks Karin seda teada tahtnud. ** [[Eero Epner]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/harmooniline-onnelik-inimene/ "Harmooniline õnnelik inimene"] Sirp, 07.08.2020 ==Kirjandus== * Olga Relve, "Tass kohvi", Tallinn: Valgus, 1976 ==Välislingid== {{vikipeedia}} ==Vaata ka== * [[J. S. Bach]], "Kohvikantaat" * [[Indrek Koff]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] lfxn6h0z2s0svl07l20vc9qjshokum1 88120 88119 2022-07-25T07:43:43Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alvan_Fisher_-_Coffee_clap.jpg|pisi|Alvan Fischer. Kohvijoomine. XIX sajand]] [[Pilt:Hier_können_Familien_Kaffee_kochen.jpg|pisi|Hans Baluschek. Siin mõistavad perekonnad kohvi keeta (1895)]] [[Pilt:Andrew_Stevovich_oil_painting,_Nadine_with_Espresso,_1998,_24"_x_17".jpg|pisi|Andrew Stevovich. Nadine espressoga (1998)]] [[Pilt:Van gogh orphan man with top hat, drinking coffee f1657 jh266.jpg|pisi|Vincent van Gogh, "Torukübaras mees kohvi joomas", 1882.]] '''Kohv''' (araabia قهوة ''qahwah'') on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. ==Luule== <poem> Me joome kohvi, sööme [[sai]]a, ja kanget [[kohus|kohut]] mõistame, ning rohkem [[suhkur|suhkrut]] kohvi sisse me pühas [[viha]]s paneme. </poem> * [[Anna Haava]], "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat) <poem> pesemata [[karahvin]] luitund [[laudlina|laualinal]] [[daam]] istus laua taga ootas kohvi see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 <poem> Kipub vaidlema isekeskis auväärt ehituskomisjon. Köögis poriseb [[kohviveski]], [[perenaine]] seal tegev on. Viimaks astuvad [[maja|majja]] sisse. Võõras elus on olla rekk. Katik, väga hea! Paberisse, akti paneme: pliidiplekk. Silma järgi see pisut napib... Palun kohvile! kostab hüüd. Noorim — [[teksad]]es — suleb mapi. Tõrjub komisjon: mis te nüüd! Mitmes kohas meil veel on käia, teha omalgi aiamaa. Appi kutsuma peab vist [[äi]]a — Ah, tass kohvi? Kui just muidu ei saa... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 15 ==Proosa== * Mood armastada [[Racine]]'i möödub nagu kohvimoodki. * ''La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.'' ** [[Marie de Rabutin-Chantal]], markiis de Sévigné, ''cit. via'' [[Voltaire]]'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). [[La Harpe]] tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?" * Suur kohvikuivati pöörles ja pöörles, keerutas oma raudkõhus kohvi ja kõlises, nagu uhuks [[vesi]] rannikul [[kivi|kive]]. Vahel sai kohv kuivaks ja tuli kuivatist välja võtta keset [[öö]]d. See oli maaliline hetk: hulk tormi[[latern]]aid valgustas vabriku hiiglaruumi, kus kõikjal rippus [[ämblikuvõrk]]e ja kohvikestasid, ja lambivalgel paistsid ümber kuivati innukad mustad näod; tundus, nagu rippunuks vabrik suures Aafrika öös otsekui särav [[kalliskivi]] etiooplase [[kõrv]]as. (lk 8) ** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005 * Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! :Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil [[jõgi|metsajõe]] kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. * [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 26-27 * Lapsed olid kruusi üle imeõnnelikud, ja kui tädi ja Miku koju tulid, räägiti neilegi seda head uudist. Tädi vaatas kruusi. :— Väga ilus, imestas ta. — Ei tea, kuidas kohv siit seest maitseks? Mis sa arvad, Õie, kui teeksid meile õige kohvi? Minul on siin pakis mõndagi, mida teil meeldiks kohvi juurde hammustada. :— Kohvi! Õie, tee jah kohvi! kilkasid lapsed. :— Mina ei tohi tuld teha, ütles Õie. — Isa ja ema on meile kõvasti keelanud tuletikke puudutada või tuld teha siis, kui nemad ise kodus pole. :— Jah, ega meie tuld teha küll ei tohi, ütles ka Miku tõsiselt, — isa ütleb ikka, et tuli ei ole laste asi. :— Küll mina siis tule teen, ütles tädi, — teen tule ja keedan kohvi ka. Kuid teie toimetage muud asjad, Õie, sina võta laudlina ja laota pihlaka alla murule, Ants, Ott ja Kulla viigu sinna tassid ja muud vajalikud asjad, Miku aga lõhub mulle puid tuletegemiseks.<!--//--> :Peagi oli kohv valmis ja tassid-taldrikud linal [[pihlakas|pihlaka]] vilus. Oli tore asi, see söömine õuemurul! Suvine tuul kiigutas tasa pihlaka lehti, millest tekkis hulk libisevaid harulisi varje laudlinale ja sööjatelegi. Kohv ja saiad lõhnasid. Ja kuipalju ruumi oli kõigile, kui toaseinu piiramas ei olnud! :Ka Muri ja Hints olid jaol. Muri istus nagu suur känd Õie lähedal, napsas vahetevahel tugeva naksuga kärbseid ja kõrva üles-alla liigutades jälgis hoolikalt sööjaid. Lapsed andsid talle palakesi. Hints paitas seljaga Kulla kätt ja lõi oma magusamat nurru, kuni talle mõni meeldiv tükike suhu rändas. Kanadki tulid lähemale ja Antsu tutitibu, kes eriti julge ning tragi oli, naksas paar korda isegi tädi käest suutäie ja põgenes siis nokk õieli ja kogu kanakari ahnelt kannul vaiksesse paika oma saaki nosima. :Pisi-Kalju oli kõige rõõmsam, ta ei istunud minutitki paigal, vaid rändas ühe juurest teise juurde ja vadistas oma [[pudikeel]]t. :Oi, see oli väga lõbus kohvijoomine! (lk 60-61) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * "Sa kallis kohvikann, mis ma nüüd peale hakkan?" sosistas Kalle nõutult iseendale. ** [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", ptk 6, tlk [[Vladimir Beekman]] * "[[Lill]]ed on kõige ilusam, mis maailmas on," ütles proua Flora härra Holmile, kui see trepist alla tuli, et tänavat pühkida. :"Tõsi mis tõsi," ütles härra Holm oma [[piip|piibunosu]] popsutades. "Ei ole midagi paremat kui lilled. Ja tassike kohvi." :"Kuidas?" küsis proua Flora oma kollast kuuldetoru härra Holmi poole pöörates. :"Kohvi!" hüüdis härra Holm. :"Oh jaa! Kohv on ka üks hea asi," ütles proua Flora. "Võib-olla sooviksite tassi kohvi, härra Holm?" :Härra Holm noogutas. (lk 9-10) * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tõlkinud [[Arvo Alas]], 1982. * Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske [[vesi|veega]] täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise [[komme]] [[Euroopa]]s ja kõigepealt [[Viin (linn)|Viin]]is läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud [[vaenlane|vaenlase]] laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. [[Kaupmees]] oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks [[türklased]] neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese [[kohvik]]u ... ** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107 * Räägitakse, et [[indiaanlased]] pingutavad, et päike püsiks [[taevas]]. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene [[öö]]. Kui me ei pane [[kohvimasin]]at või [[pliit]]i tööle, ei saaks kohvi ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö. ** [[Mati Unt]], "Öös on asju" * Noor abielumees isapuhkusel, et [[naine]] saaks karjääri teha; mees mähkmeid vahetamas, saiatainast sõtkumas või koosolekul kohvi keetmas – nii käitub pehme [[mees]]. Eesti kontekstis on see muidugi veider, isegi koomiline. ** [[Barbi Pilvre]], "Alistatud mees", Looming 3/1990 * Klatšia kohvil on veelgi kainestavam mõju kui ootamatult maksuametilt saabunud pruunil ümbrikul. Kohvinautlejad joovad end tavaliselt ettevaatusabinõuna põhjalikult täis, sest Klatšia kohv kannab teid tagasi kainusesse, ja kui te pole ettevaatlikud, siis ka {{sõrendus|sellest kaugemale}}, kohta, kuhu inimese teadvus ei tohiks kunagi sattuda. ** [[Terry Pratchett]], "Relvis mehed". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak 2003, lk 188 * [[Matemaatik]] on seade kohvi muundamiseks [[teoreem]]ideks. ** {{värvi|hall|A mathematician is a device for turning coffee into theorems.}} ** [[Alfréd Rényi]], ''cit. via'': Jeff Suzuki, "A History of Mathematics", 2002, lk 731 * Kohv on siin igal pool väga hea. Meie muidugi pidime pidevalt americanot tellima, sest me olime harjunud kohvi juures venitama, mitte nii nagu itaallased, kelle jaoks kohv on hinge alla viskamise jook nagu meil pits [[viin]]a. ** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum, 2010, lk 21 * Karinile ei maitsenud [[limonaad]]. Tema lemmikjook oli kohvipära. Sellele ei olnud mõistlikku selgitust, ja kui oleks ka olnud, poleks Karin seda teada tahtnud. ** [[Eero Epner]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/harmooniline-onnelik-inimene/ "Harmooniline õnnelik inimene"] Sirp, 07.08.2020 ==Kirjandus== * Olga Relve, "Tass kohvi", Tallinn: Valgus, 1976 ==Välislingid== {{vikipeedia}} ==Vaata ka== * [[J. S. Bach]], "Kohvikantaat" * [[Indrek Koff]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] n17sh32kr32cpj2sdd26idgcvx5rcmx 88136 88120 2022-07-25T09:53:06Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alvan_Fisher_-_Coffee_clap.jpg|pisi|Alvan Fisher (1792–1863), "Kohvijoomine", ''s.d.'']] [[Pilt:Van gogh orphan man with top hat, drinking coffee f1657 jh266.jpg|pisi|Vincent van Gogh, "Torukübaras mees kohvi joomas", 1882.]] [[Pilt:Sahlstén,_Kahvimummo.jpg|pisi|Anna Sahlstén, "Kohvitädi" (1895)]] [[Pilt:Hier_können_Familien_Kaffee_kochen.jpg|pisi|Hans Baluschek, "Siin mõistavad perekonnad kohvi keeta" (1895)]] [[Pilt:Andrew_Stevovich_oil_painting,_Nadine_with_Espresso,_1998,_24"_x_17".jpg|pisi|Andrew Stevovich. Nadine espressoga (1998)]] '''Kohv''' (araabia قهوة ''qahwah'') on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. ==Luule== <poem> Me joome kohvi, sööme [[sai]]a, ja kanget [[kohus|kohut]] mõistame, ning rohkem [[suhkur|suhkrut]] kohvi sisse me pühas [[viha]]s paneme. </poem> * [[Anna Haava]], "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat) <poem> pesemata [[karahvin]] luitund [[laudlina|laualinal]] [[daam]] istus laua taga ootas kohvi see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 <poem> Kipub vaidlema isekeskis auväärt ehituskomisjon. Köögis poriseb [[kohviveski]], [[perenaine]] seal tegev on. Viimaks astuvad [[maja|majja]] sisse. Võõras elus on olla rekk. Katik, väga hea! Paberisse, akti paneme: pliidiplekk. Silma järgi see pisut napib... Palun kohvile! kostab hüüd. Noorim — [[teksad]]es — suleb mapi. Tõrjub komisjon: mis te nüüd! Mitmes kohas meil veel on käia, teha omalgi aiamaa. Appi kutsuma peab vist [[äi]]a — Ah, tass kohvi? Kui just muidu ei saa... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 15 ==Proosa== * Mood armastada [[Racine]]'i möödub nagu kohvimoodki. * ''La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.'' ** [[Marie de Rabutin-Chantal]], markiis de Sévigné, ''cit. via'' [[Voltaire]]'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). [[La Harpe]] tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?" * Suur kohvikuivati pöörles ja pöörles, keerutas oma raudkõhus kohvi ja kõlises, nagu uhuks [[vesi]] rannikul [[kivi|kive]]. Vahel sai kohv kuivaks ja tuli kuivatist välja võtta keset [[öö]]d. See oli maaliline hetk: hulk tormi[[latern]]aid valgustas vabriku hiiglaruumi, kus kõikjal rippus [[ämblikuvõrk]]e ja kohvikestasid, ja lambivalgel paistsid ümber kuivati innukad mustad näod; tundus, nagu rippunuks vabrik suures Aafrika öös otsekui särav [[kalliskivi]] etiooplase [[kõrv]]as. (lk 8) ** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005 * Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! :Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil [[jõgi|metsajõe]] kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. * [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 26-27 * Lapsed olid kruusi üle imeõnnelikud, ja kui tädi ja Miku koju tulid, räägiti neilegi seda head uudist. Tädi vaatas kruusi. :— Väga ilus, imestas ta. — Ei tea, kuidas kohv siit seest maitseks? Mis sa arvad, Õie, kui teeksid meile õige kohvi? Minul on siin pakis mõndagi, mida teil meeldiks kohvi juurde hammustada. :— Kohvi! Õie, tee jah kohvi! kilkasid lapsed. :— Mina ei tohi tuld teha, ütles Õie. — Isa ja ema on meile kõvasti keelanud tuletikke puudutada või tuld teha siis, kui nemad ise kodus pole. :— Jah, ega meie tuld teha küll ei tohi, ütles ka Miku tõsiselt, — isa ütleb ikka, et tuli ei ole laste asi. :— Küll mina siis tule teen, ütles tädi, — teen tule ja keedan kohvi ka. Kuid teie toimetage muud asjad, Õie, sina võta laudlina ja laota pihlaka alla murule, Ants, Ott ja Kulla viigu sinna tassid ja muud vajalikud asjad, Miku aga lõhub mulle puid tuletegemiseks.<!--//--> :Peagi oli kohv valmis ja tassid-taldrikud linal [[pihlakas|pihlaka]] vilus. Oli tore asi, see söömine õuemurul! Suvine tuul kiigutas tasa pihlaka lehti, millest tekkis hulk libisevaid harulisi varje laudlinale ja sööjatelegi. Kohv ja saiad lõhnasid. Ja kuipalju ruumi oli kõigile, kui toaseinu piiramas ei olnud! :Ka Muri ja Hints olid jaol. Muri istus nagu suur känd Õie lähedal, napsas vahetevahel tugeva naksuga kärbseid ja kõrva üles-alla liigutades jälgis hoolikalt sööjaid. Lapsed andsid talle palakesi. Hints paitas seljaga Kulla kätt ja lõi oma magusamat nurru, kuni talle mõni meeldiv tükike suhu rändas. Kanadki tulid lähemale ja Antsu tutitibu, kes eriti julge ning tragi oli, naksas paar korda isegi tädi käest suutäie ja põgenes siis nokk õieli ja kogu kanakari ahnelt kannul vaiksesse paika oma saaki nosima. :Pisi-Kalju oli kõige rõõmsam, ta ei istunud minutitki paigal, vaid rändas ühe juurest teise juurde ja vadistas oma [[pudikeel]]t. :Oi, see oli väga lõbus kohvijoomine! (lk 60-61) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * "Sa kallis kohvikann, mis ma nüüd peale hakkan?" sosistas Kalle nõutult iseendale. ** [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", ptk 6, tlk [[Vladimir Beekman]] * "[[Lill]]ed on kõige ilusam, mis maailmas on," ütles proua Flora härra Holmile, kui see trepist alla tuli, et tänavat pühkida. :"Tõsi mis tõsi," ütles härra Holm oma [[piip|piibunosu]] popsutades. "Ei ole midagi paremat kui lilled. Ja tassike kohvi." :"Kuidas?" küsis proua Flora oma kollast kuuldetoru härra Holmi poole pöörates. :"Kohvi!" hüüdis härra Holm. :"Oh jaa! Kohv on ka üks hea asi," ütles proua Flora. "Võib-olla sooviksite tassi kohvi, härra Holm?" :Härra Holm noogutas. (lk 9-10) * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tõlkinud [[Arvo Alas]], 1982. * Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske [[vesi|veega]] täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise [[komme]] [[Euroopa]]s ja kõigepealt [[Viin (linn)|Viin]]is läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud [[vaenlane|vaenlase]] laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. [[Kaupmees]] oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks [[türklased]] neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese [[kohvik]]u ... ** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107 * Räägitakse, et [[indiaanlased]] pingutavad, et päike püsiks [[taevas]]. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene [[öö]]. Kui me ei pane [[kohvimasin]]at või [[pliit]]i tööle, ei saaks kohvi ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö. ** [[Mati Unt]], "Öös on asju" * Noor abielumees isapuhkusel, et [[naine]] saaks karjääri teha; mees mähkmeid vahetamas, saiatainast sõtkumas või koosolekul kohvi keetmas – nii käitub pehme [[mees]]. Eesti kontekstis on see muidugi veider, isegi koomiline. ** [[Barbi Pilvre]], "Alistatud mees", Looming 3/1990 * Klatšia kohvil on veelgi kainestavam mõju kui ootamatult maksuametilt saabunud pruunil ümbrikul. Kohvinautlejad joovad end tavaliselt ettevaatusabinõuna põhjalikult täis, sest Klatšia kohv kannab teid tagasi kainusesse, ja kui te pole ettevaatlikud, siis ka {{sõrendus|sellest kaugemale}}, kohta, kuhu inimese teadvus ei tohiks kunagi sattuda. ** [[Terry Pratchett]], "Relvis mehed". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak 2003, lk 188 * [[Matemaatik]] on seade kohvi muundamiseks [[teoreem]]ideks. ** {{värvi|hall|A mathematician is a device for turning coffee into theorems.}} ** [[Alfréd Rényi]], ''cit. via'': Jeff Suzuki, "A History of Mathematics", 2002, lk 731 * Kohv on siin igal pool väga hea. Meie muidugi pidime pidevalt americanot tellima, sest me olime harjunud kohvi juures venitama, mitte nii nagu itaallased, kelle jaoks kohv on hinge alla viskamise jook nagu meil pits [[viin]]a. ** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum, 2010, lk 21 * Karinile ei maitsenud [[limonaad]]. Tema lemmikjook oli kohvipära. Sellele ei olnud mõistlikku selgitust, ja kui oleks ka olnud, poleks Karin seda teada tahtnud. ** [[Eero Epner]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/harmooniline-onnelik-inimene/ "Harmooniline õnnelik inimene"] Sirp, 07.08.2020 ==Kirjandus== * Olga Relve, "Tass kohvi", Tallinn: Valgus, 1976 ==Välislingid== {{vikipeedia}} ==Vaata ka== * [[J. S. Bach]], "Kohvikantaat" * [[Indrek Koff]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] l0jfroldml9njlq67glyugi0btq5f2j 0 6211 87932 81254 2022-07-24T14:37:59Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elisabeth_Warling-Fontenay_aux_Roses.jpg|pisi|Elisabeth Warling (1858-1915), "Fontenay aux Roses", ''s.d.'']] [[File:Marie Cazin (1844 - 1924) Normandie.jpg|thumb|Marie Cazin (1844-1924), "Tänav Normandias", ''s.d.'']] [[Pilt:Bertha_von_Tarnoczy_Blick_in_eine_südliche_Gasse.jpg|pisi|Bertha von Tarnoczy (1846–1936), "Lõunamaine tänavavaade", ''s.d.'')]] [[Pilt:TKM_0800M,_Talvemaastik_Tartus_(Liiva_tänav_talvel),_Andrus_Johani.jpg|pisi|Andrus Johani. Liiva tänav talvel (Talvemaastik [[Tartu]]s) 1940]] '''Tänav''' on järjestatud [[maja]]de jada inimasulas. ==Piibel== * Kaksteist [[värav]]at on kaksteist [[pärl]]it, iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast [[kuld|kullast]] otsekui läbipaistev [[klaas]]. ** [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 21, salmid 21 ja 25 ==Proosa== * Öösel on tänavad pikemad kui päeval. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 35 * Sel kellaajal, roheka gaasitule valguses, meenutab mu tänav [[suhkur|suhkruga]] pruunistatud kreemja mandli, tumepruuni moka[[kohv]]i ja [[kollane|kollase]] [[karamell]]i segu - paarutatud pudedat magustoitu, mille pinnal hulbib kivine nugaat. (lk 22) ** [[Colette]], "Vagabund", tlk Helva Payet, 2010 * Ta läheks peatänavat mööda südalinna poole, omaette arutledes, kas [[linn]]al ongi [[süda]]nt. Hilisõhtune tänav oleks nagu hilisõhtune [[jõgi]], kes on oma kaldad pähe õppinud. (lk 134) ** [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973 * "Ta võttis Lontu sülle, silitas teda ja ütles oma kõige õrnema häälega: "Lontu, küll sa oled kallis!" Siis aga turtsatas Pontus. "Mulle paistis küll, nagu oleksid sa öelnud: katsu ennast vähemalt tänaval valitseda!"" - 1. ptk * ""Mis ma näen... kaklus keset tänavat?" kuulis Rasmus korraga oma isa häält. "Pahameelt tekitav sündmus ja ma ei tea mis kõik veel!"" - 4. ptk * "Berta oli küll ärevil, ta muudkui vahtis vargsi ringi. Kuid tal ei tarvitsenud karta. Kingsepa tänav lebas alles [[hommik]]uses unes, viltused [[päike]]sekiired läikisid pisikestel aknaruutudel ja ükski varajane vilgas eideke ei pistnud veel [[pea]]d pelargoonide vahelt välja, et järele vaadata, kuidas algav [[päev]] paistab." - 6. ptk ** [[Astrid Lindgren]], "Rasmus, Pontus ja Lontu" * Nõukaajal suheldi füüsilises mõttes tõesti lähemalt ja vahetumalt (isegi [[telefoniautomaat]] tänavanurgal oli tihti rikkis, nii et pidi ise kohale minema.) Küsimus on aga selles, kas säärase suhtlusega kaasnes tingimata helget sooja [[meeleolu]], kas "inim[[lahkus]]e [[piim]]anired" voolasid? Tundub, et nõnda seda vahel vaikimisi kujutletakse. Ent kui see tõepoolest nii oleks olnud, siis miks üllatas [[turist]]e läänest, kui vähe meie inimesed [[naeratus|naeratasid]], kui sünged olid [[nägu|näod]] tänaval? ** [[Mihkel Mutt]], "Millest jutustab meile ühistransport" Postimees, 6. oktoober 2018 * Ära astu [[kõnnitee]]lt tänavale enne, kui saad kogu tänavast üle minna. Võid kõnniteelt vaadelda [[jalakäija]]id, kes on keset hullunud ja möirgavat [[liiklus]]t lõksu jäänud. (lk 2205) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * Peale kujude saab kivist ruumis isikustada tänavaid – läbi aegade on see üks lihtsamaid viise kellelegi [[austus]]e avaldamiseks. :Tartu linna 480 tänavast 13 kannab naisenime, millest üheksa ilmselt kahetähenduslikuna muuna mõeldud (Astri, Eha, Hiie, Vilja, Õie, Õnne jt), neile vastandub seitse arhailist mehenime (Jaani, Jakobi, Lembitu, Aleksandri jt). Selgelt isikustatud nimelised tänavad on 36 mehel ja kahel naisel – [[Anna Haava]]l ja Lydia Koidulal. Või äkki on Käbi tänav austusavaldus [[Käbi Laretei]]le? Kas Ihaste Bajadeeri tänav austab Pallase legendaarset modelli [[Magda Beeki]]? * [[Elo Kiivet]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kivist-naised-on-nahtamatud/ "Kivist naised on nähtamatud"], Sirp, 19.06.2020 * Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. Tänavad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. (lk 131) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Linna [[peatänav]]al [[kapsas|kapsaid]] kasvatada on seesama, mis juua [[surnuaed|surnuaia]] [[kaev]]ust. (lk 121) * Tänav, mis [[kiirustamine|tõttab]] pärimäge, soovides meid kõikjale kohale toimetada esimestena, on pettunud, kui alla jõudes jääme ostma [[ajaleht]]e. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Allikata== * Kahepoolse liiklusega tänava keskosa sobib sõitmiseks kõige vähem. Aga mõlemad ääred, parem ja vasak, asetsevad rentslis. ** [[Dwight David Eisenhower]] * Üks [[mees]] majas on väärt kahte meest tänaval. ** [[Mae West]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kultuur]] [[Kategooria:Geograafia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 341ph2i71mmrt6l90r0kew8ayzst7t2 0 6220 88001 81291 2022-07-24T15:34:25Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rainbow_on_Rara_Lake.jpg|pisi|Topeltvikerkaar Rara järve kohal Nepaalis]] [[Pilt:Joseph_Anton_Koch_005.jpg|pisi|Joseph Anton Koch. Heroiline maastik vikerkaarega (1805)]] '''Vikerkaar''' on optiline nähtus, mis inimsilmale paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. ==Piibel== <poem> Ja [[Jumal]] ütles: "Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: 13 ma panen [[pilv]]edesse oma vikerkaare ja see on [[leping]]u tähiseks minu ja maa vahel. 14 Kui ma kogun maa kohale [[pilv]]i ja pilvedes nähakse vikerkaart, 15 siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja [[vesi]] ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks. 16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas." </poem> * [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 9 salmid 12-16 ==Draama== <poem> IRIS: Sa helde Ceres, sinu küllad maad, kust [[nisu]], [[rukis]]t, [[kesv]]a, [[kaer]]a saad; su nosilambalised murumäed, su niidud-nõod, kus kõrgeid saade näed; su kraaviperved, mida rõsk [[aprill]] nii kaunistab, et [[lill]]e kõrval lill on haldjapärjaks maas, su leetpuupaod, kus mahajäetud mees, näol [[valu]] vaod, käib uitamas; su pöetud [[viinapuu]]d ja mere[[rand]], kus kaljud on, ei muud, kus ise käid, — suur taevahaldjatar, kel olen virgats ja ka vikerkaar, sind palub tulla, jättes paigad need, koos lustima siin, kuhu otseteed ta oma vaudega võib astuda! </poem> * [[William Shakespeare]], "Torm", IV vaatus, 1. stseen. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" VII (1975), lk 366 ==Luule== <poem> Maa meie Ema! Ilm meie Isa! Meie oleme teie [[laps]]ed! Kuduge meile [[valgus]]est rüü! Olgu lõimed [[hommik]]u valge valgus! Olgu koelõng [[õhtu]] verev valgus! Olgu narmad voolav [[vihm]]! Olgu serv seisev vikerkaar! </poem> * Indiaani folkloor, tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], kuulsaks laulis [[Tõnu Tepandi]] <poem> Ikka meenuvad [[minut]]id millal viras vikerkaar üle [[vesi|vee]]. Me seisime raudsel [[sild|sillal]]. Sinu ees oli raudne [[tee]]. </poem> * [[Betti Alver]], "Korallid Emajões" <poem> VIKERKAAR LUMEVEELOMPIDES KILDUDEKS Kui need sättida kokku - mis toreda uutmoodi vikerkaare saaks Sina vasturühkija sina korstnapühkija sina taevassevahtija väraval ühe ja sama vikerkaare killud vist oleme </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Vikerkaar lumeveelompides kildudeks" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 23 <poem> Daam kasutab vaid valgeid [[taskurätt]]e. Täis [[saladus]]i on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. </poem> * [[Doris Kareva]], "Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi" kogust "Päevapildid" 1978 <poem> Viib sünnieelsest unest surmaunne neid vikerkaarevärviline kriis. Ma arvasin, et armastus on tunne; nüüd tean, et tegu --- viibimise viis. </poem> * Doris Kareva, "Viib sünnieelsest unest surmaunne" kogust "Armuaeg" (1991) ==Proosa== * Vikerkaart, mis veerand tundi püsib, ei vaadata enam. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 37 * Vikerkaar on lint, mille [[loodus]] seob endale pähe pärast seda, kui ta on pesnud oma [[juuksed|juukseid]]. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974, lk 16 * [[Vikerkaar]] on [[suvi|suve]] [[lillekorv]]i [[sang]]. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] 9fkwo85l2xs5xzrd3ifjzjckc0sw94v 88002 88001 2022-07-24T15:34:38Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rainbow_on_Rara_Lake.jpg|pisi|Topeltvikerkaar Rara järve kohal Nepaalis]] [[Pilt:Joseph_Anton_Koch_005.jpg|pisi|Joseph Anton Koch. Heroiline maastik vikerkaarega (1805)]] '''Vikerkaar''' on optiline nähtus, mis inimsilmale paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. ==Piibel== <poem> Ja [[Jumal]] ütles: "Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: 13 ma panen [[pilv]]edesse oma vikerkaare ja see on [[leping]]u tähiseks minu ja maa vahel. 14 Kui ma kogun maa kohale [[pilv]]i ja pilvedes nähakse vikerkaart, 15 siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja [[vesi]] ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks. 16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas." </poem> * [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 9 salmid 12-16 ==Draama== <poem> IRIS: Sa helde Ceres, sinu küllad maad, kust [[nisu]], [[rukis]]t, [[kesv]]a, [[kaer]]a saad; su nosilambalised murumäed, su niidud-nõod, kus kõrgeid saade näed; su kraaviperved, mida rõsk [[aprill]] nii kaunistab, et [[lill]]e kõrval lill on haldjapärjaks maas, su leetpuupaod, kus mahajäetud mees, näol [[valu]] vaod, käib uitamas; su pöetud [[viinapuu]]d ja mere[[rand]], kus kaljud on, ei muud, kus ise käid, — suur taevahaldjatar, kel olen virgats ja ka vikerkaar, sind palub tulla, jättes paigad need, koos lustima siin, kuhu otseteed ta oma vaudega võib astuda! </poem> * [[William Shakespeare]], "Torm", IV vaatus, 1. stseen. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" VII (1975), lk 366 ==Luule== <poem> Maa meie Ema! Ilm meie Isa! Meie oleme teie [[laps]]ed! Kuduge meile [[valgus]]est rüü! Olgu lõimed [[hommik]]u valge valgus! Olgu koelõng [[õhtu]] verev valgus! Olgu narmad voolav [[vihm]]! Olgu serv seisev vikerkaar! </poem> * Indiaani folkloor, tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], kuulsaks laulis [[Tõnu Tepandi]] <poem> Ikka meenuvad [[minut]]id millal viras vikerkaar üle [[vesi|vee]]. Me seisime raudsel [[sild|sillal]]. Sinu ees oli raudne [[tee]]. </poem> * [[Betti Alver]], "Korallid Emajões" <poem> VIKERKAAR LUMEVEELOMPIDES KILDUDEKS Kui need sättida kokku - mis toreda uutmoodi vikerkaare saaks Sina vasturühkija sina korstnapühkija sina taevassevahtija väraval ühe ja sama vikerkaare killud vist oleme </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Vikerkaar lumeveelompides kildudeks" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 23 <poem> Daam kasutab vaid valgeid [[taskurätt]]e. Täis [[saladus]]i on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. </poem> * [[Doris Kareva]], "Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi" kogust "Päevapildid" 1978 <poem> Viib sünnieelsest unest surmaunne neid vikerkaarevärviline kriis. Ma arvasin, et armastus on tunne; nüüd tean, et tegu --- viibimise viis. </poem> * Doris Kareva, "Viib sünnieelsest unest surmaunne" kogust "Armuaeg" (1991) ==Proosa== * Vikerkaart, mis veerand tundi püsib, ei vaadata enam. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 37 * Vikerkaar on lint, mille [[loodus]] seob endale pähe pärast seda, kui ta on pesnud oma [[juuksed|juukseid]]. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974, lk 16 * Vikerkaar on [[suvi|suve]] [[lillekorv]]i [[sang]]. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ilm]] c4w1lf0u9nxim977uxa05dknswe30mq 0 6240 87922 81345 2022-07-24T14:29:05Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:08_tory_railtrack_ubt.jpeg|pisi|Raudtee Põhja-Taanis]] [[Pilt:Stanhope_Forbes_-_The_Sidings.jpg|pisi|Stanhope Forbes, 1924]] [[Pilt:L.A._Ring,_Når_toget_ventes,_1914,_OPC_26_og_DEP535,_Statsministeriet.jpg|pisi|Laurits Andersen Ring, "Raudteeülesõidu juures ootajad" (1914)]] '''Raudtee''' on paar roostetanud rööpaid, mis kuhugi ei vii. ==Luule== <poem> Olen põletand oma [[lootus]]te [[sild|sillad]], lahti kruvind kõik [[ootus]]te roopad. Kuhu veerevad päevade [[rong]]id mu aastate [[ahel]]as? Kui unetud kongid ajju vahivad silmakoopad. Mis sellest siis vahel on, et puusas [[reuma]] valutab: mu [[süda]] roostetab kui vagun jaamas, kesk [[elu]] halli [[alev]]it. </poem> * [[August Alle]], "Apaatia", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 9 <poem> Me seisime raudsel [[sild|sillal]]. Sinu ees oli raudne [[tee]]. </poem> * [[Betti Alver]], "Korallid Emajões" ==Proosa== * Raudteerööbaste vahel kasvavad enesetapjad lilled. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 26 * See oli muidugi raudtee. Sõna "raudtee" olin ma küll kuulnud, aga keegi polnud mulle pisutki seletanud, mismoodi see asi välja näeb, pidasin raudteed kõigepealt taevaredeliks. Vist sellepärast, et olin kuulnud ütlust "pikk kui taevaredel" ja raudteel on pisut [[redel]]i kujugi. Aga sealsamas hakkasin kahtlema. Ka taevaredelil peab olema kaks otsa, arvasin, aga ma ei näinud kumbagi. Kõrvalteed tegid veel omajagu asja segaseks. Ja miks taevaredel on sedasi vedelema jäetud? Peaaegu maa sisse vajunud. Kas siis pole enam kedagi, kes tahaks [[taevas|taeva]] minna? See ikka vist ei olegi taevaredel. Peab lähemalt vaatama. :"Ära roni raudteele!" käratas ema. :Riidleb! Miks ta riidleb?! Kuid kohkumisega koos sähvatas ka [[rõõm]] — raudtee! Ah, see ongi raudtee! Sellega ju sõidetakse! Sõidetakse? Kuidas?? :Olin jälle ummikus. Mõõtsin ja uurisin silmadega raudteed ja pidasin aru, kuhu sinna [[hobune]] rakendatakse. Ja kas hobune jõuabki seda vedada? Kakski ei jõuaks. Siin peab ikka olema vist [[nõidus]]t, arvasin. Ja miks me siis [[masin]]aga sõidame, kui raudtee on siinsamas? Ei tea, kus ja missugune see masin on, otsisin seda silmadega. Parem oleks ehk raudteega sõita. Saaks näha, kuidas sellega sõidetakse. Või on ehk nii, et suvel sõidetakse masinaga ja talvel raudteega? Reejalaste moodi nagu oleks? Aga kuidas sellega üldse saab sõita? (lk 19) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Kui väljak oli puhtaks tehtud, ilmus nähtavale Hruštšov, [[lehm]] ohelikkupidi järel. Tulid ka Vorošilov ning teised ninamehed. :"Tere, [[Käbin]]!" lausus Hruštšov. "Kes need head inimesed sul kaasas on? Üks on täpselt [[jänes]]e nägu." :"See on [[Aleksei Müürissepp|Müürissepp]], [[raudteelane]]," seletas Käbin. :"Raudteelane!" kohkus Hruštšov. "Oi, taevas! Raudtee mulle ei meeldi. Kord jäi mu siga [[rong]]i alla. Raudteed pole inimestele vaja. [[Inimene]] sõidab [[vanker|vankriga]] ehk [[regi|reega]]." (lk 101) * [[Vaikus]]e tagamiseks tehti mitmeid ettepanekuid. [[Vladimir Käo]] väitis, et ühed kõige kohutavamad rahurikkujad on igasugused masinad, eriti rongid. Aga kuna raudteeliiklust päriselt ära keelata ei saa, tuleb [[vedur]]ile pehmed [[suss]]id õmmelda. :Kõik plaksutasid, aga tagumistest ridadest tõusis püsti vana [[Aleksei Müürissepp]]. Ta värises nagu [[huulhein]] raju ajal. :"Seltsimehed [[kommunist]]id!" kõmises ta ahastav hääl. "Mida te ometi räägite! Vedurile sussid! Ei ja veelkord ei! Käed eemale raudteest! Andke armu raudsele ruunale!" (lk 127) * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008 * [[Rong]] ei saa midagi omatahtsi teha, rahustab [[Ema]]. Rong peab [[rööpad|rööpaid]] pidi aina otse sõitma, ei paremale ega vasa­kule. Rööpad juhivad seda raudruuna nagu [[ohjad]]. Laura võib olla rahulik, sest rööpad viivad rongi otse Lätimaale. (lk 9) * Rööbastevaheline maa on kui vagu, kuhu inimesed oma [[rämps]]u külvavad. (lk 10) ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015 * Pleekinud hoiatussildid raudteel kuulutavad, et tegelikult on [[rongiõnnetus]]ed juba [[aegumine|aegunud]]. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Et [[rong]]id iialgi ei pääsenud vaatepilti täielikult, siis jättis Paul Tarvelit vähemalt töö ajal puudutamata see viljatu <!--//-->kaugustekurbus, mis inimest, kes jälgib ükskõik millist temata kaugusse kaduvat sõiduriista, põgusalt, aga ikkagi riivab. Sest rongid ei kadunudki kaugusse, kadusid vaid siiasamma kindlustushoone nurga taha, et oodata seal oma aeg täis ja ilmuda määratud silmapilgul uuesti. Ses mõttes täpselt niisama paiksed ja väikekodanlikud nagu [[dresiin]]id või elektrikärud, millel raudtee[[nostalgia]]ga midagi tegemist ei ole ja mida tõeliselt ihaleda võivad ainult lapsed. (lk 43) ** [[Asta Põldmäe]], "Inglite mäss", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Kirjandus== * [[Urmas Lennuk]], "Rongid siin enam ei käi..." ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Transport]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mqz6lda013igznuxrlybq0b8cf8wl28 0 6337 88099 85350 2022-07-25T05:08:40Z Kwamikagami 2592 wikitext text/x-wiki [[file:Flag of NATO.svg|frameless|right]] [[file:NATO members (blue).svg|frameless|right]] ==Proosa== * [NATO eesmärk on] hoida [[venelased]] väljas, [[ameeriklased]] sees ja [[sakslased]] maas. ** [[Hastings Ismay]], 1949, kolm aastat enne NATO peasekretäri ametisse asumist, ''cit. via'' David Reynolds ed., "Introduction", Rmt: "The Origins of the Cold War in Europe: International Perspectives" (Yale University, 1994), lk 13, viitab Peter Hennessy, Whitehall (London, 1989), lk 412 * [NATO kohta:] "Olen veendunud, et praegune [[lahendus]] on üksnes ajutine, selle eesmärk on kaitsta [[süda]]nt. See peab laienema, kuni kogu vaba maailma katab üks [[vihmavari]]. ** Hastings Ismay NATO peasekretärina, ''cit. via'' Smith, Robert. The NATO International Staff/Secretariat, 1952-1957. London: Oxford University Press, 1967, lk 65 * Väga sageli öeldakse – ja pean ka parandama teiste [[riik]]ide [[poliitik]]uid –, et NATO tuleb teile appi. Ei tule. NATO kaitseb siin iseennast. * NATO-l on 70-aastane, isegi natuke pikem, 100-protsendiline õnnestumiste rida. Ta pole mitte kunagi ebaõnnestunud oma liikmete kaitsmisel, ka mitte [[külm sõda|külma sõja]] ajal. ** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * NATO ühtsuses pole põhjust kahelda. See nõuabki kõva ettevalmistust ja diplomaatilist koordinatsiooni, et pärast tuhandete süütute tsiviilisikute avalikku hukkamist Süda-Euroopas olla võimeline nii ühtselt kuu aega vanu seisukohti ette kandma. ** [[Meelis Oidsalu]], [https://arvamus.postimees.ee/7486105/meelis-oidsalu-kuu-aega-tais-oudust-armastust-ja-habi "Kuu aega täis õudust, armastust ja häbi"]. Postimees, 25. märts 2022 * ... eriti [[2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse|praegu käiva sõja]], aga ka varasemate kogemuste põhjal peab NATO jõudma loogilise [[järeldus]]eni, et ükski heidutus ega sanktsioon ilma [[relv]]aga sekkumise [[ähvardus]]eta ei ole takistanud ega takista edaspidigi [[Venemaa]]d oma piiride taga tavasõdu algatamast ja pidamast. Ainus veel proovimata viis on nn punaste joonte nihutamine, NATO reeglite seniste aina kitsama [[tõlgendus]]e asemel pöörduda tagasi avarama tõlgenduse (ja sellele ka korrektse juriidilise katte tekitamise) juurde. Ei pea tingimata avalikult ja detailselt välja ütlema, mis on NATO väljaspool liikmesriikide territooriume sõjalise sekkumise aluseks, kuid see peab olema omavahel kokku lepitud ja teada kõigile neile, kes end ohustatuna tunnevad. NATO moraalne autoriteet ka tema liikmesmaade rahvaste hulgas laguneb kiiresti olematuks, kui jätkatakse eskalatsiooni­lõksus ning ainus sõnum Venemaa naaberrahvastele on, et teie [[saatus]] on kurjategija kõrval elada, kannatada ja ohvreid tuua. ** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/valksoda-voi-moraalne-having/ "Välksõda või moraalne häving"]. Sirp, 25. märts 2022 * Mõned USA-s levitavad teooriat, justkui oleks see kõik meie süü, sest me laiendasime NATO-t ja käitusime Venemaa suhtes halvasti ja pidanuks olema Venemaa suhtes mõistvamad. Mina arva, et see on rumal vaade. :Olgu läbipaistvuse huvides öeldud, mina olen üks Clintoni ja hiljem Bushi administratsiooni aegsetest n-ö arhitektidest, kes aitas tuua Kesk- ja [[Ida-Euroopa]] riike ja ka Baltimaid NATO-sse. See, mida me 1990ndail tegime, oli, et pakkusime Venemaale head kohta ühinenud [[Euroopa]]s. Mida me ei pakkunud, oli Kremli [[mõjusfäär]]ide ja domineerimise kestmist ei Baltimaades ega Kesk- ja Ida-Euroopas ja me tegime õigesti. Meil oli õigus mitte lubada Venemaale mõjusfääride poliitika jätkumist. * [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest "USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest"], ERR, 13.05.2022 * NATO liikmelisus ei muuda [[kaart]]i, meile jääb [[piir]] [[Venemaa]]ga alles. Eilses [[telefonikõne]]s [[Putin]]iga ütlesin talle, et me nüüd liitume NATO-ga. Tema ütles, mida tema sellest arvab. ** [[Sauli Niinistö]], avaldus Soome NATOga liitumise kohta; [https://www.err.ee/1608597958/niinisto-soome-taotleb-nato-liikmelisust "Niinistö: Soome taotleb NATO liikmelisust"], ERR, 15.05.2022 * [Soome liitumisest NATOga:] Me teeme selle sammu, et [[Soome]]s kunagi [[sõda]] ei tuleks. ** [[Sanna Marin]], avaldus Soome NATOga liitumise kohta; [https://www.err.ee/1608597958/niinisto-soome-taotleb-nato-liikmelisust "Niinistö: Soome taotleb NATO liikmelisust"], ERR, 15.05.2022 * Nagu ütles Eesti ajalooprofessor, kadunud [[Enn Tarvel]] mõne aasta eest: [[küsimus]] pole selles, kas [[venelased]] tulevad tagasi, vaid selles, millal nad tulevad. Täpsustan küll, et kõrgete kaitsekulude tasemega vastutustundliku NATO riigina on Eesti jaoks praegu küsimus: millal venelased teevad katse tagasi tulla. See on Viimase Lahke Maja elanikele [[reaalsus]], mis alati valmis hammustama. * Vastusamme Vene [[agressioon]]ile tehakse aastakümnete parimas [[koostöö]]s demokraatlike riikide vahel. Juba on hakatud rääkima lääne "[[taassünd|taassünnist]]", arvatust palju sitkemast [[vastupanuvõim]]est autokraatlikele režiimidele. NATO, mis vahepeal rääkis liiga palju sellest, mida ta praeguses olukorras teha ei saa, atraktiivsust näitavad [[Soome]] ja [[Rootsi]] liikmesustaotlused, mis selle loo ilmumise ajaks tõenäoliselt lõpusirgel. Ja allianss tugevdab jõuliselt oma idatiiba. :Ometi oleks ülimalt ettevaatamatu ja vastutustundetu mõnuleda liigselt kõige Ajaloolise üle, millega Meie oleme Enda kohta hakkama saanud ja jätta sõjaga seotud töö pooleli või ka venima. Niisiis, tööle. * Lisaks tuleb nii praktilistel kui ka moraalsetel põhjustel jaatavalt vastata Ukraina soovile liituda lääne organisatsioonide, Euroopa Liidu ja NATO-ga. Praktilistel, sest meie huvides on uus suur liitlane strateegilises asukohas. [[Moraal]]setel, sest Ukraina on [[Euroopa]] riik ajaloo, [[kultuur]]i, üha enam [[majandus]]e, inimestevahelise läbikäimise, isegi [[kirik]]u kuuluvuse mõttes. :Kui selline riik tahab saada Euroopa osaks ka poliitiliselt, kui ukraina rahvas on otsustanud euroopalikuks saada, siis kellel, kurat, on õigus seda keelata? * [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Organisatsioonid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ibv3tl70xymor2jqei7gb2zbdxyhb4n 88100 88099 2022-07-25T06:15:30Z Kruusamägi 873 esmane def wikitext text/x-wiki [[file:Flag of NATO.svg|frameless|right]] [[file:NATO members (blue).svg|frameless|right]] '''NATO''' ehk '''Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon''' on sõjaline liit, mis ehitati üles [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhtimisel. Selle eksistentsi alus on artikkel 5, mille kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu. ==Proosa== * [NATO eesmärk on] hoida [[venelased]] väljas, [[ameeriklased]] sees ja [[sakslased]] maas. ** [[Hastings Ismay]], 1949, kolm aastat enne NATO peasekretäri ametisse asumist, ''cit. via'' David Reynolds ed., "Introduction", Rmt: "The Origins of the Cold War in Europe: International Perspectives" (Yale University, 1994), lk 13, viitab Peter Hennessy, Whitehall (London, 1989), lk 412 * [NATO kohta:] "Olen veendunud, et praegune [[lahendus]] on üksnes ajutine, selle eesmärk on kaitsta [[süda]]nt. See peab laienema, kuni kogu vaba maailma katab üks [[vihmavari]]. ** Hastings Ismay NATO peasekretärina, ''cit. via'' Smith, Robert. The NATO International Staff/Secretariat, 1952-1957. London: Oxford University Press, 1967, lk 65 * Väga sageli öeldakse – ja pean ka parandama teiste [[riik]]ide [[poliitik]]uid –, et NATO tuleb teile appi. Ei tule. NATO kaitseb siin iseennast. * NATO-l on 70-aastane, isegi natuke pikem, 100-protsendiline õnnestumiste rida. Ta pole mitte kunagi ebaõnnestunud oma liikmete kaitsmisel, ka mitte [[külm sõda|külma sõja]] ajal. ** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * NATO ühtsuses pole põhjust kahelda. See nõuabki kõva ettevalmistust ja diplomaatilist koordinatsiooni, et pärast tuhandete süütute tsiviilisikute avalikku hukkamist Süda-Euroopas olla võimeline nii ühtselt kuu aega vanu seisukohti ette kandma. ** [[Meelis Oidsalu]], [https://arvamus.postimees.ee/7486105/meelis-oidsalu-kuu-aega-tais-oudust-armastust-ja-habi "Kuu aega täis õudust, armastust ja häbi"]. Postimees, 25. märts 2022 * ... eriti [[2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse|praegu käiva sõja]], aga ka varasemate kogemuste põhjal peab NATO jõudma loogilise [[järeldus]]eni, et ükski heidutus ega sanktsioon ilma [[relv]]aga sekkumise [[ähvardus]]eta ei ole takistanud ega takista edaspidigi [[Venemaa]]d oma piiride taga tavasõdu algatamast ja pidamast. Ainus veel proovimata viis on nn punaste joonte nihutamine, NATO reeglite seniste aina kitsama [[tõlgendus]]e asemel pöörduda tagasi avarama tõlgenduse (ja sellele ka korrektse juriidilise katte tekitamise) juurde. Ei pea tingimata avalikult ja detailselt välja ütlema, mis on NATO väljaspool liikmesriikide territooriume sõjalise sekkumise aluseks, kuid see peab olema omavahel kokku lepitud ja teada kõigile neile, kes end ohustatuna tunnevad. NATO moraalne autoriteet ka tema liikmesmaade rahvaste hulgas laguneb kiiresti olematuks, kui jätkatakse eskalatsiooni­lõksus ning ainus sõnum Venemaa naaberrahvastele on, et teie [[saatus]] on kurjategija kõrval elada, kannatada ja ohvreid tuua. ** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/valksoda-voi-moraalne-having/ "Välksõda või moraalne häving"]. Sirp, 25. märts 2022 * Mõned USA-s levitavad teooriat, justkui oleks see kõik meie süü, sest me laiendasime NATO-t ja käitusime Venemaa suhtes halvasti ja pidanuks olema Venemaa suhtes mõistvamad. Mina arva, et see on rumal vaade. :Olgu läbipaistvuse huvides öeldud, mina olen üks Clintoni ja hiljem Bushi administratsiooni aegsetest n-ö arhitektidest, kes aitas tuua Kesk- ja [[Ida-Euroopa]] riike ja ka Baltimaid NATO-sse. See, mida me 1990ndail tegime, oli, et pakkusime Venemaale head kohta ühinenud [[Euroopa]]s. Mida me ei pakkunud, oli Kremli [[mõjusfäär]]ide ja domineerimise kestmist ei Baltimaades ega Kesk- ja Ida-Euroopas ja me tegime õigesti. Meil oli õigus mitte lubada Venemaale mõjusfääride poliitika jätkumist. * [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest "USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest"], ERR, 13.05.2022 * NATO liikmelisus ei muuda [[kaart]]i, meile jääb [[piir]] [[Venemaa]]ga alles. Eilses [[telefonikõne]]s [[Putin]]iga ütlesin talle, et me nüüd liitume NATO-ga. Tema ütles, mida tema sellest arvab. ** [[Sauli Niinistö]], avaldus Soome NATOga liitumise kohta; [https://www.err.ee/1608597958/niinisto-soome-taotleb-nato-liikmelisust "Niinistö: Soome taotleb NATO liikmelisust"], ERR, 15.05.2022 * [Soome liitumisest NATOga:] Me teeme selle sammu, et [[Soome]]s kunagi [[sõda]] ei tuleks. ** [[Sanna Marin]], avaldus Soome NATOga liitumise kohta; [https://www.err.ee/1608597958/niinisto-soome-taotleb-nato-liikmelisust "Niinistö: Soome taotleb NATO liikmelisust"], ERR, 15.05.2022 * Nagu ütles Eesti ajalooprofessor, kadunud [[Enn Tarvel]] mõne aasta eest: [[küsimus]] pole selles, kas [[venelased]] tulevad tagasi, vaid selles, millal nad tulevad. Täpsustan küll, et kõrgete kaitsekulude tasemega vastutustundliku NATO riigina on Eesti jaoks praegu küsimus: millal venelased teevad katse tagasi tulla. See on Viimase Lahke Maja elanikele [[reaalsus]], mis alati valmis hammustama. * Vastusamme Vene [[agressioon]]ile tehakse aastakümnete parimas [[koostöö]]s demokraatlike riikide vahel. Juba on hakatud rääkima lääne "[[taassünd|taassünnist]]", arvatust palju sitkemast [[vastupanuvõim]]est autokraatlikele režiimidele. NATO, mis vahepeal rääkis liiga palju sellest, mida ta praeguses olukorras teha ei saa, atraktiivsust näitavad [[Soome]] ja [[Rootsi]] liikmesustaotlused, mis selle loo ilmumise ajaks tõenäoliselt lõpusirgel. Ja allianss tugevdab jõuliselt oma idatiiba. :Ometi oleks ülimalt ettevaatamatu ja vastutustundetu mõnuleda liigselt kõige Ajaloolise üle, millega Meie oleme Enda kohta hakkama saanud ja jätta sõjaga seotud töö pooleli või ka venima. Niisiis, tööle. * Lisaks tuleb nii praktilistel kui ka moraalsetel põhjustel jaatavalt vastata Ukraina soovile liituda lääne organisatsioonide, Euroopa Liidu ja NATO-ga. Praktilistel, sest meie huvides on uus suur liitlane strateegilises asukohas. [[Moraal]]setel, sest Ukraina on [[Euroopa]] riik ajaloo, [[kultuur]]i, üha enam [[majandus]]e, inimestevahelise läbikäimise, isegi [[kirik]]u kuuluvuse mõttes. :Kui selline riik tahab saada Euroopa osaks ka poliitiliselt, kui ukraina rahvas on otsustanud euroopalikuks saada, siis kellel, kurat, on õigus seda keelata? * [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Organisatsioonid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hdxn9nqwpuvlh2sieodqfswzhm44spa 0 6344 88141 85409 2022-07-25T10:42:00Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Plaan''' on [[unistus]], millele on lisatud rehkendused. ==Proosa== * Sest kogu [[võim]], mis usaldatakse teatud eesmärgi saavutamiseks, on selle eesmärgiga ühtlasi piiratud, ja mil iganes seda eesmärki ilmselgelt eiratakse või vastustatakse, kaotab seadusandlik kogu paratamatult rahva [[usaldus]]e ning võim läheb taas üle neile, kes selle seadusandlikule kogule olid andnud ning kes võivad selle paigutada uuesti sinna, kuhu nad oma turvalisuse ja [[julgeolek]]u tagamiseks kõige kasulikumaks arvavad. Nii säilitab kogukond katkematult oma kõrgeima võimu päästa end igaühe, ka seadusandjate eest, mil iganes nood on nii [[rumalus|rumalad]] või [[kurjus|kurjad]], et sepitsevad ja viivad ellu plaane alamate [[vabadus]]e ja omandi vastu. ** [[John Locke]], "Teine traktaat valitsemisest", 13. peatükk. Tõlkinud Alar Kilp * Plaani nurjumise vastu ei ole paremat [[lohutus]]t kui otsekohe uus teha või mõni varuks hoida. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 57 * Plaani, mille iga osake tõotab [[nauding]]ut, pole iial võimalik edukalt ellu viia. Kõikehõlmava pettumuse eest kaitsevad meid ainult väikesed äpardused üksikasjades. ** [[Jane Austen]], "[[Uhkus ja eelarvamus]]". Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 219 * Ainult neljas kuninga poegadest, Ramses, kelle oli sünnitanud kuninganna Nitokris, ülempreester Amenhotepi tütar, oli tugev nagu [[härg]] Apis, kartmatu nagu [[lõvi]] ja tark nagu preestrid. [[Laps]]est saadik ümbritses ta ennast sõjaväelastega ja juba siis, kui ta oli alles lihtne kuningapoeg, kõneles ta sageli: "Kui jumalad ei oleks teinud mind kuninga nooremaks pojaks, vaid vaaraoks, ma alistaksin nagu Ramses Suur üheksa rahvast, keda Egiptus veel ei tunne, ehitaksin templi, suurema kui terve Teebai, endale aga püstitaksin [[püramiid]]i, millega võrreldes [[Cheops]]i hauaehitus oleks nagu [[roos]]ipõõsas kõrge [[palm]]ipuu kõrval." ** [[Bolesław Prus]], "Vaarao", tlk [[Paul Viiding]], 1997, lk 16 * Kõrbojal ei tohi palju plaanitseda ega kavatseda, muidu hakkad oma plaane ja kavatsusi rohkem armastama kui Kõrboja ennast. ** [[A. H. Tammsaare]], "[[Kõrboja peremees]]" * ... sageli pannakse imeks, millise kergusega võib üks naine hüljata [[muusika]], õpingud, ameti, niipea kui on leidnud abikaasa; seda seetõttu, et ta ei võta oma [[tulevik]]uplaane kuigi tõsiselt ega leia nende teostamisest suuremat tulu. Kõik ohjeldab naise auahnust ja tohutu sotsiaalne surve kannustab teda otsima oma ühiskondlikku positsiooni ja õigustust abielus. Loomulikult ei püüagi ta omapäi otsida endale kohta maailmas või teeb seda vaid arglikult. Seni, kuni ei teostu täiuslik majanduslik [[võrdsus]] ning kuni tavad lubavad naisel abikaasa ja [[armuke]]sena meeste eesõigustest kasu lõigata, püsib naises unistus passiivsest edenemisest, mis pärsib tema eneseteostust. (Kujunemine, lk 254) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Ma räägin seda lugu illustreerimaks ammu aega tagasi armees kuuldud väite – plaanid on väärtusetud, planeerimine on see mis loeb – paikapidavust. Selles on oluline erinevus, sest kui planeerida hädaolukorraks, siis tuleb alustada sellest, et juba hädaolukorra definitsioonist tuleneb, et see on ootamatus, mistõttu see ei kulge ette plaanitud viisil. :Ehk siis, esmalt tuleb võtta kõik ülemisel riiulil olevad plaanid ning need aknast välja visata ja seejärel alustada otsast peale. Kuid, kui sa ei ole planeerinud, siis sa ei sa ka tegevusega alustada, vähemasti mitte mõistuspärasel viisil. :See on põhjus miks planeerimine on nii oluline. Et hoida end probleemi, mida sul tuleb ühel päeval hakata lahendama või aidata lahendada, loomuomadustega kursis. * {{halliga|I tell this story to illustrate the truth of the statement I heard long ago in the Army: Plans are worthless, but planning is everything. There is a very great distinction because when you are planning for an emergency you must start with this one thing: the very definition of "emergency" is that it is unexpected, therefore it is not going to happen the way you are planning.}} :{{halliga|So, the first thing you do is to take all the plans off the top shelf and throw them out the window and start once more. But if you haven't been planning you can't start to work, intelligently at least.}} :{{halliga|That is the reason it is so important to plan, to keep yourselves steeped in the character of the problem that you may one day be called upon to solve--or to help to solve.}} * [[Dwight Eisenhower]], [https://www.presidency.ucsb.edu/documents/remarks-the-national-defense-executive-reserve-conference Sõnavõtt National Defense Executive Reserve Conference'l], 14. november 1957 * Eesti suudab olla maailmakultuuri üheks sõlmpunktiks 30 aasta pärast, kui me sihikindlalt tegutseme. Ta võib ka olla laostuse äärel, kui me siht on udune ja õnn halb. Meil on vaja plaani, et jõude pikaajaliselt suunata. See on tee me kõigi võimete ülimaks kasutamiseks. Igaühele meist on see tee välja halli argipäeva ringist. Homne päev ei ole enam tänase mõttetu korre. Homne päev on üks kümnest tuhandest väikesest sammust sihi poole, kuhu sammub miljon teist inimest. * Inimlikkus ja sallivus on selle plaani põhialused. Me arendame eestlust inimluse raames, mitte selle kulul. Plaanile ei hakka me elusat inimest ohvriks tooma. Iseäranis ei tohi see plaan kujuneda löögipuuks mingi kitsarinnaliste fanaatikute rühma käes, kõigi teisitimõtlejate vastu. * Hoidkem oma tegevus kooskõlas plaaniga, või neutraalne. Olgem sallivad nende suhtes, kelle rajad kulgevad teispool keskteed. Krediitkassa ja Irboska, Tartu vanglakaev ja Näituseväljak ei tohi korduda. * Plaani asukoht me tegevuses on ajaliselt piiratud kahes suunas. Ühelt poolt ei esita ta rahvuslikku "lõppsihti", vaid ainult sihte, mis on soovitavad ja saavutatavad järgmise 30 aasta jooksul. Teiselt poolt ei anna ta ka operatiivseid juhiseid lühiajaliseks taktikaks. Ta ei saagi neid anda, sest taktikad olenevad ju üksikisiku asendist kesktee suhtes. Plaan asetab aga me lühiajalised aktsioonid selgemasse perspektiivi ja võimaldab vältida neid, mis võiksid meile pikaajaliselt olla kahjulikud. * Ja siis on aeg plaan tunnistada aegunuks. Ta ei tohi jääda veskikiviks meie järgneva põlve kaela. Katsuda plaani kestvust pikendada tähendaks teda reeta. Järgnevad põlved peavad olema vabad tegema oma plaani või ka mitte mingit plaani; igal juhul peab toimuma uus kriitiline analüüs. Meie põlvkond on aga rahva olemise ja mitte-olemise kaalukeelel, ja meie eneseteostus nõuab plaani. Me suudame. Ja meil on 30 aastat. 30! ** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45 * Tollimäge ei saanud muidugi võrrelda küla parimate taludega, nii hoonete kui ka põldude poolest arvati teda rohkem viimaste kilda. Aga seda raakas maad oli tal rohkesti ja kui hektareid lugeda, siis võisid sa julgesti tuleviku[[plaan]]e pidada. Ja ega sa nii päris pisikeste plaanidega leppinudki. Sel ajal ju muud [[unistus]]t õigel mehel polnudki kui see, kuidas [[naaber|naabrit]] üle trumbata, kuidas kõrgemad kambrid ja kõvemad [[tall]]id ehitada, kuidas põllupiire laiemale nihutada ja niikaugele jõuda, et üleaedne [[kadedus]]est kõrvu hakkaks kratsima. Ega's sinagi teisest taignast olnud. (lk 52) ** [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70 * Ma paistsin olema ainuke endale tuttav isik, kellel pole plaani, mis tõstaks maailma jalule ja pühiks [[pisar]]a igast [[silm]]ast. Mõni ime, et ma end omal maal võhivõõrana tundsin. ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 168 * Ajal, mis on antud [[meeleparandus]]eks, sepitseb [[türannia|türann]] alati plaane ''status quo'' säilitamiseks. ** [[Jossif Brodski]], "Türanniast". Tõlkinud [[Barbi Pilvre]]. Looming 1988, nr 10, lk 1373-1376 * Kuna [[Stalin]] ei selgitanud ja ei esitanud oma vaatenurki ja plaane, mõtlesid paljud, et tal üleüldse neid ei olnudki – see on tüüpiline intelligentide-lobamokkade viga. ** Viktor Suvorov, "Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda" (Tallinn: Olion, 2000), lk 381 * Minu arvates tuli [[elu]] kas või natukene planeerida ja ka plaani järgi elada. Pentti arvates polnud plaanipidamist tarvis. Elu läheb, nagu ta läheb, ja enamasti läheb halvasti. Ometi ei oleks ta kannatanud, kui mina oleksin asju niisama [[muretus|muretult]] võtnud kui tema. Mõistsin, kui võimatut ta nõudis: oleksin pidanud elama jalad maas ja õhus korraga. (lk 171) ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * [Voldemort:] Ma olen olnud hooletu ning nii on mu kavad nurjanud õnn ja [[juhus]], need parimate plaanide rikkujad. (lk 11) * "Kas te plaanite [[karjäär]]i võlu[[õigus]]es, preili Granger?" küsis Scrimgeour. :"Ei plaani," vastas Hermione järsult. "Ma loodan maailmas midagi head korda saata!" (lk 108-109) * [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja surma vägised". Tõlkinud [[Krista Kaer|Krista]] ja Kaisa Kaer. Varrak 2007 * Jamesi [[Sünniaeg|sünniaeg]] oli planeeritud, nagu oli planeeritud kõik Anna elus. Ta arvas, et [[kevad]] on lapse ilmaletoomiseks ideaalne aeg ning Whalsay on lapse kasvatamiseks imehea koht. [[Sünnitus]] oli olnud valusam ja verisem, kui ta oli ette kujutanud, kuid nüüd oli see möödas, ja polnud ühtki põhjust, miks nende pereelu poleks pidanud sujuma. (lk 18) ** [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018 * See, et meil ei ole riigina isegi mitte plaani, kuidas jätkusuutmatust [[Põxit|põlevkivienergeetikast väljuda]] ja tagada [[Virumaa]] inimeste heaolu, on lihtsalt vastutustundetu. ** [[Aveliina Helm]], intervjuu: Hans Alla, [https://heureka.postimees.ee/4454723/okoloog-aveliina-helm-maailma-paastmiseks-peame-muutma-oma-motlemist "Ökoloog Aveliina Helm: maailma päästmiseks peame muutma oma mõtlemist"], Postimees, 1. aprill 2018 * Kui oleksime 15 kuni 20 aastat tagasi püüdnud teha Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliikluse prognoosi ja keegi oleks pannud kirja, et viis miljonit soomlast – aga see on peaaegu Soome rahvaarv – sõidab igal aastal [üle lahe], siis ei oleks ka keegi seda uskunud, aga see toimub. * Tegelikult on selliseid näiteid 1990ndatest, kui areng oli veel palju aeglasem, kus riigid on teinud otsuse toetada teatud majandussektoreid eriti hästi, et oleks arengut. Näiteks Soome on väga olulisel määral toetanud majanduse arengut riigi rahaga, aga nendes sektorites, mida peeti siis perspektiivikateks ja mis sellel hetkel olid seda. Aga niimoodi tehes muudame oma majanduse vähem vastupidavaks, sest kui meil on rohkem mitmesuguseid tegevusi, siis peame majanduskonjunktuuri muutustele lihtsalt paremini vastu. ** [[Kersti Kaljulaid]], intervjuu: [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * Et tütart [[päästmine|päästa]], temani jõuda, on vaja [[raha]]. Raha on vaja selleks, et osta autole [[bensiin]]i. [[Auto]] on alles, kuigi tšetšeenid tahavad seda koduõuest ära viia. Nõuavad võtmeid. Mõhhailo ei anna. Kas tapavad? Ei tapa seekord. Nõuavad [[mootorratas]]t. Ei saa. Kas tapavad? Ei tapa seekord. Autota Mõhhailo plaan ei teostuks. Autota ei pääseks nad kuidagi Mariupolist minema. * Et pommide all ellu jääda, peavad olema puud, saag, vesi, leib, või, käru, loetleb Mõhhailo. Ja plaan, olgu see inimese või Jumala oma, lisan ma mõttes. ** [[Vahur Laiapea]], [https://www.postimees.ee/7535358/3000-kilomeetrit-mariupoli-porgust-eestisse "3000 kilomeetrit Mariupoli põrgust Eestisse"], Postimees, 1. juuni 2022 * Väikevend vihastas tõsiselt. :"Jah, aga kuidas sa sellest loost välja tuled?" küsis ta ägedalt. "Kuidas sa mõtled pääseda, kui siia tuleb hulgaviisi rahvast?" :Seepeale pani Karlsson pea viltu ja piilus vidukil silmadega Väikevenna poole. :"Selleks on olemas kolm teed, sa ju tead. Tirriteerimine, <!--//-->tembutamine ja figureerimine. Ma kavatsen kõiki kolme kasutada." (lk 429-430) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Siis tirid saksa [[saan]]i suvel, [[parm]]ude all. Täidad [[mõis]]ale plaani, mokake madalal. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Tallipoisi rahvalaul" kogust " Elulootus" (1980), lk 31 :[[Aju]]des [[must]]ad [[kaan]]id, :[[silm]]is neuralgia [[rusikad]]. :Hüvasti, õilsad plaanid – :[[naine]], [[kiiktool]] ja [[lusikas|hõbelusikad]]! * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras"] 2 kogus "Kohtupäev" (1937) ==Vaata ka== {{Vikipeedia}} * [[Tulevik]] * [[Prohvet]] * [[Ennustus]] [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] nvme5q4u921ohn1xy39g978fx2q8ycu 0 6345 87895 81614 2022-07-24T14:04:20Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vincent van Gogh - The siesta (after Millet) - Google Art Project.jpg|pisi|Van Gogh, "Siesta", 1890-1891.]] '''Puhkus''' on aeg, mil ei tehta tööd (vähemalt teoorias). Populaarsed puhkuseviisid on näiteks reisimine ja lamamine. ==Piibel== * Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: "Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte! :42 Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!" * [[Markuse evangeelium]], 14:41-42 ==Proosa== * Minu nõuanne on: mitte ülemäära pingutada ning ebaproduktiivseid päevi ja tunde pigem surnuks lüüa ja maha magada kui püüda sellistel päevadel teha midagi, millest hiljem ei ole mingit rõõmu. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 28 * 24 tundi ööpäevas ei saa [[teadus]]t teha. Ei ole nii, et kui ühelt tegevuselt aega ära võtta, saad selle üle kanda teise tegevusse. Vastupidi, on vaja puhkust. Puhkus ei tarvitse tähendada kinno või kõrtsi minekut, selle asemel võib tegeleda [[laps|lastega]]. Ma ei usu, et see mu teaduslikult tegevuselt aega ära võttis, pigem vältis see hoopis mõtlemise ülekuumenemist. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 * [K]õigil varasematel riigipeadel oli ette nähtud õigus võtta puhkust. Aga seda puhkust ei saanud välja võtta sellepärast, et seadusandja oli kujundanud olukorra, kus riigikogu esimees peaks loobuma oma riigikogu mandaadist, tulema Kadriorgu asendama riigipead ja riigikokku peaks tema asemele tulema asendusliige. Poleks reaalne niimoodi teha iga kord, kui president võtab kolmeks või viieks päevaks või nädalaks puhkuse. :Seetõttu tekkiski olukord, et paberite järgi ükski president ei puhanud, kuigi tegelikkuses nad muidugi puhkasid, kui oli võimalik võtta vabu päevi. :See seadus muudeti meie palvel ära: nüüd on nii nagu parlamendi liikmetelgi, et president puhkab siis, kui see on võimalik. Seda ei vormistata puhkusena: sa võtad endiselt telefoni, tuled kohe kohale, kui seda on vaja, keegi sind ei asenda. Ja kui töögraafik võimaldab, saab mõned päevad või koolivaheajanädala võtta ka rahulikumalt, nii et igapäevane kontoris viibimine pole tingimata vajalik. Nii on see loogiline ja toimib enamikus riikides maailmas. * [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * [[Koolivaheaeg]] on üks issanda vits. Siis kulmineerub surve midagi teha ja kuhugi minna. Nimelt peab millegi­pärast puhkusel olles tingimata vahetama asukohta, minema kas või maale, olema liikumises, tegema vähemalt [[remont]]i või aiatöid. * Ometi võiks tegusa [[Tarbimine|tarbimise]] kõrvale jääda eluõigus ka [[molutamine|molutamisele]], [[lesimine|lesimisele]], [[lugemine|lugemisele]], [[joonistamine|joonistamisele]], [[ühismeedia]]s ringivahtimisele ja välisõhus [[sõber|sõpradega]] [[mõnulemine|mõnulemisele]], üleüldse mitte nii [[kasulik]] olemisele. Ja teisalt, kui sul on [[töö]], mida armastad ja mis ongi sinu [[identiteet]], siis ei pea tingimata inimest sundkorras [[puhkekodu]]sse panema. Puhkus ei pea muutuma [[fetiš]]iks, [[puuslik]]uks, mida nürimeelselt austada. Liigne [[nõudlikkus]] tekitab [[stress]]i, komplekse, ei lase kulgeda omasoodu, omatahtsi, leida midagi stambivaba. :[[Vastandumine|Vastandumise]] asemel võib hea tahtmise juures siduda [[taoism]]i moodi isiklikke otsinguid, mööda kiira-käära radasid vaimses liikumises olekut ka realistliku aktiivpuhkusega. Eks ole tubli puhkajagi eesmärk õnnelikum elu, sisemine [[rahu]] ja [[harmoonia]]. * [[Karin Paulus]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/puhkuse-puuslik/ "Puhkuse puuslik"] Sirp, 23.10.2020 * [[Valamo]]sse asumine oli tema Heinävesile tulekuga iseenesestmõistetavalt seotud. Kui ta oli kogenud [[klooster|kloostri]] rahu, kus keegi teda kellegagi suhtlema ei sundinud, aga kus ta soovi korral intelligentse vestluskaaslase leidis, hakkas talle seal meeldima. [[Jumalateenistus]]ele võis tahtmise korral minna, aga keegi ei palunud neist osa võtta. Jumalateenistuse "kõikide meelte esteetika" võlus muidugi ka teda, nagu kogu see [[ilu]], mille keskel ta hetke elada võis. :Päevad kloostris olid täielik puhkus [[Pentti Saarikoski]]ks olemisest. Usun, et ta tundis end kloostris vabamalt, kui oli aastakümneid mujal tundnud. (lk 201) * [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * Oleks keegi, kes niidaks, maksaks kas või viis [[rubla]] päevas, aga kõik teevad ainult endale ja on uhked pealegi nagu seesama naabri-Edvarts — temal olevat vaja puhata! Mis puhkus on [[maainimene|maainimesel]] suveajal? Kas päev otsa [[traktor]]il [[istumine]] võtab tõesti nii läbi? [[Masin]] töötab, mitte juht, mis see [[kang]]ide vajutamine õige ära ei ole. (lk 16) ** [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23 * Soovist puhata, jäävad meie [[kell]]ad [[pühapäev]]iti seisma. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * On tõusnud tuul, jõeorg on täidetud pimeduse sinise tuisklumega, ning sa pöördud vaatama linna selja taga, kus [[nagu]] õun korvis puhkab üks maja, milles nagu seeme õunas leidub see, kelle lõid, et süvendada oma [[üksindus]]t. (lk 7) ** [[Asta Põldmäe]], "Demiurg", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> "Kas soovid veidi puhata?" pärib Ürgema [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]elt. "Tahan palju puhata." "Kui kaua siis?" uudishimutseb Ürgema. "Neli [[pööripäev]]a." </poem> * [[Lea Mändmets]], "*Atlase jalad hakkavad värisema...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 18 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] hl7bogc3c00nx53t7jca0j001unfu9l 0 6371 87975 83568 2022-07-24T15:21:59Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kelm]] ei [[naer]]a nii nagu [[aumees]], teeskleja ei nuta nii nagu siiras inimene. Igasugune teesklus on [[mask]] ja nii hästi kui see ongi tehtud, võib terasel vaatlemisel seda tõelisest näost siiski eraldada. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, lk 234 * On olemas teeskluse ilus vorm — [[Enesevalitsus|enesevalitsemine]], ja [[egoism]]i ilus vorm — [[armastus]]. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007. lk 12 * Isegi [[metroo]]s oma venna vastu pressituna teeskleb keskmine [[inglane]] meeleheitlikult, et on üksi. (lk 128) ** [[Germaine Greer]], "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970 * [[Sõjandus]]mütoloogia peab teesklema, et tõelised mehed on enamuses; [[argpüks]]tele ei tohi kunagi jätta muljet, nagu nemad võiksid olla normaalsed ja [[kangelased]] peast segased. ** Germaine Greer, "Daddy, We Hardly Knew You", Ballantine, 1989 * Käesurumine ja [[käepigistus]] on läbi ajaloo andnud tunnistust [[relv]]a puudumisest ja kinnitanud häid [[kavatsus]]i, olgugi et käepigistus kui levinud [[tervitus]] võeti tegelikult kasutusele alles Inglise [[tööstusrevolutsioon]]i ajal, kui [[ärimees]]tel tuli nii palju tehinguid sõlmida ja nende peale kätt lüüa, et see liigutus kaotas oma erilise [[tähendus]]e ja muutus tavalise ühiskonnaelu osaks. Käepigistus tähendab ikka veel lahjavõitu kokkulepet, millega öeldakse: teeselgem vähemalt, et me ajame asju ausalt. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 142 * Kõik arvavad, et [[täpsus]] on inimeste juures üks paganama positiivne omadus. Mina nii ei arva. Liiga täpsete inimestega hakkab [[igavus|igav]]. Liiga [[korralikkus|korralikud]] inimesed, liiga [[kohusetunne|kohusetundlikud]] inimesed, liiga [[heatahtlikkus|heatahtlikud]] inimesed. Mulle ei meeldi sellised. Nad tunduvad võltsid. Ühegi inimese iseloom ei saa olla nii positiivne. Nad lihtsalt teesklevad. Ja pealegi võib nende seltskonnas igavuse kätte ära surra. (lk 8) * "Aga ma siiski arvan, et keegi ei ostaks seda raamatut, sest sina oled nii tundmatu kirjanik. Sa võid olla hea, aga sa pole tuntud. Nad võivad osta su raamatu siis, kui sa annad enne mingi kuradi intervjuu mingile kuradi ajakirjale. Jah, siis nad ostaksid selle raamatu kindlasti. Või siis vähemalt laenutaksid raamatukogust. Ja sedagi mitte sellepärast, et nad hullult lugeda armastaksid, vaid sellepärast, et sellest kirjutati ajalehes ja kõigega, millest kirjutatakse ajalehes, peab üks kultuurne inimene ju ikka kursis olema. Kuramuse silmakirjalikkus." (lk 8) ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 * Kõik julgustasid teda - alates juhendajatest ja professoritest kuni kursusekaaslasteni, kellest said ajapikku konkurendid. Ta oli uus täht [[kirjandusteadus]]e taevas või pidi selleks saama, kui ta vaid usinasti tööd teeb - kuid sedamööda, kuidas tema uurimistöö edenes, kaotas ta sideme paikadega, mida armastas. :Ta ei suutnud [[luule]]sse sisse elada, et lohutust ja keelelist [[rõõm]]u leida nagu varem. Kõik oli teesklus, nii inimeste väidetav [[armastus]] [[kirjandus]]e vastu kui ka kirjandus ise. Tundus nii. Ta ei oleks üldse pidanud [[doktorantuur]]i astuma.<!--//--> :Uute tekstide esitamine hakkas üha enam vastu, paistis olevat võimatu ja tarbetu üleüldse maha istuda ja neid kirja panna ning [[seminar]]id ajasid tal südame pahaks. :Elu oli [[ummik]]usse jooksnud. Kõik [[uks]]ed näisid kinni olevat ning näis, et mõne avause tegemiseks pole muud teed kui see, et miski peab tema elusse [[auk|augu]] lõhkuma. (lk 20-21) * [[Maria Küchen]], "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002 * Puuduvate tunnete teesklemine on inimeste [[privileeg]]. (lk 90) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 * [[Sõrmkinnas]] teeskleb, nagu jätaks ta meile rohkesti [[valik]]uvõimalusi. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Draama== * [Dorine:] Kes ise pilgeteks ja [[naer]]uks põhjust annab,<br />see kõige hoolsamalt keelt teiste peale kannab.<br />Mis pisut sarnane võib näida [[pahe]]le,<br />seal kohe laimaja end segab vahele.<br />Kerge vaevaga teeb ta [[sääsk|sääsest]] [[elevant|elevandi]],<br />sellel alal on tal nii huvi kui ka andi.<br />[[Tõde|Tõe]] paiste [[vale]] saab ja kuuldus tõstab pead.<br />Et märkamata jääks tema enese vead,<br />ta teistes vigu näeb. Et välisilme vahel<br />petvalt sarnane on nii [[voorus]]el kui pahel,<br />siis laimuporiga need teisi määrivad,<br />kes ise halvad on ja laitust väärivad. ** [[Molière]], "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen. Tõlkinud [[August Sang]]. Rmt: Molière, "Tartuffe ehk Petis". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961, lk 12 * [Dorine:] [[Vana]]ks jäädes just nii toimib iga kokett:<br />kui kaovad austajad, siis oma tuska peites<br />[[auväärsus]]t teesklema ta hakkab meeleheites.<br />Silma temale muud ei paistagi kui vead.<br />Ta laidab igaüht, ei leia kuskil head.<br />Küll [[patt]]e paljastab ta harda õhinaga,<br />kuid ainult [[kadedus]] on [[vaga]] [[mask]]i taga.<br />Et ise vana on, ka teiste juures neab<br />[[rõõm]]e, milleta nüüd läbi ajama peab. ** [[Molière]], "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen, (1961), lk 13 ==Luule== <poem> Kolmekümnenda lävele jõudes loobusin poosi [[koturn]]idest. Lahkuda olen ju maldand paljustki, mida jumaldand, [[tuhk|tuha]] külides tuulde marmor-urnidest. </poem> * [[August Alle]], "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24 [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] etjk059kzq9hzjzdlf71brqq60h4zt4 0 6401 87949 82238 2022-07-24T14:53:03Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * 503. [[Kiivus]] on suurim kõigist [[pahe]]dest, ning ühtlasi see, mis äratab vähim kaastunnet neis, kes teda põhjustavad. ** [[François de La Rochefoucauld]], "Maksiimid", tlk [[Aleksander Aspel]], rmt "Valik prantsuse esseid", 1938 * Mis puutus toast lahkumisse, siis nii palju ma täitsin käsku. Kuna ma ei teadnud, kuhu need kitsad koridorid viivad, jäin ma seisma ning olin tahtmatult tunnistajaks ühele stseenile, mida oli raske mu peremehe loomusega kokku viia. Ta ronis voodile ja kiskus akna lahti, purskudes seejuures ohjeldamatusse pisaratevoolu. "Tule sisse, tule sisse!" nuuksus ta. "Cathy, tule ometi. Oh tule, ainult veel {{Sõrendus|üks kord}}! Oh mu kallis, kuule mind {{Sõrendus|seekord}}, Catherine, kuule mind ometi!" [[Vaim]] ilmutas vaimu tavalist [[kapriis]]i ning ei andnud mingit märku oma olemasolust. Vaid tuul keerutas lund aknast sisse ja minuni jõudnud iil kustutas küünla. :Heathcliffi karjeid saatvas valupurskes oli niisugune [[ahastus]], et kaastunde tõttu ma ei märganud selles peituvat [[naeruväärsus]]t, ning ma tõmbusin eemale, olles pooleldi vihane, et ma seda üldse kuulasin, ning pooleldi mures, et ma talle tollest idiootlikust [[luupainaja]]st rääkisin, kuna see oligi ta [[meeleheide|meeleheitele]] viinud; kuigi see oli mulle arusaamatu, {{Sõrendus|miks}}. (lk 30) * [Mrs. Dean mr. Hindley naisest:] See naine polnud nende killast, kes enda pärast majarahu oleks häirinud. Sellest hetkest peale, kui ta üle läve astus, näis teda rõõmustavat iga asi, mida ta silmas, samuti kõik, mis ta ümber toimus, välja arvatud [[matus]]teks ettevalmistamine ja leinajate sealviibimine. Mulle jättis ta veidi lapsiku mulje, kui ma nägin, kuidas ta end matuste ajal ülal pidas. Ta jooksis oma tuppa ja tahtis, et ma kaasa tuleksin, kuigi ma oleksin pidanud lapsi riidesse panema. Ja seal ta istus ja värises, käed kokku surutud, ning küsis kogu aeg: "Kas nad on juba läinud?" Siis hakkas ta hüsteerilise erutusega kirjeldama, kuidas talle mõjus [[must]]a nägemine. Ta võbises ja vabises ja hakkas lõpuks nutma, ning kui ma küsisin, mis tal viga on, siis ta vastas, et ta ei tea, aga ta kartvat nii väga surma! Minu arvates oli tema [[surm]] niisama vähe tõenäoline kui mu enda surm. Ta oli üsna kõhn, kuid noor ja värske jumega ning tema silmad särasid nagu kalliskivid. Ma muidugi märkasin, et trepist ülestulek pani ta hingeldama, et kõige tühisemgi ootamatu häälekõla pani ta üle keha värisema ja et teda mõnikord vaevas [[köha]]. Kuid ma ei teadnud, mida need [[sümptom|sümptoomid]] tähendavad, ning mul polnud mingit soovi talle kaasa tunda. Meil siin, mr. Lockwood, ei ole kombeks võõraid armastada, kui just nemad meid esimesena armastama ei hakka. (lk 45) * [Isabella kirjas Mrs. Deanile:] "Ma tahan sinult küsida kahte asja: esiteks, kuidas sul õnnestus säilitada lihtsat inimlikku kaastunnet, kui sa siin elasid? Mina ei suuda leida ühtki tundeelamusi, mida need inimesed siin minu ümber minuga jagaksid. :Teine küsimus, mis mind väga huvitab, on järgmine: kas mr. Heathcliff on [[inimene]]? Kui nii, kas ta on hull? Ja kui ta seda pole, kas ta on siis kurat? Ma ei hakka rääkima põhjustest, miks ma seda küsin, kuid kui sa saad, ma palun sind väga, et sa selgitaksid mulle, kellega ma olen [[abiellumine|abiellunud]] — see tähendab siis, kui sa mind vaatama tuled." (lk 136) * [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * Samaviisi avaldavad [[ausus]], [[heatahtlikkus]], kaastunne ja [[tasakaalukus]] soodsaimat mõju kogu inimesele; sära igas pilgus ja igas liigutuses võluga, mis võidab kõik südamed. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 * Kaastunne on armastus, mis kannab negližeed. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007, lk 7 * Ta [Burrich] ei olnud seesama mees. Ja mitte ainult [[lonkamine]] ei olnud muutnud tema hoiakut ja seda, kuidas teised teda vaatasid. Teda tunnistati [[tall]]ides endiselt isandana ja siin ei seadnud keegi tema [[võim]]u kahtluse alla. Kuid ta ei olnud enam [[troonipärija]] parem käsi. Peale minu järele vaatamise ei olnud ta enam üldse Chivalry mees. Polnud ime, et ta ei suutnud mind ilma pahameeleta vaadata. Tema ei olnud sigitanud värdjat, kes oli talle selle [[õnnetus]]e kaela toonud. Esimest korda selle aja jooksul, mil ma teda olin tundnud, segunes minu [[ettevaatlikkus]]se tema suhtes kaastunne. (lk 98) ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000 * Nüüdisaja [[heaoluühiskond|heaoluühiskonnale]] on tervikuna tunnuslik [[vanadus]]est ja [[surm]]ast võõrandumine. Moodne linlik kultuur tõrjub surma kuhugi taamale, samas on surm kogu aeg kohal: laste [[arvutimäng]]udes, [[film]]ides, kollase [[ajakirjandus]]e esikülgedel. Surm müüb, ajab adrenaliini üles, aga kui ta lõpuks meid endid lähedalt puudutab, siis me ei oska käituda, ei oska lähedastele või kolleegidele kaastunnet avaldada. ** [[Marju Kõivupuu]], intervjuu: [[Jaan Lahe]], [https://kjt.ee/2012/01/surmast-intervjuu-marju-koivupuuga/ Surmast: intervjuu Marju Kõivupuuga], Kirik ja Teoloogia, 20. jaanuar 2012 * Ma loodan, et ühel päeval on meil mitte ainult kõige efektiivsem, vaid ka kõige empaatilisem ravikorraldus kogu maailmas. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 * Miss Fairfax on oma tööeluks hoolega valmistunud, sellega leppinud ja ometi pälvib ta kõigi ümberolijate kaastunde ja [[haletsus]]e. Tänapäeva lugeja ehk ei pruugi näha iseseisvas rahateenimises midagi [[orjus]]elaadset, aga Austeni kaasaegsetele oli kohe selge, milline kukkumine neiut ees ootab. Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * "[[Julmus]] levib, kas teile ei tundu? Võib-olla kandub see edasi põlvest põlve — geenidega, nagu sinised silmad," arutles Willow, võttes kahe käega teekruusi ümbert kinni. "Või nagu kalduvus inimestele kaasa tunda." Ta oli alustanud küll tõsiselt, kuid viimaste sõnade juures vilksas ta pilk Perezile, Väike huumor, kerge klubinali, millele Sandy päris hästi pihta ei saanud. (lk 325) ** [[Ann Cleeves]], "Kulutuli", tlk Lauri Vahtre, 2020 * Meesautorid, nagu jõulisemale poolele kohanegi, vaatavad maskide, eneselohutuse ja enesepettuseta vastu [[vanadus]]ele – seda ka siis, kui ise kaugeltki veel vana ei olda, ent teatav empaatiline [[kujutlusvõime]]liiasus on elujõulise [[kirjandus]]ega alati kaasas käinud. ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] c0x9lbrsr90blxs4h3pc759xepfgtly 0 6428 88018 86276 2022-07-24T15:43:13Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki '''Algus''' on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetult esimene ots. Alguse vastand on [[lõpp]]. ==Lao-zi== <poem> Kulgetav kulg on püsitu kulg nimetatav [[nimi]] on püsitu nimi nimetu on taevasmaa algus nimetatu on musttuhandete ema </poem> * [[Lao-zi]], "Daodejing", Kulgemise raamat", I. Tõlkinud [[Linnart Mäll]] ==Piibel== * Alguses lõi [[Jumal]] taeva ja maa. ** [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 1, salm 1 * Ja Issand ütles: "Vaata, [[rahvas]] on üks ja neil kõigil on üks [[keel]], ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! :Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!" :Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu [[maailm]]a ja nad jätsid [[linn]]a ehitamata. * [[Esimene Moosese raamat]], 11:4-8 * Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende [[süda]]messe pannud ka igaviku, ometi ilma et [[inimene]] mõistaks Jumala tehtud [[töö]]d algusest [[lõpp|lõpuni]]. ** [[Koguja raamat]], peatükk 3, salm 11 <poem> Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. </poem> * [[Johannese evangeelium]], peatükk 1, salm 1 * Ja ta ütles mulle: „See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan [[janu]]sele ilma tasuta eluvee [[allikas]]t. ** [[Johannese ilmutuse raamat]], peatükk 21, salm 6 ==Filosoofia== * 4. Et mõista poliitilist [[võim]]u õigesti ja tuletada see tema algusest, peame võtma arvesse seisundit, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt — see on täieliku [[vabadus]]e seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma [[vara]] ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelleltki [[luba]] ja sõltumata teiste inimeste [[tahe|tahtest]]. ** [[John Locke]], "Teine traktaat valitsemisest". Tõlkinud Alar Kilp. * Algus on olemasolu, millele eelneb aeg, mil asja, mis algab, veel ei olnud. ** [[Immanuel Kant]], "Puhta mõistuse kriitika", B 482 * Iga algus on kerge, ja viimaste astmeteni jõuavad väga vähesed. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 37 * [[Puhkus]]est, pimedusest, unedest ja [[unistus]]test saab kõik, mis on, alguse. Uned ja unistused ei mahu valgesse [[aeg]]a ja askeldustesse. Nad on liiga haprad ja õrnad ning ei suuda end teha nähtavaks ja kuuldavaks. Vaid pimedus ja [[vaikus]] pakuvad selleks piisavalt vaba ruumi. ** [[Mikk Sarv]], "Pimenemise lävel", Mikk Sarve blogi, 29. september 2012 * Tänapäeval on kaks võimalust [[müüt]]idele läheneda. Üks on historistlik: kust mingi müüt on pärit, mida üks või teine asi [[tähendus|tähendas]] kunagi ammu ja nii edasi. See on väljasuremise tee. Esiteks pole selle absoluutse alguseni kunagi võimalik jõuda, sest meil ei ole selleks vahendeid. Teiseks on niimoodi võimalik ainult rohkem ja rohkem aru saada, et see lugu ei kuulu tegelikult meile ega tähenda meile midagi. Nii on viimaks ainus lahendus see, et [[unustamine|unustame]] selle ära, kuna meil pole seda vaja. :Aga teine võimalus on see, et müüt ärkab niimoodi, et ongi algusest peale täiesti uus. Ta saab olla ainult täiesti uus, ta saab olla ainult tänapäevane. Mitte ajaloolises mõttes, vaid selles, et see ongi niisugune lugu (või niisugune struktuur), mis on tõeline ja reaalne ainult siis, kui kõneleb meile pigem [[tulevik]]ust kui [[minevik]]ust. * [[Hasso Krull]], intervjuu: Juhan Raud, [https://kultuur.postimees.ee/6511827/hasso-krull-jaagem-eurooplasteks-et-kusida-kes-on-eestlased "Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased"], Postimees, 31. jaanuar 2019 ==Proosa== * Wesipruul hakkas wärske jõuuga tööle; töö oleks kiiresti edenenud, kui ta mõne hää hakatuse oleks leidnud. Aga see oli tema õnnetus: hakatust ei olnud kusagilt leida. Liigutawaid jutulõppusid oli tal enam kui küllalt käepärast, näituseks: "Kolme nädali pärast oliwad Juhani ja Miina õnnelikud pulmad." — "Nõnda sai kurjategija oma teenitud palga kätte." — "Salomon sai kuulsaks ja rikkaks meheks, kuri Jaan aga käis tema ukse taga kerjamas." — "Kui nad weel surnud ei ole, siis elawad nad tänapäewani," jne. Kõik need jutulõpud oliwad Salomonist enesest wälja mõeldud, igapidi uued ja algupäralised, nagu lugeja isegi näeb. Aga hakatuste leidmises ei olnud Salomonil õnne. Hakatused oliwad tema kuulsuse takistajad. * [[Eduard Bornhöhe]], [https://et.wikisource.org/wiki/Tallinna_narrid_ja_narrikesed/1 "Kuulsuse narrid"] * "Ajal ei ole jaotusi, mis märgiks selle möödumist; kunagi ei kuuluta äikesetorm või trompetihüüded uue kuu või [[aasta]] algust. Isegi kui algab uus sajand, oleme ainult meie, surelikud, need, kes helistavad kelli ja paugutavad püstoleid." ** [[Thomas Mann]], "Võlumägi" * [Alain de Carnillac:] Ma mäletan su [[laul]]u — et [[needus]] viimaks lõpeb. See on ainus laul, mida ma ei usu. Needus ei lõpe kunagi, sest tal pole ka algust. Me kanname seda kaasas niikaua kui elame ja selle needuse all ägab kogu [[maailm]]. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 225 * "Kui tahame leida [[tõde]], peame alustama tõest, muidu ehitame oma [[maja]] liivale. Sa tunned ise [[loogika]]t ja tead, et esimene eeldus peab vastama tõele, muidu läheme oma järeldustega rappa. Sa väidad siis, et sa ei tea, kes on su tõelised vanemad?" :"Keegi ei tea päris kindlasti, kes on ta tõelised vanemad. Ta võib rääkida seda, mis ta on teistelt kuulnud, korrata seda, mis on kirja pandud. Minul ei ole sedagi tuge. Kõik, mis ma tean, olen teistelt kuulnud, ja see ei ole päris algus." * Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 10 * Kui ma olen läinud tagasi kaugele minevikku, siis ainult selleks, et otsida. Et ma vahest õnnekombel leiaksin sealt tee alguse ja seda teed käies võiksin paremini mõista, kus me praegu oleme." ** Karl Ristikivi, "Lohe hambad". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 167 * ''Kust sai maailm alguse?'' seisis seal. :Pole õrna aimugi, mõtles Sofie. Kas keegi üldse teab seda? Kuid küsimus paistis Sofiele olevat siiski õigustatud. Esimest korda elus mõtles ta, et on peaaegu võimatu elada maailmas, küsimata, kust see on alguse saanud. * [[Jostein Gaarder]], "Sofie maailm". Tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri 1996, lk 14 * [[Noorus|Noorest]] peast usutakse, et [[seks]] on [[usaldamine|usalduslikkuse]] kõrgpunkt. Hiljem avastatakse, et see on vaevu algus. ** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud Arvo Alas. Varrak 1997, lk 348 * [[Tunnel]]i [[lõpp|lõpus]] on algus. (lk 25) * Lõpetasin [[ülikool]]i ''[[sperma|cum]]'' [[laup|laubal]]. (lk 70) ** [[Keiti Vilms]], "@keitivilms", Tänapäev, 2017 * Aga ükski elav hing ei tea, mida [Suur Torm] tähendab. Võib-olla täielikku [[vaikus]]t. Vaikust, mida kuulab [[Tuul]] üksinda. Nii nagu alguses. Mis polnud üldse ammu, sest [[Vilsandi|Lõpmatus]] on õieti verinoor. Muidugi: samas on ta arvamata vana. Tema luukont, see hall kalju, on tehtud sadade ja sadade miljonite aastate eest elanud kirjute [[korall]]ide ihust. See oli siis, kui ta asus tükk maad ekvaatorile lähemal ja tema kohal loksus soe madal meri. [---] Alles paari tuhande aasta eest pistis tema esimene kaljunukk oma nina merest välja. (lk 181) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * "Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar." Kui palju [[salapära]], [[jõud]]u ja [[veetlus]]t ühes lihtsas [[lause]]s! Eriti salapärane on see "ühes kohas". Miks see "ühes kohas" seal üleüldse on, sest kas saaks siis miski olla teises [[koht|kohas]], kui ta on? Või kas saaks miski olla korraga kahes kohas? Või kas oleks võimalik, et üks [[saar]] on küll olemas, ent ei asu ometigi mitte üheski kohas? "Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar." Lause, mille tõlgendamisele võiks kulutada pakse köiteid, nii võimas on see. Nii võib alata nii [[muinasjutt]] kui ka [[romaan]], see üksainumas lause kätkeb pööraseid potentsiaalsusi, siit võivad alata miljonid teekonnad, saarel võivad elada või sinna sattuda täiesti vastupandamatud inimesed, kes võtavad ette tegusid, millest teada saades hoiad ise seda märkamata hinge kinni. "Kunksmoor" on geniaalne raamat. Loe mis vanuses tahes, ikka leiad midagi uut ja võrratut. ** [[Vilja Kiisler]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/27093 "Vähem on vahel rohkem"], Vikerkaar 4/2021 (Arvustus: [[Aino Pervik]]. "Miniatuurid mälupõhjast". Tallinn: Salv, 2020.) * [[Koerus]]e ja [[jooks]]uga hüvitavad [[laps]]ed oma alguste [[liikumatus]]t. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Jumal ei olnud haavunud, kui me alles tüki aja pärast leidsime ta kolmandana ja mõistsime, et see [[hääl]], mis meile juba kaua, õieti algusest peale sõnu ette oli öelnud, oli tema hääl. Et need [[sõna]]d, millega juba kaua, õieti algusest peale olime kõnetanud teineteist, olid olnud tema sõnad. (lk 10) ** [[Asta Põldmäe]], "Odavad kaubad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Ainus, mida nad kumbki ei igatsenud, oli [[selgus]]. Nad tundsid end käivat teed, kus ei tohita teada, kui kaugel ollakse täna. Sest märkinud alguse, oled juba, tahad või ei taha, tunnistanud ka lõppu. (lk 15-16) ** [[Asta Põldmäe]], "Nimeta", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== * Alguses oli tegu. ** [[Johann Wolfgang von Goethe]], "[[Faust]]", I osa <poem> Kaks algust minus: [[süda]] ja mu [[liha]]. Neid ühendand on [[armastus]] ja [[viha]]. Käib [[ingel]] ühes [[maja]]s [[saatan]]aga. Too ohvrit [[jumal]]alle, [[naine]] vaga, too [[ohver]] verivalge altareile! Oo! ära seisa [[tempel|templi]] [[uks|uste]] taga. /---/ Too ohvriks oma liha [[saatan]]alle, õis[[roosa]] [[ihu]] anna kiusajalle: [[tund]] tunni järgi sulab püsimata. </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Kaks algust" (1912) <poem> Lääme laulma, lääme loeme. Kos om [[raamat]], kas kadunu? Salmi sehen, tähe kähen. [[Aabits]] alla, А оm algus, lõppu ei ole nätägi. </poem> * [[Eha Lättemäe]], "Kas si kass om koolin käinü" kogus "Elulugu", lk 92 <poem> Loen algusi Neist meeles on vaid mõned kuid kasvanud on meist nad suuremaks </poem> * [[Ene Mihkelson]], "* Te hulka laulikud ma julgest tulen" kogust "Tulek on su saatus" (1987) <poem> Roostevabad [[täht|tähed]], vaga Jõuluvalgus ära neavad maa, mis neetud juba niigi. Ots on ära nähtud, näha jääb veel Algus. Ühest paigast teise tuulehoog viib [[riik|riigid]]. </poem> * [[Viivi Luik]], "Tiiva vari" (1990) <poem> Iga algus on ju millegi [[jätk]] ja [[sündmus]]te raamat on alati lahti keskelt. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Armastus esimesest pilgust", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 15-16 ==Vanasõnad== * Iga algus on raske. ** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] bnq8fbe375i08w2niu8w9t5adbsm556 0 6461 87996 66132 2022-07-24T15:32:57Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johannes_Vermeer_-_De_Soldaat_en_het_Lachende_Meisje_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Jan Vermeeri maalidelt saab hästi aru, et [[valgus]] siseneb majja akna kaudu. Sõdur ja naerev neiu (1657)]] [[Fail:Annelinn, Anne 80 (3).JPG|pisi|Suurematel hoonetel on sageli palju aknaid]] [[Pilt:Alice_Boyd_-_View_from_the_window_of_Balcony_House,_Tynemouth.jpg|pisi|Alice Boyd, "Vaade aknast, Tynemouth" (1864)]] [[Pilt:Stanley,_Boy_and_girl_at_window.jpg|pisi|Anna Huntington Stanley, "Poiss ja tüdruk aknal" (1888)]] [[Pilt:Udsigt_fra_kunstnerens_vindue.jpg|pisi|Martinus Rørbye, "Vaade aknast" (u 1825)]] [[Pilt:Young_lady_by_the_window.jpg|pisi|Maria Martinau, "Neiu aknal"]] [[Pilt:Bertha_Wegmann_-_Udsigt_gennem_et_vindue.png|pisi|Bertha Wegmann, "Vaade aknast"]] '''Aken''' on [[maja]] hinge peegel: nelinurk, mis tehakse lahti, et hingata. ==Piibel== * Ja mehed ütlesid temale: "Vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda, me vabaneme nõnda: :18 vaata, kui me tuleme maale, siis seo see punasest lõngast nöör akna külge, millest sa meid alla lasksid, ja kogu enese juurde kotta oma isa, ema, vennad ja kõik oma isa pere!" * [[Joosua raamat]] 2:17-18 * Aknaid oli kolm rida, valguseava valguseava kohal kolmekordselt. ** [[Esimene Kuningate raamat]], 7:4 (Saalomoni loss) <poem> Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede. </poem> * [[Ülemlaul]] 2:9 ==Proosa== * [Raoul ja d'Artagnan:] "Pööning toob sisse viissada liivrit. Kuid see pole ju elamiskõlblik." :"Ega seal elatagi. Aga nagu sa näed, on [[pööning]]ul kaks akent väljaku poole." :"Jah, härra." :"Noh, iga kord, kui kedagi rattale tõmmatakse, [[poomine|puuakse]], tükkideks kistakse või põletatakse, üüritakse need aknad kuni kahekümne pistooli eest välja." :"Oh!" hüüatas Raoul õudusega. :"See on jälestusväärne, eks ole?" sõnas d'Artagnan. :"Oh!" kordas Raoul. :"See on jälestusväärne, aga nii see kord on... Nood Pariisi logelejad on mõnikord päris inimsööjad. Ma ei mõista, kuidas ristiinimesed võivad sellise asjaga [[äri]] teha." :"Tõepoolest!" :"Kui mina elaksin siin majas," jätkas d'Artagnan, "siis·topiksin hukkamiste päeval isegi lukuaugud kinni. Aga ma ei ela siin." (lk 371) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 * "Minu arvates on "Idioot" raamat paradiisist," ütles Konstantin Konstantinovitš. "See on nagu maaliteos, aken täiuslikku ellu, mis on meie jaoks võimalik. Dostojevski läheb veel kaugemale, ta mitte üksi ei kujuta täiuslikku inimest selles maailmas, vaid ütleb, et meie, kes me elame siin ja praegu, juba oleme paradiisis ja et Peterburi on ainus koht maailmas, kus asub paradiią. Sellest tuleb see jumalik valgus." (lk 45) ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996 * [[Moon]] jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed aknad, et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Nii süda[[öö]]ni sumpasime ringi ja kirju [[kuusk]] — see loitles igas majas. Kuid leebe [[nukrus]] looritas me [[hing]]i, sest võõraist aknaist "[[Püha öö]]" meil' kajas. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Jõuluööl" kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> [[Sõber]], kui ehitad maja, siis tee talle suured aknad — nii suured, kui üldse suudad, nii suured tee tingimata! </poem> * [[Ain Kaalep]], “Sõber, kui ehitad maja” kogust "Aomaastikud" (1962) <poem> Ku meä raku valla oma eilätse [[päev|päivä]], mis mä neist tükkest tii? Laiu ei ole laia ja [[mood|moe]] om muuttunu. Meä eläsi tönnin [[seitse]] aastat — üits ainuke akan ja siigi [[põhi|põhja]] poole. </poem> * [[Eha Lättemäe]], "Ku meä raku valla oma eilätse päivä" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 57 ==Draama== * Kas teate, mis see on? See on aken, minu härrad. Mina olen [[inimene]] akna taga. Üks neist, kes ikka jäävad akna taha. Ja aknal ei ole udueesriideid. Sääl on [[maailm]] täis [[uhkus]]t ja [[rikkus]]t, ja meie oleme ikka akna taga. Ilm on täis kauneid [[asi|asju]], mis nad ise on loonud, mis nad eales ei saa hoida oma käte vahel, siidist ja sametist [[riided|riideid]], mida nad eales ei saa selga panna. Kõik maailma rikkalikud [[toit|toidud]], mis nad ise kasvatanud ja mida nad eales ei saa [[söömine|süüa]]. ** [[Hella Wuolijoki]], "Dr. Lucius ja Luuletaja". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 27 ==Vanasõnad== * Rumala aknad on alati tuhmid. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Arhitektuur]] 0a48rt05l4uz0vitm1b9egcntakkosb 0 6496 87953 87682 2022-07-24T14:54:17Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki '''Juhus''' on ettekavatsematult saabuv sündmus või olukord. Juhustega tegelevad õnnemängud, tõenäosusteooria ja perekonnaseisuamet. ==Proosa== * XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Juhus annab mõtted ja juhus need ka võtab; pole mingit trikki, millega neid kinni hoida või tabada. :Käestlibisenud [[mõte]]; tahtsin selle kirja panna; selle asemel kirjutan ma, et see libises mul käest.] * [[Blaise Pascal]], "Mõtted", tlk [[Kristiina Ross]], 1998, 370/542, lk 202 * Juhus on loori mähitud hädavajadus. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] nr 30 2007, lk 5 * Sirget paratamatuselõime on võimatu lõppsuunast kõrvale kallutada, iga liikumine edasi-tagasi ainult katsub seda teha; [[vaba tahe]] võib oma süstikut volipärast paika pandud nööride vahel liigutada; ja kuigi juhuse tegevusvabadus on [[paratamatus]]e sirgjoonte vahel piiratud, kuigi ta külgsuunalist liikumist juhib vaba tahe, kuigi need mõlemad teda käsutavad, valitseb vahetevahel ka juhus ja tema anda jääb viimane otsustav hoop. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 245 * Aga aeg ja juhused toovad mõnegi asja kohta selgust, mis kaua saladuskatte all on puhanud, ja harutavad vahel niisuguse umbsõlme lahti, et otse vaata ja imesta; seejuures toimetab aeg pikkamisi ja kannatlikult, niit niidi järel lahti näpitsedes, kuna juhused on kärsitud ja enamasti ühe hoobiga saladuslikkuse sõlmi läbi raiuda armastavad. ** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 142 * [Toimetaja:] "[[Unustamine]] tähendab juhust, kuid juhusel pole põhimõttes ruumi." ** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" III, 5. peatükk * Teisest küljest näeme, et tsivilisatsiooni varasemale esiletõusule Vanas Maailmas ei saa omistada suuremat kaalu ning see on rahuldavalt seletatav juhusega. Lühidalt - ajaloolised sündmused omavad palju suuremat potentsi rasside tsivilisatsiooni poole suunamisel kui nende kaasasündinud võimed ning siit järeldub, et ilma edasise tõestuseta ei kinnita rasside saavutused eeldust, et üks rass on teisest palju andekam. ** [[Franz Boas]], "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 29-30 * Pime juhus ja kõike ettemäärav [[saatus]], need kaks ei sobinud kokku. Niipalju kui Jens üldse oli kokku puutunud abstraktse [[filosoofia]]ga, ei olnud ta kunagi suutnud omaks võtta [[predestinatsioon]]iõpetust. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]", 1972, lk 79 * Mulle on arusaamatu jutt, et küll see ja teine [[lavastaja]] on paha ja vastupidi, küll see [[näitleja]] on ebahuvitav ja andetu. Aga kuidas nad kõik on saanud kooli lõpetada, kui nad on andetud? Milleks siis valmistatakse ette noori näitlejaid, kes igale lavastajale ei kõlba? On see siis juhuslikkus? Juhuslikult oled saanud sisse ja juhuslikult sinus keegi midagi avastab. Kuskil on mingi viga. Vanal ajal võeti sind oskustööliseks, pidid oskama iga rolli teha. Kui välja ei tulnud, ei sõlmitud kevadel lepingutki. (lk 13) ** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16 * [Voldemort:] Ma olen olnud [[hooletus|hooletu]] ning nii on mu kavad nurjanud õnn ja juhus, need parimate [[plaan]]ide rikkujad. ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja surma vägised". Tõlkinud [[Krista Kaer|Krista]] ja Kaisa Kaer, Tallinn: Varrak 2007, lk 11 * Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks Pentti muutus. Ta tahtis küll [[maja]], aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma [[unelm]]a teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid juhuse läbi [[leidmine|leidma]], siis oleks unelm teostunud õigel moel. (lk 177) ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * Mul on nagu väikelapse [[mõtlemine]], et kui näen midagi põnevat, siis jätan eelmise tegevuse pooleli. See on [[mäng]]. [[Brikolaaž]]i vastand on ka insenerimõtlemine, kus on selge kalkulatsioon ja [[plaan]]. Brikolaaž on juhuslik ja kõrvalekalduv ning võib-olla ei viigi kuhugi. Ringiliikumine. * [[Laps|Laste]] jaoks on käegakatsutavatest esemetest millegi tegemine loomulik ja tavaline, kõik on võrdsed mängumaterjalid. Eks ka seda [[maailm]]a püütakse ette [[disain]]ida, aga vaba mänguvõimalust ja [[kulgemine|kulgemist]] pakuvad just juhuslikud esemed. [---] [[Vanemad|Vanemate]] roll on mitte halvustada, eemale lükata. Lapse maailmas on võimalik kõike muuta millekski muuks. * Tagantjärele on kõik läinud vaikselt ja märkamatult, pole teadlikku [[Äratundmine|äratundmist]] olnudki. Ega ma väga rahul sellega ole, kuidas asjad läinud on. Ma pole olnud sihikindel ja süstemaatiline, palju on kokkusattumisi. Kui kindlat [[otsus]]t pole, siis satud oma teele vaikselt. * See on natuke selline seisva [[kell]]a fenomen, et kaks korda päevas näitab [[seier]] ikka õiget aega. Mõned asjad, millega olen juhuslikult pikka aega tegelenud, on nüüd aktuaalsuspunkti jõudnud hoopis teisel kujul. Huvitav nähtus. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * Iga me päev on täis vihaleajavaid kokkusattumusi. Õigemini, meie igapäev siin ja praegu on ise üksainus suur ja vihaleajav kokkusattumus, mis neelab pööri­sena enam-vähem kõik meie eluavaldused, alates liikumisest ja toitumisest, lõpetades kunstilise eneseväljendusega. See valitseb õhku, mida hingame, sõnumeid, mida vahetame sõpradega, ja poliitikute juttu, mida kuulame õhtustest uudistest. See on mõõdetav ja metafoorina kõikelubav, sel on nimi, see on põhimõtteliselt kodustatav, kuid avaldab kodustamisele vastupanu, on paindlik ja kohanev, jätkusuutlik. ** [[Anti Saar]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tummaks-ei-vota-aga-arutust-annab/ "Tummaks ei võta, aga arutust annab"], Sirp, 04.12.2020 * TikTok on selles mõttes nii... ''random'', et sa ei saa kunagi ennustada, mis inimestele peale läheb. Ma võin kaks kuud planeerida ühte [[video]]t ning siis see saab 20 000 vaatamist, aga siis ma teen mingi täiesti suvalise video kahe minutiga, mis saab sadu tuhandeid või isegi miljoneid vaatamisi. ** [[Arija Helmvee]], intervjuu: Tuuli Põhjakas, [https://kultuur.postimees.ee/7362181/tiktokker-roosabanaanike-ma-ei-pea-taluma-kui-mulle-halvasti-oeldakse "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!"], Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25 * Kujutatud nõtkelt, värskelt, mõistvusega oli see episood, episoodnovell, lõppkonkurentsis üks kahest preemiakandidaadist viimaste minutite, viimaste sekunditeni, kuni olukorda tõi muutuse fataalne [[telefonikõne]] eemal viibivalt haigeks jäänud žüriikaaslaselt ning kiik kaldus vastasasendisse. Kuid selleks moodustataksegi žüriid paarituarvulisena, ja kui kusagil, siis just sellistes olukordades saab selgeks, kui võimas [[trump]] on alati varrukas juhusel... ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 ==Draama== * [Herzen:] [[Elu]] küllus on selle voos, hiljem on liiga hilja. Kus on [[laul]], kui see on ära lauldud? Kus on [[tants]], kui see on tantsitud? Ainult meie, inimesed, tahame omada ka [[tulevik]]ku. Me veename endid, et maailm on tagasihoidlikult meie eesmärgi lahtirullumise teenistuses. Me märkame ajaloo ebakindlat [[kaos]]t iga päev, iga tund, kuid miski on pildil valesti. Kus on looduse kõrgeima loomingu ühtsus ja [[tähendus]]? Muidugi peavad need miljonid väikesed juhuste ja isepäisuse nired saama parandatud tohutus maa-aluses jões, mis kahtlemata kannab meid kohta, kuhu meid oodatakse! Aga sellist kohta pole olemas, sellepärast nimetataksegi seda [[Utoopia]]ks. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", II vaatus ==Luule== <poem> Laev eksind põhja [[meri|mere]]le, ta mehed meresse langend — üle jäänud on üksainuke, külmast sellegi käed kanged. Ei laeva jõua ta juhtida, pool omapääd luusib see veedel. Ei laeva jõua ta juhtida, laev sõuab juhuse teedel. </poem> * [[Juhan Liiv]] "Merehädaline" <poem> Nad imestaksid hirmsasti, et juba pikemat aega on nendega mänginud juhus. Veel mitte täiesti valmis muutma nende [[saatus]]t, lähenes ja kaugenes, tõkestas neil tee ja naeru tagasi hoides hüppas kõrvale. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Armastus esimesest pilgust", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 15-16 <poem> vist oleme võhivõõras kohas satume vastamisi ja juhus kannab meid ettejuhtuvasse [[kohvik]]usse esimese või viimase vaba laua taha kus soovijaile serveeritakse ammu unustatut, [[õhk]]u haihtunut kus [[aasta]]d sulavad nagu [[suhkur]] </poem> * [[Jan Kaus]], "ära ütle veel head aega...", Looming, 10/2016 <poem> On hurmav juhustele anduda ses sätendavas ulma[[bakhanaal]]is, nii [[elu]] [[täius]]esse kanduda kui pintslitõmme värvijulges [[maal]]is. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Autoportree", rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 8 == Allikata == * Juhus on ilmselt Jumala pseudonüüm, kui ta ei tahtnud oma tegudele alla kirjutada. ** [[Anatole France]] ==Vanasõnad== * Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb. * Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab). * Pime [[kana]] leiab ka tera. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Matemaatika]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] btookr0qq1464soa9e5bokez99fq7ko 0 6519 88090 84090 2022-07-25T04:38:53Z Kruusamägi 873 wikitext text/x-wiki [[File:Champion des dames Vaudoises.JPG|thumb|Vanim säilinud kujutis [[luud|luua]] seljas lendavast nõiast. Miniatuur Martin Le France'i käsikirjast "Le champion des dames" (1451)]] [[File:The History of Witches and Wizards, 1720 Wellcome L0026619.jpg|thumb|Nõidade ja kuradite ühissöömaaeg (The History of Witches and Wizards, 1720)]] [[Pilt:The_witches_Sabbath,_by_Luis_Ricardo_Falero.jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Nõiasabat" (1880)]] [[Pilt:Siewert-Witch.jpg|pisi|Clara Siewert (1862–1945), "Nõia apoteoos", ''s.d.'']] '''Nõid''' on nõiakunsti ehk [[maagia]]t harrastav [[daam]] või sellega võrdsustatud isik, ehkki nõianduse sooline aspekt on tänini mõnevõrra selgusetu. Kui varauusaegses kirjanduses soovitati nõidu käsitseda peamiselt [[haamer|haamriga]], siis tänapäeval soovitavad eksperdid [[viisakus]]t ja [[ettevaatus]]t, näiteks [[Tee (jook)|teed]], [[küpsis]]eid ja mõõdukas koguses [[alkohol]]i. ==Piibel== * Sa ei tohi nõida ellu jätta! ** [[Teine Moosese raamat]] 22:17 ==Proosa== * Kui keegi mees heidab teise peale [[nõidus]]t, kuid ei tõesta seda, siis see, kelle peale nõidused heideti, läheb Jõe Jumala juurde ja sukeldub. Kui Jõe Jumal on temast võitu saanud, tema süüdistaja omastagu tema [[maja]]. Kui Jõe Jumal mehe puhastab ja heastab, (siis see), kes tema peale nõidusi heitis, tapetakse. See, kelle Jõe Jumal heastas, omastagu oma süüdistaja maja. ** [[Hammurapi koodeks]] (18. sajand e.m.a.), Muinasaja seadusekogumike antoloogia, 2001, tõlkinud Amar Annus, lk 95 * Kunksmoor oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Kunksmoor oli siin eluaeg elanud. Ta sõi [[kibuvits]]amarju ja [[mustikas|mustikaid]]. Kui tuju tuli, siis püüdis mõne [[kala]]kese ka. Vahel sügiseti maitses ta ka mõnd ilusamat [[seen]]t, mis metsa all silma hakkas. (lk 6) * Kõige mõnusam asi Kunksmoori majas oli aga suur laia suuga [[kolle]], kus külma ilmaga hõõgusid männikäbisöed. Siin keetis Kunksmoor punasest vasest [[katel|katla]] sees oma nõiarohtusid. Sest see Kunksmoor oli tegelikult nõid. Oma nõiarohtude ja kunstidega oskas ta arstida igasuguseid [[haigus]]i ja tõbesid. Ta oskas neid kaela ka saata. [[Taim]]i oma rohtude pruulimiseks käis Kunksmoor korjamas suurelt maalt, metsadest ja aasadelt, soodest ja rabadest. Üle mere sõitis ta suure kollase [[õhupall]]iga, mis kõrgel taeva all lennates oli väga [[täiskuu]] moodi. Parema meelega rändas Kunksmoor pimedatel öödel, kui päris kuud taevas ei olnud, sest siis ei pannud teda keegi tähele. Ei ole hea, kui nõiamoorid liiga silma torkavad, arvas Kunskmoor. Sellest on tulnud alati ainult koledat [[pahandus]]t. (lk 6) * [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", 2011 * Ta [Nanny Ogg] noogutas [[värav]]ast sisse minnes vahtidele. Kummalgi neist ei tulnud pähegi teda kinni pidada, sest nõiad, nagu ka [[mesinik]]ud ja suured gorillad, lähevad sinna, kuhu nad ise tahavad. ** [[Terry Pratchett]], "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak 2001, lk 120 * Ja Vanaema Weatherwax oli kuramuse neetult vägev. Praeguseks oli ta nõiakunstis arvatavasti veelgi osavam kui kurikuulus Must Aliss, ja igaüks teadis ju, mis temaga lõpuks oli juhtunud. Kuidas paar last ta tema enda [[ahi|ahju]] ajasid ja kõik leidsid, et igavesti tubli tegu, mis sest, et ahju pärast [[nädal]] otsa rookida tuli. Aga kuni selle hirmsa päevani oli Aliss Jääraharju oma hirmuvalitsuse all pidanud. Ta oli võlukunstis nii osavaks saanud, et talle enam ülepea midagi muud pähe ei mahtunud. :Räägiti, et [[relv]]ad ei suutnud talle viga teha. [[Mõõk|Mõõgad]] põrkasid ta nahalt tagasi. Räägiti, et tema hullunud [[naer]] kostis terve miili taha, ja ehkki hullunud naer oli muidugi ametioskus, mida iga nõid teatud asjaoludel kasutada suutis, oli tema hullunud naer h u l l u m e e l n e , kõige hullemat sorti naer. Ja ta muutis inimesi [[piparkook]]ideks ja elas [[konn]]adest majas. Lõpupoole oli asi ikka väga inetuks kiskunud. Nagu ikka, kui üks nõid kurjaks kätte läks. * Terry Pratchett, "Maskeraad". Tõlkinud [[Triinu Pakk-Allmann]]. Varrak 2005, lk 4 * Nii on mitte just üllatuslikult mitmed naistega seotud ebausud ajahambale kenasti vastu pidanud. Näiteks vanad [[egiptlased]] võisid ju arvata, et [[must kass]] toob õnne, ent hiliskeskajal hakkasid läänekristlikus kultuuris levima kiriku algatusel [[nõiajaht|nõiajahid]]. [[Tuleriit|Tuleriidale]] saadeti mitukümmend tuhat "nõida", suurem osa neist naised. Musti kasse hakati aga pidama nõidade kaaslasteks, kui mitte nõidadeks endiks. Nii leidis oma otsa palju kasse ning teed ületavast mustast kassist sai halva õnne märk. * Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisenenud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jätkuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks nõidadeks. Ja seos [[kass]]idegagi pole kuhugi kadunud (vt "crazy cat lady"). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvustavaks stereotüübiks. Muide, [[India]]s, kus toimuvad praegugi veel nõiajahid, võib selline [[sildistamine]] lõppeda siiani surmaga. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 == Filmikunst == * Mida sa teed [[nõid]]adega? Põletad nad! Ning mida sa põletad veel peale nõidade? Puitu! Seega, miks nõiad põlevad? Kuna nad on puust? Seega, kuidas kindlaks teha kas ta on puust tehtud? Ehitad temast silla! Kuid, kas sa ei saa sildu teha ka [[kivi]]dest? Sedan'd küll. Kas puit läheb vees põhja? Ei, ta jääb ulpima! Viska ta tiiki! Mis veel jääb vees ulpima? Leib! Õunad! Väga väiksed kivid? Siider! Ss-soust! Kirsid! Muda! Kirikud? Kirikud! Plii, plii. [[Part]]! Just. Niisiis, [[loogika|loogiliselt]]... Kui ta kaalub samapalju kui part, siis ta on tehtud puust... ja järelikult... nõid! ** {{halliga|What do you do with witches? Burn them! And what do you burn apart from witches? Wood! So, why do witches burn? 'cos they're made of wood? So; how do we tell if she is made of wood? Build a bridge out of 'er! Ah, but can you not also make bridges out of stone? Oh yeah. Does wood sink in water? No, it floats! It floats! Throw her into the pond! What also floats in water? Bread! Apples! Very small rocks? Cider! Gra-Gravy! Cherries! Mud! Churches? Churches! Lead, Lead. A Duck! Exactly. So, logically... If she weighs the same as a duck, she's made of wood... and therefore... a witch!}} ** Nõia loogika stseen 1975. aasta filmis "[[Monty Python ja Püha Graal]]" == Vanasõnad == * [[Ahi]] [[ahne]], [[pada]] nõid. * Kes [[töö]]d teeb, on [[rikas]] ja nõid. * Nõid leiab nõu, kui [[poeg]] [[võllas|võlla]] viiakse; ehk: küll nõid jne. * Nõid naerab nõida. * [[Viin]] [[metsavaht|metsavahi]] nõid. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * Heinrich Kramer, Jacob Sprenger, "[[Nõiahaamer]]" * [[Ottfried Preussler]], "[[Väike nõid]]" * [[Terry Pratchett]], "Nõiad võõrsil", tlk [[Krista Kaer]], 2003 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] gsq021ef84fnlwp5l8i4o8z6b3tp1x3 88130 88090 2022-07-25T09:22:42Z Pseudacorus 2604 /* Filmikunst */ wikitext text/x-wiki [[File:Champion des dames Vaudoises.JPG|thumb|Vanim säilinud kujutis [[luud|luua]] seljas lendavast nõiast. Miniatuur Martin Le France'i käsikirjast "Le champion des dames" (1451)]] [[File:The History of Witches and Wizards, 1720 Wellcome L0026619.jpg|thumb|Nõidade ja kuradite ühissöömaaeg (The History of Witches and Wizards, 1720)]] [[Pilt:The_witches_Sabbath,_by_Luis_Ricardo_Falero.jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Nõiasabat" (1880)]] [[Pilt:Siewert-Witch.jpg|pisi|Clara Siewert (1862–1945), "Nõia apoteoos", ''s.d.'']] '''Nõid''' on nõiakunsti ehk [[maagia]]t harrastav [[daam]] või sellega võrdsustatud isik, ehkki nõianduse sooline aspekt on tänini mõnevõrra selgusetu. Kui varauusaegses kirjanduses soovitati nõidu käsitseda peamiselt [[haamer|haamriga]], siis tänapäeval soovitavad eksperdid [[viisakus]]t ja [[ettevaatus]]t, näiteks [[Tee (jook)|teed]], [[küpsis]]eid ja mõõdukas koguses [[alkohol]]i. ==Piibel== * Sa ei tohi nõida ellu jätta! ** [[Teine Moosese raamat]] 22:17 ==Proosa== * Kui keegi mees heidab teise peale [[nõidus]]t, kuid ei tõesta seda, siis see, kelle peale nõidused heideti, läheb Jõe Jumala juurde ja sukeldub. Kui Jõe Jumal on temast võitu saanud, tema süüdistaja omastagu tema [[maja]]. Kui Jõe Jumal mehe puhastab ja heastab, (siis see), kes tema peale nõidusi heitis, tapetakse. See, kelle Jõe Jumal heastas, omastagu oma süüdistaja maja. ** [[Hammurapi koodeks]] (18. sajand e.m.a.), Muinasaja seadusekogumike antoloogia, 2001, tõlkinud Amar Annus, lk 95 * Kunksmoor oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Kunksmoor oli siin eluaeg elanud. Ta sõi [[kibuvits]]amarju ja [[mustikas|mustikaid]]. Kui tuju tuli, siis püüdis mõne [[kala]]kese ka. Vahel sügiseti maitses ta ka mõnd ilusamat [[seen]]t, mis metsa all silma hakkas. (lk 6) * Kõige mõnusam asi Kunksmoori majas oli aga suur laia suuga [[kolle]], kus külma ilmaga hõõgusid männikäbisöed. Siin keetis Kunksmoor punasest vasest [[katel|katla]] sees oma nõiarohtusid. Sest see Kunksmoor oli tegelikult nõid. Oma nõiarohtude ja kunstidega oskas ta arstida igasuguseid [[haigus]]i ja tõbesid. Ta oskas neid kaela ka saata. [[Taim]]i oma rohtude pruulimiseks käis Kunksmoor korjamas suurelt maalt, metsadest ja aasadelt, soodest ja rabadest. Üle mere sõitis ta suure kollase [[õhupall]]iga, mis kõrgel taeva all lennates oli väga [[täiskuu]] moodi. Parema meelega rändas Kunksmoor pimedatel öödel, kui päris kuud taevas ei olnud, sest siis ei pannud teda keegi tähele. Ei ole hea, kui nõiamoorid liiga silma torkavad, arvas Kunskmoor. Sellest on tulnud alati ainult koledat [[pahandus]]t. (lk 6) * [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", 2011 * Ta [Nanny Ogg] noogutas [[värav]]ast sisse minnes vahtidele. Kummalgi neist ei tulnud pähegi teda kinni pidada, sest nõiad, nagu ka [[mesinik]]ud ja suured gorillad, lähevad sinna, kuhu nad ise tahavad. ** [[Terry Pratchett]], "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak 2001, lk 120 * Ja Vanaema Weatherwax oli kuramuse neetult vägev. Praeguseks oli ta nõiakunstis arvatavasti veelgi osavam kui kurikuulus Must Aliss, ja igaüks teadis ju, mis temaga lõpuks oli juhtunud. Kuidas paar last ta tema enda [[ahi|ahju]] ajasid ja kõik leidsid, et igavesti tubli tegu, mis sest, et ahju pärast [[nädal]] otsa rookida tuli. Aga kuni selle hirmsa päevani oli Aliss Jääraharju oma hirmuvalitsuse all pidanud. Ta oli võlukunstis nii osavaks saanud, et talle enam ülepea midagi muud pähe ei mahtunud. :Räägiti, et [[relv]]ad ei suutnud talle viga teha. [[Mõõk|Mõõgad]] põrkasid ta nahalt tagasi. Räägiti, et tema hullunud [[naer]] kostis terve miili taha, ja ehkki hullunud naer oli muidugi ametioskus, mida iga nõid teatud asjaoludel kasutada suutis, oli tema hullunud naer h u l l u m e e l n e , kõige hullemat sorti naer. Ja ta muutis inimesi [[piparkook]]ideks ja elas [[konn]]adest majas. Lõpupoole oli asi ikka väga inetuks kiskunud. Nagu ikka, kui üks nõid kurjaks kätte läks. * Terry Pratchett, "Maskeraad". Tõlkinud [[Triinu Pakk-Allmann]]. Varrak 2005, lk 4 * Nii on mitte just üllatuslikult mitmed naistega seotud ebausud ajahambale kenasti vastu pidanud. Näiteks vanad [[egiptlased]] võisid ju arvata, et [[must kass]] toob õnne, ent hiliskeskajal hakkasid läänekristlikus kultuuris levima kiriku algatusel [[nõiajaht|nõiajahid]]. [[Tuleriit|Tuleriidale]] saadeti mitukümmend tuhat "nõida", suurem osa neist naised. Musti kasse hakati aga pidama nõidade kaaslasteks, kui mitte nõidadeks endiks. Nii leidis oma otsa palju kasse ning teed ületavast mustast kassist sai halva õnne märk. * Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisenenud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jätkuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks nõidadeks. Ja seos [[kass]]idegagi pole kuhugi kadunud (vt "crazy cat lady"). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvustavaks stereotüübiks. Muide, [[India]]s, kus toimuvad praegugi veel nõiajahid, võib selline [[sildistamine]] lõppeda siiani surmaga. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 == Filmikunst == * Mida sa teed nõidadega? Põletad nad! Ning mida sa põletad veel peale nõidade? Puitu! Seega, miks nõiad põlevad? Kuna nad on puust? Seega, kuidas kindlaks teha kas ta on puust tehtud? Ehitad temast silla! Kuid, kas sa ei saa sildu teha ka [[kivi]]dest? Sedan'd küll. Kas puit läheb vees põhja? Ei, ta jääb ulpima! Viska ta tiiki! Mis veel jääb vees ulpima? Leib! Õunad! Väga väiksed kivid? Siider! Ss-soust! Kirsid! Muda! Kirikud? Kirikud! Plii, plii. [[Part]]! Just. Niisiis, [[loogika|loogiliselt]]... Kui ta kaalub samapalju kui part, siis ta on tehtud puust... ja järelikult... nõid! ** {{halliga|What do you do with witches? Burn them! And what do you burn apart from witches? Wood! So, why do witches burn? 'cos they're made of wood? So; how do we tell if she is made of wood? Build a bridge out of 'er! Ah, but can you not also make bridges out of stone? Oh yeah. Does wood sink in water? No, it floats! It floats! Throw her into the pond! What also floats in water? Bread! Apples! Very small rocks? Cider! Gra-Gravy! Cherries! Mud! Churches? Churches! Lead, Lead. A Duck! Exactly. So, logically... If she weighs the same as a duck, she's made of wood... and therefore... a witch!}} ** Nõia loogika stseen 1975. aasta filmis "[[Monty Python ja Püha Graal]]" == Vanasõnad == * [[Ahi]] [[ahne]], [[pada]] nõid. * Kes [[töö]]d teeb, on [[rikas]] ja nõid. * Nõid leiab nõu, kui [[poeg]] [[võllas|võlla]] viiakse; ehk: küll nõid jne. * Nõid naerab nõida. * [[Viin]] [[metsavaht|metsavahi]] nõid. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * Heinrich Kramer, Jacob Sprenger, "[[Nõiahaamer]]" * [[Ottfried Preussler]], "[[Väike nõid]]" * [[Terry Pratchett]], "Nõiad võõrsil", tlk [[Krista Kaer]], 2003 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 7e2vutyni4mbdfnz1s2twjrohpl5wnz 88149 88130 2022-07-25T10:49:53Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Champion des dames Vaudoises.JPG|thumb|Vanim säilinud kujutis [[luud|luua]] seljas lendavast nõiast. Miniatuur Martin Le France'i käsikirjast "Le champion des dames" (1451)]] [[File:The History of Witches and Wizards, 1720 Wellcome L0026619.jpg|thumb|Nõidade ja kuradite ühissöömaaeg (The History of Witches and Wizards, 1720)]] [[Pilt:The_witches_Sabbath,_by_Luis_Ricardo_Falero.jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Nõiasabat" (1880)]] [[Pilt:Siewert-Witch.jpg|pisi|Clara Siewert (1862–1945), "Nõia apoteoos", ''s.d.'']] '''Nõid''' on nõiakunsti ehk [[maagia]]t harrastav [[daam]] või sellega võrdsustatud isik, ehkki nõianduse sooline aspekt on tänini mõnevõrra selgusetu. Kui varauusaegses kirjanduses soovitati nõidu käsitseda peamiselt [[haamer|haamriga]], siis tänapäeval soovitavad eksperdid [[viisakus]]t ja [[ettevaatus]]t, näiteks [[Tee (jook)|teed]], [[küpsis]]eid ja mõõdukas koguses [[alkohol]]i. ==Piibel== * Sa ei tohi nõida ellu jätta! ** [[Teine Moosese raamat]] 22:17 ==Proosa== * Kui keegi mees heidab teise peale [[nõidus]]t, kuid ei tõesta seda, siis see, kelle peale nõidused heideti, läheb Jõe Jumala juurde ja sukeldub. Kui Jõe Jumal on temast võitu saanud, tema süüdistaja omastagu tema [[maja]]. Kui Jõe Jumal mehe puhastab ja heastab, (siis see), kes tema peale nõidusi heitis, tapetakse. See, kelle Jõe Jumal heastas, omastagu oma süüdistaja maja. ** [[Hammurapi koodeks]] (18. sajand e.m.a.), Muinasaja seadusekogumike antoloogia, 2001, tõlkinud Amar Annus, lk 95 * Kunksmoor oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Kunksmoor oli siin eluaeg elanud. Ta sõi [[kibuvits]]amarju ja [[mustikas|mustikaid]]. Kui tuju tuli, siis püüdis mõne [[kala]]kese ka. Vahel sügiseti maitses ta ka mõnd ilusamat [[seen]]t, mis metsa all silma hakkas. (lk 6) * Kõige mõnusam asi Kunksmoori majas oli aga suur laia suuga [[kolle]], kus külma ilmaga hõõgusid männikäbisöed. Siin keetis Kunksmoor punasest vasest [[katel|katla]] sees oma nõiarohtusid. Sest see Kunksmoor oli tegelikult nõid. Oma nõiarohtude ja kunstidega oskas ta arstida igasuguseid [[haigus]]i ja tõbesid. Ta oskas neid kaela ka saata. [[Taim]]i oma rohtude pruulimiseks käis Kunksmoor korjamas suurelt maalt, metsadest ja aasadelt, soodest ja rabadest. Üle mere sõitis ta suure kollase [[õhupall]]iga, mis kõrgel taeva all lennates oli väga [[täiskuu]] moodi. Parema meelega rändas Kunksmoor pimedatel öödel, kui päris kuud taevas ei olnud, sest siis ei pannud teda keegi tähele. Ei ole hea, kui nõiamoorid liiga silma torkavad, arvas Kunskmoor. Sellest on tulnud alati ainult koledat [[pahandus]]t. (lk 6) * [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", 2011 * Ta [Nanny Ogg] noogutas [[värav]]ast sisse minnes vahtidele. Kummalgi neist ei tulnud pähegi teda kinni pidada, sest nõiad, nagu ka [[mesinik]]ud ja suured gorillad, lähevad sinna, kuhu nad ise tahavad. ** [[Terry Pratchett]], "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak, 2001, lk 120 * Ja Vanaema Weatherwax oli kuramuse neetult vägev. Praeguseks oli ta nõiakunstis arvatavasti veelgi osavam kui kurikuulus Must Aliss, ja igaüks teadis ju, mis temaga lõpuks oli juhtunud. Kuidas paar last ta tema enda [[ahi|ahju]] ajasid ja kõik leidsid, et igavesti tubli tegu, mis sest, et ahju pärast [[nädal]] otsa rookida tuli. Aga kuni selle hirmsa päevani oli Aliss Jääraharju oma hirmuvalitsuse all pidanud. Ta oli võlukunstis nii osavaks saanud, et talle enam ülepea midagi muud pähe ei mahtunud. :Räägiti, et [[relv]]ad ei suutnud talle viga teha. [[Mõõk|Mõõgad]] põrkasid ta nahalt tagasi. Räägiti, et tema hullunud [[naer]] kostis terve miili taha, ja ehkki hullunud naer oli muidugi ametioskus, mida iga nõid teatud asjaoludel kasutada suutis, oli tema hullunud naer h u l l u m e e l n e , kõige hullemat sorti naer. Ja ta muutis inimesi [[piparkook]]ideks ja elas [[konn]]adest majas. Lõpupoole oli asi ikka väga inetuks kiskunud. Nagu ikka, kui üks nõid kurjaks kätte läks. * [[Terry Pratchett]], "Maskeraad". Tõlkinud [[Triinu Pakk-Allmann]]. Varrak, 2005, lk 4 * Nii on mitte just üllatuslikult mitmed naistega seotud ebausud ajahambale kenasti vastu pidanud. Näiteks vanad [[egiptlased]] võisid ju arvata, et [[must kass]] toob õnne, ent hiliskeskajal hakkasid läänekristlikus kultuuris levima kiriku algatusel [[nõiajaht|nõiajahid]]. [[Tuleriit|Tuleriidale]] saadeti mitukümmend tuhat "nõida", suurem osa neist naised. Musti kasse hakati aga pidama nõidade kaaslasteks, kui mitte nõidadeks endiks. Nii leidis oma otsa palju kasse ning teed ületavast mustast kassist sai halva õnne märk. * Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisenenud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jätkuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks nõidadeks. Ja seos [[kass]]idegagi pole kuhugi kadunud (vt "crazy cat lady"). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvustavaks stereotüübiks. Muide, [[India]]s, kus toimuvad praegugi veel nõiajahid, võib selline [[sildistamine]] lõppeda siiani surmaga. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 * Kuid onu Julius rääkis muudkui edasi, kui õnnelik ta on. Ta ütles, et ei unusta neid päevi kunagi. Kõigepealt, et talle oli nii imeliselt avanenud muinasmaailm! Muidugi lööd vahel nagu kartma, kui akna taga lendavad nõiad, seda ei tahaks ta eitada. :"Mitte nõiad," väitis Karlsson. "Hoopis krõõbid, õudsed ja metsikud, täitsa hirmsad!" :Aga igal juhul tunned, et elad samas maailmas, kus elasid sinu [[esiisa]]d, jätkas onu Julius, ja talle meeldis see. Aga kõige parem, mis need päevad on talle kinkinud, on tema oma muinasjutu[[printsess]], kelle nimi on Hildur, ning nüüd tulevad pulmad! :"Muinasjutuprintsess nimega Hildur," kordas Karlsson silmade särades. Ta naeris kaua, vaatas siis onu Juliusele otsa, vangutas pead ja naeris uuesti. :Preili Sokk tammus köögis ringi ja oli nii rõõmus, nagu Väikevend teda veel kunagi polnud näinud. :"Mulle meeldivad samuti nõiad," ütles ta, "sest kui see jõledik poleks eile õhtul akna taga lennanud ja meid [[ehmatus|ehmatanud]], poleks sina, Julius, kunagi mulle kaela langenud ja siis poleks seda kõike kunagi sündinud." (lk 426) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 == Filmikunst == * Mida sa teed nõidadega? Põletad nad! Ning mida sa põletad veel peale nõidade? Puitu! Seega, miks nõiad põlevad? Kuna nad on puust? Seega, kuidas kindlaks teha kas ta on puust tehtud? Ehitad temast silla! Kuid, kas sa ei saa sildu teha ka [[kivi]]dest? Sedan'd küll. Kas puit läheb vees põhja? Ei, ta jääb ulpima! Viska ta tiiki! Mis veel jääb vees ulpima? Leib! Õunad! Väga väiksed kivid? Siider! Ss-soust! Kirsid! Muda! Kirikud? Kirikud! Plii, plii. [[Part]]! Just. Niisiis, [[loogika|loogiliselt]]... Kui ta kaalub samapalju kui part, siis ta on tehtud puust... ja järelikult... nõid! ** {{halliga|What do you do with witches? Burn them! And what do you burn apart from witches? Wood! So, why do witches burn? 'cos they're made of wood? So; how do we tell if she is made of wood? Build a bridge out of 'er! Ah, but can you not also make bridges out of stone? Oh yeah. Does wood sink in water? No, it floats! It floats! Throw her into the pond! What also floats in water? Bread! Apples! Very small rocks? Cider! Gra-Gravy! Cherries! Mud! Churches? Churches! Lead, Lead. A Duck! Exactly. So, logically... If she weighs the same as a duck, she's made of wood... and therefore... a witch!}} ** Nõia loogika stseen 1975. aasta filmis "[[Monty Python ja Püha Graal]]" == Vanasõnad == * [[Ahi]] [[ahne]], [[pada]] nõid. * Kes [[töö]]d teeb, on [[rikas]] ja nõid. * Nõid leiab nõu, kui [[poeg]] [[võllas|võlla]] viiakse; ehk: küll nõid jne. * Nõid naerab nõida. * [[Viin]] [[metsavaht|metsavahi]] nõid. ** "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * Heinrich Kramer, Jacob Sprenger, "[[Nõiahaamer]]" * [[Ottfried Preussler]], "[[Väike nõid]]" * [[Terry Pratchett]], "Nõiad võõrsil", tlk [[Krista Kaer]], 2003 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] q2mbc8cscm19ip6oxtodr76zknvliv1 0 6524 88176 36230 2022-07-25T11:32:46Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Tigutorn ja ahhaa must.jpg|pisi|]] [[File:Paris Eiffelturm.jpeg|thumb|Eiffeltorn]] '''Torn''' on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. ==Piibel== * Iga [[elevant|elevandi]] seljas oli tugev sõjariistadega varustatud puutorn, mis loomale oli selga seotud eriliste sidemetega, ja igas tornis oli neli sõjameest, kes sealt võitlesid, ja üks indialane, elevandijuht. ** [[Esimene Makkabite raamat]], peatükk 6, salm 37 ==Proosa== * [Juss:] "Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui [[sõda|sõtta]] läevad. Nad panevad [[maja]]d ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele [[kivi|kiva]] ja [[puu|puid]]." ** [[J. R. R. Tolkien]], "Sõrmuste isand", teine osa "Kaks kantsi". Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1997, lk 242 * [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, tornid väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval. ** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust "Ühe kirjaniku päevaraamatust"], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18… * Pean nüüd oma [[vaal|tsetoloogilise]] süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu [[Köln]]i suure [[katedraal]]i, mille pooliku torni otsas seisab ikka veel [[kraana]]. Esimesed [[arhitekt]]id viivad ainult väikesed hooned katuse alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku [[jumal]] mind midagi lõpetamast. Terve see [[raamat]] on ainult [[visand]], ei, ainult visandi visand. Oo [[Aeg]], [[Jaks]], [[Raha]] ja [[Kannatlikkus|Kannatlik Meel]]! ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172 * Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", 1961, V peatükk, lk 78-79 * Templivennad ja ilmalikud rüütlid, kes siia olid pääsenud, olid juba asunud oma kohale müüridel ja tornides. Tempel oli suletud ja valmis ennast kaitsema viimse veretilgani. Ja nende hulgas, kes siia olid päästetud — või vangistatud —, olin ka mina, üksik hospidalirüütel, oma võõras veripunases sõjamantlis. ** Karl Ristikivi, "[[Viimne linn]]", 1962, lk 275-276 * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema torni ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.<!--//--> :Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles. :"Mis sinuga on? Miks sa nutad?" :"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend. :"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Siin tsaari[[loss]]i ruske sammastik, kanal ja klaasist galerii - seal, üle [[Neeva]], torni kullat pii ja kindlusmüüri sünge hammastik. </poem> * [[August Alle]], ""Poti daami" dekoratsioon", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 21 <poem> Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn. All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn, ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök, ja küünte all võppub ta [[veri]]ne söök. </poem> * [[Aleksandr Puškin]], "Vang" <poem> iga [[ilus]] tütarlaps ei ole Maarja-Liis iga [[linn]] kus kõrge torn ei ole veel [[Pariis]] </poem> * [[Contra]], "Terminaator" <poem> Murti me [[lipp]] ja me [[sulg|suled]], kuminal [[udu|uttu]] veeti me kilgete torn. </poem> * [[Jaan Undusk]], "Kuum, oli kuum" romaani "Kuum" tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990) <poem> kui ma olen parasjagu [[saksamaa]]l ära õppimas ja vaid mu [[kass]] valvab mu torni </poem> * [[Sveta Grigorjeva]] [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism "Lihtne realism"] ERR, 10.09.2019 ==Paabeli torn== ''Loe lähemalt artiklist [[Paabeli torn]].'' * Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele [[linn]] ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele [[nimi]], et me ei hajuks üle kogu maailma!" : Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid. :Ja Issand ütles: "Vaata, [[rahvas]] on üks ja neil kõigil on üks [[keel]], ja see on alles nende tegude [[algus]]. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! :Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!" :Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata. * 11:4-8 ==Kirjandus== * [[Ene Mihkelson]], "Torn". Tallinn: Varrak, 2010 * [[William Golding]], "Torn". Tõlkinud Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1972 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Hooned]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] nybthmk3hsq8cv5dp05zzp0do8hv1eo 88199 88176 2022-07-25T11:57:51Z Pseudacorus 2604 /* Paabeli torn */ wikitext text/x-wiki [[File:Tigutorn ja ahhaa must.jpg|pisi|]] [[File:Paris Eiffelturm.jpeg|thumb|Eiffeltorn]] '''Torn''' on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. ==Piibel== * Iga [[elevant|elevandi]] seljas oli tugev sõjariistadega varustatud puutorn, mis loomale oli selga seotud eriliste sidemetega, ja igas tornis oli neli sõjameest, kes sealt võitlesid, ja üks indialane, elevandijuht. ** [[Esimene Makkabite raamat]], peatükk 6, salm 37 ==Proosa== * [Juss:] "Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui [[sõda|sõtta]] läevad. Nad panevad [[maja]]d ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele [[kivi|kiva]] ja [[puu|puid]]." ** [[J. R. R. Tolkien]], "Sõrmuste isand", teine osa "Kaks kantsi". Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1997, lk 242 * [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, tornid väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval. ** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust "Ühe kirjaniku päevaraamatust"], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18… * Pean nüüd oma [[vaal|tsetoloogilise]] süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu [[Köln]]i suure [[katedraal]]i, mille pooliku torni otsas seisab ikka veel [[kraana]]. Esimesed [[arhitekt]]id viivad ainult väikesed hooned katuse alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku [[jumal]] mind midagi lõpetamast. Terve see [[raamat]] on ainult [[visand]], ei, ainult visandi visand. Oo [[Aeg]], [[Jaks]], [[Raha]] ja [[Kannatlikkus|Kannatlik Meel]]! ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172 * Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", 1961, V peatükk, lk 78-79 * Templivennad ja ilmalikud rüütlid, kes siia olid pääsenud, olid juba asunud oma kohale müüridel ja tornides. Tempel oli suletud ja valmis ennast kaitsema viimse veretilgani. Ja nende hulgas, kes siia olid päästetud — või vangistatud —, olin ka mina, üksik hospidalirüütel, oma võõras veripunases sõjamantlis. ** Karl Ristikivi, "[[Viimne linn]]", 1962, lk 275-276 * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema torni ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.<!--//--> :Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles. :"Mis sinuga on? Miks sa nutad?" :"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend. :"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Siin tsaari[[loss]]i ruske sammastik, kanal ja klaasist galerii - seal, üle [[Neeva]], torni kullat pii ja kindlusmüüri sünge hammastik. </poem> * [[August Alle]], ""Poti daami" dekoratsioon", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 21 <poem> Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn. All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn, ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök, ja küünte all võppub ta [[veri]]ne söök. </poem> * [[Aleksandr Puškin]], "Vang" <poem> iga [[ilus]] tütarlaps ei ole Maarja-Liis iga [[linn]] kus kõrge torn ei ole veel [[Pariis]] </poem> * [[Contra]], "Terminaator" <poem> Murti me [[lipp]] ja me [[sulg|suled]], kuminal [[udu|uttu]] veeti me kilgete torn. </poem> * [[Jaan Undusk]], "Kuum, oli kuum" romaani "Kuum" tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990) <poem> kui ma olen parasjagu [[saksamaa]]l ära õppimas ja vaid mu [[kass]] valvab mu torni </poem> * [[Sveta Grigorjeva]] [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism "Lihtne realism"] ERR, 10.09.2019 ==Paabeli torn== ''Loe lähemalt artiklist [[Paabeli torn]].'' * Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele [[linn]] ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele [[nimi]], et me ei hajuks üle kogu maailma!" : Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid. :Ja Issand ütles: "Vaata, [[rahvas]] on üks ja neil kõigil on üks [[keel]], ja see on alles nende tegude [[algus]]. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! :Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!" :Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata. * [[Esimene Moosese raamat]], 11:4-8 ==Kirjandus== * [[Ene Mihkelson]], "Torn". Tallinn: Varrak, 2010 * [[William Golding]], "Torn". Tõlkinud Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1972 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Hooned]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] mwktqua5sl31brtolr9n0nj6bxonba4 88200 88199 2022-07-25T11:58:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Tigutorn ja ahhaa must.jpg|pisi|]] [[File:Paris Eiffelturm.jpeg|thumb|Eiffeltorn]] '''Torn''' on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. ==Piibel== * Iga [[elevant|elevandi]] seljas oli tugev sõjariistadega varustatud puutorn, mis loomale oli selga seotud eriliste sidemetega, ja igas tornis oli neli sõjameest, kes sealt võitlesid, ja üks indialane, elevandijuht. ** [[Esimene Makkabite raamat]], peatükk 6, salm 37 ==Proosa== * Pean nüüd oma [[vaal|tsetoloogilise]] süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu [[Köln]]i suure [[katedraal]]i, mille pooliku torni otsas seisab ikka veel [[kraana]]. Esimesed [[arhitekt]]id viivad ainult väikesed hooned katuse alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku [[jumal]] mind midagi lõpetamast. Terve see [[raamat]] on ainult [[visand]], ei, ainult visandi visand. Oo [[Aeg]], [[Jaks]], [[Raha]] ja [[Kannatlikkus|Kannatlik Meel]]! ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172 * [[Marss|Marsil]] on [[linn]]asid. No, väga kena! mõtlesin ma. [[Linn]] oli päälegi väga tore, tornid väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval. ** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust "Ühe kirjaniku päevaraamatust"], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18… * [Juss:] "Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui [[sõda|sõtta]] läevad. Nad panevad [[maja]]d ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele [[kivi|kiva]] ja [[puu|puid]]." ** [[J. R. R. Tolkien]], "Sõrmuste isand", teine osa "Kaks kantsi". Tõlkinud Ene Aru. Tallinn: Tiritamm, 1997, lk 242 * Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", 1961, V peatükk, lk 78-79 * Templivennad ja ilmalikud rüütlid, kes siia olid pääsenud, olid juba asunud oma kohale müüridel ja tornides. Tempel oli suletud ja valmis ennast kaitsema viimse veretilgani. Ja nende hulgas, kes siia olid päästetud — või vangistatud —, olin ka mina, üksik hospidalirüütel, oma võõras veripunases sõjamantlis. ** Karl Ristikivi, "[[Viimne linn]]", 1962, lk 275-276 * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema torni ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.<!--//--> :Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles. :"Mis sinuga on? Miks sa nutad?" :"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend. :"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Siin tsaari[[loss]]i ruske sammastik, kanal ja klaasist galerii - seal, üle [[Neeva]], torni kullat pii ja kindlusmüüri sünge hammastik. </poem> * [[August Alle]], ""Poti daami" dekoratsioon", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 21 <poem> Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn. All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn, ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök, ja küünte all võppub ta [[veri]]ne söök. </poem> * [[Aleksandr Puškin]], "Vang" <poem> iga [[ilus]] tütarlaps ei ole Maarja-Liis iga [[linn]] kus kõrge torn ei ole veel [[Pariis]] </poem> * [[Contra]], "Terminaator" <poem> Murti me [[lipp]] ja me [[sulg|suled]], kuminal [[udu|uttu]] veeti me kilgete torn. </poem> * [[Jaan Undusk]], "Kuum, oli kuum" romaani "Kuum" tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990) <poem> kui ma olen parasjagu [[saksamaa]]l ära õppimas ja vaid mu [[kass]] valvab mu torni </poem> * [[Sveta Grigorjeva]] [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism "Lihtne realism"] ERR, 10.09.2019 ==Paabeli torn== ''Loe lähemalt artiklist [[Paabeli torn]].'' * Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele [[linn]] ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele [[nimi]], et me ei hajuks üle kogu maailma!" : Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid. :Ja Issand ütles: "Vaata, [[rahvas]] on üks ja neil kõigil on üks [[keel]], ja see on alles nende tegude [[algus]]. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! :Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!" :Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata. * [[Esimene Moosese raamat]], 11:4-8 ==Kirjandus== * [[Ene Mihkelson]], "Torn". Tallinn: Varrak, 2010 * [[William Golding]], "Torn". Tõlkinud Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1972 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Hooned]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] kr6zglnn9igkywg87efwscxe15r3alr 0 6556 87950 83162 2022-07-24T14:53:23Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Transparent square.svg|pisi|Kujutle siia miskit]] [[Pilt:Phantasy_by_William_Savage_Cooper.jpg|pisi|William Savage Cooper, "Fantaasia" (1896)]] ==Proosa== * 24. Unenägudel ei ole jumalikku loomust ega ettekuulutavat väge, vaid need sünnivad kujutluspiltide mõjust. ** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Estetistlik fantastika petab ainult ila näljase keelele! Seepärast - maha estetism, mis on elava kunsti surm! Maha müüt, sest see on ärapöördumine elust! Maha [[unenäod]], sest need on [[pettus]]! Maha [[illusioon]]id, sest neid ei ole! Maha fantastika, sest see on toitumine ainult tühjade ja tuumata kestadega! Maha petlikud [[tordid]] ja [[vahvlid]] magusa [[vahukoor]]ega! ** Ahase manifest, [[Albert Kivikas]], "[[Nimed marmortahvlil III]]", 3. ptk * [[Neeger]] on [[saatus]]ega sõbrasuhetes, sest on alati selle meelevallas olnud; saatus on talle omamoodi [[kodu]], tuttav [[pimedus]] hütis, sügav [[muld]] tema [[juur]]tele. Ta võtab iga elumuutust väga rahulikult. Usun, et omadustest, mida ta otsib peremehes või [[arst]]is või [[jumal]]as, on üks hinnatavamaid kujutlusvõime. Vahest tänu sellisele maitsele kehastab [[kaliif]] Harun ar-Rašid aafriklastele ja araablastele ideaalset valitsejat; tema puhul ei teadnud keegi, mida järgmiseks oodata, ja sa ei võinud teada, mis tal mõttes oli. Kui aafriklased räägivad jumalast, räägivad nad nagu "1001 ööd" või nagu [[Iiobi raamat]]u viimased peatükid; see on üks ja seesama omadus - kujutluse ääretu vägi, mis neile mõju avaldab. ** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005, lk 17-18 * Juba [[lapsepõlv]]est peale on elav kujutlusvõime olnud mu suurim [[vaenlane]]. Nii sageli olen selletõttu oma [[rõõm]]ud ette ära nautinud, nii et need lõpuks saabudes mulle isegi [[pettumus]]e on valmistanud. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, lk 45 * "Kujutle fantaasiaallikat kui tuhande suudmega merd," ütlen ma. "Jõed, ojad ja kosed. Ma kahlan selles meres ringi ja otsin lähtepunkti. Kui ma algul triivin mõnes kindlas suunas, siis pean voolul laskma ennast kanda. See võib viia mu kosest alla või hoopis tasasesse mägijärve. Asi on selles, et kui ma lasen ennast voolul kanda, siis ei saa ma enam ümber pöörata ega teist teed valida. Sealt alates pean kirjeldama vaid seda, mida tee peal näen. Minu vaateväli piirdub ainult selle maastikuga, ainult selle taimestikuga, ainult nende inimestega, kellest ma mööda liigun." ** [[Karin Fossum]], "Murdekoht". Tõlkinud Sigrid Tooming. Eesti Raamat 2008, lk 52 * Maureen taris lombaka järi, mille July oli "laste jaoks" toonud, välja, et saaks [[savann]]i silmas pidada, ja hakkas lugema. Kuid ta ei suutnud [[romaan]]ile kaasa elada; kunstlik tunne, nagu viibitaks teises ajas, kohas ja elus, milles seisneski lugemise mõnu, jäi saavutamata. Ta oli teises ajas, kohas, [[teadvus]]es; see surus end talle peale ja täitis teda, nii nagu hingeõhk [[õhupall]]ile kuju annab. Ta polnud enam see, kes varemalt. Ükski juturaamat ei saanud võistelda sellega, mida ta, nagu ta aru sai, ei teadnud, poleks osanud ette kujutada ega kujutlusvõime varal avastada. (lk 32) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Proua Saiale ei meeldinud ka oma õpilastele halbu hindeid panna. Isegi Samuelile, kelle kirjalikud tööd kubisesid vigadest, ei pannud proua Sai kunagi kahte. :"Sul on väga elav fantaasia," oli tal kombeks Samueli kirjandeid kiita. "Kui sa veel õigekirjutust ka harjutad, siis võib sust kas või kirjanik saada." (lk 54) * [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006 * Selliste tööde tegemise juures ma alati imestan selle üle, et [[kunstnik]]el peab olema ettekujutusvõimet ja fantaasiat, et välja mõelda igasuguseid uusi asju. Tegelikult, kui vaadata ringi, siis see vana ütlemine, et see, mis elus juhtub, seda päris ise kunagi välja ei mõtle. ** [[Silver Vahtre]], intervjuu: Ode Maria Punamäe, [https://kultuur.err.ee/1608112348/silver-vahtre-tanapaevased-konfliktid-on-voitlus-ruumi-eest "Silver Vahtre: tänapäevased konfliktid on võitlus ruumi eest"], ERR, 16.02.2021 * [Installatsioonist "Buddha In Contemplazione", mis oli [[Milano]] tänavakividele teibitud valge [[ruut]]:] Sa ei näe seda, kuid see on olemas; see on tehtud [[õhk|õhust]] ja vaimust. See on töö, mis palub teil aktiveerida kujutlusvõime jõu, mis on kõigil olemas, isegi neil, kes ei usu, et neil see on. ** [[Salvatore Garau]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608240174/itaalia-kunstnik-muus-15-000-euro-eest-maha-nahtamatu-skulptuuri "Itaalia kunstnik müüs 15 000 euro eest maha nähtamatu skulptuuri"], ERR, 09.06.2021 * [[Koreograafia]] tekib ju ikkagi peas. On ka neid [[ballettmeister|ballettmeistreid]], kes lähevad [[proovisaal]]i ega tea päris hästi, mida nad teevad, aga mul on tavaliselt kõik peas valmis. Sel juhul on põhiline loomise psüühiline [[pinge]] – sa pead suutma vormis hoida oma kujutlusvõimet kogu aeg. ** [[Mai Murdmaa]], intervjuu: [https://elu.ohtuleht.ee/604028/mai-murdmaa-ma-olen-onneseen-sest-pole-teatris-intriigidega-paris-kokku-puutunud- "Mai Murdmaa: "Ma olen õnneseen, sest pole teatris intriigidega päris kokku puutunud""], Õhtuleht, 16. november 2014 * Meesautorid, nagu jõulisemale poolele kohanegi, vaatavad maskide, eneselohutuse ja enesepettuseta vastu [[vanadus]]ele – seda ka siis, kui ise kaugeltki veel vana ei olda, ent teatav [[empaatia|empaatiline]] kujutlusvõimeliiasus on elujõulise [[kirjandus]]ega alati kaasas käinud. ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 ==Luule== <poem> Kui lummus katkes, mõtlesin, et suren. Ei surnud. Siiamaani imestan. Nii õhuke on kujutluste kile. Säält kumab läbi [[tühjus]] pimestav. </poem> * [[Doris Kareva]], "* Ei ole ühtki palvet" kogust Armuaeg (1991) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] t669thcm0z2hy7s4zbr9ap45f5h36ju 0 6602 87962 78358 2022-07-24T15:06:43Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Stiil ongi [[inimene]]. * Prantsuse keeles: ''Le style c'est l'homme.'' ** [[Georges-Louis Leclerc de Buffon]] kolleegidele peetud kõnes Prantsuse Akadeemia liikmeks valimise puhul, 25. augustil 1753. (''Œuvres Completes'', 1778; ''Histoire Naturelle'', 1769: ''Discours sur Style''). * Joonealustelt märkustelt oodatakse kehvemat stiili. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 6 * [[Mood]]i ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast stiilist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga [[daam]] peaks kaaluma [[värv]]ide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust [[otsustusvõime]]st. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 * Enne kui sinu stiilist asja hakkab saama, peab sinust endast olema asja saanud. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 * Ma olen äge, kuid [[seadus]] näeb ette, et stiil oleks tagasihoidlik. ''[[Hall]] hallil taustal'' on selle [[vabadus]]e ainus lubatud [[värv]]. ** [[Karl Marx]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24686 "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta"] Vikerkaar, mai 2019, saksa keelest tõlkinud [[Pärt Lias]] * Ühelgi kunstnikul pole eetilisi sümpaatiaid. Eetiline sümpaatia on kunstniku puhul stiili andestamatu maneerlikkus. ** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]" * Terve [[päev]] selles pisut liiga maamajalikus elamises, mis tundus vaid lõunauinakupaigana kahe jalutuskäigu vahel või [[vihm]]ahoo ajal, ühes neist elamistest, kus iga salong meenutab lehtlat ja kus toaseinte tapeetidel pakuvad teile seltsi kord aia[[roos]]id, kord [[lind|metsalinnud]] — üksteist siiski segamata —, sest need seal olid vanad tapeedid, millelt iga roosi saanuks noppida, olnuks see vaid elav; iga linnu puuri panna ja kodustada, mitte nagu neis tänapäeva tubade suurejoonelistes kujundustes, kus hõbepõhjal on kõik Normandia [[õunapuu]]d Jaapani stiilis ritta võtnud, et otseteed teie voodiunelustusse tungida [...]. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 15, romaani avalõik * Mida kiidame me kõige enam rahvakunstis? Kas mitte ta kindlat stiilitundmust? Kuid just stiil on pantser, mille läbi rahvakunst end kindlustab igasuguste äkiliste hüpete vastu arenemises, iga üksiku kunstniku fantastilise mõtte, iga suurema uuenduse vastu. Läbi aastasadade kujunevad kindlad vormid ja seadused, mille järgi iga mustri kokkuseadmine sünnib, arenevad teatud motiivid ja tüüpused ainuõiguslisteks, mis alalõpmata vaheldudes siiski alalõpmata korduvad. Kõik teatud rahva tööd teatud stiilis on üksteise nägu ja üksteisest kohe tuntavad. Rahvas ise on need tööd loonud oma ilma nimeta kunstnikkude käe läbi, kes oma leidlikkuses ehk ühe või teise variatsiooni stiili vormitagavarale juurde lisavad ja uusi kombinatsioone sünnitavad, kuid kelle loovat tegevust juhib ja valitseb seaduslikuks saanud maitse traditsioon. (lk 149-150) ** [[Helmi Neggo]], "Rahvakunsti üleüldisest iseloomust". Postimees, 26. ja 27. aprill 1916, tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013 * On huvitav tähele panna, missugune kunstistiil, missugune ajalooline ajajärk kõige kestvamalt mingi maa rahvakunstis jälgi on jätnud. Islandis elab veel praegu puhas romaani stiil. Mõningas Saksamaa osas on usupuhastuse ajajärk nähtavasti kõige iseteadlikuma, jõukama talupojaseisuse leidnud, kelle renessansistiil pärastistele, vaesenevatele põlvedele eeskujulikuks, ideaalseks jäi. Rootsimaal on ainuvalitsus rõõmsa, kerge rokokoo, 18. aastasaja lõpu kunstistiili käes. (lk 172) * Helmi Neggo, "Stiilist eesti rahvakunstis". Kõne peetud 1916. Ilmunud: Helmi Neggo. Eesti rahvakunstist. Eesti Rahva Museumi väljaanne nr 16, Tartu 1918, tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013 * Ajajärgu kahva­tust ja loiust värsitoodangust, mida esindab Linda, tema luuletused tungivad lugeja teadvusse esmakordse uuduse ning värskusega. Ning kui hiljem, punasel aastal, jõuab eesti üldsuse kätte Helsingis ilmu­nud Elu tuli, nüüd juba Gustav Suitsu nime all, on autor korraga tun­nustatud luuletaja ning eriti noorsoo lemmik. Selle esikkogu tööle ning võitlusele õhutav paatos mõjub noortele (mäletan seda koolist, kus ma käisin) samavõrt nakatavalt kuivõrt on üllatav selle ebakon­ventsionaalne, haritud stiil ja hoogus rütm. ** [[Jaan Kärner]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=31 Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult], Looming nr 9, 1933 * Nii kajastuvad ka [[Miina Härma]] koorilauludes eesti looduse kõlad ning eesti naise ja mehe südame sügavamad helid. Ta kargetel, ilutsevatel, ülevatel ja sageli mõtisklevatel lauludel, avar tunnete skaala ulatub naiselikust õrnusest mehise ürgjõulisusem, ei ole enam ühist keelt seni valitsenud stiiliga. ** Harald Laksberg [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härma elu ja töö"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5 * Me ei saa kõnelda täiesti adekvaatsest [[tõlge|tõlkest]] siis, kui tõlge annab edasi vaid autori sõnu, lauseid ja mõtteid. Ilukirjanduslik tõlge peab olema ka niisugune, milles oleks edasi antud kirjaniku individuaalsus, tema loomingulise meetodi omapära, see, mis üht kirjanikku eraldab teisest, lühidalt kirjaniku isiku­pärane stiil. Eesti keeles peab teatav teos jätma ka kunstimeisterlikkuse seisu­kohalt ligilähedalt samasuguse mulje, nagu sama teost lugedes algkeeles. * [[Anton Tšehhov|Tšehhovit]] just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud. ** Ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019) Viimane tsitaat on vihje [[Friedebert Tuglas]]e samateemalisele tsitaadile. * Peterburg ei võinud isikut selgitamatuks jätta. Kirja stiilis ja toonis märkas ta midagi, mis sarnanes kadunukeste, "Sovremenniku" ja "Russkoje Slovo" ajakirjanduslike sulgedega. Midagi lubamatut ja poliitilist viirastus talle kirjutaja peenikeses intelligendi käekirjas. Moskva aga lihtsalt muigas. Samuti nagu kriminaalsalapolitseinikud, kes armastavad ütelda, et nad "tunnevad oma kaadrit", kiitles ka Moskva oma publiku tundmisega. Moskva sügava veendumuse järgi ei võinud ükski "poliitiline", välja arvatud ehk mõni välismaine kavalpea, kes kannab maski, pöörduda kirja teel "Teie Hiilguse" ja "Teie Kõrgeaususe" poole, vaid pidi neid oma vaadete kohaselt, mida härrad vene romaanikirjanikud on suurepäraselt esitanud, põlgama ja nende peale sülitama. (lk 23) ** [[Marietta Šaginjan]], "Esimene näitus", tlk Miralda Prääts, 1970 * Lawrence Lefferts oli stiiliküsimustes New Yorki suurimaid asjatundjaid. Tõenäoliselt oli ta selle keerulise ja huvitava teema uurimisele rohkem aega pühendanud kui keegi teine; ent ometi ei saanud ta täielikku ja enesestmõistetavat [[kompetentsus]]t üksnes uurimistöö arvele kirjutada. Piisas vaid ühest pilgust: alates lagedast längus laubast ja ilusate heledate vuntside lookest kuni pika ninaga lakk-kingades jalgadeni elegantse luidra isiksuse alumises otsas viitas kõik sellele, et niisugune "[[stiilitunne]]” peab olema kaasasündinud [[talent]]. Inimese juures, kes nii kalleid rõivaid nii hoolimatu vabadusega kanda oskas ja oma pika koguga seesugust lõtva graatsiat väljendas, ei saanud muud seletust ollagi. Nagu üks noor imetleja oli kunagi tema kohta öelnud: "Kui üldse keegi oskab öelda, millal õhtuülikonna juurde musta lipsu kanda ja millal mitte, siis on see Larry Lefferts." Ning ka džimmi[[king]]ade ja lakknahast "oxfordide" igaveses vaidlusküsimuses polnud keegi tema [[autoriteet]]i eales kõigutada suutnud. ** [[Edith Wharton]], "Süütuse aeg", tlk Lia Rajandi, 1995, lk 8-9 * Neil oli klassi; Yossarian ei teadnud, mida see täpselt tähendab, aga ta teadis, et neil seda on ja temal mitte, ja et nemad teadsid seda ka. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 203 * [[Tõlkimine]] on vastavuste, mitte aseaine otsimine. Ta nõuab stiililist, võibolla isegi psüühilist kongeniaalsust. ** [[Jossif Brodski]], "Tsivilisatsiooni laps". Tlk [[Joel Sang]]. Rmt: "Koguja rõõm". Vagabund 1996, lk 183-208 * Kui [[tõlkija]] tõlgib "kolmandast keelest", siis tunneb ta ainult teise tõlkija stiili-interpretatsiooni, kuid autori enda stiili juurde ta ei pääse. [---] Kuid stiil on [[kunstiteos]]e [[hing]]. ** Jõgi, Olev 1975. "Märkmeid tõlkija tööst. Vastus ajakirja "Neman” ankeedile". – O. Jõgi, Vaod ja varjud. Valik kriitikat II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 158–165. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019) * [George Harrington:] "Kas saate hakkama selle stiiliga - teate küll, kohaga, kus teil on kõigest üks elegantne [[tool]] ja klaasplaadiga [[laud]], millel seisab [[vaas]], ja jumal üksi teab, kuhu nad peaksid panema [[ajaleht|ajalehe]]?" :"[[Minimalism]]," ütles Marion. (lk 33-34) * [[Penelope Lively]], "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017 * Juba aastaid oli Eleanor Lathrop igal [[kolmapäev]]ahommikul käinud juukseid pesemas, [[soeng]]ut seadmas ja [[maniküür]]i tegemas "Helene'i Juuksuri- ja [[Ilusalong]]is", mis asus Helen Barco tagaaias, sealses ümberehitatud garaažis. Helen oli oma nimele lisanud stiilselt kõlava "e"-tähe umbes samal ajal, kui tema abikaasa Slim oli [[ketassaag|ketassae]] senisesse asukohta paigutanud kraanikausi, kus juukseid pesta. Eleanor oli olnud Helene'i esimesi kliente ning jäänud talle nüüdki ustavaks. Mõeldamatu, et ta oleks mõne visiidi vahele jätnud, eriti nüüd, kus leidus nii palju põnevat jutuainet. (lk 70) ** [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994 * [Paloma:] Kui [[prantslased]] tahavad traditsioonilisest "ampiirstiilist" ühes kõigi selle bordoopunaste kangaste ja kuldsete kulinatega loobuda, siis lähevad nad välja haiglastiili peale. Istutakse Le Corbusier’ disainitud [[tool]]idel (või "Corbu" toolidel, nagu ema ütleb), süüakse nõukogude bürokraatiat meenutavatelt geomeetriliste vormidega [[taldrik]]utelt ja tualetis kuivatatakse käsi [[rätik]]utesse, mis on nii õhukesed, et ei kuivata mitte midagi. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff, 2012, lk 81 * Nendel harvadel kordadel, kui arvustajad [[tõlge]]t üldse käsitlevad, keskenduvad nende põgusad kommentaarid tavaliselt tõlke stiilile, jättes kõrvale sellised võimalikud küsimused nagu tõlke täpsus, eeldatavad lugejad, tõlke majanduslik [[väärtus]] raamatuturul, tõlke seos ingliskeelses maailmas valitsevate kirjanduslike trendidega ja tõlke koht tõlkija karjääris. (lk 2) ** [[Lawrence Venuti]], "The Translator’s Invisibility. A History of Translation", 2nd Edition. Routledge, 2008, lk 2. Tlk [[Kadri Truska]] * [[Teadmised|Teadmiste]] omandamine [[raamat|raamatutest]] annab teistsuguse kogemuse kui [[internet]]. [[Lugemine]] on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat. ** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315 * Ma olen endiselt maailma parim suusahüppaja. Praeguse stiili juures suudaksin hüpata 300 meetrit, kuupmeeter küttepuid seljas. ** [[Matti Nykänen]] (''cit. via'': [[Tauno Vahter]] [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019) * Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht stiili, üht mõistete võrgustikku, üht autorit või [[teooria]]t. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui [[mõtlemine|mõtlemises]] saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad mõistete võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. [[Sõna]] on siis jälle kord [[Herakleitos]]e [[tuli|tules]] – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni. ** [[Tõnu Viik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kes-taidab-motlemise-ulesande-filosoofiast-xxi-sajandil/ "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil"] Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019 * Üks [[Nietzsche]]ga seonduvaid [[paradoks]]e on aga see, et tema mõjujõu peamiseks allikaks pole niivõrd suurejoonelised teoreetilised mõttemassiivid, [[idee]]d, kontseptsioonid, kui just [[ilutulestik]]uliselt sähviv, elektriseeriv stiil ("Mu stiil tantsib," on ta öelnud, ja teisal: "Ma pole [[inimene]], vaid [[dünamiit]]"), vahel lausa purustavad verbaalsed piitsahoobid, arvukad löövad [[aforism]]id. ** [[Aivar Kull]], [https://kultuur.err.ee/992172/aivar-kulli-ajalootund-aforismikirjanik-nietzsche "Aivar Kulli ajalootund. Aforismikirjanik Nietzsche"] ERR, 15. oktoober 2019 * Kirjutamise stiil oli siin- ja sealpool [[Raudne eesriie|raudset eesriiet]] erinev. Siin püüti panna kõik võimalikult kokku – kui sa juba midagi kirjutasid, siis panid kõik, mida sa avaldada tahtsid, korraga kirja. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] stiil oli väga kompaktne ja raskesti loetav. Välismaal, vastupidi, tehti terahaaval – natukene ja siis jälle natukene, et [artikleid] oleks hästi palju. See jätkub endiselt. (lk 74) ** [[Enn Tõugu]], rmt: [[Virgo Siil]], "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019 ==Film== * Me oleme kinni [[keel]]es, mis parandab [[ähmasus]]ega puudujääke oma stiilis. ** [[Tom Stoppard]], "[[Rosencrantz ja Guildenstern on surnud]]" (1990) == Allikata tsitaadid == * Mulle ei meeldi, kui räägitakse Chaneli moest. Chanel - see on eelkõige stiil. Sest [[mood]] muutub vanamoodsaks, stiil mitte kunagi. ** [[Coco Chanel]] * Tango on seltskonnatants, lihtrahva tants. Mis mõtet oleks [[õpetaja]]te juures õppimisel, kui me kõik õpetaksime sedasama? Selles seisnebki tango võlu: igaühe juures leiad sa erineva iseloomu ja stiili. ** [[Miguel Ángel Zotto]] * Miks me jumaldame [[Jevgeni Griškovets|Griškovetsi]] kui dramaturgi? Mitte päris samal põhjusel, miks me jumaldame paljusid teisi dramaturge. Kõrvuti oma monoloogidega kirjutab ta ju ka teisi näidendeid, pealtnäha üsna sarnaseid lugematutele teistele - vähe tegelasi, otsene kõne, remargid, tegevus on jagatud stseenideks, finaalis langeb eesriie. Kuid lähemal uurimisel osutuvad ka need näidendid monoloogideks, mis on lihtsalt vormistatud dialoogidena. Teised dramaturgid - kes paremini, kes halvemini - kujutavad oma teostes miskipoolest erilisi, tavaliselt enda isikule üldse mitte sarnaseid inimesi. "[[Kirsiaed|Kirsiaia]]" Jepihhodovil, veel vähem Charlottal või Gajevil, on väga vähe ühist [[Tšehhov]]i endaga. Ent kõik Griškovetsi tegelased, isegi kui nad on parajasti omavahel konfliktis, on väga sarnased autorile, kes on nad loonud. Nad räägivad sõnadega, mis on iseloomulikud Griškovetsile, ilmutavad tähelepanelikkust, mis on just talle iseloomulik, ironiseerivad just sel viisil nagu võiks ironiseerida ainult tema. Kõigis Griškovetsi teostes võime vaevata ära tunda just temale omaseid fraase, reaktsioone ja tajusid, mille kirjeldamiseks meie - erinevalt temast endast - ei suuda leida õigeid sõnu. ** [[Marina Davõdova]], tlk Sven Karja ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Esteetika]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] iv0ifq4vk6jqf7epc5lls0itz1kz4dk 0 6609 88173 87626 2022-07-25T11:30:58Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Vincent van Gogh - Sorrow.jpg|pisi|Vincent van Gogh, "Kurbus", 1882.]] ==Piibel== * Mu silm on kurbusest tuhm :ja kõik mu liikmed on otsekui varjud. * [[Iiobi raamat]] 17:7 * Kui kaua ma pean muret tundma oma hinges :ja kandma kurbust päevast päeva oma südames? * [[Psalmid]] 13:3 <poem> Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse! 3 Parem on meelehärm kui naer, sest kurb nägu on südamele hea. 4 Tarkade süda on leinakojas, aga alpide süda on rõõmukojas. </poem> * [[Koguja raamat]] 7:2-4 * Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust. :38 Siis ta ütles neile: "Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!" * [[Matteuse evangeelium]] 26:37-38 * Ja palvetamast tõustes tuli Jeesus oma jüngrite juurde ja leidis nad magamas kurbuse pärast. ** [[Luuka evangeelium]] 22:45 ==Proosa== * [[Kättemaks]] juubeldab [[surm]]a üle; [[armastus]] ei pea surma millekski; [[au]] vaatab surma poole igatsevalt, kurbus põgeneb surma juurde. ** [[Francis Bacon]], essee "Surmast" ("Of Death") * Ja seal - oo! - langeb üks [[täht]]. Ah jaa, la pidi endale ju midagi soovima. Nüüd oli see muidugi juba hilja, aga ka siis, kui täht praegu veel langeks, ei teaks ta, mis soovida. Kuidas? Ta ei tea? Aga Teele? - Ei, Teelet ei sooviks ta enam, Teele on temale kuri, tema ei mõistaks Teele meele järele olla. Aga mis siis? - Ei midagi. Ta on üksi ja talle ei ole midagi vaja. Ta on [[sõber]] nendega seal üleval, tähtedega... ja kaebab [[Jumal]]ale oma kurbust. Mis siis, kui Tõnisson temast aru ei saa; mis siis, kui keegi temast aru ei peaks saama - tema on üksi ja kaebab Jumalale oma kurbust. ** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 228 * Ja isegi kurbus oli mõeldud rikastele, see oli neile, kes said seda endale lubada, neile, kellel ei olnud targemat teha. Kurbus oli [[luksus]]. (lk 46) ** [[Clarice Lispector]], "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017 * [[Pentti Saarikoski|Penttis]] oli mingi algnukrus, mida keegi ei suutnud hajutada. Iga tema naine püüdis seda leevendada, et tema ja iseenese elu kergemaks teha. See ei olnud võimalik. Kõik me püüdsime teda tema enese kasuks [[muutmine|muuta]], aga meil ei läinud see korda. Kõik me arvasime, et ta elu oleks parem, kui ta lõpetaks ennasthävitava [[joomine|joomise]]. Kõik me mõtlesime, et mina, nimelt mina saan ta [[viin]]ast vabaks. Ei miski ega keegi ei oleks teda viinast vabaks saanud. Selleks vajalikke tingimusi oli talle maa peal võimatu luua. :Ehk [[taevas]]? Aga mis taevas see talle oleks olnud? (lk 214-215) * [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 * Tundsin, kuidas minus võttis maad rustikaalne kurbus. Mu sisemus oli justkui samblaga vooderdatud, pehme ja vaikne, ning selle vaikuse keskel kõrgus ilmasambana kirvega tahutud kohmakas raskemeelsus. Väliselt ei olnud midagi muutunud, aga mu silmad avanesid pisut aeglasemalt. Ma ei rääkinud enam - ainult kriuksusin ja lõgisesin. Vahel jäin ilma põhjuseta seisma, jalad lõpetasid liikumise. Justkui muutuksin majaks, kus käivad vaid need, keda pole sinna kutsutud. ** [[Ave Taavet]], "Saudade rústica" kogust "Valerahategija". Värske Raamat, 2020, lk 5 * [[Soomerootsi murrak]] polnud talle kunagi meeldinud. Pärast seda, kui ta lapsena [[grammofoniplaat|grammofoniplaadilt]] [[Muumitroll]]e kuulas ja see pikaldane nukrus talle külge hakkas, muutus nagu [[tingitud refleks]]iks, et selle keelega kokku puutudes reageeris ta iga kord norutundega. (lk 64) ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema [[torn]]i ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.<!--//--> :Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles. :"Mis sinuga on? Miks sa nutad?" :"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend. :"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. Ent niipea kui ta esimese suutäie alla oli kugistanud, röögatas ta ja temagi silmad valgusid pisaraid täis. :"Mis on?" küsis preili Sokk. :"Arvatavasti [[rebasemürk]]... aga eks sa ise tea kõige paremini, mida sa kokku oled keetnud," kostis Karlsson. "Ruttu, tooge siia suur tuletõrjeprits, mu kõris on [[tuli]] lahti!" :Ta kuivatas pisarad silmist. :"Miks sina nutad?" küsis Väikevend. :"Mulle tuli ka midagi kurba meelde," vastas Karlsson. :"Mis kurb asi see siis oli?" küsis Väikevend. :"See hautis siin," ütles Karlsson. (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Üht ime[[fööniks]]it mu [[silm]] veel nägi üksinda kõndivat neid laaneradu, [[pea]] kuldne, purpurised uhked [[tiivad]]; ... ta nähes lehte mõnd, mis maas veel lamas, ja murtud tüve, kuivanud [[maapind]]a, lõi noka enda rinda peaaegu põlglikult ja kadus samas. On arm ja kurbus mind nüüd põletamas. </poem> * [[Petrarca]], "Kantsoon", tlk [[Ain Kaalep]], "Renessansi kirjanduse antoloogia" (1984), lk 38-39 <poem> Näe, [[kardin]]ate siidlained lahknevad ja üks [[naine]], kõrge ning kaunis, joonistub tumedalt tumedale [[õhk|õhule]]. — Püha kurbus su [[pilk|pilgus]], kurbus, mis paratamatu, lootusetu kurbus, põletav, kahtlev kurbus. </poem> * [[Jens Peter Jacobsen]], "Arabesk Michelangelo joonistuse puhul" <poem> [[Pilv]] on sünge, [[vikerkaar]] on särav. Mida teed sa, piiga, meelest ära? Künnad muret, külvad kurbust peale, — mis küll sellest kasvab külvireale? Ei sest tärka haljas ruut su põllule, tärkab ainult paljas mure mürgine. </poem> * [[Lesja Ukrajinka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk [[Helvi Jürisson]], [[Harald Rajamets]], [[Muia Veetamm]], 1971, lk 67 <poem> Tean, nukrusest ei päästa [[alkohol]] ja [[üksindus]] ei aita [[kriis]]ist üle. Seepärast ongi isu, hõlmad süles, su kannul lipata, oh [[komsomol]]. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "Lahkuv Venemaa". Tõlkinud [[August Sang]]. Rmt: S. Jessenin. "Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 156 <poem> Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks. Mõnd [[ilu]], hämmastavalt peent ja kurba [[hing]] leiab, ilma et ta üldse otsiks. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Neli etüüdi" 4, rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 10 <poem> [[Valu]] on valitute privileeg. Kurbus kuulub puhtaimate psüühiliste pingete valdkonda. Kannatus on kõrgema kategooria kangelastegu. </poem> * Artur Alliksaar, "Morbiidseid maastikke" <poem> Kui väsin [[laul]]ust, lembest, [[valgus]]est, mind haarab kurbus, milles [[troost]] ja [[tabu]], ja päästab [[üksindus]]e kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Autoportree", rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 8 <poem> Igihaljad [[mägi]]aasad, [[igatsus]]te [[lumi]]tipud, kurbus valuni. </poem> * [[Doris Kareva]], "Sääl, kus inimese käsi" kogust "Armuaeg" (1991) <poem> Fado tähendab [[saatus]]t: O muundub U-ks mis pea alaspidi alla [[hämarus]]se ripub Põhja aga ei olegi – põhjast kostab hoopis [[Sibelius]]e kurba valssi Fado's ei lõpe kogu kurbus Todo'sse ei mahu ära kogu [[kõiksus]] </poem> * [[Jüri Talvet]], "*** Portugali sõnad väänlevad…" kogust "Eesti eleegia ja teisi luuletusi" (2014) <poem> Kurbus lendab linnataewas nagu särawwalge lind Rahwas osta unistusi kuni neil on odaw hind Rahwas osta unustust kui unelmad on yle jõu </poem> * [[Liisi Ojamaa]], "WALG£ LIND", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 45 <poem> Vahel on meil [[hing]]. Kellelgi pole seda vahetpidamata ja kogu aeg varnast võtta. ... [[Ankeet|Ankeedi]] täitmise või [[liha]] tükeldamise ajal on hingel reeglina vaba päev. ... [[Rõõm]] ja kurbus ei ole tema jaoks kaks erinevat tunnet. Ainult siis, kui need kaks ühinevad, on ta meiega. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Veidi hingest", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 9-10 <poem> Ja mõistad äkki, et kõik, peaaegu kõik on voolanud sinust mööda, on voolanud teisi [[voolamine|voolamisi]]. Ja neil on ehk parem ja lihtsam, kuigi sa seda õieti ei usu ja kes ütles, et peab olema lihtne. Ja sa ei oska päris veendunult hinnata, kas see on [[lapsikus]] või [[au]], et jääd maha neist voolamistest. </poem> * [[Madli Morell]], "Ühe äratundmise kurbus", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 10-11 ==Vanasõnad== * Kurbus sööb [[süda]]nt nagu [[rooste]] [[raud]]a. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] jmyrwohsep8o50b589lwfx3jfhcw7bb 0 6642 87994 87855 2022-07-24T15:32:20Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_opium_poppy.jpg|pisi|Marianne North, "Oopiumimoon" (1870ndad)]] [[Pilt:Désiré_François_Laugée-_The_Poppy_Harvest.jpg|pisi|Désiré François Laugée (1823–1896), "Moonisaak", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppy,_Bachelors-buttons_and_Daisies_by_Boston_Public_Library.jpg|pisi|Annie Eliza Hardy, "Moon, rukkilill ja karikakar" (1877)]] [[Pilt:Night & Sleep.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Öö ja uni" (1878)]] [[Pilt:Luis_Ricardo_Falero_Poppy_Fairy_(1888).jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Moonihaldjas" (1888)]] [[Pilt:Mykhaylo_Berkos_A_Blossoming_Garden_with_Poppies_(1896).jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Õitsev aed moonidega" (1896)]] [[Pilt:Marie d'Orleans Vallmobukett i Vas.jpg|pisi|Marie d'Orléans (1865-1909), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Minna-von-budinszky-Poppies.jpg|pisi|Minna von Budinszky, "Moonid" (1898)]] [[Pilt:Flores_-_Josefa_Garcia_Greno.png|pisi|Josefa Garcia Greno (1850-1902), "Lilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppies_in_a_Vase,_by_Clara_Von_Sivers.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854–1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_poppies_by_the_window.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian (1844–1926), "Moonikimp aknal", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Oakey_Dewing_-_A_bed_of_poppies_(1909).jpg|pisi|Maria Oakey Dewing, "Moonipeenar" (1909)]] [[Pilt:'Poppies'_by_Bertha_Wegmann,_c._1900,_Bergen_Kunstmuseum.JPG|pisi|Bertha Wegmann, "Moonid" (u 1900)]] [[Pilt:Juliette_Wytsman_2.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Jenny_Villebesseyx_Mohnblumen_in_Vase.jpg|pisi|Jenny Villebesseyx (1854-1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Max_Streckenbach_Klatschmohn_und_Chrysanthemen.jpg|pisi|Max Streckenbach (1863-1936), "Moonid ja lodjapuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Elsbeth_Müller-Kaempff_Blumenstrauß_mit_rotem_Klatschmohn.jpg|pisi|Elsbeth Müller-Kaempff (1869–1940), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Moonid 1957.jpg|pisi|Lola Liivat "Moonid", 1957.]] '''Magun''' ehk rahvakeeli moon (''Papaver'') on magunaliste sugukonda kuuluv ligi saja liigiga rohttaimede perekond. Eestis kasvab viis liiki. ==Draama== <poem> [Jago:] Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 457 ==Luule== <poem> Et [[õnn]] on sama õrn kui moon: sa puudutad - kaob õiekroon; kui peotäis tuhkjat kerget [[lumi|lund]] on üürikene õnnetund - sa teda [[hetk]]eks tabad ainult kui [[tuul]]t, mis üle heljub vainult, kui [[vikerkaar]]t, mis viivuks sajus end ilmutas ning samas hajus. </poem> * [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tõlkinud [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos", Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959) <poem> Kui ka [[mure]] maa kõik [[must]]aks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või magun ilustaksid töödki omajagu. </poem> * [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67 <poem> Üks [[soov]] lõi põlema siis [[süda]]mes täis [[luule]]t, et sinu maitsehimulised kuumad [[huuled]], mis [[punane|punasemad]] punasemast moonist, mu [[kleit|kleidi]] mustast õhuksest chiffoonist mu [[valge]] [[kael]]a oleks üles leidnud ja teda sooja [[suudlus]]ega võidnud. </poem> * [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7 <poem> [[Öö]]sel on kindlasti mingi [[jumal]] käinud mu rohtaias: kõik moonid on puhkenud. Vaevalt julgen ma välja astuda, kardan, et põlen neis tillukestes leekides. </poem> * [[Katri Vala]], "Moonid". Tõlkinud [[Debora Vaarandi]], rmt: "Sinine rohtaed". Tallinn: Eesti Raamat 1974 <poem> [[Tapeet|Tapetil]] pleekinud moonid, laual [[Dante]] kantsoonid, klaasis kartuli[[viin]]. [[Tuhapäev]] väljas tuiskab, salaja südames huiskab aimuste pakatav piin. </poem> * [[Betti Alver]], "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441 <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, moonimaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt [[uni|magab]], [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul, aga siis ka [[nimi|nimed]] seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad yle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja yle [[hall]]i telgi kattes päikse väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust" <poem> [[Aeg]] ammu teinud umbse käänu, kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]], [[linn]] ise tõsiseks on jäänud ja endalt võetud mitmes [[nahk]]. Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua ei saa, kui segab plebsitung – nüüd õpib see, kel isa pung ning taltsas pää on kaasa tuua. Kõik ist ja ast ja tung ja toon on tuppe ehmund siinseis majus, kus valmis eesti esiaju ning õitses [[elu]] verev moon. </poem> * [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84 <poem> Minna midagi nõudmata [[udu]] hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, [[mesilind]]ele jagada viimased lahtuvad [[lein]]ad, mooniväljadel magada, ümber sinised [[sein]]ad. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "*** Minna midagi nõudmata", rmt: "Antud ja võetud", 1985, lk 15 <poem> Kaks väikest habrast rukkimooni ja õitsev [[kartul]] minu ees. [[Tuul]] painutab mu hapraid maani, kuid nad ei pudene, ei veel! </poem> * [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641 <poem> Kui moonid ja pihlakad leekisid nii, et enam ma muud ei näinud, kui moonid ja pihlakad leekisid nii, oli sügis siit mööda läinud. Kord ärgates kohkusin: tõsi või vale? ja arglikult vaatasin üles. Moonikroonlehti tuul kandis eemale ja päikene istus mu süles. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Kui moonid ja pihlakad leekisid nii". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 30 <poem> Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias puhkevad taas uhiuued moonid. [[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]] muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volangis? Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81 <poem> Nokaks silla musta [[luik]]e kumab Rüütli soonetuike veripunane [[neoon]]. Selle [[linn]]a [[apokriiva]] märke kannab linnu tiiva tardumus, suu hõõguv moon. </poem> * [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59 <poem> [[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene [[peegeldus]] jäi hiljaks enne jõudsid moonid saada imelikuks viljaks </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22 <poem> Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa. ... Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. ... Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. </poem> * [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses <poem> Nüüd vappub maa, läks mööda viimne vagun neid vaateid enam tagasi ei saa. Veel tuleb ronge, aga unimagun on varisend ja süütult mustab maa. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Nüüd vappub maa" (1996), kogus "Sinine kivi" (1998), lk 26 <poem> Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas. Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses <poem> Oh moonid moonid mu armastatud lilled Te verevärvi ja surmakarva õied Ja valge igatsuse liiv Sel varakevadel meid ära viib </poem> * [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris <poem> Moondusid mooniks, Maria murdusid pooleks mu peos, mina ei ole, Maria, see, kes su kahesust seoks /---/ Küllalt ei ole, Maria, armastand sinu [[laps|last]], aga ei ole ka iial lahti ütelnud tast Mina ei reetnud, Maria, põlvili lebasin maas moonidest kirjuks, Maria, kunagi saab sinu aas. </poem> * [[Reet Sool]], "Maria" kogus "Õrn Morpheus" (2007), lk 43 <poem> Keegi keetis [[kohv]]i, keegi toppis [[piip]]u, kolmas korkis [[vein]]i, neljas nägi silmanurgast [[tulevik]]ku, kui viies viimse kergendus[[pisar]]a oma pikka [[seelik]]usse varjas. Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt [[silp]]e. Seitsmes seisis [[värav]]al, süli moone täis. </poem> * [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016) <poem> [[linn]]ast on saanud [[betoon]]ist tuvikuju ja minust mahajäetud [[klooster]]: nunnade [[varjud]] niisutavad mu [[sein]]u, kuid vaid [[nõges]]ed voogavad, ja kui räägin [[pühadus|püha]]st, räägin sinu [[suu]] ojaveest. ... nagu [[nunn]], ei tõmba ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]]. mu [[süda]]me moonid õitsevad. </poem> * [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13 <poem> moonides teevad kaheksa [[maamesilane|maamesilast]] koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Proosa== * Tüdruk astus seina ligi ja hakkas hajameelselt ühe sõrmega järele vedama tapeedile joonistatud mooni, millel oli leht ja vars ja potsakas paokil õienupp. Vaikuses kobava sõrme all oleks moon justkui ellu ärganud. Kezia tundis kleepuvaid siidiseid kroonlehti, karusmarja moodi karvast vart, karedat lehte ja prinki vaabatud punga. Asjad võivad niimoodi elama hakata küll. Mitte ainult suured kopsakad asjad nagu mööbel või — täpselt samamoodi käis see ka kardinate ja mustrite ja tekipalistuste ja patjade kohta. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 * Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 55 * Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega mõjusat muljet jätta. :Mooni suured kirevad õied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklošš lõikega seelikul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, ülejäänud kaks täiendavad, nii et tulemus tundub topeltõiena. Siis veel tumedad tolmukad ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kõik üheskoos ei saa jääda märkamatuks. * [[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=349 "Ahvatlevad moonid"], Eesti Loodus 5/2003 * Moon jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] 9t14uq5webieikrnudt4j0i2mj0msj1 88081 87994 2022-07-24T22:12:49Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_opium_poppy.jpg|pisi|Marianne North, "Oopiumimoon" (1870ndad)]] [[Pilt:Poppy,_Bachelors-buttons_and_Daisies_by_Boston_Public_Library.jpg|pisi|Annie Eliza Hardy, "Moon, rukkilill ja karikakar" (1877)]] [[Pilt:Night & Sleep.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Öö ja uni" (1878)]] [[Pilt:Luis_Ricardo_Falero_Poppy_Fairy_(1888).jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Moonihaldjas" (1888)]] [[Pilt:Mykhaylo_Berkos_A_Blossoming_Garden_with_Poppies_(1896).jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Õitsev aed moonidega" (1896)]] [[Pilt:Marie d'Orleans Vallmobukett i Vas.jpg|pisi|Marie d'Orléans (1865-1909), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Minna-von-budinszky-Poppies.jpg|pisi|Minna von Budinszky, "Moonid" (1898)]] [[Pilt:Flores_-_Josefa_Garcia_Greno.png|pisi|Josefa Garcia Greno (1850-1902), "Lilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppies_in_a_Vase,_by_Clara_Von_Sivers.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854–1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_poppies_by_the_window.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian (1844–1926), "Moonikimp aknal", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Oakey_Dewing_-_A_bed_of_poppies_(1909).jpg|pisi|Maria Oakey Dewing, "Moonipeenar" (1909)]] [[Pilt:'Poppies'_by_Bertha_Wegmann,_c._1900,_Bergen_Kunstmuseum.JPG|pisi|Bertha Wegmann, "Moonid" (u 1900)]] [[Pilt:Juliette_Wytsman_2.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Jenny_Villebesseyx_Mohnblumen_in_Vase.jpg|pisi|Jenny Villebesseyx (1854-1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Max_Streckenbach_Klatschmohn_und_Chrysanthemen.jpg|pisi|Max Streckenbach (1863-1936), "Moonid ja lodjapuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Elsbeth_Müller-Kaempff_Blumenstrauß_mit_rotem_Klatschmohn.jpg|pisi|Elsbeth Müller-Kaempff (1869–1940), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Moonid 1957.jpg|pisi|Lola Liivat "Moonid", 1957.]] '''Magun''' ehk rahvakeeli moon (''Papaver'') on magunaliste sugukonda kuuluv ligi saja liigiga rohttaimede perekond. Eestis kasvab viis liiki. ==Draama== <poem> [Jago:] Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 457 ==Luule== <poem> Et [[õnn]] on sama õrn kui moon: sa puudutad - kaob õiekroon; kui peotäis tuhkjat kerget [[lumi|lund]] on üürikene õnnetund - sa teda [[hetk]]eks tabad ainult kui [[tuul]]t, mis üle heljub vainult, kui [[vikerkaar]]t, mis viivuks sajus end ilmutas ning samas hajus. </poem> * [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tõlkinud [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos", Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959) <poem> Kui ka [[mure]] maa kõik [[must]]aks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või magun ilustaksid töödki omajagu. </poem> * [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67 <poem> Üks [[soov]] lõi põlema siis [[süda]]mes täis [[luule]]t, et sinu maitsehimulised kuumad [[huuled]], mis [[punane|punasemad]] punasemast moonist, mu [[kleit|kleidi]] mustast õhuksest chiffoonist mu [[valge]] [[kael]]a oleks üles leidnud ja teda sooja [[suudlus]]ega võidnud. </poem> * [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7 <poem> [[Öö]]sel on kindlasti mingi [[jumal]] käinud mu rohtaias: kõik moonid on puhkenud. Vaevalt julgen ma välja astuda, kardan, et põlen neis tillukestes leekides. </poem> * [[Katri Vala]], "Moonid". Tõlkinud [[Debora Vaarandi]], rmt: "Sinine rohtaed". Tallinn: Eesti Raamat 1974 <poem> [[Tapeet|Tapetil]] pleekinud moonid, laual [[Dante]] kantsoonid, klaasis kartuli[[viin]]. [[Tuhapäev]] väljas tuiskab, salaja südames huiskab aimuste pakatav piin. </poem> * [[Betti Alver]], "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441 <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, moonimaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt [[uni|magab]], [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul, aga siis ka [[nimi|nimed]] seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad yle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja yle [[hall]]i telgi kattes päikse väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust" <poem> [[Aeg]] ammu teinud umbse käänu, kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]], [[linn]] ise tõsiseks on jäänud ja endalt võetud mitmes [[nahk]]. Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua ei saa, kui segab plebsitung – nüüd õpib see, kel isa pung ning taltsas pää on kaasa tuua. Kõik ist ja ast ja tung ja toon on tuppe ehmund siinseis majus, kus valmis eesti esiaju ning õitses [[elu]] verev moon. </poem> * [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84 <poem> Minna midagi nõudmata [[udu]] hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, [[mesilind]]ele jagada viimased lahtuvad [[lein]]ad, mooniväljadel magada, ümber sinised [[sein]]ad. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "*** Minna midagi nõudmata", rmt: "Antud ja võetud", 1985, lk 15 <poem> Kaks väikest habrast rukkimooni ja õitsev [[kartul]] minu ees. [[Tuul]] painutab mu hapraid maani, kuid nad ei pudene, ei veel! </poem> * [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641 <poem> Kui moonid ja pihlakad leekisid nii, et enam ma muud ei näinud, kui moonid ja pihlakad leekisid nii, oli sügis siit mööda läinud. Kord ärgates kohkusin: tõsi või vale? ja arglikult vaatasin üles. Moonikroonlehti tuul kandis eemale ja päikene istus mu süles. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Kui moonid ja pihlakad leekisid nii". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 30 <poem> Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias puhkevad taas uhiuued moonid. [[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]] muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volangis? Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81 <poem> Nokaks silla musta [[luik]]e kumab Rüütli soonetuike veripunane [[neoon]]. Selle [[linn]]a [[apokriiva]] märke kannab linnu tiiva tardumus, suu hõõguv moon. </poem> * [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59 <poem> [[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene [[peegeldus]] jäi hiljaks enne jõudsid moonid saada imelikuks viljaks </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22 <poem> Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa. ... Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. ... Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. </poem> * [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses <poem> Nüüd vappub maa, läks mööda viimne vagun neid vaateid enam tagasi ei saa. Veel tuleb ronge, aga unimagun on varisend ja süütult mustab maa. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Nüüd vappub maa" (1996), kogus "Sinine kivi" (1998), lk 26 <poem> Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas. Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses <poem> Oh moonid moonid mu armastatud lilled Te verevärvi ja surmakarva õied Ja valge igatsuse liiv Sel varakevadel meid ära viib </poem> * [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris <poem> Moondusid mooniks, Maria murdusid pooleks mu peos, mina ei ole, Maria, see, kes su kahesust seoks /---/ Küllalt ei ole, Maria, armastand sinu [[laps|last]], aga ei ole ka iial lahti ütelnud tast Mina ei reetnud, Maria, põlvili lebasin maas moonidest kirjuks, Maria, kunagi saab sinu aas. </poem> * [[Reet Sool]], "Maria" kogus "Õrn Morpheus" (2007), lk 43 <poem> Keegi keetis [[kohv]]i, keegi toppis [[piip]]u, kolmas korkis [[vein]]i, neljas nägi silmanurgast [[tulevik]]ku, kui viies viimse kergendus[[pisar]]a oma pikka [[seelik]]usse varjas. Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt [[silp]]e. Seitsmes seisis [[värav]]al, süli moone täis. </poem> * [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016) <poem> [[linn]]ast on saanud [[betoon]]ist tuvikuju ja minust mahajäetud [[klooster]]: nunnade [[varjud]] niisutavad mu [[sein]]u, kuid vaid [[nõges]]ed voogavad, ja kui räägin [[pühadus|püha]]st, räägin sinu [[suu]] ojaveest. ... nagu [[nunn]], ei tõmba ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]]. mu [[süda]]me moonid õitsevad. </poem> * [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13 <poem> moonides teevad kaheksa [[maamesilane|maamesilast]] koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Proosa== * Tüdruk astus seina ligi ja hakkas hajameelselt ühe sõrmega järele vedama tapeedile joonistatud mooni, millel oli leht ja vars ja potsakas paokil õienupp. Vaikuses kobava sõrme all oleks moon justkui ellu ärganud. Kezia tundis kleepuvaid siidiseid kroonlehti, karusmarja moodi karvast vart, karedat lehte ja prinki vaabatud punga. Asjad võivad niimoodi elama hakata küll. Mitte ainult suured kopsakad asjad nagu mööbel või — täpselt samamoodi käis see ka kardinate ja mustrite ja tekipalistuste ja patjade kohta. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 * Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 55 * Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega mõjusat muljet jätta. :Mooni suured kirevad õied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklošš lõikega seelikul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, ülejäänud kaks täiendavad, nii et tulemus tundub topeltõiena. Siis veel tumedad tolmukad ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kõik üheskoos ei saa jääda märkamatuks. * [[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=349 "Ahvatlevad moonid"], Eesti Loodus 5/2003 * Moon jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] pmn5r4f625l6jrrfk8p408qi735aley 88086 88081 2022-07-25T04:10:06Z Kruusamägi 873 def täpsustamine wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_opium_poppy.jpg|pisi|Marianne North, "Oopiumimoon" (1870ndad)]] [[Pilt:Poppy,_Bachelors-buttons_and_Daisies_by_Boston_Public_Library.jpg|pisi|Annie Eliza Hardy, "Moon, rukkilill ja karikakar" (1877)]] [[Pilt:Night & Sleep.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Öö ja uni" (1878)]] [[Pilt:Luis_Ricardo_Falero_Poppy_Fairy_(1888).jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Moonihaldjas" (1888)]] [[Pilt:Mykhaylo_Berkos_A_Blossoming_Garden_with_Poppies_(1896).jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Õitsev aed moonidega" (1896)]] [[Pilt:Marie d'Orleans Vallmobukett i Vas.jpg|pisi|Marie d'Orléans (1865-1909), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Minna-von-budinszky-Poppies.jpg|pisi|Minna von Budinszky, "Moonid" (1898)]] [[Pilt:Flores_-_Josefa_Garcia_Greno.png|pisi|Josefa Garcia Greno (1850-1902), "Lilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppies_in_a_Vase,_by_Clara_Von_Sivers.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854–1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_poppies_by_the_window.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian (1844–1926), "Moonikimp aknal", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Oakey_Dewing_-_A_bed_of_poppies_(1909).jpg|pisi|Maria Oakey Dewing, "Moonipeenar" (1909)]] [[Pilt:'Poppies'_by_Bertha_Wegmann,_c._1900,_Bergen_Kunstmuseum.JPG|pisi|Bertha Wegmann, "Moonid" (u 1900)]] [[Pilt:Juliette_Wytsman_2.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Jenny_Villebesseyx_Mohnblumen_in_Vase.jpg|pisi|Jenny Villebesseyx (1854-1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Max_Streckenbach_Klatschmohn_und_Chrysanthemen.jpg|pisi|Max Streckenbach (1863-1936), "Moonid ja lodjapuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Elsbeth_Müller-Kaempff_Blumenstrauß_mit_rotem_Klatschmohn.jpg|pisi|Elsbeth Müller-Kaempff (1869–1940), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Moonid 1957.jpg|pisi|Lola Liivat "Moonid", 1957.]] '''Magun''' ehk rahvakeeli '''moon''' (''Papaver'') on magunaliste sugukonda kuuluv ligi saja liigiga rohttaimede perekond. Eestis kasvab viis liiki. Kõige tuntumaks kasvukohaks on [[Afganistan]]i põllud. Tuntud ka langenud [[sõdur]]ite sümbolina. ==Draama== <poem> [Jago:] Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 457 ==Luule== <poem> Et [[õnn]] on sama õrn kui moon: sa puudutad - kaob õiekroon; kui peotäis tuhkjat kerget [[lumi|lund]] on üürikene õnnetund - sa teda [[hetk]]eks tabad ainult kui [[tuul]]t, mis üle heljub vainult, kui [[vikerkaar]]t, mis viivuks sajus end ilmutas ning samas hajus. </poem> * [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tõlkinud [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos", Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959) <poem> Kui ka [[mure]] maa kõik [[must]]aks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või magun ilustaksid töödki omajagu. </poem> * [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67 <poem> Üks [[soov]] lõi põlema siis [[süda]]mes täis [[luule]]t, et sinu maitsehimulised kuumad [[huuled]], mis [[punane|punasemad]] punasemast moonist, mu [[kleit|kleidi]] mustast õhuksest chiffoonist mu [[valge]] [[kael]]a oleks üles leidnud ja teda sooja [[suudlus]]ega võidnud. </poem> * [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7 <poem> [[Öö]]sel on kindlasti mingi [[jumal]] käinud mu rohtaias: kõik moonid on puhkenud. Vaevalt julgen ma välja astuda, kardan, et põlen neis tillukestes leekides. </poem> * [[Katri Vala]], "Moonid". Tõlkinud [[Debora Vaarandi]], rmt: "Sinine rohtaed". Tallinn: Eesti Raamat 1974 <poem> [[Tapeet|Tapetil]] pleekinud moonid, laual [[Dante]] kantsoonid, klaasis kartuli[[viin]]. [[Tuhapäev]] väljas tuiskab, salaja südames huiskab aimuste pakatav piin. </poem> * [[Betti Alver]], "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441 <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, moonimaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt [[uni|magab]], [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul, aga siis ka [[nimi|nimed]] seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad yle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja yle [[hall]]i telgi kattes päikse väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust" <poem> [[Aeg]] ammu teinud umbse käänu, kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]], [[linn]] ise tõsiseks on jäänud ja endalt võetud mitmes [[nahk]]. Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua ei saa, kui segab plebsitung – nüüd õpib see, kel isa pung ning taltsas pää on kaasa tuua. Kõik ist ja ast ja tung ja toon on tuppe ehmund siinseis majus, kus valmis eesti esiaju ning õitses [[elu]] verev moon. </poem> * [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84 <poem> Minna midagi nõudmata [[udu]] hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, [[mesilind]]ele jagada viimased lahtuvad [[lein]]ad, mooniväljadel magada, ümber sinised [[sein]]ad. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "*** Minna midagi nõudmata", rmt: "Antud ja võetud", 1985, lk 15 <poem> Kaks väikest habrast rukkimooni ja õitsev [[kartul]] minu ees. [[Tuul]] painutab mu hapraid maani, kuid nad ei pudene, ei veel! </poem> * [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641 <poem> Kui moonid ja pihlakad leekisid nii, et enam ma muud ei näinud, kui moonid ja pihlakad leekisid nii, oli sügis siit mööda läinud. Kord ärgates kohkusin: tõsi või vale? ja arglikult vaatasin üles. Moonikroonlehti tuul kandis eemale ja päikene istus mu süles. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Kui moonid ja pihlakad leekisid nii". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 30 <poem> Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias puhkevad taas uhiuued moonid. [[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]] muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volangis? Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81 <poem> Nokaks silla musta [[luik]]e kumab Rüütli soonetuike veripunane [[neoon]]. Selle [[linn]]a [[apokriiva]] märke kannab linnu tiiva tardumus, suu hõõguv moon. </poem> * [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59 <poem> [[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene [[peegeldus]] jäi hiljaks enne jõudsid moonid saada imelikuks viljaks </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22 <poem> Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa. ... Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. ... Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. </poem> * [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses <poem> Nüüd vappub maa, läks mööda viimne vagun neid vaateid enam tagasi ei saa. Veel tuleb ronge, aga unimagun on varisend ja süütult mustab maa. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Nüüd vappub maa" (1996), kogus "Sinine kivi" (1998), lk 26 <poem> Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas. Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses <poem> Oh moonid moonid mu armastatud lilled Te verevärvi ja surmakarva õied Ja valge igatsuse liiv Sel varakevadel meid ära viib </poem> * [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris <poem> Moondusid mooniks, Maria murdusid pooleks mu peos, mina ei ole, Maria, see, kes su kahesust seoks /---/ Küllalt ei ole, Maria, armastand sinu [[laps|last]], aga ei ole ka iial lahti ütelnud tast Mina ei reetnud, Maria, põlvili lebasin maas moonidest kirjuks, Maria, kunagi saab sinu aas. </poem> * [[Reet Sool]], "Maria" kogus "Õrn Morpheus" (2007), lk 43 <poem> Keegi keetis [[kohv]]i, keegi toppis [[piip]]u, kolmas korkis [[vein]]i, neljas nägi silmanurgast [[tulevik]]ku, kui viies viimse kergendus[[pisar]]a oma pikka [[seelik]]usse varjas. Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt [[silp]]e. Seitsmes seisis [[värav]]al, süli moone täis. </poem> * [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016) <poem> [[linn]]ast on saanud [[betoon]]ist tuvikuju ja minust mahajäetud [[klooster]]: nunnade [[varjud]] niisutavad mu [[sein]]u, kuid vaid [[nõges]]ed voogavad, ja kui räägin [[pühadus|püha]]st, räägin sinu [[suu]] ojaveest. ... nagu [[nunn]], ei tõmba ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]]. mu [[süda]]me moonid õitsevad. </poem> * [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13 <poem> moonides teevad kaheksa [[maamesilane|maamesilast]] koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Proosa== * Tüdruk astus seina ligi ja hakkas hajameelselt ühe sõrmega järele vedama tapeedile joonistatud mooni, millel oli leht ja vars ja potsakas paokil õienupp. Vaikuses kobava sõrme all oleks moon justkui ellu ärganud. Kezia tundis kleepuvaid siidiseid kroonlehti, karusmarja moodi karvast vart, karedat lehte ja prinki vaabatud punga. Asjad võivad niimoodi elama hakata küll. Mitte ainult suured kopsakad asjad nagu mööbel või — täpselt samamoodi käis see ka kardinate ja mustrite ja tekipalistuste ja patjade kohta. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 * Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 55 * Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega mõjusat muljet jätta. :Mooni suured kirevad õied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklošš lõikega seelikul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, ülejäänud kaks täiendavad, nii et tulemus tundub topeltõiena. Siis veel tumedad tolmukad ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kõik üheskoos ei saa jääda märkamatuks. * [[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=349 "Ahvatlevad moonid"], Eesti Loodus 5/2003 * Moon jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] 0w209rg9e4zyej70jisgbtmy21txekb 0 6665 87898 87446 2022-07-24T14:05:57Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Söndagsafton_i_en_dalstuga_utan_ram.jpg|pisi|Amalia Lindegren, "Pühapäeva õhtu Dalarna talus" (1860)]] [[Pilt:Sunday_morning_-_1912_-_Helen_Hyde.jpg|pisi|Helen Hyde, "Pühapäeva hommik" (1912)]] {{toimeta}} '''Pühapäev''' on nädalapäev, millele eelneb [[laupäev]] ja järgneb [[esmaspäev]]. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev. ==Luule== <poem> Ma tulin [[Aleksandr Blok|luuletajale]] külla. Täpselt [[keskpäev]]. Pühapäev. [[Vaikus|Vaikne]] on avaras toas. Akna taga on [[pakane]]. </poem> * [[Anna Ahmatova]] <poem> Seal [[laupäev]]aõhtuselt lõhnavad [[kask|kased]], kui nendesse vajutad hõõguva [[nägu|näo]], ja pühapäev [[hing]]es sind uskuda laseb, et [[õnn]]e vaid kauguses kukuvad [[kägu|käod]]. </poem> * [[Debora Vaarandi]], "[[Talgud]] Lööne soos". Lauluna tuntud [[Raimond Valgre]] viisil. ==Proosa== * [Mousqueton:] "Pühapäeval on ette nähtud usulised ajaviited: monsenjöör käib [[missa]]l ja laseb [[armulaud|armulaual]] oma ametlikul [[vaimulik]]ul endale [[jutlus]]t pidada ning juhatusi anda. See pole kuigi lõbus, kuid me ootame [[Pariis]]ist karmeliidi [[munk]]a, kes võtab meie vaimuliku kohustused enda peale. Kuuldavasti pidavat ta väga hästi kõnelema. See ergutaks meid pisut, sest praegune [[preester]] ajab meile alati une peale." ** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kümme aastat hiljem", I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1959, lk 137 * Aga juba ülejärgmisel pühapäeval olid nad Maarja [[kirik]]us vana Willeroodi juures lugemas ja see [[laulatus|laulatas]] nad pärast oma veniva häälega ka paari. Mis ilutsemist selle lihtsa rahva juures on või olla saabki. Kumbki pole enam nii noor, et noorte naljatembud neile meeltmööda oleksid. Mõlemad terved inimesed, kummalgi ka niipalju kogutud, et saab väikselt elu alustada. Alustasidki. Esimesel pühapäeval seltsimajas sõid nad lõunaks [[kartul]]eid ja krõbedaks praetud [[sealiha]], hästi läbikasvanud viilukaid. "Näe," näitas mees näpuga läbi akna pedajale, "näe, kus [[orav]] jookseb." Ja sel ajal, kui naine vaatas oravat, tõstis mees kõige parema tüki naise [[taldrik]]ule. Naine oravat ei näinud, aga seda parema lihatüki tõstmist ta nägi küll, ja see tegi tema meele nii naljakaks, et nutta ja naerda oleks tahtnud. (lk 14) ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986 * [Tarrou' päevikust:] "Küsimus: kuidas teha nii, et [[aeg]] kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi [[hambaarst]]i ooteruumis ebamugaval [[tool]]il; istuda pühapäeva pärastlõunal [[kodu]]s [[rõdu]]l; kuulata ettekandeid tundmatus [[keel]]es; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa ees piletisabas ja jätta siis [[etendus]]ele minemata, ja nii edasi ja nii edasi..." ** [[Albert Camus]], "[[Katk (Camus)|Katk]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 153 * "Mulle tuli just meelde, et täna on ju pühapäev," ütles Dickie. "Marge läks kirikusse. Tulge õige meile lõunale. Pühapäeviti on meil alati [[kana]]. Pühapäevakana on vana Ameerika komme, teate ju küll." (lk 42) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Tulnud [[põõsas]]test välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi [[king]]i, sest ilm oli palav ja [[tee]] tolmune paljudest [[jalakäija]]test, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — [[järv]]e äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid [[jalg]]u järel, et rohkem [[tolm]]u üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja [[lapsevanker|lapsevankrit]] ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli pühapäev. (lk 42) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * "Siis ma teen [[laps|lastele]] kõik [[päev]]ad [[kool]]ist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo [[martsipan]]i ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud." ** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46 * Elas väike Jussike, kellele väga meeldis pühapäev. Kui tore oli hommikust õhtuni mängida ja hullata! [[Töö]]d teha aga ei olnud üldse tarvis. Jussike soovis, et alati oleks pühapäev. Ta otsustas minna pühapäevamaale ja paluda Pühapäeva, et see iga päev tema juures oleks. (lk 1) * Pühapäevamaal oli väga [[ilus]] ja Pühapäev ise veel kõige ilusam. Aga siis nägi Jussike, et Pühapäev oli kõik teised päevad, kes Jussikesele juba tuttavad olid, külla palunud. Pühapäev kiitis kõiki hea töö eest ja ütles, et Pühapäevamaal on ainult nendel hea olla, kes tublid on olnud. Aga kõik päevad ütlesid, et nii tublid nad küll poleks olnud, kui Jussike neid igal pool poleks aidanud. Jussikesel oli kangesti hea meel. Ta lõi [[tants]]u koos teistega. Talle ei tulnud enam meeldegi paluda ainult Pühapäeva kogu aeg tema juures olla, sest nüüd olid ju kõik päevad tema [[sõbrad]]. (lk 20) ** [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999 * Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved pühapäevad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes. ** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014, lk 16 * [Risku:] Pühapäeva peale kasvab esmaspäeva pikk vari. Püüan seda eirata, samamoodi, nagu ma püüan mööda vaadata [[sügis]]e esimestest sinkjatest toonidest, mis ilmuvad alati keset kõige palavamat [[august]]ikuu päeva. ** [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 18 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti [[maastik]]us — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja pidulikkuse — käes on pühapäev, mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Soovist [[puhkus|puhata]], jäävad meie [[kell]]ad pühapäeviti seisma. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Vanasõnad== * Iga [[päev]] ei ole pühapäev. * Pühapäev püha, [[esmaspäev]] edev, [[teisipäev]] tõsine, [[kesknädal]] kehv, [[neljapäev]] näljane, [[reede]] rikas, [[laupäev]] ladus. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Nädalapäevad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 8ah427auyoo74fvqzhni85vwci70aq0 0 6775 88022 74964 2022-07-24T15:45:50Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:A_Woman_Cleaning,_Plate_5_from_Five_Feminine_Occupations_MET_MM43416.jpg|pisi|Geertruydt Roghman, "Koristav naine" (u 1650)]] ==Proosa== * Täna tõin [[Calvados]]i, [[Amontillado]] ja banaanilikööri. Aga koristamine teeb mu [[haigus|haigeks]], ma lihtsalt ei jõua kõike rämpsu välja rookida. Kunagi ma selle sisse upun. ** [[Karl Ristikivi]], "Päevaraamat", 14.10.1957 * Ette hoiatamata kruvib [[ema]] TEMA peakuplil kaane pealt, pistab oma [[käsi|käe]] kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud [[kord]] teda ei huvita, ema loob seal temale endale sobiva korra. Ta ajab kõik segamini, viskab nii mõndagi, mis on enne luubi alla võetud, välja või sätib siis pärast harja ja [[nuustik]]uga küürimist ja energilist läikimapoleerimist jälle korralikult kupli alla tagasi ja kruvib kaane kinni. Kogu protseduur meenutab [[hakklihamasin]]a puhastamist. (lk 18) ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 * Kes mõtleks tolmupühkimisele või [[ämblikuvõrk]]ude mahaäigamisele [[tuba|toas]], mida kasutatakse konservikarpide ja [[ajaleht]]ede, täiesti väärtusetute asjade ladustamiseks? Sylvie hoidis neid minu meelest alles ainult sellepärast, et pidas kogumist majapidamise olemuseks ja väärtusetute asjade kuhjamist eriliselt piinliku [[kokkuhoid|kokkuhoiu]] märgiks. (lk 166) ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007 * Saabus Jussike Laupäevamaale. Laupäevamaal käis kiire askeldus. “Tere, [[Laupäev]],” ütles Jussike, “kas sa juhataksid, palun, kuidas ma Pühapäevamaale pääsen?" :”Pühapäevamaale on ainult ühe päeva tee,” ruttas Laupäev vastama, “aga kui asud mulle appi tube koristama, [[vaip]]u kloppima ja saunaahju jaoks puid kandma, saame varemgi valmis ja võime Pühapäevamaale teele asuda.” :Nüüd oli Jussike kärme mees. Kõik töö sai kiiresti tehtud. Lõpuks käis Jussike veel [[saun]]aski, et oleks kenam pühapäevamaale minna. (lk 19) * [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999 * Olen lehitsenud oma vanu päevaraamatuid ja mõistnud oma elust üht¬teist. Kolletanud lehed on mulle selgitanud, miks elu on olnud minu puhul nii raske ja miks see ka praegu raske on. Gu-le pakub naudingut näha elus "''kauhut kaikkialla''", tema kirg on "hoida alati negatiivsuse haav lahtisena", nagu nõuab [[Kierkegaard]]. Noorest peast imetlesin teda, aga ega ma ei mõistnud. Nüüd ma mõistan. Gu- suudab seda, ta naudib seda, ta on omas elemendis, kui kõike enda ees mustana näeb. Aga minule on see võõras element. Olen alati igatsenud avameelset, sooja armastust. Jäine armastus võib olla muidugi uhke, aga selles, minule võõras atmosfääris on see nõudnud jõudu. Ühtelugu vaid kriitika, satiir, [[pilge]]. Ja see kaksikmäng algusest peale! M.S-i ja minu vahel. Missugune [[põrgu]]! See oli muidugi hea taltsutamisvahend! Ja kuidas ma aastate kaupa võitlesin, et nõiaringist pääseda. Ometi olime teineteisesse armunud. Nüüd on tulemus käes. Mind on käsutatud, alguses mees, siis lapsed. On taltsutatud ja käsutatud. Nüüd mõtlen juba tõsiselt [[vaestemaja]] peale. On tunne, et ei jaksa enam teenida. Kuid ega ei ole vist kerge ka vaestemajja saada, kui on sugulasi. Tuleb roomata [[põrand]]ad ning teiste suitsutuhka ja sülge maha pesta. ** [[Aino Suits]] 12. oktoobril 1947, "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * Hoolitse kõigepealt oma [[kodu]] eest. Korista oma [[tuba]] ära, enne kui hakkad [[maailm]]a päästma. Siis [[Maailmapäästmine|päästa maailm]]. (lk 2201) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * [V]õtame väljakutset tõsiselt ja katsetame [[satelliit]]ide orbiidilt eemaldamiseks uut plasmapurustamise tehnoloogiat. Inimkonna [[rumalus]]t ei lahenda ära aga muidugi ükski tehnoloogia. * [Tulevasest prahineutraalsusest:] See tähendab põhimõtteliselt, et mida iganes iga riik või suurem [[kosmoseagentuur]], nagu ESA, orbiidile lähetab, selle peab ta sealt ka samas kaalus või prahiosakeste hulgas ära tooma. ** [[Andris Slavinskis]], Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608406562/professor-vene-raketikatsetusest-kosmose-koristamine-on-uuratult-raske "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske"], ERR, 18.11.2021 * [[Suvi]] aias on [[laps]], kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise koristatud ei saa. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Hügieen]] ndtou2fyvcqicpfac5gu0gqthw34pdg 0 6817 88183 72978 2022-07-25T11:43:05Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rehielamu Köstriaseme talust 1890 EVM.jpg|pisi|Rookatus 1890. aastatest pärineval rehielamul]] [[Pilt:L.A._Ring_-_Hustage_i_Skt._Jørgensbjerg_-_1932.png|pisi|Laurits Andersen Ring, "Vaade üle katuste. Skt._Jørgensbjerg" (1932)]] [[Pilt:Marie_Egner_Blick_aus_dem_Atelier_Klagbaumgasse_Wien_c1890.jpg|pisi|Marie Egner, "Vaade ateljeeaknast, Klagbaumgasse, Viin" (1890)]] '''Katus''' on ehitise ülemine, sademete eest kaitsev osa. ==Piibel== * Kui sa ehitad uue koja, siis tee oma katusele käsipuu, et sa ei tõmbaks oma koja peale veresüüd, kui keegi sealt alla kukub. ** [[Viies Moosese raamat]], 22:8 <poem> Alp [[poeg]] on oma [[isa]]le õnnetuseks, ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine. </poem> * [[Õpetussõnad]], 19:13 <poem> Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas. </poem> * Õpetussõnad 21:9 * Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt! ** [[Matteuse evangeelium]], 10:27 ==Proosa== * Ta [Jaan Tatikas] wiis masina koju ja seadis ta oma maja katuse pääle üles. Parajal ajal puhus kange [[tuul]]ehoog ja Tatikas mõõtis silmadega maa ja [[kuu]] wahet. Lennumasin kõikus, kerkis ja — lendas oma leidjaga taewa? Ei lennanud, waid kukkus suure praginaga katuselt maha ning lagunes mitmeks tükiks. Tatikas ise oleks peaaegu siisgi kaelamurdmise teel õhu elanikkude liiki sattunud, aga tema praeguseks ja maailma tulewaseks õnneks ei olnud katus mitte kõrge; nii pääsis suur wäljamõtleja nikastatud liikmete, kriimustatud põskede ja rõhutud [[süda]]mega. ** [[Eduard Bornhöhe]], "Kuulsuse narrid", 1. peatükk * Liginevat [[vanadus]]t silmas pidades on kena, kui sul on säärane [[urg]], et sul on katus pea kohal, kui algab [[sügis]]. ** [[Franz Kafka]], "Urg" * Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljateistkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. ** [[Astrid Lindgren]], "[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]", ptk 5. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]] * Katusel praksus miski. Siis kostis müdinat. :[[Tuul]], mõtles härra Huu. :Hakkas kostma raskeid samme. :Kõndiv tuul, mõtles härra Huu ja jõi veel ühe tassi [[tee]]d. * [[Hannu Mäkelä]], "Härra Huu". Tõlkinud [[Piret Saluri]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 48 * [[Lugemine]] on vaikne, jagamatu, [[publik]]uta [[looming]], [[raamat]]usse kinnituv pilk on [[tööriist]], mille abil meisterdame oma [[hing]]ele varjualust – või siis hoopis lennumasina, millega [[silmapiir]]i taha kihutada või katuselt käkaskaela käia. ** [[Jan Kaus]], [https://edasi.org/27535/jan-kaus-uheksa-teesi-lugemise-kohta/ "Üheksa teesi lugemise kohta"]. Edasi, 19. juuli 2018 * Katuse teema on [[Raine Karp|Raine Karbi]] loomingus tähenduslik, tema katused on kohad, kus olla. Linnahall on ise üks suur katus, [[rahvusraamatukogu]] katusele pidi tulema [[kirsiaed]]. Katused ei lõpeta [[maja|maju]], sealt alles kõik algab. Kui arhitekt seisab katusel, siis valitseb ta kogu maja, nagu [[projekt]]i laual või [[makett]]i. Katusel olija armastab [[avarus]]t ja kõrgust. Mitte keegi ei teinud tollal eramuid [[torn]]ideks, Karp tegi. ** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ "Raine Karp kaante vahel"], Sirp, 22.07.2016 * Nad nägid, et tuletõrjeauto peatus üsna nende all [[tänav]]al ja <!--//-->selle ümber kogunes hulk rahvast. Aga mingit tuld polnud kuskil märgata. Seevastu nägid nad korraga katuse poole tõusvat [[redel]]it, seesugust pikka lahtikäivat redelit, nagu tuletõrjel olemas on. :Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks. :"Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!" ütles ta. :Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline. :"Aga miks siis ometi?" imestas Karlsson. "Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel." :"Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu," väitis Väikevend. "Tal on nii palju [[närv]]e, et midagi koledat!" (lk 78) :Väikevennal hakkas väga kahju emast, kui ta sellele mõtles, ja igatsus ema järele tükkis ligi. * Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal. :"Seisa paigal, nagu sa oled!" hüüdis ta Väikevennale. "Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla." :See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha. (lk 79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> [[Paul Rummo|Minu isa]] seisab [[maja]] juures tal on hea [[võlur]]i pilk ta loendab [[pääsuke]]si kas kõik jõuavad pärale tumerohelistelt väljadelt katuseräästa varju koduse räästa varju ümarate [[pesa]]de rüppe </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Luulet minu isast" <poem> kaitseb mind kevadladvastik mu ainus kadumatu katus Ei siin ma hooli millestki ja see ei ole [[hoolimatus]] </poem> * Paul-Eerik Rummo, "Läbi talve" <poem> [[Kodu]], ta armas katus, esimene [[lumi]] ja esimene [[täht]] esimeses taevas esimeses südames (mis oli minu oma). Olen põhimõtteliselt kogu selle krempli vastu. Ei mäletagi hästi oli see katus [[Telliskivi|telliskivest]] või muust. </poem> * [[Ilona Laaman]], "Järelkiindumus", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 6 ==Vanasõnad== * Kaks leekuningat ei mahu ühe katuse alla. * Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ehitus]] 0anzpzdil8rf5tpul0nre1p5c6j56pt 0 6819 87995 86335 2022-07-24T15:32:38Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gertud_Metz_-_Hedelmäasetelma.jpg|pisi|Gertrud Metz, "Vaikelu viljadega" (1760ndad)]] '''Seeme''' (ladina ''semen'') on taime .zip-fail. ==Piibel== <poem> Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. </poem> * [[Psalmid]], laul 126, salm 6 * Osa seemet kukkus [[ohakas|ohakate]] sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle. :8 Aga osa kukkus heasse [[muld]]a ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet. ** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 13, salmid 7-8, tähendamissõna külvajast * [[Jeesus]] kõneles neile veel teise tähendamissõna: "[[Taevariik]] on [[inimene|inimese]] sarnane, kes külvas oma [[põld|põllule]] head seemet. :25 Aga inimeste magades tuli ta [[vaenlane]] ja külvas raiheina [[nisu]] sekka ning läks minema. :26 Kui nüüd [[oras]] tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale. :27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: "Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?" :28 Tema lausus neile: "See on vihamehe [[töö]]." Siis küsisid sulased temalt: "Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?" :29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. :30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: "Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!"" ** Matteuse evangeelium, peatükk 13, salmid 24-30 ==Proosa== * "Jah, pind on täis külvatud," ütles jesuiit, "ja meil ei tule karta, et üks osa seemnetest oleks langenud kaljule, teine osa tee[[liiv]]a ja et [[lind|taevalinnud]] oleksid ära nokkinud ülejäänud, ''aves coeli comederunt illam''." :"Et sa [[katk]]u kõngeksid koos oma [[ladina keel]]ega!" kirus endamisi d'Artagnan, kes tundis, et ta [[jõud]] hakkab üles ütlema. * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 259 * Kui ma pistan seemne mulda, siis see kasvab ja muutub aina suuremaks, sellest moodustuvad vars, lehed, pungad ja [[õis]], mis peidab endas jälle uusi seemneid. See kõik on juba praegu seemne sees olemas, see on [[lill]]e [[mõte]], mis saab ainelise kuju, ja samamoodi on kõik elav [[Jumal]]a mõte ning jääb selleks ka siis, kui aine ja tema erinevad vormid lagunevad. Mõtteline olemus on ehtne, ja see, mis sellest moodustub, on ainult mõtte erinev väljendus. ** [[Manfred Kyber]], "Väikese Veronika kolm küünalt" * "Mina," sosistab Toots Imelikule kõrva, kusjuures ta kahtlaselt ringi vaatab, "mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik [[peenar]]dele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on." ** [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 321 * Nii on see lühidalt ja filosoofiliselt. Negation der Negation — eitamise eitamine. Seeme, kõrs, uus seeme. Kõrs eitab seemne, uus seeme kõrre. [[Üliinimene]] eitab inimese, s. t. oma seemne, [[kristlane]] eitab üliinimese, s. t. oma kõrre, marksist eitab kristlase või ka tagurpidi. Negation der Negation. Selge, mis? Juba Kristus taipas seda, kui ta ütles: kes ei sünni veest ja vaimust jne. ** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, 33. peatükk * On olemas loodusseadus, et külvatud seemneist ei lähe kasvama mitte ükski või siis tõusevad nad teil kõik korraga. Inimene mõtleb endamisi: siia sobiks hästi mõni dekoratiivohakas, näiteks ''Cirsium'' või ''Onopordon''. Ja ostab kotikese kummagi seemneid, külvab need mulda ja rõõmustab, kui toredasti seemned üles tõusevad. Mõne aja pärast tuleb [[taim]]ekesed ümber istutada ning [[aednik]]ul on hea meel, et tal on sada kuuskümmend potikest mühinal kasvavate istikutega. ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Aedniku mai". * Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab [[juur]]ekese näol seemnest allapoole või siis jälle nagu [[kartul]]ipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile - hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu [[müts]]i peas kõrgemale. Kujutlege vaid, kui [[laps]]ed kasvaksid, kandes seejuures oma [[ema]] [[pea]] peal. See on lihtsalt [[loodus]]e ime, kuid säärase jõumehe trikiga saab hakkama peaaegu iga võrse. ** Karel Čapek, "Aedniku aasta", peatükk "Seemned" * Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja [[legend]]i ainsast sinepiivast kasvab peagi suur [[puu]], mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1961, lk 7 * Ootamata oma [[surm]]a, nägi ta selle olemust: surm oli seesama uni, ainult ärkamine polnud hommikusse, vaid igavikku... Tunnetades puude mõtteid, adus, et on olemas inimese [[saatus]] ja on olemas puude saatus, ja milleski on need sarnased ka peale selle, et sünnivad seemnest, saadavad teineteist kätkist sargalaudadeni ja saavad kõduks. - See sarnasus oli mõlemate, inimeste ja puude oskus jutukalt vaikida. (lk 113) ** [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas". Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 113 * Sõime kumbki ühe [[tomat]]i. Ja kui me nii koos tomatit sõime, tundsin, et armastan teda. Keel tungis tomati lihha; seemned on tomatil väga pehmed ja veidi libedad. Võrreldes teiste viljade väikeste kõvade seemnetega, sarnanevad nad pigem [[sperma]]ga. (lk 22) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [[Moon]] jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas seemned juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Sääl tuleb [[naaber]] koormaga ja süütab [[piip|piibu]] põlema. Käis [[veski]]l. Valgel [[kübar]]al käib [[mölder]] veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal [[jalg]]e ees — ja ennäe! seeme kukub ka. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Hommik" [1896], ilmunud 1910 <poem> Puhtal [[põrand]]al, puhta rehe all [[rahu]] pühalik, mõte vihkudes... Küll nad mõtlevad, kuidas vanake valgejuuksene, seemne kukutas. </poem> * Juhan Liiv, "Rukkivihud rehe all" <poem> Tule, tule! Üle valge neeme, läbi helge päeva virvendab me [[rand]]. Sinna kaome, rinnas kuldne seeme, igavese päikse võrsuv and. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Legendaarne" [1925], ilmunud kogus "Palavik" (1934) ==Draama== * (''Mõlemad on kohmetud. Kumbki waatab teise otsa ja kumbki nihkub teisele kordamisi sammukese ligemale. Wiimaks sirutab Laura käe arglikult wälja, Piibeleht sattub ennatusesse, tõmmab parema käe kuuetaskust ja paneb Laurale päewaroosiseemneid pihu peale''. :[Piibeleht:] (''tasa'') Olge hääks! :[Laura:] (''pihu peale waadates, tasa'') Tänan! :''Waheaeg''. :[Laura:] (''pistab seemne suhu ja hammustab'') Ja, minä armastan noid. :[Piibeleht:] (''pistab seemne suhu ja hammustab'') Ja, minä armastan noid. :''Waheaeg.'' :[Laura:] Need on head ajawiiteks. :[Piibeleht:] Need om wäega hääd ajawiiteks. :[Laura:] Ma usun, teie sõite neid selgi päewal? :[Piibeleht:] Ja, preili, mia sõin noid tolgi päiwäl. * [[Eduard Vilde]], "Pisuhänd", I vaatus ==Vanasõnad== * Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord. ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Anatoomia]] ewmmqssx2m05qclfwx2rfcowo20vy48 2 6911 87888 87887 2022-07-24T12:15:25Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki Lisada tuleks kuupäevad siit: * https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/ * https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/ * [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]] * Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf * https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/ Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures) ==Plaan== Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi. ==Ümarnumbrid== * 9500 - [[Bertha von Suttner]] * 9600 - [[Florence Nightingale]] * 9700 - [[Alice Munro]] * 9800 - [[Nelly Sachs]] * 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober * 10 000 - [[Sappho]] Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga. Potentsiaalsed ümmargused: * [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar * [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar * [[Lucy Lawless]], 29. märts * [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill * [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby) * [[Dina Rubina]], 19. september * [[bell hooks]], 25. september * [[Nadežda Durova]], 30. september * [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud) ==Jooksev tööjärg== # juuli: [[Nasta Pino]], ok ("Minu aeg ja selle lugu", "Kopliperasoos on rahapada") # juuli: [[Maarja Pärtna]], ok # juuli: [[Johanna Venho]], ok # juuli: [[Annika Widholm]], ok # juuli: [[Mirjam Peil]], ok ("Meie kodude kraam") ja veeb # juuli: [[Kadi Estland]], ok ja digimisel (K. E. ja Netti Nüganen "Oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde") # juuli: [[Caroline Upcher]], digitud ja digimisel ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002) # juuli: [[Selja Ahava]], digitud ("Taevast pudeneb asju") # juuli: [[Merike Õim]], digitud # juuli: [[Mae Lender]] (Reelika Kasemägi), digitud # juuli: [[Asta Tuusti]], veeb (Tlna loodusmuuseum) (tagavaraks [[Jhumpa Lahiri]], tõlkida) # juuli: [[Ann Granger]], digitud # juuli: [[Brigitta Davidjants]], veeb ja digimisel ("Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia", "Minu Armeenia", "Armastuseta") # juuli: [[Käbi Laretei]], ok # juuli: [[Joanna Klink]], ok (USA luuletaja) # juuli: [[Undinė Radzevičiūtė]], ok # juuli: [[Elin Hilderbrand]], ok # juuli: [[Liina Siib]], ok # juuli: [[Aulikki Oksanen]], ok ("Kirsivargad" LR '78) # juuli: [[Mare Müürsepp]], ok # juuli: [[Brigitte Reimann]], digitud # juuli: [[Agnès Martin-Lugand]], digitud ("Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi" punases sarjas) # juuli: [[Lauren Groff]], digitud # juuli: [[Madeline Miller]], digitud # juuli: [[Nora Peets]], digimisel ("Maroko taeva all" M&M) # juuli: [[Madli Puhvel]], digimisel # juuli: [[Maria Muuk]], valida ja täiendada (Siiliraamat - digimisel) # juuli: [[Beatrix Potter]], digimisel ("Kogutud lood") # juuli: [[Reiu Tüür]], veeb # juuli: [[Maja Lunde]], digimisel ("Lumeõde", romaan "Mesilaste ajalugu", "Päikesevalvaja") # juuli: [[Fleur Jaeggy]], valida ("Vangipõlve õndsad aastad" LR '03) # august: [[Lilli Suburg]], digimisel ("Kogutud kirjatööd") # august: [[Aino Kallas]], rmtk ja digitud # august: [[Ester Laos]], rmtk ("Õhtuks koju. 1. raamat" ja Ester Laos-Laus, "101-aastase read") (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, "Kata ta nägu", "Naisterahvale sobimatu töö", "Surilina ööbikule") # august: [[JoJo Moyes]], rmtk ("Mina enne sind", 408 lk) # august: [[Kadri-Ann Sumera]], veeb ja rmtk ("Seitsme aja raja taga") # august: [[Pauliina Haasjoki]], veeb # august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), rmtk ("Leiud", "Mere silmad", "Rändav järv") # august: [[Sara Teasdale]], tõlkida # august: [[Inga Žolude]], rmtk ("1904") ja digimisel (kogumikus "Läti jutud") # august: [[Barbara Erskine]], rmtk ("Hay emand", 697 lk) # august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem) # august: [[Sue Monk Kidd]], rmtk ("Mesilaste salajane elu") # august: [[Amélie Nothomb]], digitud # august: [[Sayaka Murata]], digitud ("Inimene helendavast klaaskastist" punases sarjas) # august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida # august: [[Valeria Luiselli]], rmtk ("Minu hammaste lugu", ilm. 2022, Lutsust raske saada, TÜR töötluses) # august: [[Herta Müller]], valida # august: [[Nicole Krauss]], rmtk ("Armastuse ajalugu", "Suur koda", mõlemad "Moodsa aja" sarjas) # august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), rmtk (F. D. "Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane", 1935; R. M. "Andekas parasiit", 2008, "Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala", 2009, "Kastreerit elu", 1929, "Tee ja tõde", 2002) # august: [[Mare Mikof]], veeb # august: [[M. M. Kaye]], rmtk ("Kauged telgid" 1996, 862 lk, "Kuu vari" 1997, 718 lk) # august: [[Diane Setterfield]], digimisel, rmtk # august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, rmtk ("Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas", "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal") # august: [[A. S. Byatt]], rmtk ("Lumm"), vt ka LG ("Angels & insects" jpm) # august: [[Katre Õim]], rmtk, aga pigem artiklid # august: [[Paula Hawkins]], rmtk ("Tüdruk rongis") # august: [[Jeanette Winterson]], digitud # august: [[Sheryl Sandberg]], rmtk (Sheryl Sandberg, Adam Grant "Variant B: kuidas seista raskustega silmitsi, kasvatada sitkust ja leida rõõmu") v tõlkida LG ("Lean In") # august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG ("My Story") # august: [[Epp Annus]], rmtk ("Auto ja põder", "Eesti romaaninarratiivseid mudeleid", "Elavad tähed", "Jaak ja lumi", "Kuidas kirjutada aega", ""Kõrboja peremees" - romaan väikse tähega" (järelsõna), "Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad") ja veeb # august: [[Dorrit Willumsen]], rmtk ("Marie: romaan madam Tussaud' elust", "Naine purpuris", "Pruut Gentist") ==2022== ===Juuli=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] ("Sometimes I Feel Like a Nut", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] ("Star", [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], "Vaikelu", "Tappev külm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] ("Humans Blues", [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) ("Ruunimärgid"), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] ("I Didn't Come Here to Make Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] ("One Life", [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], "Valetaja tüdruk"), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] ("Twintuition" series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] ("Playground", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002; "Võõrad õed", tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], "Ühe skandaali märkmed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' ("Tõde"), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) ("Taevast pudeneb asju"), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], "Öötsirkus" ilmub sügisel 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] ("Ebaharilik šrift", tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' ("Seitse valet", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] ("Open Book", [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], "Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses", tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi "Splendors of the Sky"], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] ("Auhind õigesti elatud elu eest", veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], "Ääremaa"), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; "Elu ase: elava maailma vaimulugu", tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], "Seltsidaam") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], "Üksinda ookeanis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], "Tüdrukute linn"), [[Eino Alt]], [[Priyanka Chopra Jonas]] ("Unfinished: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, "Kogetud teosed"), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], "Esimene abikaasa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], "Kassandra ja hunt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], "Nähtamatu tüdruk"), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; "Good Behaviour", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], "Osavnäpp"="Fingersmith"), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], "Kojujõudmine") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar "A Little Bit Wicked"), [[Hannele Turu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]], [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], "Eksleja", "Sekeldused sekvoiametsas" jpt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&M), [[Chris Harrison]] ("The Perfect Letter"; "Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias", tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], "Punane kuninganna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], "How To Kill Your Family"), [[Benita Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] ([https://www.ohtuleht.ee/20174/irina-raud-sai-karuteene-medali 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-06-19-17-36-11/ 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50991546/arhitekt-irina-raud-taidaks-kesklinna-tuhimikud-korghoonetega 3], [https://kultuur.err.ee/587623/irina-raud-arengueesmargid-paika 4]), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]] (2022), [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], "Madame Piaf ja armastuse laul", "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu", "Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/20212/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; "One More Thing; The Book With No Pictures", [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] ("Talon of God", [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD]) ===August=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] ("Dear Mr. You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' ("Südametemurdja"), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020), [[Barack Obama]] ("Dreams From My Father"; e.k ainult 1 kõne kogumikus "50 kõnet"), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) ("Mina enne sind" jpt), '''[[Helen Castor]]''' ("Jeanne d'Arc"), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], "Mõelda ja tegutseda nagu kass") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' ("Pariisi raamatukogu"), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], "Arulagedad asjad" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], "Surnumatja tütar"), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], "Mees, kes nägi kõike") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] ("Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; "Õnnistatud laps"), [[Teele Lember]] (s. 1986, "Süstemaatiline unistaja"), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], "Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia"), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] ("Finding Me: A Memoir", ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] ("Liivalossitüdrukud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]], '''[[Amélie Nothomb]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], "Armastuse sõda", "Helge nostalgia", "Jahmatus ja värinad" (digitud), "Jumala lapsepõlv", "Sinihabe"), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] ("Kümme tuhat Einsteini"), [[Tom Perrotta]] ("Allesjäänud"), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] ("Shopgirl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] ("The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World", [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]'''(2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; "English Roses series" - "Inglise roosid", tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], "Januse kivi", "Kaarnakuningas" (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775 WD], "Isadora"), [[Anna Tell]] ("Vasta kurjale kurjaga", [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], "Suur koda"), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]], [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], "Luupainaja allee") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye) (2022), [[Kristina Pai]], [[Bo Burnham]] (m, "Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone", [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] ("Hõbepõrsad"), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]], [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' ("Kohvikukompanii"), [[Blair Underwood]] (m; "Casanegra", [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] ("The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], "Prussakad minu peas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; "Tüdruk rongis", "Tuli miilab tuha all", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' ("Henry VIII kuus naist", "Armastus ja Louis XIV"), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] ("Men Who Hate Women"), [[Faina Ranevskaja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], "Ma lasen sul minna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD]) ===September=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] ("Love, Loss, and What We Ate", [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) ("Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]), [[Ilpo Tiihonen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6001140 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; "Helene"), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' ("Nooljate kuuskede maa", 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), [[Janet Biehl]], '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], Juliusz Słowacki, Antonin Artaud, [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), Ivan Illich, Clive Granger, [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], "Õhtusöök") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2022), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', [[Edith Sitwell]], [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg), [[Arto Melleri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4801368 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Age Raa]]''' (2022), '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2022), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], "Life in Motion", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], "Vihkamismäng") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; "Around the Way Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' ("Minu Udmurdimaad"), [[Lili Reinhart]] ("Swimming Lessons", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; "Me olime valetajad", "Ehtne petis", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris"), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], "Raamatu rahvas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' ("Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus "Soomerootsi novelle" 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] ("Yes Please", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], "Õpetajad") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], ''''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], "Kadunud küla", "Pärija"), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] ("Your Baby's First Word Will Be Dada", [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est "Kaelkirjaku kael"]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) ("Inimesed puude võras", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] ("Unprotected: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] ("The Truth About Diamonds", [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) ("Vaarikalaevukesepõgenik", "Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan" (2022), "Väike iluremont" (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] ("God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], "Võiduaed"), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp]), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, "Will", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] ("You Can’t Touch My Hair", [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] ("Elixir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]]. '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) ("Apteeker" jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], "P.S. Ma armastan sind") ===Oktoober=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) ("The Very Fairy Princess series"; "Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest", Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], "Oopium ja absint") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' ("Elu õhukesed vaheseinad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]], ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]''' ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], "Mõrv Viirpuu villas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] ("Autumn Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] ("Revenge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' ("Armuvalu") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; "Truudus Eestile"), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, "Mutionu pidu" algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] ("Hingemurdja", [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), [[Pentti Haanpää]], '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] ("I.M.", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], "Õhus on kevadet"), [[Ocean Vuong]] (m) ("On Earth We're Briefly Gorgeous", https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' ("Okas südames", Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], "Nukuvabrik"), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, "Solitaire" [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Nathanael West]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' ("Navratilova"/Martina Navratilova & George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' ("Kes on süüdi?" e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) ("Pulmatort", "Lila K ballaad", "Kivi kümme unelmat"), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] ("Eesti kuulsused"), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) ("Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", "Naine ja ükssarvik", "Kirkas kumas"), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983), '''[[Arja Tiainen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11852576 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est "Adéle: "Jane Eyre'i" varjatud lugu"] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' ("Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, "Nähtamatu tüdruk"), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] ("Postcards from the Edge", "The Princess Diarist", "Wishful Drinking", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' ("Cranberry Point 44" jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'') * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 ("Koera mõõtmeteni suurendatud kiil", punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' ("Tuba"), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) ("Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) ("Arhitekti õpipoiss", "Armastuse 40 reeglit"), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) ("Aastate redel", "Hapu tüdruk", "Taeva juhatusel", "Perekonnalõuna "Koduigatsuse" restoranis"), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] ("Hundikoopas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' ("Kallokaiin"), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]], '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' ("Ematiigri võitlus" (digitud), "Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus"), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' ("Koos ööga läände", lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' ("Kleopatra", "Antoine de Saint-Exupéry"'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' ("Aeg ja elu"), '''[[Hillary Clinton]]''' ("Hirmu paine all"/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]], [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt "Ristitud eestlane"), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[John Hollander]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] ("We're Going to Need More Wine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]], [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]] ===November=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, "Karamo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]), [[Gánor Lükő]] (m) ("Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] ("In Pieces", [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] ("Rules for a Knight", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] ("Just the Funny Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], "Reis ümber oma toa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, "Piir" tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], "Sina"), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Kalle Päätalo]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] ("Maitsed: Minu elu läbi toidu", ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) ("Pahupidi", tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' ("Koduabilise käsiraamat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], "Mura. Leegitsevad mälestused"), '''[[Lori Foster]]''' ("Cooperi lummus") (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], "Südametud"), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; "Ratsutada ükssarvikutel", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; "Veri mäletab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' ("Igamees enda eest"), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' ("The Vanity Fair Diaries"; "Diana ajaraamat", tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - [[Barbara Juliane von Krüdener]], [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], "Iga mängitud noot"), '''[[María Mañeru]]''' ("Kuidas toimib inimkeha?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; "A Shore Thing", [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]], [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], "Teine Einstein", "Agatha Christie kadumine", "Leedi Clementine" (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian "The PErsonal Librarian"] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] - [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp) (2022 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' ("Vastu pidada või alla vanduda"), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) ("Armastus"), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) ("Essexi siug"), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], "Monogaamia"), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, "Roheliste Viilkatuste Anne" jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], "Joséphine", "Inglismaa armuke") (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja) ===Detsember=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) ("Seks ja linn", "4 blondi"), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) ("Avatud kodu", "Arthur Truluvi lugu"), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' ("Ootus", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] ("Freckleface Strawberry", [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] ("The Last Black Unicorn", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] ("Modelland", [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] ("Decoded", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' ("Must jää", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] ("Surnute lühiajalugu"), [[Sylvia Townsend Warner]] ("Lolly Willowes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], "Tüdruk, kes jõi kuud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, "Christine Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] ("Laibalill", [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] ("Suur tuba") (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] ("Mul hakkasid päevad"), [[Mo'Nique]] ("Beacon Hills High", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] ("Make It Nice", [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) ("Siil ja kuu", "Kolks-puu ja Käbipoiss", A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q153008 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] ("Bonfire", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], "Põgenemine Kreetale") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] ("Elu", koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] ("Billie Eilish", [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] ("Just as I Am: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], "Puhkus"), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; "Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima"), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] ("Seven Husbands of Evelyn Hugo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] ("My Life So Far", [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali "Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet"]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noovalla20160801.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' ("Machiavelli naistele") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt "Varemed" kogumikus "Hirmu planeet", [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], "Vaikusesse maetud" jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], "Vangistatud taevas"), [[Pentti Saaritsa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3374966 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: "Pühendumus", tlk Paula Taberland; "Kõigest lapsed", tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus "Aphra"), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], "Hiilgav häving") ==2023== ===Jaanuar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2023), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2024), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], "Shakespeare oravatele") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; "Naine aknal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] ("Let's Just Say It Wasn't Pretty", [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' ("Arminuta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], "Pimedusega löödud" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] ("Going There", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]], [[Sándor Karácsony]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1105060 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]], [[György Kádár]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q728074 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; "The Misadventures of Awkward Black Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], "Kokkumäng", "Ettepanek") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; "Year of Yes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, "Imekummaline"), [[Inessa Josing]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] ("Anna lood", 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' ("Save Me the Plums"; "Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu", tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] ("If You Ask Me: (And of Course You Won't)" [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] ("Sinisilmselt unistuse poole"), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' ("Sinine villa"), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] ("Välk ja pauk"), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], "Raevukas lesk", "Surm Õhtuhiies"), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) ("Ei ole olemas lihtsat tööd"), [[Elvira Lindo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] ("Seriously… I’m Kidding", [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' ("Naised, kes jooksevad huntidega") (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' ("Soome lahe kahel kaldal: mälestused" 2 trükis) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024), [[Väino Kirstinä]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3742337 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] ("You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self", [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD]) ===Veebruar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] ("I Might Regret This", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] ("L.A. Candy", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Sirkka Turkka]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q455651 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] ("Marge in Charge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' ("Crescendo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], "Kadunud maa"; nimekaim 7. aprillil) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' ("[[Väike maja preerias]]") (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], [[Rudolf Hansson]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], "Virgumine") (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], "Linnukohus", "Seitse ust"), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] ("This Will All Be Over Soon: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' ("Mis kaob", tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], "Võidupilet"), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, "Viimane rong Moskvasse", tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' ("Kahtlustava prantslase ettepanek", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], "Mõrvari portree") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] ("Getting the Pretty Back; When It Happens to You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], "Köögijumala naine"), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] ("Born a Crime", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] ("Montaro Caine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] ("Wildflower", [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], "Salute to Spring") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli ("Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' ("Life Will Be the Death of Me"; "Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!", tlk Nele Sillaots, 2011; "Minu lustlik elu", tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] ("Mida kala teab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], "Virvavesi", "Ohvriraba" (2022)) ===Märts=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] ("Fresh Off the Boat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], "Võõrad maal") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] ("A Life in Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] ("The Witches Are Coming", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] ("Hispaania päevik" jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]] ("Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love & So Much More", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus "Paljajalu pilvedel", kogumikus "Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele", kogumikus "Neli komilannat"), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' ("Südame õige kuju", "Tähtedest võlutud"), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], "Alasti", "Jäätunud liblikas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380528.2.39&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=esmaspaev19290218.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] ("Courage to Soar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' ("Iiri kangelane Cuchulain"), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' ("Kaotatud õigused", e.k 1909; "Võitlus tuleviku eest", 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] ("Someday, Someday, Maybe", "Talking as Fast as I Can", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], "Nõusolek"), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) ("Juukselõikaja-tüdruk"), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] ("Stories I Only Tell My Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]), [[Jarkko Laine]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6160283 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], "Minu vanaema majas", "Kartulilapsed"), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) ("Armastusjutt ja teisi jutte", LR) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' ("Pärast", 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) ("Koduloom" jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; "Kahuriliha", "Reisisiht Marss"), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], "Kõige tähtsam on armastus", "Kõik, mida hing ihaldas"( * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est "Hädaohtlikud eluaastad", 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], "Testament") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; ("Whiskey in a Teacup", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' ("Ootamatu tõde loomadest"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], "Sõber") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' ("Kahtlased kujud öises rongis") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83326 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], "Taltsutamatu"), [[Elton John]] ("Mina", tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, "Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] ("The Meaning of Mariah Carey" with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' ("Öölaulik", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] ("Over the Top", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' ("Härra Malcolmi nimekiri", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]], [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] ("Ei iial üksi"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' ("Kustunud mälestuste saar") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]] ===Aprill=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], "Superkoomik" jt), [[Tanja Dibou]] ("Minu Süüria", 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] ("You'll Never Eat Lunch in This Town Again", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], "Prussakad minu peas"), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], "Sinine laguun") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (& Michaela Blaney "Bliss", [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq]), [[Taavi Tulev]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; "Võitlus mineviku varjudega") (2023), [[Svea Raidna]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] ("Yearbook", [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) "Sügissurmad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (& Anna Waterhouse, "Mycroft Holmes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] ("Horror Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, "Hull elu") (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], "Varjumäng", "Pealtnägija"), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], "Kui ma su leidsin", "Ega sa Luis Velezt pole näinud?", "Vapper tüdruk, vaikne tüdruk"), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], "Kadunud tüdrukud", "9. maantee" jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, "Dear Girls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' ("Õhtute äng"), [[Tan France]] ("Naturally Tan", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], "Tagasi") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], "Kui Emma kadus"; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], "Mayday"), '''[[Carol Drinkwater]]''' ("Oliiviteekond", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], "Pihtimused 19.45 rongis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] ("If Roast Beef Could Fly", [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]] ("Avatult", tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], "Tähtsad eluplaanid", "Toscana õed") ===Mai=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, "Klakk! Klakk! Klakk!"), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; "Minu sõber Natalia", [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], "Sellised me oleme"), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], "Uuesti alustades" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]], '''[[Helen Schreider]]''' (M&M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]], [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) ("Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga"), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; "This Is Just My Face", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) ("Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad", "Paigad, kus olen avalikult nutnud"), [[Triinu Laane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' ("Langenud naise päevik", 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) ("Märkmed minu ämmale"), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], "Õlleromaan") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], "Vaikiv mets", "Peegelpilt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], [[Kathleen Jamie]], [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], "Ada BlackJack", e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], "Pale Horse, Pale Rider") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], "Oo, kaunis maikuu"), [[Danny Trejo]] ("Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood", Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]], [[Jyrki Pellinen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6319527 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] - [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], "Bossypants", [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], "This Much Is True"), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], "Võlg" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], "Väljavalitu" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' ("Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], "Sõber meriröövel" (2022), "Tera siit ja teine sealt" 1968, "Vanaema maja" 1946, 1980, "Vares keedab hernesuppi" 2009, "Vikerkaar" 1978, "Seitse pastlapaari" 1974, "Peremees ja sulane" 1989, "Palun seda härrat..." 2015 (järels. Ülo Tonts), "Orav Pikkhamba söökla" 2010, "Mina oskan paremini" 1952, "Metsatalu vahvad loomad" 1946, "Lugu kahest laisast varesest" 2003, "Kelleks ma tahan saada" 1948, "Jutte lastele" 1955, "Hunt ja kutsikas" 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], "Kõik mu mured mannetud"), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], "Ebatäiuslik minevik"), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; "Uue aja õpetaja – Maria Montessori", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, "Vagiina monoloogid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&FF=alindstrom+merethe+++++1963&1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, "Hamnet"), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] ("Land of Stories" series; "Muinasjutumaa: sooviloits", tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; "Haldjate elu") ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&FF=abarbery+muriel+++++1969&1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], "Manifesto: On Never Giving Up"), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]], [[Arville Puström-Uus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] ("Ammuu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD]) ===Juuni=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] ("The Girl with the Lower Back Tattoo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, "Most Talkative", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; "Hoian sind südames" w/Kiti Szalai) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] ("My Body", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] ("The Beautiful Ones", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], "Elizabeth, kuninganna"), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], "Kibe pill", "Ainult hüvitis", "Tapmiskäsud" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] ("The Gun Seller", [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], "Vajalikud inimesed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], "Öömets", eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], "Belfry salalugu", "Tuli õlgkatuses"), [[Caj Westerberg]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5017960 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] ("Troublemaker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] ("Gastrofüüsika", [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, "Soovide sosinaid kuulates") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] ("Kaagjärve Veenus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] ("Why Not Me?", "Is Everyone Hanging Out Without Me?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; "This Will Only Hurt a Little", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] ("Touched by the Sun: My Friendship With Jackie", [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021), [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], "Eksisamm"), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' ("Juhulasud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]], [[Kari Aronpuro]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3739903 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") ==Sünnipäevata daamid== * [[Helen DeWitt]] * [[Catherine Belton]] * [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974) * [[Hrotsvitha Gandersheimist]] * [[María Dueñas]], "Õmblejanna Madriidist" * [[Jennifer Clement]], "Palved röövitud tüdrukute eest" * [[Donika Kelly]], luulekogu "Bestiaarium" * [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est] * [[Karin Erlandsson]] * [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/] * [[Natalie Jenner]] * [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog * [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata * [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], "Meie igapäevane elu") * [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958 * [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik * [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) * [[Kassia St. Clair]] * [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog * [[Michèle Albrand]] * [[Annette Hohberg]] (1960) * [[Anna Sam]] (kassapidaja) * [[Frédérique Molay]] (1968) * [[Karen Sandler]] * [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], "Lihavõttesaar") * [[Sei Shōnagon]] * [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en]) * [[Kärt Vaarmari]] * [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks) * [[Kristel Zilmer]] (1974) * [[Ene Vainik]] (1964) * [[Claire-Louise Bennett]] * [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en]) * [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en]) * [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq]) * [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en]) * [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it]) * [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en]) * [[Nadia Murad]] (rahu 2018) * [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine) * [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en]) * [[Kristi Piiper]] (1983-) * [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica]) * [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp]) * [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm) * [[Christina Dalcher]] * [[Colleen Oakley]] * [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969) * [[Merilin Paas-Loeza]] * [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], "Minu sünge Vanessa") * [[Laura Evisalu]] (1995) * [[Susan Luitsalu]] (1983) * [[Eha Veem]] * [[Helen Tootsi]] (1984) * [[Nicola May]] (1966) * [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], "Nad ei leia sind iial" jt) * [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; "Väike Prantsuse külalismaja" jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1]) * [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp]) * [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] "Annabelle" jt) * [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]) * [[Eliina Korts]] (1982) * [[Mariliin Vassenin]] (1980) * [[Anna Hints]] (1982) * [[Ingel Undusk]] (1988) * [[Mirt Kruusmaa]] (1992) * [[Hanna Kangro]] (1986) * [[Anniina Ljokkoi]] (1984) * [[Leila Holts]] (1981) * [[Kristel Algvere]] (1989) * [[Kelly Turk]] (1993) * [[Talvike Mändla]] * [[Sandra Heidov]] (1976) * [[Marje Ernits]] (1948) * [[Ele Arakas]] * [[Aile Alavee]] * [[Madli Lippur]] (1984) * [[Karen Orlau]] (1975) * [[Lille Roomets]] (1977) * [[Larissa Joonas]] (1960) * [[Ludmila Kazarjan]] (1961) * [[Lembe Lokk]] (1975) * [[Miramii Maarja Vaher]] * [[Margit Tõnson]] (1978) * [[Kadri Veermäe]] * [[Ilze Tālberga]] * [[Riina Pauklin]] * [[Imogen Robertson]] (1973) * [[Helen Bryan]] * [[Marian Võsumets]] * [[Susanna Veevo]] (1994) * [[Laura Mallene]] * [[Gaby Zipfel]] (1951–2021) * [[Ann Väljataga]] * [[Sabine Durrant]] * [[Aurelia Aasa]] * [[Helgi Öpik]] (1936) * [[Kadi Kõiv]] * [[Le Vallikivi]] * [[Liina Metsküla]] * [[Miia Muuga]] * [[Milvi Martina Piir]] * [[Cynthia Swanson]] * [[Silja Vaher]] * [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold) * [[Barbara Trapido]] (1941) * [[Janice Law]] (1941) * [[Alison Moore]] (1971) * [[Sigrid MacRae]] (1942) * [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?) * [[Anne Griffin]] * [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901) * [[Adelaida García Morales]] (1945) * [[Petra Oelker]] (1947) * [[Maeve Haran]] (1950) * [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947) * [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&M) * [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&M) * [[Renate Germer]] (1946, M&M) * [[Christina Cerny]] (1946, M&M) * [[Andrea Wulf]] (1972, M&M) * [[Ulvi Kullerkupp]] * [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950) * [[Nina LaCour]] * [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974) * [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], "Rannaraamat", "Miljon juunit") * [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], "Aitäh, monsieur Dior") * [[Liz Fenwick]] ("Maja Cornwallis" jmt) * [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, "Summertime") * [[Tracy Rees]] (1972, "Väikese maakiriku lood") * [[Ann O'Loughlin]] ("Ballisaali kohvik", "Kohtuniku naine", "Ludlow' daamide ühing") * [[Kathryn Hughes]] (1959) * [[Kathryn Hughes]] (1964, "Kiri", "Saladus") * [[Virginie Grimaldi]] (1977, "Küll sa suuremana aru saad", "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata") * [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], "Korterikaaslane", "Vahetus") * [[Nikola Scott]] ("Minu ema vari", "Saladuste suvi") * [[Jane Harper]] (1980, "Kadunud mees", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD]) * [[Jessica Fellowes]] (1974, "Skandaal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD]) * [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist) * [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist) * [[Madlen Ziege]] (1983, "Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad") * [[Pille Kant]] ("Naaskli lood") * [[Marina Laikjõe]] ("Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis") * [[Clare Pooley]] (1970, "Tõeprojekt") * [[Cristina Alger]] (1980, "Pankuri naine") * [[Dorothy Koomson]] (1971, "Vahukommid hommikusöögiks") * [[Elizabeth Palmer]] (1942, "Päikese varjupool") * [[Fiona Neill]] (1966, "Noore ema pihtimused") * [[Fiona Walker]] (1969, "Suudlusejaht") * [[Gin Phillips]] ("Karm kuningriik") * [[Carolyn Keene]] ("Roim kuninganna õukonnas" jpt) * [[Paullina Simons]] (1963, "Bellagrand", "Tatjana ja Aleksander" (2 kd), "Vaskratsanik" (2 kd), "Üksildane täht") * [[Kaie Talviste]] (1952) * [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), "Loo algus") * [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole) * [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane * [[Jennifer Hillier]] (1974, "Purgitäis südameid", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD]) * [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], "Mõrv viskivabrikus") * [[Jenny Offill]] (1968, "Ilm") * [[Delia Sherman]] (1951) * [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], "Sind päästes") * [[Karen M. McManus]] ("Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud" jt) * [[Maisey Yates]] ("Õnneliku abielu saladused", "Lapitööringi pihtimused") * [[Marianne Calmann]] ("Avignon") * [[Susanna Jones]] (1967, "Maavärinalind") * [[Gena Showalter]] (1975, e.k "Püüa mees võrku!") * [[Molly McAdams]] * [[Lauren Blakely]] * [[Kadi Viik]] * [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD]) * [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], "Kahtlus") * [[Eve Laur]] ("Õmblejanna") * [[Cathy Bramley]] ("Seltsis segasem", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD]) * [[Jodi Taylor]] ("Üks neetud jama teise otsa") * [[Berit Petolai]] (1985) * [[Anna Kaare]] * [[Natalja Nekramatnaja]] * [[Kamille Saabre]] * [[Sophie Heawood]] ("Pohmellimängud") * [[Jaana Davidjants]] * [[Liis Sein]] (1983) * [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?) * [[Maarja Jaanits]] * [[Francesca Zappia]] * [[Magdalena Hai]] (1978) * [[Anja Portin]] (1971) * [[Barbara Freethy]] * [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], "Särisev side") * [[Katie Kirby]] * [[Susanna Leonard]] ("Madame Curie ja unistuse jõud", [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1]) * [[Ashley Farley]] ("Magnooliaööd", "Elu laenuks", 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF]) * [[Silke Wolfrum]] * [[Wendy Francis]] * [[Trudy Trueit]] * [[Megan Miranda]] * [[Genevieve Cogman]] * [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], "Meie maja", "Need naabrid") * [[Marje Ernits]] * [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes) * [[Heli Kendra]] (1964) * [[Urve Tinnuri]] (1953) * [[Ronetta Garber]] ("ameerika kirjanik", aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles) * [[Maria Metsalu]] (1990) * [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik) * [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws]) * [[Evelin Banhard]] (1978) * [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], "Kui inimene läheb ära") * [[Heli Kendra]] (1964, "Kärkä", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD]) * [[Helen Pärk]] * [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena ) * [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?) * [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?) * [[Rachel Turner]] ? ("Ohtlik maagia"="Dangerous magic", inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?) * [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], "Kuninganna Kristiina") * [[Ruth Rajamaa]] (1939; "Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607") * [[Mary W. Craig]] ("Mata Hari", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD]) * [[Kiiri Saar]] (1972; "Punamütsike kakssada aastat hiljem" jpm) * [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], "Lucrezia Borgia") * [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], "Pimeduse aja algus") * [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], "Kuningannade mäng") * [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], "Seiklused antropotseenis") * [[Alla Jakobson]] * [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja) * [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD]) * [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess) * [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp]) * [[Marta Galewska-Kustra]] * [[Julia Holewińska]] * [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k "Hüljatud kuningriik", 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp]) * [[Jessica Bruder]] ("Nomaadimaa", e.k 2022) * [[Meg Mason]] ("Sorrow and Bliss") * [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp]) * [[Imbolo Mbue]] * [[Jessica A. Fox]] ("Three Things You Need to Know About Rockets", 2012, Shaun Bythelli eks) * [[Kate Baer]] * [[Laura Imai Messina]] * [[Laura Maylene Walter]] * [[Morowa Yejidé]] * [[Stephanie Dray]] * [[Vanessa Lafaye]] * [[Rosa Voigt]] * [[Daphne De Marneffe]] (1959) * [[Briallen Hopper]] (1978) * [[Sarah Hepola]] * [[Tara Allmen]] (e.k) * [[Judith A. Houck]] * [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k "Viie aasta pärast") * [[Lizzy Dent]] (e.k "Suvetöö") * [[Liina Vagula]] (1982; "Täiusliku elu hind") * [[Rory Power]] ("Raxteri tüdrukud") * [[Ene Timmusk]] ("Minu Kanada") * [[Kate Lister]] ("Seksi kummaline ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981) * [[Sallie Bissell]] (e.k "Saatanast vaevatud") * [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022) * [[Helen Prins]] (s.1989, "Pargimõrvad") * [[Geidi Raud]] (s.1992 "Ümber ahju paremale. Võrumaagia") * [[Sanna Kartau]] * [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2]) * [[Laura Ertimo]] (1977; "Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest", tlk Kadri Jaanits, 2020; "Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest", tlk Kadri Jaanits, 2021) * [[Mia Kankimäki]] (1971; "Naised, kellest ma öösiti mõtlen", "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma"; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2]) * [[Anari Koppel]] * [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik) * [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik) * [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik) * [[Liis Mure]] (s. 1981, "Popa otsib kodu", julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik) * [[Catriona Ward]] ("Needless Streeti viimane maja", [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022) * [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988) * [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik) * [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik) * [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert) * [[Johanna Jolen Kuzmenko]] * [[Sonia Shah]] ("Pandeemia", 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD]) * [[Katja Pantzar]] ("Leides sisu", Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas]) * [[Megan Goldin]] ("Saatuslik suplus", [https://www.megangoldin.com/ kodukas]) * [[Steena Holmes]] ("Patsient", [https://www.steenaholmes.com/ kodukas]) * [[Sandie Jones]] ("Teine naine", [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD]) * [[Alexandra Andrews]] ("Kes on Maud Dixon?", [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1]) * [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] ("Windsori sõlm", 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD]) * [[Barbara Davis]] ("Viimane kuutüdruk", [https://barbaradavis-author.com/ kodukas]) * [[Eloísa Díaz]] ("Patukahetsus", 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD]) * [[Tarryn Fisher]] ("Vale perekond", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD]) * [[Angela Marsons]] ("Murtud luud", 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD]) * [[Marguerite Kaye]] ("Keelatud armusuhe preili Grantiga" jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega) * [[Laura Suburg]] ("Eksiteelt peasnud", "Kasuema päewaraamat") * [[Anna Nicholas]] ("Sisalik pagasis", "Kass kuumal kivikatusel", 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD]) * [[Shelly Alexander]] ("Sügaval südames") * [[Bette Lee Crosby]] ("Emily, kadunud", "Aasta täis erilisi hetki") * [[Jessica Barry]] ("Vaba langemine") * [[Chloe Benjamin]] ("Surmapõlgurid", s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD]) * [[Melanie Blake]] ("Armutud naised", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976) * [[Shalini Boland]] ("Abikaasa", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD]) * [[Victoria Connelly]] ("Katkiste asjade ilu", s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD]) * [[Marianne Cronin]] ("Lenni ja Margoti sada aastat", s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD]) * [[Paula Treick DeBoard]] ("Valede võrgus", s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF]) * [[Elissa Grossell Dickey]] ("Valguse kiirusel", [https://elissadickey.com/about/ kodukas]) * [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], "Majakas tähtede all", "Veinimeistri saladus", "Mõrkjasmagus üllatus") * [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] ("Hea lesk", Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF]) * [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) ("Kadunud muuseum Mistrali tänaval", 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD]) * [[Anni Kytömäki]] ("Margarita", s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD]) * [[Martta Kaukonen]] ("Liblika kannul", s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2]) * [[Lesley Kara]] ("Kuulujutt") * [[Carole Johnstone]] ("Peeglimaa") * [[Linda Holmes]] ("Evvie Drake'i uus algus", [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD]) * [[Leah Hazard]] ("Rasked rõõmud", s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas]) * [[Christine Mangan]] ("Tangerlanna", s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas]) * [[Nicola Marsh]] ("Skandaal", [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas]) * [[Charlotte McConaghy]] ("Ränded", s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD]) * [[Lauren McLaughlin]] ("Saada pilte", [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas]) * [[Sara Medberg]] ("Kammerneitsi", s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas]) * [[Holly Miller]] ("Sina mu unedes", s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas]) * [[Loretta Nyhan]] ("Labidas maasse", [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1]) * [[Camille Pagán]] ("Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt", [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], "Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.", "This Won’t End Well", incipit [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1]) * [[Eveliina Talvitie]] ("Käisin vaid ujumas, õde", s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD]) * [[Sue Teddern]] ("Annie Stanley, omadega merel", s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF]) * [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] ("Need hämarad tunded", "Ma jälgin sind") * [[Rachel Lynn Solomon]] ("Täna. Õhtul. Homme", [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas]) * [[Monique Roffey]] ("Black Conchi näkk", s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Kate Riordan]] ("Sanditon", London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- ) * [[Suzanne Redfearn]] ("Silmapilk", arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1]) * [[Emmi Pesonen]] ("Maailma kauneim sõna", s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD]) * [[Caroline Louise Walker]] ("Peidus su silme all", USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas]) * [[Abbi Waxman]] ("Nina Hilli raamatulik elu", s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD]) * [[Joan Elizabeth Lloyd]] ("Täiesti privaatne", New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1]) * [[Kate Kirkpatrick]] ("Becoming Beauvoir", s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF]) * [[Rebeka Põldsam]], s.1989 * [[Rosie Walsh]] ("Ilma ainsagi sõnata", "Päev, mil me kadusime", "Minu elu armastus"; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas]) * [[Claire Douglas]] ("Paar majast nr 9", [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD]) * [[Kimi Cunningham Grant]] ("Need vaiksed laaned") * [[Clare Chambers]], s.1966 ("Väikesed naudingud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD]) * [[Riikka Jäntti]], s. 1972 ("Väikese hiire suvi" ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas]) * [[Bronwyn Jameson]] ("Majapidajannast südamedaamiks", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD]) * [[Lee Wilkinson]] (n) ("Armuafäär sekretäriga", https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD]) * [[Yvonne Lindsay]] ("Trotslik armuke ja halastamatu miljonär", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD]) * [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Maria Netti Nüganen]], s.1995 * [[Airi Triisberg]], s.1982 * [[Keiu Krikmann]], s.1988 * [[Triin Tulgiste]], s.1987 * [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1]) * [[Camille Aubray]] ("Ristiemad", [http://www.camilleaubray.com/ 1]) * [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], "Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu") * [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud) * [[Natalie Mets]] * [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, "Üksildane uitaja", A-64451) * [[Margit Saluste]], s.1965 * [[Vally Ojavere]], s.1941 * [[Katri Merikallio]] ("Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD]) * [[Caroline Bird]] (s.1986, "Rookie", "The Hat-Stand Union", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD]) * [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD]) * [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], "One Language") * [[Lila Matsumoto]] * [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD]) * [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n) * [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978) * [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984) * [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972) * [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978) * [[Susan Paris]] * [[Sloane Tanen]] (n) ("There's a Word For That") * [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD]) * [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972]) * [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit]) * [[Isabel Kaplan]] * [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968]) * [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954]) * [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD]) * [[Carribean Fragoza]] (n) * [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD]) * [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], "Tüdrukud", 301 lk) * [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985) * [[Rebecca Birrell]] ("This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century", 2021) * [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], "Lessons in Chemistry") * [[Jane Harper]] ("Looduse jõud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980) * [[Samia Shariff]] (n) ("Hirmu loor", [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959) * [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; "Hoian sind südames" w/Maami Snellmann) * [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] "Mõrv Mallowan Hallis" (2022)) * [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], "Inglise romanss") * [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], "Aria ratastel raamatupood" (2022)) * [[Amanda Prowse]] ("Kolm ja pool südamelööki" (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1]) * [[Margit Mägi]] ("Valikud" (2022)) * [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], "Kevade esimene päev") * [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], "Koos kootud jõulud" jt) * [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], "Hõimlased") * [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], "Huntide tarkus", "Vanade koerte tarkus") * [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], "Saarel", "Tüdruk, keda ta kunagi tundis") * [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], "Kadunud", "Mina, vaatleja") * [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], "Kellamäng") * [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], "Südamega") * [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], "Kurjus südames") * [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], "Toateenija") * [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], "Kehakeel") * [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], "Head uut aastat" (2022)) * [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], "Täitunud unistused", "Mõrv Iiri külas", "Mõrv Iiri pulmas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD]) * [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], "Sanatoorium") * [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], "Mõrv pastoraadis", "Elusaatused" jt) * [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], "Suletud uste taga" jt) * [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], "Teine naine") * [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], "Ma jälgin sind", "Täiuslik sõber") * [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], "Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas") * [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], "Hunditalv") * [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], "Mineviku taak") * [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], "Mõnikord ma valetan") * [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], "Teadmata kadunud" jt) * [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], "Jahiseltskond" jt) * [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], "Mõrv šokolaadiküpsistega" (466 lk), "Mõrv mustikamuffiniga" (380 lk), "Mõrv maasika-vahukooretordiga" (347 lk), "Mõrv sidrunibeseekoogiga" (384 lk), "Mõrv šokolaadiste muffinitega" (343 lk), "Mõrv suhkruküpsistega" (379 lk), "Mõrv virsikuvormiga" (335 lk)) * [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], "Surmapatt") * [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], "Naine meie vahel","Nimetu tüdruk"/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen) * [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], "Vaikiv abielunaine" jt) * [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, "Jahimehe karistus") * [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], "Kui kuningas sureb") * [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], "Täiuslik laps") * [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], "Õed kogu eluks") * [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], "Võlutult sinu") * [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], "Armastus jõuluturult") * [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], "Kolm naist") * [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], "Meie keemilised südamed", "Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri") * [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], "Kolm ja pool südamelööki", "Valgus aknas") * [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], "Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst") * [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], "Unistuste jahtimise suvi") * [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], "Ära unusta mind", "Mulle piisas terest") * [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood") * [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], "Aleppo linna mesinik") * [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], "Naine valges kimonos") * [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], "Talisman", "Saatuslik kohtumine") * [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], "Paberloss") * [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], "Vahepealne õnn", "Mälestus liblikatest") * [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], "Üle kõige", "Ainult seda") * [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], "Vaimumõrsja") * [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], "Pelgupaik", "Suvemaja") * [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], "Edenbrooke", "Blackmoore") * [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], "Maja mere ääres", "Tulipunane kleit") * [[Brit Bennett]] ("Varjul pool", 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD]) * [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], "Vabandamisprojekt") * [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], "Päikese poole", "Valguse poole" jt) * [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], "Tüdruk A") * [[Sophie Benedict]] ("Grace Kelly ja armastuse hurm") * [[Anne Mahler]] ("Peeglikoletis") * [[Megan Hunter]] ("Harpüia", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD]) * [[Anna E. Collins]] ("Parim kättemaks on armastus", [https://www.aecollinsbooks.com/ 1]) * [[Anna Claybourne]] ("Kuidas kõik muutub" (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD]) * [[Anna Maria Tammesaar]] ("Oskar nivhide maal", "Jutukogu", "Printsess Rasmus") * [[Anna Snoekstra]] ("Väikesed saladused", 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1]) * [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas]) * [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], "The Love Hypothesis") * [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], "Caraval") * [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], "Marion Lane and the Midnight Murder") * [[Loretta Marion]] ("Storm Of Secrets", [https://www.lorettamarion.com/ kodukas]) * [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD]) * [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD]) * [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD]) * [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas]) * [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1]) * [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1]) * [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas]) * [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1]) * [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas]) * [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], "Ilus tõbras", "Ilus mõrd") * [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas]) * [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas]) * [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas]) * [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas]) * [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], "Such a fun age") * [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], "Daughter of the Moon Goddess") * [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], "Saatana tütar") * [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas]) * [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas]) * [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD]) * [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], "To kill a kingdom") * [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas]) * [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas]) * [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD]) * [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD]) * [[Anneli Sammel]] * [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas]) * ==Sünnipäevata mehed== * [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], "Kummalised sõnum;d" (sic!)) * [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], "Kaevandus", "Jänesefaktor", "Põdravalem") * [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], "Hõivatud haud") * [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], "Armu toit", "Eelmine tüdruk", "Usu mind") * [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], "Nukumäng", "Võõras veri", "Kuraator") * [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], "Viimased tüdrukud" jt) * [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], "Külmakaksikud" jt) * [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 "Caterina de' Medici pihtimused" jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD]) * [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) ("Talumatu tõde") * [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, "Kõigest inimesed", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD]) 3p2mp4rp6d7r8f0jp9kszed6jibidyv 87889 87888 2022-07-24T12:52:29Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki Lisada tuleks kuupäevad siit: * https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/ * https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/ * [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]] * Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf * https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/ Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures) ==Plaan== Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi. ==Ümarnumbrid== * 9500 - [[Bertha von Suttner]] * 9600 - [[Florence Nightingale]] * 9700 - [[Alice Munro]] * 9800 - [[Nelly Sachs]] * 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober * 10 000 - [[Sappho]] Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga. Potentsiaalsed ümmargused: * [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar * [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar * [[Lucy Lawless]], 29. märts * [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill * [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby) * [[Dina Rubina]], 19. september * [[bell hooks]], 25. september * [[Nadežda Durova]], 30. september * [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud) ==Jooksev tööjärg== # juuli: [[Nasta Pino]], ok ("Minu aeg ja selle lugu", "Kopliperasoos on rahapada") # juuli: [[Maarja Pärtna]], ok # juuli: [[Johanna Venho]], ok # juuli: [[Annika Widholm]], ok # juuli: [[Mirjam Peil]], ok ("Meie kodude kraam") ja veeb # juuli: [[Kadi Estland]], ok ja digimisel (K. E. ja Netti Nüganen "Oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde") # juuli: [[Caroline Upcher]], digitud ja digimisel ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002) # juuli: [[Selja Ahava]], digitud ("Taevast pudeneb asju") # juuli: [[Merike Õim]], digitud # juuli: [[Mae Lender]] (Reelika Kasemägi), digitud # juuli: [[Asta Tuusti]], veeb (Tlna loodusmuuseum) (tagavaraks [[Jhumpa Lahiri]], tõlkida) # juuli: [[Ann Granger]], digitud # juuli: [[Brigitta Davidjants]], veeb ja digimisel ("Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia", "Minu Armeenia", "Armastuseta") # juuli: [[Käbi Laretei]], ok # juuli: [[Joanna Klink]], ok (USA luuletaja) # juuli: [[Undinė Radzevičiūtė]], ok # juuli: [[Elin Hilderbrand]], ok # juuli: [[Liina Siib]], ok # juuli: [[Aulikki Oksanen]], ok ("Kirsivargad" LR '78) # juuli: [[Mare Müürsepp]], ok # juuli: [[Brigitte Reimann]], digitud # juuli: [[Agnès Martin-Lugand]], digitud ("Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi" punases sarjas) # juuli: [[Lauren Groff]], digitud # juuli: [[Madeline Miller]], digitud # juuli: [[Nora Peets]], digimisel ("Maroko taeva all" M&M) # juuli: [[Madli Puhvel]], digimisel # juuli: [[Maria Muuk]], valida ja täiendada (Siiliraamat - digimisel) # juuli: [[Beatrix Potter]], digimisel ("Kogutud lood") # juuli: [[Reiu Tüür]], veeb # juuli: [[Maja Lunde]], digimisel ("Lumeõde", romaan "Mesilaste ajalugu", "Päikesevalvaja") # juuli: [[Fleur Jaeggy]], valida ("Vangipõlve õndsad aastad" LR '03) # august: [[Lilli Suburg]], digimisel ("Kogutud kirjatööd") # august: [[Aino Kallas]], rmtk ja digitud # august: [[Ester Laos]], rmtk ("Õhtuks koju. 1. raamat" ja Ester Laos-Laus, "101-aastase read") (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, "Kata ta nägu", "Naisterahvale sobimatu töö", "Surilina ööbikule") # august: [[JoJo Moyes]], rmtk ("Mina enne sind", 408 lk) # august: [[Kadri-Ann Sumera]], veeb ja rmtk ("Seitsme aja raja taga") # august: [[Pauliina Haasjoki]], veeb # august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), rmtk ("Leiud", "Mere silmad", "Rändav järv") # august: [[Sara Teasdale]], tõlkida # august: [[Inga Žolude]], rmtk ("1904") ja digimisel (kogumikus "Läti jutud") # august: [[Barbara Erskine]], rmtk ("Hay emand", 697 lk) # august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem) # august: [[Sue Monk Kidd]], rmtk ("Mesilaste salajane elu") # august: [[Amélie Nothomb]], digitud # august: [[Sayaka Murata]], digitud ("Inimene helendavast klaaskastist" punases sarjas) # august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida # august: [[Valeria Luiselli]], rmtk ("Minu hammaste lugu", ilm. 2022, Lutsust raske saada, TÜR töötluses) # august: [[Herta Müller]], valida # august: [[Nicole Krauss]], rmtk ("Armastuse ajalugu", "Suur koda", mõlemad "Moodsa aja" sarjas) # august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), rmtk (F. D. "Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane", 1935; R. M. "Andekas parasiit", 2008, "Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala", 2009, "Kastreerit elu", 1929, "Tee ja tõde", 2002) # august: [[Mare Mikof]], veeb # august: [[M. M. Kaye]], rmtk ("Kauged telgid" 1996, 862 lk, "Kuu vari" 1997, 718 lk) # august: [[Diane Setterfield]], digimisel, rmtk # august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, rmtk ("Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas", "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal") # august: [[A. S. Byatt]], rmtk ("Lumm"), vt ka LG ("Angels & insects" jpm) # august: [[Katre Õim]], rmtk, aga pigem artiklid # august: [[Paula Hawkins]], rmtk ("Tüdruk rongis") # august: [[Jeanette Winterson]], digitud # august: [[Sheryl Sandberg]], rmtk (Sheryl Sandberg, Adam Grant "Variant B: kuidas seista raskustega silmitsi, kasvatada sitkust ja leida rõõmu") v tõlkida LG ("Lean In") # august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG ("My Story") # august: [[Epp Annus]], rmtk ("Auto ja põder", "Eesti romaaninarratiivseid mudeleid", "Elavad tähed", "Jaak ja lumi", "Kuidas kirjutada aega", ""Kõrboja peremees" - romaan väikse tähega" (järelsõna), "Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad") ja veeb # august: [[Dorrit Willumsen]], rmtk ("Marie: romaan madam Tussaud' elust", "Naine purpuris", "Pruut Gentist") ==2022== ===Juuli=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] ("Sometimes I Feel Like a Nut", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] ("Star", [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], "Vaikelu", "Tappev külm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] ("Humans Blues", [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) ("Ruunimärgid"), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] ("I Didn't Come Here to Make Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] ("One Life", [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], "Valetaja tüdruk"), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] ("Twintuition" series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] ("Playground", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002; "Võõrad õed", tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], "Ühe skandaali märkmed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' ("Tõde"), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) ("Taevast pudeneb asju"), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], "Öötsirkus" ilmub sügisel 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] ("Ebaharilik šrift", tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' ("Seitse valet", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] ("Open Book", [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], "Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses", tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi "Splendors of the Sky"], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] ("Auhind õigesti elatud elu eest", veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], "Ääremaa"), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; "Elu ase: elava maailma vaimulugu", tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], "Seltsidaam") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], "Üksinda ookeanis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], "Tüdrukute linn"), [[Eino Alt]], [[Priyanka Chopra Jonas]] ("Unfinished: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, "Kogetud teosed"), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], "Esimene abikaasa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], "Kassandra ja hunt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], "Nähtamatu tüdruk"), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; "Good Behaviour", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], "Osavnäpp"="Fingersmith"), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], "Kojujõudmine") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar "A Little Bit Wicked"), [[Hannele Turu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]], [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], "Eksleja", "Sekeldused sekvoiametsas" jpt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&M), [[Chris Harrison]] ("The Perfect Letter"; "Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias", tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], "Punane kuninganna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], "How To Kill Your Family"), [[Benita Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] ([https://www.ohtuleht.ee/20174/irina-raud-sai-karuteene-medali 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-06-19-17-36-11/ 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50991546/arhitekt-irina-raud-taidaks-kesklinna-tuhimikud-korghoonetega 3], [https://kultuur.err.ee/587623/irina-raud-arengueesmargid-paika 4]), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]] (2022), [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], "Madame Piaf ja armastuse laul", "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu", "Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/20212/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; "One More Thing; The Book With No Pictures", [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] ("Talon of God", [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD]) ===August=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] ("Dear Mr. You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' ("Südametemurdja"), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020), [[Barack Obama]] ("Dreams From My Father"; e.k ainult 1 kõne kogumikus "50 kõnet"), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) ("Mina enne sind" jpt), '''[[Helen Castor]]''' ("Jeanne d'Arc"), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], "Mõelda ja tegutseda nagu kass") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' ("Pariisi raamatukogu"), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], "Arulagedad asjad" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], "Surnumatja tütar"), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], "Mees, kes nägi kõike") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] ("Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; "Õnnistatud laps"), [[Teele Lember]] (s. 1986, "Süstemaatiline unistaja"), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], "Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia"), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] ("Finding Me: A Memoir", ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] ("Liivalossitüdrukud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]], '''[[Amélie Nothomb]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], "Armastuse sõda", "Helge nostalgia", "Jahmatus ja värinad" (digitud), "Jumala lapsepõlv", "Sinihabe"), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] ("Kümme tuhat Einsteini"), [[Tom Perrotta]] ("Allesjäänud"), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] ("Shopgirl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] ("The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World", [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]'''(2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; "English Roses series" - "Inglise roosid", tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], "Januse kivi", "Kaarnakuningas" (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775 WD], "Isadora"), [[Anna Tell]] ("Vasta kurjale kurjaga", [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], "Suur koda"), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]], [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], "Luupainaja allee") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye) (2022), [[Kristina Pai]], [[Bo Burnham]] (m, "Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone", [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] ("Hõbepõrsad"), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]], [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' ("Kohvikukompanii"), [[Blair Underwood]] (m; "Casanegra", [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] ("The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], "Prussakad minu peas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; "Tüdruk rongis", "Tuli miilab tuha all", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' ("Henry VIII kuus naist", "Armastus ja Louis XIV"), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] ("Men Who Hate Women"), [[Faina Ranevskaja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], "Ma lasen sul minna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD]) ===September=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] ("Love, Loss, and What We Ate", [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) ("Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]), [[Ilpo Tiihonen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6001140 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; "Helene"), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' ("Nooljate kuuskede maa", 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), [[Janet Biehl]], '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], Juliusz Słowacki, Antonin Artaud, [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), Ivan Illich, Clive Granger, [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], "Õhtusöök") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2022), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', [[Edith Sitwell]], [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg), [[Arto Melleri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4801368 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Age Raa]]''' (2022), '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2022), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], "Life in Motion", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], "Vihkamismäng") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; "Around the Way Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]], [[Maarja Ojamaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113252241 WD], [https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/ 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' ("Minu Udmurdimaad"), [[Lili Reinhart]] ("Swimming Lessons", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; "Me olime valetajad", "Ehtne petis", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris"), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], "Raamatu rahvas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' ("Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus "Soomerootsi novelle" 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] ("Yes Please", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], "Õpetajad") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], ''''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], "Kadunud küla", "Pärija"), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] ("Your Baby's First Word Will Be Dada", [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est "Kaelkirjaku kael"]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) ("Inimesed puude võras", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] ("Unprotected: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] ("The Truth About Diamonds", [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) ("Vaarikalaevukesepõgenik", "Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan" (2022), "Väike iluremont" (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] ("God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], "Võiduaed"), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp]), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, "Will", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] ("You Can’t Touch My Hair", [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] ("Elixir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]]. '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) ("Apteeker" jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], "P.S. Ma armastan sind") ===Oktoober=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) ("The Very Fairy Princess series"; "Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest", Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], "Oopium ja absint") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' ("Elu õhukesed vaheseinad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]], ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]''' ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], "Mõrv Viirpuu villas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] ("Autumn Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] ("Revenge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' ("Armuvalu") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; "Truudus Eestile"), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, "Mutionu pidu" algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] ("Hingemurdja", [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), [[Pentti Haanpää]], '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] ("I.M.", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], "Õhus on kevadet"), [[Ocean Vuong]] (m) ("On Earth We're Briefly Gorgeous", https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' ("Okas südames", Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], "Nukuvabrik"), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, "Solitaire" [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Nathanael West]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' ("Navratilova"/Martina Navratilova & George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' ("Kes on süüdi?" e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) ("Pulmatort", "Lila K ballaad", "Kivi kümme unelmat"), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] ("Eesti kuulsused"), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) ("Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", "Naine ja ükssarvik", "Kirkas kumas"), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983), '''[[Arja Tiainen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11852576 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est "Adéle: "Jane Eyre'i" varjatud lugu"] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' ("Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, "Nähtamatu tüdruk"), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] ("Postcards from the Edge", "The Princess Diarist", "Wishful Drinking", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' ("Cranberry Point 44" jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'') * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 ("Koera mõõtmeteni suurendatud kiil", punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' ("Tuba"), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) ("Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) ("Arhitekti õpipoiss", "Armastuse 40 reeglit"), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) ("Aastate redel", "Hapu tüdruk", "Taeva juhatusel", "Perekonnalõuna "Koduigatsuse" restoranis"), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] ("Hundikoopas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' ("Kallokaiin"), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]], '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' ("Ematiigri võitlus" (digitud), "Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus"), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' ("Koos ööga läände", lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' ("Kleopatra", "Antoine de Saint-Exupéry"'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' ("Aeg ja elu"), '''[[Hillary Clinton]]''' ("Hirmu paine all"/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]], [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt "Ristitud eestlane"), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[John Hollander]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] ("We're Going to Need More Wine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]], [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]] ===November=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, "Karamo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]), [[Gánor Lükő]] (m) ("Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] ("In Pieces", [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] ("Rules for a Knight", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] ("Just the Funny Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], "Reis ümber oma toa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, "Piir" tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], "Sina"), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Kalle Päätalo]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] ("Maitsed: Minu elu läbi toidu", ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) ("Pahupidi", tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' ("Koduabilise käsiraamat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], "Mura. Leegitsevad mälestused"), '''[[Lori Foster]]''' ("Cooperi lummus") (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], "Südametud"), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; "Ratsutada ükssarvikutel", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; "Veri mäletab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' ("Igamees enda eest"), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' ("The Vanity Fair Diaries"; "Diana ajaraamat", tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - [[Barbara Juliane von Krüdener]], [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], "Iga mängitud noot"), '''[[María Mañeru]]''' ("Kuidas toimib inimkeha?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; "A Shore Thing", [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]], [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], "Teine Einstein", "Agatha Christie kadumine", "Leedi Clementine" (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian "The PErsonal Librarian"] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] - [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp) (2022 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' ("Vastu pidada või alla vanduda"), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) ("Armastus"), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) ("Essexi siug"), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], "Monogaamia"), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, "Roheliste Viilkatuste Anne" jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], "Joséphine", "Inglismaa armuke") (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja) ===Detsember=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) ("Seks ja linn", "4 blondi"), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) ("Avatud kodu", "Arthur Truluvi lugu"), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' ("Ootus", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] ("Freckleface Strawberry", [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] ("The Last Black Unicorn", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] ("Modelland", [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] ("Decoded", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' ("Must jää", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] ("Surnute lühiajalugu"), [[Sylvia Townsend Warner]] ("Lolly Willowes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], "Tüdruk, kes jõi kuud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, "Christine Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] ("Laibalill", [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] ("Suur tuba") (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] ("Mul hakkasid päevad"), [[Mo'Nique]] ("Beacon Hills High", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] ("Make It Nice", [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) ("Siil ja kuu", "Kolks-puu ja Käbipoiss", A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q153008 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] ("Bonfire", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], "Põgenemine Kreetale") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] ("Elu", koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] ("Billie Eilish", [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] ("Just as I Am: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], "Puhkus"), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; "Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima"), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] ("Seven Husbands of Evelyn Hugo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] ("My Life So Far", [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali "Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet"]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noovalla20160801.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' ("Machiavelli naistele") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt "Varemed" kogumikus "Hirmu planeet", [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], "Vaikusesse maetud" jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], "Vangistatud taevas"), [[Pentti Saaritsa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3374966 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: "Pühendumus", tlk Paula Taberland; "Kõigest lapsed", tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus "Aphra"), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], "Hiilgav häving") ==2023== ===Jaanuar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2023), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2024), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], "Shakespeare oravatele") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; "Naine aknal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] ("Let's Just Say It Wasn't Pretty", [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' ("Arminuta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], "Pimedusega löödud" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] ("Going There", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]], [[Sándor Karácsony]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1105060 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]], [[György Kádár]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q728074 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; "The Misadventures of Awkward Black Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], "Kokkumäng", "Ettepanek") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; "Year of Yes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, "Imekummaline"), [[Inessa Josing]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] ("Anna lood", 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' ("Save Me the Plums"; "Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu", tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] ("If You Ask Me: (And of Course You Won't)" [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] ("Sinisilmselt unistuse poole"), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' ("Sinine villa"), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] ("Välk ja pauk"), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], "Raevukas lesk", "Surm Õhtuhiies"), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) ("Ei ole olemas lihtsat tööd"), [[Elvira Lindo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] ("Seriously… I’m Kidding", [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' ("Naised, kes jooksevad huntidega") (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' ("Soome lahe kahel kaldal: mälestused" 2 trükis) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024), [[Väino Kirstinä]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3742337 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] ("You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self", [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD]) ===Veebruar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] ("I Might Regret This", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] ("L.A. Candy", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Sirkka Turkka]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q455651 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] ("Marge in Charge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' ("Crescendo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], "Kadunud maa"; nimekaim 7. aprillil) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' ("[[Väike maja preerias]]") (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], [[Rudolf Hansson]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], "Virgumine") (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], "Linnukohus", "Seitse ust"), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] ("This Will All Be Over Soon: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' ("Mis kaob", tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], "Võidupilet"), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, "Viimane rong Moskvasse", tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' ("Kahtlustava prantslase ettepanek", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], "Mõrvari portree") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] ("Getting the Pretty Back; When It Happens to You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], "Köögijumala naine"), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] ("Born a Crime", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] ("Montaro Caine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] ("Wildflower", [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], "Salute to Spring") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli ("Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' ("Life Will Be the Death of Me"; "Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!", tlk Nele Sillaots, 2011; "Minu lustlik elu", tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] ("Mida kala teab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], "Virvavesi", "Ohvriraba" (2022)) ===Märts=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] ("Fresh Off the Boat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], "Võõrad maal") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] ("A Life in Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] ("The Witches Are Coming", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] ("Hispaania päevik" jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]] ("Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love & So Much More", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus "Paljajalu pilvedel", kogumikus "Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele", kogumikus "Neli komilannat"), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' ("Südame õige kuju", "Tähtedest võlutud"), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], "Alasti", "Jäätunud liblikas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380528.2.39&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=esmaspaev19290218.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] ("Courage to Soar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' ("Iiri kangelane Cuchulain"), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' ("Kaotatud õigused", e.k 1909; "Võitlus tuleviku eest", 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] ("Someday, Someday, Maybe", "Talking as Fast as I Can", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], "Nõusolek"), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) ("Juukselõikaja-tüdruk"), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] ("Stories I Only Tell My Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]), [[Jarkko Laine]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6160283 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], "Minu vanaema majas", "Kartulilapsed"), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) ("Armastusjutt ja teisi jutte", LR) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' ("Pärast", 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) ("Koduloom" jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; "Kahuriliha", "Reisisiht Marss"), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], "Kõige tähtsam on armastus", "Kõik, mida hing ihaldas"( * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est "Hädaohtlikud eluaastad", 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], "Testament") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; ("Whiskey in a Teacup", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' ("Ootamatu tõde loomadest"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], "Sõber") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' ("Kahtlased kujud öises rongis") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83326 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], "Taltsutamatu"), [[Elton John]] ("Mina", tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, "Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] ("The Meaning of Mariah Carey" with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' ("Öölaulik", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] ("Over the Top", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' ("Härra Malcolmi nimekiri", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]], [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] ("Ei iial üksi"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' ("Kustunud mälestuste saar") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]] ===Aprill=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], "Superkoomik" jt), [[Tanja Dibou]] ("Minu Süüria", 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] ("You'll Never Eat Lunch in This Town Again", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], "Prussakad minu peas"), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], "Sinine laguun") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (& Michaela Blaney "Bliss", [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq]), [[Taavi Tulev]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; "Võitlus mineviku varjudega") (2023), [[Svea Raidna]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] ("Yearbook", [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) "Sügissurmad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (& Anna Waterhouse, "Mycroft Holmes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] ("Horror Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, "Hull elu") (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], "Varjumäng", "Pealtnägija"), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], "Kui ma su leidsin", "Ega sa Luis Velezt pole näinud?", "Vapper tüdruk, vaikne tüdruk"), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], "Kadunud tüdrukud", "9. maantee" jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, "Dear Girls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' ("Õhtute äng"), [[Tan France]] ("Naturally Tan", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], "Tagasi") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], "Kui Emma kadus"; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], "Mayday"), '''[[Carol Drinkwater]]''' ("Oliiviteekond", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], "Pihtimused 19.45 rongis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] ("If Roast Beef Could Fly", [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]] ("Avatult", tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], "Tähtsad eluplaanid", "Toscana õed") ===Mai=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, "Klakk! Klakk! Klakk!"), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; "Minu sõber Natalia", [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], "Sellised me oleme"), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], "Uuesti alustades" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]], '''[[Helen Schreider]]''' (M&M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]], [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) ("Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga"), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; "This Is Just My Face", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) ("Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad", "Paigad, kus olen avalikult nutnud"), [[Triinu Laane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' ("Langenud naise päevik", 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) ("Märkmed minu ämmale"), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], "Õlleromaan") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], "Vaikiv mets", "Peegelpilt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], [[Kathleen Jamie]], [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], "Ada BlackJack", e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], "Pale Horse, Pale Rider") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], "Oo, kaunis maikuu"), [[Danny Trejo]] ("Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood", Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]], [[Jyrki Pellinen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6319527 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] - [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], "Bossypants", [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], "This Much Is True"), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], "Võlg" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], "Väljavalitu" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' ("Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], "Sõber meriröövel" (2022), "Tera siit ja teine sealt" 1968, "Vanaema maja" 1946, 1980, "Vares keedab hernesuppi" 2009, "Vikerkaar" 1978, "Seitse pastlapaari" 1974, "Peremees ja sulane" 1989, "Palun seda härrat..." 2015 (järels. Ülo Tonts), "Orav Pikkhamba söökla" 2010, "Mina oskan paremini" 1952, "Metsatalu vahvad loomad" 1946, "Lugu kahest laisast varesest" 2003, "Kelleks ma tahan saada" 1948, "Jutte lastele" 1955, "Hunt ja kutsikas" 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], "Kõik mu mured mannetud"), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], "Ebatäiuslik minevik"), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; "Uue aja õpetaja – Maria Montessori", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, "Vagiina monoloogid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&FF=alindstrom+merethe+++++1963&1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, "Hamnet"), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] ("Land of Stories" series; "Muinasjutumaa: sooviloits", tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; "Haldjate elu") ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&FF=abarbery+muriel+++++1969&1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], "Manifesto: On Never Giving Up"), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]], [[Arville Puström-Uus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] ("Ammuu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD]) ===Juuni=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] ("The Girl with the Lower Back Tattoo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, "Most Talkative", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; "Hoian sind südames" w/Kiti Szalai) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] ("My Body", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] ("The Beautiful Ones", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], "Elizabeth, kuninganna"), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], "Kibe pill", "Ainult hüvitis", "Tapmiskäsud" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] ("The Gun Seller", [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], "Vajalikud inimesed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], "Öömets", eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], "Belfry salalugu", "Tuli õlgkatuses"), [[Caj Westerberg]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5017960 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] ("Troublemaker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] ("Gastrofüüsika", [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, "Soovide sosinaid kuulates") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] ("Kaagjärve Veenus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] ("Why Not Me?", "Is Everyone Hanging Out Without Me?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; "This Will Only Hurt a Little", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] ("Touched by the Sun: My Friendship With Jackie", [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021), [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], "Eksisamm"), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' ("Juhulasud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]], [[Kari Aronpuro]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3739903 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") ==Sünnipäevata daamid== * [[Helen DeWitt]] * [[Catherine Belton]] * [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974) * [[Hrotsvitha Gandersheimist]] * [[María Dueñas]], "Õmblejanna Madriidist" * [[Jennifer Clement]], "Palved röövitud tüdrukute eest" * [[Donika Kelly]], luulekogu "Bestiaarium" * [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est] * [[Karin Erlandsson]] * [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/] * [[Natalie Jenner]] * [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog * [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata * [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], "Meie igapäevane elu") * [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958 * [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik * [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) * [[Kassia St. Clair]] * [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog * [[Michèle Albrand]] * [[Annette Hohberg]] (1960) * [[Anna Sam]] (kassapidaja) * [[Frédérique Molay]] (1968) * [[Karen Sandler]] * [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], "Lihavõttesaar") * [[Sei Shōnagon]] * [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en]) * [[Kärt Vaarmari]] * [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks) * [[Kristel Zilmer]] (1974) * [[Ene Vainik]] (1964) * [[Claire-Louise Bennett]] * [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en]) * [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en]) * [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq]) * [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en]) * [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it]) * [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en]) * [[Nadia Murad]] (rahu 2018) * [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine) * [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en]) * [[Kristi Piiper]] (1983-) * [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica]) * [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp]) * [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm) * [[Christina Dalcher]] * [[Colleen Oakley]] * [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969) * [[Merilin Paas-Loeza]] * [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], "Minu sünge Vanessa") * [[Laura Evisalu]] (1995) * [[Susan Luitsalu]] (1983) * [[Eha Veem]] * [[Helen Tootsi]] (1984) * [[Nicola May]] (1966) * [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], "Nad ei leia sind iial" jt) * [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; "Väike Prantsuse külalismaja" jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1]) * [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp]) * [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] "Annabelle" jt) * [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]) * [[Eliina Korts]] (1982) * [[Mariliin Vassenin]] (1980) * [[Anna Hints]] (1982) * [[Ingel Undusk]] (1988) * [[Mirt Kruusmaa]] (1992) * [[Hanna Kangro]] (1986) * [[Anniina Ljokkoi]] (1984) * [[Leila Holts]] (1981) * [[Kristel Algvere]] (1989) * [[Kelly Turk]] (1993) * [[Talvike Mändla]] * [[Sandra Heidov]] (1976) * [[Marje Ernits]] (1948) * [[Ele Arakas]] * [[Aile Alavee]] * [[Madli Lippur]] (1984) * [[Karen Orlau]] (1975) * [[Lille Roomets]] (1977) * [[Larissa Joonas]] (1960) * [[Ludmila Kazarjan]] (1961) * [[Lembe Lokk]] (1975) * [[Miramii Maarja Vaher]] * [[Margit Tõnson]] (1978) * [[Kadri Veermäe]] * [[Ilze Tālberga]] * [[Riina Pauklin]] * [[Imogen Robertson]] (1973) * [[Helen Bryan]] * [[Marian Võsumets]] * [[Susanna Veevo]] (1994) * [[Laura Mallene]] * [[Gaby Zipfel]] (1951–2021) * [[Ann Väljataga]] * [[Sabine Durrant]] * [[Aurelia Aasa]] * [[Helgi Öpik]] (1936) * [[Kadi Kõiv]] * [[Le Vallikivi]] * [[Liina Metsküla]] * [[Miia Muuga]] * [[Milvi Martina Piir]] * [[Cynthia Swanson]] * [[Silja Vaher]] * [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold) * [[Barbara Trapido]] (1941) * [[Janice Law]] (1941) * [[Alison Moore]] (1971) * [[Sigrid MacRae]] (1942) * [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?) * [[Anne Griffin]] * [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901) * [[Adelaida García Morales]] (1945) * [[Petra Oelker]] (1947) * [[Maeve Haran]] (1950) * [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947) * [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&M) * [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&M) * [[Renate Germer]] (1946, M&M) * [[Christina Cerny]] (1946, M&M) * [[Andrea Wulf]] (1972, M&M) * [[Ulvi Kullerkupp]] * [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950) * [[Nina LaCour]] * [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974) * [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], "Rannaraamat", "Miljon juunit") * [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], "Aitäh, monsieur Dior") * [[Liz Fenwick]] ("Maja Cornwallis" jmt) * [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, "Summertime") * [[Tracy Rees]] (1972, "Väikese maakiriku lood") * [[Ann O'Loughlin]] ("Ballisaali kohvik", "Kohtuniku naine", "Ludlow' daamide ühing") * [[Kathryn Hughes]] (1959) * [[Kathryn Hughes]] (1964, "Kiri", "Saladus") * [[Virginie Grimaldi]] (1977, "Küll sa suuremana aru saad", "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata") * [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], "Korterikaaslane", "Vahetus") * [[Nikola Scott]] ("Minu ema vari", "Saladuste suvi") * [[Jane Harper]] (1980, "Kadunud mees", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD]) * [[Jessica Fellowes]] (1974, "Skandaal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD]) * [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist) * [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist) * [[Madlen Ziege]] (1983, "Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad") * [[Pille Kant]] ("Naaskli lood") * [[Marina Laikjõe]] ("Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis") * [[Clare Pooley]] (1970, "Tõeprojekt") * [[Cristina Alger]] (1980, "Pankuri naine") * [[Dorothy Koomson]] (1971, "Vahukommid hommikusöögiks") * [[Elizabeth Palmer]] (1942, "Päikese varjupool") * [[Fiona Neill]] (1966, "Noore ema pihtimused") * [[Fiona Walker]] (1969, "Suudlusejaht") * [[Gin Phillips]] ("Karm kuningriik") * [[Carolyn Keene]] ("Roim kuninganna õukonnas" jpt) * [[Paullina Simons]] (1963, "Bellagrand", "Tatjana ja Aleksander" (2 kd), "Vaskratsanik" (2 kd), "Üksildane täht") * [[Kaie Talviste]] (1952) * [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), "Loo algus") * [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole) * [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane * [[Jennifer Hillier]] (1974, "Purgitäis südameid", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD]) * [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], "Mõrv viskivabrikus") * [[Jenny Offill]] (1968, "Ilm") * [[Delia Sherman]] (1951) * [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], "Sind päästes") * [[Karen M. McManus]] ("Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud" jt) * [[Maisey Yates]] ("Õnneliku abielu saladused", "Lapitööringi pihtimused") * [[Marianne Calmann]] ("Avignon") * [[Susanna Jones]] (1967, "Maavärinalind") * [[Gena Showalter]] (1975, e.k "Püüa mees võrku!") * [[Molly McAdams]] * [[Lauren Blakely]] * [[Kadi Viik]] * [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD]) * [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], "Kahtlus") * [[Eve Laur]] ("Õmblejanna") * [[Cathy Bramley]] ("Seltsis segasem", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD]) * [[Jodi Taylor]] ("Üks neetud jama teise otsa") * [[Berit Petolai]] (1985) * [[Anna Kaare]] * [[Natalja Nekramatnaja]] * [[Kamille Saabre]] * [[Sophie Heawood]] ("Pohmellimängud") * [[Jaana Davidjants]] * [[Liis Sein]] (1983) * [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?) * [[Maarja Jaanits]] * [[Francesca Zappia]] * [[Magdalena Hai]] (1978) * [[Anja Portin]] (1971) * [[Barbara Freethy]] * [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], "Särisev side") * [[Katie Kirby]] * [[Susanna Leonard]] ("Madame Curie ja unistuse jõud", [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1]) * [[Ashley Farley]] ("Magnooliaööd", "Elu laenuks", 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF]) * [[Silke Wolfrum]] * [[Wendy Francis]] * [[Trudy Trueit]] * [[Megan Miranda]] * [[Genevieve Cogman]] * [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], "Meie maja", "Need naabrid") * [[Marje Ernits]] * [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes) * [[Heli Kendra]] (1964) * [[Urve Tinnuri]] (1953) * [[Ronetta Garber]] ("ameerika kirjanik", aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles) * [[Maria Metsalu]] (1990) * [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik) * [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws]) * [[Evelin Banhard]] (1978) * [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], "Kui inimene läheb ära") * [[Heli Kendra]] (1964, "Kärkä", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD]) * [[Helen Pärk]] * [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena ) * [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?) * [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?) * [[Rachel Turner]] ? ("Ohtlik maagia"="Dangerous magic", inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?) * [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], "Kuninganna Kristiina") * [[Ruth Rajamaa]] (1939; "Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607") * [[Mary W. Craig]] ("Mata Hari", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD]) * [[Kiiri Saar]] (1972; "Punamütsike kakssada aastat hiljem" jpm) * [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], "Lucrezia Borgia") * [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], "Pimeduse aja algus") * [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], "Kuningannade mäng") * [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], "Seiklused antropotseenis") * [[Alla Jakobson]] * [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja) * [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD]) * [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess) * [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp]) * [[Marta Galewska-Kustra]] * [[Julia Holewińska]] * [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k "Hüljatud kuningriik", 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp]) * [[Jessica Bruder]] ("Nomaadimaa", e.k 2022) * [[Meg Mason]] ("Sorrow and Bliss") * [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp]) * [[Imbolo Mbue]] * [[Jessica A. Fox]] ("Three Things You Need to Know About Rockets", 2012, Shaun Bythelli eks) * [[Kate Baer]] * [[Laura Imai Messina]] * [[Laura Maylene Walter]] * [[Morowa Yejidé]] * [[Stephanie Dray]] * [[Vanessa Lafaye]] * [[Rosa Voigt]] * [[Daphne De Marneffe]] (1959) * [[Briallen Hopper]] (1978) * [[Sarah Hepola]] * [[Tara Allmen]] (e.k) * [[Judith A. Houck]] * [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k "Viie aasta pärast") * [[Lizzy Dent]] (e.k "Suvetöö") * [[Liina Vagula]] (1982; "Täiusliku elu hind") * [[Rory Power]] ("Raxteri tüdrukud") * [[Ene Timmusk]] ("Minu Kanada") * [[Kate Lister]] ("Seksi kummaline ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981) * [[Sallie Bissell]] (e.k "Saatanast vaevatud") * [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022) * [[Helen Prins]] (s.1989, "Pargimõrvad") * [[Geidi Raud]] (s.1992 "Ümber ahju paremale. Võrumaagia") * [[Sanna Kartau]] * [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2]) * [[Laura Ertimo]] (1977; "Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest", tlk Kadri Jaanits, 2020; "Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest", tlk Kadri Jaanits, 2021) * [[Mia Kankimäki]] (1971; "Naised, kellest ma öösiti mõtlen", "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma"; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2]) * [[Anari Koppel]] * [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik) * [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik) * [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik) * [[Liis Mure]] (s. 1981, "Popa otsib kodu", julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik) * [[Catriona Ward]] ("Needless Streeti viimane maja", [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022) * [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988) * [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik) * [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik) * [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert) * [[Johanna Jolen Kuzmenko]] * [[Sonia Shah]] ("Pandeemia", 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD]) * [[Katja Pantzar]] ("Leides sisu", Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas]) * [[Megan Goldin]] ("Saatuslik suplus", [https://www.megangoldin.com/ kodukas]) * [[Steena Holmes]] ("Patsient", [https://www.steenaholmes.com/ kodukas]) * [[Sandie Jones]] ("Teine naine", [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD]) * [[Alexandra Andrews]] ("Kes on Maud Dixon?", [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1]) * [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] ("Windsori sõlm", 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD]) * [[Barbara Davis]] ("Viimane kuutüdruk", [https://barbaradavis-author.com/ kodukas]) * [[Eloísa Díaz]] ("Patukahetsus", 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD]) * [[Tarryn Fisher]] ("Vale perekond", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD]) * [[Angela Marsons]] ("Murtud luud", 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD]) * [[Marguerite Kaye]] ("Keelatud armusuhe preili Grantiga" jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega) * [[Laura Suburg]] ("Eksiteelt peasnud", "Kasuema päewaraamat") * [[Anna Nicholas]] ("Sisalik pagasis", "Kass kuumal kivikatusel", 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD]) * [[Shelly Alexander]] ("Sügaval südames") * [[Bette Lee Crosby]] ("Emily, kadunud", "Aasta täis erilisi hetki") * [[Jessica Barry]] ("Vaba langemine") * [[Chloe Benjamin]] ("Surmapõlgurid", s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD]) * [[Melanie Blake]] ("Armutud naised", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976) * [[Shalini Boland]] ("Abikaasa", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD]) * [[Victoria Connelly]] ("Katkiste asjade ilu", s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD]) * [[Marianne Cronin]] ("Lenni ja Margoti sada aastat", s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD]) * [[Paula Treick DeBoard]] ("Valede võrgus", s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF]) * [[Elissa Grossell Dickey]] ("Valguse kiirusel", [https://elissadickey.com/about/ kodukas]) * [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], "Majakas tähtede all", "Veinimeistri saladus", "Mõrkjasmagus üllatus") * [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] ("Hea lesk", Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF]) * [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) ("Kadunud muuseum Mistrali tänaval", 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD]) * [[Anni Kytömäki]] ("Margarita", s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD]) * [[Martta Kaukonen]] ("Liblika kannul", s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2]) * [[Lesley Kara]] ("Kuulujutt") * [[Carole Johnstone]] ("Peeglimaa") * [[Linda Holmes]] ("Evvie Drake'i uus algus", [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD]) * [[Leah Hazard]] ("Rasked rõõmud", s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas]) * [[Christine Mangan]] ("Tangerlanna", s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas]) * [[Nicola Marsh]] ("Skandaal", [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas]) * [[Charlotte McConaghy]] ("Ränded", s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD]) * [[Lauren McLaughlin]] ("Saada pilte", [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas]) * [[Sara Medberg]] ("Kammerneitsi", s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas]) * [[Holly Miller]] ("Sina mu unedes", s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas]) * [[Loretta Nyhan]] ("Labidas maasse", [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1]) * [[Camille Pagán]] ("Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt", [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], "Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.", "This Won’t End Well", incipit [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1]) * [[Eveliina Talvitie]] ("Käisin vaid ujumas, õde", s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD]) * [[Sue Teddern]] ("Annie Stanley, omadega merel", s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF]) * [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] ("Need hämarad tunded", "Ma jälgin sind") * [[Rachel Lynn Solomon]] ("Täna. Õhtul. Homme", [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas]) * [[Monique Roffey]] ("Black Conchi näkk", s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Kate Riordan]] ("Sanditon", London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- ) * [[Suzanne Redfearn]] ("Silmapilk", arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1]) * [[Emmi Pesonen]] ("Maailma kauneim sõna", s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD]) * [[Caroline Louise Walker]] ("Peidus su silme all", USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas]) * [[Abbi Waxman]] ("Nina Hilli raamatulik elu", s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD]) * [[Joan Elizabeth Lloyd]] ("Täiesti privaatne", New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1]) * [[Kate Kirkpatrick]] ("Becoming Beauvoir", s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF]) * [[Rebeka Põldsam]], s.1989 * [[Rosie Walsh]] ("Ilma ainsagi sõnata", "Päev, mil me kadusime", "Minu elu armastus"; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas]) * [[Claire Douglas]] ("Paar majast nr 9", [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD]) * [[Kimi Cunningham Grant]] ("Need vaiksed laaned") * [[Clare Chambers]], s.1966 ("Väikesed naudingud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD]) * [[Riikka Jäntti]], s. 1972 ("Väikese hiire suvi" ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas]) * [[Bronwyn Jameson]] ("Majapidajannast südamedaamiks", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD]) * [[Lee Wilkinson]] (n) ("Armuafäär sekretäriga", https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD]) * [[Yvonne Lindsay]] ("Trotslik armuke ja halastamatu miljonär", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD]) * [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Maria Netti Nüganen]], s.1995 * [[Airi Triisberg]], s.1982 * [[Keiu Krikmann]], s.1988 * [[Triin Tulgiste]], s.1987 * [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1]) * [[Camille Aubray]] ("Ristiemad", [http://www.camilleaubray.com/ 1]) * [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], "Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu") * [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud) * [[Natalie Mets]] * [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, "Üksildane uitaja", A-64451) * [[Margit Saluste]], s.1965 * [[Vally Ojavere]], s.1941 * [[Katri Merikallio]] ("Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD]) * [[Caroline Bird]] (s.1986, "Rookie", "The Hat-Stand Union", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD]) * [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD]) * [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], "One Language") * [[Lila Matsumoto]] * [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD]) * [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n) * [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978) * [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984) * [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972) * [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978) * [[Susan Paris]] * [[Sloane Tanen]] (n) ("There's a Word For That") * [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD]) * [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972]) * [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit]) * [[Isabel Kaplan]] * [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968]) * [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954]) * [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD]) * [[Carribean Fragoza]] (n) * [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD]) * [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], "Tüdrukud", 301 lk) * [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985) * [[Rebecca Birrell]] ("This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century", 2021) * [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], "Lessons in Chemistry") * [[Jane Harper]] ("Looduse jõud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980) * [[Samia Shariff]] (n) ("Hirmu loor", [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959) * [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; "Hoian sind südames" w/Maami Snellmann) * [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] "Mõrv Mallowan Hallis" (2022)) * [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], "Inglise romanss") * [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], "Aria ratastel raamatupood" (2022)) * [[Amanda Prowse]] ("Kolm ja pool südamelööki" (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1]) * [[Margit Mägi]] ("Valikud" (2022)) * [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], "Kevade esimene päev") * [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], "Koos kootud jõulud" jt) * [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], "Hõimlased") * [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], "Huntide tarkus", "Vanade koerte tarkus") * [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], "Saarel", "Tüdruk, keda ta kunagi tundis") * [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], "Kadunud", "Mina, vaatleja") * [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], "Kellamäng") * [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], "Südamega") * [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], "Kurjus südames") * [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], "Toateenija") * [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], "Kehakeel") * [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], "Head uut aastat" (2022)) * [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], "Täitunud unistused", "Mõrv Iiri külas", "Mõrv Iiri pulmas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD]) * [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], "Sanatoorium") * [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], "Mõrv pastoraadis", "Elusaatused" jt) * [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], "Suletud uste taga" jt) * [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], "Teine naine") * [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], "Ma jälgin sind", "Täiuslik sõber") * [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], "Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas") * [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], "Hunditalv") * [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], "Mineviku taak") * [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], "Mõnikord ma valetan") * [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], "Teadmata kadunud" jt) * [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], "Jahiseltskond" jt) * [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], "Mõrv šokolaadiküpsistega" (466 lk), "Mõrv mustikamuffiniga" (380 lk), "Mõrv maasika-vahukooretordiga" (347 lk), "Mõrv sidrunibeseekoogiga" (384 lk), "Mõrv šokolaadiste muffinitega" (343 lk), "Mõrv suhkruküpsistega" (379 lk), "Mõrv virsikuvormiga" (335 lk)) * [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], "Surmapatt") * [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], "Naine meie vahel","Nimetu tüdruk"/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen) * [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], "Vaikiv abielunaine" jt) * [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, "Jahimehe karistus") * [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], "Kui kuningas sureb") * [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], "Täiuslik laps") * [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], "Õed kogu eluks") * [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], "Võlutult sinu") * [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], "Armastus jõuluturult") * [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], "Kolm naist") * [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], "Meie keemilised südamed", "Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri") * [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], "Kolm ja pool südamelööki", "Valgus aknas") * [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], "Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst") * [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], "Unistuste jahtimise suvi") * [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], "Ära unusta mind", "Mulle piisas terest") * [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood") * [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], "Aleppo linna mesinik") * [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], "Naine valges kimonos") * [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], "Talisman", "Saatuslik kohtumine") * [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], "Paberloss") * [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], "Vahepealne õnn", "Mälestus liblikatest") * [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], "Üle kõige", "Ainult seda") * [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], "Vaimumõrsja") * [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], "Pelgupaik", "Suvemaja") * [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], "Edenbrooke", "Blackmoore") * [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], "Maja mere ääres", "Tulipunane kleit") * [[Brit Bennett]] ("Varjul pool", 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD]) * [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], "Vabandamisprojekt") * [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], "Päikese poole", "Valguse poole" jt) * [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], "Tüdruk A") * [[Sophie Benedict]] ("Grace Kelly ja armastuse hurm") * [[Anne Mahler]] ("Peeglikoletis") * [[Megan Hunter]] ("Harpüia", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD]) * [[Anna E. Collins]] ("Parim kättemaks on armastus", [https://www.aecollinsbooks.com/ 1]) * [[Anna Claybourne]] ("Kuidas kõik muutub" (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD]) * [[Anna Maria Tammesaar]] ("Oskar nivhide maal", "Jutukogu", "Printsess Rasmus") * [[Anna Snoekstra]] ("Väikesed saladused", 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1]) * [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas]) * [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], "The Love Hypothesis") * [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], "Caraval") * [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], "Marion Lane and the Midnight Murder") * [[Loretta Marion]] ("Storm Of Secrets", [https://www.lorettamarion.com/ kodukas]) * [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD]) * [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD]) * [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD]) * [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas]) * [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1]) * [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1]) * [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas]) * [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1]) * [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas]) * [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], "Ilus tõbras", "Ilus mõrd") * [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas]) * [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas]) * [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas]) * [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas]) * [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], "Such a fun age") * [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], "Daughter of the Moon Goddess") * [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], "Saatana tütar") * [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas]) * [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas]) * [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD]) * [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], "To kill a kingdom") * [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas]) * [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas]) * [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD]) * [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD]) * [[Anneli Sammel]] * [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas]) * ==Sünnipäevata mehed== * [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], "Kummalised sõnum;d" (sic!)) * [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], "Kaevandus", "Jänesefaktor", "Põdravalem") * [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], "Hõivatud haud") * [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], "Armu toit", "Eelmine tüdruk", "Usu mind") * [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], "Nukumäng", "Võõras veri", "Kuraator") * [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], "Viimased tüdrukud" jt) * [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], "Külmakaksikud" jt) * [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 "Caterina de' Medici pihtimused" jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD]) * [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) ("Talumatu tõde") * [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, "Kõigest inimesed", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD]) 07s75hy7kgw7f2bx9syc5vptkk420eb 87890 87889 2022-07-24T12:55:55Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki Lisada tuleks kuupäevad siit: * https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/ * https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/ * [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]] * Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf * https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/ Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures) ==Plaan== Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi. ==Ümarnumbrid== * 9500 - [[Bertha von Suttner]] * 9600 - [[Florence Nightingale]] * 9700 - [[Alice Munro]] * 9800 - [[Nelly Sachs]] * 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober * 10 000 - [[Sappho]] Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga. Potentsiaalsed ümmargused: * [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar * [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar * [[Lucy Lawless]], 29. märts * [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill * [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby) * [[Dina Rubina]], 19. september * [[bell hooks]], 25. september * [[Nadežda Durova]], 30. september * [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud) ==Jooksev tööjärg== # juuli: [[Nasta Pino]], ok ("Minu aeg ja selle lugu", "Kopliperasoos on rahapada") # juuli: [[Maarja Pärtna]], ok # juuli: [[Johanna Venho]], ok # juuli: [[Annika Widholm]], ok # juuli: [[Mirjam Peil]], ok ("Meie kodude kraam") ja veeb # juuli: [[Kadi Estland]], ok ja digimisel (K. E. ja Netti Nüganen "Oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde") # juuli: [[Caroline Upcher]], digitud ja digimisel ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002) # juuli: [[Selja Ahava]], digitud ("Taevast pudeneb asju") # juuli: [[Merike Õim]], digitud # juuli: [[Mae Lender]] (Reelika Kasemägi), digitud # juuli: [[Asta Tuusti]], veeb (Tlna loodusmuuseum) (tagavaraks [[Jhumpa Lahiri]], tõlkida) # juuli: [[Ann Granger]], digitud # juuli: [[Brigitta Davidjants]], veeb ja digimisel ("Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia", "Minu Armeenia", "Armastuseta") # juuli: [[Käbi Laretei]], ok # juuli: [[Joanna Klink]], ok (USA luuletaja) # juuli: [[Undinė Radzevičiūtė]], ok # juuli: [[Elin Hilderbrand]], ok # juuli: [[Liina Siib]], ok # juuli: [[Aulikki Oksanen]], ok ("Kirsivargad" LR '78) # juuli: [[Mare Müürsepp]], ok # juuli: [[Brigitte Reimann]], digitud # juuli: [[Agnès Martin-Lugand]], digitud ("Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi" punases sarjas) # juuli: [[Lauren Groff]], digitud # juuli: [[Madeline Miller]], digitud # juuli: [[Nora Peets]], digimisel ("Maroko taeva all" M&M) # juuli: [[Madli Puhvel]], digimisel # juuli: [[Maria Muuk]], valida ja täiendada (Siiliraamat - digimisel) # juuli: [[Beatrix Potter]], digimisel ("Kogutud lood") # juuli: [[Reiu Tüür]], veeb # juuli: [[Maja Lunde]], digimisel ("Lumeõde", romaan "Mesilaste ajalugu", "Päikesevalvaja") # juuli: [[Fleur Jaeggy]], valida ("Vangipõlve õndsad aastad" LR '03) # august: [[Lilli Suburg]], digimisel ("Kogutud kirjatööd") # august: [[Aino Kallas]], rmtk ja digitud # august: [[Ester Laos]], rmtk ("Õhtuks koju. 1. raamat" ja Ester Laos-Laus, "101-aastase read") (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, "Kata ta nägu", "Naisterahvale sobimatu töö", "Surilina ööbikule") # august: [[JoJo Moyes]], rmtk ("Mina enne sind", 408 lk) # august: [[Kadri-Ann Sumera]], veeb ja rmtk ("Seitsme aja raja taga") # august: [[Pauliina Haasjoki]], veeb # august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), rmtk ("Leiud", "Mere silmad", "Rändav järv") # august: [[Sara Teasdale]], tõlkida # august: [[Inga Žolude]], rmtk ("1904") ja digimisel (kogumikus "Läti jutud") # august: [[Barbara Erskine]], rmtk ("Hay emand", 697 lk) # august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem) # august: [[Sue Monk Kidd]], rmtk ("Mesilaste salajane elu") # august: [[Amélie Nothomb]], digitud # august: [[Sayaka Murata]], digitud ("Inimene helendavast klaaskastist" punases sarjas) # august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida # august: [[Valeria Luiselli]], rmtk ("Minu hammaste lugu", ilm. 2022, Lutsust raske saada, TÜR töötluses) # august: [[Herta Müller]], valida # august: [[Nicole Krauss]], rmtk ("Armastuse ajalugu", "Suur koda", mõlemad "Moodsa aja" sarjas) # august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), rmtk (F. D. "Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane", 1935; R. M. "Andekas parasiit", 2008, "Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala", 2009, "Kastreerit elu", 1929, "Tee ja tõde", 2002) # august: [[Mare Mikof]], veeb # august: [[M. M. Kaye]], rmtk ("Kauged telgid" 1996, 862 lk, "Kuu vari" 1997, 718 lk) # august: [[Diane Setterfield]], digimisel, rmtk # august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, rmtk ("Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas", "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal") # august: [[A. S. Byatt]], rmtk ("Lumm"), vt ka LG ("Angels & insects" jpm) # august: [[Katre Õim]], rmtk, aga pigem artiklid # august: [[Paula Hawkins]], rmtk ("Tüdruk rongis") # august: [[Jeanette Winterson]], digitud # august: [[Sheryl Sandberg]], rmtk (Sheryl Sandberg, Adam Grant "Variant B: kuidas seista raskustega silmitsi, kasvatada sitkust ja leida rõõmu") v tõlkida LG ("Lean In") # august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG ("My Story") # august: [[Epp Annus]], rmtk ("Auto ja põder", "Eesti romaaninarratiivseid mudeleid", "Elavad tähed", "Jaak ja lumi", "Kuidas kirjutada aega", ""Kõrboja peremees" - romaan väikse tähega" (järelsõna), "Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad") ja veeb # august: [[Dorrit Willumsen]], rmtk ("Marie: romaan madam Tussaud' elust", "Naine purpuris", "Pruut Gentist") ==2022== ===Juuli=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] ("Sometimes I Feel Like a Nut", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] ("Star", [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], "Vaikelu", "Tappev külm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] ("Humans Blues", [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) ("Ruunimärgid"), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] ("I Didn't Come Here to Make Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] ("One Life", [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], "Valetaja tüdruk"), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] ("Twintuition" series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] ("Playground", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002; "Võõrad õed", tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], "Ühe skandaali märkmed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' ("Tõde"), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) ("Taevast pudeneb asju"), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], "Öötsirkus" ilmub sügisel 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] ("Ebaharilik šrift", tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' ("Seitse valet", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] ("Open Book", [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], "Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses", tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi "Splendors of the Sky"], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] ("Auhind õigesti elatud elu eest", veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], "Ääremaa"), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; "Elu ase: elava maailma vaimulugu", tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], "Seltsidaam") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], "Üksinda ookeanis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], "Tüdrukute linn"), [[Eino Alt]], [[Priyanka Chopra Jonas]] ("Unfinished: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, "Kogetud teosed"), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], "Esimene abikaasa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], "Kassandra ja hunt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], "Nähtamatu tüdruk"), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; "Good Behaviour", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], "Osavnäpp"="Fingersmith"), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], "Kojujõudmine") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar "A Little Bit Wicked"), [[Hannele Turu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]], [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], "Eksleja", "Sekeldused sekvoiametsas" jpt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&M), [[Chris Harrison]] ("The Perfect Letter"; "Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias", tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], "Punane kuninganna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], "How To Kill Your Family"), [[Benita Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] ([https://www.ohtuleht.ee/20174/irina-raud-sai-karuteene-medali 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-06-19-17-36-11/ 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50991546/arhitekt-irina-raud-taidaks-kesklinna-tuhimikud-korghoonetega 3], [https://kultuur.err.ee/587623/irina-raud-arengueesmargid-paika 4]), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]] (2022), [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], "Madame Piaf ja armastuse laul", "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu", "Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/20212/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; "One More Thing; The Book With No Pictures", [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] ("Talon of God", [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD]) ===August=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] ("Dear Mr. You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' ("Südametemurdja"), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020), [[Barack Obama]] ("Dreams From My Father"; e.k ainult 1 kõne kogumikus "50 kõnet"), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) ("Mina enne sind" jpt), '''[[Helen Castor]]''' ("Jeanne d'Arc"), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], "Mõelda ja tegutseda nagu kass") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' ("Pariisi raamatukogu"), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], "Arulagedad asjad" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], "Surnumatja tütar"), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], "Mees, kes nägi kõike") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] ("Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; "Õnnistatud laps"), [[Teele Lember]] (s. 1986, "Süstemaatiline unistaja"), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], "Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia"), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] ("Finding Me: A Memoir", ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] ("Liivalossitüdrukud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]], '''[[Amélie Nothomb]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], "Armastuse sõda", "Helge nostalgia", "Jahmatus ja värinad" (digitud), "Jumala lapsepõlv", "Sinihabe"), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] ("Kümme tuhat Einsteini"), [[Tom Perrotta]] ("Allesjäänud"), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] ("Shopgirl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] ("The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World", [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]'''(2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; "English Roses series" - "Inglise roosid", tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], "Januse kivi", "Kaarnakuningas" (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775 WD], "Isadora"), [[Anna Tell]] ("Vasta kurjale kurjaga", [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], "Suur koda"), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]], [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], "Luupainaja allee") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye) (2022), [[Kristina Pai]], [[Bo Burnham]] (m, "Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone", [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] ("Hõbepõrsad"), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]], [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' ("Kohvikukompanii"), [[Blair Underwood]] (m; "Casanegra", [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] ("The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], "Prussakad minu peas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; "Tüdruk rongis", "Tuli miilab tuha all", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' ("Henry VIII kuus naist", "Armastus ja Louis XIV"), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] ("Men Who Hate Women"), [[Faina Ranevskaja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], "Ma lasen sul minna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD]) ===September=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] ("Love, Loss, and What We Ate", [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) ("Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]), [[Ilpo Tiihonen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6001140 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; "Helene"), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' ("Nooljate kuuskede maa", 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), [[Janet Biehl]], '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], Juliusz Słowacki, Antonin Artaud, [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), Ivan Illich, Clive Granger, [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], "Õhtusöök") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2022), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', [[Edith Sitwell]], [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg), [[Arto Melleri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4801368 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Age Raa]]''' (2022), '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2022), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], "Life in Motion", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], "Vihkamismäng") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; "Around the Way Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]], [[Maarja Ojamaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113252241 WD], [https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/ 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' ("Minu Udmurdimaad"), [[Lili Reinhart]] ("Swimming Lessons", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; "Me olime valetajad", "Ehtne petis", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris"), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], "Raamatu rahvas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' ("Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus "Soomerootsi novelle" 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] ("Yes Please", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], "Õpetajad") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], ''''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], "Kadunud küla", "Pärija"), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] ("Your Baby's First Word Will Be Dada", [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est "Kaelkirjaku kael"]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) ("Inimesed puude võras", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] ("Unprotected: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] ("The Truth About Diamonds", [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) ("Vaarikalaevukesepõgenik", "Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan" (2022), "Väike iluremont" (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] ("God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], "Võiduaed"), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp]), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, "Will", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] ("You Can’t Touch My Hair", [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] ("Elixir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]]. '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) ("Apteeker" jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], "P.S. Ma armastan sind") ===Oktoober=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) ("The Very Fairy Princess series"; "Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest", Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], "Oopium ja absint") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' ("Elu õhukesed vaheseinad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]], ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]''' ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], "Mõrv Viirpuu villas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] ("Autumn Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] ("Revenge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' ("Armuvalu") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; "Truudus Eestile"), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, "Mutionu pidu" algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] ("Hingemurdja", [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), [[Pentti Haanpää]], '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] ("I.M.", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], "Õhus on kevadet"), [[Ocean Vuong]] (m) ("On Earth We're Briefly Gorgeous", https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' ("Okas südames", Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], "Nukuvabrik"), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, "Solitaire" [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Nathanael West]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' ("Navratilova"/Martina Navratilova & George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' ("Kes on süüdi?" e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) ("Pulmatort", "Lila K ballaad", "Kivi kümme unelmat"), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] ("Eesti kuulsused"), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) ("Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", "Naine ja ükssarvik", "Kirkas kumas"), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983), '''[[Arja Tiainen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11852576 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est "Adéle: "Jane Eyre'i" varjatud lugu"] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' ("Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, "Nähtamatu tüdruk"), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] ("Postcards from the Edge", "The Princess Diarist", "Wishful Drinking", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' ("Cranberry Point 44" jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'') * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 ("Koera mõõtmeteni suurendatud kiil", punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' ("Tuba"), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) ("Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) ("Arhitekti õpipoiss", "Armastuse 40 reeglit"), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) ("Aastate redel", "Hapu tüdruk", "Taeva juhatusel", "Perekonnalõuna "Koduigatsuse" restoranis"), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] ("Hundikoopas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' ("Kallokaiin"), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]], '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' ("Ematiigri võitlus" (digitud), "Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus"), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' ("Koos ööga läände", lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' ("Kleopatra", "Antoine de Saint-Exupéry"'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' ("Aeg ja elu"), '''[[Hillary Clinton]]''' ("Hirmu paine all"/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]], [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt "Ristitud eestlane"), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[John Hollander]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] ("We're Going to Need More Wine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]], [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]] ===November=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, "Karamo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]), [[Gánor Lükő]] (m) ("Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] ("In Pieces", [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] ("Rules for a Knight", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] ("Just the Funny Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], "Reis ümber oma toa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, "Piir" tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], "Sina"), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Kalle Päätalo]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] ("Maitsed: Minu elu läbi toidu", ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) ("Pahupidi", tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' ("Koduabilise käsiraamat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], "Mura. Leegitsevad mälestused"), '''[[Lori Foster]]''' ("Cooperi lummus") (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], "Südametud"), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; "Ratsutada ükssarvikutel", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; "Veri mäletab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' ("Igamees enda eest"), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' ("The Vanity Fair Diaries"; "Diana ajaraamat", tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - [[Barbara Juliane von Krüdener]], [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], "Iga mängitud noot"), '''[[María Mañeru]]''' ("Kuidas toimib inimkeha?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; "A Shore Thing", [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]], [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], "Teine Einstein", "Agatha Christie kadumine", "Leedi Clementine" (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian "The PErsonal Librarian"] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] - [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp) (2022 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' ("Vastu pidada või alla vanduda"), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) ("Armastus"), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) ("Essexi siug"), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], "Monogaamia"), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, "Roheliste Viilkatuste Anne" jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], "Joséphine", "Inglismaa armuke") (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja) ===Detsember=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) ("Seks ja linn", "4 blondi"), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) ("Avatud kodu", "Arthur Truluvi lugu"), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' ("Ootus", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] ("Freckleface Strawberry", [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] ("The Last Black Unicorn", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] ("Modelland", [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] ("Decoded", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' ("Must jää", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] ("Surnute lühiajalugu"), [[Sylvia Townsend Warner]] ("Lolly Willowes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], "Tüdruk, kes jõi kuud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, "Christine Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] ("Laibalill", [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] ("Suur tuba") (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] ("Mul hakkasid päevad"), [[Mo'Nique]] ("Beacon Hills High", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] ("Make It Nice", [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) ("Siil ja kuu", "Kolks-puu ja Käbipoiss", A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q153008 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] ("Bonfire", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], "Põgenemine Kreetale") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] ("Elu", koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] ("Billie Eilish", [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] ("Just as I Am: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], "Puhkus"), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; "Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima"), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] ("Seven Husbands of Evelyn Hugo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] ("My Life So Far", [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali "Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet"]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noovalla20160801.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' ("Machiavelli naistele") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt "Varemed" kogumikus "Hirmu planeet", [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], "Vaikusesse maetud" jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], "Vangistatud taevas"), [[Pentti Saaritsa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3374966 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: "Pühendumus", tlk Paula Taberland; "Kõigest lapsed", tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus "Aphra"), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], "Hiilgav häving") ==2023== ===Jaanuar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2023), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2024), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], "Shakespeare oravatele") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; "Naine aknal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] ("Let's Just Say It Wasn't Pretty", [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' ("Arminuta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], "Pimedusega löödud" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] ("Going There", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]], [[Sándor Karácsony]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1105060 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]], [[György Kádár]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q728074 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; "The Misadventures of Awkward Black Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], "Kokkumäng", "Ettepanek") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; "Year of Yes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, "Imekummaline"), [[Inessa Josing]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] ("Anna lood", 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' ("Save Me the Plums"; "Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu", tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] ("If You Ask Me: (And of Course You Won't)" [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] ("Sinisilmselt unistuse poole"), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' ("Sinine villa"), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] ("Välk ja pauk"), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], "Raevukas lesk", "Surm Õhtuhiies"), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) ("Ei ole olemas lihtsat tööd"), [[Elvira Lindo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] ("Seriously… I’m Kidding", [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' ("Naised, kes jooksevad huntidega") (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' ("Soome lahe kahel kaldal: mälestused" 2 trükis) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024), [[Väino Kirstinä]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3742337 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] ("You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self", [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD]) ===Veebruar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] ("I Might Regret This", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] ("L.A. Candy", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Sirkka Turkka]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q455651 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] ("Marge in Charge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' ("Crescendo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], "Kadunud maa"; nimekaim 7. aprillil) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' ("[[Väike maja preerias]]") (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], [[Rudolf Hansson]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], "Virgumine") (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], "Linnukohus", "Seitse ust"), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] ("This Will All Be Over Soon: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' ("Mis kaob", tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], "Võidupilet"), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, "Viimane rong Moskvasse", tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' ("Kahtlustava prantslase ettepanek", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], "Mõrvari portree") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] ("Getting the Pretty Back; When It Happens to You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], "Köögijumala naine"), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] ("Born a Crime", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] ("Montaro Caine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] ("Wildflower", [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], "Salute to Spring") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli ("Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' ("Life Will Be the Death of Me"; "Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!", tlk Nele Sillaots, 2011; "Minu lustlik elu", tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] ("Mida kala teab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], "Virvavesi", "Ohvriraba" (2022)) ===Märts=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] ("Fresh Off the Boat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], "Võõrad maal") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] ("A Life in Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] ("The Witches Are Coming", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] ("Hispaania päevik" jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]] ("Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love & So Much More", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus "Paljajalu pilvedel", kogumikus "Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele", kogumikus "Neli komilannat"), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' ("Südame õige kuju", "Tähtedest võlutud"), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], "Alasti", "Jäätunud liblikas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380528.2.39&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=esmaspaev19290218.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] ("Courage to Soar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' ("Iiri kangelane Cuchulain"), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' ("Kaotatud õigused", e.k 1909; "Võitlus tuleviku eest", 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] ("Someday, Someday, Maybe", "Talking as Fast as I Can", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], "Nõusolek"), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) ("Juukselõikaja-tüdruk"), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] ("Stories I Only Tell My Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]), [[Jarkko Laine]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6160283 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], "Minu vanaema majas", "Kartulilapsed"), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) ("Armastusjutt ja teisi jutte", LR) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' ("Pärast", 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) ("Koduloom" jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; "Kahuriliha", "Reisisiht Marss"), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], "Kõige tähtsam on armastus", "Kõik, mida hing ihaldas"( * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est "Hädaohtlikud eluaastad", 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], "Testament") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; ("Whiskey in a Teacup", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' ("Ootamatu tõde loomadest"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], "Sõber") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' ("Kahtlased kujud öises rongis") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83326 WD], "Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?"), [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], "Taltsutamatu"), [[Elton John]] ("Mina", tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, "Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] ("The Meaning of Mariah Carey" with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' ("Öölaulik", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] ("Over the Top", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' ("Härra Malcolmi nimekiri", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]], [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] ("Ei iial üksi"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' ("Kustunud mälestuste saar") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]] ===Aprill=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], "Superkoomik" jt), [[Tanja Dibou]] ("Minu Süüria", 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] ("You'll Never Eat Lunch in This Town Again", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], "Prussakad minu peas"), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], "Sinine laguun") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (& Michaela Blaney "Bliss", [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq]), [[Taavi Tulev]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; "Võitlus mineviku varjudega") (2023), [[Svea Raidna]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] ("Yearbook", [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) "Sügissurmad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (& Anna Waterhouse, "Mycroft Holmes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] ("Horror Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, "Hull elu") (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], "Varjumäng", "Pealtnägija"), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], "Kui ma su leidsin", "Ega sa Luis Velezt pole näinud?", "Vapper tüdruk, vaikne tüdruk"), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], "Kadunud tüdrukud", "9. maantee" jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, "Dear Girls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' ("Õhtute äng"), [[Tan France]] ("Naturally Tan", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], "Tagasi") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], "Kui Emma kadus"; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], "Mayday"), '''[[Carol Drinkwater]]''' ("Oliiviteekond", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], "Pihtimused 19.45 rongis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] ("If Roast Beef Could Fly", [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]] ("Avatult", tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], "Tähtsad eluplaanid", "Toscana õed") ===Mai=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, "Klakk! Klakk! Klakk!"), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; "Minu sõber Natalia", [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], "Sellised me oleme"), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], "Uuesti alustades" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]], '''[[Helen Schreider]]''' (M&M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]], [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) ("Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga"), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; "This Is Just My Face", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) ("Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad", "Paigad, kus olen avalikult nutnud"), [[Triinu Laane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' ("Langenud naise päevik", 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) ("Märkmed minu ämmale"), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], "Õlleromaan") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], "Vaikiv mets", "Peegelpilt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], [[Kathleen Jamie]], [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], "Ada BlackJack", e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], "Pale Horse, Pale Rider") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], "Oo, kaunis maikuu"), [[Danny Trejo]] ("Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood", Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]], [[Jyrki Pellinen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6319527 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] - [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], "Bossypants", [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], "This Much Is True"), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], "Võlg" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], "Väljavalitu" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' ("Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], "Sõber meriröövel" (2022), "Tera siit ja teine sealt" 1968, "Vanaema maja" 1946, 1980, "Vares keedab hernesuppi" 2009, "Vikerkaar" 1978, "Seitse pastlapaari" 1974, "Peremees ja sulane" 1989, "Palun seda härrat..." 2015 (järels. Ülo Tonts), "Orav Pikkhamba söökla" 2010, "Mina oskan paremini" 1952, "Metsatalu vahvad loomad" 1946, "Lugu kahest laisast varesest" 2003, "Kelleks ma tahan saada" 1948, "Jutte lastele" 1955, "Hunt ja kutsikas" 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], "Kõik mu mured mannetud"), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], "Ebatäiuslik minevik"), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; "Uue aja õpetaja – Maria Montessori", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, "Vagiina monoloogid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&FF=alindstrom+merethe+++++1963&1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, "Hamnet"), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] ("Land of Stories" series; "Muinasjutumaa: sooviloits", tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; "Haldjate elu") ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&FF=abarbery+muriel+++++1969&1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], "Manifesto: On Never Giving Up"), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]], [[Arville Puström-Uus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] ("Ammuu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD]) ===Juuni=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] ("The Girl with the Lower Back Tattoo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, "Most Talkative", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; "Hoian sind südames" w/Kiti Szalai) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] ("My Body", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] ("The Beautiful Ones", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], "Elizabeth, kuninganna"), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], "Kibe pill", "Ainult hüvitis", "Tapmiskäsud" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] ("The Gun Seller", [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], "Vajalikud inimesed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], "Öömets", eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], "Belfry salalugu", "Tuli õlgkatuses"), [[Caj Westerberg]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5017960 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] ("Troublemaker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] ("Gastrofüüsika", [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, "Soovide sosinaid kuulates") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] ("Kaagjärve Veenus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] ("Why Not Me?", "Is Everyone Hanging Out Without Me?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; "This Will Only Hurt a Little", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] ("Touched by the Sun: My Friendship With Jackie", [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021), [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], "Eksisamm"), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' ("Juhulasud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]], [[Kari Aronpuro]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3739903 WD], "Kümme nüüdissoome luuletajat") ==Sünnipäevata daamid== * [[Helen DeWitt]] * [[Catherine Belton]] * [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974) * [[Hrotsvitha Gandersheimist]] * [[María Dueñas]], "Õmblejanna Madriidist" * [[Jennifer Clement]], "Palved röövitud tüdrukute eest" * [[Donika Kelly]], luulekogu "Bestiaarium" * [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est] * [[Karin Erlandsson]] * [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/] * [[Natalie Jenner]] * [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog * [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata * [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], "Meie igapäevane elu") * [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958 * [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik * [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) * [[Kassia St. Clair]] * [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog * [[Michèle Albrand]] * [[Annette Hohberg]] (1960) * [[Anna Sam]] (kassapidaja) * [[Frédérique Molay]] (1968) * [[Karen Sandler]] * [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], "Lihavõttesaar") * [[Sei Shōnagon]] * [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en]) * [[Kärt Vaarmari]] * [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks) * [[Kristel Zilmer]] (1974) * [[Ene Vainik]] (1964) * [[Claire-Louise Bennett]] * [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en]) * [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en]) * [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq]) * [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en]) * [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it]) * [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en]) * [[Nadia Murad]] (rahu 2018) * [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine) * [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en]) * [[Kristi Piiper]] (1983-) * [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica]) * [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp]) * [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm) * [[Christina Dalcher]] * [[Colleen Oakley]] * [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969) * [[Merilin Paas-Loeza]] * [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], "Minu sünge Vanessa") * [[Laura Evisalu]] (1995) * [[Susan Luitsalu]] (1983) * [[Eha Veem]] * [[Helen Tootsi]] (1984) * [[Nicola May]] (1966) * [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], "Nad ei leia sind iial" jt) * [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; "Väike Prantsuse külalismaja" jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1]) * [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp]) * [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] "Annabelle" jt) * [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]) * [[Eliina Korts]] (1982) * [[Mariliin Vassenin]] (1980) * [[Anna Hints]] (1982) * [[Ingel Undusk]] (1988) * [[Mirt Kruusmaa]] (1992) * [[Hanna Kangro]] (1986) * [[Anniina Ljokkoi]] (1984) * [[Leila Holts]] (1981) * [[Kristel Algvere]] (1989) * [[Kelly Turk]] (1993) * [[Talvike Mändla]] * [[Sandra Heidov]] (1976) * [[Marje Ernits]] (1948) * [[Ele Arakas]] * [[Aile Alavee]] * [[Madli Lippur]] (1984) * [[Karen Orlau]] (1975) * [[Lille Roomets]] (1977) * [[Larissa Joonas]] (1960) * [[Ludmila Kazarjan]] (1961) * [[Lembe Lokk]] (1975) * [[Miramii Maarja Vaher]] * [[Margit Tõnson]] (1978) * [[Kadri Veermäe]] * [[Ilze Tālberga]] * [[Riina Pauklin]] * [[Imogen Robertson]] (1973) * [[Helen Bryan]] * [[Marian Võsumets]] * [[Susanna Veevo]] (1994) * [[Laura Mallene]] * [[Gaby Zipfel]] (1951–2021) * [[Ann Väljataga]] * [[Sabine Durrant]] * [[Aurelia Aasa]] * [[Helgi Öpik]] (1936) * [[Kadi Kõiv]] * [[Le Vallikivi]] * [[Liina Metsküla]] * [[Miia Muuga]] * [[Milvi Martina Piir]] * [[Cynthia Swanson]] * [[Silja Vaher]] * [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold) * [[Barbara Trapido]] (1941) * [[Janice Law]] (1941) * [[Alison Moore]] (1971) * [[Sigrid MacRae]] (1942) * [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?) * [[Anne Griffin]] * [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901) * [[Adelaida García Morales]] (1945) * [[Petra Oelker]] (1947) * [[Maeve Haran]] (1950) * [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947) * [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&M) * [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&M) * [[Renate Germer]] (1946, M&M) * [[Christina Cerny]] (1946, M&M) * [[Andrea Wulf]] (1972, M&M) * [[Ulvi Kullerkupp]] * [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950) * [[Nina LaCour]] * [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974) * [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], "Rannaraamat", "Miljon juunit") * [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], "Aitäh, monsieur Dior") * [[Liz Fenwick]] ("Maja Cornwallis" jmt) * [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, "Summertime") * [[Tracy Rees]] (1972, "Väikese maakiriku lood") * [[Ann O'Loughlin]] ("Ballisaali kohvik", "Kohtuniku naine", "Ludlow' daamide ühing") * [[Kathryn Hughes]] (1959) * [[Kathryn Hughes]] (1964, "Kiri", "Saladus") * [[Virginie Grimaldi]] (1977, "Küll sa suuremana aru saad", "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata") * [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], "Korterikaaslane", "Vahetus") * [[Nikola Scott]] ("Minu ema vari", "Saladuste suvi") * [[Jane Harper]] (1980, "Kadunud mees", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD]) * [[Jessica Fellowes]] (1974, "Skandaal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD]) * [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist) * [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist) * [[Madlen Ziege]] (1983, "Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad") * [[Pille Kant]] ("Naaskli lood") * [[Marina Laikjõe]] ("Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis") * [[Clare Pooley]] (1970, "Tõeprojekt") * [[Cristina Alger]] (1980, "Pankuri naine") * [[Dorothy Koomson]] (1971, "Vahukommid hommikusöögiks") * [[Elizabeth Palmer]] (1942, "Päikese varjupool") * [[Fiona Neill]] (1966, "Noore ema pihtimused") * [[Fiona Walker]] (1969, "Suudlusejaht") * [[Gin Phillips]] ("Karm kuningriik") * [[Carolyn Keene]] ("Roim kuninganna õukonnas" jpt) * [[Paullina Simons]] (1963, "Bellagrand", "Tatjana ja Aleksander" (2 kd), "Vaskratsanik" (2 kd), "Üksildane täht") * [[Kaie Talviste]] (1952) * [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), "Loo algus") * [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole) * [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane * [[Jennifer Hillier]] (1974, "Purgitäis südameid", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD]) * [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], "Mõrv viskivabrikus") * [[Jenny Offill]] (1968, "Ilm") * [[Delia Sherman]] (1951) * [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], "Sind päästes") * [[Karen M. McManus]] ("Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud" jt) * [[Maisey Yates]] ("Õnneliku abielu saladused", "Lapitööringi pihtimused") * [[Marianne Calmann]] ("Avignon") * [[Susanna Jones]] (1967, "Maavärinalind") * [[Gena Showalter]] (1975, e.k "Püüa mees võrku!") * [[Molly McAdams]] * [[Lauren Blakely]] * [[Kadi Viik]] * [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD]) * [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], "Kahtlus") * [[Eve Laur]] ("Õmblejanna") * [[Cathy Bramley]] ("Seltsis segasem", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD]) * [[Jodi Taylor]] ("Üks neetud jama teise otsa") * [[Berit Petolai]] (1985) * [[Anna Kaare]] * [[Natalja Nekramatnaja]] * [[Kamille Saabre]] * [[Sophie Heawood]] ("Pohmellimängud") * [[Jaana Davidjants]] * [[Liis Sein]] (1983) * [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?) * [[Maarja Jaanits]] * [[Francesca Zappia]] * [[Magdalena Hai]] (1978) * [[Anja Portin]] (1971) * [[Barbara Freethy]] * [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], "Särisev side") * [[Katie Kirby]] * [[Susanna Leonard]] ("Madame Curie ja unistuse jõud", [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1]) * [[Ashley Farley]] ("Magnooliaööd", "Elu laenuks", 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF]) * [[Silke Wolfrum]] * [[Wendy Francis]] * [[Trudy Trueit]] * [[Megan Miranda]] * [[Genevieve Cogman]] * [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], "Meie maja", "Need naabrid") * [[Marje Ernits]] * [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes) * [[Heli Kendra]] (1964) * [[Urve Tinnuri]] (1953) * [[Ronetta Garber]] ("ameerika kirjanik", aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles) * [[Maria Metsalu]] (1990) * [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik) * [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws]) * [[Evelin Banhard]] (1978) * [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], "Kui inimene läheb ära") * [[Heli Kendra]] (1964, "Kärkä", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD]) * [[Helen Pärk]] * [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena ) * [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?) * [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?) * [[Rachel Turner]] ? ("Ohtlik maagia"="Dangerous magic", inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?) * [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], "Kuninganna Kristiina") * [[Ruth Rajamaa]] (1939; "Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607") * [[Mary W. Craig]] ("Mata Hari", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD]) * [[Kiiri Saar]] (1972; "Punamütsike kakssada aastat hiljem" jpm) * [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], "Lucrezia Borgia") * [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], "Pimeduse aja algus") * [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], "Kuningannade mäng") * [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], "Seiklused antropotseenis") * [[Alla Jakobson]] * [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja) * [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD]) * [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess) * [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp]) * [[Marta Galewska-Kustra]] * [[Julia Holewińska]] * [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k "Hüljatud kuningriik", 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp]) * [[Jessica Bruder]] ("Nomaadimaa", e.k 2022) * [[Meg Mason]] ("Sorrow and Bliss") * [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp]) * [[Imbolo Mbue]] * [[Jessica A. Fox]] ("Three Things You Need to Know About Rockets", 2012, Shaun Bythelli eks) * [[Kate Baer]] * [[Laura Imai Messina]] * [[Laura Maylene Walter]] * [[Morowa Yejidé]] * [[Stephanie Dray]] * [[Vanessa Lafaye]] * [[Rosa Voigt]] * [[Daphne De Marneffe]] (1959) * [[Briallen Hopper]] (1978) * [[Sarah Hepola]] * [[Tara Allmen]] (e.k) * [[Judith A. Houck]] * [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k "Viie aasta pärast") * [[Lizzy Dent]] (e.k "Suvetöö") * [[Liina Vagula]] (1982; "Täiusliku elu hind") * [[Rory Power]] ("Raxteri tüdrukud") * [[Ene Timmusk]] ("Minu Kanada") * [[Kate Lister]] ("Seksi kummaline ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981) * [[Sallie Bissell]] (e.k "Saatanast vaevatud") * [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022) * [[Helen Prins]] (s.1989, "Pargimõrvad") * [[Geidi Raud]] (s.1992 "Ümber ahju paremale. Võrumaagia") * [[Sanna Kartau]] * [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2]) * [[Laura Ertimo]] (1977; "Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest", tlk Kadri Jaanits, 2020; "Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest", tlk Kadri Jaanits, 2021) * [[Mia Kankimäki]] (1971; "Naised, kellest ma öösiti mõtlen", "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma"; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2]) * [[Anari Koppel]] * [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik) * [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik) * [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik) * [[Liis Mure]] (s. 1981, "Popa otsib kodu", julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik) * [[Catriona Ward]] ("Needless Streeti viimane maja", [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022) * [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988) * [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik) * [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik) * [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert) * [[Johanna Jolen Kuzmenko]] * [[Sonia Shah]] ("Pandeemia", 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD]) * [[Katja Pantzar]] ("Leides sisu", Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas]) * [[Megan Goldin]] ("Saatuslik suplus", [https://www.megangoldin.com/ kodukas]) * [[Steena Holmes]] ("Patsient", [https://www.steenaholmes.com/ kodukas]) * [[Sandie Jones]] ("Teine naine", [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD]) * [[Alexandra Andrews]] ("Kes on Maud Dixon?", [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1]) * [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] ("Windsori sõlm", 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD]) * [[Barbara Davis]] ("Viimane kuutüdruk", [https://barbaradavis-author.com/ kodukas]) * [[Eloísa Díaz]] ("Patukahetsus", 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD]) * [[Tarryn Fisher]] ("Vale perekond", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD]) * [[Angela Marsons]] ("Murtud luud", 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD]) * [[Marguerite Kaye]] ("Keelatud armusuhe preili Grantiga" jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega) * [[Laura Suburg]] ("Eksiteelt peasnud", "Kasuema päewaraamat") * [[Anna Nicholas]] ("Sisalik pagasis", "Kass kuumal kivikatusel", 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD]) * [[Shelly Alexander]] ("Sügaval südames") * [[Bette Lee Crosby]] ("Emily, kadunud", "Aasta täis erilisi hetki") * [[Jessica Barry]] ("Vaba langemine") * [[Chloe Benjamin]] ("Surmapõlgurid", s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD]) * [[Melanie Blake]] ("Armutud naised", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976) * [[Shalini Boland]] ("Abikaasa", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD]) * [[Victoria Connelly]] ("Katkiste asjade ilu", s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD]) * [[Marianne Cronin]] ("Lenni ja Margoti sada aastat", s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD]) * [[Paula Treick DeBoard]] ("Valede võrgus", s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF]) * [[Elissa Grossell Dickey]] ("Valguse kiirusel", [https://elissadickey.com/about/ kodukas]) * [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], "Majakas tähtede all", "Veinimeistri saladus", "Mõrkjasmagus üllatus") * [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] ("Hea lesk", Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF]) * [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) ("Kadunud muuseum Mistrali tänaval", 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD]) * [[Anni Kytömäki]] ("Margarita", s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD]) * [[Martta Kaukonen]] ("Liblika kannul", s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2]) * [[Lesley Kara]] ("Kuulujutt") * [[Carole Johnstone]] ("Peeglimaa") * [[Linda Holmes]] ("Evvie Drake'i uus algus", [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD]) * [[Leah Hazard]] ("Rasked rõõmud", s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas]) * [[Christine Mangan]] ("Tangerlanna", s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas]) * [[Nicola Marsh]] ("Skandaal", [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas]) * [[Charlotte McConaghy]] ("Ränded", s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD]) * [[Lauren McLaughlin]] ("Saada pilte", [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas]) * [[Sara Medberg]] ("Kammerneitsi", s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas]) * [[Holly Miller]] ("Sina mu unedes", s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas]) * [[Loretta Nyhan]] ("Labidas maasse", [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1]) * [[Camille Pagán]] ("Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt", [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], "Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.", "This Won’t End Well", incipit [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1]) * [[Eveliina Talvitie]] ("Käisin vaid ujumas, õde", s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD]) * [[Sue Teddern]] ("Annie Stanley, omadega merel", s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF]) * [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] ("Need hämarad tunded", "Ma jälgin sind") * [[Rachel Lynn Solomon]] ("Täna. Õhtul. Homme", [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas]) * [[Monique Roffey]] ("Black Conchi näkk", s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Kate Riordan]] ("Sanditon", London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- ) * [[Suzanne Redfearn]] ("Silmapilk", arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1]) * [[Emmi Pesonen]] ("Maailma kauneim sõna", s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD]) * [[Caroline Louise Walker]] ("Peidus su silme all", USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas]) * [[Abbi Waxman]] ("Nina Hilli raamatulik elu", s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD]) * [[Joan Elizabeth Lloyd]] ("Täiesti privaatne", New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1]) * [[Kate Kirkpatrick]] ("Becoming Beauvoir", s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF]) * [[Rebeka Põldsam]], s.1989 * [[Rosie Walsh]] ("Ilma ainsagi sõnata", "Päev, mil me kadusime", "Minu elu armastus"; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas]) * [[Claire Douglas]] ("Paar majast nr 9", [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD]) * [[Kimi Cunningham Grant]] ("Need vaiksed laaned") * [[Clare Chambers]], s.1966 ("Väikesed naudingud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD]) * [[Riikka Jäntti]], s. 1972 ("Väikese hiire suvi" ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas]) * [[Bronwyn Jameson]] ("Majapidajannast südamedaamiks", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD]) * [[Lee Wilkinson]] (n) ("Armuafäär sekretäriga", https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD]) * [[Yvonne Lindsay]] ("Trotslik armuke ja halastamatu miljonär", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD]) * [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Maria Netti Nüganen]], s.1995 * [[Airi Triisberg]], s.1982 * [[Keiu Krikmann]], s.1988 * [[Triin Tulgiste]], s.1987 * [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1]) * [[Camille Aubray]] ("Ristiemad", [http://www.camilleaubray.com/ 1]) * [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], "Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu") * [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud) * [[Natalie Mets]] * [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, "Üksildane uitaja", A-64451) * [[Margit Saluste]], s.1965 * [[Vally Ojavere]], s.1941 * [[Katri Merikallio]] ("Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD]) * [[Caroline Bird]] (s.1986, "Rookie", "The Hat-Stand Union", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD]) * [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD]) * [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], "One Language") * [[Lila Matsumoto]] * [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD]) * [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n) * [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978) * [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984) * [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972) * [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978) * [[Susan Paris]] * [[Sloane Tanen]] (n) ("There's a Word For That") * [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD]) * [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972]) * [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit]) * [[Isabel Kaplan]] * [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968]) * [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954]) * [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD]) * [[Carribean Fragoza]] (n) * [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD]) * [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], "Tüdrukud", 301 lk) * [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985) * [[Rebecca Birrell]] ("This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century", 2021) * [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], "Lessons in Chemistry") * [[Jane Harper]] ("Looduse jõud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980) * [[Samia Shariff]] (n) ("Hirmu loor", [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959) * [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; "Hoian sind südames" w/Maami Snellmann) * [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] "Mõrv Mallowan Hallis" (2022)) * [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], "Inglise romanss") * [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], "Aria ratastel raamatupood" (2022)) * [[Amanda Prowse]] ("Kolm ja pool südamelööki" (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1]) * [[Margit Mägi]] ("Valikud" (2022)) * [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], "Kevade esimene päev") * [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], "Koos kootud jõulud" jt) * [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], "Hõimlased") * [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], "Huntide tarkus", "Vanade koerte tarkus") * [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], "Saarel", "Tüdruk, keda ta kunagi tundis") * [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], "Kadunud", "Mina, vaatleja") * [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], "Kellamäng") * [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], "Südamega") * [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], "Kurjus südames") * [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], "Toateenija") * [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], "Kehakeel") * [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], "Head uut aastat" (2022)) * [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], "Täitunud unistused", "Mõrv Iiri külas", "Mõrv Iiri pulmas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD]) * [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], "Sanatoorium") * [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], "Mõrv pastoraadis", "Elusaatused" jt) * [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], "Suletud uste taga" jt) * [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], "Teine naine") * [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], "Ma jälgin sind", "Täiuslik sõber") * [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], "Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas") * [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], "Hunditalv") * [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], "Mineviku taak") * [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], "Mõnikord ma valetan") * [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], "Teadmata kadunud" jt) * [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], "Jahiseltskond" jt) * [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], "Mõrv šokolaadiküpsistega" (466 lk), "Mõrv mustikamuffiniga" (380 lk), "Mõrv maasika-vahukooretordiga" (347 lk), "Mõrv sidrunibeseekoogiga" (384 lk), "Mõrv šokolaadiste muffinitega" (343 lk), "Mõrv suhkruküpsistega" (379 lk), "Mõrv virsikuvormiga" (335 lk)) * [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], "Surmapatt") * [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], "Naine meie vahel","Nimetu tüdruk"/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen) * [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], "Vaikiv abielunaine" jt) * [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, "Jahimehe karistus") * [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], "Kui kuningas sureb") * [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], "Täiuslik laps") * [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], "Õed kogu eluks") * [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], "Võlutult sinu") * [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], "Armastus jõuluturult") * [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], "Kolm naist") * [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], "Meie keemilised südamed", "Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri") * [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], "Kolm ja pool südamelööki", "Valgus aknas") * [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], "Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst") * [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], "Unistuste jahtimise suvi") * [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], "Ära unusta mind", "Mulle piisas terest") * [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood") * [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], "Aleppo linna mesinik") * [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], "Naine valges kimonos") * [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], "Talisman", "Saatuslik kohtumine") * [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], "Paberloss") * [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], "Vahepealne õnn", "Mälestus liblikatest") * [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], "Üle kõige", "Ainult seda") * [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], "Vaimumõrsja") * [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], "Pelgupaik", "Suvemaja") * [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], "Edenbrooke", "Blackmoore") * [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], "Maja mere ääres", "Tulipunane kleit") * [[Brit Bennett]] ("Varjul pool", 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD]) * [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], "Vabandamisprojekt") * [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], "Päikese poole", "Valguse poole" jt) * [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], "Tüdruk A") * [[Sophie Benedict]] ("Grace Kelly ja armastuse hurm") * [[Anne Mahler]] ("Peeglikoletis") * [[Megan Hunter]] ("Harpüia", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD]) * [[Anna E. Collins]] ("Parim kättemaks on armastus", [https://www.aecollinsbooks.com/ 1]) * [[Anna Claybourne]] ("Kuidas kõik muutub" (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD]) * [[Anna Maria Tammesaar]] ("Oskar nivhide maal", "Jutukogu", "Printsess Rasmus") * [[Anna Snoekstra]] ("Väikesed saladused", 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1]) * [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas]) * [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], "The Love Hypothesis") * [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], "Caraval") * [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], "Marion Lane and the Midnight Murder") * [[Loretta Marion]] ("Storm Of Secrets", [https://www.lorettamarion.com/ kodukas]) * [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD]) * [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD]) * [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD]) * [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas]) * [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1]) * [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1]) * [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas]) * [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1]) * [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas]) * [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], "Ilus tõbras", "Ilus mõrd") * [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas]) * [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas]) * [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas]) * [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas]) * [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], "Such a fun age") * [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], "Daughter of the Moon Goddess") * [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], "Saatana tütar") * [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas]) * [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas]) * [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD]) * [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], "To kill a kingdom") * [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas]) * [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas]) * [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD]) * [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD]) * [[Anneli Sammel]] * [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas]) * [[T. J. Newman]], (n) ("Ultimaatum", [https://tjnewmanauthor.com/ kodukas]) * [[Sarah Penner]], ("Kadunud apteeker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q107708602 WD]) * ==Sünnipäevata mehed== * [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], "Kummalised sõnum;d" (sic!)) * [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], "Kaevandus", "Jänesefaktor", "Põdravalem") * [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], "Hõivatud haud") * [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], "Armu toit", "Eelmine tüdruk", "Usu mind") * [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], "Nukumäng", "Võõras veri", "Kuraator") * [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], "Viimased tüdrukud" jt) * [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], "Külmakaksikud" jt) * [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 "Caterina de' Medici pihtimused" jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD]) * [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) ("Talumatu tõde") * [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, "Kõigest inimesed", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD]) * [[Sandeep Jauhar]] (m), ("Inimsüda: ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q94488349 WD], s.1968) * [[Merlin Sheldrake]] (m) ("Läbipõimunud elu: Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku", s.1987, [https://en.wikipedia.org/wiki/Entangled_Life "Entangled Life" en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q89428526 WD]) 85yhxq9etuoepg623ro102r2q9fgaae 0 7033 88110 71627 2022-07-25T07:37:29Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Szinyei Merse, Pál - Lady in Violet - Google Art Project.jpg|pisi|Pál Szinyei-Merse, "Daam lillas", 1874.]] [[Pilt:Letta_Crapo_Smith,_Mrs._Humphrey_Henry_Howland_Crapo_Smith.jpg|pisi|Letta Crapo Smith, "Mrs Humphrey Henry Howland"]] [[Pilt:Sylibum marianum cardo II.jpg|pisi|Maarjaohakas (''Sylibum marianum'').]] [[Pilt:L nuda.jpg|pisi|Lilla ebaheinik (''Lepista nuda'').]] '''Lilla''' ehk '''violett''', omadussõnana violetne, on tumedaim spektrivärvus. Looduses esineb see näiteks sireli- ja kanarbikuõitel. ==Proosa== * Ära usalda kunagi [[naine|naist]], kes kannab helelillat, ükskõik, mis eas ta on, või naist üle kolmekümne viie, kes armastab [[roosa]]sid linte. See tähendab alati, et neil on [[minevik]]. ** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]" * [[Caesar]]i [[hobune|hobuse]] kapjade alt tõusvas tolmupilves pole tähtis iga üksik tolmukübe; pole kuigi tähtis ka peegelduv [[valgus]]ekiir, mis sähvib läbi lilla [[tuul]]ekeerise imperaatori helkivalt kuldkiivrilt. Caesar tõstab tolmu üles... [[Tolm]] — ja Caesar. ** [[Aleksandr Grin]], "Sädelev maailm". Tõlkinud M. Käbrik. Tallinn: Eesti Raamat 1972, lk 10 * Vaovahesse oli kogunenud kena loiguke [[vihm]]avett, tüdruk oli põlvili maas ja latsutas kahe peoga vastu armsalt lirtsuvat vedelat [[pori]]. :"Näe, kui ilus," näitas ta meile kahte [[kummik]]ut, mis võisid alguses olla [[kollane|kollased]], nüüd aga seisid ääreni nätsket pori täis ja kummalgi lilla [[kartul]]iõiekobar keskele ehteks torgatud. * [[Asta Kass]], "Pahupidi puhkus". Tallinn: Tiritamm, 2006, lk 64 * Jessake, millised [[kanarbik]]uväljad. Kusagil Šūšli [[mets]]ade taga või Penderkalnsis. Sinakas[[hall]] sõba [[maailm]]ast väljaaetutele. Katab kõik maa [[haav]]ad. Neile haavadele ei piisaks isegi puuda [[sool]]a riputamisest. "Lilla kanarbik, keda sa peidad, kellele oled oma [[süda]]me andnud?" Ārija [[uni|magab]] lahtiste silmadega ja näeb [[unenägu|und]]. ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus". Tõlkinud Kalev Kalkun. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 13-14, lk 27 * Aga noormees tõmbus iseenesest tagasi, kiskus lahti oma [[pilk|pilgu]] — see oli nagu veresoone rebestamine — ja läks aeglasel, lonkival [[samm]]ul tagasi sinna, kuhu ta kuulus. Isegi kui ta oleks oma [[silm]]ad sulgenud, oleks ta näinud tütarlapse kahvatulillasse riietatud kogu — see oli ka hiliste [[sügislill]]ede värv. :Niisama hästi kui ta teadis, et sügislill oli mürgine, teadis ta ka, et tütarlaps oli lossihärra tütar ja et tema nimi oli Blanche. * [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul". Lund 1966, lk 110 ==Luule== <poem> Kõik tuba soojem, ilusam sest läikest: kuis lõhnavad [[hüatsint|hüatsindid]] lillad laual siin ja [[hall]]id [[paju]]kassid, mis ma korjasin – ei ammu, ammu polnd nii palju [[päike]]st! </poem> * [[Marie Under]], "Kevad" I kogust "Eelõitseng". Tartu: Odamees 1918 <poem> All [[sirel]]põõsa lillatavaid sarju mu valge [[käsi]]vars kui [[luik|luige]] [[kael]] nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat [[vari|varju]]. </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu" <poem> Vaid loodetaevas [[pilv]]e lilla joon nii hõrk kui [[veresoon]], mis paistab läbi naisekäe klaarvaha [[nahk|randmenaha]]. </poem> * [[August Alle]], ""Poti daami" dekoratsioon", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 21 <poem> Mind hullutas [[mets]]a ja kõdu [[lõhn]] jäi [[jalg]]ade ette salalik mõhn ja [[osi|osjade]] vahel ma olingi maas ja kõrgus mu kohal see võõras laas ei tea ma kuidas küll juhtuda võis mu [[huuled|huultele]] [[käopäkk|käopäka]] kuri [[õis]] mis üleni kahvatulilla ja rusk ja pingul ta vars ja siis veel see tusk </poem> * [[Aino Pervik]], "Lill" kogus "Umimetsades" (1977) <poem> Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu lilla kui [[hüatsint]]. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Värvused]] 7bucl5sxf61osf5tcsdr3t02p4im5gy 88111 88110 2022-07-25T07:37:38Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Szinyei Merse, Pál - Lady in Violet - Google Art Project.jpg|pisi|Pál Szinyei-Merse, "Daam lillas", 1874.]] [[Pilt:Letta_Crapo_Smith,_Mrs._Humphrey_Henry_Howland_Crapo_Smith.jpg|pisi|Letta Crapo Smith, "Mrs Humphrey Henry Howland"]] [[Pilt:Sylibum marianum cardo II.jpg|pisi|Maarjaohakas (''Sylibum marianum'').]] [[Pilt:L nuda.jpg|pisi|Lilla ebaheinik (''Lepista nuda'').]] '''Lilla''' ehk '''violett''', omadussõnana violetne, on tumedaim spektrivärvus. Looduses esineb see näiteks sireli- ja kanarbikuõitel. ==Proosa== * Ära usalda kunagi [[naine|naist]], kes kannab helelillat, ükskõik, mis eas ta on, või naist üle kolmekümne viie, kes armastab [[roosa]]sid linte. See tähendab alati, et neil on [[minevik]]. ** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]" * [[Caesar]]i [[hobune|hobuse]] kapjade alt tõusvas tolmupilves pole tähtis iga üksik tolmukübe; pole kuigi tähtis ka peegelduv [[valgus]]ekiir, mis sähvib läbi lilla [[tuul]]ekeerise imperaatori helkivalt kuldkiivrilt. Caesar tõstab tolmu üles... [[Tolm]] — ja Caesar. ** [[Aleksandr Grin]], "Sädelev maailm". Tõlkinud M. Käbrik. Tallinn: Eesti Raamat 1972, lk 10 * Vaovahesse oli kogunenud kena loiguke [[vihm]]avett, tüdruk oli põlvili maas ja latsutas kahe peoga vastu armsalt lirtsuvat vedelat [[pori]]. :"Näe, kui ilus," näitas ta meile kahte [[kummik]]ut, mis võisid alguses olla [[kollane|kollased]], nüüd aga seisid ääreni nätsket pori täis ja kummalgi lilla [[kartul]]iõiekobar keskele ehteks torgatud. * [[Asta Kass]], "Pahupidi puhkus". Tallinn: Tiritamm, 2006, lk 64 * Jessake, millised [[kanarbik]]uväljad. Kusagil Šūšli [[mets]]ade taga või Penderkalnsis. Sinakas[[hall]] sõba [[maailm]]ast väljaaetutele. Katab kõik maa [[haav]]ad. Neile haavadele ei piisaks isegi puuda [[sool]]a riputamisest. "Lilla kanarbik, keda sa peidad, kellele oled oma [[süda]]me andnud?" Ārija [[uni|magab]] lahtiste silmadega ja näeb [[unenägu|und]]. ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus". Tõlkinud Kalev Kalkun. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 13-14, lk 27 * Aga noormees tõmbus iseenesest tagasi, kiskus lahti oma [[pilk|pilgu]] — see oli nagu veresoone rebestamine — ja läks aeglasel, lonkival [[samm]]ul tagasi sinna, kuhu ta kuulus. Isegi kui ta oleks oma [[silm]]ad sulgenud, oleks ta näinud tütarlapse kahvatulillasse riietatud kogu — see oli ka hiliste [[sügislill]]ede värv. :Niisama hästi kui ta teadis, et sügislill oli mürgine, teadis ta ka, et tütarlaps oli lossihärra tütar ja et tema nimi oli Blanche. * [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul". Lund 1966, lk 110 ==Luule== <poem> Kõik tuba soojem, ilusam sest läikest: kuis lõhnavad [[hüatsint|hüatsindid]] lillad laual siin ja [[hall]]id [[paju]]kassid, mis ma korjasin – ei ammu, ammu polnd nii palju [[päike]]st! </poem> * [[Marie Under]], "Kevad" I kogust "Eelõitseng". Tartu: Odamees 1918 <poem> All [[sirel]]põõsa lillatavaid sarju mu valge [[käsi]]vars kui [[luik|luige]] [[kael]] nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat [[vari|varju]]. </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu" <poem> Vaid loodetaevas [[pilv]]e lilla joon nii hõrk kui [[veresoon]], mis paistab läbi naisekäe klaarvaha [[nahk|randmenaha]]. </poem> * [[August Alle]], ""Poti daami" dekoratsioon", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 21 <poem> Mind hullutas [[mets]]a ja kõdu [[lõhn]] jäi [[jalg]]ade ette salalik mõhn ja [[osi|osjade]] vahel ma olingi maas ja kõrgus mu kohal see võõras laas ei tea ma kuidas küll juhtuda võis mu [[huuled|huultele]] [[käopäkk|käopäka]] kuri [[õis]] mis üleni kahvatulilla ja rusk ja pingul ta vars ja siis veel see tusk </poem> * [[Aino Pervik]], "Lill" kogus "Umimetsades" (1977) <poem> Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu lilla kui [[hüatsint]]. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Värvused]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 9a64uhyi2x621wivgnqfj1ltroz9syr 0 7068 87957 87170 2022-07-24T14:55:15Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} ==Luule== Ma prantslane, [[Pariis]]i kodanik<br> ja selle üle olen [[õnn]]elik.<br> Ent varsti [[köis|köie]] kaudu, süld mis pikk.<br> saab teada [[kael]], mis kaalub [[tagumik]]. * [[François Villon]], tõlkinud [[Johannes Semper]]. ''Je suis Françoys, dont il me poise,''<br> ''Né de Paris emprés Pointoise,''<br> ''Et de la corde d'une toise''<br> ''Sçaura mon col que mon cul poise.'' ==Proosa== * ''Se promener'', ennast [[näitamine|näitama]], ütleb prantslane; ''spazieren'', patseerima, [[sakslane]]; ''to walk'', kõndima, [[inglane]]. [[Kolm]] üsna väikest, kuid sugugi mitte tähtsusetut joont [[rahvus|rahvaste]] [[iseloom|karakterites]]. (lk 48) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2005, nr 13-14 * Kõigist rahvustest, keda olen näinud, hoidku [[taevas]] mind kõige enam prantslaste eest! Oma neetud latramise ja [[viisakus]]tega ning nahast väljapugemisega, et oma [[kodumaa]]le au teha (nagu nad oma [[külalislahkus]]t ise nimetavad), mis aga tegelikult pole midagi muud, kui edvistamine, on nad nii tüütud, et oleksin tuhat korda meelsamini nõus veetma oma [[elu]] hotentottide hulgas, kui veel kord oma [[jalg]]a [[Pariis]]i tõstma. [[Hotentotid]] on kasimatu rahvas, aga nende kasimatus on enam välispidine, kuna Prantsusmaal ja mõnede muude rahvaste juures, keda ma ei taha nimetada, on kogu roppus nende sees ja selle [[lõhn|lehk]] on minu [[mõistus]]ele vastikum kui hotentottide hais minu [[nina]]le. ** [[Henry Fielding]], "[[Tom Jones]]", tlk [[Valda Raud]], 8. raamat, XV peatükk * Omavahel öeldes on need prantslased ikka tõprad küll. ** [[Mihhail Bulgakov]], "Koera süda", tlk Maiga Varik, 1988, lk 6 * Kui [[kultuur]] sisuliselt tähendab ürgse, spontaanse ja kaootilise puhastamist ja selgitamist [[mõistus]]e ja tundepeenuse kaudu, siis on prantslased seda sihti taotelnud küll järjekindlaimalt alates juba XVI sajandist, alatasa toetudes kreeka-rooma kultuuri kõrgele eeskujule ja varudes endale aina värske elujõu juurdevoolu sügavamaist elukihtidest ja võõrsilt. ** [[Aleksander Aspel]], "Sissejuhatuseks" raamatus "Valik prantsuse esseid". Tartu: Eesti Kirjanduse Selts 1938, lk 6 * Prantslasi ühendab vaid suur hädaoht. Keegi ei saa kergelt ühendada maad, kus on 265 [[juust]]usorti. * ''On ne peut pas rassembler les Françis que sous le coup de la peur. On ne peut pas rassembler à froid un pays qui compte 265 spécialités de fromages.'' ** [[Charles de Gaulle]], kõnes 1951. aasta valimistel * Läksin tänavale päris uimasena. Seal nägin üht oma elu kõige kummalisemaist vaatepiltidest — tõepoolest, mäletan seda tänapäevani mingi hirmutundega. Igal pool tänaval oli tantsivaid naisi. Inglise naistel pole kombeks avalikus kohas tantsima hakata, niisugune reageering on omasem [[Pariis]]ile ja prantslastele. Kuid seal nad olid, naersid, hõiskasid, siiberdasid, isegi hüppasid meeletus rõõmuorgias — peaaegu loomalikus [[nauding]]us. See oli jube. Oli tunne, et kui seal oleks juhtunud olema mõni [[sakslane]], oleksid [[naised]] talle kallale sööstnud ja ta tükkideks kiskunud. Arvatavasti mõned naised olidki purjus, kuid nad kõik nägid sedamoodi välja. Nad tuikusid, vaarusid ja röökisid. (lk 292-293, Esimese maailmasõja lõpp) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164 * Sõna ''cozy'' pole võimalik [[prantsuse keel]]de tõlkida. Me oleme Danielle Westermaniga seda sageli arutanud, mitte et sõna ''cozy'' tema rangetes kirjatükkides tihti ette tuleks. Prantsuse keeles pole ka sõnale ''reckless'' vastet, mis on imelik, kui mõelda, et [[prantslased]], vähemalt üldiselt, on hoolimatu rahvas. ** [[Carol Shields]], "Kui". Tõlkinud Urve Hanko, 2006, lk 40 * [Paloma:] Kui [[prantslased]] tahavad traditsioonilisest "ampiirstiilist" ühes kõigi selle bordoopunaste kangaste ja kuldsete kulinatega loobuda, siis lähevad nad välja haiglastiili peale. Istutakse Le Corbusier’ disainitud [[tool]]idel (või "Corbu" toolidel, nagu ema ütleb), süüakse nõukogude bürokraatiat meenutavatelt geomeetriliste vormidega [[taldrik]]utelt ja tualetis kuivatatakse käsi [[rätik]]utesse, mis on nii õhukesed, et ei kuivata mitte midagi. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff, 2012, lk 81 * Tänapäeval on prantslastel kombeks [[restoran]]is lõunasöögi juurde juua pigem karahvinitäis [[vesi|vett]] ja väike sõõm [[vein]]i, teisisõnu mitte vein pooleks veega, vaid vett veidikese veiniga. [[Prantsusmaa]]l on korda läinud vähendada [[alkohol]]i tarvitamist ühe protsendi võrra aastas, paralleelselt on vähenenud suremus alkoholitekkelistesse [[haigus]]tesse, mida on 60 ringis, ja pikenenud on prantslaste keskmine eluiga, mis on nüüdseks üks pikimaid [[Euroopa]]s, ulatudes üle 81 eluaasta. Prantslased ei ole veinile selga keeranud, joovad seda aga pigem koos veega, mitte metslase kombel paljalt. ** [[Mari Järvelaid]], [https://arvamus.postimees.ee/4258631/mari-jarvelaid-etanoolil-pole-emotsioone "Etanoolil pole emotsioone"] Postimees, 28.09.2017 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Prantsusmaa]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 0zaxgxtvp4begvadn7g7gdwbfsnik64 87959 87957 2022-07-24T14:56:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} ==Luule== Ma prantslane, [[Pariis]]i kodanik<br> ja selle üle olen [[õnn]]elik.<br> Ent varsti [[köis|köie]] kaudu, süld mis pikk.<br> saab teada [[kael]], mis kaalub [[tagumik]]. * [[François Villon]], tõlkinud [[Johannes Semper]]. ''Je suis Françoys, dont il me poise,''<br> ''Né de Paris emprés Pointoise,''<br> ''Et de la corde d'une toise''<br> ''Sçaura mon col que mon cul poise.'' ==Proosa== * ''Se promener'', ennast [[näitamine|näitama]], ütleb prantslane; ''spazieren'', patseerima, [[sakslane]]; ''to walk'', kõndima, [[inglane]]. [[Kolm]] üsna väikest, kuid sugugi mitte tähtsusetut joont [[rahvus|rahvaste]] [[iseloom|karakterites]]. (lk 48) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2005, nr 13-14 * Kõigist rahvustest, keda olen näinud, hoidku [[taevas]] mind kõige enam prantslaste eest! Oma neetud latramise ja [[viisakus]]tega ning nahast väljapugemisega, et oma [[kodumaa]]le au teha (nagu nad oma [[külalislahkus]]t ise nimetavad), mis aga tegelikult pole midagi muud, kui edvistamine, on nad nii tüütud, et oleksin tuhat korda meelsamini nõus veetma oma [[elu]] hotentottide hulgas, kui veel kord oma [[jalg]]a [[Pariis]]i tõstma. [[Hotentotid]] on kasimatu rahvas, aga nende kasimatus on enam välispidine, kuna Prantsusmaal ja mõnede muude rahvaste juures, keda ma ei taha nimetada, on kogu roppus nende sees ja selle [[lõhn|lehk]] on minu [[mõistus]]ele vastikum kui hotentottide hais minu [[nina]]le. ** [[Henry Fielding]], "[[Tom Jones]]", tlk [[Valda Raud]], 8. raamat, XV peatükk * Omavahel öeldes on need prantslased ikka tõprad küll. ** [[Mihhail Bulgakov]], "Koera süda", tlk Maiga Varik, 1988, lk 6 * Kui [[kultuur]] sisuliselt tähendab ürgse, spontaanse ja kaootilise puhastamist ja selgitamist [[mõistus]]e ja tundepeenuse kaudu, siis on prantslased seda sihti taotelnud küll järjekindlaimalt alates juba XVI sajandist, alatasa toetudes kreeka-rooma kultuuri kõrgele eeskujule ja varudes endale aina värske elujõu juurdevoolu sügavamaist elukihtidest ja võõrsilt. ** [[Aleksander Aspel]], "Sissejuhatuseks" raamatus "Valik prantsuse esseid". Tartu: Eesti Kirjanduse Selts 1938, lk 6 * Prantslasi ühendab vaid suur hädaoht. Keegi ei saa kergelt ühendada maad, kus on 265 [[juust]]usorti. * ''On ne peut pas rassembler les Françis que sous le coup de la peur. On ne peut pas rassembler à froid un pays qui compte 265 spécialités de fromages.'' ** [[Charles de Gaulle]], kõnes 1951. aasta valimistel * Läksin tänavale päris uimasena. Seal nägin üht oma elu kõige kummalisemaist vaatepiltidest — tõepoolest, mäletan seda tänapäevani mingi hirmutundega. Igal pool tänaval oli tantsivaid naisi. Inglise naistel pole kombeks avalikus kohas tantsima hakata, niisugune reageering on omasem [[Pariis]]ile ja prantslastele. Kuid seal nad olid, naersid, hõiskasid, siiberdasid, isegi hüppasid meeletus rõõmuorgias — peaaegu loomalikus [[nauding]]us. See oli jube. Oli tunne, et kui seal oleks juhtunud olema mõni [[sakslane]], oleksid [[naised]] talle kallale sööstnud ja ta tükkideks kiskunud. Arvatavasti mõned naised olidki purjus, kuid nad kõik nägid sedamoodi välja. Nad tuikusid, vaarusid ja röökisid. (lk 292-293, Esimese maailmasõja lõpp) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164 * Sõna ''cozy'' pole võimalik [[prantsuse keel]]de tõlkida. Me oleme Danielle Westermaniga seda sageli arutanud, mitte et sõna ''cozy'' tema rangetes kirjatükkides tihti ette tuleks. Prantsuse keeles pole ka sõnale ''reckless'' vastet, mis on imelik, kui mõelda, et prantslased, vähemalt üldiselt, on hoolimatu rahvas. ** [[Carol Shields]], "Kui". Tõlkinud Urve Hanko, 2006, lk 40 * [Paloma:] Kui prantslased tahavad traditsioonilisest "ampiirstiilist" ühes kõigi selle bordoopunaste kangaste ja kuldsete kulinatega loobuda, siis lähevad nad välja haiglastiili peale. Istutakse Le Corbusier’ disainitud [[tool]]idel (või "Corbu" toolidel, nagu ema ütleb), süüakse nõukogude bürokraatiat meenutavatelt geomeetriliste vormidega [[taldrik]]utelt ja tualetis kuivatatakse käsi [[rätik]]utesse, mis on nii õhukesed, et ei kuivata mitte midagi. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff, 2012, lk 81 * Tänapäeval on prantslastel kombeks [[restoran]]is lõunasöögi juurde juua pigem karahvinitäis [[vesi|vett]] ja väike sõõm [[vein]]i, teisisõnu mitte vein pooleks veega, vaid vett veidikese veiniga. [[Prantsusmaa]]l on korda läinud vähendada [[alkohol]]i tarvitamist ühe protsendi võrra aastas, paralleelselt on vähenenud suremus alkoholitekkelistesse [[haigus]]tesse, mida on 60 ringis, ja pikenenud on prantslaste keskmine eluiga, mis on nüüdseks üks pikimaid [[Euroopa]]s, ulatudes üle 81 eluaasta. Prantslased ei ole veinile selga keeranud, joovad seda aga pigem koos veega, mitte metslase kombel paljalt. ** [[Mari Järvelaid]], [https://arvamus.postimees.ee/4258631/mari-jarvelaid-etanoolil-pole-emotsioone "Etanoolil pole emotsioone"] Postimees, 28.09.2017 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Prantsusmaa]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 5paeatl50g6u58q5wwiut0o08z1fzwb 0 7253 88184 77320 2022-07-25T11:43:18Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Marie_Bashkirtseff_-_A_meeting_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Marie Baškirtsev, "Kohtumine" (1884)]] [[Pilt:Albert_Edelfelt_-_Boys_Playing_on_the_Shore.jpg|pisi|Albert Edelfelt, "Poisid rannal mängimas" (1884)]] [[Pilt:Louise_Amans_-_Chorknabe_am_lesen.jpg|pisi|Louise Amans, "Lugev kooripoiss"]] [[File:Let_Others_Worry_(No._607)_by_Grace_Hudson,_1927.jpg|thumb|Grace Hudson, "Let others worry" (1927)]] ==Proosa== * Poiste juhmus ei tule sugugi nende ülisuurest lugupidamisest kellegi vastu, ja kui te püüate neile julgustavalt läheneda, kujutledes, et nad on vapustatud teie east ja elutarkusest, siis [[üheksa]]l juhul [[kümme|kümnest]] peavad nad teid veidrikuks. Ainsa [[lohutus]]ena võin ma teile pakkuda oletust, et küllap kreeka poisid mõtlesid sedasama [[Aristoteles]]est. ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983. 1. raamat, 9. peatükk, lk 85 * Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss [[minevik]]us: metsik džunglielanik, kellele [[moraal]] ja [[komplimendid]] olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need [[püksid]] ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see [[ürginimene]] ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse. ** [[Jerome Klapka Jerome]], "Nemad ja mina". Tõlkinud Arno Raudsalu * Millal oli ta Georgiga tutvunud? Kas mitte 1927. aastal Fichte puhkelaagris? Ah ei, hoopis varem. Ta oli teda kohanud juba Eschenheimi jalgpalliväljakul, varsti pärast seda, kui nad olid lõpetanud kooli. Tema, Franz, oli nii halb jalgpallimängija, et kellelgi polnud tahtmist teda oma meeskonda võtta. Seepärast heitis ta nalja selliste poiste üle nagu Georg, kes ei mõelnud millestki muust kui jalgpallist. "Sul, Georg, on jalgpall pea asemel." — Georgi silmad muutusid ahtaks ja teravaks ning kindlasti ei löönud ta järgmisel pärastlõunal mitte juhuslikult palli Franzile kõhtu. Franz jäigi seejärel jalgpalliväljakust eemale — jalgpalliväljak polnud koht, kus ta oleks saanud mingit osa etendada, kuigi see teda endiselt veetles. Veel hiljemgi nägi ta vahetevahel unes, nagu oleks ta Eschenheimi meeskonna väravavaht. (lk 49) ** [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982 * "OHH!" karjus [[kingsepp]] ja katkus juukseid. "Terves ilmas ei leidu midagi, MIS OLEKS VASTIKUM KUI POISID." :"Vale puha!" ütles Albert. "Tangu[[supp]] on palju vastikum." * [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 21 * Poiss on [[mees]] vähendatud mõõtkavas ja ehkki vahetevahel võib ta ilmutada niihästi silmapaistvat [[voorus]]t kui ka iseloomujooni, mis [[lapselikkus]]e tõttu näivad võluvad, on ta ühtlasi salasepitseja, omakasupüüdja, [[äraandja]], juudas, suli ja kaabakas, ehk lühidalt: mees. (lk 14) ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", tlk [[Mati Soomre]], 1990 * [Poisirollidest teatris:] Poisse on tõesti olnud kohutavalt palju. Igaüht erinevalt ja elavalt näha oli vahel päris probleem. Tegelikult on vahe alati olemas, eripära leitav. Aga mõnikord sai ka nõu lihtsalt otsa. Näiteks [[Väike lord Fauntleroy|lord Fauntleroy]] tegin ma täiesti oma venna pealt, kes oli minust 15 aastat noorem. Ta oli väga omapärase mõttemaailmaga väike poiss, isiksus. Kogu selle käitumise ja lüürika sain temalt. Või jälle [[Nukitsamees]] — see oli juba aastaid hiljem —, teksti tal pole rohkem kui 2—3 lauset. Aga tema nutus oli nii palju varjundeid: kas tal on igav või tahab ta süüa või on tal lihtsalt jonn või mis teda korraga rõõmustab ja kuidas siis lahti läheb. Väike laps ei ürita sind petta. Ta lihtsalt nõuab oma osa sellest elust. Kavaldama hakkab ta alles hiljem. :Kui 1948. aastal tuli "[[Polgu poeg]]", oli see olustikuliselt mulle täiesti tundmatu, kauge maa. Läksin "Estonia" kõrvale [[turg|turule]] [[kotipoiss]]e uurima, neid liikus seal pärast sõda tohutult palju. Ega nad nii lihtsalt ligi ei lasknud — kartsid, et püütakse kinni ja pannakse [[lastekodu]]sse. Nad olid ju igasuguse usu [[täiskasvanu]]tesse kaotanud. [[Kott]] oli sellise poisi ainus vara, seda hoidis ta kramplikult. Nii kui juttu alustasid, pani ajama. [[Vaba]] inimene, teeb mis tahab. Nagu keldrikass. Ta laseb sind ainult teatud kaugusele tulla, sest on tähele pannud, et paned talle süüa. Nii kui sa aga proovid teda puutuda, on ta läinud. Kuid siis pikkamööda, sätid ennast, räägid elust — ta pidi lõpuks aru saama, et sa pole talle ohtlik. Ja kui siis lõpuks jutule said, siis nägid, kuidas ta v a j a s inimest, kuigi oli väga iseseisev. (lk 9) * Vahepeal oli küll üks niisugune periood — olin neid poisse üksjagu teinud —, et lihtsalt hakkasin nutma, kui käskkirjaga uus poiss seina peal seisis. Ei, ma olen oma poisse väga, väga armastanud, ma tegin neid suure lustiga. Aga samal ajal jäi midagi ka mängimata. Oleks midagi muud tahtnud, see tunne ei jätnud maha. Siis ütles Oskar Polla, et ma olen enda vastu ülekohtune, et see on minu kui näitleja pärisosa. (lk 12) * [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16 * Kes on noortekirjanduse lugeja? [[Raamatukoguhoidja]]na vastan – tütarlapsed. Vaatasin kolme raamatu, mille minajutustaja on poiss, ringlust: "Teise ringi süda", "Simon ''vs. homo sapiens''<nowiki>'</nowiki>i vandenõu" ja "Meie keemilised südamed". Esimest olid lugenud ainult tüdrukud, teise 16 lugeja seas oli kaks poissi, kolmanda 24 lugeja hulgas mitte ühtegi! :Mida loevad poisid? Näib, et nendel, juhul kui tegemist on lugevaks inimeseks kujuneva noormehega, toimub üleminek täiskasvanukirjandusele veel järsemalt kui neidudel. Berti päevikud on läbi, nohiku omad samuti. Kuidas leiavad nad üles n-ö õiged raamatud? Kui poisile sobib fantaasiakirjandus, siis on lihtsam. * [[Krista Kumberg]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/varras-roosa-suhkruvati-sees/ "Varras roosa suhkruvati sees"], Sirp, 23.03.2018 * "Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta [[tuletõrjuja]]lt, kelle süles ta mööda lahtikäivat [[redel]]it allapoole liikus. :"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest poissi..." :Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt: :"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 77-79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]] Eile kuulasime seda naisega ([[kontserdisaal]] oli rahvast täis Jankel ja Mari-Ann olid ka seal) ... Ühele [[tüdruk]]ule tuli meelde pikk poiss ja [[kuu]] ja [[Hirvepark]] ״Tõepoolest huvitav jah kuidas küll [[Bach]]..." mõtles ta </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 ==Vanasõnad== * Olgu kas [[kaks]] suitsu [[suu]]s, poiss jääb ikka poisiks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 636a9sqfwwpkyzzd3uc3tg4dqrrf0o4 88185 88184 2022-07-25T11:43:54Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie_Bashkirtseff_-_A_meeting_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Marie Baškirtsev, "Kohtumine" (1884)]] [[Pilt:Albert_Edelfelt_-_Boys_Playing_on_the_Shore.jpg|pisi|Albert Edelfelt, "Poisid rannal mängimas" (1884)]] [[Pilt:Louise_Amans_-_Chorknabe_am_lesen.jpg|pisi|Louise Amans, "Lugev kooripoiss"]] [[File:Let_Others_Worry_(No._607)_by_Grace_Hudson,_1927.jpg|thumb|Grace Hudson, "Let others worry" (1927)]] ==Proosa== * Poiste [[juhmus]] ei tule sugugi nende ülisuurest [[lugupidamine|lugupidamisest]] kellegi vastu, ja kui te püüate neile julgustavalt läheneda, kujutledes, et nad on vapustatud teie east ja [[elutarkus]]est, siis [[üheksa]]l juhul [[kümme|kümnest]] peavad nad teid [[veidrik]]uks. Ainsa [[lohutus]]ena võin ma teile pakkuda oletust, et küllap kreeka poisid mõtlesid sedasama [[Aristoteles]]est. ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983. 1. raamat, 9. peatükk, lk 85 * Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss [[minevik]]us: metsik džunglielanik, kellele [[moraal]] ja [[komplimendid]] olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need [[püksid]] ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see [[ürginimene]] ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse. ** [[Jerome Klapka Jerome]], "Nemad ja mina". Tõlkinud Arno Raudsalu * Millal oli ta Georgiga tutvunud? Kas mitte 1927. aastal Fichte puhkelaagris? Ah ei, hoopis varem. Ta oli teda kohanud juba Eschenheimi jalgpalliväljakul, varsti pärast seda, kui nad olid lõpetanud kooli. Tema, Franz, oli nii halb jalgpallimängija, et kellelgi polnud tahtmist teda oma meeskonda võtta. Seepärast heitis ta nalja selliste poiste üle nagu Georg, kes ei mõelnud millestki muust kui jalgpallist. "Sul, Georg, on jalgpall pea asemel." — Georgi silmad muutusid ahtaks ja teravaks ning kindlasti ei löönud ta järgmisel pärastlõunal mitte juhuslikult palli Franzile kõhtu. Franz jäigi seejärel jalgpalliväljakust eemale — jalgpalliväljak polnud koht, kus ta oleks saanud mingit osa etendada, kuigi see teda endiselt veetles. Veel hiljemgi nägi ta vahetevahel unes, nagu oleks ta Eschenheimi meeskonna väravavaht. (lk 49) ** [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982 * "OHH!" karjus [[kingsepp]] ja katkus juukseid. "Terves ilmas ei leidu midagi, MIS OLEKS VASTIKUM KUI POISID." :"Vale puha!" ütles Albert. "Tangu[[supp]] on palju vastikum." * [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 21 * Poiss on [[mees]] vähendatud mõõtkavas ja ehkki vahetevahel võib ta ilmutada niihästi silmapaistvat [[voorus]]t kui ka iseloomujooni, mis [[lapselikkus]]e tõttu näivad võluvad, on ta ühtlasi salasepitseja, omakasupüüdja, [[äraandja]], juudas, suli ja kaabakas, ehk lühidalt: mees. (lk 14) ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", tlk [[Mati Soomre]], 1990 * [Poisirollidest teatris:] Poisse on tõesti olnud kohutavalt palju. Igaüht erinevalt ja elavalt näha oli vahel päris probleem. Tegelikult on vahe alati olemas, eripära leitav. Aga mõnikord sai ka nõu lihtsalt otsa. Näiteks [[Väike lord Fauntleroy|lord Fauntleroy]] tegin ma täiesti oma venna pealt, kes oli minust 15 aastat noorem. Ta oli väga omapärase mõttemaailmaga väike poiss, isiksus. Kogu selle käitumise ja lüürika sain temalt. Või jälle [[Nukitsamees]] — see oli juba aastaid hiljem —, teksti tal pole rohkem kui 2—3 lauset. Aga tema nutus oli nii palju varjundeid: kas tal on igav või tahab ta süüa või on tal lihtsalt jonn või mis teda korraga rõõmustab ja kuidas siis lahti läheb. Väike laps ei ürita sind petta. Ta lihtsalt nõuab oma osa sellest elust. Kavaldama hakkab ta alles hiljem. :Kui 1948. aastal tuli "[[Polgu poeg]]", oli see olustikuliselt mulle täiesti tundmatu, kauge maa. Läksin "Estonia" kõrvale [[turg|turule]] [[kotipoiss]]e uurima, neid liikus seal pärast sõda tohutult palju. Ega nad nii lihtsalt ligi ei lasknud — kartsid, et püütakse kinni ja pannakse [[lastekodu]]sse. Nad olid ju igasuguse usu [[täiskasvanu]]tesse kaotanud. [[Kott]] oli sellise poisi ainus vara, seda hoidis ta kramplikult. Nii kui juttu alustasid, pani ajama. [[Vaba]] inimene, teeb mis tahab. Nagu keldrikass. Ta laseb sind ainult teatud kaugusele tulla, sest on tähele pannud, et paned talle süüa. Nii kui sa aga proovid teda puutuda, on ta läinud. Kuid siis pikkamööda, sätid ennast, räägid elust — ta pidi lõpuks aru saama, et sa pole talle ohtlik. Ja kui siis lõpuks jutule said, siis nägid, kuidas ta v a j a s inimest, kuigi oli väga iseseisev. (lk 9) * Vahepeal oli küll üks niisugune periood — olin neid poisse üksjagu teinud —, et lihtsalt hakkasin nutma, kui käskkirjaga uus poiss seina peal seisis. Ei, ma olen oma poisse väga, väga armastanud, ma tegin neid suure lustiga. Aga samal ajal jäi midagi ka mängimata. Oleks midagi muud tahtnud, see tunne ei jätnud maha. Siis ütles Oskar Polla, et ma olen enda vastu ülekohtune, et see on minu kui näitleja pärisosa. (lk 12) * [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16 * Kes on noortekirjanduse lugeja? [[Raamatukoguhoidja]]na vastan – tütarlapsed. Vaatasin kolme raamatu, mille minajutustaja on poiss, ringlust: "Teise ringi süda", "Simon ''vs. homo sapiens''<nowiki>'</nowiki>i vandenõu" ja "Meie keemilised südamed". Esimest olid lugenud ainult tüdrukud, teise 16 lugeja seas oli kaks poissi, kolmanda 24 lugeja hulgas mitte ühtegi! :Mida loevad poisid? Näib, et nendel, juhul kui tegemist on lugevaks inimeseks kujuneva noormehega, toimub üleminek täiskasvanukirjandusele veel järsemalt kui neidudel. Berti päevikud on läbi, nohiku omad samuti. Kuidas leiavad nad üles n-ö õiged raamatud? Kui poisile sobib fantaasiakirjandus, siis on lihtsam. * [[Krista Kumberg]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/varras-roosa-suhkruvati-sees/ "Varras roosa suhkruvati sees"], Sirp, 23.03.2018 * "Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta [[tuletõrjuja]]lt, kelle süles ta mööda lahtikäivat [[redel]]it allapoole liikus. :"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest poissi..." :Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt: :"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 77-79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]] Eile kuulasime seda naisega ([[kontserdisaal]] oli rahvast täis Jankel ja Mari-Ann olid ka seal) ... Ühele [[tüdruk]]ule tuli meelde pikk poiss ja [[kuu]] ja [[Hirvepark]] ״Tõepoolest huvitav jah kuidas küll [[Bach]]..." mõtles ta </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 ==Vanasõnad== * Olgu kas [[kaks]] suitsu [[suu]]s, poiss jääb ikka poisiks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 1xafdpnvpo022wf65tybjvex8773gsg 88186 88185 2022-07-25T11:44:01Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie_Bashkirtseff_-_A_meeting_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Marie Baškirtsev, "Kohtumine" (1884)]] [[Pilt:Albert_Edelfelt_-_Boys_Playing_on_the_Shore.jpg|pisi|Albert Edelfelt, "Poisid rannal mängimas" (1884)]] [[Pilt:Louise_Amans_-_Chorknabe_am_lesen.jpg|pisi|Louise Amans, "Lugev kooripoiss"]] [[File:Let_Others_Worry_(No._607)_by_Grace_Hudson,_1927.jpg|thumb|Grace Hudson, "Let others worry" (1927)]] ==Proosa== * Poiste [[juhmus]] ei tule sugugi nende ülisuurest [[lugupidamine|lugupidamisest]] kellegi vastu, ja kui te püüate neile julgustavalt läheneda, kujutledes, et nad on vapustatud teie east ja [[elutarkus]]est, siis [[üheksa]]l juhul [[kümme|kümnest]] peavad nad teid [[veidrik]]uks. Ainsa [[lohutus]]ena võin ma teile pakkuda oletust, et küllap kreeka poisid mõtlesid sedasama [[Aristoteles]]est. ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983. 1. raamat, 9. peatükk, lk 85 * Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss [[minevik]]us: metsik džunglielanik, kellele [[moraal]] ja [[komplimendid]] olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need [[püksid]] ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see [[ürginimene]] ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse. ** [[Jerome Klapka Jerome]], "Nemad ja mina". Tõlkinud Arno Raudsalu * Millal oli ta Georgiga tutvunud? Kas mitte 1927. aastal Fichte puhkelaagris? Ah ei, hoopis varem. Ta oli teda kohanud juba Eschenheimi jalgpalliväljakul, varsti pärast seda, kui nad olid lõpetanud kooli. Tema, Franz, oli nii halb jalgpallimängija, et kellelgi polnud tahtmist teda oma meeskonda võtta. Seepärast heitis ta nalja selliste poiste üle nagu Georg, kes ei mõelnud millestki muust kui jalgpallist. "Sul, Georg, on jalgpall pea asemel." — Georgi silmad muutusid ahtaks ja teravaks ning kindlasti ei löönud ta järgmisel pärastlõunal mitte juhuslikult palli Franzile kõhtu. Franz jäigi seejärel jalgpalliväljakust eemale — jalgpalliväljak polnud koht, kus ta oleks saanud mingit osa etendada, kuigi see teda endiselt veetles. Veel hiljemgi nägi ta vahetevahel unes, nagu oleks ta Eschenheimi meeskonna väravavaht. (lk 49) ** [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982 * "OHH!" karjus [[kingsepp]] ja katkus juukseid. "Terves ilmas ei leidu midagi, MIS OLEKS VASTIKUM KUI POISID." :"Vale puha!" ütles Albert. "Tangu[[supp]] on palju vastikum." * [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 21 * Poiss on [[mees]] vähendatud mõõtkavas ja ehkki vahetevahel võib ta ilmutada niihästi silmapaistvat [[voorus]]t kui ka iseloomujooni, mis [[lapselikkus]]e tõttu näivad võluvad, on ta ühtlasi salasepitseja, omakasupüüdja, [[äraandja]], juudas, suli ja kaabakas, ehk lühidalt: mees. (lk 14) ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", tlk [[Mati Soomre]], 1990 * [Poisirollidest teatris:] Poisse on tõesti olnud kohutavalt palju. Igaüht erinevalt ja elavalt näha oli vahel päris probleem. Tegelikult on vahe alati olemas, eripära leitav. Aga mõnikord sai ka nõu lihtsalt otsa. Näiteks [[Väike lord Fauntleroy|lord Fauntleroy]] tegin ma täiesti oma venna pealt, kes oli minust 15 aastat noorem. Ta oli väga omapärase mõttemaailmaga väike poiss, isiksus. Kogu selle käitumise ja lüürika sain temalt. Või jälle [[Nukitsamees]] — see oli juba aastaid hiljem —, teksti tal pole rohkem kui 2—3 lauset. Aga tema nutus oli nii palju varjundeid: kas tal on igav või tahab ta süüa või on tal lihtsalt jonn või mis teda korraga rõõmustab ja kuidas siis lahti läheb. Väike laps ei ürita sind petta. Ta lihtsalt nõuab oma osa sellest elust. Kavaldama hakkab ta alles hiljem. :Kui 1948. aastal tuli "[[Polgu poeg]]", oli see olustikuliselt mulle täiesti tundmatu, kauge maa. Läksin "Estonia" kõrvale [[turg|turule]] [[kotipoiss]]e uurima, neid liikus seal pärast sõda tohutult palju. Ega nad nii lihtsalt ligi ei lasknud — kartsid, et püütakse kinni ja pannakse [[lastekodu]]sse. Nad olid ju igasuguse usu [[täiskasvanu]]tesse kaotanud. [[Kott]] oli sellise poisi ainus vara, seda hoidis ta kramplikult. Nii kui juttu alustasid, pani ajama. [[Vaba]] inimene, teeb mis tahab. Nagu keldrikass. Ta laseb sind ainult teatud kaugusele tulla, sest on tähele pannud, et paned talle süüa. Nii kui sa aga proovid teda puutuda, on ta läinud. Kuid siis pikkamööda, sätid ennast, räägid elust — ta pidi lõpuks aru saama, et sa pole talle ohtlik. Ja kui siis lõpuks jutule said, siis nägid, kuidas ta v a j a s inimest, kuigi oli väga iseseisev. (lk 9) * Vahepeal oli küll üks niisugune periood — olin neid poisse üksjagu teinud —, et lihtsalt hakkasin nutma, kui käskkirjaga uus poiss seina peal seisis. Ei, ma olen oma poisse väga, väga armastanud, ma tegin neid suure lustiga. Aga samal ajal jäi midagi ka mängimata. Oleks midagi muud tahtnud, see tunne ei jätnud maha. Siis ütles Oskar Polla, et ma olen enda vastu ülekohtune, et see on minu kui näitleja pärisosa. (lk 12) * [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16 * Kes on noortekirjanduse lugeja? [[Raamatukoguhoidja]]na vastan – tütarlapsed. Vaatasin kolme raamatu, mille minajutustaja on poiss, ringlust: "Teise ringi süda", "Simon ''vs. homo sapiens''<nowiki>'</nowiki>i vandenõu" ja "Meie keemilised südamed". Esimest olid lugenud ainult tüdrukud, teise 16 lugeja seas oli kaks poissi, kolmanda 24 lugeja hulgas mitte ühtegi! :Mida loevad poisid? Näib, et nendel, juhul kui tegemist on lugevaks inimeseks kujuneva noormehega, toimub üleminek täiskasvanukirjandusele veel järsemalt kui neidudel. Berti päevikud on läbi, nohiku omad samuti. Kuidas leiavad nad üles n-ö õiged raamatud? Kui poisile sobib fantaasiakirjandus, siis on lihtsam. * [[Krista Kumberg]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/varras-roosa-suhkruvati-sees/ "Varras roosa suhkruvati sees"], Sirp, 23.03.2018 * "Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta [[tuletõrjuja]]lt, kelle süles ta mööda lahtikäivat [[redel]]it allapoole liikus. :"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest poissi..." :Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt: :"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 77-79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]] Eile kuulasime seda naisega ([[kontserdisaal]] oli rahvast täis Jankel ja Mari-Ann olid ka seal) ... Ühele [[tüdruk]]ule tuli meelde pikk poiss ja [[kuu]] ja [[Hirvepark]] ״Tõepoolest huvitav jah kuidas küll [[Bach]]..." mõtles ta </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 ==Vanasõnad== * Olgu kas [[kaks]] suitsu [[suu]]s, poiss jääb ikka poisiks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] axitwsm1ziqf1ksru03pmfcnlzxakzi 0 7278 88058 87075 2022-07-24T19:57:07Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Modern-tractor.jpg|pisi|Traktor.]] [[Pilt:Frances_Hodgkins_Broken_Tractor.jpg|pisi|Frances Hodgkins, "Rikkis traktor" (1942)]] '''Traktor''' on mootorveok, mis on mõeldud aeglasel sõidul suurte raskuste vedamiseks nagu näiteks põllumajanduses, ehituses ja kaevandamisel kasutatavad masinad. ==Luule== <poem> Traktor rõkatab uitsesse, vihma jalga, külamees põllule teel, kühmus ja mõtlik, edasitõtlik, eks taas oma lõputut [[kevad]]et alga. </poem> * [[Mats Traat]], "Veeminek", rmt: "Septembrifuuga", lk 5 <poem> Üks valing lõppenud, ju teine mustab kagu, kui parem maailm pilguks helgib pilvelahk. [[Kombain]] kuid nurmel seisab, järel porivagu, ees läbikasvav [[rukis]] mullakarva, hahk. Ta rattaid kaevab raevukalt ja kannab hagu, [[hing]] [[vihm]]ast haige, rügamisest leemel nahk. Ei jaksa traktorgi, liig hull see põhjalagu... </poem> * [[Mats Traat]], "Kombainer", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 34 <poem> tõusis [[tuul]] ja viis põllult ära traktori kõige tavalisema traktori metalse ja tüseda mulla [[tolm]] jäi aga sinna kus ta oli traktor lendab üle kolhoosikeskuse [[traktorist]] näeb esimeest käega vehkimas ometi ei tea ta mis teha võtab nahkjopi taskust priima ja läidab [[sigaret]]i püüdes mõtteid koguda </poem> * [[Andres Ehin]], "Veeminek", rmt: "Uks lagendikul", 1971, lk 11 <poem> [[Tänav]] on kõledalt tühi, [[kojamehed]] veel ei pühi ja naabertänavätes haigutavad tsaariaegsed eluasemed, mida täna hakkab traktor [[olematus]]se pühkima ... </poem> * [[Helgi Muller]], "Pisut Pärnu maantee biograafiat", rmt: "Tähesärk", 1963, lk 44 <poem> [[Mets]]ade taga [[piip]]u popsab traktor. Uniseid [[nägu]]sid on täis meie [[õu]]. Töökale päevahakule noogutan. Räsin siis õlule [[ämbrid]] [[kaelkoogud|kaelkookudega]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Hommikul vara tõttan ma kaevule", rmt: "Tähesärk", 1963, lk 70 <poem> Traktor künnab [[põld]]u vilja kannab puu "Rahva Hääl" ei valeta ei suitse ta suu </poem> * [[Villu Tamme]], "Tere perestroika", rmt: "Tuvi oli tihane", 1992, lk 49 <poem> [[mets]]as kannan juustes [[ämblik]]uvõrguloori. kuulda on küla[[koer]]a, traktorit. [[aeg]] nüristab su [[nägu|näo]] [[marmor]]i mu [[mälu]]st. mul ei ole sinust [[pilt]]e, kuid [[öö]]sel vajub [[kuu]] [[valge]] [[õis]] mu [[aken|aknasse]]. </poem> * [[Triin Paja]], "Poeg", rmt: "Nõges", 2018, lk 11 <poem> Jakob töötab traktoriga. Jakob [[Künd|künnab]] üles [[tuba]]. Kuidas läheb? Pole viga! [[Ema]] [[vaip]] on küntud juba. </poem> * [[Ellen Niit]], "*Jakob töötab traktoriga...", rmt: "Isa, palun loe mulle!", 2000, lk 350 <poem> Trak- tor-tor-torr, trak- tor-tor-torr, mür- mür-mür-mürr, mür- mür-mür-mürr. ... Õudselt õõtsutab! </poem> * [[Hando Runnel]], "Jorutus", rmt: "Mõtelda on mõnus", 1982, lk 16 <poem> Traktor juba ammu tukub, [[ritsik]] saeb ja [[kägu]] kukub, kukub õhtu õdusaks. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Suveõhtul", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 38-39 ==Proosa== * [Suurest Depressioonist Läänes:] Kõiges on süüdi [[masin]]ad? Laostunud [[farmer]]id tõenäoliselt ei lugenud "majandusteadlaste" sügavamõttelisi artikleid, vaid jätsid ilma nende nõuannetetagi hea meelega masinatega jumalaga. Sest traktoritele on vaja [[bensiin]]i, bensiini eest tuleb maksa, [[raha]] aga farmeritel ei ole. Neil on [[vili|vilja]], neil on palju [[kaer]]a, mida keegi ei osta, mida aga [[hobused]] söövad hea meelega. Kas pole siis parem müüa see ablas traktor ja osta mehaanilise jõu asemele elavad hobused? Need ajad on möödas, kus traktorid tõrjusid välja hobused. Nüüd on kõik vastupidi: [[aeg]] läheb tagasi!<!--//--> :Muide, ei olegi nii kerge müüa traktorit. Kõik müüvad nüüd midagi, ostjaid jääb aga iga päevaga vähemaks ja vähemaks. Ja kellele on vaja traktorit, kui niigi pole vilja kuhugi panna? Milleks külvata [[puuvill]]a, kui miljonid [[värtnad]] on määratud lõhkumisele? Kõik on segi läinud selles pahupidipööratud maailmas... (lk 8-9) * Ainult teadus ja tehnika võisid mahajäänud põllundust kiiresti edasi viia. Aga traktorit poleks kitsastel talupoegade põlluribadel kusagil olnud ümbergi pöörata ja agrotehnikatki saab edukalt kasutada ainult laiadel, avaratel põldudel. Et avada masinaile ja teadusele ligipääs maale, oli vaja hävitada igivanad piiritulbad ja luua suurmajapidamised, sest ainult need võisid varustada kasvavat tööstust toiduainete ja toorainega. (lk 33) * Ja stalingradlased saavutasid lühikese ajaga võidu. Tehas laskis omа elu esimese poolaasta jooksul välja kõigest tuhat traktorit, 1931. aastal aga andis ta meie maale juba umbes 18 500 masinat ja 1932. aastal isegi üle 28 500 masina. Stalingradi traktoritehas näitas tegelikus elus, kuidas uue üles- ehitustöö entusiasmi täiendab õppimise entusiasm. :Ameerika ajakiri "Canadian Farm Imelmente" kirjutas 1931. aastal: "Stalingradi traktoritehase läbikukkumise tagajärjel tuleb Nõukogude Liidul uuesti osta traktoreid välismaalt, välismaa aga võib-olla, ei anna neid, et nurja ajada Nõukogude viisaastak." :Tehas ei kukkunud läbi ja viisaastak täideti enne tähtaega.<!--//-->Välismaa traktoreid aga ei olnud meile enam tarvis: peale Stalingradi tehase ehitasime traktoritehased Harkovisse ja Tšeljabinskisse. Üle miljardi rubla valuutas oli kulutatud traktorite ostuks välismaalt. Oma traktoritehaste sisustamiseks kulus kolm ja pool korda vähem — 320 miljonit rubla —, ja see vabastas meid alatiseks välismaa külalistest nõukogude põldudel. (lk 34-35) * A. Šur, "Sammu kiirenda, minu kodumaa", 1948 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} ==Kirjandus== * [[Marina Lewycka]], "Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu", tlk Kai Vare, 2006 [[Kategooria:Transpordivahendid]] [[Kategooria:Põllumajandus]] tls08lbt4zi5920goj0m4jpvxbrv8cn 88103 88058 2022-07-25T06:40:25Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Modern-tractor.jpg|pisi|Traktor.]] [[Pilt:Frances_Hodgkins_Broken_Tractor.jpg|pisi|Frances Hodgkins, "Rikkis traktor" (1942)]] [[Pilt:"Breaking up rough pasture in Kent. The horses cease work at sunset, but the motor tractor carries on through the night." (Taken from the portfolio notes to, 'Land Work in War-time') Art.IWMART16648a.jpg|pisi|Archibald Standish Hartrick, "Raske pinnase kündmine Kentis. Hobused lõpetavad töö loojangul, kuid traktor jätkab terve öö", 1940.]] [[Pilt:Heinrich Vogeler Pflügender Bauer.jpg|pisi|Heinrich Vogeler, "Kündja", enne 1942. aastat.]] [[Pilt:Ilustration by Daniel Mróz 1957.png|pisi|Daniel Mróz, illustratsioon Sławomir Mrożeki raamatule "Elevant", 1957.]] [[Pilt:Sheridan Mural (Yamhill County, Oregon scenic images) (yamDA0082).jpg|pisi|Autor teadmata. Seinamaal Sheridanis, Oregoni osariigis USAs.]] '''Traktor''' on mootorveok, mis on mõeldud aeglasel sõidul suurte raskuste vedamiseks nagu näiteks põllumajanduses, ehituses ja kaevandamisel kasutatavad masinad. ==Luule== <poem> Traktor rõkatab uitsesse, vihma jalga, külamees põllule teel, kühmus ja mõtlik, edasitõtlik, eks taas oma lõputut [[kevad]]et alga. </poem> * [[Mats Traat]], "Veeminek", rmt: "Septembrifuuga", lk 5 <poem> Üks valing lõppenud, ju teine mustab kagu, kui parem maailm pilguks helgib pilvelahk. [[Kombain]] kuid nurmel seisab, järel porivagu, ees läbikasvav [[rukis]] mullakarva, hahk. Ta rattaid kaevab raevukalt ja kannab hagu, [[hing]] [[vihm]]ast haige, rügamisest leemel nahk. Ei jaksa traktorgi, liig hull see põhjalagu... </poem> * [[Mats Traat]], "Kombainer", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 34 <poem> tõusis [[tuul]] ja viis põllult ära traktori kõige tavalisema traktori metalse ja tüseda mulla [[tolm]] jäi aga sinna kus ta oli traktor lendab üle kolhoosikeskuse [[traktorist]] näeb esimeest käega vehkimas ometi ei tea ta mis teha võtab nahkjopi taskust priima ja läidab [[sigaret]]i püüdes mõtteid koguda </poem> * [[Andres Ehin]], "Veeminek", rmt: "Uks lagendikul", 1971, lk 11 <poem> [[Tänav]] on kõledalt tühi, [[kojamehed]] veel ei pühi ja naabertänavätes haigutavad tsaariaegsed eluasemed, mida täna hakkab traktor [[olematus]]se pühkima ... </poem> * [[Helgi Muller]], "Pisut Pärnu maantee biograafiat", rmt: "Tähesärk", 1963, lk 44 <poem> [[Mets]]ade taga [[piip]]u popsab traktor. Uniseid [[nägu]]sid on täis meie [[õu]]. Töökale päevahakule noogutan. Räsin siis õlule [[ämbrid]] [[kaelkoogud|kaelkookudega]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Hommikul vara tõttan ma kaevule", rmt: "Tähesärk", 1963, lk 70 <poem> Traktor künnab [[põld]]u vilja kannab puu "Rahva Hääl" ei valeta ei suitse ta suu </poem> * [[Villu Tamme]], "Tere perestroika", rmt: "Tuvi oli tihane", 1992, lk 49 <poem> [[mets]]as kannan juustes [[ämblik]]uvõrguloori. kuulda on küla[[koer]]a, traktorit. [[aeg]] nüristab su [[nägu|näo]] [[marmor]]i mu [[mälu]]st. mul ei ole sinust [[pilt]]e, kuid [[öö]]sel vajub [[kuu]] [[valge]] [[õis]] mu [[aken|aknasse]]. </poem> * [[Triin Paja]], "Poeg", rmt: "Nõges", 2018, lk 11 <poem> Jakob töötab traktoriga. Jakob [[Künd|künnab]] üles [[tuba]]. Kuidas läheb? Pole viga! [[Ema]] [[vaip]] on küntud juba. </poem> * [[Ellen Niit]], "*Jakob töötab traktoriga...", rmt: "Isa, palun loe mulle!", 2000, lk 350 <poem> Trak- tor-tor-torr, trak- tor-tor-torr, mür- mür-mür-mürr, mür- mür-mür-mürr. ... Õudselt õõtsutab! </poem> * [[Hando Runnel]], "Jorutus", rmt: "Mõtelda on mõnus", 1982, lk 16 <poem> Traktor juba ammu tukub, [[ritsik]] saeb ja [[kägu]] kukub, kukub õhtu õdusaks. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Suveõhtul", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 38-39 ==Proosa== * [Suurest Depressioonist Läänes:] Kõiges on süüdi [[masin]]ad? Laostunud [[farmer]]id tõenäoliselt ei lugenud "majandusteadlaste" sügavamõttelisi artikleid, vaid jätsid ilma nende nõuannetetagi hea meelega masinatega jumalaga. Sest traktoritele on vaja [[bensiin]]i, bensiini eest tuleb maksa, [[raha]] aga farmeritel ei ole. Neil on [[vili|vilja]], neil on palju [[kaer]]a, mida keegi ei osta, mida aga [[hobused]] söövad hea meelega. Kas pole siis parem müüa see ablas traktor ja osta mehaanilise jõu asemele elavad hobused? Need ajad on möödas, kus traktorid tõrjusid välja hobused. Nüüd on kõik vastupidi: [[aeg]] läheb tagasi!<!--//--> :Muide, ei olegi nii kerge müüa traktorit. Kõik müüvad nüüd midagi, ostjaid jääb aga iga päevaga vähemaks ja vähemaks. Ja kellele on vaja traktorit, kui niigi pole vilja kuhugi panna? Milleks külvata [[puuvill]]a, kui miljonid [[värtnad]] on määratud lõhkumisele? Kõik on segi läinud selles pahupidipööratud maailmas... (lk 8-9) * Ainult teadus ja tehnika võisid mahajäänud põllundust kiiresti edasi viia. Aga traktorit poleks kitsastel talupoegade põlluribadel kusagil olnud ümbergi pöörata ja agrotehnikatki saab edukalt kasutada ainult laiadel, avaratel põldudel. Et avada masinaile ja teadusele ligipääs maale, oli vaja hävitada igivanad piiritulbad ja luua suurmajapidamised, sest ainult need võisid varustada kasvavat tööstust toiduainete ja toorainega. (lk 33) * Ja stalingradlased saavutasid lühikese ajaga võidu. Tehas laskis omа elu esimese poolaasta jooksul välja kõigest tuhat traktorit, 1931. aastal aga andis ta meie maale juba umbes 18 500 masinat ja 1932. aastal isegi üle 28 500 masina. Stalingradi traktoritehas näitas tegelikus elus, kuidas uue üles- ehitustöö entusiasmi täiendab õppimise entusiasm. :Ameerika ajakiri "Canadian Farm Imelmente" kirjutas 1931. aastal: "Stalingradi traktoritehase läbikukkumise tagajärjel tuleb Nõukogude Liidul uuesti osta traktoreid välismaalt, välismaa aga võib-olla, ei anna neid, et nurja ajada Nõukogude viisaastak." :Tehas ei kukkunud läbi ja viisaastak täideti enne tähtaega.<!--//-->Välismaa traktoreid aga ei olnud meile enam tarvis: peale Stalingradi tehase ehitasime traktoritehased Harkovisse ja Tšeljabinskisse. Üle miljardi rubla valuutas oli kulutatud traktorite ostuks välismaalt. Oma traktoritehaste sisustamiseks kulus kolm ja pool korda vähem — 320 miljonit rubla —, ja see vabastas meid alatiseks välismaa külalistest nõukogude põldudel. (lk 34-35) * A. Šur, "Sammu kiirenda, minu kodumaa", 1948 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} ==Kirjandus== * [[Marina Lewycka]], "Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu", tlk Kai Vare, 2006 [[Kategooria:Transpordivahendid]] [[Kategooria:Põllumajandus]] d0a6rgosjaub08l17v89h4vnh8tudni 0 7385 88108 66739 2022-07-25T07:35:40Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fultonnshc.jpg|pisi|Insener [[Robert Fulton]]i marmorkuju Washingtoni Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts, 1889.]] ==Proosa== * Inseneri [[elukutse]] prioriteetseks pidamine peegeldus tollal ka paljus muus, alustades sellest, et käibel oli sõna "ehituspoliitika" ja mitte "arhitektuuripoliitika". Kõnekas oli fakt, et 1935. aastal loodud Inseneride Koja nimetus pidi olema alguses Arhitektide ja Inseneride Koda (AIK), kuid töö käigus jäid "[[arhitekt]]id" välja ning neile jäi vaid üks [[viis|viiest]] sektsioonist. * Ilmekas on üleliiduliste arhitektuuri õppekavade võrdlus aastatest 1948 ja 1951. Neid lahutab vaid [[kolm]] aastat, kuid tendents on väga selge: 1951. aastal on järsult vähendatud tehnikaalasid ning suurendatud (600 tunni võrra!) kunstiaineid, lisaks ideoloogiaained. Ametlik seisukoht oli, et nõukogude arhitektidel pole inseneriteadmisi vaja, kuna nad lähevad [[töö]]le suurtesse projekteerimisinstituutidesse, kus töötavad ka insenerid. Stalinistlikud arhitektid pidid olema "kunstnikud-skulptorid", kes teevad loovat koostööd pigem tarbekunstnikega. * Tänapäeva kõrgtehnoloogilises maailmas tuleb arhitektidel teha inseneridega koostööd rohkem, kui kunagi varem. ** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuuriharidus-ja-ajalugu/ "Arhitektuuriharidus ja ajalugu"] Sirp, 12.06.2015 * [[Toimetus]] on see kosjakontor, kus teoseid ning arvustajaid tundev insener suudab omavahel kokku viia nii teineteist kui ka kolmandaid osapooli viljastavaid paare. ** [[Alvar Loog]], "Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne." Küsitlus. – Sirp, 26.11.2010, lk 6–8; lk 7 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid insenere jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. [[Tuletõrje]] neil ees ja taga, verev viirastub kõikjal kukk. Ah sa kurat! üks meestest pragab — talle jalgu jäänd pehkiv pukk. On ju räägitud: see ei lähe, [[norm]] ei luba, [[eeskirjad]], eks? Vastu ei võeta, saate pähe!... See [[projekt]]is jääb segaseks... Mis? Ei, kui seal on, jäägu nõnda! Kinnitatud on? Olgu siis! [[Hoiatus|Hoiatasime]] täna mõnda. Neli meetrit, noh, parem viis!... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ptkxzz6kwv4po2gnsyypq2557uvnd74 88109 88108 2022-07-25T07:35:47Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fultonnshc.jpg|pisi|Insener [[Robert Fulton]]i marmorkuju Washingtoni Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts, 1889.]] ==Proosa== * Inseneri [[elukutse]] prioriteetseks pidamine peegeldus tollal ka paljus muus, alustades sellest, et käibel oli sõna "ehituspoliitika" ja mitte "arhitektuuripoliitika". Kõnekas oli fakt, et 1935. aastal loodud Inseneride Koja nimetus pidi olema alguses Arhitektide ja Inseneride Koda (AIK), kuid töö käigus jäid "[[arhitekt]]id" välja ning neile jäi vaid üks [[viis|viiest]] sektsioonist. * Ilmekas on üleliiduliste arhitektuuri õppekavade võrdlus aastatest 1948 ja 1951. Neid lahutab vaid [[kolm]] aastat, kuid tendents on väga selge: 1951. aastal on järsult vähendatud tehnikaalasid ning suurendatud (600 tunni võrra!) kunstiaineid, lisaks ideoloogiaained. Ametlik seisukoht oli, et nõukogude arhitektidel pole inseneriteadmisi vaja, kuna nad lähevad [[töö]]le suurtesse projekteerimisinstituutidesse, kus töötavad ka insenerid. Stalinistlikud arhitektid pidid olema "kunstnikud-skulptorid", kes teevad loovat koostööd pigem tarbekunstnikega. * Tänapäeva kõrgtehnoloogilises maailmas tuleb arhitektidel teha inseneridega koostööd rohkem, kui kunagi varem. ** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuuriharidus-ja-ajalugu/ "Arhitektuuriharidus ja ajalugu"] Sirp, 12.06.2015 * [[Toimetus]] on see kosjakontor, kus teoseid ning arvustajaid tundev insener suudab omavahel kokku viia nii teineteist kui ka kolmandaid osapooli viljastavaid paare. ** [[Alvar Loog]], "Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne." Küsitlus. – Sirp, 26.11.2010, lk 6–8; lk 7 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid insenere jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. [[Tuletõrje]] neil ees ja taga, verev viirastub kõikjal kukk. Ah sa kurat! üks meestest pragab — talle jalgu jäänd pehkiv pukk. On ju räägitud: see ei lähe, [[norm]] ei luba, [[eeskirjad]], eks? Vastu ei võeta, saate pähe!... See [[projekt]]is jääb segaseks... Mis? Ei, kui seal on, jäägu nõnda! Kinnitatud on? Olgu siis! [[Hoiatus|Hoiatasime]] täna mõnda. Neli meetrit, noh, parem viis!... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] ryiw2ie2g5ofoe4l3bdfi7o6pdun6ii 0 7524 87913 77063 2022-07-24T14:20:20Z Ehitaja 2563 /* Piibel */ wikitext text/x-wiki [[File:Abel Grimmer - Spring - WGA10683.jpg|thumb|Abel Grimmer, "Sügis" (1607)]] [[File:Emile Claus - The Old Gardener.jpg|thumb|Emile Claus, "Vana aednik" (1885)]] [[Pilt:Karin_Luts_"Aednik",_1928._Tartmus.tif|pisi|Karin Luts, "Aednik" (1928)]] ==Piibel== * Mina olen tõeline [[viinapuu]] ja mu Isa on aednik. ** [[Johannese evangeelium]], 15:1 * [[Jeesus]] ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" :Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: "Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära." * Johannese evangeelium, 20:15 ==Luule== <poem> Üks aianduse harrastaja, poolkodanik, pooltalumees, kel teatud külas oli [[maja]], ka kena [[aed|aiakest]] kord haris selle ees. Ei seisnud ükski lapp ta krundist tühjalt-paljalt: siin võrsus [[oblikas|oblikaid]], seal [[salat]] lokkas haljalt ja igaks peoks Margot buketi leidis siin, kus muide õitses ka hispaania [[jasmiin]]. </poem> * [[Jean de La Fontaine]], "Aednik ja tema härra". Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289 <poem> Aednik ütles kord et tema on [[valgus]] aga täna on ta [[süda]] kui lage [[liiv]] ning ainsatki tuld ei paista ta [[riik]]i /---/ võttis kuusirbi ja oma [[veri|vere]] et liivale kirjutada las me saame [[puu]]deks teineteise silmade ette ühte kasvavaiks puudeks ja kui see nõnda olema peab las läheb mu elu las saab minust muld kuhu ta tärgata võib muistsete aegade [[vaikus]]es </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Aednik ütles kord" kogus "Kirjutatud. Valitud luuletused". Varrak 2000, lk 61 ==Proosa== * Nii pea kui ta [Jaan Tatikas] oma enese [[jalg]]ade pääl kõndida tohtis, ilmus ka kohe tema selge ja kindel tahtmine oma nime inimeste suhu sobitada, nimelt sel wiisil, et ta keelu wastu [[aken|akna]] pääle ronis ja säält wälja kukkus. Aken oli wäga kõrges ja Jaan oleks kergesti oma kuulsuse himu ohwriks wõinud saada; aga tema õnneks läks just sel silmapilgul Wene aednik, ilmatu lai [[sõstar|sõstra]]-korw pää pääl, akna alt mööda; Jaan kukkus [[korv|korwi]] sisse ja muutis sõstrad — sõstra-moosiks. Kui teda säält wälja aidati, oli ta terwe, aga pisut uimane ning suure sisse tehtud [[pirn]]i nägu. Uulitsapoisid lakkusiwad ta suure isuga puhtaks. Terwe nädali jooksul ei räägitud Tallinnas muust kui sõstratega sisse tehtud poisikesest. ** [[Eduard Bornhöhe]], [https://et.wikisource.org/wiki/Tallinna_narrid_ja_narrikesed/1 "Kuulsuse narrid"], 1. peatükk * Kõigi eelduste vastaselt ei võrsu aednik [[seeme|seemnest]], pistikust, sibulast, mugulast ega pookoksast, vaid tekib keskkonna ja looduslike tingimuste mõjul kogemustest. (lk 8) * Ärgu keegi arvaku, et aedniku [[töö]] on bukooliline ja mediteerimist võimaldav tegevus. See töö on täitmatu [[kirg]] nagu kõik muugi, kui tema kallale asub põhjalik inimene. (lk 9) * Pärast [[surm]]a ei saa aednikust mitte õitelõhnast joobunud [[liblikas]], vaid [[vihmauss]]ike, kes naudib mulla musti, lämmastikuküllaseid ja mõrkjalt lõhnavaid rikkusi. (lk 29) ** [[Karel Čapek]], "[[Aedniku aasta]]". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Loomingu Raamatukogu 40/41 1964, lk 83 * [[Aed|Lossiaias]] katkus aednik endal [[juuksed|juukseid]]. Ta ei osanud enam midagi peale hakata. Kõik lõvilõuad lillepeenral lõrisesid vihaselt ja lõksutasid lõugu. Kõik kassinaerid naersid nagu pöörased. Rosinakukli[[puu]]del kukkusid kellakäod, igaühel käokingad jalas ja käokübar peas. :Polnud rahu enam kellelgi. [[Päev]]al kihutasid haukudes ringi karvased [[päevakoer]]ad, [[öö]]sel saagisid igal pool valjusti ööviiulid. * [[Kalju Kangur]], "Unenäod kristallkohvris" samanimelises jutukogus 1979, lk 23 * Kui valida keha [[kuvand]]ist välja mõned tahud, mis [[sündsus]]t ei riiva, peame olema valmis selle moonutuse nimel kannatama. Keha ei ole mõnevõrra poorne [[anum]]. Või kujundit vahetades - [[aed]] ei ole seinavaip; kui kõik [[umbrohud]] välja kitkuda, jääb [[muld]] lahjaks. Kuidagi peab aednik [[viljakus]]t säilitama, andes tagasi seda, mida on võtnud. Eriline kohtlemine, mida mõned religioonid lasevad osaks saada anomaaliatele ja [[jälkus]]tele, et need [[headus]]e teenistuses väekaks teha, sarnaneb umbrohu ja mahaniidetud rohu [[kompostimine|kompostimisega]]. (lk 279) ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 3cjp38riea1grrs4ncwvs2qglrxa4xd 87915 87913 2022-07-24T14:21:49Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Abel Grimmer - Spring - WGA10683.jpg|thumb|Abel Grimmer, "Sügis" (1607)]] [[File:Emile Claus - The Old Gardener.jpg|thumb|Emile Claus, "Vana aednik" (1885)]] [[Pilt:Karin_Luts_"Aednik",_1928._Tartmus.tif|pisi|Karin Luts, "Aednik" (1928)]] ==Piibel== * Mina olen tõeline [[viinapuu]] ja mu Isa on aednik. ** [[Johannese evangeelium]], 15:1 * [[Jeesus]] ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" :Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: "Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära." * Johannese evangeelium, 20:15 ==Luule== <poem> Üks aianduse harrastaja, poolkodanik, pooltalumees, kel teatud külas oli [[maja]], ka kena [[aed|aiakest]] kord haris selle ees. Ei seisnud ükski lapp ta krundist tühjalt-paljalt: siin võrsus [[oblikas|oblikaid]], seal [[salat]] lokkas haljalt ja igaks peoks Margot buketi leidis siin, kus muide õitses ka hispaania [[jasmiin]]. </poem> * [[Jean de La Fontaine]], "Aednik ja tema härra". Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289 <poem> Aednik ütles kord et tema on [[valgus]] aga täna on ta [[süda]] kui lage [[liiv]] ning ainsatki tuld ei paista ta [[riik]]i /---/ võttis kuusirbi ja oma [[veri|vere]] et liivale kirjutada las me saame [[puu]]deks teineteise silmade ette ühte kasvavaiks puudeks ja kui see nõnda olema peab las läheb mu elu las saab minust muld kuhu ta tärgata võib muistsete aegade [[vaikus]]es </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Aednik ütles kord" kogus "Kirjutatud. Valitud luuletused". Varrak 2000, lk 61 ==Proosa== * Nii pea kui ta [Jaan Tatikas] oma enese [[jalg]]ade pääl kõndida tohtis, ilmus ka kohe tema selge ja kindel tahtmine oma nime inimeste suhu sobitada, nimelt sel wiisil, et ta keelu wastu [[aken|akna]] pääle ronis ja säält wälja kukkus. Aken oli wäga kõrges ja Jaan oleks kergesti oma kuulsuse himu ohwriks wõinud saada; aga tema õnneks läks just sel silmapilgul Wene aednik, ilmatu lai [[sõstar|sõstra]]-korw pää pääl, akna alt mööda; Jaan kukkus [[korv|korwi]] sisse ja muutis sõstrad — sõstra-moosiks. Kui teda säält wälja aidati, oli ta terwe, aga pisut uimane ning suure sisse tehtud [[pirn]]i nägu. Uulitsapoisid lakkusiwad ta suure isuga puhtaks. Terwe nädali jooksul ei räägitud Tallinnas muust kui sõstratega sisse tehtud poisikesest. ** [[Eduard Bornhöhe]], [https://et.wikisource.org/wiki/Tallinna_narrid_ja_narrikesed/1 "Kuulsuse narrid"], 1. peatükk * Kõigi eelduste vastaselt ei võrsu aednik [[seeme|seemnest]], pistikust, sibulast, mugulast ega pookoksast, vaid tekib keskkonna ja looduslike tingimuste mõjul kogemustest. (lk 8) * Ärgu keegi arvaku, et aedniku [[töö]] on bukooliline ja mediteerimist võimaldav tegevus. See töö on täitmatu [[kirg]] nagu kõik muugi, kui tema kallale asub põhjalik inimene. (lk 9) * Pärast [[surm]]a ei saa aednikust mitte õitelõhnast joobunud [[liblikas]], vaid [[vihmauss]]ike, kes naudib mulla musti, lämmastikuküllaseid ja mõrkjalt lõhnavaid rikkusi. (lk 29) ** [[Karel Čapek]], "[[Aedniku aasta]]". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Loomingu Raamatukogu 40/41 1964, lk 83 * [[Aed|Lossiaias]] katkus aednik endal [[juuksed|juukseid]]. Ta ei osanud enam midagi peale hakata. Kõik lõvilõuad lillepeenral lõrisesid vihaselt ja lõksutasid lõugu. Kõik kassinaerid naersid nagu pöörased. Rosinakukli[[puu]]del kukkusid kellakäod, igaühel käokingad jalas ja käokübar peas. :Polnud rahu enam kellelgi. [[Päev]]al kihutasid haukudes ringi karvased [[päevakoer]]ad, [[öö]]sel saagisid igal pool valjusti ööviiulid. * [[Kalju Kangur]], "Unenäod kristallkohvris" samanimelises jutukogus 1979, lk 23 * Kui valida keha [[kuvand]]ist välja mõned tahud, mis [[sündsus]]t ei riiva, peame olema valmis selle moonutuse nimel kannatama. Keha ei ole mõnevõrra poorne [[anum]]. Või kujundit vahetades - [[aed]] ei ole seinavaip; kui kõik [[umbrohud]] välja kitkuda, jääb [[muld]] lahjaks. Kuidagi peab aednik [[viljakus]]t säilitama, andes tagasi seda, mida on võtnud. Eriline kohtlemine, mida mõned religioonid lasevad osaks saada anomaaliatele ja [[jälkus]]tele, et need [[headus]]e teenistuses väekaks teha, sarnaneb umbrohu ja mahaniidetud rohu [[kompostimine|kompostimisega]]. (lk 279) ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015 * [[Õun]], mis jääb [[talv]]eks puu otsa, meenutab aednikule, et ta [[kell]] käib taha. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] l3v7qdgoybkocp72f44mt7c2xio334n 0 7685 87985 75798 2022-07-24T15:27:22Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Christen_Dalsgaard_-_Pigen,_der_fanges_i_nettet_-_KMS1553_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Christen Dalsgaard, "Võrku kinni jäänud tüdruk" (1869)]] [[Pilt:Eugénie_Marie_Salanson_-_The_Shrimp_Fisher.jpg|pisi|Eugénie Marie Salanson, "Krevetipüüdja"]] [[Pilt:Lundahl,_Kalastajatyttö.jpg|pisi|Amélie Lundahl, "Kalurineiu" (1880ndad)]] [[Pilt:Nancy (Meurthe-et-Moselle) - Musée des beaux-arts - "Le Lancement du filet" (Suzanne Valadon, 1914) (33050047798).jpg|pisi|Suzanne Valadon, "Võrgu heitmine" (1914)]] ==Kong Fuzi== * Ma mõistan [[lind]]ude lendu, ma mõistan [[kala]]de ujumist, ma mõistan mets[[loom]]ade jooksu. Jooksjat saab peatada silmusega, ujujat saab peatada võrguga, [[lend]]ajat saab peatada [[nool]]ega. Draakon aga... ma ei mõista, kuidas ta [[tuul]]t ja [[pilv]]i pidi [[taevas]]se kandub. Täna nägin ma [[Lao-zi]]d. Ta on kui draakon! ** [[Kong Fuzi]], tsiteeritud [[Linnart Mäll]]i eessõnas "Daodejingi" tõlkele. Tallinn: Perioodika, 1979 [[Loomingu Raamatukogu]] nr 27 ==Piibel== * Ja ma leidsin, mis on kibedam [[surm]]ast: naine! Ta on otsekui püünis: ta [[süda]] on nagu võrk, ta [[käed]] on nagu [[ahel]]ad. Kes [[Jumal]]ale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni. ** [[Koguja raamat]], 7:26 [[Fail:Fishing by net throwing in Batticaloa.jpg|pisi|Võrgu heitmine]] *Aga Galilea [[järv]]e [[rand]]a pidi kõndides nägi [[Jeesus]] kaht [[vend]]a, Siimonat, keda nimetatakse Peetruseks, ja tema venda Andreast, noota heitvat - nad olid ju [[kalur]]id - :19 ning ütles neile: "Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!" :20 Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid talle. :21 Ja kui ta läks sealt edasi, nägi ta teist vendade paari, Sebedeuse poegi Jaakobust ja Johannest, kes olid koos oma isa Sebedeusega [[paat|paadis]] ja parandasid võrke, ja ta kutsus neid. :22 Ja nemad jätsid kohe paadi ja oma isa sinnapaika ning järgnesid talle. * [[Matteuse evangeelium]], 4:18–22 ==Luule== <poem> Kui kuusirp heidab sädelust [[öö]]-uttu, kus läbipaistvalt kumab [[põld]] ning paim, [[maailm]]ast võlutust täis [[muinasjutt]]u ja rajatust mu [[hing]]es süttib aim. ... Joon seda sära, kahvatut ja rauget, kui [[haldjas|haldjat]] hällitab mind kiirte võrk. Ma kuulan [[vaikus]]t, kõnekat ja kauget. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Kuupaiste" (tlk [[Kalju Kangur]], kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 47) <poem> Su all, mu väike [[nõid]], nüüd leban tallatu, kuldkiharate voogavasse võrku püütu. Su kleit nii lühikeseks lõigat, vallatu ja [[mask]] su [[silm]]il otse häbematult süütu. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Üle haudade" kogus "Palavik" (1934) <poem> [[Mänd]] kaldal üksik, jändriksünge, kõrgub. Salk [[lind]]e kerkib-laskub tummund veel. Paat longund [[puri|purjel]], sarlakruskel teel toob kodukaile [[mees|mehed]], kalad, võrgud. </poem> * [[Eduard Eeda Kook]], "Hiiu rannal" I (1979) <poem> Ja see [[rand]], mis kord oli noor ning lõhnas esimest korda, [[kevad]]e rand oodates [[suvi|suve]] laineid, pehmed linnu[[pesa]]d jahedail kividel, võrgud, mis helkisid särjesapist, esimene vesikaare tuul üle lõpmatu lageda maa -- see rand on vana ja [[hall]], isegi kivid on surnud. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa." kogust "Inimese teekond" <poem> [[Puu]]d ei liigu [[mets]] ei võppu laotab võrku [[härmatis]] sellel võrgul pole lõppu [[allikas|lättesilmas]] kirmetis </poem> * [[Minni Nurme]], "Taliharjapäeval", kogust "Päev on aja aken" (2009) <poem> Vabumaal kuivavad võrgud, tukastab tilluke [[ait]] — [[trepp|trepil]] istuvad kõrvu kaks, kes on mõlemad vait. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Muraste rand", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 21) ==Proosa== * Omaenese otsustest, seistes silmitsi teiste inimeste tegude ja [[juhus]]like asjaoludega, koome [[ajalugu|ajaloo]] võrku loodusliku [[paratamatus]]e kangastelgedel. ** [[John Lucas]], "The Future" (1989), lk 4 * Fiktsioonis või luuletuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne [[kriitika]] ei küündi. Sest kriitika on [[mõistus]]e ja intelligentsuse harjutus, kirjanduslikus loomingus aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, [[intuitsioon]], tundlikkus, ettenägemisvõime, muuhulgas ka [[juhus]], mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise [[analüüs]]i võrgust. ** [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud Ott Ojamets. Kultuurileht 2011, ([[Loomingu Raamatukogu]] nr 15/16), lk 92 * Ühel päeval pani Miia [[sulepea]] kõrvale, ja enne kui sirutas käe värvilise [[pliiats]]i järele, millega ta eriti tähtsad kohad lehe äärel välja tõi, vaatas mulle otsa. Otse tarretusin ta [[pilk|pilgu]] all. Nii iseäralikult sügav ja hirmus oli see. Kuigi Miia istus ikka teisel pool lauda, vajus mulle peale seesama [[udu]] või võrk, mida aimasin ta pikimail ning põgusail külaskäikudel, ja tundsin: nüüd olen sees, nüüd on mu tund tulnud, nüüd ütleb Miia midagi, millest ma ilmsi ka lahti ei saa. ** [[Ene Mihkelson]], "Miia", Vikerkaar 10/1988, lk 2–3 * [[Pesa]] ongi essee teine keskne kujund, mis seostub pigemini poeetilise kui mütoloogilise mõttetasandiga, ja selle üle arutleb [[Hasso Krull|Krull]] lähtuvalt [[Gaston Bachelard]]'i ruumipoeetikast. Loomislaulus asetub pesa Krullil vähemalt kahele teljele – läheduse ja seotuse omale. Kui aga Bachelard'i pesa puhul on [[turvalisus]]e ja [[haprus]]e vastuolu kõrval oluline pesa [[ümarus]], siis Krull analüüsib pesa pigem kui keerulist punutist, võrku – pesa on "kosmiline seostevõrk, mis hoiab kõike olemasolevat koos" (lk 27). Ühtaegu habras ja turvaline, laieneb see põiming tänu kosmilisele loomisväele universumiks endaks: "Kui inimesed elavad jumalanna pesas, siis on [[kosmos]] nende [[kodu]]" (lk 27). Siin kajab vastu Bachelard'i pesaunelma "tõlge" [[metafüüsika]] keelde: "[[maailm]] on inimese pesa" ("Ruumipoeetika", lk 159). ** [[Triinu Pakk]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/loomislaulu-lind-ja-kirche-kueche-kinder/ "Loomislaulu lind ja ''Kirche, Küche, Kinder''"] Sirp, 25.10.2012, arvustus [[Hasso Krull]]i esseele "Jumalanna pesa" * [[Päikesekiir]]ed heidavad oma võrgu liivasesse [[merepõhi|merepõhja]], kajastades kuldraha, sireeninaeru ja väikeste laste varbajälgi. (lk 118) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Vanasõnad== * [[Abi]] [[aed|aiast]], vari võrgust. [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] mcxocm5y3kjjii5jhb2ctpowti5ojky 0 8015 88011 79478 2022-07-24T15:37:27Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prunus_padus_08.JPG|pisi|Toomingaõied]] [[Pilt:Левитан_Черемуха.jpg|pisi|Issaak Levitan, "Toomingas" (1880)]] [[Pilt:Петров-Водкин_-_Черёмуха_в_стакане_(1932).jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, "Vaikelu toomingaoksaga" (1932)]] '''Harilik toomingas''' (''Prunus padus'') on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur põõsas. =="Kalevipoeg"== <poem> Kaugelt nään koda kasvama, Kalevide kaljulinna, [[Tamm]]ed [[müür]]idel tugiksa, Kaljurahnud [[sein]]a katteks, Toomingad toa tahaje. </poem> * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/I "Kalevipoeg"], I laul ==Proosa== * "Teisepere Valtu on meie toas. Tulnd teine vist läbi auguga [[uks]]e sisse ja ajand suure ukse vahelt ahjuhargi maha, nii et see läks siis kinni, ei pääsnd teine änam minu eest välja, silmad aga aina põlevad teisel peas,“ seletas Mari. :Andres pani palveraamatu käest, viskas valge pihtkasuka selga ja läks väljast toorest haohunnikust parajaid malakaid kiskuma. Ta teadis väga hästi, kus seisid heinamaalt tehtud pihlaka- ja toomingasegased kood, sealt kobas tema harjunud käsi pimedas otsida, leides aina toomingaid ja [[pihlakas|pihlakaid]], pihlakaid ja toomingaid. * [[A. H. Tammsaare]], "[https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXXIV Tõde ja õigus]" I, 34. peatükk * Toominga valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui [[suvi]] [[latv|ladvast]] endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja [[sirel]]ite õitseaeg on käes: kõik [[pung]]ad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu" 1 <poem> Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav [[valu]]. Toomingad valvavad [[talu]], üle ussaia vaatavad kopli. /---/ </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Üle kodumäe" <poem> Toomingates õied valged, tasa raputab neid tuul. Päiksest pruunid venna palged imekaunil kevadkuul. ... Kastes lõhnavate õite hulka hetkeks surun suu. Toomehelbed, kuidas võite olla nõnda võrratud! Jälle õpin kaugeid radu, võõraid arve, keeli, maid. Aias toomeõisi sadu, lumivalgeid, lõhnavaid... </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Minu kevad", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 20-21 <poem> Ta sööb sääl toomingamarju ja painutab musti oksi, Pikk juus jätab silmnäo varju - vihk sirgeid vasktraadiotsi. /---/ Olgu talv või saagu mis tahes, sääl nõmmel on augustikuu. Kes päält näeb, ei teegi vahet, kumb on tema ja kumb on puu. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Ta sööb sääl toomingamarju". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 310 <poem> Toomingavilu on vana sõna – sellest saab ju aru, et toomingate õitsemise ajal peabki olema jahe, muidu läheks [[kevad]] juba liiga magusaks kätte, nii magusaks, et kasutaks lausa teist rahvakeelset sõna – läila! /---/ Üks ja seesama [[ööbik]] ilutseb illegaalselt toomingapuhmaste peidus ja teeb suuri sõnu, õppimata poole sajandi jooksul midagi uut – ja on nagu õige mees pealegi tänavuseski toomingavilus! </poem> * [[Leelo Tungal]], "Toomingavilu". [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luule-4/ Luule]. Sirp, 9. juuni 2006 <poem> [[tulp|Tulbid]] õitsevad, punased, kollased, Metstikk tuleb nende kohale [[õunapuu]]oksale, Laulab oma laulukest, lendab [[muru]]le, Must, valge, toomingas õitseb ka, Valge, roheline. Värvid niimoodi eraldi, Igaüks midagi ütlemas, aga kokku ei loe. /---/ </poem> * [[Tõnu Õnnepalu]], "9. mai, reede" kogust "Kevad ja suvi ja" <poem> ma pean kodus olema kui [[näsiniin]] õitseb [[sinilill]]ed ülased kõik see värk siis toomingad [[kirss]]ide korallid ja õunapuud nende roosakad õied ehivad kusagil kellegi juukseid aga mina pean kodus olema tahan või ei taha /---/ </poem> * [[Mart Kangur]], *** [https://www.muurileht.ee/luule-mart-kangur-2/ Luule. Mart Kangur], Müürileht, 19. mai 2020 <poem> /---/ Aga [[puu]] ei kuku Su peale. [[Kivi]] pakub istet vaiksete soonte vahel. Karukold kummardub tilkudes. Toomingas on Sinu poolt. Ei saa kahetseda seda, kui oled armastanud ja pyhendunud. Ega seda, et oled uskunud. Algtõuge peab olema yks. Muidu poleks radu läbi kulu ja okaste otsas. Muidu poleks see [[maailm]] tekkida suutnud. </poem> * [[Lauri Sommer]], ***, [http://www.eestikirik.ee/luule-3/ Luule]. Eesti Kirik, 18. november 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] q3bbp4t3ifomyvq468mlf1l9732mspa 0 8024 87935 80598 2022-07-24T14:39:17Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Võib näida imelik, et just meremehed on need, kes armastavad jännata oma viimse tahte ja testamentidega, kuid nii see on, [[maailm]]as ei ole ühtki inimest, kellele see [[meelelahutus]] veel südamelähedasem oleks. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 259 * [Ahas:] [[Surnu]]te [[pärand]]it saab tarvitada kurjasti, kuid ellujäänud peavad nende testamendi täitma. ** [[Albert Kivikas]], "Nimed marmortahvlil III", 1. ptk * Rõivaid vahetades tuli Tomile hiilgav mõte: tal peaks olema [[ümbrik]], millele oleks kirjutatud, et seda ei tohi mitme kuu jooksul avada. Ümbrikus oleks Dickie allkirjaga testament, mis pärandaks kogu Dickie raha ja sissetuleku temale. Oli see vast mõte! (lk 139) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * [[Küünlavaha]], mida me pärast [[alustass]]i küljest kratsima peame, on [[elupõletaja]] testament alalhoidlikele. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Dokumendid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] q6qfc3onhz6pnazt31v491snt3w15bc 0 8028 87907 82926 2022-07-24T14:16:13Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Rashid al-Din Tabib - Jami al-Tawarikh, f.45v detail - c. 1306-15.png|pisi|Ingel Gabriel (vasakul) annab prohvet [[Muhamed]]ile (paremal) edasi ilmutuse. Miniatuur Rašid al-Dini raamatust "Jami' al-Tawarikh" ("Kroonikate kogu"; Tabriz, Pärsia, 1307). Mõnes islami harus taunitakse inimeste, eriti Muhamedi kujutamist, teisal tehakse seda suure andumuse ja hoolega.]] ==Proosa== * Kui vaadata, kuidas elu ilmas käib, on oht muutuda jumalateotajaks ja mõistusesalgajaks, ning ometi on see mõte [[Jumal]]ast ja [[mõistus]]est ainus püha ning üllas asi, mis meil on. Kõik ülejäänu on [[muda]] ning sooõhk. ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2005, nr 13-14, lk 58 * Kõik maja[[muuseum]]id on [[Pettus]]e Majad. Sest [[inimene|inimese]] hingeõhk hajub. [---] Sest [asjade] alleshoidmine ja eriti veel nende näitamine [[luuletaja]] asjadena, [[reliikvia]]tena, mida peaks kummardama, on läbini [[vale]]. On blasfeemia. Luuletaja pole iial neis ega seal. Ta on mujal. (lk 63-64) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019 * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.<!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on jumalateotus, seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021 [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] bj09odjd2n6ezboxxqocuy3zyut49a9 0 8169 88157 73737 2022-07-25T11:05:52Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hans_Memling_-_Portrait_of_Maria_Portinari_-_Metropolitan_Museum_of_ArtFXD.jpg|pisi|Hans Memling. Maria Portinari portree (u 1470)]] [[Pilt:Gasc_Selbstbildnis@Herzog_Anton_Ulrich_Museum.JPG|pisi|Anna Rosina de Gasc, autoportree (1767)]] [[Pilt:Aglae_Gabrielle_de_Gramont.jpg|pisi|Élisabeth Louise Vigée Le Brun, Aglae Angelique Gabrielle de Gramonti portree (1824)]] [[Pilt:Pfanhauser_Julia_Wiemanowa.jpg|pisi|Franciszek Pfanhauser. Julia Wiemanowa portree (1830)]] [[Pilt:The_Mountain_Side_Seat_by_Charles_Courtney_Curran.jpg|pisi|Charles Courtney Curran, "Istekoht mäenõlval" (1917)]] ==Piibel== <poem> Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su [[silm]]ad su loori taga on [[tuvi]]d. Su [[juuksed]] on nagu [[kits]]ekari, kes laskub Gileadi [[mägi|mäelt]]. </poem> * [[Ülemlaul]], 4:1 ==Proosa== * Sest puhas [[Tõde]] on niisugune asi, millele suudavad näkku vaadata ainult hiidsalamandrid, sellepärast jätkem rahule tähtsusetud provintslased. On ju teada, mis juhtus ujeda noorukiga, kes Saisis kardetava jumalanna loori kergitas. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 371 * [[Juhus]] on loori mähitud hädavajadus. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 * [[Kompliment]] on nagu [[suudlus]] läbi loori. ** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]", IV osa "Plumet' tänava idüll ja Saint-Denis' tänava epopöa" * Jah, aga [[abielu|abiellumine]], [[pulm]]ad — see on siiski eluluule, täide [[õis|õide]] puhkenud [[lill]]. Oblomov nägi vaimus, kuidas ta Olga [[altar]]i ette viib: Olgal on peas pikk loor ja pomerantsioks. Rahva hulgast kostab imetlussosin. Häbelikult, hilju lainetava rinnaga, uhkelt ja graatsiliselt langetatud päi annab ta Oblomovile käe ega tea, kuhu oma [[pilk]]u pöörata. Kord helgib [[naeratus]] näol, sealsamas tulevad [[pisar]]ad silma, kord ilmutab kulmupealne kurd mingi mõtte süttimist. ** [[Ivan Gontšarov]], [https://et.wikisource.org/wiki/Oblomov/kolmas_jagu/II "Oblomov"], kolmas jagu, 2. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * Siis otsustas [[õpetaja]] rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda. :"Kuule, Pipike," alustas ta lahkelt, "sa ju tahad suureks saades olla tõeliselt peen [[daam]]?" :"Kas sa mõtled sihukest, kellel on loor näo ees ja selle all [[kolm]] [[lõualott]]i?" :"Ma mõtlen niisugust daami, kes teab alati, kuidas peab käituma, ning on alati viisakas ja hea [[kasvatus]]ega. Tõeliselt peent daami - kas sa ei tahaks selleks saada?" :"Selle üle kannatab järele mõelda," arvas Pipi. "Sest saad aru, õpetaja, ma olen justkui juba otsustanud, et hakkan suureks saades [[mereröövel|mereröövliks]]." * [[Astrid Lindgren]], [[Pipi Pikksukk (raamat)]], rmt: "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk, lk 139 * Tollal ei olnud [[surm]] veel meie perekonda lähemalt puudutanud ja mul oli alles tundmata surma nägu. Tema jäine hingus, mis ei lasknud päikesepaistelisel päevalgi ligineda soojal. See oli hoopis midagi enamat kui Sompa soodest roomav õhtune [[külmus]], mis kadus mu lapsepõlve hommikuteks ära. Surm oli alles teel meie poole ja tuli pool aastat hiljem, pärast vanaema [[matus]]eid. Tuli hävitama meie perekonnaelu. Ema, kellel jätkus alati kõikidele [[tähelepanu]], käis venna surma tõttu leinalooriga aasta aega ringi ega näinud selle alt kedagi. Just nagu meid poleks olemas olnudki. See oli midagi võõrast. Ma sain aru, kui ta tõmbas tänaval leinaloori silmade ette, et näidata oma [[osavõtmatus]]t ümbritsevasse, aga kodus käis ta ju ilma loorita. Miks ta siis kodus meid ei näinud? Või pidime me selleks surema, et ta meid märkaks? (lk 11) ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa <!--//-->armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist looridega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda mõistvat, ta viipas ainult vastu... ja tuli ikkagi. :"Üllas neitsi astus pidu[[saal]]i," lausus Karlsson. :Ning seal ta seisiski ukselävel kõigi oma looride ja muuga. See oli vaatepilt, mis sundis härra Pecki silmi pungitama. :"Kes ometi... mis väike naljakas plika see on?" küsis ta.<!--//-->]Nüüd tuli preili Sokule elu sisse. :"Naljakas plika? Oh ei, see on kõige koledam väike poisinolk, keda ma elus olen kohanud. Kao siit, paha [[poiss]]!" Ent Karlsson ei kuulanud teda. :"Üllas neitsi tantsib ja on nõnda rõõmus," lausus ta. :Ning ta alustas [[tants]]u, mille taolist polnud veel kunagi näinud Väikevend ja arvatavasti ka mitte härra Peck. :Karlsson hõljus põlvi nõtkutades mööda [[köök]]i ringi. Vahetevahel tegi ta väikesi [[hüpe|hüppeid]] ja lehvitas loore. (lk 261-263) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Mind [[haud]]a saadab [[koer]]te koor ja minu [[laip]]agi ei pesta, kuid [[paju]]del on [[leinaloor]], õrn [[kurbus]] jääb neis kauaks kestma. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "*** Mind väsitand on kodunurk". Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: Sergei Jessenin, "Luuletused", Tallinn: Eesti Raamat, 1970 lk 39 <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; [[viiruk]]it vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri". lk 14 <poem> Andesta, noorusarm, kui oled unund — maailma [[hoovus]] kannab kaasa mind, muud [[iha]]d-[[lootus]]ed on loori punund su ette, aga need ei määri sind! </poem> * [[Emily Brontë]], "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180 <poem> Kuid täna ma ei otsi hägust [[tsoon]]i — ta muutlik suurus sünge loori koob, ning [[visioon]], mis püüab visiooni, liig ligi ebareaalse ilma toob. </poem> * [[Emily Brontë]], "*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 181 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] pib419bh63rygkixw0qm223mee1f8jz 88159 88157 2022-07-25T11:07:07Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hans_Memling_-_Portrait_of_Maria_Portinari_-_Metropolitan_Museum_of_ArtFXD.jpg|pisi|Hans Memling. Maria Portinari portree (u 1470)]] [[Pilt:Gasc_Selbstbildnis@Herzog_Anton_Ulrich_Museum.JPG|pisi|Anna Rosina de Gasc, autoportree (1767)]] [[Pilt:Aglae_Gabrielle_de_Gramont.jpg|pisi|Élisabeth Louise Vigée Le Brun, Aglae Angelique Gabrielle de Gramonti portree (1824)]] [[Pilt:Pfanhauser_Julia_Wiemanowa.jpg|pisi|Franciszek Pfanhauser. Julia Wiemanowa portree (1830)]] [[Pilt:The_Mountain_Side_Seat_by_Charles_Courtney_Curran.jpg|pisi|Charles Courtney Curran, "Istekoht mäenõlval" (1917)]] ==Piibel== <poem> Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su [[silm]]ad su loori taga on [[tuvi]]d. Su [[juuksed]] on nagu [[kits]]ekari, kes laskub Gileadi [[mägi|mäelt]]. </poem> * [[Ülemlaul]], 4:1 ==Proosa== * Sest puhas [[Tõde]] on niisugune asi, millele suudavad näkku vaadata ainult hiidsalamandrid, sellepärast jätkem rahule tähtsusetud provintslased. On ju teada, mis juhtus ujeda noorukiga, kes Saisis kardetava jumalanna loori kergitas. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 371 * [[Juhus]] on loori mähitud hädavajadus. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 * [[Kompliment]] on nagu [[suudlus]] läbi loori. ** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]", IV osa "Plumet' tänava idüll ja Saint-Denis' tänava epopöa" * Jah, aga [[abielu|abiellumine]], [[pulm]]ad — see on siiski eluluule, täide [[õis|õide]] puhkenud [[lill]]. Oblomov nägi vaimus, kuidas ta Olga [[altar]]i ette viib: Olgal on peas pikk loor ja pomerantsioks. Rahva hulgast kostab imetlussosin. Häbelikult, hilju lainetava rinnaga, uhkelt ja graatsiliselt langetatud päi annab ta Oblomovile käe ega tea, kuhu oma [[pilk]]u pöörata. Kord helgib [[naeratus]] näol, sealsamas tulevad [[pisar]]ad silma, kord ilmutab kulmupealne kurd mingi mõtte süttimist. ** [[Ivan Gontšarov]], [https://et.wikisource.org/wiki/Oblomov/kolmas_jagu/II "Oblomov"], kolmas jagu, 2. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * Siis otsustas [[õpetaja]] rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda. :"Kuule, Pipike," alustas ta lahkelt, "sa ju tahad suureks saades olla tõeliselt peen [[daam]]?" :"Kas sa mõtled sihukest, kellel on loor näo ees ja selle all [[kolm]] [[lõualott]]i?" :"Ma mõtlen niisugust daami, kes teab alati, kuidas peab käituma, ning on alati viisakas ja hea [[kasvatus]]ega. Tõeliselt peent daami - kas sa ei tahaks selleks saada?" :"Selle üle kannatab järele mõelda," arvas Pipi. "Sest saad aru, õpetaja, ma olen justkui juba otsustanud, et hakkan suureks saades [[mereröövel|mereröövliks]]." * [[Astrid Lindgren]], [[Pipi Pikksukk (raamat)]], rmt: "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk, lk 139 * Tollal ei olnud [[surm]] veel meie perekonda lähemalt puudutanud ja mul oli alles tundmata surma nägu. Tema jäine hingus, mis ei lasknud päikesepaistelisel päevalgi ligineda soojal. See oli hoopis midagi enamat kui Sompa soodest roomav õhtune [[külmus]], mis kadus mu lapsepõlve hommikuteks ära. Surm oli alles teel meie poole ja tuli pool aastat hiljem, pärast vanaema [[matus]]eid. Tuli hävitama meie perekonnaelu. Ema, kellel jätkus alati kõikidele [[tähelepanu]], käis venna surma tõttu leinalooriga aasta aega ringi ega näinud selle alt kedagi. Just nagu meid poleks olemas olnudki. See oli midagi võõrast. Ma sain aru, kui ta tõmbas tänaval leinaloori silmade ette, et näidata oma [[osavõtmatus]]t ümbritsevasse, aga kodus käis ta ju ilma loorita. Miks ta siis kodus meid ei näinud? Või pidime me selleks surema, et ta meid märkaks? (lk 11) ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa <!--//-->armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist looridega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda mõistvat, ta viipas ainult vastu... ja tuli ikkagi. :"Üllas neitsi astus pidu[[saal]]i," lausus Karlsson. :Ning seal ta seisiski ukselävel kõigi oma looride ja muuga. See oli vaatepilt, mis sundis härra Pecki silmi pungitama. :"Kes ometi... mis väike naljakas plika see on?" küsis ta.<!--//-->Nüüd tuli preili Sokule elu sisse. :"Naljakas plika? Oh ei, see on kõige koledam väike poisinolk, keda ma elus olen kohanud. Kao siit, paha [[poiss]]!" Ent Karlsson ei kuulanud teda. :"Üllas neitsi tantsib ja on nõnda rõõmus," lausus ta. :Ning ta alustas [[tants]]u, mille taolist polnud veel kunagi näinud Väikevend ja arvatavasti ka mitte härra Peck. :Karlsson hõljus põlvi nõtkutades mööda [[köök]]i ringi. Vahetevahel tegi ta väikesi [[hüpe|hüppeid]] ja lehvitas loore. (lk 261-263) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Mind [[haud]]a saadab [[koer]]te koor ja minu [[laip]]agi ei pesta, kuid [[paju]]del on [[leinaloor]], õrn [[kurbus]] jääb neis kauaks kestma. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "*** Mind väsitand on kodunurk". Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: Sergei Jessenin, "Luuletused", Tallinn: Eesti Raamat, 1970 lk 39 <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; [[viiruk]]it vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri". lk 14 <poem> Andesta, noorusarm, kui oled unund — maailma [[hoovus]] kannab kaasa mind, muud [[iha]]d-[[lootus]]ed on loori punund su ette, aga need ei määri sind! </poem> * [[Emily Brontë]], "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180 <poem> Kuid täna ma ei otsi hägust [[tsoon]]i — ta muutlik suurus sünge loori koob, ning [[visioon]], mis püüab visiooni, liig ligi ebareaalse ilma toob. </poem> * [[Emily Brontë]], "*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 181 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 3nzpdaw5ewle5wq828zzwlyscf8q6z8 88169 88159 2022-07-25T11:26:33Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hans_Memling_-_Portrait_of_Maria_Portinari_-_Metropolitan_Museum_of_ArtFXD.jpg|pisi|Hans Memling. Maria Portinari portree (u 1470)]] [[Pilt:Gasc_Selbstbildnis@Herzog_Anton_Ulrich_Museum.JPG|pisi|Anna Rosina de Gasc, autoportree (1767)]] [[Pilt:Aglae_Gabrielle_de_Gramont.jpg|pisi|Élisabeth Louise Vigée Le Brun, Aglae Angelique Gabrielle de Gramonti portree (1824)]] [[Pilt:Pfanhauser_Julia_Wiemanowa.jpg|pisi|Franciszek Pfanhauser. Julia Wiemanowa portree (1830)]] [[Pilt:The_Mountain_Side_Seat_by_Charles_Courtney_Curran.jpg|pisi|Charles Courtney Curran, "Istekoht mäenõlval" (1917)]] '''Loor''' on riideese, mille ülesanne on katta, aga mitte eriti varjata. ==Piibel== <poem> Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su [[silm]]ad su loori taga on [[tuvi]]d. Su [[juuksed]] on nagu [[kits]]ekari, kes laskub Gileadi [[mägi|mäelt]]. </poem> * [[Ülemlaul]], 4:1 ==Proosa== * Sest puhas [[Tõde]] on niisugune asi, millele suudavad näkku vaadata ainult hiidsalamandrid, sellepärast jätkem rahule tähtsusetud provintslased. On ju teada, mis juhtus ujeda noorukiga, kes Saisis kardetava jumalanna loori kergitas. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 371 * [[Juhus]] on loori mähitud hädavajadus. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007 * [[Kompliment]] on nagu [[suudlus]] läbi loori. ** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]", IV osa "Plumet' tänava idüll ja Saint-Denis' tänava epopöa" * Jah, aga [[abielu|abiellumine]], [[pulm]]ad — see on siiski eluluule, täide [[õis|õide]] puhkenud [[lill]]. Oblomov nägi vaimus, kuidas ta Olga [[altar]]i ette viib: Olgal on peas pikk loor ja pomerantsioks. Rahva hulgast kostab imetlussosin. Häbelikult, hilju lainetava rinnaga, uhkelt ja graatsiliselt langetatud päi annab ta Oblomovile käe ega tea, kuhu oma [[pilk]]u pöörata. Kord helgib [[naeratus]] näol, sealsamas tulevad [[pisar]]ad silma, kord ilmutab kulmupealne kurd mingi mõtte süttimist. ** [[Ivan Gontšarov]], [https://et.wikisource.org/wiki/Oblomov/kolmas_jagu/II "Oblomov"], kolmas jagu, 2. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] * Siis otsustas [[õpetaja]] rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda. :"Kuule, Pipike," alustas ta lahkelt, "sa ju tahad suureks saades olla tõeliselt peen [[daam]]?" :"Kas sa mõtled sihukest, kellel on loor näo ees ja selle all [[kolm]] [[lõualott]]i?" :"Ma mõtlen niisugust daami, kes teab alati, kuidas peab käituma, ning on alati viisakas ja hea [[kasvatus]]ega. Tõeliselt peent daami - kas sa ei tahaks selleks saada?" :"Selle üle kannatab järele mõelda," arvas Pipi. "Sest saad aru, õpetaja, ma olen justkui juba otsustanud, et hakkan suureks saades [[mereröövel|mereröövliks]]." * [[Astrid Lindgren]], [[Pipi Pikksukk (raamat)]], rmt: "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk, lk 139 * Tollal ei olnud [[surm]] veel meie perekonda lähemalt puudutanud ja mul oli alles tundmata surma nägu. Tema jäine hingus, mis ei lasknud päikesepaistelisel päevalgi ligineda soojal. See oli hoopis midagi enamat kui Sompa soodest roomav õhtune [[külmus]], mis kadus mu lapsepõlve hommikuteks ära. Surm oli alles teel meie poole ja tuli pool aastat hiljem, pärast vanaema [[matus]]eid. Tuli hävitama meie perekonnaelu. Ema, kellel jätkus alati kõikidele [[tähelepanu]], käis venna surma tõttu leinalooriga aasta aega ringi ega näinud selle alt kedagi. Just nagu meid poleks olemas olnudki. See oli midagi võõrast. Ma sain aru, kui ta tõmbas tänaval leinaloori silmade ette, et näidata oma [[osavõtmatus]]t ümbritsevasse, aga kodus käis ta ju ilma loorita. Miks ta siis kodus meid ei näinud? Või pidime me selleks surema, et ta meid märkaks? (lk 11) ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa <!--//-->armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist looridega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda mõistvat, ta viipas ainult vastu... ja tuli ikkagi. :"Üllas neitsi astus pidu[[saal]]i," lausus Karlsson. :Ning seal ta seisiski ukselävel kõigi oma looride ja muuga. See oli vaatepilt, mis sundis härra Pecki silmi pungitama. :"Kes ometi... mis väike naljakas plika see on?" küsis ta.<!--//-->Nüüd tuli preili Sokule elu sisse. :"Naljakas plika? Oh ei, see on kõige koledam väike poisinolk, keda ma elus olen kohanud. Kao siit, paha [[poiss]]!" Ent Karlsson ei kuulanud teda. :"Üllas neitsi tantsib ja on nõnda rõõmus," lausus ta. :Ning ta alustas [[tants]]u, mille taolist polnud veel kunagi näinud Väikevend ja arvatavasti ka mitte härra Peck. :Karlsson hõljus põlvi nõtkutades mööda [[köök]]i ringi. Vahetevahel tegi ta väikesi [[hüpe|hüppeid]] ja lehvitas loore. (lk 261-263) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Mind [[haud]]a saadab [[koer]]te koor ja minu [[laip]]agi ei pesta, kuid [[paju]]del on [[leinaloor]], õrn [[kurbus]] jääb neis kauaks kestma. </poem> * [[Sergei Jessenin]], "*** Mind väsitand on kodunurk". Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: Sergei Jessenin, "Luuletused", Tallinn: Eesti Raamat, 1970 lk 39 <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes loore, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; [[viiruk]]it vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri". lk 14 <poem> Andesta, noorusarm, kui oled unund — maailma [[hoovus]] kannab kaasa mind, muud [[iha]]d-[[lootus]]ed on loori punund su ette, aga need ei määri sind! </poem> * [[Emily Brontë]], "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180 <poem> Kuid täna ma ei otsi hägust [[tsoon]]i — ta muutlik suurus sünge loori koob, ning [[visioon]], mis püüab visiooni, liig ligi ebareaalse ilma toob. </poem> * [[Emily Brontë]], "*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 181 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] kelsww09trwxgmbis8o2miuvt86dldw 0 8209 87971 53315 2022-07-24T15:20:24Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Coccinella_septempunctata_7814.JPG|thumb|Seitsetäpp-lepatriinu lõhnaval [[kummel]]il]] '''Lepatriinulased''' (''Coccinellidae'') on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Eestis elab üle 50 liigi lepatriinulasi, tuntumad on seitsetäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. ==Proosa== * "Aga minu [[vanaisa]] peas käivad lepatriinud uisutamas," teatas Mati. :"Ei või olla!" imestas Une-Mati. :"Käivad küll!" kinnitas Mati. "Vanaisa ise rääkis mulle, kui ma küsisin, miks ta oma pea täitsa paljaks ajab. "See on lepatriinude pärast,» ütles vanaisa. "Et neil rohkem ruumi oleks liuelda. Lepatriinudele meeldib väga [[iluuisutamine]]." (lk 26) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * [[Armastuskiri|Armastuskirjad]] on postiameti lepatriinud. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Eit pani sõle sõudemaie, Lepatriinu lendamaie: "Sõua, sõlge, jõua, sõlge, Lenna, lepatriinukene! Minge [[arst]]i otsimaie, Tuuletarka tallitama, Sõnatarka soovitama." Sõlge sõudis [[seitse]] pääva, Lepatriinukene lendas Üle maa ja üle [[meri|mere]], Läbi [[kolm]]e kuningriigi, Palju maad veel põhja rajal. Kesse vasta käidanesse? </poem> * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/II "Kalevipoeg"], II laul <poem> Lukkus on [[õhtu]] kõrvad, õhtu [[silm]]ad on kriimud. Lennanud lepatriinud läbi kõik ilmasõrvad. ... Kurtke, mu lepatriinud, kes on teid siia viinud, kust teid puhuti teele, suurde uttu ja veele, lugege, lepatriinud, - ehk mõni teist juba hukkuski? ... </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Öö tuleb, lepatriinud", rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 50 <poem> kuuskümmend [[päev]]a ootavad [[lõoke]]sed [[valge laev|valget laeva]], [[teekann]]ud tantsivad, ümber [[lambipirn]]i ohverdab ennast [[valgus]]ele lepatriinu, kaugel remmelgaladvas keskpäeva [[päike]]sest väga heledad harakatilgad. </poem> * [[Marko Kompus]], [https://www.sirp.ee/archive/2000/24.03.00/Kirjand/kirjand1-3.html "***kuuskümmend päeva ootavad..."], Sirp, 24.03.2000 <poem> Siiski: [[toonela]]st eluvalda lendab lepatriinu, [[meri]] keele all, meres [[hari]], harja sees [[hing]]. </poem> * Marko Kompus, [https://www.sirp.ee/archive/2000/24.03.00/Kirjand/kirjand1-3.html "***Poolde raudrohukõrde ulatub lumi..."], Sirp, 24.03.2000 {{Vikipeedia}} ==Kirjandus== * [[Leelo Tungal]], "Lepatriinu faksiga: lasteluulet 1973-2004", Tallinn: Ilo, 2004 * Ats ([[Aidi Vallik]]), "Videvikus lepatriinulend", 1996 [[Kategooria:Putukad]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] om7sw09jcq014tgjlp4azpwqdh4qte9 87981 87971 2022-07-24T15:24:32Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Coccinella_septempunctata_7814.JPG|thumb|Seitsetäpp-lepatriinu lõhnaval [[kummel]]il]] [[Pilt:Clevelandart_1966.465.jpg|pisi|Peter Carl Fabergé, lepatriinukujuline karbike (kuld, email, teemandid, 1896)]] '''Lepatriinulased''' (''Coccinellidae'') on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Eestis elab üle 50 liigi lepatriinulasi, tuntumad on seitsetäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. ==Proosa== * "Aga minu [[vanaisa]] peas käivad lepatriinud uisutamas," teatas Mati. :"Ei või olla!" imestas Une-Mati. :"Käivad küll!" kinnitas Mati. "Vanaisa ise rääkis mulle, kui ma küsisin, miks ta oma pea täitsa paljaks ajab. "See on lepatriinude pärast,» ütles vanaisa. "Et neil rohkem ruumi oleks liuelda. Lepatriinudele meeldib väga [[iluuisutamine]]." (lk 26) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * [[Armastuskiri|Armastuskirjad]] on postiameti lepatriinud. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Eit pani sõle sõudemaie, Lepatriinu lendamaie: "Sõua, sõlge, jõua, sõlge, Lenna, lepatriinukene! Minge [[arst]]i otsimaie, Tuuletarka tallitama, Sõnatarka soovitama." Sõlge sõudis [[seitse]] pääva, Lepatriinukene lendas Üle maa ja üle [[meri|mere]], Läbi [[kolm]]e kuningriigi, Palju maad veel põhja rajal. Kesse vasta käidanesse? </poem> * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/II "Kalevipoeg"], II laul <poem> Lukkus on [[õhtu]] kõrvad, õhtu [[silm]]ad on kriimud. Lennanud lepatriinud läbi kõik ilmasõrvad. ... Kurtke, mu lepatriinud, kes on teid siia viinud, kust teid puhuti teele, suurde uttu ja veele, lugege, lepatriinud, - ehk mõni teist juba hukkuski? ... </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Öö tuleb, lepatriinud", rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 50 <poem> kuuskümmend [[päev]]a ootavad [[lõoke]]sed [[valge laev|valget laeva]], [[teekann]]ud tantsivad, ümber [[lambipirn]]i ohverdab ennast [[valgus]]ele lepatriinu, kaugel remmelgaladvas keskpäeva [[päike]]sest väga heledad harakatilgad. </poem> * [[Marko Kompus]], [https://www.sirp.ee/archive/2000/24.03.00/Kirjand/kirjand1-3.html "***kuuskümmend päeva ootavad..."], Sirp, 24.03.2000 <poem> Siiski: [[toonela]]st eluvalda lendab lepatriinu, [[meri]] keele all, meres [[hari]], harja sees [[hing]]. </poem> * Marko Kompus, [https://www.sirp.ee/archive/2000/24.03.00/Kirjand/kirjand1-3.html "***Poolde raudrohukõrde ulatub lumi..."], Sirp, 24.03.2000 {{Vikipeedia}} ==Kirjandus== * [[Leelo Tungal]], "Lepatriinu faksiga: lasteluulet 1973-2004", Tallinn: Ilo, 2004 * Ats ([[Aidi Vallik]]), "Videvikus lepatriinulend", 1996 [[Kategooria:Putukad]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] d55h0l22skdjsftbyqnxndmeh1nxqgx 0 8266 88040 87116 2022-07-24T15:57:52Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Still_Life_with_Fruit_and_Champagne.JPG|pisi|right|Helen Searle, "Vaikelu puuviljade ja šampanjaga" (1869)]] [[Pilt:Emilie_Preyer_-_Champagnerflöte_(1874).jpg|pisi|Emilie Preyer, "Šampanjaklaas" (1874)]] [[Pilt:Fruit_Still_Life_with_Champagne_Bottle,_by_Severin_Roesen,_1848,_oil_on_canvas_-_Dallas_Museum_of_Art_-_DSC04786.jpg|pisi|Severin Roesen, "Vaikelu šampanjapudeliga"]] ==Proosa== * [[Mõrsja]]l oli tavatult suur [[sõrmus]], peiupoisiks oli pangadirektor; väga hea peokorraldaja hoole all voolas parim šampanja nagu parim šampanja (mis tähendas, et mitte üle kolme pokaali ühelegi [[külaline|külalisele]], kui just keegi lärmi ei tõsta). ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 239 (Boy Stauntoni ja Denise Hornicki pulmad). * Kodanik jõi koguni šampanjat — vanade aegade mälestuseks. Šampanjapudeli kinkis kodanikule [[ämm]]; tal oli [[punasesõstramahl]] käärima läinud. Hapu see ju rüübata oli, aga kihises klaasis nagu eht vahuvein, aitas kodanikul hea tujuga uude aastasse astuda. ** [[Astrid Reinla]], "Kodanik alustab uut elu", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 7 * Šampanja tekitab alati õige [[meeleolu]] ning selle [[pidulikkus]]t ei kahanda miski. Olles sellest õppinud, otsustasin kohe, et kas säästan [[raha]] ja korraldan peo šampanjaga või ei korraldagi [[pidu]]. * Armastan meeleolu, mida šampanja tekitab - ükski teine vein ei suuda luua säärast [[pidutuju]] ja [[Elujaatus|elujaatavat]] [[rõõm]]u. Leian, et šampanja on kõige vabastavam vein. ** [[Mireille Guiliano]], "Prantslannad ei lähe paksuks", tlk Leena Suits, 2005, lk 169 * "Jutt on [[Putin]]ist," teatas Erlend. "Nüüd saan ma kõigest aru! Miks tal on [[suurusehullustus]]. Miks ta ihkab kõike umbropsu vallutada. Miks ta laseb end pildistada kõikvõimalikes piinlikkust tekitavates ''macho''<nowiki>'</nowiki>likes olukordades, allveelaeval või [[hobune|hobuse]] seljas - palja ülakehaga. Miks ta hoiab maid ja rahvaid, kaasa arvatud oma kaasmaalasi, hirmuvalitsuse all." :"Ja miks siis?" :"Sest ta on ainult meeter kuuskümmend kolm sentimeetrit pikk! See seletab kõik. Tal on [[Napoleoni kompleks|''seesamune'' kompleks]], saad ju aru küll!" :"Tõesti või? Tule taevas appi. Sellest saaks tõepoolest loo kirjutada. Päriselt ka," arvas Raasuke ja silitas Nora pead. Tüdruk tuli ja istus talle sülle. :"Ei-ei! Ei tohi. See on avalik [[saladus]]. Kui te sellest BT-s kirjutate, satub [[Taani]] ebasoosingusse ja ilmselt päevapealt [[Venemaa]] huviorbiiti. Vene šampanja maitseb jubedalt, Raasuke, nii et seda me ometi ei soovi." * [[Anne B. Ragde]], "Andestada saab alati", tlk Riina Hanso, 2017, lk 16 * 1992. aasta juuliks, mil taaskord [[ülikool]]i astusin, oli tulnud [[Eesti kroon]]. Ilus ja krabisev. Palju seda [[raha]] ju polnud, aga kui mu mälu mind nüüd alt ei vea, maksis [[Vana Tallinn]] šampaga, vabandust, Sovetskoje Igristojega, 2 krooni. Või 2.50. Mäletan seetõttu, et käisime mu [[politoloogia]]t õppima asunud sõbranna Kaiga, kes praegu on [[suursaadik]], endi ülikooli sissesaamist mingis Tartu [[baar]]is tähistamas. ** [[Kärt Anvelt]], intervjuu: Kairit Tsäro-Mirme, [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94280635/eesti-tuntud-naod-meenutavad-30-aasta-taguseid-aegu-margus-saar-kui-tana-tollele-ajale-motlen-tundub-see-taiesti-uskumatu "Eesti tuntud näod meenutavad 30 aasta taguseid aegu"], Kroonika, 20.08.2021 ==Luule== <poem> Oo, kuidas lehvis ta [[siid]]ine [[sall]] ja kihinal purskas šampanja! Pillavkurb [[sügis]]e viimane [[ball]]. Kas me veel kunagi... Ei, ei või teada. [[Auto]]sse istudes nõksatas peaga, sall tõusis lendu, [[purpur]]ne sall. </poem> * [[Doris Kareva]], "Kus ta nüüd on?" kogust "Salateadvus" (1983) ==Allikata== * [[Armastus]] on kaaviar, pulmatort, [[maasikas|maasikad]] ja [[vahukoor]]. Armastus on šampanja. [[Sõprus]] on soe [[leib]], värske [[või]], [[kodujuust]] ja tassike [[tee]]d. Parim viis elamiseks on muidugi need kaks ühendada. Aga sõprus on kergem seedida. ** [[Pam Brown]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1hgmgk3fxh2tnxvhzu1p4obd43y7cdd 88043 88040 2022-07-24T16:01:07Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fruit_Still_Life_with_Champagne_Bottle,_by_Severin_Roesen,_1848,_oil_on_canvas_-_Dallas_Museum_of_Art_-_DSC04786.jpg|pisi|Severin Roesen, "Vaikelu šampanjapudeliga" (1848)]] [[Pilt:Still_Life_with_Fruit_and_Champagne.JPG|pisi|right|Helen Searle, "Vaikelu puuviljade ja šampanjaga" (1869)]] [[Pilt:Emilie_Preyer_-_Champagnerflöte_(1874).jpg|pisi|Emilie Preyer, "Šampanjaklaas" (1874)]] [[Pilt:Max_Schödl_-_Still_Life_with_Glas_Cup_and_Champagne_Cooler.jpg|pisi|Max Schödl, "Vaikelu klaaskarika ja šampanjajahutajaga" (1876)]] ==Proosa== * [[Mõrsja]]l oli tavatult suur [[sõrmus]], peiupoisiks oli pangadirektor; väga hea peokorraldaja hoole all voolas parim šampanja nagu parim šampanja (mis tähendas, et mitte üle kolme pokaali ühelegi [[külaline|külalisele]], kui just keegi lärmi ei tõsta). ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 239 (Boy Stauntoni ja Denise Hornicki pulmad). * Kodanik jõi koguni šampanjat — vanade aegade mälestuseks. Šampanjapudeli kinkis kodanikule [[ämm]]; tal oli [[punasesõstramahl]] käärima läinud. Hapu see ju rüübata oli, aga kihises klaasis nagu eht vahuvein, aitas kodanikul hea tujuga uude aastasse astuda. ** [[Astrid Reinla]], "Kodanik alustab uut elu", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 7 * Šampanja tekitab alati õige [[meeleolu]] ning selle [[pidulikkus]]t ei kahanda miski. Olles sellest õppinud, otsustasin kohe, et kas säästan [[raha]] ja korraldan peo šampanjaga või ei korraldagi [[pidu]]. * Armastan meeleolu, mida šampanja tekitab - ükski teine vein ei suuda luua säärast [[pidutuju]] ja [[Elujaatus|elujaatavat]] [[rõõm]]u. Leian, et šampanja on kõige vabastavam vein. ** [[Mireille Guiliano]], "Prantslannad ei lähe paksuks", tlk Leena Suits, 2005, lk 169 * "Jutt on [[Putin]]ist," teatas Erlend. "Nüüd saan ma kõigest aru! Miks tal on [[suurusehullustus]]. Miks ta ihkab kõike umbropsu vallutada. Miks ta laseb end pildistada kõikvõimalikes piinlikkust tekitavates ''macho''<nowiki>'</nowiki>likes olukordades, allveelaeval või [[hobune|hobuse]] seljas - palja ülakehaga. Miks ta hoiab maid ja rahvaid, kaasa arvatud oma kaasmaalasi, hirmuvalitsuse all." :"Ja miks siis?" :"Sest ta on ainult meeter kuuskümmend kolm sentimeetrit pikk! See seletab kõik. Tal on [[Napoleoni kompleks|''seesamune'' kompleks]], saad ju aru küll!" :"Tõesti või? Tule taevas appi. Sellest saaks tõepoolest loo kirjutada. Päriselt ka," arvas Raasuke ja silitas Nora pead. Tüdruk tuli ja istus talle sülle. :"Ei-ei! Ei tohi. See on avalik [[saladus]]. Kui te sellest BT-s kirjutate, satub [[Taani]] ebasoosingusse ja ilmselt päevapealt [[Venemaa]] huviorbiiti. Vene šampanja maitseb jubedalt, Raasuke, nii et seda me ometi ei soovi." * [[Anne B. Ragde]], "Andestada saab alati", tlk Riina Hanso, 2017, lk 16 * 1992. aasta juuliks, mil taaskord [[ülikool]]i astusin, oli tulnud [[Eesti kroon]]. Ilus ja krabisev. Palju seda [[raha]] ju polnud, aga kui mu mälu mind nüüd alt ei vea, maksis [[Vana Tallinn]] šampaga, vabandust, Sovetskoje Igristojega, 2 krooni. Või 2.50. Mäletan seetõttu, et käisime mu [[politoloogia]]t õppima asunud sõbranna Kaiga, kes praegu on [[suursaadik]], endi ülikooli sissesaamist mingis Tartu [[baar]]is tähistamas. ** [[Kärt Anvelt]], intervjuu: Kairit Tsäro-Mirme, [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94280635/eesti-tuntud-naod-meenutavad-30-aasta-taguseid-aegu-margus-saar-kui-tana-tollele-ajale-motlen-tundub-see-taiesti-uskumatu "Eesti tuntud näod meenutavad 30 aasta taguseid aegu"], Kroonika, 20.08.2021 ==Luule== <poem> Oo, kuidas lehvis ta [[siid]]ine [[sall]] ja kihinal purskas šampanja! Pillavkurb [[sügis]]e viimane [[ball]]. Kas me veel kunagi... Ei, ei või teada. [[Auto]]sse istudes nõksatas peaga, sall tõusis lendu, [[purpur]]ne sall. </poem> * [[Doris Kareva]], "Kus ta nüüd on?" kogust "Salateadvus" (1983) ==Allikata== * [[Armastus]] on kaaviar, pulmatort, [[maasikas|maasikad]] ja [[vahukoor]]. Armastus on šampanja. [[Sõprus]] on soe [[leib]], värske [[või]], [[kodujuust]] ja tassike [[tee]]d. Parim viis elamiseks on muidugi need kaks ühendada. Aga sõprus on kergem seedida. ** [[Pam Brown]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] isotrsxstfsrt47mltggzyiee29jp9q 0 8329 88123 46447 2022-07-25T07:49:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Margrethe Vestager @ SXSW 2019 (47353171671).jpg|pisi|Margrethe Vestager, 2019.]] '''Margrethe Vestager Hansen''' (sündinud 13. aprillil 1968 Glostrupis Taanis) on Taani poliitik, alates 1. novembrist 2014 Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik ning 1. detsembrist 2019 üks kolmest juhtivast asepresidendist, kes juhib digiajastule vastava Euroopa volinikerühma. * [[Terrorism]]iseadused tuleb üle vaadata. Ma ei kahtle selles, et 11. septembri varjus me läksime liiga kaugele omaenda seadusliku [[turvalisus]]e arvel, nii et me kallutasime [[tasakaal]]u üksikkodaniku ja terrorismivastase võitluse vahel. [---] Kogu maailmas vaidlevad [[poliitik]]ud selle üle, kas me pole mitte läinud liiga kaugele ja unustanud, et igasuguse [[demokraatia]] aluseks on seaduse võim. Ja [[Taani]] poliitikud, kes ei julge selles diskussioonis osaleda, tõmbavad saba jalge vahele, kui see tõesti haiget teeb. ** Margrethe Vestager, [https://www.dr.dk/nyheder/politik/radikale-vil-revidere-terrorlov "Radikale vil revidere terrorlov"], DR, 18.01.2009 * [[Taanlased]] armastavad [[Itaalia]]t ja peavad end "[[Skandinaavia]] [[Veneetsia]]ks", kuna me oleme lustlikumad ja lõbusamad kui [[norrakad]] ja [[soomlased]]. * [[Euroopa]] tehnoloogiline ja inimlik pinnas on viljakas, kuid liiga sageli ostetakse ettevõtted, kel on potentsiaali, üles [[Ameerika]] [[raha]]ga. Euroopa ettevõtjatel peab olema alternatiiv ameeriklastele müümisele. ** Margrethe Vestager, intervjuu: Federica Bianchi, [https://rep.repubblica.it/pwa/anteprima/2018/02/02/news/intervista_margrethe_vestager-187883311/ "Margrethe Vestager: "L'Italia ha bisogno di un Macron""] ("Margrethe Vestager: "Itaalia vajab oma Macroni""), la Repubblica, 2. veebruar 2018 * Kõigepealt väga lihtne asi: mulle tundub väga veider hääletada kellegi poolt, kes ei taha tegelikult töötada selles parlamendis, kuhu ta kandideerib. See oleks väga veider. [[Valimised]] käivad ka minu koduriigis [[Taani]]s ja ma arvan, et inimesed vaataksid kui hullu kedagi, kes kandideeriks parlamenti sõnumiga, et me kavatseme seal istuda käed ristis ja mitte panustada. Leidke keegi, kes tahab midagi teha. * Euroopa parlament, nõukogu ja komisjon asuvad sadade kilomeetrite kaugusel. Sa ei lähe sellest mööda nagu kohalikust omavalitsusest või nagu riigi pealinnas on võimalik vaadata, kus asub parlament või [[valitsus]]. Ma arvan, et meil on kalduvus suhtuda skeptilisemalt sellesse, mis asub kaugemal. Ma vähemalt ise tunnen nii. Sellepärast ma arvan, et kõige olulisem on liit riikliku ja Euroopa demokraatia vahel. * Me oleme aastakümneid vaeva näinud, et integreerida liikmesriike [[Euroopa Liit]]u, aga väga vähe, et integreerida Euroopa Liitu liikmesriikidesse. * Kui me soovime seista vastu kliimamuutusele, siis on tegemist teistsuguse majanduskasvuga, mis tuleb teistsugustest tegevustest, kui majanduses, mida iseloomustab tarbijalikkus ja asjad, mida me sooviksime vältida, nagu plastiku ülemäärane kasutus jne. Me peame kasutama kohustuslikke tegevusi selle dünaamika loomiseks. Kliimamuutus on üks neist, Euroopa kapitalituru loomine, digitaalse ühisturu toimimine. * Kõige olulisem on, et konkurents tagab taskukohased hinnad. Ettevõtted on sunnitud tarbijale valikuid pakkuma. Nad on samuti sunnitud olema innovatiivsed, et pakkuda uusi lahendusi, uusi meetodeid asjade tegemiseks, uusi tehnoloogiaid. Me näeme neil turgudel, mis on väga kontsentreerunud ja kus on väga vähe konkurentsi, et hinnad kalduvad olema kõrgemad. Seal ei ole nii palju valikut ja ei ole sellist dünaamikat, nagu on konkurentsiga turul. * Mitte igaühel ei ole palju [[raha]]. Mõne inimese jaoks on väga oluline, et hinnad oleksid madalad, sest nad elavad väikse eelarvega. Konkurents aitab seda tagada. * Oluline on, et me nõuame ausat [[konkurents]]i Euroopas, aga me seisame ka sinu eest, kui sa satud ebavõrdsesse konkurentsiolukorda maailmaturul. On palju ebaausaid asju. Me oleme väga avatud ettevõtlusele, aga teised turud ei ole samavõrd avatud Euroopa ettevõtetele. Seda tuleb muuta. * [Danske Panga rahapesujuhtumist:] Juhtum ise on tohutult piinlik ja asjaolu, et [[järelevalve]] ei tegutsenud oma nime vääriliselt, see on [[piinlikkus]] piinlikkuse otsas. Oli nii palju [[hoiatus]]i. Nüüd Euroopa Pangandusjärelevalve uuris asja ja nad leidsid, et asja ei menetletud nii nagu oleks pidanud. Ja ma leian, et see on skandaal, et nad lihtsalt hääletasid selle maha, öeldes, et sellel ei ole mingeid tagajärgi. Nii et ma arvan, tõepoolest, komisjon peab sellega edasi minema, sest asjad ei toiminud nii nagu oleks pidanud. Järelevalve peab tegema järelevalvet, mitte lihtsalt ütlema, et me ei uuri rohkem. * - Kui kindel te olete, et te üldse järgmises komisjonis olete? : - Mul pole vähimatki ettekujutust. Aga ma olen aastate jooksul õppinud, et sa ei saa midagi, kui sa seda ei küsi, isegi mitte eitavat vastust. Siiamaani ei ole ma saanud kiiret "ei" vastust, nii et võib-olla ma saan aeglase "jah" sõna. * Margrethe Vestager, intervjuu: Epp Ehand, [https://www.err.ee/936775/vestager-err-ile-danske-juhtum-oli-piinlikkus-piinlikkuse-otsas "Vestager ERR-ile: Danske juhtum oli piinlikkus piinlikkuse otsas"], ERR, 07.05.2019 * Mõned neist platvormidest on ühtaegu mängijad ja kohtunikud, kuidas see saab õiglane olla? Me ei lepiks kunagi jalgpallimänguga, kus üks meeskond on samal ajal ka kohtunik. * ''Some of these platforms, they have the role both as player and referee, and how can that be fair? You would never accept a football match where the one team was also being the referee.'' ** Margrethe Vestager, [https://www.nytimes.com/2019/11/19/technology/tech-regulator-europe.html "Big Tech's Toughest Opponent Says She's Just Getting Started"], The New York Times, 19. november 2019 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Vestager, Margrethe}} [[Kategooria:Taani poliitikud]] 3lsoci76pmpv38depzu11fib3gemqrp 0 8336 87988 77612 2022-07-24T15:30:20Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Alles pika elukäigu järel saadakse aru, kui kõrge väärtus on tõelistel maksiimidel, mis tõstavad meid labasusest kõrgemale. (lk 9) * Labast pole mõtet noomida, sest ta jääb alati samaks. (lk 13) * Tegelikku ilma kõlbelise suhteta nimetame labaseks. (lk 39) ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974 * Dr. Kenn, kelle [[südametunnistus]] oli täiesti puhas, tahtnuks oma otsusele kindlaks jääda — mitte järele anda üldsuse arvamusele, mis sedapuhku oli põlastusväärne ja vastik; kuid viimaks tuli tal siiski arvestada vastutust, mis lasus temal kui hingekarjasel patu vastu võitlemisel, olgu see [[patt]] või ainult näiline — ja selle näilise määrab alati ümbritseva meelelaadi keskmine tase. Kus meelelaad on labane ja [[jõhkrus|jõhker]], kasvab alati selle näilise osakaal. ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", "Seitsmes raamat. Lõplik pääsemine", 5. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 458 * "Me laseme ennast seal tappa," ütles Aramis. "Ma vihkan [[inglased|inglasi]]. Nad on labased nagu kõik need, kes joovad [[õlu]]t." (lk 409) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * [Laura:] Astun, mõned pakid käes, üle uulitsa, seisan parajasti keset sõiduteed — seal tuiskab nurga tagant üks auto wälja ja täie hiiliga minu poole nagu näljane [[hunt]]! — Röögatab — röögatab weel kord — aga jalad on mul maa küljes kinni, mõte halwatud — ma näen ennast juba rataste all ja pigistan silmad kinni. — Korraga — :[Sander:] Korraga kistakse sind tagasi? :[Laura:] (''käed põlwede ümber'') Ei, see oleks labane. — Korraga olen maast lahti ja kellegi süles. Mind kantakse nagu last kätel üle uulitsa ja seatakse ilusti jälle jalule. :[Sander:] Aa! — Ja see kangelane oli? :[Laura:] Üks suurispea-kull. * [[Eduard Vilde]], "Pisuhänd", I vaatus * [Ostap Bender:] See on pahasti. Miks te müüte oma surematut [[hing]]e? [[Inimene]] ei tohi [[kohus|kohtu]] alla sattuda. See on labane tegevus. Ma mõtlen [[vargus]]i. Rääkimata juba sellest, et varastamine on [[patt]] – [[ema]] nähtavasti tutvustas teid [[lapsepõlv]]es sellise doktriiniga – pealegi on see sihitu jõu ja energia kulutamine. (lk 23) ** [[Ilf ja Petrov|Ilja Ilf, Jevgeni Petrov]]. "Kuldvasikas", tlk Vladimir Pirson, 2014. * "Teisel päeval istus Strange taas [[laud|laua]] äärde, et kirjutada täis järgmised ligi viiskümmend lehte ja jäi kohe hätta - nimelt ei suutnud ta leida riimi reale "armastusest joobnud hing". "Jalakeses kaunis king" ei kõlvanud kuskile, "heljub aromaatne ving" puudus igasugune mõte ja "pitsitamas kireling" oli liiga labane. Ta pingutas [[tund]] aega, ei suutnud midagi välja mõelda, läks ratsutama, et mõtteid tuulutada, ja tagasi tulles ei vaadanud enam [[luuletus]]e poolegi." ** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007, lk 245 (John Segunduse teosest "Jonathan Strange'i elu") * Ükskõik missugust universumit professor ka usub, peab see igal juhul olema universum, mis laseb endast pikalt rääkida. Universumi jaoks, mis on defineeritav kahe lausega, pole professori intellekti tarvis. Nii labast asja ei saa ju ometi uskuda! ** [[William James]], "Pragmatism. Uus nimi mõne vana mõtteviisi jaoks". Rmt: "Pragmatism ja elu ideaalid". Tõlkinud Märt Väljataga. Vagabund 2005, lk 14 * Vormi [[sümmeetria]] on haruldane ja hinnaline and, kuid on teisigi omadusi, mis on ilule samavõrd hädatarvilikud. Olgu naise võlud ka vägagi mõõdukad, ent kui tema näoilme väljendab säravat mõistust ja [[lahkus|lahkeid]] tundeid, tema kuju hiilgab tervisest ja tema rõivastus paistab silma maitseka lihtsuse poolest, mõjub ta vältimatult ülimalt ligitõmbavana, samas kui kehv tervis, tobe või [[ebasõbralikkus|ebasõbralik]] näoilme ja vulgaarne maitse rikuvad ka kõige sümmeetrilisema vormi ja joone mõju. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 * Kust Emma [[raha]] pärineb, raamatust ei selgu, kuid on selge, et see on "vana raha", sest Woodhouse'id on iidse maaomanike [[suguvõsa]] noorem haruliin ja nad on elanud samas kohas juba mitu põlve. Neil on kena moodne häärber nimega Hartfield ja väike maavaldus selle ümber. Emma maailmas on see tähtis. Suurmaaomanikest [[aadel]]kond ja väikemaaomanikest [[mõisnik]]kond (kuhu kuuluvad ka Woodhouse'id) põlastas vulgaarset "uut raha", mille tõusev [[keskklass]] oli kokku ajanud [[tööstus]]es ja ülemere[[kaubandus]]es. Mõnevõrra vastuvõetavam oli teha [[raha]] [[pangandus]]es ja [[advokatuur]]is, kus härrasmehed ei pidanud ise "käsi määrima". (lk 533) * Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on "uue raha" matsluse ja vulgaarsuse karikatuurne kehastus. Ta on pärit [[Bristol]]ist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja [[orjakaubandus]]est. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu [[uusrikas|uusrikkale]] kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi [[väärikus]]e. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise [[väiklus]]ega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega [[ball]]il. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Kui sa päevast päeva pead selliseid labasusi ja rõvedusi enda kohta lugema, teades, et see pole tõsi, ning inimesed, noored tüdrukud arvavad, et on, siis ühel hetkel on see talumatu. See on ainus kord, mis mulle tõsiselt haiget tegi. :Tavaliselt ma blokin lihtsalt anonüümsed kommentaatorid ära, sest mõned inimesed kirjutavadki iga video alla täpselt sama nilbust ning ma ei pea seda taluma. Miks ma peaksin neile selle kõlapinna andma? * [[Arija Helmvee]], intervjuu: Tuuli Põhjakas, [https://kultuur.postimees.ee/7362181/tiktokker-roosabanaanike-ma-ei-pea-taluma-kui-mulle-halvasti-oeldakse "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!"], Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25 * Tollal ilmus diplomaatilistele [[suaree]]dele veel "metsikuid" [[paša]]sid sisemaalt. Need olid [[barbar]]id, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad "[[vargus|võtsid kaasa]]" igasuguseid asju. Keegi [[maiasmokk]] nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve [[langust]]i taskusse libistanud. Üks noor [[atašee]] märkas seda, haaras [[ülemeelikus]]ehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: "''Votre Excellence a oublie la sauce''". :Noore atašee [[karjäär]] ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75) * Teistes Euroopa pealinnades on [[rikkus]] ja [[vaesus]], elegantsed linnaosad ja tööliskvartalid rangelt üksteisest eraldatud, [[Peterburi]]s seevastu oli kõik läbisegi. Uhke [[palee]] kõrval seisis väike, armetu ja madal puulobudik, luksusrestorani kõrval räpane [[kõrts]]. [[Suvi]] polnud Peterburi jaoks õige aeg, "[[seltskond]]" viibis suuremalt jaolt oma mõisates või suvituskohtades. Sellegipärast pani "saartel" asuvate suurte [[restoran]]ide õhtune [[luksus]] imestama: naiste [[dekoltee]]d ulatusid peaaegu nabani ning väärtuslikke ehteid võis näha tohutul hulgal. Oli ka [[kaupmees|kaupmehi]] [[Nižni Novgorod]]ist ja teistest sisemaa linnadest. Need olid suurt kasvu kandilised räpased habemikud, kes tulid restorani, säärsaapad ja ratsapüksid jalas, jõid palju, lärmasid, möirgasid, [[sülitamine|sülitasid]] avalikult põrandale ning jätsid [[kelner]]ile sada rubla [[jootraha]]. Õhtuti mängisid "saartel" vene [[mustlased]], kelle muusika erutas veel rohkem kui ungari mustlaste oma. Ka siin vajutasid [[valged ööd]] kõigele ebamaisuse pitseri, kõik mõjus peaproovina päevavalgusega täidetud teatris, mitte aga [[tragöödia]] viimase vaatusena, mis aeglaselt, ent kindlalt lõpule lähenes. (lk 98-99) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Labasus on [[absoluut]]ne nagu [[hauaplaat]]: läbi selle ei ulatu elavate hääled enam iial kadununi. (lk 118) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 4nd0r99coj118qe90llfz0zjh6i8dah 0 8694 88126 83468 2022-07-25T08:54:57Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dendrobium_densiflorum_-_Edwards_vol_21_pl_1828_(1836).jpg|pisi|Sarah Ann Drake, ''Dendrobium densiflorum'' teoses ''Edwards's Botanical Register'', vol. 21, tahvel 1828 (1830ndad)]] [[Pilt:Cattleya_aquarelle_d'Alice_Bailly.JPG|pisi|Alice Bailly, värvitahvel Cattleya teoses "Encyclopédie artistique et documentaire de la Plante" publiée sous la direction de M.P. Verneuil, (en 1904-1908)]] '''Orhideelised''' (''Orchidaceae'') ehk käpalised on vormi- ja liigirohke taimede sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi. Maailmas leidub umbes 26000 orhideeliiki, Eestis 35 liiki, millest tuntumad on [[kuldking]] ja käokeel ehk [[ööviiul]]. ==Luule== <poem> Kuidas läikisid [[loorber]]ilehed, [[oleander|oleandrid]] ja orhideed, kui [[kuningas|kuninga]] mängumehed - hilju vesteldes hilisel ajal - klaasmajas jõid [[rumm]]iga [[tee (jook)|teed]]! </poem> * [[Betti Alver]], "Häire". Rmt: B. Alver, "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 436 ==Proosa== * Meie [[aed]] oli suur ja ilus nagu see aed [[Piibel|Piiblis]] - seal kasvas elupuu. Aga ta oli metsistunud. Teerajad oli [[umbrohi|umbrohtu]] kasvanud ja närtsinud [[lill]]ede lehk segunes [[elu]] värske [[lõhn]]aga. Hiid[[sõnajalg]]ade all, mis olid sama kõrged kui hiidsõnajalad [[mets]]as, oli [[roheline]] [[valgus]]. Orhideed lokkasid käeulatusest väljas või siis ei tohtinud neid mingil põhjusel puutuda. Üks nägi välja nagu [[madu]], teine nagu kaheksajalg, selle pikad ja kõhnad [[pruun]]id raagus kombitsad rippusid väändunud [[juur]]el. Kaheksajalgorhidee õitses kaks korda aastas - sel ajal polnud kombitsaid näha. See oli valget, kahvatu- ja sügavlillat värvi kelluka kujuga mass, mis oli silmale kena vaadata. Tema lõhn oli hästi [[magus]] ja kange. Ma hoidsin sellest orhideest alati eemale. :Kogu Coulibri [[mõis]] oli niisama metsistunud, niisama võssa kasvanud kui aed. [[Orjus]]t enam ei olnud - miks peaks ''keegi'' veel [[töö]]d tegema? Mind see ei kurvastanud. Mina ei mäletanud aega, mil mõis oli jõukas. (lk 6-7) * [[Jean Rhys]], "Suur meri Sargasso", tlk Udo Uibo, 2003 * Dehiwala on Kagu-Aasia [[loomaaed]]ade hulgas tõeline aare. Taimed, mis meie kodumaa [[botaanikaaed]]ade köetud klaasmajades vaid suurte kulutuste hinnaga kasvavad ja arenevad, lokkavad siin, [[Colombo]] kasvuhoonekliimas, kõige täiuslikumas [[mitmekesisus]]es. [[Botaanik]]ule oleks jalutuskäik läbi pargi lausa meelierutav ekskursioon. [---] Ta näeb taimede sõbralikku ja vaenulikku kooselu, toredaid orhideesid, mis oma elupaiga puude oksaharude vahele on seadnud, näeb peeni kahjutuid väätkasve, mis toetuvad puutüvele, püüeldes valguse poole, ja laastava jõuga [[parasiit]]e, mis lakkamatu, raudse haardega tapavad kõige tugevamaid ürgmetsahiiglasi. Tunnen nimepidi väga väheseid taimi. Ja needki, mida ma tunnen, teevad mind rahulolematuks. Mis tähtsust sel on, et kodus mu [[filodender]] saab uue võrse, kui ta siin katab paljast puutüve otsekui paks mantel. Ja kas mul on põhjust uhkust tunda, et mu [[kummipuu]] on hästi kasvanud. Siin on ta võimas ja tugev puu. Ja orhideed, mille kasvatamine meie korteris nii palju hoolt nõuab, õitsevad siin imelises toreduses. Võime neid imetleda ilma külgeriputatud [[hinnasilt|hinnasildita]], mis näitaks nende väärtust või [[kättesaamatus]]t. (lk 12) * Direktori bangalo asub selle inimkätega hästi hooldatud troopikaparadiisi keskel. Tema [[aed]] moodustab sellest ühe osa. Väikese basseini veepinnal on puhkenud [[lootos]]lillede õietähed. Ilusad, budistidele pühade taimede viljaalged sarnanevad kõige kaunima kastekannusõelaga. Orhideed ehivad verandat ja lokkavad muinasjutulises külluses vanadel <!--//-->puudel maja ees. Templilillede magus ja uimastav lõhn täidab aeda. Usklikud nopivad nende õisi ja ohverdavad jumalatele, et neid selle imepärase [[lõhn]]aga rõõmustada. (lk 14-15) ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] of2vt1ke7tv9fqq1pwqw18oq5fkt8w4 0 8703 87928 83424 2022-07-24T14:36:44Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Film== * [Natalie:] Me teame, kuidas [[kondoom]]e kasutada, me paneme neid [[kool]]is [[kurk]]ide peale. :[Virginia:] Kõigepealt, kui te neid kurkidele panete, tabab teid [[tulevik]]us pettumus. * Telesari "Raising Hope", 2. hooaeg, osa 18, "Poking Holes in the Story" ==Proosa== * Seal, kus puudub sügav [[armastus]], ei saa olla ka sügavat pettumust. ** [[Martin Luther King]], [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ kiri ühest Birminghami vanglast], 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Kuulnud pealt jutukatkeid, mis mulle tundusid dramaatiliselt tähtsatena, tõttasin trepist üles ja teatasin Mariele Victoria aegsete lugude parimas maneeris, et oleme laostunud. Marie'd ei paistnudki see nii väga kurvastavat, nagu ma temalt oleksin oodanud. Kuid ilmselt oli ta siiski pidanud viisakaks [[kaastunne]]t avaldada, sest ema tuli üpris nördinult minu juurde. :"Tõepoolest, Agatha, sa ei tohi asju liialdatult edasi rääkida. Me pole sugugi laostunud. Oleme praegu lihtsalt pisut kitsikuses ja peame elama kokkuhoidlikult." :"Ei olegi laostunud?" küsisin sügavas meelehärmis. :"Ei ole laostunud," ütles ema kindlalt. :Pean möönma, et olin pettunud. Paljudes raamatutes, mida olin lugenud, tuli sageli [[laostumine|laostumist]] ette, ja sellesse suhtuti nii, nagu sel puhul tarvis — tõsiselt. Ähvardatakse endale kuul pähe lasta, kangelanna lahkub rikkast majast räbalates, ja nii edasi. (lk 112) * Vist miski pole mulle elus nii suurt pettumust valmistanud, kui see, et [[lennuk]]ist sai tavaline liiklusvahend. Algusaegadel oli see unistuslik nagu linnu lend — joovastav sööst läbi õhu. Kuid nüüd, kui mõtlen, kui tüütu on istuda lennukisse ja lennata Londonist Pärsiasse, Londonist Bermudale, Londonist Jaapanisse — kas saab olla veel midagi proosalisemat? Tihedalt [[reisija]]id täis kitsaste istmetega kast, aknast paistmas peamiselt lennuki tiivad ja kere, ja all vatitaolised [[pilv]]ed. Kui näedki maad, siis on see lame nagu [[maakaart]]. Oo jaa, [[illusioon]] on täielikult purunenud. (lk 245) * [[Puuviljad]]e kohta tegin rea [[avastus]]i. Näiteks olin alati arvanud, et [[ananass]]id ripuvad graatsiliselt puu otsas. Olin üllatunud, leides, et tohutu väli, mida olin pidanud [[põld|kapsapõlluks]], oli tegelikult hoopis täis ananasse. Omamoodi valmistas see mulle päris pettumuse. Niisuguse mahlase puuvilja jaoks näis see kasvamisviis väga proosaline. (lk 328) * Veidi enne "Mill House'i saladuse" väljaandmist tegi "The Bodley Head" mõned [[ettepanek]]ud. Nad ütlesid, et võivad endisest [[leping]]ust loobuda ja sõlmida uue lepingu, samuti viiele raamatule. Selle tingimused oleksid hoopis soodsamad. Tänasin neid viisakalt, lubasin järele mõelda ja siis keeldusin, põhjust seletamata. Leidsin, et nad olid kohelnud noort [[autor]]it ebaausalt. Nad olid ära kasutanud tema teadmatust ja indu raamat trükki anda. Mul ei olnud kavatsust nendega selle pärast tülli minna — olin ise rumal olnud. Igaüks on rumal, kui ta ei püüa välja uurida, milline on õige tasu tema töö eest. Teisest küljest, kas oleksin, hoolimata omandatud tarkusest, nüüdki ära öelnud võimalusest välja anda "Saladuslikku juhtumit Stylesis"? Vist mitte. Oleksin ikkagi lasknud ta välja anda nende määratud tingimustel, kuid ma poleks nõustunud nii pikaajalise lepinguga nii paljude raamatute kohta. Kui oled inimesi üks kord [[usaldus|usaldanud]] ja oled neis pettunud, siis sa ei taha neid enam usaldada. (lk 354) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996 * [[Häbi]] on mulle üldse kõigist tunnetest kõige rohkem antud ja ma olin seda varem ja hiljemgi Rummusaarel tundnud. Aga mitte nii suurt kui see oli. Need teised olid kui [[nõges]]e kõrvetus: õhetasid pisut ja ununesid varsti. Aga see häbi jäi meelde. Ja kuigi mul on praegu [[mälestus]]es palju suuremaidki häbisid, pole see ikkagi veel muutunud eimillekski. Võib-olla sellepärast, et sellega koos tundsin ka oma esimest suurt pettumust, sest hiljemgi on see nii olnud, et kui need kaks tunnet korraga mind haaravad, jätavad nad ikka kustumatu mälestuse. :Ent pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi [[tagajärjed]] peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud [[vili]], ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub [[lootus]]e juurest. :Ent [[laps]], kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse [[marjad]] nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende [[kibedus]]t. (lk 14) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * [[Okupatsioon]]iaastad hakkasid ununema ja kõik olid [[vabanemine|vabanemisega]] juba sedavõrd harjunud, et seda nüüd igapäevaseks muutunud õnne enam peaaegu ei märgatudki. Uuesti ilmus müügile [[bensiin]] ja [[toidukaart|toidukaardid]] kadusid... Mis aga puutub kõigesse muusse, siis oli sellest veelgi raskem midagi taibata, kui taibati "kummalisest sõjast", sest sõjale järgnes mingi "kummaline [[rahu]]". Näis, nagu oleksid bošid sõja võitnud — [[kollaboratsionist]]id muutusid uuesti julgeks ja jultunuks, igal sammul varitsesid mingid ootamatused; [[sõjavang]]ist naasnud avaldasid [[rahulolematus]]t: vankritegija oli kaotanud oma klientuuri, mille temalt oli üle löönud kollaboratsionist R... linnast, [[apteeker|apteekril]] oli tegemist ja tüli, et apteegist välja saada oma ajutist [[asendaja]]t. Kõikjal aina [[meelekibedus]]... Proua Donzert ja tema kaks tütart käitusid nii nagu kõik teisedki: kirusid ja torisesid, ent kokkuvõttes mõjus taoline üldine pettumus neile nagu [[vihm]] [[vihmamantel|vihmamantlile]]. (lk 35-36) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * Trühvlikasvatajale ning tema [[emis]]ele, kes kõnnivad maa-alusel trühvliaial, on olukord küllap halenaljakas ja kurb. Siin tunneb too ilus terve emis kõige iharama kuldi lõhna, kellega ta on elus kokku puutunud, ainult et millegipärast näib too olevat maa all. See ajab emise marru ja ta tõngub meeleheitlikult, kuid välja ilmub kõigest kummaline muhklik, laiguline seen. Seejärel tunneb emis vaid mõne sammu kaugusel järgmise üliisase kuldi lõhna - too on samuti maa alla maetud - ja asub tööle, üritab teda meeleheitlikult välja kaevata. Küllap ajab olukord ta ihast ja pettumusest hulluks. Lõpuks korjab trühvlikasvataja seened kokku, paneb kotti ja veab emise tagasi koju, ehkki tolle selja taga väreleb kogu aed kenade kultide vängest aromaatsest jõõrast, kes kõik tema järele õhkavad, kuid on nähtamatud! (lk 190) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Lerwick oli nüüd lärmakas paik. [[Lapsepõlv]]es tundis Magnus kõiki, keda ta tänaval kohtas. Viimasel ajal oli [[linn]] aga isegi talviti võõraid ja autosid täis. Suvel läks asi hullemakski. Siis veel [[turist]]id. Nad tulid öise parvlaevaga [[Aberdeen]]ist, pilgutasid silmi ja vahtisid, nagu oleksid sattunud [[loomaaed]]a või teisele planeedile, pöörasid pead ikka siia ja sinna, et kõigele pilk peale heita. Mõnikord liuglesid [[sadam]]asse hiiglasuured [[ristluslaev]]ad ja jäid hoonetest kõrgemana silma paistes ankrusse. Laevareisijad võtsid linna tunniks ajaks üle. See oli [[invasioon]]. Turistid pakatasid õhinast ja tegid kõva kisa, aga Magnus tajus, et nad olid pettunud, nagu poleks linn nende ootustele vastanud. Nad olid maksnud lõbureisi eest rasket raha ja tundsid end petetuna. Võib-olla ei erinenud Lerwick kuigivõrd neist kohtadest, kust nad olid tulnud. (lk 18) * Cassie oli viieaastane ja oskas ennast niisama hästi maksma panna nagu ema. Fran oli ta enne kooli [[lugemine|lugema]] õpetanud - aga õpetaja Henryle oli ka see vastukarva olnud. Tüdruk võis olla lärmakas ja [[põikpäisus|põikpäine]] ning mõnikord mõtles isegi Fran, samas end hirmsa kahtluse pärast põlates, kas ta oli loonud [[ninatark|ninatarga]] [[koletis]]e. :"Oleks tore," oli õpetaja Henry esimesel lastevanemate koosolekul jäiselt öelnud, "kui Cassie kuulaks vahel kohe esimesel korral sõna. Ilma et ma peaksin üksikasjalikult seletama, miks ma midagi teha palun." :Fran, kes oli oodanud [[kiitus]]t, et tema tütar on [[geenius]], keda on rõõm õpetada, tundis [[alandus]]t. Ta oli varjanud pettumust, kaitstes südikalt oma kasvatuspõhimõtteid. Lastel peab olema [[enesekindlus]]t ise otsustada ja [[autoriteet]]e trotsida, oli ta öelnud. Kõige vähem tahtis ta, et tema laps oleks [[alandlikkus|alandlik]] muganduja. (lk 23) * [[Ann Cleeves]], "Ronkmust", tlk [[Karin Suursalu]], 2016 * Primitiivsed religioonid langevad laias laastus kokku lihtsa ilmikinimese arusaamaga keerukamatest [[usufilosoofia]]test: nad tunnevad vähem muret filosoofia pärast ja huvituvad rohkem materiaalsetest [[hüve]]dest, mida võivad pakkuda rituaal ja moraalne [[mugandumine]]. Kuid sellest järgneb, et need religioonid, mis on kõige enam rõhutanud oma rituaali instrumentaalseid tulemeid, on [[uskmatus]]e ees kõige kaitsetumad. Kui usklikud on hakanud riitusi käsitama vahendina [[tervis]]e ja [[jõukus]]e saavutamiseks - imelampidena, mille käivitab [[hõõrumine]] -, siis jõuab kätte päev, mil kogu rituaali masinavärk hakkab paistma tühja narrimisena. Uskumusi tuleb kusagil kaitsta pettumuse eest, või muidu neid enam ei tunnistata. (lk 295-296) ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015 * Ma peaaegu [[jumaldamine|jumaldasin]] teda. Aga see on alati kardetav. [[Jumalus]]ele ei suudeta inimlikke [[nõrkus]]i andeks anda; pettumuses paisatakse jumalus [[troon]]ilt alla mudaauku, jäetakse sinna mädanema, ei suudeta sealt teda enam välja tõsta, ei suudeta surmatunnini andeks anda. Pettumuses ollakse armutu ja ülekohtune, siis pole [[viha]]l äärt ega piiri; pettumuses pillutakse jumalus kividega surnuks või kistakse elavalt lõhki. Ja häda veel, kui pettub suur [[rahvahulk]]! Ei ole tigedamat looma maailmas, kui pettunud [[rahvahulk]]. :Kõige hädaohtlikum ja tänamatum on olla kellegi poolt jumaldatud. (lk 62) * [[Marta Lepp]], "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010 * Ühel päeval rääkis meile keegi, et [[hobune]] olevat [[kloun|tola]] löönud ning too ei saavat esineda. Vanaema saatis mind pudeli Prantsuse puna[[vein]]iga vigastatu juurde, võib-olla ka selleks, et mu tsirkusevaimustust pisut jahutada. Astusin viletsasse väikesesse [[telk]]i, lavatsil vedeles nukrameelne vanem mees, kellelt poleks küll veidraid hüppeid ja häid nalju lootnud, ning tema kõrval istus [[sukk]]i nõeludes väsinud kõhn naine, kahvatu, murelik, hallinevate juustega — ilus ratsutajanna. Kasvatajale, kes mind saatis, näis, et [[kaastunne|kaastundest]] nende vaeste inimeste vastu puhken ma peaaegu nutma; kuid see polnud kaastunne, mis [[pisar]]ad kurku tõi, vaid pettumus, võib-olla ka instinktiivne kohkumus, mida tunneb inimene kes esmakordselt heidab pilgu elule [[kuliss]]ide taga. (lk 18) * Ma teadsin täpselt, kuidas tuli käituda saadikute, [[hertsog]]ite, ertshertsoginnade ja tavaliste surelikega. Aga kuidas tuleb käituda "kurikuulsa" [[anarhist]]i seltskonnas? Kuidas teda kõnetada? Ei või ju öelda "inimkonna vabastaja"? Samuti mitte lihtsalt "härra N."? Kuhu jääb nõutav aukartus? :Ägedalt põksuva südamega astusin salongi. Isa esitles: "Härra N., minu tütar." :Härra N. ei kandnud punast särki. Härra N-il ei paistnud [[pomm]]e taskus olevat, ta kandis õhturiietust ning oli väikest kasvu noorepoolne austria [[juut]] kõrge lauba ja kohevate mustade juustega. Laua juures ei pidanud ta ka ässituskõnesid, silmagi pilgutamata sõi ta serveeritud roogi, ta ei nimetanud meid kurnajateks ja vereimejateks, vaid viisakalt krahv Cr-iks ja komtessiks. :Isa sinised silmad naersid iga kord, kui kohtusid minu omadega. Mehed vestlesid ladusalt, nad rääkisid kirjandusest. Asjatult püüdsin juhtida [[vestlus]]t teemale nr. 1 — [[anarhism]]ile. Härra N vaatas mulle kaastundlikult otsa ning pöördus jälle isa poole. Ta ei aimanud ju, millise aukartusega ootasin ühtainustki "anarhistlikku" sõna. :Kui ta oli läinud, ütles isa: "Sul oli õigus, ma olen rõõmus, et kutsusin ta külla. Ta on sümpaatne, huvitav, tark inimene." :Mina aga olin sügavalt pettunud oma esimesest tutvumisest anarhistiga. (lk 52) * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Silverile tuli meelde Agnessa poolt öeldu, kui ta plaani pidas klassikaaslasi Kassarisse oma koju kutsuda. "Oled sa ikka kindel, et sa neid näha soovid? Oled sa täiesti kindel, et nad on samad inimesed, kes nelikümmend kolm aastat tagasi? Liiga palju on teie vahel kohtumisteta aastaid ja ma ei taha, et sa neis pettuksid ja nemad sinus." (lk 65) ** [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014 * [[Tänav]], mis [[kiirustamine|tõttab]] pärimäge, soovides meid kõikjale kohale toimetada esimestena, on pettunud, kui alla jõudes jääme ostma [[ajaleht]]e. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] mzcupi71y8h95udrknpee9hm17fblcr 0 8714 87955 48140 2022-07-24T14:54:41Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Olen olnud žüriides, mis on andnud [[auhind|auhinna]] inimesele, kellega mul on olnud – kuidas seda ilusti öelda – intiimseid ljesoone, ja saanud preemia žüriidelt, mille liikmega mul on kunagi sellised ilusad suhted olnud. (lk 134) ** [[Maarja Kangro]]. "Minu auhinnad". Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2018 * Kujutatud nõtkelt, värskelt, mõistvusega oli see episood, episood[[novell]], lõpp[[konkurents]]is üks kahest preemiakandidaadist viimaste minutite, viimaste sekunditeni, kuni olukorda tõi muutuse fataalne [[telefonikõne]] eemal viibivalt haigeks jäänud žüriikaaslaselt ning kiik kaldus vastasasendisse. Kuid selleks moodustataksegi žüriid paarituarvulisena, ja kui kusagil, siis just sellistes olukordades saab selgeks, kui võimas [[trump]] on alati varrukas [[juhus]]el... * Meesautorid, nagu jõulisemale poolele kohanegi, vaatavad maskide, eneselohutuse ja enesepettuseta vastu [[vanadus]]ele – seda ka siis, kui ise kaugeltki veel vana ei olda, ent teatav [[empaatia|empaatiline]] [[kujutlusvõime]]liiasus on elujõulise [[kirjandus]]ega alati kaasas käinud. ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 [[Kategooria:Organisatsioonid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] f3trd0lxca0givvhjh597c7fdcbgbp4 0 8806 88117 74092 2022-07-25T07:42:35Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Woman Grinding Coffee f889 jh75.jpg|pisi|[[Vincent van Gogh]], "Naine kohvi jahvatamas", 6. juuni 1881.]] ==Proosa== * Kuivatatud [kalmuse]juurikat, millel [[lõhn]] püsib mitu [[aasta]]t, võib kas või kohviveskis jahvatada [[tolm]]uks ning puistata [[rõõm]]uks igale poole laiali. [[Nuga|Noaga]] kaapida teda on siiski palju hõlpsam ja [[maailm]]a südamerahule kasulikum. Sest kohviveski ummistub [[kalmus]]etolmuga ja sest piisab kauaks ajaks [[kohv]]imaitse muutmiseks. ** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest", Ilmamaa. 1996, lk 38 * Kohviveski on minu [[kukk]]. Nii kui ta ragisema hakkab, ärkan ma üles ja tunnen janu. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 8 * Elektriliste riistade valik muutub lausa päev-päevalt rikkalikumaks. Igas [[pere]]s ja ka üksikuil ei tohiks puududa [[keeduspiraal]], kohviveski ja ka küpsetusvorm "Tšudo", milles saab küpsetada kõikvõimalikke [[toit]]e, suuri ning väikesi [[sai]]u ja küpsiseid. (lk 6) ** [[Salme Masso]], "Lihtsaid toite", Tallinn: Valgus, 1988 * [[Inimesed]] olid üldse salakavalad, [[masin]]ad aga mitte. Pealtnäha oli mõni masin ka salakaval, kas või kohviveski, mis jahvatas, kui Margareete seda käes hoidis, aga köögilaual jäi silmapilk seisma. Aga Margareete viis kohviveski töökotta ja seal parandati see ilusti ära. Ja seletati veel pealegi, milles viga oli olnud. Margareetele ei jäänud see hästi meelde, seletus oli liiga keeruline, aga see oli olemas; masinat oli võimalik [[parandamine|parandada]] ja korrale kutsuda, inimest aga mitte. Või vähemasti ei teinud seda ükski töökoda, kui [[psühhoneuroloogiahaigla]] välja arvata. (lk 14–15) ** [[Astrid Reinla]], "Lühilaineahi", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987 ==Luule== <poem> Kipub vaidlema isekeskis auväärt ehituskomisjon. Köögis poriseb kohviveski, [[perenaine]] seal tegev on. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 15 [[Kategooria:Kokandus]] [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 3dyxn0nub6an573700ein5hmwfw617v 0 8947 88025 80780 2022-07-24T15:48:03Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Martin Luther]]i [[abielu]] suhtes ei ole mingit [[kahtlus]]t, kuid kuuldus tema [[naine|naise]] varasemast vangipõlvest on vale; praegu öeldakse ta siiski rase olevat. Kui peaks vastama tõele rahvajutt, et [[Antikristus]] sünnib [[munk|mungast]] ja [[nunn]]ast (millist juttu need inimesed üha kordavad), kui palju tuhandeid Antikristusi peab maailmas juba olema! ** [[Desiderius Erasmus]] kirjas François Dubois'le (13: märts 1526) * "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!" (lk 29) ** [[Charlaine Harris]], "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010 * [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas raseduse ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada [[koketerii]], emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid [[Nõuanne|nõuandeid]] kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Soledad on end välja sirutanud, [[seljakott]] padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas. :"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu [[sõnavara]] on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole. :Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.<!--//--> :"Kui ma Lucat ootasin, aitasid [[iiveldus]]e vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit [[vastuväide]]test. ''Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud [[vägistamine|vägistamise]] käigus.'' :"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle. (lk 268-269) * [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 * Vaatamata [[kondoom]]ide kohusetundlikule pealesurumisele tüdrukutele suunatud ajakirjanduses lõpeb peeniste laskmine noortesse [[tupp]]edesse ja [[emakakael]]tesse märksa tõenäolisemalt raseduse ja [[nakkus]]ega kui [[orgasm]]iga. (lk 332) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja last ootava naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Kui raskejalgne [[naine]], kes tunneb oma [[süda]]me all elu liigahtamist, nii tunnen oma [[aju]]des uute [[idee]]de sündi ning [[päikesesüsteem|päiksesüsteemide]] tekkimist. </poem> * [[August Alle]], "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24 <poem> Sest ürg-[[Hitler]] liigutab koopas, ihub naabri kaelale [[kirves]]t. Kelle jõud, selle väli ja kari - pärib naabri naise ja kuue. ... Andke lastele lutuga gaasi, pange marssima rasedad naised ja kesk seda marsiekstaasi ebajumalaks untervits! Maailma varjutab mustkollane pimedik... </poem> * August Alle, "Karmid rütmid II", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 78-79 :Üks hambutu [[vanapiiga]] :mind [[unenägu|unes]] tallas ja rõhus. :Kas olen ehk suitsetand liiga, :või on mul ussid kõhus? : :On's tükike jahukäkki, :mis magada mind ei lase? :Või äkki :ma [[salmik]]uist jälle rase? * [[Heiti Talvik]], "Lauliku hommik", kogust "Kohtupäev" (1937) [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pzs3yj52fj352uquhbplwg1liir3ad5 88056 88025 2022-07-24T19:52:15Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Martin Luther]]i [[abielu]] suhtes ei ole mingit [[kahtlus]]t, kuid kuuldus tema [[naine|naise]] varasemast vangipõlvest on vale; praegu öeldakse ta siiski rase olevat. Kui peaks vastama tõele rahvajutt, et [[Antikristus]] sünnib [[munk|mungast]] ja [[nunn]]ast (millist juttu need inimesed üha kordavad), kui palju tuhandeid Antikristusi peab maailmas juba olema! ** [[Desiderius Erasmus]] kirjas François Dubois'le (13: märts 1526) * [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas raseduse ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada [[koketerii]], emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid [[Nõuanne|nõuandeid]] kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja last ootava naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Vaatamata [[kondoom]]ide kohusetundlikule pealesurumisele tüdrukutele suunatud ajakirjanduses lõpeb peeniste laskmine noortesse [[tupp]]edesse ja [[emakakael]]tesse märksa tõenäolisemalt raseduse ja [[nakkus]]ega kui [[orgasm]]iga. (lk 332) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!" (lk 29) ** [[Charlaine Harris]], "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010 * Soledad on end välja sirutanud, [[seljakott]] padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas. :"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu [[sõnavara]] on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole. :Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.<!--//--> :"Kui ma Lucat ootasin, aitasid [[iiveldus]]e vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit [[vastuväide]]test. ''Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud [[vägistamine|vägistamise]] käigus.'' :"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle. (lk 268-269) * [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 ==Luule== <poem> Kui raskejalgne [[naine]], kes tunneb oma [[süda]]me all elu liigahtamist, nii tunnen oma [[aju]]des uute [[idee]]de sündi ning [[päikesesüsteem|päiksesüsteemide]] tekkimist. </poem> * [[August Alle]], "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24 <poem> Sest ürg-[[Hitler]] liigutab koopas, ihub naabri kaelale [[kirves]]t. Kelle jõud, selle väli ja kari - pärib naabri naise ja kuue. ... Andke lastele lutuga gaasi, pange marssima rasedad naised ja kesk seda marsiekstaasi ebajumalaks untervits! Maailma varjutab mustkollane pimedik... </poem> * August Alle, "Karmid rütmid II", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 78-79 :Üks hambutu [[vanapiiga]] :mind [[unenägu|unes]] tallas ja rõhus. :Kas olen ehk suitsetand liiga, :või on mul ussid kõhus? : :On's tükike jahukäkki, :mis magada mind ei lase? :Või äkki :ma [[salmik]]uist jälle rase? * [[Heiti Talvik]], "Lauliku hommik", kogust "Kohtupäev" (1937) [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] oq1enzkqkdevenynraruar1sloye9il 88057 88056 2022-07-24T19:54:47Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Martin Luther]]i [[abielu]] suhtes ei ole mingit [[kahtlus]]t, kuid kuuldus tema [[naine|naise]] varasemast vangipõlvest on vale; praegu öeldakse ta siiski rase olevat. Kui peaks vastama tõele rahvajutt, et [[Antikristus]] sünnib [[munk|mungast]] ja [[nunn]]ast (millist juttu need inimesed üha kordavad), kui palju tuhandeid Antikristusi peab maailmas juba olema! ** [[Desiderius Erasmus]] kirjas François Dubois'le (13: märts 1526) * [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas raseduse ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada [[koketerii]], emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid [[Nõuanne|nõuandeid]] kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja last ootava naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Vaatamata [[kondoom]]ide kohusetundlikule pealesurumisele tüdrukutele suunatud ajakirjanduses lõpeb peeniste laskmine noortesse [[tupp]]edesse ja [[emakakael]]tesse märksa tõenäolisemalt raseduse ja [[nakkus]]ega kui [[orgasm]]iga. (lk 332) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!" (lk 29) ** [[Charlaine Harris]], "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010 * Soledad on end välja sirutanud, [[seljakott]] padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas. :"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu [[sõnavara]] on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole. :Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.<!--//--> :"Kui ma Lucat ootasin, aitasid [[iiveldus]]e vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit [[vastuväide]]test. ''Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud [[vägistamine|vägistamise]] käigus.'' :"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle. (lk 268-269) * [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 ==Luule== <poem> Üks hambutu [[vanapiiga]] mind [[unenägu|unes]] tallas ja rõhus. Kas olen ehk suitsetand liiga, või on mul ussid kõhus? On's tükike jahukäkki, mis magada mind ei lase? Või äkki ma [[salmik]]uist jälle rase? </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Lauliku_hommik "Lauliku hommik"] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kui raskejalgne [[naine]], kes tunneb oma [[süda]]me all elu liigahtamist, nii tunnen oma [[aju]]des uute [[idee]]de sündi ning [[päikesesüsteem|päiksesüsteemide]] tekkimist. </poem> * [[August Alle]], "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24 <poem> Sest ürg-[[Hitler]] liigutab koopas, ihub naabri kaelale [[kirves]]t. Kelle jõud, selle väli ja kari - pärib naabri naise ja kuue. ... Andke lastele lutuga gaasi, pange marssima rasedad naised ja kesk seda marsiekstaasi ebajumalaks untervits! Maailma varjutab mustkollane pimedik... </poem> * August Alle, "Karmid rütmid II", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 78-79 [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8obp4f5t9gqnoqca9hv45akwjnsm04e 88067 88057 2022-07-24T21:29:00Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Martin Luther]]i [[abielu]] suhtes ei ole mingit [[kahtlus]]t, kuid kuuldus tema [[naine|naise]] varasemast vangipõlvest on vale; praegu öeldakse ta siiski rase olevat. Kui peaks vastama tõele rahvajutt, et [[Antikristus]] sünnib [[munk|mungast]] ja [[nunn]]ast (millist juttu need inimesed üha kordavad), kui palju tuhandeid Antikristusi peab maailmas juba olema! ** [[Desiderius Erasmus]] kirjas François Dubois'le (13: märts 1526) * [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas raseduse ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada [[koketerii]], emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid [[Nõuanne|nõuandeid]] kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja last ootava naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Vaatamata [[kondoom]]ide kohusetundlikule pealesurumisele tüdrukutele suunatud ajakirjanduses lõpeb peeniste laskmine noortesse [[tupp]]edesse ja [[emakakael]]tesse märksa tõenäolisemalt raseduse ja [[nakkus]]ega kui [[orgasm]]iga. (lk 332) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!" (lk 29) ** [[Charlaine Harris]], "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010 * Soledad on end välja sirutanud, [[seljakott]] padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas. :"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu [[sõnavara]] on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole. :Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.<!--//--> :"Kui ma Lucat ootasin, aitasid [[iiveldus]]e vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit [[vastuväide]]test. ''Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud [[vägistamine|vägistamise]] käigus.'' :"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle. (lk 268-269) * [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 ==Luule== <poem> Üks hambutu [[vanapiiga]] mind [[unenägu|unes]] tallas ja rõhus. Kas olen ehk suitsetand liiga, või on mul ussid kõhus? On's tükike jahukäkki, mis magada mind ei lase? Või äkki ma [[salmik]]uist jälle rase? </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Lauliku_hommik "Lauliku hommik"] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kui raskejalgne [[naine]], kes tunneb oma [[süda]]me all elu liigahtamist, nii tunnen oma [[aju]]des uute [[idee]]de sündi ning [[päikesesüsteem|päiksesüsteemide]] tekkimist. </poem> * [[August Alle]], "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24 <poem> Sest ürg-[[Hitler]] liigutab koopas, ihub naabri kaelale [[kirves]]t. Kelle jõud, selle väli ja kari - pärib naabri naise ja kuue. ... Andke lastele lutuga gaasi, pange marssima rasedad naised ja kesk seda marsiekstaasi ebajumalaks untervits! Maailma varjutab mustkollane pimedik... </poem> * August Alle, "Karmid rütmid II", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 78-79 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 53np2t6qz8ictdf8qgbwmi757vejmgr 88068 88067 2022-07-24T21:29:47Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:PregnantWoman.jpg|pisi|Raseduse lõppstaadiumis naine]] ==Proosa== * [[Martin Luther]]i [[abielu]] suhtes ei ole mingit [[kahtlus]]t, kuid kuuldus tema [[naine|naise]] varasemast vangipõlvest on vale; praegu öeldakse ta siiski rase olevat. Kui peaks vastama tõele rahvajutt, et [[Antikristus]] sünnib [[munk|mungast]] ja [[nunn]]ast (millist juttu need inimesed üha kordavad), kui palju tuhandeid Antikristusi peab maailmas juba olema! ** [[Desiderius Erasmus]] kirjas François Dubois'le (13: märts 1526) * [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas raseduse ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada [[koketerii]], emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid [[Nõuanne|nõuandeid]] kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja last ootava naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Vaatamata [[kondoom]]ide kohusetundlikule pealesurumisele tüdrukutele suunatud ajakirjanduses lõpeb peeniste laskmine noortesse [[tupp]]edesse ja [[emakakael]]tesse märksa tõenäolisemalt raseduse ja [[nakkus]]ega kui [[orgasm]]iga. (lk 332) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!" (lk 29) ** [[Charlaine Harris]], "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010 * Soledad on end välja sirutanud, [[seljakott]] padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas. :"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu [[sõnavara]] on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole. :Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.<!--//--> :"Kui ma Lucat ootasin, aitasid [[iiveldus]]e vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit [[vastuväide]]test. ''Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud [[vägistamine|vägistamise]] käigus.'' :"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle. (lk 268-269) * [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 ==Luule== <poem> Üks hambutu [[vanapiiga]] mind [[unenägu|unes]] tallas ja rõhus. Kas olen ehk suitsetand liiga, või on mul ussid kõhus? On's tükike jahukäkki, mis magada mind ei lase? Või äkki ma [[salmik]]uist jälle rase? </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Lauliku_hommik "Lauliku hommik"] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kui raskejalgne [[naine]], kes tunneb oma [[süda]]me all elu liigahtamist, nii tunnen oma [[aju]]des uute [[idee]]de sündi ning [[päikesesüsteem|päiksesüsteemide]] tekkimist. </poem> * [[August Alle]], "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24 <poem> Sest ürg-[[Hitler]] liigutab koopas, ihub naabri kaelale [[kirves]]t. Kelle jõud, selle väli ja kari - pärib naabri naise ja kuue. ... Andke lastele lutuga gaasi, pange marssima rasedad naised ja kesk seda marsiekstaasi ebajumalaks untervits! Maailma varjutab mustkollane pimedik... </poem> * August Alle, "Karmid rütmid II", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 78-79 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] e8biya5hngl538jgcbflzffofw1u7x9 88078 88068 2022-07-24T21:56:44Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Klimt_-_Hoffnung_I_-_1903.jpeg|pisi|Gustav Klimt, "Lootus" (1903)]] ==Proosa== * [[Martin Luther]]i [[abielu]] suhtes ei ole mingit [[kahtlus]]t, kuid kuuldus tema [[naine|naise]] varasemast vangipõlvest on vale; praegu öeldakse ta siiski rase olevat. Kui peaks vastama tõele rahvajutt, et [[Antikristus]] sünnib [[munk|mungast]] ja [[nunn]]ast (millist juttu need inimesed üha kordavad), kui palju tuhandeid Antikristusi peab maailmas juba olema! ** [[Desiderius Erasmus]] kirjas François Dubois'le (13: märts 1526) * [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas raseduse ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada [[koketerii]], emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid [[Nõuanne|nõuandeid]] kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja last ootava naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Vaatamata [[kondoom]]ide kohusetundlikule pealesurumisele tüdrukutele suunatud ajakirjanduses lõpeb peeniste laskmine noortesse [[tupp]]edesse ja [[emakakael]]tesse märksa tõenäolisemalt raseduse ja [[nakkus]]ega kui [[orgasm]]iga. (lk 332) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!" (lk 29) ** [[Charlaine Harris]], "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010 * Soledad on end välja sirutanud, [[seljakott]] padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas. :"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu [[sõnavara]] on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole. :Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.<!--//--> :"Kui ma Lucat ootasin, aitasid [[iiveldus]]e vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit [[vastuväide]]test. ''Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud [[vägistamine|vägistamise]] käigus.'' :"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle. (lk 268-269) * [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021 ==Luule== <poem> Üks hambutu [[vanapiiga]] mind [[unenägu|unes]] tallas ja rõhus. Kas olen ehk suitsetand liiga, või on mul ussid kõhus? On's tükike jahukäkki, mis magada mind ei lase? Või äkki ma [[salmik]]uist jälle rase? </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Lauliku_hommik "Lauliku hommik"] kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Kui raskejalgne [[naine]], kes tunneb oma [[süda]]me all elu liigahtamist, nii tunnen oma [[aju]]des uute [[idee]]de sündi ning [[päikesesüsteem|päiksesüsteemide]] tekkimist. </poem> * [[August Alle]], "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24 <poem> Sest ürg-[[Hitler]] liigutab koopas, ihub naabri kaelale [[kirves]]t. Kelle jõud, selle väli ja kari - pärib naabri naise ja kuue. ... Andke lastele lutuga gaasi, pange marssima rasedad naised ja kesk seda marsiekstaasi ebajumalaks untervits! Maailma varjutab mustkollane pimedik... </poem> * August Alle, "Karmid rütmid II", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 78-79 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] hjgo7mjx0c1ly6hx0x662c6aydh2jcg 0 8994 88092 67598 2022-07-25T04:43:23Z Kruusamägi 873 esmane def wikitext text/x-wiki '''Timukas''' ehk '''hukkaja''' on isik, kes teostab [[surmanuhtlus]]i. ==Luule== * Kui tal' timuk nööri viskas [[kael]]a, :kraaksus ta veel, takerdudes paela: :"Vennad hüvasti! Ma kärvamast ei tõrgu. :Põmmdi veel üks [[peer]] – ja viuhti alla [[põrgu]]!" * [[Heiti Talvik]], "Don Ramon", kogust "Palavik" (1934) [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] irnp7pctigboiohzuys9s3pd96vdr7o 0 8999 88148 86126 2022-07-25T10:47:22Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:P543,_Scribner's_Magazine,_1915--Back_to_the_town;_or_the_return_to_human_nature.png|pisi|May Wilson Preston, illustratsioon Scribner Magazine'is 1915]] [[Pilt:Jenny_Zillhardt_Jeune_compositeur.jpg|pisi|Jenny Zillhardt, "Noor helilooja" (u 1930)]] ==Proosa== * "Teie Eminentsi võidakse ära tunda." :"Isegi sellises riietuses?" küsis Mazarin. :Ta tõstis [[mantel|mantli]], mis lamas [[tugitool]]il. Selle all oli täielik hele[[hall]] ja granaat[[punane]] aadlikuülikond hõbedaste [[tikand]]ustega. :"Kui Teie Eminents end [[maskeering|maskeerib]], muutub kõik lihtsamaks." (lk 502) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * [[Muusik]]ud seadsid end valmis, laekad tühjenesid, [[kauplus]]ed tehti tühjaks [[vaha]]st, lintidest ja mõõgalehvidest; perenaised ostsid tagavaraks [[leib]]a, [[liha]] ja [[vürts|vürtse]]. Paljud [[kodanik]]ud, kelle [[kodu]]d olid juba varustatud nagu [[piiramine|piiramise]] puhuks ja kellel enam midagi teha ei olnud, tõmbasid piduülikonnad selga ning suundusid linna[[värav]]a juurde, et esimestena kuningliku korteeži nähtavaleilmumisest teatada. Nad teadsid, et [[kuningas]] saabub alles [[õhtu]]l või koguni järgmisel [[hommik]]ul. Aga eks ole [[ootamine]] ju omamoodi [[hullus]] ja hullus pole ju midagi muud kui mingi ebatavaline [[lootus]]. (lk 34) * D'Artagnan haaras Athose [[käed]]. :"Armas krahv, ma ei ütle teile ei ega jaa. Lubage, et ma jään mõneks ajaks [[Pariis]]i. See on mulle hädavajalik kõigi minu asjade korraldamiseks ja selleks, et vähehaaval harjuda rõhuva ja meelitava mõttega, mis mind painab ja pimestab. Ma olen rikas, ja ma tunnen ennast. Senikaua kuni [[rikkus]] ei ole mulle [[harjumus]]eks saanud, olen ma väljakannatamatu tüüp. Ma pole aga siiski veel nii rumal, et näitaksin oma vaimupimedust sellisele [[sõber|sõbrale]] nagu teie, Athos. Ülikond on ilus, ülikond on rikkalikult kullaga tikitud, aga ta on uus ja hõõrub mind õmblustest." (lk 285) * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 * Maureen õmbleb poja lühikeste [[püksid|pükste]] lahti tulnud palistust - hea vastupidav Woolworthi kraam, nad ei riietunud kunagi peentesse [[Ameerika]] stiilis vabaajarõivastesse, mida osteti jõukate valgete [[poeg]]adele, ega tillukeste [[härrasmees]]te kodanlikesse ülikondadesse, millele raiskasid [[raha]] vaesed [[mustanahalised]]. (lk 145) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Tegemist oli mugava tviidülikonnaga, mille värv ja muster olid pisut silmatorkavamad kui Wimsey endale harilikult lubas. Kuigi seda sobis ka [[linn]]as kanda, õhkus sellest siiski kerget [[mägi|mägede]] ja [[meri|mere]] meeleolu. :"Ma tahan jätta küll sundimatu, kuid mitte mingil juhul pealetükkiva mulje," jätkas ta. "Ma ei saa sinna midagi parata, aga ma mõtlen siiski, kas poleks nõrk tume[[punane]] [[triip]] olnud ikkagi parem, kui see silmapaistmatu [[roheline]]." :Paistis, et [[soovitus]] ajas Bunteri segadusse. Saabus [[vaikus]], mille kestel Bunter toda nõrka tumepunast triipu endale ette kujutas. Kuid lõpuks näis, et tema mõtetes võbisevad kaalukausid jäid kindlalt paigale. :"Ei, milord," lausus ta otsustavalt. "Minu meelest ei oleks tumepunane parem. Huvitav — seda küll, aga hoopiski mitte nii [[sõbralikkus|sõbralik]], kui ma nõnda väljenduda tohin." (lk 26) * [Peter Wimsey Bunterile:] "Kas sa oled ikka kindel, et oled kogu [[uudsus]]e eemaldanud? Ma ei salli uusi riideid." :"Olen selles täiesti veendunud, milord. Kinnitan teie lordlikule kõrgusele, et see ülikond näeb igas suhtes välja nii, nagu seda oleks mitu kuud kantud." (lk 26) * [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Kui elasime Kaupmehe [[tänav]]al, siis puhastas ja pressis Ruut oma [[riided|riideid]] ikka köögilaual. Ühel päeval helises uksekell. Noorevõitu naine seisis [[uks]]e taga, kaks paari pükse ja [[pintsak]] käsivarrel, ning palus need rätsepmeistril ära pressida ja puhastada. Vaatasin segaduses talle otsa ja vastasin: :"Teil on vist aadressiga eksitus, meie majaski ei ela [[rätsep]]at." :"Aga siin ju pressitakse ja puhastatakse ometi ülikondi, meie [[aken|aknast]] on näha," käidi mulle peale. :Siis taipasin. Ruut pressis jälle parajasti [[köök|köögis]] pükse. Kõigest jõust tõsiseks jäädes laususin: :"See rätsep korrastab ainult oma riideid." * [[Mari Möldre]], "Eesriie avaneb". 2. trükk. Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010, lk 352 * Kuigi seda otse välja ei öelda, on Mr Frank Churchill [[dändi]]. Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas [[George IV]]), kes valitses oma vaimuhaige isa [[George III]] asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise meesteülikonna loojad, kes hindasid üle kõige [[hea maitse|rafineeritud maitset]], elegantseid kombeid ja välist sära. Paljud neist, eelkõige printsregent ise, olid andunud [[elunautija]]d, kes saatsid oma päevi mööda enda sättimise, [[poodlemine|poodlemise]], klubides logelemise, [[teater|teatris]] käimise ja võiduajamistega. Mõned neist, nagu dändinduse looja [[Beau Brummel]], oli tuntud oma salvava ja südametu [[huumor]]i poolest. Kõigis Austeni [[romaan]]ides kohtab dändisid ja reeglina on nad negatiivsed tegelased. (lk 543) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Aga preili Sokk käis ringi ja muutus järjest rõõmsamaks, mida enam ta [[pulm]]adele mõtles. :"Sina, Väikevend, hakkad peiupoisiks," lubas ta ja patsutas Väikevenda põsele. "Ma õmblen sulle musta sametülikonna, kujuta ette, kui armas sa siis oled!" :Väikevennal käis judin üle selja. Must sametülikond - selle peale naeravad Krister ja Gunilla ennast surnuks! (lk 427) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> ...Oli kord siin nõudlik koolinõunik, olid [[postijaam]] ja [[voorimees]]. Sõitis voorimehel koolinõunik, sõiduk peatus väikse [[kool]]i ees. Ja siis "kooli katsuma" ta astus, hallis ülikonnas mees, [[pedant]]. [[Päike]] rannakõrkjatesse laskus ja jäid vaikseks lossipark ja [[rand]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Koolinõunik Ernst Enno", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 9 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] bysh7xtvnw2b992sp982jxe6it5g0uz 0 9306 87948 56339 2022-07-24T14:52:27Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki * Teie loodud poliitiline süsteem põhineb konkurentsil. Te petate, kui saate, sest kõige tähtsam on [[võim]]u nimel võita. See peab lõppema. Peame omavahelise konkureerimise lõpetama. Peame tegema [[koostöö]]d, et jagada [[Maa (planeet)|planeedi]] ressursse õiglasel viisil. Peame hakkama elama planeedile sobilikes piirides, keskenduma õiglusele ja kõigi elavate liikide huvides paar sammu tagasi astuma. Peame kaitsma biosfääri – [[õhk]]u, [[ookean]]e, [[maapind|pinnast]] ja [[mets]]i. See võib tunduda väga naiivne, kuid kui olete kodutöö ära teinud, siis teate, et meil pole muud [[valik]]ut. Peame täie pühendumusega kliimamuutustele keskenduma, sest kui me ei suuda seda teha, on kõik meie saavutused ja edusammud asjata olnud. Ja kõik, mis jääb meie poliitiliste liidrite pärandiks, on [[inimkond|inimkonna]] [[ajalugu|ajaloo]] suurim läbikukkumine. Neid mäletatakse kui kõigi aegade suurimaid kaabakaid, sest nad otsustasid mitte kuulata ja mitte tegutseda. ** [[Greta Thunberg]], "Me tahame, et poliitikud kuulaksid teadlasi", kõne Brüsselis, 21. veebruar 2019 * Ma ei võistle oma kolleegidega. See ei ole lihtsalt minu mõtteviis. See ei ole kunagi olnud takistus. ** [[Elinor Ostrom]], intervjuu: [https://www.annualreviews.org/userimages/contenteditor/1326999553977/elinorostromtranscript.pdf "An Interview with Elinor Ostrom"] Annual Reviews Conversations, 2010 * Peaks tegema vahet, mis on [[elu]] ja mis on [[sport]]. Kui elada ainult saavutu­sest saavutuseni ja mõttest, et peab kellestki teisest parem olema, siis on elu võrdlemisi surnud, sest sõltub välisest. Inimese isikupära ei pruugi üldse välja kujuneda, kui ta võtab mõõtkava teistest inimestest. [[Lapsevanem]]ate mõõtkava on ju teatud moel [[minevik]], aga elu on alati uus. ** [[Marju Lepajõe]], intervjuu: Tiit Efert, [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et "Laureaat Marju Lepajõe"], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018) * Kujutatud nõtkelt, värskelt, mõistvusega oli see episood, episoodnovell, lõppkonkurentsis üks kahest preemiakandidaadist viimaste minutite, viimaste sekunditeni, kuni olukorda tõi muutuse fataalne [[telefonikõne]] eemal viibivalt haigeks jäänud žüriikaaslaselt ning kiik kaldus vastasasendisse. Kuid selleks moodustataksegi žüriid paarituarvulisena, ja kui kusagil, siis just sellistes olukordades saab selgeks, kui võimas [[trump]] on alati varrukas [[juhus]]el... ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 1ljkxwgkfdisk4djrpuuefy9kig6dmz 0 9318 88036 49921 2022-07-24T15:53:29Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Siis ärkad sinagi. Nagu kerkiv [[udu]] hajub su liikmeist eilsete tööde [[rammestus]]. Sa ärkad puhtana nagu [[särg|särjepoeg]] keset [[laine]]id, noorena nagu [[varss]] [[ema]] kõrval, ilusana nagu uus [[laev]], mis täna läheb merele. Tuul, tõmba tugevamini oma [[lõõts]]a, et [[puri]] laisalt ei laperdaks! Päev peab algama täispurjedega! </poem> * [[Helgi Muller]], "Kes oskaks maalida...", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 16 ==Proosa== * Öised ärkamised on [[unenägu|unenäo]]rongi [[teivasjaam]]ad. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kv6l1459zrx87ura4ukp3wk2rg6jnmc 0 9325 87986 49933 2022-07-24T15:29:16Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Päikesekiired heidavad oma [[võrk|võrgu]] liivasesse [[merepõhi|merepõhja]], kajastades kuldraha, sireeninaeru ja väikeste laste varbajälgi. (lk 118) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Haarasin kinni [[päev]]a turjast, hallikast uduvammusest. Päikesekiired ma pihku võtsin, nende najal ma astusin. </poem> * [[Helgi Muller]], "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17 ==Kirjandus== * [[Henriëtte van Eyk]], "Gabriel: Ühe kõhna mehikese elulugu", tlk Valdek Kruuspere ja [[Rein Sepp]], 1960 [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 1ztcyjwhu83te9zbs9qnnbjoak2rnwg 0 9340 88079 69274 2022-07-24T22:08:41Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flax_blooms.jpg|pisi|Mykhaylo Berkos, "Lina õitseb" (1893)]] [[Pilt:Hubert_von_Herkomer_Junge_Bäuerinnen_beim_Flachs_brechen_1885.jpg|pisi|Hubert von Herkomer, "Talunaised lina ropsimas" (1885)]] ''See artikkel räägib põllutaimest. Muude linade kohta vaata artikleid [[Voodilina]], [[Laudlina]], [[Surilina]], [[Pruudilina]] jts.'' ==Proosa== * "Ma kingin kirikule [[kroonlühter|kroonlühtri]], kui ma pääsen," hüiab Rein. :Oh Jumal, Jumal! :Jaak ei vasta midagi, aga ta lubab oma südames iial enam enese naist peksta, kui [[Jumal]] teda veel päästab, iial lina leisikasse vett raputada, et [[kaupmees]]t petta, iial [[naaber|naabri]] [[heinamaa]]l [[öö]]se [[hobune|hobust]] sööta, iial kirikus [[jutlus]]e ajal tukkuda, iial magaski teradesse h[[agan]]aid panna - ei midagi, ei millalgi midagi niisugust enam. ... "Aa, kurat, maa!" hõikab Rein, põlvini vee sees, kuhu ta [[jää]] tüki päält kukkunud - "Jaak, maa, kurat, [[jalad]] on juba põhjas!" ... :"Lühter on lühter," mõtleb Rein ja kingib kroon lühtri asemel veikese küünlajala. * [[Juhan Liiv]], [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/liivju/jul_peip.html "Peipsi pääl"] * [Karen Blixen:] "[K]usagil [[Portugal]]is asus mäe otsas karmeliitide [[nunnaklooster]], kus kasvatati kõige peenemat lina, mida kunagi on nähtud. Kui õitseaeg oli käes, sinetas terve [[mägi]], nagu oleks ta otse taevasse tõusnud ja sellega üheks saanud. Nunnad olid oma lina tõttu kuulsad ja valmistasid sellest nii oivalist riiet, et neile sai osaks au kududa kuninglikke [[pruudilina|pruudilinu]]. Aga vähe sellest — kui kuninglikud [[pulmad]] olid peetud, toodi linad kloostrisse tagasi ja vereplekilised linad riputati ühes [[galerii]]s üles," lõpetas Karen võidukalt. [---] :"Vaadake, mustriliste linade tagasisaamine kuulus kloostri [[privileeg]]ide hulka. Igast sellisest pruudilinast riputati keskmine tükk raamituna galerii seinale, nimesilt all. Kuninglikust soost naised käisid kloostris [[palverännak]]ul, seisid sügavas mõttes nende [[maal]]ide ees ja lugesid sealt ühe loo teise järel. Aga ühe pildi ette kogunes kõige rohkem vaatajaid. Seal seisis [[publik]] kõige kauem. Lõuendil oli niisama kallihinnaline [[raam]] nagu kõikidel teistel. Aga [[lõuend]] ise oli täiesti valge." :"Tühi lehekülg," sosistas [[Charlotte Brontë|Charlotte]]. "Ma mõistan." :"Jah, mu daamid, see oli kõige lühem versioon "Tühjast leheküljest"." :"Sellele pole ju enam midagi lisada," ütles [[Emily Brontë|Emily]] naeruturtsatusega. (lk 18) * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Põllumajandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] g30a4dzqyzxdoprwwfzihuff6v96kdi 0 9345 87897 73818 2022-07-24T14:05:47Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kogu meie [[rahvas]], väikesest vanani, ootab ja nõuab ühte: [[reetur]]id ja spioonid, kes müüsid vaenlasele maha meie [[kodumaa]], lasta maha nagu roojased koerad. Nõuab meie rahvas üht: litsuge laiaks neetud kõnts!<br>Möödub aeg. Vihatud reeturite hauad kasvavad täis umbrohtu ja [[ohakas|karuohakat]], kaetuna ausate nõukogude inimeste, kogu nõukogude rahva igavese põlgusega. ** [[Andrei Võšinski]], kõne kolmandal Moskva protsessil * Sama kehtib kaitseväelaste, [[diplomaat]]ide kohta, võibolla [[elu]] kohta laiemalt. Et meil on palju [[sõber|sõpru]] ja lähedasi, aga kui olukord muutub kriitiliseks – kui palju neist alles jääb? Ja kui olukord muutub väga kriitiliseks, siis võimalik, et ongi väga piiratud seltskond. Nii et jah, [[Eesti]] ohvitserid, Eesti diplomaadid, ka Eesti luurajad – see ongi nende töö [Eesti eest] seista. ** [[Tiit Aleksejev]], intervjuu 1939. aasta teemalise Eesti spioonidraama "O2" teemal: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna "Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna"] ERR, 09.10.2020 * [Mrs. Dean:] "Oh Heathcliff, nüüd sa teed ennast küll viletsaks! Tule peegli juurde, las ma näitan sulle, mida sa peaksid soovima. Kas sa näed neid kahte [[korts]]u silmade vahel ja neid tihedaid [[kulm]]e, mis kaare asemel keskelt allapoole vajuvad, ja kaht musta [[vaenlane|vaenlast]] siin, kes on end nii sügavale peitnud ega ava iial julgelt oma aknaid, vaid luuravad välkudes nende taga nagu kuradi salakuulajad? Püüa õppida tasandama neid süngeid kortse ja tõstma avameelselt laugusid ning muuda need vaenlased usaldavateks, süütuteks [[ingel|ingliteks]], kes ei kahtlusta midagi ja kes näevad alati kõikjal sõpru, kui nad just vaenlasi ei kohta. Ära mana oma näole tigeda krantsi ilmet, kes teab, et hoobid, mis ta saab, on tema palk, ja kes ikkagi vihkab nii tervet maailma kui ka lööjat selle pärast, mis ta kannatab." (lk 56) ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * Pahinal pageb klaasi tagant mütsak [[varblane|varblasi]], kes on seal kogu aeg pealt vaadanud. Jultunult, häbitult, põnevusega. [[Tuul]]e külvatud salakuulajad, terved piilurite salgad! Vurtsti! õhku ja tulevad uued. Vurtsti! õhku ja uued. Lärmakalt paiskavad nad üle valge talvetaeva oma delikaatse teate. (lk 8) ** [[Asta Põldmäe]], "Demiurg", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] cmqhfpm63eadj1rh98q3z7iit773i6k 0 9378 87925 56867 2022-07-24T14:32:28Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 ==Proosa== * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] le5o5fpq7zr0zmu5emyytqj99alvja1 87926 87925 2022-07-24T14:34:38Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 <poem> Kujun kangast elupikka, elupikka, east ikka. Lõimelõngad mul linased. Koelõngad valge [[lammas|lamba]], valgelamba, mustalamba villadest segisegused. Kanga [[muster|kiri]] mul kujuneb vahel toimiseks toredalt, vahel labaseks lodevalt. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Kangas", rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 10 ==Proosa== * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kp3u0em9h2qz0ce8ftvenvhg8j267uy 87931 87926 2022-07-24T14:37:36Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 <poem> Kujun kangast elupikka, elupikka, east ikka. Lõimelõngad mul linased. Koelõngad valge [[lammas|lamba]], valgelamba, mustalamba villadest segisegused. Kanga [[muster|kiri]] mul kujuneb vahel toimiseks toredalt, vahel labaseks lodevalt. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Kangas", rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 10 ==Proosa== * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 * Luuletamine – see on ärritus ja [[auk]] suures villases kangas, aga ka selle lappimine. [[Pinge]] tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk [[mõõn]] ja järsk [[tõus]] või vastupidi. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"] Sirp, 19. juuni 2014 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ev8aw00m0l8cht86h77rabcj8urvs1e 87937 87931 2022-07-24T14:39:32Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 <poem> Kõigel võib olla ka mustri kuju lahtirulluvas kangas. On seal triipe, mis lähevad otse ja neid, mis risti, on ilusaid, korduvaid jooni ja kujundeid, mis nagu kiiva kisti. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Kõigel võib olla ka mustri kuju" (1985) kogus "... ja pikkamisi roheldub maailm. Luulet 1982-1987", 1989, lk 19 <poem> Kujun kangast elupikka, elupikka, east ikka. Lõimelõngad mul linased. Koelõngad valge [[lammas|lamba]], valgelamba, mustalamba villadest segisegused. Kanga [[muster|kiri]] mul kujuneb vahel toimiseks toredalt, vahel labaseks lodevalt. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Kangas", rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 10 ==Proosa== * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 * Luuletamine – see on ärritus ja [[auk]] suures villases kangas, aga ka selle lappimine. [[Pinge]] tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk [[mõõn]] ja järsk [[tõus]] või vastupidi. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"] Sirp, 19. juuni 2014 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hbbf7jhiakc855socium5z71cpg1qx4 87945 87937 2022-07-24T14:50:17Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 <poem> Kõigel võib olla ka mustri kuju lahtirulluvas kangas. On seal triipe, mis lähevad otse ja neid, mis risti, on ilusaid, korduvaid jooni ja kujundeid, mis nagu kiiva kisti. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Kõigel võib olla ka mustri kuju" (1985) kogus "... ja pikkamisi roheldub maailm. Luulet 1982-1987", 1989, lk 19 <poem> Kujun kangast elupikka, elupikka, east ikka. Lõimelõngad mul linased. Koelõngad valge [[lammas|lamba]], valgelamba, mustalamba villadest segisegused. Kanga [[muster|kiri]] mul kujuneb vahel toimiseks toredalt, vahel labaseks lodevalt. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Kangas", rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 10 ==Proosa== * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * [Renée:] Kui majja tuleb [[haigus]], siis ei võta see enda võimusse mitte üksnes haige inimese [[keha]], vaid koob [[süda]]mete vahele ka hämara [[kangas|kanga]], mis varjutab lootuse. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff, 2012, lk 61 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 * Kangas, see oli tegelikult kõik. Kui õige oli leitud, alles siis võis rahulikult keskenduda moele, detailidele ja kogu teema kontseptsioonile. Kangas - see oli nagu [[kirjanik]]ul [[rütm]], sa võid kirjutada [[romaan]]i, olla juba viiekümnenda lehekülje juures, aga kõik see on tühi vaev, raisatud aeg, kui sa pole leidnud õiget rütmi. Kui leiad, tuleb otsast alata, kogu senine [[tekst]] rütmi seisukohalt ümber kirjutada. Kui mitte, siis ei maksa väga head tulemust loota. ** [[Maimu Berg]], "Moemaja", 2012, lk 62 * Luuletamine – see on ärritus ja [[auk]] suures villases kangas, aga ka selle lappimine. [[Pinge]] tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk [[mõõn]] ja järsk [[tõus]] või vastupidi. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"] Sirp, 19. juuni 2014 * Õmblusteta ühiskonnas otsustatakse ja tehakse asju koos, et kõigil oleks parem ning keegi ei tunneks end kõrvale- või ilmajäetuna. :Paraku näen nädalast nädalasse, et pigem on Eesti tõmblustega ühiskond, kus kangas on nii pingule venitatud, et iga nõelatorge tekitab konflikti. Ja selleks nõelatorkeks on ühiskonnas järjest sagedamini mõni provokatiivne väljaütlemine või tegu. * [[Marju Himma]], [https://www.err.ee/1126868/marju-himma-provokatsioon-on-tomblustega-uhiskonna-tundemark "Provokatsioon on tõmblustega ühiskonna tundemärk"], ERR/Vikerraadio, 24.08.2020 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6nsfmg90jxs5c2j2m4d5d7m9z7u0szj 87946 87945 2022-07-24T14:50:36Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 <poem> Kõigel võib olla ka mustri kuju lahtirulluvas kangas. On seal triipe, mis lähevad otse ja neid, mis risti, on ilusaid, korduvaid jooni ja kujundeid, mis nagu kiiva kisti. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Kõigel võib olla ka mustri kuju" (1985) kogus "... ja pikkamisi roheldub maailm. Luulet 1982-1987", 1989, lk 19 <poem> Kujun kangast elupikka, elupikka, east ikka. Lõimelõngad mul linased. Koelõngad valge [[lammas|lamba]], valgelamba, mustalamba villadest segisegused. Kanga [[muster|kiri]] mul kujuneb vahel toimiseks toredalt, vahel labaseks lodevalt. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Kangas", rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 10 ==Proosa== * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * [Renée:] Kui majja tuleb [[haigus]], siis ei võta see enda võimusse mitte üksnes haige inimese [[keha]], vaid koob [[süda]]mete vahele ka hämara kanga, mis varjutab lootuse. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff, 2012, lk 61 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 * Kangas, see oli tegelikult kõik. Kui õige oli leitud, alles siis võis rahulikult keskenduda moele, detailidele ja kogu teema kontseptsioonile. Kangas - see oli nagu [[kirjanik]]ul [[rütm]], sa võid kirjutada [[romaan]]i, olla juba viiekümnenda lehekülje juures, aga kõik see on tühi vaev, raisatud aeg, kui sa pole leidnud õiget rütmi. Kui leiad, tuleb otsast alata, kogu senine [[tekst]] rütmi seisukohalt ümber kirjutada. Kui mitte, siis ei maksa väga head tulemust loota. ** [[Maimu Berg]], "Moemaja", 2012, lk 62 * Luuletamine – see on ärritus ja [[auk]] suures villases kangas, aga ka selle lappimine. [[Pinge]] tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk [[mõõn]] ja järsk [[tõus]] või vastupidi. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"] Sirp, 19. juuni 2014 * Õmblusteta ühiskonnas otsustatakse ja tehakse asju koos, et kõigil oleks parem ning keegi ei tunneks end kõrvale- või ilmajäetuna. :Paraku näen nädalast nädalasse, et pigem on Eesti tõmblustega ühiskond, kus kangas on nii pingule venitatud, et iga nõelatorge tekitab konflikti. Ja selleks nõelatorkeks on ühiskonnas järjest sagedamini mõni provokatiivne väljaütlemine või tegu. * [[Marju Himma]], [https://www.err.ee/1126868/marju-himma-provokatsioon-on-tomblustega-uhiskonna-tundemark "Provokatsioon on tõmblustega ühiskonna tundemärk"], ERR/Vikerraadio, 24.08.2020 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] b4gv6t7mi1ct6o8wre1egozxe839oux 87960 87946 2022-07-24T14:59:54Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 <poem> Kõigel võib olla ka mustri kuju lahtirulluvas kangas. On seal triipe, mis lähevad otse ja neid, mis risti, on ilusaid, korduvaid jooni ja kujundeid, mis nagu kiiva kisti. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Kõigel võib olla ka mustri kuju" (1985) kogus "... ja pikkamisi roheldub maailm. Luulet 1982-1987", 1989, lk 19 <poem> Kujun kangast elupikka, elupikka, east ikka. Lõimelõngad mul linased. Koelõngad valge [[lammas|lamba]], valgelamba, mustalamba villadest segisegused. Kanga [[muster|kiri]] mul kujuneb vahel toimiseks toredalt, vahel labaseks lodevalt. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Kangas", rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 10 ==Proosa== * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * [Renée:] Kui majja tuleb [[haigus]], siis ei võta see enda võimusse mitte üksnes haige inimese [[keha]], vaid koob [[süda]]mete vahele ka hämara kanga, mis varjutab lootuse. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff, 2012, lk 61 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 * Kangas, see oli tegelikult kõik. Kui õige oli leitud, alles siis võis rahulikult keskenduda moele, detailidele ja kogu teema kontseptsioonile. Kangas - see oli nagu [[kirjanik]]ul [[rütm]], sa võid kirjutada [[romaan]]i, olla juba viiekümnenda lehekülje juures, aga kõik see on tühi vaev, raisatud aeg, kui sa pole leidnud õiget rütmi. Kui leiad, tuleb otsast alata, kogu senine [[tekst]] rütmi seisukohalt ümber kirjutada. Kui mitte, siis ei maksa väga head tulemust loota. ** [[Maimu Berg]], "Moemaja", 2012, lk 62 * Luuletamine – see on ärritus ja [[auk]] suures villases kangas, aga ka selle lappimine. [[Pinge]] tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk [[mõõn]] ja järsk [[tõus]] või vastupidi. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"] Sirp, 19. juuni 2014 * Kya teadis [[Albert Einstein]]i raamatute põhjal, et [[aeg]] on sama ebakindel kui [[tähed]]. Aeg kiireneb ja paindub [[planeet]]ide ja päikeste ümber, on [[mägi|mägedes]] teistsugune kui [[org]]udes, ning on osa sellest samast kangast, millest moodustub [[maailmaruum]] ning mis kaardub ja paisub nagu merigi. Objektid, olgu nendeks planeedid või [[õun]]ad, langevad või tiirlevad mitte [[gravitatsioon]]i pärast, vaid seepärast, et nad kukuvad aegruumi [[siid]]iste voltide vahele - nagu veerõngaste vahele tiigiveel, mille on loonud suurema massiga objektid. ** [[Delia Owens]], "Kus laulavad langustid". Tõlkinud Bibi Raid. Rahva Raamat 2019, lk 201 * Õmblusteta ühiskonnas otsustatakse ja tehakse asju koos, et kõigil oleks parem ning keegi ei tunneks end kõrvale- või ilmajäetuna. :Paraku näen nädalast nädalasse, et pigem on Eesti tõmblustega ühiskond, kus kangas on nii pingule venitatud, et iga nõelatorge tekitab konflikti. Ja selleks nõelatorkeks on ühiskonnas järjest sagedamini mõni provokatiivne väljaütlemine või tegu. * [[Marju Himma]], [https://www.err.ee/1126868/marju-himma-provokatsioon-on-tomblustega-uhiskonna-tundemark "Provokatsioon on tõmblustega ühiskonna tundemärk"], ERR/Vikerraadio, 24.08.2020 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9w5w42i2naal12dunanzj72w577c053 87961 87960 2022-07-24T15:06:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 <poem> Kõigel võib olla ka mustri kuju lahtirulluvas kangas. On seal triipe, mis lähevad otse ja neid, mis risti, on ilusaid, korduvaid jooni ja kujundeid, mis nagu kiiva kisti. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Kõigel võib olla ka mustri kuju" (1985) kogus "... ja pikkamisi roheldub maailm. Luulet 1982-1987", 1989, lk 19 <poem> Kujun kangast elupikka, elupikka, east ikka. Lõimelõngad mul linased. Koelõngad valge [[lammas|lamba]], valgelamba, mustalamba villadest segisegused. Kanga [[muster|kiri]] mul kujuneb vahel toimiseks toredalt, vahel labaseks lodevalt. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Kangas", rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 10 ==Proosa== * Ma ei taha mingit rahu valgete linadega laudade ääres. Varem armastasin ma mehi, kes on kõvasti oma mundrikuubedesse õmmeldud, kel on näod, kus pole kortse, ja [[saapad]], mis liibuvad kandade ümber nagu [[kindad]]. Kuid [[sõrmus]] mehe sõrmes on rõngas [[karu]] ninas, ütles mu rätsepast [[vanaisa]], kes juhatas mind sisse kangaste maailma. Ta laskis mu käel libiseda üle igat värvi kangarullide ja proovida materjali [[pöial|pöidla]] ja [[nimetissõrm]]e vahel. Sestpeale tean ma, milles asi, kui mõni mees mulle pihku satub. Mu vanaisa näitas mulle ka [[foto]]sid neist, kes olid lasknud end tema käe all riidesse panna. Nad vaatasid seinalt alla minu peale ülevate [[kulm]]udega ja elujooneta otsaesistega, ja ma otsustasin nagu vanaisa, et ei müü end liiga odavalt. ** [[Felicitas Hoppe]], "Pikka kasvu mehed" kogumikus "Juuksurite piknik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]; [[LR]] 33/2001, lk 28 * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * [Renée:] Kui majja tuleb [[haigus]], siis ei võta see enda võimusse mitte üksnes haige inimese [[keha]], vaid koob [[süda]]mete vahele ka hämara kanga, mis varjutab lootuse. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff, 2012, lk 61 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 * Kangas, see oli tegelikult kõik. Kui õige oli leitud, alles siis võis rahulikult keskenduda moele, detailidele ja kogu teema kontseptsioonile. Kangas - see oli nagu [[kirjanik]]ul [[rütm]], sa võid kirjutada [[romaan]]i, olla juba viiekümnenda lehekülje juures, aga kõik see on tühi vaev, raisatud aeg, kui sa pole leidnud õiget rütmi. Kui leiad, tuleb otsast alata, kogu senine [[tekst]] rütmi seisukohalt ümber kirjutada. Kui mitte, siis ei maksa väga head tulemust loota. ** [[Maimu Berg]], "Moemaja", 2012, lk 62 * Luuletamine – see on ärritus ja [[auk]] suures villases kangas, aga ka selle lappimine. [[Pinge]] tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk [[mõõn]] ja järsk [[tõus]] või vastupidi. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"] Sirp, 19. juuni 2014 * Kya teadis [[Albert Einstein]]i raamatute põhjal, et [[aeg]] on sama ebakindel kui [[tähed]]. Aeg kiireneb ja paindub [[planeet]]ide ja päikeste ümber, on [[mägi|mägedes]] teistsugune kui [[org]]udes, ning on osa sellest samast kangast, millest moodustub [[maailmaruum]] ning mis kaardub ja paisub nagu merigi. Objektid, olgu nendeks planeedid või [[õun]]ad, langevad või tiirlevad mitte [[gravitatsioon]]i pärast, vaid seepärast, et nad kukuvad aegruumi [[siid]]iste voltide vahele - nagu veerõngaste vahele tiigiveel, mille on loonud suurema massiga objektid. ** [[Delia Owens]], "Kus laulavad langustid". Tõlkinud Bibi Raid. Rahva Raamat 2019, lk 201 * Õmblusteta ühiskonnas otsustatakse ja tehakse asju koos, et kõigil oleks parem ning keegi ei tunneks end kõrvale- või ilmajäetuna. :Paraku näen nädalast nädalasse, et pigem on Eesti tõmblustega ühiskond, kus kangas on nii pingule venitatud, et iga nõelatorge tekitab konflikti. Ja selleks nõelatorkeks on ühiskonnas järjest sagedamini mõni provokatiivne väljaütlemine või tegu. * [[Marju Himma]], [https://www.err.ee/1126868/marju-himma-provokatsioon-on-tomblustega-uhiskonna-tundemark "Provokatsioon on tõmblustega ühiskonna tundemärk"], ERR/Vikerraadio, 24.08.2020 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kiovilgvtio6dztwsa39339j99xx25v 87964 87961 2022-07-24T15:16:27Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carlo_Manieri_(attr)_Prunkstillleben.jpg|pisi|Carlo Manierile omistatud, "Interjöör drapeeringute ja rohkete objektidega" (17. saj 2. pool)]] ==Luule== <poem> Naised kangast seadvad kambris akna all, mõttes jään ma seisma nende ligidal. Minu mõttekangas ilma ääreta, minu mõttekangas ilma otsata. /---/ Minu mõttekangas katki kärisend, tuhat korda temas süda värisend. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kangas" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 59 <poem> Kõigel võib olla ka mustri kuju lahtirulluvas kangas. On seal triipe, mis lähevad otse ja neid, mis risti, on ilusaid, korduvaid jooni ja kujundeid, mis nagu kiiva kisti. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Kõigel võib olla ka mustri kuju" (1985) kogus "... ja pikkamisi roheldub maailm. Luulet 1982-1987", 1989, lk 19 <poem> Kujun kangast elupikka, elupikka, east ikka. Lõimelõngad mul linased. Koelõngad valge [[lammas|lamba]], valgelamba, mustalamba villadest segisegused. Kanga [[muster|kiri]] mul kujuneb vahel toimiseks toredalt, vahel labaseks lodevalt. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Kangas", rmt: "Tunamull'ne", 1992, lk 10 ==Proosa== * Ma ei taha mingit rahu valgete linadega laudade ääres. Varem armastasin ma mehi, kes on kõvasti oma mundrikuubedesse õmmeldud, kel on näod, kus pole kortse, ja [[saapad]], mis liibuvad kandade ümber nagu [[kindad]]. Kuid [[sõrmus]] mehe sõrmes on rõngas [[karu]] ninas, ütles mu rätsepast [[vanaisa]], kes juhatas mind sisse kangaste maailma. Ta laskis mu käel libiseda üle igat värvi kangarullide ja proovida materjali [[pöial|pöidla]] ja [[nimetissõrm]]e vahel. Sestpeale tean ma, milles asi, kui mõni mees mulle pihku satub. Mu vanaisa näitas mulle ka [[foto]]sid neist, kes olid lasknud end tema käe all riidesse panna. Nad vaatasid seinalt alla minu peale ülevate [[kulm]]udega ja elujooneta otsaesistega, ja ma otsustasin nagu vanaisa, et ei müü end liiga odavalt. ** [[Felicitas Hoppe]], "Pikka kasvu mehed" kogumikus "Juuksurite piknik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]; [[LR]] 33/2001, lk 28 * Aga mis olekski [[elu]] ilma [[unistus]]teta? Nagu [[hall]] kare kangas, kuhu ühtegi säravamat lõimelõnga, [[muster|mustrit]] kujundavat värvilaiku sisse poleks kootud. :Isa arvas, et inimesed, kes oskavad unistada, ilmestavad oma elu. Maamehena võrdles ta neid [[aednik|aiapidajatega]], kes [[kapsas|kapsa]]maa hooldamise kõrval ka [[roos]]e kasvatavad. (lk 61) * [[Olivia Saar]], "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005 * [Renée:] Kui majja tuleb [[haigus]], siis ei võta see enda võimusse mitte üksnes haige inimese [[keha]], vaid koob [[süda]]mete vahele ka hämara kanga, mis varjutab lootuse. ** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff, 2012, lk 61 * Kultuur on elu kangas ja seepärast ei saa seda eraldada ühiskonnast, kus see sündis, veel vähem aga selle inimestest. ** [[Neelie Kroes]], kõne [http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/10/619 "A digital world of opportunities"], Forum d'Avignon, 5. november 2010 * Kangas, see oli tegelikult kõik. Kui õige oli leitud, alles siis võis rahulikult keskenduda moele, detailidele ja kogu teema kontseptsioonile. Kangas - see oli nagu [[kirjanik]]ul [[rütm]], sa võid kirjutada [[romaan]]i, olla juba viiekümnenda lehekülje juures, aga kõik see on tühi vaev, raisatud aeg, kui sa pole leidnud õiget rütmi. Kui leiad, tuleb otsast alata, kogu senine [[tekst]] rütmi seisukohalt ümber kirjutada. Kui mitte, siis ei maksa väga head tulemust loota. ** [[Maimu Berg]], "Moemaja", 2012, lk 62 * Luuletamine – see on ärritus ja [[auk]] suures villases kangas, aga ka selle lappimine. [[Pinge]] tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk [[mõõn]] ja järsk [[tõus]] või vastupidi. ** [[Helena Läks]], intervjuu: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ "Soov leida rahu, tung teha lärmi"] Sirp, 19. juuni 2014 * Kya teadis [[Albert Einstein]]i raamatute põhjal, et [[aeg]] on sama ebakindel kui [[tähed]]. Aeg kiireneb ja paindub [[planeet]]ide ja päikeste ümber, on [[mägi|mägedes]] teistsugune kui [[org]]udes, ning on osa sellest samast kangast, millest moodustub [[maailmaruum]] ning mis kaardub ja paisub nagu merigi. Objektid, olgu nendeks planeedid või [[õun]]ad, langevad või tiirlevad mitte [[gravitatsioon]]i pärast, vaid seepärast, et nad kukuvad aegruumi [[siid]]iste voltide vahele - nagu veerõngaste vahele tiigiveel, mille on loonud suurema massiga objektid. ** [[Delia Owens]], "Kus laulavad langustid". Tõlkinud Bibi Raid. Rahva Raamat 2019, lk 201 * Õmblusteta ühiskonnas otsustatakse ja tehakse asju koos, et kõigil oleks parem ning keegi ei tunneks end kõrvale- või ilmajäetuna. :Paraku näen nädalast nädalasse, et pigem on Eesti tõmblustega ühiskond, kus kangas on nii pingule venitatud, et iga nõelatorge tekitab konflikti. Ja selleks nõelatorkeks on ühiskonnas järjest sagedamini mõni provokatiivne väljaütlemine või tegu. * [[Marju Himma]], [https://www.err.ee/1126868/marju-himma-provokatsioon-on-tomblustega-uhiskonna-tundemark "Provokatsioon on tõmblustega ühiskonna tundemärk"], ERR/Vikerraadio, 24.08.2020 [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] iinyvlnjj4wt3i863a7l5bzruh85q7f 0 9421 88106 50123 2022-07-25T07:31:05Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Projekt''' oli vanasti millegi kavand, tänapäeval on see aga üldlevinud ulmežanr. ==Proosa== * Dyzio, kes suutis täienisti sukelduda laialivalguvatesse arutlustesse [[William Blake|Blake'i]] veidrate [[sümbol]]ite üle, ei jaganud minu kirge [[Astroloogia]] vastu. Seda seepärast, et Dyzio on sündinud liiga hilja. Tema põlvkonnal on [[Pluuto]] Kaaludes, mis uinutab veidi nende [[valvsus]]t. Ja nad arvavad, et võivad tasakaalustada [[põrgu]]t. Ma ei usu, et see neil õnnestub. Võib-olla oskavad nad kirjutada projekte ja taotlusi, aga suurem osa nendest on kaotanud valvsuse. (lk 56) ** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... On ju räägitud: see ei lähe, [[norm]] ei luba, [[eeskirjad]], eks? Vastu ei võeta, saate pähe!... See projektis jääb segaseks... Mis? Ei, kui seal on, jäägu nõnda! Kinnitatud on? Olgu siis! [[Hoiatus|Hoiatasime]] täna mõnda. Neli meetrit, noh, parem viis!... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kirjandus]] pxu3vh99vbho850rgbg8qrbgrl593wf 88107 88106 2022-07-25T07:31:09Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] wikitext text/x-wiki '''Projekt''' oli vanasti millegi kavand, tänapäeval on see aga üldlevinud ulmežanr. ==Proosa== * Dyzio, kes suutis täienisti sukelduda laialivalguvatesse arutlustesse [[William Blake|Blake'i]] veidrate [[sümbol]]ite üle, ei jaganud minu kirge [[Astroloogia]] vastu. Seda seepärast, et Dyzio on sündinud liiga hilja. Tema põlvkonnal on [[Pluuto]] Kaaludes, mis uinutab veidi nende [[valvsus]]t. Ja nad arvavad, et võivad tasakaalustada [[põrgu]]t. Ma ei usu, et see neil õnnestub. Võib-olla oskavad nad kirjutada projekte ja taotlusi, aga suurem osa nendest on kaotanud valvsuse. (lk 56) ** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... On ju räägitud: see ei lähe, [[norm]] ei luba, [[eeskirjad]], eks? Vastu ei võeta, saate pähe!... See projektis jääb segaseks... Mis? Ei, kui seal on, jäägu nõnda! Kinnitatud on? Olgu siis! [[Hoiatus|Hoiatasime]] täna mõnda. Neli meetrit, noh, parem viis!... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kirjandus]] br3vs7f9vngk5m4kcvkcnhc4eav82wc 0 9472 88192 86603 2022-07-25T11:47:15Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erik_Henningsen_-_Kamp_mod_Ilden_-_1904.png|pisi|Erik Henningsen, "Tuletõrjujad" (1904)]] ==Proosa== * Tallinna Linna Vabatahtlikkude Tuletõrjujate Selts oli vanim Vene riigis. Freiwilliger Feuerwehri nime all oli selts tuntud mu lapsepõlve- ja noorpõlveaastail. Seltsi liikmeiks olid suuremalt jaolt [[sakslased]] ja saksastunud [[eestlased]]; ülemused olid kõik sakslased. Alles hiljem, kui "Teataja" hakkas ilmuma ja linnavalitsusesse tulid eesti soost kodanikud, hakkas seltsiliikmete hulka tekkima eestlasi, kes seltsi lõpuks üle võtsid. (lk 76) * Oli mehi, kes hakkasid "pritsumeesteks" seepärast, et neid kord maetakse orkestrihelide saatel. Sellised [[matus]]ed, mis olid linnas suursündmuseks ja mitu päeva ette teada, toimusid enamasti [[pühapäev]]iti, sest siis olid ju kõik vabad. Juba [[hommik]]ust peale olid teeäärsed kõnniteed rahvast täis, kes ootasid [[matuserong]]i möödumist. [[Orkester]] mängis uhkesti, mehed sammusid sirgelt, säravad vaskkiivrid peas, nad teadsid ju, et nad on päevakangelased, ja üldpilt oli tõepoolest ilus. (lk 77) ** [[Elfriede Lender]], "Minu lastele", Eesti Päevalehe AS, 2010 * ''Ajal enne'' elas ta [[Huskvarna]]s Faktorigatanil kolmekorruselises majas. :Tema isa oli [[päästetöötaja]] ja tuletõrjuja ning hukkus [[tulekahju]]s 1965. aastal. :Seal oligi [[murdepunkt]], mida ei saanud eluilmaski maha kustutada. Sellel kohal oligi kalendris eraldusjoon. Aga ta oli kõigest seitsmeaastane. Mida teadis tema mõistest "ei iialgi", mis teda kogu ülejäänud elu jälitama jäi? Mitte miski, mis on nii iseenesestmõistetav, ei saa ju ühe sekundiga olemast lakata. Justkui poleks seda kunagi olnudki? Isa [[king]]ad olid ju ikka [[esik]]us, kuhu ta need jättis. Tema [[hambahari]] oli [[vannituba|vannitoas]] ja ootas teda. [[Raamat]], mida nad olid koos lugema hakanud, lebas lahtiselt öökapil. Oli ju selge, et ta peab olemas olema. Praegu on ta lihtsalt surnud, aga ta tuleb hiljem. :Kuid aastad läksid ja kõik jäi hiljaks. :Aga väike poiss oli ikka veel alles. :Asjatult ootas ta, et kõik oleks jälle nii nagu ennegi. (lk 20) * Seepärast oli isa Peteri jaoks üha rohkem [[legend]] kui inimene, ja iga [[omadus]], mis tema kujutluses isal oli olnud, oli tegelikult tema enda välja mõeldud. :Aga ometi arvas ta teadvat, et kusagil sügaval on midagi. Midagi omast. Sügaval ajukäärudes ja -soppides oli mälestus - või pigem tunne kui mälestus - tõelisest, soojast armastusest, mida ta oli näinud oma isa näol, kui ta talle välisukse juurde vastu jooksis, ja [[turvatunne]]t sisendav tulekahjusuitsu lõhn ning lähedus, kui isa teda sülle võttis. (lk 50) * [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal. :"Seisa paigal, nagu sa oled!" hüüdis ta Väikevennale. "Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla." :See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha. :"Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus. :"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i..." :Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt: :"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]] Eile kuulasime seda naisega ([[kontserdisaal]] oli rahvast täis Jankel ja Mari-Ann olid ka seal) Üks tüse [[tädi]] kuulas ja läks härdaks sest talle tuli meelde kadunud Voldemar tubli pritsimees ״Tõepoolest huvitav jah kuidas küll [[Bach]]..." mõtles ta </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] rphy36x6v4ix8oq7myv5k19yh8fqtjq 0 9618 88020 72608 2022-07-24T15:45:06Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui siis [[aken|akna]] poolt sööstab teine vihmakeel, mis esimesega ühineb, kui mänguasjad kitsal veekeelel aegamisi akna alla ujuvad, siis on hea [[piibel|piiblist]] järele vaadata, kas tõesti anti [[tõotus]] enam mitte [[veeuputus]]t saata. Anti küll; võib süüdata järgmise küünla, järgmise [[sigaret]]i, võib jälle kaarte segada, jälle [[viski]]t kallata, jätta end [[vihm]]a trummeldamise, [[tuul]]e ulgumise, kudumisvarraste klõbina hoolde. Tõotus anti. ** [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Loomingu Raamatukogu 1987, nr 5/6, lk 37 * [Ron:] Et sa teaksid, kui ma olin kolmeaastane, muutis Fred mu - [[kaisukaru]] suureks vastikuks [[ämblik]]uks, sest ma tegin tema [[luud|mänguluua]] katki. Sulle ei meeldiks nad ka, kui sa hoiaksid oma kaisukaru süles ja äkki oleks sellel liiga palju [[jalg]]u ja... ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja saladuste kamber", tlk [[Krista Kaer]], 2000, lk 137 * Tekkis hetkeline paus, siis kostis lühike möiratus, [[lennuk]] põrises neist mööda ja tõusis taevasse. Juba paistis ta õbluke ja väike nagu mängukann, mida tormituul pillutab. Lennumasin tegi nende pea kohal kaare ja kadus nüüd juba stabiilsemal moel põhjasuunda. Fran tundis enda ümber kollektiivset [[kergendus]]t. Nähtavasti ei olnud ta lennukit varitsevaid ohte üle hinnanud. Tegemist ei olnud lõunast tulnud naisterahva hüsteeritsemisega. Siin olidki elutingimused rasked. (lk 10) ** [[Ann Cleeves]], "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018 * Mõned [[skeptik]]ud räägivad tänapäevani, et [[mustad augud]] on füüsikateoreetikute mänguasjad, millega võib kõiksugu trikke ette võtta – niikuinii ei saa midagi eksperimentaalselt kontrollida. [[Astronoomia]]s asendab [[eksperiment]]i [[vaatlus]]. Peaaegu kõik astrofüüsikud on kindlad, et suure massiga [[täht]]edest saavad elu lõpus mustad augud ja et kümneid selliseid on juba vaadeldud – viisil, mida Michell üle kahesaja aasta tagasi ette nägi. ** [[Laurits Leedjärv]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mustad-augud-ja-unustamatud-geeniused/ "Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused"] Sirp, 04.12.2020 * [[Suvi]] aias on [[laps]], kes oma mänguasju õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> [[Jõgi]] must kui [[Toone jõgi]]. [[Lootsik]] valge — Toone [[luik]]. Ainsaiks hääliks tulli login, koolelinnu kaeblik huik. Pingil istub [[argielu]], aerutab, ent allavett. Päras [[unelm]] — habras lelu, hapram veel kui [[silmapett]]. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Jõgi", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 37) [[Kategooria:Mänguasjad| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] it81hn1j7jfomk08ola2ersuvqwmfzx 88021 88020 2022-07-24T15:45:22Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui siis [[aken|akna]] poolt sööstab teine vihmakeel, mis esimesega ühineb, kui mänguasjad kitsal veekeelel aegamisi akna alla ujuvad, siis on hea [[piibel|piiblist]] järele vaadata, kas tõesti anti [[tõotus]] enam mitte [[veeuputus]]t saata. Anti küll; võib süüdata järgmise küünla, järgmise [[sigaret]]i, võib jälle kaarte segada, jälle [[viski]]t kallata, jätta end [[vihm]]a trummeldamise, [[tuul]]e ulgumise, kudumisvarraste klõbina hoolde. Tõotus anti. ** [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Loomingu Raamatukogu 1987, nr 5/6, lk 37 * [Ron:] Et sa teaksid, kui ma olin kolmeaastane, muutis Fred mu - [[kaisukaru]] suureks vastikuks [[ämblik]]uks, sest ma tegin tema [[luud|mänguluua]] katki. Sulle ei meeldiks nad ka, kui sa hoiaksid oma kaisukaru süles ja äkki oleks sellel liiga palju [[jalg]]u ja... ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja saladuste kamber", tlk [[Krista Kaer]], 2000, lk 137 * Tekkis hetkeline paus, siis kostis lühike möiratus, [[lennuk]] põrises neist mööda ja tõusis taevasse. Juba paistis ta õbluke ja väike nagu mängukann, mida tormituul pillutab. Lennumasin tegi nende pea kohal kaare ja kadus nüüd juba stabiilsemal moel põhjasuunda. Fran tundis enda ümber kollektiivset [[kergendus]]t. Nähtavasti ei olnud ta lennukit varitsevaid ohte üle hinnanud. Tegemist ei olnud lõunast tulnud naisterahva hüsteeritsemisega. Siin olidki elutingimused rasked. (lk 10) ** [[Ann Cleeves]], "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018 * Mõned [[skeptik]]ud räägivad tänapäevani, et [[mustad augud]] on füüsikateoreetikute mänguasjad, millega võib kõiksugu trikke ette võtta – niikuinii ei saa midagi eksperimentaalselt kontrollida. [[Astronoomia]]s asendab [[eksperiment]]i [[vaatlus]]. Peaaegu kõik astrofüüsikud on kindlad, et suure massiga [[täht]]edest saavad elu lõpus mustad augud ja et kümneid selliseid on juba vaadeldud – viisil, mida Michell üle kahesaja aasta tagasi ette nägi. ** [[Laurits Leedjärv]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mustad-augud-ja-unustamatud-geeniused/ "Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused"] Sirp, 04.12.2020 * [[Suvi]] aias on [[laps]], kes oma mänguasju õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> [[Jõgi]] must kui [[Toone jõgi]]. [[Lootsik]] valge — Toone [[luik]]. Ainsaiks hääliks tulli login, koolelinnu kaeblik huik. Pingil istub [[argielu]], aerutab, ent allavett. Päras [[unelm]] — habras lelu, hapram veel kui [[silmapett]]. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Jõgi", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 37) [[Kategooria:Mänguasjad| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] m8d6xrm1dou10ytxgkjpqa4iv6kp0oy 88064 88021 2022-07-24T21:23:54Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui siis [[aken|akna]] poolt sööstab teine vihmakeel, mis esimesega ühineb, kui mänguasjad kitsal veekeelel aegamisi akna alla ujuvad, siis on hea [[piibel|piiblist]] järele vaadata, kas tõesti anti [[tõotus]] enam mitte [[veeuputus]]t saata. Anti küll; võib süüdata järgmise küünla, järgmise [[sigaret]]i, võib jälle kaarte segada, jälle [[viski]]t kallata, jätta end [[vihm]]a trummeldamise, [[tuul]]e ulgumise, kudumisvarraste klõbina hoolde. Tõotus anti. ** [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Loomingu Raamatukogu 1987, nr 5/6, lk 37 * [Ron:] Et sa teaksid, kui ma olin kolmeaastane, muutis Fred mu - [[kaisukaru]] suureks vastikuks [[ämblik]]uks, sest ma tegin tema [[luud|mänguluua]] katki. Sulle ei meeldiks nad ka, kui sa hoiaksid oma kaisukaru süles ja äkki oleks sellel liiga palju [[jalg]]u ja... ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja saladuste kamber", tlk [[Krista Kaer]], 2000, lk 137 * Tekkis hetkeline paus, siis kostis lühike möiratus, [[lennuk]] põrises neist mööda ja tõusis taevasse. Juba paistis ta õbluke ja väike nagu mängukann, mida tormituul pillutab. Lennumasin tegi nende pea kohal kaare ja kadus nüüd juba stabiilsemal moel põhjasuunda. Fran tundis enda ümber kollektiivset [[kergendus]]t. Nähtavasti ei olnud ta lennukit varitsevaid ohte üle hinnanud. Tegemist ei olnud lõunast tulnud naisterahva hüsteeritsemisega. Siin olidki elutingimused rasked. (lk 10) ** [[Ann Cleeves]], "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018 * Mõned [[skeptik]]ud räägivad tänapäevani, et [[mustad augud]] on füüsikateoreetikute mänguasjad, millega võib kõiksugu trikke ette võtta – niikuinii ei saa midagi eksperimentaalselt kontrollida. [[Astronoomia]]s asendab [[eksperiment]]i [[vaatlus]]. Peaaegu kõik astrofüüsikud on kindlad, et suure massiga [[täht]]edest saavad elu lõpus mustad augud ja et kümneid selliseid on juba vaadeldud – viisil, mida Michell üle kahesaja aasta tagasi ette nägi. ** [[Laurits Leedjärv]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mustad-augud-ja-unustamatud-geeniused/ "Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused"] Sirp, 04.12.2020 * [[Suvi]] aias on [[laps]], kes oma mänguasju õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> [[Jõgi]] must kui [[Toone jõgi]]. [[Lootsik]] valge — Toone [[luik]]. Ainsaiks hääliks tulli login, koolelinnu kaeblik huik. Pingil istub [[argielu]], aerutab, ent allavett. Päras [[unelm]] — habras lelu, hapram veel kui [[silmapett]]. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Jõgi", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 37) {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mänguasjad| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] m8kgv58hk710csyers9bj0hggrcour4 0 9660 88024 85900 2022-07-24T15:47:34Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Maailm]] on kogu aeg ebakindel. Aegajalt me tunnetame seda, aegajalt ei tunneta. ** [[Harri Tiido]], intervjuu pärast lahkumist välisteenistusest: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1120013/harri-tiido-eesti-koige-suurem-oht-on-eesti-ise "Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise"] ERR, 4. august 2020 * Noorena tundsin ma end nii puudulikuna, sest mul ei olnud veel kõigele vastuseid. Mul oli palju sõpru, kellel oli iseendast selge pilt. Kes teadsid, mis neile meeldis, nagu rohu [[lõhn]], või mis mis oli nende lemmikvärv. Ma kadestasin neid tüdrukuid, sest ma ise olin nii ebakindel. Ma kahtlesin kõiges. Tohutu huvi minu vastu oli õudne. * Olen veetnud rohkem kui poole oma elust [[teesklus|teeseldes]], et olen keegi teine. Kui mu eakaaslased värvisid [[juuksed|juukseid]] ja mõtlesid, kes nad on, mõtlesin mina, kes on Hermione ja kuidas teda kõige paremini kujutada. Nüüd, 25-aastaselt, tunnen ma esimest korda elus, et mul on endast pilt, millega ma rahul olen. Mul on tegelikult üht-teist öelda ja ma tahan olla päris mina ise. Ma ei taha, et avaliku ja isikliku minu vahel oleks suur lõhe. See tee on kindlasti raskem, aga kahtlemata pakub see ka kõige rohkem rahuldust. See kõlab tobedalt, aga mind huvitab väga tõde, kuidas olla sassis ja ebakindel ja [[viga]]dega ja imeline ja suurepärane ja kõige rohkem mina ise, kõik üheskoos. Kui sa vaatad mõne sellise näitleja tööd nagu [[Emma Thompson]], on sul tunne, et sa näed midagi tõelist, ja minagi püüdlen selle poole. ** [[Emma Watson]], intervjuu: Porter, talv 2015 * [[Lohe]] huilgab, vilistab ja öögib, ning vehib oma [[saba]]ga. Laura sõidab Ema ja Isaga suisa rongi sabas. Ning lohe loobib neid nagu vanu tolasid. Võib-olla on [[vedur]] sõge. Võib-olla pole veduril arunatukest ollagi. Kust otsast inimene teakski, kuhu sihuke pöörane rauakolakas teda kaasa kisub? Inimene arvab, et [[Läti]]maale, aga kes seda teab? Kuidas saakski kindel olla? (lk 9) ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015 * Vahel valdab mind [[kahtlus]], et tal on lapsi: tema hääles kõlab summutatud [[hällilaul]]. Ka oskab ta inimesi magama panna. Kui me koos magame, tegelikult magame, tõmbab ta [[tekk|teki]] armastavalt mu paljaste õlgade ümber, ja see on isalik [[armastus]]. Siis mõistan, et samamoodi on ta tõmmanud teki ümber paljude õlgade, just samuti, niimoodi, sama armastusega... Ta on ebakindel inimolend. (lk 19) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja [[Rasedus|last ootava]] naise kindlusetus on ühest ja samast materjalist. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Mõlemad on veendunud, et neid ühendas äkiline [[tunne]]. Selline [[veendumus]] on kaunis, aga ebakindlus kaunimgi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Armastus esimesest pilgust", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 15-16 [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ay7c4hc8efryi2f7nt5v44lufsyf5am 0 9670 88085 50997 2022-07-25T04:08:22Z Kruusamägi 873 esmane def wikitext text/x-wiki '''Afganistan''' on mägine [[riik]] Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida piiril. Populaarne sõjaliste konfliktide tallermaa, mida paljud suured impeeriumid on sageli vallutada püüdnud, kuid suurema eduta. Tuntud ka kui [[terrorism]]i ja [[moon]]ide kasvulava. * [[Ameeriklased|Ameeriklastel]] on sageli see [[viga]] arvata, et kui nad kopeerivad enda [[ühiskond]]a teises riigis, hakatakse seal hästi elama ja kõik on õnnelikud. Aga nendes maades see niimoodi ei toimu. Kui lugeda Afganistani [[ajalugu]], on seal alati lahenenud kõik alles siis, kui hõimud jõuavad kokkuleppele. Ilma nende enda kokkuleppeta midagi ei teki, väljastpoolt pole sinna võimalik [[lahendus]]t viia. :Rääkisin kohapeal, ja mul oli isegi mõningaid toetajaid, et me pidanuks aitama [[oopium]]ikasvatajatel hoopis teistmoodi elada. Mitte jagama neile [[nisu]], nagu me lõunas tegime, 40 protsenti müüdi turul kohe maha, kuigi oli mõeldud [[seeme|seemneks]]. Pidanuks ehitama näiteks väikesed [[tee]]d küladest suure teeni, ehitama jahehooneid, kus nad saaksid oma põllumajandustooteid hoida. :Kui inimesel ei ole võimalik elatist teenida, siis võtab ta vastu pakkumise, mis tal seda võimaldab. Ainus süsteem Afganistanis, mis töötas kogu aeg, on uimastikasvatus. Seal on tagatud seeme, krediit, kokkuost, transport, töötlemine – kõik on tagatud. Aga miks me ei kopeerinud seda? * [[Harri Tiido]], intervjuu pärast lahkumist välisteenistusest: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1120013/harri-tiido-eesti-koige-suurem-oht-on-eesti-ise "Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise"] ERR, 4. august 2020 [[Kategooria:Afganistan| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pap0oegg53iwdsjmv1xhgs6964axyvq 88098 88085 2022-07-25T04:59:15Z Kruusamägi 873 + pildid wikitext text/x-wiki [[Fail:Caubul, from a burying gorund on the mountain ridge, north-east of the city LCCN2016647841 (cropped).jpg|pisi|[[Kabul]] 19. sajandil]] [[Fail:Estonian Military departs Afghanistan 140509-M-MF313-262.jpg|pisi|Eesti sõdurid Afganistani [[demokraatia]]t viimas]] '''Afganistan''' on mägine [[riik]] Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida piiril. Populaarne sõjaliste konfliktide tallermaa, mida paljud suured impeeriumid on sageli vallutada püüdnud, kuid suurema eduta. Tuntud ka kui [[terrorism]]i ja [[moon]]ide kasvulava. * [[Ameeriklased|Ameeriklastel]] on sageli see [[viga]] arvata, et kui nad kopeerivad enda [[ühiskond]]a teises riigis, hakatakse seal hästi elama ja kõik on õnnelikud. Aga nendes maades see niimoodi ei toimu. Kui lugeda Afganistani [[ajalugu]], on seal alati lahenenud kõik alles siis, kui hõimud jõuavad kokkuleppele. Ilma nende enda kokkuleppeta midagi ei teki, väljastpoolt pole sinna võimalik [[lahendus]]t viia. :Rääkisin kohapeal, ja mul oli isegi mõningaid toetajaid, et me pidanuks aitama [[oopium]]ikasvatajatel hoopis teistmoodi elada. Mitte jagama neile [[nisu]], nagu me lõunas tegime, 40 protsenti müüdi turul kohe maha, kuigi oli mõeldud [[seeme|seemneks]]. Pidanuks ehitama näiteks väikesed [[tee]]d küladest suure teeni, ehitama jahehooneid, kus nad saaksid oma põllumajandustooteid hoida. :Kui inimesel ei ole võimalik elatist teenida, siis võtab ta vastu pakkumise, mis tal seda võimaldab. Ainus süsteem Afganistanis, mis töötas kogu aeg, on uimastikasvatus. Seal on tagatud seeme, krediit, kokkuost, transport, töötlemine – kõik on tagatud. Aga miks me ei kopeerinud seda? * [[Harri Tiido]], intervjuu pärast lahkumist välisteenistusest: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1120013/harri-tiido-eesti-koige-suurem-oht-on-eesti-ise "Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise"] ERR, 4. august 2020 [[Kategooria:Afganistan| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ibfgocxbcga27c7grl5uf9cf7n14bvp 0 9681 88155 71727 2022-07-25T11:03:52Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie_Ellenrieder_-_Drei_Jungfrauen_-_517_-_Staatliche_Kunsthalle_Karlsruhe.jpg|pisi|Marie Ellenrieder, "Kolm neitsit" (1849)]] ==Proosa== * Lihalikkuses näeb [[kristlane]] vaenlast, mis seostub üksnes [[naine|naisega]]. Naises kehastuvad maised, seksuaalsed ja deemonlikud [[kiusatus]]ed. Kõik [[kirikuisa]]d rõhutavad, et just naine ahvatles [[Aadam]]a [[patt]]u langema. [[Ristiusk]] tunneb naise [[keha]] vastu sellist vastikust, et mõistes küll oma [[Jumal]]a häbiväärsesse [[surm]]a, säästab ta teda rüvetavast sünnist: Efesose kirikukogu Idas ja Lateraani kirikukogud Läänes kinnitavad, et [[Kristus]] sündis neitsist. [[Keskaeg|Keskajast]] alates on peetud naise keha roojaseks. See vastikustunne pidurdas kaua aega ka [[teadus]]e arengut. [[Carl von Linné|Linné]] jätab oma loodusõpetuses kõrvale naise suguelundite kui "jälestusväärsete" uurimise. Puritaanlikus maailmas elab edasi [[viha]] lihaliku vastu. (Müüdid, lk 157) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa <!--//-->armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist [[loor]]idega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda mõistvat, ta viipas ainult vastu... ja tuli ikkagi. :"Üllas neitsi astus pidu[[saal]]i," lausus Karlsson. :Ning seal ta seisiski ukselävel kõigi oma looride ja muuga. See oli vaatepilt, mis sundis härra Pecki silmi pungitama. :"Kes ometi... mis väike naljakas plika see on?" küsis ta.<!--//-->]Nüüd tuli preili Sokule elu sisse. :"Naljakas plika? Oh ei, see on kõige koledam väike poisinolk, keda ma elus olen kohanud. Kao siit, paha [[poiss]]!" Ent Karlsson ei kuulanud teda. :"Üllas neitsi tantsib ja on nõnda rõõmus," lausus ta. :Ning ta alustas [[tants]]u, mille taolist polnud veel kunagi näinud Väikevend ja arvatavasti ka mitte härra Peck. :Karlsson hõljus põlvi nõtkutades mööda [[köök]]i ringi. Vahetevahel tegi ta väikesi [[hüpe|hüppeid]] ja lehvitas loore. (lk 261-263) * Korraga silmas Väikevend, et Karlsson hakkab starterinuppu kobama, talle tuli kohutav hirm — kas tõesti läheb kõik nüüd veel viimasel minutil nurja?! :"Ei, Karlsson... Ei, Karlsson!" sosistas Väikevend ärevalt. Kuid Karlsson otsis edasi starterinuppu. Tal polnud kerge seda kõigi looride alt üles leida. :Härra Peck seisis juba ukse vahel... siis hakkas Karlssoni [[mootor]] korraga surisema. :"Ma ei teadnudki, et Arlanda [[lennuväli|lennuvälja]] liinid käivad otse üle Vaasalinna," tähendas härra Peck. "Seda ei tarvitseks neil ometi teha. Nägemiseni, preili Sokk, me kohtume homme." :Nende sõnadega ta läks. Karlsson aga tõusis kõrgele lae alla. Ta tiirutas vaimustatult [[laelamp|laelambi]] ümber ja lehvitas [[loor]]idega preili Sokule. :"Üllas neitsi lendab ja sõuab, hoi, hoi!" hüüdis ta. (lk 264) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] czs2wq4gmivecjafnpyi9vrvfrf9bjd 0 9692 87973 86497 2022-07-24T15:21:25Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Neiu valikuvabadus on alati olnud piiratud ja [[vallalisus]] - välja arvatud erandjuhtudel, mil see on kultuslik - alandab naise [[parasiit|parasiidi]] ja paaria seisusse; [[abielu]] on tema ainus [[elatis]] ja olemasolu ühiskondlik [[õigustus]]. (Abielu, lk 283) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Kui me päevil, mil armukestena kohtusime, teineteisest lahkusime ja ma üksi Detroidi südalinnas jalutasin, hakkasin mõistma, mis on armastus. See tähendab hoida üht meest oma reite, põlvede, käte vahel, ühtainsat kogu sellest meestehulgast, sellest tohuvabohust, sellest lärmakast massist. Nii me valimegi kellegi ja keegi valib meid. Möönan, et kui ta ei oleks mind nii väga armastanud, ei oleks ma teda armastama hakanud. See läheb mööda. Kuid naisel pole valikut; kui mees teda armastab ja on küllalt tugev, peab ka naine teda armastama. (lk 42) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * [[Sõrmkinnas]] teeskleb, nagu jätaks ta meile rohkesti [[valik]]uvõimalusi. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Ühiskond]] nwyjlxadlpax6nsw4wbb6qrdcr625fz 0 9728 88139 86644 2022-07-25T10:39:54Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Shizhong, Leshan, Sichuan, China - panoramio (7).jpg|thumb|300px|Leshani Buddha varbad (8. sajand)]] ==Proosa== * Jõumeestest on Toomingas endale [[kivi]] jala peale kukkuda lasknud, ta istub nüüd sama kivi peal ja siputab [[jalg]]a. Kui [[saabas]] maha tõmmatakse, tuleb nartsude seest [[sinine]] suurvarvas nähtavale. Küüne all on [[veri]]. See [[küüs]] läheb nüüd muidugi maha nagu vähja koor, ja enne läheb mitu [[nädal]]at mööda, kui varba peremees uue küünega uhkustada võib. Kellelgi on ühekorra niisugune juhtumine olnud: löönud joostes varba vastu kivi ära... [[seitse]] nädalat võtnud aega, kuni... :"Nojaa," tähendab Imelik viimasele, "sinul läks varvas vastu kivi, Toomingal aga kivi vastu varvast, nii et siis siin ikke veel kauem läheb kui seitse nädalat." :"Mispärast siis siin kauem läheb?" küsitakse. :"Sellepärast," vastab Imelik, "et varbal on ikke oma asi, tema vaatab veel vähegi ette, kuda ta läheb, aga mis siis kivi hoolib." * [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 235 * "Tere!" ütles Piia viisakalt ja proovis onklist mööduda. "[[tervitus|Tšaumisteed]]?!" rõõmustas onkel ja liigutas paljaid varbaid. "Tšau ... ma tulin just [[lasteaed|lasteaiast]]," vastas Piia kõhklevalt. "Mis sa ise teed?" :"Niisama tšillin," kehitas onkel õlgu ja haukas purgist [[Mesi|mett]]. "Ja zöön mesi. Mesi minu lemmik on!" (lk 30) * [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", 2015 * Peter astus sammukese lauale lähemale, ja kirjutuslaua taga istuv piinatud mees näitas vasaku käega, et ta võib [[Karp|karbi]] lahti teha, kui tahab. Peter kõhkles ainult ühe sekundi. [[Uudishimu]] selle vastu, mida ta oli oma jalutuskäigu ajal [[tasku]]s kandnud, sai seekord temast võitu. Päris lähedale minemata urgitses ta parema käe nimetissõrmega kaane lahti. Tal polnud tarvis lähemale astuda, et näha, mis karbis valge vati peal oli. :See oli varvas. (lk 13) * [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Karlsson aga istus trepil ja silmitses armastusega paari räpaseid suuri varbaid, mis paistsid ta auklikest [[sokk]]idest. :"Ei, neid ma küll maha ei müü," ütles ta. "Väikevend, ära parem lunigi! Ei, sest need suured varbad on maailma rikkaima rahamehe küljes ja nad ei ole enam üldsegi müüdavad." (lk 430) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Sai otsa töönädal just ja selg oli mul päris must, lasin [[vann]]i vett, lõin vahule, panin varbad sisse, jäin rahule, ihu riidest lahti kiskusin ja vulpsti vanni viskusin. Reedene [[rõõm]], oo reedene rõõm. </poem> * [[Priit Aimla]], "Reedene rõõm", lauluna Kaarel Kilveti viisil esitas ansambel Hampelmann <poem> Mu [[tald]]adel on [[leping]] iga teega, mis pole tulba ümber tammumine tuim. Mu varbad vallatavad rõõmsalt iga veega. Ma sukeldun, et iga [[sõrm]] on [[uim]]. </poem> * [[Muia Veetamm]], "*Ma olen noor", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 5) {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] d24sddw9m5bsdrotzmwkz0o1c164zcr 0 9735 88168 87880 2022-07-25T11:23:22Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fede_Galizia_-_Cherries_in_a_silver_compote_with_crabapples.jpg|pisi|Fede Galizia (1578-1630), "Kirsid hõbevaagnal", ''s.d.'']] [[Pilt:Marie_Wagner_-_Flower_Piece_with_Peach,_Plum_and_Cherries,.jpg|pisi|Marie Wagner, "Lillevaikelu puuviljadega" (1851)]] [[Pilt:Johan_Oscar_Cantzler_-_De_första_bigarråerna.jpg|pisi|Johan Oscar Cantzler, "Esimesed maguskirsid" (1887)]] [[Pilt:Rhoda_Holmes_Nicholls,_Cherries.jpg|pisi|Rhoda Holmes Nicholls (1854-1930), "Kirsid", ''s.d.'']] [[Pilt:Kirschenernte.jpg|pisi|Dora Hitz, "Kirsikorjamine" (1905)]] '''Kirss''' on [[kirsipuu]] [[vili]]. ==Luule== <poem> poolpimedas jääb elamine varju ent keegi tõstab roidumatu käe ja tipib puile ruskeid kirsimarju siis ärkab laps ja ütleb ahnelt näe </poem> * [[Viiu Härm]], "*mind võtab kanda südasuve loidus...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 9 <poem> Seal vilju kollendub, seal herilaste lend veab ringe maagilisi, kuldseid sõõrikuid su kaardund ripsmeisse ning üle mõrkja suu, kus tardub kirsimahl. Hõng nautimiste, hõrk, näib huultel koonduvat kui peen ja verev võrk, mis köidab sinu külge iga helde puu. </poem> * [[Viivi Luik]], "Aed". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 193 <poem> Las nemä lõõpi, las na vaate kõõri - puu varjun seisäme ku kisstun rambi sõõrin. Kesk lämmit suve tunne ennäst sügüskuun - su keeleotsake ku kirsimari miu suun. </poem> * [[Nikolai Baturin]], "Meie seisäme katekse" - N. Baturin, "Sinivald" (1990), lk 34 <poem> Kes noid pilte vaadass, kes noid palle. Kodu minnen kirsi punetive kirkuaian ku veretilga nagla-aavust - ma's või neid kaia! Kik om miul meelen. Ka valu om miul alle. </poem> * Nikolai Baturin, "Kiriku minnen" - N. Baturin, "Sinivald" (1990), lk 129 <poem> Elada on olla pidusöögil, olla palumata võõras jumalate lauas. Lasta ennast pererahval nuumata ja joota, naerda piduliste üle häbematult koos ainsaga, kes sinuga midagi ei karda, ja kelle kõrval hetked on suujad uned elust, /---/ mida elada on päevaharja ümber käia sumisemas kirsiõites, homme mahapudenevas vari-valguses, mis lõhnab nagu õied ja nagu küpsed kirsid, sügis, kirsijuured, külmad, talv, talve üleelamine, ellujäämine /---/ </poem> * [[Tõnu Õnnepalu]], "Elada on olla pidusöögil" kogust "Mõõt" (1996), lk 68 <poem> ma pean [[kodu]]s olema kui [[näsiniin]] õitseb [[sinilill]]ed [[ülased]] kõik see värk siis [[toomingas|toomingad]] kirsside [[korallid]] ja [[õunapuu]]d nende roosakad õied ehivad kusagil kellegi juukseid aga mina pean kodus olema tahan või ei taha /---/ </poem> * [[Mart Kangur]], *** [https://www.muurileht.ee/luule-mart-kangur-2/ Luule. Mart Kangur], Müürileht, 19. mai 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Marjad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mp3bl4yg63kswki2cl503s6wdb2g7ll 0 9811 87989 51380 2022-07-24T15:30:47Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Naist määratletakse ja eristatakse mehe suhtes ja mitte meest naise suhtes. Naine kui [[ebaoluline]] vastandub [[oluline|olulisele]]. Mees on [[subjekt]], absoluut; naine on [[Teine]]. (Sissejuhatus, lk 15) ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 * Võib-olla Ristikivi ei kirjutagi lugejatele. Ta kirjutab – kui laenata sõnu ühelt prantsuse mõtlejalt – kõneldes „surma poole ja tema vastu“, mis antud juhul teeb sama välja kui öelda, et tema adressaadiks on Igavik, Absoluut, Viimnepäev, Jumal ise. /---/ Selles mõttes on vahest asjatugi püüda välja selgitada, mida Ristikivi õieti meile on tahtnud öelda – kuivõrd me ei tea, mil määral ta tegelikult meie poole pöördub. ** [[Hasso Krull]], "Surm, teisik, peegel. Ristikivi sümmeetriad" — "Katkestuse kultuur". Tallinn: Vagabund, 1996, lk 121 * [[Labasus]] on absoluutne nagu [[hauaplaat]]: läbi selle ei ulatu elavate hääled enam iial kadununi. (lk 118) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9u1q779kxcadrhk3m41deimushwtpvd 0 9860 88142 86185 2022-07-25T10:43:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cherry_trees_at_night_by_Katsushika_Ōi.jpg|pisi|Katsushika Ōi (1800-1866), "Kirsipuud öösel", ''s.d.'']] [[Pilt:Juliette_Wytsman,_Cerisiers_en_fleurs,_sd.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Kirsipuud õites", ''s.d''.]] [[Pilt:Alhed_Larsen,_Havehuset_med_blomstrende_kirsebær,_privateje.jpg|pisi|Alhed Larsen (1872-1927), "Aiamaja õitsvate kirsipuudega", ''s.d.'']] '''Kirsipuu''' (''Cerasus Mill.'') on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Kirsipuu vili on [[kirss]]. ==Proosa== * Kõrgeimal kaljunukil polnud ''Rhododendron Catawbiense'' (katavba rododendroni) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari [[nädal]]a vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all [[org|orus]] õitsemas: ''Amelanchier Canadensis'' (kanada [[toompihlakas]]), pärismaalaste "kasumari", mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania kirsipuu (''Prunus Pennsylvanica''), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased [[lodjapuu]]d (''Viburnum lantanoides''), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu "hea tegu kurjas ilmas". * ''"Hea tegu kurjas ilmas" on viide [[William Shakespeare]]'i näidendile "[[Veneetsia kaupmees]]" (5. vaatus, 1. stseen, tlk [[Georg Meri]]).'' ** [[Anna Murray Vail]], "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389 * Ema ütleb, et niipea kui saab, teeme majale aia ümber ja istutame palju kirsse. Marjad lastele, luud lindudele, iga oksa külge kaks laulurästast. ** [[Asta Põldmäe]], "Me ehitame" kogust "Linnadealune muld" (1989), lk 142 ==Luule== <poem> Nüüd üle kirsipuude, üle terve [[aed|aia]] Üks hele õitepärg kui pehme valge vill Ning [[lilla]] [[sirel]]id on küll ja küll, Neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. /---/ Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: Kui kirsipung mus õitsma puhkeb [[veri]], Nüüd ainuvalitsus mu hullul [[süda]]mel. </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu" III kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 9 <poem> Seesama tahe on ka [[sirel]]itel ääremail, ja kirsivõsa kasvurõõmul ehtsal, ja käänulise oja veerseil kitseenelail, ja muinasjutumajaks moondund [[lehtla]]. Sest kõik on [[õis|õies]]. Iga oksakene, iga raag on raske õitsemiseks puhkend [[Härmatis|härmast]]. Suur vaikus hõiskab. Vägev valge maag on uisa imepuu teind tavalisest [[pärn]]ast. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Härmatanud Maidla", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 45) <poem> Istud kivile aianurgas kus laps kord Jumalat palus kirsid pillavad õielehti kuis see on hea ning valus </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Meel unus mägede taha…" kogust "Uute kivide kasvamine" (1977) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 7barepbwtkl59lprryyyvvtvtuiv4ft 88143 88142 2022-07-25T10:43:30Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cherry_trees_at_night_by_Katsushika_Ōi.jpg|pisi|Katsushika Ōi (1800-1866), "Kirsipuud öösel", ''s.d.'']] [[Pilt:Juliette_Wytsman,_Cerisiers_en_fleurs,_sd.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Kirsipuud õites", ''s.d''.]] [[Pilt:Alhed_Larsen,_Havehuset_med_blomstrende_kirsebær,_privateje.jpg|pisi|Alhed Larsen (1872-1927), "Aiamaja õitsvate kirsipuudega", ''s.d.'']] '''Kirsipuu''' (''Cerasus Mill.'') on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Kirsipuu vili on [[kirss]]. ==Proosa== * Kõrgeimal kaljunukil polnud ''Rhododendron Catawbiense'' (katavba rododendroni) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari [[nädal]]a vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all [[org|orus]] õitsemas: ''Amelanchier Canadensis'' (kanada [[toompihlakas]]), pärismaalaste "kasumari", mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania kirsipuu (''Prunus Pennsylvanica''), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased [[lodjapuu]]d (''Viburnum lantanoides''), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu "hea tegu kurjas ilmas". * ''"Hea tegu kurjas ilmas" on viide [[William Shakespeare]]'i näidendile "[[Veneetsia kaupmees]]" (5. vaatus, 1. stseen, tlk [[Georg Meri]]).'' ** [[Anna Murray Vail]], "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389 * Ema ütleb, et niipea kui saab, teeme majale aia ümber ja istutame palju kirsse. Marjad lastele, luud lindudele, iga oksa külge kaks laulurästast. ** [[Asta Põldmäe]], "Me ehitame" kogust "Linnadealune muld" (1989), lk 142 ==Luule== <poem> Nüüd üle kirsipuude, üle terve [[aed|aia]] Üks hele õitepärg kui pehme valge vill Ning [[lilla]] [[sirel]]id on küll ja küll, Neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. /---/ Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: Kui kirsipung mus õitsma puhkeb [[veri]], Nüüd ainuvalitsus mu hullul [[süda]]mel. </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu" III kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 9 <poem> Seesama tahe on ka [[sirel]]itel ääremail, ja kirsivõsa kasvurõõmul ehtsal, ja käänulise oja veerseil kitseenelail, ja muinasjutumajaks moondund [[lehtla]]. Sest kõik on [[õis|õies]]. Iga oksakene, iga raag on raske õitsemiseks puhkend [[Härmatis|härmast]]. Suur vaikus hõiskab. Vägev valge maag on uisa imepuu teind tavalisest [[pärn]]ast. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Härmatanud Maidla", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 45) <poem> Istud kivile aianurgas kus laps kord Jumalat palus kirsid pillavad õielehti kuis see on hea ning valus </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Meel unus mägede taha…" kogust "Uute kivide kasvamine" (1977) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 720a1j9dngnelxsq1il4dvvo8pah0se 88153 88143 2022-07-25T10:57:34Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cherry_trees_at_night_by_Katsushika_Ōi.jpg|pisi|Katsushika Ōi (1800-1866), "Kirsipuud öösel", ''s.d.'']] [[Pilt:Juliette_Wytsman,_Cerisiers_en_fleurs,_sd.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Kirsipuud õites", ''s.d''.]] [[Pilt:Alhed_Larsen,_Havehuset_med_blomstrende_kirsebær,_privateje.jpg|pisi|Alhed Larsen (1872-1927), "Aiamaja õitsvate kirsipuudega", ''s.d.'']] '''Kirsipuu''' (''Cerasus Mill.'') on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Kirsipuu vili on [[kirss]]. ==Proosa== * Kõrgeimal kaljunukil polnud ''Rhododendron Catawbiense'' (katavba rododendroni) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari [[nädal]]a vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all [[org|orus]] õitsemas: ''Amelanchier Canadensis'' (kanada [[toompihlakas]]), pärismaalaste "kasumari", mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania kirsipuu (''Prunus Pennsylvanica''), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased [[lodjapuu]]d (''Viburnum lantanoides''), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu "hea tegu kurjas ilmas". * ''"Hea tegu kurjas ilmas" on viide [[William Shakespeare]]'i näidendile "[[Veneetsia kaupmees]]" (5. vaatus, 1. stseen, tlk [[Georg Meri]]).'' ** [[Anna Murray Vail]], "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389 * Ema ütleb, et niipea kui saab, teeme majale aia ümber ja istutame palju kirsse. Marjad lastele, luud lindudele, iga oksa külge kaks laulurästast. ** [[Asta Põldmäe]], "Me ehitame" kogust "Linnadealune muld" (1989), lk 142 ==Luule== <poem> "Kes need haruldased võõrad eksinud on minu urgu? Kelle saadikud, kust kohast mulle siia tõi nad tuul? On need lumivalged helbed vahest lumi? Kuid ei sula! Imeline lõhn neist õhkub . . . Kirsiõilmed, jumal küll! Kirsiõilmed — siin, sel kaljul! Athos kirsipuid ei kanna! Öelge, imelised võõrad, kust te saite siia, kust! Teie lõhn on imearmas, lausa südameni tungib, täidab õnnega mul hinge, kallist kodu meelde toob. Oo, kas tulete Ukrainast, kaugeist kalleist kodupaigust, kus nüüd üleni on külad valges kirsiõitest rüüs?" </poem> * [[Ivan Franko]], "Ivan Võšenski". Tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Rmt: "Varastatud õnn" (1985), lk 297 <poem> Nüüd üle kirsipuude, üle terve [[aed|aia]] Üks hele õitepärg kui pehme valge vill Ning [[lilla]] [[sirel]]id on küll ja küll, Neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. /---/ Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: Kui kirsipung mus õitsma puhkeb [[veri]], Nüüd ainuvalitsus mu hullul [[süda]]mel. </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu" III kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 9 <poem> Seesama tahe on ka [[sirel]]itel ääremail, ja kirsivõsa kasvurõõmul ehtsal, ja käänulise oja veerseil kitseenelail, ja muinasjutumajaks moondund [[lehtla]]. Sest kõik on [[õis|õies]]. Iga oksakene, iga raag on raske õitsemiseks puhkend [[Härmatis|härmast]]. Suur vaikus hõiskab. Vägev valge maag on uisa imepuu teind tavalisest [[pärn]]ast. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Härmatanud Maidla", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 45) <poem> Istud kivile aianurgas kus laps kord Jumalat palus kirsid pillavad õielehti kuis see on hea ning valus </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Meel unus mägede taha…" kogust "Uute kivide kasvamine" (1977) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] cjuqorsk8n8wrl7b642n4ak92aynbh3 88164 88153 2022-07-25T11:19:46Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cherry_trees_at_night_by_Katsushika_Ōi.jpg|pisi|Katsushika Ōi (1800-1866), "Kirsipuud öösel", ''s.d.'']] [[Pilt:Juliette_Wytsman,_Cerisiers_en_fleurs,_sd.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Kirsipuud õites", ''s.d''.]] [[Pilt:Alhed_Larsen,_Havehuset_med_blomstrende_kirsebær,_privateje.jpg|pisi|Alhed Larsen (1872-1927), "Aiamaja õitsvate kirsipuudega", ''s.d.'']] '''Kirsipuu''' (''Cerasus Mill.'') on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Kirsipuu vili on [[kirss]]. ==Proosa== * Kõrgeimal kaljunukil polnud ''Rhododendron Catawbiense'' (katavba rododendroni) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari [[nädal]]a vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all [[org|orus]] õitsemas: ''Amelanchier Canadensis'' (kanada [[toompihlakas]]), pärismaalaste "kasumari", mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania kirsipuu (''Prunus Pennsylvanica''), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased [[lodjapuu]]d (''Viburnum lantanoides''), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu "hea tegu kurjas ilmas". * ''"Hea tegu kurjas ilmas" on viide [[William Shakespeare]]'i näidendile "[[Veneetsia kaupmees]]" (5. vaatus, 1. stseen, tlk [[Georg Meri]]).'' ** [[Anna Murray Vail]], "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389 * Ja siis nägin ma Kirsiorgu — oo, terve see [[org]] valendas üleni kirsiõitest! Org oli valge ja roheline kirsiõitest ning värskest haljendavast rohust. Läbi selle valge ja rohelise lookles hõbelindina [[jõgi]]. Miks polnud ma seda kõike varem märganud, kas ma olin näinud tõesti ainult Joonatani? ** [[Astrid Lindgren]], "Vennad Lõvisüdamed". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja", 1986, lk 22 * Ema ütleb, et niipea kui saab, teeme majale aia ümber ja istutame palju kirsse. Marjad lastele, luud lindudele, iga oksa külge kaks laulurästast. ** [[Asta Põldmäe]], "Me ehitame" kogust "Linnadealune muld" (1989), lk 142 ==Luule== <poem> "Kes need haruldased võõrad eksinud on minu urgu? Kelle saadikud, kust kohast mulle siia tõi nad tuul? On need lumivalged helbed vahest lumi? Kuid ei sula! Imeline lõhn neist õhkub . . . Kirsiõilmed, jumal küll! Kirsiõilmed — siin, sel kaljul! Athos kirsipuid ei kanna! Öelge, imelised võõrad, kust te saite siia, kust! Teie lõhn on imearmas, lausa südameni tungib, täidab õnnega mul hinge, kallist kodu meelde toob. Oo, kas tulete Ukrainast, kaugeist kalleist kodupaigust, kus nüüd üleni on külad valges kirsiõitest rüüs?" </poem> * [[Ivan Franko]], "Ivan Võšenski". Tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Rmt: "Varastatud õnn" (1985), lk 297 <poem> Nüüd üle kirsipuude, üle terve [[aed|aia]] Üks hele õitepärg kui pehme valge vill Ning [[lilla]] [[sirel]]id on küll ja küll, Neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. /---/ Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: Kui kirsipung mus õitsma puhkeb [[veri]], Nüüd ainuvalitsus mu hullul [[süda]]mel. </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu" III kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 9 <poem> Seesama tahe on ka [[sirel]]itel ääremail, ja kirsivõsa kasvurõõmul ehtsal, ja käänulise oja veerseil kitseenelail, ja muinasjutumajaks moondund [[lehtla]]. Sest kõik on [[õis|õies]]. Iga oksakene, iga raag on raske õitsemiseks puhkend [[Härmatis|härmast]]. Suur vaikus hõiskab. Vägev valge maag on uisa imepuu teind tavalisest [[pärn]]ast. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Härmatanud Maidla", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 45) <poem> Istud kivile aianurgas kus laps kord Jumalat palus kirsid pillavad õielehti kuis see on hea ning valus </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Meel unus mägede taha…" kogust "Uute kivide kasvamine" (1977) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mzu5qigzvqa0tgrkljtlxef3in7oib3 88167 88164 2022-07-25T11:21:58Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cherry_trees_at_night_by_Katsushika_Ōi.jpg|pisi|Katsushika Ōi (1800-1866), "Kirsipuud öösel", ''s.d.'']] [[Pilt:Salvatore_Postiglione_Kirschenzeit.jpg|pisi|Salvatore Postiglione (1861-1906), "Kirsiaeg", ''s.d.'']] [[Pilt:Juliette_Wytsman,_Cerisiers_en_fleurs,_sd.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Kirsipuud õites", ''s.d''.]] [[Pilt:Alhed_Larsen,_Havehuset_med_blomstrende_kirsebær,_privateje.jpg|pisi|Alhed Larsen (1872-1927), "Aiamaja õitsvate kirsipuudega", ''s.d.'']] '''Kirsipuu''' (''Cerasus Mill.'') on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Kirsipuu vili on [[kirss]]. ==Proosa== * Kõrgeimal kaljunukil polnud ''Rhododendron Catawbiense'' (katavba rododendroni) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari [[nädal]]a vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all [[org|orus]] õitsemas: ''Amelanchier Canadensis'' (kanada [[toompihlakas]]), pärismaalaste "kasumari", mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania kirsipuu (''Prunus Pennsylvanica''), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased [[lodjapuu]]d (''Viburnum lantanoides''), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu "hea tegu kurjas ilmas". * ''"Hea tegu kurjas ilmas" on viide [[William Shakespeare]]'i näidendile "[[Veneetsia kaupmees]]" (5. vaatus, 1. stseen, tlk [[Georg Meri]]).'' ** [[Anna Murray Vail]], "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389 * Ja siis nägin ma Kirsiorgu — oo, terve see [[org]] valendas üleni kirsiõitest! Org oli valge ja roheline kirsiõitest ning värskest haljendavast rohust. Läbi selle valge ja rohelise lookles hõbelindina [[jõgi]]. Miks polnud ma seda kõike varem märganud, kas ma olin näinud tõesti ainult Joonatani? ** [[Astrid Lindgren]], "Vennad Lõvisüdamed". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja", 1986, lk 22 * Ema ütleb, et niipea kui saab, teeme majale aia ümber ja istutame palju kirsse. Marjad lastele, luud lindudele, iga oksa külge kaks laulurästast. ** [[Asta Põldmäe]], "Me ehitame" kogust "Linnadealune muld" (1989), lk 142 ==Luule== <poem> "Kes need haruldased võõrad eksinud on minu urgu? Kelle saadikud, kust kohast mulle siia tõi nad tuul? On need lumivalged helbed vahest lumi? Kuid ei sula! Imeline lõhn neist õhkub . . . Kirsiõilmed, jumal küll! Kirsiõilmed — siin, sel kaljul! Athos kirsipuid ei kanna! Öelge, imelised võõrad, kust te saite siia, kust! Teie lõhn on imearmas, lausa südameni tungib, täidab õnnega mul hinge, kallist kodu meelde toob. Oo, kas tulete Ukrainast, kaugeist kalleist kodupaigust, kus nüüd üleni on külad valges kirsiõitest rüüs?" </poem> * [[Ivan Franko]], "Ivan Võšenski". Tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Rmt: "Varastatud õnn" (1985), lk 297 <poem> Nüüd üle kirsipuude, üle terve [[aed|aia]] Üks hele õitepärg kui pehme valge vill Ning [[lilla]] [[sirel]]id on küll ja küll, Neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. /---/ Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: Kui kirsipung mus õitsma puhkeb [[veri]], Nüüd ainuvalitsus mu hullul [[süda]]mel. </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu" III kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 9 <poem> Seesama tahe on ka [[sirel]]itel ääremail, ja kirsivõsa kasvurõõmul ehtsal, ja käänulise oja veerseil kitseenelail, ja muinasjutumajaks moondund [[lehtla]]. Sest kõik on [[õis|õies]]. Iga oksakene, iga raag on raske õitsemiseks puhkend [[Härmatis|härmast]]. Suur vaikus hõiskab. Vägev valge maag on uisa imepuu teind tavalisest [[pärn]]ast. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Härmatanud Maidla", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 45) <poem> Istud kivile aianurgas kus laps kord Jumalat palus kirsid pillavad õielehti kuis see on hea ning valus </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Meel unus mägede taha…" kogust "Uute kivide kasvamine" (1977) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] n44nxdl6yjdquna4if38p7ptzt4k9ec 0 10102 88015 72327 2022-07-24T15:39:21Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Äkki pistsid Sandy ja Jenny ilma omavahel kokku leppimata jooksma — nagu [[rändlinnud]], kes alistuvad [[instinkt]]ile; nad jooksid piki kivist [[rand]]a vastu loojanguvalgusele, ja kui nad miss Brodie juurde tagasi tulid, siis rääkis ta nendele oma suvevaheajast, mil ta kavatses paksuks toidetud mr. Lowtheri maha jätta, et ta õdede Kerride abil ise enda eest hoolitseks, ja sõita välismaale, sel aastal mitte [[Itaalia]]sse, vaid [[Saksamaa]]le, kus kantsleriks pidi saama [[Hitler]], Thomas Carlyle'i taoline prohvetlik kuju, palju kindlam mees kui Mussolini. Ta ütles, et Saksa pruunsärklased on needsamad mis Itaalia mustsärklased, ainult et nende peale võib kindlamalt loota. (lk 269) ** [[Muriel Spark]], "[[Miss Jean Brodie oma parimas eas]]", rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989 * "Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl. :"Joosta jänesed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis." (lk 31) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Pistsin uuesti jooksu. Ja tema minu järel. Mööda [[pood]]idest, mille ukserulood olid alla lastud ja tummad [[vaateaknad]] täis igasugu kraami: tindipotte ja kirjapresse ja postkaarte ja nukke ja laiali laotatud kangaid ja alumiiniumist potte-panne ja tikkimistarbeid... Ja me jõudsime välja Carrer Granile, ja mina jooksin üha edasi ja tema minu järel, kiiresti-kiiresti, ning veel aastaid hiljem meeldis talle mõnikord meenutada, et päeval, kui ta Colometaga Teemandi väljakul tuttavaks sai, pistis too jooksu, ja otse trammipeatuse juures langes [[alusseelik]] korraga plauhti kõnniteele. (lk 9) ** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014 * "Ausõna, on alles loll olukord!" sõnas ta [D'Artagnan]. "Jätta enda teada niisugune [[saladus]] on sama hea, kui hoida taskus hõõguvat sütt ja loota, et see riiet läbi ei põleta. Mitte hoida saladust, kui on tõotatud, see oleks jälle autu inimese tegu. Tavaliselt tulevad mulle head mõtted jooksu pealt. Seekord aga, kas ma eksin rängalt või pean ma tõesti hirmus palju ringi jooksma, et leida lahendust sellele olukorrale... Aga kuhu joosta?... Jumala eest, lõpuks võib ju minna Pariisi poole. See on hea koht... Jookseme aga kähku... Aga kiireks jooksuks on neljast jalast rohkem tulu kui kahest. Õnnetuseks on mul praegu ainult kaks jalga... Oleks vaja hobust! "Kuningriik hobuse eest!" nagu olen kuulnud öeldavat teatris!... Peab järele mõtlema, mulle ei lähe see nii palju maksma... Conference'i väravate juures on musketäride [[patrull]], ja ühe hobuse asemel, mida mul vaja, võin ma sealt saada kümme." ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 563-564 * [[Koerus]]e ja jooksuga hüvitavad [[laps]]ed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Sport]] sixrnsuqgvlu3v5qrq7tbdqwu5ernhv 0 10164 87916 52202 2022-07-24T14:23:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset [[elutuba]] olev [[kiiktool]] saab püsida [[tasakaal]]us. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning [[eesmärk]] ongi [[kiikumine]]. ** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris) * [[Öötöö|Ööseltöötaja]] väsib mitte niivõrd tööst kui kohustusest ajada üksipäini terve magava maailma asju. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 08e62k1zfrj5cnw780zaueld4ha862a 0 10225 87947 52314 2022-07-24T14:51:56Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmus mitte [[anekdoot|anekdoodina]], vaid elumahlase tervikuna; esitada inimesed, neid kirjeldamata; hingeeluline [[kriis]], seda sõnul eritlemata; ümbrusekujutus sellesse süvenemata; [[mõte]] ilma propageerimata ja [[meeleolu]] ilma rõhutamata, ning lõppude lõpuks nähtava tegevuse taga perspektiivne tagapõhi, sümboolne sügavus. See on [[sonett]] proosas. ** [[Friedebert Tuglas]], "Marginaalia". Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 31 * Kujutatud nõtkelt, värskelt, mõistvusega oli see episood, episoodnovell, lõppkonkurentsis üks kahest preemiakandidaadist viimaste minutite, viimaste sekunditeni, kuni olukorda tõi muutuse fataalne [[telefonikõne]] eemal viibivalt haigeks jäänud žüriikaaslaselt ning kiik kaldus vastasasendisse. Kuid selleks moodustataksegi žüriid paarituarvulisena, ja kui kusagil, siis just sellistes olukordades saab selgeks, kui võimas [[trump]] on alati varrukas [[juhus]]el... ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6kwk15sk3tva6fhd2052yguq23n4m47 0 10263 88075 54443 2022-07-24T21:51:46Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mammals_of_Australia_(Krefft)_Nla.obj-33627803-11_The_Kangaroo.jpg|pisi|Harriet Scott, illustratsioon raamatule ''The Mammals of Australia'', 1871) ==Proosa== * Peenike läbilõikav kurguhääl kordas seda meloodiat ikka ja jälle, see voolas nagu veenire üle kuivanud jõesängi libedate [[kivi]]de. [[Sõna]]d keerlesid ja peatusid, põrkasid kokku ja voolasid kartlikult edasi, kui tütarlapse [[hääl]] alanes [[sosin]]aks, otsekui oleksid teda hirmutanud kängurud, kes tulid üle mäeaheliku ja tantsisid videvikus metsikut [[tants]]u oma väikestel [[jalg]]adel, enne kui nad sööma hakkasid: :''Towera chinima poodinya,'' :''Towera jinner mulbeena,'' :''Poodinyoober mulbeena.'' :(Kängurud tulevad videvikus üle mäeaheliku ja tantsivad oma väikestel jalgadel metsikut tantsu, enne kui sööma hakkavad.) * [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 5 [[Kategooria:Loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] efz646mp58wq29bxf2ml83hc2yyh0xg 88076 88075 2022-07-24T21:52:03Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mammals_of_Australia_(Krefft)_Nla.obj-33627803-11_The_Kangaroo.jpg|pisi|Harriet Scott, illustratsioon raamatule ''The Mammals of Australia'', 1871]] ==Proosa== * Peenike läbilõikav kurguhääl kordas seda meloodiat ikka ja jälle, see voolas nagu veenire üle kuivanud jõesängi libedate [[kivi]]de. [[Sõna]]d keerlesid ja peatusid, põrkasid kokku ja voolasid kartlikult edasi, kui tütarlapse [[hääl]] alanes [[sosin]]aks, otsekui oleksid teda hirmutanud kängurud, kes tulid üle mäeaheliku ja tantsisid videvikus metsikut [[tants]]u oma väikestel [[jalg]]adel, enne kui nad sööma hakkasid: :''Towera chinima poodinya,'' :''Towera jinner mulbeena,'' :''Poodinyoober mulbeena.'' :(Kängurud tulevad videvikus üle mäeaheliku ja tantsivad oma väikestel jalgadel metsikut tantsu, enne kui sööma hakkavad.) * [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 5 [[Kategooria:Loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] fd80wuz59xo7zn4f4lhi3m2r2fataqv 88084 88076 2022-07-25T00:48:15Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mammals_of_Australia_(Krefft)_Nla.obj-33627803-11_The_Kangaroo.jpg|pisi|Harriet Scott, illustratsioon raamatule ''The Mammals of Australia'', 1871]] ==Proosa== * Peenike läbilõikav kurguhääl kordas seda meloodiat ikka ja jälle, see voolas nagu veenire üle kuivanud jõesängi libedate [[kivi]]de. [[Sõna]]d keerlesid ja peatusid, põrkasid kokku ja voolasid kartlikult edasi, kui tütarlapse [[hääl]] alanes [[sosin]]aks, otsekui oleksid teda hirmutanud kängurud, kes tulid üle mäeaheliku ja tantsisid videvikus metsikut [[tants]]u oma väikestel [[jalg]]adel, enne kui nad sööma hakkasid: :''Towera chinima poodinya,'' :''Towera jinner mulbeena,'' :''Poodinyoober mulbeena.'' :(Kängurud tulevad videvikus üle mäeaheliku ja tantsivad oma väikestel jalgadel metsikut tantsu, enne kui sööma hakkavad.) * [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 5 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] ou961vl5qxd0n1aajiw34ztaf76kzur 88087 88084 2022-07-25T04:17:27Z Kruusamägi 873 esmane def wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mammals_of_Australia_(Krefft)_Nla.obj-33627803-11_The_Kangaroo.jpg|pisi|Harriet Scott, illustratsioon raamatule ''The Mammals of Australia'', 1871]] '''Känguru''' on peamiselt [[hüppamine|hüpates]] liikuv pikkade tugevate tagajalgadega ja võimsa sabaga [[Austraalia]] ja Okeaania kukkurloom. Armastab [[kaklus|kakelda]]. ==Proosa== * Peenike läbilõikav kurguhääl kordas seda meloodiat ikka ja jälle, see voolas nagu veenire üle kuivanud jõesängi libedate [[kivi]]de. [[Sõna]]d keerlesid ja peatusid, põrkasid kokku ja voolasid kartlikult edasi, kui tütarlapse [[hääl]] alanes [[sosin]]aks, otsekui oleksid teda hirmutanud kängurud, kes tulid üle mäeaheliku ja tantsisid videvikus metsikut [[tants]]u oma väikestel [[jalg]]adel, enne kui nad sööma hakkasid: :''Towera chinima poodinya,'' :''Towera jinner mulbeena,'' :''Poodinyoober mulbeena.'' :(Kängurud tulevad videvikus üle mäeaheliku ja tantsivad oma väikestel jalgadel metsikut tantsu, enne kui sööma hakkavad.) * [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 5 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 9o3xxd4ofmu0hz8go3zzehywz21hivh 0 10375 88113 71575 2022-07-25T07:39:21Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Õnnetuseks! – nii nagu suurem osa [[asi|asju]] siin [[maailm]]as paistavad üksnes [[välimus]]e poolest [[silm]]a, oli ka mõõgarihm [[kuld]]ne ainult eestpoolt, lihtsast pühvlinahast aga tagantpoolt. Kehkenpüks Porthos, kes ei saanud endale muretseda üleni kuldset mõõgarihma, hankis niisuguse, millest vähemalt poolgi oli kuldne. Nüüd on täiesti mõistetav ka Porthose nohu põhjus ja [[mantel|mantli]] vajalikkus. (lk 40) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977 * Kunksmoor ajas [[tekid]] pealt ja lükkas [[aknad]] pärani, et [[palavik]] alla ei langeks. Nohugi oli veel ilusti kallal. [[Tõmbetuul|Tuuletõmbus]] andis sellele uut hoogu, nii et [[nina]] jooksis kui mahlakask ja [[Taskurätik|taskurätitagavara]] aina vähenes. Nüüd, kus [[köha]] enam ei seganud, kõlas iga [[aevastus]] puhtalt kui pasunakoor. :"Oh sa vaene Kunksmoorike," ütles Kunksmoor rõõmsa õhinaga. "See nohu sind viib." :Ta aevastas ja turtsus mis jaksas. Paha oli ainult see, et nina läks suurest pühkimisest alguses valusaks, seejärel päris villi ja verele. Pealegi torkas Kunksmoorile äkitselt pähe, et kõik need mustad taskurätikud tahavad jälle pesta. Ta ohkas sügavalt, ronis [[voodi]]st välja ja nuuskas nohu vastu peotäie üheksameherohu pulbrit sisse. Muidugi oli nohu kohe läinud. Ja nuta või naera, aga ka ristluud said pulbrist kergendust. * [[Aino Pervik]], "Kunksmoor" (2000), lk 21 ==Luule== <poem> [[madu|usse]] ja [[maasikas|maasikaid]] tuleb pidada silmas hulkudes läbi [[rohi|rohu]] sellel on kerge elada [[suvi|suvel]] maailmas kellel ei ole nohu mis kõik [[lõhn]]ab ja kannab [[hing]]e seest [[tuul]]de viimase mõrkja vimma [[haistmine|haistan]] õhku ja maasikavärv imbub huulde lasen kõik minna </poem> * [[Viiu Härm]], "*usse ja maasikaid tuleb pidada silmas...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 12 ==Luule== <poem> Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina nohul, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 [[Kategooria:Meditsiin]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] lrj1j56uw7g7t7iaduubfmb82e10jhp 88114 88113 2022-07-25T07:39:30Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Õnnetuseks! – nii nagu suurem osa [[asi|asju]] siin [[maailm]]as paistavad üksnes [[välimus]]e poolest [[silm]]a, oli ka mõõgarihm [[kuld]]ne ainult eestpoolt, lihtsast pühvlinahast aga tagantpoolt. Kehkenpüks Porthos, kes ei saanud endale muretseda üleni kuldset mõõgarihma, hankis niisuguse, millest vähemalt poolgi oli kuldne. Nüüd on täiesti mõistetav ka Porthose nohu põhjus ja [[mantel|mantli]] vajalikkus. (lk 40) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977 * Kunksmoor ajas [[tekid]] pealt ja lükkas [[aknad]] pärani, et [[palavik]] alla ei langeks. Nohugi oli veel ilusti kallal. [[Tõmbetuul|Tuuletõmbus]] andis sellele uut hoogu, nii et [[nina]] jooksis kui mahlakask ja [[Taskurätik|taskurätitagavara]] aina vähenes. Nüüd, kus [[köha]] enam ei seganud, kõlas iga [[aevastus]] puhtalt kui pasunakoor. :"Oh sa vaene Kunksmoorike," ütles Kunksmoor rõõmsa õhinaga. "See nohu sind viib." :Ta aevastas ja turtsus mis jaksas. Paha oli ainult see, et nina läks suurest pühkimisest alguses valusaks, seejärel päris villi ja verele. Pealegi torkas Kunksmoorile äkitselt pähe, et kõik need mustad taskurätikud tahavad jälle pesta. Ta ohkas sügavalt, ronis [[voodi]]st välja ja nuuskas nohu vastu peotäie üheksameherohu pulbrit sisse. Muidugi oli nohu kohe läinud. Ja nuta või naera, aga ka ristluud said pulbrist kergendust. * [[Aino Pervik]], "Kunksmoor" (2000), lk 21 ==Luule== <poem> [[madu|usse]] ja [[maasikas|maasikaid]] tuleb pidada silmas hulkudes läbi [[rohi|rohu]] sellel on kerge elada [[suvi|suvel]] maailmas kellel ei ole nohu mis kõik [[lõhn]]ab ja kannab [[hing]]e seest [[tuul]]de viimase mõrkja vimma [[haistmine|haistan]] õhku ja maasikavärv imbub huulde lasen kõik minna </poem> * [[Viiu Härm]], "*usse ja maasikaid tuleb pidada silmas...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 12 <poem> Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina nohul, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 [[Kategooria:Meditsiin]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7ku3417ianpa60z9o67be2y66f7qh5h 0 10388 88032 52831 2022-07-24T15:50:48Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kirjad valmis, asetasid mõlemad need kahte ümbrikusse nii, et [[aadress]]i võis lugeda ainult välimist ümbrikku lahti rebides. Seejärel astusid nad teineteise juurde ja vahetasid [[naeratus|naeratades]] kirjad. :"Kui minuga juhtub [[õnnetus]]," ütles Bragelonne. :"Kui mind tapetakse," ütles de Guiche. :"Ärge muretsege," ütlesid mõlemad korraga. :Siis sülelesid nad teineteist vennalikult, mässisid end [[mantel|mantleisse]] ja vajusid nooruse võluvasse unne, nagu magavad ainult [[lind|linnud]], [[lill]]ed ja [[laps]]ed. (lk 348) * Mazarin tuli tagasi kahvatuna ja ilmselt suures [[mure]]s. Ta istus jälle kirjutuslaua taha. D'Artagnan uuris teda, nagu ta oli uurinud ümbrikku. Kuid kardinali nägu oli niisama läbipaistmatu kui kirjaümbrik. (lk 498-499) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Lootes, et ümbrik meie [[armastuskiri|armastuskirja]] varjab, loodame temast seda, millega me ise toime ei tulnud. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2p58r48jcxescfmo3xqz0nw0zna0ur2 88065 88032 2022-07-24T21:26:09Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kirjad valmis, asetasid mõlemad need kahte ümbrikusse nii, et [[aadress]]i võis lugeda ainult välimist ümbrikku lahti rebides. Seejärel astusid nad teineteise juurde ja vahetasid [[naeratus|naeratades]] kirjad. :"Kui minuga juhtub [[õnnetus]]," ütles Bragelonne. :"Kui mind tapetakse," ütles de Guiche. :"Ärge muretsege," ütlesid mõlemad korraga. :Siis sülelesid nad teineteist vennalikult, mässisid end [[mantel|mantleisse]] ja vajusid nooruse võluvasse unne, nagu magavad ainult [[lind|linnud]], [[lill]]ed ja [[laps]]ed. (lk 348) * Mazarin tuli tagasi kahvatuna ja ilmselt suures [[mure]]s. Ta istus jälle kirjutuslaua taha. D'Artagnan uuris teda, nagu ta oli uurinud ümbrikku. Kuid kardinali nägu oli niisama läbipaistmatu kui kirjaümbrik. (lk 498-499) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Lootes, et ümbrik meie [[armastuskiri|armastuskirja]] varjab, loodame temast seda, millega me ise toime ei tulnud. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 92j91i3ht0eimk98ayiielvy0ut965l 88066 88065 2022-07-24T21:26:51Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Envelope - Boonville Address-000.jpg|pisi|USA-s 1906. aastal postitatud ümbrik postmargi ja aadressiga]] ==Proosa== * Kirjad valmis, asetasid mõlemad need kahte ümbrikusse nii, et [[aadress]]i võis lugeda ainult välimist ümbrikku lahti rebides. Seejärel astusid nad teineteise juurde ja vahetasid [[naeratus|naeratades]] kirjad. :"Kui minuga juhtub [[õnnetus]]," ütles Bragelonne. :"Kui mind tapetakse," ütles de Guiche. :"Ärge muretsege," ütlesid mõlemad korraga. :Siis sülelesid nad teineteist vennalikult, mässisid end [[mantel|mantleisse]] ja vajusid nooruse võluvasse unne, nagu magavad ainult [[lind|linnud]], [[lill]]ed ja [[laps]]ed. (lk 348) * Mazarin tuli tagasi kahvatuna ja ilmselt suures [[mure]]s. Ta istus jälle kirjutuslaua taha. D'Artagnan uuris teda, nagu ta oli uurinud ümbrikku. Kuid kardinali nägu oli niisama läbipaistmatu kui kirjaümbrik. (lk 498-499) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Lootes, et ümbrik meie [[armastuskiri|armastuskirja]] varjab, loodame temast seda, millega me ise toime ei tulnud. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] tg6q6tuvj055giv6kguhohiwx8dodc5 88082 88066 2022-07-24T22:36:03Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vigée-Lebrun,_Elisabeth-Louise_-_Charles-Alexandre_de_Calonne_(1734-1802)_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Élisabeth Louise Vigée Le Brun, "Charles-Alexandre de Calonne'i portree" (1784)]] ==Proosa== * Kirjad valmis, asetasid mõlemad need kahte ümbrikusse nii, et [[aadress]]i võis lugeda ainult välimist ümbrikku lahti rebides. Seejärel astusid nad teineteise juurde ja vahetasid [[naeratus|naeratades]] kirjad. :"Kui minuga juhtub [[õnnetus]]," ütles Bragelonne. :"Kui mind tapetakse," ütles de Guiche. :"Ärge muretsege," ütlesid mõlemad korraga. :Siis sülelesid nad teineteist vennalikult, mässisid end [[mantel|mantleisse]] ja vajusid nooruse võluvasse unne, nagu magavad ainult [[lind|linnud]], [[lill]]ed ja [[laps]]ed. (lk 348) * Mazarin tuli tagasi kahvatuna ja ilmselt suures [[mure]]s. Ta istus jälle kirjutuslaua taha. D'Artagnan uuris teda, nagu ta oli uurinud ümbrikku. Kuid kardinali nägu oli niisama läbipaistmatu kui kirjaümbrik. (lk 498-499) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Lootes, et ümbrik meie [[armastuskiri|armastuskirja]] varjab, loodame temast seda, millega me ise toime ei tulnud. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] phhbi60l77bt0kzvu50ukbrzigtp28j 88125 88082 2022-07-25T07:50:31Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vigée-Lebrun,_Elisabeth-Louise_-_Charles-Alexandre_de_Calonne_(1734-1802)_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Élisabeth Louise Vigée Le Brun, "Charles-Alexandre de Calonne'i portree" (1784). Prantsusmaa rahanduse ülemvalvur hoiab käes kuningas Louis XVI-le adresseeritud ümbrikku.]] ==Proosa== * Kirjad valmis, asetasid mõlemad need kahte ümbrikusse nii, et [[aadress]]i võis lugeda ainult välimist ümbrikku lahti rebides. Seejärel astusid nad teineteise juurde ja vahetasid [[naeratus|naeratades]] kirjad. :"Kui minuga juhtub [[õnnetus]]," ütles Bragelonne. :"Kui mind tapetakse," ütles de Guiche. :"Ärge muretsege," ütlesid mõlemad korraga. :Siis sülelesid nad teineteist vennalikult, mässisid end [[mantel|mantleisse]] ja vajusid nooruse võluvasse unne, nagu magavad ainult [[lind|linnud]], [[lill]]ed ja [[laps]]ed. (lk 348) * Mazarin tuli tagasi kahvatuna ja ilmselt suures [[mure]]s. Ta istus jälle kirjutuslaua taha. D'Artagnan uuris teda, nagu ta oli uurinud ümbrikku. Kuid kardinali nägu oli niisama läbipaistmatu kui kirjaümbrik. (lk 498-499) ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008 * Lootes, et ümbrik meie [[armastuskiri|armastuskirja]] varjab, loodame temast seda, millega me ise toime ei tulnud. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 0r8bsoafjnfqw56g82qyuusn4lsq8k5 0 10558 87938 56402 2022-07-24T14:39:42Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Miks lõhnab ka nii helgelt [[heliotroop]]? Kas muutub täna minu [[elulugu]]? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga [[meel]] mul iga [[ilu]] joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui [[surmamõistetu]], kel vähe aega. </poem> * [[Marie Under]], "Ekstaas" kogus "Sonetid". Siuru, 1917, lk 22 ==Proosa== * Aga Maili ei tahtnud magada. Ta oli südamepõhjani solvunud. Mõelda vaid: isa ja ema sõitsid sünnipäevale ja tema jäeti koju! Mine tea, kui häid kooke ja uhkeid torte nemad praegu seal peol söövad, kuid tema, Maili, hoopis "magagu hästi"! Ei, tema just kiuste magama ei jää! :"Vanaisa, ma tahan kooki!" hüüdis Maili valjusti. :Vanaisa tuli uksele: :"Voodis kooke ei sööda — hambad juba pestud. Küll sa homme saad. Aga nüüd maga ilusti." Vanaisa silus sirge teki veel sirgemaks ja pani ukse kinni. :Homme! Homne kook Mailit ei huvitanud. Tema tahtis tänast saada! (lk 18) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * Kipume joobunud, ennasthävitavat [[kunstnik]]utüüpi armastama, sest ta etendab ja seeläbi [[orjus|orjab]] meis endas vargsi pakitsevat joobumuseiha ja [[surmatung]]i. Ent kas selline [[armastus]] on ikka ilus? ** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/599545/meelis-oidsalu-kas-kunstnikku-armastada-on-ikka-ilus "Kas kunstnikku armastada on ikka ilus?"] ERR, 01.06.2017 * Kuigi seda otse välja ei öelda, on Mr Frank Churchill [[dändi]]. Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas [[George IV]]), kes valitses oma vaimuhaige isa [[George III]] asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise [[ülikond|meesteülikonna]] loojad, kes hindasid üle kõige [[hea maitse|rafineeritud maitset]], elegantseid kombeid ja välist sära. Paljud neist, eelkõige printsregent ise, olid andunud elunautijad, kes saatsid oma päevi mööda enda sättimise, [[poodlemine|poodlemise]], klubides logelemise, teatris käimise ja võiduajamistega. Mõned neist, nagu dändinduse looja [[Beau Brummel]], oli tuntud oma salvava ja südametu [[huumor]]i poolest. Kõigis Austeni romaanides kohtab dändisid ja reeglina on nad negatiivsed tegelased. (lk 543) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Kodanik katsus küll veel rikkaks saamisest rääkida, aga teda ei kuulanud enam keegi. Ainult [[kass]] nühkis ennast vastu kodaniku jalasääri. Kass vaeseke ei osanud unistada, tema tahtis juba täna süüa. (lk 8) ** Astrid Reinla, "Kodanik alustab uut elu", rmt: "Kodanik on loll", 1994, lk 7–8 * [[Küünlavaha]], mida me pärast [[alustass]]i küljest kratsima peame, on elupõletaja [[testament]] alalhoidlikele. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Elukutsed]] rpkhbscjanfnzrc36sx99akrsglvv7h 0 10603 88128 86998 2022-07-25T09:18:28Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Brooklyn_Museum_-_Woman_Polishing_a_Kettle_-_Minerva_Josephine_Chapman_-_overall.jpg|pisi|Minerva Josephine Chapman, "Naine kannu poleerimas" (u 1910-1914)]] ==Proosa== * Pidime siis [[kodu]]s head lapsed olema ja ilusasti mängima, seda kinnitas [[ema]] õhtul juba ette. Tuli [[kana]]de järele vaadata, lõuna ajal [[siga|seale]] süüa anda, [[lehm]] lauta kütkesse panna ja naabritalust vanaeit lehma lüpsma kutsuda. Mõnikord pidime peenraid kitkuma ja lõpuks veel majatalitusi tegema. See oli kõik, mis pidime tegema või mida tohtisime teha. (lk 7) ** [[Jüri Parijõgi]] "Koduseid talitusi tegemas", lk 7-13, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981 * Õie istus uuesti [[trepp|trepile]] ja mõtles. Kodused talitused pidid tehtud saama, see oli kindel. Sead, [[vasikas]] ja talledega [[lammas]] tahtsid süüa-juua. Ning Mikule oli tarvis [[hommikusöök]] viia, süüa tahtsid ka Kulla, Ants, Ott ja Pisi-Kalju, jah — süüa tahtsid ju ka ta ise, [[kass]] Hints ja Murigi. Peale selle tuli hoolikalt kanakarja jälgida, sest need kippusid kui hullud lendama üle aiavärava [[peenar]]dele siblima. Oh muret, muret küll! (lk 17) * — Vaadake, poisid, ütles Õie asjalikult, — siin on väga palju tööd. Meie ise tahame süüa, toad tahavad koristada ja [[koduloom|loomad]] talitada. Kedagi ei ole, kes seda teeks peale meie endi. Teeme nüüd nii, et igaüks võtab ühe töö teha, siis saame kõik ruttu valmis. :Poisid vaatasid teineteisele otsa. Näis, et see jutt neile meeldis, sest ükski Arutalu lastest ei olnud laisk, ja ega Ottki vedelvorst polnud. :— Aga meie peame siis sinu sõna kuulma, venitas Ants. — Kuidas meie, poisid, kuuleme plika sõna!<!--//--> — Ega teil ei olegi tarvis minu sõna kuulda, seletas Õie, — ma ainult näitan teile, mida peate tegema. Pärast kui kõik korras on, siis mängime õuel peitu või mida aga ise tahame. :— Noh, siis võiks küll, arvas Ott. (lk 26-29) * — Ei tea, kas kodus kõik ikka korras on?! muretses Arutalu-ema. — Kas kingsepa-ema jõudis ikka kõigega toime tulla?! :— Noh, miks ta ei jõudnud, rahustas isa, — eks lapsed siis aidanud ka mõnda kerget asja toimetada. :— Lapsed ju alles noorukesed, mis nüüd nemad aidata saavad, arvas ema. (lk 63) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * Kunagi ütles mulle [[Robert Graves]], et [[nõudepesemine]] on üks kõige paremini loovat [[mõtlemine|mõtlemist]] ergutavaid tegevusi. Minu meelest oli tal tuline õigus. Kodustes töödes on teatud [[üksluisus]], ent küllaldaselt füüsilist tegevust, mis vabastab vaimu, lastes sel lendu tõusta ja kujundada mõtteid ja väljamõeldisi. [[Toiduvalmistamine|Keetmise]] kohta see muidugi ei kehti. Keetmine nõuab kõiki loovaid võimeid ja täielikku [[tähelepanu]]. (lk 352-253) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996 * [[Naine]] veedab väga palju aega [[peegel|peegli]] ees ning kusagil oma kõige tõelisema [[mina]] sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema [[keha]] ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned [[mehed]], ja tema [[armastus|armastab]] neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega [[taldrik]]utelt ja [[pesukuivati]] tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, [[rätik]]ute, [[aluspesu]] ja [[sokk]]ide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad [[pesumasin|masinasse]] ning keerab nuppu. (lk 23) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie [[ori]]? Ma teadsin seda. Kõik on minu [[süü]]. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." (lk 52) * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998 * [[Mehed]] pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha nii palju tööd nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks [[luksus]]esemeks. (lk 136) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 ==Draama== * TIINA: Pearõhk su kõnes langes siiski kodusele elule, ja see oli kõige huvitavam. :PEETER ''(paneb kingad jalga ja seob kiiresti kaelasidet)'': Puudutasin mõningal määral ka kodust elu-olu. Rääkisin näiteks, kuidas töölt tulnud [[mees]] tahab puhata ja [[ajaleht]]i lugeda. Naisel on teised [[huvi]]d: toidutegemine, [[laps]]ed, üldse rohkem perekondlikud küsimused... Noh, nii nad siis täiendavadki teineteist. (lk 272) * TIINA: Mina teen tule pliidi alla ja hakkan koogitainast tegema, aga sina tõmba niikaua [[Põrandapesu|põrand lapiga üle]]. :PEETER: Põr... Põrand?! :TIINA: Mäletad, kuidas see koht su [[kõne]]s kõlas? (''Võtab taskust paberi.)'' Naistele meeldis see kangesti. ''(Loeb.)'' "On vana kodanlik eelarvamus, et mehele kõik tööd ei sobi. Iga töö on auasi. Miks ei võiks mees näiteks põrandat pesta, kui naine samal ajal tegeleb toiduvalmistamisega?" Meil ongi praegu täpselt niisugune silmapilk kätte jõudnud. :PEETER: Arvad? :TIINA: Muidugi, Peeter. Tule kööki, ma annan sulle pange ja lapi. ''(Ära kööki.)'' :PEETER: Neetud kõne! Oli mul vaja seda kokku vadrata! (lk 281) * [[Mai Talvest]], "Perekondlikud küsimused", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969 [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] tcg5je203jocpx0mu112ci1mu79yuij 88129 88128 2022-07-25T09:19:27Z Pseudacorus 2604 /* Draama */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Brooklyn_Museum_-_Woman_Polishing_a_Kettle_-_Minerva_Josephine_Chapman_-_overall.jpg|pisi|Minerva Josephine Chapman, "Naine kannu poleerimas" (u 1910-1914)]] ==Proosa== * Pidime siis [[kodu]]s head lapsed olema ja ilusasti mängima, seda kinnitas [[ema]] õhtul juba ette. Tuli [[kana]]de järele vaadata, lõuna ajal [[siga|seale]] süüa anda, [[lehm]] lauta kütkesse panna ja naabritalust vanaeit lehma lüpsma kutsuda. Mõnikord pidime peenraid kitkuma ja lõpuks veel majatalitusi tegema. See oli kõik, mis pidime tegema või mida tohtisime teha. (lk 7) ** [[Jüri Parijõgi]] "Koduseid talitusi tegemas", lk 7-13, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981 * Õie istus uuesti [[trepp|trepile]] ja mõtles. Kodused talitused pidid tehtud saama, see oli kindel. Sead, [[vasikas]] ja talledega [[lammas]] tahtsid süüa-juua. Ning Mikule oli tarvis [[hommikusöök]] viia, süüa tahtsid ka Kulla, Ants, Ott ja Pisi-Kalju, jah — süüa tahtsid ju ka ta ise, [[kass]] Hints ja Murigi. Peale selle tuli hoolikalt kanakarja jälgida, sest need kippusid kui hullud lendama üle aiavärava [[peenar]]dele siblima. Oh muret, muret küll! (lk 17) * — Vaadake, poisid, ütles Õie asjalikult, — siin on väga palju tööd. Meie ise tahame süüa, toad tahavad koristada ja [[koduloom|loomad]] talitada. Kedagi ei ole, kes seda teeks peale meie endi. Teeme nüüd nii, et igaüks võtab ühe töö teha, siis saame kõik ruttu valmis. :Poisid vaatasid teineteisele otsa. Näis, et see jutt neile meeldis, sest ükski Arutalu lastest ei olnud laisk, ja ega Ottki vedelvorst polnud. :— Aga meie peame siis sinu sõna kuulma, venitas Ants. — Kuidas meie, poisid, kuuleme plika sõna!<!--//--> — Ega teil ei olegi tarvis minu sõna kuulda, seletas Õie, — ma ainult näitan teile, mida peate tegema. Pärast kui kõik korras on, siis mängime õuel peitu või mida aga ise tahame. :— Noh, siis võiks küll, arvas Ott. (lk 26-29) * — Ei tea, kas kodus kõik ikka korras on?! muretses Arutalu-ema. — Kas kingsepa-ema jõudis ikka kõigega toime tulla?! :— Noh, miks ta ei jõudnud, rahustas isa, — eks lapsed siis aidanud ka mõnda kerget asja toimetada. :— Lapsed ju alles noorukesed, mis nüüd nemad aidata saavad, arvas ema. (lk 63) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * Kunagi ütles mulle [[Robert Graves]], et [[nõudepesemine]] on üks kõige paremini loovat [[mõtlemine|mõtlemist]] ergutavaid tegevusi. Minu meelest oli tal tuline õigus. Kodustes töödes on teatud [[üksluisus]], ent küllaldaselt füüsilist tegevust, mis vabastab vaimu, lastes sel lendu tõusta ja kujundada mõtteid ja väljamõeldisi. [[Toiduvalmistamine|Keetmise]] kohta see muidugi ei kehti. Keetmine nõuab kõiki loovaid võimeid ja täielikku [[tähelepanu]]. (lk 352-253) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996 * [[Naine]] veedab väga palju aega [[peegel|peegli]] ees ning kusagil oma kõige tõelisema [[mina]] sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema [[keha]] ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned [[mehed]], ja tema [[armastus|armastab]] neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega [[taldrik]]utelt ja [[pesukuivati]] tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, [[rätik]]ute, [[aluspesu]] ja [[sokk]]ide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad [[pesumasin|masinasse]] ning keerab nuppu. (lk 23) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie [[ori]]? Ma teadsin seda. Kõik on minu [[süü]]. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." (lk 52) * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998 * [[Mehed]] pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha nii palju tööd nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks [[luksus]]esemeks. (lk 136) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 ==Draama== * TIINA: Pearõhk su kõnes langes siiski kodusele elule, ja see oli kõige huvitavam. :PEETER ''(paneb kingad jalga ja seob kiiresti kaelasidet)'': Puudutasin mõningal määral ka kodust elu-olu. Rääkisin näiteks, kuidas töölt tulnud [[mees]] tahab puhata ja [[ajaleht]]i lugeda. Naisel on teised [[huvi]]d: toidutegemine, [[laps]]ed, üldse rohkem perekondlikud küsimused... Noh, nii nad siis täiendavadki teineteist. (lk 272) * TIINA: Mina teen tule pliidi alla ja hakkan koogitainast tegema, aga sina tõmba niikaua [[Põrandapesu|põrand lapiga üle]]. :PEETER: Põr... [[Põrand]]?! :TIINA: Mäletad, kuidas see koht su [[kõne]]s kõlas? (''Võtab taskust paberi.)'' Naistele meeldis see kangesti. ''(Loeb.)'' "On vana kodanlik [[eelarvamus]], et mehele kõik tööd ei sobi. Iga töö on auasi. Miks ei võiks mees näiteks põrandat pesta, kui naine samal ajal tegeleb toiduvalmistamisega?" Meil ongi praegu täpselt niisugune [[silmapilk]] kätte jõudnud. :PEETER: Arvad? :TIINA: Muidugi, Peeter. Tule [[köök]]i, ma annan sulle pange ja lapi. ''(Ära kööki.)'' :PEETER: Neetud kõne! Oli mul vaja seda kokku vadrata! (lk 281) * [[Mai Talvest]], "Perekondlikud küsimused", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969 [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lxq5s9qw508nfle61o1rg7ygpz8203w 0 10913 87905 87511 2022-07-24T14:15:01Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Venus_and_the_Moon_strike_a_pose.jpg|pisi|Päikesetõus Tšiilis. Mägede kohal noorkuu ja Veenus]] ''See artikkel räägib planeedist; vanarooma jumalanna kohta loe artiklist [[Venus]].'' ==Proosa== * Räägitakse, et kui Konradin Brenneri mäekurust välja jõudis, ei tervitanud teda lõunamaa päike, isegi mitte [[kuu]], vaid ainult Ehatäht, mis üksinda õhtutaevas säras. Sel puhul olevat noor väejuht nukralt tähendanud: :"Halvaks märgiks on see mulle, sest see näitab, et ma tulen hilja ja et mu suguvõsa kuulsusrikas päev on lõppemas." :Aga vanal ja targal Pietro Precel, kes ta kõrval seisis, oli alati sobiv vastus valmis. :"Teie kõrgus teab ometi, et Ehatäht oma teekonnal peagi ringi ümber päeva teeb ja siis juba Koidutähena tõuseb. Seda teeb ta kindlasti siis, kui te oma kuningriigi väraval seisate." :Teise jutu järgi olevat aga Konradin rohkem naljatoonis öelnud, et Veenuse täht vaevalt sobis teda juhtima ja kaitsema ja et ta oleks olnud õnnelikum, kui see oleks olnud Mars või Jupiter. Ja sellele olevat Pietro Prece vastanud: :"[[Marss|Mars]] võib olla sobiv täht röövvallutajale ja Jupiter türannile. Aga teie kõrgus võidab [[armastus]]e tähe all, mis kõigi teie alamate südameid täidab." * [[Karl Ristikivi]], "Põlev lipp". Lund 1961, lk 82-83 * [[Astronoom]]id ei räägi, et kui nad vaatavad Veenust, näitab too neile nagu piilujatele keelt. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 23 ==Luule== <poem> [[Kased]] kummarduvad peatsis ehatäht on jalutsis Mööda [[jõgi|jõge]], mööda [[rohi|rohtu]] mööda [[valge]]t kasetohtu sammub [[öö]] kui pehme [[kass]] </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Kassikangas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 48 <poem> [[Armastus|Arm]] harva õpetatud rinnas külas käib; kui loojub Veenus, siis [[Merkuur]] vaid tõusta võib. </poem> * [[Alexander Pope]], [https://kalliope.org/en/text/pope2020052102 "Maadam Bathist"] ("Chauceri parafraasid") ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Planeedid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] cjy0sebpakxnbk3gajujewz5atwiixr 0 11159 88030 54995 2022-07-24T15:49:22Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui [[armastus]] hakkab kulgema kolmandas grammatilises [[Grammatiline isik|isik]]us, on see märk tema kolmandasse vaatusesse jõudmisest. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Neljas vaatus pidi kohe algama, [[publik]] kogunes, sest antud oli [[märk]]. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Näidend" [[Kategooria:Teater]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] btdizmq1gtdq16h9qc27wpg55ofxmk1 0 11431 87979 77349 2022-07-24T15:23:15Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Maitsestamine|Maitsestamise]] kunst on raske ja tähtis. * Eri [[vürts]]ide või muude maitselisandite segamine nõuab suurepärast [[otsustusvõime]]t, et saavutada peen maitse ühegi osa kohatu ülekaaluta. Üksnes rohmakas kokakunstis lastakse sibula, pipra, küüslaugu, muskaadi või šaloti maitsel laiutada. Reeglina tuleks [[sool]]a tarvitada säästlikult. * Vahe hea ja halva kokakunsti vahel tuleb eriti selgelt ilmsiks [[hakkliha]] valmistamisel. Tavaline kokk jääb rahule, kui ta hakib või jahvatab koostisosad ja niisutab neid vaevu lahtiklopitud [[muna]]ga, kuid see on väga rohmakas ja ebatäiuslik [[meetod]]; neid tuleks [[uhmer|uhmris]] üheskoos rutjuda, kuni ei leia enam ühtki mügarat ega kiudu. Edasised juhised leiab vastavast kirjakohast, kuid see on reegel, mida need, kes soovivad oma kunsti selles harus vähegi silma paista, peavad rangelt järgima. * Usaldusväärne ja innukas [[teenija]] peab pidama meeles, et [[raiskamine]] ja [[liialdus]] ei ole tõendus oskustest. Otse vastupidi. Hea kokakunst ei ole mingil juhul kulukas, kuna see kasutab iga asja parimal viisil ära ning valmistab lihtsaist ja säästlikest koostisainetest road, mis on ühtaegu keelepärased ja elegantsed. ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks" * "Pannide liigutamiseks pole mingit andi vaja. Mingi kulbikeerutaja!" :"Me ei keerutanud seal [[kulpi]], vaid tegime... tegime, jah, lausa keemilisi katseid!" hakkasin mina ka vihaseks saama. "Mu vanataat ütleb alati, et kokandus - see on tegelikult [[keemia]]. Ja keemia - see on [[teadus]]!" :"Teadus?" puhkes Astra nüüd tasa naerma. "Sinu klassi punasuise Evelini arvates on teadus ka huulte ja põskede värvimine, sinu arvates on teadus [[banaan]]ide ja [[kohupiim]]a kokkumätsimine. Kah mul teadlased! Iga titt, kes liivakooke teeb, on veel suurem teadlane!"(lk 43) * [[Reet Kudu]], "Elu algab kümneselt", 2014 * Olga Kaju "Kondiitrikunst Sinu köögis" sobib ideaalselt inimestele, kes hindavad selgust, täpsust ja korrektsust. Ega kondiitrimaailmas teistmoodi saagi. Kondiitrid olid molekulaargastronoomid ju mitu sajandit enne [[molekulaargastronoomia]] moodi tulekut. Lihtsatest algtõdedest ja põhiteadmistest alustades jõutakse ikka päris keerukate imevigurite juurde. :Mina ausalt öeldes vannun sellele raamatule alla, mulle meeldib sihuke "näpuotsaga seda ja tunde järgi toda, särinal üle kuuma panni ja kamaluga miskit, mis just pähe tuli" tüüpi kokkamine. [[Kondiiter]] nõnda käituda ei saa, muidu on tulemuseks kõrbenud ahi ja toatäis tossu. * [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini"], ERR, 25.12.2021 * [[Muskaatpähkel|Muskaatpähklis]] on kulinaaria [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kunst]] 3qjdim5n1fngwzex9qwnf2ukqyc7gir 88060 87979 2022-07-24T21:14:03Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Maitsestamine|Maitsestamise]] kunst on raske ja tähtis. * Eri [[vürts]]ide või muude maitselisandite segamine nõuab suurepärast [[otsustusvõime]]t, et saavutada peen maitse ühegi osa kohatu ülekaaluta. Üksnes rohmakas kokakunstis lastakse sibula, pipra, küüslaugu, muskaadi või šaloti maitsel laiutada. Reeglina tuleks [[sool]]a tarvitada säästlikult. * Vahe hea ja halva kokakunsti vahel tuleb eriti selgelt ilmsiks [[hakkliha]] valmistamisel. Tavaline kokk jääb rahule, kui ta hakib või jahvatab koostisosad ja niisutab neid vaevu lahtiklopitud [[muna]]ga, kuid see on väga rohmakas ja ebatäiuslik [[meetod]]; neid tuleks [[uhmer|uhmris]] üheskoos rutjuda, kuni ei leia enam ühtki mügarat ega kiudu. Edasised juhised leiab vastavast kirjakohast, kuid see on reegel, mida need, kes soovivad oma kunsti selles harus vähegi silma paista, peavad rangelt järgima. * Usaldusväärne ja innukas [[teenija]] peab pidama meeles, et [[raiskamine]] ja [[liialdus]] ei ole tõendus oskustest. Otse vastupidi. Hea kokakunst ei ole mingil juhul kulukas, kuna see kasutab iga asja parimal viisil ära ning valmistab lihtsaist ja säästlikest koostisainetest road, mis on ühtaegu keelepärased ja elegantsed. ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks" * "Pannide liigutamiseks pole mingit andi vaja. Mingi kulbikeerutaja!" :"Me ei keerutanud seal [[kulpi]], vaid tegime... tegime, jah, lausa keemilisi katseid!" hakkasin mina ka vihaseks saama. "Mu vanataat ütleb alati, et kokandus - see on tegelikult [[keemia]]. Ja keemia - see on [[teadus]]!" :"Teadus?" puhkes Astra nüüd tasa naerma. "Sinu klassi punasuise Evelini arvates on teadus ka huulte ja põskede värvimine, sinu arvates on teadus [[banaan]]ide ja [[kohupiim]]a kokkumätsimine. Kah mul teadlased! Iga titt, kes liivakooke teeb, on veel suurem teadlane!"(lk 43) * [[Reet Kudu]], "Elu algab kümneselt", 2014 * Olga Kaju "Kondiitrikunst Sinu köögis" sobib ideaalselt inimestele, kes hindavad selgust, täpsust ja korrektsust. Ega kondiitrimaailmas teistmoodi saagi. Kondiitrid olid molekulaargastronoomid ju mitu sajandit enne [[molekulaargastronoomia]] moodi tulekut. Lihtsatest algtõdedest ja põhiteadmistest alustades jõutakse ikka päris keerukate imevigurite juurde. :Mina ausalt öeldes vannun sellele raamatule alla, mulle meeldib sihuke "näpuotsaga seda ja tunde järgi toda, särinal üle kuuma panni ja kamaluga miskit, mis just pähe tuli" tüüpi kokkamine. [[Kondiiter]] nõnda käituda ei saa, muidu on tulemuseks kõrbenud ahi ja toatäis tossu. * [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini"], ERR, 25.12.2021 * [[Muskaatpähkel|Muskaatpähklis]] on kulinaaria [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kunst]] 19azgcmpms8asww2hykbnvm3arphsas 88061 88060 2022-07-24T21:14:50Z Ahti-Saku 3690 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Maitsestamine|Maitsestamise]] kunst on raske ja tähtis. * Eri [[vürts]]ide või muude maitselisandite segamine nõuab suurepärast [[otsustusvõime]]t, et saavutada peen maitse ühegi osa kohatu ülekaaluta. Üksnes rohmakas kokakunstis lastakse sibula, pipra, küüslaugu, muskaadi või šaloti maitsel laiutada. Reeglina tuleks [[sool]]a tarvitada säästlikult. * Vahe hea ja halva kokakunsti vahel tuleb eriti selgelt ilmsiks [[hakkliha]] valmistamisel. Tavaline kokk jääb rahule, kui ta hakib või jahvatab koostisosad ja niisutab neid vaevu lahtiklopitud [[muna]]ga, kuid see on väga rohmakas ja ebatäiuslik [[meetod]]; neid tuleks [[uhmer|uhmris]] üheskoos rutjuda, kuni ei leia enam ühtki mügarat ega kiudu. Edasised juhised leiab vastavast kirjakohast, kuid see on reegel, mida need, kes soovivad oma kunsti selles harus vähegi silma paista, peavad rangelt järgima. * Usaldusväärne ja innukas [[teenija]] peab pidama meeles, et [[raiskamine]] ja [[liialdus]] ei ole tõendus oskustest. Otse vastupidi. Hea kokakunst ei ole mingil juhul kulukas, kuna see kasutab iga asja parimal viisil ära ning valmistab lihtsaist ja säästlikest koostisainetest road, mis on ühtaegu keelepärased ja elegantsed. ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks" * "Pannide liigutamiseks pole mingit andi vaja. Mingi kulbikeerutaja!" :"Me ei keerutanud seal [[kulpi]], vaid tegime... tegime, jah, lausa keemilisi katseid!" hakkasin mina ka vihaseks saama. "Mu vanataat ütleb alati, et kokandus - see on tegelikult [[keemia]]. Ja keemia - see on [[teadus]]!" :"Teadus?" puhkes Astra nüüd tasa naerma. "Sinu klassi punasuise Evelini arvates on teadus ka huulte ja põskede värvimine, sinu arvates on teadus [[banaan]]ide ja [[kohupiim]]a kokkumätsimine. Kah mul teadlased! Iga titt, kes liivakooke teeb, on veel suurem teadlane!"(lk 43) * [[Reet Kudu]], "Elu algab kümneselt", 2014 * Olga Kaju "Kondiitrikunst Sinu köögis" sobib ideaalselt inimestele, kes hindavad selgust, täpsust ja korrektsust. Ega kondiitrimaailmas teistmoodi saagi. Kondiitrid olid molekulaargastronoomid ju mitu sajandit enne [[molekulaargastronoomia]] moodi tulekut. Lihtsatest algtõdedest ja põhiteadmistest alustades jõutakse ikka päris keerukate imevigurite juurde. :Mina ausalt öeldes vannun sellele raamatule alla, mulle meeldib sihuke "näpuotsaga seda ja tunde järgi toda, särinal üle kuuma panni ja kamaluga miskit, mis just pähe tuli" tüüpi kokkamine. [[Kondiiter]] nõnda käituda ei saa, muidu on tulemuseks kõrbenud ahi ja toatäis tossu. * [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini"], ERR, 25.12.2021 * [[Muskaatpähkel|Muskaatpähklis]] on kulinaaria [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kunst]] lfs23urz0b5kcajbwr3nmulkunyu6r5 0 11555 87954 56152 2022-07-24T14:54:31Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Eesti maksupoliitika kohta:] See on meie trump, mida ei tohi majanduslikust [[rumalus]]est või erakondlikku omakasu taga ajades maha mängida. ** [[Andrus Ansip]] vabariigi 91. aastapäeva kõnes; [[Raul Sulbi]], [https://www.postimees.ee/86212/ansip-valitsus-tundis-lisaeelarvet-koostades-eesti-rahva-toetust "Ansip: valitsus tundis lisaeelarvet koostades Eesti rahva toetust"], Postimees, 23. veebruar 2009 * Kujutatud nõtkelt, värskelt, mõistvusega oli see episood, episoodnovell, lõppkonkurentsis üks kahest preemiakandidaadist viimaste minutite, viimaste sekunditeni, kuni olukorda tõi muutuse fataalne [[telefonikõne]] eemal viibivalt haigeks jäänud žüriikaaslaselt ning kiik kaldus vastasasendisse. Kuid selleks moodustataksegi žüriid paarituarvulisena, ja kui kusagil, siis just sellistes olukordades saab selgeks, kui võimas trump on alati varrukas [[juhus]]el... ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mänguasjad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] k3033zykhehnhryxjiky49peqvpwgxp 0 11885 88150 70717 2022-07-25T10:51:20Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Self_portrait_by_Louise_Hollandine,_princess_Palatine.jpg|pisi|Louise Hollandine Pfalzist, autoportree (u 1650)]] ==Proosa== * Neid, kes võpatasid või tuikusid, süüdistati [[nõrkus]]es. Terve päeva heitis ta [Galen] meile ette meie väärtusetust ja kordas, et ta oli nõustunud meid õpetama vaid kuninga korraldusel. Naisi ei teinud ta märkamagi ja kuigi ta rääkis tihti printsidest või kuningatest, kes olid taidu oma kuningriigi kaitsmisel kasutanud, ei maininud ta kordagi printsesse või [[kuninganna]]sid, kes olid sedasama teinud. Samuti ei andnud ta meile kordagi ülevaadet sellest, mida ta kavatses meile õpetada. Meile jäi vaid tema [[harjutus]]te külmus ja [[ebamugavus]] ning [[hirm]] selle ees, millal meid järgmine kord lüüakse. Ma ei tea, miks me püüdsime seda taluda. Meist tehti niivõrd ruttu [[kaasosalised]] meie enda [[alandamine|alandamises]]. (lk 282) ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000 * Muidugi on kõik kuningatütred õnnelikud. Mis eest nad siis muidu kuningatütred on! Jah. sul on üsna õigus: kuningatütarde isad ei lähe kunagi kodust niikauaks ära, et nende emad peaksid neile järele minema. Õigus, jah, [[tädi]]sid pole neil kah. Ma ei tea täpselt, miks, aga... ma mõtlen, neid pole lihtsalt vaja. :Just. Kuningatütred on ju muinasjutt, ja kui nad pole just praegu õnnelikud, siis nad saavad üsna varsti õnnelikuks ja milleks neile siis veel tädisid, kes peaksid muinasjutte rääkima — eks ole? * [[Silvia Rannamaa]], "Miks kuningatütrel pole tädi", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 47-49 * Kuid onu Julius rääkis muudkui edasi, kui õnnelik ta on. Ta ütles, et ei unusta neid päevi kunagi. Kõigepealt, et talle oli nii imeliselt avanenud muinasmaailm! Muidugi lööd vahel nagu kartma, kui akna taga lendavad [[nõiad]], seda ei tahaks ta eitada. :"Mitte nõiad," väitis Karlsson. "Hoopis krõõbid, õudsed ja metsikud, täitsa hirmsad!" :Aga igal juhul tunned, et elad samas maailmas, kus elasid sinu [[esiisa]]d, jätkas onu Julius, ja talle meeldis see. Aga kõige parem, mis need päevad on talle kinkinud, on tema oma muinasjutuprintsess, kelle nimi on Hildur, ning nüüd tulevad [[pulm]]ad! :"Muinasjutuprintsess nimega Hildur," kordas Karlsson silmade särades. Ta naeris kaua, vaatas siis onu Juliusele otsa, vangutas pead ja naeris uuesti. (lk 426) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] s4em4s582aexk0v6wy394ogrwozmr4a 0 11990 88180 77555 2022-07-25T11:42:32Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Terve kurva [[nädal]]a vaagisid vanemad võimalusi. Nad võisid viia tütre mandrile, sünnituse ära oodata ja [[laps]]e heidikute [[varjupaik]]a anda. Mõte ei meeldinud neile, ja kui nad olid Mary-Jacobine'iga kõnelnud, oli see neile veelgi vastumeelsem. Sellele rääkis häälekalt vastu kõik, mis oli nende südamele kallis: [[klooster]], vaimulikust vend ja [[abtiss]]ist õde, tavaväärikus. :Muidugi jäi veel abielu. Nad hindasid abielu kõrgelt ja see oli ainus võimalik viis päästa [[kõlblus]]t, nii nagu nemad sellest aru said. Kas võiks tütre mehele sokutada? (lk 44) * Sel ajal uskusid harijad, et [[aju]] võib treenida nagu [[lihas]]t, kui rünnata ja võita kõike, mis alguses raske tundub. [[Algebra]], [[geomeetria]] ja arvutused olid parimad vaimulihase arendajad; nendega tegelemine oli niisama hea kui [[kang]]i tõstmine; aga [[antiikkirjandus]] kõlbas ka - keskmisele koolipoisile oli see nii vastumeelne küll, et seda võis esmajärguliseks [[õppeaine]]ks pidada. (lk 174) * Francis ei tahtnud naiseks võtta ei Ismayd ega kedagi teist; ta avastas, et tegelikult tahab ta ainult [[armumine|armunud]] olla, mitte aga siduda ennast [[abielu]]ga, millest talle kuigi isuäratavat muljet polnud jäänud. [[Abort|Abordisse]] suhtus ta katoliiklase jäägitu vastumeelsusega, millega kaasnes Victoria Cameroniga suhtlemisest võrsunud niisama jäägitu kalvinistlik vastumeelsus. (lk 278) ** [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999 * [[Frankfurt]] oli esimene Saksa [[suurlinn]], mida õppisin täiskasvanud inimesena üksikasjalisemalt tundma. Mulle meeldis ilus, aristokraatne [[arhitektuur]] ja lopsakas rohelus ning — inimeste antipaatia [[Preisimaa]] suhtes. (lk 78) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks. :"Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!" ütles ta. :Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline. :"Aga miks siis ometi?" imestas Karlsson. "Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel." :"Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu," väitis Väikevend. "Tal on nii palju närve, et midagi koledat!" (lk 78) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0nauy59e4fh02lrtgpb6x8ivmhkpbom 0 12063 87944 83305 2022-07-24T14:48:43Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Asta Põldmäe''' (sündinud 5. aprillil 1944 Puurmanis) on eesti kirjanik. ==Artiklid== * Kujutatud nõtkelt, värskelt, mõistvusega oli see episood, episoodnovell, lõppkonkurentsis üks kahest preemiakandidaadist viimaste minutite, viimaste sekunditeni, kuni olukorda tõi muutuse fataalne telefonikõne eemal viibivalt haigeks jäänud žüriikaaslaselt ning kiik kaldus vastasasendisse. Kuid selleks moodustataksegi žüriid paarituarvulisena, ja kui kusagil, siis just sellistes olukordades saab selgeks, kui võimas trump on alati varrukas juhusel... * Meesautorid, nagu jõulisemale poolele kohanegi, vaatavad maskide, eneselohutuse ja enesepettuseta vastu vanadusele – seda ka siis, kui ise kaugeltki veel vana ei olda, ent teatav empaatiline kujutlusvõimeliiasus on elujõulise kirjandusega alati kaasas käinud. ** Asta Põldmäe, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"] Sirp, 06.03.2009 =="Linnadealune muld"== Tsitaadid väljaandest: Asta Põldmäe, "Linnadealune muld", 1989. ==="Demiurg"=== * Nagu kartsidki, on ta rumalasti suur saanud. Ta hakkab võtma palju [[ruum]]i, õieti kogu ruumi nii sinu ümber kui sinu sees. Suur on ka ta suu, kust ei lahku alistuv-pilklik naeratus. Selle suuga, mille sa tegid, kuid millest sa mitte midagi ei tea, õpib ta sööma ja sosistama, suudlema, hammustama, nutma, õrnutsema ja ähvardama. Oma käikudele mitte seletust andma. Selle pigistab ta kinni ja [[vaikimine|vaikib]]. Vaikib mitu päeva jäljest, kurt kõikidele su palvetele. Nagu alles ilma sündimata. (lk 7) * Siis võtad esikust oma kulunud mantli ja kõrviku ja astud pika sammuga mööda külmunud teed välja linna piiri poole. Roostetanud plekksildi juures, kus [[linn]]a [[nimi]] on jämeda punase joonega maha tõmmatud, nagu oleks ta saatus otsustatud, peatud. On juba pimedaks läinud. On tõusnud tuul, jõeorg on täidetud pimeduse sinise tuisklumega, ning sa pöördud vaatama linna selja taga, kus [[nagu]] õun korvis puhkab üks maja, milles nagu seeme õunas leidub see, kelle lõid, et süvendada oma [[üksindus]]t. (lk 7) * Pahinal pageb klaasi tagant mütsak [[varblane|varblasi]], kes on seal kogu aeg pealt vaadanud. Jultunult, häbitult, põnevusega. [[Tuul]]e külvatud [[salakuulaja]]d, terved piilurite salgad! Vurtsti! õhku ja tulevad uued. Vurtsti! õhku ja uued. Lärmakalt paiskavad nad üle valge talvetaeva oma delikaatse teate. (lk 8) ==="Odavad kaubad"=== * Minu [[postkast]]is oli eile leidunud pisikene [[ümbrik]], kuldse voodriga, aga lahtine, ilma kleepekohatagi. Peal vaid minu nimi [[jumal]]a tuulise totaka käekirjaga ning ei mingit saatja [[aadress]]i. Kui ma sisse vaatasin, tõusis trepikojas õige kauge, pisut ebakindel, kuid täiesti puhtahäälne [[koraal]]. Ning ei mingit kirja! :Keegi oli selle ära varastanud, ja mis siin mõeldagi: eks igaüks igatse jumala vastuvõtule. Meil on postkastid lahtised. Lahtine juurdepääs. Jumal, tema võtab aga üksi neid, keda ta kutsunud on. Sellepärast ei ole varga peale tarvis kunagi mõelda. Ja sellepärast ei saa ka kunagi eksi arvata: sellistes ümbrikutes, olgu nad tühjad või täis, saabub ainult jumala [[kutse]]. (lk 9) * Jumal ei olnud haavunud, kui me alles tüki aja pärast leidsime ta kolmandana ja mõistsime, et see [[hääl]], mis meile juba kaua, õieti algusest peale sõnu ette oli öelnud, oli tema hääl. Et need [[sõna]]d, millega juba kaua, õieti algusest peale olime kõnetanud teineteist, olid olnud tema sõnad. Siiamaani ma olin ainult jõudnud imestada, kuidas läbi sinu kõneles otsekui armastus ise, keeleks saanud armastus, mille jaoks enam üldse ei olnud öeldamatuid asju. Tema keel oli olnud meie öödes kolmandaks. (lk 10) * Suur [[õun]] õhetas jumala peopesal. Loovutaja [[rahu]] oli looja pilgus. :Me seisime ja seletasime. Seletasime, et meil ei ole vaba [[käsi|kätt]]. Ei ole üht kahe peale. Jumal katsugu aru saada. Et siin, näe on kapsad ja siin kartulid, et siin tuleb hoida tibupoegi ja veel peab üks käsi jääma [[portfell]]i jaoks. Ei, ei ole kätt. :"Nojah, vabandage siis," lausus jumal südamlikult ja pani õuna korvi tagasi. "Ingel juhatab teid välja." (lk 11) ==="Nimeta"=== * Võõraste seas, tänaval või [[raudteejaam]]as, kui rahvavool nad lahku viis, tuli neil hüüda teineteist. Nimega. Ja see tegi neile nalja: vallandada mingi [[tähendus]]eta [[sõna]], tegelikult ju tähenduseta tõesti — ja keegi pöördub su poole. Keegi, kes on selle vihmase õhtu mahe kaduv [[valgus]], kes on kõik need hääled su ümber, on märjad lehed su näo ees, on [[hingamine]], on [[maailm]]. Maailm pöördub, kummardub õhetavana su kohale selle ainsa tähenduseta sõna peale, kui sa ometi nii kaua, asjata pikkade mitmekeelsete palvetega oled püüdnud saavutada viivukestki ta tähelepanu ja sellest on ikka ära öeldud. Veel vähem, seda pole märgatudki. Ja nüüd äkki kummardub maailm su kohale, lahkelt, veetlevalt, tähelepanelikult. Üksi mõttetu märgusõna peale! Aga kas tõesti üksi selle? Nad andsid teineteisele lugematuid nimesid. Nad mängisid nii. Lõpmatult võis nimesid juurde teha, kõik nad olid õiged ühtmoodi, kõik nad olid tarbetud ühtmoodi. Ikka kummardus maailm nende kohale. Ja nad mõistsid, et see ei loe, märgusõna ei loe. Loeb hääl, mis jõuab selleni, kes kõigi maailma häälte seast on valmis vastu võtma ainult selle ühe hääle, loeb pilk, mis kõikidest tummadest selgadest, kaeltest, kübaratest läbi lõigates klammerdub teise, saadetud kohtama üksi seda, loeb märga ruudulisse palitusse maetud keha kiirgus, kõikjale jõudev nagu valgus. (lk 12) * Ma ei teagi, kas sa oled suur või võtad lihtsalt niisama palju ruumi. Kui sa liigutad, on terve tuba su ümber ainult su liigutus. Sa muudad õhu enda ümber õrnemaks, puhastad olematusest välja lõhnu, helke, värve, mida polnud varem. [[Asjad]] lähevad sametisteks, järeleandlikeks mu käe all: sa astusid lähemale. Oled kaugel alles, käega ei ulatu sinuni, aga su [[soojus]] juba jõudis siia, mu teine põsk kohtas teda. Ma võin olla sinuga kohvikus, bussis, auditooriumis, sa täidad ikka ruumi endaga, sa sead selles võõras läbikäidavuses silmapilgu jooksul kõik enese järgi. Lood enda ümber helguse ja armastuse õhustiku. (lk 14) * Ainus, mida nad kumbki ei igatsenud, oli [[selgus]]. Nad tundsid end käivat teed, kus ei tohita teada, kui kaugel ollakse täna. Sest märkinud [[algus]]e, oled juba, tahad või ei taha, tunnistanud ka lõppu. Sõna püüdsid nad üksmeelselt edasi lükata. <!--//-->Eelistasid vaikida, end [[vaikus]]el piinata ja ikkagi vaikusel end ka reeta lasta: just vaikus hüüdis neile teineteise häälega kõiki kardetud sõnu. Kuid nad mängisid edasi, vaikisid edasi, lastes oma teadet nende hirmsate, plahvatusjõuliste pauside ajal aina selgemaks ja võimukamaks vormuda. Ja ikka lükkasid edasi sõna. Päästvat, leevendavat, hukutavat, kohustavat sõna. (lk 15-16) ==="Kuumalaine"=== * Kaks aastat enne oma surma hakkas [[ema]] rääkima, et tal ei ole enam pisaraid; mitte et ta oleks neid elus kulutanud palju enam kui teised — kuigi, jah, seda oli ta teinud ka! —, aga need lihtsalt lõppesid tal. Või ongi väärtuslikem kõigest, mis meile elamiseks kaasa on antud, meie kannatused ja meie pisarad? Ning nüüd oli ühes suures raamatupidamises midagi segi aetud, ja olgu küll, et talle endiselt jagus [[kannatused|kannatusi]], oh, endisest enamgi, näis üks [[norm]] ometi lõpuni olevat kulutatud. Igal juhul, see hirmutas teda. (lk 17) * Talvel kavatses ta elada [[sinilill]]edeni, sealt edasi [[mustikas|mustikateni]]. Mustikatega oli tal veel mingi oma, eriarvestus; ajal, kui käsi enam täit veeklaasi kinni ei pidanud, vaid poolt, tuli minul käia kauplusest kauplusesse, et muretseda mustikasinist [[siid]]i, et valmistada mustikasinine [[kleit]]. Ma ei tea, mis oli see paik, kuhu ta sellega minemas oli. Ma tean: see oli mingi surmast väga erinev paik. (lk 17) * Kas neid kusagil kuuldi või ei, ma ei tea — silmitul ööl võiksid vähemalt olla kõrvad! — , aga ühte ma märkasin kindlasti, märkasime kõik, et silmavesi, tema ei ole nagu teine [[vesi]], see, millel on ringkäik looduses. Et tema ei haihtu auruks ega tardu jääks, asub ainult ümber ühest paigast teise. Asub sellena, mis ta oli niikuinii, inimesest teise. Ja on tähelepandav tema sihipärasus siis, kui neil inimestel omavahel midagi väga tegemist on, kui nad üksühest sündinud või ka üksüheta surejad inimesed juhtuvad olema. Me olime mõlemat. (lk 19) * Ema suri. Ta [[haud]] jäi selja taha lahti. Et võis olla nii suur haud, kui [[puusärk]] ise oli ometi nii väike! Läbi kõige oma aja, läbi öödegi tunnen imevat sügavust, ning nagu kitsal purdel seisja, võitlen sunniga teha see samm sinnapoole. Kandnud aastaid silme ees ta nägu, ei tulnud mul pähegi otsida teda oma selja tagant. Ometi oli ta kogu selle aja olnud just seal. Ning viinud lahkudes kuidagi väga enesestmõistetavalt kaasa ka [[Maapind|maa]], millel oli seisnud. Oli ehk toetanudki seda oma taldadega? Ning nüüd, kus puudus pide, ei teadnud segadusse aetud maa, kuidas edasi olla. (lk 20) * [[Kevad]] tuli, mahe ja mõttetu. Vabastatud küll ise, ei vabastanud maa mitte kedagi. Me siiski ootasime. Õed saavutasid ta aeg-ajalt oma unedes ja jutustasid sellest, eriti noorem, kellele ema oli jätnud oma silmad. Nad jutustasid, pilgus [[rahutus]], mitte nii väga kurbus, rahutu läik nagu nendel, kes ehk mitte küll veel ise kutset saanud, siiski juba on näinud [[postiljon]]i selga. (lk 21) * Neil päevil oli linnas erakordne [[kuumalaine]]. [[Saal]] hingas, konditsioneeritud õhku ja praegu lõõtsus vabanenud polstrite kohal tormieelsega võrreldav [[tõmbetuul]]. Olin uimane palavusest, kuulamispingest, kiiresti vahelduvaist nägudest, parfüümist, õitsvate puude lõhnast, stiilide ja rasside paljusest. [[Kuumus]]t ma küll peaaegu ei märganud, mu seisund ise oli midagi pakitsevat, üleköetut, palavikuga sarnanevat. Kuumalaine ei seganud, pigem vastupidi, jättis piltidesse oma usutamatud värvid: taeva liikumatu, kollakastsinkja tihkuse, puude rasked, metalsed lehed, tolmu, mida küll ei olnud, aga kuumusega ühtekuuluvana tundus kõikjal, kirikute kulla ning [[pühak]]ute lapselikud, hardad ja tõsised näod. (lk 22) ==="Käik aadressiga"=== * Kõnnin mööda [[tuba]]. Taeva all, suures kõrguses, hargneb rivi tillukesi reaktiive. [[Lennuk]] ei ole hirmus, kui kujutleda [[lendur]]i harilikke halle eestlasesilmi. Mõnikord nad lendavadki siin linna kohal nii madalalt, et seda võib peaaegu näha. Ainult [[õhulahing]]us ei tahtvat mehed näha teise piloodi nägu. Sa võid tänase käigu võita, kuid see üksnes tooks lähemale päeva, mil sa astud minu asemele. Võitnuna oled sa valinud minu [[saatus]]e. Kõik algab otsast, ainult sina oled siis mina. Tulid sa tõesti seda tahtma. (lk 39) ==="Inglite mäss"=== * Et [[rong]]id iialgi ei pääsenud vaatepilti täielikult, siis jättis Paul Tarvelit vähemalt töö ajal puudutamata see viljatu <!--//-->kaugustekurbus, mis inimest, kes jälgib ükskõik millist temata kaugusse kaduvat sõiduriista, põgusalt, aga ikkagi riivab. Sest rongid ei kadunudki kaugusse, kadusid vaid siiasamma kindlustushoone nurga taha, et oodata seal oma aeg täis ja ilmuda määratud silmapilgul uuesti. Ses mõttes täpselt niisama paiksed ja väikekodanlikud nagu [[dresiin]]id või elektrikärud, millel raudtee[[nostalgia]]ga midagi tegemist ei ole ja mida tõeliselt ihaleda võivad ainult lapsed. (lk 43) * Nagu juba öeldud, oleks ta vabalt võinud leppinute leeri astuda, langetades [[valge]] pea, tarduda ootama valget lund, kui [[vastuhakk]] kõige ootamatumais paigus poleks end liigutanud üha ja üha. Ning kui vaevaliselt, aastate pikka oli saabunud seegi rabe rahu! Selle märgid algusaegadel - miks ei tahtnud see minna meelest? — olid olnud harvad, kuigi oma harjumatuses muidugi märksa hirmutavamad. Formaalselt, ja just eriti selja tagant rauk, oli ta imestusega hakanud tähele panema, et eks ta ole seda niisama hästi ju tegelikultki. Kogu ta [[elu]] paistis end salamisi nihutavat, hakates kulgema esialgu veel külgvaates, aga see tähendas, et varsti juba seljatagantvaates ka talle enesele. (lk 46) * Kõik need aastad, tänavusega kokku juba kakskümmend kaks, oli ta töötanud turismikirjanduse [[toimetus]]es, saatnud klišeerimistöökotta algul mustvalgeid, hiljem juba värvifotosid paikadest, kuhu valmiv [[raamat]] või buklet pidi kutsuma inimesi, kes olid nende paikade olemasolu oma igapäevarähklustes kas unustanud või teatava eestlasliku ennastkeelava [[melanhoolia]] ajel oma eluvahelduste galeriist enneaegu välja arvanud. Need kilest libedad, peost põgeneda tahtvad raamatukesed pidi julgustama mehi ja noorendama naisi, kiirendama laste kasvu ja üle sõlmima lõtvuvaid [[abielu]]sidemeid, tiivustama inimesi end kokku võtma, säästma raha, õppima keeli ja kombeid, parandama hambaid ja ülikondi — tervendama [[riik]]i ja [[rahvas]]t tervikuna. (lk 48) * Milleks veel ränd, kui [[avarus]]t, vaba ruumi on nii palju su enese sees! Nii palju, et enam ei adu [[silmapiir]]e, rohkem tead, et nad kuskil on, lihtsalt valvavad, valmis nagu sind siduma toodud [[köied]]. Mis sellest, et oled nüüd nii vaba, vaba ootajast ja ootamisest, vaba viletsuse võidukäigu pealtvaatamisest, viletsuse valgekesest, lapsestuvast, üha ju lapsestuvast näost... :Ja kui ta sellest kõigest kord ärkas — tal polnud peaaegu üldse mingeid sugulasi peale õe — hakkas ta aru saama, et [[reisimine|reisida]] ei olnud õieti enam võimalikki, enam mitte. Et enam ei tunne ta ära koduavarust teiste avaruste seast, ei ole enam väravat, ei käiku nende kahe piiril. Ning et enne, kui inimene asub sõitma tuhandete kilomeetrite taha, tuleb tal ikkagi kõigepealt nihutuda omaenese sisimas. (lk 49) * Pidamata oluliseks raamaturidade [[ilu]] — oma värviliste selgade sooja lõkendusega kaunistasid nad rangevõitu toakest niikuinii —, oli Tarvel [[riiul]]id täitnud otstarbekuse põhimõttel, ühe ja sama autori mitmekeelsed tõlked koondatud, sarjad hajutatud, paljud teosed varustatud põhjalike kribukirjaliste remarkidega, mille tarvis ta lõikas pikki kitsaid sedeleid rohelisest kangest jõupaberist. Riiulil polnud peaaegu ühtki läbilugemata teost. Tema senine elu — peaaegu üleni vaimuelu — oli säilitanud läbi kõigi aja-, ea- ja olumuutuste oma püsiva põhikoloriidi: südasuvelgi ei lahkunud väikesest toast vanade [[raamatukogu]]de leige kollakashall lõhn. (lk 51) * Kuid pruukis mõnel tuttavaist olla pidulik [[sündmus]] või [[tähtpäev]] perekonnas, kui Paul Tarvel riiulilt [[raamat]]u võttis, kaalutledes, valides ja mõeldes pikalt. Talle oli tähtis, et kingiks viidav mingil juhul poleks selline, millest tal enesel kahju ei oleks. Välises üha korduv, oli see annetus tehtud seda puhtama [[südametunnistus]]ega ja nõnda seda alati ka mõisteti. Raamatu said eranditult kõik, sündinud lapsed kaasa arvatud. (lk 52) * Mille vastu oli tema nõnda väga eksinud, et nüüd jäi vaid imestada endise andja täna nii validaks vaikinud vaadet? :Ning tunnistada, et tammetõrukorjajatest ja tivolisõitjatest oli selle vahe sees saanud üks täiesti teine, heledama vere ja õrnema ihuga [[rahvas]], omaenese keele, kogu ja kommetega. Suveräänne hõim. Mis ajast olid hakanud nende põsed, mütsid ja tillukesed tömbid saapad sulama ta silmis lihtsalt mingiks rammestavaks kirjususeks, justnagu suvine luhaõiemets, mis on õige oma paljuses ja ühekaupa eimiski? Ta teadis, mida see tähendab, ta teadis: nii nähakse [[kaugus]]est. Meeltele eraldi käske jagades, püüdlikult oma erke teritades katsus ta siiski veel hägunemast hoida seda ilma. Suletud silmi õhtusel pargipingil kuulatas ta pisikeste kingade peaaegu kaalutut krabinat teekruusal, tabas imiku hingamise, väikeste tüdrukute pääsulindudena teravad sööstud suvise üürimaja kõlavais koridorides. [[Sild]] ju veel oli, kuid kas juba mitte liiga õhev, kandvuseta? Ta märkas küll, et laste [[nimed]] erinesid pisut suurte omadest ja mõne aja kuludes uute väikeste omadest, et muutus pikkus ja hääldusviis, rõhud liikusid eest taha ja tagant ette ning lisandus pehmemaid kõlasid täiskasvanutega ühiseisse nimekujudesse. Kuid — siin andis ta enesele asjast selgesti aru — ta märkas seda küll pigem tänu [[amfibrahh]]idele. Tema, kõigi inimeste elusse kuulumise mõõt ja määr... kas ei pidanud need siiski kirjas seisma ühes teises raamatus? [[Ahastus]]ega tundis ta, kuidas selle teise lehed olid [[valge]]d, üsna valged. Valged nagu ta enese pea. (lk 54) * Elamis[[lift]]is, mis just läbinud kolmekümnenda korruse, peatumatult libises ajasügavikku, katsuti uinuda, katsuti koguni nagu võimalik ära olla, ema jah, tema samuti, enne kui [[halvatus]] ta voodivangiks tegi, katsuti või õhuks muutuda, et mitte end ise iga päev raskete rasvaste tähtedega kirjutada teise [[elulugu|elulukku]]. See püüdlus aga, nii sõnastamatu ja salatud, nagu ta oligi, temal oli eriline võim — tema oli läbi seinte näha. Näha, ei ainult aimata. Läbi linna ja maa. Ja tulijad jäid tulemata. (lk 56) * "[[Naised]] ei [[hüppamine|hüppa]] kunagi," oli mõelnud Tarvel, silmad õe silmades, mis kahe valge plahvatusena hõõgusid teine-teisel pool õhukest maksalaigulist nina. "Mitte kunagi siis, kui veel vähegi mõtet hüpata on. Teine asi, kui otsekohe [[surm]]a, surma [[lootus]]esse vähemalt. Seda tõesti. Seda nad eluaeg ootavadki, silmad tulised, vagased ja valvel. Üks, kaks, kümme korda, kuidas kellelegi antud on. Unustab eelmise korra ära ja hüppab jälle." Nõnda oli ihanud ja lootnud ema, kui sündis Pauli noorem vend, oli ihanud tugevasti, häbenemata lootuses kuuks ajaks asemele jäänud. Kuu aega oli surm majas alal olnud, kuni lõpuks, küll huvitu võtma ema, siiski nii palju kodunenud, et võttis lahkudes kaasa [[vastsündinu]]. Niisama. Mänguasjaks. Tasa oli kustunud laps. Palju, palju tasemini, kui ta tuli. (lk 58) ==="Emajõe passioon"=== * Põhja-Eestist sain kirja sees küsimuse: kas püsivad nüüd [[Tartu]]ski niisugused ilma laeta [[päev]]ad? Midagi, mis ei ole [[mai]], midagi, mis tuletab meelde surnuaiapühi, ja stalinlikke helgeid [[lasteraamat]]uid. Püsisid. Niisugused päevad. Niisugused [[koidik]]ud... Kellelegi, kel nendega ometi vähematki peale hakata pole! Kokkupigistatud silmi läkitasin pikki [[palve]]id tuima laotusse, oma mõistmatut valgust, oma mahedat surmakülvi võimukal vool allapaiskavasse. Võida mitte ärgata enam! Sellesse mitte! Kunagi! Kuid koitis, ja nad olid siin: [[jaanikuu]] kuldsed [[pilv]]ed. (lk 68) * Milline õnn on armastada ja olla armastatud, ja kui õudne on tunda, et hakkad sellest kõrgest [[torn]]ist alla kukkuma. Laenatud sõnad? Sõnad võivad olla, aga pisarad on õiged. (lk 73) * Nad laulsid suurest jõest. Sellestsamast, millest mina viiendas klassis, jalad tsementpõrandal sinised ja lõunaleib mõttes. [[Laul]] voolas — ise suur [[jõgi]]! — poolmagavailt huultelt kui vabastus. Olin juba ammu õppinud [[nutt|nutma]] inimhulkades, bussis, rongis, lillekimbu ja raamatuääre varjus: pea kuklas, lõualuud liikumatud, pisaraid tagasi sissepoole sundides. See oli mul käes ja siin läks seda vaja. Et on nii hea murduda suure jõe ääres! [[Muusika]] läheduses, kus ei leidu küsijaid. Kui võis naerda kellelegi, naeratada, küllap võis siis ehk nuttagi? (lk 74) ==="Teele! Teele!"=== * Inimese [[silm]], kui ta ei kuulu just surmaminejale, valusvaevlejale või armastajale, kui ta elab enam-vähem oma harjunud elu, ütleb alati mõne mõtte veel. Ütleb seda, mis tal kavas oli öelda, aga siis ikka mõne mõtte veel. Silm on [[hing]]e keelekandja, usaldada teda ei saa. Kogemata võib ta sosistada möödatõttajale, kuivaga on see [[juhus]], kes parajasti seisab seina ääres, kes kellele ulatab või ei ulata [[münt|mündi]]. Silm võib sosistada ettevaatamatult mõnd nime, olla nagu keegi kodust, keegi armsaist eluskohatuist, ja möödatõttaja küll ei taha seda. [[Loodus]], kas siis tema väsida ei tohigi, kas siis tema ei kirjuta maha iseenese pealt? [[Kerjus]] teab seda ja arvestab. Ei ole luba olla [[viletsus]]es vilumatu. (lk 112) ==="Gregeriiad"=== * [[Luup]] [[imestus|imestab]] kõige üle, mida ta näeb. * [[Armastuskiri|Armastuskirjad]] on postiameti [[lepatriinu]]d. (lk 117) * [[Sõrmkinnas]] teeskleb, nagu jätaks ta meile rohkesti [[valik]]uvõimalusi. (lk 117) * [[Muskaatpähkel|Muskaatpähklis]] on [[kulinaaria]] [[intellekt]]. (lk 117) * [[Seen]]ed on maa vesti[[nööbid]], mis [[Õmblemine|õmmeldakse]] ette [[vihm]]a niitidega. (lk 117) * Kui sul [[lift]]is käestkukkunud [[raamat]] õhku seisma jääb, siis võib see olla su viimane raamat. (lk 118) * Tal oli nii [[külm]], et ta tõmbas [[nahk|naha]] üle kõrvade. (lk 118) * [[Päikesekiir]]ed heidavad oma [[võrk|võrgu]] liivasesse [[merepõhi|merepõhja]], kajastades kuldraha, sireeninaeru ja väikeste laste varbajälgi. (lk 118) * [[Münt]] kõnniteel [[jää]] sees õpetab meile [[loobumine|loobumise]] üllast kunsti. (lk 118) * [[Tõde]] võitleb oma [[kodumaa]]l. [[Vale]] on [[palgasõdur]]. (lk 118) * [[Labasus]] on absoluutne nagu [[hauaplaat]]: läbi selle ei ulatu elavate hääled enam iial kadununi. (lk 118) * [[Väsimus]] ei vaja [[lohutus]]t. (lk 118) * Lootes, et [[ümbrik]] meie armastuskirja varjab, loodame temast seda, millega me ise toime ei tulnud. (lk 119) * Öised [[ärkamine|ärkamised]] on [[unenägu|unenäo]]rongi [[teivasjaam]]ad. (lk 119) * Tore [[kasukas]] ei ole midagi sellist, mida meil ei tohiks olla — ta vaid markeerib meie kuulumist [[loom]]ariiki. (lk 119) * [[Suvi]] võtab [[lastehoidmine|lastehoidmise]] vabatahtlikult enda peale, jagades selle ära maa ja taeva vahel. (lk 119) * Ta leevendas [[ülevalgustus]]t [[pimedus]]ega, kuid see pimestas ta. (lk 119) * [[Dessert]] oli nii õhuline, et võis kahelda selle olemasolus. (lk 119) * Kõhklema lüües, kas ta omatekitatud [[kaos]]es ka [[kord]]a suudab pidada, lõi Looja pruunisilmalised. (lk 119) * [[Moon]] jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) * [[Talv]] oli nii [[unisus|unine]], et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120) * [[Vikerkaar]] on suve lillekorvi [[sang]]. (lk 120) * Kui [[kirjutusmasin]] korraga mitu tähevahet edasi [[hüppamine|hüppab]], tõestab ta lihtsalt oma jõudsamat mõttelendu. (lk 120) * [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui suvi ladvast endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120) * Ennistatava [[kirik]]u [[katus]]el istub noorte katusepanijate hulgas alati üks vana mees, kes [[restaureerimine|restaureerib]] viissada aastat tagasi surnud [[vares]]eid. (lk 120) * Suvi aias on [[laps]], kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120) * Inimene, kes märkab, et ta [[süda]] on lahkunud oma kohalt ja asunud ümber pähe, tunneb [[hirm]]u siiski mitte niivõrd südame kui [[pea]] pärast. (lk 121) * [[Välisjalatsid]] on arad [[külalised]], kes iial [[esik]]ust kaugemale ei saa. (lk 121) * Koeruse ja [[jooks]]uga hüvitavad lapsed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121) * Metsa[[järv]]e [[sügavus]]e määrab kõige pikema [[Kaldakuusk|kaldakuuse]] [[peegeldus]]. (lk 121) * Linna [[peatänav]]al [[kapsas|kapsaid]] kasvatada on seesama, mis juua [[surnuaed|surnuaia]] [[kaev]]ust. (lk 121) * [[Mägi]] on kikivarvule tõusnud maa. (lk 121) * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja [[Rasedus|last ootava]] naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) * Töö kallale asudes tuleb meil ikka meelde, et oleme iseendid hooletusse jätnud. (lk 121) * Terve öö karjusid [[kajakad]]: [[päike]] [[uppumine|uppus]]! päike uppus! Ja hommikul sõitsidki [[kalur]]id [[traal]]iga merele. (lk 122) * Kui [[armastus]] hakkab kulgema kolmandas grammatilises [[Grammatiline isik|isik]]us, on see märk tema kolmandasse [[vaatus]]esse jõudmisest. (lk 122) * Pole hullemat, kui [[sõna]] [[Kuulekus|sõna kuulama]] saada. (lk 122) * [[Idu]]d [[kokkulepe|lepivad]] mulla all kokku, mis kellestki tuleb. (lk 122) * Lapsed ammendaksid meid ka siis, kui nad piirduksid vaid väikeolemisega. Aga peale selle on neil veel ka [[iseloom]]. (lk 122) * Ahjusuust tuppahüpanud [[säde]] on leekide [[kosmos]]est inimeste juurde põgenenud [[täht]]. (lk 122) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Põldmäe, Asta}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] eyn8xn1fs0pt5p1d06h6d1cgjnj827d 88042 87944 2022-07-24T15:59:33Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Asta Põldmäe''' (sündinud 5. aprillil 1944 Puurmanis) on eesti kirjanik. ==Artiklid== * Kujutatud nõtkelt, värskelt, mõistvusega oli see episood, episoodnovell, lõppkonkurentsis üks kahest preemiakandidaadist viimaste minutite, viimaste sekunditeni, kuni olukorda tõi muutuse fataalne telefonikõne eemal viibivalt haigeks jäänud žüriikaaslaselt ning kiik kaldus vastasasendisse. Kuid selleks moodustataksegi žüriid paarituarvulisena, ja kui kusagil, siis just sellistes olukordades saab selgeks, kui võimas trump on alati varrukas juhusel... * Meesautorid, nagu jõulisemale poolele kohanegi, vaatavad maskide, eneselohutuse ja enesepettuseta vastu vanadusele – seda ka siis, kui ise kaugeltki veel vana ei olda, ent teatav empaatiline kujutlusvõimeliiasus on elujõulise kirjandusega alati kaasas käinud. ** Asta Põldmäe, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 =="Linnadealune muld"== Tsitaadid väljaandest: Asta Põldmäe, "Linnadealune muld", 1989. ==="Demiurg"=== * Nagu kartsidki, on ta rumalasti suur saanud. Ta hakkab võtma palju [[ruum]]i, õieti kogu ruumi nii sinu ümber kui sinu sees. Suur on ka ta suu, kust ei lahku alistuv-pilklik naeratus. Selle suuga, mille sa tegid, kuid millest sa mitte midagi ei tea, õpib ta sööma ja sosistama, suudlema, hammustama, nutma, õrnutsema ja ähvardama. Oma käikudele mitte seletust andma. Selle pigistab ta kinni ja [[vaikimine|vaikib]]. Vaikib mitu päeva jäljest, kurt kõikidele su palvetele. Nagu alles ilma sündimata. (lk 7) * Siis võtad esikust oma kulunud mantli ja kõrviku ja astud pika sammuga mööda külmunud teed välja linna piiri poole. Roostetanud plekksildi juures, kus [[linn]]a [[nimi]] on jämeda punase joonega maha tõmmatud, nagu oleks ta saatus otsustatud, peatud. On juba pimedaks läinud. On tõusnud tuul, jõeorg on täidetud pimeduse sinise tuisklumega, ning sa pöördud vaatama linna selja taga, kus [[nagu]] õun korvis puhkab üks maja, milles nagu seeme õunas leidub see, kelle lõid, et süvendada oma [[üksindus]]t. (lk 7) * Pahinal pageb klaasi tagant mütsak [[varblane|varblasi]], kes on seal kogu aeg pealt vaadanud. Jultunult, häbitult, põnevusega. [[Tuul]]e külvatud [[salakuulaja]]d, terved piilurite salgad! Vurtsti! õhku ja tulevad uued. Vurtsti! õhku ja uued. Lärmakalt paiskavad nad üle valge talvetaeva oma delikaatse teate. (lk 8) ==="Odavad kaubad"=== * Minu [[postkast]]is oli eile leidunud pisikene [[ümbrik]], kuldse voodriga, aga lahtine, ilma kleepekohatagi. Peal vaid minu nimi [[jumal]]a tuulise totaka käekirjaga ning ei mingit saatja [[aadress]]i. Kui ma sisse vaatasin, tõusis trepikojas õige kauge, pisut ebakindel, kuid täiesti puhtahäälne [[koraal]]. Ning ei mingit kirja! :Keegi oli selle ära varastanud, ja mis siin mõeldagi: eks igaüks igatse jumala vastuvõtule. Meil on postkastid lahtised. Lahtine juurdepääs. Jumal, tema võtab aga üksi neid, keda ta kutsunud on. Sellepärast ei ole varga peale tarvis kunagi mõelda. Ja sellepärast ei saa ka kunagi eksi arvata: sellistes ümbrikutes, olgu nad tühjad või täis, saabub ainult jumala [[kutse]]. (lk 9) * Jumal ei olnud haavunud, kui me alles tüki aja pärast leidsime ta kolmandana ja mõistsime, et see [[hääl]], mis meile juba kaua, õieti algusest peale sõnu ette oli öelnud, oli tema hääl. Et need [[sõna]]d, millega juba kaua, õieti algusest peale olime kõnetanud teineteist, olid olnud tema sõnad. Siiamaani ma olin ainult jõudnud imestada, kuidas läbi sinu kõneles otsekui armastus ise, keeleks saanud armastus, mille jaoks enam üldse ei olnud öeldamatuid asju. Tema keel oli olnud meie öödes kolmandaks. (lk 10) * Suur [[õun]] õhetas jumala peopesal. Loovutaja [[rahu]] oli looja pilgus. :Me seisime ja seletasime. Seletasime, et meil ei ole vaba [[käsi|kätt]]. Ei ole üht kahe peale. Jumal katsugu aru saada. Et siin, näe on kapsad ja siin kartulid, et siin tuleb hoida tibupoegi ja veel peab üks käsi jääma [[portfell]]i jaoks. Ei, ei ole kätt. :"Nojah, vabandage siis," lausus jumal südamlikult ja pani õuna korvi tagasi. "Ingel juhatab teid välja." (lk 11) ==="Nimeta"=== * Võõraste seas, tänaval või [[raudteejaam]]as, kui rahvavool nad lahku viis, tuli neil hüüda teineteist. Nimega. Ja see tegi neile nalja: vallandada mingi [[tähendus]]eta [[sõna]], tegelikult ju tähenduseta tõesti — ja keegi pöördub su poole. Keegi, kes on selle vihmase õhtu mahe kaduv [[valgus]], kes on kõik need hääled su ümber, on märjad lehed su näo ees, on [[hingamine]], on [[maailm]]. Maailm pöördub, kummardub õhetavana su kohale selle ainsa tähenduseta sõna peale, kui sa ometi nii kaua, asjata pikkade mitmekeelsete palvetega oled püüdnud saavutada viivukestki ta tähelepanu ja sellest on ikka ära öeldud. Veel vähem, seda pole märgatudki. Ja nüüd äkki kummardub maailm su kohale, lahkelt, veetlevalt, tähelepanelikult. Üksi mõttetu märgusõna peale! Aga kas tõesti üksi selle? Nad andsid teineteisele lugematuid nimesid. Nad mängisid nii. Lõpmatult võis nimesid juurde teha, kõik nad olid õiged ühtmoodi, kõik nad olid tarbetud ühtmoodi. Ikka kummardus maailm nende kohale. Ja nad mõistsid, et see ei loe, märgusõna ei loe. Loeb hääl, mis jõuab selleni, kes kõigi maailma häälte seast on valmis vastu võtma ainult selle ühe hääle, loeb pilk, mis kõikidest tummadest selgadest, kaeltest, kübaratest läbi lõigates klammerdub teise, saadetud kohtama üksi seda, loeb märga ruudulisse palitusse maetud keha kiirgus, kõikjale jõudev nagu valgus. (lk 12) * Ma ei teagi, kas sa oled suur või võtad lihtsalt niisama palju ruumi. Kui sa liigutad, on terve tuba su ümber ainult su liigutus. Sa muudad õhu enda ümber õrnemaks, puhastad olematusest välja lõhnu, helke, värve, mida polnud varem. [[Asjad]] lähevad sametisteks, järeleandlikeks mu käe all: sa astusid lähemale. Oled kaugel alles, käega ei ulatu sinuni, aga su [[soojus]] juba jõudis siia, mu teine põsk kohtas teda. Ma võin olla sinuga kohvikus, bussis, auditooriumis, sa täidad ikka ruumi endaga, sa sead selles võõras läbikäidavuses silmapilgu jooksul kõik enese järgi. Lood enda ümber helguse ja armastuse õhustiku. (lk 14) * Ainus, mida nad kumbki ei igatsenud, oli [[selgus]]. Nad tundsid end käivat teed, kus ei tohita teada, kui kaugel ollakse täna. Sest märkinud [[algus]]e, oled juba, tahad või ei taha, tunnistanud ka lõppu. Sõna püüdsid nad üksmeelselt edasi lükata. <!--//-->Eelistasid vaikida, end [[vaikus]]el piinata ja ikkagi vaikusel end ka reeta lasta: just vaikus hüüdis neile teineteise häälega kõiki kardetud sõnu. Kuid nad mängisid edasi, vaikisid edasi, lastes oma teadet nende hirmsate, plahvatusjõuliste pauside ajal aina selgemaks ja võimukamaks vormuda. Ja ikka lükkasid edasi sõna. Päästvat, leevendavat, hukutavat, kohustavat sõna. (lk 15-16) ==="Kuumalaine"=== * Kaks aastat enne oma surma hakkas [[ema]] rääkima, et tal ei ole enam pisaraid; mitte et ta oleks neid elus kulutanud palju enam kui teised — kuigi, jah, seda oli ta teinud ka! —, aga need lihtsalt lõppesid tal. Või ongi väärtuslikem kõigest, mis meile elamiseks kaasa on antud, meie kannatused ja meie pisarad? Ning nüüd oli ühes suures raamatupidamises midagi segi aetud, ja olgu küll, et talle endiselt jagus [[kannatused|kannatusi]], oh, endisest enamgi, näis üks [[norm]] ometi lõpuni olevat kulutatud. Igal juhul, see hirmutas teda. (lk 17) * Talvel kavatses ta elada [[sinilill]]edeni, sealt edasi [[mustikas|mustikateni]]. Mustikatega oli tal veel mingi oma, eriarvestus; ajal, kui käsi enam täit veeklaasi kinni ei pidanud, vaid poolt, tuli minul käia kauplusest kauplusesse, et muretseda mustikasinist [[siid]]i, et valmistada mustikasinine [[kleit]]. Ma ei tea, mis oli see paik, kuhu ta sellega minemas oli. Ma tean: see oli mingi surmast väga erinev paik. (lk 17) * Kas neid kusagil kuuldi või ei, ma ei tea — silmitul ööl võiksid vähemalt olla kõrvad! — , aga ühte ma märkasin kindlasti, märkasime kõik, et silmavesi, tema ei ole nagu teine [[vesi]], see, millel on ringkäik looduses. Et tema ei haihtu auruks ega tardu jääks, asub ainult ümber ühest paigast teise. Asub sellena, mis ta oli niikuinii, inimesest teise. Ja on tähelepandav tema sihipärasus siis, kui neil inimestel omavahel midagi väga tegemist on, kui nad üksühest sündinud või ka üksüheta surejad inimesed juhtuvad olema. Me olime mõlemat. (lk 19) * Ema suri. Ta [[haud]] jäi selja taha lahti. Et võis olla nii suur haud, kui [[puusärk]] ise oli ometi nii väike! Läbi kõige oma aja, läbi öödegi tunnen imevat sügavust, ning nagu kitsal purdel seisja, võitlen sunniga teha see samm sinnapoole. Kandnud aastaid silme ees ta nägu, ei tulnud mul pähegi otsida teda oma selja tagant. Ometi oli ta kogu selle aja olnud just seal. Ning viinud lahkudes kuidagi väga enesestmõistetavalt kaasa ka [[Maapind|maa]], millel oli seisnud. Oli ehk toetanudki seda oma taldadega? Ning nüüd, kus puudus pide, ei teadnud segadusse aetud maa, kuidas edasi olla. (lk 20) * [[Kevad]] tuli, mahe ja mõttetu. Vabastatud küll ise, ei vabastanud maa mitte kedagi. Me siiski ootasime. Õed saavutasid ta aeg-ajalt oma unedes ja jutustasid sellest, eriti noorem, kellele ema oli jätnud oma silmad. Nad jutustasid, pilgus [[rahutus]], mitte nii väga kurbus, rahutu läik nagu nendel, kes ehk mitte küll veel ise kutset saanud, siiski juba on näinud [[postiljon]]i selga. (lk 21) * Neil päevil oli linnas erakordne [[kuumalaine]]. [[Saal]] hingas, konditsioneeritud õhku ja praegu lõõtsus vabanenud polstrite kohal tormieelsega võrreldav [[tõmbetuul]]. Olin uimane palavusest, kuulamispingest, kiiresti vahelduvaist nägudest, parfüümist, õitsvate puude lõhnast, stiilide ja rasside paljusest. [[Kuumus]]t ma küll peaaegu ei märganud, mu seisund ise oli midagi pakitsevat, üleköetut, palavikuga sarnanevat. Kuumalaine ei seganud, pigem vastupidi, jättis piltidesse oma usutamatud värvid: taeva liikumatu, kollakastsinkja tihkuse, puude rasked, metalsed lehed, tolmu, mida küll ei olnud, aga kuumusega ühtekuuluvana tundus kõikjal, kirikute kulla ning [[pühak]]ute lapselikud, hardad ja tõsised näod. (lk 22) ==="Käik aadressiga"=== * Kõnnin mööda [[tuba]]. Taeva all, suures kõrguses, hargneb rivi tillukesi reaktiive. [[Lennuk]] ei ole hirmus, kui kujutleda [[lendur]]i harilikke halle eestlasesilmi. Mõnikord nad lendavadki siin linna kohal nii madalalt, et seda võib peaaegu näha. Ainult [[õhulahing]]us ei tahtvat mehed näha teise piloodi nägu. Sa võid tänase käigu võita, kuid see üksnes tooks lähemale päeva, mil sa astud minu asemele. Võitnuna oled sa valinud minu [[saatus]]e. Kõik algab otsast, ainult sina oled siis mina. Tulid sa tõesti seda tahtma. (lk 39) ==="Inglite mäss"=== * Et [[rong]]id iialgi ei pääsenud vaatepilti täielikult, siis jättis Paul Tarvelit vähemalt töö ajal puudutamata see viljatu <!--//-->kaugustekurbus, mis inimest, kes jälgib ükskõik millist temata kaugusse kaduvat sõiduriista, põgusalt, aga ikkagi riivab. Sest rongid ei kadunudki kaugusse, kadusid vaid siiasamma kindlustushoone nurga taha, et oodata seal oma aeg täis ja ilmuda määratud silmapilgul uuesti. Ses mõttes täpselt niisama paiksed ja väikekodanlikud nagu [[dresiin]]id või elektrikärud, millel raudtee[[nostalgia]]ga midagi tegemist ei ole ja mida tõeliselt ihaleda võivad ainult lapsed. (lk 43) * Nagu juba öeldud, oleks ta vabalt võinud leppinute leeri astuda, langetades [[valge]] pea, tarduda ootama valget lund, kui [[vastuhakk]] kõige ootamatumais paigus poleks end liigutanud üha ja üha. Ning kui vaevaliselt, aastate pikka oli saabunud seegi rabe rahu! Selle märgid algusaegadel - miks ei tahtnud see minna meelest? — olid olnud harvad, kuigi oma harjumatuses muidugi märksa hirmutavamad. Formaalselt, ja just eriti selja tagant rauk, oli ta imestusega hakanud tähele panema, et eks ta ole seda niisama hästi ju tegelikultki. Kogu ta [[elu]] paistis end salamisi nihutavat, hakates kulgema esialgu veel külgvaates, aga see tähendas, et varsti juba seljatagantvaates ka talle enesele. (lk 46) * Kõik need aastad, tänavusega kokku juba kakskümmend kaks, oli ta töötanud turismikirjanduse [[toimetus]]es, saatnud klišeerimistöökotta algul mustvalgeid, hiljem juba värvifotosid paikadest, kuhu valmiv [[raamat]] või buklet pidi kutsuma inimesi, kes olid nende paikade olemasolu oma igapäevarähklustes kas unustanud või teatava eestlasliku ennastkeelava [[melanhoolia]] ajel oma eluvahelduste galeriist enneaegu välja arvanud. Need kilest libedad, peost põgeneda tahtvad raamatukesed pidi julgustama mehi ja noorendama naisi, kiirendama laste kasvu ja üle sõlmima lõtvuvaid [[abielu]]sidemeid, tiivustama inimesi end kokku võtma, säästma raha, õppima keeli ja kombeid, parandama hambaid ja ülikondi — tervendama [[riik]]i ja [[rahvas]]t tervikuna. (lk 48) * Milleks veel ränd, kui [[avarus]]t, vaba ruumi on nii palju su enese sees! Nii palju, et enam ei adu [[silmapiir]]e, rohkem tead, et nad kuskil on, lihtsalt valvavad, valmis nagu sind siduma toodud [[köied]]. Mis sellest, et oled nüüd nii vaba, vaba ootajast ja ootamisest, vaba viletsuse võidukäigu pealtvaatamisest, viletsuse valgekesest, lapsestuvast, üha ju lapsestuvast näost... :Ja kui ta sellest kõigest kord ärkas — tal polnud peaaegu üldse mingeid sugulasi peale õe — hakkas ta aru saama, et [[reisimine|reisida]] ei olnud õieti enam võimalikki, enam mitte. Et enam ei tunne ta ära koduavarust teiste avaruste seast, ei ole enam väravat, ei käiku nende kahe piiril. Ning et enne, kui inimene asub sõitma tuhandete kilomeetrite taha, tuleb tal ikkagi kõigepealt nihutuda omaenese sisimas. (lk 49) * Pidamata oluliseks raamaturidade [[ilu]] — oma värviliste selgade sooja lõkendusega kaunistasid nad rangevõitu toakest niikuinii —, oli Tarvel [[riiul]]id täitnud otstarbekuse põhimõttel, ühe ja sama autori mitmekeelsed tõlked koondatud, sarjad hajutatud, paljud teosed varustatud põhjalike kribukirjaliste remarkidega, mille tarvis ta lõikas pikki kitsaid sedeleid rohelisest kangest jõupaberist. Riiulil polnud peaaegu ühtki läbilugemata teost. Tema senine elu — peaaegu üleni vaimuelu — oli säilitanud läbi kõigi aja-, ea- ja olumuutuste oma püsiva põhikoloriidi: südasuvelgi ei lahkunud väikesest toast vanade [[raamatukogu]]de leige kollakashall lõhn. (lk 51) * Kuid pruukis mõnel tuttavaist olla pidulik [[sündmus]] või [[tähtpäev]] perekonnas, kui Paul Tarvel riiulilt [[raamat]]u võttis, kaalutledes, valides ja mõeldes pikalt. Talle oli tähtis, et kingiks viidav mingil juhul poleks selline, millest tal enesel kahju ei oleks. Välises üha korduv, oli see annetus tehtud seda puhtama [[südametunnistus]]ega ja nõnda seda alati ka mõisteti. Raamatu said eranditult kõik, sündinud lapsed kaasa arvatud. (lk 52) * Mille vastu oli tema nõnda väga eksinud, et nüüd jäi vaid imestada endise andja täna nii validaks vaikinud vaadet? :Ning tunnistada, et tammetõrukorjajatest ja tivolisõitjatest oli selle vahe sees saanud üks täiesti teine, heledama vere ja õrnema ihuga [[rahvas]], omaenese keele, kogu ja kommetega. Suveräänne hõim. Mis ajast olid hakanud nende põsed, mütsid ja tillukesed tömbid saapad sulama ta silmis lihtsalt mingiks rammestavaks kirjususeks, justnagu suvine luhaõiemets, mis on õige oma paljuses ja ühekaupa eimiski? Ta teadis, mida see tähendab, ta teadis: nii nähakse [[kaugus]]est. Meeltele eraldi käske jagades, püüdlikult oma erke teritades katsus ta siiski veel hägunemast hoida seda ilma. Suletud silmi õhtusel pargipingil kuulatas ta pisikeste kingade peaaegu kaalutut krabinat teekruusal, tabas imiku hingamise, väikeste tüdrukute pääsulindudena teravad sööstud suvise üürimaja kõlavais koridorides. [[Sild]] ju veel oli, kuid kas juba mitte liiga õhev, kandvuseta? Ta märkas küll, et laste [[nimed]] erinesid pisut suurte omadest ja mõne aja kuludes uute väikeste omadest, et muutus pikkus ja hääldusviis, rõhud liikusid eest taha ja tagant ette ning lisandus pehmemaid kõlasid täiskasvanutega ühiseisse nimekujudesse. Kuid — siin andis ta enesele asjast selgesti aru — ta märkas seda küll pigem tänu [[amfibrahh]]idele. Tema, kõigi inimeste elusse kuulumise mõõt ja määr... kas ei pidanud need siiski kirjas seisma ühes teises raamatus? [[Ahastus]]ega tundis ta, kuidas selle teise lehed olid [[valge]]d, üsna valged. Valged nagu ta enese pea. (lk 54) * Elamis[[lift]]is, mis just läbinud kolmekümnenda korruse, peatumatult libises ajasügavikku, katsuti uinuda, katsuti koguni nagu võimalik ära olla, ema jah, tema samuti, enne kui [[halvatus]] ta voodivangiks tegi, katsuti või õhuks muutuda, et mitte end ise iga päev raskete rasvaste tähtedega kirjutada teise [[elulugu|elulukku]]. See püüdlus aga, nii sõnastamatu ja salatud, nagu ta oligi, temal oli eriline võim — tema oli läbi seinte näha. Näha, ei ainult aimata. Läbi linna ja maa. Ja tulijad jäid tulemata. (lk 56) * "[[Naised]] ei [[hüppamine|hüppa]] kunagi," oli mõelnud Tarvel, silmad õe silmades, mis kahe valge plahvatusena hõõgusid teine-teisel pool õhukest maksalaigulist nina. "Mitte kunagi siis, kui veel vähegi mõtet hüpata on. Teine asi, kui otsekohe [[surm]]a, surma [[lootus]]esse vähemalt. Seda tõesti. Seda nad eluaeg ootavadki, silmad tulised, vagased ja valvel. Üks, kaks, kümme korda, kuidas kellelegi antud on. Unustab eelmise korra ära ja hüppab jälle." Nõnda oli ihanud ja lootnud ema, kui sündis Pauli noorem vend, oli ihanud tugevasti, häbenemata lootuses kuuks ajaks asemele jäänud. Kuu aega oli surm majas alal olnud, kuni lõpuks, küll huvitu võtma ema, siiski nii palju kodunenud, et võttis lahkudes kaasa [[vastsündinu]]. Niisama. Mänguasjaks. Tasa oli kustunud laps. Palju, palju tasemini, kui ta tuli. (lk 58) ==="Emajõe passioon"=== * Põhja-Eestist sain kirja sees küsimuse: kas püsivad nüüd [[Tartu]]ski niisugused ilma laeta [[päev]]ad? Midagi, mis ei ole [[mai]], midagi, mis tuletab meelde surnuaiapühi, ja stalinlikke helgeid [[lasteraamat]]uid. Püsisid. Niisugused päevad. Niisugused [[koidik]]ud... Kellelegi, kel nendega ometi vähematki peale hakata pole! Kokkupigistatud silmi läkitasin pikki [[palve]]id tuima laotusse, oma mõistmatut valgust, oma mahedat surmakülvi võimukal vool allapaiskavasse. Võida mitte ärgata enam! Sellesse mitte! Kunagi! Kuid koitis, ja nad olid siin: [[jaanikuu]] kuldsed [[pilv]]ed. (lk 68) * Milline õnn on armastada ja olla armastatud, ja kui õudne on tunda, et hakkad sellest kõrgest [[torn]]ist alla kukkuma. Laenatud sõnad? Sõnad võivad olla, aga pisarad on õiged. (lk 73) * Nad laulsid suurest jõest. Sellestsamast, millest mina viiendas klassis, jalad tsementpõrandal sinised ja lõunaleib mõttes. [[Laul]] voolas — ise suur [[jõgi]]! — poolmagavailt huultelt kui vabastus. Olin juba ammu õppinud [[nutt|nutma]] inimhulkades, bussis, rongis, lillekimbu ja raamatuääre varjus: pea kuklas, lõualuud liikumatud, pisaraid tagasi sissepoole sundides. See oli mul käes ja siin läks seda vaja. Et on nii hea murduda suure jõe ääres! [[Muusika]] läheduses, kus ei leidu küsijaid. Kui võis naerda kellelegi, naeratada, küllap võis siis ehk nuttagi? (lk 74) ==="Teele! Teele!"=== * Inimese [[silm]], kui ta ei kuulu just surmaminejale, valusvaevlejale või armastajale, kui ta elab enam-vähem oma harjunud elu, ütleb alati mõne mõtte veel. Ütleb seda, mis tal kavas oli öelda, aga siis ikka mõne mõtte veel. Silm on [[hing]]e keelekandja, usaldada teda ei saa. Kogemata võib ta sosistada möödatõttajale, kuivaga on see [[juhus]], kes parajasti seisab seina ääres, kes kellele ulatab või ei ulata [[münt|mündi]]. Silm võib sosistada ettevaatamatult mõnd nime, olla nagu keegi kodust, keegi armsaist eluskohatuist, ja möödatõttaja küll ei taha seda. [[Loodus]], kas siis tema väsida ei tohigi, kas siis tema ei kirjuta maha iseenese pealt? [[Kerjus]] teab seda ja arvestab. Ei ole luba olla [[viletsus]]es vilumatu. (lk 112) ==="Gregeriiad"=== * [[Luup]] [[imestus|imestab]] kõige üle, mida ta näeb. * [[Armastuskiri|Armastuskirjad]] on postiameti [[lepatriinu]]d. (lk 117) * [[Sõrmkinnas]] teeskleb, nagu jätaks ta meile rohkesti [[valik]]uvõimalusi. (lk 117) * [[Muskaatpähkel|Muskaatpähklis]] on [[kulinaaria]] [[intellekt]]. (lk 117) * [[Seen]]ed on maa vesti[[nööbid]], mis [[Õmblemine|õmmeldakse]] ette [[vihm]]a niitidega. (lk 117) * Kui sul [[lift]]is käestkukkunud [[raamat]] õhku seisma jääb, siis võib see olla su viimane raamat. (lk 118) * Tal oli nii [[külm]], et ta tõmbas [[nahk|naha]] üle kõrvade. (lk 118) * [[Päikesekiir]]ed heidavad oma [[võrk|võrgu]] liivasesse [[merepõhi|merepõhja]], kajastades kuldraha, sireeninaeru ja väikeste laste varbajälgi. (lk 118) * [[Münt]] kõnniteel [[jää]] sees õpetab meile [[loobumine|loobumise]] üllast kunsti. (lk 118) * [[Tõde]] võitleb oma [[kodumaa]]l. [[Vale]] on [[palgasõdur]]. (lk 118) * [[Labasus]] on absoluutne nagu [[hauaplaat]]: läbi selle ei ulatu elavate hääled enam iial kadununi. (lk 118) * [[Väsimus]] ei vaja [[lohutus]]t. (lk 118) * Lootes, et [[ümbrik]] meie armastuskirja varjab, loodame temast seda, millega me ise toime ei tulnud. (lk 119) u * Tore [[kasukas]] ei ole midagi sellist, mida meil ei tohiks olla — ta vaid markeerib meie kuulumist [[loom]]ariiki. (lk 119) * [[Suvi]] võtab [[lastehoidmine|lastehoidmise]] vabatahtlikult enda peale, jagades selle ära maa ja taeva vahel. (lk 119) * Ta leevendas [[ülevalgustus]]t [[pimedus]]ega, kuid see pimestas ta. (lk 119) * [[Dessert]] oli nii õhuline, et võis kahelda selle olemasolus. (lk 119) * Kõhklema lüües, kas ta omatekitatud [[kaos]]es ka [[kord]]a suudab pidada, lõi Looja pruunisilmalised. (lk 119) * [[Moon]] jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) * [[Talv]] oli nii [[unisus|unine]], et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120) * [[Vikerkaar]] on suve lillekorvi [[sang]]. (lk 120) * Kui [[kirjutusmasin]] korraga mitu tähevahet edasi [[hüppamine|hüppab]], tõestab ta lihtsalt oma jõudsamat mõttelendu. (lk 120) * [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui suvi ladvast endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120) * Ennistatava [[kirik]]u [[katus]]el istub noorte katusepanijate hulgas alati üks vana mees, kes [[restaureerimine|restaureerib]] viissada aastat tagasi surnud [[vares]]eid. (lk 120) * Suvi aias on [[laps]], kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120) * Inimene, kes märkab, et ta [[süda]] on lahkunud oma kohalt ja asunud ümber pähe, tunneb [[hirm]]u siiski mitte niivõrd südame kui [[pea]] pärast. (lk 121) * [[Välisjalatsid]] on arad [[külalised]], kes iial [[esik]]ust kaugemale ei saa. (lk 121) * Koeruse ja [[jooks]]uga hüvitavad lapsed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121) * Metsa[[järv]]e [[sügavus]]e määrab kõige pikema [[Kaldakuusk|kaldakuuse]] [[peegeldus]]. (lk 121) * Linna [[peatänav]]al [[kapsas|kapsaid]] kasvatada on seesama, mis juua [[surnuaed|surnuaia]] [[kaev]]ust. (lk 121) * [[Mägi]] on kikivarvule tõusnud maa. (lk 121) * Üheaastaste [[taim]]ede [[teadvus]] ja [[Rasedus|last ootava]] naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121) * Töö kallale asudes tuleb meil ikka meelde, et oleme iseendid hooletusse jätnud. (lk 121) * Terve öö karjusid [[kajakad]]: [[päike]] [[uppumine|uppus]]! päike uppus! Ja hommikul sõitsidki [[kalur]]id [[traal]]iga merele. (lk 122) * Kui [[armastus]] hakkab kulgema kolmandas grammatilises [[Grammatiline isik|isik]]us, on see märk tema kolmandasse [[vaatus]]esse jõudmisest. (lk 122) * Pole hullemat, kui [[sõna]] [[Kuulekus|sõna kuulama]] saada. (lk 122) * [[Idu]]d [[kokkulepe|lepivad]] mulla all kokku, mis kellestki tuleb. (lk 122) * Lapsed ammendaksid meid ka siis, kui nad piirduksid vaid väikeolemisega. Aga peale selle on neil veel ka [[iseloom]]. (lk 122) * Ahjusuust tuppahüpanud [[säde]] on leekide [[kosmos]]est inimeste juurde põgenenud [[täht]]. (lk 122) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Põldmäe, Asta}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 98humq0aocc5y9fnqfyerie48txgzne 0 12106 87952 85053 2022-07-24T14:53:56Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Nojah, aga see imemasin võiks veel igal hommikul "tere hommikust" öelda ja meelde tuletada, millal on aeg [[korteriüür]]i maksta ja vastata telefonikõnedele, kui Margareetet kodus pole. Kuigi Margareete on enamasti pärast tööd kodus, sest igasugu kinod, teatrid ja kohvikud maksavad raha, aga Margareete paneb viimsegi kopika tallele, et jälle mõnda uut [[masin]]at muretseda. Ametnikupalga juures pole see muidugi kerge. [[Videomakk|Videomakist]] näiteks võib ainult unistada, õnneks Margareete ei tea, et enamik tema väljamõeldud masina omadusi (väljaarvatud Mandri-Mikiveri hääl) on olemas peatselt müügile tulevatel [[personaalarvuti|kodukompuutritel]], mis paraku on hulga kallimad kui videomakid. (lk 14) ** [[Astrid Reinla]], "Lühilaineahi", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987 * [Peter Wimsey oma teenrist:] "Ta käib [[fotoaparaat|fotoaparaadiga]] osavalt ringi. Ainus häda on see, et ta sulgeb ennast vahetevahel [[pimik]]usse ning ma pean ise kuidagi hakkama saama. Mul on temaga telefoniühendus. "Bunter?" - "Jah, milord!" - "Kus on minu [[kraenööbid]]?" - "Riidekapi kolmandas väikeses parempoolses sahtlis, keskmises osas, milord." - "Bunter!" - "Jah, milord." - "Kuhu ma oma [[portsigar]]i olen pannud?" - "Mulle tundub, et ma nägin seda viimati klaveri peal, milord." - "Bunter!" - "Jah, milord." - "Mu valge [[lips]] on sõlme läinud." — "Kas tõesti, milord?" — "Noh, kas sa ei saa midagi ette võtta?" — "Palun vabandust, milord, aga ma ilmutan parajasti üht plaati." — "Käigu põrgu see plaat!" — "Väga hea, milord!" - "Bunter, pea... ära nüüd kiirusta... lõpeta plaat ära ja tule ja seo siis mu lips ette." — "Muidugi, milord." Ja siis pean ma istuma õnnetult, kuni see põrgulik plaat on kinnitatud või mida sellega tehakse. Täielik [[ori]] omaenda majas — vaat kes ma olen." (lk 60) * [Peter Wimsey telefonioperaatorile:] "Ei, tänan, kulla laps, ma ei taha kõne pikendust - ma ostan selle raha eest kommi." (lk 70) * [Politseiuurija Parker Peter Wimseyle:] "Kuule, see telefonikõne, mida sa palusid välja uurida." :"Jah?" :"See võeti kell üheksa kolmteist Charing Crossi [[metroojaam]]a [[telefoniputka]]st." :"Kurat võtaks — ega [[telefonioperaator|operaator]] toda selli nägema ei juhtunud?" :"Seal pole operaatorit. See on [[telefoniautomaat]]." :"Oh, et nende [[leiutaja]] õlis praeks." (lk 70—71) * [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * [[Konverents]]i üks läbivaid teemasid oli läänemaailma ühtsus Ukraina toetamisel ja kõlas ka kriitikanooli, eriti [[Saksamaa]] ja [[Prantsusmaa]] suunas. Kasutati isegi terminit "makroonima". See tähendab mõttetut ja tulemuseta telefonikõnet ja sellega viidati loomulikult Prantsumaa presidendile [[Emmanuel Macron]]i lõpututele telefonikõnedele [[Putin]]ile. Macron sai selle terminiga n-ö laulu sisse ja mitte kenasti. ** [[Raul Rebane]] ülevaates Lennart Meri konverentsist, [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks "Balti kaevikust Põhja kindluseks"], ERR, 20.05.2022 * Kujutatud nõtkelt, värskelt, mõistvusega oli see episood, episoodnovell, lõppkonkurentsis üks kahest preemiakandidaadist viimaste minutite, viimaste sekunditeni, kuni olukorda tõi muutuse fataalne telefonikõne eemal viibivalt haigeks jäänud žüriikaaslaselt ning kiik kaldus vastasasendisse. Kuid selleks moodustataksegi žüriid paarituarvulisena, ja kui kusagil, siis just sellistes olukordades saab selgeks, kui võimas [[trump]] on alati varrukas [[juhus]]el... ** [[Asta Põldmäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nemad-kaks/ "Nemad kaks"], Sirp, 06.03.2009 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] bvk53zm5zoge2tbsdmcp52re7qxqsgf 0 12372 88013 58275 2022-07-24T15:38:09Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Ukselink]] logiseb. :[[Naine]] hiilib esikusse. :Ta seisab vastu ust. Sirgelt, liikumatult. :[[Lukuauk|Lukuaugus]] on [[sosin]], pomin, [[lõõtsutamine]]. :See on tema [[nimi]]. Ikka ja uuesti tema nimi. Ta seisab sirgelt, pea kuklas. [[Seinakell|Kell]] ta pea kohal hakkab uuesti tärisema. Naine taganeb. Ta jääb [[peegel|peegli]] ette seisma. [[Tänavalatern]]a valgus langeb peeglile. [[Uks]]e taga valjeneb tema nimi. :Naine võtab peeglilaualt [[kamm]]i ja hakkab oma [[juuksed|juukseid]] kammima. Siis mängib ta nendega, keerab juuksesalgu ümber [[sõrm]]e. Tõmbab. :Ta nimi lukuaugus paisub. Võõraks. Ummistab lukuaugu, valgub esikusse. Täidab selle. :Naise sõrmed kisuvad krampi. Juus annab järele. :Vaikus. :Kustuvad sammud. (lk 45) * [[Silvia Rannamaa]], "Nokturn", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 43-46 * [[Välisjalatsid]] on arad [[külalised]], kes iial esikust kaugemale ei saa. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Ruumid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] q8neete160gjj5yd2qehjzuln38pa4j 0 12543 88140 61290 2022-07-25T10:40:36Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Salvor Hardin:] [[Vägivald]] on asjatundmatule viimane väljapääs. ** [[Isaac Asimov]], "[[Asum]]", tlk [[Linda Ariva]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 50 * Väljapääsutu [[olukord]] on d-mollis. Selle avastas [[Mozart]]. Ja kasutas seda teadmist "Don Juanis", saatmaks Kivist külalist. Enne Mozartit oli alati võimalik väljapääs leida, alati sai [[Jumal]]alt abi paluda. Mozartiga algas [[kahtlus]] [[jumalikkus]]es. (lk 153) ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat, 2008 * Väikevend vihastas tõsiselt. :"Jah, aga kuidas sa sellest loost välja tuled?" küsis ta ägedalt. "Kuidas sa mõtled pääseda, kui siia tuleb hulgaviisi rahvast?" :Seepeale pani Karlsson pea viltu ja piilus vidukil silmadega Väikevenna poole. :"Selleks on olemas kolm teed, sa ju tead. Tirriteerimine, <!--//-->tembutamine ja figureerimine. Ma kavatsen kõiki kolme kasutada." (lk 429-430) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> ta elas [[maja]]s millel polnud [[uks]]i jah tõesti uskuge tol majal puudus [[sissepääs]] ja kui kord polnud juba uksi siis selles majas puudus loomulikult väljapääs </poem> * [[Jim Ollinovski]], "*ta elas majas millel polnud uksi", lk 41, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] sg1or0gmr074h5qrhjp9imeiylejqc4 0 12699 87900 86203 2022-07-24T14:08:01Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:The_Appointment_by_Rebecca_Solomon_(1861).jpg|pisi|Rebecca Solomon, "Kokkulepitud kohtumine" (1861)]] ==Proosa== * Naeratan, pisarad voolavad mööda põski ja ma lähen. Mul on tunne, nagu vana hea [[sõber]] oleks minust maha jäänud. :Aga siin teel kasvab [[sõprus]] kiiremini ja sügavamalt kui igapäevaelus. Nagu öeldakse - mine [[reis]]ile, veel parem [[matk]]ale ja sa õpid inimest tundma. Siin kohtume me matkateel ־ raskuste ja ilu keskel, maski ja butafooriata. (lk 163-164) * Teeotsani jõudes hakkab natuke hirmus. Mulle meenub, et [[Astuuria]] on ainus paik Hispaanias, kus on säilinud [[karu]]d. Olen küll unistanud nendega kohtumisest, aga mitte pimedas [[mets]]as. (lk 192) ** [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 * "Kas ta on sinu meelest üldse selge aruga [[inimene]], [[isa]]?" : "Ei, armas [[tütar]], minu arvates mitte. Mul on põhjust loota, et ta osutub hoopis selle vastandiks. Selles kirjas on nii [[orjalikkus]]t kui [[iseteadvus]]t, mis tõotab kõige paremat. Ootan seda kohtumist kärsitusega." (lk 62) * [[Jane Austen]], "[[Uhkus ja eelarvamus]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1985 * Tänapäeval inimesed muudkui kirjutavad mulle ja soovitavad, et preili [[Marple]] ja [[Hercule Poirot]] peaksid kokku saama. Aga mispärast nad peaksid? Olen kindel, et neile endile see küll ei meeldiks. Hercule Poirot'le, sellele täielikule [[egoist]]ile, ei meeldiks sugugi, et üks elatanud [[vanatüdruk]] talle ta ametit õpetaks. Tema on elukutseline [[salapolitseinik]], preili Marple'i maailmas ei tunneks ta end üldse kodus. Ei, nad on mõlemad [[staar]]id, ja nad on [[staar]]id kumbki omas laadis. Ma ei lase neil kokku saada, kui mul just äkki ootamatult ei tule selleks kange tahtmine. (lk 485) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996 * Kui ma esimest korda nägin seda kõhna naist, kes käis <!--//-->pisut ettepoole kõveras, nagu kannaks ta mõnd nägematut koormat õlgadel, kelle kitsas, päevitunud [[nägu]] oli nagu kokku vajunud kõrgeseljaliseks ninaks ja kelle vesihallid [[silm]]ad vaatasid aralt ja kitsad kahvatud huuled olid nagu kõverdunud alalisest nutust, ei tundnudki ma suurt pettumust, et mu tõeline [[ema]] kujutletuga põrmugi ei sarnane. (lk 14-15) * Ema vaatas mind ja mina teda. Meie kummagi pilgus polnud [[jällenägemisrõõm]]u. :"Ah see ongi Marianne. Kui suureks teine juba kasvanud," sõnas siis ema ja sirutas minulegi käe. :Ma ei võtnud ta kätt vastu. Ma ei pidanud [[tere]]t endale määratuks. Mina <!--//-->polnud ju Marianne, vaid Ann. Võõra [[eksitus]]est häbi tundes pugesin onunaise selja taha. :"Näe nüüd," noomis see sõbralikul häälel. "Muidu sa ei võõrasta ju, kuidas sa siis nüüd oma ema..." Ja lisas siis selgitavalt: "Me hakkasime teist Anneks kutsuma. Eidel oli kergem välja ütelda ja Amanda oli ka pahane, et sa tema tütarde [[nimed]] panid." :"Oh!" ehmatas ema, nii et ta mõlemad käed tõusid suu juurde. "Kus ma võisin teada, et ta pahaks paneb." :"Ää pane sellest tähelegi," rahustas tädi. "Sa tead ju küll, missugune see Amanda on. Eks sa nüüd või hakata last kutsuma, nagu ta ristitud on." :Aga ema ei saanud sellest [[vihje]]st veel aru, et ta peab mind ära viima. (lk 15-16) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Kohtumine on kokku lepitud. Tundmatud ootavad nurga taga, nad teavad, et me varsti tuleme. Meil on nendest ähmane ettekujutus ja me oleme otsustanud nendega kokku saada, aga me ei tunne neid veel. Need on [[inimesed]], kelle [[elu]] ja raskused - pärast seda, kui oleme nendega juba kohtunud - meile korda lähevad. Enamikule meist tundub olevat mõistlik enne mõnd sellist kohtumist natuke aega vaikselt olla ja järele mõelda, kas me ikka oleme valmis selleks, et meid millessegi kaasa tõmmatakse. :Võib-olla on parem kohtumine ära jätta või [[raamat]] kinni lüüa, eemale hoida? Juba aset leidnud kohtumist ei saa enam olematuks teha, ja iga kohtumine muudab. :Meie kangelannal on kombeks enne esimest kohtumist mõne tundmatuga vaikselt endalt küsida: :Mismoodi too ootav tundmatu mind muudab? :Kas ma [[muutumine|muutun]] pöördumatult? :Me usume meeleldi, et inimese [[areng]] ja [[enesetunnetus]] on midagi head ning toimub [[teadmised|teadmiste]] kaudu, mida [[kogemus]]ed meile annavad. :Kui tasuks ühe purustatud elu eest enesetunnetus hoopiski röövitakse - kas me seda siis tahamegi? :Kas sa tahaksid iseennast tunda? Seda küsib meie kangelanna. Ta on sinu ja minu oma. Ta on seal, valguse käes. Varsti hakkab ta paistma. Park, puud... :Ta istub keset äsja õide puhkenud [[kastan]]eid. Veel pole midagi juhtunud. (lk 6) * [[Maria Küchen]], "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002 * Deemon porises veel natuke endamisi ja siis küsis: "Aga ega sa ei taha teada, mis kohtumised sul täna õhtul on?" :"Vimes vaatas saatkonna suitsevaid varemeid. :"Räägi, oh palun," ütles ta. :"Sul pole kohtumisi," heitis deemon mornilt. "Sa pole mulle öelnud." :"Näed nüüd?" pahvatas Vimes. "Just see ajab mul kopsu üle maksa. Miks mina peaksin {{Sõrendus|sulle}} ütlema? Miks sina {{Sõrendus|mulle}} ei ütle: "Kaheksa paiku: lõpeta mäss Ilmalike Toitude ees ja vaata, et Detritus kõiki maha ei laseks", ah?" :"Sa ei öelnud mulle, et ma sulle ütleksin!" :"Ma ei {{Sõrendus|teadnud}}! Just selline ongi tegelik [[elu]]! Kuidas ma oskan sulle öelda, et sa mind millegi osas hoiataksid, kui mitte keegi ei tea, et need asjad sünnivad? Kui sa kuhugi kõlbaksid, siis oleks see {{Sõrendus|sinu}} töö!" (lk 125-126) * "Kolm null viis peale lõunat. [[Vestlus]] kapral Pisipepuga kadunud seersant Coloni asjus," ütles deemon pahuralt. :"Mina pole midagi sellist... Kes sulle ütles... ? Kas sa tahad öelda, et mul on [[kokkusaamine]], ilma et ma ise teaksin?" :"Just täpselt." :"Kuidas siis sina sellest tead?" :"Sa ise ütlesid, et ma pean neid teadma. Eile õhtul," lausus deemon. :"Nii et sina saad mulle meelde tuletada kohtumisi, millest ma isegi ei tea?" küsis Vimes. :"Sellest hoolimata on need vältimatult esilekerkivad kohtumised," ütles deemon. "Nad eksisteerivad nii-öelda kohtumiste faasiruumis." :"Mida kuradit see tähendab?" :"Vaata," ütles deemon kannatlikult, "kohtumine võib tulla ükskõik mis ajal, eks? Seega on kõik kohtumised potentsiaalselt olemas..." :"Kus kohas?" :"Ja iga konkreetne kohtumine langeb teoreetilise jadaga kokku," jätkas deemon. "Mina valin sellest arvutatud kohtumiste jadast lihtsalt kõige tõenäolisema." (lk 175) * "Bingli-bingli-biip!" :"Jumalad halastagu, mis siis nüüd on?" ägas Vimes. :"Kaheksa peale lõunat. Ee... napp pääsemine [[mõrv]]amisest klatšia spiooni poolt?"<!--//--> :Vimes tardus hetkeks. "Kus?" küsis ta metsikult ringi vaadates. :"Pruulija tänava ja Laia tee nurgal," teatas tasane hääl leelutaval toonil. :"Aga mina pole ju seal!" :"Mis mõtet siis kohtumistel üldse on? Mis mõttega ma pingutan? Sa {{Sõrendus|ise}} ütlesid mulle, et tahad teada, mida sa peaksid..." :"No kuule, keegi ei korralda oma mõrvariga kohtumist!" :Deemon jäi silmapilguks vait, siis aga küsis: :"Kas sa tahad öelda, et see peaks olema hoopis [[ülesanne]]te nimekirjas?" :Tema hääl värises. :"Et siis umbes: "Tänased tegemised: suremine"?" (lk 200-201) * [[Terry Pratchett]], "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 1997 * Ta pöördus tagasi, enne kui oli jõudnud teele asudagi, läbemata pikemalt edasi lükata kohtumisrõõmu. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Meie ainus kohtumine aastate möödudes oli kahe [[tool]]i vestlus külma laua taga. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Esimene armastus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 14 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 0knus3nworli8tu55qlb3ijgmsooqw9 0 12793 87917 59544 2022-07-24T14:24:42Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Hoolikalt sead sa [[piir]]e minu [[elu]]le Millal lahkusin töölt millal jõuan koju ja mida ma ometi tegin terve pool [[tund]]i [[kodutee]]ks ju ei kulu nii kaua [[tipptund|tipptunnilgi]]? Ärritud kõvasti kui olen [[raseerimine|raseerinud]] ennast kaenla alt kelle jaoks ma õigupoolest raseerin ennast kaenla alt? </poem> * [[Märta Tikkanen]], "Sajandi armastuslugu", tlk Ülev Aaloe, Koolibri, 2018, lk 82 ==Proosa== * Kitkutud [[kana]]l on peamiselt kaenlaalused. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Kohad]] bw6htn184zf3iygcc89s2gicdsn34ev 0 12894 88008 60025 2022-07-24T15:36:44Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Parlabane:] Pole olemas ilusat latva ilma tugeva [[juur]]eta, mis teeb oma tööd [[pimedus]]es, imedes toitaineid [[kivi]]de, [[muld|mulla]], pinnavete ja väikeste maa all tuhnivate elukate vahelt. [[Inimene]] on samasugune; tema hiilgeomadused ja viljad on kõigile nähtaval, et armastust ja imetlust ära teenida. Aga juur? /---/ Mis moodustab inimese juurestiku? Kõikvõimalikud asjad, mis tema nähtavale osale toidust annavad, ent tema kõige sügavam juur, peajuur on see laps, kes ta kord oli ning kellest ma sulle ükskord rääkisin, kui ma sind oma elulooga lõbustasin. See on juur, mis läheb kõige sügavamale, kuna ta ulatub esivanemateni välja. (lk 196] ** [[Robertson Davies]], "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997 * [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui [[suvi]] ladvast endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Taimed]] rn9oeyy2xf19n5xbj4k7jh55yj1wsgs 0 12945 88112 67872 2022-07-25T07:38:24Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Naiskirjanduse" mõiste, mõeldagu selle all proosat, luulet või näitekirjandust, põhjustab ikka veel vaidlusi, ja mitte ainult meeste hulgas. Näiteks romaanikirjanik [[Doris Lessing]] teatas intervjuus: "Ma ei ole kunagi kirjutanud kui naine. On suur vahe, kas öelda: nüüd ma kirjutan kui naine, või olla naiskirjanik. Sest eeskirjade järgi kirjutades ei saa kirjutada hästi." :Nõutukstegev väide. Kui naiskirjanik ei kirjuta kui naine, mis siis (kui üldse miski) eristab teda meeskirjanikust? Kas naine, kes kirjutab "kui naine", arvestab paratamatult "eeskirjadega"? (Kui ei, kas ta on siis mehelik, eeldades, et mehed ei arvesta mingeid eeskirju?) Mida üldse tähendab eeskirjade järgi kirjutamine — kas seisukohtade omamist? Sellisel juhul tahaks küsida — pidades silmas, kuidas Lessingi liitumine [[sufism]]iga on mõjutanud tema tööd —, miks ta ühtedel tõekspidamistel ja kogemustel laseb end silmanähtavalt mõjutada, teistel aga mitte? :Muidugi tahaks iga kirjanik, et teda tunnustataks tema oskuste, mitte soo, nahavärvi või mõne muu sünnijuhuse pärast. Ja ometi on tõsi seegi, et kirjandus lähtub alati millestki, tunnistame me seda või mitte. Kirjandus, mis lähtub harjumatust allikast — sufismist, naisest kultuuris, kus tooni annavad mehed —, ei sõltu tõekspidamistest ja oludest rohkem, see sõltuvus on lihtsalt s i l m a t o r k a v a m. (lk 5) * Piiride ületamise taktika avab kirjanduse ees tohutud vabadused — suure narratiivse ja tekstuaalse ruumi, kus on võimalik joonistada kaari, lennata läbi õhu, iseennast taga ajada, parodeerida. Piiride ületamise kirjandus on akrobaatiline, keeruline. See lubab avaldada lugupidamist väga erinevatele tunnetele ja tõekspidamistele, neid samas kahtluse alla seades. See on Lessingi "eeskirjade järgi kirjutamisest" nii kaugel kui üldse võimalik. Niisuguse kirjanduse mõte või läkitus ei ole niivõrd sisus, kuivõrd valitud taktikas, mis nagu akrobaaditrikk ei tunne mingeid piire. Carter, Maitland ja Winterson ei aja kirjanduslikku vabadust ometi segamini naise elu argipäevaga, pigem on nende kujutlusvõime muutuse keeruka protsessi teenistuses. "On äärmiselt tähtis, et naine kirjutaks ilukirjandust kui naine," ütles Angela Carter enne oma viimase romaani "Targad lapsed" (''Wise Children'') alustamist. "See on osa meie keele ja mõtteharjumuste dekoloniseerimise aeglasest protsessist." (lk 11) ** [[Kathy Page]], "Naiskirjanikest kaasaegses inglise proosas", rmt: "Vana siddalane", tlk Anne Allpere, 1994, lk 5–12 * Onu Percival viis nad jaama ja... :Aga milleks kirjeldada [[rongisõit|raudteesõitu]]? Te teate täpselt, milline see on. Ütlen ainult, et see oli väga tolmune ja päike paistis otse [[vagun]]isse, nii et lapsed tahtsid aknaeesriideid alla lasta, kuid üks väga uhkes rätsepakostüümis daam, pahura väikese halli [[koer]]akesega, ütles "ei". Ja te teate, kui räpaseks lähevad rongis käed, kui [[tolm]]used on padjad ja kui mustaks muutub ka [[nägu]], kuigi sa tead täiesti kindlalt, et pole seda kätega puudutanud. Seekord läks Charlesile puru silma. See juhtub alati kellegagi, sest ikka pistab keegi pea vaguniaknast välja, ükskõik, mis trükitud eeskirjad ütlevad. (lk 10) * [[Edith Nesbit]], "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... On ju räägitud: see ei lähe, [[norm]] ei luba, eeskirjad, eks? Vastu ei võeta, saate pähe!... See [[projekt]]is jääb segaseks... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 [[Kategooria:Dokumendid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 10zyldai9lkth1vjoyy4951zea6tqn1 0 13142 88190 76417 2022-07-25T11:47:01Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|[[Tulekahju]] kustutamine [[Tallinn]]as]] [[Pilt:2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg|pisi|Eesti Päästeameti maskott on tuletõrjekoer Nublu, kes oli varem [[Jaan Rannap]]i samanimelise raamatu peategelane ning nüüd teeb karjääri mõminaräpparina.]] '''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad [[kass]]e puu otsast alla toomas ja [[tulekahju]]sid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani. ==Proosa== * Meie külas oli pritsimeeste selts. Kõigil pritsimeestel olid ilusad kuldnööpidega kuued ja vaskkiivrid nagu vanaaegsete sõjameeste [[sõjakübar]]ad. Mõnel mehed oli puusa peal väike [[kirves]] ja kokkulapatud [[nöör]] üle õla; need olid ronijad. Teistel olid küll kirved, aga nööri ei olnud — need olid pumpajad. Vanemad mehed kuulusid korrapidajate komandosse; neil ei olnud kirveid ega [[kiiver|kiivreid]], nad pidid leppima punase äärega mütsiga ja pritsimehekuuega. (lk 43) * Kõige huvitavam oli siis, kui prits välja toodi. Siis sõideti suure mürinaga Laugaste tiigi juurde ja hakati pumpama. Mehed pressisid aga pumbata, kuna veejuga tõusis puude ladvust kõrgemale. Kui mehed hakkasid väsima, lubati meidki pumba juurde jõudu proovima. (lk 44) * Kord jõulu ajal sõitis kaupmees Peterburi ja tõi sealt pritsimeestele pillid — läikivad vaskpillid, trummi, vasktaldrikud, mis kokku lüües teevad -häält, ja mustast puust hõbenuppudega viled. Nüüd hakati pritsimeeste orkestrit asutama. Kogu küla oli ärevil ning erutatud, kes missuguse pilli saab. Orkestrijuhiks sai Looguse Peeter, kes oskas mitut pilli mängida ja oli kroonus olnud keisriproua: polgus muusikamees. (lk 44) ** [[Jüri Parijõgi]] "Kui meie hakkasime pillimeesteks", lk 43-51, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981 * Samal ajal põles [[Ankh-Morpork]]is Narride gildi hoone. :See oli probleem, sest gildi tuletõrjebrigaad koosnes peamiselt [[kloun]]idest. :Ja s e e oli probleem sellepärast, et kui näidata klounile veeämbrit ja [[redel]]it, oskab ta reageerida ainult ühel viisil. Aastatepikkune väljaõpe nõuab oma ja võtab juhtimise üle. Käsklusi hakkab jagama punane [[nina]]. Kloun ise ei saa sinna midagi parata. * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 11 * Oli juba päris pime, Väikevend ja Karlsson võtsid käest kinni ja astusid üle [[katus]]e tagasi Karlssoni [[maja]] juurde, mis seisis Väikevenna [[kodu]] kohal. Kui nad sinna jõudsid, kuulsid nad, et mööda tänavat tuleb valjusti tuututades [[tuletõrjeauto]]. :"Küll sa näed, et kuskil põleb," ütles Väikevend. "Tuletõrje on kohal." :"Mõtleks, kui see äkki on meie maja!" lausus Karlsson lootusrikkalt. "Siis pruugib neil ainult mulle öelda ja ma aitan neid, sest ma olen maailma parim tulekustutaja." :Nad nägid, et tuletõrjeauto peatus üsna nende all [[tänav]]al ja <!--//-->selle ümber kogunes hulk rahvast. Aga mingit tuld polnud kuskil märgata. Seevastu nägid nad korraga katuse poole tõusvat [[redel]]it, seesugust pikka lahtikäivat redelit, nagu tuletõrjel olemas on. :Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks. :"Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!" ütles ta. :Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline. :"Aga miks siis ometi?" imestas Karlsson. "Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel." :"Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu," väitis Väikevend. "Tal on nii palju [[närv]]e, et midagi koledat!" :Väikevennal hakkas väga kahju emast, kui ta sellele mõtles, ja igatsus ema järele tükkis ligi. :"Muidugi võiksime natuke [[tembutamine|tembutada]] tuletõrjega," pakkus Karlsson. :Kuid Väikevend ei tahtnud enam tembutada. Ta seisis vaikselt paigal ja ootas redelit mööda lähenevat [[tuletõrjuja]]t. :"Nojah, eks ole minulgi paras aeg koju minna ja põhku pugeda. Me võtsime asja küll rahulikult ja kuigi palju ei tembutanud, aga mul oli hommikul igatahes oma kolm-nelikümmend kraadi [[palavik]]ku, seda ei maksa ometi unustada!" :Nende sõnadega keksis Karlsson üle katuse minema. :"Hei hopsti, Väikevend!" hüüdis ta. :"Hei hopsti, Karlsson," vastas Väikevend. :Ise aga ei pööranud ta pilku järjest lähemale jõudvalt tuletõrjujalt. :"Kuuled sa, Väikevend!" hüüdis Karlsson veel enne kui <!--//--> [[korsten|korstna]] taha kadus. "Ära sa tuletõrjele räägi, et ma siin olen. Sest ma olen maailma parim tulekustutaja, ja siis hakkavad nad muudkui mind appi kutsuma, niipea kui kuskil [[tuli]] lahti pääseb." :Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal. :"Seisa paigal, nagu sa oled!" hüüdis ta Väikevennale. "Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla." :See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha. :"Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus. :"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i..." :Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt: :"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 77-79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> Sest pole tolku mõnele, kas kõnele või sõnele - tihti tahaks päris käratada: tratatataa! Tratatataa! Kas seks, et sinusugust äratada, peaks põlema kõik ilmamaa? On mitmeid muresid, kuid on ka rohtu, mis abiks meil on kõrvaldamaks neid. Et hoida ära igasugust [[oht]]u, pea ikka meeles tõrjevahendeid! </poem> * [[Ain Kaalep]], "Pea korras tuletõrjevahendeid", rmt: "Muusad ja maastikud", 2008, lk 517 <poem> Kui pritsimeeste pasun kisendab, see kõikidele hirmu sisendab. </poem> * [[Joel Sang]], "Tuletõrjuja laul", rmt: "Loomariik", lk 38-39 <poem> Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. Tuletõrje neil ees ja taga, verev viirastub kõikjal kukk. Ah sa kurat! üks meestest pragab — talle jalgu jäänd pehkiv pukk. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Organisatsioonid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] opht9kyz4y4puvmstda4rbtq5yndwl9 88193 88190 2022-07-25T11:48:32Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|[[Tulekahju]] kustutamine [[Tallinn]]as]] [[Pilt:2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg|pisi|Eesti Päästeameti maskott on tuletõrjekoer Nublu, kes oli varem [[Jaan Rannap]]i samanimelise raamatu peategelane ning nüüd teeb karjääri mõminaräpparina.]] '''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad [[kass]]e puu otsast alla toomas ja [[tulekahju]]sid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani. ==Proosa== * Meie külas oli pritsimeeste selts. Kõigil pritsimeestel olid ilusad kuldnööpidega kuued ja vaskkiivrid nagu vanaaegsete sõjameeste [[sõjakübar]]ad. Mõnel mehed oli puusa peal väike [[kirves]] ja kokkulapatud [[nöör]] üle õla; need olid ronijad. Teistel olid küll kirved, aga nööri ei olnud — need olid pumpajad. Vanemad mehed kuulusid korrapidajate komandosse; neil ei olnud kirveid ega [[kiiver|kiivreid]], nad pidid leppima punase äärega mütsiga ja pritsimehekuuega. (lk 43) * Kõige huvitavam oli siis, kui prits välja toodi. Siis sõideti suure mürinaga Laugaste tiigi juurde ja hakati pumpama. Mehed pressisid aga pumbata, kuna veejuga tõusis puude ladvust kõrgemale. Kui mehed hakkasid väsima, lubati meidki pumba juurde jõudu proovima. (lk 44) * Kord jõulu ajal sõitis kaupmees Peterburi ja tõi sealt pritsimeestele pillid — läikivad vaskpillid, trummi, vasktaldrikud, mis kokku lüües teevad -häält, ja mustast puust hõbenuppudega viled. Nüüd hakati pritsimeeste orkestrit asutama. Kogu küla oli ärevil ning erutatud, kes missuguse pilli saab. Orkestrijuhiks sai Looguse Peeter, kes oskas mitut pilli mängida ja oli kroonus olnud keisriproua: polgus muusikamees. (lk 44) ** [[Jüri Parijõgi]] "Kui meie hakkasime pillimeesteks", lk 43-51, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981 * Samal ajal põles [[Ankh-Morpork]]is Narride gildi hoone. :See oli probleem, sest gildi tuletõrjebrigaad koosnes peamiselt [[kloun]]idest. :Ja s e e oli probleem sellepärast, et kui näidata klounile veeämbrit ja [[redel]]it, oskab ta reageerida ainult ühel viisil. Aastatepikkune väljaõpe nõuab oma ja võtab juhtimise üle. Käsklusi hakkab jagama punane [[nina]]. Kloun ise ei saa sinna midagi parata. * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 11 * Oli juba päris pime, Väikevend ja Karlsson võtsid käest kinni ja astusid üle [[katus]]e tagasi Karlssoni [[maja]] juurde, mis seisis Väikevenna [[kodu]] kohal. Kui nad sinna jõudsid, kuulsid nad, et mööda tänavat tuleb valjusti tuututades [[tuletõrjeauto]]. :"Küll sa näed, et kuskil põleb," ütles Väikevend. "Tuletõrje on kohal." :"Mõtleks, kui see äkki on meie maja!" lausus Karlsson lootusrikkalt. "Siis pruugib neil ainult mulle öelda ja ma aitan neid, sest ma olen maailma parim tulekustutaja." :Nad nägid, et tuletõrjeauto peatus üsna nende all [[tänav]]al ja <!--//-->selle ümber kogunes hulk rahvast. Aga mingit tuld polnud kuskil märgata. Seevastu nägid nad korraga katuse poole tõusvat [[redel]]it, seesugust pikka lahtikäivat redelit, nagu tuletõrjel olemas on. :Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks. :"Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!" ütles ta. :Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline. :"Aga miks siis ometi?" imestas Karlsson. "Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel." :"Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu," väitis Väikevend. "Tal on nii palju [[närv]]e, et midagi koledat!" :Väikevennal hakkas väga kahju emast, kui ta sellele mõtles, ja igatsus ema järele tükkis ligi. :"Muidugi võiksime natuke [[tembutamine|tembutada]] tuletõrjega," pakkus Karlsson. :Kuid Väikevend ei tahtnud enam tembutada. Ta seisis vaikselt paigal ja ootas redelit mööda lähenevat [[tuletõrjuja]]t. :"Nojah, eks ole minulgi paras aeg koju minna ja põhku pugeda. Me võtsime asja küll rahulikult ja kuigi palju ei tembutanud, aga mul oli hommikul igatahes oma kolm-nelikümmend kraadi [[palavik]]ku, seda ei maksa ometi unustada!" :Nende sõnadega keksis Karlsson üle katuse minema. :"Hei hopsti, Väikevend!" hüüdis ta. :"Hei hopsti, Karlsson," vastas Väikevend. :Ise aga ei pööranud ta pilku järjest lähemale jõudvalt tuletõrjujalt. :"Kuuled sa, Väikevend!" hüüdis Karlsson veel enne kui <!--//--> [[korsten|korstna]] taha kadus. "Ära sa tuletõrjele räägi, et ma siin olen. Sest ma olen maailma parim tulekustutaja, ja siis hakkavad nad muudkui mind appi kutsuma, niipea kui kuskil [[tuli]] lahti pääseb." :Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal. :"Seisa paigal, nagu sa oled!" hüüdis ta Väikevennale. "Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla." :See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha. :"Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus. :"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i..." :Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt: :"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 77-79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 * Ükski inimene ei tundnud poistele kaasa. [[Pealtvaata]]jaile paistis ainult imelikuna, et Prits ja Karla plehku ei pistnud. Isegi siis, kui [[kaarnad]] nad lõpuks rahule jätsid, kükitasid nad [[puu]] otsas edasi. :"Noh, eks ronige alla, [[kangelased]]!" hüüdis rahvas. :"Me ei saa!" hädaldas kingsepa Karla, ja rätsepa Prits ulgus: "Uu-uu, me oleme kinni jäänud! Me ei saa alla!" :Loo lõpp oli see, et tuletõrje pidi kohale tulema. Tuletõrjujad ajasid oma suure [[redel]]i püsti ning tõid mõlemad hädavaresed alla. Tõsi küll, see läks tuletõrjelgi korda ainuüksi seetõttu, et väike nõid nõidus Pritsu ja Karla parajal silmapilgul jälle puu küljest lahti. (lk 76) * [[Ottfried Preussler]], "Väike nõid", tlk [[Vladimir Beekman]], 1979 ==Luule== <poem> Sest pole tolku mõnele, kas kõnele või sõnele - tihti tahaks päris käratada: tratatataa! Tratatataa! Kas seks, et sinusugust äratada, peaks põlema kõik ilmamaa? On mitmeid muresid, kuid on ka rohtu, mis abiks meil on kõrvaldamaks neid. Et hoida ära igasugust [[oht]]u, pea ikka meeles tõrjevahendeid! </poem> * [[Ain Kaalep]], "Pea korras tuletõrjevahendeid", rmt: "Muusad ja maastikud", 2008, lk 517 <poem> Kui pritsimeeste pasun kisendab, see kõikidele hirmu sisendab. </poem> * [[Joel Sang]], "Tuletõrjuja laul", rmt: "Loomariik", lk 38-39 <poem> Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. Tuletõrje neil ees ja taga, verev viirastub kõikjal kukk. Ah sa kurat! üks meestest pragab — talle jalgu jäänd pehkiv pukk. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Organisatsioonid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] oodq1quyp0tryy308izdt9twz9fdlwc 88197 88193 2022-07-25T11:55:02Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|[[Tulekahju]] kustutamine [[Tallinn]]as]] [[Pilt:2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg|pisi|Eesti Päästeameti maskott on tuletõrjekoer Nublu, kes oli varem [[Jaan Rannap]]i samanimelise raamatu peategelane ning nüüd teeb karjääri mõminaräpparina.]] '''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad [[kass]]e puu otsast alla toomas ja [[tulekahju]]sid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani. ==Proosa== * Meie külas oli pritsimeeste selts. Kõigil pritsimeestel olid ilusad kuldnööpidega kuued ja vaskkiivrid nagu vanaaegsete sõjameeste [[sõjakübar]]ad. Mõnel mehed oli puusa peal väike [[kirves]] ja kokkulapatud [[nöör]] üle õla; need olid ronijad. Teistel olid küll kirved, aga nööri ei olnud — need olid pumpajad. Vanemad mehed kuulusid korrapidajate komandosse; neil ei olnud kirveid ega [[kiiver|kiivreid]], nad pidid leppima punase äärega mütsiga ja pritsimehekuuega. (lk 43) * Kõige huvitavam oli siis, kui prits välja toodi. Siis sõideti suure mürinaga Laugaste tiigi juurde ja hakati pumpama. Mehed pressisid aga pumbata, kuna veejuga tõusis puude ladvust kõrgemale. Kui mehed hakkasid väsima, lubati meidki pumba juurde jõudu proovima. (lk 44) * Kord jõulu ajal sõitis kaupmees Peterburi ja tõi sealt pritsimeestele pillid — läikivad vaskpillid, trummi, vasktaldrikud, mis kokku lüües teevad -häält, ja mustast puust hõbenuppudega viled. Nüüd hakati pritsimeeste orkestrit asutama. Kogu küla oli ärevil ning erutatud, kes missuguse pilli saab. Orkestrijuhiks sai Looguse Peeter, kes oskas mitut pilli mängida ja oli kroonus olnud keisriproua: polgus muusikamees. (lk 44) ** [[Jüri Parijõgi]] "Kui meie hakkasime pillimeesteks", lk 43-51, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981 * Samal ajal põles [[Ankh-Morpork]]is Narride gildi hoone. :See oli probleem, sest gildi tuletõrjebrigaad koosnes peamiselt [[kloun]]idest. :Ja s e e oli probleem sellepärast, et kui näidata klounile veeämbrit ja [[redel]]it, oskab ta reageerida ainult ühel viisil. Aastatepikkune väljaõpe nõuab oma ja võtab juhtimise üle. Käsklusi hakkab jagama punane [[nina]]. Kloun ise ei saa sinna midagi parata. * [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 11 * Oli juba päris pime, Väikevend ja Karlsson võtsid käest kinni ja astusid üle [[katus]]e tagasi Karlssoni [[maja]] juurde, mis seisis Väikevenna [[kodu]] kohal. Kui nad sinna jõudsid, kuulsid nad, et mööda tänavat tuleb valjusti tuututades [[tuletõrjeauto]]. :"Küll sa näed, et kuskil põleb," ütles Väikevend. "Tuletõrje on kohal." :"Mõtleks, kui see äkki on meie maja!" lausus Karlsson lootusrikkalt. "Siis pruugib neil ainult mulle öelda ja ma aitan neid, sest ma olen maailma parim tulekustutaja." :Nad nägid, et tuletõrjeauto peatus üsna nende all [[tänav]]al ja <!--//-->selle ümber kogunes hulk rahvast. Aga mingit tuld polnud kuskil märgata. Seevastu nägid nad korraga katuse poole tõusvat [[redel]]it, seesugust pikka lahtikäivat redelit, nagu tuletõrjel olemas on. :Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks. :"Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!" ütles ta. :Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline. :"Aga miks siis ometi?" imestas Karlsson. "Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel." :"Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu," väitis Väikevend. "Tal on nii palju [[närv]]e, et midagi koledat!" :Väikevennal hakkas väga kahju emast, kui ta sellele mõtles, ja igatsus ema järele tükkis ligi. :"Muidugi võiksime natuke [[tembutamine|tembutada]] tuletõrjega," pakkus Karlsson. :Kuid Väikevend ei tahtnud enam tembutada. Ta seisis vaikselt paigal ja ootas redelit mööda lähenevat [[tuletõrjuja]]t. :"Nojah, eks ole minulgi paras aeg koju minna ja põhku pugeda. Me võtsime asja küll rahulikult ja kuigi palju ei tembutanud, aga mul oli hommikul igatahes oma kolm-nelikümmend kraadi [[palavik]]ku, seda ei maksa ometi unustada!" :Nende sõnadega keksis Karlsson üle katuse minema. :"Hei hopsti, Väikevend!" hüüdis ta. :"Hei hopsti, Karlsson," vastas Väikevend. :Ise aga ei pööranud ta pilku järjest lähemale jõudvalt tuletõrjujalt. :"Kuuled sa, Väikevend!" hüüdis Karlsson veel enne kui <!--//--> [[korsten|korstna]] taha kadus. "Ära sa tuletõrjele räägi, et ma siin olen. Sest ma olen maailma parim tulekustutaja, ja siis hakkavad nad muudkui mind appi kutsuma, niipea kui kuskil [[tuli]] lahti pääseb." :Nüüd oli tuletõrjuja üsna lähedal. :"Seisa paigal, nagu sa oled!" hüüdis ta Väikevennale. "Ära liigu paigast, ma tulen ja toon su alla." :See oli temast kena, arvas Väikevend, kuigi üsna tarbetu. Tema, Väikevend, oli ju terve pärastlõunase aja traavinud ja kõndinud mööda katuseid, küllap ta oleks võinud veel paar [[samm]]u teha. :"Kas minu ema saatis sind mulle järele?" küsis ta tuletõrjujalt, kelle süles ta mööda lahtikäivat redelit allapoole liikus. :"Mis sina siis arvad!" vastas tuletõrjuja. "Aga kuule... mulle paistis korra, nagu oleks seal katusel seisnud {{Sõrendus|kaks}} väikest [[poiss]]i..." :Väikevennale meenus, mis Karlsson oli öelnud, ning ta vastas tõsiselt: :"Ei, seal polnud peale minu ühtki teist {{Sõrendus|poissi}}." (lk 77-79) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 * Ükski inimene ei tundnud poistele kaasa. [[Pealtvaata]]jaile paistis ainult imelikuna, et Prits ja Karla plehku ei pistnud. Isegi siis, kui [[kaarnad]] nad lõpuks rahule jätsid, kükitasid nad [[puu]] otsas edasi. :"Noh, eks ronige alla, [[kangelased]]!" hüüdis rahvas. :"Me ei saa!" hädaldas kingsepa Karla, ja rätsepa Prits ulgus: "Uu-uu, me oleme kinni jäänud! Me ei saa alla!" :Loo lõpp oli see, et tuletõrje pidi kohale tulema. Tuletõrjujad ajasid oma suure [[redel]]i püsti ning tõid mõlemad hädavaresed alla. Tõsi küll, see läks tuletõrjelgi korda ainuüksi seetõttu, et väike nõid nõidus Pritsu ja Karla parajal silmapilgul jälle puu küljest lahti. (lk 76) * [[Ottfried Preussler]], "Väike nõid", tlk [[Vladimir Beekman]], 1979 ==Luule== <poem> Sest pole tolku mõnele, kas kõnele või sõnele - tihti tahaks päris käratada: tratatataa! Tratatataa! Kas seks, et sinusugust äratada, peaks põlema kõik ilmamaa? On mitmeid muresid, kuid on ka rohtu, mis abiks meil on kõrvaldamaks neid. Et hoida ära igasugust [[oht]]u, pea ikka meeles tõrjevahendeid! </poem> * [[Ain Kaalep]], "Pea korras tuletõrjevahendeid", rmt: "Muusad ja maastikud", 2008, lk 517 <poem> Kui pritsimeeste pasun kisendab, see kõikidele hirmu sisendab. </poem> * [[Joel Sang]], "Tuletõrjuja laul", rmt: "Loomariik", lk 38-39 <poem> Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. Tuletõrje neil ees ja taga, verev viirastub kõikjal kukk. Ah sa kurat! üks meestest pragab — talle jalgu jäänd pehkiv pukk. </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 <poem> Ainult tuletõrje valvemeeskond ärkvel püsib, lõhub [[bridž]]i - [[ajaviide]] tõhus, kuni [[häirekell]] ei kutsu, kuni tarvis pole pritsi. </poem> * [[Hando Runnel]], "Vaikne öö", rmt: "Avalikud laulud", 1970, lk 50 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Organisatsioonid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 66uxh8u1hjbecfejn51o3tqpuxm6w43 0 13189 87970 87876 2022-07-24T15:19:50Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carlo_Manieri_Stilleben_mit_Kleidung.jpg|pisi|Carlo Manieri, "Vaikelu riideesemetega punasel laudlinal" (17. saj 2. pool)]] [[Pilt:Oscar_Ghiglia_Stillleben.jpg|pisi|Oscar Ghiglia (1876–1945), "Vaikelu", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest süda sääl on, tegu aga eos. </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Me laualinad nurmedel on pleekind" kogust "Selges eesti keeles" (1974). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 260 <poem> pesemata [[karahvin]] luitund laualinal [[daam]] istus laua taga ootas [[kohv]]i see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] s71cj85w05jiun2yi3y4eag8rmsbxmk 88044 87970 2022-07-24T16:05:17Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carlo_Manieri_Stilleben_mit_Kleidung.jpg|pisi|Carlo Manieri, "Vaikelu riideesemetega punasel laudlinal" (17. saj 2. pool)]] [[Pilt:Instruments_de_musique_-_Anne_Vallayer-Coster_-_Musée_du_Louvre_Peintures_INV_8260.jpg|pisi|Anne Vallayer-Coster, "Vaikelu muusikariistadega" (1770)]] [[Pilt:Oscar_Ghiglia_Stillleben.jpg|pisi|Oscar Ghiglia (1876–1945), "Vaikelu", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest süda sääl on, tegu aga eos. </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Me laualinad nurmedel on pleekind" kogust "Selges eesti keeles" (1974). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 260 <poem> pesemata [[karahvin]] luitund laualinal [[daam]] istus laua taga ootas [[kohv]]i see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 2e4r05y2p2jlq8a4nw7pxmza8966obs 88046 88044 2022-07-24T16:16:47Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mesa_(Clara_Peeters).jpg|pisi|Clara Peeters, "Vaikelu" (u 1611)]] [[Pilt:Instruments_de_musique_-_Anne_Vallayer-Coster_-_Musée_du_Louvre_Peintures_INV_8260.jpg|pisi|Anne Vallayer-Coster, "Vaikelu muusikariistadega" (1770)]] [[Pilt:Oscar_Ghiglia_Stillleben.jpg|pisi|Oscar Ghiglia (1876–1945), "Vaikelu", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest süda sääl on, tegu aga eos. </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Me laualinad nurmedel on pleekind" kogust "Selges eesti keeles" (1974). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 260 <poem> pesemata [[karahvin]] luitund laualinal [[daam]] istus laua taga ootas [[kohv]]i see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] klue0biqg1odzzgrrah72t0f0pfryj9 88053 88046 2022-07-24T19:29:17Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mesa_(Clara_Peeters).jpg|pisi|Clara Peeters, "Vaikelu" (u 1611)]] [[Pilt:Instruments_de_musique_-_Anne_Vallayer-Coster_-_Musée_du_Louvre_Peintures_INV_8260.jpg|pisi|Anne Vallayer-Coster, "Vaikelu muusikariistadega" (1770)]] [[Pilt:Oscar_Ghiglia_Stillleben.jpg|pisi|Oscar Ghiglia (1876–1945), "Vaikelu", ''s.d.'']] ==Proosa== * Kui me koju jõudsime, vaatas isa televiisorit. Matši Crusher Williamsi ja ühesilmalise Jonney Stotti vahel. Ema oli tulivihane, pühapäeviti kaeti meil televiisor alati kinni. Selleks oli meil VANA TESTAMENDI JUHTUMISTE laudlina, mille andis meile mees, kes tühjendusmüüke korraldas. See oli väga uhke ja me hoidsime seda eraldi sahtlis, kus ei olnud mitte midagi peale tükikese Tiffany klaasi ja Liibanonist pärit pärgamendi. Ma ei tea, miks me seda pärgamenti alles hoidsime. Me mõtlesime enne, et see on tükike Vanast Testamendist, aga see oli lambakasvanduse üürileping. Isa ei olnud laudlina isegi kokku voltinud ja kiri "Mooses kümmet käsku vastu võtmas" paistis hunnikusse keeratud laualina vahelt välja. "Nüüd tuleb jama," mõtlesin ma ja teatasin, et lähen Päästearmeesse tamburiinitundi. ** [[Jeanette Winterson]], "Apelsinid pole ainsad viljad". Tõlkinud Kätlin Kaldmaa, 2008, lk 27 ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest süda sääl on, tegu aga eos. </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Me laualinad nurmedel on pleekind" kogust "Selges eesti keeles" (1974). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 260 <poem> pesemata [[karahvin]] luitund laualinal [[daam]] istus laua taga ootas [[kohv]]i see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 63q0pqa2pee53mhrm3g22crmzz1o1mi 88054 88053 2022-07-24T19:31:20Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mesa_(Clara_Peeters).jpg|pisi|Clara Peeters, "Vaikelu" (u 1611)]] [[Pilt:Instruments_de_musique_-_Anne_Vallayer-Coster_-_Musée_du_Louvre_Peintures_INV_8260.jpg|pisi|Anne Vallayer-Coster, "Vaikelu muusikariistadega" (1770)]] [[Pilt:Oscar_Ghiglia_Stillleben.jpg|pisi|Oscar Ghiglia (1876–1945), "Vaikelu", ''s.d.'']] ==Proosa== * Kui me koju jõudsime, vaatas isa [[televiisor]]it. Matši Crusher Williamsi ja ühesilmalise Jonney Stotti vahel. Ema oli tulivihane, [[pühapäev]]iti kaeti meil televiisor alati kinni. Selleks oli meil VANA TESTAMENDI JUHTUMISTE laudlina, mille andis meile mees, kes tühjendusmüüke korraldas. See oli väga uhke ja me hoidsime seda eraldi sahtlis, kus ei olnud mitte midagi peale tükikese Tiffany klaasi ja [[Liibanon]]ist pärit [[pärgament|pärgamendi]]. Ma ei tea, miks me seda pärgamenti alles hoidsime. Me mõtlesime enne, et see on tükike [[Vana testament|Vanast Testamendist]], aga see oli lambakasvanduse üürileping. Isa ei olnud laudlina isegi kokku voltinud ja kiri "Mooses [[kümme käsku|kümmet käsku]] vastu võtmas" paistis hunnikusse keeratud laualina vahelt välja. "Nüüd tuleb jama," mõtlesin ma ja teatasin, et lähen Päästearmeesse tamburiinitundi. ** [[Jeanette Winterson]], "Apelsinid pole ainsad viljad". Tõlkinud Kätlin Kaldmaa, 2008, lk 27 ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest [[süda]] sääl on, tegu aga eos. </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Me laualinad nurmedel on pleekind" kogust "Selges eesti keeles" (1974). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 260 <poem> pesemata [[karahvin]] luitund laualinal [[daam]] istus laua taga ootas [[kohv]]i see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] jz2lhed3kbpqnchqds6opbunffu3ljz 2 13278 88045 87881 2022-07-24T16:06:19Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 7v3tpwchj8uf6rwrknox0xtew5bx5n4 88048 88045 2022-07-24T16:25:25Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] fumnhvema4kt5nafvl8qzyt6vcr2jf1 88073 88048 2022-07-24T21:47:05Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 56d8zm200i8a7okmc7hg2152tf9ry8r 88077 88073 2022-07-24T21:53:26Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 6xda9xc9hm5dzkzjlo8g0esx5p481v1 88083 88077 2022-07-24T22:36:38Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] iswd2a53vstkdh5hw246yxvvapdnelc 88127 88083 2022-07-25T08:57:16Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 72hmythotcj24uzydlmp4qadifk3gb8 88138 88127 2022-07-25T10:01:12Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 4xo653xphtxkv4v3o4dbfjoh0mxei8m 0 13497 87911 63641 2022-07-24T14:19:37Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Jumalad]]; lisatud [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Merejumal Poseidoni vana naine, kes teadmata milleks oli võtnud oma tiiva alla täiesti äpardunud Nina, istus sealjuures laua otsas, kõrge akna all, ja muudkui toitis meid, minu mällu aga kerkis ikka ja jälle võõrastemaja luksuslik magamistuba, kus on lumivalged [[lina]]d nagu merevaht ja voodeid on [[neli]] tükki – ja muudkui tundus, et just nii ongi tarvis, lasta kõigel kulgeda omasoodu, mitte võidelda, vaid lasta [[käed]] rüppe, ning siis sa hakkadki seal vee all hingama, ja sind võtab vastu jumal Poseidon, paneb su kaunis mõnusasti elama, sest kui ma [[Moskva]]sse tagasi jõudsin, sain teada, et Nina ei olegi kusagile ümber asunud, vaid ta lihtsalt uppus aasta tagasi koos oma väikese pojaga, kui ta sattus lõbusõidukaatriga tuntud õnnetusse, mis juhtus nende samade [[rand]]ade lähedal, kus ma äsja olin jalutanud, ilma et mul millestki aimu oleks olnud. (lk 64) ** [[Ljudmila Petruševskaja]], "Jumal Poseidon", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk [[Toomas Kall]], 1991, lk 62–64 [[Kategooria:Vana-Rooma]] [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] oot759vzuztt68a4bjim5iir21q386j 87912 87911 2022-07-24T14:19:43Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Vana-Rooma]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Merejumal Poseidoni vana naine, kes teadmata milleks oli võtnud oma tiiva alla täiesti äpardunud Nina, istus sealjuures laua otsas, kõrge akna all, ja muudkui toitis meid, minu mällu aga kerkis ikka ja jälle võõrastemaja luksuslik magamistuba, kus on lumivalged [[lina]]d nagu merevaht ja voodeid on [[neli]] tükki – ja muudkui tundus, et just nii ongi tarvis, lasta kõigel kulgeda omasoodu, mitte võidelda, vaid lasta [[käed]] rüppe, ning siis sa hakkadki seal vee all hingama, ja sind võtab vastu jumal Poseidon, paneb su kaunis mõnusasti elama, sest kui ma [[Moskva]]sse tagasi jõudsin, sain teada, et Nina ei olegi kusagile ümber asunud, vaid ta lihtsalt uppus aasta tagasi koos oma väikese pojaga, kui ta sattus lõbusõidukaatriga tuntud õnnetusse, mis juhtus nende samade [[rand]]ade lähedal, kus ma äsja olin jalutanud, ilma et mul millestki aimu oleks olnud. (lk 64) ** [[Ljudmila Petruševskaja]], "Jumal Poseidon", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk [[Toomas Kall]], 1991, lk 62–64 [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] o0ni6k9xgv62o56lx4irayqcqdtnb4o 88062 87912 2022-07-24T21:17:38Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Merejumal Poseidoni vana naine, kes teadmata milleks oli võtnud oma tiiva alla täiesti äpardunud Nina, istus sealjuures laua otsas, kõrge akna all, ja muudkui toitis meid, minu mällu aga kerkis ikka ja jälle võõrastemaja luksuslik magamistuba, kus on lumivalged [[lina]]d nagu merevaht ja voodeid on [[neli]] tükki – ja muudkui tundus, et just nii ongi tarvis, lasta kõigel kulgeda omasoodu, mitte võidelda, vaid lasta [[käed]] rüppe, ning siis sa hakkadki seal vee all hingama, ja sind võtab vastu jumal Poseidon, paneb su kaunis mõnusasti elama, sest kui ma [[Moskva]]sse tagasi jõudsin, sain teada, et Nina ei olegi kusagile ümber asunud, vaid ta lihtsalt uppus aasta tagasi koos oma väikese pojaga, kui ta sattus lõbusõidukaatriga tuntud õnnetusse, mis juhtus nende samade [[rand]]ade lähedal, kus ma äsja olin jalutanud, ilma et mul millestki aimu oleks olnud. (lk 64) ** [[Ljudmila Petruševskaja]], "Jumal Poseidon", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk [[Toomas Kall]], 1991, lk 62–64 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5mpu537kbiverczoow4lozh018p5sn8 88063 88062 2022-07-24T21:18:21Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Poseidon sculpture Copenhagen 2005.jpg|pisi|Poseidoni kuju [[Kopenhaagen]]i sadamas]] ==Proosa== * Merejumal Poseidoni vana naine, kes teadmata milleks oli võtnud oma tiiva alla täiesti äpardunud Nina, istus sealjuures laua otsas, kõrge akna all, ja muudkui toitis meid, minu mällu aga kerkis ikka ja jälle võõrastemaja luksuslik magamistuba, kus on lumivalged [[lina]]d nagu merevaht ja voodeid on [[neli]] tükki – ja muudkui tundus, et just nii ongi tarvis, lasta kõigel kulgeda omasoodu, mitte võidelda, vaid lasta [[käed]] rüppe, ning siis sa hakkadki seal vee all hingama, ja sind võtab vastu jumal Poseidon, paneb su kaunis mõnusasti elama, sest kui ma [[Moskva]]sse tagasi jõudsin, sain teada, et Nina ei olegi kusagile ümber asunud, vaid ta lihtsalt uppus aasta tagasi koos oma väikese pojaga, kui ta sattus lõbusõidukaatriga tuntud õnnetusse, mis juhtus nende samade [[rand]]ade lähedal, kus ma äsja olin jalutanud, ilma et mul millestki aimu oleks olnud. (lk 64) ** [[Ljudmila Petruševskaja]], "Jumal Poseidon", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk [[Toomas Kall]], 1991, lk 62–64 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5dfpi7cona4azcsr8j5i9ezeosrrecc 0 13532 87921 69403 2022-07-24T14:28:12Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Train wreck at Montparnasse 1895.jpg|pisi|Üks õnnetult kukkunud rong]] ==Proosa== * Üheks süngeks varjuks oli keisri raske haigus — neerukahjustus, nagu sosistati. Kuus aastat tagasi oli keiser koos perekonnaga läbi elanud rongiõnnetuse — rong sõitis rööbastelt välja. Keiser päästis oma pere, hoides vagunilage niikaua üleval, kuni kõik välja pääsesid. See üleinimlik pingutus põhjustas ka tema neeruvea. (lk 14) ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk [[Debora Vaarandi]], Eesti Raamat, 1996 * ... [[daam]] ei söö [[taldrik]]ut kunagi viimse palani tühjaks; ära kunagi joo, kui sul on toit suus; pea meeles, et kunagi ei või kirjale kleepida kahte poolepennist [[postmark|mark]]i, kui see just ei ole kaupmehele saadetav [[arve]]. Ja veel: kui lähed [[rong]]iga reisima, pane selga puhas [[aluspesu]] juhuks, kui peaks juhtuma rongiõnnetus. (lk 29-30) * [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 164 * Pleekinud hoiatussildid [[raudtee]]l kuulutavad, et tegelikult on rongiõnnetused juba [[aegumine|aegunud]]. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Sündmused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Transport]] 3r519pi8583b7ugpygrqwsldlyu5p2x 0 13678 87987 79270 2022-07-24T15:29:55Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 ==Proosa== * "Kui kenad ja hästikasvatatud tüdrukud," kiitis Vita. :Äkki ütles Emily: :"Kas näete seal all [[nõmm]]e? Ja [[haud]]u?" :"Ei näe," ütles Charlotte. "Ärgem rääkigem praegu neist." :"Meie [[aed]] oli [[kalmistu]], meie puud olid hauakivid, meie Isa maja seisis surnuaial," jätkas Emily, Charlotte'ist välja tegemata. :"Aga meie oleme nüüd siin üleval," ütles Anne. "Kõrgemal kui [[Vihurimäe]]." (lk 12) * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 * [[Labasus]] on [[absoluut]]ne nagu hauaplaat: läbi selle ei ulatu elavate hääled enam iial kadununi. (lk 118) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 04euo3az2ucebcikp6zmfpyzdh179p7 0 13716 87939 70697 2022-07-24T14:41:59Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:MAZ truck.jpg|pisi|Veoauto MAZ-5551]] ==Proosa== * Hamish ronis juhikohale, Geordie istus tema kõrvale ja Harriet teisele poole. See oli vanaaegne pinkiste, nii et kolmekesi mahtusid nad sellele mugavalt istuma. :Hamish pööras süütevõtit. [[Mootor]] turtsatas ja jäi vaikseks. :"Sa piad talle ütlema, et mitte mina'i sõida." Geordie oli oma [[valu]]st üle saanud ja näis enda sõiduki põikpäisuse demonstreerimise üle peaaegu [[uhkus]]t tundvat. :Harriet itsitas. "Olgu peale," ütles Hamish sõbralikult. "Kas tal [[nimi]] ka on?" :"See poiss on saatana käsilane, mitte lemmikloom." :"Miks poiss?" küsis Harriet. "Ma mõtlen, et [[laev]]ad ja [[lennuk]]id ja muud sellised on naissoost." :"Ma lissalt tian," ütles Geordie käsi rinnale ristates ja esiaknast välja jõllitades. :"Ae, Fiati veoauto," ütles Hamish Macbeth, "siin sinu sõber. Mina ei ole sinu isand Geordie Mason. Me läheme Skulagi, nii et ole tubli veoauto ja hakka liigutama.״ :Ta irvitas võtit süütelukus keerates, irve aga kadus, kui vana mootor ellu ärkas. :"Ma ju ütsin, aga kas sa's kuulsid?" sõnas Geordie sünge rahuloluga. (lk 56-57) * Hamish vaatas õue. Veoauto oli seal, kuhu ta selle parkinud oli, kallakul. Veidi allpool, kai sissesõidu juures seisis Geordie, kallutades end vastu [[tuul]]t ettepoole ja üritades [[sigaret]]ti süüdata. :Ja siis, Hamishi õudu täis [[silm]]ade ees, hakkas auto ettepoole roomama ja Geordie seisis täpselt selle teel. :Hamish maadles roostes haagiga ja lükkas akna hooga lahti. :"Geordie!" karjus ta meeleheitlikult. "Vaata ette!" :Geordie vaatas ehmunult üles. Auto jäi liikumatult seisma. :"Oota hetk," ütles Hamish Harrietile. :Ta jooksis hotellist välja ja otse Geordie juurde. "Sa peaks laskma oma auto [[pidur]]eid kontrollida!" hõikas ta läbi kriiskava tuule. :Geordie kehitas õlgu. "Mis mõtet sel on? Nagunii jäi ta seisma siis, kui sind kuulis." (lk 58) * [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012 * Oli parajasti seesugune rõhuv [[eha]]hämaruse tund, kus enne kott[[pimedus]]e kättejõudmist [[silm]]ad seletavad halvasti ja lasevad end petta. Ühele küljele vajunud veoauto lösutas väikesel kõrvalteel, külmas ja niiskes vatthallis [[vaikus]]es viirastusena näiva hurtsiku juures. [[Hämarus]] muutis sopaseks taeva, valgus räpaselt laiali auklikul, veeloikudega kaetud teel, mida piiras looklev varbaed, mille vahelt paistis sasitud [[hekk]] nagu kammipiide külge jäänud hallid juuksed. Varbaia taga lohistas suur, ebamäärast tõugu puhmaskarvaline [[koer]] oma ketti [[üksildus]]es kaikuva kõlinaga. Koera pikk karv oli kleepunud [[pori]]ga — sellesama sitke poriga, millesse oli vajunud lapse [[king]], jalgratta kummita ratas, [[ämber]], [[ööpott]] ja veel mingid ebamäärased esemed... Taamal aga hurtsik, otsekui mingi suur vana ja määrdunud, lauaselgadest kokkuklopsitud [[kast]]. Ei paistnud aga vähimatki valgust aknast, mille klaasid selles purunenud maailmas olid imelikul kombel terved. :Ammugi oleks olnud juba aeg süüdata tagatuled veoautol, mis oli kokku sulamas ööpimedusega, ent iste juhikabiinis oli tühi. Ainsana andis siin praegu elumärki videvikuvärvi suitsujuga, mis tõusis hurtsiku roostest söödud plekk-katusest välja ulatuvast [[korsten|korstnast]]. (lk 7) * [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * Laadungiga veoauto on nagu see, kes niigi teab, mis ta teeb, ja tema kannul lippav [[järelkäru]] nagu protežeerija, kes teda jooksu pealt õpetada katsub. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Transpordivahendid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 442smt79ahf7j5ng6xo139xklz9bwoe 0 14037 88182 86678 2022-07-25T11:42:55Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või [[tsensuur|tsenseeritakse]] välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie närvid ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri [[tõde|tõe]], vaid [[ellujäämine|ellujäämise]] poole. (lk 341-342) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Üks väike mehenäss, kes on samuti tööline, müüb kotikesi valge [[pulber|pulbriga]], see on [[rahusti]], mida valmistab meie jaoks küla[[apteeker]]. Ma ei tea, mis asi see on, mõnikord ma ostan seda. Seda manustades läheb päev kiiremini ja [[enesetunne]] on veidi vähem kurb. Pulber ei ole kallis, peaaegu kõik töölised ostavad seda, juhtkond on selle suhtes salliv ja külaapteeker rikastub. :Aeg-ajalt keegi plahvatab: mõni naine tõuseb püsti ja kisendab: :"Ma ei suuda enam." :Ta viiakse minema, töö käib edasi, meile öeldakse: :"Pole midagi hullu. Närvid ei pidanud vastu." (lk 25) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Nüüd muutus Väikevend mõtlikuks. :"Mõtle vaid ... mõtle ... kui nad äkki minu järele tulevad!" ütles ta. :Sest talle meenus [[sedel]], mille ta alla oma tuppa oli jätnud. Aeg oli nüüd juba üsna hiline. :"Aga miks siis ometi?" imestas Karlsson. "Ühelgi inimesel ei saa ju olla midagi selle vastu, kui sa oled natuke aega üleval katusel." :"Siiski, minu [[ema]]l saab olla midagi selle vastu," väitis Väikevend. "Tal on nii palju närve, et midagi koledat!" (lk 78) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 ==Luule== <poem> minu [[peopesa]]d imevad [[lõhn]]a ja võtavad [[mahl]]adelt [[värv]]i nii pikalt ja hellalt taob [[rähn]] [[meelekoht|meelekohas]] üht lahtist närvi </poem> * [[Viiu Härm]], "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16 <poem> Sagivad [[kõnnitee]]l sassoonis pead, lõuendist kotid ja marraskil närvid. Valgetes ruutudes [[auto]]de reas kiiskavad klaasid ja veiklevad värvid. </poem> * [[Milvi Seping]], "Raekoja plats", kogus "Külmamailane" (1981), lk 16 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 984zn3umsxkoalcucvs12h8wcrqrwq7 0 14064 87899 73092 2022-07-24T14:07:00Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tulevad_tagasi._Pastell._1997._Margus_Rump.jpg|pisi|Margus Rump, "Tulevad tagasi" (pastell, 1997)]] ==Proosa== * Mäletan Cauterets'd tervikuna — seda asulat, pikka [[org]]u väikese [[raudtee]] ja [[mets]]aste nõlvadega, ja kõrgeid [[küngas|künkaid]]. Ma pole seal enam kunagi käinud. Selle üle on mul hea meel. Paari aasta eest kavatsesime seal suve[[puhkus]]e veeta. Laususin päris mõtlematult: "Tahaksin sinna tagasi minna." See oli tõsi. Aga siis taipasin, et tagasi minna ei saa. Kunagi ei saa minna tagasi paika, mis sul [[mälu]]s püsib. Sa ei näe seda enam sellesama [[pilk|pilguga]] — isegi ebatõenäolisel eeldusel, et kõik on jäänud enam-vähem samaks. Mis on olnud, see on olnud. "Õnnelikud maanteed, kus ma kõndisin, ja kuhu ma enam kunagi tagasi ei tule..." :Ära kunagi mine tagasi kuhugi, kus sa oled [[õnn]]elik olnud. Kui sa seda pole teinud, püsib see sinu jaoks elavana. Kui lähed sinna tagasi, siis see hävib. (lk 86) * [[Ema]]l, kes ihkas [[vaheldus]]t toidus, nii nagu kõiges muuski, tuli aeg-ajalt tahtmine proovida mõnd uut hullust. Kord seisnes see selles, et "[[muna]] on hoopis toitvam". Vastavalt sellele loosungile sõime muna sõna otseses mõttes igal söögiajal, kuni [[isa]] mässu tõstis. Oli ka [[kala]]periood, mil me elasime [[merikeel]]est ja [[hõbeheik|hõbeheigist]], et parandada oma ajutegevust. Kuid, olles kordamööda erinevate toitude [[dieedid]] läbi teinud, pöördus ema tavaliselt jälle tagasi normaalse menüü juurde; just niisama, nagu, olles tirinud isa läbi [[teosoofia]] ja unitaarkiriku, äärepealt hakanud [[katoliiklus|katoliiklaseks]] ning flirtinud [[budism]]iga, oli ema lõpuks [[anglikaani kirik]]u rüppe tagasi pöördunud. (lk 98) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996 * Siis oli [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]] kõnelema hakanud. Ta oli rääkinud [[Tartu rahu]]st, [[Jüri Vilms]]ist ja [[Eesti]] iseseisvusaastatest. Sekka oli ta lugenud [[Koidula]] luuletusi ja meenutanud [[Tammsaare]] [[aforism]]e. :[[NKVD]]-lased puhkenud selle peale nutma. Nad olid avalikult oma [[patt]]e kahetsenud ja palunud Tõnissonil end õpetada ning juhtida. Suured [[pisar]]ad voolanud nende silmist. :Siis tõusnud Tõnisson ja kõndinud aeglaselt otse [[meri|merre]], endised NKVD-lased ustavate kaaslastena kannul. [[Laine]]d sulgusid nende peade kohal. :"Tõnisson ütles, et kui viimane tibla Eestimaalt läinud on, siis tuleb ta tagasi," teatas [[kalur]]. "Ta tuleb kuldses [[soomusrüü|soomusrüüs]] ja [[kaarik]]ul, mida veavad [[hülged]]." (lk 60-61) * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008 * Ta pöördus tagasi, enne kui oli jõudnud teele asudagi, läbemata pikemalt edasi lükata kohtumisrõõmu. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> [[Tragöödia]] tähtsaim vaatus on kuues: kui [[surnu]]d tõusevad [[lava]] lahinguväljadelt, kohendatakse [[parukas|parukaid]] ja [[kostüüm]]e, tõmmatakse [[nuga]] rinnust, võetakse [[silmus]] kaelast, seistakse elavatega ühte ritta näoga [[publik]]u poole. ... Hanerivis tulevad need, kes otsa leidnud varem, kolmandas ja neljandas ja vaatuste vahel. Teadmata kadunute imepärane naasmine. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Teatrimuljed", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 22-23 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] lpogv56zy72jl7vhpg4pi69erjrxpi2 0 14201 88016 69484 2022-07-24T15:40:47Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Mõistus|Meel]] iseenesest on vaikne, vagur ja liikumatu. Ta hakkab liikuma välisasjade mõjul ja see meeleliigutus ongi [[mõtlemine]]. Välisasjadest kõige enam mõjutab meie meelt just [[muusika]]. ** [[Margus Ott]], intervjuu tõlkekogumiku "Muusika ja muundus" teemal: Juhan Hellerma, [https://novaator.err.ee/1608296238/hiina-motteparimuses-sulatab-muusika-tardumusse-vajunud-meele "Hiina mõttepärimuses sulatab muusika tardumusse vajunud meele"], ERR, 03.08.2021 * Kõndides rutakal sammul Brugge räpasel sillutisel, tundis Zenon, kuidas läbi tema, nagu meretuul läbi ta viledaks kulunud riiete, voogab tuhandete kaupa olendeid, kes on kunagi viibinud selles maakera punktis või juhtuvad siia tulevikus, enne seda [[katastroof]]i, mida meie nimetame maailma lõpuks; need [[viirastus]]ed läbisid inimese keha, keda nende eluajal veel ei olnud või enam ei ole, ise seda märkamata. Hetk varem põgusalt tänaval kohatud tundmatud, kelle näod samas möödaniku vormitusse [[taigen|taignasse]] tõugati, suurendasid lakkamatult seda larvidehulka. [[Aeg]], koht, [[mateeria]] jäid ilma oma atribuutidest, mis neid meie silmis piiritlevad; vorm polnud muud kui mateeria lõhkine koorik; mateeria jooksis kuivaks [[tühjus]]se, mis ei olnud enam tema vastand; aeg ja [[igavik]] olid üks ja seesama, otsekui pime hoovus liikumatus pilkases [[ookean]]is. Zenon süüvis neisse visioonidesse nagu usklik Jumala üle mediteerimisse. (lk 116) * [[Marguerite Yourcenar]], "Opus nigrum", tlk Merike Riives, 1982 * [[Koerus]]e ja [[jooks]]uga hüvitavad [[laps]]ed oma [[algus]]te liikumatust. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kj8mn6uvckx1f21hlvxzt3fkmzqucas 0 14274 88151 86779 2022-07-25T10:51:54Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Self-portrait,_entitled_The_Surprise_in_Terror,_by_Joseph_Ducreux.jpg|pisi|Joseph Ducreux, "Autoportree kohkunult" (1790ndad)]] '''Ehmatus''' on tunne, mis tekib, kui kellelegi karatakse selja tagant ligi ja karjutakse "Õuhh!". ==Proosa== * — Isa, sõida {{Sõrendus|nüüd}} ruttu! ütles Arutalu-ema väriseva häälega. — Ei tea, mis meie seal kodus täna veel näha saame! :Ja isa kiirustas hobust nii et vanker auklikul põlluteel aina hüppas. Isagi oli kuuldud sõnumist väga kohkunud. Ega ole siis nali — kogu talu vara ja majapidamine terve pika päeva peaaegu maailma hooleks! Lapsed — noh, need olid ju alles väikesed ja neid ei maksa asjalisteks arvatagi. Ning kes teab, kas veel laste enestegagi midagi halba pole juhtunud, kõik omapead. (lk 64) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * Lükkan ukse pärani, seisatan [[välisuks]]el. Kutsuv vaade on siit. Meie [[maja]] on mäekünkal. Paremal pool laiutab [[väikelinn]] oma roheluses ja kirevuses, vasakul on [[järv]] end põõsastesse peitnud. :Järv on suhteliselt tilluke, aga sügav. Lagunenud sillaga, millelt ainult Mihkel pea ees vette hüppab. Plikad rohkem kihistavad ja kilkavad, pritsivad vett kalda ligidal. Mina teen enamasti sellise näo, et mind kogu see supluskära ei hüvitaja istun raamatuga põõsastes. Aga täna tibutab [[vihm]]a ja loomulikult pole järve ääres mitte kedagi. :Ainult järve keskel õõtsub mu vanema venna meisterdatud [[parv]]ekökats, mis poolteist inimest korraga peale võtab. Teritan pilku. Jälle parv kinni sidumata. Ukerdab keset järvelaiku. Näe, keegi veel mingi veidra kompsu parvele unustanud. Ohkan raskelt ja pikalt. Mis mul teiste kompsudega asja, mul vaja Pirtsu-Pilli otsida, et noorem õde enne vanataadi tulekut kindlas kohas oleks. :Keeran välisukse lukku, astun paar sammu mäest alla ja tardun. :Komps? :Parvel?! :Sööstan uuesti trepile. See mügarik kesk vett? Kas tal pole mitte ümber midagi mummulist nagu minu õekese [[kleit]]? (lk 9) * [[Reet Kudu]], "Elu algab kümneselt", 2014 * Sest eks see ole tõsi, et [[jobu]]sid on maailmas palju. Ja muidugi pole nad kõik mehed. On ka palju kenasid inimesi. Äkki oleks aeg pöörata pilk nende suunas? Kui vaid oskaks. "Ma tahaksin sind nii väga päriselt tundma õppida," rääkis mulle üks meestuttav hiljuti aupaklikult. "See on küll üks tore poiss," rõhutasid sõbradki. Ent meestuttava lause lõppu ma enam ei kuulnud. Vastamisi võimaliku kena inimesega, olin suure ehmatusega juba ammu jooksu pistnud. ** [[Jaana Davidjants]], [https://feministeerium.ee/head-tudrukud-halbadel-deitidel/ "Head tüdrukud halbadel deitidel"], Feministeerium, 04.10.2016 * Ma tegin siin kunagi [[koolitus]]t [[õpetaja]]tele mardikommetest, tegime seda [[Vabaõhumuuseum]]is. Ma olin just napikalt Tallinnasse tulnud – ja tulevadki päriselt [[mardisandid]] pimedas ja ongi pime ja porine. Ja siis üks koolitaja, kui nad hakkavad seal laulma ja kargama, hüppab püsti ja tõsiselt kiljub, et pange [[elekter]] põlema! Ta ehmus! Ma vastu, et muidugi, et just 16. sajandi Eesti külad olid maksimaalselt elektrifitseeritud. See on see sama asi, et me kujutame ette, et meil on mingid ülestähendused [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] aegadest. Aga kas me suudaks seda mõista? Ma arvan, eriti mitte. Need on niisugused asjad, ma võin seda kirjeldada, aga seda [[tunne]]t päriselt ikkagi kätte ei saa. ** [[Marju Kõivupuu]], intervjuu: Juku-Kalle Raid, [http://kes-kus.ee/professor-marju-koivupuu-kui-kolmainsus-voroke-latlane-ja-eestlane/ "Professor Marju Kõivupuu kui kolmainsus - võroke, lätlane ja eestlane"], Kes-Kus, juuli/august 2021 * [[Klassijuhataja|Klassidaam]] vaatas läbi prillide mulle otsa, naeratas sõbralikult ja küsis: :"Kuidas te, sõbrake, siia sattusite?" :Kujutage vaid ette – ümberringi valitseb [[vaikus]] nagu [[põhjapoolus]]el. Kõik ootavad ja jälgivad, mida ma vastan, ent mina olen ehmatusest täiesti ja päriselt unustanud, miks ma üle müüri ronisin. Nagu polekski ma ettevalmistusklassi õpilane, vaid "Kapteni tütar", kellega [[Katariina Suur]] ise on vestlust alustanud. Ja kõrvad õhetavad nii tugevasti, et sõnad ei taha suust välja tulla... * [[Saša Tšornõi]], [https://kultuur.err.ee/1608446741/aivar-kulli-ajalootund-sasa-tsornoi-joulujutt "Kõige hirmsam"], tlk [[Aivar Kull]], ERR, 25.12.2021 (esmatrükk: Põhjanael 12/1993) * [[Sünnipäev]]atelegrammid ehmatavad nagu [[surm]]a omadki, meenutades, et igal [[pidu|peol]] on nii [[algus]] kui [[lõpp]]. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Preili Sokk tammus köögis ringi ja oli nii rõõmus, nagu Väikevend teda veel kunagi polnud näinud. :"Mulle meeldivad samuti [[nõiad]]," ütles ta, "sest kui see jõledik poleks eile õhtul akna taga lennanud ja meid ehmatanud, poleks sina, Julius, kunagi mulle kaela langenud ja siis poleks seda kõike kunagi sündinud." (lk 426) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] q5yg6uvctyij23usunksa126ce12xn0 88152 88151 2022-07-25T10:52:04Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Self-portrait,_entitled_The_Surprise_in_Terror,_by_Joseph_Ducreux.jpg|pisi|Joseph Ducreux, "Autoportree kohkunult" (1790ndad)]] '''Ehmatus''' on tunne, mis tekib, kui kellelegi karatakse selja tagant ligi ja karjutakse "Õuhh!". ==Proosa== * — Isa, sõida {{Sõrendus|nüüd}} ruttu! ütles Arutalu-ema väriseva häälega. — Ei tea, mis meie seal kodus täna veel näha saame! :Ja isa kiirustas hobust nii et vanker auklikul põlluteel aina hüppas. Isagi oli kuuldud sõnumist väga kohkunud. Ega ole siis nali — kogu talu vara ja majapidamine terve pika päeva peaaegu maailma hooleks! Lapsed — noh, need olid ju alles väikesed ja neid ei maksa asjalisteks arvatagi. Ning kes teab, kas veel laste enestegagi midagi halba pole juhtunud, kõik omapead. (lk 64) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 * Lükkan ukse pärani, seisatan [[välisuks]]el. Kutsuv vaade on siit. Meie [[maja]] on mäekünkal. Paremal pool laiutab [[väikelinn]] oma roheluses ja kirevuses, vasakul on [[järv]] end põõsastesse peitnud. :Järv on suhteliselt tilluke, aga sügav. Lagunenud sillaga, millelt ainult Mihkel pea ees vette hüppab. Plikad rohkem kihistavad ja kilkavad, pritsivad vett kalda ligidal. Mina teen enamasti sellise näo, et mind kogu see supluskära ei hüvitaja istun raamatuga põõsastes. Aga täna tibutab [[vihm]]a ja loomulikult pole järve ääres mitte kedagi. :Ainult järve keskel õõtsub mu vanema venna meisterdatud [[parv]]ekökats, mis poolteist inimest korraga peale võtab. Teritan pilku. Jälle parv kinni sidumata. Ukerdab keset järvelaiku. Näe, keegi veel mingi veidra kompsu parvele unustanud. Ohkan raskelt ja pikalt. Mis mul teiste kompsudega asja, mul vaja Pirtsu-Pilli otsida, et noorem õde enne vanataadi tulekut kindlas kohas oleks. :Keeran välisukse lukku, astun paar sammu mäest alla ja tardun. :Komps? :Parvel?! :Sööstan uuesti trepile. See mügarik kesk vett? Kas tal pole mitte ümber midagi mummulist nagu minu õekese [[kleit]]? (lk 9) * [[Reet Kudu]], "Elu algab kümneselt", 2014 * Sest eks see ole tõsi, et [[jobu]]sid on maailmas palju. Ja muidugi pole nad kõik mehed. On ka palju kenasid inimesi. Äkki oleks aeg pöörata pilk nende suunas? Kui vaid oskaks. "Ma tahaksin sind nii väga päriselt tundma õppida," rääkis mulle üks meestuttav hiljuti aupaklikult. "See on küll üks tore poiss," rõhutasid sõbradki. Ent meestuttava lause lõppu ma enam ei kuulnud. Vastamisi võimaliku kena inimesega, olin suure ehmatusega juba ammu jooksu pistnud. ** [[Jaana Davidjants]], [https://feministeerium.ee/head-tudrukud-halbadel-deitidel/ "Head tüdrukud halbadel deitidel"], Feministeerium, 04.10.2016 * Ma tegin siin kunagi [[koolitus]]t [[õpetaja]]tele mardikommetest, tegime seda [[Vabaõhumuuseum]]is. Ma olin just napikalt Tallinnasse tulnud – ja tulevadki päriselt [[mardisandid]] pimedas ja ongi pime ja porine. Ja siis üks koolitaja, kui nad hakkavad seal laulma ja kargama, hüppab püsti ja tõsiselt kiljub, et pange [[elekter]] põlema! Ta ehmus! Ma vastu, et muidugi, et just 16. sajandi Eesti külad olid maksimaalselt elektrifitseeritud. See on see sama asi, et me kujutame ette, et meil on mingid ülestähendused [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] aegadest. Aga kas me suudaks seda mõista? Ma arvan, eriti mitte. Need on niisugused asjad, ma võin seda kirjeldada, aga seda [[tunne]]t päriselt ikkagi kätte ei saa. ** [[Marju Kõivupuu]], intervjuu: Juku-Kalle Raid, [http://kes-kus.ee/professor-marju-koivupuu-kui-kolmainsus-voroke-latlane-ja-eestlane/ "Professor Marju Kõivupuu kui kolmainsus - võroke, lätlane ja eestlane"], Kes-Kus, juuli/august 2021 * [[Klassijuhataja|Klassidaam]] vaatas läbi prillide mulle otsa, naeratas sõbralikult ja küsis: :"Kuidas te, sõbrake, siia sattusite?" :Kujutage vaid ette – ümberringi valitseb [[vaikus]] nagu [[põhjapoolus]]el. Kõik ootavad ja jälgivad, mida ma vastan, ent mina olen ehmatusest täiesti ja päriselt unustanud, miks ma üle müüri ronisin. Nagu polekski ma ettevalmistusklassi õpilane, vaid "Kapteni tütar", kellega [[Katariina Suur]] ise on vestlust alustanud. Ja kõrvad õhetavad nii tugevasti, et sõnad ei taha suust välja tulla... * [[Saša Tšornõi]], [https://kultuur.err.ee/1608446741/aivar-kulli-ajalootund-sasa-tsornoi-joulujutt "Kõige hirmsam"], tlk [[Aivar Kull]], ERR, 25.12.2021 (esmatrükk: Põhjanael 12/1993) * [[Sünnipäev]]atelegrammid ehmatavad nagu [[surm]]a omadki, meenutades, et igal [[pidu|peol]] on nii [[algus]] kui [[lõpp]]. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Preili Sokk tammus köögis ringi ja oli nii rõõmus, nagu Väikevend teda veel kunagi polnud näinud. :"Mulle meeldivad samuti [[nõiad]]," ütles ta, "sest kui see jõledik poleks eile õhtul akna taga lennanud ja meid ehmatanud, poleks sina, Julius, kunagi mulle kaela langenud ja siis poleks seda kõike kunagi sündinud." (lk 426) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Tunded]] 7r8jtwea6j0mz40nc2whfnlm210ujrn 0 14394 88039 70271 2022-07-24T15:54:29Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Lastekirjandus]]e teemade ring laieneb üha. Kas sellega iga kord rahul ollakse, on iseasi. Noppisin nooremale koolieale suunatud teoste hulgast kaks erandlikku – väga üleannetut [[raamat]]ut. Kas on varem lastekirjanduses pikemalt pajatatud [[peer]]ust ja [[Aluspüksid|aluspükstest]]? ** [[Krista Kumberg]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mustrimotiivid-tuttaval-taustal-ehk-tolkekirjandus-lastele-ja-noortele-aastal-2020/ "Mustrimotiivid tuttaval taustal ehk Tõlkekirjandus lastele ja noortele aastal 2020"], Sirp, 19.03.2021 * Omapead jäetuna olin pai, viisakas, sõnakuulelik [[laps]], kuid teiste laste hulgas olin varmas iga üleannetust kaasa tegema. Eriti põrguks tegime me kolmekesi vaeste [[kelner]]ite elu enne lõunat [[hotell]]i [[söögisaal]]is. Ühel õhtul vahetasime kõigis [[soolatoos]]ides [[sool]]a [[suhkur|suhkru]] vastu. Teinekord jälle lõikasime [[apelsinikoor]]est välja [[siga|sea]] kujutised ja just enne, kui kellahelin söögiaega kuulutas, panime ühe iga sööja [[taldrik]]ule. (lk 77) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996 * [[Järeldus]] oli aga ikka seesama: tempu mitte enam korrata. Nii oli lugu ka Martine'i esimese iseseisva retkega läheduses asuvasse suurde metsa, mis lõppes talle tubli nahatäiega. Läinud juba varahommikul [[mets]]a, eksis ta seal ära ning jäi kadunuks kuni järgmise päeva hilisõhtuni. Kogu küla aeti otsekui [[ajujaht|ajujahiks]] jalule, aga viieaastane Martine magas ülesleidmise hetkel õndsalikus rahus suure [[tamm]]e all samblal. See sündmus tegi ta külas nii kuulsaks, et kõik hakkasid teda hüüdma metsa-kadunud-Martine'iks. Mõni teine tema asemel oleks näljast ja nutust nõrkenud, aga Martine'il polnud vähimatki häda! Kui ta pimedas üles äratati, ümbritsetuna laternaid käes hoidvaist inimestest ja koertest, sirutas ta naeratades käed vastu tema kohale kummarduvale võõrale. Tema [[seiklus]]est kirjutati kohalikes [[ajaleht]]edes ja isegi Pariisi ajalehtedes. Aga nahatäit, mis sellele [[kangelastegu|kangelasteole]] järgnes, seda mäletab Martine ülihästi! Muidugi oli see mälestusväärne ja tundus Martine'ile kõigele vaatamata täiesti loomulikuna nagu kõik teisedki saadud võmmud ja nahatäied kui täiesti vältimatud, sest suured inimesed olid palju tugevamad kui väikesed. Palju halvem oli aga see, et seda karmi kohtlemist polnud kuidagi võimalik ette näha ja nii Martine kui ka kõik tema vennad ja vanem õde ei suutnud leida mingit seost [[põhjus]]e ja [[tagajärg|tagajärje]] vahel. Näiteks, kuidas võis Martine teada, et metsas [[jalutamine]] ja puu all [[magamine]] toob endaga kaasa niisuguse keretäie? Ja miks ema tema tagumikku tuliseks sugedes ühtaegu naeris ja nuttis? (lk 21) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * Koeruse ja [[jooks]]uga hüvitavad [[laps]]ed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] k2ozz4exn8m70qlgysh56u49p6msowl 88055 88039 2022-07-24T19:49:56Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Järeldus]] oli aga ikka seesama: tempu mitte enam korrata. Nii oli lugu ka Martine'i esimese iseseisva retkega läheduses asuvasse suurde metsa, mis lõppes talle tubli nahatäiega. Läinud juba varahommikul [[mets]]a, eksis ta seal ära ning jäi kadunuks kuni järgmise päeva hilisõhtuni. Kogu küla aeti otsekui [[ajujaht|ajujahiks]] jalule, aga viieaastane Martine magas ülesleidmise hetkel õndsalikus rahus suure [[tamm]]e all samblal. See sündmus tegi ta külas nii kuulsaks, et kõik hakkasid teda hüüdma metsa-kadunud-Martine'iks. Mõni teine tema asemel oleks näljast ja nutust nõrkenud, aga Martine'il polnud vähimatki häda! Kui ta pimedas üles äratati, ümbritsetuna laternaid käes hoidvaist inimestest ja koertest, sirutas ta naeratades käed vastu tema kohale kummarduvale võõrale. Tema [[seiklus]]est kirjutati kohalikes [[ajaleht]]edes ja isegi Pariisi ajalehtedes. Aga nahatäit, mis sellele [[kangelastegu|kangelasteole]] järgnes, seda mäletab Martine ülihästi! Muidugi oli see mälestusväärne ja tundus Martine'ile kõigele vaatamata täiesti loomulikuna nagu kõik teisedki saadud võmmud ja nahatäied kui täiesti vältimatud, sest suured inimesed olid palju tugevamad kui väikesed. Palju halvem oli aga see, et seda karmi kohtlemist polnud kuidagi võimalik ette näha ja nii Martine kui ka kõik tema vennad ja vanem õde ei suutnud leida mingit seost [[põhjus]]e ja [[tagajärg|tagajärje]] vahel. Näiteks, kuidas võis Martine teada, et metsas [[jalutamine]] ja puu all [[magamine]] toob endaga kaasa niisuguse keretäie? Ja miks ema tema tagumikku tuliseks sugedes ühtaegu naeris ja nuttis? (lk 21) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962 * Omapead jäetuna olin pai, viisakas, sõnakuulelik [[laps]], kuid teiste laste hulgas olin varmas iga üleannetust kaasa tegema. Eriti põrguks tegime me kolmekesi vaeste [[kelner]]ite elu enne lõunat [[hotell]]i [[söögisaal]]is. Ühel õhtul vahetasime kõigis [[soolatoos]]ides [[sool]]a [[suhkur|suhkru]] vastu. Teinekord jälle lõikasime [[apelsinikoor]]est välja [[siga|sea]] kujutised ja just enne, kui kellahelin söögiaega kuulutas, panime ühe iga sööja [[taldrik]]ule. (lk 77) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996 * Koeruse ja [[jooks]]uga hüvitavad [[laps]]ed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * [[Lastekirjandus]]e teemade ring laieneb üha. Kas sellega iga kord rahul ollakse, on iseasi. Noppisin nooremale koolieale suunatud teoste hulgast kaks erandlikku – väga üleannetut [[raamat]]ut. Kas on varem lastekirjanduses pikemalt pajatatud [[peer]]ust ja [[Aluspüksid|aluspükstest]]? ** [[Krista Kumberg]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mustrimotiivid-tuttaval-taustal-ehk-tolkekirjandus-lastele-ja-noortele-aastal-2020/ "Mustrimotiivid tuttaval taustal ehk Tõlkekirjandus lastele ja noortele aastal 2020"], Sirp, 19.03.2021 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] mzsavl0rv95rchitx9co299q670j5wc 0 14443 87904 81339 2022-07-24T14:13:52Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Fail:TKM 1214G, Tartu tähetorn, August Matthias Hagen.jpg|pisi|Astronoomid elavad [[tähetorn]]ides. August Matthias Hageni graafiline leht Tartu tähetornist 19. sajandi esimesel poolel]] [[Fail:Francesco Zugno (attr) Allegorie der Astronomie.jpg|pisi|Algaja astonoom tutvumas [[pikksilm]]aga]] '''Astronoom''' ehk '''täheteadlane''' on [[teadlane]], kes eelistab maiste asjade asemel kosmiliste objektide uurimist. ==Proosa== * Astronoomid ei räägi, et kui nad vaatavad Veenust, näitab too neile nagu piilujatele keelt. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 23 * Kui Mihkel oli alles üheksane, algas meie kodus päev vahel ka sellega, et Mitsu püüdis mind märjaks pritsida, mulle [[hambapasta]]t ninna toppida, loopis mind patjadega või... Nüüd kaob ta vähestel vabadel õhtutel [[jalgratas|jalgrattaga]] rändama. Tal on seejuures nii tähtis nägu, nagu istuks [[kosmoselaev]]a rooli. Vahel ma isegi igatsen taga Mitsut, kes viitsis minu ja Pillega jännata. Kümnes [[sünnipäev]] paiskas mu venna minust äkki tohutusse ja kättesaamatusse kaugusse. Sama tunne võis olla keskaegsel astronoomil, kes avastab, et mitte [[Päike]] ei tiirle ümber [[Maa (planeet)|Maa]], vaid hoopis Maa ümber Päikese. Varem keerles mu vend ümber minu ja Pille, olgugi üpris kiuslikul moel. Nüüd tiirleb ta oma jalgrattaga kusagil [[lõpmatus]]e teises otsas... (lk 5-6) ** [[Reet Kudu]], "Elu algab kümneselt", 2014 * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse astronoomideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.<!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 8yoadaplisl6wll7wurqekhp361bnp7 87908 87904 2022-07-24T14:16:34Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Fail:TKM 1214G, Tartu tähetorn, August Matthias Hagen.jpg|pisi|Astronoomid elavad [[tähetorn]]ides. August Matthias Hageni graafiline leht Tartu tähetornist 19. sajandi esimesel poolel]] [[Fail:Francesco Zugno (attr) Allegorie der Astronomie.jpg|pisi|Algaja astonoom tutvumas [[pikksilm]]aga]] '''Astronoom''' ehk '''täheteadlane''' on [[teadlane]], kes eelistab maiste asjade asemel kosmiliste objektide uurimist. ==Proosa== * Astronoomid ei räägi, et kui nad vaatavad [[Veenus]]t, näitab too neile nagu piilujatele keelt. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 23 * Kui Mihkel oli alles üheksane, algas meie kodus päev vahel ka sellega, et Mitsu püüdis mind märjaks pritsida, mulle [[hambapasta]]t ninna toppida, loopis mind patjadega või... Nüüd kaob ta vähestel vabadel õhtutel [[jalgratas|jalgrattaga]] rändama. Tal on seejuures nii tähtis nägu, nagu istuks [[kosmoselaev]]a rooli. Vahel ma isegi igatsen taga Mitsut, kes viitsis minu ja Pillega jännata. Kümnes [[sünnipäev]] paiskas mu venna minust äkki tohutusse ja kättesaamatusse kaugusse. Sama tunne võis olla keskaegsel astronoomil, kes avastab, et mitte [[Päike]] ei tiirle ümber [[Maa (planeet)|Maa]], vaid hoopis Maa ümber Päikese. Varem keerles mu vend ümber minu ja Pille, olgugi üpris kiuslikul moel. Nüüd tiirleb ta oma jalgrattaga kusagil [[lõpmatus]]e teises otsas... (lk 5-6) ** [[Reet Kudu]], "Elu algab kümneselt", 2014 * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse astronoomideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] [[Helios]] kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.<!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] spe14aqb85wmhwxd2hfflk8ovb6vik4 0 16242 87963 75522 2022-07-24T15:13:18Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carlo_Manieri_(Attr.)_-_Still_Life_of_a_Chest,_Fruit_and_Other_Objects_on_a_Brocade_Draped_Table.jpg|pisi|Carlo Manierile (tegutses 17. saj teisel poolel) omistatud, "Vaikelu brokaadiga drapeeritud laual"]] [[Pilt:Madame_Adélaïde_de_France_tenant_un_éventail_by_the_studio_of_J.-M._Nattier.jpg|pisi|Jean-Marc Nattier' stuudio, "Printsess Marie Adélaïde'i portree" (u 1752)]] ==Proosa== * Mina pidin Suures lossis kohal olema kell kümme, täies [[õuedaam]]i varustuses. Selleks oli alt laienev, paksust valgest liiliamustrilisest brokaadist [[kleit]]. Dekoltee oli sügav ja jättis õlad paljaks. Üle rinna käis helesinine õuedaami [[särp]], mis oli kinnitatud [[briljant]]idega. Teisel pool rinnal oli suur ehetega [[lehv]]. Seljalt laskus maani lahtine valgest sametist [[slepp]]. Sleppe oli mitu, kõigil käsitsi tikitud lillemustrid, ühel siiski linnud. ** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk [[Debora Vaarandi]], Eesti Raamat, 1996, lk 52 ==Luule== <poem> /---/ Mu [[rõõm]], see kiirgas kaugele - Kuldsõnu jagasin ma heldelt - Igaühele - ja [[Kink]]e - külvasin Kui järsku - kokku kuivas kõik End tundsin - kaduvat - sääl varisesid - mu [[Palee]]d - jäi kätte - [[Kerjakott]] - Küll haarasin - küll kobasin [[liiv]] sõrmist sõrises - [[Kõrb]] rullus lahti korraga mu Kuldseis ridades - Sääl naela otsas - ripub veel - mu [[kotiriie|Kotiriidest]] rüü - kuid kus mu pimestav Brokaat - piisk - [[India]]t - on nüüd? </poem> * [[Emily Dickinson]], "*** Ei eales enam - Tavalist". Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: Emily Dickinson, "Kiri Maailmale" (1988), lk 26-27 <poem> Aga sa ju ei tunne teda, sa ei tea, et Püha [[Maarja]] on siinsamas, tal on kõik olemas - luksus[[limusiin]] ja Stockmanni [[kliendikaart]], ta teab, et meie püherdame ja alandume selleks, et seda kõike endale saada, brokaat hiilgab, Klub von Überblingenisse astub Maarja, kurat, campari saab otsa ja pelgalt [[pühadus]]est ei piisa - peab triipu tegema. </poem> * [[Elo Viiding]], "Maarja, maailmast", rmt: "Meie paremas maailmas", 2009, lk 22 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Riidesordid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 66lk61i4e4emrgzqbt8ftnbqw90wcxw 0 16553 87933 80297 2022-07-24T14:38:36Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dubrovnik, Croatia 2006.jpg|pisi|Dubrovniki vaade]] '''Dubrovnik''' on linn Horvaatia kaguosas, Aadria mere ääres, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus. ==Proosa== * Kaugel meie all laius Ragusa — [[elevandiluu|vandlikarva]] linn, mida uhtusid loojangupäikese sulakullaga üle võõbatud merelained ja mille [[katus]]ed olid purpursemad õhtutaevast majesteetlike [[keskaeg]]sete müüride kohal. [[Linn]] paiknes suurel ümaral saareninal ja tema [[müür]]id näisid vankumatult vastu panevat nii [[torm]]idele kui ka [[vaenlane|vaenlaste]] rünnakutele - nagu hiiglaslik tõkkevall Aadria rannikul. Samal ajal paistis ta ülalt vaadatuna miniatuurne, justkui oleks mägede jalamile asetatud nikerdatud mängumakett. :Ragusa [[peatänav]], kuhu paari tunni pärast jõudsime, oli marmorjas, sajandite vältel kingataldadest poleeritud ning sellel peegeldusid ümberkaudsete [[kauplus]]te ja [[palee]]de tuled, nii et see meenutas suure kanali hiilgavat veepinda. * [[Elizabeth Kostova]], "Ajaloolane". Tõlkinud Hana Arras. Ersen, 2006, lk 30 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Horvaatia linnad]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] f5g5wdtmpxa0djrre2edxo13j9d38hi 0 16621 88181 77703 2022-07-25T11:42:46Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ansicht_Frankfurt_am_Main_17_Jh.jpg|pisi|Tundmatu autor, "Frankfurdi vaade" (17. saj)]] '''Frankfurt''' ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt am Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal. ==Proosa== * Frankfurt oli esimene Saksa [[suurlinn]], mida õppisin täiskasvanud inimesena üksikasjalisemalt tundma. Mulle meeldis ilus, aristokraatne [[arhitektuur]] ja lopsakas rohelus ning — inimeste [[antipaatia]] [[Preisimaa]] suhtes. Tublide [[turist]]ide kombel rändasime [[Rothschildid]]e algkodu ja [[Schopenhauer]]i elumaja juurde, vaatlesime Danneckeri paksu [[Ariadne]]t, naersime läbi pisarate, kui kohtusime palmihoones taas troopiliste [[taim]]ede ja lilledega. Täiskuuööl jalutasime Römerbergil. Meie ees ärkas ellu [[keskaeg]], oivalised vanad ehitised näisid jutustavat hämaratest saladustest. :Siin rahuldas isa oma kirge "labaste" [[toit]]ude vastu. Ta vedas mind väikestesse restoranidesse ning sõi loendamatul hulgal frankfurdi [[vorst]]ikesi. Ükskord ehmatas ta vaese [[kelner]]i peaaegu surnuks. Rikaste kodanlaste linn oli nähtavasti temas taas äratanud eriti aristokraatseid tundeid — seda juhtus temaga tihtipeale. Kui ta, järgides oma Austria harjumusi, andis kelnerile sakslase arusaamist mööda röögatu [[jootraha]], lausus too mees: "Tänan väga, härra parun!" Rothschildide linnas oli see küllap kõrgeim [[tiitel]], mida inimene võis kuulda saada. Ent isa oli sügavasti solvunud ning ütles kiiresti ja valjult: "Nimetage mind Viktoriks, kui see teid rõõmustab, ent jumala pärast ärge nimetage mind paruniks!" :Vaene kelner arvas, et tema ees on [[hull]]umeelne; ta põrnitses isale kohkunult otsa ja kiirustas siis minema, jättes teda Viktoriks nimetamata. (lk 78-79) * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] cprfitk7idfnw1hsjlez6uify5sh7s9 0 16679 88172 77843 2022-07-25T11:30:32Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Kus mu [[telefon]] on?" mõmiseb poiss. Ta korjab pük­sid uuesti üles. "Pean äratuse panema. Need jobud seal haiglas ütlesid, et mul võib olla [[peapõrutus]]. Kui kogu seda verd nägin, kukkusin ja lõin pea ära." Ta ohkab. :"Nad ütlesid, et ema peab mu täna öösel iga kahe tunni tagant üles ajama." :Ma kergitan imestusest kulme. "Kus su [[ema]] siis on?" :"Kodus, Detroitis." :"Kas sa seda arstile ka ütlesid?" :"See pole tõesti tema kuradi asi. Miks ma pean mõnele lollpeale ütlema, kus mu ema elab?" (lk 54) * [[Anna Woltz]], "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018 * Kuid see ei meeldinud preili Sokule sugugi. :"Et teil ka [[häbi]] ei ole, poisid! Maailmas on tuhandeid [[laps]]i, kes annaksid teab mida suutäie niisuguse toidu eest." :Karlsson pistis käe taskusse ning tiris sealt välja [[märkmik]]u ja [[pliiats]]i. :"Kas ma tohiksin paluda nendest kahe [[nimed]] ja [[aadress]]id?" nõudis ta. :Kuid preili Sokk üksnes torises ega tahtnud nimetada ühtki nime ega aadressi. (lk 256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Õigus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Tehnika]] hcjkyfpyukgo2bwb3b3pa0wd9825g8j 0 16835 87936 78224 2022-07-24T14:39:30Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> [[Kord|Korras]] olema peab [[maja]], kas ma teen kõik nii, kuis vaja? Kas on alustassile pandud [[piim]]a [[kass]]ile? </poem> * [[Erika Esop]], "Minu päev", rmt: "Lõbus tuul" (1988), lk 91 ==Proosa== * [[Küünlavaha]], mida me pärast alustassi küljest kratsima peame, on [[elupõletaja]] [[testament]] alalhoidlikele. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] sewkep80kt8dnntodu38destfkkfkde 0 16968 88088 78742 2022-07-25T04:22:45Z Kruusamägi 873 esmane def wikitext text/x-wiki '''Hädapidur''' on asjandus masina kiireks peatamiseks hädaolukorras. ==Proosa== * Ema ja Isa juba nohisesid, kui baabuška pimedas täiesti virgus ning askeldama hakkas. Ta ruttas kähku kontrollima, egas mõni [[muna]] pole katki läinud. Baabuška kotis olid munad, terve kotitäis mune. Need on mao munad! Laura on [[taiga]]s näinud, kuidas [[madu]] haub, ei, laseb mune endast välja. Terve kuhila. Need läbipaist­vad nahkjas kestas munad on puntras koos. Kui kest ära kuivanud, kooruvad munadest maolapsed. Need on esiti nagu paksud [[vihmauss]]id. Ainult mustad, mitte roosakarva nagu vihmaussid. Ainult rapsakad, mitte nagu aeglased vihmaussid. Nii kui munast väljas, kaovad ojanirekestena ilma peale laiali. Mis sest tuleks, kui maolapsed <!--//-->kooruvad kupees? Tuleb stopp-kraani tõmmata. Laura tõmbabki! Rong peab seisma jääma, see, madudest pungil, ei saa edasi sõita! :Iga muna oli eraldi ajalehepaberisse mähitud. Baabuška mähkis iga muna hoolikalt ükshaaval lahti, siis veen­dus, et muna terve, ning mähkis uuesti tagasi. Mähkis lahti, vaatas, mähkis tagasi. Mähkis lahti, vaatas, mähkis tagasi. Mutike keerutas aeg-ajalt muna, laksutas keelega ning rõõmutses – vai, mihuke kena munake! Siis mähkis jälle kinni, kõikse aeg endamisi midagi inisedes. Munad nägid küll rohkem kanamunade moodi välja. Liiga suu­red, et maomunadeks olla. Aga kui need on suurte kägistajamadude munad? Hea, et Laura teab, kus stopp-kraan asub, hea, et Isa näitas. Kui aga stopp-kraani asjata tõm­mata, siis tuleb igavene jama. Siis võidakse rongist välja tõsta, pannakse trahvi maksma, ei pääsegi Lätimaale! Ei, Laura ei kisu veel stopp-kraani, Laura ei kisu ülepea seda stopp-kraani, las see rong parem kihisegu neist kägistajamadudest! (lk 15–16) * [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] diaqkjpes68jhagwpvfymv9639gp1x2 4 17141 88104 79833 2022-07-25T06:43:29Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki {{Avaleht/Teema | pilt = Cirsium vulgare - Keila1.jpg | artikkel = Ohakas | tekst = '''[[Ohakas]]''' (''Cirsium'') on korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Kultuuriliselt kiputakse ohakale omistama [[nuhtlus]]e sümboli rolli, sest tegu on levinud [[umbrohi|umbrohuga]], mis on enamasti väga elujõuline ning mõõdukalt kuni ohjeldamatult [[okas|okkaline]]. Seepärast on ohakas ka [[Šotimaa]] rahvuslill. }}<noinclude>[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]</noinclude> 3oc25avskxy8i2awn8qhxh9btcrdf86 0 17513 88198 81464 2022-07-25T11:55:32Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Seks]] on nagu bridž. Kui sul pole head [[partner]]it, siis peab sul olema hea [[käsi]]. ** [[Woody Allen]], "Arveteklaarimine", 1972 ==Luule== <poem> Ainult [[tuletõrje]] valvemeeskond ärkvel püsib, lõhub bridži - [[ajaviide]] tõhus, kuni [[häirekell]] ei kutsu, kuni tarvis pole pritsi. </poem> * [[Hando Runnel]], "Vaikne öö", rmt: "Avalikud laulud", 1970, lk 50 [[Kategooria:Mängud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] i7h61s2qs9gvs3iy1t8lh1y5ta99fwv 0 17553 88115 81643 2022-07-25T07:40:22Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ikka veel ebales komisjon tema [[hobune|hobuste]] ees. :Mõni komisjoni liige kissitas kord üht, kord teist [[silm]]a. :Mõni nilpsis terava keeleotsaga [[huuled|huuli]], otsekui proovides hobuseid lakkuda. Eemalt. :Mõni torutas alahuult, mõni vidutas silmi, mõni punnitas [[põsk]]i. :Just nagu [[eunuhh]]id Keiserliku teatri näitelaval. :Komisjoni liikmetele tundus, et hobuste [[pea]]d on liiga väikesed ja kederluud liiga ahtad. :Selgitus, et need on ibeeria hobused ja peavadki just sellised olema, ei aita. :Komisjon näib kahtlevat mitte ainult ibeeria hobustes, vaid ka Ibeerias kui sellises. (lk 3) * [[Undinė Radzevičiūtė]], "[[Kalad ja draakonid]]", tlk Tiiu Sandrak, 2017 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? Kõnnib komisjon õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]].<!--//--> ... Kipub vaidlema isekeskis auväärt ehituskomisjon. Köögis poriseb [[kohviveski]], [[perenaine]] seal tegev on. ... Silma järgi see pisut napib... Palun [[kohv]]ile! kostab hüüd. Noorim — [[teksad]]es — suleb mapi. Tõrjub komisjon: mis te nüüd! Mitmes kohas meil veel on käia, teha omalgi aiamaa. Appi kutsuma peab vist [[äi]]a — Ah, tass kohvi? Kui just muidu ei saa... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 149kx7cegznqli9o9sq8tol790ie56n 0 18480 87934 86726 2022-07-24T14:38:57Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Linn]]a peatänaval [[kapsas|kapsaid]] kasvatada on seesama, mis juua [[surnuaed|surnuaia]] [[kaev]]ust. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Ragusa peatänav, kuhu paari tunni pärast jõudsime, oli marmorjas, sajandite vältel kingataldadest poleeritud ning sellel peegeldusid ümberkaudsete [[kauplus]]te ja [[palee]]de tuled, nii et see meenutas suure kanali hiilgavat veepinda. ** [[Elizabeth Kostova]], "Ajaloolane". Tõlkinud Hana Arras. Ersen, 2006, lk 30 [[Kategooria:Geograafia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5lfivehp99wl3dovsj83vv7mlysxsvo 0 18488 88156 86787 2022-07-25T11:05:26Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Kübar]]at pähe panema asudes määrame alati nii ta esi- kui tagupoole, sisenemata lõpuks siiski kummastki otsast. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 * Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa <!--//-->armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist [[loor]]idega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda mõistvat, ta viipas ainult vastu... ja tuli ikkagi. :"Üllas neitsi astus pidu[[saal]]i," lausus Karlsson. :Ning seal ta seisiski ukselävel kõigi oma looride ja muuga. See oli vaatepilt, mis sundis härra Pecki silmi pungitama. (lk 261-262) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] d3mnfzsb5ksktzy1cn43acxvr3swez9 0 18561 87943 87578 2022-07-24T14:46:48Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui meil ust lahti tõmmates üksi käepide pihku jääb, on [[uks]] meist lihtsalt valesti aru saanud. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Ma olen [[lein]]ava [[ema]] rõve [[tants]] ma olen [[kevad]]e viiludekssaetud käepide </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Tehnika]] 0g49pypclrhahrapzmkhrqcqz6slvhu 88000 87943 2022-07-24T15:34:01Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui meil ust lahti tõmmates üksi käepide pihku jääb, on [[uks]] meist lihtsalt valesti aru saanud. (lk 119) * [[Vikerkaar]] on [[suvi|suve]] lillekorvi sang. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Ma olen [[lein]]ava [[ema]] rõve [[tants]] ma olen [[kevad]]e viiludekssaetud käepide </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Tehnika]] n6navv5s3n78ow87z7zfy632yxzoaa1 0 18608 87891 2022-07-24T13:14:52Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Varblane]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Varblane]] ghari6jrqeblbrbfy6y4j7ebafztz1l 0 18609 87902 2022-07-24T14:11:07Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ennistatava [[kirik]]u [[katus]]el istub noorte katusepanijate hulgas alati üks vana mees, kes restaureerib viissada aastat tagasi surnud [[vares]]eid. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ennistatava [[kirik]]u [[katus]]el istub noorte katusepanijate hulgas alati üks vana mees, kes restaureerib viissada aastat tagasi surnud [[vares]]eid. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hf97q85fw86k1n9ihzckp730kwg2x62 0 18610 87903 2022-07-24T14:12:06Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ennistatava [[kirik]]u [[katus]]el istub noorte katusepanijate hulgas alati üks vana mees, kes [[restaureerimine|restaureerib]] viissada aastat tagasi surnud [[vares]]eid. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Ehitus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ennistatava [[kirik]]u [[katus]]el istub noorte katusepanijate hulgas alati üks vana mees, kes [[restaureerimine|restaureerib]] viissada aastat tagasi surnud [[vares]]eid. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Ehitus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] do9elmxiafbs9acvfbb4rppi9ksct1w 0 18611 87909 2022-07-24T14:17:55Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.<!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021 [[Kategooria:Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] es13pxm7m2ogps4q9e61lf2z9x76t47 14 18612 87910 2022-07-24T14:18:35Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Jumalad]] [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia|Jumalad]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Jumalad]] [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia|Jumalad]] 7ry1fbzsl2hymch48k3i43ylgrdoeul 0 18613 87919 2022-07-24T14:25:07Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Kaenlaalune]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kaenlaalune]] h3w5q2ukho3uxxt7v8p6by35y32ryfs 0 18614 87923 2022-07-24T14:29:44Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Pleekinud hoiatussildid [[raudtee]]l kuulutavad, et tegelikult on [[rongiõnnetus]]ed juba aegunud. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Pleekinud hoiatussildid [[raudtee]]l kuulutavad, et tegelikult on [[rongiõnnetus]]ed juba aegunud. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] l4fqdn50714a1680r12jctgwix5t6bi 0 18615 87924 2022-07-24T14:31:13Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Laadungiga [[veoauto]] on nagu see, kes niigi teab, mis ta teeb, ja tema kannul lippav järelkäru nagu protežeerija, kes teda jooksu pealt õpetada katsub. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Transpordivahendid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Laadungiga [[veoauto]] on nagu see, kes niigi teab, mis ta teeb, ja tema kannul lippav järelkäru nagu protežeerija, kes teda jooksu pealt õpetada katsub. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Transpordivahendid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] r2tkl9z0ofjs6n26uer46x7za540j3k 0 18616 87927 2022-07-24T14:34:59Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Küünlavaha, mida me pärast [[alustass]]i küljest kratsima peame, on [[elupõletaja]] [[testament]] alalhoidlikele. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Küünlavaha, mida me pärast [[alustass]]i küljest kratsima peame, on [[elupõletaja]] [[testament]] alalhoidlikele. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] n3xrdqfxls9gru9w6kyaq6uw4lctdpk 0 18617 87940 2022-07-24T14:44:02Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Tormakus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Tormakus]] t3usww58b9h7fqa1e8ad6y9517rlrls 0 18618 87941 2022-07-24T14:44:49Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Tuletikk|Tikk]] on [[ebausaldusväärsus|ebausaldatav]] oma tulipäisuse pärast. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Tuletikk|Tikk]] on [[ebausaldusväärsus|ebausaldatav]] oma tulipäisuse pärast. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kdroypgy14dcbt1duvszo3k8c2rgcwj 1 18619 87942 2022-07-24T14:45:08Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: 'vt ka: "Armas Thorin, ära ole nii torm!" --~~~~' wikitext text/x-wiki vt ka: "Armas Thorin, ära ole nii torm!" --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 17:45 (EEST) 32gvqabii17ga27lixgj15gifx9q8fl 0 18620 87956 2022-07-24T14:55:10Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Juuni]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Juuni]] ahwa5gjoa10a4cedqw188tnzuac2uig 0 18621 87958 2022-07-24T14:55:33Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Kokandus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kokandus]] 5z9wgxtxkew6892h6vnegg8p9ib30ae 0 18622 87965 2022-07-24T15:18:06Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Hauakivi]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Hauakivi]] e8aqs17amjs7tkp1tp2hdw6j3hcy35k 0 18623 87966 2022-07-24T15:18:45Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Käepide]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Käepide]] my1o20ydcawvmmooadzwatnmw6k9zxr 0 18624 87967 2022-07-24T15:19:09Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Välisjalanõud]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Välisjalanõud]] q86wtoes332m8zq3h8upvb2e2shz9o9 0 18625 87968 2022-07-24T15:19:29Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Jooksmine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Jooksmine]] 3jihf3qxr964yb7llm1z4vjquvd7uzn 0 18626 87969 2022-07-24T15:19:47Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Ebakindlus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ebakindlus]] ot3am2ntneriiawvqemkba02sno4ewf 0 18627 87972 2022-07-24T15:20:40Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Armastuskirjad on postiameti [[lepatriinu]]d. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Armastuskirjad on postiameti [[lepatriinu]]d. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] rascnxqba3vdq3cqt40dpjg0ch6cap3 88031 87972 2022-07-24T15:50:13Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Armastuskirjad on postiameti [[lepatriinu]]d. (lk 117) * Lootes, et [[ümbrik]] meie armastuskirja varjab, loodame temast seda, millega me ise toime ei tulnud. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ku3huy35f5t9213t4wnhjfifq5h20wh 0 18628 87974 2022-07-24T15:21:47Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Sõrmkinnas [[teesklus|teeskleb]], nagu jätaks ta meile rohkesti [[valik]]uvõimalusi. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Sõrmkinnas [[teesklus|teeskleb]], nagu jätaks ta meile rohkesti [[valik]]uvõimalusi. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] stm0c7ybhbpygwiiup8x6k1g4y184jr 0 18629 87976 2022-07-24T15:22:28Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Muskaatpähklis on [[kulinaaria]] [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Muskaatpähklis on [[kulinaaria]] [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] a31sx573pu5w72c4joe3j2g5ozzbveh 87977 87976 2022-07-24T15:22:44Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Maitseained]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Muskaatpähklis on [[kulinaaria]] [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Maitseained]] cdq9jinv6e5vggr3j8o3qz61xv4cynb 87978 87977 2022-07-24T15:22:54Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Taimed]]; lisatud [[Kategooria:Maitsetaimed]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Muskaatpähklis on [[kulinaaria]] [[intellekt]]. (lk 117) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Maitsetaimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Maitseained]] nz7ss4hexbfkhb1ln5ai9ixuvliwtfn 0 18630 87983 2022-07-24T15:25:03Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Päikesekiir]]ed heidavad oma [[võrk|võrgu]] liivasesse [[merepõhi|merepõhja]], kajastades kuldraha, sireeninaeru ja väikeste laste varbajälgi. (lk 118) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Päikesekiir]]ed heidavad oma [[võrk|võrgu]] liivasesse [[merepõhi|merepõhja]], kajastades kuldraha, sireeninaeru ja väikeste laste varbajälgi. (lk 118) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] gyyb56qeccj4p6u0496a2ozgdwy0z4e 87984 87983 2022-07-24T15:25:19Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Päikesekiir]]ed heidavad oma [[võrk|võrgu]] liivasesse merepõhja, kajastades kuldraha, sireeninaeru ja väikeste laste varbajälgi. (lk 118) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 4yq9my5ov3o5q2lumtx1jxcgz3th76o 0 18631 87990 2022-07-24T15:31:15Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Suvi]] võtab lastehoidmise vabatahtlikult enda peale, jagades selle ära maa ja taeva vahel. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Suvi]] võtab lastehoidmise vabatahtlikult enda peale, jagades selle ära maa ja taeva vahel. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ixutraslbmpx4s14bgq9ixmesjtraxn 87991 87990 2022-07-24T15:31:22Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pedagoogika]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Suvi]] võtab lastehoidmise vabatahtlikult enda peale, jagades selle ära maa ja taeva vahel. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Pedagoogika]] a5urivup5javj0efz1ukgnabmwtzu0k 0 18632 87992 2022-07-24T15:31:49Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Moon]] jätab oma kuprasse väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Moon]] jätab oma kuprasse väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] bvzrw2751j6kcbq0dsqt1wj24rh8020 87993 87992 2022-07-24T15:31:54Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Taimed]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Moon]] jätab oma kuprasse väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Taimed]] 17t9nqwux66k92ewgh50jaj4ub2koda 88069 87993 2022-07-24T21:33:23Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Moon]] jätab oma kuprasse väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Taimed]] sxfc6b2nitrezrem23w46496aa718uw 88070 88069 2022-07-24T21:34:16Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Opium pod cut to demonstrate fluid extraction1.jpg|thumb|[[Unimagun]]a (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet [[oopium]]it]] ==Proosa== * [[Moon]] jätab oma kuprasse väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Taimed]] ikr4b7bi6mobnpdeuud3wfbvhe4ep21 88080 88070 2022-07-24T22:12:02Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Désiré_François_Laugée-_The_Poppy_Harvest.jpg|pisi|Désiré François Laugée (1823–1896), "Moonisaak", ''s.d.'']] ==Proosa== * [[Moon]] jätab oma kuprasse väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Taimed]] qmqt8set6uav0skbj95o1cd97c5p33t 0 18633 87997 2022-07-24T15:33:18Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Talv]] oli nii unine, et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Talv]] oli nii unine, et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 68i20nu7rqkd8233szufrs9ptrvn9gz 87998 87997 2022-07-24T15:33:24Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Psühholoogia]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Talv]] oli nii unine, et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Psühholoogia]] gptvqzmsy0ax98sp61h6ehq4ahvy26p 87999 87998 2022-07-24T15:33:35Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Talv]] oli nii unine, et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve [[kevad]]e. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Psühholoogia]] 3gxz4m50f1k61bizr9pmdbzxlwt5jum 0 18634 88005 2022-07-24T15:35:33Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Vikerkaar]] on [[suvi|suve]] lillekorvi [[sang]]. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Vikerkaar]] on [[suvi|suve]] lillekorvi [[sang]]. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 3gku371i36hj3wa6d29y6w3z30t1xcd 0 18635 88006 2022-07-24T15:36:08Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui [[suvi]] [[latv|ladvast]] endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui [[suvi]] [[latv|ladvast]] endale [[reisikepp|reisikepi]] on jõudnud meisterdada. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0xr3xx12306wt9hz1p2uxrfggk964zu 88007 88006 2022-07-24T15:36:30Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui [[suvi]] [[latv|ladvast]] endale reisikepi on jõudnud meisterdada. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] s25e1r48551km2izyd5npwdg03ohvy9 88017 88007 2022-07-24T15:43:06Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Toomingas|Toominga]] valge [[patt]] tuleb avalikuks pigimusta ja mõrkjana veel enne, kui [[suvi]] [[latv|ladvast]] endale reisikepi on jõudnud meisterdada. (lk 120) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 ==Luule== <poem> Nii me kasvame virnrohu kombel kinni hakates siit ja sealt. Ja need lõputa keerlevad teed ja need kauguses sinavad metsad, unistuste mägedest rääkimata, võõrad paigad ja võõrad nimed saavad omaks ja uuesti võõraks. Ei nad päriselt kao. Äkki haljendab ränduri kepp ning kasvatab juuri ja õisi. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "Meie juured ei ole lapsepõlves" [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] npmzytghm8l9vzbovj3mpas2t5v20h2 0 18636 88012 2022-07-24T15:37:53Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Välisjalatsid]] on arad [[külalised]], kes iial [[esik]]ust kaugemale ei saa. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Jalanõud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Välisjalatsid]] on arad [[külalised]], kes iial [[esik]]ust kaugemale ei saa. (lk 121) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Jalanõud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] a8ivgfeqdrw7q5v52l8ihbqn52vm91c 0 18637 88028 2022-07-24T15:48:52Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui [[armastus]] hakkab kulgema kolmandas grammatilises [[Grammatiline isik|isik]]us, on see märk tema kolmandasse [[vaatus]]esse jõudmisest. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Keel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui [[armastus]] hakkab kulgema kolmandas grammatilises [[Grammatiline isik|isik]]us, on see märk tema kolmandasse [[vaatus]]esse jõudmisest. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Keel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 4tutrdgbmy77zreaxbyzslpdnhwo6ka 88029 88028 2022-07-24T15:49:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kui [[armastus]] hakkab kulgema kolmandas grammatilises isikus, on see märk tema kolmandasse [[vaatus]]esse jõudmisest. (lk 122) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Keel]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8pod1rycoi2h8594cd357vmj7om321z 0 18638 88034 2022-07-24T15:52:53Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Öised [[ärkamine|ärkamised]] on [[unenägu|unenäo]]rongi teivasjaamad. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Öised [[ärkamine|ärkamised]] on [[unenägu|unenäo]]rongi teivasjaamad. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] nsmrh7lypvlv38wnkyj9s7wvgb7tqzd 88035 88034 2022-07-24T15:53:03Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Transport]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Öised [[ärkamine|ärkamised]] on [[unenägu|unenäo]]rongi teivasjaamad. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Transport]] soewnl088rlqxfm71ssjqk4qj3j4d0o 88096 88035 2022-07-25T04:50:29Z Kruusamägi 873 esmane def wikitext text/x-wiki '''Teivasjaam''' ehk '''pooljaam''' on [[raudteejaam]], kus [[rong]] peatub vaid nõudmisel. ==Proosa== * Öised [[ärkamine|ärkamised]] on [[unenägu|unenäo]]rongi teivasjaamad. (lk 119) ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989 [[Kategooria:Kohad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Transport]] tlapam9g6gws1tz3574234una3lik6z 0 18639 88038 2022-07-24T15:54:14Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Üleannetus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Üleannetus]] 60i8zor881pvpbsrl9me7ji3gkwpthq 0 18640 88041 2022-07-24T15:59:12Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Leonora Peets]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Leonora Peets]] 7qka0wc2f2ag1bibl0qmlvgo81x7q90 0 18641 88049 2022-07-24T16:28:04Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ''''Leonora Peets''' (ka Nora Peets, neiuna Leonora Erbak; 25. juuli 1898 Tallinn – 11. august 1995 Marignane, Prantsusmaa) oli eesti prosaist ja ajakirjanik. =="Maroko taeva all"== Leonora Peets, "Maroko taeva all", * On olnud palju päevi, mis on toonud mulle [[kingitus]]i. Sest kas pole suur kingitus [[eurooplane|eurooplasele]], kui talle avaneb jälle mõni uus uks, kui teda kutsutakse külla araabia majja! Sammun üle läve omapärasesse ja võõrasse [[maailm]]a...' wikitext text/x-wiki '''Leonora Peets''' (ka Nora Peets, neiuna Leonora Erbak; 25. juuli 1898 Tallinn – 11. august 1995 Marignane, Prantsusmaa) oli eesti prosaist ja ajakirjanik. =="Maroko taeva all"== Leonora Peets, "Maroko taeva all", * On olnud palju päevi, mis on toonud mulle [[kingitus]]i. Sest kas pole suur kingitus [[eurooplane|eurooplasele]], kui talle avaneb jälle mõni uus uks, kui teda kutsutakse külla araabia majja! Sammun üle läve omapärasesse ja võõrasse [[maailm]]a, kus eluvormid on teised ning tihti arusaamatud ja kus [[mõtted]] inimeste laupade taga tunduvad keerukad nagu joonised nende vaipadel või kipsist lõigatud arabeskid seinal. Tunnid araabia kodudes on olnud mulle raamatuks — lehitsen, meenutan... (lk 8, sissejuhatuse algus) * Meil pole [[araablased|araablastega]] ei ühist keelt ega meelt. [[Marokolased|Marokolase]] hingeelu mõistmiseks on tarvis aega. Ei astuta võõrausulise hinge nagu laadapoodi. Tuleb hoiduda pealiskaudsest vaatlemisest ja rutulisest [[arvamus]]est. Nagu kõik, mis väärtuslik, nii peidavad endid ka marokolase hingeavaldused igapäevaste kõneluste, käitumise ja [[viisakus]]e taha. Kes arvab, et on neist kähku aru saanud, petab end. Kes mõtleb, et pole enam midagi avastada, petab end samuti. (lk 8) * Nende seltskondlik läbikäimine on peen, võluv ja täpne. Meid köidab ühel päeval nende viisakusvormelite [[peenetundelisus]], teisel tembeldame silmakirjalikuks selle, kes vaid tahtis olla viisakas. Meie silmis kõige harilikum ja tavalisem toiming on nende jaoks erilise tähendusega. (lk 8) * Võõras ümbruses hakkavad vaatlejale paratamatult silma just erinevused, mis pole kooskõlas meie vaadetega või harjumustega. Olen ehk liigagi rõhutanud ja esile toonud jooni, mis meile näivad veidrana, leiavad aga seletuse ja mõistetava aluse maroko miljöös. (lk 9) * [[Aeg]] on põgus ja kiiresti mööduv. Kadunud on aastad, mis kujundasid mu elupildikesi. [[Maroko]] suundub nüüd moodsa elulaadi poole. Tegutsevad koolid, suuremates linnades töötavad naised väljaspool kodu. Lõuna-Marokos püsib aga veel vana aeg. :Päeval, mil Marokos ei nähta enam paksu tallaga tuhvleid ja mil maroko naine astub igal pool tänavale looritamata näoga, variseb lõplikult Maroko traditsioonide müür. Kaob arhailine [[arhitektuur]], müürid pööravad oma peidetud sisepoole tänava suunas. Muutuvad muuseumideks need vaikivad lossid, kahhelkivist siseaedade ja purskkaevudega. Villamadratseid asendab kaine tool, kipsist "pitsi" seintel odav tapeet. Kellel on enam [[aeg]]a lebada? Kellel on jaksu kuude viisi peitliga lupja nikerdada, või kellel sest kasu on? :Ajakell on saanud üldiseks valitsejaks ning käsutajaks. Tema minutid ja sekundid ajavad inimesi taga. Ikka kiiremini ja kiiremini... (lk 9) * [[Öö]] on poetunud tuppa. Luusis pisut aega videvikuna ringi ja ähmastas kiiresti kõik esemed. Neelas siis kähku toa ja linna minarettidega akna taga. (lk 10) * [[Külalised]] järgnevad mulle õhinal ja uudishimulikult. Tummalt vaadatakse iga mööblitükki, aralt puudutatakse esemeid sõrmega. Vaevalt oleme astunud magamistuppa, kui mu selja tagant kostab kiljatus. Vanem tütar taandub hirmunult ukseni, <!--//-->ust väljasirutatud sõrmega juhib meie tähelepanu millelegi meie ees: :"Mis... mis see seal on? Allah tule appi, kui kole!" :"See" osutub [[tool]]iks, mille leenile tubib on oma pintsaku laotanud. Saan tüdrukust aru: tool jalge peal on iseenesest võõrapärane riistapuu ja kui sellele lisaks on sinna veel heidetud torukäistega rüü, kas siis pole tont valmis? :"Püha prohvet, missugused võikad asjad sul on," torises tüdruk, "kükitab nagu lafiit! Kardan lausa su majas liikuda!" (lk 11-12) * Lahutan ärevaid meeli köögi näitamisega. Muidugi, võrreldes mošeedeülema maja keedukopliga on see ruum tibatilluke. Kuid siin on oma atraktsioon — [[veekraan]], millest võib üheainsa sõrmeliigutusega panna vett purskama, nii palju kui süda soovib! Iseküsimus on, kas kiidaks niisuguse uuenduse heaks Marrakeši veetassijate tsunfti liikmed, kes linna kaevust elumärjukest kitsenahast kottides majadesse toimetavad. Aga külalistele kraan meeldib, naerdes lastakse veejoal mängida ja kordamööda loputatakse käsi. Kui jõuame käimlasse, on proua imestus haripunktis. Ilmse huviga tõmbab ta korduvalt vett ega näi tahtvatki lahkuda nii huvitavast paigast. (lk 12) * Tuppa poeb ängistav õhkkond. Vanem tütar nihutab end rahutult toolil, vaatab mulle paluvalt otsa ja lausub, värin hääles: :"Ega sa ometi ei ütle isale, et me siin käisime?" :Tõotan olla vait kui haud, mille peale ta lausub: "Barakalaufik! Tänan." :See tänu kõlab nii tänurikkalt, et taipan veel selgemini seisukorra tõsidust. Kõrges ametis härra naine on omavoliliselt öisel ajal kodust lahkunud, meelitades endaga kaasa ka tütred ja pojad — milline kuulmatu ja häbistav tegu... (lk 13) * Kaval muie mängib nooriku näol. :"Sidi Mustafa viis lalla Raalia nädala eest maale. Sealt toodi sõnum, et ta isa olla suremas." :Vaat siis, tuleb surmgi mõnikord kenasti parajal ajal... (lk 13) * "Kas ümmardajad ei lobise?" usutlen edasi. :Põlglikult kõverdab küsitletav huuli: :"Arvad sa, et nad piitsa ei karda? Ütlesin neile, et läheme palvetama pühak Abdelasiisi mausoleumi. Teel saime kätte takso ja kihutasime siia lähedale, poisid teadsid, kus sa elad. Ettevaatusest tulime viimase osa teest jala. Oo, mul oli see kaval plaan juba ammu valmis. Vihma tõttu oli meil täna eriti õnne — väljas pole inimesi!" :"Kas sa pühaku hauale ei lähegi?" :"Siit minnes astume läbi," seletab proua tasasema häälega, just nagu kardaks ta teha pühakule ülekohut, mis võiks tuua <!--//-->kaasa soovimatuid tagajärgi ja teha majast põgenemise avalikuks. :"Kas sinu aulik abikaasa sul mausoleumi lubaks minna?" :"Ei." (lk 13-14) * Koguni palvetama tuli minna salaja, teenijate saatel... Mida ütleks isand, kuuldes oma naise teost? Mu vaimusilme ette kerkib vanaldase härra Mustafa kõhn ja vali nägu... Kui äkki poisid mõne reetva sõna peaksid pillama... Pöördun poiste poole: :"Kas te suudate suud pidada?" :Imestan taas, väikemeeste vaade on surmtõsine ja peanoogutus kinnitab, et nende huuled ei avaneks mingil tingimusel. Minu ees on vandeselts — oleme maal, kus osatakse vaikida. (lk 14) * Kui jutt poistega jälle pühakule kaldub, saab proua energiline iseloom võidu: veidi kogeledes, kuid autoritetselt võtab ta jutulõnga poistelt üle. :"Jah, pühaku haud on just seal, kus põiki üle tee on tõmmatud jäme kett. Kett takistab juute ja kristlasi pühale pinnale astumast. Ega see polegi sinna naljaks pandud. Kord puges üks prantsuse sõdur naerdes keti alt läbi — ja mis juhtus? Kukkus paugupealt surnult maha!" (lk 15) *"Kas proua ei karda hilisel ajal tänaval liikuda?" pärib tubib. Noorik on jälle endine külmavereline jõugujuht. Ei, tema ei karda kunagi! Tema oskab Koraani lugeda! Kord mehe äraoleku ajal olla katusel samme kuuldud. Võib-olla vargad? Ta oli kohe haaranud lambatapmise pussi ja tõtanud koos poistega terrassile. Polnud seal kedagi, kassid vist pillerkaaritasid... Teinekord olla ta igavusest veetnud pool ööd katusel, jälgides hili-seid möödujaid. Järgmisel päeval oli tal olnud küll kange peavalu. "Seda sa said öistest vaimudest," olid teised öelnud. Tema aga polevat ühtegi vaimu näinud. :Pead kuklasse heites, nii et kõrvarõngad ja kullast laubaehe tilisesid, deklareeris ta: :"Ma ei karda žnunne — vaime!" :"Ütle silmapilk — besmellah rahman rahiim," hirmunud tüdrukud tõstavad hoiatavalt käed üles. "Ütle kohe, kui sa ei taha, et meid Õnnetus tabaks." :"Armulise ja halastava Allahi nimel!" pobiseb noorik vai-mudevastase vormeli, lisab aga kohe üleolevalt: "Ega ma neid siiski ei karda!" (lk 15) * Kui ma 1929. aastal Marokosse asusin ja mulle siin jutustati, et vanad naised kaevavat mõnikord kalmistul vargsi surnuid hauast välja, väga saladuslikuks otstarbeks, siis ma seda ei uskunud. Minu, Eestist tulnu, euroopalik mõtlemisviis ei julgenud niisugust tegu võimalikuks pidada. Suhtusin neisse juttudesse kui väljamõeldistesse, araabia aju fantaasia viljasse, mida rahvasuu küll laialt levitab, mis aga tegelikult on alusetud. :Kord hiljem, aastal 1935, langes mu pilk rabavaile ridadele ajalehes, mu suust pääses hüüe: kas tõesti?! Ajaleht teatas kainelt, et politsei oli tabanud kalmistul kaks naist, kes olnud parajasti ametis laiba väljakoukimisega mulla alt. :Need õudsed toimingud leidsid niisiis tõepoolest aset — see seisis trükitult must-valgel. :Hakkasin asja vastu huvi tundma. Miks laipu välja kaevati? Milleks neid vajati? (lk 17) * Silmitsesin surnuaedu hoolikamalt ja neist möödudes astusin mõnikord üle varisenud müüri haudade vahele. Need kal<!--//-->mistud olid ja on puude ning põõsasteta kõrbed. Klaasise taeva ja kuumava päikese all on nad kui prahihunnikute räga, kui muttidest ülestuhnitud räämas põld. Läbisegi, risti-rästi paiknevaid hauamügaraid ei kohenda kellegi käsi, neid ei ehi ükski lill, sest milleks mõelda põrmule, mille Allah on määranud kõdunema. Ainult mõne väiksema kääpa peatsis või jalutsis on viltu mulda torgatud telliskivi. Haudades, kõigest paari kämbla sügavuses, lebavad laibad tavaliselt kirstuta, nad on mähitud vaid odavasse kalingurriidesse. Mida väärtuslikku võiks neilt otsida ja leida? (lk 17-18) * Kui olin pikapeale araabia keelega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid märkusi. Näiteks selliseid: :"Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!" :Või siis: "Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peeneks-tambitud hamba neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!" :Sagedamini lausuti: "See tuhk on küll väga mõjuv selle või mõne teise haiguse puhul, kuid paraku on see ka väga kallis!" Kuulsin inimesi ka nõnda sosistavat: "Kohe kui mees oli kuskusipudru söömise lõpetanud, kiskus kramp tema sooled keerdu. Ju ta kalmistul selle kõrvale läkski, kelle käsi oli pudru-jahu seganud!" :Nagu ristsõnamõistatus laheneb üheainsa puuduva tähe leidmisel, nii selgus mullegi ühel päeval nende ütluste tagamõte. Sõnade "hamba", "kederluu" ja "tuha" ette tuli panna lihtsalt sõna "koolnu" ja tõde oligi käes. :Niisiis, koolnuilt käidi otsimas rohtu kehavalude ja hingehädade puhul. Surnuluud pidid peletama haiguse ja abistama nõidumisel, mis oli tol ajal Marokos laialt harrastatav kunst, mida praktiseeriti enamasti kahjutute, aga mõnikord ka kurjade tagajärgedega. Mitmenaisepidamine ja laste soetamine paljude naistega lõid soodsa pinna intriigidele ja tülidele. Mis ime siis, et kui muud abinõud meeleheite ja kire raevu puhul enam ei aidanud, mindi kalmistult tooma neid kõige tõhusamaid vahendeid. (lk 18) * Kederluu lasi end reie- ja sääreluu vahelt hõlpsasti välja võtta, seda oli ka võrdlemisi lihtne uhmris pulbriks tampida. Kederluu oli hädaohutu. Tuhaks põletatuna kõlbas see tõve taltsutamiseks ja armuvahekordade korrastamiseks. :Hambaga oli lugu hädaohtlikum. See tõi vahel ka surma. Tambi või ära tambi, glasuur ei tahtnud puruneda. Juba väike-negi allaneelatud osa võis tekitada valusid, sisemisi haavu ja lõpuks tappagi. (lk 19) * Aga miks kustus rääkija hääl mõnikord minu juuresolekul sosinaks, kui räägiti maroko rahvustoidust kuskusist? Miks nimetati rooga sellisel puhul "surnu kuskusiks"? Sõgedus! Mis on surnutel ühist selle maitsva ja omapärase pudruga, mida rullitakse külimitu põhjal peopesaga mannast ja jahust, sellele vähehaaval vett lisades? :Ka sellele küsimusele leidus ükskord õige vastus. "Koolnu kuskusi" pidi hõõruma mitte elava inimese, vaid võrdlemisi värske laiba käsi. (lk 19) * Juba tungib valgus rullkardina pragude vahelt tuppa. Kell on seitse. Peab kärmesti tõusma, uusaastapäev ei anna perenaisele armu. Kell kaheksa hakkab kostma pasunakoori hele ja järjest valjemaks muutuv tuututamine. Võõrleegioni orkester, suur neljasarveline oinas kõige ees kõpsutamas, rühib läbi Marra-keši euroopa linnaosa, soovides Maroko Prantsuse protektoraadi valitsuse poolt muusikahelidega head uut aastat. :"Bun anii! Bun santii!" tervitab mind köögis Abuuš. See peab tema arvates olema õige prantsuse keel ja peab tähendama — head uut aastat, head tervist. (lk 32) * Viimaseks jääb prantslasest kirjakandja, tema on juba suur härra. Eile pistis ta meie kirjakasti trükitud õnnesoovikaardi ja pildiga seinakalendri, millel on nii kristlaste kui ka juutide ja moslemite ajajaotus ridastikku. Selle ametimehe tulekut peab valvama, et talle viisakalt üle anda ümbrik rahaga. (lk 33) * Peaks panema kohvisse kaneeli, kardemoni ja lõhnaõli, oli Abuuš õhinal ettepaneku teinud, ja mulle meenus tuttava eurooplase arvamus pärast esmakordset kohvijoomist araablase kodus: "Kui esimese lonksu olin alla neelanud, kohkusin. Perenaine oli vist lasknud kogemata lõhnaseebi kohvikannu kukkuda!" (lk 33) * Velsker Muhamed jääb elutoa uksepiidale toetudes seisma nagu naelutatud. Moodsa mõttelaadiga mehena oli ta otsustanud sooritada uusaastavisiidi arstile koos abikaasaga — oma ainukese naisega. Toas on aga hulk teisi mehi. Kuhu jätta või panna nüüd naine? Moodsusele vaatamata ei tahaks oma naist teistele meestele näidata. :Õnneks on elutuba suur. Nagu ette aimates velskri praegust täbarat olukorda on arhitekt lasknud ruumi väikese madala vaheseina abil kaheks teha, jättes tagumise osa kaminanurgaks. Silmanud velskriprouat, kadusid mehed kiiruga sinna nurka. Muidugi ka poisid. Härra Saiid surub selja väga demonstratiivselt vastu vaheseina, nagu toonitades: "Mul on omalgi naisi — pole mul vaja sinu naist piiluda." (lk 34) * Sellel uusaastapäeval on saatus otsustanud lalla Fatiimat kiusata: tuppa tulevad kaks kristlasest noorhärrat, kes võtavad istet tugitoolides tema vastas. Noorik punastab, nihutab end tugitoolis edasi-tagasi ega tunne end tekkinud olukorras kuigi hästi. Eurooplaste eest ei tarvitse just lausa põgeneda, kuid eriskummaline ja närvekõditav on olukord siiski. Teadmine, et ta pole inetu ja võib-olla isegi meeldib härradele, paneb teda naeru kihistama. Samas ta tõsineb ja heidab vilksti pilgu kaminanurga poole — ega abikaasa seda ometi ei märganud? (lk 35) * Vahepeal on kööki vaiksel ja tagasihoidlikul moel ilmunud minu ammune sõbratar lalla Leila, taldrik õlikookidega frotee-rätti mähitud. Otsustan kiiresti: viin mõlemad lallad meestest kaugemale, teisele korrusele, oma magamistuppa. Seal võivad nad omavahel segamatult vestelda. :Kui veidi hiljem lähen üles, teatama, et mehed on end lahkuma asutamas, leian oma magamistoast kummalise pildi — mõlemad naised on jalad enda alla istmele kerinud ja andunud uinakule. Muidugi, kui teineteise riietus on hoolega läbi uuritud, tee ja kohv joodud, maiustused maitstud ja kui siis jutulõng otsa sai, suigutaski igavus nad unele. Minu lähenedes suudab lalla Leila oma raskeid laugusid küll kuidagi lahti kangutada, kuid velskri kaasa magab magusat und, pea ripakil. (lk 36) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Peets, Leonora}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] tqmc374k3jt5y5nzeeyqxf14qa487aa 88050 88049 2022-07-24T16:31:32Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Leonora Peets''' (ka Nora Peets, neiuna Leonora Erbak; 25. juuli 1898 Tallinn – 11. august 1995 Marignane, Prantsusmaa) oli eesti prosaist ja ajakirjanik. =="Maroko taeva all"== Leonora Peets, "Maroko taeva all", 1997. * On olnud palju päevi, mis on toonud mulle [[kingitus]]i. Sest kas pole suur kingitus [[eurooplane|eurooplasele]], kui talle avaneb jälle mõni uus uks, kui teda kutsutakse külla araabia majja! Sammun üle läve omapärasesse ja võõrasse [[maailm]]a, kus eluvormid on teised ning tihti arusaamatud ja kus [[mõtted]] inimeste laupade taga tunduvad keerukad nagu joonised nende vaipadel või kipsist lõigatud arabeskid seinal. Tunnid araabia kodudes on olnud mulle raamatuks — lehitsen, meenutan... (lk 8, sissejuhatuse algus) * Meil pole [[araablased|araablastega]] ei ühist keelt ega meelt. [[Marokolased|Marokolase]] hingeelu mõistmiseks on tarvis aega. Ei astuta võõrausulise hinge nagu laadapoodi. Tuleb hoiduda pealiskaudsest vaatlemisest ja rutulisest [[arvamus]]est. Nagu kõik, mis väärtuslik, nii peidavad endid ka marokolase hingeavaldused igapäevaste kõneluste, käitumise ja [[viisakus]]e taha. Kes arvab, et on neist kähku aru saanud, petab end. Kes mõtleb, et pole enam midagi avastada, petab end samuti. (lk 8) * Nende seltskondlik läbikäimine on peen, võluv ja täpne. Meid köidab ühel päeval nende viisakusvormelite [[peenetundelisus]], teisel tembeldame silmakirjalikuks selle, kes vaid tahtis olla viisakas. Meie silmis kõige harilikum ja tavalisem toiming on nende jaoks erilise tähendusega. (lk 8) * Võõras ümbruses hakkavad vaatlejale paratamatult silma just erinevused, mis pole kooskõlas meie vaadetega või harjumustega. Olen ehk liigagi rõhutanud ja esile toonud jooni, mis meile näivad veidrana, leiavad aga seletuse ja mõistetava aluse maroko miljöös. (lk 9) * [[Aeg]] on põgus ja kiiresti mööduv. Kadunud on aastad, mis kujundasid mu elupildikesi. [[Maroko]] suundub nüüd moodsa elulaadi poole. Tegutsevad koolid, suuremates linnades töötavad naised väljaspool kodu. Lõuna-Marokos püsib aga veel vana aeg. :Päeval, mil Marokos ei nähta enam paksu tallaga tuhvleid ja mil maroko naine astub igal pool tänavale looritamata näoga, variseb lõplikult Maroko traditsioonide müür. Kaob arhailine [[arhitektuur]], müürid pööravad oma peidetud sisepoole tänava suunas. Muutuvad muuseumideks need vaikivad lossid, kahhelkivist siseaedade ja purskkaevudega. Villamadratseid asendab kaine tool, kipsist "pitsi" seintel odav tapeet. Kellel on enam [[aeg]]a lebada? Kellel on jaksu kuude viisi peitliga lupja nikerdada, või kellel sest kasu on? :Ajakell on saanud üldiseks valitsejaks ning käsutajaks. Tema minutid ja sekundid ajavad inimesi taga. Ikka kiiremini ja kiiremini... (lk 9) * [[Öö]] on poetunud tuppa. Luusis pisut aega videvikuna ringi ja ähmastas kiiresti kõik esemed. Neelas siis kähku toa ja linna minarettidega akna taga. (lk 10) * [[Külalised]] järgnevad mulle õhinal ja uudishimulikult. Tummalt vaadatakse iga mööblitükki, aralt puudutatakse esemeid sõrmega. Vaevalt oleme astunud magamistuppa, kui mu selja tagant kostab kiljatus. Vanem tütar taandub hirmunult ukseni, <!--//-->ust väljasirutatud sõrmega juhib meie tähelepanu millelegi meie ees: :"Mis... mis see seal on? Allah tule appi, kui kole!" :"See" osutub [[tool]]iks, mille leenile tubib on oma pintsaku laotanud. Saan tüdrukust aru: tool jalge peal on iseenesest võõrapärane riistapuu ja kui sellele lisaks on sinna veel heidetud torukäistega rüü, kas siis pole tont valmis? :"Püha prohvet, missugused võikad asjad sul on," torises tüdruk, "kükitab nagu lafiit! Kardan lausa su majas liikuda!" (lk 11-12) * Lahutan ärevaid meeli köögi näitamisega. Muidugi, võrreldes mošeedeülema maja keedukopliga on see ruum tibatilluke. Kuid siin on oma atraktsioon — [[veekraan]], millest võib üheainsa sõrmeliigutusega panna vett purskama, nii palju kui süda soovib! Iseküsimus on, kas kiidaks niisuguse uuenduse heaks Marrakeši veetassijate tsunfti liikmed, kes linna kaevust elumärjukest kitsenahast kottides majadesse toimetavad. Aga külalistele kraan meeldib, naerdes lastakse veejoal mängida ja kordamööda loputatakse käsi. Kui jõuame käimlasse, on proua imestus haripunktis. Ilmse huviga tõmbab ta korduvalt vett ega näi tahtvatki lahkuda nii huvitavast paigast. (lk 12) * Tuppa poeb ängistav õhkkond. Vanem tütar nihutab end rahutult toolil, vaatab mulle paluvalt otsa ja lausub, värin hääles: :"Ega sa ometi ei ütle isale, et me siin käisime?" :Tõotan olla vait kui haud, mille peale ta lausub: "Barakalaufik! Tänan." :See tänu kõlab nii tänurikkalt, et taipan veel selgemini seisukorra tõsidust. Kõrges ametis härra naine on omavoliliselt öisel ajal kodust lahkunud, meelitades endaga kaasa ka tütred ja pojad — milline kuulmatu ja häbistav tegu... (lk 13) * Kaval muie mängib nooriku näol. :"Sidi Mustafa viis lalla Raalia nädala eest maale. Sealt toodi sõnum, et ta isa olla suremas." :Vaat siis, tuleb surmgi mõnikord kenasti parajal ajal... (lk 13) * "Kas ümmardajad ei lobise?" usutlen edasi. :Põlglikult kõverdab küsitletav huuli: :"Arvad sa, et nad piitsa ei karda? Ütlesin neile, et läheme palvetama pühak Abdelasiisi mausoleumi. Teel saime kätte takso ja kihutasime siia lähedale, poisid teadsid, kus sa elad. Ettevaatusest tulime viimase osa teest jala. Oo, mul oli see kaval plaan juba ammu valmis. Vihma tõttu oli meil täna eriti õnne — väljas pole inimesi!" :"Kas sa pühaku hauale ei lähegi?" :"Siit minnes astume läbi," seletab proua tasasema häälega, just nagu kardaks ta teha pühakule ülekohut, mis võiks tuua <!--//-->kaasa soovimatuid tagajärgi ja teha majast põgenemise avalikuks. :"Kas sinu aulik abikaasa sul mausoleumi lubaks minna?" :"Ei." (lk 13-14) * Koguni palvetama tuli minna salaja, teenijate saatel... Mida ütleks isand, kuuldes oma naise teost? Mu vaimusilme ette kerkib vanaldase härra Mustafa kõhn ja vali nägu... Kui äkki poisid mõne reetva sõna peaksid pillama... Pöördun poiste poole: :"Kas te suudate suud pidada?" :Imestan taas, väikemeeste vaade on surmtõsine ja peanoogutus kinnitab, et nende huuled ei avaneks mingil tingimusel. Minu ees on vandeselts — oleme maal, kus osatakse vaikida. (lk 14) * Kui jutt poistega jälle pühakule kaldub, saab proua energiline iseloom võidu: veidi kogeledes, kuid autoritetselt võtab ta jutulõnga poistelt üle. :"Jah, pühaku haud on just seal, kus põiki üle tee on tõmmatud jäme kett. Kett takistab juute ja kristlasi pühale pinnale astumast. Ega see polegi sinna naljaks pandud. Kord puges üks prantsuse sõdur naerdes keti alt läbi — ja mis juhtus? Kukkus paugupealt surnult maha!" (lk 15) *"Kas proua ei karda hilisel ajal tänaval liikuda?" pärib tubib. Noorik on jälle endine külmavereline jõugujuht. Ei, tema ei karda kunagi! Tema oskab Koraani lugeda! Kord mehe äraoleku ajal olla katusel samme kuuldud. Võib-olla vargad? Ta oli kohe haaranud lambatapmise pussi ja tõtanud koos poistega terrassile. Polnud seal kedagi, kassid vist pillerkaaritasid... Teinekord olla ta igavusest veetnud pool ööd katusel, jälgides hili-seid möödujaid. Järgmisel päeval oli tal olnud küll kange peavalu. "Seda sa said öistest vaimudest," olid teised öelnud. Tema aga polevat ühtegi vaimu näinud. :Pead kuklasse heites, nii et kõrvarõngad ja kullast laubaehe tilisesid, deklareeris ta: :"Ma ei karda žnunne — vaime!" :"Ütle silmapilk — besmellah rahman rahiim," hirmunud tüdrukud tõstavad hoiatavalt käed üles. "Ütle kohe, kui sa ei taha, et meid Õnnetus tabaks." :"Armulise ja halastava Allahi nimel!" pobiseb noorik vaimudevastase vormeli, lisab aga kohe üleolevalt: "Ega ma neid siiski ei karda!" (lk 15) * Kui ma 1929. aastal Marokosse asusin ja mulle siin jutustati, et vanad naised kaevavat mõnikord kalmistul vargsi surnuid hauast välja, väga saladuslikuks otstarbeks, siis ma seda ei uskunud. Minu, Eestist tulnu, euroopalik mõtlemisviis ei julgenud niisugust tegu võimalikuks pidada. Suhtusin neisse juttudesse kui väljamõeldistesse, araabia aju fantaasia viljasse, mida rahvasuu küll laialt levitab, mis aga tegelikult on alusetud. :Kord hiljem, aastal 1935, langes mu pilk rabavaile ridadele ajalehes, mu suust pääses hüüe: kas tõesti?! Ajaleht teatas kainelt, et politsei oli tabanud kalmistul kaks naist, kes olnud parajasti ametis laiba väljakoukimisega mulla alt. :Need õudsed toimingud leidsid niisiis tõepoolest aset — see seisis trükitult must-valgel. :Hakkasin asja vastu huvi tundma. Miks laipu välja kaevati? Milleks neid vajati? (lk 17) * Silmitsesin surnuaedu hoolikamalt ja neist möödudes astusin mõnikord üle varisenud müüri haudade vahele. Need kal<!--//-->mistud olid ja on puude ning põõsasteta kõrbed. Klaasise taeva ja kuumava päikese all on nad kui prahihunnikute räga, kui muttidest ülestuhnitud räämas põld. Läbisegi, risti-rästi paiknevaid hauamügaraid ei kohenda kellegi käsi, neid ei ehi ükski lill, sest milleks mõelda põrmule, mille Allah on määranud kõdunema. Ainult mõne väiksema kääpa peatsis või jalutsis on viltu mulda torgatud telliskivi. Haudades, kõigest paari kämbla sügavuses, lebavad laibad tavaliselt kirstuta, nad on mähitud vaid odavasse kalingurriidesse. Mida väärtuslikku võiks neilt otsida ja leida? (lk 17-18) * Kui olin pikapeale araabia keelega rohkem harjunud, hakkas mu kõrv püüdma veidraid märkusi. Näiteks selliseid: :"Muhamed on nagu arust ära tantsijatar Liila järgi, küllap Liila toidab teda kederluuga!" :Või siis: "Millesse Mustafa ikka muusse suri, kui peenekstambitud hamba neelamisse. Ta tõi ju endale esimese naise kõrvale majja teise, noorukese!" :Sagedamini lausuti: "See tuhk on küll väga mõjuv selle või mõne teise haiguse puhul, kuid paraku on see ka väga kallis!" Kuulsin inimesi ka nõnda sosistavat: "Kohe kui mees oli kuskusipudru söömise lõpetanud, kiskus kramp tema sooled keerdu. Ju ta kalmistul selle kõrvale läkski, kelle käsi oli pudrujahu seganud!" :Nagu ristsõnamõistatus laheneb üheainsa puuduva tähe leidmisel, nii selgus mullegi ühel päeval nende ütluste tagamõte. Sõnade "hamba", "kederluu" ja "tuha" ette tuli panna lihtsalt sõna "koolnu" ja tõde oligi käes. :Niisiis, koolnuilt käidi otsimas rohtu kehavalude ja hingehädade puhul. Surnuluud pidid peletama haiguse ja abistama nõidumisel, mis oli tol ajal Marokos laialt harrastatav kunst, mida praktiseeriti enamasti kahjutute, aga mõnikord ka kurjade tagajärgedega. Mitmenaisepidamine ja laste soetamine paljude naistega lõid soodsa pinna intriigidele ja tülidele. Mis ime siis, et kui muud abinõud meeleheite ja kire raevu puhul enam ei aidanud, mindi kalmistult tooma neid kõige tõhusamaid vahendeid. (lk 18) * Kederluu lasi end reie- ja sääreluu vahelt hõlpsasti välja võtta, seda oli ka võrdlemisi lihtne uhmris pulbriks tampida. Kederluu oli hädaohutu. Tuhaks põletatuna kõlbas see tõve taltsutamiseks ja armuvahekordade korrastamiseks. :Hambaga oli lugu hädaohtlikum. See tõi vahel ka surma. Tambi või ära tambi, glasuur ei tahtnud puruneda. Juba väikenegi allaneelatud osa võis tekitada valusid, sisemisi haavu ja lõpuks tappagi. (lk 19) * Aga miks kustus rääkija hääl mõnikord minu juuresolekul sosinaks, kui räägiti maroko rahvustoidust kuskusist? Miks nimetati rooga sellisel puhul "surnu kuskusiks"? Sõgedus! Mis on surnutel ühist selle maitsva ja omapärase pudruga, mida rullitakse külimitu põhjal peopesaga mannast ja jahust, sellele vähehaaval vett lisades? :Ka sellele küsimusele leidus ükskord õige vastus. "Koolnu kuskusi" pidi hõõruma mitte elava inimese, vaid võrdlemisi värske laiba käsi. (lk 19) * Juba tungib valgus rullkardina pragude vahelt tuppa. Kell on seitse. Peab kärmesti tõusma, uusaastapäev ei anna perenaisele armu. Kell kaheksa hakkab kostma pasunakoori hele ja järjest valjemaks muutuv tuututamine. Võõrleegioni orkester, suur neljasarveline oinas kõige ees kõpsutamas, rühib läbi Marrakeši euroopa linnaosa, soovides Maroko Prantsuse protektoraadi valitsuse poolt muusikahelidega head uut aastat. :"Bun anii! Bun santii!" tervitab mind köögis Abuuš. See peab tema arvates olema õige prantsuse keel ja peab tähendama — head uut aastat, head tervist. (lk 32) * Viimaseks jääb prantslasest kirjakandja, tema on juba suur härra. Eile pistis ta meie kirjakasti trükitud õnnesoovikaardi ja pildiga seinakalendri, millel on nii kristlaste kui ka juutide ja moslemite ajajaotus ridastikku. Selle ametimehe tulekut peab valvama, et talle viisakalt üle anda ümbrik rahaga. (lk 33) * Peaks panema [[kohv]]isse [[kaneel]]i, [[kardemon]]i ja [[lõhnaõli]], oli Abuuš õhinal ettepaneku teinud, ja mulle meenus tuttava eurooplase arvamus pärast esmakordset kohvijoomist araablase kodus: "Kui esimese lonksu olin alla neelanud, kohkusin. [[Perenaine]] oli vist lasknud kogemata [[seep|lõhnaseebi]] [[kohvikann]]u kukkuda!" (lk 33) * [[Velsker]] Muhamed jääb elutoa uksepiidale toetudes seisma nagu naelutatud. Moodsa mõttelaadiga mehena oli ta otsustanud sooritada uusaastavisiidi arstile koos [[abikaasa]]ga — oma ainukese naisega. Toas on aga hulk teisi mehi. Kuhu jätta või panna nüüd naine? Moodsusele vaatamata ei tahaks oma naist teistele meestele näidata. :Õnneks on elutuba suur. Nagu ette aimates velskri praegust täbarat olukorda on [[arhitekt]] lasknud ruumi väikese madala vaheseina abil kaheks teha, jättes tagumise osa kaminanurgaks. Silmanud velskriprouat, kadusid mehed kiiruga sinna nurka. Muidugi ka poisid. Härra Saiid surub selja väga demonstratiivselt vastu vaheseina, nagu toonitades: "Mul on omalgi naisi — pole mul vaja sinu naist piiluda." (lk 34) * Sellel uusaastapäeval on saatus otsustanud lalla Fatiimat kiusata: tuppa tulevad kaks kristlasest noorhärrat, kes võtavad istet [[tugitool]]ides tema vastas. Noorik punastab, nihutab end tugitoolis edasi-tagasi ega tunne end tekkinud olukorras kuigi hästi. Eurooplaste eest ei tarvitse just lausa põgeneda, kuid eriskummaline ja närvekõditav on olukord siiski. Teadmine, et ta pole inetu ja võib-olla isegi meeldib härradele, paneb teda naeru kihistama. Samas ta tõsineb ja heidab vilksti pilgu kaminanurga poole — ega abikaasa seda ometi ei märganud? (lk 35) * Vahepeal on kööki vaiksel ja tagasihoidlikul moel ilmunud minu ammune sõbratar lalla Leila, taldrik õlikookidega froteerätti mähitud. Otsustan kiiresti: viin mõlemad lallad meestest kaugemale, teisele korrusele, oma magamistuppa. Seal võivad nad omavahel segamatult vestelda. :Kui veidi hiljem lähen üles, teatama, et mehed on end lahkuma asutamas, leian oma magamistoast kummalise pildi — mõlemad naised on jalad enda alla istmele kerinud ja andunud uinakule. Muidugi, kui teineteise riietus on hoolega läbi uuritud, tee ja kohv joodud, maiustused maitstud ja kui siis jutulõng otsa sai, suigutaski igavus nad unele. Minu lähenedes suudab lalla Leila oma raskeid laugusid küll kuidagi lahti kangutada, kuid velskri kaasa magab magusat und, pea ripakil. (lk 36) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Peets, Leonora}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] c9rij5vasaz90r6ntdv5dt80xs6dqfz 4 18642 88051 2022-07-24T16:32:02Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* Peaks panema [[kohv]]isse [[kaneel]]i, kardemoni ja [[lõhnaõli]], oli Abuuš õhinal ettepaneku teinud, ja mulle meenus tuttava [[eurooplased|eurooplase]] arvamus pärast esmakordset kohvijoomist [[araablased|araablase]] kodus: "Kui esimese lonksu olin alla neelanud, kohkusin. [[Perenaine]] oli vist lasknud kogemata [[seep|lõhnaseebi]] [[kohvikann]]u kukkuda!" ** [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997, lk 33' wikitext text/x-wiki * Peaks panema [[kohv]]isse [[kaneel]]i, kardemoni ja [[lõhnaõli]], oli Abuuš õhinal ettepaneku teinud, ja mulle meenus tuttava [[eurooplased|eurooplase]] arvamus pärast esmakordset kohvijoomist [[araablased|araablase]] kodus: "Kui esimese lonksu olin alla neelanud, kohkusin. [[Perenaine]] oli vist lasknud kogemata [[seep|lõhnaseebi]] [[kohvikann]]u kukkuda!" ** [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997, lk 33 2a8l0lr3wq3yqkdce8yi7ha6vrdludr 88052 88051 2022-07-24T16:32:11Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki * Peaks panema [[kohv]]isse [[kaneel]]i, kardemoni ja [[lõhnaõli]], oli Abuuš õhinal ettepaneku teinud, ja mulle meenus tuttava [[eurooplased|eurooplase]] arvamus pärast esmakordset kohvijoomist [[araablased|araablase]] kodus: "Kui esimese lonksu olin alla neelanud, kohkusin. [[Perenaine]] oli vist lasknud kogemata [[seep|lõhnaseebi]] kohvikannu kukkuda!" ** [[Leonora Peets]], "Maroko taeva all", 1997, lk 33 lav4z3w4rmxnsd5y20mxiyhnwlwtlpj 0 18643 88091 2022-07-25T04:43:15Z Kruusamägi 873 Ümbersuunamine lehele [[Timukas]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Timukas]] rtr0zhubcpkaud16r1nsyxukhw033uz 1 18644 88093 2022-07-25T04:45:34Z Kruusamägi 873 Uus lehekülg: 'Kas see ei võiks olla osa artiklist [[Hambahari]]? ~~~~' wikitext text/x-wiki Kas see ei võiks olla osa artiklist [[Hambahari]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 07:45 (EEST) 20fn8gzw3h2xn2ri5rjd2cpasrt6mml 1 18645 88094 2022-07-25T04:47:33Z Kruusamägi 873 Uus lehekülg: '"[[lootsik]]" suunab muidu artiklisse "[[paat]]". ~~~~' wikitext text/x-wiki "[[lootsik]]" suunab muidu artiklisse "[[paat]]". [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 07:47 (EEST) 08e8emhqwp1lwgm4nniu5hrmn2demgp 0 18646 88097 2022-07-25T04:50:47Z Kruusamägi 873 Ümbersuunamine lehele [[Teivasjaam]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Teivasjaam]] s2f39s2w7nkjfu17p91nt71pi0zargr 4 18647 88105 2022-07-25T07:23:46Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '{{Avaleht/Teema | pilt = 2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg | artikkel = Tuletõrje | tekst = '''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad kasse puu otsast alla toomas ja tulekahjusid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani. }}<noinclude>[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]</noinclude>' wikitext text/x-wiki {{Avaleht/Teema | pilt = 2009 04 24 Nublu Vabaõhumuuseumi Pritsukuuris.jpg | artikkel = Tuletõrje | tekst = '''Tuletõrje''' on organisatsioon, mille liikmed käivad kasse puu otsast alla toomas ja tulekahjusid kustutamas. Varem kutsuti neid ka pritsimeesteks. Tänapäeval tegelevad tuletõrjumisega päästeorganisatsioonid, millel on laiem ampluaa uppujate päästmisest puhkpillimuusikani. }}<noinclude>[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]</noinclude> fbppiuzkt0p3ng8y34prbz06nei76vo 1 18648 88124 2022-07-25T07:50:20Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: 'Ma tean üht vana tuletõrjelaulu, aga mitte autorit ega pealkirja, ning netist otsimine pole aidanud. Mh on seal sellised sõnad: <poem> On mootorpritsil härmatisest vuntsid ees, kuuvalguses kui sädelemas pärlikee, mis jääkristallidest on joonitud, langeb lund, langeb lund, langeb lund. Ma valvan kõigi hooletute und, langeb lund, langeb lund, langeb lund. </poem> Äkki kuskilt raamatust leiab. --~~~~' wikitext text/x-wiki Ma tean üht vana tuletõrjelaulu, aga mitte autorit ega pealkirja, ning netist otsimine pole aidanud. Mh on seal sellised sõnad: <poem> On mootorpritsil härmatisest vuntsid ees, kuuvalguses kui sädelemas pärlikee, mis jääkristallidest on joonitud, langeb lund, langeb lund, langeb lund. Ma valvan kõigi hooletute und, langeb lund, langeb lund, langeb lund. </poem> Äkki kuskilt raamatust leiab. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 10:50 (EEST) qm9pnomc3lafgxy3f98dggt0jddmkdb 0 18649 88132 2022-07-25T09:46:08Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti elektrikapp? </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti elektrikapp? </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] tjcurcg75c54k4vaj7udteghcncnqcu 0 18650 88133 2022-07-25T09:46:30Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas mapp: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]?<!--//--> ... Silma järgi see pisut napib... Palun [[kohv]]ile! kostab hüüd. Noorim — [[teksad]]es — suleb mapi. Tõrjub komisjon: mis te nüüd! </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] Kategooria:Definitsioonita artikl...' wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas mapp: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]?<!--//--> ... Silma järgi see pisut napib... Palun [[kohv]]ile! kostab hüüd. Noorim — [[teksad]]es — suleb mapi. Tõrjub komisjon: mis te nüüd! </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5fz1iecminzr66kdy10ry31rrpayzvz 0 18651 88134 2022-07-25T09:46:40Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... Seisab [[peremees]] vait, umbusklik. Sügaks [[habe]]t, kui oleks see. Mis [[kaev]] too seal on mõistatuslik? Kuhu juhite solgivee? </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] Kategoor...' wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? ... Seisab [[peremees]] vait, umbusklik. Sügaks [[habe]]t, kui oleks see. Mis [[kaev]] too seal on mõistatuslik? Kuhu juhite solgivee? </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 90iczsl75v50w5htfb50a6gwp06r7bw 0 18652 88135 2022-07-25T09:47:50Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Danske Panga rahapesujuhtumist:] Juhtum ise on tohutult piinlik ja asjaolu, et järelevalve ei tegutsenud oma nime vääriliselt, see on [[piinlikkus]] piinlikkuse otsas. Oli nii palju [[hoiatus]]i. Nüüd Euroopa Pangandusjärelevalve uuris asja ja nad leidsid, et asja ei menetletud nii nagu oleks pidanud. Ja ma leian, et see on [[skandaal]], et nad lihtsalt hääletasid selle maha, öeldes, et sellel ei ole mingeid [[tagajärg]]i. Nii et ma arvan, tõepoole...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Danske Panga rahapesujuhtumist:] Juhtum ise on tohutult piinlik ja asjaolu, et järelevalve ei tegutsenud oma nime vääriliselt, see on [[piinlikkus]] piinlikkuse otsas. Oli nii palju [[hoiatus]]i. Nüüd Euroopa Pangandusjärelevalve uuris asja ja nad leidsid, et asja ei menetletud nii nagu oleks pidanud. Ja ma leian, et see on [[skandaal]], et nad lihtsalt hääletasid selle maha, öeldes, et sellel ei ole mingeid [[tagajärg]]i. Nii et ma arvan, tõepoolest, komisjon peab sellega edasi minema, sest asjad ei toiminud nii nagu oleks pidanud. Järelevalve peab tegema järelevalvet, mitte lihtsalt ütlema, et me ei uuri rohkem. * [[Margrethe Vestager]], intervjuu: Epp Ehand, [https://www.err.ee/936775/vestager-err-ile-danske-juhtum-oli-piinlikkus-piinlikkuse-otsas "Vestager ERR-ile: Danske juhtum oli piinlikkus piinlikkuse otsas"], ERR, 07.05.2019 ==Luule== <poem> Ülevaatajaid [[insener]]e jälle ringi käib, kaenlas [[mapp]]: tere, kuidas siis on see pere, miks teil lahti [[elektrikapp]]? Kõnnib [[komisjon]] õues ja rohul, laulab [[pihlakas]] isavint. Ühel mehel on nina [[nohu]]l, nägu [[lilla]] kui [[hüatsint]]. [[Tuletõrje]] neil ees ja taga, verev viirastub kõikjal kukk. Ah sa kurat! üks meestest pragab — talle jalgu jäänd pehkiv pukk. On ju räägitud: see ei lähe, [[norm]] ei luba, [[eeskirjad]], eks? Vastu ei võeta, saate pähe!... See [[projekt]]is jääb segaseks... Mis? Ei, kui seal on, jäägu nõnda! Kinnitatud on? Olgu siis! [[Hoiatus|Hoiatasime]] täna mõnda. Neli meetrit, noh, parem viis!... Seisab [[peremees]] vait, umbusklik. Sügaks [[habe]]t, kui oleks see. Mis [[kaev]] too seal on mõistatuslik? Kuhu juhite [[solk|solgivee]]? ... </poem> * [[Mats Traat]], "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] oun2ixqsozp452zrpbhbm5t96p7irfc 0 18653 88144 2022-07-25T10:44:21Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aga preili Sokk käis ringi ja muutus järjest rõõmsamaks, mida enam ta [[pulm]]adele mõtles. :"Sina, Väikevend, hakkad peiupoisiks," lubas ta ja patsutas Väikevenda põsele. "Ma õmblen sulle musta sametülikonna, kujuta ette, kui armas sa siis oled!" :Väikevennal käis judin üle selja. Must samet[[ülikond]] - selle peale naeravad Krister ja Gunilla ennast surnuks!<!--//--> :Kuid Karlsson ei naernud, tema sai vihaseks. :"Mina siis ei mängi, kui mina...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Aga preili Sokk käis ringi ja muutus järjest rõõmsamaks, mida enam ta [[pulm]]adele mõtles. :"Sina, Väikevend, hakkad peiupoisiks," lubas ta ja patsutas Väikevenda põsele. "Ma õmblen sulle musta sametülikonna, kujuta ette, kui armas sa siis oled!" :Väikevennal käis judin üle selja. Must samet[[ülikond]] - selle peale naeravad Krister ja Gunilla ennast surnuks!<!--//--> :Kuid Karlsson ei naernud, tema sai vihaseks. :"Mina siis ei mängi, kui mina ka peiupoiss ei saa olla," teatas ta. "Ma tahan ka musta sametülikonda ja armas olla, muidu mina lihtsalt ei mängi!" :Nüüd oli naerujärg preili Soku käes. :"Jaa, sellest tuleksid küll vahvad pulmad, kui me sinu [[kirik]]usse sisse laseksime." :"Seda arvan mina ka," nõustus Karlsson õhinal. "Ma seisaksin oma mustas sametülikonnas sinu selja tagaja liigutaksin kogu aeg [[kõrv]]u ja laseksin vahetevahel [[aupauk]]u, sest pulmade ajal peab [[saluut]]i tegema!" :Onu Julius oli kole õnnelik ja tahtis, et kõik oleksid rõõmsad, ta ütles, et Karlsson tohib muidugi ka tulla. Aga sellepeale teatas preili Sokk, et kui ta Karlssoni endale peiupoisiks saab, jätab ta parem [[abiellumine|abiellumise]] hoopis katki. (lk 427-428) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pk9p33c752tit5xpl62w5ff6nim3rw3 0 18654 88146 2022-07-25T10:45:48Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Saluut]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Saluut]] 68xe9b0lu2mjp2kg8cjgveedtxztrs8 0 18655 88147 2022-07-25T10:46:52Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kuid Karlsson ei naernud, tema sai vihaseks. :"Mina siis ei mängi, kui mina ka [[peiupoiss]] ei saa olla," teatas ta. "Ma tahan ka musta samet[[ülikond]]a ja armas olla, muidu mina lihtsalt ei mängi!" :Nüüd oli naerujärg preili Soku käes. :"Jaa, sellest tuleksid küll vahvad [[pulm]]ad, kui me sinu [[kirik]]usse sisse laseksime." :"Seda arvan mina ka," nõustus Karlsson õhinal. "Ma seisaksin oma mustas sametülikonnas sinu selja tagaja liigutaksin kogu...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kuid Karlsson ei naernud, tema sai vihaseks. :"Mina siis ei mängi, kui mina ka [[peiupoiss]] ei saa olla," teatas ta. "Ma tahan ka musta samet[[ülikond]]a ja armas olla, muidu mina lihtsalt ei mängi!" :Nüüd oli naerujärg preili Soku käes. :"Jaa, sellest tuleksid küll vahvad [[pulm]]ad, kui me sinu [[kirik]]usse sisse laseksime." :"Seda arvan mina ka," nõustus Karlsson õhinal. "Ma seisaksin oma mustas sametülikonnas sinu selja tagaja liigutaksin kogu aeg [[kõrv]]u ja laseksin vahetevahel [[aupauk]]u, sest pulmade ajal peab [[saluut]]i tegema!" (lk 428) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7arewxhikwg92a3f99qkcoiiegsd13f 0 18656 88160 2022-07-25T11:07:48Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa <!--//-->armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist [[loor]]idega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda m...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa <!--//-->armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist [[loor]]idega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda mõistvat, ta viipas ainult vastu... ja tuli ikkagi. :"Üllas neitsi astus pidu[[saal]]i," lausus Karlsson. :Ning seal ta seisiski ukselävel kõigi oma looride ja muuga. See oli vaatepilt, mis sundis härra Pecki silmi pungitama. :"Kes ometi... mis väike naljakas plika see on?" küsis ta.<!--//-->]Nüüd tuli preili Sokule elu sisse. :"Naljakas plika? Oh ei, see on kõige koledam väike poisinolk, keda ma elus olen kohanud. Kao siit, paha [[poiss]]!" Ent Karlsson ei kuulanud teda. :"Üllas neitsi tantsib ja on nõnda rõõmus," lausus ta. :Ning ta alustas [[tants]]u, mille taolist polnud veel kunagi näinud Väikevend ja arvatavasti ka mitte härra Peck. :Karlsson hõljus põlvi nõtkutades mööda [[köök]]i ringi. Vahetevahel tegi ta väikesi [[hüpe|hüppeid]] ja lehvitas loore. (lk 261-263) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] a5505c7y9vifne1oplziecvre9no4ee 88161 88160 2022-07-25T11:08:21Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Jaa... see oli Karlsson! Ja ometi polnud see Karlsson, sa <!--//-->armas Mooses, mismoodi ta küll välja nägi Bettani vanades teatrirõivastes, pikas sametseelikus, mis jalge ümber lipendas, ja tüllist [[loor]]idega nii ees kui taga! Kõige enam sarnanes ta pisikese rõõmsa ja reipa eidekesega. Ja see pisike reibas eideke lähenes kaljukindlalt. Väikevend vehkis meeleheitlikult, et Karlsson taipaks: ta ei tohi siia tulla. Ent Karlsson ei paistnud seda mõistvat, ta viipas ainult vastu... ja tuli ikkagi. :"Üllas neitsi astus pidu[[saal]]i," lausus Karlsson. :Ning seal ta seisiski ukselävel kõigi oma looride ja muuga. See oli vaatepilt, mis sundis härra Pecki silmi pungitama. :"Kes ometi... mis väike naljakas plika see on?" küsis ta.<!--//-->Nüüd tuli preili Sokule elu sisse. :"Naljakas plika? Oh ei, see on kõige koledam väike poisinolk, keda ma elus olen kohanud. Kao siit, paha [[poiss]]!" Ent Karlsson ei kuulanud teda. :"Üllas neitsi tantsib ja on nõnda rõõmus," lausus ta. :Ning ta alustas [[tants]]u, mille taolist polnud veel kunagi näinud Väikevend ja arvatavasti ka mitte härra Peck. :Karlsson hõljus põlvi nõtkutades mööda [[köök]]i ringi. Vahetevahel tegi ta väikesi [[hüpe|hüppeid]] ja lehvitas loore. (lk 261-263) * [[Astrid Lindgren]], "[[Karlsson katuselt]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] c2zhja5j9wwdp0fcwx5xjot5uz9fdx0 0 18657 88163 2022-07-25T11:19:08Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Salvor Hardin:] Tuleneelaja peab [[tuli|tuld]] neelama, isegi kui tal tuleb seda ise sütitada. Ja sina, Lee, pead [[mure]]tsema, isegi kui sul tuleks ennast tappa, et leiutada midagi, mis sind muretsema paneks. (lk 99) ** [[Isaac Asimov]], "Asum", tlk [[Linda Ariva]], 1985. * Kuid see ei meeldinud preili Sokule sugugi. :"Et teil ka [[häbi]] ei ole, poisid! Maailmas on tuhandeid [[laps]]i, kes annaksid teab mida suutäie niisuguse toidu eest." :Karlsson p...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Salvor Hardin:] Tuleneelaja peab [[tuli|tuld]] neelama, isegi kui tal tuleb seda ise sütitada. Ja sina, Lee, pead [[mure]]tsema, isegi kui sul tuleks ennast tappa, et leiutada midagi, mis sind muretsema paneks. (lk 99) ** [[Isaac Asimov]], "Asum", tlk [[Linda Ariva]], 1985. * Kuid see ei meeldinud preili Sokule sugugi. :"Et teil ka [[häbi]] ei ole, poisid! Maailmas on tuhandeid [[laps]]i, kes annaksid teab mida suutäie niisuguse toidu eest." :Karlsson pistis käe taskusse ning tiris sealt välja [[märkmik]]u ja [[pliiats]]i. :"Kas ma tohiksin paluda nendest kahe [[nimed]] ja [[aadress]]id?" nõudis ta. :Kuid preili Sokk üksnes torises ega tahtnud nimetada ühtki nime ega aadressi. :"Ma mõistan muidugi, et terve see punt koosneb väikestest tuleneelajate lastest,” ütles Karlsson, "kes pole eluaeg teinud muud, kui söönud tuld ja [[väävel|väävlit]]." (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] d6403uj3anblyd2k7ht8p0jy3g49bkl 88170 88163 2022-07-25T11:28:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Salvor Hardin:] Tuleneelaja peab [[tuli|tuld]] neelama, isegi kui tal tuleb seda ise sütitada. Ja sina, Lee, pead [[mure]]tsema, isegi kui sul tuleks ennast tappa, et leiutada midagi, mis sind muretsema paneks. (lk 99) ** [[Isaac Asimov]], "Asum", tlk [[Linda Ariva]], 1985. * Kuid see ei meeldinud preili Sokule sugugi. :"Et teil ka [[häbi]] ei ole, poisid! Maailmas on tuhandeid [[laps]]i, kes annaksid teab mida suutäie niisuguse toidu eest." :Karlsson pistis käe [[tasku]]sse ning tiris sealt välja [[märkmik]]u ja [[pliiats]]i. :"Kas ma tohiksin paluda nendest kahe [[nimed]] ja [[aadress]]id?" nõudis ta. :Kuid preili Sokk üksnes torises ega tahtnud nimetada ühtki nime ega aadressi. :"Ma mõistan muidugi, et terve see punt koosneb väikestest tuleneelajate lastest,” ütles Karlsson, "kes pole eluaeg teinud muud, kui söönud tuld ja [[väävel|väävlit]]." (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 5grq1yrkfxu47kaspbz7yzdj3x35exj 0 18658 88171 2022-07-25T11:30:23Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kuid see ei meeldinud preili Sokule sugugi. :"Et teil ka [[häbi]] ei ole, poisid! Maailmas on tuhandeid [[laps]]i, kes annaksid teab mida suutäie niisuguse toidu eest." :Karlsson pistis käe taskusse ning tiris sealt välja [[märkmik]]u ja [[pliiats]]i. :"Kas ma tohiksin paluda nendest kahe [[nimed]] ja [[aadress]]id?" nõudis ta. :Kuid preili Sokk üksnes torises ega tahtnud nimetada ühtki nime ega aadressi. :"Ma mõistan muidugi, et terve see punt koosne...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kuid see ei meeldinud preili Sokule sugugi. :"Et teil ka [[häbi]] ei ole, poisid! Maailmas on tuhandeid [[laps]]i, kes annaksid teab mida suutäie niisuguse toidu eest." :Karlsson pistis käe taskusse ning tiris sealt välja [[märkmik]]u ja [[pliiats]]i. :"Kas ma tohiksin paluda nendest kahe [[nimed]] ja [[aadress]]id?" nõudis ta. :Kuid preili Sokk üksnes torises ega tahtnud nimetada ühtki nime ega aadressi. :"Ma mõistan muidugi, et terve see punt koosneb väikestest [[tuleneelaja]]te lastest,” ütles Karlsson, "kes pole eluaeg teinud muud, kui söönud tuld ja [[väävel|väävlit]]." (lk 256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ruzbyl0emir0f6xihese9lf1hyc2f2c 0 18659 88177 2022-07-25T11:33:16Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema [[torn]]i ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja va...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema [[torn]]i ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu suu põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.<!--//--> :Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles. :"Mis sinuga on? Miks sa nutad?" :"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend. :"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. Ent niipea kui ta esimese suutäie alla oli kugistanud, röögatas ta ja temagi silmad valgusid pisaraid täis. :"Mis on?" küsis preili Sokk. :"Arvatavasti [[rebasemürk]]... aga eks sa ise tea kõige paremini, mida sa kokku oled keetnud," kostis Karlsson. "Ruttu, tooge siia suur tuletõrjeprits, mu kõris on [[tuli]] lahti!" :Ta kuivatas pisarad silmist. :"Miks sina nutad?" küsis Väikevend. :"Mulle tuli ka midagi kurba meelde," vastas Karlsson. :"Mis kurb asi see siis oli?" küsis Väikevend. :"See hautis siin," ütles Karlsson. (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 9zpjxy0t08p08gj5j5szwuu0ptmtmad 88178 88177 2022-07-25T11:35:27Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema [[torn]]i ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu [[suu]] põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.<!--//--> :Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles. :"Mis sinuga on? Miks sa nutad?" :"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend. :"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. Ent niipea kui ta esimese suutäie alla oli kugistanud, röögatas ta ja temagi silmad valgusid pisaraid täis. :"Mis on?" küsis preili Sokk. :"Arvatavasti [[rebasemürk]]... aga eks sa ise tea kõige paremini, mida sa kokku oled keetnud," kostis Karlsson. "Ruttu, tooge siia suur tuletõrjeprits, mu kõris on [[tuli]] lahti!" :Ta kuivatas pisarad silmist. :"Miks sina nutad?" küsis Väikevend. :"Mulle tuli ka midagi kurba meelde," vastas Karlsson. :"Mis kurb asi see siis oli?" küsis Väikevend. :"See hautis siin," ütles Karlsson. (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2rs3vyissgumbz9wgupw23xtka3hjdz 88179 88178 2022-07-25T11:39:12Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bigos_in_Kraków.jpg|pisi|Poola kapsahautis bigos serveerituna nisuleivapätsis]] ==Proosa== * Ta tõstis agaralt oma [[taldrik]]ule suure portsjoni, Väike<!--//-->vend võttis ainult natuke. Ta pelgas alati [[toit]]u, mida ei tundnud. Ja seesugust hautist polnud ta veel kunagi näinud. :Karlsson hakkas oma hautisest tegema [[torn]]i ja väikest [[vallikraav]]i selle ümber. Samal ajal võttis Väikevend ettevaatlikult esimese suutäie... Oi! Ta ahmis õhku ja talle tulid [[pisar]]ad silma. Kogu [[suu]] põles nagu tules. Ent Preili Sokk seisis samas ja vaates talle äraootavalt otsa, seepärast neelas ta suutäie vaikides alla.<!--//--> :Karlsson vaatas oma tornehitise juurest üles. :"Mis sinuga on? Miks sa nutad?" :"Mul... mul tuli midagi kurba meelde," kogeles Väikevend. :"Ah soo," tähendas Karlsson ning kaksas isukalt tüki oma tornist. Ent niipea kui ta esimese suutäie alla oli kugistanud, röögatas ta ja temagi silmad valgusid pisaraid täis. :"Mis on?" küsis preili Sokk. :"Arvatavasti [[rebasemürk]]... aga eks sa ise tea kõige paremini, mida sa kokku oled keetnud," kostis Karlsson. "Ruttu, tooge siia suur tuletõrjeprits, mu kõris on [[tuli]] lahti!" :Ta kuivatas pisarad silmist. :"Miks sina nutad?" küsis Väikevend. :"Mulle tuli ka midagi kurba meelde," vastas Karlsson. :"Mis kurb asi see siis oli?" küsis Väikevend. :"See hautis siin," ütles Karlsson. (lk 254-256) * [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008 [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 27851yls7yxf1w4rlqbuh02exsxwq50 0 18660 88188 2022-07-25T11:45:00Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Üleannetus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Üleannetus]] 60i8zor881pvpbsrl9me7ji3gkwpthq 0 18661 88189 2022-07-25T11:45:22Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Üleannetus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Üleannetus]] 60i8zor881pvpbsrl9me7ji3gkwpthq 0 18662 88191 2022-07-25T11:47:09Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kujutage nüüd ette oivalist arssinalaiust [[kuristik]]ku, mis on pime ja tänavale ei paista ning on õue poolt kättesaadav vahest ehk juhuslikele poisikluttidele. Poisiklutipõlves oligi Nikolka röövleid mängides sinna pugenud, komistades [[telliskivi]]hunnikute otsa, ja talle oli meelde jäänud, et piki kolmeteistkümnenda numbri seina ulatub üles [[katus]]eni konksude rida. Arvatavasti oli varem, kui üheteistkümnendat numbrit veel olemas ei olnud,...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kujutage nüüd ette oivalist arssinalaiust [[kuristik]]ku, mis on pime ja tänavale ei paista ning on õue poolt kättesaadav vahest ehk juhuslikele poisikluttidele. Poisiklutipõlves oligi Nikolka röövleid mängides sinna pugenud, komistades [[telliskivi]]hunnikute otsa, ja talle oli meelde jäänud, et piki kolmeteistkümnenda numbri seina ulatub üles [[katus]]eni konksude rida. Arvatavasti oli varem, kui üheteistkümnendat numbrit veel olemas ei olnud, nende konksude küljes olnud [[tuletõrjeredel]], mis hiljem maha võeti. Kuid konksud jäid alles. Kui Nikolka täna õhtul käe [[õhuaken|õhuaknast]] välja pistis, ei kulunud tal otsimiseks kahte sekunditki, vaid konks oli kohe leitud. Asi oli selge ja lihtne. (lk 157) * [[Mihhail Bulgakov]], "Valge kaardivägi", tlk Maiga Varik, 1987 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 6t6z3vfbmag1kkvocipptc2tultsql4 88196 88191 2022-07-25T11:50:14Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kujutage nüüd ette oivalist arssinalaiust [[kuristik]]ku, mis on pime ja [[tänav]]ale ei paista ning on õue poolt kättesaadav vahest ehk juhuslikele poisikluttidele. Poisiklutipõlves oligi Nikolka röövleid mängides sinna pugenud, komistades [[telliskivi]]hunnikute otsa, ja talle oli meelde jäänud, et piki kolmeteistkümnenda numbri seina ulatub üles [[katus]]eni konksude rida. Arvatavasti oli varem, kui üheteistkümnendat numbrit veel olemas ei olnud, nende konksude küljes olnud [[tuletõrjeredel]], mis hiljem maha võeti. Kuid konksud jäid alles. Kui Nikolka täna õhtul käe [[õhuaken|õhuaknast]] välja pistis, ei kulunud tal otsimiseks kahte sekunditki, vaid konks oli kohe leitud. Asi oli selge ja lihtne. (lk 157) * [[Mihhail Bulgakov]], "Valge kaardivägi", tlk Maiga Varik, 1987 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] e8he6aouop9uebbs7ewbk3j8g6jh8zj 0 18663 88195 2022-07-25T11:48:47Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Ronk]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ronk]] px8amuw7uzvibdk60eqhyjaww94srfd